Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
[email protected]
[email protected] 17.01.2025 nr 4/7





Arvamuse esitamine suuremahuliste
investeeringute toetuse eelnõu kohta

Lugupeetud Erkki Keldo!

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) peab positiivseks, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium soovib luua toetusmeedet, mille abil toetada suuremahuliste investeeringute tegemist Eestisse. Järgnevalt esitame oma kommentaarid ja ettepanekud majandus- ja tööstusministri määruse „Suuremahuliste investeeringute toetus“ eelnõu kohta, mis annab Eesti äriühingule võimaluse taotleda kuni 20 miljonit eurot toetust vähemalt 100 miljoni euro suuruse investeeringu tegemiseks.
1. Vähemalt 100 miljoni euro suurune investeering
Eelnõu § 6 lõike 1 kohaselt antakse toetust investeeringuks, mille abikõlblikud kulud on vähemalt 100 miljonit eurot. Seletuskirjas (lk 2) on selgitatud, et toetatava tegevuse abikõlblikud kulud peavad olema vähemalt 100 miljonit eurot, et vastata suuremahulise investeeringu kriteeriumile.
Kaubanduskoja hinnangul on 100 miljoni euro suuruse investeeringu nõue praeguses olukorras liiga kõrge. Eestis on vähe investeeringuid, mille maht on ületanud sellist summat. Arvestades praegust geopoliitilist olukorda ning Euroopa majanduskeskkonda, siis ei ole realistlik oodata, et lähiaastatel on Eestisse arvukalt tulemas sellises mahus investeeringuid. Isegi kui praegu on teada äriprojekte sellises mahus investeeringute tegemiseks, siis on viimase aja praktika näidanud, et paljud sellised investeeringud jäävad erinevatel põhjustel Eestisse ikkagi tegemata. Selleks, et toetusmeede täidaks kiiremini oma eesmärki ehk aitaks kaasa ekspordivõimekuse ja lisandväärtuse kasvule, teeme ettepaneku vähendada oluliselt investeeringu suuruse nõuet, ehk laiendada potentsiaalsete investeeringute ringi, mis võiksid toetust saada.
Kaubanduskoja ettepanek:
Palume eelnõus asenda vähemalt 100 miljoni euro suurune investeeringu nõue vähemalt 30 miljoni euro suuruse investeeringu nõudega. Leiame, et ka 30 miljoni euro suurune investeering on Eesti kontekstis suuremahuline investeering. Toetuse muud tingimused jääksid samaks, sh toetuse osakaal. Muudatuse tegemisel võiks kaaluda üksnes töökohtade loomise nõude (30 uut töökohta) vähendamist.

2. Vähemalt 30 uue töökoha loomine
Eelnõu § 4 lõike 2 kohaselt peab toetuse saaja looma toetuse andmise tulemusel vähemalt 30 uut töökohta. Lisaks on viidatud lõikes kirjas, et iga uue töökoha keskmine brutokuupalk peab olema vähemalt võrdne justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)“ jao neljakohalise koodi täpsusega kindlaks määratud tegevusala, milles projekti ellu viiakse, taotluse esitamisele eelnenud kvartali kohta Statistikaameti avaldatud Eesti keskmise brutokuupalgaga.
Kaubanduskoja jaoks on küsitav, kas on mõistlik kehtestada tingimus, et toetuse saamisel tuleb luua minimaalselt 30 töökohta. Kuna loodava investeeringuga võiks kaasneda kõrge automatiseerituse ja digitaliseerituse tase, siis ei pruugi sellises suurusjärgus uute töökohtade loomise nõue olla asjakohane. Toetusmeetme eesmärki, soodustada suuremahuliste investeeringute tegemist ning seeläbi ettevõtjate konkurentsivõime, ekspordivõimekuse ja lisandväärtuse kasvu, aitab tagada ka see, kui töökohtade loomise nõue on eelnõus sätestatust väiksem. Eelnõus oleva tingimuse leevendamist tuleb eriti kaaluda siis, kui ministeerium võtab arvesse eelmises punktis esitatud Kaubanduskoja ettepanekut seoses minimaalse investeeringu suurusega.
Juhime tähelepanu ka sellele, et eelnõu § 4 lõike 2 teine lause on väga pikk ja selle mõttest on keeruline aru saada. Esiteks jääb ebaselgeks, kas toetuse saaja peab maksma vastava tegevusala keskmist palka või Eesti keskmist palka. Seletuskirja kohaselt tuleb maksta tegevusala keskmist palka, kuid eelnõust ei tule see nii selgelt välja.
Teiseks on ebaselge eelnõu § 4 lõike 2 teises lauses sisalduv lauseosa, mille kohaselt peab iga uue töökoha keskmine brutokuupalk vastama keskmisele palgale. Eelnõud lugedes jääb mulje, et kui näiteks keskmine palk on 2000 eurot, siis peab iga uue töökoha palk olema vähemalt 2000 eurot sõltumata sellest, kas luuakse 30 või 100 uut töökohta. Samas seletuskirjas (lk 2) on selgitatud, et töötasu puhul arvestatakse sama sektori 30 töökoha keskmist brutopalka, mitte iga töökoha tasu eraldi. Lisaks on seletuskirjas (lk 2) toodud välja, et töökohti võib luua ka rohkem kui 30, ent töötasu kriteeriumi täitmist hinnatakse 30 töökoha järgi, mille ettevõtja keskmise töötasu arvutamiseks välja valib. Kaubanduskoja hinnangul ei tule see mõte eelnõu tekstist välja.
Kaubanduskoja ettepanekud:
• Kaaluda ettepanekut vähendada eelnõus uute töökohtade loomise nõuet.
• Tuua eelnõus selgemalt välja, et uue töökoha keskmine palk peab vastama vähemalt tegevusala keskmisele palgale, mitte Eesti keskmisele palgale.
• Lisada eelnõusse täpsustus, et töötasu kriteeriumi täitmise puhul arvestatakse sama sektori 30 töökoha keskmist brutokuupalka, mitte iga töökoha tasu eraldi.

3. Sarnase tegevusala mõiste
Eelnõu § 6 lõikes 3 on kirjas, et kui taotleja on suurettevõtja, antakse toetust vara soetamiseks või rentimiseks seoses uue ettevõtte või ettevõtja asutamisega või ettevõtja tegevuse mitmekesistamisega tingimusel, et uus tegevusala ei ole sama või sarnane ettevõtja varasema tegevusalaga.
Kaubanduskoja hinnangul võib praktikas tekkida vaidlusi selle üle, millist tegevusala loetakse sarnaseks ettevõtja varasema tegevusalaga. Seletuskirjast puuduvad selle kohta täiendavad selgitused või näited.
Kaubanduskoja ettepanek:
Palume vähemalt seletuskirjas täiendavalt selgitada, mida loetakse sarnaseks tegevusalaks.

Loodame, et peate võimalikuks võtta arvesse Kaubanduskoja kommentaare ja ettepanekuid. Peame oluliseks, et eelnõu jõustuks kiiresti ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus alustaks peagi taotluste vastuvõtmist.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor






Marko Udras
[email protected] 6040070


Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
[email protected]
[email protected] 17.01.2025 nr 4/7





Arvamuse esitamine suuremahuliste
investeeringute toetuse eelnõu kohta

Lugupeetud Erkki Keldo!

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) peab positiivseks, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium soovib luua toetusmeedet, mille abil toetada suuremahuliste investeeringute tegemist Eestisse. Järgnevalt esitame oma kommentaarid ja ettepanekud majandus- ja tööstusministri määruse „Suuremahuliste investeeringute toetus“ eelnõu kohta, mis annab Eesti äriühingule võimaluse taotleda kuni 20 miljonit eurot toetust vähemalt 100 miljoni euro suuruse investeeringu tegemiseks.
1. Vähemalt 100 miljoni euro suurune investeering
Eelnõu § 6 lõike 1 kohaselt antakse toetust investeeringuks, mille abikõlblikud kulud on vähemalt 100 miljonit eurot. Seletuskirjas (lk 2) on selgitatud, et toetatava tegevuse abikõlblikud kulud peavad olema vähemalt 100 miljonit eurot, et vastata suuremahulise investeeringu kriteeriumile.
Kaubanduskoja hinnangul on 100 miljoni euro suuruse investeeringu nõue praeguses olukorras liiga kõrge. Eestis on vähe investeeringuid, mille maht on ületanud sellist summat. Arvestades praegust geopoliitilist olukorda ning Euroopa majanduskeskkonda, siis ei ole realistlik oodata, et lähiaastatel on Eestisse arvukalt tulemas sellises mahus investeeringuid. Isegi kui praegu on teada äriprojekte sellises mahus investeeringute tegemiseks, siis on viimase aja praktika näidanud, et paljud sellised investeeringud jäävad erinevatel põhjustel Eestisse ikkagi tegemata. Selleks, et toetusmeede täidaks kiiremini oma eesmärki ehk aitaks kaasa ekspordivõimekuse ja lisandväärtuse kasvule, teeme ettepaneku vähendada oluliselt investeeringu suuruse nõuet, ehk laiendada potentsiaalsete investeeringute ringi, mis võiksid toetust saada.
Kaubanduskoja ettepanek:
Palume eelnõus asenda vähemalt 100 miljoni euro suurune investeeringu nõue vähemalt 30 miljoni euro suuruse investeeringu nõudega. Leiame, et ka 30 miljoni euro suurune investeering on Eesti kontekstis suuremahuline investeering. Toetuse muud tingimused jääksid samaks, sh toetuse osakaal. Muudatuse tegemisel võiks kaaluda üksnes töökohtade loomise nõude (30 uut töökohta) vähendamist.

2. Vähemalt 30 uue töökoha loomine
Eelnõu § 4 lõike 2 kohaselt peab toetuse saaja looma toetuse andmise tulemusel vähemalt 30 uut töökohta. Lisaks on viidatud lõikes kirjas, et iga uue töökoha keskmine brutokuupalk peab olema vähemalt võrdne justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)“ jao neljakohalise koodi täpsusega kindlaks määratud tegevusala, milles projekti ellu viiakse, taotluse esitamisele eelnenud kvartali kohta Statistikaameti avaldatud Eesti keskmise brutokuupalgaga.
Kaubanduskoja jaoks on küsitav, kas on mõistlik kehtestada tingimus, et toetuse saamisel tuleb luua minimaalselt 30 töökohta. Kuna loodava investeeringuga võiks kaasneda kõrge automatiseerituse ja digitaliseerituse tase, siis ei pruugi sellises suurusjärgus uute töökohtade loomise nõue olla asjakohane. Toetusmeetme eesmärki, soodustada suuremahuliste investeeringute tegemist ning seeläbi ettevõtjate konkurentsivõime, ekspordivõimekuse ja lisandväärtuse kasvu, aitab tagada ka see, kui töökohtade loomise nõue on eelnõus sätestatust väiksem. Eelnõus oleva tingimuse leevendamist tuleb eriti kaaluda siis, kui ministeerium võtab arvesse eelmises punktis esitatud Kaubanduskoja ettepanekut seoses minimaalse investeeringu suurusega.
Juhime tähelepanu ka sellele, et eelnõu § 4 lõike 2 teine lause on väga pikk ja selle mõttest on keeruline aru saada. Esiteks jääb ebaselgeks, kas toetuse saaja peab maksma vastava tegevusala keskmist palka või Eesti keskmist palka. Seletuskirja kohaselt tuleb maksta tegevusala keskmist palka, kuid eelnõust ei tule see nii selgelt välja.
Teiseks on ebaselge eelnõu § 4 lõike 2 teises lauses sisalduv lauseosa, mille kohaselt peab iga uue töökoha keskmine brutokuupalk vastama keskmisele palgale. Eelnõud lugedes jääb mulje, et kui näiteks keskmine palk on 2000 eurot, siis peab iga uue töökoha palk olema vähemalt 2000 eurot sõltumata sellest, kas luuakse 30 või 100 uut töökohta. Samas seletuskirjas (lk 2) on selgitatud, et töötasu puhul arvestatakse sama sektori 30 töökoha keskmist brutopalka, mitte iga töökoha tasu eraldi. Lisaks on seletuskirjas (lk 2) toodud välja, et töökohti võib luua ka rohkem kui 30, ent töötasu kriteeriumi täitmist hinnatakse 30 töökoha järgi, mille ettevõtja keskmise töötasu arvutamiseks välja valib. Kaubanduskoja hinnangul ei tule see mõte eelnõu tekstist välja.
Kaubanduskoja ettepanekud:
• Kaaluda ettepanekut vähendada eelnõus uute töökohtade loomise nõuet.
• Tuua eelnõus selgemalt välja, et uue töökoha keskmine palk peab vastama vähemalt tegevusala keskmisele palgale, mitte Eesti keskmisele palgale.
• Lisada eelnõusse täpsustus, et töötasu kriteeriumi täitmise puhul arvestatakse sama sektori 30 töökoha keskmist brutokuupalka, mitte iga töökoha tasu eraldi.

3. Sarnase tegevusala mõiste
Eelnõu § 6 lõikes 3 on kirjas, et kui taotleja on suurettevõtja, antakse toetust vara soetamiseks või rentimiseks seoses uue ettevõtte või ettevõtja asutamisega või ettevõtja tegevuse mitmekesistamisega tingimusel, et uus tegevusala ei ole sama või sarnane ettevõtja varasema tegevusalaga.
Kaubanduskoja hinnangul võib praktikas tekkida vaidlusi selle üle, millist tegevusala loetakse sarnaseks ettevõtja varasema tegevusalaga. Seletuskirjast puuduvad selle kohta täiendavad selgitused või näited.
Kaubanduskoja ettepanek:
Palume vähemalt seletuskirjas täiendavalt selgitada, mida loetakse sarnaseks tegevusalaks.

Loodame, et peate võimalikuks võtta arvesse Kaubanduskoja kommentaare ja ettepanekuid. Peame oluliseks, et eelnõu jõustuks kiiresti ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus alustaks peagi taotluste vastuvõtmist.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor






Marko Udras
[email protected] 6040070