| Dokumendiregister | Päästeamet |
| Viit | 7.2-3.4/16 |
| Registreeritud | 02.01.2025 |
| Sünkroonitud | 20.01.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7.2 Ohutusjärelevalve korraldamine |
| Sari | 7.2-3 Päästekeskuste ehitusvaldkonna alane kirjavahetus |
| Toimik | 7.2-3.4 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Pärnu Linnavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Pärnu Linnavalitsus |
| Vastutaja | Anastasia Sutt (Lääne päästekeskus, Ohutusjärelevalve büroo) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu, Pärnu linn 444 8200 [email protected] www.parnu.ee
Detailplaneeringu koostamisse
kaasatavad isikud
02.01.2025 nr 8-4/60417
Pärnu linnas Laki tn 1 ja 2 kinnistute detailplaneeringu
kooskõlastamine
Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnas on menetlemisel Pärnu linnas Laki tn 1 ja 2 kinnistute
detailplaneering (Hendrikson & Ko OÜ töö nr 23004751).
Planeeringuala paikneb Papiniidu äri- ja teeninduspiirkonnas, sellel paikneb käesoleval ajal tootmis-
ja ärihoone. Lisaks Laki tn 1 (3632 m², 62514:170:0130, tootmismaa 100%, eraomand) ja Laki tn 2
kinnistule (6741 m², 62514:170:0014, tootmismaa 100%, eraomand) on planeeringualasse hõlmatud
Laki tänava kinnistu (4575 m², 62514:170:0180, transpordimaa 100%, munitsipaalomand).
Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu 2025+ kohaselt paikneb planeeringuala äri- ja teeninduse
maa-alal (Ä), mis on ettevõtlusele suunatud piirkond.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on tootmishoone laiendamine tootmismahtude
suurendamiseks, liiklus-, parkimis- ja haljastuslahenduse kavandamine ning planeeringuala
ümberkruntimine. Laki tn 1 ja 2 kinnistute vahel paiknev Laki tänav soovitakse võtta huvitatud isiku
poolt kasutusse laiendatava hoonestuse aluse maana ja anda linna kasutusse tänavamaaks eraomandis
Laki tn 1 kinnistu. Planeeringuga lahendatakse alale juurdepääs Laki tänava kaudu. Moodustatav
tänavamaa krunt ühendatakse Lao tänav T2 kinnistuga. Olemasolevad trassid Laki tänava kinnistul
tõstetakse huvitatud isiku kulul ümber uude asukohta moodustaval tänavamaa krundil.
Detailplaneering koostatakse üldplaneeringu kohasena.
Käesolevaga edastame Teile planeerimisseaduse § 133 lg 1 alusel planeeringulahenduse
kooskõlastamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaido Koppel
planeerimisosakonna juhataja
Janno Poopuu
524 6280, [email protected]
A A
A
A A
1 2
3 4
5
6 7
89
10
11
12
13
14
15
La o
Laki
15
14
13
12
11
10
9
8
7
6
5
4
3
2
1
DETAILPLANEERING
Laki tn 1 ja 2 kinnistute
Joonise nimetus
Mõõtkava Kuupäev
Situatsiooniskeem
1:10 000 22.10.24
Töö nr
23004751
Joonis nr
1
Asukoht
Planeeringu koostamise korraldaja
Planeeringu koostamisest huvitatud isik
Pärnu linn
Pärnu Linnavalitsus
NOTE PÄRNU OÜ
Planeerimisspetsialist / projektijuht
Koostaja
Merlin Kalle
Merlin Kalle
OÜ HENDRIKSON & KO
Raekoja plats 9 Tartu 51004
www.dge.ee
+372 7409 800
Registrikood 10269950 KMKR EE100039285
Aluskaart: Maa-ameti põhikaart ja katastripiiride kaart wms- teenusena
LEPPEMÄRGID:
reisijate terminal
Perspektiivne Rail Baltic trass ja
territooriumi) detailplaneeringu ala
Suur-Jõe tänavate piirkonna (endise Maseko
Junga, Madruse, Pootsmani, Tüürimehe,
Papiniidu tn 5 kinnistu detailplaneeringu ala
Pae tn 4 kinnistu detailplaneeringu ala
vahelise maa-ala detailplaneeringu ala
Papiniidu, Lao tänavate ja Pärnu jõe
Lähim ühistranspordi peatus
Planeeringuala
Kaubamajakas
Espak
K-Rauta
Elme Metall
Asko ja Sotka
Cramo
Diivaniparadiis, Pakendikeskus jt
Olerex
Sillakeskus
Masku, Plasto jm
Opel Remont, Prokliima jt
Papera Mööblimaja
Makro Trade Baltic
Bauhof
EKSPLIKATSIOON
2
b e t k iv i
7 . 4 6
7 . 4 1
7 . 5 6
A
6.19
6.25 6.33
6.15
6.71
A
A
A
bet
6.12
H k a u p lu s
5 a / 2
6 . 6 0
6.36
6.30
6.37
6 . 1 4
6.03
6.15
6.21
6.216.29
6 . 1 7
6.16
6 . 6 7
6.61
6 . 6 5
6 . 7 6
7 . 0 4
7 . 1 5
7.29
7 . 0 5
6 . 9 8
7.25
7.07
6.99
7.02
6. 957 . 0 2
6 . 9 97.05
7.08
7 . 0 3
7 . 0 97.11
7.14 7.11
7 . 1 6
7.04
6.89
6.83
6.78
6.87
6.85
6. 80
6.97
7.007.01
7.02
7.27
7.04
6.80
6.90
7.19
7.15
6 . 8 4
6 . 8 8
7 . 0 8
7.18
7.16
6.82
6.88
6.86
6.96
6 . 9 8
7.02
7.03
7 . 0 2
7.05
6.92
H re hv it öö
ko da
6 . 8 86 . 9 7
6.99
6. 93
6. 85
6.92
6. 92
7 . 0 07 . 0 2
7.00
6.90
6.95
7.38
7.22
7.31
6 . 9 5
7 . 1 5
7.106.96 6. 97
6. 90
7.15 7.04
6.96
6.96
6.95
7 . 0 9
6.94
6.86
6.98
6.89
6.90
7 . 0 0
6.80
7.31
7 . 0 3
6 . 6 8
6.62
KK
4
LA KI T
N
be t ki vi
H
H
6.74
7.04 7.06
7.09
7.12
7 . 3 6
7.19
6.74
6.75
6.95
7.03
6.85
7 . 1 1
7 . 0 8
6.96
6. 95
6.90
freespuru/kr
freespuru/kr
1
H
A
2
bet
la o h o o n e
k a u p lu s
LA KI TN
A
b e t k iv i
5W
4 W
7 . 4 5
7 . 6 1
7 . 4 7
7 . 4 2
7 . 3 3
7 . 3 3 7 . 4 3
7 . 4 8
7 . 6 7
7 . 5 4
7 . 5 9
7 . 4 9
7 . 4 2
7 . 3 3
7 . 2 2
7 . 3 7
7 . 4 9
7 . 5 1
7 . 6 8
7 . 5 7
7.22
7.03
7.14
7.03
7 . 0 1
7 . 3 1
7 . 7 0
postkast
7 . 0 0
7.08
122 512
119
121
6.87
7.23
7.03
6 . 6 4
6.86
6.79
6.76
7. 39
7 . 1 6
7. 13
7 . 1 3
6.74
6.88
6. 967.08
7.03
6.81
7. 08
6.89
6.94
6 . 7 1
6 . 9 6
7.12
7 . 0 1
7.04
7.08
7.16
7.15
6.19
6.88
6.91
6.88
6.83
6. 87
6 . 8 9
7.12
6. 89
6 . 9 4
6 . 7 0
6.71
6.88
6.79
6.64
6.80
7 . 6 3
7 . 3 8
6.80
7 . 2 5
7 . 3 5
7. 43
7 . 2 2
7 . 1 5
6.78
6.45 6.46
6.886.94
6.97
7. 01
6.96
6.44
7 . 9 6
7.40 6.54
7.57
6.56 6.85
7.62
6.89 6.57
6.63
7 . 1 3
6.78
6.83
6. 98
6 . 6 5
6.48
6.41
6.66
6.55
6.64
6.636 . 6 36.60
7 . 0 8
7.11
6 . 7 0
6.627.09
6.61
6.63
6.85
6.68
6.83
7.13
7 . 0 6
7.05
7.10
7.12
7.09
7.03
7.00
6.98
6.87
6.68
6.83
6.91
6.76
6.83
6.96
7.00
7.07
7.08
7.00
6.85
6.94
6.88
6.81
6.81
6 . 8 8
7.09
prügi
soojuspum p
soojuspum p
H
Hkonteiner
konteiner
so oj us
pu m ba
d
so oj us
pu m ba
d
7.05
7.11
6.56
6.91
6.67
6.74
7 . 0 9
6.70
7.56
7.35
7.21
7 . 1 3
7.36
7 . 1 3
7 . 1 2
6.95
7.17
soojuspum p
6 . 9 2
6 . 7 4
6.80
6 . 6 8
7 . 5 4
B
B
6 . 8 3
6.88
6.41
6.95
6.89
kr
7.2 3
7.32
7 . 2 3
7 . 1 8
7 . 3 1
7. 41
soojuspum p
soojuspum p
soojuspum p
soojuspum p
soojuspum p
soojuspum p
6.96
7.11
7.10
7.10
6.97
6.99
7.00
7.03
6.97
7.13
6.67
6.72
6.75
6.74
6.79
6.77
6.75
6 . 7 8
6.76
6.71
jalgrattahoid
B
6.77
7.02
6.94
7.01
6.75
6 . 8 3
6 . 7 5
6 . 8 8
6. 69
6.53
6.63
6 . 6 4 6.
64 6 . 6 76 . 7 1
6 . 7 6
6 . 7 1
6 . 7 7
6 . 9 5
6.57
6.64
6 . 9 0
6. 95
6 . 7 8
6 . 7 5
6 . 7 5
6.58
6.51
6. 70
6 . 7 5
6.61
6.60
6.68
6.56
6.67
6.72
6.596.586.62
6 . 6 7
6.73
6.65
6.70
6.76
6.77
6.87
6.75
6.75
6.826.94
6.26 6.23
6.28 6.37
6.47 6.29
6.27
6.43
6.31
6.26
6.296.39
6.31
6.29
6.28
6.33
6.23
6.24
6.24
6.15
6.206.34
6.22
6.06
6.11
6.11
6.13
6. 94
6. 85
6. 82
6 . 8 6
6.91
7 . 0 3
6. 927.
08
6. 88
6. 77
6. 836.
94
6. 89
6. 79
6. 71
6 . 7 6
6 . 8 8
6 . 6 6 6.69
6.73
6.73
6.79
6. 82
6.74
6.75
6.74
6.76
6.73
6.79
6.87
5.95
6 . 6 66. 91
6.86
6 . 6 5
6 . 6 6
6. 63
6.61
6.78
7 . 1 5
6.83
bet
6.85
6 . 8 3
6 . 9 3
6 . 9 0
6 . 8 8
kill
kill
kill
A
A
A
A
A
riulid
riulid
6.15
A
A
A
b e t k iv i
120
97
5
98
507
180
181
7
100 162
158
159
160
161
95
96
112
100
99
1
98
113
512
111
4
184
97
6
41
182
183
185
508
517
600
601
610
611
500
33 117
114
116
49
40
115
48
50
804
510
85
92
7.03
89
90 513
509
508
82
83
84
91
52
53
54
55
56
59
60
61
57
58
65
66
144
126
215
216
125
62
63
64
67
74
32
93
86
606 607
4 w
618
612
613
614
615 616
617
13-G-1
13-A-16
13-A-16 13-B-13
13-B-13
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1 1
1
1
1 1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
3
2
1 1
3
1
1
1
1 1
2
2
2
2
1
1
1
1 2
2
3
3
4
3
1
2
1
2
3
3
3
3
3
2
2
2
2
2
23
3
4
4
3
2
1
1
1
1
1
1
3
3
3
1
2
1
1
2
2
2
2
3
3
2
3
4
1
2
3
2
1
1
1
1
1
1 2
2
3
1
1
1
1
2
3
1
1
2
2
1
1
1
2
3
4
3
2
3
3
3
3
2
4
4
5
6
2
3
1
1
1 1
2
2 3
1
2
3
3 4
3
3
1 2
3
4
1
1
2
2
2
2
2
2
1
1 1
1
1
X=6470550
Y =
5 3 2
1 0
0
X=6470800
Y =
5 3
2 3
0 0
fr ee sp
ur u
fr ee sp
ur u
ko nt or ih oo
ne
H
H ko
nt or ih oo
ne
tö ök
oj ad
H
H la o h o o n e
m ööb
lip o o d
H
t o o t
m ish
o o n e
H
la o h o o n e
ko nt or ih oo
ne
4 H
4/2
5a / 1
A
A
La o tn
La o tn
A
A
be t ki vi
Hkauplus
A
A
A
be t ki vi
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
k r
kr
m ul ts
m ul ts
k r
kr
A
A
k r
kr
A
m ul ts
k r
laoplats
laoplats
P a p in ii d u t n
H
H
m .k
tõstuk
tõstuk
tõstuk
B
6. 056.
06
6. 13
6. 15
6. 18
6. 18
6 . 1 9
6. 20
6. 21
6.22
6. 236.
24
6. 26
6. 27
6. 27
B
6. 28
B
kr
6. 34
6. 36
6. 37
6. 38
6 . 3 8
6. 40
B
B
B
m et
6. 46
kr
6. 51
6.56
6. 56
6. 56
6. 57
6. 59
6. 61
B
m et6.
66
6 . 6 76 . 7 0
B
6. 72
6. 72
6 . 7 4
kr
6 . 7 7
m et
kaldtee
6 . 7 8
A
H
6. 81
6.82
kill
6.84
6 . 8 6
ka pp
ga as i
ho id la
6.94
6 . 9 5
b e t k iv i
k r
kill
kill
7 . 0 0
7.00
1
2
kill
kr
kr
kr
7 . 0 4
7 . 0 7
B
B
B
m et. trepp
B
B
B
B
B
B
B
7. 11
bet kivi
bet kivi
H
suitsuruum
7 . 1 2
7 . 1 3
B
B
7. 15
ki ll
7 . 1 6
7 . 2 0
7. 20
7. 22
7 . 2 4
7 . 2 5
vi nt s
7. 26
7 . 2 7
7. 30
7 . 3 3
7 . 3 3
B
B re
k la a m
7 . 3 5
6.1 8
re de l
re de l
re de l
re de l
re de l
re de l
ki ll
7 . 4 2
k r
ve nt ila ts io on s ei na l
9.44 räästas
9. 57 h ar i
9. 57 rä äs ta s
10 .1 4 rä äs ta s
10.91 räästas
11.04 katusealune
11 .1 8 va rik at us
11 .4 0 rä äs ta s
11 .4 1 rä äs ta s
11.45 katusealune
11 .4 7 rä äs ta s
11 .4 9 rä äs ta s
11 .6 5 va rik at us
11.70 räästas
11.82 räästas
11 .8 9 pa ra pe t
12 .1 2 pa ra pe t
12.18 räästas
12.44 räästas
12 .6 2 rä äs ta s
12 .7 2 pa ra pe t
L
12 .8 2 pa ra pe t
13 .0 2 ha ri
13.28 pire õhus
13 .3 0 pi re õ hu s
13.38 hari
13 .6 3 rä äs ta s
13 .7 6 pa ra pe tt
14.16 räästse
14.17 hari, parapet
1 4 .2 2 k a tu se a lu n e
14.23 räästas
15.47 räästas
16 .4 1 rä äs ta s
16 .4 7 rä äs ta s
16.75 reklaam
16.95 räästas
17.05 hari
19 .3 3 rä äs ta s
19 .3 5 rä äs ta s
22 .2 2 rä äs ta s 25 .6 1 rä äs ta s
9 7
3
BUS
94 3
9 1 1
9 1 1
9 1 1
9 1
3
9 2 3 d
9 2 3 d
9 2
3 a
9 2
3 a
974
975
9 7 5
9 7 4
LEPPEMÄRGID:
Jalakäijate liikumissuund
Sõidusuunad
Transpordi juurdepääs naaberkinnisasjale
Transpordi juurdepääs kinnisasjale
Sõidukite parkimisala planeeringualal
Haljasmaa planeeringualal
Puu planeeringualal
Naaberhoone
Hoone planeeringualal
Planeeringuala piir
5. Planeering koosneb seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.
Tehnovõrkudele kaitsevööndite ulatusi joonisele kantud ei ole.
4. Planeeringuala olemasolevatel tehnovõrkudel ja -rajatistel on õigusaktidest lähtuvad kaitsevööndid.
plaani tehnovõrkudega (töö nr 2023TG191).
3. Lisaks on kasutatud Tippgeo OÜ poolt septembris 2023.a koostatud Rail Balticu reisiterminali juurdepääsutee ehituse ehitusjärgset maa-ala
ja trassiotsija abil. Katastriüksuse piirid- Maa-amet 21.09.2023.a.
Joonisel ei ole trasse, mille kohta puuduvad andmed. Teostusjoonisteta trassid on kantud plaanile mõõdistamise käigus kättenäitamise
täpsusastmega M 1:500 (töö nr TM-277/23), kus koordinaadid on L-EST97 ja kõrgused EH2000 süsteemis.
2. Planeeringu koostamisel on kasutatud OÜ Pärnu Maamõõduteenistus poolt septembris 2023.a mõõdistatud geodeetilist alusplaani
. 2
1. Planeeringuala suurus on 14 948 m
MÄRKUSED:
N
S
seadmise vajadus detailplaneeringu kohane servituudi Kehtiva �Papiniidu tn 5 kinnistu
Tuletõrjehüdrant
Sidekanalisatsioon
Kaugküttetorustik
Reovee kanalisatsioonitorustik
Sademevee kanalisatsioonitorustik
Veetorustik
Keskpingekaabel
Madalpingekaabel
Metallaed
Võrkaed
Tänavavalgusti
Lipp
Nõlv
Tee
Muru, rohumaa
Hekk
Põõsas
Lehtpuu, harilik mänd, harilik kuusk
Kinnisasja piir
Alusandmed:
6 741 m²
Tootmismaa 30%
Ärimaa 70%
62514:170:0014
Laki tn 2
3 632 m²
Tootmismaa 100%
62514:170:0130
Laki tn 1
4 575 m²
Transpordimaa 100%
62514:170:0180
Laki tänav
24 908 m²
Ärimaa 100%
62514:170:0141
Papiniidu tn 5a
24 908 m²
Ärimaa 100%
62514:170:0141
Papiniidu tn 5a
4 430 m²
Ärimaa 100%
62514:170:0120
Pae tn 4
6 133 m²
Tootmismaa 20%
Ärimaa 80%
62514:170:9490
Pae tn 2
3 940 m²
Transpordimaa 100%
62501:001:0507
Papiniidu tänav T16
2 627 m²
Ärimaa 100%
62514:170:0140
Laki tn 5
10 675 m²
Transpordimaa 100%
62514:170:0026
Lao tänav T2
P
P
P
P
P
P
P
P
P
P
P
P
160 m²
Tootmismaa 100%
62514:170:0310
Laki tn 4
P
1 976 m²
Transpordimaa 100%
62514:170:0142
Papiniidu tänav T13
Lämmastikumahuti
Bussitasku
La o tä na v
P a p in ii d u t ä n a v
Laki tänav
Pindala
Sihtotstarve
Tunnus
Aadress
Katastriüksuse andmed
kohane situatsioon
ehitusjärgne maa-ala plaan tehnovõrkudega"
Töö "Rail Balticu reisiterminali juurdepääsutee ehituse
Bussitasku
DETAILPLANEERING Laki tn 1 ja 2 kinnistute
Joonise nimetus
Mõõtkava Kuupäev
Tugijoonis
1:500 05.09.23
Asukoht
Planeeringu koostamise korraldaja
Planeeringu koostamisest huvitatud isik
Pärnu linn
Pärnu Linnavalitsus
NOTE PÄRNU OÜ
Planeerimisspetsialist / projektijuht
Koostaja
Merlin Kalle
Merlin Kalle
OÜ HENDRIKSON & KO
Raekoja plats 9 Tartu 51004
www.dge.ee
+372 7409 800
Registrikood 10269950 KMKR EE100039285
Töö nr
23004751 Joonis nr
2
2
b e t k iv i
7 . 4 6
7 . 4 1
7 . 5 6
A
6.19
6.25 6.33
6.15
6.71
A
A
A
bet
6.12
H k a u p lu s
5 a / 2
6 . 6 0
6.36
6.30
6.37
6 . 1 4
6.03
6.15
6.21
6.216.29
6 . 1 7
6.16
6 . 6 7
6.61
6 . 6 5
6 . 7 6
7 . 0 4
7 . 1 5
7.29
7 . 0 5
6 . 9 8
7.25
7.07
6.99
7.02
6. 957 . 0 2
6 . 9 97.05
7.08
7 . 0 3
7 . 0 97.11
7.14 7.11
7 . 1 6
7.04
6.89
6.83
6.78
6.87
6.85
6. 80
6.97
7.007.01
7.02
7.27
7.04
6.80
6.90
7.19
7.15
6 . 8 4
6 . 8 8
7 . 0 8
7.18
7.16
6.82
6.88
6.86
6.96
6 . 9 8
7.02
7.03
7 . 0 2
7.05
6.92
H re hv it öö
ko da
6 . 8 86 . 9 7
6.99
6. 93
6. 85
6.92
6. 92
7 . 0 07 . 0 2
7.00
6.90
6.95
7.38
7.22
7.31
6 . 9 5
7 . 1 5
7.106.96 6. 97
6. 90
7.15 7.04
6.96
6.96
6.95
7 . 0 9
6.94
6.86
6.98
6.89
6.90
7 . 0 0
6.80
7.31
7 . 0 3
6 . 6 8
6.62
KK
4
LA KI T
N
be t ki vi
H
H
6.74
7.04 7.06
7.09
7.12
7 . 3 6
7.19
6.74
6.75
6.95
7.03
6.85
7 . 1 1
7 . 0 8
6.96
6. 95
6.90
freespuru/kr
freespuru/kr
1
H
A
2
bet
la o h o o n e
k a u p lu s
LA KI TN
A
b e t k iv i
5W
4 W
7 . 4 5
7 . 6 1
7 . 4 7
7 . 4 2
7 . 3 3
7 . 3 3 7 . 4 3
7 . 4 8
7 . 6 7
7 . 5 4
7 . 5 9
7 . 4 9
7 . 4 2
7 . 3 3
7 . 2 2
7 . 3 7
7 . 4 9
7 . 5 1
7 . 6 8
7 . 5 7
7.22
7.03
7.14
7.03
7 . 0 1
7 . 3 1
7 . 7 0
postkast
7 . 0 0
7.08
122 512
119
121
6.87
7.23
7.03
6 . 6 4
6.86
6.79
6.76
7. 39
7 . 1 6
7. 13
7 . 1 3
6.74
6.88
6. 967.08
7.03
6.81
7. 08
6.89
6.94
6 . 7 1
6 . 9 6
7.12
7 . 0 1
7.04
7.08
7.16
7.15
6.19
6.88
6.91
6.88
6.83
6. 87
6 . 8 9
7.12
6. 89
6 . 9 4
6 . 7 0
6.71
6.88
6.79
6.64
6.80
7 . 6 3
7 . 3 8
6.80
7 . 2 5
7 . 3 5
7. 43
7 . 2 2
7 . 1 5
6.78
6.45 6.46
6.886.94
6.97
7. 01
6.96
6.44
7 . 9 6
7.40 6.54
7.57
6.56 6.85
7.62
6.89 6.57
6.63
7 . 1 3
6.78
6.83
6. 98
6 . 6 5
6.48
6.41
6.66
6.55
6.64
6.636 . 6 36.60
7 . 0 8
7.11
6 . 7 0
6.627.09
6.61
6.63
6.85
6.68
6.83
7.13
7 . 0 6
7.05
7.10
7.12
7.09
7.03
7.00
6.98
6.87
6.68
6.83
6.91
6.76
6.83
6.96
7.00
7.07
7.08
7.00
6.85
6.94
6.88
6.81
6.81
6 . 8 8
7.09
prügi
soojuspum p
soojuspum p
H
Hkonteiner
konteiner
so oj us
pu m ba
d
so oj us
pu m ba
d
7.05
7.11
6.56
6.91
6.67
6.74
7 . 0 9
6.70
7.56
7.35
7.21
7 . 1 3
7.36
7 . 1 3
7 . 1 2
6.95
7.17
soojuspum p
6 . 9 2
6 . 7 4
6.80
6 . 6 8
7 . 5 4
B
B
6 . 8 3
6.88
6.41
6.95
6.89
kr
7.2 3
7.32
7 . 2 3
7 . 1 8
7 . 3 1
7. 41
soojuspum p
soojuspum p
soojuspum p
soojuspum p
soojuspum p
soojuspum p
6.96
7.11
7.10
7.10
6.97
6.99
7.00
7.03
6.97
7.13
6.67
6.72
6.75
6.74
6.79
6.77
6.75
6 . 7 8
6.76
6.71
jalgrattahoid
B
6.77
7.02
6.94
7.01
6.75
6 . 8 3
6 . 7 5
6 . 8 8
6. 69
6.53
6.63
6 . 6 4 6.
64 6 . 6 76 . 7 1
6 . 7 6
6 . 7 1
6 . 7 7
6 . 9 5
6.57
6.64
6 . 9 0
6. 95
6 . 7 8
6 . 7 5
6 . 7 5
6.58
6.51
6. 70
6 . 7 5
6.61
6.60
6.68
6.56
6.67
6.72
6.596.586.62
6 . 6 7
6.73
6.65
6.70
6.76
6.77
6.87
6.75
6.75
6.826.94
6.26 6.23
6.28 6.37
6.47 6.29
6.27
6.43
6.31
6.26
6.296.39
6.31
6.29
6.28
6.33
6.23
6.24
6.24
6.15
6.206.34
6.22
6.06
6.11
6.11
6.13
6. 94
6. 85
6. 82
6 . 8 6
6.91
7 . 0 3
6. 927.
08
6. 88
6. 77
6. 836.
94
6. 89
6. 79
6. 71
6 . 7 6
6 . 8 8
6 . 6 6 6.69
6.73
6.73
6.79
6. 82
6.74
6.75
6.74
6.76
6.73
6.79
6.87
5.95
6 . 6 66. 91
6.86
6 . 6 5
6 . 6 6
6. 63
6.61
6.78
7 . 1 5
6.83
bet
6.85
6 . 8 3
6 . 9 3
6 . 9 0
6 . 8 8
kill
kill
kill
A
A
A
A
A
riulid
riulid
6.15
A
A
A
b e t k iv i
120
97
5
98
507
180
181
7
100 162
158
159
160
161
95
96
112
100
99
1
98
113
512
111
4
184
97
6
41
182
183
185
508
517
600
601
610
611
500
33 117
114
116
49
40
115
48
50
804
510
85
92
7.03
89
90 513
509
508
82
83
84
91
52
53
54
55
56
59
60
61
57
58
65
66
144
126
215
216
125
62
63
64
67
74
32
93
86
606 607
4 w
618
612
613
614
615 616
617
13-G-1
13-A-16
13-A-16 13-B-13
13-B-13
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1 1
1
1
1 1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
3
2
1 1
3
1
1
1
1 1
2
2
2
2
1
1
1
1 2
2
3
3
4
3
1
2
1
2
3
3
3
3
3
2
2
2
2
2
23
3
4
4
3
2
1
1
1
1
1
1
3
3
3
1
2
1
1
2
2
2
2
3
3
2
3
4
1
2
3
2
1
1
1
1
1
1 2
2
3
1
1
1
1
2
3
1
1
2
2
1
1
1
2
3
4
3
2
3
3
3
3
2
4
4
5
6
2
3
1
1
1 1
2
2 3
1
2
3
3 4
3
3
1 2
3
4
1
1
2
2
2
2
2
2
1
1 1
1
1
X=6470550
Y =
5 3 2
1 0
0
X=6470800
Y =
5 3
2 3
0 0
fr ee sp
ur u
fr ee sp
ur u
ko nt or ih oo
ne
H
H ko
nt or ih oo
ne
tö ök
oj ad
H
H la o h o o n e
m ööb
lip o o d
H
t o o t
m ish
o o n e
H
la o h o o n e
ko nt or ih oo
ne
4 H
4/2
5a / 1
A
A
La o tn
La o tn
A
A
be t ki vi
Hkauplus
A
A
A
be t ki vi
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
k r
kr
m ul ts
m ul ts
k r
kr
A
A
k r
kr
A
m ul ts
k r
laoplats
laoplats
P a p in ii d u t n
H
H
m .k
tõstuk
tõstuk
tõstuk
B
6. 056.
06
6. 13
6. 15
6. 18
6. 18
6 . 1 9
6. 20
6. 21
6.22
6. 236.
24
6. 26
6. 27
6. 27
B
6. 28
B
kr
6. 34
6. 36
6. 37
6. 38
6 . 3 8
6. 40
B
B
B
m et
6. 46
kr
6. 51
6.56
6. 56
6. 56
6. 57
6. 59
6. 61
B
m et6.
66
6 . 6 76 . 7 0
B
6. 72
6. 72
6 . 7 4
kr
6 . 7 7
m et
kaldtee
6 . 7 8
A
H
6. 81
6.82
kill
6.84
6 . 8 6
ka pp
ga as i
ho id la
6.94
6 . 9 5
b e t k iv i
k r
kill
kill
7 . 0 0
7.00
1
2
kill
kr
kr
kr
7 . 0 4
7 . 0 7
B
B
B
m et. trepp
B
B
B
B
B
B
B
7. 11
bet kivi
bet kivi
H
suitsuruum
7 . 1 2
7 . 1 3
B
B
7. 15
ki ll
7 . 1 6
7 . 2 0
7. 20
7. 22
7 . 2 4
7 . 2 5
vi nt s
7. 26
7 . 2 7
7. 30
7 . 3 3
7 . 3 3
B
B re
k la a m
7 . 3 5
6.1 8
re de l
re de l
re de l
re de l
re de l
re de l
ki ll
7 . 4 2
k r
ve nt ila ts io on s ei na l
9.44 räästas
9. 57 h ar i
9. 57 rä äs ta s
10 .1 4 rä äs ta s
10.91 räästas
11.04 katusealune
11 .1 8 va rik at us
11 .4 0 rä äs ta s
11 .4 1 rä äs ta s
11.45 katusealune
11 .4 7 rä äs ta s
11 .4 9 rä äs ta s
11 .6 5 va rik at us
11.70 räästas
11.82 räästas
11 .8 9 pa ra pe t
12 .1 2 pa ra pe t
12.18 räästas
12.44 räästas
12 .6 2 rä äs ta s
12 .7 2 pa ra pe t
L
12 .8 2 pa ra pe t
13 .0 2 ha ri
13.28 pire õhus
13 .3 0 pi re õ hu s
13.38 hari
13 .6 3 rä äs ta s
13 .7 6 pa ra pe tt
14.16 räästse
14.17 hari, parapet
1 4 .2 2 k a tu se a lu n e
14.23 räästas
15.47 räästas
16 .4 1 rä äs ta s
16 .4 7 rä äs ta s
16.75 reklaam
16.95 räästas
17.05 hari
19 .3 3 rä äs ta s
19 .3 5 rä äs ta s
22 .2 2 rä äs ta s 25 .6 1 rä äs ta s
9 7
3
BUS
94 3
9 1 1
9 1 1
9 1 1
9 1
3
9 2 3 d
9 2 3 d
9 2
3 a
9 2
3 a
974
975
9 7 5
9 7 4
N
S
P 11
P 9
P 16
P 14
LEPPEMÄRGID:
Servituudi seadmise vajadus (juurdepääsuks)
Olemasolevad sõidusuunad
Olemasolev säiliv transpordi juurdepääs naaberkinnisasjale
Olemasolev säiliv transpordi juurdepääs krundile
Olemasolev naaberhoone
Planeeritud krundi hoonestusala
Planeeritud krundi number
Planeeritud krundipiir
Planeeringuala piir
5. Planeering koosneb seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.
5042 m².
ehitusprojektis. Illustreerival lahendusel on krundi nr 1 haljasala osakaal krundi pinnast 11,6% ning on kujutatud hoone ehitisealuse pinnaga
4. Planeeritud hoone suurus ja kuju hoonestusalal, krundisiseste teede, parkla ja haljastuse lahendus on joonisel põhimõtteline ja täpsustub
plaani tehnovõrkudega (töö nr 2023TG191).
3. Lisaks on kasutatud Tippgeo OÜ poolt septembris 2023.a koostatud Rail Balticu reisiterminali juurdepääsutee ehituse ehitusjärgset maa-ala
ja trassiotsija abil. Katastriüksuse piirid- Maa-amet 21.09.2023.a.
Joonisel ei ole trasse, mille kohta puuduvad andmed. Teostusjoonisteta trassid on kantud plaanile mõõdistamise käigus kättenäitamise
täpsusastmega M 1:500 (töö nr TM-277/23), kus koordinaadid on L-EST97 ja kõrgused EH2000 süsteemis.
2. Planeeringu koostamisel on kasutatud OÜ Pärnu Maamõõduteenistus poolt septembris 2023.a mõõdistatud geodeetilist alusplaani
. 2
1. Planeeringuala suurus on 14 948 m
MÄRKUSED:
Illustreeriv põhimõtteline lahendus
Likvideeritav objekt
Planeeritud säiliv kõrghaljastus
Planeeritud haljasmaa
Planeeritud bussipeatuse uus asukoht
parkimiskohtade arv kokku Planeeritud parkla, parklaosa kohtade arv,
Planeeritud jalgtee
Planeeritud sõidusuunad
Planeeritud sõidutee/ plats
Planeeritud transpordi juurdepääs krundile
Planeeritud hoone
P 112
juurdepääs krundile Kehtiva �detailplaneeringu kohane
seadmise vajadus detailplaneeringu kohane servituudi Kehtiva �Papiniidu tn 5 kinnistu
Tuletõrjehüdrant
Sidekanalisatsioon
Kaugküttetorustik
Reovee kanalisatsioonitorustik
Sademevee kanalisatsioonitorustik
Veetorustik
Keskpingekaabel
Madalpingekaabel
Metallaed
Võrkaed
Tänavavalgusti
Lipp
Nõlv
Kõnnitee
Sõidutee
Muru, rohumaa
Hekk
Põõsas
Lehtpuu, harilik mänd, harilik kuusk
Kinnisasja piir
Alusandmed:
P 5
P 15
P 9
P 14
P 4
P 8
P 112
P 5
P 9
P 2
BUS
BUS
P 17
24 908 m²
Ärimaa 100%
62514:170:0141
Papiniidu tn 5a
24 908 m²
Ärimaa 100%
62514:170:0141
Papiniidu tn 5a
4 430 m²
Ärimaa 100%
62514:170:0120
Pae tn 4
6 133 m²
Tootmismaa 20%
Ärimaa 80%
62514:170:9490
Pae tn 2
3 940 m²
Transpordimaa 100%
62501:001:0507
Papiniidu tänav T16
2 627 m²
Ärimaa 100%
62514:170:0140
Laki tn 5
10 675 m²
Transpordimaa 100%
62514:170:0026
Lao tänav T2
160 m²
Tootmismaa 100%
62514:170:0310
Laki tn 4
1 976 m²
Transpordimaa 100%
62514:170:0142
Papiniidu tänav T13
La o tä na v
P a p in ii d u t ä n a v
Laki tänav
Laki tänav
kohane situatsioon
ehitusjärgne maa-ala plaan tehnovõrkudega"
Töö "Rail Balticu reisiterminali juurdepääsutee ehituse
DETAILPLANEERING Laki tn 1 ja 2 kinnistute
Joonise nimetus
Mõõtkava Kuupäev
1:500
Asukoht
Planeeringu koostamise korraldaja
Planeeringu koostamisest huvitatud isik
Pärnu linn
Pärnu Linnavalitsus
NOTE PÄRNU OÜ
Planeerimisspetsialist / projektijuht
Koostaja
Merlin Kalle
Merlin Kalle
OÜ HENDRIKSON & KO
Raekoja plats 9 Tartu 51004
www.dge.ee
+372 7409 800
Registrikood 10269950 KMKR EE100039285
Töö nr
23004751 Joonis nr
Põhijoonis
3
05.11.24
1
2
1
4
4
4
4
2. 7
5
4
7
7
10 .5
2
b e t k iv i
7 . 4 6
7 . 4 1
7 . 5 6
A
6.19
6.25 6.33
6.15
6.71
A
A
A
bet
6.12
H k a u p lu s
5 a / 2
6 . 6 0
6.36
6.30
6.37
6 . 1 4
6.03
6.15
6.21
6.216.29
6 . 1 7
6.16
6 . 6 7
6.61
6 . 6 5
6 . 7 6
7 . 0 4
7 . 1 5
7.29
7 . 0 5
6 . 9 8
7.25
7.07
6.99
7.02
6. 957 . 0 2
6 . 9 97.05
7.08
7 . 0 3
7 . 0 97.11
7.14 7.11
7 . 1 6
7.04
6.89
6.83
6.78
6.87
6.85
6. 80
6.97
7.007.01
7.02
7.27
7.04
6.80
6.90
7.19
7.15
6 . 8 4
6 . 8 8
7 . 0 8
7.18
7.16
6.82
6.88
6.86
6.96
6 . 9 8
7.02
7.03
7 . 0 2
7.05
6.92
H re hv it öö
ko da
6 . 8 86 . 9 7
6.99
6. 93
6. 85
6.92
6. 92
7 . 0 07 . 0 2
7.00
6.90
6.95
7.38
7.22
7.31
6 . 9 5
7 . 1 5
7.106.96 6. 97
6. 90
7.15 7.04
6.96
6.96
6.95
7 . 0 9
6.94
6.86
6.98
6.89
6.90
7 . 0 0
6.80
7.31
7 . 0 3
6 . 6 8
6.62
KK
4
LA KI T
N
be t ki vi
H
H
6.74
7.04 7.06
7.09
7.12
7 . 3 6
7.19
6.74
6.75
6.95
7.03
6.85
7 . 1 1
7 . 0 8
6.96
6. 95
6.90
freespuru/kr
freespuru/kr
1
H
A
2
bet
la o h o o n e
k a u p lu s
LA KI TN
A
b e t k iv i
5W
4 W
7 . 4 5
7 . 6 1
7 . 4 7
7 . 4 2
7 . 3 3
7 . 3 3 7 . 4 3
7 . 4 8
7 . 6 7
7 . 5 4
7 . 5 9
7 . 4 9
7 . 4 2
7 . 3 3
7 . 2 2
7 . 3 7
7 . 4 9
7 . 5 1
7 . 6 8
7 . 5 7
7.22
7.03
7.14
7.03
7 . 0 1
7 . 3 1
7 . 7 0
postkast
7 . 0 0
7.08
122 512
119
121
6.87
7.23
7.03
6 . 6 4
6.86
6.79
6.76
7. 39
7 . 1 6
7. 13
7 . 1 3
6.74
6.88
6. 967.08
7.03
6.81
7. 08
6.89
6.94
6 . 7 1
6 . 9 6
7.12
7 . 0 1
7.04
7.08
7.16
7.15
6.19
6.88
6.91
6.88
6.83
6. 87
6 . 8 9
7.12
6. 89
6 . 9 4
6 . 7 0
6.71
6.88
6.79
6.64
6.80
7 . 6 3
7 . 3 8
6.80
7 . 2 5
7 . 3 5
7. 43
7 . 2 2
7 . 1 5
6.78
6.45 6.46
6.886.94
6.97
7. 01
6.96
6.44
7 . 9 6
7.40 6.54
7.57
6.56 6.85
7.62
6.89 6.57
6.63
7 . 1 3
6.78
6.83
6. 98
6 . 6 5
6.48
6.41
6.66
6.55
6.64
6.636 . 6 36.60
7 . 0 8
7.11
6 . 7 0
6.627.09
6.61
6.63
6.85
6.68
6.83
7.13
7 . 0 6
7.05
7.10
7.12
7.09
7.03
7.00
6.98
6.87
6.68
6.83
6.91
6.76
6.83
6.96
7.00
7.07
7.08
7.00
6.85
6.94
6.88
6.81
6.81
6 . 8 8
7.09
prügi
soojuspum p
soojuspum p
H
Hkonteiner
konteiner
so oj us
pu m ba
d
so oj us
pu m ba
d
7.05
7.11
6.56
6.91
6.67
6.74
7 . 0 9
6.70
7.56
7.35
7.21
7 . 1 3
7.36
7 . 1 3
7 . 1 2
6.95
7.17
soojuspum p
6 . 9 2
6 . 7 4
6.80
6 . 6 8
7 . 5 4
B
B
6 . 8 3
6.88
6.41
6.95
6.89
kr
7.2 3
7.32
7 . 2 3
7 . 1 8
7 . 3 1
7. 41
soojuspum p
soojuspum p
soojuspum p
soojuspum p
soojuspum p
soojuspum p
6.96
7.11
7.10
7.10
6.97
6.99
7.00
7.03
6.97
7.13
6.67
6.72
6.75
6.74
6.79
6.77
6.75
6 . 7 8
6.76
6.71
jalgrattahoid
B
6.77
7.02
6.94
7.01
6.75
6 . 8 3
6 . 7 5
6 . 8 8
6. 69
6.53
6.63
6 . 6 4 6.
64 6 . 6 76 . 7 1
6 . 7 6
6 . 7 1
6 . 7 7
6 . 9 5
6.57
6.64
6 . 9 0
6. 95
6 . 7 8
6 . 7 5
6 . 7 5
6.58
6.51
6. 70
6 . 7 5
6.61
6.60
6.68
6.56
6.67
6.72
6.596.586.62
6 . 6 7
6.73
6.65
6.70
6.76
6.77
6.87
6.75
6.75
6.826.94
6.26 6.23
6.28 6.37
6.47 6.29
6.27
6.43
6.31
6.26
6.296.39
6.31
6.29
6.28
6.33
6.23
6.24
6.24
6.15
6.206.34
6.22
6.06
6.11
6.11
6.13
6. 94
6. 85
6. 82
6 . 8 6
6.91
7 . 0 3
6. 927.
08
6. 88
6. 77
6. 836.
94
6. 89
6. 79
6. 71
6 . 7 6
6 . 8 8
6 . 6 6 6.69
6.73
6.73
6.79
6. 82
6.74
6.75
6.74
6.76
6.73
6.79
6.87
5.95
6 . 6 66. 91
6.86
6 . 6 5
6 . 6 6
6. 63
6.61
6.78
7 . 1 5
6.83
bet
6.85
6 . 8 3
6 . 9 3
6 . 9 0
6 . 8 8
kill
kill
kill
A
A
A
A
A
riulid
riulid
6.15
A
A
A
b e t k iv i
120
97
5
98
507
180
181
7
100 162
158
159
160
161
95
96
112
100
99
1
98
113
512
111
4
184
97
6
41
182
183
185
508
517
600
601
610
611
500
33 117
114
116
49
40
115
48
50
804
510
85
92
7.03
89
90 513
509
508
82
83
84
91
52
53
54
55
56
59
60
61
57
58
65
66
144
126
215
216
125
62
63
64
67
74
32
93
86
606 607
4 w
618
612
613
614
615 616
617
13-G-1
13-A-16
13-A-16 13-B-13
13-B-13
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1 1
1
1
1 1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
2
3
2
1 1
3
1
1
1
1 1
2
2
2
2
1
1
1
1 2
2
3
3
4
3
1
2
1
2
3
3
3
3
3
2
2
2
2
2
23
3
4
4
3
2
1
1
1
1
1
1
3
3
3
1
2
1
1
2
2
2
2
3
3
2
3
4
1
2
3
2
1
1
1
1
1
1 2
2
3
1
1
1
1
2
3
1
1
2
2
1
1
1
2
3
4
3
2
3
3
3
3
2
4
4
5
6
2
3
1
1
1 1
2
2 3
1
2
3
3 4
3
3
1 2
3
4
1
1
2
2
2
2
2
2
1
1 1
1
1
X=6470550
Y =
5 3 2
1 0
0
X=6470800
Y =
5 3
2 3
0 0
fr ee sp
ur u
fr ee sp
ur u
ko nt or ih oo
ne
H
H ko
nt or ih oo
ne
tö ök
oj ad
H
H la o h o o n e
m ööb
lip o o d
H
t o o t
m ish
o o n e
H
la o h o o n e
ko nt or ih oo
ne
4 H
4/2
5a / 1
A
A
La o tn
La o tn
A
A
be t ki vi
Hkauplus
A
A
A
be t ki vi
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
k r
kr
m ul ts
m ul ts
k r
kr
A
A
k r
kr
A
m ul ts
k r
laoplats
laoplats
P a p in ii d u t n
H
H
m .k
tõstuk
tõstuk
tõstuk
B
6. 056.
06
6. 13
6. 15
6. 18
6. 18
6 . 1 9
6. 20
6. 21
6.22
6. 236.
24
6. 26
6. 27
6. 27
B
6. 28
B
kr
6. 34
6. 36
6. 37
6. 38
6 . 3 8
6. 40
B
B
B
m et
6. 46
kr
6. 51
6.56
6. 56
6. 56
6. 57
6. 59
6. 61
B
m et6.
66
6 . 6 76 . 7 0
B
6. 72
6. 72
6 . 7 4
kr
6 . 7 7
m et
kaldtee
6 . 7 8
A
H
6. 81
6.82
kill
6.84
6 . 8 6
ka pp
ga as i
ho id la
6.94
6 . 9 5
b e t k iv i
k r
kill
kill
7 . 0 0
7.00
1
2
kill
kr
kr
kr
7 . 0 4
7 . 0 7
B
B
B
m et. trepp
B
B
B
B
B
B
B
7. 11
bet kivi
bet kivi
H
suitsuruum
7 . 1 2
7 . 1 3
B
B
7. 15
ki ll
7 . 1 6
7 . 2 0
7. 20
7. 22
7 . 2 4
7 . 2 5
vi nt s
7. 26
7 . 2 7
7. 30
7 . 3 3
7 . 3 3
B
B re
k la a m
7 . 3 5
6.1 8
re de l
re de l
re de l
re de l
re de l
re de l
ki ll
7 . 4 2
k r
ve nt ila ts io on s ei na l
9.44 räästas
9. 57 h ar i
9. 57 rä äs ta s
10 .1 4 rä äs ta s
10.91 räästas
11.04 katusealune
11 .1 8 va rik at us
11 .4 0 rä äs ta s
11 .4 1 rä äs ta s
11.45 katusealune
11 .4 7 rä äs ta s
11 .4 9 rä äs ta s
11 .6 5 va rik at us
11.70 räästas
11.82 räästas
11 .8 9 pa ra pe t
12 .1 2 pa ra pe t
12.18 räästas
12.44 räästas
12 .6 2 rä äs ta s
12 .7 2 pa ra pe t
L
12 .8 2 pa ra pe t
13 .0 2 ha ri
13.28 pire õhus
13 .3 0 pi re õ hu s
13.38 hari
13 .6 3 rä äs ta s
13 .7 6 pa ra pe tt
14.16 räästse
14.17 hari, parapet
1 4 .2 2 k a tu se a lu n e
14.23 räästas
15.47 räästas
16 .4 1 rä äs ta s
16 .4 7 rä äs ta s
16.75 reklaam
16.95 räästas
17.05 hari
19 .3 3 rä äs ta s
19 .3 5 rä äs ta s
22 .2 2 rä äs ta s 25 .6 1 rä äs ta s
9 7
3
BUS
94 3
9 1 1
9 1 1
9 1 1
9 1
3
9 2 3 d
9 2 3 d
9 2
3 a
9 2
3 a
974
975
9 7 5
9 7 4
N
S
juurdepääs krundile Kehtiva �detailplaneeringu kohane
seadmise vajadus detailplaneeringu kohane servituudi Kehtiva �Papiniidu tn 5 kinnistu
Tuletõrjehüdrant
Sidekanalisatsioon
Kaugküttetorustik
Reovee kanalisatsioonitorustik
Sademevee kanalisatsioonitorustik
Veetorustik
Keskpingekaabel
Madalpingekaabel
Metallaed
Võrkaed
Tänavavalgusti
Lipp
Nõlv
Tee
Muru, rohumaa
Hekk
Põõsas
Lehtpuu, harilik mänd, harilik kuusk
Kinnisasja piir
Alusandmed:
7. Planeering koosneb seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.
Tehnovõrkudele kaitsevööndite ulatusi joonisele kantud ei ole.
6. Planeeringuala olemasolevatel säilivatel ja planeeritud tehnovõrkudel ja -rajatistel on õigusaktidest lähtuvad kaitsevööndid.
5. Planeeritud tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad on põhimõttelised ja täpsustuvad projekteerimisel.
korral peab tagatud olema haljasala osakaal krundist min 10% ning parklate lahendus tuleb ümber vaadata.
osakaal krundi pinnast on 11% ning on kujutatud hoone ehitisealuse pinnaga 5042 m² (täisehitus 49%). Maksimaalse krundi täisehituse
ehitusprojektis. Illustreerival lahendusel on kujutatud parim teadmine ühest võimalikust krundi asendiplaanist, kus krundi nr 1 haljasala
4. Planeeritud hoone suurus ja kuju hoonestusalal, krundisiseste teede, parkla ja haljastuse lahendus on joonisel põhimõtteline ja täpsustub
plaani tehnovõrkudega (töö nr 2023TG191).
3. Lisaks on kasutatud Tippgeo OÜ poolt septembris 2023.a koostatud Rail Balticu reisiterminali juurdepääsutee ehituse ehitusjärgset maa-ala
ja trassiotsija abil. Katastriüksuse piirid- Maa-amet 21.09.2023.a.
Joonisel ei ole trasse, mille kohta puuduvad andmed. Teostusjoonisteta trassid on kantud plaanile mõõdistamise käigus kättenäitamise
täpsusastmega M 1:500 (töö nr TM-277/23), kus koordinaadid on L-EST97 ja kõrgused EH2000 süsteemis.
2. Planeeringu koostamisel on kasutatud OÜ Pärnu Maamõõduteenistus poolt septembris 2023.a mõõdistatud geodeetilist alusplaani
. 2
1. Planeeringuala suurus on 14 948 m
MÄRKUSED:
LEPPEMÄRGID:
Illustreeriv põhimõtteline lahendus
508
Servituudi seadmise vajadus (tehnovõrgule)
Servituudi seadmise vajadus (juurdepääsule)
Olemasolev naaberhoone
Planeeritud krundi hoonestusala
Planeeritud krundi number
Planeeritud krundipiir
Planeeringuala piir
Olemasolev ümbertõstetav hüdrant numbriga
Planeeritud soojatrass
kanalisatsiooni kaevu põhja abs. kõrgus Planeeritud maapinna kõrgus ja planeeritud sademevee
Planeeritud eraomandisse jääv sademeveetrass
Planeeritud ühissademeveetrass
planeeritud kanalisatsioonikaevu põhja abs. kõrgu Planeeritud maapinna kõrgus ja olemasoleva/ Planeeritud eraomandisse jääv olmereovee kanalisatsioonitrass
kanalisatsioonikaev numbriga Planeeritud olmereovee ühiskanalisatsioonitrass ja olemasolev
Planeeritud eraomandisse jääv veetrass
Planeeritud ühisveetrass
Planeeritud sideliin
Planeeritud elektri keskpingemaakaabelliin
Planeeritud elektri madalpingemaakaabelliin
Likvideeritav objekt
Planeeritud säiliv kõrghaljastus
Planeeritud haljasmaa
Planeeritud bussipeatuse uus asukoht
Planeeritud parkla
Planeeritud jalgtee
Planeeritud sõidutee/ plats
Planeeritud hoone
4,72 kaevu põhi MP 7,00;
L= 275 m, i=0,0025
L= 2 43
m , i =0 ,0 07
4,72 kaevu põhi MP 7,00;
2,92 kaevu põhi MP 6,18;
4,60 kaevu põhi MP 7,00;
3,92 kaevu põhi MP 7,20;
182
182
4,60 kaevu põhi MP 7,00;
508
517
24 908 m²
Ärimaa 100%
62514:170:0141
Papiniidu tn 5a
24 908 m²
Ärimaa 100%
62514:170:0141
Papiniidu tn 5a
4 430 m²
Ärimaa 100%
62514:170:0120
Pae tn 4
6 133 m²
Tootmismaa 20%
Ärimaa 80%
62514:170:9490
Pae tn 2
3 940 m²
Transpordimaa 100%
62501:001:0507
Papiniidu tänav T16
2 627 m²
Ärimaa 100%
62514:170:0140
Laki tn 5
10 675 m²
Transpordimaa 100%
62514:170:0026
Lao tänav T2
160 m²
Tootmismaa 100%
62514:170:0310
Laki tn 4
1 976 m²
Transpordimaa 100%
62514:170:0142
Papiniidu tänav T13
La o tä na v
P a p in ii d u t ä n a v
kohane situatsioon
ehitusjärgne maa-ala plaan tehnovõrkudega"
Töö "Rail Balticu reisiterminali juurdepääsutee ehituse
DETAILPLANEERING Laki tn 1 ja 2 kinnistute
Joonise nimetus
Mõõtkava Kuupäev
1:500
Asukoht
Planeeringu koostamise korraldaja
Planeeringu koostamisest huvitatud isik
Pärnu linn
Pärnu Linnavalitsus
NOTE PÄRNU OÜ
Planeerimisspetsialist / projektijuht
Koostaja
Merlin Kalle
Merlin Kalle
OÜ HENDRIKSON & KO
Raekoja plats 9 Tartu 51004
www.dge.ee
+372 7409 800
Registrikood 10269950 KMKR EE100039285
Töö nr
23004751 Joonis nr
1
2
4
Tehnovõrgud
17.12.24
4
4
4
4
2. 7
5
4
7
7
1
10 .5
R iia m
nt
A A
A
A
1
2
3
4
5
6 7
89
10
11
12
13
14
15
P ap in iid
u
La o
L iiv i te
e
P a p in iid
u
Pae
La o
14
13
12
11
10
9
8
7
6
5
4
3
2
1
N
S
asukoht Laki tn uus
1
2
1
DETAILPLANEERING
Laki tn 1 ja 2 kinnistute
Joonise nimetus
Mõõtkava Kuupäev
Põhilahendus kontaktala seostega
1:5000 25.10.24
Töö nr
23004751
Joonis nr
5
Asukoht
Planeeringu koostamise korraldaja
Planeeringu koostamisest huvitatud isik
Pärnu linn
Pärnu Linnavalitsus
NOTE PÄRNU OÜ
Planeerimisspetsialist / projektijuht
Koostaja
Merlin Kalle
Merlin Kalle
OÜ HENDRIKSON & KO
Raekoja plats 9 Tartu 51004
www.dge.ee
+372 7409 800
Registrikood 10269950 KMKR EE100039285
Aluskaart: Maa-ameti ortofoto wms- teenusena
LEPPEMÄRGID:
reisijate terminal
Perspektiivne Rail Baltic trass ja
Planeeritud bussipeatuse uus askoht
Lähim bussipeatus
Planeeritud tee põhim. asukoht
Planeeritud hoone põhim. asukoht
Planeeritud krundi hoonestusala
Planeeritud krundi number
Planeeritud krundipiir
Planeeringuala
Espak
K-Rauta
Elme Metall
Asko ja Sotka
Cramo
Diivaniparadiis, Pakendikeskus jt
Olerex
Sillakeskus
Masku, Plasto jm
Opel Remont, Prokliima jt
Papera Mööblimaja
Makro Trade Baltic
Bauhof
EKSPLIKATSIOON
N
S
Servituudi seadmise vajadus (tehnovõrgule)
Servituudi seadmise vajadus (juurdepääsule)
Likvideeritav objekt
Planeeritud krundi number
Nurgapunkt numbriga
Planeeritud krundipiir
Planeeringuala piir
LEPPEMÄRGID:
Alusandmed:
seadmise vajadus detailplaneeringu kohane servituudi Kehtiva �Papiniidu tn 5 kinnistu
Kinnisasja piir
5
19. 6470711.99 532112.11 18. 6470686.46 532141.08 17. 6470683.38 532138.26 16. 6470628.35 532200.41 15. 6470653.00 532223.23 14. 6470625.00 532263.44 13. 6470570.13 532325.01 12. 6470607.20 532313.44 11. 6470652.35 532263.07 10. 6470664.34 532182.07 9. 6470663.34 532242.20 8. 6470672.01 532225.73 7. 6470679.05 532214.35 6. 6470688.81 532223.96 5. 6470723.61 532252.45 4. 6470798.16 532169.89 3. 6470756.48 532127.46 2. 6470734.27 532128.01 1. 6470720.58 532118.24 Nr X Y
TABEL NURGAKOORDINAATIDE
2
24 908 m²
Ärimaa 100%
62514:170:0141
Papiniidu tn 5a
24 908 m²
Ärimaa 100%
62514:170:0141
Papiniidu tn 5a
4 430 m²
Ärimaa 100%
62514:170:0120
Pae tn 4
6 133 m²
Tootmismaa 20%
Ärimaa 80%
62514:170:9490
Pae tn 2
3 940 m²
Transpordimaa 100%
62501:001:0507
Papiniidu tänav T16
2 627 m²
Ärimaa 100%
62514:170:0140
Laki tn 5
10 675 m²
Transpordimaa 100%
62514:170:0026
Lao tänav T2
160 m²
Tootmismaa 100%
62514:170:0310
Laki tn 4
1 976 m²
Transpordimaa 100%
62514:170:0142
Papiniidu tänav T13
La o tä na v
P a p in ii d u t ä n a v
Pindala
Sihtotstarve
Tunnus
Aadress
Katastriüksuse andmed
DETAILPLANEERING Laki tn 1 ja 2 kinnistute
Joonise nimetus
Mõõtkava Kuupäev
1:500
Asukoht
Planeeringu koostamise korraldaja
Planeeringu koostamisest huvitatud isik
Pärnu linn
Pärnu Linnavalitsus
NOTE PÄRNU OÜ
Planeerimisspetsialist / projektijuht
Koostaja
Merlin Kalle
Merlin Kalle
OÜ HENDRIKSON & KO
Raekoja plats 9 Tartu 51004
www.dge.ee
+372 7409 800
Registrikood 10269950 KMKR EE100039285
Töö nr
23004751 Joonis nr
1
2
Kruntimine
12.11.24
6
1
2
3
4
6
7
8
910
11
12
13
14
15
16
17
18
19
1
Töö nr 23004751 | 03.12.2024
Pärnu linnas Laki tn 1 ja 2 kinnistute detailplaneering
Seletuskiri ja joonised
Tartu 2023-2024
Merlin Kalle | ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (nr 163361)
Note Pärnu OÜ | planeeringu koostamisest huvitatud isik
Pärnu Linnavalitsus | planeeringu koostamise korraldaja
Sisukord 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED .............................................................................................. 5
2. PLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANDED ....................................................................................... 5
3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ............................................................................................ 5 3.1. Planeeritava ala asukoht ........................................................................................................... 5 3.2. Planeeritava ala ja selle kontaktvööndi üldine iseloomustus, olulised linnaehituslikud mõjutegurid ning linnaehituslik analüüs .......................................................................................... 6 3.3. Maakasutus ja hoonestus.......................................................................................................... 7 3.4. Haljastus ja liiklus ...................................................................................................................... 8 3.5. Tehnovõrgud ............................................................................................................................. 8 3.6. Keskkonnatingimused ............................................................................................................... 9
4. ÜLDPLANEERINGU JA ALAL NING SELLE KONTAKTALAL KEHTIVATE DETAILPLANEERINGUTE KOHANE PIIRKONNA ARENG ................................................................................................................ 9
5. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV ........................................................................................ 11 5.1. Planeeringu- ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ning ruumilise arengu eesmärgid ....................................................................................................................................... 11 5.2. Planeeringulahenduse valiku põhjendused ............................................................................ 11 5.3. Planeeritava ala kruntideks jaotamine .................................................................................... 11 5.4. Kavandatav ehitusõigus, ehituslikud ja arhitektuursed tingimused ....................................... 12 5.5. Haljastus, heakord, piirded ja väikevormid ............................................................................. 15 5.6. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus .................................................................... 15 5.7. Tehnovõrgud- ja rajatised ....................................................................................................... 17 5.7.1. Veevarustus .......................................................................................................................... 17 5.7.2. Reovee kanalisatsioon .......................................................................................................... 18 5.7.3. Sademevee kanalisatsioon/ärajuhtimine............................................................................. 18 5.7.4. Elektrivarustus ...................................................................................................................... 19 5.7.5. Soojusvarustus ..................................................................................................................... 20 5.7.6. Sidevarustus ......................................................................................................................... 20 5.7.7. Vertikaalplaneerimine .......................................................................................................... 21 5.7.8. Välisvalgustus ....................................................................................................................... 21 5.7.9. Tuletõrje veevarustus ........................................................................................................... 21 5.8. Tuleohutuse tagamine ............................................................................................................ 22 5.9. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused .......................................................... 22 5.10. Keskkonnatingimused ........................................................................................................... 22 5.11. Piirangud ............................................................................................................................... 24 5.11.1. Tehnovõrkude ja -rajatiste kaitsevööndid ......................................................................... 24 5.11.2. Servituudi seadmise vajadus .............................................................................................. 24 5.12. Planeeringu elluviimine ......................................................................................................... 25 5.12.1. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ........................... 25 5.12.2. Planeeringu elluviimise tingimused ................................................................................... 26
4 Pärnu linnas Laki tn 1 ja 2 kinnistute detailplaneering
Joonised
(Digitaalselt on joonised esitatud eraldi failidena) 1. Situatsiooniskeem M 1 : 10 000 2. Tugijoonis M 1 : 500 3. Põhijoonis M 1 : 500 4. Tehnovõrkude joonis M 1 : 500 5. Põhilahendus kontaktala seostega M 1 : 5 000 6. Kruntimine M 1 : 500
Kooskõlastuste ja koostöö koondtabel
Lisad
Esitatud digitaalselt eraldi failidena
Pärnu linnas Laki tn 1 ja 2 kinnistute detailplaneering 5
Seletuskiri
1. Planeeringu koostamise alused Käesoleva planeeringu koostamise aluseks on Pärnu Linnavalitsuse 01.08.2022 korraldus nr 495 Pärnu linnas Laki tn 1 ja 2 kinnistute detailplaneeringu koostamise algatamine.
Alusdokumentatsioonina on kasutatud:
▪ Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringut 2025+ (kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 20.05.2021 otsusega nr 21);
▪ Pärnu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2025–2036 (vastu võetud Pärnu Linnavolikogu 19.09.2024 määrusega nr 15; jõustub 01.01.2025);
▪ Papiniidu, Lao tänavate ja Pärnu jõe vahelise maa-ala detailplaneeringut (kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 20.11.1997 otsusega nr 73);
▪ Pae tn 4 kinnistu detailplaneeringut (kehtestatud Pärnu Linnavalitsuse 09.10.2006 korraldusega nr 926);
▪ Papiniidu tn 5 kinnistu detailplaneeringut (kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 20.09.2012 otsusega nr 61);
▪ Topo-geodeetilist alusplaani täpsusastmega M 1:500 (OÜ Pärnu Maamõõduteenistus, september 2023, töö nr TM-277/23); alusplaani koordinaadid on esitatud L-EST97 ja kõrgused EH2000 süsteemis;
▪ Planeerimisseadust ning teisi Eesti Vabariigis kehtivaid käesolevale detailplaneeringule kohalduvaid õigusakte ja standardeid.
Planeeringu koostamise eesmärk on tootmishoone laiendamine tootmismahtude suurendamiseks, liiklus-, parkimis- ja haljastuslahenduse kavandamine ning planeeringuala ümberkruntimine.
Planeeringualal kehtib Papiniidu, Lao tänavate ja Pärnu jõe vahelise maa-ala detailplaneering. Nimetatud planeering muutub vastavalt planeerimisseaduse § 140 lõikele 8 käesoleva detailplaneeringu kehtestamisega planeeringuala ulatuses kehtetuks.
Detailplaneering on koostatud Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu 2025+ kohasena.
2. Planeeringu koostamise ülesanded Detailplaneeringu koostamise ülesandeks on ala tervikliku ruumilahenduse kaudu krundistruktuuri muutmine, kinnistutele sobivaima ehitusõiguse välja selgitamine, arhitektuursete ja linnaehituslike tingimuste ning haljastus-, liiklus- ja parkimislahenduse määramine, kommunikatsioonide ja servituudialade kavandamine.
3. Olemasoleva olukorra kirjeldus Planeeringuala olemasolev olukord on graafiliselt kajastatud joonisel nr 2.
3.1. Planeeritava ala asukoht
Planeeringuala asub Pärnu linnas Papiniidu ettevõtluspiirkonnas Liivi tee vahetus läheduses. Ala suurus on 14 948 m².
6 Pärnu linnas Laki tn 1 ja 2 kinnistute detailplaneering
3.2. Planeeritava ala ja selle kontaktvööndi üldine iseloomustus, olulised linnaehituslikud mõjutegurid ning linnaehituslik analüüs
Planeeringuala kontaktvööndi moodustab ettevõtluspiirkond, kuhu on koondunud oluline hulk kauplusladusid ja tootmis- / teenindusettevõtteid. Planeeringuala külgneb äri-, äri- ja tootmismaa, tootmismaa ning transpordimaa kinnisasjadega.
Planeeringualast põhja- ja idasuunas Papiniidu tn 5a kinnisasjal asub Bauhof kauplus ning Masku Pärnu, Plasto Pärnu jt esindused; idasuunas Papiniidu tn 5 kinnisasjal Sillakeskus, Laki tn 5 aadressil Olerex teenindusjaam-tankla; lõunasuunas Pae tn 2 kinnisasjal Papera Mööblimaja AS, Pae tn 4 kinnisasjal Prokliima Pärnu, Caparoli Profikeskus Pärnu jt, Papiniidu tn 9 Elme Metall, Pae tn 1 Diivaniparadiis OÜ, Pakendikeskus AS jt ning läänesuunas Lao tn 5 kinnisasjal Makro Trade Baltic OÜ ja Cramo Estonia (vt joonis nr 1 ja foto 3.2.1).
Foto 3.2.1 Vaade planeeringualale ja selle kontaktvööndile põhjasuunast, allikas: Maa-ameti kaldaerofoto ID7717809, pildistatud 07.09.2023
Kontaktvööndi hoonestust iseloomustavad lame- või väikese kaldega katused ning välisviimistluses rohke metalli ning vähemal määral teiste materjalide (krohv, keraamiline tellis jmt) kasutamine.
Pärnu linnas Laki tn 1 ja 2 kinnistute detailplaneering 7
Tabel 3.2.1 Planeeringuala naaberkinnisasjade hoonestuse peamised näitajad ja kinnisasja täisehituse protsent1
Aadress ja pindala
Hoonete arv Hoonete pindala (m²)
Hoonete kõrgus (m)
Hoonete kasutusotstarve
Täisehituse protsent
Papiniidu tn 5a 24 908 m²
2 7 046.0+ 3 187.0= 10 233
10,5 ja 15 muu kaubandushoone ja büroohoone
41
Pae tn 2 6 133 m²
1 3 467.0 9,7 muu kaubandushoone
57
Pae tn 4* 4 430 m²
andmed puuduvad
andmed puuduvad
andmed puuduvad
andmed puuduvad
andmed puuduvad
Laki tn 5 2 627 m²
1 453.0 andmed puuduvad (märgitud kaks korrust)
muu teenindushoone
17
Laki tn 4** 160 m²
0 0 0 - -
Lao tn 5 22 440 m²
2 398+5 810= 6 208
8,7 m muu transpordihoone, muu laohoone
28
*Pärnu linna kaardi M 1:2000 alusel hoonete arv: 2, hoonete pindala: 1 745 m², täisehituse protsent: 39
**Ehitisregistris alajaam märgitud rajatisena
Lähimad ühistranspordipeatused planeeringualale asuvad läänesuunas Lao tänaval ca 20-30 m kaugusel ja Papiniidu tänaval ca 200 m kaugusel. Nii Lao kui Papiniidu tänav on varustatud jalakäiguteedega. Perspektiivis ehitatakse teisele poole Liivi teed Rail Baltic Pärnu reisijate terminal. Reisijate terminalini viib Lao tänav. Seega on alal tagatud ühistranspordi ühendus linna teiste osadega ning hea kergliiklusteede võrk; perspektiivis ka ühendus raudteetranspordiga Tallinna, Riiga jne.
Juurdepääs avalikult tänavaalalt planeeringualale toimub Lao tänavalt ja Papiniidu tänavalt.
3.3. Maakasutus ja hoonestus
Planeeringualal asub kolm kinnisasja (vt andmed tabel 3.3.1).
1 ehr.ee ja https://xgis.maaamet.ee/ seisuga 16.10.2023
8 Pärnu linnas Laki tn 1 ja 2 kinnistute detailplaneering
Tabel 3.3.1 Planeeringualal asuvate kinnisasjade andmed
Aadress/nimetus Katastritunnus Pindala (m²) Maakasutuse sihtotstarve
Laki tn 1 62514:170:0130 3 632 Tootmismaa 100%
Laki tn 2 62514:170:0014 6 741 Ärimaa 70% Tootmismaa 30%
Laki tänav 62514:170:0180 4 575 Transpordimaa 100%
Nii Laki tn 1 kui Laki tn 2 kinnisasi on hoonestatud, maaüksuste vahel asub Laki tänava kinnisasi.
Vastavalt ehitisregistri andmetele asub hoonetest Laki tn 1 kinnisasjal ühekorruseline kauplus-ladu ehitisealuse pinnaga 1 287,9 m². Laki tn 2 kinnisasjal asub kahekorruseline 9,1 m kõrgune tootmishoone ehitisealuse pinnaga 2 672 m². Tootmishoone välisviimistluses on kasutatud metalli. Mõlemad hooned on lamekatusega. Hoonetes tegutseb ettevõte Note Pärnu OÜ, mis tegeleb elektroonikatööstuse valdkonnas.
3.4. Haljastus ja liiklus
Planeeringualal asub haljasmaa hoonete vahelisel Laki tänava alal sõidutee kõrval moodustades Laki tn 2 hoone ette kompaktse murupinna. Vähesel määral asub haljasmaad ka Laki tn 1 hoone lääneküljel ja Laki tn 2 hoone idaküljel. Lisaks asub muruala Laki tänava idaosas mistõttu tänav on sealt suunalt läbipääsmatu. Sealsamas asub ka suurem osa planeeringuala kõrghaljastusest, üksikud puud asuvad ka Laki tn 1 ja 2 kinnisasjadel. Nii Laki tn 1 kui Laki tn 2 haljasmaa moodustab kogu kinnisasja pinnast 4%.
Lähtuvalt vajadusest ära mahutada ettevõtte töötajate sõidukid, on Laki tn 2 hoone kõikidel külgedel ning Laki tn 1 hoone ühel küljel parklaalad. Lisaks asuvad parkimisalad Laki tänava maa-alal.
Territooriumi reljeef on tasane, maapinna kõrgus jääb vahemikku ca 6,5-7,2 m/abs.
Kinnisasju piiravad aiad puuduvad.
Planeeringualale toimub avalikult tänavalt juurdepääs Lao tänavalt, Laki tn 1 ja 2 kinnisasjadele Laki tänavalt ja Papiniidu T16 tänavaalalt. Laki tänava sõidutee osa on ca 6,5 m lai ning tänav ei ole ühendatud idasuunas asuva Papiniidu T16 tänavaalaga. Nimetatud Papiniidu tänava osa tagab juurdepääsu kontaktvööndis asuvale Sillakeskusele, Olerexi tanklale ning Bauhofi, Masku Pärnu jt- le sealsetele ettevõtetele. Olemasolev Laki tänav on kahesuunalise liiklusega. Papiniidu T16 avalikult tänavaalalt on juurdepääs Laki tn 2 kinnisasjale. Selleks on Laki tn 2 kinnisasja kasuks seatud tähtajatu ja tasuta reaalservituut (sõidutee ulatuses) nii Papiniidu tn 5a (reg osa 312705) kui Papiniidu tänav T13 (eratee, reg osa 2925605) kinnisasjadele.
Lisaks planeeringualal asuvatele kinnisasjadele tagab Laki tänav juurdepääsu veel Laki tn 4 kinnisasjal asuvale alajaamale ja Pae tn 4 kinnisasjale (olemas lisaks juurdepääs Pae tänavalt); lisaks pääseb Laki tänavalt läbi Laki tn 1 kinnisasja juurde Pae tn 2 kinnisasja hoovialale (olemas juurdepääs ka Pae tänavalt).
3.5. Tehnovõrgud
Kuna planeeringualal asuvad hoonestatud kinnisasjad, on need varustatud tehnovõrkudega. Laki tänava maa-alal kulgevad vee-, olmereovee- ja sademevee kanalisatsiooni torustikud,
Pärnu linnas Laki tn 1 ja 2 kinnistute detailplaneering 9
kaugküttetorud, sideliinid ja elektri madal- ja keskpinge maakaabelliinid. Kinnisasju läbivad ka naaberhoonestust teenindavad tehnovõrgud.
Planeeringuala külgneb alajaamaga (Asfaltbaas:(Pärnu L)) Laki tn 4 kinnisasjal.
3.6. Keskkonnatingimused
Planeeringualal ja vahetus lähiümbruses ei esine kaitstavaid loodusobjekte (sh Natura alad), vääriselupaiku ega muinsuskaitselisi objekte.
Pärnu linn on üleujutusega seotud riskipiirkond (üleujutuse absoluutkõrgus on 2,28 m/abs). Pärnu jõgi kui üleujutusohuga veekogu jääb planeeringualast linnulennult ca 115 m kaugusele. Planeeringuala maapinna kõrgus madalaimas kohas on 6,8 m/abs. Vastavalt üleujutusalade prognoositavale ulatusele2 ei ohusta Pärnu jõe veetaseme tõusust tingitud üleujutused planeeringuala.
Seoses planeeringualal toimuva tegevusega (elektroonikatoodete koostamine) asub Laki tn 2 kinnisasjal hoone lääneküljel maapealne lämmastikumahuti, lämmastikku kasutatakse tootmisprotsessides.
Eesti pinnase radooniriski kaardi kohaselt asub planeeringuala keskmise või madala radooniriski klassiga territooriumil, kus kõrget radooni taset majade siseõhus valdavalt ei esine.
Ala tehnovõrgulahendused on kõik tsentraalsed.
4. Üldplaneeringu ja alal ning selle kontaktalal kehtivate detailplaneeringute kohane piirkonna areng Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu 2025+ kohaselt paikneb planeeringuala äri- ja teeninduse (Ä) juhtotstarbega maa-alal, mis on ettevõtlusele suunatud piirkond (vt skeem 4.1). Äri- ja teeninduse maa-alade arendamise eesmärgiks on kompaktsete ning hea ligipääsetavusega äri- ja teeninduspiirkondade loomine. Valdav otstarve on jae- ja hulgikaubandushooned, teenindus- ja toitlustushooned, büroo- ja administratiivhooned, väikeettevõtluse ja -tootmise hooned, majutushooned, spordi-, meelelahutus- ja vaba aja veetmise hooned, haridusasutused.
2 Maa-ameti kaardirakenduse teemakiht
10 Pärnu linnas Laki tn 1 ja 2 kinnistute detailplaneering
Skeem 4.1 Väljavõte Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu 2025+ maa- ja veealade kasutuse plaanist, kus planeeringuala on tähistatud punase piirjoonega.
Planeeringuala ja selle lähipiirkonna areng on toimunud vastavalt üldplaneeringu põhimõtetele.
Planeeringu koostamise eesmärk: väikeettevõtluse ja -tootmise hoone laiendamine tootmismahtude suurendamiseks kompaktses ning hea ligipääsetavusega piirkonnas vastab üldplaneeringu kohastele planeerimise põhimõtetele.
Planeeringualal kehtiv Papiniidu, Lao tänavate ja Pärnu jõe vahelise maa-ala detailplaneering on planeeringuala raames realiseeritud. Laki tn 1 ja 2 kinnisasjadele on ehitatud ehitusõiguses määratud maksimaalse ehitisealuse pinnaga hoonestus ning Laki tn 2 kinnisasjal on planeeringukohane maakasutuse sihtotstarve. Laki tn 1 maakasutuse sihtotstarbeks on planeeringus määratud ärimaa 80% ja tootmismaa 20%. Alale on ehitatud madalamad hooned kui kehtiv planeering ehitusõiguses maksimaalsed väärtused määras: Laki tn 2 kinnisasjale on lubatud kahe kuni 12 m kõrguse hoone ja Laki tn 1 kinnisasjale ühe kuni 10 m kõrguse hoone ehitamine; ette on nähtud hooned katusekaldega 0-30 kraadi. Planeering näeb ette Laki tänavalt juurdepääsu Laki tn 1 ja 2 ning Laki tn 4 kinnisasjadele. Laki tn 1 kinnisasjaga külgnevale Lao tänava laiemale osale on kavandatud autoparkla, mida välja ehitatud ei ole. Sinna on rajatud ühistranspordipeatus.
Planeeringuala naaberkatastriüksusel kehtib Pae tn 4 kinnistu detailplaneering. Käesoleva planeeringualaga on puutumus territooriumile juurdepääsu planeerimise osas ehk planeering on ette näinud Pae tn 4 kinnisasjale juurdepääsu lisaks Pae tänavale ka Laki tänavalt. Hoonestus on kavandatud kuni kolmekorruseline suurima lubatud kõrgusega 12 m, katastriüksuse täisehituseks on planeeritud 61% (maksimaalne ehitusõigus ei ole realiseeritud).
Planeeringualast põhja- ja idasuunas kehtib Papiniidu tn 5 kinnistu detailplaneering, mis on realiseeritud, kuid planeeringualaga külgnevas osas mitte maksimaalse ehitusõiguse ulatuses. Krundi täisehituseks on kavandatud 55,5% ja hoonete suurimaks ehitisealuseks pinnaks 13 823 m². Hooneid on kavandatud maksimaalselt kolm suurima lubatud kõrgusega 15 m, lubatud on kuni neli maapealset ja üks maa-alune korrus, hoonete lubatud katusekalle on 0–15 kraadi. Sõidukite juurdepääs on planeeritud nii Laki tänavalt kui ka Lao tänavalt. Määratud on juurdepääsuservituudi vajadus Laki tn 2 juurdepääsu tagamiseks. Planeeringualast väljapoole perspektiivse Laki tänava mahtu on kavandatud sõiduteeäärsed parkimiskohad, mida liigendab kõrghaljastus.
Pärnu linnas Laki tn 1 ja 2 kinnistute detailplaneering 11
Kokkuvõtvalt on ala naabermaaüksuste täisehituseks kehtivates detailplaneeringutes kavandatud 55,5-61%, hoonestuse suurimaks lubatud kõrguseks 12-15 m maksimaalse korruselisusega kolm kuni neli maapealset korrust, pluss võimalus rajada ka maa-alune korrus ning hooned on kavandatud lame- või madala kaldega katustega.
5. Detailplaneeringuga kavandatav
5.1. Planeeringu- ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ning ruumilise arengu eesmärgid
Planeeringu- ja selle mõjuala ruumilise arengu eesmärgid tuginevad peatükkides 3 ja 4 toodud infole.
Planeeringuala ruumilise arengu eesmärgid ja järeldused on kokkuvõtlikult:
▪ viia ellu kehtiva üldplaneeringu arengusuunad ja eesmärgid; ▪ leida olemasolevat keskkonda arvestades sobiv planeeringulahendus, sh määrata piirkonda
sobilik ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused (arvestades naabruses oleva hoonestusega ning kehtivate planeeringutega) ning toimiv liiklus- ja parkimislahendus.
5.2. Planeeringulahenduse valiku põhjendused
Olemasolevalt asuvad Note Pärnu OÜ hooned kahel eraldi kinnisasjal, mida lahutab Laki tänav. Tootmistegevuse tõhustamiseks on eesmärk ehitada planeeringualale kahe hoone asemele üks kompaktne hoone ja muuta seetõttu olemasolevaid kinnisasjade piire.
Planeeringulahendusega võimaldatakse olemasolevat tootmishoonet kaasajastada ja laiendada. Krundile määratud ehitusõiguse määramisel lähtuti kontaktalal kehtivatest detailplaneeringutest ning seal määratud tingimustest, et piirkond kujuneks maksimaalselt üheilmeliseks. Krundile nr 1 juurdepääsude planeerimisel arvestati krundil tegutseva ettevõtte vajadustega. Kuna tootmise saab planeeringu realiseerudes viia ühte hoonesse, võib eeldada tootmisega seotud sõidukite liikumiste vähenemist võrreldes olukorraga, kus tootmist tuleb korraldada kahe hoone vahel. Samuti saab suurendada krundi haljastatava ala osakaalu.
Olemasolev Laki tänav ei ole kogu ulatuses läbitav: tänav ei ole ühendatud Papiniidu tänavaga. Olemuselt on tegemist juurdepääsutänavaga, kuigi tänav on ainsaks juurdepääsu võimaluseks vaid Laki tn 4 kinnisasjale, ülejäänud kinnisasjad on juurde pääsetavad ka teistelt tänavatelt (Lao, Papiniidu, Pae). Planeeringulahendusega on Laki tänav kavandatud ühendatuks külgnevate tänavatega ning transpordikorraldus võrreldes olemasoleva olukorraga muutub paremaks. Kuna tegemist on suhteliselt lühikese juurdepääsutänavaga, on see kavandatud ühesuunalisena. Siiski on tagatud tänavalt juurdepääs kõigile selle äärde jäävatele kinnisasjadele.
Seoses Laki tänava asukoha muutusega on kavandatud uude asukohta selle äärne ühistranspordipeatus ja olemasoleva tänava all paiknevad tehnovõrgud.
5.3. Planeeritava ala kruntideks jaotamine
Planeeringujärgselt on kolmest kinnisasjast moodustatud kaks krunti eesmärgiga tõhustada tootmisettevõtte tegevust. Moodustatud on üks äri- ja tootmismaa krunt ning üks transpordimaa krunt (vt tabel 5.3.1). Transpordimaa krundi asukohta on võrreldes olemasoleva transpordimaa kinnisasja asukohaga muudetud, kuid maaüksuse suurus on jäetud samaks; transpordimaa krunt on kavandatud avalikku kasutusse.
12 Pärnu linnas Laki tn 1 ja 2 kinnistute detailplaneering
Tabel 5.3.1 Maakasutus
Krundi number
Planeeritud krundi kasutamise sihtotstarbed* ja osakaalu %
Krundi suurus (m²)
Kinnisasja nimetus, millest krunt moodustatakse
Kinnisasja planeeringu- eelne maakasutuse sihtotstarve
1 ÄK, ÄV, ÄB 70-100% TT, TL 0-30%
10 373 Laki tn 1 Laki tn 2 Laki tänav
Tootmismaa 100% Ärimaa 70% Tootmismaa 30% Transpordimaa 100%
2 LT 100% 4 575 Laki tn 1 Laki tänav
Tootmismaa 100% Transpordimaa 100%
*Planeeritud kruntide kasutamise sihtotstarve on määratud vastavalt juhendile Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013: ÄK- kaubandus- ja teenindushoone maa ÄV- väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa ÄB- kontori- ja büroohoone maa TT- tootmishoone maa TL- laohoone maa LT- tee ja tänava maa
5.4. Kavandatav ehitusõigus, ehituslikud ja arhitektuursed tingimused
Krundile nr 1 on kavandatud üks ettevõtlus- ja tootmishoone, krundile nr 2 on kavandatud avalik tänav. Olemasolev hoone Laki tn 1 kinnisasjal tuleb seoses tänava ehitusega lammutada.
Krundile on määratud hoonestusala, mille ulatuses võib hoone ehitada. Hoonestusala on antud suurem kui hoone suurim lubatud ehitisealune pind, mis võimaldab valida hoonestuse paiknemist ja konfiguratsiooni. Hoonestusalasse võib rajada teid/platse/haljasmaad jm rajatisi. Nimetatud rajatisi võib ehitada ka väljapoole hoonestusala. Ehitiste kavandamisel tuleb arvestada kehtivate õigusaktide ja naabrusõigustega.
Hoonestusala (krundi osa, kuhu võib rajada ehitusõigusega lubatud hoonestuse) piiritlemisel on lähtutud tuleohutusnõuetest (hoonestusala kaugus vähemalt 4 m krundipiirist). Tänavaga piirneval krundi osal on hoonestusala piir määratud sobilikule kaugusele tänavast. Joonisel nr 3 on krundi hoonestusala seotud krundipiiridega.
Kohustuslikku ehitusjoont määratud ei ole, kuna ala naabruskonnas ei ole ehitusjoon välja kujunenud.
Krundi nr 1 ehitusõiguse määramisel on lähtutud kontaktala kinnisasjade ja hoonete iseloomust ning kehtivatest planeeringulahendustest.
Pärnu linnas Laki tn 1 ja 2 kinnistute detailplaneering 13
Kruntide ehitusõigused on toodud tabelis 5.4.1 ning joonisel nr 3 tabelis. Krundi nr 1 ehitusõiguses määratud suurima lubatud hoone ehitisealuse pinna arvestamisel on lähtutud kehtivast seadusandlusest3.
Tabel 5.4.1. Krundi ehitusõigus ja muud tingimused
Krundi number 1 2
Krundi suurus 10 373 m² 4 575 m²
Planeeritav krundi kasutamise sihtotstarve ja selle osakaal
Kaubandus- ja teenindushoone maa,
väikeettevõtluse hoone ja - tootmise hoone maa
kontori- ja büroohoone maa 70-100%
kahjuliku välismõjuta tootmishoone maa, kus vältida vibratsiooni
tekitavat tegevust. laohoone maa
0-30%
Tee ja tänava maa 100%
Vaste üldplaneeringu juhtotstarvetes
Äri- ja teeninduse maa Äri- ja teeninduse maa
Krundi lubatud suurim hoonete ehitisealune pind / täisehituse %
6 200 m²/ 59,8% Ei hoonestata
Hoonete suhteline / abs maksimaalne kõrgus
15 m/ 22,5 m/abs
Ei hoonestata
Lubatud suurim hoonete arv krundil
1 Ei hoonestata
Kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrgused ehitised, mis on hooned
Ei ole lubatud Ei hoonestata
Olulisemad arhitektuuri nõuded, välisviimistluse materjalid, piirded
Esinduslik fassaad kujundada Lao tänava poolsele küljele, n-ö
laadimisala Lao tn poolsele hoone küljele kavandada ei ole lubatud,
laadimisala on lubatud kavandada eelistatult hoone põhja- või idaküljele, vajadusel Laki tn
poolsele küljele;
välisviimistluse materjalid: betoon, plekk, krohv, kivi jm kvaliteetsed ja
Ei hoonestata
3 majandus- ja taristuministri 05.06.2015.a määrus nr 57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused § 19 lg 6
14 Pärnu linnas Laki tn 1 ja 2 kinnistute detailplaneering
Krundi number 1 2
ajas kestvad piirkonda sobilikud materjalid, vältida tuleb matkivaid
materjale, keelatud on plastiku kasutamine;
katusekallete vahemik, materjal: 0- 30°, plekk, rullmaterjal vm katuse
tüübile sobiv; katusemaastik kujundada
esinduslikuna;
piirded: krunti nr 1 ei ole lubatud
selle piiridel aiaga piirata. Lubatud on vaid hoone kasutusotstarbest ja kuritegevuse riskide vähendamisest
tulenev krundi osade piiramise vajadus.
Maapinna abs kõrgus olemasolev/ planeeritav
Ca 6,5-7,2 m/abs/ ca 6,5-7,5 m/abs
Ca 7-7,3 m/abs
Haljastus, osakaalu % Min 10%; krundil tekkiv 20%-st puudujääv haljastuse osakaal tuleb
kompenseerida mujal linna territooriumil
Ei määrata
Parkimiskohtade arv 112 15
Ehitusõiguses toodud hoonele lisaks on lubatud vaid rajatiste püstitamine (nt jäätmemaja; hoonest eraldi asetsev jalgrataste varjualune; sõidukite vertikaalparkla jmt), sh väljapoole krundi hoonestusala arvestades tuleohutusnõudeid ja naabrusõigusi.
Olemasolevat hoonet krundil nr 1 võib remontida või muud moodi parendada. Rekonstrueerimisel või kui hoone otsustatakse lammutada, tuleb jääda hoonestusala piiresse ja lähtuda määratud ehitusõigusest.
Planeeritud hoonestuse põhimõtteline illustreeriv lahendus on graafiliselt nähtav joonisel nr 3. Joonisel näidatud lahendust on lubatud projekteerimise käigus täpsustada/muuta lähtudes krundi ehitusõigusest.
Hoone arhitektuurne projekt tuleb kooskõlastada Pärnu linnaarhitektiga eskiisi staadiumis. Hoone projekteerimisel tuleb arvestada kavandatava kasutusotstarbega ja vajadusel tagada arhitektuursete võtetega ülenormatiivse müra leviku piiramine väljapoole krundipiire.
Ehitamisel tuleb kasutada võimalikult energiasäästlikke materjale ja ehitusmeetodeid. Hoonestuse rajamisel tuleb pidada silmas nii otseseid kui kaudseid energiatõhususe lahendusi ning taastuvenergia rakendamise potentsiaali, sh passiivset päikeseenergia kasutamist.
Ehitustegevus tuleb korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale ja kehtivatele normidele.
Pärnu linnas Laki tn 1 ja 2 kinnistute detailplaneering 15
Eeltoodust lähtuvalt on projekteerimisel seega lubatud ette näha päikeseenergia kasutamise võimalusi. Päikesepaneelid sulandada arhitektuursesse terviklahendusse. Paneelid või nendega kaetavad osad kavandada osaks arhitektuursetest elementidest või fassaadist või kavandada need hoone osade külge (katus, fassaad), et need ei mõjuks silmatorkavate võõrelementidena. Päikesepaneelide kasutamisel peavad olema tagatud järgmised nõuded ja tingimused:
▪ päikesepaneelid ei tekita kõrvalolevatele hoonetele valgusreostust; ▪ päikesepaneelid ei kahjusta naaberhooneid, väliruumis liiklejaid ja looduskeskkonda; ▪ päikesepaneelid ei häiri liiklust ja teel liiklejaid.
5.5. Haljastus, heakord, piirded ja väikevormid
Valdav osa planeeringuala olemasolevast haljasmaast ja kõrghaljastusest asub olemasoleval Laki tänava kinnisasjal, kuna tänav ei ole ühendatud idasuunas oleva Papiniidu tänavaga (Papiniidu tänav T16). Seoses ala ümberkruntimisega ning uue tänavaala ühendamisega teiste olemasolevate tänavatega, tuleb enamik olemasolevast haljasmaast likvideerida, kuid nii krundile nr 1 kui uuele Laki tänava maale on kavandatud istutatav haljastus.
Kuigi tegemist on alaga, kus hoonestus on võrdlemisi tihe ja ehitisealused pinnad suured, tuleb siiski arvestada kliimamuutustest põhjustatud sademete hulga suurenemise (ekstreemsete sademete sageduse kasvu) ja suviste tihenevate põuaperioodidega ning näha hoonestusest, parkimiskohtadest ja teedest/platsidest vabad pinnad ette haljastatavana.
Planeeringualal kasvava kõrghaljastuse osas ei ole määratud selle säilitamise või likvideerimise kohustust, kuid soovitatav on maksimaalselt säilitada olemasolev elujõuline kõrghaljastus, kui puu asukoht ja tervislik seisund seda võimaldab. Olemasolev kõrghaljastus omab võrreldes istutatava haljastusega kohest roheefekti ning pakub looduskeskkonnale kohest jahutavat mõju (sh inimestele).
Vastavalt kehtivale üldplaneeringule tuleb välialade lahendus anda haljastusprojektiga. Haljastuse kavandamisel tuleb rõhku pöörata piirkondadele, kus liigub rohkem inimesi nagu juurdepääsuteed, hoonete sissepääsud ja parkla alad, et luua meeldiv ja inimsõbralik keskkond. Väärtuslik haljastus tuleb reeglina säilitada ja kasutada tuleb mitmerindelist haljastust. Haljasalade kavandamisega saab lisaks eelnevalt toodule vältida ulatuslikke kõvakattega pindu, vähendad kuumasaarte teket ja vähendada müra, tolmu jm ainete levimist ning tagada esteetilisem ning puhtam keskkond. Lahenduse kohaselt tuleb haljasalad rajada koos hoone ehitamisega (vajadusel etappide kaupa).
Seoses manööverdus- ja parkimisalade rajamise vajadusega ei ole võimalik krundil nr 1 tagada üldplaneeringu kohast väikseimat haljastuse osakaalu ehk 20% krundi pinnast. Kohustuslik on haljastada minimaalselt 10% krundi nr 1 pinnast ning planeeritud krundil tekkiv puudujääv haljastuse osakaal tuleb kompenseerida mujal linna territooriumil (tänaval, avalikul haljasalal).
Planeeritud haljasmaade põhimõtteline illustreeriv lahendus on graafiliselt nähtav joonisel nr 3. Joonisel näidatud lahendust on lubatud projekteerimise käigus täpsustada/muuta.
Krundi parklaalade lumekoristus/vallitamine/ladustamine tuleb lahendada projekteerimisel.
Krunti nr 1 ei ole lubatud selle piiridel aiaga piirata. Lubatud on vaid hoone kasutusotstarbest (näiteks lämmastikumahuti) ja kuritegevuse riskide vähendamisest tulenev krundi osa piiramise vajadus.
5.6. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus
Laki tn 1 ja 2 kinnisasjade vahel paiknev Laki tänav on kavandatud võtta kasutusse laiendatava hoonestuse aluse maana ja Laki tn 1 kinnisasi anda avalikku kasutusse tänavamaaks (ümberkruntimise teel). Seega on uus tänavamaa krundil nr 2 planeeritud Laki tn 1 kinnisasja alale.
16 Pärnu linnas Laki tn 1 ja 2 kinnistute detailplaneering
Tänava krundi suurus jääb endiseks. Tänav on kavandatud ühendada Lao tänav T2 ja Papiniidu tänav T16 kinnisasjadega ja ühesuunalise liiklusega tänava maa on planeeritud kitsaimas kohas 10,5 m laiusena. Tänavale määratav liikumise suund võib erinevates tänava väljaehituse etappides olla erinev. Liikluskorraldus tuleb määrata tänava projekteerimisel ja ehitamisel.
Krundile nr 1 on planeeritud juurdepääs Lao tänavalt ja uuelt Laki tänavalt (krundilt nr 2) kahest kohast. Lao tänavale lähem mahasõit on kavandatud üle Lao tänava kinnisasja. Olemasolev juurdepääs krundile nr 1 Lao tänavalt tuleb sulgeda. Krundi nr 1 juurdepääs Papiniidu T16 tänavaalalt läbi Papiniidu tänav T13 ning Papiniidu tn 5a kinnistu (servituudiga) on säilitatud.
Samuti peavad uuelt Laki tänavalt saama juurdepääsu naaberkinnisasjad Pae tn 4 ja Papiniidu tn 5a vastavalt neil aladel kehtivatele detailplaneeringutele. Täiendavalt on planeeringulahenduses kavandatud juurdepääs uuelt Laki tänavalt Pae tn 2 kinnisasjale.
Erinevad juurdepääsud võimaldavad territooriumi paremini organiseerida ning erinevatest suundadest saavad siseneda eri otstarbega sõidukid, sh võimalikud operatiivsõidukid.
Laki tn 4 kinnisasjal asuvale alajaamale on juurdepääs kavandatud läbi krundi nr 1. Alajaamale peab olema ööpäevaringne juurdepääs.
Lao tänava maa-alale ei ole välja ehitatud Papiniidu, Lao tänavate ja Pärnu jõe vahelise maa-ala detailplaneeringu kohast parklat, mis leevendaks piirkonna parkimisalade puudust. Seega on krundi nr 1 sõidukite parkimiskohad kavandatud krundi piiresse maksimaalsel võimalikul hulgal, kuna maksimaalseks kohtade arvuks on reaalne vajadus. Sõidukite parkimine tuleb projekteerida oma krundi piires.
Olemasolev parkla Laki tänava maal külgnevana Papiniidu tn 5a kinnisasjaga on säilitatud ja sellele on kavandatud pikendus ja juurdepääs ka Laki tänavalt.
Sõidukite parkimisalad tuleb projekteerida arvestades kavandatava otstarbe/-tarvetega, tegeliku vajadusega ja vastava normiga (EVS 843:2016 Linnatänavad, parkimiskohtade mõõdud, arvestus jm).
Tabel 5.6.1 Sõiduautode parkimiskohtade arvutus
Krundi number
Parkimiskohtade arv vastavalt EVS 843:2016 Linnatänavad
Planeeritud parkimiskohtade arv
Krunt nr 1 Ehitise asukoht: vastavalt üldplaneeringule linnakeskuse alale ei jää, arvutuse aluseks võetud: korruselamute ala. Ehitise liik: tööstusettevõte ja ladu ning asutus. Parkimisnormatiiv: 1 parkimiskoht 150 m² suletud brutopinna kohta (tööstusettevõte ja ladu) 1 parkimiskoht 60 m² suletud brutopinna kohta (asutus) Arvestuse aluseks tööstusettevõte ja ladu 5042 m² (34 kohta) ja asutus 4560 m² (76 kohta) + 2 puuetega inimese sõiduki kohta = 112
112
Mootorsõidukite parklad tuleb sobitada olemasolevasse keskkonda (sh võimalik vertikaalparkla) ja liigendada haljastusega. Meeldiva ning varju andva keskkonna loomiseks tuleb parklad liigendada kasutades haljasribasid, põõsaistutust ja kõrghaljastust. Parkimisalade liigendamisel haljastusega tuleb arvestada, et hoolduse korraldamine oleks otstarbekas ja lihtne. Haljastust rajades tuleb tagada sõidukijuhile nõutav nähtavus. Vältida tuleb monotoonsete kõvakattega pindade
Pärnu linnas Laki tn 1 ja 2 kinnistute detailplaneering 17
kavandamist. Alla 10-kohaliste parkimisalade katmisel eelistada betoonkivi, sõelmeid, killustikku, murukivi jms.
Elektriautode laadimistaristu kavandamine ja vajadus tuleb ette näha vastavalt ehitusseadustikule.
Laki tänavale on kavandatud jalgtee ja haljasribad. Krundil nr 1 tuleb hoonesse sissepääsud siduda parkimisaladega, st tagada ohutu jalakäijate liikumine krundile ja krundisiseselt.
Projekteerimisel tuleb ette näha ka jalgrattaparklad vastavalt kehtivale normile (EVS 843:2016 Linnatänavad) ja tegelikule vajadusele. Normi kohase jalgrattakohtade vajaduse võib arvestada summeerituna hoone mahus ja väljaspool hoonet asuvatega. Hoone mahust väljapoole kavandatud jalgrattakohad näha ette varjualusega.
Planeeritud sõidu- ja kõnniteede, juurdepääsude ning parklate põhimõtteline illustreeriv lahendus on graafiliselt nähtav joonisel nr 3. Joonisel näidatud lahendust on lubatud projekteerimise käigus täpsustada/muuta.
Olemasolevalt asub Lao tänaval vahetult planeeringuala läheduses ühistranspordipeatus. Seoses planeeringualasse kuuluvate kinnisasjade ümberkruntimisega tuleb bussipeatus olemasolevas asukohas likvideerida. Planeeringulahenduses on näidatud likvideeritava bussipeatuse uus võimalik asukoht. Ühistranspordipeatuse lahendus tuleb anda projektiga.
5.7. Tehnovõrgud- ja rajatised
Planeeringuga on antud tehnovõrkude põhimõtteline lahendus, mida on lubatud täpsustada projekteerimisel. Projekteerimisel tuleb arvestada kavandatava haljastusega.
Planeeritud tehnovõrkude põhimõtteline lahendus on koostatud lähtuvalt väljastatud võrguvaldajate tehnilistest tingimustest. Tehnovõrkude põhimõtteline lahendus on kajastatud joonisel nr 4.
Naaberkinnisasjade tehnovõrkudega varustamine peab säilima, kui ei lepita kokku teisiti.
Tehnovõrkude maakasutusõigus tuleb tagada servituudialana vastavalt asjaõigusseadusele.
Olemasolevad tehnovõrgutrassid Laki tänava kinnisasjal on kavandatud huvitatud isiku kulul ümber tõsta uude asukohta moodustatud tänavamaa krundil nr 2.
Ehitustööde käigus ja planeeritud kruntide kasutamisel tuleb tagada olemasolevate ja planeeritud tehnovõrkude kaitse(vt ptk 5.11.1).
Vee-, reovee- ja sademeveekanalisatsiooni ehitusprojektide koostamisel tuleb lähtuda Pärnu Vesi AS tehnilistest nõuetest (kättesaadavad Pärnu Vesi AS kodulehel). Projektide koostamisel tuleb vooluhulgad täpsustada ja esitada need projektide koosseisus. Juhul kui tekib vajadus läbida kinnistu torustikega naaberkinnistuid, siis esitada naaberkinnistu esindaja nõusolek. Projekteeritavatele ühistorustikele (sh liitumispunktidele) tuleb vormistada servituudi materjalid.
Ehitusprojektid (põhi- või tööprojekti staadiumis) tuleb esitada AS-le Pärnu Vesi läbivaatamiseks ja arvamuse saamiseks. Ehitusloa või ehitusteatise menetlusega seotud ehitusprojektid tuleb AS-i Pärnu Vesi arvamuse või nõusoleku saamiseks esitada pädevale asutusele (kohalik omavalitsus) elektrooniliselt ehitisregistri kaudu. Tööd (projektid, geoalused, teostusjoonised) tuleb esitada kooskõlastamiseks läbi AS Pärnu Vesi kodulehekülje taotlusevormi. Tingimus ei kohaldu, kui töö esitatakse kooskõlastamiseks läbi ehitisregistri.
5.7.1. Veevarustus
Planeeringuala veevarustuse lahenduse aluseks on Pärnu Vesi AS 26.01.2024 tehnilised tingimused TT-240530 (kehtivad kuni 26.01.2026).
18 Pärnu linnas Laki tn 1 ja 2 kinnistute detailplaneering
Olemasolevad veetorustikud asuvad Lao tänaval (De110) ja olemasoleval Laki tänaval. Seoses Laki tänavakoridori muudatusega, on vajalik veetorustiku ümberehitamine alates Lao tänavast. Vastavalt tehnilistele tingimustele peab torustik jääma avalikult kasutatavale maale.
Planeeringulahendusega on kavandatud uuele Laki tänava koridorile uue vee peatorustiku rajamine, torustiku läbimõõduks tuleb projekteerimisel määrata De110. Kasutusest välja jäävad torustikud tuleb likvideerida.
Vastavalt tehnilistele tingimustele on lähimad ühenduspunktid planeeritud hoonestusele peatorustik (De110) planeeritaval tänaval ja peatorustik (De110) Lao tänaval. Seega krundi nr 1 ühendustorustik projekteerida, kas planeeritud uuelt Laki tn peatorustikult või Lao tn peatorustikult.
Tavaolukorras tagab Pärnu Vesi AS ühisveetorustikus vabasurve 300 kPa ja tulekahju olukorras 100 kPa.
5.7.2. Reovee kanalisatsioon
Planeeringuala reovee kanalisatsiooni varustuse lahenduse aluseks on Pärnu Vesi AS 26.01.2024 tehnilised tingimused TT-240530 (kehtivad kuni 26.01.2026).
Olemasolevad reovee kanalisatsiooni torustikud asuvad Lao tänaval (nii isevoolne kui survetorustik) ja olemasoleval Laki tänaval. Seoses Laki tänavakoridori muudatusega, on vajalik reovee kanalisatsiooni torustiku ümberehitamine alates Lao tänavast.
Planeeringulahendusega on kavandatud reovee kanalisatsiooni peatorustiku rajamine uuele Laki tänava koridorile ja krundile nr 1. Krundile nr 1 on peatorustik planeeritud seetõttu, et oleks võimalik rajada isevoolne torustik. Torustiku läbimõõduks tuleb projekteerimisel määrata De160. Kasutusest välja jäävad torustikud tuleb likvideerida.
Vastavalt tehnilistele tingimustele on lähimad ühenduspunktid planeeritud hoonestusele peatorustik (De160) planeeritaval tänaval ja peatorustik (De200) Lao tänaval. Seega krundi nr 1 ühendustorustik projekteerida, kas planeeritud uuelt Laki tänavalt alguse saavalt reovee kanalisatsiooni peatorustikult või Lao tn peatorustikult.
Kanalisatsiooni eelvoolutoruga ühendamiseks tuleb kasutada võimalusel olemasolevaid kaeve. Projekteerimisel tuleb selgitada kaevude seisukord ja määrata vajalikud rekonstrueerimistööd. Kanalisatsiooni paisutuskõrguseks loetakse kinnistu poolt esimese ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva kanalisatsioonikaevu kaane kõrgusest 10 cm võrra kõrgem tase.
Kinnistu kanalisatsioonil peavad olema allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset paiknevatel reovee neeludel kaitseseadmed uputuste ja tagasivoolu vältimiseks. AS Pärnu Vesi ei vastuta paisutuskõrgusest allpool olevatest sanitaarseadmetest tingitud uputuse eest. Ühiskanalisatsiooni juhitavad reoveed peavad vastama Pärnu Linnavolikogu 17.12.2015.a. määruses nr 34 Pärnu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri ja Keskkonnaministri määruse 16.10.2003 nr 75 Nõuete kehtestamine ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta nõuetele.
Kanalisatsioonitorustikku on drenaaži- ja sademevee juhtimine keelatud.
5.7.3. Sademevee kanalisatsioon/ärajuhtimine
Planeeringuala sademevee ärajuhtimise varustuse lahenduse aluseks on Pärnu Vesi AS 26.01.2024 tehnilised tingimused TT-240530 (kehtivad kuni 26.01.2026).
Olemasolevad sademevee kanalisatsiooni torustikud asuvad Lao tänaval ja olemasoleval Laki tänaval. Seoses Laki tänavakoridori muudatusega, on vajalik sademevee kanalisatsiooni torustiku ümberehitamine alates Lao tänavast. Vastavalt tehnilistele tingimustele peab torustik jääma avalikult kasutatavale maale.
Pärnu linnas Laki tn 1 ja 2 kinnistute detailplaneering 19
Planeeringulahendusega on kavandatud uuele Laki tänava koridorile uue sademevee kanalisatsiooni peatorustiku rajamine, torustiku läbimõõduks tuleb projekteerimisel määrata De450. Kasutusest välja jäävad torustikud tuleb likvideerida.
Vastavalt tehnilistele tingimustele on lähimad ühenduspunktid planeeritud hoonestusele peatorustik (De450) planeeritaval tänaval ja peatorustik (De560 ja De630) Lao tänaval. Seega krundi nr 1 ühendustorustik projekteerida, kas planeeritud uuelt Laki tn peatorustikult või/ja Lao tn peatorustikult.
Sademeveetorusse juhitava sademevee reostusnäitajate piirväärtused peavad vastama Keskkonnaministri 08.11.2019. määrusele nr 61 Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused (Lisa 1 Saastenäitajate piirväärtused ja reovee puhastusastmed).
Valingvihma aegse ülekoormuse vähendamiseks sademeveesüsteemis tuleb planeeringualal sademevee vooluhulka (l/s) piirata. Projektis tuleb ette näha meetmed vähendamaks ühissademeveekanalisatsiooni juhitava sademevee kogust. Võimalusel käidelda sademevesi maksimaalselt oma kinnistu piires (hajutada haljasalale, võimalusel immutada, rakendada taaskasutust jm) ja/või projekteerida krundile reguleeriv maht (mahuti, torud vmt). Vooluhulga piiramise lahendus täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel.
Sademe- ja drenaaživee juhtimine reoveekanalisatsioonitorustikku ja naaberkinnistutele on keelatud.
5.7.4. Elektrivarustus
Planeeringuala elektrivarustuse lahenduse aluseks on Elektrilevi OÜ 05.02.2024 tehnilised tingimused nr 467420 (kehtivad kuni 05.02.2026).
Krundi nr 1 naaberkinnisasjal Laki tn 4 asub piirkonna alajaam. Seoses Laki tänavakoridori muudatusega, on vajalik elektriliinide ümberehitamine alates olemasolevast alajaamast.
Planeeringulahendusega on kavandatud uuele Laki tänava koridorile ringi tõsta 10kV fiidri Asfaltbaas kaabel ja AJ asfaltbaas 0,4kV fiider 14 kaabel. Teised alajaamaga seotud elektriliinid on säilitatud ning tagatud peab olema nende töövõime. Objekti liitumispunktid asuvad alajaamas. Tagatud peab olema Laki tn 4 olemasolevale alajaamale ööpäevaringne juurdepääs. Planeeringus on selleks ette nähtud võimalus alajaamale ligi pääseda läbi krundi nr 1 servituudi alusel.
Perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite koridor ühtib planeeringu lahenduse kohaselt ümbertõstetavate liinide trajektooridega.
Elektritoide liitumispunktist objektini on ette nähtud maakaabliga.
Elektrikaablite projekteerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud projekteerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsevööndisse. Teede alla projekteeritavad elektrikaablid tuleb paigaldada kaitsetorusse.
Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. Detailplaneeringu kehtestamise järgselt elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid.
Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tuleb tagada servituudialana, sh ka väljaspool planeeringuala.
20 Pärnu linnas Laki tn 1 ja 2 kinnistute detailplaneering
5.7.5. Soojusvarustus
Planeeringuala jääb Pärnu linna tõhusa kaugkütte piirkonda, kus tegevus on reguleeritud asjakohaste õigusaktidega.
Planeeringuala soojusvarustuse lahenduse aluseks on Gren Eesti AS 29.01.2024 tehnilised tingimused PT-3 (kehtivad kuni 31.01.2026).
Olemasolevad kaugkütte torustikud asuvad Lao tänaval ja olemasoleval Laki tänaval. Seoses Laki tänavakoridori muudatusega, on vajalik kaugkütte torustike ümberehitamine alates Lao tänavast.
Planeeringulahendusega on kavandatud uuele Laki tänava koridorile kaugküttetorustik 2xDN150/280 algusega Lao tn torustikust 2xDN200/355, kuhu tuleb projekteerida hargnemiskolmikud. Vastavalt tehnilistele tingimustele on Laki tänava koridorile planeeritud kaugküttetorustik kokku viidud Laki tn olemasoleva torustikuga 2xDN125/250 väljaspool krunti nr 1. Planeeritud kaugkütte tänavatorustikust on ette nähtud ühendus olemasoleva transiitse torustikuga 2xDN100/225 krundil nr 1, sealjuures on sellele torustikule seatud krundi nr 1 osas isiklik kasutusõigus Gren Eesti AS kasuks. Olemasolevale krunti nr 1 läbivale kaugküttetorustikule on isikliku kasutusõiguse leping sõlmitud.
Kaugküttetorustikud on võimalusel kavandatud väljapoole sõidutee ala.
Hoonestuse kaugkütte ühendustorustik tuleb rajada hoone sisestuskohta, soojakeskuse tehnoruumi. Torustike projekteerimisel tuleb arvestada, et kaugküttetorustiku paigaldusala laius on ca 1 m (lisandub täpsustatav kaitsetsoon ca 1 m kummalegi poole torustiku välispinnast). Sulgeseadmed ehk maakraanid tuleb paigaldada tänavatorustikule alguspunkti piirkonda ning kinnistu hoonestuse harutorustikele võimalusel enne kinnistu piiri ehk transpordimaale. Kaugküttetorustiku asukohavalik peab võimaldama paigaldust termilist pikenemist kompenseeriva lahendusena.
Hoonesisendite asukohtade määramisel tuleb jälgida nõuet: kaugküttetorustik peab sisenema vahetult hoone soojakeskuse tehnoruumi, hoonesisesed primaarparameetrilised torustikud ei ole lubatud. Liitumispunktiks s.t. omandipiiriks (teeninduspiiriks) on üldjuhul kinnistu piir. Erijuhtudel on liitumispunkt määratletav haruühenduse maakraanide tarbijapoolsete liitmike asukohaga. Torustikud transpordimaal kuni Liitumispunktini kuuluvad kaugkütte võrguettevõtjale, kinnistusisesed torustikud alates Liitumispunktist kuuluvad kinnistu omanikule, välja arvatud transiitsed torustikud. Piiritlused täpsustatakse järgnevate projekteerimise staadiumitega.
Detailplaneeringu kehtestamise järgselt, liitumiseks kaugküttevõrguga tuleb taotleda võrguettevõtjalt projekteerimistingimused planeeringuga kavandatud välistorustike ja hoonestuse sisepaigaldiste ehitusprojektide koostamiseks.
Võrguettevõtjaga liitumislepingu sõlmimise aluseks, kaugküttepaigaldiste kuuluvuspiiride määramise aluseks, vajadusel torustike isikliku kasutusõiguse seadmise aluseks saavad olema planeeritud kinnistu(te)l ja planeeringualas paikneva hoonestuse välisvõrkude- ja sisepaigaldiste ehitusprojektid.
5.7.6. Sidevarustus
Olemasolevatel tootmishoonetel on sidevarustus tagatud Telia Eesti AS sideliinilt, mis kulgeb risti üle olemasoleva Laki tänava.
Krundi nr 1 sidevarustus on kavandatud olemasoleva liini baasil.
Kui on vajalik sideliini ümber projekteerida, tuleb tööprojekti koostamiseks taotleda Telia Eesti AS- lt tehnilised tingimused. Projekteerimisel näha ette kõik meetmed ja tööd olemasolevate Telia Eesti AS liinirajatiste kaitseks, tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus.
Pärnu linnas Laki tn 1 ja 2 kinnistute detailplaneering 21
Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia Eesti AS järelevalvega. Tehniline lahendus (ehitusprojekt) tuleb esitada enne ehitusloa/-teatise menetlust ehitisregistris Telia Eesti AS-le kooskõlastamiseks Ehitajate portaali (https://www.telia.ee/partnerile/ehitajalearendajale/) kaudu.
5.7.7. Vertikaalplaneerimine
Olulist maapinna kõrguste muutmist ei ole planeeritud läbi viia. Planeeritud kruntide vertikaalplaneerimise lahendus tuleb anda ehitusprojektide staadiumis. Vertikaalplaneerimise lahendusega tuleb tagada sademevee kogumine ja äravool, võimalusel leida lahendusi immutamiseks.
5.7.8. Välisvalgustus
Planeeringualaga külgnev Lao tänav on välisvalgustusega varustatud. Laki tänava ja krundi nr 1 sisene välisvalgustus tuleb lahendada projekteerimisel.
5.7.9. Tuletõrje veevarustus
Planeeritud tegevus alal liigitub tuleohutuse järgi IV (kogunemishooned, näit teenindushoone), V (kontorid) ja VI (tööstus- ja laohooned) kasutusviisi alla4. Planeeritud hoonete tuleohutus- ja tuleohuklass tuleb määrata ehitusprojektis vastavalt kehtivale seadusandlusele.
Vastavalt tuleohutuse seadusele peab ehitisel, millele on kehtestatud tuleohutusnõuded, olema nõuetele vastav veevõtukoht. Määruse nr 105 kohaselt peab veevõtukoht üldjuhul paiknema ehitisest vähemalt 30 m kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus ja paiknema hoone kaugeimast sissepääsust või rajatise kaugeimast ligipääsetavast punktist kuni 200 m kaugusel. Kui hoones on tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisend, peab veevõtukoht paiknema ka sellest kuni 200 m kaugusel. Veevõtukoha kaugus ehitisest mõõdetakse mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid.
Hoone kustutamiseks vajalik veevooluhulk veevõtukohas määratakse ehitusprojektis lähtudes hoone suurima tuletõkkesektsiooni eripõlemiskoormusest, kusjuures kui suures hoones on erineva eripõlemiskoormusega tuletõkkesektsioonid, arvestatakse ainult nende tuletõkkesektsioonidega, mille pindala on üle 200 m². Arvestades, et planeeringualale on kavandatud ka IV ja VI kasutusviisiga hooned, on vajalik veevooluhulk veevõtukohas 20 l/s ning see peab olema tagatud kolme tunni jooksul. Kui ehitis on kaitstud automaatse tulekustutussüsteemiga, mis rakendumisel teavitab Häirekeskust või turvaettevõtte juhtimiskeskust, võib veevooluhulga tagamise aega vähendada ühe tunnini.
Olemasoleval Laki tänava maa-alal asub tuletõrjehüdrant nr 401 sõlmes 508 (13-A-16), koordinaadid X 6470701.09, Y 532167.38, vooluhulk 33,3 l/s. Seoses tänava ja selle aluste tehnovõrkude ümbertõstmisega tuleb olemasolev hüdrant ümber tõsta uuele Laki tänava maale. Tuletõrjehüdrant nr 401 tagab planeeritud hoone välise tuletõrjevee varustuse.
Projekteerimisel ja planeeringu realiseerimisel tuleb arvestada kehtivate normide, nõuete ja õigusaktidega.
Kui määruse, asjakohase tehnilise normi või standardi tuleohutusnõuetest soovitakse kalduda kõrvale, tuleb ehitise vastavust olulistele tuleohutusnõuetele tõendada analüütiliselt6.
4 siseministri 30.03 2017 määrus nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded
5 siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord 6 siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded
22 Pärnu linnas Laki tn 1 ja 2 kinnistute detailplaneering
5.8. Tuleohutuse tagamine
Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud kehtivate tuleohutusnõuetega7.
Vastavalt tuleohutusnõuetele peab vältima tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele, nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Selle täitmiseks peab hoonetevaheline kuja olema vähemalt 8 m. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui 8 m, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast.
Planeeritud hoonestusala on kavandatud normatiivsele kaugusele krundipiiridest, olemasolevast naaberhoonestusest ning kehtiva detailplaneeringuga kavandatud naaberkruntide hoonestusaladest. Hoonestusala sidumine krundipiiridega on nähtav joonisel nr 3.
Päästeauto juurdepääs on tagatud avaliku kasutusega tänavaaladelt, sh planeeringu elluviimise järgselt, kui muutub Laki tänava koridor.
5.9. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused
Kuritegevuse riskide vähendamisel on arvestatud standardi EVS 809-1:2002 põhimõtteid.
Krundi osasid on turvakaalutlustel lubatud piirdeaedadega piirata (näit lämmastikumahuti ümber jmt).
Planeeringualaga külgnev Lao tänav on varustatud tänavavalgustusega. Täiendav välisvalgustus on ette nähtud planeeritud tänavamaa krundil nr 2 ja erakrundil (planeeritud krundil nr 1). Piisav valgustus tagab hea nähtavuse ja vähendab seeläbi tõenäosust sooritada kuritegu.
Arhitektuuriline, asendiplaaniline ja kujunduslahendus peab võimaldama sotsiaalse kontrolli tagamist (mitte kavandada pimedaid nurki, sh hoones). Ka valduse sissepääsude arvu piiramine üheni õhtuti ja nädalavahetustel ning eri funktsioonide põimumine vähendab sissemurdmise riski. Soovitatav on kasutada videovalvet.
Erinevate kasutusotstarvetega alade tähistamiseks kasutada erinevaid suunaviitasid. See loob inimestele turvatunde, suurendab omaniku- ja kontrollitunnet ning vähendab seega kuriteohirmu. Tootmisega mitteseotud inimeste pääs alale peab olema kontrollitud ja piiratud.
Hoone projekteerimisel ja hilisemal ehitamisel on soovitatav arvestada kuriteohirmu vähendamiseks ja vandalismiaktsioonide ärahoidmiseks lisaks veel järgnevaga:
▪ paigaldada videovalve ja kohtvalgustid; ▪ kasutada atraktiivseid arhitektuuri elemente ja maastikukujundust; ▪ kasutada atraktiivseid materjale ja värve; ▪ hoida ala korras ja teostada kiired parandustööd; ▪ kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud).
5.10. Keskkonnatingimused
Detailplaneeringu elluviimisel ei kaasne olulist keskkonnamõju, mis võiks ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervist ja vara.
Ehitustegevused tuleb käsitletaval maa-alal korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale ja kehtivatele normidele. Ehitustööde teostamisel kaasnevaid mõjusid saab leevendada vastavaid
7 siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded
Pärnu linnas Laki tn 1 ja 2 kinnistute detailplaneering 23
töövõtteid kasutades. Ehitustegevuse ajal peab arvestama, et lahendatud oleks jalakäijate ning sõidukite turvaline liikumine ja ehitustegevus ei tohi öisel ajal häirida lähipiirkonna elanikke.
Vundamentide jm rajamisel üle jäävat orgaanilist pinnast tuleb maksimaalses ulatuses ära kasutada ala haljastamisel.
Kuigi Eestis pole kliimamuutused nii äärmuslikud kui paljudes teistes maailma ja Euroopa Liidu riikides, võib ka meil prognooside alusel 21. sajandi jooksul oodata järgmisi muutusi: temperatuuritõus, sademete hulga suurenemine, merepinna tõus ja tormide sagenemine8 . Seetõttu tuleb meil kliimamuutuste mõjuga kohanemise vajadusega arvestada ning projekteerimisel tähelepanu pöörata mh sademevee ärajuhtimise ja haljastuse temaatikale.
Sademevee käitlemisel tuleb eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist9. Parklaalade kavandamisel on vajalik arvestada keskkonnasäästliku sademevee juhtimisega. Perspektiivsete parklate katendiks valida soovitavalt muru- või sillutiskivi vmt sademevee käitlemist võimaldav viis. Parkla alade kavandamisel on vajalik arvestada ka keskkonnasäästliku lume käitlemise vajadusega ning näha ette liiva- ja õlipüüduritega varustatud kõvakattega alad. Kogu alal näha ette võimalusi sademevee vooluhulga (l/s) piiramiseks (kliimamuutustega kaasnev keskmise sademete hulga kasv, temperatuuritõusust tulenevad ning sagenevad äärmuslikud kliimasündmused, nagu paduvihmad) ja ühtlustamiseks (viibemahutid, haljasala puhverdusalana vmt).
Kõvakattega parklaaladelt ja teedelt kogutavat sademevett tuleb käsitleda potentsiaalselt reostunud veena ning need tuleb projekteerida selliselt, et oleks soodustatud sademevee valgumine madalamatele aladele, kus vesi puhastatakse ning suublasse juhitakse. Suublasse juhitav sademevesi peab vastama kehtestatud sademevee saasteainesisalduse piirväärtustele10.
Planeeritud hoonestuse projekteerimisel ja ehitamisel tuleb lähtuda muuhulgas kehtivatest normdokumentidest, mis käsitlevad välisõhus leviva müra normtasemeid ja mürataseme mõõtmise, määramise ning hindamise meetodeid; müra normtasemeid elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodeid; ehitiste heliisolatsiooninõudeid, õhu- ja löögimüra ning vibratsiooni piirväärtuseid elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodeid.
Elektromagnetvälja tugevus ei tohi ületada riiklikult kehtestatud piirväärtusi11 . Samad piirväärtused on paika pandud ka Eesti Standardis EVS-EN 50341-3-20:2007 ja Euroopa Liidu Nõukogu soovitustes. Kui elektri- ja magnetväljade tugevuse näitajad jäävad lubatud piiresse, negatiivset mõju inimese tervisele ei kaasne.
Olmejäätmete kogumine lahendada vastavalt jäätmeseadusele ja Pärnu linna jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmete ära vedamiseks peab olema hea juurdepääs.
Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (Euroopa Parlament, 19.05.2010) peavad uusehitised pärast 31.12.2020 olema liginullenergiahooned. Liginullenergiahoone tähendab, et hoone on parima võimaliku ehituspraktika kohaselt energiatõhusus- ja taastuvenergiatehnoloogiate lahendusi kasutades tehniliselt mõistlikult ehitatud hoone, mille energiatõhususarv (ETA) on suurem kui 0 kWh/(m²∙a), kuid mitte suurem kui asjakohases määruses sätestatud näitaja.
8 Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 https://www.envir.ee/sites/default/files/kliimamuutustega_kohanemise_arengukava_aastani_2030_1.pdf 9 veeseadus
10 keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1 11 elektri- ja magnetvälja tugevuse piirväärtused on sätestatud sotsiaalministri 21.02.2002 määrusega nr 38 Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirgusetasemete mõõtmine
24 Pärnu linnas Laki tn 1 ja 2 kinnistute detailplaneering
Vastavalt direktiivile 2010/31/EL on Eesti kehtestanud liginullenergia standardi nõuded. Energiatõhususe nõuded on toodud ehitusseadustikus ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1. Uute hoonete projekteerimisel tuleb tähelepanu pöörata energia säästmisele ja võimalusel lokaalsele tootmisele ning võimalusel näha ette võimalusi energiatarbe vähendamiseks ja alternatiivsete energiaallikate kasutamiseks. Päikesepaneelide kasutamise nõuded on välja toodud ptk-s 5.4.
Inimese tervise mõjude seisukohalt on oluline piirkonnas olev radoonirisk. Eesti pinnase radooniriski kaardi kohaselt asub planeeringuala keskmise või madala (10-30 kBq/m³) radooniriski klassiga territooriumil. Olme- ja kontoriruumides, kus inimesed viibivad tööajal igapäevaselt, tuleb tagada radoonivaba keskkond. Õhu radoonisisalduse viitetase tööruumides on 300 Bq/m³12. Seega eelduslikult ei ole vaja planeeritud hoones ehituslikke parandusmeetmeid rakendada.
Seoses krundil nr 1 elektroonikatoodete tootmisega säilib maapealse lämmastikumahuti vajadus. Lämmastik ei ole mürgine, tuleohtlik jms. Mahuti kasutamisel tuleb järgida tootja poolseid juhiseid.
5.11. Piirangud
5.11.1. Tehnovõrkude ja -rajatiste kaitsevööndid
Tehnovõrkudel ja -rajatistel tuleb arvestada kehtivast seadusest tulenevate kaitsevööndite ulatuse ning vööndis kehtivate tingimustega. Kaitsevööndiks on ehitisealune ning seda ümbritsev maa-ala, mille ulatuses on kinnisasja omanikul kohustus taluda võõrast ehitist ning mille piires on kinnisasja kasutamine ja sellel tegutsemine piiratud ohutuse ning ehitise toimivuse tagamiseks. Vastavalt ehitusseadustikule on kaitsevööndis muuhulgas keelatud ohustada ehitist või selle korrakohast kasutamist ja ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist, sealhulgas eemaldada ning kuhjata pinnast. Kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul, kui see ei vähenda ehitise ohutust.
5.11.2. Servituudi seadmise vajadus
Servituudid (sh isiklikud kasutusõigused) seatakse asjaõigusseaduses sätestatud korras. Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile.
Põhimõttelise illustreeriva planeeringulahenduse alusel on vajalik seada tabelis 5.11.2.1 toodud servituudid.
Tabel 5.11.2.1 Servituudi seadmise vajadus
Teeniv kinnisasi Valitsev isik Servituudi sisu
Krunt nr 1 Laki tn 4 (kt 62514:170:0310)
Juurdepääs
Tehnovõrgu valdaja Reovee kanalisatsioonitrass Elektriliin Kaugküttetrass
12 keskkonnaministri 30.07.2018 määrus nr 28 Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel1
Pärnu linnas Laki tn 1 ja 2 kinnistute detailplaneering 25
Teeniv kinnisasi Valitsev isik Servituudi sisu
Krunt nr 2 Pae tn 2 (kt 62514:170:9490)
Juurdepääs
Tehnovõrgu valdaja Veetrass Reovee ja sademevee kanalisatsioonitrass Elektriliin Sideliin Kaugküttetrass
Lao tn T2 (kt 62514:170:0026)
Krunt nr 1 Juurdepääs
Tehnovõrkude isiklikud kasutusõigused seatakse kaitsevööndite ulatuses nii planeeringualal kui väljaspool ala. Isikliku kasutuõiguse sisuks on tehnovõrkude omamine, kõikide toimingute teostamine, mis on vajalikud ehitamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks, korrashoiuks, asendamiseks, remontimiseks, kasutusse andmiseks ja likvideerimiseks, ning muul viisil ekspluateerimiseks tehnovõrkude talituse tagamise eesmärgil.
Planeeritud objektide servituudialade põhimõtteline asukoht on näidatud joonistel nr 3 ja 4 (tehnovõrkude servituudialasid avalikul tänavamaal näidatud ei ole). Servituudialad täpsustuvad projekteerimise käigus, kui selguvad servituuti vajavate objektide täpsed asukohad.
Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seadusele peab tehnorajatise võõrale kinnistule ehitamiseks olema isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõigusleping sõlmitud enne ehitamise algust. Tehnorajatise paigutamisel maale, mis ei ole kantud kinnistusraamatusse, peab olema maa kasutaja kirjalik nõusolek.
5.12. Planeeringu elluviimine
5.12.1. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine
Planeeringu elluviimisega ei kaasne olulisi asjakohaseid mõjusid.
Planeeringualale ega selle lähipiirkonda ei jää kultuurimälestisi ega säilinud pärandkultuuriobjekte, puuduvad väärtustatud hooned ja miljööalad. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja planeeringuala asukohta, ei ole olemasoleva informatsiooni valguses põhjust eeldada ebasoodsat mõju kultuuriväärtustele.
Planeeringualal ja selle vahetus läheduses puuduvad kaitstavad loodusobjektid (sh Natura alad) ja vääriselupaigad. Samuti ei asu planeeringuala rohelise võrgustiku alal ega rohealal. Lähimaks roheliseks koridoriks on Lao tänav ja lähimaks loodusobjektiks linnulennult ca 115 m kaugusele jääv Pärnu jõgi. Planeeritud krundil on tehnovõrguvarustuses võimalik kasutada tsentraalseid lahendusi. Planeeringu elluviimisel ei ole olemasoleva informatsiooni valguses ette näha negatiivse mõju avaldumist looduskeskkonnale, kui järgitakse detailplaneeringus ette nähtut ja maaüksuse igakordne omanik peab rangelt kinni seadusega sätestatud keskkonnakaitse põhimõtetest.
Sotsiaalselt võib planeeringu elluviimisel eeldada positiivset mõju uute töökohtade tekke ja linna majanduselu arendamisel, samuti korrastatakse Laki tänava koridor. Planeeritava tegevusega kaasnev positiivne mõju on pikaaegne. Planeeringu elluviimisel ei ole ette näha negatiivsete sotsiaalsete mõjude ilmnemist, kuna planeeringualale ei ole kavandatud objekte, mis tooks kaasa
26 Pärnu linnas Laki tn 1 ja 2 kinnistute detailplaneering
sotsiaalseid häiringuid (nö mentaalsed mõjud, sotsiaalset vastuolu tekitavad objektid) või ohustaks piirkonna turvatunnet. Planeeringuala asub olemasolevas ettevõtluspiirkonnas.
Planeeringu elluviimisega kaasnevad majanduslikud mõjud on seotud ptk-s 5.11.2 toodud elluviimise tingimustega. Majanduslikult mõjutab planeeringu elluviimist huvitatud isiku finantsiline võimekus. Mõjud majandusele on eeldatavalt positiivsed luues uusi töökohti, elavdades piirkonna teenuste pakkumist ning mitmekesistades linna majanduskeskkonda. Planeeritava tegevusega kaasnev positiivne mõju on pikaaegne.
5.12.2. Planeeringu elluviimise tingimused
Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks maakorralduslike toimingute teostamisele13, ehitusprojektide koostamisele ja uue hoone püstitamisele. Planeeringus sätestatu realiseeritakse lähiaastate (viie aasta) jooksul alates selle kehtestamisest. Detailplaneeringuga krundile määratud ehitusõiguse õigustatud ootus kahaneb, kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima.
Koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele, standarditele, heale projekteerimistavale ja ehitusseadustikule.
Planeeringuga seatakse selle elluviimiseks järgmised tingimused (elluviimise etapid, vt skeem 5.12.2.1):
1. Planeeritud kruntidest katastriüksuste moodustamine. 2. Krundi nr 1 hoone (+haljastuse) projekteerimine ja ehitusloa väljastamine. Hoone ehitatakse
eeldatavalt ühes etapis. 3. Laki tn uues koridoris (ulatuses mis on arendaja halduskohustus, v.a ühisvee- ja
reoveekanalisatsiooni torustiku kavandamine olemasoleva torustikuga liitumispunktini) projekteerimine ja ehitusloa väljastamine.
4. KOV väljaehitatava Laki tn osa ja sealsete tehnovõrkude projekteerimine ja ehitusloa väljastamine.
5. Laki tn 1 hoone lammutamine. 6. Endise/olemasoleva Laki tn (ulatuses mis on arendaja halduskohustus) tänava, tehnovõrkude ja Lao tn bussipeatuse likvideerimine ning endisel Laki tn 1 kinnisasjal kulgeva elektri keskpingeliini likvideerimine. 7. Uue Laki tn (koos sinna projekteeritud tehnovõrkudega) killustikkatteni väljaehitamine (ulatuses mis on arendaja halduskohustus) ja uue bussipeatuse väljaehitamine. 8. Krundi nr 1 hoone ehitamine ja haljastuse rajamine. 9. Uuele Laki tänavale (ulatuses mis on arendaja halduskohustus) kõvakatte ja haljasmaa rajamine ning neile kasutusloa väljastamine ning KOV-le üleandmine. 10. Krundi nr 1 hoonele kasutusloa väljastamine. 11. KOV väljaehitatava Laki tn osa rajamine ning sellele kasutusloa väljastamine.
Planeeritud krundi 1 ehitusõigus realiseeritakse maaüksuse omaniku poolt tema tahte kohaselt.
Hoonestaja kohustub enne ehitustööde algust kooskõlastama eskiis- ja ehitusprojekti Pärnu linnaarhitektiga.
Tehnovõrkude projekteerimine ja rajamine toimub koostöös tehnovõrkude valdajatega. Koostöö käigus pannakse paika tehnovõrkude rajamise finantseerimise tingimused. Tehnovõrkude valdajatelt tuleb tellida vajalikud tehnilised tingimused. Projekte võivad koostada vastavat litsentsi
13 vt https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Maakatastri-andmed/Maaomaniku-meelespea-p549.html
Pärnu linnas Laki tn 1 ja 2 kinnistute detailplaneering 27
omavad firmad või isikud. Servituudilepingud sõlmitakse vastavalt krundiomanike ja tehnovõrguvaldajate kokkulepetele.
Planeeringuga ei tohi põhjustada kahju kolmandatele osapooltele. Krundi omanik kohustub tagama, et rajatavad ehitised ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi ei ehitamise ega ka kasutamise käigus. Juhul, kui planeeringu realiseerimisel tekitatakse kahju kolmandatele isikutele, kohustub krundi omanik selle koheselt hüvitama.
Skeem 5.12.2.1 Elluviimise etappide skeem, kus musta punktiirjoonega on tähistatud piir, millest läänesuunas elluviimine on arendaja halduskohustus ja idasuunas KOV halduskohustus.
Pärnu linnas Laki tn 1 ja 2 kinnistute detailplaneering 29
Joonised (Digitaalselt on joonised esitatud eraldi failidena)
1. Situatsiooniskeem M 1 : 10 000 2. Tugijoonis M 1 : 500 3. Põhijoonis M 1 : 500 4. Tehnovõrkude joonis M 1 : 500 5. Põhilahendus kontaktala seostega M 1 : 5 000 6. Kruntimine M 1 : 500
Pärnu linnas Laki tn 1 ja 2 kinnistute detailplaneering 31
Kooskõlastuste ja koostöö koondtabel
Asutuse/isiku nimi
Kooskõlastuse/ arvamuse kuupäev ja nr
Kooskõlastuse/arvamuse sisu (kokkuvõtlikult) ja või märkus ning kooskõlastuse/arvamuseoriginaali asukoht
Planeerija seisukoht kooskõlastusele/arvamusele
VALITSUSASUTUSED Päästeamet
TEHNOVÕRKUDE VALDAJAD Telia Eesti AS 11.11.2024
nr 39271236 Telia Eesti AS (edaspidi "Telia") seisukohad esitatud dokumentide kooskõlastamisel: Projekt vastab Telia poolt väljastatud tehnilistele tingimustele: ei ole väljastatud Info tööloa saamiseks telefoninumbril: 443 0700 Tööde teostamiseks planeeritud piirkonnas on vaja täiendavalt esitada tööjoonised: jah Tegevuse jätkamiseks on vajalik tellida Telia täiendavad tehnilised tingimused: jah Maa-alal paikneb Teliale kuuluv sideehitis: Kaablikanalisatsioon, Sidekaev(ud) Projekt kooskõlastatakse märkustega: Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele. Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest: https://www.telia.ee/partnerile/ehitajalemaaomanikule/ juhendid Antud kooskõlastus ei ole tegutsemisluba Telia sideehitise kaitsevööndis tegutsemiseks. Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada sideehitist. Tegutsemisluba taotleda hiljemalt 5 tööpäeva enne planeeritud tegevuste algust ja soovitud väljakutse aega Telia Ehitajate portaalis: https://www.telia.ee/ehitajate-portaal Projekt esitada täiendavaks kooskõlastamiseks. Kooskõlastus kehtib kuni 10.11.2025. Originaal asub planeeringu digitaalses lisade kaustas.
-
Elektrilevi OÜ 12.11.2024 nr 4432516127
Kooskõlastatud tingimustel: Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. Võrgu ümberehitamiseks kliendi soovil sõlmida Elektrilevi OÜ-ga lisateenuse leping projekteerimiseks ja tööde teostamiseks. Originaal asub planeeringu digitaalses lisade kaustas.
-
32 Pärnu linnas Laki tn 1 ja 2 kinnistute detailplaneering
Asutuse/isiku nimi
Kooskõlastuse/ arvamuse kuupäev ja nr
Kooskõlastuse/arvamuse sisu (kokkuvõtlikult) ja või märkus ning kooskõlastuse/arvamuseoriginaali asukoht
Planeerija seisukoht kooskõlastusele/arvamusele
Gren Eesti AS 04.12.2024 nr 164
Detailplaneering on kooskõlastatud. Täiendav info: 1. Detailplaneeringuga planeeritud olemasoleva kaugküttetorustiku ümberehituseks taotleda projekteerimistingimused. 2. Planeeritava hoonestuse kaugkütte soojavarustuse lahendamiseks taotleda soojavarustuse sisepaigaldiste projekteerimistingimused. 3. Planeeritava hoonestuse kaugküttega liitumiseks on vajalik: a) Esitada kooskõlastamiseks Gren Eesti AS poolt väljastatavatele projekteerimis-tingimustele vastav kaugkütte välisvõrgu ehitusprojekt; b) Esitada kooskõlastamiseks Gren Eesti AS projekteerimise tüüptingimustele vastav kaugkütte soojavarustuse sisepaigaldiste ehitusprojekt.
-
AS Pärnu Vesi 18.12.2024 - 240530
AS Pärnu Vesi on tutvunud esitatud Tööga ja arvamus on järgnev: - Projekteerimistööde koosseisus võib olla vajadus analüüsida olemasoleva
sademeveekanalisatsiooni eelvoolu valgala ja selle läbilaskevõimet olenevalt sellest kui suurt vooluhulka on soov planeeringualalt ära juhtida. - DP lahendus on sobilik. Originaal asub planeeringu digitaalses lisade kaustas.
-
ARVAMUSE AVALDAJAD
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Pärnu Laki tn 1 ja Laki tn 2 detailplaneeringu tuleohutuse osa kooskõlastamine | 17.01.2025 | 3 | 7.2-3.4/16-1 | Väljaminev kiri | paa | Pärnu Linnavalitsus |
| Pärnu linnas Laki tn 1 ja 2 kinnistute detailplaneering | 25.08.2022 | 879 | 7.2-3.4/5720-1 | Sissetulev kiri | paa | Pärnu Linnavalitsus |