Eelnõu

1

EELNÕU

08.02.2024

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste

muutmise seadus

§ 1. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 25 järgmises sõnastuses:

„(25) Tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud järgima tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku

vastutuskindlustuse seadusest tulenevaid kohustusi.“;

2) paragrahvis 41, seaduse 2. peatüki 2. jao pealkirjas ning §-des 7–15, 34–38, 40–42, 57, 581

ja 59 asendatakse läbivalt sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“;

3) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

„(5) Perearstiabi osutaja võib lisaks nimistu alusel tegutsemisele osutada perearstiabi teise

nimistusse kuuluvale isikule, kui see on vajalik perearstiabi kättesaadavuse tagamiseks.

(6) Nimistuvälise teenindamise tingimused, ulatuse ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav

minister määrusega.“;

4) paragrahvi 8 lõige 45 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(45) Kui perearsti nimistusse kantud isikute arv ületab nimistu piirsuurust või nimistule, kuhu

isik kuulub, ei ole konkurssi korras leitud perearsti ega asendajat, võib Tervisekassa nimistu

piirsuurust arvestades määrata isiku Eesti rahvastikuregistri elukoha aadressi alusel teise

perearsti nimistusse. Kui käesoleva paragrahvi lõike 41 punktis 1 sätestatud piirsuurusega

nimistusse kuulub rohkem kui 800 ravikindlustamata isikut, on Tervisekassal õigus perearsti

avalduse alusel määrata ravikindlustamata isik, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht ei ole

nimetatud perearsti teeninduspiirkonnas, teise perearsti nimistusse. Tervisekassa teavitab isikut

ja perearsti isiku nimistusse määramisest kirjalikult või elektrooniliselt seitsme tööpäeva

jooksul otsuse tegemisest arvates.“;

5) seaduse 2. peatükki täiendatakse 21. jaoga järgmises sõnastuses:

„21. jagu

Tervisekeskus

§ 151. Tervisekeskuse mõiste

(1) Tervisekeskuse moodustavad samas taristus ühiselt perearstiabi, ämmaemandusabi,

füsioteraapiat ja õendusabi, seal hulgas koduõendusteenust osutavad isikud. Tervisekeskuse

võib moodustada ka üks juriidiline isik, kes pakub kõiki eelnimetatud teenuseid.

Tervisekeskuse moodustajate hulka võivad lisaks kuuluda logopeedilise ravi või

psühholoogilise ravi teenust osutavad isikud.

2

(2) Tervisekeskuse osaks loetakse tervisekeskuses tegutseva perearstiabi osutaja tegevusloal

kajastuv tervisekeskuse asukohast erinev tegevuskoht.

(3) Tervisekeskuse liigid ja nõuded tervisekeskuse liikidele kehtestab valdkonna eest vastutav

minister määrusega.“;

6) paragrahvi 57 lõige 33 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(33) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul võib perearsti nimistusse kuuluvaid isikuid

teenindada perearstiabi tegevusluba omav isik Tervisekassa otsuse alusel:

1) tervisekeskuses;

2) tervisekeskuse väliselt, kui avaliku konkursi korras ei ole võimalik perearsti kohta täita ja

nimistule ei ole võimalik leida asendajat arsti ega tervisekeskuse näol.“;

7) paragrahvi 57 lõige 35 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(35) Käesoleva paragrahvi lõikes 33 nimetatud töökorraldus võib kesta kuni üks aasta või kui

avaliku konkursi korras ei ole võimalik perearsti kohta täita ja see on vajalik, arvestades

tervishoiu strateegilisi suundasid, võib pikaajaline asendamine kesta kuni viis aastat.“;

8) seadust täiendatakse §-dega 729 ja 7210 järgmises sõnastuses:

„§ 729. Nimistuväliste isikute teenindamise mõju järelhindamine

Sotsiaalministeerium viib läbi järelhindamise hiljemalt 2029. aasta 1. jaanuariks käesoleva

seaduse § 7 lõigetes 5 ja 6 sätestatud regulatsiooni rakendamise mõju ja tulemuslikkuse

hindamiseks ning esitab vajadusel ettepanekud regulatsiooni muutmiseks.

§ 7210. Perearstiabi osutaja poolt nimistusse kuuluvate isikute teenindamise mõju

järelhindamine

Sotsiaalministeerium viib läbi järelhindamise hiljemalt 2029. aasta 1. jaanuariks käesoleva

seaduse § 57 lõige 33 punktis 2 ja lõikes 35 sätestatud perearstiabi tegevusluba omava isiku

poolt tervisekeskuse väliselt perearsti nimistusse kuuluvatele isikutele asenduse korras teenuse

osutamise regulatsiooni rakendamise mõju ja tulemuslikkuse hindamiseks ning esitab vajadusel

ettepanekud regulatsiooni muutmiseks.”.

§ 2. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmine

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses asendatakse § 50 lõike 5 punktis 1 sõna

„üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“.

§ 3. Kaitseväe korralduse seaduse muutmine

Kaitseväe korralduse seaduse § 351 lõikes 1 ja § 352 punktis 1 asendatakse sõna „üldarstiabi“

sõnaga „perearstiabi“.

§ 4. Küberturvalisuse seaduse muutmine

3

Küberturvalisuse seaduse § 3 lõike 1 punktis 7 asendatakse sõnad „perearst üldarstiabi

osutamisel“ sõnadega „perearstiabi osutaja perearstiabi osutamisel“.

§ 5. Ravikindlustuse seaduse muutmine

Ravikindlustuse seaduses asendatakse läbivalt sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“.

§ 6. Ravimiseaduse muutmine

Ravimiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 13 lõike 1 punktis 2, § 16 lõikes 6, § 18 lõikes 3 ja § 21 lõikes 12 asendatakse arv

„7“ lauseosaga “7, 71“;

2) paragrahvi 19 lõiget 32 täiendatakse pärast lauseosa „punktide 1 ja 2“ lauseosaga „ning lõike

71“;

3) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:

„(71) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 7 nimetatud juhtudele võib Ravimiamet anda

loa kindla diagnoosi puhul müügiloata ravimi turustamiseks, et tagada inimestele või loomade

tervise seisukohast olulise ravimi katkematu kättesaadavus Eestis sama toimeaine ja tugevusega

müügiloaga ravimite tarneraskuse ajal või turustamise lõpetamisel kindlaks määratud ajaks.“;

4) paragrahvi 21 lõike 8 sissejuhatavas lauseosas asendatakse lauseosa „lõigetes 1 ja 7“

lauseosaga „lõigetes 1, 7 ja 71“;

5) paragrahvi 33 lõikes 17 asendatakse sõnad „tervishoiutöötajate riiklikus registris“ tekstiosaga

„tervishoiukorralduse infosüsteemis“;

6) paragrahvi 43 lõiget 6 täiendatakse pärast sõna „juures“ tekstiosaga „välja arvatud

tootmisettevõtte tegevusloa omajale kuuluva ravimi hulgimüügi tegevusloa alusel tegutsevas

hulgimüügi ettevõttes.“.

§ 7. Ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse

(lähtetoetused) muutmine

Ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse (lähtetoetused)

(RT I, 15.12.2023), 1 § 2 punktis 3 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“.

§ 8. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvides 287 ja 288 asendatakse läbivalt sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“;

2) paragrahvi 287 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

4

„(5) Iseseisvalt füsioteraapia, iseseisvalt logopeedilise ravi või iseseisvalt psühholoogilise ravi

osutamise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 145 eurot iga tegevuskoha

kohta eraldi.“;

3) seaduse 12. peatüki 3. jagu täiendatakse 8. jaotisega järgmises sõnastuses:

„8. jaotis

Tubakaseaduse alusel tehtavad toimingud

§ 2984. Tubakatoote ja tubakatootega seonduvast tootest teavitamine

(1) Tubakatoote ja tubakatootega seonduva toote teate läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu

740 eurot.

(2) Tubakatoote ja tubakatootega seonduva toote teate muudatuse eest tasutakse riigilõivu 740

eurot.“.

§ 9. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse muutmine

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduses (RT I, 07.03.2023, 4) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 punktis 2 sisalduv lõige 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(31) Vanglas ja arestimajas kinni peetavatele isikutele tervishoiuteenuste osutamist, sealhulgas

vanglas kohapeal osutatavat hambaravi, ravimeid, meditsiiniseadmeid ja muid

tervishoiuteenuste osutamisega seotud kulusid rahastatakse riigieelarvest Tervisekassa kaudu

vangistusseaduse § 52 lõike 11 alusel antud määruse ning Tervisekassa tervishoiuteenuste

loetelus sätestatud alustel, tingimustel ja korras.“;

2) paragrahvi 2 punktides 3 ja 8 ning §-s 4 asendatakse sõnad „Eesti Haigekassa“ sõnaga

„Tervisekassa“ vastavas käändes.

§ 10. Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse muutmine

Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduses (RT I, 20.06.2022), 83

tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kindlustusandja on kohustatud vastavalt võlaõigusseaduse §-le 520 sõlmima

vastutuskindlustuslepingu või muutma olemasolevat vastutuskindlustuslepingut

tervishoiuteenuse osutajaga, kellel on kehtiv tegevusluba, kes taotleb Terviseametilt tegevusloa

muutmist või uue tegevusloa väljastamist või kelle majandustegevuse peatamine lõpeb.“;

2) paragrahvi 5 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Tervishoiuteenuse osutaja kindlustuskohutuse täitmise tõendamiseks esitab

kindlustusandja või tema volitatud isik käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed

5

infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu Terviseameti peetavasse tervishoiukorralduse

infosüsteemi.“;

3) paragrahvi 34 punktid 9 ja 10 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„9) paragrahvi 421 täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises sõnastuses:

„(2) Tervishoiuteenuse osutamist võib alustada vastutuskindlustuslepingu järgse

kindlustusperioodi algusest või tervishoiukorralduse infosüsteemis märgitud ajast, kui viimati

nimetatu on hilisem. Käesolevas lõikes sätestatut kohaldatakse ka tegevusloa muutmise ja

majandustegevuse peatamise lõppemise menetluses.

(3) Vastutuskindlustuslepingu järgse kindlustusperioodi muutmine ei too kaasa tegevusloa

muutmist.“;

10) seadust täiendatakse §-ga 481 järgmises sõnastuses:

㤠481. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine

Terviseamet võib lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule tunnistada

tegevusloa kehtetuks, kui tervishoiuteenuse osutaja ei ole täitnud tervishoiuteenuse osutaja

kohustusliku vastutuskindlustuse seadusest tulenevaid kohustusi.“.“.

§ 11. Tubakaseaduse muutmine

Tubakaseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 10 lõike 4 esimeses lauses, § 102 lõike 7 esimeses lauses ja § 103 lõike 3 esimeses

lauses asendatakse sõna „avaldatakse“ tekstiosaga „avaldatakse pärast teate nõuetele vastavuse

kontrollimist ja esitatud teabe hindamist“;

2) paragrahvi 10 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Tubakatooteid võõrandamiseks Eestisse toov või Eestis tubakatooteid tootev ettevõtja

esitab Terviseametile elektroonilises vormis teate andmete esitamiseks ettenähtud ühisportaali

kaudu tubakatoodete ja tubakatoodetega seonduvate toodete müügikogused tootemarkide ja -

liikide kaupa eelmise kalendriaasta kohta järgmise aasta 31. märtsiks.“;

3) paragrahvi 102 lõike 2 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „igal aastal“ sõnadega

„kalendriaasta kohta järgmise aasta 31. märtsiks“;

4) seaduse 2. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 104 järgmises sõnastuses:

„§ 104. Riigilõivud teate läbivaatamise eest

Käesoleva seaduse §-des 10–103 nimetatud teate läbivaatamise eest tasub teate esitaja enne teate

esitamist riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

§ 12. Seaduse jõustumine

6

(1) Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 1. juulil.

(2) Käesoleva seaduse § 6 jõustub üldises korras.

(3) Käesoleva seaduse § 8 punkt 3 ja § 11 jõustuvad 2025. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn 2024

Algatab Vabariigi Valitsus

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 1

Kooskõlastustabel

Kooskõlastaja Tehtud märkus või ettepanek Vastus

Eesti Arstide Liit Leiame, et seoses mõiste „üldarstiabi“ asendamisega mõistega „perearstiabi“ oleks õigusselguse saavutamiseks vaja täpsustada ka arstlike erialade loetelu sisaldavat määrust. Praktilises elus on perearstiabi ja eriarstiabi selgelt eristatavad ja nende sisu patsientidele arusaadav, kuid õigusaktides esineb vastuolusid ja neid on võimalik erinevalt tõlgendada. TTKS § 7 lõike 1 järgi on perearstiabi ambulatoorne tervishoiuteenus, mida osutavad perearst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad. § 20 lõike 1 järgi on eriarstiabi ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus, mida osutavad eriarst või hambaarst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad. Sama paragrahvi lõike 2 alusel on kehtestatud sotsiaalministri määrus „Eriarstiabi erialade ja erialade lisapädevuste loetelu“, kuhu kuulub ka peremeditsiin. Sellest tulenevalt osutab perearst nii perearstiabi kui ka eriarstiabi. Teeme parema õigusselguse huvides ettepaneku: 1. Muuta määruse pealkirja järgmiselt: „Eriarstiabi ja perearstiabi erialade ja erialade lisapädevuste loetelu“. 2. Eristada määruses eriarstiabi ja perearstiabi erialad. Eriarstiabi erialad jagunevad eriarsti

Selgitame. Peremeditsiini eriala omandanud arst saab osutada nii eriarstiabi teenust kui perearstiabi (seni üldarstiabi) teenust. See on välja toodud TTKS §-s 7. Lõike 2 punktis 1 seatakse erialase pädevuse tingimus nii nimistuga tegutsemisel kui ka eriarstiabi teenuse osutamisel. Lõige 3 täpsustab, et kui peremeditsiini eriala omandanud arst tegutseb eriarstiabis (praktiliselt tähendab see tasulise teenuse osutamist väljaspool riiklikku peremeditsiini süsteemi), kehtivad tema tegevusele eriarstiabi reguleerivad sätted. Nõustume, et "perearstiabi" ja "eriarstiabi peremeditsiini erialal" ei ole lihtsasti eristatavad ning arvestame sellega edaspidi TTKS muutmisel. Käesolevas eelnõus on tegemist tehnilise muudatusega, millega seniste nõuete sisu ei muutu. „TTKS § 7 (2) Perearst on sellekohase eriala omandanud eriarst, kes tegutseb: 1) perearsti nimistu alusel; 2) nimistuta eriarstina. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud perearsti tegevusele kohaldatakse käesoleva seaduse haiglavälise eriarstiabi osutamist reguleerivaid sätteid.“

ja erihambaarsti erialadeks, perearstiabi eriala on peremeditsiin.

Eelnõu punktis 6 tehakse muudatus, millega perearsti pikaajaline asendamine võib kesta kuni 5 aastat. See tekitab küsimuse, kas nii pikka perioodi saab enam nimetada asendamiseks. Olukorras, kus perearstide puudus süveneb ja paljud nimistud on jäänud ilma alalise perearstita, ei piisa ajutistest lahendustest, vaid tuleks mõelda, kuidas perearstisüsteemi muuta, et see saaks kestlikult toimida.

Selgitame. Muudatus, millega võimaldatakse pikaajalist asendamist senisest pikema perioodi vältel, võimaldab muuhulgas katsetada korraldust, kus nimistu pidajaks olekski perearsti asemel perearstiabi teenuseosutaja. Pikaajalise asenduse korral hinnatakse teenuse kvaliteeti ja kättesaadavust. Sellise korralduse kehtestamine ajutise lahendusena võimaldab vajadusel muudatuse tagasipööramist. Kui selgub, et nimistu pidamine teenuseosutaja poolt ei ole põhjendatud või sobilik, saab TTKSi muudatuse järelhindamise alusel tagasi pöörata ning nimistu edaspidi konkursi alusel perearstile anda. Kui selline korraldus, kus nimistu kinnitatakse konkursi alusel teenust osutavale äriühingule, kehtestataks kohe, ning kui see osutuks ebasobivaks, tekiks muudatuse tagasipööramisel probleeme nimistutega, mis on äriühingutele kinnitatud. Kokkuvõttes näeme, et pikaajaline asendus sellisel kujul on põhjendatud, võttes arvesse, et see säte vaadatakse lähtuvalt käesoleva eelnõu § 1 punktist 7 üle järgneva viie aasta jooksul ning siis saab teha juba püsivad muudatused. Lisaks on sel aastal kavas TTKS väljatöötamiskavatsuse koostamine just perearstiabi teenusest lähtuvalt. Võtame selle käigus kommentaari arvesse.

Eesti Kindlustusseltside Liit

TOKVS § 27 lõige 1 sätestab, et tervishoiuteenuse osutamise tegevusloa alusel tegutsevatel tervishoiuteenuse osutajatel on kohustus sõlmida vastutuskindlustusleping 30 kalendripäeva jooksul alates käesoleva seaduse jõustumises, so 01. juunist. Teeme ettepaneku ülemineku sätet muuta ja pikendada tähtaega kuni 2025 aasta 1. jaanuarini. Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus tervishoiuteenuse osutajatel ei ole liiga lühikese ajaperioodi tõttu võimalik kindlustuskohustust ja tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadusest tulenevaid kohustusi täita, mistõttu tekib oht

Selgitame ja oleme valmis kohtuma ning arutama lahendusvõimalusi. TOKVS avaldati Riigi Teatajas 20.06.2022.a. ning jõustub 01.07.2024.a. St 1. juuniga seotud tähtaega seaduses ei ole. Seaduse üleminekusätete kohaselt peaks vastutuskindlustuslepingud olema sõlmitud 31.juuliks 2024.a. IT arenduste osas -vastavalt koos TEHIKu ja LKF poolse esindajaga koostatud plaanile valmivad Terviseameti

tegevusloa kehtivuse suhtes. 30 päevane periood on liiga lühike muu hulgas järgmistel põhjustel: 1) Kindlustusandjad, kes teenust pakkuma hakkavad, ei hakka tõenäoliselt olema väga palju, võimalik, et neid on kuni 3; 2) Kindlustusandjate ja TEHIK-u süsteemid saavad valmis vahetult enne seaduse jõustumist, riigi omad osaliselt ka hiljem, mistõttu lepinguid pole võimalik enne 1. juunit sõlmida; 3) 30 päevane periood langeb puhkuste perioodile ja kindlustusandjal võib tekkida probleem TTO-de teenindamisega, sest TTO-sid on üle 2000, kuid kindlustusandjaid on mõni üksik; 4) Lepingute sõlmimine eeldab põhjalikku TTO kindlustusriski hindamist ja riski asjaolude kohta täiendava teabe küsimist tervishoiuteenuse osutajatelt; 5) Paljud TTO-d peavad lepingu sõlmima hankemenetluses. On suur tõenäosus, et sellises lühikeses ajaaknas pole võimalik hankemenetlust läbi viia ja/või see ebaõnnestub (nt ei esita ükski kindlustusandja pakkumist (vt ka p 3); 6) 6 kuuline periood võimaldaks riigil sekkuda, kui süsteem ei käivitu loodetud viisil.

infosüsteemi arendused mais, misjärel tuleb läbida turvatestimine ja seejärel live’i minek. TEHIK andmetel on arendused ajakavas. Kinnitame riigi poolt seoses hirmuga sanktsioonide osas, et selle tervishoiusüsteemi jaoks olulise muudatuse jõustumisel ei ole meie huvi mingilgi määral suunatud karistamisele sh TTO tegevusloa kehtivusega seoses, eriti kui lepingute sõlmimise või lepingutest teavitamine on hilinenud objektiivsete põhjuste tõttu. Seaduse jõustumise järgselt on järelevalve roll eelkõige nõustav ja teavitav ning suunatud muudatuste rakendumise toetamisele. Kutsume EKL ja kindlustusandjaid üles konstruktiivsele koostööle ja operatiivsele infovahetusele, et üleminekuperiood kulgeks sujuvalt ning võimalikud tõrked oleksid teada. Oleme omalt poolt valmis igati kaasa aitama ja toetama protsessi riigi võimaluste piires. TOKVS on vastu võetud ja avaldatud RT-s piisava ajavaruga, ettevalmistavaid tegevusi sh hankeid, lepingu läbirääkimisi, riskide hindamist, lepingute ettevalmistamist ja sõlmimist jms on võimalik alustada oluliselt varem kui seaduse ametlik jõustumise kuupäev 01.07.2024.a. st juba praegusest hetkest (kui neid veel ei ole alustatud).

Kindlustusjuhtumi toimumist kui kindlustushüvitise maksmise aluseks olevat asjaolu peab vaidluse korral tõendama patsient (TsMS § 230). Nii näiteks peab patsient tõendama TOKVS § 10 lg 2 p 1 juhtumi korral diagnoosi- või ravivea (s.o VÕS § 762 või 763 rikkumine) ning terviserikke, mida üldjuhul ei teki siis, kui teenust osutatakse nõuetekohaselt. Täna on patsiendil võimalik hinnangu saamiseks ja tõendite hankimiseks

Selgitame ja oleme valmis kohtuma ning arutama lahendusvõimalusi. Mõistame probleemi sisu ja pakume omalt poolt lahenduseks TOKVS asemel praktilise lahenduse. Kuna tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon (TKE) praeguse TTKS regulatsiooni kohaselt ei sobi asendama

pöörduda tervishoiuteenuse kvaliteedi komisjoni poole (TTKS § 502 ). TOKVS jõustumisega komisjon kaotatakse. See toob meie hinnangul kaasa olukorra, kus: (i) patsiendil tuleb oma nõude tõendamiseks tuleb teha kulutusi õigusabile ja meditsiiniekspertiisile, et tõendada kindlustusjuhtumi toimumist ning (ii) nõude maksmapanek vaatamata otsenõude tekkimisele kindlustusandja vastu muutub keerulisemaks ja kulukamaks, mis on vastuolus nn patsiendikindlustuse süsteemi eesmärgiga. Meie arvates oleks patsiendikindlustussüsteemi toimimise tagamiseks hädavajalik, et vastutuskindlustuse süsteemi rakendumise esimestel aastatel oleks patsientidele ja kindlustusandjatele toeks ka komisjon. Komisjoni seisukoht oleks ka kindlustusandjale oluline ja enamikel juhtudel saaks kindlustusandja sellele tugineda. Komisjoni kaotamine oli eelnõus esialgu seotud patsiendikindlustuse fondi ja lepitusorgani loomisega. Just patsiendikindlustuse fond oli mõeldud selleks, et muuhulgas muuta hüvitise taotlemise protsess patsiendijaoks lihtsamaks, sest fondil oli suurem roll kindlustusjuhtumi toimumise väljaselgitamisel ja patsiendi tõendamiskoormise vähendamisel. Kuna loobuti patsiendikindlustuse fondi loomisest, siis süsteemi toimimise tagamiseks ei ole enam õige loobuda ka tervishoiuteenuse kvaliteedi komisjonist. Ilma komisjonita oleks aga tavalisel patsiendil oma õigusi maksma panna oluliselt keerulisem ja kallim, kui tänasel päeval. Patsiendi poolt esitatud kahjunõuded, mis on paljasõnalised ja tõendamata jäävad kindlustusandjate poolt sisuliselt läbi vaatamata ja tulemuseks on kindlustusjuhtumiks mittetunnistamine kindlustusjuhtumi mittetõendamatuse tõttu. Eelpooltoodust tulenevalt teeme ettepaneku, et TOKVS § 34 p-st 12 jäetakse välja TTKS § 502 kehtetuks tunnistamine ja punkt 15 tunnustatakse kehtetuks

patsiendikindlustuse fondi rolli, ei piisaks tehtud ettepaneku tegelikuks rakendamiseks vaid TKE praeguse regulatsiooni tühistamise sättest loobumiseks või selle jõustumise edasi lükkamisest. TKE regulatsioon tuleks sel juhul sisuliselt üle vaadata ja muuta ning seda ei oleks käesoleval hetkel antud kiireloomulise eelnõu raames võimalik teha. Ühtlasi on muudatus seotud riigieelarvega. Tõepoolest loobuti peale eelnõu I kooskõlastusringi kindlustusandjate ettepanekul patsiendikindlustuse fondi loomisest. Eelnõu seletuskirja kohaselt tuleb analüüsida kindlustuskohustuse ja patsiendiohutuse süsteemi rakendumist ja mõjusid ning esitada patsiendikindlustusfondi loomisega seonduv ettepanek valitsuskabineti nõupidamisele kolme aasta möödudes süsteemi rakendamisest. TKE ei sobi ettepanekus toodud rolli patsiendikindlustuse fondi asendama. TKE on nõuandev komisjon, mille eesmärk on patsiendile osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedile hinnangu andmine ning hinnangust tulenevalt ettepanekute tegemine Terviseametile, Tervisekassale ja tervishoiuteenuse osutajatele. Ka ei ole TKE ülesanne hankida tõendeid patsiendile mistahes vaidluste tarbeks. Tervishoiuteenuse osutaja on küll kohustatud TKE taotluse korral esitama komisjonile patsiendile osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedile hinnangu andmiseks vajalikke andmeid ja selgitusi, kuid TKE ei tohi avaldada talle oma ülesannete täitmisel teatavaks saanud andmeid. Täpsustame ja selgitame siinkohal ka kindlustusjuhtumist teavitamise ja kahju menetlemise korda TOKVS-s. RT-s avaldatud TOKVS § 21 kohaselt teavitab õigustatud isik kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kindlustusandjat kindlustusjuhtumist. Kindlustusandjal on õigus saada tervishoiuteenuse osutajalt ja teistelt isikutelt talle käesolevast seadusest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu ja

ulatuse väljaselgitamiseks vajalikke selgitusi ja dokumente, sealhulgas terviseandmeid. Tervishoiuteenuse osutaja ja teised isikud on kohustatud esitama kindlustusandjale asjakohased andmed (säte sai lisatud seaduseelnõusse EKL ettepanekul juhtumite menetluseks). Kindlustusandja on kohustatud tegema otsuse, kas tegemist on kindlustusjuhtumiga, pärast kõigi vajalike tõendite ja dokumentide saamist. Kindlustusandja on kohustatud teavitama õigustatud isikut kindlustusjuhtumi lahendamise edasisest käigust ja sellest, milliseid tõendeid ja dokumente õigustatud isik peab kahju hüvitamise suuruse väljaselgitamiseks kindlustusandjale esitama.

Lisaks oleme korduvalt juhtinud ministeeriumi tähelepanu sellele, et kindlustusandjatel on keerukamate juhtumite korral oma täitmise kohustuse väljaselgitamisel vaja kaasata meditsiinilist ekspertiisi ja selle kaasamine võib spetsialistide vähesuse tõttu osutada ilma regulatiivse toeta keeruliseks. Kindlustusandjal peaks olema õigus pöörduda seisukoha saamiseks lepituskomisjoni poole, kui kindlustusjuhtumi ja kindlustusandja täitmise kohustuse väljaselgitamine eeldab eriteadmisi nõudvate Soomes on PIC-l õigus pöörduda sealse toimkonna (lautakunta) poolele, sealhulgas on mõnel puhul PIC-l lausa kohustus sinna pöörduda. Esitasime selle ettepaneku nii parlamendi eelses menetluses kui ka parlamendi menetluses. Eelnõu koostajad vastasid järgmiselt: „Kui täiendada § 23 sättega, mis annaks erandjuhtumil ka kindlustusandjale õiguse komisjoni poole pöörduda, ei oleks enam tegemist lepituskomisjoniga tavapärases tähenduses, vaid tasuta eksperthinnangu andmisega kindlustusandjatele. See eeldaks teistlaadset regulatsiooni ja rahastamist. Lepituskomisjon on loodud patsiendi kui nõrgema poole kaitseks.“. Meile jääb see selgitus arusaamatuks. Meie ettepanek oligi just kantud sellest, et patsienti kui nõrgemat

Selgitame ja oleme valmis kohtuma ning arutama lahendusvõimalusi. Mõistame selle mure sisu ja põhjust. Pakume lahenduseks praktilisema ja toimivama võimaluse. Lepituskomisjonist endast meditsiinilise ekspertkomisjoni kujundamine eeldaks kogu praegusest mõttest loobumist TOKVS 3. peatükis sh tuleks loobuda viitamisest lepitusseadusele ja koostada uued sätted komisjoni staatuse ja rolli kohta. Praegusel ajahetkel antud eelnõu ajaraamis ei ole see kahjuks võimalik. Meie süsteemis on terviseministri poolt moodustatud arstlike erialade erialakomisjonide võrgustik, kus igal arstlikul erialal on erialaühenduste ettepanekute alusel moodustatud 3-5st oma erialal tunnustatud eriarstidest koosnevad 41 erialakomisjoni. Nende ekspertide poole saab pöörduda oma erialal eksperthinnangu saamiseks vajadusel ka kindlustusandja (tasudes hinnangu eest muidugi eksperthinnangule kohast tasu). Vastav ajakohane käskkiri erialakomisjonide moodustamise kohta koos ekspertide loeteluga on avalik ja leitav Sotsiaalministeeriumi veebilehelt (viimane muutmine

poolt kaitsta. Juhime tähelepanu, et kindlustusjuhtumi toimumise peab VÕS-i järgi tõendama patsient. Meie ettepaneku korral saaks kindlustusandja ise pöörduda komisjoni poole, et küsida seisukohta, kas on tegemist kindlustusjuhtumiga, nt juhul, kui kindlustusvõtja pole esitanud ekspertiisi. Kui kindlustusandjal sellist võimalust ei ole, siis tähendab see seda, et käsitluses hakatakse nõuda kindlustusjuhtumi põhjalikumat tõendamist patsientide poolt, mistõttu peab patsient ise hankima ekspertiisi ja/või pöörduma lepituskomisjoni poole. See tähendab tarbetut ajakulu patsiendi jaoks ja muudab käsitluse paradigma. Selle probleemi lahendamisega on seotud ka meie esimene ettepaneku, kuid keerulistel juhtumitel võiks olla võimalik ka kindlustusandjal pöörduda lepitusorgani poole. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku täiendada § 23 lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Kindlustusandjal on õigus pöörduda seisukoha saamiseks komisjoni poole, kui kindlustusjuhtumi ja kindlustusandja täitmise kohustuse väljaselgitamine eeldab eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamist ja nendele tuginevate järelduste tegemist, kuid kindlustusandjal pole vaatamata jõupingutustele õnnestunud ekspertiisi korraldada ja eriteadmistega isikut kaasata. Sellisel juhul käsitatakse avaldajana kindlustusandjat ja õigustatud isik kaasatakse lepitusmenetlusse komisjoni poolt.“. Komisjon lahendab patsiendi, muu õigustatud isiku ja tervishoiuteenuse osutaja poolt kindlustusandja otsuse vaidlustamiseks esitatud kaebusi. Lepitusmenetluse pooleks võiks olla ka TTO. Kui TTO on ühtlasi lepituskokkuleppe pooleks, oleks sedaviisi võimalik vältida edasisi vaidlusi või hagi esitamist TTO vastu. Arvestades, et kindlustussummast ei priigi piisata kahju katteks ja arvestades, et „ilma tervishoiuteenuse kvaliteedi komisjonita“ süsteemi puhul kulub suur osa kindlustussummast õigusabikulude ja meditsiiniekspertiisi katteks. Palume meie ettepanekuid

2023. aastal). Komisjonides on tagatud ka erinevate haiglate esindatus, et oleks erinevate juhtumite korral võimalik leida erapooletut eksperti. Vastavalt TOKVS § 23 lõikele 1 on lepituskomisjon on oma olemuselt: 1) kohtueelne vaidluste lahendamise organ; 2) oma tegevuses sõltumatu; 3) lähtub lepitusseaduse regulatsioonist. Seega ei ole võimalik TOKVS regulatsiooniga lepituskomisjoni olemust (lepitusorgan lepitusseaduse tähenduses) muuta ekspertkomisjoniks. Liiati ei ole alust eeldada, et viieliikmeline lepituskomisjon suudaks pakkuda meditsiinlist ekspertiisi, mida eelpool nimetatud ekspertide võrgustiku abiga pole õnnestunud leida. TOKVS kohaselt peab lepituskomisjoni liikmel olema akadeemiline kõrgharidus ja ta peab olema õigus- või meditsiinivaldkonna asjatundja. Lepitusseaduse kohaselt pöördub isik lepitusorganisse eesmärgiga leida vaidlusküsimusele lahendus. Seega peab avalduse esitamiseks olema osapoolte vaheline vaidlus. Samuti on lepitusorgan kohustatud järgima lepitusseaduses sisalduvaid põhimõtteid, milleks on muuhulgas sõltumatus ja erapooletus (lepitusseaduse § 3). Lepitaja ei tohi suunata lepituse käiku viisil, mis loob lepitusosalistes ettekujutuse, nagu oleks lepitaja näol tegu poolte suhtes otsustuspädeva isikuga. Menetlus lepituskomisjonis peab olema aus, pooltele arusaadav ja võrdselt poolte huve arvestav, kuivõrd tulemuseks võib olla täitedokument, mille täitmine on kohustuslik. Ka eelnõu seletuskirjas on märgitud, et komisjon ei lahenda küsimusi, mis tekivad kindlustusandjal kahjumenetluse käigus, näiteks kui on raske hinnata, kas tervisekahju kvalifitseerub kindlustusjuhtumiks. Komisjoni eesmärk ei ole täita

eelnõu edasisel menetlemisel arvestada. Vastasel juhul esinevad tõsised piirangud teenuse pakkumisel ja/või turule sisenemisel. või . Oleme meeleldi valmis vajadusel kohtuma ja oma ettepanekuid täiendavalt selgitama.

kindlustusandja ülesandeid, vaid lahendada kindlustusandja otsuse vaidlustamiseks esitatud kaebusi. Muudatuse tegemisel läheksime vastuollu ka algselt kavandatud põhimõttega st tuleks välja töötada täiesti uued põhimõtted. Nagu eelpool viidatud, on TOKVSis välja toodud kindlustusjuhtumist teavitamise ja kahju menetlemise kord (TOKVS § 21). Vastav kord näeb ette, et õigustatud isik peab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitama kindlustusandjat kindlustusjuhtumist nelja nädala jooksul arvates kindlustusjuhtumist teadasaamisest. Seejärel on kindlustusandjal kahju hüvitamise kohustuse olemasolu ja ulatuse väljaselgitamise ülesanne ning õigus küsida selle ülesande täitmisel täiendavaid selgitusi ja dokumente, vajadusel tellida ka ekspertiise. Ilma toimunu kohta andmeid kogumata ei saaks kindlustusjuhtumit menetleda. TTO-l on olemas vastav teave selle kohta, mis patsiendiga teenuse osutamise käigus juhtus. Tervishoiuteenuse osutamise käigus dokumenteeritakse kõik tegevused. Kindlustusandja on kohustatud tegema otsuse, kas tegemist on kindlustusjuhtumiga, pärast kõigi vajalike tõendite ja dokumentide saamist, kuid hiljemalt 180. kalendripäeval pärast kindlustusjuhtumi teate saamist. Juhul kui seda tähtaega ei ole keerukamate juhtumite puhul võimalik järgida, siis saab ta sellest õigustatud isikut eelnevalt teavitada ja selgitab, milles mõjuv põhjus seisneb, samuti annab vajalike toimingute lõpetamise eeldatava tähtpäeva. TOKVS näeb seega ette paindlikkuse juhtudeks, kui kahjumenetlusega seotud meditsiiniline ekspertiis võtab oluliselt kauem aega või patsient saadetakse täiendavatele uuringutele.

Eesti Perearstide Selts Eesti Perearstide Selts on väga ettevaatlik, mis puudutab erameditsiinile, kes osutavad nii apteegiteenust, laboriteenuseid, uuringuid ja eriarstiabi, anda ka perearstiabi -

Selgitame. Alltoodud sätte punktis 2 on ka tervisekeskuse väliselt teenuse osutajana silmas peetud üksnes perearstiabi tegevusluba omavat ehk nimistu alusel perearstiabi teenust

see läheb väga tugevalt vastuollu eriarstiabi ja üldarstiabi lahususe printsiibiga. EPS on kategooriliselt vastu sõnastusele 2) tervisekeskuse väliselt, kui avaliku konkursi korras ei ole võimalik perearsti kohta täita ja nimistule ei ole võimalik leida asendajat arsti ega tervisekeskuse näol.“; kuivõrd TTKS käesoleva muudatusega on plaanis läbivalt muuta seadusandluses üldarstiabi perearstiabiks - samal ajal kui üldarstiabi olemus jääb defineerimata. Mis tähendab seda, et asutustel, kel on õigus osutada peremeditsiini teenust eriarstiabi tegevusloa alusel tekib automaatselt õigus sellist teenust teatud tingimustel osutada, kuigi samal ajal jääb neile ka õigus osutada eriarstiabi teisi teenuseid, mis nimistupõhiselt perearstiabi osutavatel teenusepakkujatel on keelatud ning loob olukorra, kus oma põhitegevusena nimistupõhiselt perearstiabi osutanud TTosid koheldakse ebavõrdselt. Lisaks hajutab selline õigusselgusetus täiesti meelevaldselt vastutuse inimesele perearstiabi tagamise osas - ehk siis sisuliselt võiks perearstiabi teenust osutada ükskõik milline tegevusluba omav TTO oma profiilist sõltumata - sh HVA, eratervishoiuasutus, õendushaigla, apteek, koduõenduse, füsioteraapia või logopeedia teenuse pakkuja. Samuti degradeerib selline õigusselgusetus perearstiabi põhiväärtusi inimese vaatest ning rikub eriarstiabi ja üldarstiabi lahususe printsiipi. EPS argumendid, miks on vaja teha tehniline muudatus - asendamaks üldarstiabi perearstiabiga. 1) Üldarst on ülikoolis 6 aastat lõpetanud ilma erialata arst; perearst on eriarst, kes on läbinud peremeditsiini residentuuri ja üldarstiabi jätab mulje, et seda teenust osutab üldarst ja

osutavat isikut. Sinna alla ei kuulu eriarstiabi tegevusloa alusel peremeditsiini erialal tegutsejad. Asendajaks saab olla perearstikeskus, kus juba tegutsevad nimistuga perearstid, kuid mis ei pruugi olla täiendavaid esmatasandi teenuseid (füsioteraapia jm) pakkuva tervisekeskuse osaks. „Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul võib perearsti nimistusse kuuluvaid isikuid teenindada perearstiabi tegevusluba omav isik Tervisekassa otsuse alusel: 1) tervisekeskuses; 2) tervisekeskuse väliselt, kui avaliku konkursi korras ei ole võimalik perearsti kohta täita ja nimistule ei ole võimalik leida asendajat arsti ega tervisekeskuse näol.“

mitte perearst. Mõistete selguse mõistes on vajalik, et asju nimetataks õigete nimedega. 2) Perearste, kes on vastava eriala omandanud tunnevad ennast puudutatuna, et neid nimetatakse üldarstideks, kuigi nad on eriarstid. 3) Tavalised inimesed arvavad, et perearst on üldarst aga mitte oma eriala tipp-spetsialist ja nimetuse muutmisega on võimalik seda inimestele paremini kommunikeerida. Perearstiabi on arstlik eriala, mis tegeleb inimese kõikehõlmava järjepideva proaktiivse tervisekäsitlusega läbi kogu elukaare.

Eesti Õdede Liit Juhime teie tähelepanu mõistele, mida võiks täiendada. „§ 151 . Tervisekeskuse mõiste (1)Tervisekeskuse moodustavad samas taristus ühiselt perearstiabi, iseseisvat ämmaemandusabi, füsioteraapiat ja koduõendusteenust osutavad isikud. Tervisekeskuse võib moodustada ka üks juriidiline isik, kes pakub kõiki eelnimetatud teenuseid.„ Perearstiabi juurde on aastaid kuulunud justkui iseendast mõistetavalt õendusabi, täna räägime aga pereõdede vastuvõttudest ja eriõe teenusest, seega tuleks mõistesse lisada „ ... perearstiabi, õendusabi...“ ning ühtlasi on mõistlik eemaldada mõistest sõna „iseseisev“ – TTL oleme võtnud kasutusele mõisted õendusabi ja ämmaemandusabi, enam ei vaja rõhutamist „iseseisev“ nii nagu seda ei rõhutata ka eriarstiabis või perearstiabis. Loodame, et järgmiste TTKS jt seaduste muudatuste käigus arvestatakse seda ettepanekut

Arvestatud. Eelnõu § 1 p 5, millega täiendatakse TTKS-i §-ga 151 on muudetud. uus sõnastus: Tervisekeskuse moodustavad samas taristus ühiselt perearstiabi, ämmaemandusabi, füsioteraapiat ja õendusabi, seal hulgas koduõendusteenust osutavad isikud. Tervisekeskuse võib moodustada ka üks juriidiline isik, kes pakub kõiki eelnimetatud teenuseid. Tervisekeskuse moodustajate hulka võivad lisaks kuuluda logopeedilise ravi või psühholoogilise ravi teenust osutavad isikud.

kõikjal seadusandluses. Õendusmääruse jõustumisel ei vaja me eraldi ka koduõendusteenuse nimetamist, kuna õendusabi hõlmab kõik teenused mida õed ja eriõed pakuvad.

Esmatasandi Tervisekeskuste Liit

Palume täiendada tervisekeskuse mõistet, mis on eelnõus kirjeldatud järgmiselt: Tervisekeskuse moodustavad samas taristus ühiselt perearstiabi iseseisvat ämmaemandusabi, füsioteraapiat ja koduõendusteenust osutavad isikud. Tervisekeskuse võib moodustada ka üks juriidiline isik, kes pakub kõiki eelnimetatud teenuseid. Samuti sätestada õigus (mitte kohustus) osutada tervisekeskuse poolt vastava spetsialisti olemasolul iseseisva psühholoogilise ravi või logopeedilise ravi tervishoiuteenust, samuti on tervisekeskuse meeskonnas vaimse tervise õde, kes osutab iseseisvat vastuvõttu. Oluline, et tervisekeskuste puhul arvestatakse tegevusloa väljastamisel ka teiste erialade osutamist ja ei koormataks teenuseosutajaid eraldi tegevusloa taotlemisega, vaid teenust võib osutada vastava spetsialisti olemasolul. Antud õigus on üldarstiabi teenuse osutajal täna kehtivas seaduses.

Arvestatud osaliselt. Lisame võimaluse moodustada tervisekeskust koos logopeedilist ravi või psühholoogilist ravi pakkuva teenuseosutajaga. Vaimse tervise õde tegutseb juba nimetatud teenuste raames ja ei vaja seega eraldi välja toomist. Selgitame, et tervisekeskusele ei ole vähemalt esialgu kavas kehtestada eraldi tüüpi tegevusluba. Kui tervisekeskuse moodustavad eraldi teenuseosutajad, tegutsevad nad vastavalt oma eriala nõuetele eraldi tegevuslubade alusel. Kui tegemist on ühe teenuseosutajaga, kes osutab mitut liiki teenuseid, saab nendeks luba taotleda ühiselt. Mõistame, et võib tekkida olukord, kus juba tegutseva tervisekeskuse koosseisu liitub täiendav teenuseosutaja ning selles olukorras on vaja ka täiendavat tegevusluba. Tegevuslubadega seonduv õigusruum on Sotsiaalministeeriumis analüüsimisel ning kaalume antud ettepanekuid selle käigus.

Kooskõlastame muudatusettepanekut punkti 1 osas, kus paragrahvi 57 lõige 33 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: (33 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul võib perearsti nimistusse kuuluvaid isikuid teenindada perearstiabi tegevusluba omav isik Tervisekassa otsuse alusel: 1) tervisekeskuses; Ei kooskõlasta muudatust punkti 2 osas: 2) tervisekeskuse väliselt, kui avaliku konkursi korras ei ole võimalik perearsti kohta täita ja nimistule ei ole võimalik leida asendajat arsti ega tervisekeskuse näol.

Selgitame. Alltoodud sätte punktis 2 on ka tervisekeskuse väliselt teenuse osutajana silmas peetud üksnes perearstiabi tegevusluba omavat ehk nimistu alusel perearstiabi teenust osutavat isikut. Sinna alla ei kuulu eriarstiabi tegevusloa alusel peremeditsiini erialal tegutsejad. Asendajaks saab olla perearstikeskus, kus juba tegutsevad nimistuga perearstid, kuid mis ei pruugi olla täiendavaid esmatasandi teenuseid (füsioteraapia jm) pakkuva tervisekeskuse osaks.

Antud muudatus ei lähtu probleemi sisulisest lahendusest, vaid vormilisest lahendusest. Ei ole piisavalt analüüsitud, mis antud muudatus kaasa toob patsientidele ja kogu tervishoiusüsteemile, mistõttu ei ole mõistlik antud muudatust seaduse tasandil reglementeerida. Antud muudatus võimaldab osutada perearstiabi teenust ükskõik, millisel perearstiabi tegevusluba omaval asutusel, kuid kes seni ei ole seda teenust osutanud. Sama seaduse § 14 alusel üldarstiabi (perearstiabi) osutaval äriühingul ei või olla muud tegevusala peale üldarstiabi ning iseseisva füsioteraapia, logopeedilise ravi, psühholoogilise ravi, õendusabi ja ämmaemandusabi ning sotsiaalteenuste osutamise, tervishoiualase õppe- ja teadustöö ning kinnisasja kasutusse andmise. Terviseameti tegevuslubade registri alusel on asutustel, kellele on väljastatud tegevusluba peremeditsiiniteenustele tegutsemisvaldkond hoopis mujal. Seega on vajalik arusaada, millistele kriteeriumitele ja pädevustele peaks need asutused vastama juhul, kui hakatakse sisulist perearstiabi teenust osutama. Toetame tehnilist muudatust, kus üldarstiabi asendatakse perearstiabiga. Terviseametil palume vaadata üle seni väljastatud tegevusload eriarstiabis, kus on sees sõna perearstiabi ja kas teenuseosutaja sisuliselt osutab perearstiabiteenust.

„Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul võib perearsti nimistusse kuuluvaid isikuid teenindada perearstiabi tegevusluba omav isik Tervisekassa otsuse alusel: 1) tervisekeskuses; 2) tervisekeskuse väliselt, kui avaliku konkursi korras ei ole võimalik perearsti kohta täita ja nimistule ei ole võimalik leida asendajat arsti ega tervisekeskuse näol.“

Justiitsministeerium Normitehnilised märkused Arvestatud. Välja arvatud eelnõu § 1 punkti 1 osas, milles leiti, et TTKS § 1 lg 52 „sobiks oma sisult reguleerimisala sättesse ja pigem tuleks see sätestada § 4 lõikena 2“. Selgitame, et TTKS § 4 ei sätesta tervishoiuteenuse osutaja kohustusi vaid defineerib, kes on tervishoiuteenuse osutaja.

1. EL õiguse ja riigisisesed küsimused − juhime tähelepanu, et Euroopa Liidu (EL) õigusega seotud eelnõusse ei kavandata riigisisesest vajadusest lähtuvaid norme ning seda ka

Selgitame. Tegemist ei ole direktiivist selliste sätete ülevõtmisega Eesti õigusruumi, millele oleks ülevõtmise

vastupidi. See võib hakata takistama või pikendama EL õiguse ülevõtmist. Lähtudes eelnevast tuleks eelnõust jätta välja EL õiguse rakendamiseks ette nähtud muudatused ning koondada need muudatused eraldi eelnõuks, millele on lisatud ka vastavustabel.

tähtajad. Lõivude ja tasude kehtestamine on direktiivis antud liikmesriikidele ühe võimalusena.

2. Eelnõu § 11 p 10 – tubakaseaduse § 104 muudatusega kehtestatakse tasud, mida tuleb teate esitajal maksta teates esitatud andmete hindamise eest Terviseametile. Eelnõust ega seletuskirjast ei nähtu, millise tasuga on siin tegemist. Sama muudatuspunktiga kehtestatavas lõikes 1 on tasuks selgelt riigilõiv, kuid lõigetes 2 ja 3 on ette nähtud Terviseametile makstav tasu. Põhiseaduse §-s 113 on avalik-õiguslike tasudena nimetatud maksud, koormised, trahvid, lõivud ja sundkindlustuse maksed. Neid mõisteid tuleb tõlgendada võimalikult laialt, nii et see hõlmaks kõiki avalik-õiguslikke tasusid (RKÜKo 22.12.2000, 3-4-1-10-00). Riigi kehtestatud mis tahes avalik-õiguslik tasu on alati sobitatav mõne PS §-s 113 sisalduva termini alla ning allub seetõttu seadusereservatsiooni klauslile1 . Palume seletuskirjas välja tuua, millist liiki tasuga on tegemist PS § 113 mõttes ning põhjendada, miks laekub nimetatud tasu otse Terviseametile ning miks ei ole siinkohal kehtestatud riigilõivu nagu lõikes 1.

Arvestatud. Tasude osa on eelnõust välja jäetud. Tasude osa vajab täpsemat analüüsi ning sellega liigutakse eraldi edasi.

Eelnõu § 12 p 1 – vereseaduse § 18 muudatusega antakse referentsteenuse osutamise korraldamine Sotsiaalministeeriumilt üle Tervisekassale. Seletuskirjas on selgitatud, et seaduses funktsiooni üleandmine ühelt asutuselt teisele ei mõjuta olemasoleva halduslepingu kehtivust, st üle lähevad ka kõik funktsiooni täitmisega seotud õigused ja kohustused, sh lepingud. Kuigi riigihangete seadus sellist lepingu muutmise alust otsesõnu ei sätesta, on riigiüleselt leitud, et selline üleandmine on lubatud. Seadusemuudatuse jõustumisel sõlmivad Sotsiaalministeerium ja Tervisekassa lepingu üleandmise kokkuleppe. Eelnõust ega seletuskirjast ei

Selgitame. Muudatus jäetakse eelnõust välja. SoM hindab võimalikke lahendusi veelkord ning korraldab huvirühmadega vastavasisulised arutelud.

ole aga võimalik aru saada, kuidas ja millisel alusel selline lepingu üleminek toimub, st kuidas muutub Sotsiaalministeeriumi ja verekeskuse vahelises lepingus üks lepingupool. Palume seletuskirjas esitada üksikasjalik selgitus, millisel alusel ja kuidas toimub lepingu üleminek valitsusasutuselt avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.

Rahandusministeerium 1) Eelnõu §-ga 11 punktiga 3 tehakse tubakaseaduses muudatused, millega asendatakse sõnad „tubakatooteid võõrandamiseks Eestisse toov või Eestis tubakatooteid tootev ettevõtja“ sõnadega „tubakatoodete tootja või importija“, et luua parem õigusselgus. Seletuskirjast ei selgu, kuidas muutub õigusselgus paremaks. Lisaks on osa samasuguseid sõnu sisaldavaid sätted jäetud muutmata, näiteks nagu § 10 lõige 11; § 101 lõige 2; § 102 lõike 1 punktis 7 ja lõigetes 3 ja 4; § 103 lõikes 1 ja § 162 lõike 4 punktis 6. Sõnastuse muutmise korral peab seda tegema seadust läbivalt, mitte ainult osades puntides. Sõna „tootja“ on avara tähendusega. Tootjana saab mõelda tootjaid Eestis, teises liikmesriigis ja liiduvälises riigis. Seadusest ja seletuskirjast ei selgu, kas tootja peab koostama eraldi teate iga riigi kohta, kus tooteid turustatakse või piisab ühekordsest teatest toodetud tubakatoodete kohta ning nõudmise korral märgitakse ühekordses teates ka riigid, kus tooteid turustatakse. Ka impordi korral on vajalik selgus, kas importija peab koostama eraldi teated nende liikmesriikide lõikes, kus tooteid turustatakse või piisab ühekordsest teatest, nt importimise toimumise liikmesriigis.

Arvestatud. Muudatus jäetakse eelnõust välja.

2) Eelnõu § 11 punkt 4 ega tubakaseadus ei räägi midagi teavitusest, millele viitab seletuskiri. Palume mõisted eelnõus ja seletuskirjas ühtlustada. Eelnõus on teate esitamise kohustusi vähemalt kolmes paragrahvis, kuid segaseks jääb, kas tegemist on ühe ja sama teatega ühe ja sama toote kohta või erinevate toodete kohta erinevate teadete esitamise kohustusega. Seetõttu jääb ka ebaselgeks, milline neist on

Arvestatud osaliselt. Seletuskirjas sõnastust täpsustatud. Teade esitatakse tootega turule tulemisel, erinevates §-des on viidatud erinevatele toodetele, millele kõigile esitatakse sarnase sisuga teade. Erinevate toodete puhul esitatakse erineva sisuga teated. Teates esitatav info erineb sõltuvalt tootest.

plaanis lõivustada. Tubakaseadus viitab §-des 10–103 nimetatud teatele ainsuses. Sellest tuleb teha järeldus, et tegemist on ühe ja sama teatega ühe ja sama toote kohta. Teate esitamise kohustus on sätestatud tubakaseaduse § 10 lõikes 1, § 10 lõikes 6, § 101 lõikes 1, § 103 lõikes 1. Lisaks sätestab tubakaseaduse § 102 lõige 1 teate muutmise kohta teate esitamise kohustuse. Siinjuures ei ole selge, mis muudatustele viidatakse. Paragrahvi 10 lõige 1 räägib muuhulgas muudetud tubakatoote kohta teate esitamise kohustusest. Palume eelnõu ja seletuskirja täpsustada

3) Palume kontrollida eelnõu § 11 punktidega 5, 7 ja 8 tehtavate muudatuste sõnastusi, kuivõrd need on konarlikud ning ei ole seetõttu arusaadavad.

Arvestatud. Punkti 5 sõnastust muudetud, punktid 7 ja 8 eelnõust välja jäetud.

4) Eelnõu § 8 kohaselt täiendatakse riigilõivuseadust ettevõtja kohustusega maksta riigilõivu summas 740 eurot teate läbivaatamise eest. Seletuskirjast ei selgu, milles seisneb teate läbivaatamine ja mis printsiibil on arvutatud 740 eurot, kas kulupõhisus või muu. Tubakaseaduse § 104 lõike 2 alusel hindab teatises esitatud andmeid Terviseamet ja nende toimingute eest peab Terviseametile eraldi maksma vastavalt 240 või 965 eurot. Teate läbivaatamine seega ei hõlma andmete hindamist ja analüüsi. Eelnõust ei selgu, mis tähtajaks peab tasuma viimati nimetatud summad ning miks kavandatakse riigilõivu asemel tasude vormis maksmist Terviseametile. Tasu kehtestamine, mis laekub valitsusasutuse eelarvesse, on väga erandlik võimalus olukordadeks, mis esiteks ei sarnane lõivustatud toiminguga ning teiseks, kujuneb tasu suurus väga erinevate ja/või hiljem selguvate asjaolude koosmõjul. Lisaks kavandatakse Terviseametile tasu maksmise kohustuse seadmist müügimahtude esitamisel teabe hindamise eest 240 eurot. Seletuskirjas ei ole selgitatud, kuidas hinnatakse ja kontrollitakse müügimahtude kohta esitatud andmete õigsust, mis toob kaasa kulusid summas 240

Arvestatud. Seletuskirja täiendatud riigilõivu kujunemise aluste kohta, tasude osa eelnõust välja jäetud.

eurot. Lisaks puudub selgus, kas tubakatoodetes sisalduvate ainete või nende tarbimisel eralduvate ainete hindamise all ainete kaupa vastavalt 240 ja 965 euro eest mõeldakse analüüsimise asemel andmete hankimist erinevatest andmekogudest ja nt analüüsiaktide esitamise nõuet. Seletuskirjast ilmneb, et ainete hindamise all mõeldakse ka mujal tehtud hinnangutega tutvumist andmekogude kaudu või muul moel. Küsimus on, kas sõna „hindamine“ on korrektne kasutada, kui laborianalüüsi tegemise asemel tuginetakse teiste isikute koostatud hinnangule, nt laborite analüüsiaktid vmt.

5) Eelnõu §-ga 8 täiendatakse riigilõivuseadust §-ga 2984 . Palume lõike 2 sõnastust kontrollida, kuivõrd ebaselgeks jääb, kas riigilõivu makstakse teate muudatuse eest või muudetud andmetega teate läbivaatamise eest? Seetõttu tekib küsimus, kas iga muudatus maksab 740 eurot?

Selgitame. Iga teavituse muudatuse eest tasutakse uuesti riigilõiv.

6) Palume korrigeerida seletuskirjas tubakaseaduse muudatusi selgitavates punktides 6, 7 ja 8 viiteid, kuivõrd seal on ekslikult viide eelnõu §-le 6. Korrektne on ilmselt viidata §-le 11.

Selgitame. Punktid 6, 7 ja 8 eelnõust välja jäetud.

Lisaks eelnõus esitatud muudatustele juhime tähelepanu, et pooleli on kohtuvaidlus teemal, kas tubakaseadus keelab e- sigarettide vedelike maitsestajate käitlemise või mitte. Halduskohtud jõudsid järeldusele, et tubakaseaduses ei ole kõnealust keeldu. Lõplik seisukoht antud küsimuses veel puudub, sest kohtuvaidlused järgmistel tasanditel jätkuvad. Samas on arusaadav, et õigusselgus on vaja muuta paremaks ja küsimuse võiks lahendada kõnealuse eelnõuga. Teeme ettepaneku kaaluda nt § 81 lõike 2 sissejuhatava lauseosa muutmist järgmiselt: „Elektroonilise sigareti nikotiini sisaldav ja nikotiinisisalduseta vedelik ning muud tubakatoodetega seonduvad tooted ei tohi sisaldada järgmisi aineid:“. Muudatuse alusel kehtiks maitsestamise keeld, välja arvatud tubaka ja mentooli maitse, kõikidele esigarettides

Selgitame: Arvestame tulevikus.

kasutatavatele vedelikele (sh e-vedelike maitsestatud komponendid, maitsestamiseks mõeldud vedelikud jmt) ja ka sellistele vedelikele, mida kasutatakse nt vesipiibutubaka või aurukivide maitsestamiseks. Samas hõlmab muudatusettepanek ka tooteid, mida tuntakse nikotiinipadja või muu taolise nime all. Teada on, et Eestis turustatakse ka niinimetatud „padjakesi“, mis sisaldavad kofeiini. Seetõttu on oluline, et Sotsiaalministeerium kujundaks seisukoha, kas tubakaseaduse § 81 lõikes 2 nimetatud ainete keeld peaks hõlmama kõiki tubakatooteid, sh tubakatoodetega seonduvaid tooteid. 3 Maksuhaldurilt saadud teabe alusel on Eesti turul avastatud alkoholisisaldusega e-sigarettide vedelikke. Ka selles küsimuses on oluline kujundada seisukoht, kas alkoholi sisaldus on lubatav või mitte.

Ravimiamet / 18.01.2024

Eelnõu § 6 punkt 1 osas on Ravimiamet seisukohal, et kavandatud muudatus ei ole vajalik ja põhjendatud ning on vastuolus ka senise riigi andmete kogumise üldiste põhimõtetega. Kaalutud keskmise juurdehindluse analüüsi koostamine ei ole sellisel kujul mõttekas ja eesmärgipärane ning ettepanek on ravimiseaduse § 15 lõiked 2 ja 4 kehtetuks tunnistada.

Mittearvestatud. Kaalutud keskmiste juurdehindluste analüüsi koostamise kaotamine eeldab põhjalikumat sissevaadet analüüsi koostamise eesmärgi ja meetodite osas. Analüüsi koostamisse puutuv on võimalik üle vaadata planeeritava ravimite hinnaregulatsiooni ülevaatamise arutelude käigus.

Ravimiamet teeb käesoleva eelnõu juurde täiendava ettepaneku ravimiseaduse muutmiseks tarneraskuste esinemisel puuduva ravimi asendamise menetlusprotsesside lihtsustamiseks täiendades selleks RavS § 21 lõikega 71

Arvestatud. Muudatus eelnõusse lisatud. Pakutud täiendusega on võimalik lihtsustada tarneraskuste esinemisel puuduva ravimi asendamise menetlusprotsesse ja anda võimalus turult lahkunud müügiloaga ravimile alternatiivide leidmiseks nii, et patsientide ravi vahepeal ei katke. Seega on tegemist ravimite tarneraskuste korral kiiret reageerimist võimaldava lisandusega ravimiseadusesse.

Tartu Ülikooli arsti, eriarsti ja hambaarsti erialase sobivuse hindamiskomisjon

Arstiabi kvaliteedi tagamiseks on oluline tagada meie patsientidele eestikeelne arstiabi. Keeleseaduse § 23 lõike 4 alusel on eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 84 (redaktsiooni jõustumise kuupäev 13.08.2021). Antud määruse § 9 ütleb, et arstid, psühholoogid, farmatseudid ja proviisorid peavad valdama eesti keelt vastavalt C1 tasemele. Sama määruse § 2 lõige 3 määrab tööandjale kohustuse tagada, et töötajad või ametnikud valdavad eesti keelt nõutaval tasemel. Hetkel kehtiva TTKSi kohaselt esitavad kolmandates riikides kvalifikatsiooni omandanud arstid enda tervishoiutöötajate registrisse kandmiseks Terviseametile dokumendid hariduse tõendamiseks ja selle kohta, et nad on viimase viie aasta jooksul vähemalt kolm aastat arstina töötanud. Terviseameti otsuse järgselt peab taotleja esitama avalduse ülikooli vastavuseksami komisjonile. Vastavuseksam koosneb kahest osast – praktilisest osast ehk tööpraktikast haiglas ning teoreetiliste teadmiste kontrollist (arstiõppe lõpueksamist). Eksami praktilise osa sooritamiseks sõlmitakse taotlejaga tööleping ja sellega seoses peab praktikabaas tagama, et tööpraktika sooritajal on nõutav keeleoskus. Kuna kolmandates riikides kvalifikatsiooni omandanud isikud ei pea koos teiste dokumentidega esitama keeleoskuse taset tõendavat dokumenti, siis tuleb paljudele halva üllatusena, et neid ei võeta praktikale, kui nad ei oska eesti keelt vähemalt B2 tasemele vastavalt (eesti keelt mitte oskavaid isikuid praktikale võttes rikuvad praktikabaasid seadust). Seega ei ole neil võimalik hakata sooritama eksami praktilist osa enne, kui nad on saavutanud vastava keeletaseme. TTKS jätab siiani reguleerimata ka vastavuseksami tegemise mõistliku aja. St, kui isik on Terviseameti otsuse järgselt esitanud avalduse ja nõutud dokumendid ülikoolile, väljastab ülikool suunamise vastavuseksami praktilise osa sooritamiseks. Selle järgselt saab

Mittearvestatud. Käesoleva eelnõu raames ei lisata täiendavaid muudatus, mille kiireloomulisus ei ole põhjendatud. Ettepanekuga arvestame võimalusel tulevikus.

taotleja seaduse kohaselt ka kümne aasta pärast tulla eksamit sooritama ilma, et ta oleks vahepeal arstina töötanud 2 (2) (kaob juriidiline kohustus kontrollida isiku töötamist arstina vahepealsel ajal). Kuna eksam algab praktiliste oskuste kontrolliga, siis on selline “tööpaus” patsiente ohustav. Kuidas on riigikeele oskuse tagamisega teistes Euroopa riikides? Meie andmetel ei tehta vahet, kas taotleja on EL riikidest või kolmandates riikides kvalifikatsiooni omandanud. Kõigilt nõutakse keeleoskust tõendavat dokumenti. Prantsusmaal peab koos haridust ja töötamist tõendavate dokumentidega esitama B2 keeletaseme tunnistuse ja lisaks ka lähteriigi karistusregistri väljavõtte. Soomes peab taotleja enne praktilise osa sooritama hakkamist tegema soome või rootsi keele riikliku eksami, esitama Soome põhikooli või gümnaasiumi lõputunnistuse, kus on kirjas soome või rootsikeele eksami sooritamise hinne, või esitama tõendi, et ta on lõpetanud akadeemilises ülikoolis või rakenduskõrgkoolis riigiteenistujate soome või rootsi keele õpingud. Norras töötamiseks on vajalik norra, rootsi või taani keele valdamine. Saksamaal nõutakse saksa keeletõendit vähemalt B2 tasemel ning lisaks saksa keele meditsiinisõnavara oskust C1 tasemel. Meie andmetel on Eesti hetkel ainuke riik Euroopa Liidus (ja ka väljaspool Euroopa Liitu, nii näiteks küsib Kanada nii inglise ja mõnes osariigis ka lisaks prantsuse keele oskust tõendavat dokumenti, USA-s on vajalik inglise keele oskust tõendav dokument, Ühendkuningriigis peavad taotlejad tegema inglise keele testi tõendamaks piisavat keeletaset), kus ei nõuta enne vastavuseksami sooritama hakkamist eesti keele oskust. See, et Eesti Vabariigis võib taotleda arstiks registreerumist ilma riigikeelt oskamata, on meie meelest nii seadusega selges vastuolus kui ka meie patsientide tervist ohustav. Kokkuvõttes teeb Tartu Ülikooli arsti, eriarsti ja hambaarsti erialase sobivuse hindamiskomisjon ettepaneku, kirjutada TTKSi

muudatuste kavandisse sisse nii eesti keele oskuse dokumentaalne tõendamine vähemalt B2 tasemel kui ka eksami sooritamise kolme aasta jooksul peale Ülikooli poolse suunamiskirja väljastamist.

Terviseamet Tubakaseaduse muutmisega kavandatakse kehtestada tubakaseaduse § 101 -§ 103 nimetatud teate läbivaatamise eest riigilõiv, teates esitatud andmete hindamise eest eraldi võetav tasu ning eraldi tasu tubakatoote ja tubakatoodetega seonduva toote müügimahtude esitamisel. Eeltooduga seoses juhib amet tähelepanu, et eelnõus on kehtestamata toote turuleviimiseks esitatava teatega seotud menetlemisnormid, menetlustähtajad ja tasude tasumise tähtajad, mh näiteks ka alused, millal on pädeval asutusel võimalik esitatud teade tagasi lükata. Samuti märgib amet seoses planeeritava tubakatoodete ja tubakatoodetega seonduva toote müügimahtude esitamisel teabe hindamise eest võetava tasuga, et nimetatud tasuga seonduvalt oleks vajalik kehtestada müügimahtude hindamisel läbiviidav tegevus, sh tagajärg müügimahtude teavitamata jätmise korral. Samuti palume lisada seaduse muudatuse seletuskirja selgitus, mille kohaselt on nimetatud tasu puhul tegu teavitatud tootepõhise ja mitte teavitaja põhise tasuga. Oma olemuselt on tegu nn registreeringu tootepõhise aastamaksuga.

Selgitame. TA-ga kohtumisel TA ettepanekul tasude osa eelnõust välja jäetud.

Eelnõu muudatusega seoses, millega „võõrandamiseks Eestisse toov isik“ ja „Eestis tootev ettevõtja“ asendatakse „importija“ ja „tootjaga“ ei hõlma seaduse kõiki sätteid. Antud muudatustest on välja jäänud tubakaseaduse § 10 lg 11, § 101 lg 2, § 10 2 lg 1 p 7, lg 3 ja 4, § 103 lg 1 ja § 162 lg 4 p 6. Samuti palume õigusselguse huvides tungivalt kaaluda tubakaseaduses „importija“,“ Euroopa Liitu importija“, „tootja“ ja „Euroopa Liidus vastutava isiku“ mõiste

Selgitame. Sätted eelnõust välja jäetud.

kehtestamise vajadust. Hetkel näiteks kehtiva tubakaseaduse § 102 lg 1 kohaselt esitab elektroonilisi sigarette või nende täitepakendeid või elektroonilisi sigarette ja nende täitepakendeid võõrandamiseks Eestisse toov ettevõtja aruande, mis peaks endas sisaldama vajaduse korral Euroopa Liitu importija nime ja kontaktandmeid. Samuti on seni seadusandja tubakaseaduses eristanud näiteks võõrandamiseks Eestisse toovat isikut importijast. Importija kohustused on hetkel seaduses sätestatud § 172 ja § 241.

Veelkord palub amet täiendada ja täpsustada järgmisi

tubakaseaduses mõisteid selliselt, et:

tubakaseaduse § 31 lõiget lg 2 muudetakse ning sõna

„nikotiini“ asendatakse „nikotiinisisaldusega või

nikotiinisisalduseta“ ;

tubakaseaduse § 31 täiendatakse lõikega 21 järgmiselt: „(21)

Täitepakend on nikotiinisisaldusega või nikotiinisisalduseta

vedelikuga mahuti, mida saab kasutada elektroonilise sigareti

täitmiseks.“;

Mittearvestatud, Käesoleva eelnõu raames ei lisata täiendavaid muudatus, mille kiireloomulisus ei ole põhjendatud. Ettepanekuga arvestame võimalusel tulevikus.

Amet teeb ettepaneku täiendada tubakaseaduse§-i 102 lõikega 1 järgmiselt: „Kui Terviseamet leiab, et esitatud andmed on puudulikud, on Terviseametil õigus nõuda asjaomaste andmete täiendamist.“;

Selgitame. TubSs ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust, arvestades TuBSi erisusi. Kui teates esinevad puudused, siis on TA-l võimalik HMS § 15 alusel paluda puudused kõrvaldada.

Palume samuti kaaluda tubakaseadusesse üle võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/40/EL, tubaka- ja seonduvate toodete tootmist, esitlemist ja müüki käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/37/EÜ sätestatud mõisted nagu piibutubakas, isevalmistavate sigarettide tubakas, närimistubakas, nuusktubakas, suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakas, vesipiibutubakas.

Mittearvestatud. Tubakatooted on defineeritud ARTKEAS-s § 16. TubS-i täiendamist toodete definitsioonidega kaalume tulevikus.

Ameti hinnangul võiks hetkel seaduse eelnõu § 11 p 9 toodud tubakaseaduse § 102 lg 2 p 1 täiendatav tekstiosa „kalendriaasta kohta järgmise aasta 31. märtsiks“ olla sätestatud sama paragrahvi lõikes 2 pärast sõna „aastal“.

Arvestatud.

7. Amet juhib ka tähelepanu, et seaduse muudatuse seletuskirjas tubakaseadust puudutavas osas on läbisegi kasutatud mõisteid „teade“ ja „teatis“, seoses muudatustega, mis puudatavad seni seaduses kasutusel oleva „aruande“ asendamist „teatega“. Seaduse muudatuse seletuskirjas on välja toodud, et „Aktiivsete teavituste info avaldatakse TA veebilehel üks kord kuus“. Amet juhib tähelepanu, et hetkel ei ole tubakaseaduses sätestatud aruannete avaldamise ajavahemikku.

Arvestatud: Seletuskirja on vastavalt muudetud.

Amet juhib veelkord tähelepanu ka rakendusmäärusega kehtestatavate lubatud maitse- ja lõhnaainete nimekirja vajadusele tubakaseaduse § 81 lg 2 p 5 eesmärgi täitmiseks. Rakendusmäärusega nimetatakse 16 keemilist ainet, mis oleksid ainsatena lubatud elektrooniliste sigarettide vedelike lõhna ja maitseid andvate koostisosadena. Elektrooniliste sigarettide vedelike koostises on lisaks nikotiinile, mis on tubakas sisalduv sõltuvust tekitav aine, mitmed lisaained, k.a lõhna- ja maitseained. Eestis on tubakaseadusega lubatud tubaka ning mentooli maitse ja lõhn. Tootjad kasutavad tubaka maitse loomisel palju erinevaid maitseaineid, mille puhul on keeruline leida seost tubaka maitsega.

Mittearvestatud: Arvestatakse tulevikus. Tegemist suuremahulise muudatusega, mis vajab eraldi käsitlemist.

1. Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse TTKS §-i 7 lõigetega 5 ja 6, millega nähakse ette võimalus osutada perearstiabi teenust perearsti poolt ka tema nimistusse mitte kuuluvatele isikutele. Samuti nähakse ette volitusnorm sellise teenindamise tingimuste, ulatuse ja korra kehtestamiseks ministri määrusega.

Selgitame. Muudatus on vajalik, et nimistu asendamine saaks toimuda paindlikumalt, samuti et keskuse sisene töö oleks paremini koordineeritav erinevate nimistute arstide vahel. Oleme toonud seletuskirjas näiteid olukordadest, kus nimistule võiks leiduda asendaja, kuid ainult tingimusel, et ta saab oma koormust jagada mõne teise perearstiabi osutajaga. Kehtiv TTKS ei anna selleks selget õigust, et nimistuväliseid isikuid

Terviseameti hinnangul on muudatus segadust tekitav. Seletuskirja põhjal jääb mulje, et nimistuvälistele patsientide teenindamine on vajalik eelkõige juhtudel, kui Tervisekassal ei õnnestu perearstita nimistule ajutist asendajat leida ehk olukorras, kus isikud jäävad ilma perearstita. Olukord, kus inimesed on ilma perearstita ning Tervisekassa ei ole leidnud nimistule ajutist asendajat on vastuolus TTKS § 8 lõikega 3. Jääb segaseks, kelle poole ja kuhu pöördub patsient, kellel puudub perearst, aga keda ükski teine perearst ei ole nõus teenindama. Sätte sõnastus annab perearstile võimaluse perearstita patsiente teenindada, kuid ei pane perearstile kohustust seda teha. Kellel on kohustus perearstita patsiente teenindada?

teenindada. Kuigi muudatusega ei kaasne ühelegi perearstile kohustust nimistuväliseid isikuid teenindada, annab muudatus võimaluse seda teha määruses kehtestatud tingimustel ning lähtuvalt kokkuleppest teise perearstiga või Tervisekassaga sõlmitud perearstiabi lepingu tingimustest või Tervisekassa Tervishoiuteenuste Loetelust. Sellest lähtuvalt tekib võimalus, et kokkuleppel tegutsevate perearstidega teenindavad nad ajutiselt perearstita jäänud nimistusse kuuluvaid isikuid.

2. Eelnõu § 1 punktiga 4 lisatakse TTKS 2. peatükki uus jagu 21 , mis sätestab tervisekeskuse mõiste ja liigid. Seletuskirja kohaselt tuuakse tervisekeskuse mõiste seadusesse õigusselguse huvides. Terviseameti hinnangul ei tekita mõiste lisamine eelnõus toodud viisil õigusselgust, vaid tekitab pigem segadust. Eelnõu ei sätesta, kuidas tervisekeskuse moodustamine toimub ja kas moodustamise otsuse võivad teha ühel taristul ühiselt tegutsevad teenuste pakkujad või üks tervishoiuteenuse osutaja ise või vajab tervisekeskuseks saamine riigipoolset heakskiitu vms. Samuti ei selgu eelnõust, kuidas Terviseamet kui riikliku järelevalve teostaja peaks teada saama, missugused ühel taristul tegutsevad ettevõtted või üks tervishoiuteenuse osutaja on tervisekeskuse moodustanud. Mis muutub patsiendi jaoks? Kuidas patsient teab, et tegemist on tervisekeskusega? On see teadmine vajalik? Kuidas suhestuvad tervisekeskuste liikide nõuetes kirjeldatavad „keskuse“ ruumid ja sisustus kehtivate tegevuslubade nõuetega jne jne.

Selgitame. Muudatuse eesmärk on luua õiguslik raam tervisekeskuse rolli ja vastutuse defineerimiseks. Terviseamet on esitanud hulga olulisi küsimusi, millele rakendusaktis tähelepanu pöörata. Tervisekeskuse moodustumine eeldab seda moodustavate isikute aktiivset osalust ja omavahelisi kokkuleppeid. Praegu Tervisekassa Tervishoiuteenuste loetelu järgi tervisekeskusena tegutsevad teenuseosutajad ei nõua Terviseameti ja tegevuslubade vaates erisusi. Tervisekeskusele ei teki ka käesoleva muudatusega eraldi tegevusloa tüüpi. Täiendavad nõuded tekivad tervisekeskuse liikide määruse alusel, mille koostamisel teeme koostööd teiste hulgas Terviseametiga.

Missugusel juhul ei ole tervisekeskus enam tervisekeskus? Kas tervisekeskustel on võimalik liikuda nö ühest liigist teise? Kuidas see toimub?

3. Eelnõu § 1 punkti 5 kohaselt muudetakse TTKS § 57 lõiget 33. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on Tervisekassal võimalik korraldada perearstinimistu ajutine asendamine tervisekeskuse kaudu. Muudatusega nähakse ette võimalus kinnitada nimistule ajutiseks asendajaks lisaks tervisekeskusele järgmise valikuna perearstiabi osutav juriidiline isik. Muudatuse mõte ja eesmärk on arusaadavad. Samas ei selgu seletuskirjast, miks peaks Tervisekassa ajutise asendamise korraldamisel eelistama tervisekeskuses pinnal tegutsevat üldarstiabi osutajat. Kas muudatusega tekib Tervisekassal kohutus ajutise asendamise otsuses põhjendada, miks ei osutunud valituks tervisekeskuses asuv TTO? Täiendavalt tuleks seaduse tasandil ette näha, missugune on lahendus juhul, kui Tervisekassal ei õnnestu üldse nimistule ajutist asendust leida. Eelnõu seletuskirjas on läbivalt viidatud, et selline võimalus võib tekkida, kuid eelnõu ise sellist varianti ette ei näe.

Arvestatud osaliselt. Seletuskirja täiendatud vastava selgitusega. Selgitame, et täiendavaid võimalusi perearstita jäänud nimistusse kuuluvate isikute teenindamiseks ja üldiselt perearstiabi paindlikumaks korraldamiseks koostatakse käesoleval aastal TTKS eelnõu väljatöötamiskavatsus, kaasates ka Terviseametit.

Terviseameti hinnangul ei ole KKS-is sõna „üldarstiabi“ asendamine sõnaga „perearstiabi“ põhjendatud, sest Kaitseväes ei toimu üldarstiabi osutamist. Terviseamet ei ole Kaitseväele väljastanud mitte ühtegi tegevusluba üldarstiabi osutamiseks. Seega tuleks sõna „üldarstiabi“ KKS-ist kustutada, mitte asendada sõnaga „perearstiabi“.

Selgitame, et kuigi Kaitseväele ei ole seni üldarstiabi tegevuslube väljastatud, on see olnud KKS-i alusel võimalik ning kuna eelnõus on tegemist tehnilise muudatusega, jätame KKS sisu nimetatud võimaluse osas muutmata. Ettepanekuga arvestame võimalusel tulevikus.

KüTS-i muutmisel tuleks Terviseameti hinnangul kaaluda sätte sisulist muutmist. Hetkel kehtiv KüTS § 3 lg 1 p 7sätestab teenuse osutajana KüTS tähenduses perearsti üldarstiabi osutamisel ehk perearsti kui tervishoiutöötaja. Ilmselt on

Arvestatud. Eelnõu on vastavas osas muudetud.

mõeldud siiski üldarstiabi (edaspidi perearstiabi) osutajat kui TTO-d, mitte iga üksikut perearsti isiklikult.

Tervisekassa Tervisekassa kahjuks ei saa kooskõlastada eelnõu §-i 12, millega soovitakse referentteenuse korraldus ja rahastus alates 2024. aasta 1. juulist anda Tervisekassale. Suurimaks probleemiks on liiga lühike üleminekuaeg ja haldusülesande topelt delegeerimine, kus riiklik haldusülesanne delegeeritakse esmalt Tervisekassale, kes delegeerib selle edasi Põhja-Eesti Regionaalhaiglale. Eelnõu seletuskirja kohaselt võiks referentteenuse osutamist korraldada Terviseamet või Tervisekassa. Asutuse valik on tehtud üksnes selle baasil, et immunohematoloogiliste uuringute piirhinnad on sätestatud Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus. Leiame, et immunohematoloogiliste uuringute referentteenus sobituks kõige paremini Terviseameti haldusalasse, sest Terviseamet korraldab juba analoogseid referentteenuseid teistes valdkondades (nt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 18 lõikes 5 loetletud juhtudel). Isegi juhul, kui teenus viidaks üle Terviseameti haldusalasse jääb põhiprobleem samaks: muudatuse üleminekuaeg on liiga lühike, et välja arendada vastav pädevus oma asutuses. Teenuse üleandmisel Tervisekassasse tekib olukord, kus immuunohematoloogiliste uuringute referentteenusele tuleb luua uus tasustamismudel, mis kindlasti vajab minimaalselt üks aasta aega. Tasustamismudeli aluseks on nii meditsiinilise tõenduspõhisuse kui kulutõhususe hinnangud, mis ei soosi uute diagnostikameetodite arendamist ja juurutamist, sest need arendustegevused ei ole otseselt tervishoiuteenuste osutamisega seotud ja ei pruugi seetõttu olla kulutõhusad. Teeme ettepaneku vastava seaduse muudatusega mitte

Arvestatud. Muudatus jäetakse eelnõust välja. SoM hindab võimalikke lahendusi veelkord ning korraldab huvirühmadega vastavasisulised arutelud.

kiirustada, anda aega kõikidele osapooltele muudatusega kohanemiseks ja teha asutuse valikul õige otsus immuunohematoloogiliste uuringute referentteenuse olemusest ja vajadustest lähtuvalt.

Teeme ettepaneku täiendada TTKS § 8 lg 42 järgnevalt: „Tervisekassal on õigus määrata perearsti nimistus olevale isikule uus perearsti nimistu ilma isiku nõusolekuta või tagada isikule teenuse saamine muul viisil, kui perearsti nimistule ei leita avaliku konkursi korras perearsti ega perearsti asendajat.“ Selgitame, et täna on probleemiks olukord, kus nimistule ei leita perearsti ega asendusarsti. Teenuse tagamiseks tuleb nimistusse kuuluvad inimesed määrata erinevatesse nimistutesse või tagada neile teenus muul viisil. Sellises olukorras ei ole täna sätet, mis võimaldaks inimesi Tervisekassal ümber tõsta, samas ei saa lõpetada nimistut, kus on veel patsiente. Paraku on olukorras, kus perearste ja asendajaid napib, võimatu nimistu jätkamine olemasolevaid lahendusi kasutades. Konkreetse ümber tõstmise õiguse olemasolu väldiks olulisel määral inimeste frustratsiooni selle üle, mis alusel on Tervisekassa inimesi nimistust välja tõstnud, kui selleks ei ole inimese poolt avaldatud soovi. Muudatus tagaks õigusruumi kooskõla täna rakendatavate meetmetega. Samas teenuse tagamine muul viisil kui isiku nimistust ümber tõstmine peab lähtuma teenust vajavate inimeste võimalustest ja vajadustest. Võimalike lahenduste vaates võiks muul viisil teenuse tagamine tähendada teenuse osutamist kombineeritult digikliiniku (ehk mõnede teenustega kogu perearsti teenuste võimaluste hulgast) ja mõne perearsti poolt või ajutiselt erakorralise olukorra lahenduse leidmiseni eriarstiabi teenuse osutaja poolt, kellel on võimalus pakkuda perearstiabi teenust.

Arvestatud osaliselt. 4) Paragrahvi 8 lõiget 45 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(45) Kui perearsti nimistusse kantud isikute arv ületab nimistu piirsuurust või nimistule, kuhu isik kuulub, ei ole konkurssi korras leitud perearsti ega asendajat, võib Tervisekassa nimistu piirsuurust arvestades määrata isiku Eesti rahvastikuregistri elukoha aadressi alusel teise perearsti nimistusse. Kui käesoleva paragrahvi lõike 41 punktis 1 sätestatud piirsuurusega nimistusse kuulub rohkem kui 800 ravikindlustamata isikut, on Tervisekassal õigus perearsti avalduse alusel määrata ravikindlustamata isik, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht ei ole nimetatud perearsti teeninduspiirkonnas, teise perearsti nimistusse. Tervisekassa teavitab isikut ja perearsti isiku nimistusse määramisest kirjalikult või elektrooniliselt seitsme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates." Selgitame, et isikute teenindamine muul viisil kui nimistu alusel võib olla praktiliselt vajalik teenuse tagamiseks lähiaastatel, kuid niivõrd olulise mõjuga muudatust, mida ei ole osapooltega kooskõlastatud, et saa teha käesoleva eelnõu raames. Lisame täpsustuseks, et käesolevas eelnõus tehtava tehnilise muudatuse tulemusel tähendab perearstiabi TTKSi mõistes nimistu alusel tegutsemist ning teenuse osutamine "eriarstiabi teenuse osutaja poolt, kellel on võimalus pakkuda perearstiabi teenust" ei ole sellega kooskõlas. Tulevikus on võimalik kaaluda, kas teatud olukordades võib Tervisekassa piirduda perearstiabi tagamise asemel alternatiivse teenuse pakkumisega. Sellist

muudatust saab kaaluda TTKS väljatöötamiskavatsuse koostamisel, mis on plaanis käesoleval aastal, ja mille käigus võtame arvesse Tervisekassa ettepanekus sõnastatud argumente.

JTI Baltic, British American Tobacco Estonia AS ja Imperial Tobacco Eesti OÜ

Riigilõivu kehtestamine tubakatoote ja tubakatootega seonduva toote teate läbivaatamise ja muudatuse eest (eelnõu § 8 p 4) Eelnõu § 8 punktiga 4 täiendatakse riigilõivuseaduse §-i 2984 muu hulgas lõigetega 1 ja 2 järgmises sõnastuses: „(1) Tubakatoote ja tubakatootega seonduva toote teate läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 740 eurot. (2) Tubakatoote ja tubakatootega seonduva toote teate muudatuse eest tasutakse riigilõivu 740 eurot.“ Tööstuse esindajad tunnistavad õigust kehtestada tasu tubakatoodete ja tubakaga seotud toodete teatiste läbivaatamise ja muutmise eest. Tuleb siiski märkida, et enamikus ELi riikides selliseid tasusid ei kohaldata. Eelnõu seletuskirjas viidatakse Rootsi, Taani, Soome ja Belgia lõivudele seoses kehtestatavate lõivude hinnastruktuuriga. Juhime tähelepanu ka sellele, et Eestiga sarnasemas majanduslikus olukorras olev Läti on samuti kehtestanud selliste menetluste eest tasud. Täpsemalt kohaldab Läti 125,50 euro suurust lõivu tubakatoodete, elektrooniliste sigarettide ja nende korduvtäidetavate padrunite teatise esimese läbivaatamise eest ning 78,49 euro suurust lõivu nende toodete kohta esitatud teabe iga-aastase töötlemise eest.1 Oluline on märkida, et Eestis kavandatav lõiv tubakatoodete ja tubakatootega seotud toodete teatiste läbivaatamise eest oleks oluliselt kõrgem kui Lätis. Tööstuse esindajate ettepanek: Võttes arvesse eelnõus kavandatud riigilõivu suurust tubakatoodete ja nendega seotud toodete teadete läbivaatamise ning muudatuste eest, soovitame kaaluda riigilõivu määra, mis oleks kooskõlas Eestiga majanduslikult sarnaste riikide kehtestatud tasudega. Eelnõu seletuskirja kohaselt on riigilõivu kehtestamise üks

Selgitame. Planeeritav tubakatootest ja tubakatootega seonduvast tootest teavitamise riigilõiv on kulupõhine ning ei ole seostatav elanike ostujõuga. Riigilõiv on kehtestatud toote turule toomisel tootest teavitamisel või toote andmete muutmisel ja tegemist on ühekordse tasuga. Tagasisides mainitud Läti riigilõive vaadatakse samuti hetkel üle, põhjendusel, et need ei vastanud teavituste läbivaatamise tegelikele kulutustele.

eesmärkidest ka reguleerida teadete esitamiste hulka ja neist tulenevat töökoormust. Juhime tähelepanu sellel, et soovitud tulemuse saavutamine ei sõltu üksnes lõivu suurusest, vaid ka lõivu olemasolust iseenesest. Eelnevalt viidatud Rootsi, Taani, Soome ja Belgia näidetele lisaks on oluline märkida, et riigilõivud peaksid peegeldama riigi majanduslikku konteksti ja elanikkonna ostujõudu. Seega on meie ettepanekus kutsuda üles hindama riigilõivu määra, mis oleks proportsionaalne ja vastaks Eesti majanduslikele tingimustele.

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

RAKENDUSAKTI KAVAND nr 3

MÄÄRUS

2024 nr …

Tervisekeskuste liigid ja nõuded Määrus kehtestatakse “Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse” § 151 lõike 3 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse esmatasandi tervishoiuteenuste ühtlase kättesaadavuse tagamiseks tervisekeskuste liigid ja nende vastutus ning nõuded erinevat liiki tervisekeskustele. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut Terviseminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler

1

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3

RAKENDUSAKTI KAVAND nr 2

MÄÄRUS

…. ….. 2024 nr …

Määrus kehtestatakse alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse § 50 lõike 7 ja § 51 lõike 2 alusel ning kooskõlas sama seaduse § 50 lõikega 6, meretöö seaduse § 32 lõike 8, perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 15 lõike 2, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 43 lõike 1, ravikindlustuse seaduse § 32, riigieelarve seaduse § 531 lõike 1, Tartu Ülikooli seaduse § 7 lõike 2 ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 42 lõigete 3 ja 6, § 43 lõike 5, § 8 lõigete 46 ja 61, § 10, § 19 lõike 2, § 264 lõike 2, § 34 lõike 1, § 38 lõike 2, § 502 lõigete 6 ja 7, § 56 lõike 1 punktide 1, 4 ja 7, § 581 lõike 3, § 59 lõike 1, 592 lõike 2 ning § 593 lõike 22 alusel

§ 1. Sotsiaalministri 4. aprilli 2003. a määruse nr 60 „Apteegist piirituse väljastamise kord ja tingimused“ muutmine Sotsiaalministri 4. aprilli 2003. a määruse nr 60 „Apteegist piirituse väljastamise kord ja tingimused“ § 1 lõikes 1 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. § 2. Sotsiaalministri 29. novembri 2001. a määruse nr 112 „Avaliku konkursi kord perearsti nimistu moodustamise õiguse andmiseks“ muutmine Sotsiaalministri 29. novembri 2001. a määruse nr 112 „Avaliku konkursi kord perearsti nimistu moodustamise õiguse andmiseks“ § 1 lõikes 1 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. § 3. Tervise- ja tööministri 20. detsembri 2018. a määruse nr 72 „Kiirabi ja meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse eest tasumise tingimused ja kord“ muutmine Tervise- ja tööministri 20. detsembri 2018. a määruse nr 72 „Kiirabi ja meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse eest tasumise tingimused ja kord“ § 13 lõikes 5 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. § 4. Sotsiaalministri 6. novembri 2020. a määruse nr 46 „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesanded hädaolukorraks ja riigikaitseks valmistumisel ning valmisoleku tasemed ja sisu kehtestatud ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal“ muutmine Sotsiaalministri 6. novembri 2020. a määruse nr 46 „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesanded hädaolukorraks ja riigikaitseks valmistumisel ning valmisoleku tasemed ja sisu kehtestatud ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal“ pealkirjas, § 1 lõikes 1, § 2 pealkirjas ja lõikes 2, § 3 pealkirjas ja

2

sissejuhatavas lauseosas ning § 4 pealkirjas ja lõigetes 1–3 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. § 5. Sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määruse nr 9 „Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Tervisekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika“ muutmine Sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määruse nr 9 „Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Tervisekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika“ 2. peatüki pealkirjas, § 4 pealkirjas ja lõikes 3, § 41 lõikes 2, § 8 lõigetes 14–144, 3. jao pealkirjas, § 40 pealkirjas, § 41 lõikes 12, § 49 lõikes 6 ning lisa 14 pealkirjas asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. § 6. Sotsiaalministri 13. augusti 2010. a määruse nr 54 „Koolitervishoiuteenust osutava õe tegevused ning nõuded õe tegevuste ajale, mahule, kättesaadavusele ja asukohale“ muutmine Sotsiaalministri 13. augusti 2010. a määruse nr 54 „Koolitervishoiuteenust osutava õe tegevused ning nõuded õe tegevuste ajale, mahule, kättesaadavusele ja asukohale“ § 2 lõikes 1 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. § 7. Sotsiaalministri 29. novembri 2001. a määruse nr 116 „Nõuded perearsti tegevuskoha ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile“ muutmine Sotsiaalministri 29. novembri 2001. a määruse nr 116 „Nõuded perearsti tegevuskoha ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile“ § 2 lõikes 1 ja § 3 lõikes 1 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. § 8. Sotsiaalministri 6. jaanuari 2010. a määruse nr 2 „Perearsti ja temaga koos töötavate tervishoiutöötajate tööjuhend“ muutmine Sotsiaalministri 6. jaanuari 2010. a määruse nr 2 „Perearsti ja temaga koos töötavate tervishoiutöötajate tööjuhend“ tehakse järgmised muudatused: 1) preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 7 lõike 6 ja § 8 lõike 61 alusel.“; 2) paragrahvi 1 lõigetes 1 ja 2, § 2 lõigetes 1–4, § 3 lõigetes 1 ja 11, § 4 lõigetes 1 ja 2, § 5 pealkirjas ja lõigetes 4–6 ja 9 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“; 3) määrust täiendatakse §-ga 6 järgmises sõnastuses: „§ 6. Nimistuväline teenindamine 1) Perearst võib lisaks § 2 lõikes 2 nimetatule osutada perearstiabi teise nimistusse kuuluvale isikule. ….“. § 9. Sotsiaalministri 7. detsembri 2012. a. määruse nr 47 „Perearsti nimistu moodustamise, muutmise ja võrdlemise alused ja kord ning perearsti nimistute piirarv“ muutmine

3

Sotsiaalministri 7. detsembri 2012. a. määruse nr 47 „Perearsti nimistu moodustamise, muutmise ja võrdlemise alused ja kord ning perearsti nimistute piirarv“ § 8 lõikes 2 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. § 10. Sotsiaalministri 29. novembri 2001. a määruse nr 111 „Perearsti nimistut puudutavate dokumentide üleandmise kord“ muutmine Sotsiaalministri 29. novembri 2001. a määruse nr 111 „Perearsti nimistut puudutavate dokumentide üleandmise kord“ § 1 lõikes 1 ning § 2 lõigetes 3 ja 5 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. § 11. Sotsiaalministri 17. detsembri 2019. a määruse nr 70 „Residentuuri raamnõuded ja korraldamise tingimused“ muutmine Sotsiaalministri 17. detsembri 2019. a määruse nr 70 „Residentuuri raamnõuded ja korraldamise tingimused“ § 5 lõikes 4 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. § 12. Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruse nr 53 „Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja kord“ muutmine Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruse nr 53 „Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja kord“ § 5 lõikes 2 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. § 13. Tervise- ja tööministri 13. märtsi 2018. a määruse nr 5 „Tervisekeskuste kaasajastamine“ muutmine Tervise- ja tööministri 13. märtsi 2018. a määruse nr 5 „Tervisekeskuste kaasajastamine“ § 2 lõigetes 1, 2 ja 4, § 12 lõikes 4, § 13 lõigetes 1 ja 3 ning § 21 lõikes 5 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. § 14. Tervise- ja tööministri 7. juuli 2022. a määruse nr 59 „Tervishoiukorralduse infosüsteemi põhimäärus“ muutmine Tervise- ja tööministri 7. juuli 2022. a määruse nr 59 „Tervishoiukorralduse infosüsteemi põhimäärus“ § 7 lõigetes 3 ja 8 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. § 15. Sotsiaalministri 7. detsembri 2012. a määruse nr 51 „Tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ning esitamise kord“ muutmine Sotsiaalministri 7. detsembri 2012. a määruse nr 51 „Tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ning esitamise kord“ § 3 lõikes 5 ja § 4 lõikes 3 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. § 16. Sotsiaalministri 16. mai 2008. a määruse nr 27 „Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni töökord, tervishoiuteenuse kvaliteedile hinnangu andmise kord ja komisjoni moodustamine“ muutmine Sotsiaalministri 16. mai 2008. a määruse nr 27 „Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni töökord, tervishoiuteenuse kvaliteedile hinnangu andmise kord ja komisjoni moodustamine“ § 4 lõikes 1 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“.

4

§ 17. Sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määruse nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimused ja kord“ muutmine Sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määruse nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimused ja kord“ § 8 lõikes 2, §-s 21 ning § 29 lõikes 2 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“ vastavas käändes. § 18. Sotsiaalministri 7. aprilli 2003. a määruse nr 62 „Tervishoiuteenuse osutamisel ja hoolekandeasutuses hooldamisel kasutatava piirituse kulunormid“ muutmine Sotsiaalministri 7. aprilli 2003. a määruses nr 62 „Tervishoiuteenuse osutamisel ja hoolekandeasutuses hooldamisel kasutatava piirituse kulunormid“ asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. § 19. Tervise- ja tööministri 15. märtsi 2019. a määruse nr 27 „Tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute loetelu ja osalemise kord ning nende juurdepääsu ulatus tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele“ muutmine Tervise- ja tööministri 15. märtsi 2019. a määruse nr 27 „Tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute loetelu ja osalemise kord ning nende juurdepääsu ulatus tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele“ § 2 lõikes 1 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. § 20. Sotsiaalministri 15. detsembri 2004. a määruse nr 128 „Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise nõuded“ muutmine Sotsiaalministri 15. detsembri 2004. a määruse nr 128 „Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise nõuded“ § 7 lõikes 5 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. § 21. Tervise- ja tööministri 27. detsembri 2018. a määruse nr 73 „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja ravijärjekorra pidamise nõuded“ muutmine Tervise- ja tööministri 27. detsembri 2018. a määruse nr 73 „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja ravijärjekorra pidamise nõuded“ §-s 2 ning § 5 lõigetes 15 ja 16 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. § 22. Terviseministri 31. septembri 2023. a määruse nr 54 „Füsioteraapia, logopeedilise ravi ja psühholoogilise ravi iseseisev osutamine“ muutmine Terviseministri 31. septembri 2023. a määruse nr 54 „Füsioteraapia, logopeedilise ravi ja psühholoogilise ravi iseseisev osutamine“ § 2 lõigetes 2, 3 ja 4 asendatakse sõnad „üld- ja eriarstiabist“ sõnadega „pere- ja eriarstiabist“. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister

5

(allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 4

RAKENDUSAKTI KAVAND nr 1

…. ….. 2023 nr …

VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses mõiste „üldarstiabi“ asendamisega mõistega „perearstiabi“ Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 52 lõike 13, ravikindlustuse seaduse § 30 lõike 1 ja § 331 lõike 1 ning Tervisekassa seaduse § 5 lõike 2 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 22. aprilli 2021. a määruse nr 41 „COVID-19 põhjustava viiruse levikust tulenevate teenuste eest Eesti Haigekassa kaudu maksmise tingimused ja kord“ muutmine Vabariigi Valitsuse 22. aprilli 2021. a määruse nr 41 „COVID-19 põhjustava viiruse levikust tulenevate teenuste eest Eesti Haigekassa kaudu maksmise tingimused ja kord“ § 2 lõikes 1 ja § 3 lõikes 1 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. § 2. Vabariigi Valitsuse 15. juuni 2023. a määruse nr 56 „Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu“ muutmine § 2. Vabariigi Valitsuse 15. juuni 2023. a määruse nr 56 „Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu“ 2. peatüki pealkirjas, § 3 lõigetes 7–9, 11, 12, 15, 19, 22–24, § 8 lõikes 2, § 9 lõigetes 2 ja 4, § 81 lõigetes 1 ja 4 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. § 3. Vabariigi Valitsuse 5. jaanuari 2001. a määruse nr 3 „Tervisekassa põhikiri“ muutmine Vabariigi Valitsuse 5. jaanuari 2001. a määruse nr 3 „Tervisekassa põhikiri“ § 45 lõikes 2 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. Kaja Kallas Peaminister Riina Sikkut Tervisminister Taimar Peterkop Riigisekretär

1

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste

muutmise seadus

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Seadusega tehakse erinevates tervisevaldkonna õigusaktides muudatusi, mis on seotud juba

jõustunud või lähiajal jõustuvate muudatustega ning täiendavad neid. Eesmärgiks on õigusselgus ja

terviklikkus.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Kaily Susi

([email protected]), tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste ([email protected]), keskkonnatervise ja

kemikaaliohutuse juht Aive Telling ([email protected]), ravimiosakonna nõunik Mari Amos

([email protected]), analüüsi- ja statistika osakonna nõunik Liisa Koreinik ([email protected])

ning finantsosakonna nõunik Ave Schultz ([email protected]).

Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome- ja

isikuandmete kaitse nõunik Lily Mals ([email protected]) koostöös õigusnõunikuga Susanna Jurs

([email protected]) ning terviseõiguse juhiga Ebe Sarapuu ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskiri keeletoimetatakse pärast teist kooskõlastusringi.

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse järgmisi seaduste redaktsioone:

1) Tervishoiuteenuste korraldamise seadus (TTKS) – RT I, 15.12.2023, 14;

2) Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus (ATKEAS) – RT I, 01.07.2023, 9;

3) Kaitseväe korralduse seadus (KKS) – RT I, 06.07.2023, 38;

4) Küberturvalisuse seadus (KüTS) – RT I, 06.08.2022, 19;

5) Ravikindlustuse seaduse (RaKS) – RT I, 15.12.2023, 6;

6) Ravimiseadus (RavS) – RT I, 15.12.2023, 10;

7) Ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadus (lähtetoetused)

– RT I, 15.12.2023, 1;

8) Riigilõivuseadus (RLS) – RT I, 06.07.2023, 83;

9) Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seadus – RT I, 07.03.2023, 4;

10) Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadus (TOKVS) – RT I,

20.06.2022, 83;

11) Tubakaseadus (TubS) – RT I, 07.03.2023, 20.

Eelnõu pole seotud menetluses oleva muu eelnõuga. Eelnõu on seotud EL õiguse rakendamisega –

eelnõuga täpsustatakse TubS-i sõnastusi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile

2014/40/EL tubaka- ja seonduvate toodete tootmist, esitlemist ja müüki käsitlevate liikmesriikide

õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv

2001/37/EÜ (ETL L 127, 29.04.2014, lk 1–38), muudetud komisjoni delegeeritud direktiiviga

2014/109/EL (ELT L 360, 17.12.2014, lk 22–27) (edaspidi direktiiv 2014/40/EL). Direktiivis

ettenähtud liikmesriigi ülesannete täitmiseks kehtestatakse riigilõivud. Samas puudub eelnõul seos

Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

2

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik poolthäälteenamus.

Käesolevale eelnõule on tehtud väljatöötamiskavatsus (TTKS VTK) osas, mis puudutab

tervisekeskuste regulatsiooni ning paindlikumat töökorraldust perearsti asendamise ja nimistuvälise

teenindamise kaudu. Käesoleva eelnõu teistele osadele väljatöötamiskavatsust ei eelne tuginedes

Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“

§ 1 lõike 2 punktidele 1 ja 5. Nimelt on eelnõu teiste osade menetlus kas kiireloomuline – mh peab

muutma jõustumata seadust enne kui see jõustub – või ei kaasne rakendamisega olulist õiguslikku

muudatust või muud olulist mõju – Eesti Haigekassa kannab juba 1. aprillist 2023. a nime

Tervisekassa, viimases kohas nime muutmine ei ole suure mõjuga. Eelnõu § 6 punktis 1 toodud

muudatus (RavS § 21 täiendamine lõikega 71) on seotud 25.12.2023 jõustunud ravimiseaduse

muudatustega (eelnõu 299SE) ning on vajalik abinõu patsientide katkematu ravi tagamiseks. Kuna

muudatus puudutab Ravimiameti menetlusprotsesside kiirendamist säilitades endiselt põhjendamise

kohustuse ning olles sisuliselt seotud RavS muudatuste VTK eesmärkidega, ei ole tegemist olulise

õigusliku muudatusega.

Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle

kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva eelnõu seletuskirja 6. punktis.

2. Seaduse eesmärk

Seadusega tehakse erinevates tervisevaldkonna õigusaktides muudatusi, mis on seotud juba

jõustunud või veel jõustuvate muudatustega ning täiendavad neid. Eesmärgiks on õigusselgus ja

terviklikkus.

Seoses 2024. a jõustuva TOKVS-ga muudetakse TTKS-i, et täpsustada vastutuskindlustuse seost

tegevusloaga. TTKS-s muudetakse ka nimistu alusel tegutsevat perearsti puudutavaid sätteid, tuues

seadusesse tervisekeskuse mõiste ning laiendades perearstikeskuste võimalusi kanda suuremat

piirkondlikku vastutust. Tehnilise muudatusena asendatakse õigusaktides mõiste „üldarstiabi“

mõistega „perearstiabi“. RavS muutmisega antakse Ravimiametile täiendav võimalus anda luba

müügiloata ravimi turustamiseks kindla diagnoosi puhul, et tagada inimeste või loomade tervise

seisukohast olulise ravimi katkematu kättesaadavus Eestis. RavS teine muudatus puudutab

tegevuslubasid, et viia seadus kooskõlla EL regulatsiooniga. RLS-i lisatakse iseseisvalt teenust

osutama asuvate füsioterapeutide, logopeedide ja psühholoogilise ravi osutajate tegevusloa

taotlemise riigilõivud. Lisatakse ka jaotis TubS alusel tehtavatele toimingutele, mille hulgas

kehtestatakse riigilõivud tubakatoote koostise teate läbivaatamise eest. Veel jõustumata TOKVS-i

muudetakse, et täpsustada vastutuskindlustuse seost tegevusloaga. Täpsustatakse, kuidas toimub

Terviseametile (TA) info edastamine kindlustatuse staatuse kohta. TubS-i muudetakse sõnastust

õigusselguse huvides ning nähakse ette õiguslik alus riigilõivu sätestamiseks.

Muudatustega elimineeritakse õiguslikud lüngad.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kaheteistkümnest paragrahvist.

Eelnõu §-ga 1 muudetakse TTKS-i.

3

Punktiga 1 täiendatakse TTKS §-i 1 uue lõikega 25. Kuigi 01.07.20241 jõustuva TTKS § 481 alusel

saab TA tunnistada tegevusloa kehtetuks, kui tervishoiuteenuse osutaja ei ole täitnud TOKVS-st

tulenevat kindlustuskohustust, siis seadusesse oleks vaja tuua ka sõnaselge säte, et tervishoiuteenuse

osutaja on kohustatud järgima TOKVS-st tulenevaid kohustusi. Kui tervishoiuteenuse osutaja

vastavaid kohustusi ei täida, siis TA saab TTKS § 60 lõike 1 kohaselt teha selle üle riiklikku

järelevalvet.

Punktidega 2 asendatakse seaduses sõna „üldarstiabi“ läbivalt (v.a rakendussätetes) sõnaga

„perearstiabi“. Praegu nimetatakse õigusaktides perearsti nimistu alusel pakutavat teenust

üldarstiabiks. See on üks kahest arstiabi liigist tervishoiuteenuste korraldamise seaduses. Teine liik

on eriarstiabi. Perearsti residentuuri läbinud arst saab osutada nii üldarstiabi, mida Tervisekassa

rahastab vastava lepingu alusel, kui ka perearsti teenust eriarstiabi tegevusloa alusel. Viimane ei ole

nimistupõhine ega riiklikult rahastatud teenus.

Üldarsti mõistet seadustes ei kasutata. Küll aga on see tavakeeles väga levinud, tähendades arsti, kes

on lõpetanud arsti põhiõppe, kuid ei ole omandanud eriala. Selline arst võib töötada nii üldarstiabi

tegevusluba omava (perearstikeskus) kui eriarstiabi tegevusluba omava teenuseosutaja juures. Eraldi

tegevusloa ega teenuse liiki erialata arstidele praegu ei ole, seega ei saa nad tegutseda iseseisvalt.

Nimetuse muutmine on vajalik õigusselguse huvides. Praegu kasutatud sõnastuse alusel võib lugeja

arvata, et nimistu alusel peremeditsiini teenuse osutamiseks piisab üldarsti kompetentsist. See ei

vasta tõele. Nimistu saab olla kinnitatud vaid peremeditsiini erialaga arstile. Praegu tuleb eriala

omandamiseks läbida lisaks kuueaastasele põhiõppele neli aastat pikk residentuur. Sõna

"perearstiabi" annab teenuse sisu selgemalt edasi. Kuigi teenuse osutamisel osalevad ka teised

tervishoiutöötajad peale arsti, kasutatakse teenuse nimetuses sõna "arst", kuivõrd "arstiabi" on eesti

keeles samuti laiama tähendusega ning ka eriarstiabi puhul on tegemist teenusega, mille osutamisel

osaleb suurem meeskond.

Lisaks loob muudatus eelduse selleks, et tulevikus saaks ka nimetuse "üldarst" õigusruumis

kasutusele võtta. See võib olla vajalik nii erialata arstide õiguste täpsustamisel kui ka näiteks

teenuste hindade määramisel.

Seni on nimistu alusel tegutsevatele perearstidele väljastatud tegevusluba tegevusalal "perearsti

nimistu alusel üldarstiabi osutamine". Tegevusload on tähtajatud. Muudatuse jõustumisel jäävad

sellised tegevusload kehtivaks, lubades osutada perearstiabi teenust. Ka seni sõlmitud lepingutes,

seal hulgas Tervisekassaga sõlmitud ravi rahastamise lepingutes, jääb sõna "üldarstiabi" kehtima

tähenduses "perearstiabi". Muudatus on kiireloomuline, kuna 2024. aastal sõlmib Tervisekassa uued

vähemalt viieaastase tähtajaga ravi rahastamise lepingud kinnitatud perearsti nimistu alusel

tegutsevate isikutega ning õigusselguse huvides on hea, kui pikaajalises lepingus on kasutatud samu

mõisteid nagu kehtivates seadustes.

Terviseamet märgib väljastatud tegevuslubadele tegevusala ning teenuse. Eriarstiabi tegevusalal

väljastatud lubadele, mille alusel perearst tegutseb nimistuta eriarstina, on märgitud teenusena

"peremeditsiiniteenus" või "ambulatoorne peremeditsiiniteenus". Eriarstiabi tegevusalal väljastatud

tegevusload ei anna õigust perearstiabi osutamiseks ehk nimistu alusel perearstina tegutsemiseks.

Üldarstiabi osutav äriühing ei tohi osutada eriarstiabi ning kuna tegemist on vaid vormilise

muudatusega, jääb sama piirang kehtima "perearstiabile".

Punktiga 3 täiendatakse TTKS §-i 7 lõigetega 5 ja 6, millega nähakse ette võimalus osutada

perearstiabi teenust perearsti poolt ka tema nimistusse mitte kuuluvatele isikutele. Samuti nähakse

4

ette volitusnorm sellise teenindamise tingimuste, ulatuse ja korra kehtestamiseks ministri

määrusega.

Perearstisüsteem on Eestis üles ehitatud nimistupõhiselt. TTKS näeb ette, et inimesel on õigus

registreeruda nimistusse ja vahetada perearsti. Seda põhimõtet ei ole plaanis muuta. Tervisekassa

ülesanne on korraldada konkursse nimistule perearsti leidmiseks ning vajadusel asendusi perearstita

nimistu teenindamiseks. Praegu on aga süveneva tervishoiutööjõu puuduse tõttu antud ülesannete

täitmine äärmiselt raskendatud. Sageli ei ole inimestel võimalik registreeruda nimistusse, kuna

elukohajärgsed nimistud on täis. 785 nimistust 72-l on juba praegu ajutine asendaja, kusjuures

paljude nimistute asendust on aasta kaupa korduvalt pikendatud ning see pole enam olemuselt

ajutine. On perearste, kes teenindavad mitut nimistut, olles ühe nimistu perearst ning teise asendaja.

Peremeditsiini residentuuri läheb igal aastal u 30 arsti. Õpe kestab 4 aastat, kuid sageli ka pikemalt

näiteks lapsehoolduspuhkuste tõttu. Samas on pea kolmandik nimistuga perearstidest

pensioniealised, neist ligi 80 vanuses üle 70 eluaasta.

Pikemas plaanis on eesmärk esmatasandi tervishoidu igakülgselt tugevdada ning jätkata

nimistupõhise perearstiabi süsteemiga. Selleks vajalikud sammud võtavad aga aega. Lähiaastatel

esmatasandi arstiabi tagamiseks tuleb võtta kasutusele täiendavad meetmed.

TTKS ei luba perearsti nimistu alusel tegutsejatel osutada inimestele abi nimistuväliselt ega

Tervisekassal selle eest tasuda. Erandiks on vältimatu abi. Nimistuväliste isikute teenindamise

võimaluse loomine on vajalik muuhulgas järgmistel põhjustel:

1) Tagamaks perearstiabi teenuse, kui nimistule ei ole leitud asendajat. Tervisekassa ülesandeks

on nimistule arsti leidmine kas perearsti konkursi korras või selle luhtumisel asendaja

leidmise kaudu. Kuna üha enam arste loobub nimistust, ei pruugi Tervisekassal olla võimalik

seda ülesannet täita. Selleks, et perearstita nimistusse kuuluvaid inimesi saaks teenindada

paindlikult ja kõiki olemasolevaid ressursse kasutusele võttes, tuleb võimaldada nende

inimeste teenindamist lähemate perearstide poolt. Perearst võib olla nõus ajutise

töökoormuse tõusuga ja osade perearstita inimeste teenindamisega ka siis, kui ei soovi võtta

kogu nimistu asendamise vastutust või kui tema enda nimistusse enam uusi inimesi ei mahu.

Samuti võiks nimistu ajutiseks asendajaks olla teenusepakkuja, kes asub

teeninduspiirkonnast eemal ning saab suurema osa pöördumistest lahendada ära

kaugteenusena, pakkudes nimistu patsientidele head kättesaadavust telefoni ja veebi teel

ning pereõe püsivat kohalolu kodulähedases praksises. Samas piirkonnas oma nimistuga

tegutsev perearst saaks sellises olukorras olla abiks, et perearstita nimistu patsiente vajadusel

kohapeal vastu võtta. Sellised pöördumised, kus on samal päeval vaja arsti

kontaktvastuvõttu, moodustavad kõigist perearstikeskuste vastuvõttudest väikese osa.

Nimistuväliste isikute teenindamine võimaldaks selliseid kombineeritud lahendusi kasutada,

et teenus oleks kättesaadav ja kodulähedane.

2) Perearstiabi on muutunud üha enam meeskonnapõhiseks. Ligi pooled nimistuid teenindavad

perearstidest tegutsevad tervisekeskustes, kus on koos lisateenustega ühe katuse all mitu

perearsti. Kuigi ka tervisekeskustes kehtib põhimõte, et inimesel on oma perearst ning abi

osutatakse nimistupõhiselt, leidub tegevusi, milles võiks ülesandeid jagada. Üheks näiteks

on erakorraliste patsientide vastuvõtmine. Sotsiaalministri 06.01.2010 määrus nr 2 „Perearsti

ja temaga koos töötavate tervishoiutöötajate tööjuhend" (määrus nr 2) näeb ette, et ägeda

terviseseisundi puhul tuleks inimene võtta vastu pöördumise päeval. Paljude

haigusseisundite puhul ei ole vajalik põhjalik sekkumine ning esmaseks konsultatsiooniks

ning haiguslehe avamiseks on teenuse kiire kättesaadavus olulisem kui nimistupõhine

5

lähenemine. Antud muudatus annab õiguse tervisekeskuse ühe arsti nimistutesse kuuluvate

isikute teenindamiseks sama tervisekeskuse teisele arstile ja õele teatud olukordades.

3) Seoses erakorralise meditsiini osakondade ülekoormusega on räägitud valveteenuse

vajadusest esmatasandil. Üks võimalus oleks, et üldarstiabi osutaja palkaks lisapersonali

erialata arstide näol, kes saaksid pakkuda abi kergema erakorralise või ägeda tervisemurega

patsiendile. Lahendus vähendaks erakorralise meditsiini osakondade koormust ning

kokkuvõttes kulud väheneksid. Antud muudatus võimaldaks ka sellise, veel väljatöötamist

vajava teenuse pakkumist esmatasandil.

Lõikes 6 täpsustatakse, et nimistuvälistele isikutele võib perearstiabi teenust osutada vaid ministri

määruses sätestatud tingimustel, ulatuses ja korras. Määruses täpsustatakse, mis olukordades ja

kellele võib perearst nimistuväliselt teenust osutada. Perearstiabi osutaja ei saa näiteks osutada

kõigile isikutele teenust samas mahus, nagu ta osutab oma nimistusse kuuluvatele inimestele ning

määrusega nähakse ette täiendavad kriteeriumid.

Volitusnormi alusel on kavandatud täiendada määrust nr 2, kus täpsustatakse olukorrad, mil on

nimistuväliste isikute teenindamine perearstiabis lubatud.

Nimistuvälise isiku teenindamise eest võtab tasu maksmise kohustuse üle Tervisekassa Vabariigi

Valitsuse 01.01.2024 määruse nr 56 „Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu“ (TTL) alusel, kus

võidakse seada täiendavad piirid, millisel juhul nimistuvälist perearstiabi osutamist Tervisekassa

rahastab. Eelkõige võetakse kohustus üle siis, kui isik kuulub nimistusse, millel ei ole perearsti ega

asendajat. Perearstiabi osutaja saab seda kontrollida tervise infosüsteemist. Tasu üle võtmine saab

olla tegevus- või valmisolekupõhine, vajadusel piiratud mahu või ajaga.

Punktiga 4 muudetakse TTKS §-i 8 lõiget 45, andes Tervisekassale võimaluse tõsta inimesi

perearstita jäänud nimistust teise nimistusse. Kui nimistule ei ole konkursi korras leitud uut perearsti

ja Tervisekassa ei ole leidnud ka asendajat, kes nimistut teenindaks, saab muudatuse alusel tõsta

nimistusse kuuluva isiku teise nimistusse, mille teeninduspiirkond vastab tema elukohale ning mille

piirsuurus ei ole täitunud.

Punktiga 5 lisatakse TTKS 2. peatükki uus jagu 21, mis sätestab tervisekeskuse mõiste ja liigid.

Õigusselguse huvides tuuakse seadusesse tervisekeskuse mõiste. Seni on mõistet defineeritud

määruste tasandil ning detailides kontekstist sõltuvalt. Tervisekeskuste moodustamist nähti ette

esmatasandi tervishoiu arengukavas aastateks 2009-2015. Regionaalarengu fondi toel alustati

esmatasandi taristu kaasajastamist. Sellega seoses toodi õigusruumi mõiste „esmatasandi

tervisekeskus“, mis oli seotud rahastusmeetme ja toetuse andmise tingimustega. Tervise-ja

tööministri 13.03.2018 määruses nr 5 „Tervisekeskuste kaasajastamine“ (määrus nr 5) on

kirjeldatud, kui paljusid inimesi peab keskus teenindama, milliseid teenuseid tuleb pakkuda, millised

on ruuminõuded. TTL-s on samuti kirjeldatud tervisekeskus, kuid seda mitte taristuna, vaid teenuste

pakkumise viisina, et Tervisekassa tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse üle võtaks.

Üldjoontes on nimetatud kahes määruses tervisekeskust üsna sarnaselt kirjeldatud. TTKSis

sätestatav mõiste on üldisem ega reguleeri tervisekeskust detailides. Samas piisava täpsustega, et

mõista üldplaanis, millega on tegemist. Kuivõrd loodud ja kaasajastatud tervisekeskused peavad

olema jätkusuutlikud, peab ka TTL rahastuse alusena tagama loodud keskuste säilimise ja kestvuse.

2018. aasta TTKS VTK-s oli arutluse all tervisekeskuse defineerimine seaduses. Jõuti järeldusele,

et esialgu ei ole see vajalik, kuid olukorda tuleb jooksvalt hinnata ning vajadusel peaks siiski mõiste

seadusesse viima. VTK-le järgnenud eelnõus tervisekeskuse mõistet ei käsitletud. Praeguseks on

6

selge, et seaduses tervisekeskuste nimetamine on vajalik. Ligikaudu pooled perearsti nimistud on

TTL mõttes tervisekeskuste koosseisus. Seega õigusselgust ootavate osapoolte ring on oluliselt

kasvanud. Kuigi ka praegune situatsioon, kus tervisekeskuse erisus tekib TTLi põhjal, pole

takistanud tervisekeskuste moodustamist, on edaspidi selge mõiste kasutuselevõtt vajalik. Lisaks

õigusselguse loomisele on eesmärk jätkata esmatasandi võrgu tugevdamisega just üle riigi asuvate

tervisekeskuste baasil. Selleks, et anda tervisekeskustele piirkondlik vastutus näiteks kriisistruktuuri

loomiseks ja elutähtsa teenuse osutajana valmisolekuks ja tegutsemiseks, tuleb tervisekeskus kui

selline seaduses kirjeldada.

Lõikes 1 nähakse ette, et tervisekeskuse moodustavad ühel taristul ühiselt tegutsevad teenuste

pakkujad. See tähendab, et tervisekeskus ei pea olema omaette juriidiline isik, küll aga peab keskuse

moodustajate vahel olema sõlmitud vastutuse jaotamise- ja koostööleping. Tervisekeskuse võib

moodustada ka üks tervishoiuteenuse osutaja, kes pakub ise kõiki nõutud teenuseid.

Koduõendusteenuse all mõeldakse TTKS § 25 lõike 3 alusel kehtestatud määruses nimetatud

koduõendusteenust. Tervisekeskuse moodustajate hulka võivad, aga ei pea kuuluma logopeedilist

ravi või psühholoogilist ravi osutavad isikud.

Lõike 2 alusel loetakse tervisekeskuse osaks ka tervisekeskust moodustava perearstiabi osutaja teine

tegevuskoht ehk tervisekeskuse filiaal. Nii saab tervisekeskuse juurde koondada piirkonna

väiksemaid praksiseid ning pakkuda täismahus esmatasandi teenust ka nende nimistute inimestele.

Ka praegu saab TTL mõttes tervisekeskuse juurde kuuluda filiaal, nii on näiteks Sangaste

perearstikeskus filiaaliks Otepää tervisekeskusele.

Lõikega 3 sätestatakse volitusnorm, et kehtestada tervisekeskuste liigid ja nõuded eri liiki

tervisekeskustele. Täpsem liikide jaotus ja nõuded tuleb veel kokku leppida, kuid on selge, et

erinevad tervisekeskused on väga erineva suuruse, võimekuse ja ambitsiooniga ning seda tuleb

ülesannete jagamisel arvestada. Pole vajadust anda kõigile sama piirkonna tervisekeskustele

vastutust, mida võiks tegelikult katta piirkonna peale üks keskus. Tervisekeskuste liikide nõuetes

kirjeldatakse nii keskuse ruume ja sisustust kui ka teenustepaketti, teenindatavate isikute ja nimistute

arvu jm. Esialgu planeeritakse määruses kasutada TTLi tervisekeskuse definitsiooni.

Punkti 6 kohaselt muudetakse TTKS § 57 lõiget 33. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on Tervisekassal

võimalik korraldada perearstinimistu ajutine asendamine tervisekeskuse kaudu. Muudatusega

nähakse ette võimalus kinnitada nimistule ajutiseks asendajaks lisaks tervisekeskusele järgmise

valikuna perearstiabi osutav juriidiline isik.

Muudatuse eesmärk on võimaldada paindlikumat perearstiabi teenuse pakkumist (asendamist).

Vajadust selleks on eelnevalt selgitatud eelnõu § 1 punkti 3 muudatuse juures. Paragrahvi

täiendatakse sisuliselt ühe lisavõimalusega perearstita nimistu asendamiseks, samal ajal ei muutu

senised võimalused asendajate valikus.

Nimistuga perearsti asendamise võimaldamine ka selliste perearstiabi osutajate poolt, kes ei tegutse

tervisekeskuses, on vajalik, et lisada paindlikkust. Seda võimalust peaks kasutama vaid erandlikult,

üksnes juhul kui täidetud on kõik eeldused: konkurss uue perearsti leidmiseks on luhtunud ning

asendajaks ei ole võimalik kinnitada arsti vastavalt TTKS § 57 lõikele 31 ega tervisekeskust (nt

piirkonnas tervisekeskuse puudumise tõttu või juhul, kui tervisekeksus juba asendab sellisel määral

perearstita nimistuid, et täiendava koormuse panemine ei tagaks teenuse kvaliteeti vms).

Punktiga 7 võimaldatakse kinnitada asendus pikemaks ajaks kui seni kehtinud üheaastane periood.

Uues sõnastuses võimaldab seadus tervisekeskusele ja perearstiabi osutajast juriidilisele isikule

7

perearsti nimistu asendamiseks kinnitada kuni viieks aastaks. Tegemist on sarnaselt senise lühema

perioodiga Tervisekassa kaalutlusotsusega, sätestades maksimaalse asendusperioodi pikkuse.

Kehtiva TTKS alusel võib arst või tervisekeskus olla kuni üks aasta nimistu ajutiseks asendajaks.

Ajaline piirang on seatud, kuna eelistatult leitakse nimistule kvalifitseeritud perearst, kes tagab

kvaliteetse teenuse ja järjepidevuse. Tegelik seis on, et mitmete nimistute juures on ajutist asendust

mitme aasta vältel aasta kaupa pikendatud, kuna perearsti ei leita.

Muudatusega võimaldatakse perearsti konkursi luhtumisel nimistu asendamist perearstiabi osutajale

pikemaks perioodiks, sõltumata sellest, kas tegemist on tervisekeskusega. Muudatuse eesmärk on

võimaldada juhtprojektide korraldamist, lisades teenuse rahastamise tingimused TTLi 11. peatükki

„Juhtprojektid tervishoiusüsteemi arendamiseks“.

Pikemaajaline asendus on vajalik kahel põhjusel:

1. See annab selguse ja kindluse nii nimistu patsientidele kui ka asendusteenust pakkuvale

teenuseosutajale. Kui on ette näha, et lähiajal ei ole võimalik nimistule püsivat perearsti

leida, siis on nimistusse kuuluvate isikute jaoks pikaajaliselt kokku lepitud asendus selgem

lahendus kui asendaja korduv määramine lühikesete perioodide kaupa. Samuti annab see

teenuseosutajale kindluse rahaliselt ning ajaliselt investeerida ja pakkuda ka töötajatele

kindlat töökohta pikemaks ajaks.

2. Võimaldab hinnata võimalike täiendavate muudatuste vajalikkust. Tervisekeskuste loomine

ja muutunud ootused tööelule võivad nõuda tulevikus nimistu eest vastutamise ümber

mõtestamist. Tuleb kaaluda võimalust, et teatud tingimustel kinnitataksegi nimistu mitte

perearstile, nagu praegu, vaid perearstikeskusele. See ei tähenda, et inimestel kaoks ära oma

perearst, kuid teenuse eest vastutajaks oleks selle perearsti tööandja. Punktis 5 toodud

muudatus annab võimaluse katsetada, millised tingimused teenuse osutamiseks oleks sellise

asjade korralduse puhul vajalikud. Juhtprojekt, mis kestab mitu aastat, aitab seda paremini

hinnata.

Vähendamaks ohtu, et pikaajalist asendamist hakatakse kasutama kui hõlpsat alternatiivi perearsti

otsimisele, sõnastatakse vajadus igakordselt hinnata sellise korralduse sobivust tervisesüsteemi kui

tervikuga. Selline nõue kindlustab, et iga pikemaajaline asendus oleks läbi mõeldud mitte ainult

konkreetse nimistu ja teenuse rahastamise aspektist, vaid arvestataks ka tervishoiu strateegiliste

suundadega.

Punkt 8 näeb ette kohustuse viia läbi TTKS § 7 lõigetes 5 ja 6, § 57 lõike 33 punktis 2 ja lõikes 35

sätestatud regulatsioonide mõjuhinnangud hiljemalt 2029. a 1. jaanuariks. Nõue on sätestatud, et

veelgi maandada riske, mida muudatuse tegemine võiks teoreetiliselt põhjustada.

Sotsiaalministeerium hindab hiljemalt 2028. aastal, kas soovitud mõju on saavutatud. Kui ilmneb

negatiivne mõju, näiteks mõni muudatusest tulenev risk esmatasandi tugevdamisele ja süsteemi

jätkusuutlikkusele, mida ei osata praegu ette näha, siis saab muudatuse tagasi pöörata.

Muudatust, mis võimaldab nimistu pikaajalist asendamist perearstiabi osutaja poolt, on kavas

rakendada juhtprojektide raames, mille töötab Tervisekassa välja koostöös Sotsiaalministeeriumiga.

Juhtprojektis seatakse mõõdetavad eesmärgid ja selgitatakse välja mõõtmiseks vajalikud andmed.

Eesmärk on, et teenuse kvaliteet ja kättesaadavus inimestele ei langeks võrreldes sellega, kui nimistu

teenindajaks või asendajaks on konkreetne arst. Plaanitav hindamise protsess on sisulises kooskõlas

avaliku sektori katsetamise juhendi ning raamistikuga.

8

Eelnõu §-dega 2–5 muudetakse vastavalt ATKEAS-i, KKS-i, KüTS-i ja RaKS-i. Läbivalt

asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. Muudatus on tehniline ja selle vajadust on

selgitatud eelnõu § 1 punkti 2 juures.

Eelnõu §-ga 6 muudetakse RavS-i.

Punktidega 1, 2 ja 4 täiendatakse RavS § 13 lõike 1 punkti 2, § 16 lõiget 6, § 18 lõiget 3, § 21 lõiget

12, § 19 lg 32 ja § 21 lõike 8 sissejuhatavat lauseosa viitega RavS § 21 lõikele 71. Antud muudatus

on seotud eelnõu § 6 punktis 3 tehtud muudatusega.

Punktiga 3 täiendatakse RavS §-i 21 lõikega 71, mis annab Ravimiametile õiguse lubada müügiloata

ravimi turustamist. Täiendusega lihtsustatakse tarneraskuste esinemisel puuduva ravimi asendamise

menetlusprotsesse ja antakse võimalus turult lahkunud müügiloaga ravimile alternatiivide

leidmiseks nii, et patsientide ravi vahepeal ei katke. Tarneraskuse korral on Ravimiametil õigus

otsustada ametile teadaoleva alternatiivse müügiloata ravimi turustamise lubamist ilma eelnevalt

arstide erialaorganisatsioonilt müügiloata ravimi turustamise loa taotlust küsimata. Sätte eesmärk on

kiirendada raviminappuse korral alternatiivse müügiloata ravimi jõudmist tervishoidu, sest jääb ära

erialaorganisatsiooni taotluse esitamisele ja läbivaatamisele kuluv aeg, samuti vähendatakse

erialaorganisatsioonide koormust taotluse esitamiseks teada olevate müügiloata ravimite

turustamiseks lubamisel.

2023. aastal andis Ravimiamet erialaseltsi taotluse alusel turustamise loa müügiloata ravimitele 47

korral, kusjuures enamasti oli tegemist tarneraskusega (nt lastel kasutatavate antibiootikumide

ravimvormid (amoksitsilliin, amoksitsilliin+klavulaanhape, asitromütsiin, klaritromütsiin,

tsefadroksiil, tsefprosiil, tsefuroksiim); psühhiaatrias kasutatavad ravimid (haloperidool, tianeptiin,

trasodoon); endokrinoloogias kasutatavad ravimid (kaltsitriool, semaglutiid); nefroloogias kasutatav

ravim polüstüreensulfonaat jm) või ravimi turustamise lõpetamisega seotud vajadusega (nt morfiini

süstelahus, levofloksatsiin, teofülliin, metadoon tablett, buprenorfiin)) ja vaid mõned taotlused olid

esitatud toodust erinevatel põhjustel. 2022. aastal oli selliseid taotlusi 30 ja 2021. aastal 14, st

erialaorganisatsioonide koormus tarneraskuste ajaks müügiloata ravimite turule lubamiseks taotluste

esitamisel on viimaste aastatega mitmekordistunud. Tarneraskuse teadet saades veendub

Ravimiamet koostöös müügiloa hoidjate ja ravimi turustajatega, et ravimil on tarneraskus, mille

kestvuse ajaks tõenäoliselt ei piisa riigis olevatest ravimivarudest, puuduvad piisavas koguses teised

müügiloaga alternatiivsed ravimid, ei ole võimalik anda luba müügiloaga ravimi võõrkeelses

pakendis piisavas koguses turustamiseks ning alles seejärel kaalutakse sama toimeaine ja tugevusega

müügiloata ravimite turustamise lubamist. Kui Ravimiamet ei ole omal algatusel tarneraskuse

kontekstis pidanud müügiloata ravimi turustamisloa andmist vajalikuks, siis jääb

erialaorganisatsioonile võimalus endiselt esitada põhjendatud taotlus müügiloata ravimile

turustamise loa saamiseks.

Loa andmine on põhjendatud üksnes ametile teada oleva raviminappuse olukorras. Sellisteks

olukordadeks on ravimi tarneraskus; ravimi turustamise lõpetamine; raviminappuse tingituna Eestis

müügiloa hoidja poolsest ebapiisavast tarneprognoosist (tarned toimuvad müügiloa hoidja

ettenähtud koguses ja plaanipäraselt, kuid prognoositud kogus ei ole piisav patsientide ravivajaduse

katmiseks).

Enne otsuse tegemist veendub amet koostöös müügiloa hoidjate ja ravimi turustajatega järgmises:

- ravimil on tarneraskus, turustamine on lõpetatud või on raviminappus tingitud ebapiisavast

tarneprognoosist ning selle kestvuse ajaks tõenäoliselt ei piisa riigis olevatest

ravimivarudest;

9

- puuduvad piisavas koguses teised müügiloaga alternatiivsed ravimid;

- müügiloa hoidjate hinnangul (kui müügiloa hoidja on mõistliku aja jooksul kontaktne) ei

ole üldse või piisavad koguses kättesaadav võõrkeelses pakendis ning müügiloaga ravim

ega selle alternatiivid, et katta patsientide ravivajadust.

Müügiloata ravimi kasutamine peab olema õigustatud. Müügiloata ravimi kasutamine ei ole

õigustatud, kui esineb vähemalt üks järgmistest RavS § 21 lõikes 5 toodud asjaoludest:

- Ravimiametile teadaolevalt ei ole ravimi kvaliteedi kohta piisavalt andmeid, ravimi

kvaliteet ei vasta nõuetele või selle efektiivsus ei ole tõendatud;

- ravimi kasutamine võib olla ohtlik tervisele.

Sättest tuleneva loa andmiseks tekib ametil alus kindlaks määratud (piiritletud) olukorras ehk

ravimite tarneraskuse ajal või turustamise lõpetamisel ehk raviminappuse korral (puuduvad piisavas

koguses müügiloaga alternatiivid, st ravim ja tema asendamiseks sobivad ravimid puuduvad või neid

ei turustata ravivajadusele vastavalt). Loa andmisel:

- võetakse arvesse patsientide katkematu ravi tagamise vajadus – arvestades võimaliku

katkestuse perioodi pikkust ja ravi katkestamise tagajärgi patsiendi tervisele;

- annab Ravimiamet loa üksnes kindlaks määratud diagnoosi puhul, mis määratakse

arvestades raviminappuses oleva müügiloaga ravimi näidustust;

- saab otsuse teha üksnes raviminappuses oleva müügiloaga ravimiga sama toimeainega

müügiloata ravimi turustamiseks (võimalusel eelistatakse sama tugevuse ja ravimvormiga

müügiloata ravimit);

- eelistatakse ravimi valikul müügiloaga ravimeid Euroopa Majanduspiirkonnast. Juhul, kui

otsuses viidatud ravimid ei ole Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis kättesaadavad

eelistatakse müügiloaga ravimeid riikidest, kellel on Euroopa Liiduga vastastikuse

tunnustamise nõusolek, mis muuhulgas hõlmab ravimite tootmise järelevalvet.

Punktis 5 asendatakse § 33 lõikes 17 tervishoiutöötajate registri nimetus tervishoiukorralduse

infosüsteemiga. Tegemist on vigade parandamisega, kuna TA-l on juba juunist 2022. a kasutusel

tervishoiukorralduse infosüsteem, millega liideti mitu riiklikku andmekogu, sh tervishoiutöötajate

register. Sättes on jäänud registri nimi parandamata.

Punktis 6 sisalduv RavS § 43 lõike 6 muutmise vajadus on tekkinud asjaolust, et hetkel kehtiva

regulatsiooni kohaselt võib ravimi tootja tegeleda hulgimüügiga tegevusega ravimite osas, mille

tootjaks ta ise ei ole (RavS § 26 lõike 2 kohaselt peab ravimi tootmise tegevusloa omajal olema

määratud selleks pädev isik). Pädev isik vastutab nii tootja omatoodangu hulgimüügi tegevuste kui

ka mitte omatoodangu hulgimüügi tegevuse eest. Äsja vastu võetud ravimiseaduse muudatustega

viiakse ravimiseadus kooskõlla EL regulatsiooniga, mille kohaselt peab ravimi tootjal mitte

omatoodangu hulgimüügiks olema ravimite hulgimüügiks vastav tegevusluba (eraldatud on

tegevusluba; tootmiseks ja oma toodangu hulgimüügiks tootmise luba ning mitte omatoodangu

hulgimüügiks ravimite hulgimüügi tegevusluba). Täna kehtiva RavS § 43 lõike 6 tagajärjel tekib

olukord, kus senine tootmise pädev isik ei saa enam olla pädevaks isikuks hulgimüügi tegevusloa

alusel. Selline regulatsioon on liigselt piirav, mistõttu tuleb regulatsiooni leevendada.

Ravimi tootja poolt määratud tootmise pädev isik peab tundma ravimite hea turustamistava (GDP)

nõudeid. Juhul, kui üks käitlemistegevustest on väiksema mahuga (nt põhitegevuseks on hulgimüük

ja lisaks tehakse väikeses mahus ümbermärgistamist või väikses koguses mõne teise tootja ravimi

hulgimüüki), siis ei ole ilmtingimata vaja tootmises ja hulgimüügis eraldi pädevaid isikuid. Siiski

lasub ettevõtte omanikul kohustus tagada pädeva isiku töökohustuste täielik täitmine iga tegevuse

juures. Tänasel päeval on olemas samale tegevusloa omajale kuuluvaid hulgimüügi ja tootmise

10

tegevuslube, millel on sama isik pädevaks isikuks märgitud nii tootmise kui hulgimüügi osas. Sellise

lahendusega seni probleeme tekkinud ei ole.

Siiski ei oleks mõistlik erinevate tegevusloa omajate juures samal ajal tootmise ja teises hulgimüügi

pädevaks isikuks olemist võimaldada, kuna see võib kaasa tuua võimalikud nõuete rikkumised ning

ebaausa konkurentsi.

Eelnõu §-ga 7 muudetakse ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise

seadust (lähtetoetused), kuna see seadus jõustub alles 01.07.2024 ning sisaldab sõna „üldarstiabi“.

Selleks, et jõustumata seadus saaks muudetud ning sisaldaks uut mõistet „perearstiabi“ peab selle

muutma enne 01.07.2024.

Eelnõu §-ga 8 muudetakse RLS-i.

Punktidega 1 ja 3 asendatakse sõna „üldarstiabi“ sõnaga „perearstiabi“. Muudatus on tehniline ja

selle vajadust on selgitatud eelnõu § 1 punkti 2 juures.

Punktiga 2 täiendatakse RLS § 287 lõikega 5. Sügisel 2022. a võttis Riigikogu vastu psühhiaatrilise

abi seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse - 600 SE. Iseseisvate

spetsialistide muudatused liideti sinna muudatusettepanekutena ning lisamata jäi uue tegevusloa

menetlemise eest võetav riigilõiv. 600 SE menetlemise ajal 2022. aastal ei olnud võimalik

lisanduvaid menetlustoiminguid korrektselt hinnastada, kuna seaduse vastuvõtmise ajal puudusid

rakendustingimused ja infotehnoloogiline lahendus, mistõttu polnud võimalik hinnata ka tegevusloa

menetlemise töömahtu. 2023. aasta kevadel, mil rakendustingimuste kavandid olid valminud, oli

Riigikogu töö häiritud ja Sotsiaalministeeriumi püüdlused lisada asjasse puutuvad sätteid sobivate

eelnõude juurde läksid luhta. Kuna muudatused jõustusid 1. oktoobril 2023. a, oleks vaja riigilõiv

siiski kehtestada. Tulenevalt 1. oktoobril 2023. a jõustunud muudatustest täiendatakse sätet kolme

uue ravi liigiga, s.o füsioteraapia, logopeedilise ravi ja psühholoogilise raviga. Sätte muutmine

annab TA-le õigusliku aluse küsida riigilõivu ka nende tervishoiuteenuste osutamiseks tegevusloa

taotlemisel. Riigilõivu suurus ehk 145 eurot on samaväärne õendusabi osutamise tegevusloa lõivuga,

kuna hinnatavate toimingute maht on sarnane.

Punktiga 4 täiendatakse RLS-i §-ga 2984, millega kehtestatakse riigilõivud tubakatoote ja

tubakatootega seonduvast tootest ning nende koostisest teavitamisele (teate esitamisele).

Tubakatooteid võõrandamiseks Eestisse toov või Eestis tubakatooteid tootev ettevõtja esitab TA-le

enne uue või muudetud tubakatoote turuleviimist tootemarkide ja -liikide kaupa elektroonilises

vormis teavituse. Tubakatoodete ja tubakatoodetega seonduvate toodete koostisest teavitamise

nõuded on sätestatud TubS §-des 10–103. Teavituse esitamisel tasutakse riigilõivu 740 eurot.

Tubakatoodetest ja tubakatoodetega seonduvate toodete teavitamise nõue tuleneb direktiivist

2014/40/EL ja on juba kehtiv nõue. Komisjoni rakendusotsus (EL) 2015/2186, 25. november 2015,

millega kehtestatakse tubakatooteid käsitleva teabe esitamise ja kättesaadavaks tegemise vorm

preambul 7 kohaselt on direktiiviga 2014/40/EL nõutud andmete kogumine, õigsuse kontrollimine,

asjakohane analüüsimine, säilitamine ja levitamine on täielikult liikmesriikide vastutusel.

Vajalike andmete kogumiseks tehtava teavituse administratiivsete kulude ja sisulise hindamisega

liikmesriigile tekkivate kulutuste eest on liikmesriikidel õigus küsida direktiivi artikkel 5 punkt 8

kohaselt liikmesriikidele esitatava teabe kättesaamise, hoidmise, töötlemise, analüüsimise ja

avaldamise eest tubakatoodete tootjatelt ja importijatelt proportsionaalset tasu.

11

Kuid algselt teavitamise nõude kehtestamisel ei kehtestatud koheselt riigilõive, kuna teavituste hulka

hinnati eelnevate perioodide teavituste hulga põhjal ebapiisavaks, et oleks mõistlik kehtestada

riigilõivud. Samuti ei suudetud hinnata tegelikkusele vastavaks teavituste läbivaatamise ja

hindamisega ning teavitajatega suhtlemisega seotud tööaja kulu. Eeldused seati aastal 2014 turul

olnud toodete arvu järgi, mis ei vasta enam tänase päeva turuolukorrale, kus elektrooniliste

sigarettide arv turul erineb kunagi prognoostust väga suures ulatuses. Kui prognooside tegemisel oli

erinevaid tooteid Eesti turul ligikaudu 100, siis hetkel on kehtivaid teavitus üle 46 000. Teavituste

kontrollimise ja läbivaatamisega tekivad TA-le märkimisväärsed kulud, mis on nii teavitustega

otseselt seonduv tööjõukulu, kui ka IT ja administratiivsed kulud. Toodete teavitamisega seotud

kulud peavad täielikult kandma tooteid turule toovad ettevõtjad, tegemist on nende

ettevõtluskuludega ning nende kulude katmist riigi poolt ei saa aktsepteerida ning eraldi tuleb

rõhutada vastuolu, mis tuleneb tubaka- ja nikotiinitoodete tervist kahjustavast olemusest. Algselt

hinnati teavitustega seonduvat töömahtu alla 0,5 ametikoha koormusena. Tegelikkus on näidanud

töömahu suuruseks vähemalt 2,5 ametikoha töömahtu. Eesti on ainuke liikmesriik kes ei ole toodete

teavitamise eest kehtestanud lõive ja tasusid.

Mitmetes liikmesriikides on teavitamise eest kehtestatud tasud, mis erinevad riigiti nii suuruse kui

ka tasude struktuuri poolest. Näidetena mõned teistes liikmesriikides kehtestatud tasud:

 Rootsis on kehtestatud tasu teavitamise ja teavituse muudatuse eest 10 500 Rootsi krooni1,

see tähendab mistahes muudatus ja aruande lisamine on kõik sama suure tasu eest;

 Taanis on toodetest esmakordse teavitamise tasu 15 000 Taani krooni, teavituse hoidmise

aastane tasu 15 000 Taani krooni2;

 Soomes on teavituse riigilõiv 150 eurot kõikide teavituste liikide kohta, kuid sellele

lisanduvad erinevad tasud (müügikohtade litsentside tasud 500 kuni 1000 eurot müügikoha

kohta aastas, koostisosade hindamine 300 eurot hinnatud koostisaine kohta, emissioonide

mõõtmise aruande kinnitamine 1500 eurot toote kohta, tubakatoodete järelevalve

läbiviimiseks mõeldud tasu 300 kuni 70 000 eurot tootja või importija kohta, sõltuvalt

müügimahtudest)3;

 Belgias on tootest teavitamise tasud 4 000 eurot toote kohta, teavituse hoidmise eest aastane

tasu 125 eurot.4

Tubakatoote ja tubakatootega seonduva toote teavituse muudatuse eest tasutakse samas summas

riigilõivu kui esmase teavituse korral. Teavituse muudatuste puhul on Tervisametil sarnaselt esmase

teavitusega vajalik üle kontrollida kogu andmete hulk, sest praktikast on ilmnenud, et teavituses

kontaktandmete muutmise puhul tehakse ka teisi muudatusi ning see vajab eraldi täiendata

kontrollimist, kas teavituses ei ole muudetud ka teisi toodet puudutavaid andmeid. Sisuliselt tuleb

TA-l iga muudatuse korral kogu teavitus veelkord korralikult läbi vaadata, sest muidu ei selgu

muudatuse sisu. See tähendab seda, et kõik read uues ja eelnevas teavituses tuleb üle kontrollida, et

teha kindlaks, kas toote koostist ei ole muudetud. Andmete esitamise ühisportaalis (EU-CEG

portaalis) on andmed esitatud mitmel erinevale lehel ja lisatud dokumentide arv, mida on vaja läbi

kontrollida, varieerub. Tänase praktika käigus on ka teavitusi, kuhu on lisatud 320 dokumenti. Kui

esmase teavituse vastavuse hindamisel tuleb kontrollida andmete esitamist vastavalt Komisjoni

rakendusotsusele (EL) 2015/2186 või (EL) 2015/2183, siis teavituse paranduse korral tuleb lisaks

kontrollida ka koostisosi võrreldes eelmise teavitusega. Sama töömaht tähendab ka sama tööajakulu,

1 https://www.folkhalsomyndigheten.se/the-public-health-agency-of-sweden/living-conditions-and-lifestyle/andtg/legal-requirements/e-cigarettes-

refill-containers/requirements-on-electronic-cigarettes-and-refill-containers/ 2 https://www.sik.dk/en/business/legal-guides/e-cigarettes/registration-e-cigarette-products/fees-registration-electronic-cigarettes-and-refill- containers#:~:text=Fees%20will%20change%20per%201%20April%2C%202022&text=Products%20can%20only%20be%20notified,annual%20m

aintenance%20of%20the%20registration 3 https://www.valvira.fi/web/en/tobacco/-tupakan-tuotevalvonta-/-ilmoitukset- 4 https://www.health.belgium.be/en/specific-regulation-tobacco-products

12

seega on teavituse muutmine teavituse sisulisel uuesti esitamine. Riigilõivu suuruse arvutamisel on

arvestatud reaalselt tubakatoodete teavitamisel esitatava teate läbivaatamisele kuluvat tööaega.

Planeeritav riigilõiv on kulupõhine. Teate läbivaatamisel kontrollitakse TubS-s nõutud andmete

olemasolu ning esitatud dokumentide asjakohasust ja nõuetele vastavust.

Toodetest teavitamise eest riigilõivu kehtestamine on oluline Eesti riigi asjatu koormuse

vähendamiseks. Praegu teavitatakse Eestisse massiliselt igaks juhuks tooteid, kuna Eesti on ainuke

riigilõivuta riik, aga iga teavituse nõuetekohane menetlemine on riigile suur kulu. Praeguse massilise

toodete teavituste olukorras ei suuda riik tegelikkuses sisuliselt täita toodete teavituste kontrollimise

kohustust. Eeldatav teavituste maht väheneb selliseks, et teavituste vastavust saaks kontrollida.

Eestisse tehtavad teavitused oleksid pärast lõivu kehtestamist tõenäoliselt vaid toodete kohta,

millega reaalselt turule tullakse. See vähendaks oluliselt Eesti riigi koormust tegeleda üleliigsete

teavitustega. Praegu on Eestis teavitatud ja vastavalt kodulehel avaldatud üle 46 000 erineva toote,

Taanis on vastav arv aga 1500.

Eelnõu §-ga 9 muudetakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seadust.

Punktiga 1 muudetakse § 1 punktis 2 sisalduvat ühte lõiget – 31. Säte kehtestab aluse vanglas ja

arestimajas kinni peetavatele isikutele tervishoiuteenuste, ravimite, meditsiiniseadmete ja muude

tervishoiuteenuste osutamisega seotud kulude rahastamiseks riigieelarvest Tervisekassa kaudu.

Lõikesse on tarvis lisada täpsustus, et Tervisekassa rahastab kinnipeetavatele vanglas kohapeal

osutatavat hambaravi. Vanglas kohapeal hakatakse osutama vältimatut hambaravi ning rahaliste

võimaluste piires ka muud vajaminevat hambaravi. Vanglas kohapeal osutatavate hambaraviteenuste

loetelu sätestatakse vangistusseaduse § 52 lõike 11 alusel kehtestatavas määruses ja ning

hambaraviteenuste eest tasutakse vanglas hambaraviteenuse osutajale tervishoiuteenuste loetelus

sätestatud alustel, tingimustel ja korras.

Vajadus tuua hambaraviteenus seaduses eraldi välja on tingitud sellest, et Tervisekassa juhtimisel ja

Justiitsministeeriumi vanglate osakonna osalusel tegutseva vanglatervishoiu reformi juhtrühma

otsusel ja kooskõlastatult terviseministriga luuakse kinnipeetavatele ravikindlustussüsteemis

täiskasvanud kindlustatutest erinev hambaravi rahastamismudel, asendades piiratud ulatuses

hambaravihüvitiste maksmise vajamineva hambaravi rahastamisega Tervisekassa kaudu. Selle

põhjuseks on asjaolu, et vanglas kinni peetavate isikute võimalused töötada ja enda hambaravi eest

tasumiseks raha teenida on ülimalt piiratud, mistõttu ei saa neile vangis viibimise ajal teiste

täiskasvanutega võrdset omaosalust kehtestada.

Punktiga 2 asendatakse §-s 2 sõnad „Eesti Haigekassa“ sõnaga „Tervisekassa“. Eesti Haigekassa

vahetas nime 1. aprillil 2023. aastal5, olles nüüd Tervisekassa. Selleks muudeti mitmeid seaduseid.

Kuna nn nimevahetuse eelnõu (SE 7726) oli samal ajal Riigikogu menetluses tervishoiuteenuste

korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (nn

vanglameditsiini eelnõu SE 6997) polnud normitehniliselt võimalik sel ajal nimevahetuse eelnõusse

asutuse tulevast nime enam sisse kirjutada. 1. juuliks 2024. a, mil Tervisekassa hakkab korraldama

tervishoiuteenuste osutamist vanglas, aga peab olema seaduses korrektne tekst ja asutus õige

nimega.

Eelnõu §-ga 10 muudetakse TOKVS-i.

5 Eesti Haigekassa seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (Eesti Haigekassa nimetamine Tervisekassaks)–Riigi

Teataja 6 Eelnõu - Riigikogu 7 Eelnõu - Riigikogu

13

Punktiga 1 muudetakse TOKVS § 4 lõiget 3. Alates 01.07.2024 jõustuva TTKS-i § 421 lg 2 alusel

hakkab tegevusluba kehtima vastutuskindlustuslepingu järgse kindlustusperioodi algusest või

tervishoiukorralduse infosüsteemis märgitud ajast, kui viimati nimetatu on hilisem. Käesolevas

lõikes sätestatut kohaldatakse ka tegevusloa muutmise ja majandustegevuse peatamise lõppemise

menetluses. Muudatuse kohaselt hakkab tegevusluba kehtima selle väljastamisest, kuid

tervishoiuteenust tohib hakata osutama ikkagi alles siis, kui kindlustusleping on sõlmitud. Muudatus

on pigem tehniline. Selline lahendus tagab, et kindlustusandjad näevad ise registrist kehtivaid

tegevuslubasid ning TA ja kindlustusandjad ei pea hakkama omavahel tegevuslubasid eraldi saatma,

et kindlustusandjad teaksid, kas saavad tervishoiuteenuse osutajaga kindlustuslepingu sõlmida.

Muudatusettepanek toob kaasa selgema tegevuslubade staatuse süsteemi ja sellisel juhul ei peaks

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse poolt tegema ka mahukaid registri arendusi. Samuti

annab muudatus registri kasutajale (näiteks kodanikule) arusaadavama ülevaate tegevuslubade

kehtivusest ja kindlustuskohustuse täitmisest. Tulenevalt eeltoodust tagaks tehtud

muudatusettepanek kõigile osapooltele arusaadavama protsessi tegevuslubadest ja

kindlustuskohustuse täitmisest.

Punktiga 2 muudetakse TOKVS § 5 lõiget 2. Muudatusega tagatakse, et kindlustusandmed saabuvad

TA-ni otse kindlustusandjalt ning ei liigu erinevaid kanaleid pidi, mis väldib ka erinevate arenduste

vajalikkust.

Punktiga 3 muudetakse TOKVS § 34 punkte 9 ja 10. Selguse huvides esitatakse nii punktid 9 kui 10

uuesti, kuigi igas sättes pole sisulist muudatust. Alates 01.07.2024 jõustuva TTKS-i § 421 lõike 2

alusel hakkab tegevusluba kehtima vastutuskindlustuslepingu järgse kindlustusperioodi algusest või

tervishoiukorralduse infosüsteemis ajast, kui viimati nimetatu on hilisem. Käesolevas lõikes

sätestatut kohaldatakse ka tegevusloa muutmise ja majandustegevuse peatamise lõppemise

menetluses. Muudatuse kohaselt hakkab tegevusluba kehtima selle väljastamisest, kuid

tervishoiuteenust tohib hakata osutama ikkagi alles siis, kui kindlustusleping on sõlmitud. Muudatus

on pigem tehniline. Selline lahendus tagab, et kindlustusandjad näevad ise registrist kehtivaid

tegevuslubasid ning TA ja kindlustusandjad ei pea hakkama omavahel tegevuslubasid eraldi saatma,

et kindlustusandjad teaksid, kas saavad tervishoiuteenuse osutajaga kindlustuslepingu sõlmida.

Muudatusettepanek toob kaasa selgema tegevuslubade staatuse süsteemi ja sellisel juhul ei peaks

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse poolt tegema ka mahukaid registri arendusi. Samuti

annab muudatus registri kasutajale (näiteks kodanikule) arusaadavama ülevaate tegevuslubade

kehtivusest ja kindlustuskohustuse täitmisest. Tulenevalt eeltoodust tagaks tehtud

muudatusettepanek kõigile osapooltele arusaadavama protsessi tegevuslubadest ja

kindlustuskohustuse täitmisest. Paragrahv 421 lõikes 3 muudatust ei ole, kuid normitehnilistel ning

selgust loovatel põhjustel on see taasesitatud.

Kui kehtiva TTKS § 481 sõnastuse kohaselt saab TA tegevusloa tunnistada kehtetuks kui

tervishoiuteenuse osutaja ei täida tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse

seaduses nõutud kindlustuskohustust, siis punktis 10 sisalduva muudatusettepaneku kohaselt võib

tegevusloa kehtetuks tunnistada ka juhul kui tervishoiuteenuse osutaja ei täida ka nimetatud seaduses

sätestatud muid kohustusi. Lisaks on täiendatud sõnastust lauseosaga, et oleks tagatud õigusselgus,

et tegevusloa võib kehtetuks tunnistada ka teistel MSÜS sätestatud alustel.

Eelnõu §-ga 11 muudetakse tubakaseadust.

Punktiga 1 muudetakse esimest lauset TubS § 10 lõikes 4, § 102 lõikes 7 ja § 103 lõikes 3, kuhu

lisatakse teate vastavuse kontroll ja hindamine. Muudatus tuleneb sellest, et esitatud andmete

14

nõuetele vastavust tuleb enne avaldamist kontrollida ning ka teavitused tuleb sisuliselt hinnata.

Direktiivi 2014/40/ preambula 13 kohaselt on liikmesriikidel ja komisjonil oma regulatiivülesannete

täitmiseks vaja põhjalikku teavet koostisosade ja tubakatoodetest eralduvate ainete kohta, et hinnata

tubakatoodete atraktiivsust, nende sõltuvust tekitavat toimet ja mürgisust ning selliste toodete

tarbimisega seotud terviseriske. Komisjoni rakendusotsus (EL) 2015/2186, 25. november 2015,

millega kehtestatakse tubakatooteid käsitleva teabe esitamise ja kättesaadavaks tegemise vorm

preambul 7 kohaselt on direktiiviga 2014/40/EL nõutud andmete kogumine, õigsuse kontrollimine,

asjakohane analüüsimine, säilitamine ja levitamine on täielikult liikmesriikide vastutusel. Selle

liikmesriigile pandud ülesande nõuetekohase täitmise tagamiseks on vajalik enne toodete info

avaldamist läbiviija teavituste nõuetele vastavuse ja ka teabe sisuline hindamine.

Punktiga 2 muudetakse TubS § 10 lõiget 6, kuhu lisatakse eelmisest kalendriaastast müügimahtudest

teavitamise tähtaeg, mis on 31. märts. Komisjoni rakendusotsus (EL) 2015/2186, 25. november

2015, millega kehtestatakse tubakatooteid käsitleva teabe esitamise ja kättesaadavaks tegemise vorm

preambul 8 ütleb, et tootjaid ja importijaid tuleks innustada liikmesriikidele esitatavaid andmeid

ajakohastama. Liidusisese võrdlemise hõlbustamiseks peaksid liikmesriigid innustama tootjaid ja

importijaid esitama ajakohastatud andmeid, nt aasta müügiandmeid, järgneva kalendriaasta esimesel

poolel. Selleks, et ajakohased andmed oleks kalendriaasta esimeele poole lõpuks TA poolt

kontrollitud ja teavituste ühisportaalis esitatud on vajalik seada tähtajaks hiljemalt märtsi lõpp.

Müügikoguste andmete esitamisel esineb tihti puudusi, mille kõrvaldamiseks on vajalik teavituste

esitajatega täiendavalt ühendust võtta, et esitatud andmed vastaksid nõuetele. Samuti müügiandmete

esitamata jätnud teavitajate meeldetuletused saata.

Täpsustatakse ka andmete esitamise vormi, milleks on elektroonilises vormis andmete esitamiseks

ettenähtud ühisportaali kaudu. Nõue tuleneb Komisjoni rakendusotsuse (EL) 2015/2186 artiklist 2,

mille lõike 2 kohaselt tagavad liikmesriigid, et tubakatoodete tootjad ja importijad esitavad

koostisosade, eralduvate ainete ja müügimahtude, sh muudatuste ja turult kõrvaldamise kohta teabe

andmete esitamiseks ettenähtud ühisportaali kaudu. Enamus teabe esitajaid seda nõuet ka täidavad

kuid segaduste vältimiseks, kus aruanne esitatakse kirja teel TA-le, vajas säte täpsustamist.

Punktiga 3 täiendatakse TubS § 102 lõike 2 sissejuhatavat lauseosa TA-le teabe esitamise tähtajaga,

mis on 31. märts. Tähtaja kehtestamine on tingitud samadest asjaoludest nagu eelnevalt p.s 2 toodud.

Punktiga 4 täiendatakse TubS 2. peatüki 1. jagu §-ga 104, millega sätestatakse TubS §-des 10–103

nimetatud teate läbivaatamise eest enne teate esitamist riigilõiv. Direktiivi 2014/40/EL preambul 13

kohaselt on liikmesriikidel ja komisjonil oma regulatiivülesannete täitmiseks vaja põhjalikku teavet

koostisosade ja tubakatoodetest eralduvate ainete kohta, et hinnata tubakatoodete atraktiivsust,

nende sõltuvust tekitavat toimet ja mürgisust ning selliste toodete tarbimisega seotud terviseriske.

Komisjoni rakendusotsuse (EL) 2015/2186 preambul 7 kohaselt on direktiiviga 2014/40/EL nõutud

andmete kogumine, õigsuse kontrollimine, asjakohane analüüsimine, säilitamine ja levitamine

täielikult liikmesriikide vastutusel.

Vajalike andmete kogumiseks tehtava teavituse administratiivsete kulude ja sisulise hindamisega

liikmesriigile tekkivate kulutuste eest on liikmesriikidel õigus küsida direktiivi 2014/40/EL artikkel

4 lõige 6, artikkel 5 lõige 8, artikkel 6 lõige 4 ja artikkel 7 lõige 13 kohaselt liikmesriikidele esitatava

teabe kättesaamise, hoidmise, töötlemise, analüüsimise ja avaldamise eest tubakatoodete tootjatelt

ja importijatelt proportsionaalset tasu. Vajadust riigilõivu kehtestamiseks on selgitatud eelnõu § 8

punkti 3 selgituste all.

15

TA kontrollib teavituse vastavust TubS § 10–103 nõuetele ning Komisjoni rakendusotsuste (EL)

2015/2183 ja (EL) 2015/2186 nõuetele. Teavitus peab sisaldama:

• tootja, liidus vastutava juriidilise või füüsilise isiku ja vajaduse korral liitu importija nimi ja

kontaktandmed;

• loetelu kõikidest tootes sisalduvatest koostisainetest ning toote kasutamise korral eralduvatest

ainetest, samuti nende kogustest tootemarkide ja -liikide kaupa;

• tõrva, nikotiini ja vingugaasi eraldumise koguseid;

• toksikoloogilised andmed toodete koostisosade ja neist eralduvate ainete, muu hulgas

kuumutamisel eralduvate ainete kohta, osutades eelkõige nende sissehingamisest tulenevale

mõjule tarbijate tervisele ja võttes muu hulgas arvesse nende sõltuvust tekitavat toimet;

• teave nikotiini doseerimise ja omastamise kohta, kui seda tarbitakse tavalistes või mõistlikult

prognoositavates tingimustes;

• toote koostisosade kirjeldus, sealhulgas vajaduse korral elektroonilise sigareti või täitepakendi

avamise ja täitemehhanismi kirjeldus;

• tootmisprotsessi, sealhulgas seeriatootmise kirjeldus ja deklaratsioon, et tootmisprotsess tagab

nõuetele vastavuse;

• deklaratsioon, et tootja ja importija kannavad täit vastutust toote kvaliteedi ja ohutuse eest;

• nikotiini sisaldava vedeliku täitepakendi suurus on kõige rohkem 10 ml;

• ühekordsete elektrooniliste sigarettide või ühekordselt kasutatavate kapslite mahutite suurus

ei ületa 2 ml;

• nikotiini sisaldav vedelik ei sisalda nikotiini rohkem kui 20 mg/ml;

• nikotiini sisaldav vedelik ei sisalda TubS § 8 lõikes 4 nimetatud lisandeid;

• nikotiini sisaldava vedeliku tootmiseks on kasutatud ainult väga puhtaid koostisosi ning muud,

kui pakendil loetletud koostisosad, esinevad vedelikus ainult mikrokogustena, kui nende

vältimine tootmise ajal ei ole tehniliselt võimalik;

• nikotiini sisaldavas vedelikus kasutatakse ainult neid koostisosi, mis ei ole inimese tervisele

ohtlikud ei kuumutatult ega kuumutamata, välja arvatud nikotiin;

• elektroonilised sigaretid eraldavad tavatingimustel kasutamisel nikotiiniannuseid ühtlaselt;

• kättesaadav teave muude eralduvate ainete ja nende koguste ning määramiseks kasutatud

mõõtmismeetodite kohta;

• teabe erinevate tarbijarühmade, sealhulgas noorte, mittesuitsetajate ja tavakasutajate

põhitüüpide eelistuste kohta;

• teabe kõnealuste toodete müügiviiside kohta;

• kokkuvõte mis tahes turu-uuringu kohta eespool osutatud küsimustes ning selle tõlge inglise

keelde;

• tubakatoote tootmisel kasutatud koostisosade ja nende koguste loetelu iga tubakatootes

sisalduva koostisosa massi põhjal kahanevas järjekorras koos asjaomase koostisosa

kasutamise põhjendusega ning teave koostisosa registreerimise kohta vastavalt REACH-

määrusele ja koostisosa klassifikatsiooni vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele

(EÜ) nr 1272/2008;

• toojale või importijale kättesaadavad andmed tubakatoodetes kasutatavate koostisainete

toksilisuse kohta nende ainete põletatud või põletamata kujul, viidates eelkõige nende

tervisemõjule ning võttes arvesse nende sõltuvust tekitavat toimet ja toksilisust. Terviseamet

võib nõuda nimetatud ettevõtjalt täiendavate asjakohaste uuringute tegemist;

• sigarettide ja suitsetamistubaka puhul esitab tubakatoodete tootja või importija lisaks ka

tehnilise dokumendi, milles esitatakse kasutatud lisaainete üldine kirjeldus ja nende

omadused.

Eelnõu §-ga 12 kehtestatakse seaduse jõustumine.

16

Eelnõu jõustub 2024. aasta 1. juulil, kuna mitmed muudatused on seotud samal ajal jõustuvate

seadustega.

Eelnõu § 6 jõustub üldises korras.

Eelnõu § 8 punkt 3 ja § 11 jõustuvad 2025. aasta 1. jaanuaril. Jõustumise tähtaeg annab ettevõtjatele

piisavalt aega uute nõuetega kohanemiseks.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus võetakse kasutusele uued terminid:

 tervisekeskus – tervisekeskuse moodustavad samas taristus ühiselt perearstiabi, iseseisvat

ämmaemandusabi, füsioteraapiat ja koduõendusteenust osutavad isikud;

 perearstiabi – senise üldarstiabi asemel kasutatav termin, mis annab mõiste sisu selgemalt ja

täpsemalt edasi.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on vastavuses EL õigusega.

6. Seaduse mõjud

Muudatuste eesmärgiks on juba jõustunud või jõustuvate tervisevaldkonna õigusaktide õigusselgus

ja terviklikkus.

Esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist järgmistes valdkondades: sotsiaalne,

sh demograafiline mõju ning mõju riigiasutuste korraldusele. Eelnõu mõjude olulisuse

tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkonda nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise

sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk.

Eelnõus esitatud muudatused ei mõjuta majandust, regionaalarengut, elu- ja looduskeskkonda, riigi

julgeolekut ja välissuhteid ning riigiasutuste ega kohalike omavalitsuste asutuste korraldust, mistõttu

ei ole mõjusid nendes valdkondades hinnatud.

Mõjuanalüüsi koostamiseks kasutati Ravimiameti, Tervise Arengu Instituudi, Terviseameti ja

Tervisekassa andmeid.

See peatükk sisaldab ainult sisuliste mõjude analüüsi. Tehniliste muudatuste mõjusid pole hinnatud.

Eelnõu § 6 punkti 2 muudatused on protsessi selgitava iseloomuga ning § 7 muudatused on eelkõige

seotud riigi koormuse vähendamisega seoses tubakatoote ja tubakatootega seonduva toote

teavitustega ning täpsustusega, et TA-l oleks edaspidi õigus küsida riigilõivu ka füsioteraapia,

logopeedilist ja psühholoogilist ravi pakkuvate tervishoiuteenuste osutamiseks tegevusloa

taotlemisel. Tegevusluba on tarvis taotleda ka teiste tervishoiuteenuste pakkumisel ning selle eest

tuleb samuti riigilõivu maksta. Seetõttu on tegemist nõuete ühtlustamisega kõigile tegevuslubade

taotlejatele. Nelja kuu jooksul on iseseiva füsioteraapia tegevusloa, iseseisva logopeedilise ravi

tegevusloa ning iseseisva psühholoogilise ravi tegevusloa saanud vastavalt 46, 20 ja 17

teenuseosutajat. Võib eeldada, et teenuseosutajaid lisandub samas suurusjärgus. Tegevusloa

taotlemine on ühekordne tegevus ja seega ei ole mõju ühele teenuseosutajale suur.

6.1 Sotsiaalne, sh demograafiline mõju

17

Tervishoiuteenuste korraldamise seadust (TTKS) puudutavad muudatused

Muudatus 1: Nimistuväliste isikute teenindamise võimaluse loomine

Sihtrühm I: Eesti elanikkond

Muudatuste tagajärjel avaldub kaudne mõju potentsiaalselt kogu elanikkonnale, kuna igaüks võib

mingil hetkel vajada üldarstiabi. Statistikaameti andmetel on Eesti rahvaarv 2023. aasta 1. jaanuari

seisuga 1 365 884. TAI andmetel töötas 2022. aastal Eestis 944 perearsti ja TA andmetel on Eestis

praegusel hetkel kokku 785 perearsti nimistut.

Sihtrühma suurust võib hinnata suureks.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude risk

Muudatuste tulemusena võib sihtrühma käitumine muutuda, kuid eeldatavasti ei ole muudatustega

tarvis kohaneda. Muudatuste tulemusena muutub võimalikuks nimistuväliste patsientide

teenindamine, kuid täpsemad tingimused ja kord sätestatakse juba perearsti tööjuhendi määruses.

Mõju ulatuse sagedust võib samuti hinnata keskmiseks, kuna perearsti teenus on tervishoiusüsteemi

esmatasandi teenus, mille kasutamine on inimeste jaoks üsna sage, kuid enamasti mitte igapäevane.

Teenuse kasutamine sõltub juba konkreetse patsiendi terviseseisundist ja vajadustest.

Ebasoovitavate mõjude risk võib kaasneda, kui perearsti tööjuhendisse ja TTL-i lisatakse

nimistuväliste patsientide teenindamise teenus, mis oleks perearstiabi osutajale tulusam kui nimistu

patsientide teenindamine. Perearsti või tema asendajaga nimistu patsientide jaoks võib see kaasa

tuua olukorra, kus nende perearst teenindab eelisjärjekorras nimistuväliseid patsiente, kuna see on

tema jaoks majanduslikult tasuvam. See tooks kaasa ebasoovitud muudatuse perearstisüsteemis ning

see pole antud muudatuse eesmärk.

Muudatuse laiapõhjalisemaks hindamiseks on vajalik sätestada „Perearsti ja temaga koos töötavate

tervishoiutöötajate tööjuhendis" täpsemad tingimused, millal on nimistuväliste patsientide

teenindamine lubatud ning TTL-s sellise teenuse piirhind.

Eelnevat arvestades on tegemist olulise muudatusega.

Sihtrühm II: perearstiabi osutajad

TTKSi kohaselt on perearstiabi ambulatoorne tervishoiuteenus, mida osutavad perearst ja temaga

koos töötavad tervishoiutöötajad. TAI andmetel töötas 2022. aastal perearstiabiasutustes kokku 2780

tervishoiutöötajat (kellest 915 olid perearstid). Perearste oli 2022. aastal Eestis kokku 944 ning

nende keskmine vanus oli 55,4 aastat. Ligi kolmandik perearstidest olid 2022. aastal 65-aastased või

vanemad. Praeguse seisuga on igal nimistul olemas vähemalt asendaja. Tervisekassa andmetel on

785 nimistust 72-l asendaja. Nimistutest loobutakse aga kasvavas tempos, eelkõige on põhjuseks

pensionile jäämine.

Perearstiabiasutuste tervishoiutöötajad moodustavad ligi kümnendiku kõigist tervishoiutöötajatest,

mis tõttu saab sihtrühma suurust hinnata keskmiseks.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude risk

Perearstiabi osutajate töökorraldus võib mingil määral muutuda, kuid eeldatavasti ei ole tarvis

muudatustega kohaneda. Patsientide teenindamine ja ravimine on juba praegu nende peamine

eesmärk ning nimistuväliste patsientide teenindamine lisaks oma nimistu patsientidele seda

eesmärki ei mõjuta. Nimistuvälistele patsientidele võib perearsti teenust osutada ainult perearsti

18

tööjuhendis sätestatud alustel ning tegemist on perearstiabi osutajate jaoks täiendava teenusega.

Mõju ulatust võib seega hinnata keskmiseks.

Muudatustega puutuvad perearstiabi osutajad kokku regulaarselt, kuid eeldatavasti ei saa

nimistuväliste patsientide teenindamisest igapäevane tegevus. Mõju avaldumise sagedust saab seega

hinnata keskmiseks. Tegemist on täiendava teenuse osutamisega ning täpsem avaldumine sõltub

juba patsientide vajadustest perearstiabi järele.

Ebasoovitavate mõjude risk võib kaasneda, kui täiendava teenuse osutamine muutub

perearstiabiosutajate jaks tulusamaks kui oma nimistu teenindamine ning see võib kaasa tuua

ebasoovitud muutuse perearstisüsteemis. Samuti võib täiendava teenuse pakkumine suurendada

perearstiabi osutajate töökoormust, millega võivad kaasneda negatiivsed mõjud nii

tervishoiuteenuste osutajatele (läbipõlemine) kui ka patsientidele (teenuse kvaliteet langeb).

Ebasoovitavate mõjude riski on võimalik maandada, sätestades nimistuväliste patsientide

teenindamise täpsed kriteeriumid ja kord.

Eelnevat arvestades on tegemist olulise mõjuga.

Muudatuste tagajärjel võib kaudselt kaasneda positiivne mõju ka tervishoiusüsteemile, kuna võib

eeldada, et nimistuväliste patsientide teenindamise võimaluse loomine võib parandada esmatasandi

tervishoiu süsteemi toimimist. Seoses erakorralise meditsiini osakondade ülekoormusega on tähtis,

et sinna jõuaksid ainult kriitilised, vältimatut abi vajavad patsiendid ning need inimesed, kelle

haigusnähud on kergemad, pole aegkriitilised või on lahendatavad perearsti- või õe sekkumisega,

oleksid teenindatud tervishoiusüsteemi esmatasandil, et vältida ülekoormuse süvenemist. Positiivne

mõju kaasneb ainult juhul, kui teenuse osutamise tingimused ja piirhinnad on selgelt sätestatud

vastavates määrustes.

Muudatus 2: Perearsti konkursi luhtumisel nimistu asendamise perioodi pikendamine ning ajutiseks

asendajaks lisaks tervisekeskusele järgmise valikuna perearstiabi osutava juriidilise isiku lubamine

Sihtrühm kattub eelneva muudatuse sihtrühmaga. Praktiliselt mõjutab muudatus oluliselt vaid neid

perearstiabi osutajaid, kes võtavad enda teenindada perearstita jäänud nimistu. Praegu on

asendusarstiga nimistuid alla kümnendiku kõigist nimistutest ja lähiaastatel võib see hulk kasvada.

Muudatus võib seega mõjutada ligikaudu kümnendikku Eesti elanikest. Kaudselt võib muudatuste

tagajärjel avalduda positiivne mõju tervishoiuteenuste kättesaadavusele, millel omakorda on

positiivne mõju rahva tervisele ning tervishoiusüsteemi toimimisele. Kättesaadavuse paranemine

piirkonnas mõjub positiivselt ka teistele piirkonna teenuseosutajatele, vähendades ülekoormust.

Nimistu asendusperioodi pikendamine ning nimistu asendaja tingimuste laiendamine võimaldab

perearstiabi teenuste jätkumise inimestele. See omakorda võib hoida ära näiteks erakorralise

meditsiini osakondade ülekoormamise, mis võib tekkida, kui esmatasandi tervishoiuteenused pole

inimestele kättesaadavad ning tervisemuredega on vaja pöörduda järgmise kättesaadava spetsialisti

poole.

Ebasoovitavate mõjude risk võib kaasneda, kui perearstiabi osutajad ei taga nimistut teenindades

samaväärse kvaliteedi ja kättesaadavusega teenust kui täna nimistu alusel tegutsevad perearstid või

nimistuid asendavad arstid. Riski maandamiseks on selliste asenduste korraldamine kavandatud

koos mõjuhindamisega Tervisekassa poolt.

6.2 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

19

Ravimiseadust puudutavad muudatused

Muudatus: Ravimiametile erandolukordades eriloata ravimile turustamisloa andmine

Sotsiaalne mõju avaldub eelkõige patsientidele ja erialaorganisatsioonidele, teataval määral ka

Ravimiametile. Ravimite käitlejaid, sh tootjaid ja hulgimüüjaid muudatus ei mõjuta.

Sihtrühm: erialaorganisatsioonid

Positiivne mõju avaldub erialaorganisatsioonidele, kelle koormus väheneb tarneraskuse olukorras

seoses teada olevate müügiloata ravimite turustamise lubamiseks taotluste esitamise kohustuse ära

langemisega. Samas jääb erialaorganisatsioonidele alles võimalus esitada põhjendatud taotlus

müügiloata ravimile turustamisloa saamiseks, kui Ravimiamet ei ole omal algatusel tarneraskuse

kontekstis pidanud müügiloata ravimi turustamisloa andmist vajalikuks.

2023. aastal andis Ravimiamet erialaseltsi taotluse alusel turustamise loa müügiloata ravimitele 47

korral.

Eelnevat arvestades võib mõju hinnata väikseks.

Sihtrühm: patsiendid

Muudatus avaldab eelkõige positiivset mõju patsientidele, tagades ravimi tarneraskuse olukorras

võimalikult kiire alternatiivsete müügiloata ravimite kättesaadavuse. Vajalike ravimite

kättesaadavuse tagamisel võib patsientide ravi seisukohalt oluline olla ka see, kui müügiloata

alternatiivsed ravimid on võimalik muuta Eestis kättesaadavaks kasvõi mõned päevad kiiremini

(lihtsustades selleks menetlusprotsesse).

2023. aastal andis Ravimiamet erialaseltsi taotluse alusel turustamise loa müügiloata ravimitele 47

korral.

Eelnevat arvestades võib mõju hinnata väikseks.

Sihtrühm: Ravimiamet

Muudatusega lihtsustatakse tarneraskuste esinemisel puuduva ravimi asendamise

menetlusprotsesse, mis aitab tagada inimeste või loomade tervise seisukohast olulise ravimi

kättesaadavust Eestis. Kui seni on pidanud tarneraskuse korral esmalt erialaorganisatsioon esitama

taotluse, siis nüüd on Ravimiametil endal võimalus teha otsus teada olevate alternatiivsete

müügiloata ravimite turustamise lubamiseks.

Muudatus puudutab Ravimiametis 1 ametikoha tööd. Sihtrühma suurus on väike.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Ravimiameti jaoks võib ülesanne kaasa tuua

teatud määral töökoormuse suurenemise.

3. Muudatuste koondmõju ettevõtete või kodanike halduskoormusele

Halduskoormus kodanikele tervikuna ei muutu.

Halduskoormus ettevõtetele võib muutuda.

20

Seoses tervishoiuteenuste korraldamise muudatustega võib perearstiabi osutajate töökoormus

muudatuste tagajärjel suureneda. Täpsemalt on muutust kirjeldatud „Sotsiaalne, sh demograafiline

mõju“ peatüki all.

Töökoormus avalikule sektorile võib muutuda.

Riigiasutuste töökoormuse muutust on täpsemalt analüüsitud punktis „Mõju riigiasutuste ja

kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele“.

Andmekaitsealane mõjuhinnang

Eelnõu muudatused – nimistuvälise teenindamisega ning nimistu asendamise perioodi pikendamine

ning ajutiseks asendajaks lisaks tervisekeskusele järgmise valikuna perearstiabi osutava juriidilise

isiku lubamine – on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.

Andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemisel lähtuti sellest, et juba praegu töödeldakse

isikuandmetekaitse üldmääruse tähenduses isikuandmeid ning andmeesitajad ja haigekassa

rakendavad juba praegu kõiki kehtivaid isikuandmetega seotud nõudeid. Eelnõu muudatusega

laieneb perearsti poole teenindavate inimeste (nimistuvälised) ning nimistusse kuuluvate inimessi

teenindavat isikute (perearstiabi osutav juriidiline isiku) ring, millistes tegevustes juba täna

rakendatakse isikuandmete kaitse nõudeid. Seega ei ole muudatusel olulist mõju isikuandmete

töötlusele. Kehtima jäävad samad turvameetmed ja ohuhinnangud.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud

ja tulud

Rahaline mõju kaasneb järgnevate seaduste muudatustega:

1) TTKS muudatused

Nimistuväliste isikute teenindamise võimaluse loomine

Tervisekassa eelarvele võib tekkida mõju, kui määruses täpsustatakse olukorrad täiendava teenuse

osutamiseks ning TTL sätestatakse selle tegevuse hinnad. Muudatuse mõte on tagada teenus

olukordades, kui see muidu võiks katkeda, ehk üks tegevus asendub teisega. Muudatuse läbi

võimaldatud tegevus võib olla kallim tavapärasest nimistu alusel tegutsemisest, kuid alternatiivid

selles olukorras, kui nimistupõhiselt teenust tagada ei õnnestu, võiksid olla Tervisekassale veelgi

suurema kuluga (näiteks abi osutamine erakorralise meditsiini osakondade kaudu). Muudatustega

kaasnevad kulud kaetakse vajadusel Tervisekassa eelarvest.

Tervisekeskuse defineerimine

Kui määruses kehtestatakse täiendavaid nõudeid tervisekeskustele, siis võib kaasneda vajadus lisada

TTLi uusi tegevusi. Näiteks kui mõnd tüüpi tervisekeskustel tekiks kohustus pakkuda täiendavaid

vaimse tervise teenuseid, siis peaks Tervisekassa selle kulu katma. Mõju avaldub, kui muuta TTLi.

Muudatustega kaasnevad kulud kaetakse vajadusel Tervisekassa eelarvest.

Perearsti asendamist puudutavad muudatused

Muudatus võimaldab paindlikumalt kasutada praegust rahastamise põhimõtet, pakkudes üldarstiabi

teenust nimistu alusel. Muudatustega kaasnevad kulud kaetakse vajadusel Tervisekassa eelarvest.

2) RLS ja TubS muudatused

21

Riigilõivude mõju on väheoluline. Riigieelarve tulud suurenevad, kuna samade tegevuste eest pole

varem riigilõivu küsitud. TubS-ga seonduvalt samuti tulud riigieelarvesse ja TA-le suurenevad või

väheneb TA töömaht.

Tubakatoodete ja tubakatoodetega seonduvate toodete teavitamisi on aastas ligikaudu 12 000,

teavituste muutmisi ja täiendusi 4 000 kuni 5 000, müügimahtudest teavitatakse ligikudu 4 000 toote

puhul. Seega võib eeldada, et tegelikult on aktiivselt turul 4 000 toodet. Toodete teavitamise eest

riigilõivu küsimine vähendab turul olevate ja uute turule tulevate toodete hulka ning sellest tulenevat

TA töömahtu vähenemine. Teiste riikide kogemusel on turul olevate toodete hulk 2 500 kuni 3 500.

Aastas tehakse uusi teavitusi või nende muudatusi kuni 1 000. Teavituste muutmise ja uute teavituste

eest laekuv riigilõiv oleks sellisel juhul 740 000 eurot aastas. 2 500 aktiivselt turul oleva toote puhul

laekuks iga aastaselt müügimahtude teavituste kontrolli eest TA-le tasu 600 000 eurot.

8. Rakendusaktid

Eelnõust tulenevalt on vaja kehtestada TTKS § 151 lõike 3 alusel uus määrus „Tervisekeskuste liigid

ja nõuded“.

Eelnõu seadusena jõustumisel on tarvis muuta järgmisi määruseid:

1) Sotsiaalministri 4. aprilli 2003. a määrus nr 60 „Apteegist piirituse väljastamise kord ja

tingimused“;

2) Sotsiaalministri 29. novembri 2001. a määrus nr 112 „Avaliku konkursi kord perearsti nimistu

moodustamise õiguse andmiseks“;

3) Tervise- ja tööministri 20. detsembri 2018. a määrus nr 72 „Kiirabi ja meditsiinilise

kaugkonsultatsiooni teenuse eest tasumise tingimused ja kord“;

4) Sotsiaalministri 6. novembri 2020. a määrus nr 46 „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi

osutajate ülesanded hädaolukorraks ja riigikaitseks valmistumisel ning valmisoleku tasemed ja sisu

kehtestatud ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja

demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal“;

5) Sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määrus nr 9 „Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse

Tervisekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise

metoodika“;

6) Sotsiaalministri 13. augusti 2010. a määrus nr 54 „Koolitervishoiuteenust osutava õe tegevused

ning nõuded õe tegevuste ajale, mahule, kättesaadavusele ja asukohale“;

7) Sotsiaalministri 29. novembri 2001. a määrus nr 116 „Nõuded perearsti tegevuskoha ruumidele,

sisseseadele ja aparatuurile“;

8) Sotsiaalministri 6. jaanuari 2010. a määrus nr 2 „Perearsti ja temaga koos töötavate

tervishoiutöötajate tööjuhend“;

9) Sotsiaalministri 7. detsembri 2012. a. määrus nr 47 „Perearsti nimistu moodustamise, muutmise

ja võrdlemise alused ja kord ning perearsti nimistute piirarv“;

10) Sotsiaalministri 29. novembri 2001. a määrus nr 111 „Perearsti nimistut puudutavate

dokumentide üleandmise kord“;

11) Sotsiaalministri 17. detsembri 2019. a määrus nr 70 „Residentuuri raamnõuded ja korraldamise

tingimused“;

12) Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määrus nr 53 „Tervise infosüsteemi edastatavate

dokumentide andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja kord“;

13) Tervise- ja tööministri 13. märtsi 2018. a määrus nr 5 „Tervisekeskuste kaasajastamine“;

14) Tervise- ja tööministri 7. juuli 2022. a määrus nr 59 „Tervishoiukorralduse infosüsteemi

põhimäärus“;

22

15) Sotsiaalministri 7. detsembri 2012. a määrus nr 51 „Tervishoiustatistika ja tervishoiualase

majandustegevuse aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ning esitamise kord“;

16) Sotsiaalministri 16. mai 2008. a määrus nr 27 „Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni

töökord, tervishoiuteenuse kvaliteedile hinnangu andmise kord ja komisjoni moodustamine“;

17) Sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määrus nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise

dokumenteerimise tingimused ja kord“;

18) Sotsiaalministri 7. aprilli 2003. a määrus nr 62 „Tervishoiuteenuse osutamisel ja

hoolekandeasutuses hooldamisel kasutatava piirituse kulunormid“;

19) Tervise- ja tööministri 15. märtsi 2019. a määrus nr 27 „Tervishoiuteenuse osutamisel osalevate

isikute loetelu ja osalemise kord ning nende juurdepääsu ulatus tervise infosüsteemis olevatele

isikuandmetele“;

20) Sotsiaalministri 15. detsembri 2004. a määrus nr 128 „Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise

nõuded“;

21) Tervise- ja tööministri 27. detsembri 2018. a määrus nr 73 „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse

ja ravijärjekorra pidamise nõuded“;

22) Terviseministri 21. septembri 2023. a määrus nr 54 „Füsioteraapia, logopeedilise ravi ja

psühholoogilise ravi iseseisev osutamine“;

23) Vabariigi Valitsuse 22. aprilli 2021. a määrus nr 41 „COVID-19 põhjustava viiruse levikust

tulenevate teenuste eest Eesti Haigekassa kaudu maksmise tingimused ja kord“;

24) Vabariigi Valitsuse 15. juuni 2023. a määrus nr 56 „Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu“;

25) Vabariigi Valitsuse 5. jaanuari 2001. a määrus nr 3 „Tervisekassa põhikiri“.

Rakendusaktide kavandid on lisatud seletuskirjale (lisa).

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 1. juulil 2024. aastal, kuna jõustumata seaduste muutmiseks peavad muudatused

jõustuma samal ajal kui algne jõustumine. Seaduse § 6 jõustub üldises korras ning seaduse § 9 punkt

3 ja § 11 jõustuvad 2025. aasta 1. jaanuaril.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile eelnõude

infosüsteemi kaudu. Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Tervisekassale, Ravimiametile,

Terviseametile, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Ravimihulgimüüjate Liidule,

Eesti Kindlustusseltside Liidule, Eesti Arstide Liidule, Eesti Kiirabi Liidule, Eesti Hambaarstide

liidule, Eesti Õdede Liidule, Eesti Ämmaemandate Ühingule, Eesti Füsioterapeutide Liidule, Eesti

Logopeedide Ühingule, Eesti Kliiniliste Logopeedide Seltsile, Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste

Liidule, Tubakatootjate Eesti Assotsiatsioonile, E-sigareti kaupmeeste liidule.

Eelnõule esitatud märkused on koondatud seletuskirja lisaks olevasse kooskõlastustabelisse.

23

Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2024. a.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Justiitsministeerium

Meie 21.02.2024 nr 1.2-2/17-1

Eelnõu kooskõlastamine

Esitame kooskõlastamiseks tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister Lisad: 1. Eelnõu 2. Eelnõu seletuskiri 3. Kooskõlastustabel 3. Rakendusakti kavand nr 1 4. Rakendusakti kavand nr 2 5. Rakendusakti kavand nr 3 Lisaadressaadid: Tervisekassa Terviseamet Eesti Perearstide Selts Eesti Arstide Liit Eesti Kindlustusseltside Liit Eesti Õdede Liit Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liit Tartu Ülikooli arsti, eriarsti ja hambaarsti erialase sobivuse hindamiskomisjon Rahandusministeerium Ravimiamet

2 Eesti Nooremarstide Ühendus Eesti Ravimihulgimüüjate Liit Tubakatootjate Eesti Assotsiatsioon Kaily Susi 5913 8027 [email protected]