Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
Viit | 2-3/3076 |
Registreeritud | 20.01.2025 |
Sünkroonitud | 21.01.2025 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 2 Õigusloome ja -nõustamine |
Sari | 2-3 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
Toimik | 2-3/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Rahandusministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Rahandusministeerium |
Vastutaja | Viktoria Bõstrjak-Butorina (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majanduse ja innovatsiooni valdkond, Digimajanduse osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Jürgen Ligi
Rahandusministeerium
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn
Teie 03.12.2024 nr 1.1-26/5393-1,
RAM/24-1237/-1K
Meie 20.01.2025 nr 2-3/3076
Vastuskiri käibemaksuseaduse muutmise
seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusele
Austatud Jürgen Ligi
Rahandusministeerium on esitanud kooskõlastamiseks käibemaksuseaduse muutmise seaduse
eelnõu väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK), mille eesmärgiks on lahendada KMD INF lisaga
seotud probleemid kahe peamise meetmega:
1. KMD INF-l tuleb esitada arvete andmed sõltumata arve summa suurusest, kaotades 1 000-
eurose piirmäära.
2. Kehtestatakse maksukohustuslaste vahelistele tehingutele masinloetavate arvete (edaspidi
e-arvete) esitamise kohustus.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) toetab käesolevaid meetmeid,
kuivõrd need aitavad kaasa e-arvete laiemale kasutuselevõtule, toetavad andmepõhise aruandluse
arengut ning soodustavad õiglasema ja läbipaistvama maksusüsteemi loomist. Teised
liikmesriigid, nagu Läti, Prantsusmaa ja Belgia, samuti plaanivad kehtestada e-arvete kohustuse.
Samuti vähendavad kavandatavad muudatused ettevõtjate halduskoormust pikas perspektiivis.
Peame siiski tähelepanu juhtima asjaolule, et muudatused mõjutavad olulisel määral mikro- ja
väikeettevõtteid, kes moodustavad suure osa Eesti ettevõtluskeskkonnast. Paljude selliste
ettevõtjate digivõimekus ei ole kõrge ning osa neist ei kasuta veel majandustarkvarasid, mistõttu
vajavad nad täiendavat tuge ja juhendamist muudatustega kohanemiseks.
Sellest tulenevalt kooskõlastame VTK järgmiste märkustega:
1. Konkreetne riiklik üleminekuplaan muudatuste elluviimiseks Eeldatav muudatuste
jõustumisaeg on jaanuar 2027. Selleks, et ettevõtjad saaksid piisavalt ette valmistuda, on
vajalik välja töötada konkreetne ja detailne riiklik tegevusplaan, mis hõlmaks tegevusi, mis
on suunatud e-arvetele ülemineku takistuste kõrvaldamisele, tasuta e-arveldamise
võimaluste ja koolitusprogrammide loomist ning selgete tähtajaliste tegevuste ja vastutajate
määramist. Plaani koostamisel tuleb kaasata erasektori esindajad, sealhulgas
raamatupidamis- ja majandustarkvara pakkujad, e-arve operaatorid, ITL ning teised
2 (3)
erialaliidud ja -ühendused nagu Raamatupidajate Kogu.
2. Ettevõtjate toetamine Ettevõtjate toetamine on muudatuste edukaks elluviimiseks kriitilise
tähtsusega. Riigi poolt tuleb tagada:
Tasuta e-arveldamise võimalus: Mikro- ja väikeettevõtjatele peab olema kättesaadav
tasuta lahendus, mis on kasutajasõbralik, lihtne ja arusaadav tavakasutajale, sh ettevõtjale.
See lahendus peab olema minimaalse funktsionaalsusega, kuid võimaldama kohustuse
täitmist tõhusalt ja mugavalt. Lahendusi saab pakkuda nii erasektor kui vajadusel ka avalik
sektor. Üheks lahenduseks võib olla e-arveldaja (RIK), kuid selle kasutajamugavus vajab
parandamist.
Koolitused ja toetusmeetmed: Tuleb jätkata ja laiendada koolitusi ning toetusi, mis
aitavad ettevõtjaid e-arvete kasutuselevõtul ja tarkvara rakendamisel. MKM jätkab
toetusmeetmetega, sealhulgas ettevõtjate koolitamise ja e-arvete laialdase kasutuselevõtu
toetamisega reaalajamajanduse tegevuste raames. Samuti on oluline, et ministeeriumid ja
teised riigiasutused, kellel on otsene kokkupuude e-arveldamise ja
maksuhaldusprotsessidega, teeksid tihedat koostööd oma klientidega, et pakkuda
ettevõtjatele terviklikku tuge ning tagada sujuv üleminek uuele süsteemile.
3. Andmete turvalisus ja privaatsus Ettevõtjatel peab olema kindlus, et andmeid edastatakse
ainult kohustuste täitmiseks vajalikus koguses ning turvalisi kanaleid kasutades. MTA ja
erasektori teenusepakkujad peavad tagama andmete turvalisuse ja ärisaladuse kaitse. Samuti
tuleb täpsustada andmevahetuse teenusepakkujate sertifitseerimise nõudeid ja vastutust
andmete edastamise eest, sealhulgas ärisaladuse tagamist. On oluline tagada, et andmete
edastamine toimuks turvaliselt ning andmevahetus oleks edukas ja õigeaegne. Samuti tuleb
tagada, et juhtudel, kus andmete edastus ebaõnnestub või hilineb põhjustel, mis ei sõltu
ettevõtjast, on ettevõtjad kaitstud võimalike trahvide ja lisakulude eest.
4. Ettevõtjate harjumused arve andmete parandamisel Raamatupidamise hea tava näeb
ette, et kui juba esitatud arve andmed vajavad parandamist, tuleb esitada kreeditarve ning
seejärel uus arve. Praegu on ettevõtjate vahel kujunenud praktika, kus sama numbriga arve
edastatakse korduvalt. E-arvete puhul sellist praktikat rakendada ei saa, mistõttu vigade
parandamine muutub keerulisemaks ja aeganõudvamaks. Selleks tuleb tagada ettevõtjatele
vajalikud juhised ja toetus, et üleminek oleks võimalikult sujuv.
5. Astmeline üleminek VTK-s esitatud muudatused, mis puudutavad KMD INF piirmäära
alandamist, e-arvete esitamise kohustust ja uute andmekoosseisude edastamise võimaluse
loomist, on äärmiselt mahukad ja võivad osutuda väikeettevõtjatele liigselt koormavaks, eriti
kui need hakkavad kõik korraga kehtima alates 1. jaanuarist 2027. Selliste muudatuste
elluviimine korraga võib tekitada segadust ja suurendada kulusid. Seetõttu soovitame
kaaluda astmelist rakendamist ning teha siinkohal tihedat koostööd erasektoriga, et hinnata
millises astmes ja tegevuste järjekorras üleminek planeerida. VTK-s on välja toodud Belgia
kogemus, kus üleminek toimub mitmes etapis ning üleminekuperioodil toetatakse ettevõtjaid
tasuta lahendustega. Eesti võiks analüüsida seda kogemust ja kaaluda sarnaste praktikate
rakendamist, et tagada ettevõtjatele sujuv üleminek.
6. MTA arenduste ja testimisaja täpsustamine VTK-s on välja toodud, et alates 1. jaanuarist
2027. a asendatakse rahandusministri määrusega kehtestatud käibedeklaratsiooni vormid
andmekoosseisudega. Palume täpsustada, millal saavad valmis MTA vastavad arendused,
mis võimaldavad uute andmekoosseisude vastuvõtmist. Samuti on oluline tagada
3 (3)
tarkvarapakkujatele piisav aeg oma süsteemide kohandamiseks ja vähemalt kuuekuuline
periood andmete edastamise testimiseks koostöös ettevõtjatega. Masin-masin liidese kaudu
algandmete edastamine ja nende põhjal vajaliku info kalkuleerimine aitab oluliselt
lihtsustada protsessi, vältida sisestusvigu ja vähendada KMD INF piirmäära alandamisest
tulenevat mõju.
7. Järelevalve ja sanktsioonid Palume selgitada, kas sanktsioonide rakendamine on
kavandatud ning kui jah, siis milline riigiasutus vastutab kohustuse täitmise kontrollimise
eest ja millised mehhanismid on kavandatud kontrollimaks, kas kahe ettevõtja vahel toimub
nõuetekohane e-arveldamine. Palume hinnata ka vastava järelevalve mõju ettevõtjatele.
Lisaks palume kirjeldada ettevõtjatele ette nähtud üleminekuperioodi, et tagada
muudatustega kohanemise sujuvus ja vältida ülemääraseid koormusi.
8. Jaekaubanduse müügikohtades toimunud tehingud VTK-s ei ole käsitletud erinevust
arvete deklareerimisel krediidiarvete ja füüsilises müügikohas ärikliendile väljastatud
kviitungite vahel. Käibemaksuseaduse mõistes on mõlemal juhul tegemist arvega, kuid
ettevõtja vaatest on tegemist erineva äriprotsessiga. Selleks, et kassasüsteemist saadud
kviitung jõuaks masinloetaval kujul ostja tarkvarasse, tuleb müüjatel teha ulatuslikke
täiendusi kassasüsteemides, kuna toimivat lahendust selleks veel ei ole. Ühe võimalusena on
olemas e-kviitung, kuid selle kasutuselevõtt nõuab täiendavaid arendusi. Samuti tekitab
keerukust ärikliendi tuvastamine poe kassas ning ostu-müügi protsessi kohandamine, et see
oleks mugav ja kiire mõlemale osapoolele. Teeme ettepaneku jaekaubanduse müügikohtades
toimunud tehingute puhul e-arvete esitamise kohustust esialgses etapis mitte rakendada.
9. Euroopa Liidu nõuetega kooskõla Eesti sisese e-arveldamise kohustus peab olema
kooskõlas EL käibemaksudirektiiviga, mis näeb ette piiriüleste e-arvete kohustuse alates
1. juulist 2030. Tuleb vältida paralleelsüsteemide loomist, mis suurendaksid halduskoormust
ja kulusid.
Lõpetuseks kinnitame MKM-i valmisolekut teha tihedat koostööd Rahandusministeeriumi ja
erasektori osapooltega, et tagada muudatuste edukas elluviimine. Peame äärmiselt oluliseks, et
ettevõtjad saaksid uue korra rakendamiseks vajalikku tuge ning muudatused looksid pikas
perspektiivis lisandväärtust nii riigile kui ka ettevõtlussektorile.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Erkki Keldo
majandus- ja tööstusminister
Viktoria Bõstrjak-Butorina
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|