Otsus

LEPPEMÄRGID PLANEERITAVA ALA PIIR OLEMASOLEV KATASTRIÜKSUSE PIIR

PLANEERITAV SÕIDUTEE

VAREM PLANEERITUD REOVEEPUMPLA KUJAGA (r=20 m)

PLANEERITAVA KRUNDI PIIR

ÜKSIKELAMU MAA

PLANEERITAVA PÕHIHOONE ILLUSTRATIIVNE ASUKOHT JA VÕIMALIK KATUSEHARJA SUUND

LIKVIDEERITAV OBJEKT / KRUNDI PIIR

PLANEERITAV KÕNNITEE PLANEERITAV PERSPEKTIIVNE JALG- JA JALGRATTATEE

TIHEASUSTUSALA PIIR

MAAPARANDUSSÜSTEEMI REGULEERIVA VÕRGU ALA (Karujärve II)

PLANEERITAV VÕIMALIK JUURDEPÄÄS KRUNDILE

PLANEERITAV JUURDEPÄÄS PLANEERINGUALALE

MAAPARANDUSSÜSTEEMI EESVOOLU KAITSEVÖÖNDI PIIR (12 m) HALDUSÜKSUSE PIIR

PLANEERITAV HOONESTUSALA EHITUSJOONE SOOVITUSLIKU VAHEMIKUGA (6-12 m)

TEE JA TÄNAVA MAA

TOOTMISMAA (kanalisatsiooni ja reoveepuhastuse ehitise maa / elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa)

+ + RIIGITEE / TÄNAVA KAITSEVÖÖNDI ULATUS (30 m / 10 m)

KALDA VEEKAITSEVÖÖNDI ULATUS (1 m)

PLANEERITAV JUURDEPÄÄSU KEELUALA

++

+

+

+

OLEMASOLEV GEODEETILINE MÄRK KAITSEVÖÖNDIGA (r=3 m) kohalik geodeetiline võrk

ÜLDKASUTATAV MAA

OLEMASOLEV TEE KILLUSTIKUALUS

EHITUSJOONE SOOVITUSLIK VAHEMIK (8-15 m)

PLANEERITAV PERSPEKTIIVNE JALGTEE

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+

+ +

+ +

+

+

+

+ + + + + + + + +

++

+

+

+

N Õ

O VALD

/ N Õ

O ALEVIK

N Õ

O VALD

/ KO LGA KÜ

LA

Vana-Nõo tn 38a

Vana-Nõo 52801:010:0356

100% maatulundusmaa 53 819 m²

Nõo-Kambja tee T4

22180 Nõo-Kambja tee 52801:011:0105

100% transpordimaa 32 330 m²

Kiilu 52801:001:0318

100% maatulundusmaa 11303 m²

Elva metskond 246 52801:001:0513

100% maatulundusmaa 38 413 m²Elva metskond 247

52801:001:0491 100% maatulundusmaa

22 001 m²

Risti 52801:010:0339

100% maatulundusmaa 137 300 m²

Vahe 52801:011:0054

100% maatulundusmaa 26 810 m²

Niidu 52801:011:0236

100% maatulundusmaa 46 690 m²

Vana-Nõo tänav T2 52801:001:0692

100% transpordimaa 8709 m²

korvpall

Heinla tn 1

Heinla tn 2

Heinla tn 3

Heinla tn 4

Heinla tn 5

Heinla tn 6

Heinla tn 7

Heinla tn 8

Heinla tn 9

Heinla tn 10

Heinla tn 11

Heinla tn 12

Heinla tn 13

Heinla tn 14

Heinla tn 15

Heinla tn 16

Heinla tn 17

Heinla tn 18

Heinla tn 19

Heinla tn 20

Heinla tn 21

Heinla tn 22

Heinla tn 23

Heinla tn 24

Heinla tä nav

Vana-Nõo tn 36

Vana-Nõo tn 38

Rukkilille 2a

5,5

4,4

5,5

2

2, 5

Rukkilille 2

PLANEERITAV EHITUSÕIGUS

Krundi aadress / aadressi ettepanek

Krundi planeeritav

pindala Krundi planeeritav

kasutamise sihtotstarve

Hoonete suurim lubatav arv

krundil (põhihoone /

abihoone)

Hoonete suurim lubatav

summaarne ehitisealune pind

Hoonete suurim lubatav kõrgus

maapinnast põhihoone /

abihoone

Hoonete lubatav kasutamise otstarve*

Vana-Nõo tn 36 1756 m² üksikelamu maa 2 (1 / 1) 350 m² 9 m / 6 m 11101 üksikelamu 12744 elamu abihoone

Vana-Nõo tn 38 1811 m² üksikelamu maa 2 (1 / 1) 350 m² 9 m / 6 m 11101 üksikelamu 12744 elamu abihoone

Heinla tn 1 1830 m² üksikelamu maa 2 (1 / 1) 350 m² 9 m / 6 m 11101 üksikelamu 12744 elamu abihoone

Heinla tn 2 1705 m² üksikelamu maa 2 (1 / 1) 300 m² 9 m / 6 m 11101 üksikelamu 12744 elamu abihoone

Heinla tn 3 1947 m² üksikelamu maa 2 (1 / 1) 350 m² 9 m / 6 m 11101 üksikelamu 12744 elamu abihoone

Heinla tn 4 1590 m² üksikelamu maa 2 (1 / 1) 300 m² 9 m / 6 m 11101 üksikelamu 12744 elamu abihoone

Heinla tn 5 1770 m² üksikelamu maa 2 (1 / 1) 350 m² 9 m / 6 m 11101 üksikelamu 12744 elamu abihoone

Heinla tn 6 1531 m² üksikelamu maa 2 (1 / 1) 300 m² 9 m / 6 m 11101 üksikelamu 12744 elamu abihoone

Heinla tn 7 1866 m² üksikelamu maa 2 (1 / 1) 350 m² 9 m / 6 m 11101 üksikelamu 12744 elamu abihoone

Heinla tn 8 1604 m² üksikelamu maa 2 (1 / 1) 300 m² 9 m / 6 m 11101 üksikelamu 12744 elamu abihoone

Heinla tn 9 1647 m² üksikelamu maa 2 (1 / 1) 300 m² 9 m / 6 m 11101 üksikelamu 12744 elamu abihoone

Heinla tn 10 1589 m² üksikelamu maa 2 (1 / 1) 300 m² 9 m / 6 m 11101 üksikelamu 12744 elamu abihoone

Heinla tn 11 1778 m² üksikelamu maa 2 (1 / 1) 350 m² 9 m / 6 m 11101 üksikelamu 12744 elamu abihoone

Heinla tn 12 1605 m² üksikelamu maa 2 (1 / 1) 300 m² 9 m / 6 m 11101 üksikelamu 12744 elamu abihoone

Heinla tn 13 1616 m² üksikelamu maa 2 (1 / 1) 300 m² 9 m / 6 m 11101 üksikelamu 12744 elamu abihoone

Heinla tn 14 2147 m² üksikelamu maa 2 (1 / 1) 400 m² 9 m / 6 m 11101 üksikelamu 12744 elamu abihoone

Heinla tn 15 1783 m² üksikelamu maa 2 (1 / 1) 350 m² 9 m / 6 m 11101 üksikelamu 12744 elamu abihoone

Heinla tn 16 2273 m² üksikelamu maa 2 (1 / 1) 400 m² 9 m / 6 m 11101 üksikelamu 12744 elamu abihoone

Heinla tn 17 2426 m² üksikelamu maa 2 (1 / 1) 400 m² 9 m / 6 m 11101 üksikelamu 12744 elamu abihoone

Heinla tn 18 2204 m² üksikelamu maa 2 (1 / 1) 400 m² 9 m / 6 m 11101 üksikelamu 12744 elamu abihoone

Heinla tn 19 2267 m² üksikelamu maa 2 (1 / 1) 400 m² 9 m / 6 m 11101 üksikelamu 12744 elamu abihoone

Heinla tn 20 1866 m² üksikelamu maa 2 (1 / 1) 350 m² 9 m / 6 m 11101 üksikelamu 12744 elamu abihoone

Heinla tn 21 2086 m² üksikelamu maa 2 (1 / 1) 400 m² 9 m / 6 m 11101 üksikelamu 12744 elamu abihoone

Heinla tn 22 373 m² kanalisatsiooni ja

reoveepuhastuse ehitise maa

- - - 12749 muu erihoone

Heinla tn 23 1712 m² üksikelamu maa 2 (1 / 1) 300 m² 9 m / 6 m 11101 üksikelamu 12744 elamu abihoone

Heinla tn 24 2295 m² üksikelamu maa 2 (1 / 1) 400 m² 9 m / 6 m 11101 üksikelamu 12744 elamu abihoone

Rukkilille 2 2759 m² üksikelamu maa 2 (1 / 1) 500 m² 9 m / 6 m 11101 üksikelamu 12744 elamu abihoone

Heinla tänav 7912 m² tee ja tänava maa - - - -

Vana-Nõo tn 38a 35 m² elektrienergia tootmise ja

jaotamise ehitise maa 1 16 m² määratakse

projekteerimisel 12749 muu erihoone

Nõo-Kambja tee T4 275 m² kergliiklusmaa - - - -

Rukkilille 2a 1290 m² virgestusmaa - - - -

*Hoonete kasutamise otstarbe määramisel on lähtutud majandus- ja taristuministri 02.06.2015. a määruse nr 51 lisast Ehitise kasutamise otstarvete loetelu

PLANEERITAVAD ARHITEKTUURINÕUDED

Krundi aadress

Lubatav korruselisus (põhihoone /

abihoone)

Lubatav katusekalle Katuseharja suund Katuse tüüp Katusekatte materjal

Lubatavad välisviimistlus-

materjalid +/- 0,00 sidumine

Vana-Nõo tn 36, Vana- Nõo tn 38, Heinla tn 1-21,

Heinla tn 23-24, Rukkilille 1

2 / 1 elamu põhimahul 0°- 30° abihoonel 0°- 25°

kajastatud joonisel

viilkatus kelpkatus

lamekatus kaldkatus

katusekivi, plekk, teras, rullmaterjal

puit, kivi, krohv, klaas

sokli kõrgus kuni 60 cm

maapinnast

Vana- Nõo tn 38a 1 määratakse

projekteerimisel määratakse projekteerimisel määratakse projekteerimisel

määratakse projekteerimisel

määratakse projekteerimisel

määratakse projekteerimisel

Heinla tänava piirkonna detailplaneeringOBJEKTI NIMI

ASUKOHT

JOONISE NIMETUS

HUVITATUD ISIK

PLANEERIJA

Tartu maakond Nõo vald Nõo alevik

DETAILPLANEERINGU ALGATAMISE JOONIS

Kohalik Kinnisvara OÜ

Janne Vaine 12.2024KUUPÄEV MÕÕTKAVA

JOONISE NR

TÖÖ NR

STAADIUM algatamine

202406

1

1:1000AULAND OÜ RK: 14946152 56 907 858 [email protected]

N

S

Lisa 1

DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD

Nõo vallas Nõo alevikus asuva Heinla tänava piirkonna detailplaneeringu koostamiseks.

1. Planeeringu eesmärk ja vajadus

Detailplaneeringu eesmärgiks on täpsustada planeeringuala kruntide, sh tänava maa-alade,

piire ja määratud ehitusõiguseid ning tehnovõrkude tehnilisi lahendusi.

2. Planeeringu ala

Planeeringuala suuruseks on ca 6,02 ha (60172 m²) ja see asub Nõo alevikus ning piirneb

lisaks eraomandis olevatele maaüksustele Nõo-Kambja kõrvalmaantee nr 22180

(52801:011:0105), Vana-Nõo tänava (52801:001:0692), Elva metskond 246

(52801:001:0513) ja Elva metskond 247 (52801:001:0513) katastriüksustega.

PlanID 126993

Planeeringualal asuvad katastriüksused:

Vana-Nõo tn 36 (52801:001:1262);

Vana-Nõo tn 38 (52801:001:1263);

Heinla tn 1 (52801:001:1274);

Heinla tn 2 (52801:001:1265);

Heinla tn 3 (52801:001:1275) ;

Heinla tn 4 (52801:001:1264);

Heinla tn 5 (52801:001:1277);

Heinla tn 6 (52801:001:1266);

Heinla tn 7 (52801:001:1276);

Heinla tn 8 (52801:001:1267);

Heinla tn 9 (52801:001:1278);

Heinla tn 10 (52801:001:1269);

Heinla tn 11 (52801:001:1279);

Heinla tn 12 (52801:001:1268);

Heinla tn 13 (52801:001:1281);

Heinla tn 14 (52801:001:1270);

Heinla tn 15 (52801:001:1280);

Heinla tn 16 (52801:001:1271);

Heinla tn 17 (52801:001:1282);

Heinla tn 18 (52801:001:1272);

Heinla tn 19 (52801:001:1283);

Heinla tn 20 (52801:001:1273);

Heinla tn 21 (52801:001:1284);

Heinla tn 23 (52801:001:1285);

Heinla tn 22 (52801:001:1287);

Heinla tänav (52801:001:1286);

Vana-Nõo tn 38a (52801:001:1288);

Heinla tn 10 a (52801:001:1289);

Nõo-Kambja tee T4 (52801:001:1290);

Nõo-Kambja tee T4 (52801:001:1473);

Rukkilille tn 2 (52801:001:1448).

3. Detailplaneeringu koostamise alused ning arvestamisele kuuluvad varem

koostatud planeeringud, hoonestusskeemid ja projektid

3.1. Planeerimisseadus;

3.2. Ehitusseadustik;

3.3. Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded.

3.4. Nõo Vallavolikogu 15.12.2022 määrus nr 23 „Detailplaneeringukohaste

rajatiste väljaehitamises ja väljaehitamisega seotud kulude kandmises

kokkuleppimise kord“;

3.5. Nõo valla üldplaneering (Nõo Vallavalitsus ja AS K & H, 2006), kehtestatud

Nõo Vallavolikogu 29. juuni 2006 määrusega nr 15;

3.6. Nõo valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-

2035 (Emajõe Veevärk AS ja Europolis OÜ, 2023);

3.7. Nõo vallas Kolga külas asuva Uue-Kolga maaüksuse detailplaneering

(Väliprojekt OÜ);

3.8. Heinla ja Kooli planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud.

Põhiprojekt.Töö nr. 069/2022 (Keskkond & Partnerid OÜ);

3.9. Heinla kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu järgsete teede ehitusprojekt,

töö nr 22075 (EXTech Design OÜ);

3.10. Nõo alevikus asuva Heinla kinnistu ja selle lähiala detailplaneering

(Prope Mare Keskkonna Agentuur OÜ).

4. Lähteseisukohad

4.1. Hinnata tuleb asjakohaseid mõjusid, sh majanduslikud (mõju varale,

kokkulepete jõukohasus jms), kultuurilised (miljöö, vaated, tavad jms) ja

sotsiaalsed (sotsialane võrdsus, ligipääsetavus, liikuvus, kvaliteetne avalik

ruum, teenuste kättesaadavus, visuaalsed mõjud, omavalitsuse jätkusuutlikkus

jms) mõjud ning mõjud looduskeskkonnale (liigniiskus, elurikkus, radoon,

kliimamuutustega arvestamine jms).

4.2. Planeeringuga esitada planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad

järeldused.

4.3. Parima lahenduse väljatöötamiseks kaaluda ja hinnata erinevaid variante.

4.4. Lubatud krundi maakasutuse sihtotstarbed:

4.4.1. Elamumaa;

4.4.2. Üldkasutatav maa;

4.4.3. Transpordimaa;

4.4.4. Tootmismaa.

4.5. Planeeringuala kruntideks jaotamine:

4.5.1. Täpsustada olemasolevat krundistruktuuri;

4.5.2. Kaaluda koos tehnovõrkude valdajatega kruntide Vana-Nõo tn 38a

(52801:001:1288), Heinla tn 10 a (52801:001:1289) ja Heinla tn 22

(52801:001:1287) vajalikkust;

4.5.3. Heinla tn 4 ja Heinla tn 6, Heinla tn 3 ja Heinla tn 5 ning Heinla tn 11 ja

Heinla tn 13 vahelistel aladel viia tänavamaa piir kokku planeeringuala

piiriga nii, et elamukruntidel ei tekiks tänavamaa taha sopistusi.

Tänavaruumile lisanduvat maa võib arvestada piirkonda teenindavaks

üldkasutatavaks maaks ja see tuleb haljastada;

4.5.4. Vajadusel näha tänavate ristumiskohtades olevate kruntide piir ette

sellisena, et oleks tagatud piisav nähtavus.

4.6. Ehitiste (hoonete) kasutamise otstarbed:

4.6.1. 11101 – Üksikelamu;

4.6.2. 12744 – Elamu, kooli vms abihoone.

4.7. Krundi hoonestusala:

4.7.1. asukoht määrata detailplaneeringuga nii, et hoonestusalade vahekaugus

oleks vähemalt 8 m;

4.7.2. Vana-Nõo tänavaga piirnevatele kruntidel määrata Vana-Nõo tänava

piirist 20 m kaugusel asuv hoonestusala;

4.7.3. Heinla tänava peaharuga piirnevatele kruntidel määrata Heinla tänava

suhtes kohustuslik ehitusjoon vahemikus 7 kuni 10 m.

4.8. Krundi ehitusõigus:

4.8.1. Hoonete suurim lubatud arv krundil määrata planeeringuga;

4.8.2. Anda kavandatavad maapinna absoluutkõrgused kruntidel;

4.8.3. Hoonete suurim ja vajadusel vähim lubatud ehitisealune pind määrata

planeeringuga järgides Nõo valla üldplaneeringus sätestatut;

4.8.4. Hoonete suurim ja vajadusel vähim lubatud ehitisealune pind määrata

planeeringuga, järgides Nõo valla üldplaneeringus sätestatut. Abihoone

ei tohi olla suurem kui elamu;

4.8.5. Planeeringus käsitleda ka tingimusi alla 20 m2 väikeehitiste

püstitamiseks. Lisada selgitus, kas kuni 20 m2 suurused väikeehitised

arvestatakse hoonete suurima ehitisealuse pinna ja suurima lubatud

hoonete arvu sisse. Määrata maksimaalne lubatud alla 20 m2

väikeehitiste arv krundil;

4.8.6. detailplaneeringu koostamise käigus tuleb vähemalt 10% planeeritavast

maast kavandada piirkonda teenindavaks üldkasutatavaks maaks

(üldkasutatavaks maa alla ei kuulu piirkonda teenindavad teed), millele

on õigus pääseda kõigil piirkonna elanikel. Kaaluda Heinla tn 3 krundi

piirkonda avaliku korvpalliplatsi rajamist.

4.9. Tehnovõrgud ja -rajatised:

4.9.1. Kõigil hoonestatavatel kruntidel näha ette liitumine ühisveevärgi ja

– kanalisatsiooniga;.

4.9.2. Määrata hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas

tehnovõrkude ja rajatiste ning nende ühenduste asukohad;

4.9.3. Hüdrantide ja tuletõrjevee veevõtukohtade paiknemine lahendada

planeeringuga. Nõo Vallavalitsus ei võta endale kohustust tagada

normikohast tuletõrje veevõtuvarustust;

4.9.4. Anda sademevee ja pinnasevee ära juhtimise või immutamise lahendus.

4.9.5. Hoone välismõjuga tehnilised seadmed (soojuspumba-, konditsioneeri

väliagregaadid jms) peavad olema paigaldatud selliselt, et need ei oleks

avalikult teelt vaadeldavad ja ei eraldaks möödujaile mõjutusi (õhu

puhumine, heitgaaside või vedelike väljutamine, jää teke jms). Seadmete

eelistatud asupaik on maapind või katus. Päikesepaneelidel eelistatult

katus.

4.9.6. Anda tehnovõrkude koondtabel (planeeringu algatamise eelsed ja

planeeringuga kavandatavad tehnovõrgud ning nende ulatus).

4.10. Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele:

4.10.1. Arhitektuurinõuded peavad olema põhjendatud ning tulenema

kontaktvööndi analüüsist;

4.10.2. Lubatud korruselisus – elamul kuni 2 maapealset korrust, abihoonel 1

korrus;

4.10.3. Kaaluda keldrikorruse kavandamist;

4.10.4. Anda põhilised välisviimistluse materjalid ja piirdekonstruktsioonide

tüübid.

4.10.5. Katusekalded ja harjajoon määrata planeeringuga;

4.10.6. Tulenevalt planeeringuala asukohast peab hoonestus olema esinduslik

ja moodustama arhitektuurselt ühtse terviku. Samas tuleb püüda vältida

kõigi hoonete ühetaolisust;

4.10.7. Püüda grupeerida hooneid nii, et grupid oleks sarnase arhitektuuri,

katusetüübi, katusekalde ja hoone kõrgusega;

4.10.8. Nõo valla üldplaneeringu kohaselt tuleb hoone fassaad (arhitektuurselt

liigendatud hoone esinduskülg) ehitada avalikult kasutatava tee poole.

Kruntidel, mille hoonestusala piirneb mitmest küljest avaliku teega (sh

kõnnitee), tuleb esinduslik fassaad ehitada kõikidele seda nõudvatele

külgedele.

4.11. Liikluskorraldus:

4.11.1. Säilitada planeeringuala siseselt varasem liikluskorralduse põhimõte;

4.11.2. Heinla tn 22 katastriüksusele kavandada jalgtee rajamine kuni Elva

metskond 246 katastriüksuseni;

4.11.3. Planeeritav ala paikneb avalikult kasutatavate teede kaitsevööndis.

Planeeringu joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71

kohane tee kaitsevöönd. Kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul, kui see ei

vähenda ehitise ohutust;

4.11.4. Hoonestus kavandada Vana-Nõo tänava ja Nõo-Kambja tee

kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub väljakujunenud

hoonestusjoon;

4.11.5. Järgida Heinla kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu järgsete teede

ehitusprojekti, töö nr 22075 (EXTech Design OÜ);

4.11.6. Näidata krundile juurdepääsu võimalik asukoht. Tingimusena määrata

ühe põhijuurdepääsu rajamine transpordile. Vajadusel määrata piiri osa,

kust väljasõitude rajamine on keelatud;

4.11.7. Parkimine lahendada krundisiseselt. Parkimiskoha puhul kavandada

eelistatult sadevett läbilaskva pinnaga lahendus;

4.11.8. Käsitleda tee avalikuks kasutamiseks määramise ja omavalitsusele

üleandmise tingimusi;

4.11.9. Vajadusel suurendada Nõo-Kambja tee T4 katastriüksuse pindala, et

projekteeritud kergliiklustee rajatis mahuks sellele ära koos nõlvadega.

4.12. Haljastus ja heakorrastus:

4.12.1. Haljastuse kavandamisel järgida Nõo valla üldplaneeringus sätestatut;

4.12.2. Tupiktänavate lõppu kavandada nii rindelist kui ka kõrghaljastust;

4.12.3. Anda soovituslikud piirete tüübid ja kõrgused (mitte üle 1,5 m);

4.12.4. Anda vertikaalplaneerimise põhimõtted (maapinna kõrguse muutmine,

sademevee ärajuhtimine jmt);

4.12.5. Eelistatult kasutada sademeveest vabanemiseks looduslähedasi

lahendusi krundi põhiselt;

4.12.6. Määrata jäätmekäitluse korraldamine.

4.13. Maaparandussüsteemid:

4.13.1. Käsitleda detailplaneeringu alaga kattuva maaparandussüsteemi

(Karujärve II, maaparandussüsteemi kood 2103830020060)

rekonstrueerimist terviklikult kogu detailplaneeringu alal. Oluline on

arvestada, et olenevalt konkreetsest olukorrast võib vajalik olla

maaparandussüsteemi rekonstrueerimiseks kavandada

rekonstrueerimisega kaasnevat ehitustegevust ka detailplaneeringu alast

väljaspool, naaberkinnisasjadel.

4.14. Servituutide seadmise vajadus.

4.14.1. Servituutide planeerimise korral on vajalik enne ehituslubade

väljastamist teostada servituutide kandmine kinnistusraamatusse.

4.15. Planeeringu rakendamise võimalused:

4.15.1. Kui planeeringu koostamise käigus muutuvad lähteseisukohad ulatuses,

mis ei muuda planeeringu põhilahendust ning vallavalitsus on

muudatustega nõustunud, ei kuulu lähteseisukohad muutmisele;

4.15.2. määrata planeeringu rakendamise võimalused tuginedes ühtlasi 9.

detsembril 2024 Nõo valla ja Kohalik Kinnisvara OÜ vahel sõlmitud

„Detailplaneeringu koostamise tellimise õiguse üleandmise ja

detailplaneeringu koostamise rahastamise lepingule nr 7-2/12 (2024) ja

eelkokkuleppele detailplaneeringukohase tehnilise taristu ja avaliku

ruumi väljaehitamiseks ja väljaehitamise rahastamiseks“.

4.15.3. Anda planeeringu elluviimise ajakava ja tegevuste loetelu, mis tagavad

planeeringu elluviimise;

4.15.4. Anda juhised kehtestatud detailplaneeringu alusel ehitusprojektide

koostamiseks;

4.15.5. Märkida järgmised tingimus: Kui planeeringulahenduse elluviimist ei

ole alustatud viie aasta jooksul pärast detailplaneeringu kehtestamist, on

kohalikul omavalitsusel (Nõo Vallavolikogul) õigus tunnistada

koostatud detailplaneering kehtetuks.

5. Detailplaneeringu koostamisse kaasatavad isikud:

5.1. Päästeameti Lõuna päästekeskus;

5.2. Transpordiamet;

5.3. Põllumajandus- ja Toiduamet;

5.4. Maa-amet (Vabariigi Valitsus on korraldusega 03.07.2023 nr 182 andnud

Maa-ametile volituse kooskõlastada, detailplaneeringuid planeerimisseaduses

sätestatud korras, kui planeeritav maa-ala asub maavarade registris oleval

maardlal või selle osal);

5.5. Planeeritaval maa-alal paiknevate ja kavandatavate tehnovõrkude omanikud

/valdajad.

5.5.1. Vee- ja kanalisatsioonitorustike liitumispunktide asukohtade

määramiseks teha koostööd Emajõe Veevärk AS-ga (registrikood

11044696; Sõbra 56, 51013, Tartu; Telefon: 731 1840);

5.6. Planeeritava maa-ala kinnistute omanikud ja piirinaabrid.

6. Detailplaneeringu vormistamine ja menetlus

6.1. Detailplaneering vormistatakse ja esitatakse vastavalt Planeeringu

vormistamisele ja ülesehitusele esitatavatele nõuetele;

6.2. detailplaneeringu avaliku väljapaneku jaoks esitatakse detailplaneering pdf

kujul ja väljatrükk ühes eksemplaris; detailplaneeringule lisatakse

kooskõlastuste ja koostöö koondtabel;

6.3. detailplaneeringu kehtestamisel esitatakse detailplaneering ja selle lisad

täiendavalt pdf kujul ja väljatrükk ühes eksemplaris. Juhul kui avaliku

väljapaneku järgselt planeeringulahendust muudeti esitada väljatrükk kahes

eksemplaris;

6.4. detailplaneeringu joonised:

6.4.1. detailplaneeringu koostamise aluskaardiks võtta kehtivale korrale

vastav aktualiseeritud (olemasolevat situatsiooni tõeselt kajastav, sh

tehnovõrgud) digitaalselt mõõdistatud geodeetiline alusplaan

täpsusastmega M 1:500. Geodeetilised tööd tuleb muuhulgas esitada

kohaliku omavalitsuse poolt kasutatavasse geomõõdistuste infosüsteemi

(KOVGIS EVALD geoarhiivi moodul, https://evald.ee/nõovald/);

6.4.2. planeeritava maa-ala kontaktvööndi analüüs;

6.4.3. detailplaneeringu põhijoonis;

6.4.4. maakasutuse ja kitsenduste joonis;

6.4.5. tehnovõrkude joonis;

6.4.6. detailplaneeringu lahendust illustreerivad joonised;

6.4.7. Joonised 6.4.4 ja 6.4.5 on lubatud ühildada kui ei halvene kaartide

loetavus.

7. Planeeringu koostamise eeldatav ajakava

7.1. Detailplaneering esitatakse vallavalitsusele vastuvõtmiseks kahe aasta jooksul

pärast detailplaneeringu koostamise algatamist.

7.2. Planeeringu kehtestamise või kehtestama jätmise otsus tehakse hiljemalt

kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates.

8. Vajalikud uuringud:

8.1. Algatamisel ei ole detailplaneeringu koostamiseks vajalike uuringute vajadus

teada.

Lähteseisukohad koostas arenguspetsialist Piia Raig

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Nõo Vallavalitsus

[email protected]

Voika tn 23

61601, Tartu maakond, Nõo vald,

Nõo alevik

Teie 19.12.2024 nr 7-2/2013

Meie 17.01.2025 nr 7.2-2/25/21700-2

Seisukohtade väljastamine Heinla tänava

piirkonna detailplaneeringu koostamiseks

Olete teavitanud meid Nõo aleviku Heinla tänava piirkonna detailplaneeringu (edaspidi

planeering) algatamisest Nõo Vallavalitsuse 17.12.2024 korraldusega nr 596 (Lisad 1 ja 2).

Planeeringu eesmärgiks on täpsustada planeeringuala kruntide, sh tänava maa-alade piire ja

määratud ehitusõiguseid ning tehnovõrkude tehnilisi tingimusi. Planeeringualasse on arvatud

avaliku ruumi kavandamise ja erinevate planeeringualade sidumise eesmärgil ka kaks krunti

(Rukkilille tn 2 (katastritunnus 52801:001:1448) ja Nõo-Kambja tee T4 (katastritunnus

52801:001:1473)), mis on kavandatud Nõo vallas Kolga külas asuva Uue-Kolga maaüksuse

detailplaneeringuga (PLANK ID 30100834).

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 22180 Nõo-Kambja tee (edaspidi riigitee) km 0,468-0,606.

Riigitee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus antud asukohas on 546 sõidukit.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri

17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad

planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Juurdepääs planeeringualale on tagatud kohalikult teelt nr 5280116 (Vana -Nõo tee), riigitee

km 0,458 ristmikult.

Planeeringuga kavandatava tegevuse tulemusel (25 üksikelamukrunti) suureneb kohaliku tee

ja riigitee ristumiskoha vahelisel lõigul ning riigitee ja kohaliku tee ristmikul liikluskoormus.

Planeeringualalt lähtuva liikluskoormuse vastuvõtmiseks ning ohutu ja sujuva liikluse

tagamiseks on vajalik:

1.1. Näha ette kohaliku tee riigitee ristmiku rekonstrueerimine, mh ristmiku asukoha

muutmine.

Riigitee ristmik ei vasta juba hetkel normidele (§ 22 lg 6: teede lõikumisnurk ristmikul

peab olema võimalikult täisnurkne ja jääma vahemikku 70-110 kraadi), millest tulenevalt

on häiritud riigiteele suunduva juhi nähtavus paremale (vasakpöörde sooritamisel tuleb

vaadata sisuliselt selja taha); parempööret riigiteelt kohalikule teele on võimalik sooridata

suurel kiirusel, mille käigus ei pruugi juht märgata kavandataval kergliiklusteel liiklejaid

(tekib pime nurk), analoogselt on häiritud ka vasakpöördel riigiteelt nähtavus

kavandatavale kergliiklusteele; samuti kattuvad manööverdamiseks vajalikud trajektoorid

riigiteelt vasakpöördega kohalikule teele suundumisel ning samaaegselt kohalikult teelt

parempöördega välja liikumisel.

Kavandada riigitee ristumiskoha ümberehitamine Joonisel 1 näidatud asukohta. Ristmiku

2 (4)

ruumivajaduse kavandamisel lähtuda meie tüüpjoonisest II.

Planeeringu seletuskirja lisada märge, et riigitee ristumiskoha ümberehitamiseks tuleb

taotleda meie käest ristumiskoha ehitamise nõuded (EhS § 99 lg 3). Riigitee ristumiskoht

peab olema nõuete kohaselt välja ehitatud ja meile üle antud hiljemalt enne

planeeringualale kavandatavale mis tahes hoonele kasutusloa väljastamist.

Soovitame lisada riigitee ristmik planeeringualasse. Vastasel juhul on vajalik käsitleda ristmiku

väljaehitamise kohustust planeeringu elluviimise kavas ja kehtestamise otsuses.

Joonis 1. Kohaliku tee ja riigitee ristumiskoha soovitatav asukoht, väljavõte Maa-ameti geoportaalist

1.2. Tulenevalt sellest, et kohaliku tee teekatte laius on ca 4,2 m, näha ette kohaliku tee

rekonstrueerimine ja laiendamine riigitee ristmiku ning planeeringuala juurdepääsu

vahelisel lõigul nii, et seal on võimalik tagada ohutu ja sujuv kahesuunaline liiklus mis

tahes liikluskoosseisu korral (nt prügiveoauto ja päästeameti sõiduk samaaegselt).

Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks,

ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava

projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) kaasata planeeringu koostamisse

teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).

2. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

3. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda meie nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

Hoonestus kavandada tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub

väljakujunenud hoonestusjoon.

4. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda

planeeringuala kontaktalas paiknevate planeeringute lahendustega.

5. Kergliiklusteede kavandamisel on sobilik lähtuda järgmistest põhimõtetest.

5.1. Näha ette kergliiklusteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh

väljapoole planeeringuala.

3 (4)

5.2. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb kergliiklusteed eraldada sõiduteest ohutusribaga,

mille minimaalse laiuse valikul lähtuda normide lisa 1 tabelist 41. Kergliiklustee

minimaalne laius määrata vastavalt normide lisa 1 tabelile 40.

5.3. Arvestada, et kergliiklustee ei tohi lõikuda kohaliku teega selle riigitee ristmiku

pöördkõverate alal.

6. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee

projekteerimise normid“ kohaliku tee ja riigitee ristmiku nähtavuskolmnurgad vastavalt

normide § 24, lisa 1 tabel 18-21 ning lisa 2 joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust

piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS

§ 72 lg 2).

7. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda meie juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

8. Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist

riigitee teemaale, kuna kuja on kanalisatsiooniehtistest lähtuva keskkonnaohu võimalik ulatus

(VeeS § 133, 134, 136, 137). Seejuures tuleb välistada ka reovee võimalik sattumine riigitee

kraavidesse (sh kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks). Me ei ole nõus lahendusega,

millega võib tulenevalt JäätS § 128 lõikest 4 kaasneda reostuse likvideerimise nõude esitamine

meile.

9. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja liigniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele.

10. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Kohaliku tee ja riigitee ristmik ümber

ehitada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)

kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale rajatud mistahes hoonele kasutusloa

väljastamist.

11. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms. Võttes aluseks „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele

uurimistöödele teede projekteerimisel“ p 2.3, soovitame mõõdistusala laiuseks 50 meetrit tee

teljest või lähimate hoonete fassaadideni, kuid mitte vähem kui 20 meetrit tee teljest.

12. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (parkla, jalg- ja jalgrattatee,

tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

13. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

14. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik (Transpordiamet) ei võta endale kohustusi

planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

15. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada meile nõusoleku

4 (4)

saamiseks.

16. Me ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste

väljaehitamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tuuli Tsahkna

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad:

1. Heinla tänava piirkonna dp lähteseisukohad

2. Heinla DP algatamise joonis

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]