Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse (ENUT) arvamus
Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta
ENUT tänab võimaluse eest avaldada arvamust karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta.
Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus on asjakohane ja seksuaalkuritegu määratlevate sätete sõnastus peaks lähtuma üldiselt ja laialt levinud arusaamast, et igasugused seksuaalsuhted eeldavad kahepoolset ja vabatahtlikku nõusolekut ja selle väljendamist.
ENUT on seisukohal, et vägistamise ja muude seksuaalkuritegude määratlus karistusseaduses peab lähtuma vabatahtliku nõusoleku olemasolu ja selle väljendamise eiramisest.
Esiteks langeb see kokku elanikkonna valdava enamuse seisukohaga, et seksuaaltegevustes peaksid mõlemad osapooled veenduma, et partner on selle tegevusega nõus. Väljatöötamiskavatsusele lisatud materjalist1 selgub, et üheksa inimest kümnest toetavad Eestis väidet, et seksuaaltegevustes peaksid mõlemad osapooled veenduma, et partner on selle tegevusega nõus. Enam kui poolte, 65% vastanute arvates peab nõusolekus veenduma, ja selleks peaks partneri käest nõusolekut küsima. Vaid veerand vastajatest leiab, et nõusolekus peab küll veenduma, kuid see võib toetuda tajule, nõusolekut küsida pole vaja.
Teiseks on Eestile siduv ÜRO konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta ning selle soovituses nr 19 on sõnaselgelt märgitud, et seksuaalkuritegusid, sealhulgas vägistamist, iseloomustatakse kui kuritegu, mis on suunatud isikliku turvalisuse ning füüsilise, seksuaalse ja psühholoogilise puutumatuse vastu, ning et seksuaalkuritegude või vägistamise määratlus põhineb vabalt antud nõusoleku puudumisel, võttes vajadusel arvesse sunniga seotud asjaolusid.
Istanbuli konventsiooni artikli 36 sõnastuse, konventsiooni seletuskirja teksti, erinevate konventsiooni osalisriikide kohta koostatud GREVIO hindamisaruannete, konventsiooniosaliste komitee poolt tehtud soovituste ning ka muude temaatiliste Euroopa Nõukogu väljaannete pinnalt on selgunud, et kuna tahtevastasus ei pruugi olla selgelt tuvastatav, näiteks ohvri toonilise liikumatuse tekkimise või väljendusvõime piiratuse tõttu (joove, magamine, vaimne seisund jms), ei pruugi kuriteo koosseisu määratlemine EI-mudeli põhiselt olla kooskõlas Istanbuli konventsiooni artikliga 36.
ENUT on seisukohal, et igasuguse seksuaalvägivalla juhtumi ohvrisõbralikumaks lähenemiseks peaks tahtevastase sugulise läbikäimise ja vägistamise juriidiline määratlus lähtuma JAH-mudelist.
Arvukate analüüside ja GREVIO hindamisaruannete põhjal võib järeldada, et nn JAH-mudel vastab kõige paremini Istanbuli konventsiooni regulatsioonile. Meile tutvumiseks saadetud VTK seletuskirjas toodud Saksamaa karistusseadustiku muudatuste näitel saame nõustuda, et EI-mudel ei pruugi olla Istanbuli konventsiooniga täiel määral kooskõlas.
ENUT toetab seksuaalkuriteo määratlemisel kasutada sellist sõnastust, mille puhul seksuaalse tegevuse eelduseks on mõlemapoolne selge nõusolek. Arvame, et see kummutaks väärarusaamu vägivalla põhjustest ja soostereotüüpidest ning toetab euroopalike seksuaalhariduse standardite juurdumist.
Arvestades, et ülekaalukalt on EL riikide karistusseadustikku üle võetud nn JAH-mudelile toetuv lähenemine kuriteo määratlusele, seda ka Eesti naaberriikides, on Eesti juristidel võimalik õppida teiste kogemustest ning tagada õigussüsteemi tõhusam toimimine seksuaalkuritegude osas.
ENUT loodab, et nn JAH-mudeli rakendamine tagab ka ohvritele õiglasema, vähem traumeeriva ning inimväärikust austava õigusmõistmise. Kuni üks osapool ei ole nõusolekut väljendanud, on teise osapoole asi välja selgitada, kas nõusolek on või mitte. Nõusolek peab olema vabatahtlik ehk antud vaba tahte tulemusena.
ENUT pöörab tähelepanu, et elanikkonna teavitamisel seksuaalkuriteo määratluse muutmisest ei tohiks kasutada inimesi segadusse ajavaid mõisteid, nagu on näiteks seksuaaltegevuste või seksuaalvägivalla reguleerimine või mingi määratluse nimetamine lausa seaduseks. Ka tinglikult kasutatav „nõusolekuseadus“ võib jätta avalikkusele eksliku mulje nagu oleks tegemist mingi uue õigusaktiga, mis hakkab seksuaalsuhteid ja -käitumist reguleerima.
Üldkohustuslik käitumisreegel kehtestatakse antud juhul ikkagi ainult kuriteo määratluse abil.