| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 13-5/228-1 |
| Registreeritud | 20.01.2025 |
| Sünkroonitud | 21.01.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 13 Maa ja ruumiloome |
| Sari | 13-5 Ruumilise planeerimise poliitika kujundamise ja korraldamise kirjavahetus |
| Toimik | 13-5 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Riigikantselei |
| Saabumis/saatmisviis | Riigikantselei |
| Vastutaja | Külli Siim (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Planeeringute valdkond, Ruumilise planeerimise osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Kliimaministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Meie viide: 25-00097-2
Edastame Riigikantseleisse saabunud kirja koostöös vastamiseks.
Lugupidamisega
Riigikantselei
Rahukohtu 3 | 15161 Tallinn
www.riigikantselei.ee |
[email protected]
Teadmiseks: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
_________________________________________________
From: Kertu Hansen-Potter
[email protected]
Sent: Thursday, January 16, 2025 4:11 PM
To: Riigikantselei [email protected];
[email protected]
Cc: [email protected]; Eerik Potter
[email protected];
[email protected]
Subject: Rahva avalik huvi Tuulikute projektis - Kiire!
Tere austatud Riigikantselei ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium!
Kirjutan Teile Kesk-Eesti ja kõigi teiste piirkondade elanike nimel, et saada selgust tuulegeneraatorite rajamise planeerimise protsessis. Eelkõige soovin küsida: miks ei lähtuta planeeringutes seadusest tulenevast järjekorrast ja loogikast?
Hetkel paistab, et riik müüb hoonestusõigusi nö "ehku peale", kusjuures vajalikud uuringud ja mõjud analüüsitakse alles tagantjärele. Selline lähenemine seab ohtu kohalike kogukondade huvid, keskkonna terviklikkuse ning Eesti maastiku pikaajalise heaolu. Näiteks Türi vallas on elav arutelu ja vastuseis tekkinud just seetõttu, et protsess ei ole läbipaistev ega kohalikku konteksti arvestav.
Õige ja seaduspärane tee, mida paljud omavalitsused järgivad, on järgmine:
1. Koostatakse üldplaneering, kus toimub ka keskkonnamõjude hindamine.
2. Sellele järgneb detailplaneering, kus täpsustatakse piirkondlikud eripärad.
3. Alles seejärel antakse ehitusõigus, kui kõik eeltingimused on täidetud ja osapooled kaasatud.
Praegune riiklik lähenemine on vastupidine: esmalt müüakse hoonestusõigus, seejärel alustatakse uuringutega. Selline praktika mitte ainult ei lähe vastuollu seadusega, vaid jätab mulje, et arendajad saavad oma rahaliste ressurssidega väiksemaid omavalitsusi kohtus üle trumbata – näiteks juhtum Vinni vallaga, kus kohaliku vastuseisu eirates pöörduti kohtusse.
Lisaks soovin lükata ümber Jürgen Ligi väited, nagu rahvaliikumine tuulegeneraatorite vastu oleks parteiline algatus. See on vale. Seda liikumist ei juhi poliitika, vaid inimesed – emad ja isad, kelle südames on meie maa ja looduse kaitse.
Palun andke selgitust:
1. Mis on riigi motiiv, miks ei järgita planeerimisseadust?
2. Milline on riigi seisukoht kohalike kogukondade kaasamise osas?
3. Kas riik kaalub senise praktika muutmist ja seadusest lähtuva korra taastamist?
Eesti looduse, kogukondade ja tulevaste põlvkondade nimel loodan, et sellele kirjale vastatakse ausalt ja sisuliselt.
Lugupidamisega,
Kertu Hansen-Potter
MTÜ Elurikas Türi
53057707