Arvamuse avaldamiseks eelnõu

EELNÕU

16.01.2025

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2021. aasta

määruse nr 125 „Automaatse biomeetrilise

isikutuvastuse süsteemi andmekogu põhimäärus“

muutmine

Määrus kehtestatakse välismaalaste seaduse § 2794 lõike 5 ning väljasõidukohustuse ja

sissesõidukeelu seaduse § 3315 lõike 5 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2021. aasta määruses nr 125 „Automaatse biomeetrilise

isikutuvastuse süsteemi andmekogu põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõike 3 punktis 3 asendatakse sõnad „töölubade register“ sõnadega

„elamisõiguste andmekogu“;

2) paragrahvi 47 lõikes 1 asendatakse sõna „alaliselt“ tekstiosaga „75 aastat välismaalase

sünnist arvates“;

3) paragrahvi 47 lõikes 2 asendatakse sõna „alaliselt“ tekstiosaga „40 aastat“;

4) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Pärast lõigetes 1 ja 2 sätestatud säilitustähtaja möödumist andmed kustutatakse.“;

5) paragrahvi 48 lõikes 1 asendatakse sõna „alaliselt“ tekstiosaga „40 aastat“;

6) paragrahvi 48 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Pärast lõigetes 1 ja 2 sätestatud säilitustähtaja möödumist andmed kustutatakse.“.

§ 2. Määruse § 1 punkt 1 jõustub 1. jaanuaril 2028. aastal.

Kristen Michal

peaminister

Lauri Läänemets

siseminister

Taimar Peterkop

riigisekretär

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Ministeeriumid

20.01.2025 nr 1-6/3088-1

Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse

avaldamiseks

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse 23. detsembri

2021. aasta määruse nr 125 „Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu

põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu.

Kooskõlastuskirju ja arvamusi ootame hiljemalt 14. veebruariks 2025.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets

siseminister

Arvamuse avaldamiseks:

Andmekaitse Inspektsioon

Politsei- ja Piirivalveamet

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus

Maret Saanküll

[email protected]

Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2021. aasta määruse nr 125

„Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu

põhimäärus“ muutmine eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus

Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2021. aasta määruse nr 125 „Automaatse biomeetrilise

isikutuvastuse süsteemi andmekogu põhimäärus“ muutmise eelnõu (edaspidi eelnõu) on välja

töötatud välismaalaste seaduse § 2794 lõike 5 ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu

seaduse (edaspidi: VSS) § 3315 lõike 5 alusel.

Eelnõu on välja töötatud seoses välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõuga1 (edaspidi VMS-i muutmise eelnõu), mis on Riigikogu

menetluses ning isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõuga2 (edaspidi ITDS-i muutmise eelnõu), mis on esitatud

Vabariigi Valitsusele. Mõlema eelnõuga korrastatakse andmekogude regulatsiooni, tuues muu

hulgas põhimäärusest seaduse tasandile andmekogudes andmete säilitamise maksimaalse

tähtaja ning nende andmete koosseisu, mida töödeldakse automaatse biomeetrilise

isikutuvastuse süsteemi andmekogus (edaspidi: andmekogu ABIS), Eestis seadusliku aluseta

viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogus ning sissesõidukeeldude riiklikus registris.

Lisaks muudetakse VMS-i muutmise eelnõuga elamislubade ja töölubade registri nimi

elamislubade ja elamisõiguste andmekoguks.

Kuna ITDS-i muutmise eelnõuga kehtestatavad andmekogu ABIS andmete säilitustähtajad

erinevad andmekogu ABIS põhimääruses3 sätestatud tähtaegadest, viiakse eelnõuga

andmekogu ABIS põhimääruses sätestatud andmete säilitustähtajad kooskõlla seadusega.

Samuti muudetakse andmekogu ABIS põhimääruses elamislubade ja töölubade registri nimi

elamislubade ja elamisõiguste andmekoguks.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunik Elen Kraavik

([email protected]) ja õigusnõunik Maret Saanküll

([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna

õigusnõunik Kristi Kool (tel 612 5166, [email protected]). Eelnõu on keeleliselt

toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Heike Olmre (tel 612 5241,

[email protected]). Seletuskiri on keeleliselt toimetamata.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Andmekogu andmete säilitustähtaegade sätestamisel tuleb arvestada, et omavahel peavad

olema kooskõlas andmete andmekogu põhimääruses sätestatud säilitustähtaeg, andmekogu

ABIS põhimääruses sätestatud biomeetriliste andmete säilitustähtaeg ja seaduses sätestatud

andmete maksimaalne säilitustähtaeg. Andmekogus ABIS säilitatakse biomeetrilisi andmeid ja

kui nt andmekogu ABIS andmete säilitustähtaeg on pikem kui selle andmekogu andmete

1 548 SE 2 Eelnõude infosüsteemi toimiku nr 24-0064. 3 Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2021. aasta määrus nr 125 „Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi

andmekogu põhimäärus“.

säilitustähtaeg, kust andmekogusse ABIS andmed saadetakse, siis võivad biomeetrilised

andmed küll andmekogus ABIS alles olla, kuid neid ei ole enam võimalik konkreetse isikuga

siduda ehk andmekogu ABIS andmete pikemal säilitamisel puudub mõte. Eelnõuga

muudetavaid andmekogusse ABIS kantud biomeetrilisi andmeid kasutatakse isikute

tuvastamiseks, kellel on Eestist lahkumiskohustus või Eestisse sissesõidukeeld. Sellised isikud

kujutavad potentsiaalset ohtu riigile, mistõttu on väga oluline isiku õige ja kiire tuvastamine.

Kuna isikuandmete töötlemise tähtaeg ei saa olla andmekogu põhimääruses pikem kui

seaduses, tuleb andmekogu ABIS põhimäärus viia seadusega kooskõlla ja seaduses toodud

tähtaja saabumisel andmed kustutada.

Andmekogu ABIS põhimääruse4 § 47 kohaselt säilitatakse sissesõidukeelu kohaldamise

menetluses andmekogusse kantud andmeid:

- alalise sissesõidukeelu puhul alaliselt ja

- tähtajalise sissesõidukeelu puhul aktiivselt kümme aastat pärast tähtajalise

sissesõidukeelu tähtaja lõppemist, peale mida kantakse andmed eraldi andmekogu

arhiiviosasse, kus andmeid säilitatakse alaliselt.

Andmekogu ABIS põhimääruse § 48 kohaselt säilitatakse Eestis seadusliku aluseta viibivate ja

viibinud välismaalaste Eestis viibimise ja Eestist lahkumise kohustuse täitmisega seotud

menetlustes andmekogusse kantud andmeid:

- aktiivselt kümme aastat välismaalase lahkumiskohustuse täitmise päevast arvates, peale

mida kantakse andmed eraldi andmekogu arhiiviosasse, kus andmeid säilitatakse

alaliselt ja

- aktiivselt kümme aastat välismaalase lahkumiskohustuse tühistamise või kehtetuks

tunnistamise päevast arvates, kui välismaalase lahkumiskohustus tühistatakse või

tunnistatakse kehtetuks.

ITDS-i muutmise eelnõuga sätestatakse, et VSS-i alusel andmekogusse ABIS kantud andmeid

säilitatakse:

- alalise sissesõidukeelu puhul 75 aastat välismaalase sünnist arvates,

- tähtajalise sissesõidukeelu puhul aktiivselt kümme aastat tähtajalise sissesõidukeelu

lõppemisest arvates ja pärast seda arhiiviosas 40 aastat,

- Eestis viibimise ja Eestist lahkumise kohustuse täitmise puhul aktiivselt kümme aastat

välismaalase lahkumiskohustuse täitmisest arvates ja pärast seda arhiiviosas 40 aastat.

Eelnõu punktiga 1 muudetakse andmekogu ABIS põhimääruse § 2 lõike 3 punktis 3

elamislubade ja töölubade registri nimi elamislubade ja elamisõiguste andmekoguks. Muudatus

on seotud VMS-i muutmise eelnõuga, millega muudetakse elamislubade ja töölubade registri

nimi elamislubade ja elamisõiguste andmekoguks. Muudatusega viiakse andmekogu ABIS

põhimäärus kooskõlla seadusega.

Eelnõu punktiga 2 asendatakse andmekogu ABIS põhimääruse § 47 lõikes 1 sõna „alaliselt“

sõnadega „75 aastat välismaalase sünnist arvates“. Alalise sissesõidukeelu andmete säilitamise

tähtaega lühendatakse tähtajatust 75 aastani, sest sissesõidukeeld kehtestatakse välismaalasele

ja üle 75 aasta ei ole vaja selle andmeid säilitada, arvestades, et välismaalasele kehtestatud

sissesõidukeeld ei mõjuta tema järeltulija võimalusi Eestisse saabuda.

4 Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2021. aasta määrus nr 125 „Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi

andmekogu põhimäärus“.

Eelnõu punktiga 3 muudetakse andmekogu ABIS põhimääruse § 47 lõiget 2. Kehtiva

regulatsiooni kohaselt säilitatakse andmekogusse kantud andmeid tähtajalise sissesõidukeelu

puhul aktiivselt kümme aastat pärast tähtajalise sissesõidukeelu tähtaja lõppemist, peale mida

kantakse andmed eraldi andmekogu arhiiviosasse, kus andmeid säilitatakse alaliselt. Eelnõu

kohaselt säilitatakse andmekogusse kantud andmeid tähtajalise sissesõidukeelu puhul aktiivselt

kümme aastat pärast tähtajalise sissesõidukeelu lõppemist. Pärast seda kantakse andmed

andmekogu arhiiviosasse, kus andmeid säilitatakse 40 aastat. Tähtajalise sissesõidukeelu

andmeid on vaja selleks, et hinnata välismaalase õiguskuulekust ja tema isikut tuleneda võivat

võimalikku julgeolekuohtu.

Eelnõu punktiga 4 täiendatakse andmekogu ABIS põhimääruse § 47 lõikega 21, millega

sätestatakse, et pärast lõikes 1 ja 2 sätestatud tähtaja möödumist andmekogu andmed

kustutatakse. Andmekaitse Inspektsioon ja Justiitsministeerium on juhtinud tähelepanu, et

andmekogu andmete säilitamise regulatsioon peaks sisaldama ka seda, mis saab andmetest

pärast säilitustähtaja möödumist. Eeltoodust tulenevalt sätestatakse eelnõus, et pärast

säilitustähtaja möödumist andmed kustutatakse.

Eelnõu punktiga 5 muudetakse andmekogu ABIS põhimääruse § 48 lõiget 1. Kehtiva

regulatsiooni kohaselt säilitatakse Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste

andmekogu kaudu andmekogusse ABIS kantud andmeid aktiivselt kümme aastat välismaalase

lahkumiskohustuse täitmise päevast arvates, peale mida kantakse andmed eraldi andmekogu

arhiiviosasse, kus andmeid säilitatakse alaliselt. Eelnõu kohaselt säilitatakse VSS-i alusel Eestis

seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu kaudu ABIS-esse kantud

Eestis viibimise ja Eestist lahkumise kohustuse täitmisega seotud andmeid aktiivselt kümme

aastat välismaalase lahkumiskohustuse täitmisest arvates, pärast mida need arhiveeritakse.

Arhiveeritud andmeid säilitatakse 40 aastat. Eestist lahkumise kohustuse täitmisega seotud

andmeid on vaja selleks, et hinnata välismaalase õiguskuulekust ja tema isikut tuleneda võivat

võimalikku julgeolekuohtu.

Eelnõu punktiga 6 muudetakse andmekogu ABIS põhimääruse § 48 lõiget 3. Kehtiva

regulatsiooni kohaselt kustutatakse andmekogu andmed, mida ei säilitata andmekogus alaliselt,

lõikes 2 ette nähtud säilitustähtaja möödumisel. Lõike 2 kohaselt säilitatakse andmeid

andmekogus aktiivselt kümme aastat välismaalase lahkumiskohustuse tühistamise või

kehtetuks tunnistamise päevast arvates, kui välismaalase lahkumiskohustus tühistatakse või

tunnistatakse kehtetuks. Muudatus on seotud andmekogu ABIS põhimääruse § 48 lõike 1

muutmisega, millega sätestatakse, et Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud

välismaalaste andmekogu kaudu ABIS-esse kantud Eestis viibimise ja Eestist lahkumise

kohustuse täitmisega seotud andmeid säilitatakse maksimaalselt 50 aastat välismaalase

lahkumiskohustuse täitmisest arvates. Kuna eelnõuga muudetakse andmekogu andmete

tähtajatu säilitusaeg 50 aasta pikkuseks säilitusajaks, on vaja muuta ka lõiget 3 ja sätestada, et

peale säilitustähtaja möödumist andmed kustutatakse.

Eelnõu paragrahv 2 sätestab jõustumise. Määrus jõustub üldises korras. Määruse § 1 punkt 1

jõustub 1. jaanuaril 2028, sest sellel kuupäeval on kavandatud jõustuma VMS-i muutmise

eelnõu sätted, millega muudetakse elamislubade ja töölubade register elamislubade ja

elamisõiguste andmekoguks.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse ega selle rakendamisega.

4. Määruse mõjud

Sihtrühm: välismaalased, kellele on kehtestatud alaline või tähtajaline sissesõidukeeld – aastas

hinnanguliselt keskmiselt 1500 välismaalast ja Eestis seadusliku aluseta viibinud

välismaalased, kellel on kohustus Eestist lahkuda – aastas hinnanguliselt keskmiselt 800

välismaalast.

Mõju ulatus on väike. Eelnõuga viiakse andmekogu ABIS põhimääruses sätestatud

sissesõidukeeldude riikliku registri ning Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud

välismaalaste andmekogu kaudu andmekogusse ABIS kantud andmete säilitustähtajad

kooskõlla seadusega. Muudatusel ei ole andmesubjekti õigustele vahetut mõju, sest mõju

kaasneb seaduseelnõu seaduseks saamisel ning mõjusid on hinnatud eelnõu seletuskirjas.

Mõju esinemise sagedus on väike. Välismaalased, kellele on kehtestatud alaline või tähtajaline

sissesõidukeeld ja kellele on tehtud lahkumisettekirjutus, ei saa kas tähtajaliselt või tähtajatult

riiki siseneda ja seega ei satu nad tihti olukorda, kui nende isikuandmeid on vaja vastavates

andmekogudes töödelda.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Isikuandmete töötlemise aeg lüheneb, mis on

sihtrühmale positiivne.

Muudatuste rakendamisega ei kaasne sihtrühmale olulist mõju.

Eesti elanikkonnale ei kaasne muudatuste rakendamisega samuti olulist mõju.

Sissesõidukeeldude riikliku registri ning Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud

välismaalaste andmekogu kaudu andmekogusse ABIS kantud andmed aitavad pädevatel

asutustel ennetada süütegusid, tagada avalikku korda ja riigi julgeolekut välismaalaste

biomeetriliste andmete töötlemise kaudu. Kolmandate riikide kodanike kohta, kes saabuvad

Euroopa Liitu ja Eestisse, ei pruugi Eestil olla üldse andmeid. Seega aitavad andmekogusse

ABIS kantud andmed tuvastada välismaalasi ja seda, kas välismaalasel on Eestis viibimiseks

õiguslik alus. Andmekogusse kantud biomeetriliste andmete puudumine vähendab võimalusi

teha kindlaks isikuid, kes võivad kujutada ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulutusi.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras. Määruse § 1 punkt 1 jõustub 1. jaanuaril 2028, sest sellel

kuupäeval on kavandatud jõustuma VMS-i muutmise eelnõu sätted, millega muudetakse

elamislubade ja töölubade register elamislubade ja elamisõiguste andmekoguks.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele

ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Politsei- ja Piirivalveametile ning

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele.