EliitVedu OÜ keskkonnaloa nr L.JÄ/330196 muutmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks

Eelnõu

Lisa

EELHINNANG

Keskkonnaamet annab keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) eelhinnangu arendaja esitatud ja

muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast

keskkonnamõjust (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS)

§ 61 lg 3). Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega

nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (edaspidi määrus nr 31).

1. Kavandatav tegevus

1.1. Tegevuse iseloom ja maht

EliitVedu OÜ (registrikood 14317226; edaspidi ettevõte) peamine tegevusala on põllumajandis plasti

vastuvõtmine, sorteerimine, puhastamist ja ettevalmistust taaskasutuseks. Põllumajandusplastik on

lõhnatu ja 100% taaskasutatav. Ettevõte tegeleb ka jäätmete ladustamise, sortimise, ümberpakkimise,

korduskasutuseks ettevalmistamise, jäätme partiide koostamine ja nende taaskasutamiseks või

kõrvaldamiseks üleandmine vastavat õigust omavale isikule. Jäätmeid plaanitakse käidelda aadressil

Selja tee 17, Sauga alevik, Tori vald, Pärnu maakond (73001:001:0139). Jäätmekäitluskoht asub

eraterritooriumil, kus on asfalteeritud plats pindalaga 2000 m2, mis on piiratud aiaga, betoonplokkidega

ja valvega territooriumiga. Jäätmekäitlus koht asub 100% tootmismaa sihtotstarbega maaüksusel. Lähim

elamu, elamumaa sihtotstarbega kinnistul paikneb käitluskohast üle Allikivi tee Allikivi kinnistul

(katastritunnus 73001:001:0417). Tehnika kasutusest tulenev müra on lokaalne. Tegevuse detailne

kirjeldus koos asjakohaste plaanidega on esitatud keskkonnaloa taotluses ning tegevuse kokkuvõte

keskkonnaloa andmise korralduses.

1.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna

praeguste ja planeeritavate tegevustega

Keskkonnastrateegia aastani 2030 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis juhindub Eesti säästva

arengu riikliku strateegia "Säästev Eesti 21" põhimõtetest ja on katusstrateegiaks kõikidele keskkonna

valdkonna alavaldkondlikele arengukavadele, mis peavad koostamisel või täiendamisel juhinduma

keskkonnastrateegias toodud põhimõtetest. Keskkonna valdkond hõlmab nii sisult, ulatuselt kui ka

spetsiifikalt väga erinevaid alavaldkondi, seetõttu on nende sihipärase arengu kavandamiseks vastavate

alavaldkondade koostamine vajalik ja põhjendatud ka keskkonnastrateegia kui üldisema

raamdokumendi olemasolul.

"Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030" eesmärk jäätmevaldkonnas on järgmine: aastal 2030 on

tekkivate jäätmete ladestamine vähenenud 30% ning oluliselt on vähendatud tekkivate jäätmete

ohtlikkust.

Eesmärgiks on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks,

lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest

ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Keskkonnastrateegia põhimõtted: säästev areng,

keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, jäätmehoolduse integreerimine teiste eluvaldkondade ja

loodusvarade kasutamisega.

Tegevuse käigus suunatakse metallijäätmed ringlusesse, mistõttu väheneb vajadus jäätmete

ladestamiseks. Seega täidab tegevus sätestatud eesmärki.

Riigi jäätmekava 2023-2028 peamine eesmärk on korrastada ning korraldada jäätmehooldust

süsteemselt valdkonna kõigil tasanditel, ühtlustada eesmärgid riigi kui terviku jaoks, seada sihid ja

ülesanded kohalikele omavalitsustele, ettevõtjatele, tootjatele ja elanikkonnale. Riigi jäätmekava

strateegiline eesmärk on jäätmehierarhia põhimõtte rakendamine ja ringmajandusele ülemineku

soodustamine tõhusama ja efektiivsema jäätmekäitluse abil.

Riigi jäätmekava kolm põhisammast/strateegilist eesmärki:

•kestlik ja teadlik tootmine ja tarbimine ning jäätmetekke vältimise ja korduskasutuse edendamine;

•ohutu materjaliringluse suurendamine;

•jäätmekäitlusest tulenevate mõjudega arvestamine ning nende vähendamine nii inim- kui ka

looduskeskkonnale tervikuna.

Uuel perioodil on olulisele kohale tõusnud ringmajanduse edendamine ja kliimamuutustega võitlemine.

Ettevõtte kavandatav tegevus ja tegevuse asukoht ei ole vastuolus kehtiva Tori valla üldplaneeringuga.

Maa-ala on tootmise maa-ala 100%, kus on muuhulgas lubatud ka jäätmekäitlusega tegeleda.

1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine

Tegevuse käigus loodusvarasid ega ressursse ei kasutata.

1.4. Tegevuse energiakasutus

Energiat kasutatakse jäätmete transpordil, laadimisel ja käitlemisel niivõrd, kui seda vajab tegevuseks

kasutatav tehnika. Tegevus ei ole energiamahukas.

1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon,

valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Heidet vette tegevusega ei kaasne, sest käitluskoht asub kinnises angaaris ja tegevus (elektroonika,

värviliste metallide ja kaablite sorteerimine) ei puutu sademetega kokku. Ettevõtte tegevusega ei kaasne

eeldatavalt sellist saasteainete heidet välisõhku, mis põhjustaks pöördumatuid muutusi antud piirkonnas

ning häirida ümbruskonda. Kliimale eeldatavalt olulist keskkonnamõju ei teki.

EliitVedu OÜ tegevusega täiendavat lõhna ja olulist tolmu teket ei esine, kuna jäätmete purustamisega

ei tegeleta, seega ei tekitata tolmuheidet.

Müra tekib peamiselt jäätmete pressimise käigus ning ei ole ette näha, et ülenormatiivne müra leviks

käitluskohast väljapoole. Ettevõttel on kohustus jälgida, et tekkiv müra ei ületaks kehtestatud

normtasemeid.

Taotletava tegevusega ei tekitata vibratsiooni, valgust, soojust ega kiirgust.

Eeldatavalt on ettevõte tegevuse mõju lokaalne ega ulatu käitluskoha piiridest väljapoole.

1.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Tegevuse käigus jäätmeid ei teki. Ettevõte tegeleb peamiselt plastijäätmete kogumise ja ringlussevõtuks

ette valmistamisega ja teiste jäätmeliikide ladustamise ning taaskasutamisse suunamisega. Jäätmed

antakse üle vastavat õigust omavale koostööpartnerile.

1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus

Ettevõte peab järgima ettenähtud ohutusnõudeid, ettevõtte töötajad peavad olema läbinud vastava

koolituse ning kasutatavad seadmed peavad vastama selleks tööks kehtestatud tehnilistele nõuetele.

Nimetatud tingimuste täitmine vähendab avariiolukordade esinemise tõenäosust.

1.8. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel

Suurõnnetusi või katastroofe ettevõtte tegevusega eeldatavalt ei kaasne.

2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused

Ettevõtte territoorium asub 100% tootmismaa sihtotstarbega maaüksusel. Lähim elamu, elamumaa

sihtotstarbega kinnistul paikneb käitluskohast üle Allikivi tee Allikivi kinnistul (katastritunnus

73001:001:0417). Keskkonnaametile teadaolevalt ei planeerita lähikonnas olulist maakasutuse muutust.

2.2. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõimes

Ettevõtte territooriumil ei esine loodusvarasid. Looduslikku mitmekesisust käitluskohas ei esine.

Käitluskoht on kaetud asfaltkattega. Looduslikku mitmekesisust käitluskohas ei esine. Põhjavesi selles

piirkonnas on madalalt kaitstud.

2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade,

jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura

2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid

on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega

alade vastupanuvõimest

Ettevõtte taotletava tegevuse mõjuala on lokaalne ega ulatu kaugemale tegevuse asukohast. Maa-ameti

Looduskaitse ja Natura 2000 kaardiandmete põhjal ei paikne märgalasid, pinnavorme ja metsi, mis

saaksid kavandatava tegevuse tõttu mõjutatud. Ettevõtte territooriumist ca 800 m kaugusel asub Rääma

raba, mis mitmete kaitsealuste linnu ja taimeliikide kasvukoht ja elupaik. Natura 2000 võrgustiku alasid

ca 1 km raadiuses ei paikne. Mistõttu on välistatud, et ettevõtte tegevus võiks kas üksi või koosmõjus

teiste tegevustega avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku aladele . Ettevõtte territooriumil

ja selle mõjualas kultuuri- ja arheoloogilise väärtusega alad puuduvad. Keskkonnaametile teadaolevalt

ei ole kohalik elanikkond kavandatavale tegevusele vastu.

2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 23 lg 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja

heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus ning lg 2 kohaselt on oluline

puutumus isikul, kes viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel

on muul põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga.

KeÜS § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa

arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. Siiski tuleb võimaliku keskkonnahäiringu

tekkimist võimalusel ennetada ning kui see pole võimalik, võtta kasutusele leevendusmeetmed.

Lähim elamumaa jääb käitluskohast ületee. Kui ettevõte võtab häiringute vältimiseks kasutusele

keskkonnaloas määratavad meetmed, on tegevuse mõjuala lokaalne ning tegevusega ei kaasne

eeldatavalt negatiivseid mõjusid elanikkonnale.

Ettevõtte tegevusega võib kaasneda müra, kuid eeldatavalt ei ületa müratase kinnistu piiril

keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud müra normtasemeid. Eeldatavalt ei kaasne

tegevusega vibratsiooni, mis põhjustaks pöördumatuid muutusi antud piirkonnas. Valguse, soojuse,

kiirguse ja lõhna reostust ettevõtte tegevusest ümbruskonnale eeldatavalt ei kaasne. Sellest tulenevalt

puudub ka mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale.

3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

3.1. Mõju suurus

Arvestades käitluskoha asukohta ja tegevuse iseloomu taotletavas käitluskohas ei tekita tegevus

eeldatavalt negatiivseid mõjusid keskkonnale. Juhul kui ettevõte täidab õigusaktidega ning

keskkonnaloaga sätestatud nõudeid, ei oma tegevus ümbritsevale keskkonnale mõju. Taotletava

tegevuse käigus ei teki lõhna, valguse ja kiirgusega seotud häiringuid. Tegevusega võib kaasneda

vibratsioon ja müra, kuid eeldatavalt ei ületa müra kinnistu piiril keskkonnaministri 16.12.2016

määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ kehtestatud müra normtasemeid. Tulekahjust tuleneda võiv mõju võib olla olulisem, kuid

tulekahju ennetamiseks on vajalikud meetmed kasutusele võetud.

3.2. Mõjuala ulatus, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus

Tegevuse võimalik mõju on lokaalne ning eeldatavalt ei välju käitluskoha piiridest.

3.3. Mõju ilmnemise tõenäosus ja aeg

Käitluskohas töö aegadel võib esineda müra ja vibratsioon, kuid mõju on lühiajaline ning kestab tööde

teostamise ajal. Võimaliku mõju ilmnemise tõenäosus on väga väike, sest mõju vältimiseks vajalikud

meetmed on kasutusele võetud.

3.4. Mõju laad, tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus

Arvestades käitluskoha asukohta ja kavandatava tegevuse iseloomu taotletavas käitluskohas ei tekita

tegevus eeldatavalt negatiivseid mõjusid keskkonnale. Ettevõtte tegevusega ei kaasne eeldatavalt sellist

saasteainete heidet välisõhku, mis põhjustaks pöördumatuid muutusi antud piirkonnas ning häirida

ümbruskonda. Kliimale eeldatavalt olulist keskkonnamõju ei teki. Juhul kui ettevõte täidab

õigusaktidega ning keskkonnaloaga sätestatud nõudeid, ei oma tegevus ümbritsevale keskkonnale mõju.

3.5. Mõju piiriülesus

Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriülest mõju.

3.6. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale

Tegevuse mõju ei ulatu Natura 2000 aladeni, kaitsealadeni ega teadaolevate looduskaitsealuste liikide

elupaikade ning leiukohtadeni, samuti kaitstavate üksikobjektideni, mistõttu ei oma käitluskoht

nimetatud objektidele mõju ega sea ohtu kaitstavate loodusobjektide kaitse eesmärkide saavutamist.

Eelnevast tulenevalt ei ole Natura-eelhindamine vajalik, ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku

aladele on välistatud.

3.7. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate

tegevustega

Tegevuse mõju on lokaalne ega oma koosmõju muude piirkonna tegevustega.

3.8. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi

Plaanitava tegevuse tõttu ei ole ette näha ebasoodsa mõju teket, mistõttu ei ole vaja rakendada meetmeid

ebasoodsa mõju ennetamiseks, vältimiseks, vähendamiseks või leevendamiseks.

4. Eelhinnangu järeldus

Lähtuvalt eelnevast leiab Keskkonnaamet, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju,

mistõttu KMH algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel:

• Ettevõtte territooriumil ja selle mõjualal puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad. Seega on

välistatud, et ettevõtte kavandatav tegevus võiks kas üksi või koosmõjus teiste tegevustega

avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse‐eesmärgiks olevatele liikidele

ja elupaikadele. Samuti puuduvad teised kaitstavad loodusobjektid, mistõttu puudub mõju ka

nendele.

• Ettevõtte kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega välisõhule, samuti

ei ületata piirmäärasid müra ja õhusaastatuse osas, vibratsioon puudub. Tegevusega ei kaasne

koosmõju teiste tegevustega.

• •Kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti

avariiolukordi või suurõnnetusi.

Keskkonnaamet leiab, et lähtudes eelhinnangu tulemustest ning KeHJS § 11 lg-st 81puudub vajadus

kavandatava tegevuse erisuste ja keskkonnameetmete järele muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa

keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks (keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31

„Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ § 5 lg 2).

EELNÕU (17.01.2025)

KORRALDUS

Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu

1. OTSUS

Lähtudes EliitVedu OÜ esitatud taotlusest, võttes aluseks haldusmenetluse seaduse § 40, § 46,

§ 64, § 68 jäätmeseaduse § 1 lg 4 ja 41, § 76 lg 1, § 81 ning § 98 3, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 49, § 53, § 58, § 59, otsustan:

1.1 Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine EliitVedu OÜ (registrikood 14317226) keskkonnaloa nr L.JÄ/330196 taotluse menetluse raames.

1.2 Muuta EliitVedu OÜ (registrikood 14317226; aadress Pärnu maakond, Pärnu linn, Pärnu linn, Papiniidu tn 25-57) keskkonnaluba nr L.JÄ/330196 alljärgnevalt:

1.2.1 eemaldada keskkonnaloalt jäätmed koodiga 03 01 05, 15 01 01, 17 01 01, 17 01 02 ja 17 01 03; 1.2.2 lisada keskkonnaloale jäätmeliik 19 12 12; 1.2.3 vähendatakse kogust jäätmeliigil 17 09 04; 1.2.4 muuta keskkonnaloa nr L.JÄ/330196 kehtivus tähtajatuks; 1.2.5 muuta käitluskoha uueks aadressiks Pärnu maakond, Tori vald, Sauga alevik, Selja tee 17 (registriosa nr 1416606, katastritunnus 73001:001:0139).

1.3 Jätta kehtima keskkonnaloa L.JÄ/330196 ülejäänud tingimused ja nõuded.

1.4 Käesolev korraldus jõustub selle teatavaks tegemisest EliitVedu OÜ-le.

2. ASJAOLUD

2.1 Keskkonnaloa muutmise taotluse läbivaatamine

EliitVedu OÜ (registrikood 14317226, aadress Papiniidu tn 25-57, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond) (edaspidi ettevõte) esitas Keskkonnaametile (edaspidi ka loa andja) keskkonnaloa nr L.JÄ/330196 muutmise taotluse jäätmete käitlemiseks (keskkonnaseadustiku üldosa seadus (edaspidi KeÜS) § 41 lg 1 p 3). Nõuetekohane taotlus registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 12.12.2024 nr T-KL/1026493-3 menetluses nr M-130155.

Keskkonnaloa muutmisega soovib ettevõte muuta käitluskohta, täpsustada jäätmeliike ja koguseid. Uus jäätmekäitluskoht asub aadressil Selja tee 17, Sauga alevik, Tori vald, Pärnu maakond (73001:001:0139).

2.2 Kehtivad keskkonnaload

Eliitvedu OÜ omab kehtivat keskkonnaluba nr L.JÄ/330196 jäätmete käitlemiseks.

2.3 Keskkonnaloa taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine

Loa andja teavitas 13.12.2024 ettevõtet keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmisest (13.12.2024 nr DM-130155-6) ning küsis Tori Vallavalitsuselt arvamust keskkonnaloa muutmise taotluse kohta (KeÜS § 43 lg 1) (13.12.2024 nr DM-130155-5). Tori Vallavalitsus esitas 20.12.2024 arvamuse 18.12.2022 nr 815, milles nõustub keskkonnaloa muutmisega (registreeritud 20.12.2024 nr DM-130155-7).

Loa andja edastas 13.12.2024 kirjaga nr DM-130155-6 piirinaabritele menetlusse võtmise teate, kuid piirinaabrid taotletava tegevuse kohta arvamust ei esitatud.

Loa andja teavitas 13.12.2024 avalikkust keskkonnaloa menetluse algatamisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Taotluse avalikustamise käigus ettepanekuid ega vastuväiteid ei esitatud. Loa andja teavitas __.__.2025 keskkonnaloa nr L.JÄ/330196 muutmise otsuse eelnõu ning keskkonnaloa nr L.JÄ/330196 eelnõu valmimisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saatis menetlusosalistele ja huvitatud isikutele tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete

esitamiseks (HMS § 48 lg 1 ja 2, § 49 lg 1, KeHJS § 11 lg 2 2). Eelnõudele ettepankuid ja vastuväiteid esitati/ei esitatud. (lõigu sisu sõltub avalikustamise tulemustest).

3. KAALUTLUSED

3.1 Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi KeHJS) § 3 lg 1 p 1).

Keskkonnaamet peab andma eelhinnangu ja kaaluma KMH vajalikkust (KeHJS § 6 lg 23), kuna

tegemist on uue jäätmekäitluskoha rajamisega (KeHJS § 6 lg 2 p 11, § 61 lg 3, § 11 lg 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lg 1 ja § 10 p 1).

Keskkonnaamet on andnud eelhinnangu (lisatud), milles leiab, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, mistõttu KMH algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel:

Ettevõtte territooriumil ja selle mõjualal puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad. Seega on välistatud, et ettevõtte kavandatav tegevus võiks kas üksi või koosmõjus teiste tegevustega avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse‐eesmärgiks olevatele liikidele ja elupaikadele. Samuti puuduvad teised kaitstavad loodusobjektid, mistõttu puudub mõju ka nendele. Ettevõtte kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega välisõhule, samuti ei ületata piirmäärasid müra ja õhusaastatuse osas, vibratsioon puudub. Tegevusega ei kaasne koosmõju teiste tegevustega. Kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti avariiolukordi või suurõnnetusi.

Keskkonnaamet leiab, et lähtudes eelhinnangu tulemustest ning KeHJS § 11 lg-st 8 1 puudub vajadus kavandatava tegevuse erisuste ja keskkonnameetmete järele muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks (keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ § 5 lg 2).

3.2. Kaalutlused keskkonnaloa muutmisel

Korralduse otsustava osa punktiga 1.2 muudetav keskkonnaluba nr L.JÄ/330196 annab ettevõttele EliitVedu OÜ-le aadressil Pärnu maakond, Tori vald, Sauga alevik, Selja tee tn 17 (registriosa 1416606, katastritunnus 73001:001:0139, 100% tootmismaa) asuvas jäätmekäitluskohas õiguse jäätmete käitlemiseks järgnevalt:

jäätmete kõrvaldamiseks (ümberpakkimine – D14 ), ladustamine – D15) (JäätS § 73 lg 2 p- le 1); jäätmete taaskasutamiseks (korduskasutuseks ettevalmistamiseks – R3k, R5k, sortimiseks – R12s, ümberpakkimiseks – R12y ja ladustamiseks – R13) (JäätS § 73 lg 2 p-le 2) metallijäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks (korduskasutuseks ettevalmistamine – R4k, ladustamine – R13) (JäätS § 73 lg 2 p-le 4).

3.2.1 Jäätmete käitlemine

Ettevõte on kavandatava tegevuse ja tehnoloogia kirjelduse esitanud jäätmeloa taotluses. Taotluses kirjeldatud tehnoloogia mitte rakendamisel tegevuse alustamisel ja tegevuse käigus, käsitleb Loa andja seda kui taotluses valeandmete esitamisena. Ettevõte peab tegevuse alustamisel ja tegevuse käigus tagama taotluses toodud tehnoloogia ja meetmete rakendamise. Ettevõte peab oma jäätmekäitlusalases tegevuses lähtuma JäätS-st ja selle alamaktidest, samuti teistest keskkonnaalastest õigusaktidest.

Ettevõte tegevuse eesmärgiks on jäätmete vastuvõtt, ladustamine, sortimine, ümberpakkimine, korduskasutuseks ettevalmistamine, jäätme partiide koostamine ja nende taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks üleandmine vastavat õigust omavale isikule. Peamine tegevusala on 02 01 04 põllumajandis plasti vastuvõtmine ja sorteerimine vastavalt nõuetele liikide kaupa (HDPE,

LLDPE, PP, LDPE). Võõriste eemaldamiseks ja puhastamiseks kasutatakse haaratsiga masinaid või tehakse käsitsi, et suunata puhas materjal pakkimiseks olemasoleva tunnel pressiga. Puhastamisele kuuluvad pakendijäätmed vaid need, millel on visuaalselt tuvastatav sisu ja mis on kergelt puhastatavad. Vastavalt kogutud partiile eksportimine plastiktehasele taaskasutamiseks või ringlusevõtuks. Põllumajandusest pärit ringlusevõetava plastiku nagu silokile, agrokile, turvasekile jne kogutakse oma transpordivahenditega vastavalt sõlmitud lepingute alusel maaletoojatega ja vahendajatega, et suunata need taas ringlusesse. Põllumajandus plasti juurde mitte kuuluvad jäätmed sorteeritakse ja liigitakse vastavalt nõuetele, et oleks võimalus suunata taaskasutusse või antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale. Terved ja kasutuseks sobiv plastik sorteeritakse eraldi kategooriasse, näiteks big-bagid, kanistrid, terved kilerullid ja pakutakse uuesti kasutamiseks erinevates valdkonnades, nt metalljäätmete jäätmete kogumiseks. Ümberlaadimine (tihendamine) toimub väliterritooriumil selleks ettenähtud alal, mis on varustatud vastavate vahenditega, et materjalide transportimine edasisele käitlusele oleks efektiivsem ning vähendada seeläbi transpordikoormust.

Elektri - ja elektroonikajäätmed ladustatakse gruppide kaupa (pesumasinad, pliidiplaadid, arvutid, boilerid ja muud mitteohtlik elektroonika jäätmed jmt) suletavasse ilmastikukindlasse konteinerisse. Hinnatakse jäätmete ohtlikkust ja taaskasutuse võimalusi ning vastavalt võimalusele liigitakse ja antakse üle Selja tee 17 hoonesse, kus eraldatakse osad, mis oleks võimalik suunata korduskasutusele ning eraldatakse kaablid, patareid ja muud mitteohtlikud osad. Demonteerimisel ladustatakse võimalusel eraldi korduskasutusse suunatavad seadmed, kui on majanduslikult otstarbekas neid töökorda seada. Korduskasutuseks ettevalmistava protsessi käigus teostatavad tegevused vastavalt keskkonnaministri 08.04.2014 a määrusele nr 28 “Elektroonikaromude korduskasutuseks üleandmise nõuded”.

Ehitusjäätmed tuuakse konteineritega platsile, kus masinatega sorteeritakse välja taaskasutuseks sobivad materjalid (nt metall, kaablid, kivid, puit, kiled ja plastik jne). Sorditud jäätmed suunatakse konteineritega vastavatesse jäätmekäitluskeskustesse edasiseks töötlemiseks või ladestamiseks prügilasse. Ehitusjäätmete käitluse osa on käitluskohas minimaalne.

Samuti sorditud jäätmete hulgast võib leida korduvkasutuseks sobivad esemeid, mida korduskasutusse suunamise eelselt teostatakse visuaalne vaatlus ja funktsionaalsuse kontroll ning vajadusel täiendavad remondi-, hooldus- või puhastustoimingud.

3.2.2 Nõuded jäätmete käitlemisele

Loa andja kandis keskkonnaloa tabelisse J6 täiendavad nõuded jäätmete käitlemisele ja ladustamisele ning tabelisse J7 täiendavad nõuded jäätmekäitluse alustamise ja lõpetamisel rakendatavate tervise- ja keskkonnakaitsemeetmete kohta.

Jäätmete ladustamine Ettevõte soovib keskkonnaloa taotluse kohaselt jäätmekäitluskohas üheaegselt ladustada 204

tonni ehk 268 m3 jäätmeid. Loa andja nõustus ettevõtte poolt taotluses välja toodud üheaegselt ladustatavate kogustega ning kandis keskkonnaloa nr L.JÄ/330196 tabelisse J4 üheaegselt

ladustatavate jäätmete kogused vastavalt taotlusele.

Jäätmeid tuleb ladustada nii, et jäätmetest välja voolata võiv vedelik ei satuks keskkonda, samuti ei tohi jäätmed tuulega laiali kanduda ega tekitada lõhnahäiringut. Juhul kui jäätmed satuvad (tuulega) käitluskohast väljapoole, tuleb need koheselt kokku korjata. Keskkonnaamet määrab keskkonnaloa tabelisse J6 tingimuse, mille kohaselt tuleb vältida jäätmete lendumist ja sattumist keskkonda. Jäätmeid, mis võivad pikaajalisel seismisel hakata eritama ebameeldivat lõhna (nt segapakend, põllumajandusplast jmt) ei ole lubatud käitluskohas töötlemata kujul hoida kauem kui kolm kuud vastuvõtmisest alates. Keskkonnahäiringute (hais, müra, jäätmete tuulekanne jms) vähendamiseks ja võimaluse korral vältimiseks tuleb rakendada asjakohaseid meetmeid. Elektroonika jäätmete ladustamine on lubatud ainult ilmastiku ja lekkekindlates kogumisvahendites.

Põllumajandusplasti puhul peab lähtuma JäätS § 26 nõudest, mida reguleerib Vabariigi Valitsuse 15.02.2013 määruses nr 30 „Põllumajandusplastist tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad“ (edaspidi Määrus nr 30). Määruse nr 30 § 4 kohaselt on tootja kohustatud põllumajandusplasti jäätmed piiramata koguses tasuta tagasi võtma. Põllumajandusplasti puhul peab olema tagatud Määruse nr 30 nõue suunata taaskasutusse kogu põllumajandusplast, sealhulgas tuleb vähemalt 50% kogutud jäätmetest ringlusse võtta.

Jäätmekäitluskohas ladustatakse elektri- ja elektroonikajäätmeid. Keskkonnaloa tabelisse J6 määratakse tingimus, mille kohaselt peab elektri- ja elektroonikajäätmete ladustamine toimuma vastavalt keskkonnaministri 09.02.2005 määrusele nr 9 „Elektri- ja elektroonikaseadmete romude käitlusnõuded“ ning elektri- ja elektroonikajäätmeid tuleb ladustada ilmastikukindlalt merekonteineris.

Ettevõte peab oma jäätmekäitusalases tegevuses lähtuma jäätmeseadusest ja selle alamaktidega kehtestatud nõuetest ning teistest keskkonnaalastest õigusaktidest, samuti tuleb ettevõttel täita kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud jäätmehoolduseeskirja nõudeid. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis "Keskkonnakaitseloa omaja meelespea".

3.3 Kõrvaltingimuste seadmine

Isik, kes taotleb keskkonnaluba jäätmete ladustamiseks, peab esitama loa andjale koos taotlusega Euroopa Majanduspiirkonnas asuva krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või finantstagatist tõendava dokumendi ladustatavate jäätmete

käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude katmiseks (JäätS § 983 lg 1). Keskkonnaamet loeb finantsgarantiiks ka ettevõtte poolt Rahandusministeeriumi kontsernikontode koosseisu pangakontole (edaspidi deposiitkonto) kantud summat, mis katab üheaegselt ladustatud jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulud. Finantstagatise puudumisel on jäätmete

ladustamine keelatud (JäätS § 983 lg 3).

Ettevõte esitas Keskkonnaametile finantstagatist tõendavate dokumentidena 23.11.2022 maksekorralduse nr 1630. Esitatud dokumendi kohaselt on ettevõte kandnud deposiitkontole summa, mis katab üheaegselt ladustatud jäätmete käitlemise korraldamise ja jäätmete käitlemise kulud. Lähtuvalt eelnevast peab loa andja põhjendatuks (HMS § 53 lg 1 p 4) seada keskkonnaloale nr L.JÄ/330196 kõrvaltingimus, mille kohaselt on Keskkonnaametil õigus kasutada ettevõtte poolt deposiitkontole kantud finantstagatise summat käitluskohta ladustatud jäätmete käitlemise korraldamiseks ning jäätmete käitlemise kulude katmiseks juhul, kui ettevõte ei täida keskkonnaloaga nr L.JÄ/330196 täidetud jäätmete ladustamise kohta seatud kohustusi või lõpetab tegevuse ilma käitluskohas olevaid jäätmeid üle andmata. Finantstagatis tagastatakse ettevõttele osaliselt juhul, kui ettevõte taotleb keskkonnaloa muutmist seoses ladustamise koguste vähendamisega. Finantstagatis tagastatakse ettevõttele täies ulatuses, kui ettevõte taotleb keskkonnaloa kehtetuks tunnistamist või keskkonnaloa kehtivusaeg lõppeb. Keskkonnaamet kontrollib, kas jäätmekäitluskoha ladu on likvideeritud ning seejärel tagastatakse ettevõtte poolt deposiitkontole makstud summa samale ettevõttele. Raha tagastamine ettevõttele toimub ainult Keskkonnaameti taotluse alusel.

Ettevõttel tuleb loa saamisest alates iga kolme aasta tagant esitada Keskkonnaametile uuendatud käitlushindadele ning arvutusmetoodikale vastav tagatise arvutamise tabel. Kui uue arvutuse põhjal peaks finantstagatis olema suurem kui varasemalt riigi deposiitkontole kantud summa, tuleb ettevõttel kanda täiendav tagatise summa riigi deposiitkontole. Kui uute arvutuste põhjal on tagatise summa väiksem kui ettevõtte poolt riigi deposiitkontole kantud summa, on ettevõttel õigus enammakstud tagatise osa tagasi saada.

Loa andjal on õigus keelduda keskkonnaloa andmisest, kui keskkonnaloa taotlejal ei ole tegevuskoha omaniku nõusolekut viimase omandis oleva kinnisasja kasutamiseks (KeÜS § 52 lg 1 p 1).

Jäätmekäitluskohaks olev kinnistu ei kuulu ettevõtte omandisse. Kinnistu omanik on KMG OÜ (registrikood 16196755). Ettevõttele on kinnistu kasutusõigus antud lepingu alusel. Loa andjal on muuhulgas vajalik arvestada asjaoluga, et käitluskohaks oleva kinnistu omandi- või kasutusõigus võib muutuda. Loa andjal on õigus tunnistada haldusakt, mis andmise ajal oli õiguspärane, isiku kahjuks edasiulatuvalt kehtetuks kui haldusorganil oleks olnud õigus jätta haldusakt hiljem muutunud faktiliste asjaolude tõttu või hiljem muudetud õigusnormi alusel välja andmata ja avalik huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks kaalub üles isiku usalduse, et haldusakt jääb kehtima (HMS § 66 lg 2 p 2). Kuivõrd loa andjal on õigus jätta keskkonnaluba andmata kui puudub käitluskohaks oleva kinnistu kasutusõigus, peab loa andja põhjendatuks jätta endale õiguse tunnistada käesoleva korraldusega antav keskkonnaluba nr L.JÄ/330196 kehtetuks, kui jäätmekäitluskoha kasutamise õiguslik alus lõpeb (HMS § 53 lg 1 p 4). Tulenevalt eelnevast on põhjendatud määrata, et ettevõte on kohustatud loa andjat viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 7 päeva jooksul jäätmekäitluskohaks oleva kinnistu kasutusõiguse muutumisest teavitama jäätmekäituskoha kasutusõiguse lõppemisest või muutmisest.

Jäätmekäituskoha kasutamise lepingu pikendamisel, muutmisel või uue lepingu sõlmimisel tuleb ettevõttel esitada Keskkonnaametile jäätmekäitluskoha kasutamise pikendamise, muutmise

või uue lepingu koopia, tõendamaks jäätmekäitluskoha kasutamise õiguslikku alust. Kui jäätmekäitluskoha kasutusõigust tõendav leping lõpeb või muutub ning loa andjale ei ole esitatud uut jäätmekäitluskoha kasutusõigust tõendavat dokumenti, tunnistab loa andja keskkonnaloa nr L.JÄ/330196 vastava jäätmekäitluskoha osas kehtetuks.

3.4 Ettepanekute ja vastuväidete kaalumine

Arvamusi ja vastuväiteid keskkonnaloa eelnõule esitati/ei esitatud. 3.5 Otsekohalduvad nõuded

Keskkonnaloaga kaasnevad käitajal seadusandlusest tulenevad õigused ja kohustused. Ettevõtte peab järgima JäätS ja nende alamaktides kajastud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et seadusandlusest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda keskkonnaloale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis „Keskkonnakaitseloa omaja meelespea“. Kohustused on leitavad Keskkonnaameti kodulehe aadressilt: https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid- tegevused/keskkonnakaitseloa-omaja-meelespea

VAIDLUSTAMINE

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Helen Akenpärg juhataja jäätmebüroo

EELNÕU 17.01.2025

Keskkonnaluba

Loa registrinumber L.JÄ/330196

Loa omaja andmed

Ärinimi / Nimi EliitVedu OÜ

Registrikood / Isikukood 14317226

Tegevuskoha andmed

Nimetus Selja tee 17 plasti jäätmekäitluskoht

Aadress Selja tee 17, Sauga alevik, Tori vald, Pärnu maakond

Katastritunnus(ed) 73001:001:0139

Territoriaalkood EHAK 7455

Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Selja tee 17 (73001:001:0139). Puudutatud veekogud: Kose kraav (VEE1148714).

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused

Jäätmete käitlemine;

Loa andja andmed

Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

Lõppemise kuupäev

Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Jäätmete käitlemine J1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed

Käitluskoha andmed

Jrk nr 1.

Nimetus Selja tee 17 plasti jäätmekäitluskoht

Keskkonnaregistrikood JKK6700128

Aadress ja katastritunnus Aadress ADR ID Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid

Selja tee 17, Sauga alevik, Tori vald, Pärnu maakond 3395676 73001:001:0139 X: 6476948, Y: 530042

Plaan või kaart Lisa 1: Lisa 1 - eliitvedu_selja_tee_17__ladestusplaan (1).jpg

Number plaanil või kaardil

J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul2/7

J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Jrk nr 1.

Käitluskoha nimetus Selja tee 17 plasti jäätmekäitluskoht

Jäätmeliik Sissetulek kokku

Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele

Väljaminek (t/a)

Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt)

Taaskasutatakse Kõrvaldatakse

Kogus R-kood Kogus D- kood

02 01 04 - Plastijäätmed (välja arvatud pakendid) 1 500 1 500 1 500 1 200 R12s 1 500 D14

100 R3k

1 200 R12y

15 01 04 - Metallpakendid 250 50 200 200 200 R12s 200 D14

200 R4k

16 01 03 01 - M1 ja N1 kategooria mootorsõidukite vanarehvid 115 15 100 100 100 R12s 100 D14

15 01 07 - Klaaspakendid 101 1 100 100 100 R12s 100 D14

17 02 03 - Plastid 105 5 100 100 100 R12s 100 D14

100 R3k 0

20 01 36 - Kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21*, 20 01 23* ja 20 01 35*

150 50 100 100 100 R12s 100 D14

10 R3k

10 R5k

17 02 01 - Puit 250 50 200 200 200 R12s 200 D14

17 09 04 - Ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 09 01*, 17 09 02* ja 17 09 03* 200 200 200 200 R12s 200 D14

16 01 19 - Plastid 60 10 50 50 50 R12s 50 D14

50 R3k

19 12 04 - Plastid ja kummi 22 2 20 20 20 R12s 20 D14

15 01 02 - Plastpakendid 1 100 100 1 000 1 000 1 000 R12s 1 000 D14

1 000 R12y

19 12 12 - Muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sealhulgas materjalisegud), mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 11*

200 100 100 100 100 R12s 100 D14

J3. Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus Jrk nr

Jäätmekäitlustoimingu nimetus

Toimingu kood Lubatud jäätmekäitlustoimingu kirjeldus Lubatud jäätmekäitlustoimingu aastane käitlusmaht (tonni/aastas)

3/7

1. Plastik jäätmete sorteerimine

R3k - jäätmeteks muutunud, peamiselt orgaanilisest materjalist koosnevate toodete või nende komponentide korduskasutuseks ettevalmistamine R5k - jäätmeteks muutunud, peamiselt anorgaanilisest materjalist koosnevate toodete või nende komponentide korduskasutuseks ettevalmistamine R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub

Põllumajandus ja plastpakendi plastijäätmete vastuvõtmine k.a oma transpordiga, sorteerimine värvide ja liikide kaupa (HDPE, LLDPE, PP, LDPE). Jäätmed, mis ei vasta põllumajandus plasti koodile sorteeritakse mehaaniliselt välja (puit, kivi, rehvid, paber, kartong). Sobilik materjal suunatakse pakkimisele tunneli pressiga. Vastavalt kogutud partiile eksporditakse plastiktehasele taaskasutamiseks või ringlusevõtuks. Põllumajanduse plasti juurde mitte kuuluvad jäätmed sorteeritakse ja liigitakse vastavalt nõuetele, et oleks võimalus need suunata taaskasutamisele või utiliseerimisele. Terved ja kasutuseks sobiv plastik sorteeritakse eraldi kategooriasse (nt big-bagid, kanistrid, terved kilerullid) suunatakse uuesti kasutusse.

1 200

2. Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete käitlus

R3k - jäätmeteks muutunud, peamiselt orgaanilisest materjalist koosnevate toodete või nende komponentide korduskasutuseks ettevalmistamine R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub

Elektri - ja elektroonikajäätmed ladustatakse gruppide kaupa (pesumasinad, pliidiplaadid, arvutid, boilerid ja muud mitteohtlik elektroonika jäätmed jmt) suletavasse ilmastikukindlasse konteinerisse. Hinnatakse jäätmete ohtlikkust ja taaskasutuse võimalusi ning vastavalt võimalusele liigitakse ja antakse üle Selja tee 17 hoonesse, kus eraldatakse osad, mis oleks võimalik suunata korduskasutusele. Lisaks eraldatakse hoones kaablid, patareid ja muud mitteohtlikud osad.

150

3. Ümberpakkimine R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine D14 - jäätmete ümberpakkimine enne koodinumbriga D1– D13 märgitud mis tahes toimingut

Ümberlaadimine (tihendamine) toimub väliterritooriumil. Territooriumil toimub plastijäätmete ja pakendi kokku pressimine selleks ettenähtud pressimise seadmega HKP, ümberlaadimine ja suunamine taaskasutusse.

1 200

4. Jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamine

R3k - jäätmeteks muutunud, peamiselt orgaanilisest materjalist koosnevate toodete või nende komponentide korduskasutuseks ettevalmistamine R4k - jäätmeteks muutunud, peamiselt metallidest või metalliühenditest koosnevate toodete või nende komponentide korduskasutuseks ettevalmistamine R5k - jäätmeteks muutunud, peamiselt anorgaanilisest materjalist koosnevate toodete või nende komponentide korduskasutuseks ettevalmistamine R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub

Elektri- ja elektroonikaseadmed. Demonteerimisel ladustatakse võimalusel eraldi korduskasutusse suunatavad seadmed (kui on majanduslikult otstarbekas neid töökorda seada). Korduskasutuseks ettevalmistava protsessi käigus teostatavad tegevused vastavalt keskkonnaministri 08.04.2014 a määrusele nr 28 “Elektroonikaromude korduskasutuseks üleandmise nõuded”: 1) töökorrasoleku kontroll 2) seadme osade ning kesta parandus, rooste eemaldus, mittekorras detailide asendamine vmt tegevused.

Pakendijäätmed. Mitteohtlike ainetega määrdunud pakendid puhastatakse puhastuskaltsudega. Puhastamisele kuuluvad vaid need pakendid, millel on visuaalselt tuvastatav sisu ja mis on kergelt puhastatavad (big-bagid, vaadid, kanistrid, kastid ja muu pakend, mis oleks võimalik suunata korduskasutusele). Samuti korrastatakse/parandatakse näiteks puidust euroaluseid.

Tavajäätmed, sh metallijäätmed. Metall-, ehitus.- plastikjäätmetest sorditakse välja koheselt taas ringlusesse sobivad metallijäätmed, mida on võimalik kasutada nende esialgsel otstarbel (korduskasutus). Korduskasutuseks ettevalmistava protsessi käigus teostatakse eelnev visuaalne kontroll ja sobivusel ladustatakse eraldi ning realiseeritakse kaubana.

Samuti sorditud jäätmete hulgast võib leida korduvkasutuseks sobivad esemeid, mida korduskasutusse suunamise eelselt teostatakse visuaalne vaatlus ja funktsionaalsuse kontroll ning vajadusel täiendavad remondi-, hooldus- või puhastustoimingud.

200

5. Ehitusjäätmete sorteerimine

R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub

Ehitusjäätmed tuuakse konteineritega platsile, kus masinatega sorteeritakse välja taaskasutuseks sobivad materjalid (nt metall, kaablid, kivid, puit, kiled ja plastik jne). Sorditud jäätmed suunatakse konteineritega vastavatesse jäätmekäitluskeskustesse edasiseks töötlemiseks või ladestamiseks prügilasse.

1 200

J4. Jäätmete ladustamine 4/7

J4. Jäätmete ladustamine Jrk nr 1.

Käitluskoha nimetus Selja tee 17 plasti jäätmekäitluskoht

Ladustamiskoht Jäätmeliigid

Number plaanil või kaardil

L-EST97 koordinaadid Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele Taaskasutamisele või ladestamisele suunamise aeg

Üheaegne ladustamise kogus

Jäätmeliik Üheaegne ladustamise kogus

Tonni m³ Tonni m³

1 X: 6476964, Y: 530017; X: 6476919, Y: 530046; X: 6476909, Y: 530031; X: 6476957, Y: 530004; X: 6476964, Y: 530017

Asfalteeritud ja aiaga piiratud plats, mis hoiab plastijäätmed pinnasest eraldi ning tagab lihtsa puhastamise, tehnika liikumise ja hoiab jäätmed hoiualas, vältides nende lendamist väljapoole

Saatmiseks piisava koguse tekkimisel, kuid vähemalt 2 (kaks) korda kuus

200 250 02 01 04 - Plastijäätmed (välja arvatud pakendid) 80 250

15 01 02 - Plastpakendid 120 300

17 02 03 - Plastid 2 7

19 12 12 - Muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sealhulgas materjalisegud), mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 11*

1 3

17 02 01 - Puit 4 8

19 12 04 - Plastid ja kummi 4 8

17 09 04 - Ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 09 01*, 17 09 02* ja 17 09 03*

4 20

2 X: 6476972, Y: 530047; X: 6476942, Y: 530066; X: 6476938, Y: 530060; X: 6476968, Y: 530041; X: 6476972, Y: 530047

Asfalteeritud ja aiaga piiratud plats, mis hoiab jäätmed pinnasest eraldi ning tagab lihtsa puhastamise, tehnika liikumise ja hoiab jäätmed hoiualas, vältides nende lendamist väljapoole, hoitakse kas selles ettenähtud konteinerites, kinnises allas, big-bagides

Saatmiseks piisava koguse tekkimisel, kuid vähemalt 2 (kaks) korda kuus

2 6 20 01 36 - Kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21*, 20 01 23* ja 20 01 35*

2 6

3 X: 6476914, Y: 530031 X: 6476928, Y: 530049

aiaga piiratud plats, mis hoiab plastijäätmed pinnasest eraldi ning tagab lihtsa puhastamise, tehnika liikumise ja hoiab jäätmed hoiualas, vältides nende lendamist väljapoole, jäätmed hoitakse kas big-bagides, konteinerites või lahtiselt hunnikus

Saatmiseks piisava koguse tekkimisel, kuid vähemalt 2 (kaks) korda kuus

2 8 15 01 04 - Metallpakendid 5 10

4 X: 6476966, Y: 530045 aiaga piiratud plats, jäätmed hoitakse konteinerites. Saatmiseks piisava koguse tekkimisel, kuid vähemalt 2 (kaks) korda kuus

2 4 16 01 03 01 - M1 ja N1 kategooria mootorsõidukite vanarehvid

2 4

Seotud failid

Failid Lisa 2: eliitvedu_selja_tee_17__ladestusplaan.jpg

J5. Jäätmete vedu Vorm ei ole asjakohane

J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded5/7

J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded Tegevuse liigid Tehnilised nõuded Keskkonnakaitsenõuded

Kirjeldus Rakendamine Jäätmete ladustamine ja finantstagatis

Keskkonnaametil õigus kasutada ettevõtte poolt Rahandusministeeriumi kontsernikontode kooseisu pangakontole kantud finantstagatise summat käitluskohta ladustatud jäätmete käitlemise korraldamiseks ning jäätmete käitlemise kulude katmiseks juhul kui ettevõte ei täida keskkonnaloa nr L.JÄ/330196 jäätmete ladustamise kohta seatud kohustusi või lõpetab tegevuse ilma käitluskohas olevaid jäätmeid üle andmata. Ettevõttel on õigus taotleda finantstagatise osalist tagastamist juhul, kui ettevõte taotleb keskkonnaloa muutmist seoses ladustamise koguste vähendamisega. Finantstagatis tagastatakse ettevõttele täies ulatuses, kui ettevõte taotleb keskkonnaloa kehtetuks tunnistamist või keskkonnaloa kehtivusaeg lõppeb ning jäätmekäitluskoha ladu on likvideeritud. Samuti tagastatakse ettevõttele finantstagatis täies mahus, kui ettevõte tõendab, et tal on õigus finantstagatisest vabastuse saamiseks (nt EMAS registreering).

Ettevõttel on kohustus loa saamisest alates iga kolme aasta tagant esitada Keskkonnaametile uuendatud käitlushindadele ning arvutusmetoodikale vastav jäätmete ladustamise finantstagatise suuruse arvutus. Keskkonnaamet vaatab esitatud arvutuse üle ning juhul kui uute arvutuste põhjal peaks finantstagatis olema suurem kui varasemalt riigi deposiitkontole kantud summa, tuleb ettevõttel kanda täiendav tagatise summa riigi deposiitkontole. Juhul kui uute arvutuste põhjal on tagatise summa väiksem kui ettevõtte poolt riigi deposiitkontole kantud summa, on ettevõttel õigus enammakstud tagatise osa tagasi saada.

Ettevõte võib ladustada ainult neid jäätmeliike, mis on välja toodud keskkonnaloa tabelis J4. Ladustamisel jälgida, et jäätmed ei põhjustaks ohtu keskkonnale. Jäätmete ladustamine peab vastama lisatud käitluskoha plaanile.

Jäätmeid tuleb ladustada nii, et jäätmetest välja voolata võiv vedelik ei satuks keskkonda, samuti ei tohi jäätmed tuulega laiali kanduda ega tekitada lõhnahäiringut. Juhul kui jäätmed satuvad (tuulega) käitluskohast väljapoole, tuleb need koheselt kokku korjata.

Jäätmeid, mis võivad pikaajalisel seismisel hakata eritama ebameeldivat lõhna (nt segapakend, põllumajandusplast jmt) ei ole lubatud käitluskohas töötlemata kujul hoida kauem kui kolm kuud vastuvõtmisest alates. Keskkonnahäiringute (hais, müra, jäätmete tuulekanne jms) vähendamiseks ja võimaluse korral vältimiseks tuleb rakendada asjakohaseid meetmeid.

Elektroonika jäätmete ladustamine on lubatud ainult ilmastiku- ja lekkekindlates kogumisvahendites.

Pidev

Jäätmekäitluskoha kasutusõigus

Loa andjal on õigus jäätmekäitluskoha kasutusõiguse lõppemisel keskkonnaluba kehtetuks tunnistada. Ettevõte on kohustatud loa andjat viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 7 päeva jooksul jäätmekäitluskohaks oleva kinnistu kasutusõiguse muutumisest teavitama jäätmekäituskoha kasutusõiguse lõppemisest või muutmisest.

Jäätmekäitluskohaks oleva kinnistu kasutusõiguse lepingu muutumisel

Elektri- ja elektroonikajäätmete ladustamine

Elektri- ja elektroonikajäätmete ladustamine peab toimuma vastavalt keskkonnaministri 09.02.2005 määrusele nr 9 „Elektri- ja elektroonikaseadmete romude käitlusnõuded“ ning elektri- ja elektroonikajäätmeid tuleb ladustada ilmastikukindlalt merekonteineris.

J7. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava

Jrk nr 1.

Käitluskoha nimetus Selja tee 17 plasti jäätmekäitluskoht

Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine Failid

Jäätmekäitlusega alustamine

To ̈o ̈tajad on juhendatud ning varustatud vajaliku to ̈o ̈riietuse ja to ̈o ̈vahenditega. Kõikide tegevuste juures tuleb arvestada kehtivate tervise-, keskkonnakaitse- ja tuleohutusnormatiividega ning järgida tuleohutusnõudeid.

Pidev

Jäätmekäitluse lõpetamine

Metalljäätmed antakse üle vastavat jäätmeluba omavale isikule ning territoorium ja hooned korrastatakse viisil, mis tagab nende piisava puhtuse kasutamaks neid uuel otstarbel või teiste isikute poolt.

Enne jäätmekäitluse lõpetamist antud tegevuskohas

J8. Jäätmekäitluskoha seirenõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

6/7

J9. Prügila või jäätmehoidla liik Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J10. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J11. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J12. Põletatavate ohtlike jäätmete minimaalne massivoog Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Loa lisad Nimetus Manus J1. Plaan või kaart - Lisa 1 - eliitvedu_selja_tee_17__ladestusplaan (1).jpg Lisa 3: Lisa 1 - eliitvedu_selja_tee_17__ladestusplaan (1).jpg

7/7