2 (3)
Üheks kirjeldatud riski vähendamise meetmeks võiks olla RIA ja klientrakenduse vahelise
õigussuhte fikseerimine. Ideaalis luuakse vastav raamistik nõusolekuteenuse õigusruumi
viimisega seoses. Käesoleval hetkel töös oleva eelnõu rakendusakti kavandisse on ette nähtud
loetelu vähimast teabest, mis tuleb andmesubjektile esitada enne, kui ta nõusolekuteenuses annab
nõusoleku. Selleks on: 1) teave andmesaaja kohta; 2) teave andmeandja ning selle vastutava
töötleja kohta; 3) teave andmeandjalt andmesaajale edastatavate andmesubjekti isikuandmete
liikide kohta; 4) teave, millisel eesmärgil andmesaaja isikuandmeid edaspidi kasutab; 5) teave,
millisel õiguslikul alusel andmesaaja isikuandmeid töötleb; 6) nõusoleku kehtivusaeg; 7) teave
selle kohta, et inimene võib nõusolekuteenuses antud nõusoleku igal ajal tagasi võtta. Kirjeldatud
säte hõlmaks endas ka muuhulgas klientrakenduse vahendusel antavat nõusolekut. Järelikult oleks
õigusakti tasemel sätestatud kohustus, millest ettevõtja kõrvale kalduda ei tohi ning kõrvalekallete
korral on võimalik rakendada erinevaid sanktsioone.
Kahjuks on nõusolekuteenuse eelnõu protsess lükkunud pidevalt ajas edasi ning viimase ajaplaani
järgi leiaks selle regulatsiooni jõustumine aset 2024 aastal. Alternatiivselt on võimalik ajutiselt
kirjeldatud riski vähendada läbi kliendilepingu RIA ja klientrakenduse kasutaja vahel, kus
sätestatakse muuhulgas näiteks asjaolu, et ettevõtte poolt on kohustuslik subjektile kuvada
teenuse- ja eesmärgideklaratsioonide sisu. Rikkumise korral peataks või lõpetaks RIA ettevõtte
liidestatuse nõusolekuteenusega.
Lisaks juba ülal kirjeldatud riskile tõusetus andmeedastuse nõusoleku süsteemi andmekogu
kooskõlastamise menetluses takistus, kus Andmekaitse Inspektsioon nõudis isikuandmete
töötlemise põhimõtete kaitse eesmärgil nõusoleku teksti juurde (nt teenusedeklaratsioonile)
täiendavat teavitust nõusolekute andjatele. Andmekaitse Inspektsiooni ettepanek sõnastusest oli
järgnev: "Juhime tähelepanu, et andmeid edastava andmekogu pidaja ega Riigi Infosüsteemi Amet
ei ole Teie andmete saaja osas viinud läbi taustakontrolli, sh kontrollinud andmetöötluse
vastavust andmekaitsereeglitele. Palun veenduge enne nõusoleku andmist, et andmesaaja hakkab
Teie isikuandmeid töötlema nõuetekohaselt ja Teile arusaadavalt (läbipaistvalt). Tutvuge kindlasti
andmesaaja kehtestatud andmekaitsetingimustega.". Viidatud teavituse (või analoogse)
puudumisel Andmekaitse Inspektsioon andmeedastuse nõusoleku süsteemi andmekogule oma
kooskõlastust ei anna.
Teavituse eesmärgiks on juhtida kõikide nõusolekute andjate täiendavat tähelepanu sellele, et ei
andmeid edastava andmekogu pidaja ega RIA tea, kuidas töötleb subjekti andmeid ettevõtja,
kellele andmete edastamist soovite. Selles peab subjekt ise veenduma enne nõusoleku andmist,
mõistes kas ettevõtja hakkab tema andmeid töötlema nõuetekohaselt ja talle arusaadavalt ehk
läbipaistvalt. Olemuslikult on ettevõtte andmekaitsetingimustega tutvumise kohustus ka ilma
sellise teavituseta subjektil endal (lisaks ettevõtte kohustusele arusaadavalt ja selgelt oma andmete
töötlemise põhimõtted kättesaadavaks teha), kuid antud teavitusega täidab riik oma kodanike eest
täiendavat hoolsuskohustust.
Eelnevast tulenevalt palume MTA hinnangut:
1) Kas kirjeldatud kujul klientrakenduste kasutusele võtmine on Teie, kui ühe
nõusolekuteenuse kasutaja ja sealjuures ühe liidestatud andmekogu vastutava töötleja,
hinnangul sobilik ja olete valmis nõusolekuteenuse kasutama ka juhul, kui klientrakenduse
kasutusele võtmise võimalus ettevõtetele tekib?
2) Kas MTA on päri Andmekaitse Inspektsiooni poolt nõutud teavitama tekstiga, võttes
arvesse, et tegemist on riigi poolse hoolsuskohustuse täitmisega eesmärgiga ennetada
lihtsakäeliselt ja teadmatusest antud nõusolekute andmist?
Lugupidamisega