Taotlus

Dokumendiregister	Terviseamet
Viit	9.2-5/24/1611-1
Registreeritud	09.02.2024
Sünkroonitud	27.03.2024
Liik	Sissetulev dokument
Funktsioon	9.2 Vee terviseohutus
Sari	9.2-5 Ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni arengukavad ja sellega seotud dokumendid
Toimik	9.2-5/2024
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Europolis OÜ
Saabumis/saatmisviis	Europolis OÜ
Vastutaja	Veronika Mossov (TA, Peadirektori asetäitja (2) vastutusvaldkond, Lääne regionaalosakond)
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (55654 tm).

Failid

E-kiri.eml

LISA 2 Veemajanduse tulude, kulude, teenusekulukuse ja rahavoo analüüs.xlsx

Türi valla ÜVK arendamise kava 2024-2036 08022024.pdf

LISA 2 Veemajanduse tulude, kulude, teenusekulukuse ja rahavoo analüüs.xlsx

Türi valla ÜVK arendamise kava 2024-2036 08022024.pdf

TÜRI VALLAVALITSUS

E E L N Õ U

Kinnitatud Türi Vallavolikogu

xx.xx.2024 määrusega nr xx

TÜRI VALLA

ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI

ARENDAMISE KAVA

AASTATEKS 2024-2036

Europolis OÜ

2024

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2036 _________________________________________________________________________________________________________________________________

SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................ 5

1. Õiguslik baas .......................................................................................................................... 6

1.1. Olulisemad riigisisesed õigusaktid .................................................................................. 6

1.2. Türi valla õigusaktid ........................................................................................................ 7

1.3. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava ja meetmeprogramm ..................................... 7

2. Olukorra kirjeldus ................................................................................................................... 9

2.1. Üldandmed ....................................................................................................................... 9

2.2. Sotsiaal-majanduslik ülevaade ....................................................................................... 10

2.2.1. Elanikkonna iseloomustus ....................................................................................... 10

2.2.2. Leibkonna sissetulek ja maksevõime ...................................................................... 11

2.2.3. Majandus ja tööhõive .............................................................................................. 11

2.2.4. Vee-ettevõte ............................................................................................................ 11

2.3. Keskkonnaülevaade ....................................................................................................... 13

2.3.1. Geoloogiline ülesehitus ja hüdrogeoloogia ............................................................. 13

2.3.2. Põhjavesi ja selle kaitstus ........................................................................................ 14

2.3.3. Pinnavesi ................................................................................................................. 16

2.3.4. Kaitstavad loodusobjektid ja kaitsealad .................................................................. 20

2.3.5. Piirkonna riskid ....................................................................................................... 20

2.3.6. Reoveekogumisalad ja purgimissõlm ..................................................................... 20

2.3.7. Vee erikasutuse keskkonnaload .............................................................................. 22

3. Olemasoleva vee- ja kanalisatsioonisüsteemi olukorra kirjeldus ja arendustööd ................ 23

3.1. Türi reoveekogumisala .................................................................................................. 23

3.1.1. Türi linn ................................................................................................................... 23

3.1.2. Särevere alevik ........................................................................................................ 32

3.1.3. Türi-Alliku küla ...................................................................................................... 37

3.2. Väätsa reoveekogumisala .............................................................................................. 40

3.2.1. Väätsa alevik ........................................................................................................... 40

3.3. Käru reoveekogumisala ................................................................................................. 45

3.3.1. Käru alevik .............................................................................................................. 45

3.4. Oisu reoveekogumisala .................................................................................................. 50

3.4.1. Oisu alevik .............................................................................................................. 50

3.5 Kabala reoveekogumisala ............................................................................................... 54

3.5.1. Kabala küla ............................................................................................................. 54

3.6. Kirna-Poaka reoveekogumisala ..................................................................................... 58

3.6.1. Kirna ja Poaka külad ............................................................................................... 58

3.7. Kahala reoveekogumisala .............................................................................................. 62

3.7.1. Kahala küla ............................................................................................................. 62

3.8. Taikse reoveekogumisala ............................................................................................... 65

3.8.1. Taikse küla .............................................................................................................. 65

3.9. Reopalu reoveekogumisala ............................................................................................ 68

3.9.1. Reopalu küla ........................................................................................................... 68

3.10. Laupa reoveekogumisala ............................................................................................. 71

3.10.1. Laupa küla ............................................................................................................. 71

3.11. Lõõla reoveekogumisala .............................................................................................. 74

3.11.1. Lõõla küla ............................................................................................................. 74

3.12. Väljaspool reoveekogumisalasid paiknevad asulad ..................................................... 77

3.12.1. Röa küla ................................................................................................................ 77

3.12.2. Metsaküla .............................................................................................................. 80

3.12.3. Piiumetsa küla ....................................................................................................... 81

3.12.4. Kolu küla Kõltsi, Pala küla Raademetsa ja Lokuta küla Telliskivi piirkond ........ 82

4. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni investeerimisprojektid aastatel 2024-2036 ...................... 83

4.1. Investeeringuprojektide ettevalmistamine ..................................................................... 83

4.2. Investeeringuprojektide üldised eesmärgid ................................................................... 84

4.3. Maksumuste arvutuste alused ........................................................................................ 85

4.4. Investeeringuprojektid ................................................................................................... 86

4.4.1. Lühiajaline investeeringuprogramm (2024-2027) .................................................. 86

Türi reoveekogumisala ...................................................................................................... 87

Oisu reoveekogumisala ..................................................................................................... 90

Kahala reoveekogumisala ................................................................................................. 91

Reopalu reoveekogumisala ............................................................................................... 92

4.4.2. Pikaajaline investeeringuprogramm (2024-2036) ................................................... 92

Türi reoveekogumisala ...................................................................................................... 93

Käru reoveekogumisala ..................................................................................................... 95

Kabala reoveekogumisala ................................................................................................. 96

Kirna-Poaka reoveekogumisala ........................................................................................ 97

Kahala reoveekogumisala ................................................................................................. 98

Taikse reoveekogumisala .................................................................................................. 99

Lõõla reoveekogumisala ................................................................................................... 99

Laupa reoveekogumisala ................................................................................................. 100

Väljaspool reoveekogumisalasid paiknevad asulad ........................................................ 102

4.4.3. Investeeringud tuletõrje veevarustusse ................................................................. 103

4.4.4. Rajatava ÜVK-ga liitumise tähtaeg ...................................................................... 104

5. FINANTSANALÜÜS ........................................................................................................ 105

5.1. Finantsanalüüsi eesmärk .............................................................................................. 105

5.2. Finantsanalüüsi metoodika .......................................................................................... 105

5.3. Finantsanalüüsi põhieeldused ...................................................................................... 106

5.4. Nõudlusanalüüs ............................................................................................................ 107

5.5. Opereerimiskulude eeldused ........................................................................................ 128

5.6. Tulubaasi adekvaatsus ja teenuse kulukus ................................................................... 128

5.7. Veemajandusinvesteeringute finantseerimine ............................................................. 129

LISAD .................................................................................................................................... 130

Lisa 1 Joonised

1 Türi linn, Särevere alevik ja Türi-Alliku küla. Vee- ja kanalisatsioonitorustike üldskeem

1-1 Türi linn, Särevere alevik ja Türi-Alliku küla. Sademevee üldskeem

2 Väätsa alevik. Vee- ja kanalisatsioonitorustike üldskeem

3 Käru alevik. Vee- ja kanalisatsioonitorustike üldskeem

3-1 Väätsa alevik. Sademevee üldskeem

4 Oisu alevik ja Metsaküla küla. Vee- ja kanalisatsioonitorustike üldskeem

5 Kabala küla. Vee- ja kanalisatsioonitorustike üldskeem

6 Kirna küla ja Poaka külad. Vee- ja kanalisatsioonitorustike üldskeem

6-1 Kirna küla ja Poaka külad. Sademevee üldskeem

7 Kahala küla. Vee- ja kanalisatsioonitorustike üldskeem

8 Taikse küla. Vee- ja kanalisatsioonitorustike üldskeem

9 Reopalu küla. Vee- ja kanalisatsioonitorustike üldskeem

9-1 Reopalu küla. Sademevee üldskeem

10 Laupa küla. Vee- ja kanalisatsioonitorustike üldskeem

11 Lõõla küla. Vee- ja kanalisatsioonitorustike üldskeem

12 Piiumetsa küla. Vee- ja kanalisatsioonitorustike üldskeem

13 Röa küla. Vee- ja kanalisatsioonitorustike üldskeem

14 Kolu küla Kõltsi piirkond. Vee- ja kanalisatsioonitorustike üldskeem

15 Pala küla Raademetsa piirkond. Vee- ja kanalisatsioonitorustike üldskeem

16 Lokuta küla Telliskivi piirkond. Vee- ja kanalisatsioonitorustike üldskeem

Lisa 2 Veemajanduse tulude, kulude, teenusekulukuse ja rahavoo analüüs

KASUTATUD LÜHENDID:

ÜVK – ühisveevärk ja –kanalisatsioon

ÜVK kava – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava

MPS – maaparandussüsteem

KKR – keskkonnaregister

Kat. nr. – puurkaevu katastri number

OÜ – osaühing

AS – aktsiaselts

Sissejuhatus

Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 on kohaliku omavalitsusüksuse

ülesandeks korraldada oma halduspiirkonnas veevarustust ja kanalisatsiooni. Tulenevalt

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (edaspidi ÜVVKS) § 16 lg 1 rajatakse ning arendatakse

ühisveevärki ja -kanalisatsiooni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava (edaspidi

ÜVK kava) alusel. Käesoleva kava kohaselt loetakse Türi vallas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

osaks sademeveesüsteeme, mis teenindavad Türi, Reopalu, Käru, Väätsa ja Kirna-Poaka

reoveekogumisaladel paiknevaid valgalasid.

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2036 arvestab

omavalitsuse ja vee-ettevõtte eelarve võimalusi. ÜVK kavas on välja toodud tegevused, mis on

vajalikud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni plaanipäraseks arendamiseks, töökindluse ning

jätkusuutlikkuse tagamiseks ning seadustest tulenevate nõuete täitmiseks.

Enim tähelepanu vajab vaadeldaval perioodil ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

rekonstrueerimine ja laiendamine, et Türi valla tarbijatele oleks tagatud kaasaegne vee- ja

kanalisatsiooniteenus. Lisaks on Türi vallas vajalik parendada tuletõrjeveevarustust ja

sademeveesüsteeme.

Projektid on jaotatud kahte etappi vastavalt nende prioriteetsusele, lähtudes keskkonnariskist,

võimalikest finantseerimisallikatest, hõlmatavate objektide seisundist, kasust piirkonna

elanikele ning looduslikule seisundile:

• lühiajaline investeeringuprogramm 2024-2027;

• pikaajaline investeeringuprogramm 2028-2036.

Türi valla ÜVK kava koostatakse vähemalt 12 aastaks, mille kiidab heaks Türi valla volikogu.

Kava vaadatakse üle vähemalt kord nelja aasta tagant ja vajaduse korral korrigeeritakse.

1. Õiguslik baas

1.1. Olulisemad riigisisesed õigusaktid

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamine on seotud ja tugineb järgmistele

põhilistele õigusaktidele:

1) kohaliku omavalitsuse korralduse seadus;

2) veeseadus;

3) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus;

4) jäätmeseadus;

5) keskkonnatasude seadus;

6) planeerimisseadus;

7) ehitusseadustik;

8) maaparandusseadus;

9) keskkonnaseadustiku üldosa seadus;

10) looduskaitseseadus;

11) keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus;

12) keskkonnaministri 03.10.2019 määrus nr 50, kehtiv alates 11.10.2019 „Veehaarde

sanitaarkaitseala ulatuse suurendamise nõuded ja nõuded veehaarde sanitaarkaitseala

projekti kohta ning joogiveehaarde toiteala määramise kord“;

13) keskkonnaministri 09.07.2015 määrus nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni,

puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja

ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise,

kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning

puurkaevu või –augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus-

või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -

augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või

-augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“;

14) keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise,

ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“;

15) sotsiaalministri 24.09.2019 määrus nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning

analüüsimeetodid“ (edaspidi määrus nr 61);

16) keskkonnaministri 04.09.2019 määrus nr 39 „Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi

piirväärtused“;

17) keskkonnaministri 01.10.2019 määrus nr 48 „Põhjaveekogumite nimekiri ja nende

eristamise kord, seisundiklassid ja nende määramise kord, seisundiklassidele vastavad

keemilise seisundi määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused ja koguselise

seisundi määramiseks kasutatavate näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete

nimekiri, nende sisalduse läviväärtused põhjaveekogumite kaupa ja kvaliteedi

piirväärtused põhjavees ning taustataseme määramise põhimõtted“;

18) keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-,

sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse

hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“.

1.2. Türi valla õigusaktid

Alljärgnevalt on esile toodud Türi vallas kehtestatud õigusaktid, mis on vajalikud veemajanduse

reguleerimiseks:

1) Türi valla arengukava ja eelarvestrateegia aastateks 2024-2028 (Türi Vallavolikogu

31.08.2023 määrus nr 11), mille eesmärgiks on püstitada Türi valla arengueesmärgid ja

tegevuskava nende täitmiseks. Veevarustuse ja kanalisatsiooni arendamise üldeesmärgiks

on välja arendada kaasaegne ning keskkonnasäästlik tehniline taristu, mis toetab nii

ettevõtlust kui ka elanikkonna vajadusi;

2) Türi valla üldplaneering (Türi Vallavolikogu 24.11.2022 otsus nr 56), mille eesmärgiks on

Türi valla territooriumil ruumilise arengu põhimõtete kujundamine ning alade kasutus- ja

ehitustingimuste määramine luues eeldused piirkonna jätkusuutlikuks arenguks ning

arenguga kaasneda võivate negatiivsete mõjude leevendamiseks ja positiivsete mõjude

suurendamiseks vajalike meetmete väljatöötamine. Üldplaneeringu teemadena käsitletakse

muuhulgas põhjavett, pinnavett, kanalisatsiooni, sademevee ärajuhtimist ning tuletõrje

veevõtukohtasid;

3) Türi valla põhimäärus (Türi Vallavolikogu 30.11.2017 määrus nr 10);

4) Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

kasutamise eeskiri (Türi Vallavolikogu 26.11.2020 määrus nr 12);

5) Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri (Türi Vallavalitsuse 26.10.2020 määrus nr 7);

6) Türi valla kaevetööde eeskiri (Türi Vallavolikogu 31.10.2019 määrus nr 18);

7) Türi valla vara valitsemise kord (Türi Vallavolikogu 25.01.2018 määrus nr 2);

8) Türi valla hankekord (Türi Vallavalitsuse 13.03.2018 määrus nr 4);

9) Türi valla jäätmehoolduseeskiri (Türi Vallavolikogu 29.12.2022 määrus nr 14);

10) Heakorraeeskiri ja heakorraeeskirja täitmiseks koormise kehtestamine (Türi Vallavolikogu

22.02.2018 määrus nr 14);

11) Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded Türi vallas (Türi Vallavolikogu

08.07.2018 määrus nr 32).

12) Lisaks on Türi vallas kehtestatud ca 100 detailplaneeringut, mis on aluseks lähiaastate

ehitustegevusele valla territooriumi väiksemate osade kohta. Kehtivad ja menetluses olevad

Türi valla detailplaneeringud on leitavad Türi valla kodulehel.

1.3. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava ja meetmeprogramm

Veeseaduse § 27 alusel on Eestis kolm vesikonda: Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikond.

Türi vald asub Lääne-Eesti vesikonnas. Lääne-Eesti vesikonna, Ida-Eesti vesikonna ja Koiva

vesikonna veemajanduskavad ja veemajanduskava eesmärkide saavutamist toetav

meetmeprogramm kinnitati 07.10.2022 käskkirjaga nr 357. 2022-2027 veemajanduskavade

eesmärgiks on pinna- ja põhjavee vähemalt hea seisundi saavutamine, vee säästev kasutamine

ning kvaliteetse joogivee tagamine.

Vee-ettevõtja roll meetmekava eesmärkide saavutamisel on keskkonnakaitselubade (sh

komplekslubade) tingimuste täitmine. Kohaliku omavalitsuse oluliseks rolliks on vee-ettevõtete

jätkusuutlikkuse tõstmine, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja ja reovee

kohtkäitluse eeskirjade kehtestamine ja ajakohastamine.

Põhimeetmetena on oluline ühiskanalisatsiooni väljaehitamine reoveekogumisaladel ja

ühiskanalisatsiooniga liitumise tagamine ning sademeveekanalisatsiooni arendamine.

Sademevee süsteemide arendamisel on vajalik suurendada sademevee viibeaega ning oluliste

taristuobjektide korral eelpuhastuse rakendamine: settetiigid, liiva- ja õlipüüdurid vm.

Samuti hinnatakse purgimissõlmede asukohtade ajakohasust ja vajadusel rajatakse täiendavalt

uusi, et oleks täidetud veeseaduse § 105 nõuded, millest lähtuvalt peab olema tagatud tingimus,

et lähim purgimissõlm asub mitte kaugemal kui 30 km.

Joonis 1.1. Eesti vesikondade kaart. Allikas: Keskkonnaamet http://www.keskkonnaamet.ee

2. Olukorra kirjeldus

2.1. Üldandmed

Türi vald asub Järvamaa edelaosas. Türi valla pindala on 1008,72 km2. Türi vallas on kokku 58

asustusüksust: üks linn, 4 alevikku ja 53 küla. Valla keskus on Türi linn.

Valla naabriteks on Kehtna ja Rapla vald (Rapla maakond), Põhja-Pärnumaa vald (Pärnu

maakond), Põhja-Sakala vald (Viljandi maakond), Järva vald, Paide linn (Järva maakond) ja

Kose vald (Harju maakond).

Valda läbivad mitu suurt maanteed (Pärnu-Rakvere-Sõmeru, Tallinn-Rapla-Türi, Imavere-

Viljandi-Karksi-Nuia) ja Tallinn-Lelle-Viljandi raudtee. Vallas on viis raudteejaama – Türil,

Kärus, Taikses, Käreveres ja Ollepal.

Joonis 2.1. Türi valla asend. Allikas: Maa-ameti kaardirakendus 1:472441

2.2. Sotsiaal-majanduslik ülevaade

2.2.1. Elanikkonna iseloomustus

01.01.2024 seisuga elas Türi vallas 10 587 inimest, neist Türi linnas 4997 inimest. Valla

rahvaarv on viimastel aastatel näidanud üldist vähenemistrendi. Aastatel 2015-2024 on valla

elanike arv vähenenud 850 inimese võrra.

Tabel 2.1. Türi valla rahvastiku dünaamika aastatel 2015-2024

Näitaja 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024

Elanike

arv 11437 11240 10937 10918 10786 10769 10710 10674 10659 10587

Muutus

eelmise

perioodiga

(%)

-1,72 -2,70 -0,17 -1,21 -0,16 -0,55 -0,34 -0,14 -0,67

Andmed: Türi valla kodulehekülg

Türi valla rahvastikupüramiid on alusel kahanev, kajastades vanemaealiste inimeste osakaalu

suurenemist ja sündimuse kahanemist.

Joonis 2.2 Türi valla rahvastikupüramiid. Allikas: Statistikaamet

2.2.2. Leibkonna sissetulek ja maksevõime Vee- ja kanalisatsiooniteenus peab olema tarbijatele kättesaadav jõukohase hinnaga.

Rahvusvaheliste standardite järgi ei tohi vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind ületada 4%

leibkonnaliikme netosissetulekust. Eestis on see piir madalam, kuna Eesti tarbijate

hinnatundlikkus on suurem, põhjustades hinna tõstmisel 4% piirist varem tarbimise langust.

Leibkonnaliikme netosissetulek on oluliseks indikaatoriks vee- ja kanalisatsioonitariifi taseme

prognoosimisel. Eestis puudub statistika leibkonnaliikme netosissetuleku kohta valdade ja

linnade kaupa. Leibkonnaliikme keskmine netosissetulek kuus Järva maakonnas on kajastatud

tabelis 2.2.

Tabel 2.2. Leibkonnaliikme keskmine netosissetulek kuus Järva maakonnas 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022

Järva

maakond

458,3 509,0 501,5 567,4 605,0 678,4 724,2 736,0 916,0 951,3

Eesti

keskmine

510,9 555,7 585,6 619,9 680,8 756,7 814,6 847,7 1001,3 1018,0

Järva

maakonna

näitaja

osakaal

Eesti

keskmisest,

89,7 91,6 85,6 91,5 88,9 89,7 88,9 86,8 91,5 93,4

Allikas: Statistikaameti andmebaas, tabel ST08 Leibkonnaliikme netosissetulek kuus elukoha

ja sissetulekuallika järgi

2.2.3. Majandus ja tööhõive

Peamine osa valla ettevõtetest on koondunud Türi linna ja selle lähialadele. Kõige rohkem

tegutseb linnas osaühinguid, kelle levinumateks tegevusaladeks on jaekaubandus, järgnevad

puidu- ja metsatöötlemine ning metallitööstus. Suur osatähtsus on füüsilisest isikust ettevõtjatel.

Nende põhiliseks tegevusalaks on teenindus. Valla maapiirkondades on peamisteks

tegevusaladeks põllumajandus ja metsamajandus.

Valla suurimateks tööandjateks on OÜ Estonia (piimakarjakasvatus), AS Väätsa Agro

(piimakarjakasvatus), Järva Tarbijate Ühistu (jaemüük), Järvamaa Kutsehariduskeskus, AS

Prelvex (turba tootmine), OÜ TB Works (metallkonstruktsioonide ja nende osade tootmine,

mehaaniline metallitöötlus ja elektrienergia jaotus), OÜ Combimill Reopalu (saematerjali

tootmine). Türi linnas on tööd alustanud Baltimaade suurim kaerapiima tehas Yook, mis suunab

oma heitvee Türi reoveepuhastisse.

2.2.4. Vee-ettevõte

Türi Vallavolikogu on kinnitanud 28.03.2019 otsusega nr 16 OÜ Türi Vesi vee-ettevõtjaks kogu

Türi valla haldusterritooriumi ulatuses ehk kõigis asustusüksustes ja kõigil aladel, kus asuvad

Türi vallale või OÜ-le Türi Linnavara kuuluvad ÜVK rajatised. OÜ-l Türi Vesi on õigus

tegutseda Türi vallas vee-ettevõtja tegevuspiirkonnas vee-ettevõtjana 1.05.2019 - 30.04.2028.

Vee-ettevõtja tegevuspiirkond on kehtestatud Türi Vallavolikogu 28.06.2018 otsusega nr 38.

Röa küla Jõekääru tee ning Vikermäe tee arenduste puhul on alternatiiviks elamute liitumine

Paide linna ühisveevärgiga ning kogumismahutite asemel liitumine Paide linna

ühiskanalisatsiooniga. Käesoleva ÜVK kava koostamise ajal on läbirääkimised Paide

Linnavalitsuse ja AS-ga Paide Vesi pooleli.

OÜ Türi Vesi on äriühing, mis osutab veevarustuse ja kanalisatsiooniteenust Türi linnas ja

vallas, rentides vajalikku taristut kohalikult omavalitsuselt ja OÜ-lt Türi Linnavara. Ettevõte

haldab vee ja kanalisatsiooni jaotusvõrke ning veepuhastusjaamasid ning reoveepuhasteid Türi

valla ÜVK-ga asulates. Ettevõte osutab ka teenustöid vee- ja kanalisatsioonitaristu hooldamisel.

OÜ Türi Vesi on asutatud 10.01.1992. Vee-ettevõtte omanikeks on 100% Eesti eraomanikud.

Seisuga 30.09.2023 töötas ettevõttes 6 töötajat.

Aastatel 2024-2025 on planeeritud veeteenusega seotud varade ja ettevõtete konsolideerimine

100% Türi vallale kuuluvaks ettevõtteks, võimaldamaks vee-ettevõttel saada laene käesolevas

ÜVK kavas toodud investeeringute teostamiseks.

Veeteenuste hinnad Konkurentsiamet kooskõlastas 17.11.2022 otsusega nr. 9-3/2022-050 OÜ Türi Vesi

teeninduspiirkondades alljärgnevad veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnad:

Tabel 2.3. Veeteenuste hinnad

Teenuse ja asulate nimetused Füüsilised isikud

(käibemaksuga hind

eurodes)

Juriidilised isikud

(käibemaksuga hind

eurodes)

Joogivesi

Türi linn, Särevere alevik, Türi-Alliku

küla

1,899 €/m³ 1,996 €/m³

Oisu alevik ja Taikse küla 1,874 €/m³ 2,004 €/m³

Kabala ja Kahala külad 1,895 €/m³ 2,053 €/m³

Kirna, Poaka, Laupa külad, Käru alevik,

Väätsa alevik, Lõõla, Piiumetsa, Reopalu

ja Röa külad

1,917 €/m³ 1,917 €/m³

Reovee ärajuhtimine

Türi linn, Särevere alevik, Türi-Alliku

küla

2,530 €/m³ 2,622 €/m³

Oisu alevik ja Taikse küla 2,525 €/m³ 2,656 €/m³

Kabala ja Kahala külad 2,541 €/m³ 2,735 €/m³

Kirna, Poaka, Laupa külad, Käru alevik,

Väätsa alevik, Lõõla, Piiumetsa, Reopalu

ja Röa külad

2,556 €/m³

Välja arvatud Piiumetsa ja

Röa külades

2,556 €/m³

Välja arvatud Piiumetsa ja

Röa külades

Allikas: OÜ Türi Vesi, www.tyrivesi.ee/hinnakiri

Tabelis 5.3. on ära toodud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenust kasutavate tarbijate arvu

prognoos OÜ Türi Vesi teeninduspiirkondades ning tabelis 5.4. on ära toodud OÜ Türi Vesi

ühisveevärgiteenuse nõudlus ja veetoodang lähiminevikus ning prognoos. Kuigi

rahvastikuprognoosi alusel elanike arv Türi vallas kahaneb, siis tulenevalt ühiktarbimise

mõningasest suurenemisest vee- ja kanalisatsiooniteenuse tarbimise maht vaadeldaval perioodil

püsib praegusel tasemel.

Türi vallas on vajalik piirata ühisveevärgist võetava joogivee kasutamist kastmisveena, kuna

veetöötlusseadmete dimensioneerimisel ei ole arvestatud kastmisvee tarbimismahtudega.

Perspektiivis on vajalik tariifide kujundamisel arvestada sademevee süsteemide korrashoiu

(kraavide puhastamine jmt) rahastamisega.

2.3. Keskkonnaülevaade

2.3.1. Geoloogiline ülesehitus ja hüdrogeoloogia

Maastik ja geoloogiline ehitus Türi vald asub maastikuliselt kolmes eriilmelises piirkonnas, milleks on Türi voorestik valla

põhja- ja keskosas, Kesk-Eesti tasandik, mis paikneb valla idaosas ning Pärnu madalik, mis jääb

Türi linnast läände ja edelasse.

Türi voorestik hõlmab 140 km² suuruse ala Türi ja Paide linnade vahel, küündides lõunast kuni

Laupani. Maastikule annavad ilme arvukad põhjakirde-lõunaedela suunalised künnised ja

seljakud, mis tekkeliselt kuuluvad väikevoorte hulka. Peale voorte kohtab selles piirkonnas

üksikuid moreenkühme ning mõhnasid. Maapinna absoluutsed kõrgused on valdavalt

vahemikus 55–75 m. Erinevalt Vooremaast järved siin puuduvad, kuid jõgede võrk on tihe.

Voored on valdavalt põldude, voorte vahelised nõod aga niitude ja karjamaade all. Haritava

maa suure osatähtsuse tõttu on piirkond metsavaene.

Pärnu madaliku regioon valla lääne- ja edelaosas on tasase pinnamoega. Geneesilt on see Balti

jääpaisjärve liivakaist ja savikaist setetest koosnev tasandik.

Valla idaosa paikneb Kesk-Eesti tasandiku ja Pärnu madaliku siirdealal, mille pinnakate

koosneb liivakaist ja savikaist setetest. Valla kaguosa kuulub maastikuliselt Kesk-Eesti

moreentasandike piiresse, kus on künklik reljeef ja madalamais paigus on levinud jääpaisjärve

tasandikud ja sood. Maapinna absoluutkõrgused on vahemikus 50-70 m. Kesk-Eesti tasandik

on Eesti viljakamate muldadega ala ja tuntud heade põllumaadega juba muinasajast alates.

Pinnakate Türi vallas koosneb valdavalt jää- (moreen) ja jääjärvesetetest. Viimased on

esindatud peamiselt Pärnu madaliku regioonis ja voortevahelisel alal, koosnedes enamasti

liivsavist ja tolmjast saviliivast. Jääjärvesetted asetsevad kas moreenil või otse aluspõhjal.

Suuremad moreentasandikud esinevad Laupa-Jändja ja Särevere ümbruses, kuid ka Türi-

Allikult idas ja valla põhjapiiri lähedal Pala ja Väätsa vahel, aga ka Oisu, Kabala ja Kahala

piirkondades. Domineeriv on nõrgalt rähkne liivsavimoreen, valla idaosas saviliivmoreen.

Paiguti esineb ka jääjõe- ja soosetteid.

Voorestikus on pinnakatte paksus väga vahelduv — alates 2–5 meetrist voortevahelisel alal

kuni 20–25 meetrini voorte lagedel. Valla põhjapiiril Pala peakraavi juures ja Änari kandis ning

Türist lõunas ja edelas Oisu, Kabala, Kahala, Ollepa ümbruses võib pinnakatet olla ka alla 2 m.

Valla Pärnu madaliku osas, kus on reljeef rahulikum, on ka pinnakatte paksus ühtlasem: 3–10

m, valdavalt 5–8 m, üksikutel kõrgendikel ka üle 10 m.

Pärnu alamvesikond jääb valdavalt alamsiluri ja keskdevoni kivimite avamusalale. Paeses

aluspõhjas leidub rohkesti karstilehtreid ja –lõhesid.

Kvaternaari veeladestik ehk pinnakattega seotud veekiht levib üle kogu Pärnu alamvesikonna

ja on hajaasustuses laialdaselt kasutuses olev veeladestik (salvkaevud). Veekvaliteet on

muutlik, sõltudes paljus kohalikust majandustegevusest. Leidub lokaalseid, valdavalt

lämmastikuühenditega reostunud piirkondi. Siluri-ordoviitsiumi karbonaatkivimeis liigub

põhjavesi mööda lõhesid ning karstitühemikke.

Kivimikihtide vahel on nii horisontaalseid kui ka vertikaalseid lõhesid. Viimased on seotud

tektooniliste rikkevöönditega ning paiknevad pindalaliselt ebaühtlasemalt. Ordoviitsiumi-

kambriumi liivakividega seotud veeladestik on ca 200 m sügavusel. Ladestiku paksus on 25 –

30 m. Veeladestik on olnud tugevasti mõjutatud inimtegevusest veevõtu läbi.

Vee kvaliteet ei vasta üle kogu Pärnu alamvesikonna organoleptiliste omaduste ja rauasisalduse

osas nõuetele. Asulates jääb individuaalkaevude probleemiks lokaalne reostus (ammoonium,

bakterioloogiline reostus). Lisaks halvendab vee kvaliteeti ka torustike kehv seisund.

2.3.2. Põhjavesi ja selle kaitstus

Hüdrogeoloogilistest tingimustest ning pinnakatte paksusest ja koostisest tulenevalt kuulub Türi

vald peamiselt nõrgalt kaitstud põhjaveega alade hulka. Lungu ja Kädva küla ümbrus on

keskmiselt kaitstud ning Käru alevik suhteliselt kaitstud põhjaveega. Türi valla alal, peamiselt

idapoolses osas, esineb kohati kaitsmata alasid, kuid enamasti puudub nendes piirkondades

laialdasem asustus. Erandiks on Oisu alevik ja Retla küla. Joonisel 2.3 on toodud Türi valla

põhjavee kaitstuse kaart. Nõrgalt kaitstud (kõrge reostusohtlikkus) põhjaveega aladel on

valdavalt moreenist pinnakatte paksus 2-10 m ning savi või liivsavi paksus alla 2 m. Kaitsmata

(väga kõrge reostusohtlikkus) põhjaveega alade on eelkõige alvarid, kus moreenist pinnakatte

paksus on alla 2 m. Keskmiselt kaitstud (keskmine reostusohtlikkus) põhjaveega aladel on

moreenist pinnakatte paksus 10-20 m ning savi ja liivsavi paksus 2-5 m.

Türi vallas kasutatakse ühisveevarustuses joogiveena peamiselt Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu

põhjaveekogumi põhjavett, milles valmistavad probleeme fluor, ammoonium, raud ning kohati

ka mangaan, naatrium ja boor. Inimtekkelistest ühenditest on kaitsmata aladel olulisim

nitraatioon, mille väärtused on valdavalt alla 10 mg/l. Põllumajanduslik hajakoormus ohustab

eelkõige maapinnalähedaste põhjaveehaarete vee kvaliteeti. Põhjaveekogum ei kuulu

nimistusse, milles nimetatud kogumite keskkonnaeesmärkide saavutamine on riski all.

Arendustegevusel tuleb lähtuda pinna- ja põhjavee kaitse vajadusest, viia nõuetele vastavaks

reoveepuhastus-lahendused, koguda ja puhastada saastunud sademevesi.

Türi valla territooriumil ei ole nitraaditundlikke alasid.

Joonis 2.3. Põhjavee kaitstus Türi valla alal. Allikas: Põhjavee kaitstuse kaart 1:400 000, Eesti

Geoloogiakeskus

Põhjaveevarud Vastavalt 06.04.2006. aasta Keskkonnaministeeriumi ministri käskkirjale nr. 407 ja 13.12.2011.

aasta käskkirjale nr 1786 on Türi vallas kinnitatud põhjaveevaru järgnevalt:

Tabel 2.4. Põhjavee kinnitatud varud

Põhjavee

-maardla

Põhjavee-

maardla

piirkond

Veekiht Puurkaevud Põhjavee

tarbevaru

m³/d

Varu

kategooria ja

otstarve1

Kasutusaeg

Türi

Türi S-O 1 880 T1 joogivesi kuni 2023

Türi linn S-O

8861,

8864,

8867

700

T1 joogivesi

31.12.2038

Türi linn

Türi-Alliku

Raikküla

(S1rk)

50380

kaks rajatavat

puurkaevu

700

T1 joogivesi

31.12.2038

1 Keskkonnaministri 27.01.2003 määruse nr 9 „Põhjaveevaru hindamise kord“ kohaselt jaguneb põhjaveevaru

uurituse detailsuse alusel tarbevaruks T1 või T2 või prognoosvaruks P. T1 on tagatud põhjaveevaru, T2 on

hinnatud põhjaveevaru ja prognoosvaru P on haldus- või hüdrogeoloogilise piirkonna põhjaveevaru eeldatav hulk,

millega tuleb arvestada piirkonna arengukavade koostamisel, vee erikasutuslubade andmisel ja ühest puurkaevust

koosneva veehaarde projekteerimisel.

Allikas: Kliimaministeerium http://www.envir.ee/

2.3.3. Pinnavesi

Veekogud Türi vallas pinnavett joogivee saamiseks ei kasutata. Pinnaveekogusid kasutatakse Türi vallas

heitvee ja sademevee suublatena (Tabel 2.7). Tulenevalt veeseaduse § 36 lg 3 on kõik

siseveekogud heitvee suhtes tundlikud suublad.

Türi vallale on iseloomulik Eesti keskmisest ligikaudu kaks korda tihedam jõgede võrgustik.

Vastavalt maapinna üldisele kallakusele voolavad pinnaveed lõunaedelasse, peamiselt Pärnu

jõe ning selle lisajõgede kaudu. Aasta keskmiseks klimaatiliseks äravoolumooduliks on

8 l/s km². Eriti veerikkad on Pärnu ja Prandi jõed, mis saavad alguse Pandivere kõrgustiku

jalamil asuvatest suurtest allikatest. Looduslikele vooluvetele lisaks on rajatud arvukalt kraave,

millega laialdased soostunud alad on vabanenud liigveest. Tabelis 2.5 on toodud Türi valla

ÜVK-ga asulaid läbivate jõgede peamised andmed.

Looduslikke järvesid on kaks: Vissuvere järv ja Iidva raba laugas. Paisjärvi on 9, neist suurimad

Türi paisjärv (6,5 ha) ning Väätsa paisjärv (6,1 ha) (Tabel 2.6).

Tabel 2.5. Türi valla ÜVK-ga asulaid läbivad jõed

Kood Nimetus Pikkus

(km)

Valgala

(km³)

Märkused

VEE1129000 Käru jõgi 58,7 315,5

Käru jõgi on Käru reoveepuhasti suublaks. Veekogu

kuulub kas osaliste lõikudena või tervikuna riigi poolt

korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu (Vabariigi

Valitsuse 01.11.2018 määrus nr 274). Suudmeks on Pärnu

jõgi. Avalikult kasutatav. Veekogu kalda piiranguvööndi

ulatus 100 m.

Kood Nimetus Pikkus

(km)

Valgala

(km³)

Märkused

VEE1128100 Lokuta

jõgi

32,9 75,6 Lokuta jõgi on Väätsa reoveepuhasti suublaks. Veekogu

kuulub riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu

(Vabariigi Valitsuse 01.11.2018 määrus nr 274). Jõe

ülemjooks on regulaatoriga ühendatud Reopalu jõega.

Suublaks on Lintsi jõgi. Avalikult kasutatav. Veekogu

kalda piiranguvööndi ulatus 100 m.

VEE1125700 Prandi

jõgi

24,8 281,2 Prandi jõgi läbib Särevere aleviku ÜVK-ga ala. Veekogu

kuulub "Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja

elupaikade nimistusse" (Keskkonnaministri 15.06.2004

määrus nr 73): kogu ulatuses. Suublaks on Pärnu jõgi.

Avalikult kasutatav. Veekogu kalda piiranguvööndi ulatus

100 m.

VEE1123500 Pärnu

jõgi

144,5 6 836,5 Pärnu jõgi on Kirna-Poaka ja Laupa kooli reoveepuhasti

suublaks, lisaks läbib Pärnu jõgi Särevere aleviku, Türi

linna ja Türi-Alliku küla ÜVK-ga ala. Pärnu jõgi kuulub

riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu

(Vabariigi Valitsuse 01.11.2018 määrus nr 274). Veekogu

kuulub "Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja

elupaikade nimistusse" (Keskkonnaministri 15.06.2004

määrus nr 73): Tarbja veehoidla paisust suubumiseni Pärnu

lahte. Suubumine merre. Avalikult kasutatav. Veekogu

kalda piiranguvööndi ulatus 100 m.

VEE1125100 Reopalu

jõgi

26,8 142,1 Reopalu jõgi on Reopalu reoveepuhasti suublaks. Veekogu

kuulub riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu

(Vabariigi Valitsuse 01.11.2018 määrus nr 274). Suublaks

on Pärnu jõgi. Avalikult kasutatav. Veekogu kalda

piiranguvööndi ulatus 100 m.

Allikas: Keskkonnaportaal

Tabel 2.6. Türi valla ÜVK-ga asulates paiknevad järved.

Kood Nimetus Pindala

(ha)

Valgala

(km³)

Märkused

VEE205467 Käru paisjärv 4,4 -

Paisjärv, kuulub vooluveekogumisse

1129800_1, Ingliste. Asukohaks Türi vald,

Käru alevik. Ei ole avalik ega avalikult

kasutatav. Veekogu ranna või kalda

piiranguvööndi ulatus 50 m.

VEE205475 Laagri paisjärv 1,0 0,8 Asukoht Türi vald, Lokuta küla. Ei ole avalik

ega avalikult kasutatav. Veekogu ranna või

kalda piiranguvööndi ulatus 50 m.

VEE205471 Lokuta paisjärv 1,0 - Asukoht on Türi vald, Lokuta küla. Ei ole

avalik ega avalikult kasutatav. Veekogu ranna

või kalda piiranguvööndi ulatus 50 m.

VEE208361 Särevere paisjärv 1,5 285,0 Asukoht Türi vald, Särevere alevik. Avalikult

kasutatav. Veekogu ranna või kalda

piiranguvööndi ulatus 50 m.

Kood Nimetus Pindala

(ha)

Valgala

(km³)

Märkused

VEE208371 Türi järv 6,7 - Teise nimega Türi paisjärv. Asub Türi linnas,

Pärnu jõel. Avalikult kasutatav. Veekogu

ranna või kalda piiranguvööndi ulatus 50 m.

VEE209371 Väätsa paisjärv 6,1 13,3

Paisjärv, kuulub vooluveekogumisse

1128100_1, Lokuta. Asukohaks Türi vald,

Väätsa alevik. On avalikult kasutatav.

Veekogu ranna või kalda piiranguvööndi

ulatus 50 m.

Allikas: Keskkonnaportaal

Tabel 2.7. Heitvee väljalaskmed ja suublad Türi vallas

Registrikood Objekti nimetus Veekasutaja

nimi

Asukoht Heitvee liik Suubla

HVL0510570 Väätsa prügila AS Väätsa

Prügila

Roovere küla Heitvesi Emismäe kraav

HVL0510510

Väätsa alevik

(reoveepuhasti)

OÜ Türi Vesi Väätsa alevik Heitvesi Lokuta jõgi

HVL7959911 Väljaotsa

turbatootmisala

AS PRELVEX Raukla küla Sademe- ja

drenaaživesi

Uuetoa kraav

HVL0510190 Türi jäätmejaam

(sade- ja

drenaaživesi)

AS Väätsa

Prügila

Türi linn Sademe- ja

drenaaživesi

Pärnu jõgi

HVL0510110 Türi

(reoveepuhasti)

OÜ Türi Vesi Türi linn Heitvesi Liinikraav

HVL0510180 Taure (reovesi) AS Taure Türi linn Heitvesi Kuresoo

peakraav

HVL7959773 Takkassaare

väljalask

Kinnistu

omanik

(veeluba

L.VV/328507)

Karjaküla Heitvesi Takkasaare

kraav

HVL0510960 Taikse asula

(reoveepuhasti)

OÜ Türi Vesi Taikse küla Heitvesi Pärdi kraav

HVL0510500 Särevere

sademevesi

OÜ Türi Vesi Särevere alevik Sademe- ja

drenaaživesi

Põllu kraav

HVL7959910 Retla

turbatootmisala 3

AS PRELVEX Kabala küla Sademe- ja

drenaaživesi

Retla kraav

HVL7959909 Retla

turbatootmisala 2

AS PRELVEX Kabala küla Sademe- ja

drenaaživesi

Nirgi kraav

HVL7959908 Retla

turbatootmisala 1

AS PRELVEX Kabala küla Sademe- ja

drenaaživesi

Reinu kraav

HVL0510520 Reopalu küla

(reoveepuhasti)

OÜ Türi Vesi Reopalu küla Heitvesi Reopalu jõgi

HVL0510910 Oisu

(reoveepuhasti)

OÜ Türi Vesi Oisu alevik Heitvesi Poolevaadioja

Registrikood Objekti nimetus Veekasutaja

nimi

Asukoht Heitvee liik Suubla

HVL0510580 Lõõla lauda

põhjapoolne

sademevee

väljalask

AS Väätsa

Agro

Lõõla küla Sademe- ja

drenaaživesi

Madissaare oja

HVL0510600 Lõõla lauda

lõunapoolne

sademevee

väljalask

AS Väätsa

Agro

Lõõla küla Sademe- ja

drenaaživesi

Madissaare oja

HVL0510530 Lõõla küla

(reoveepuhasti)

OÜ Türi Vesi Lõõla küla Heitvesi Madissaare oja

HVL7959907 Lokuta

turbatootmisala 2

AS PRELVEX Lokuta küla Sademe- ja

drenaaživesi

Lokuta kraav

HVL7959906 Lokuta

turbatootmisala 1

AS PRELVEX Lokuta küla Sademe- ja Kändliku kraav

HVL0510170 Laupa kool

(reoveepuhasti)

Laupa põhikool Laupa küla Heitvesi Pärnu jõgi

HVL0510450 Laupa elamud

(reoveepuhasti)

OÜ Türi Vesi Laupa küla Heitvesi Laupa oja

(Põdraoja)

HVL0700260 Käru

(reoveepuhasti)

OÜ Türi Vesi Käru alevik Heitvesi Käru jõgi

HVL0510130 Kirna

(reoveepuhasti)

OÜ Türi Vesi Kirna küla Heitvesi Pärnu jõgi

HVL0510120 Katlamaja

jahutusvesi

OÜ SW Soojus Türi linn Jahutusvesi Pärnu jõgi

HVL0511570 Kallissaare

kuivendusvee

väljalask 1

AS Ramsi

Turvas

Rassi küla Sademe- ja

drenaaživesi

Maltsaare oja

HVL0511580 Kallissaare

kuivendusvee

väljalask 2

AS Ramsi

Turvas

Rassi küla Sademe- ja

drenaaživesi

Kasekraav

HVL0511590 Kallissaare

kuivendusvee

väljalask 3

AS Ramsi

Turvas

Rassi küla Sademe- ja

drenaaživesi

Tarnakraav

HVL0511600 Kallissaare

kuivendusvee

väljalask 4

AS Ramsi

Turvas

Rassi küla Sademe- ja

drenaaživesi

Kailukraav

HVL0510320 Kahala

(septik+biotiigid)

OÜ Türi Vesi Kahala küla Heitvesi Käspre kraav

HVL0510330 Kabala Suurfarm

(reovesi)

OÜ Kabala

Agro

Kabala küla Heitvesi Viilipi kraav

HVL0510310 Kabala

(reoveepuhasti)

OÜ Türi Vesi Kabala küla Heitvesi Kabala kraav

HVL7959912 Epu-Kotku

turbatootmisala 1

AS PRELVEX Järvamaa, Türi

vald, Saueaugu

küla

Sademe- ja

drenaaživesi

Epu kraav

Registrikood Objekti nimetus Veekasutaja

nimi

Asukoht Heitvee liik Suubla

HVL7959913 Epu-Kotku

turbatootmisala 2

AS PRELVEX Järvamaa, Türi

vald, Saueaugu

küla

Sademe- ja

drenaaživesi

Metsaserva

kraav

Allikas: Keskkonnaportaal

2.3.4. Kaitstavad loodusobjektid ja kaitsealad

Keskkonnaportaali andmetel paiknevad Türi vallas järgmised rahvusvahelise tähtsusega

loodusalad:

• Sonni loodusala;

• Määru loodusala;

• Nõmme raba loodusala;

• Iidva loodusala;

• Väätsa loodusala;

• Türi-Karjaküla loodusala;

• Prandi loodusala;

• Linnumängu loodusala;

• Saarjõe loodusala;

• Tillniidu loodusala;

• Piiumetsa loodusala;

• Mukri loodusala;

• Pärnu jõe loodusala;

• Kastna-Rapla loodusala;

• Laukesoo loodusala;

• Kõnnumaa loodusala;

• Kõnnumaa-Väätsa linnuala.

Üldjuhul paiknevad kaitstavad loodusalad hajaasustusega piirkondades.

2.3.5. Piirkonna riskid

Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuse toimepidevust ohustavate riskide osas on OÜ Türi Vesi

koostanud riskianalüüsi. Riskide leevendamisel lähtutakse riskianalüüsis toodud meetmetest.

2.3.6. Reoveekogumisalad ja purgimissõlm

Vastavalt veeseaduse § 93 on reoveekogumisala ala, kus on piisavalt elanikke või

majandustegevust reovee ühiskanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse kogumiseks või heitvee

suublasse juhtimiseks. Üle 2000 ie reoveekogumisala puhul peab kohalik omavalitsus põhjavee

kaitseks tagama reoveekogumisalal kanalisatsiooni olemasolu reovee suunamiseks

reoveepuhastisse.

Veeseaduse § 124 sätestab, et reovesi tuleb üldjuhul puhastada kohapeal, juhtida

reoveepuhastisse või koguda kogumismahutisse ja vedada purgimissõlme.

Reoveekogumisalal ja väljaspool reoveekogumisala sellisel alal, kus puudub

ühiskanalisatsioon, peab reovee tekitaja koguma reovee lekkekindlasse kogumismahutisse ning

korraldama selle veo kohaliku omavalitsuse ÜVK kavas määratud purgimissõlme.

Reoveekogumisalal koormusega alla 2000 ie, kus puudub ühiskanalisatsioon, võib rajada

reovee puhastamiseks omapuhasti ja juhtida bioloogiliselt või süvapuhastatud reovett

suublasse.

Reoveekogumisalal koormusega 2000 ie või rohkem on omapuhastite kasutamine keelatud.

Nimetatud keeldu ei kohaldata eelpuhastitele ega tööstusreoveepuhastitele.

Väljaspool reoveekogumisala, kus puudub ühiskanalisatsioon, võib rajada omapuhasti või

kasutada lekkekindlaid kogumismahuteid.

Türi vallas paikneb käesoleva ÜVK kava koostamise ajal üks üle 2000 ie ning 10 alla 2000 ie

reoveekogumisala. Türi valla reoveekogumisalade üldandmetest annab ülevaate tabel 2.8,

reoveekogumisalade piirid on kajastatud lisades esitatud joonistel.

Tabel 2.8. Reoveekogumisalad Türi vallas.

Reoveekogumis-

ala nimetus Registrikood Pindala

(ha)

Reostus-

Koormus

(ie)

Türi valla asula(d)

reoveekogumisalal

Türi RKA0510152 546,7 7719 Türi linn, Türi-Alliku küla, Lokuta

küla, Särevere alevik

Väätsa RKA0510151 52 689 Väätsa alevik, Aasuvälja küla,

Väljataguse küla, Ülejõe küla

Käru RKA0700362 50,1 500 Käru alevik, Lauri küla

Oisu RKA0510162 49,5 646 Oisu alevik, Väljaotsa küla

Kabala RKA0510175 40,7 402 Kabala küla, Meossaare küla

Kirna-Poaka RKA0510598 31,6 470 Kirna küla, Poaka küla

Kahala RKA0510174 29,9 291 Kahala küla

Taikse RKA0510161 20 200 Taikse küla, Mäeküla küla

Reopalu RKA0510603 16,3 135 Reopalu küla

Laupa RKA0510153 5,7 120 Laupa küla

Lõõla RKA0510584 10,3 100 Lõõla küla, Vissuvere küla

Andmed: Keskkonnaportaal

Purgimissõlm Türi vallas on purgimissõlm Türi reoveepuhasti juures. Purgimissõlme valdajaks ja

purgimisteenuse osutajaks on OÜ Türi Vesi. Purgimissõlme asukoht on näidatud Lisa 1 joonisel

1. Lisaks sellele on purgimiskoht ka Oisus, mis on valminud 2004. aastal. Oisu purgimiskohta

siiski ei kasutata, kuna purgimisautoga saabuv reovesi on väga tihti kõrge saasteainete

kontsentratsiooniga ning sisaldab ohtralt võõriseid (rasv, saepuru jm.). Seetõttu esineb suur risk,

et väikese reoveepuhasti (alla 1000 ie) töö saaks seeläbi häiritud. Eeltoodust tulenevalt on

purgimine korraldatud ainult Türil.

OÜ Türi Vesi korraldab purgimist fikseeritud hinnaga üle kogu valla, olenemata sellest, kas

vedu toimub Türilt või mõnest muust Türi valla asulast.

2.3.7. Vee erikasutuse keskkonnaload

Vee erikasutusõiguse aluseks on veeluba, mis on vajalik vastavalt veeseaduses §-s 187

nimetatud juhtudel. Türi valla vee-ettevõtte kehtivad veeload on toodud Tabelis 2.9.

Tabel 2.9. Veeload ja keskkonnakompleksload Türi vallas

Vee erikasutaja Veeloa nr Vee erikasutuse piirkond Veeloa kehtivuse

alguse ja lõpu kuupäev

OÜ Türi Vesi L.VV/327370 Türi linn 01.06.2016 - tähtajatu

OÜ Türi Vesi L.VV/332767 Oisu alevik, Taikse küla 01.05.2019 - tähtajatu

OÜ Türi Vesi L.VV/332482 Käru alevik 01.03.2019 - tähtajatu

OÜ Türi Vesi L.VV/331505 Laupa küla 01.09.2018 - tähtajatu

OÜ Türi Vesi L.VV/330346 Särevere alevik, Türi-Alliku,

Kirna, Kabala ja Kahala küla

01.04.2018 - tähtajatu

OÜ Türi Vesi L.VV/329999 Väätsa alevik, Lõõla ja Reopalu

küla

01.01.2018 - tähtajatu

OÜ Türi Vesi L.VV/328213 Särevere alevik 01.11.2016 - tähtajatu

Andmed: Keskkonnakaitselubade register (01.09.2023 seisuga)

3. Olemasoleva vee- ja kanalisatsioonisüsteemi olukorra kirjeldus ja

arendustööd

3.1. Türi reoveekogumisala

3.1.1. Türi linn

Türi linn on Türi valla keskus, mis asub Pärnu jõe ääres. Türi linna läbib Tallinna–Viljandi

raudteeliin ja Pärnu–Rakvere–Sõmeru maantee, pealinnaga ühendab teda Tallinna–Rapla–Türi

maantee. Türi linnas elab 01.01.2024. aasta seisuga 4997 inimest.

Ühisveevärki kasutab ca 84% ja ühiskanalisatsiooni ca 89% Türi linna elanikest.

Türi linn paikneb Türi reoveekogumisalal, mille koosseisu kuuluvad ka Särevere alevik ja Türi-

Alliku küla. Reoveekogumisala pindala on 546,7 ha ning reostuskoormus 7719 ie.

Reoveekogumisala piirid on kajastatud Lisa 1 joonisel 1. Põhjavesi on Türi reoveekogumisalal

nõrgalt kaitstud1.

Türi linna ühisveevärgi puurkaev-pumplad

Türi linna varustatakse veega peamiselt Türi linna veehaardest, mis paikneb Türi-Alliku külas.

Türi veehaardest pumbatav vesi juhitakse toorveetorustiku kaudu Türi linnas Põhja puiesteel

paiknevasse veetöötlusjaama. Veetöötlusjaam rauaeralduseks on rajatud aastatel 2013-2014

ning selle jõudlus on 620 m3/d. Lisaks Türi linna veehaarde puurkaevudest pumbatavale veele

juhitakse Põhja pst veetöötlusjaama puhastamiseks ka Türi linnas paikneva Puiestee-Kungla

puurkaevust (katastri nr 8868) pumbatav vesi (vt tabel 3.1).

Lisaks asub Türi linnas Keskuse-Tolli veehaare (2 puurkaevu: Keskuse kat. nr. 8861 ja Tolli

8867), mille vett käesoleval ajal ei kasutata. Puurkaevu kat. nr. 8861 vett töödeldakse Keskuse-

Tolli veetöötlusjaamas, mis rajati 2019. aastal. Veetöötlusjaama projekteeritud jõudlus on 48

m3/d. Automaatikasüsteem rajati 2015.

Puurkaevudest kat.nr. 8868, 8861 ja 8867 põhjavee ammutamiseks on OÜ-le Türi Vesi

väljastatud veeluba nr L.VV/327370. Puurkaev-pumplate asukohad on esitatud Lisa 1 joonisel

Tabel 3.1. Türi linnas asuvate ühisveevärgi puurkaevude tehnilised andmed

Katastri

number

Passi

Raja-

mise

aasta

Sügavus,

m; vee-

kompleks

Projekt-

tootlikkus

m3/h

Staatiline ja

dünaamiline

veetase

Kirjeldus

8868 3257 1972 183,0;

S-O 26,3

tootlikkus

alandusega

47,8 m

Puiestee pk. valdaja on OÜ

Türi Vesi. Puiestee-Kungla

põhjaveehaare. Põhjavees

NH4 + üle normi.

8861

A-

101-

1955 124,0;

O teadmata teadmata

Keskuse pk valdaja on OÜ

Türi Vesi. Reservis.

Pumpla käivitub korra

päevas eesmärgiga tagada

1 Andmed: Põhjavee kaitstuse kaart https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/ise34R2r

puurkaevu vee kvaliteedi

säilimine.

8867 2821 1970 123,5;

S-O 17,3

tootlikkus

alandusega

38,1 m

Tolli pk valdaja on OÜ Türi

Vesi. Kuulub Keskuse-Tolli

põhjaveehaarde koosseisu.

Reservis.

Allikas: OÜ Türi Vesi

Joogivee kvaliteet Türi linna ühisveevärgis Kõik Türi linna ühisveevärgist võetud veeanalüüside tulemused on kättesaadavad Terviseameti

andmebaasis aadressil: http://vtiav.sm.ee. Järgnevas tabelis on toodud joogivee kontrolli

analüüside tulemused, mis on võetud Türi linna ühisveevärgist aastatel 2022-2023.

Tabel 3.2. Türi linna ühisveevärgist võetava joogivee kvaliteet.

Piirsisaldus* Türi Põhikool,

10.05.2023

Türi Kesklinna

lasteaed,

30.11.2022

Lokuta lasteaed,

05.10.2022

Ammoonium

(mg/l) 0,5 <0.05

Elektrijuhtivus

(μS/cm) 2500 675 765 739

Värvus (mg/l Pt)

Tarbijale vastu-

võetav,

ebaloomulike

muutusteta

<2 4 3

Lõhn

(lahjendusaste) 1 1 1

Maitse

(lahjendusaste) 1 1 1

Hägusus (NHÜ) <1 <1 <1

pH (pH ühik) 6,5-9,5 7,5 7,4 7,3

Raud (μg/l) 200 54 <12

Alumiinium (μg/l) 200 <8

Vask (mg/l) 2,0 0,004

Nikkel (μg/l) 20 <2

Kroom (μg/l) 50 <0.4

Seleen (μg/l) 10 <2

Oksüdeeritavus

(mg/l O2) 5,0 2

Sulfaat (mg/l) 250 56

Mangaan (μg/l) 50 3,2

Naatrium (mg/l) 200 11,3

Nitraat (mg/l) 50 <0,5

Nitrit (mg/l) 0,5 <0.01

Boor (mg/l) 1,0 0,1

Kloriid (mg/l) 250 18

Piirsisaldus* Türi Põhikool,

10.05.2023

Türi Kesklinna

lasteaed,

30.11.2022

Lokuta lasteaed,

05.10.2022

Fluoriid (mg/l) 1,5 0,58

Plii (μg/l) 10 <0.3

Elavhõbe (μg/l) 1,0 <0,4

Tsüaniid (μg/l) 50 <3

Arseen (μg/l) 10 0,3

Kolooniate arv

22ºC (PMÜ/1 ml)

Ebaloomulike

muutusteta <3 4 <3

Coli-laadsed

bakterid

(PMÜ/100 ml) 0 0 0 0

Escherichia coli

(PMÜ/100 ml) 0 0 0 0

*SM 24.09.2019 määrusega nr. 61 kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded.

Andmed: http://vtiav.sm.ee.

Joogivee analüüside tulemuste põhjal vastab joogivesi kehtestatud nõuetele. 30.11.2022 teostati

Türi Kesklinna lasteaiast võetud veeproovist pestitsiidijääkide analüüs, pestitsiidijääke ei

tuvastatud.

Terviseameti 26.11.2021 üldhinnangu alusel on Türi linna ühisveevärgi veekvaliteet vastav.

Türi linna ühisveevärgi torustikud Türi linnas on ca 39 km ühisveevärgi torustikke. Torustikud on valdavalt rekonstrueeritud või

rajatud väikelinnade veeprojekti raames aastatel 2000-2014, Türi linna EL Ühtekuuluvusfondi

veemajandusprojekti raames aastatel 2010-2015. 2022. aastal rajati veetorustikud Pikal tn kuni

Pikk tn 35-ni. Torustikud on valdavalt heas seisukorras, rekonstrueerimist vajavad torustikud

Hariduse tn, Kungla tn, Tallinna tn, Vanemuise tn, Lutsu tn, Raja tn ning Kaare ja Tehnika tn

piirkonnas. Türi linna ühisveevärgi torustike asukohad on esitatud Lisa 1 joonisel 1.

Türi linna tuletõrjeveevarustus Türi linna tuletõrjeveevarustus on korraldatud valdavas osas Põhja-Puiestee tn 15 asuva II astme

pumpla ning tuletõrjehüdrantide abil. Pumplas asuvad tuletõrjevee survetõstepumbad ning kaks

150 m³ suurust mahutit. 2023. aasta seisuga on paigaldatud 66 hüdranti. Probleeme on

hüdrantides piisava vooluhulga tagamisega. Vajalik on uuendada Türi linna veevõrgu mudel, et

selgitada välja võimalikud lahendused.

Lisaks on rajatud Türi tehisjärve äärde ja Tiigi maaüksusel asuva tiigi juurde nõuetele vastavad

veevõtukohad ning 5 tuletõrjevee mahutit:

1) Marjamaa põik 1a asub kõrvuti paigaldatuna kolm 50 m³ suurust veemahutit ja kolm

kuivhüdranti. Neist üks asub mahutite kõrval ning ülejäänud kaks mahutitest 100 meetri

kaugusel.

2) Kaare tn 25 Edelaraudtee tuletõrjevee mahuti (50 m3);

3) Staadioni tn 17 AS Hoolekandeteenused Türi Kodu tuletõrjevee mahutid (110 m3);

4) Lai tn 14 tuletõrjevee mahutid (2x55 m3) ja kuivhüdrant (rajatud 2019. aastal);

5) Vabriku pst 10 kinnistul asub tuletõrje veevõtukoht Pärnu Jõe ääres ning kaks kuivhüdranti.

Türi linna tuletõrjehüdrantide ja veevõtukohtade asukohad on esitatud Lisa 1 joonisel 1.

Türi linna reoveepuhasti Türi linna reoveepuhasti asub Türi linna lõunaosas ja Pärnu jõe kaldal Biopuhasti maaüksusel.

Reoveepuhasti rekonstrueeriti aastatel 2008-2009. Türi reoveepuhasti asukoht on näidatud Lisa

1 joonisel 1.

Türi reoveepuhasti maksimaalne hüdrauliline koormus on kuni 2 035 m³/24 h jooksul ehk 84,79

m³/h ja 8375 ie. Maksimaalne orgaaniline koormus kuni 483 kg/24 h jooksul reostuse

kontsentratsiooniga (BHT7) kuni 350 mg/l ja hõljuvainete kontsentratsiooniga kuni 380 mg/l.

Reoveepuhastisse juhitakse puhastamiseks Türi linnas, Särevere alevikus ja Türi-Alliku külas

tekkiv reovesi.

Türi linna reoveepuhasti koosneb lintvundamendile ja kergplokkseintest rajatud kahekorruselist

lamekatusega tehnohoonest, purglast, protsessimahutist, muda komposteerimise väljakust ning

biotiikidest. Puhasti on ümbritsetud piirdeaiaga. Puhasti töö on automatiseeritud.

Reoveepuhastiks on aktiivmudapuhasti. Reovee mehaaniliseks eelpuhastamiseks on

tehnohoonesse paigaldatud: automaatne eelvõre (P=0,75kW) koos aereeritava ja

rasvaeraldusega liivapüünisega, jäätmete press (P=1,5kW), liiva veetustaja (P=1,5kW) ja

jäätmete konteinerid. Tehnohoones asuvad lisaks aeratsiooni puhurid (P=2x15kW),

automaatika- ja elektrikilbid ja mudatöötlusseadmed. Reovee bioloogiline puhastamine toimub

aktiivmudaga läbi transformeerimise ja separeerimisega eraldi mahutites. Protsessimahutid

koosnevad anoksilistest ja anaeroobsetest tankidest ning järelselitist. Anaeroobses tankis ja

anoksilises tankis asuvad segajad ehk mikserid (P=2x1,5kW+2x1,5kW). Puhasti seadmed on

varustatud juhtimis- ja häireedastusautomaatikaga. Puhastis on keemiline fosfori eemaldamine

kemikaali automaatse annustamisega võre ette ning aerotanki.

Türi reoveepuhasti juures asub purgimissõlm koos vooluhulgamõõtjaga, mehaanilise võrega

ning võrejäätmete pressiga. Reoveepuhasti juures asuvad viis biotiiki kogupindalaga 17 500 m².

Biotiike ei kasutata järelpuhastuseks.

Heitvee analüüsid võetakse reoveepuhasti väljavoolust. Puhasti heitvee suublaks on Liinikraav

(KKR kood VEE1177501), mis suubub Saunametsa kraavi (maaparandussüsteemi eesvool

Telga TP-686, MPS kood 6112350011130) ja sealt edasi Pärnu jõkke. Puhasti kuja ulatus on

200 m. Heitvee juhtimiseks suublasse on OÜ-le Türi Vesi väljastatud veeluba nr L.VV/327370.

Reoveepuhasti lubatud vooluhulk on 972 000 m3/aastas. 2022. aastal juhiti suublasse 513 566

m3 heitvett ehk ca 53% lubatud vooluhulgast. Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa suublasse

juhitava heitvee kogus suubla vastuvõtuvõimet.

Puhastis on mudatöötlus, kus muda veetustatakse tsentrifuugis (P=13 kW) ja komposteeritakse

puhasti juures asuval komposteerimisväljakul.

Türi linna reoveepuhasti juures teostatakse Türi valla ning selle lähiümbruse väiksemates

reoveepuhastites tekkiva tehnoloogilise reoveesette töötlemist komposteerimise teel.

2018. aastal laiendati varasemat setteväljakut 2900 m2-ni. Reoveesette käitlemisel kasutatakse

reoveesette humifitseerimisel fütoremediatsiooni ehk taimtervendamist, mis suurendab sette

stabiliseeritust, sette otsekasutust põllumajanduses, rekultiveerimisel ja haljastuses.

Humifitseerimise eel reoveesetet tahendatakse. Humifitseerimiseks laotatakse reoveesete

asfalteeritud ja õhukese liivakihiga kaetud väljakule 10-20 cm kihina ning külvatakse raihein

üheks vegetatsiooniperioodiks. Pärast vegetatsiooniperioodi laotatakse settele peale järgmine

kiht või kogutakse sete kokku ning transporditakse ja laotatakse järelhumifitseerimise väljakule

ning külvatakse peale taimestik. Kogu humifitseerimisprotsessi pikkus on 3-6 aastat, mille

järgselt tuleb teostada nõuetekohased analüüsid stabiliseeritusse ja hügieniseerituse

tõendamiseks.

Türi reoveepuhasti reostuskoormuse määramiseks võeti analüüsid kahes osas perioodil

05.11.2019-11.11.2019. Reovee proovide võtmiseks kasutati 24h keskmistatud proove.

Arvutuse lõpptulemus on antud kaalutud keskmise meetodil. Türi reoveepuhasti

reostuskoormus on 3478 ie.

Tabel 3.3. Türi reoveepuhasti reostuskoormus

Q/d/m3 BHT7 IE

5.11.2019 1015 160 2 086

6.11.2019 1027 60 2 214

7.11.2019 1253 75 2 150

8.11.2019 1331 500 2 092

9.11.2019 1331 140 2 087

10.11.2019 1123 130 2 100

11.11.2019 1211 68 2 026

Kaalutud keskmine 1194 174,7 3 478

Andmed: OÜ Türi Vesi

Türi reoveepuhasti heitvee koostis vastab teostatud analüüside põhjal nõuetele (vt järgnev

tabel).

Tabel 3.4. Türi reoveepuhasti heitvee reostusnäitajad

Näitaja Väljuv heitvesi

Piirmäär 28.09.2022 14.12.2022 08.02.2023 07.06.2023

pH - 7,2 7,3 7,2 7,2

Biokeemiline hapnikutarve

(BHT7) (mg O2/l)

15 5,7 5,2 3,0 6,4

Heljum (mg/l) 25 4,0 9,0 5,0 16

Üldlämmastik (Nüld) (mgN/l) 45 10 19 14 20

Üldfosfor (Püld) (mg/l) 1 0,48 0,25 0,16 0,85

KHT (mg/l) 125 32 39 26 41

Tsink (μg/l) - 180 33 28,2 10

Piirmäärad: veeluba nr L.VV/327370

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

Türi linna reoveepumplad Türi linnas asub 25 reoveepumplat. Enamik pumplatest on rajatud Türi valla EL

Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekti raames aastatel 2011 – 2012. Tegemist on kaasaegsete

kompaktpumplatega, mis on valdavalt varustatud kahe pumba ja automaatika- ning

häireedastussüsteemiga. Türi linna reoveepumplate asukohad on näidatud Lisa 1 joonisel 1.

Tabel 3.5. Türi linna reoveepumplad

Pumpla nimi Aadress Kuja ulatus

(m)

Vooluhulk

(l/s)

Pumpade

võimsus

(P1, kW)

Märkused

Mäekalda

reoveepumpla

Mäekalda tn

2 10 12,0 2x2,5

Kompaktpumpla,

paigaldatud 2011. aastal. 2

ABS pumpa (AFP0831.3-

M15/4. Heas korras.

Viljandi tn I

reoveepumpla Linnu tn 1a 10 12,0 2x2,3

Kompaktpumpla,

paigaldatud 2011. aastal. 2

ABS pumpa (AS0831.205-

S22/4). Heas korras.

Viljandi tn II

reoveepumpla Viljandi tn 30 10 12,0 2x2,9

Kompaktpumpla,

paigaldatud 2011. aastal. 2

ABS pumpa (AS0831.205-

S22/4). Heas korras.

Vabriku pst

reoveepumpla

Vabriku pst

15 10 - - 2 ABS sukelpumpa. Heas

korras.

Aia tn

reoveepumpla Hariduse tn 10 5,28 - 1*Jung pump 2,8A, 50HZ,

Hmax 17m; Qm³/h 1,9

Lokuta

reoveepumpla

Puhastus-

jaama 20 - 2x8,36

Kompaktpumpla,

paigaldatud 2011. aastal.

Kaks ABS pumpa

(AFP0832.1-M70/2). Heas

korras.

Raadiojaama

reoveepumpla

Raadiojaama

tn 1a 10 12,0 2,5+1,9

Kompaktpumpla,

paigaldatud 2011. aastal.

Heas korras. Kaks ABS

pumpa (AFP0831.7-M15/4

ja AFP0831.3-M15/4)

Pargi pst

reoveepumpla Pargi pst 11 20 - 2x8,36

Kompaktpumpla,

paigaldatud 2011. aastal.

Heas korras. Kaks ABS

pumpa (AFP0832.1-M70/2)

Põhja-Puiestee

reoveepumpla

Põhja-

Puiestee 6 10 - -

Kompaktpumpla, 2

sukelpumpa, vahetatud

2009. aastal. Heas korras.

Allika tn

reoveepumpla Jõe tn 12a 10 - - -

Lutsu tn

reoveepumpla Lutsu tn 3 10 4,44 -

Kompaktpumpla, 2

sukelpumpa Jung 2,8A,

50HZ, Hmax 17 m. Heas

korras.

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

Pumpla nimi Aadress Kuja ulatus

(m)

Vooluhulk

(l/s)

Pumpade

võimsus

(P1, kW)

Märkused

A. Haava

väike

reoveepumpla

A. Haava tn 5 10 4,44 -

Kompaktpumpla, ühe Jung

pump 2,8A, 50HZ, Hmax

17m; Qm3/h 16. Heas

korras.

A.Haava suur

reoveepumpla

Tallinna tn

25 20 12,0 2x2,9

Kompaktpumpla,

paigaldatud 2011. aastal.

Heas korras. Kaks ABS

pumpa (AS0831.205-

S22/4)

Kraavi tn

reoveepumpla Kraavi tn 7 10 12.0 2x2,9

Kompaktpumpla,

paigaldatud 2011. aastal.

Heas korras. Kaks ABS

pumpa (AS0831.205-

S22/4)

Tehnika tn

reoveepumpla Tehnika tn 23 10 - 2x2,9

Kompaktpumpla,

paigaldatud 2011. aastal.

Heas korras. Kaks ABS

pumpa (AS0831.205-

S22/4)

E. Vilde tn

reoveepumpla E. Vilde tn 2 10 - 2,3

Kompaktpumpla. Pump

ABS (Piranha S17/2). Heas

korras.

Kalevi tn

reoveepumpla Kalevi tn 48 10 8,33 1,7

Lowara sukelpump ALV-

100; (1,7kW; H 8,5m;

500l/min)

Koidula tn

reoveepumpla Koidula tn 51 10 5,55 -

Üks Jung pump (2,8A,

50HZ, Hmax 17m; Qm³/h

20)

Liiva tn

reoveepumpla Liiva tn 17 10 5,55 -

Üks Jung pump (2,8A,

50HZ, Hmax 17m; Qm³/h

20)

Tallinna tn

reoveepumpla

Tallinn tn

33b 10 55,0 2x9,9

Kompaktpumpla,

paigaldatud 2011. aastal.

Heas korras. Kaks ABS

pumpa 9,9 kW; Qmax

198m³/h; 178 kg

Linnu tn

peapumpla Linnu tn 12 20 30,0 2x6,7

Kompaktpumpla,

paigaldatud 2011. aastal.

Heas korras. Kaks ABS

pumpa XFP100E-CB1-1

PE60/4 tööratas nr.4.214

mm ja kaks ABS

AFP2045ME140/4-3

Marjamaa

reoveepumpla

Marjamaa,

Metsa tn 31 20 5,0 -

Kompaktpumpla,

paigaldatud 2014. aastal.

Heas korras. Kaks

sukelpumpa (AS0641.S30).

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

Pumpla nimi Aadress Kuja ulatus

(m)

Vooluhulk

(l/s)

Pumpade

võimsus

(P1, kW)

Märkused

Nõmme

reoveepumpla

Marjamaa,

Nõmme tn 19 10 5,5 -

Kompaktpumpla,

paigaldatud 2014. aastal.

Heas korras. Üks

sukelpump (AS0830.S13).

Allikas: OÜ Türi Vesi

Türi linna ühiskanalisatsiooni torustikud Türi linnas on ca 34 km ühiskanalisatsiooni torustikke, neist ca 5,5 km on

survekanalisatsioonitorustikud. Torustikud on valdavalt rekonstrueeritud või rajatud aastatel

2002-2004 ja EL Ühtekuuluvusfondi projekti „Türi linna ühisvee- ja kanalisatsioonivõrgu

rekonstrueerimise ja laiendamise projekt“ raames aastatel 2010-2014. 2022. aastal rajati

kanalisatsioonitorustikud Pikal tn kuni Pikk tn 35-ni. Torustikud on valdavalt heas seisukorras.

Rekonstrueerimist vajavad torustikud Kaare tn ja Tehnika tn piirkonnas, Liiva, F. R.

Kreutzwaldi, A. Haava, E. Vilde, Vambola ja Raua tn.

Türi linna ühiskanalisatsiooni torustike asukohad on esitatud Lisa 1 joonisel 1.

Türi linnas on enne sademevee suunamist ühiskanalisatsiooni kohtpuhastusseadmetena

kasutusel:

1) AS Taure autopesula ja tehnika seisuplatsil (Tehnika tn 8) õlipüüdja;

2) AS Mateko territooriumil (Tehnika tn 6b) õlipüüdja;

3) Türi jäätmejaama (Viljandi tn 17b) juures õlipüüdja;

4) Katlamajade juures (Vabriku pst 10a ja Tehnika tn 5) ja Koidula tn 19 territooriumil õli-

mudapüüdjad;

5) 11 rasvapüüdjat toitlustus- ja haridusasutuste juures;

6) bensiinitanklate Alexela (Viljandi tn 15) ja Olerex (Tehnika tn 4a) juures 2 muda-õlipüüdjat;

7) autopesulate juures kokku 4 muda-õlipüüdurit.

Türi linna sademeveesüsteemid Türi linnas on suures osas ühisvoolne kanalisatsioonisüsteem. Sademevesi juhitakse

ühiskanalisatsiooni sh kesklinna piirkonnas. Lisaks sellele on Türi linnas rajatud mitmeid

lokaalseid sademeveesüsteeme (Lisa 1 Joonis 1-1), mis juhivad sademevett ära järgmistes

piirkondades:

Türi-1 Kraavi – Mehaanika tn piirkonna valgala – kortermajade juurde on rajatud

sademeveetorustikud sademevee ärajuhtimiseks. Torustike läbimõõdu ja rajamise aja kohta

andmed puuduvad. Valgala pindala on ca 3,2 ha. Sademevesi juhitakse kraavi.

Türi-2 Tehnika tn piirkonna valgala – piirkonnas on rajatud sademeveetorustikud

(De200PVC). Valgala pindala on ca 3,9 ha. Ärajuhitav sademevesi imbub pinnasesse Tallinn-

Rapla-Türi tee ja Lokuta kergliiklustee vahelisel alal.

Türi-3 perspektiivne sademevee valgala Terase, Pronksi ja Malmi tn piirkonna arendusalal

pindalaga ca 24 ha. Sademevee ärajuhtimiseks on ette nähtud sademeveetorustike rajamine

(De200…400PVC). Paigaldatakse liiva-õlipüüdurid. Suublaks on Kuresoo peakraav.

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

Türi-4 Türi Põhikooli ja kultuurimaja piirkonna valgala (F. J. Wiedemanni tn 3 ning selle

naabruses paiknevad kinnistud) – piirkonnas on rajatud sademeveetorustikud

(De200…400PVC). Valgala pindala on ca 14,8 ha. Sademevesi immutatakse pinnasesse.

Türi-5 Viljandi tn ja Paide tn piirkonna valgala pindalaga ca 12 ha. Sademeveekollektor

(De215…560) on rajatud 2014. Sademevee väljalaskmele on paigaldatud õlipüüdja. Suublaks

on Vabriku kraav (MPS kood puudub), mis suubub Pärnu jõkke.

Türi-6 Türi järveäärse piirkonna valgala pindalaga ca 2,1 ha. Piirkonnas on rajatud

sademeveetorustikud lähtuvalt F. J. Wiedemanni tn 11 ja F. J. Wiedemanni tn 16 kinnistust.

Sademevee suublaks on Türi järv.

Türi-7 Pikk tn piirkonna valgala pindalaga 1,6 ha. Sademevesi juhitakse kraavi, kus see imbub

pinnasesse. Kraav vajab rekonstrueerimist.

Türi-8 Raudtee tn piirkonna valgala pindalaga 1,3 ha. Sademevesi juhitakse kraavi, kus see

imbub pinnasesse. Kraav vajab rekonstrueerimist.

Türi-9 Pikk tn – Lai tn 14 piirkonna valgala pindalaga 1,2 ha. Sademevesi juhitakse ära

kraavide abil.

Türi-10 Vabaduse tn piirkonna valgala pindalaga 0,8 ha. Sademevesi juhitakse torustiku abil

Vabaduse tn L2 kinnistul asuvasse kraavi, kus see imbub pinnasesse.

Türi-11 – valgala pindalaga 53,5 ha. Valgala hõlmab Lembitu tn piirkonda Koidula tn-Raudtee

lõigus, Jaama põik tn, Saunametsa kalmistu piirkonda, Jaama tn 23 kuni Jaama tn 39, Roopa

tn, Näituse tn, Staadioni tn, Mäe tn 29 kuni Mäe tn 33, Savi tn 11 ja 11a, Männi tn ja Tiigi tn

piirkonda, Mäekalda tn 2 ja 2a piirkonda. Sademevee ärajuhtimisel on kasutusel peamiselt

kraavid, Männi tn piirkonna läbib sademevesi De500 kollektoris. Sademeveekollektor on

rajatud aastatel 2011-2013 (ligikaudu 400 m).

Sademevesi juhitakse puhasti juurdepääsutee ääres kulgeva kraavi (MPS kood puudub) kaudu

Pärnu jõkke. Tiigi tn ja Männi tn piirkonnas osaliselt ka tiiki, Jaama tn pinnasesse.

Türi linna kuivenduskraavide korrastamise ja liigvee ärajuhtimise projekti raames rajati ja

süvendati Staadioni ja Näituse tänavate piirkonnas kraave 1779 m ja paigaldati De600 truupe

183 m. 2016. aastal rekonstrueeriti Jaama ja Roopa tn kuivendussüsteemid (süvendati kraavid).

Osad kraavid vajavad rekonstrueerimist.

Türi-12 valgala hõlmab Uus tn – Aia tn piirkonda, Puiestee ja Vainu tn raudteepoolseid

kinnistuid, Kaare tn 25 ja Kaare tn 35b kinnistuid. Valgala pindala on ca 22 ha. Sademevesi

juhitakse ära peamiselt kraavide abil, Kaare tn 25 ja Kaare tn 35b kinnistutel on rajatud

sademeveetorustikud. Osades kraavides imbub sademevesi pinnasesse, osaliselt juhitakse

sademevesi kraavide abil Lokuta jõkke.

Türi-13 valgala hõlmab Jaama põik ja raudtee vahelist ala. Valgala pindala on ca 4,8 ha.

Sademevee ärajuhtimiseks on rajatud kraav. Sademevesi juhitakse kraavi abil Lokuta jõkke.

Türi-14 valgala hõlmab Marjamaa piirkonda. Valgala pindala on ca 5,4 ha. Sademevesi

juhitakse kraavi (MPS kood puudub). Marjamaa tn piirkonnas juhitakse sademevesi kraavide

abil maaparandussüsteemi eesvoolu (MPS kood 6112810020040/001, Jõe).

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

Türi-15 valgala on perspektiivne Toimetulekukooli (Vabriku pst) piirkonna valgala pindalaga

ca 1,8 ha. Käesoleval ajal on rajatud torustik Vabriku pst 10a kinnistult sademevee

ärajuhtimiseks. ÜVK kava perioodil on vaja lahendada ka Vabriku pst 8 kinnistult sademevee

ärajuhtimine, vajalik on rajada sademeveetorustik Pärnu jõeni.

Türi-16 valgala hõlmab Viljandi tn äärset ala Viljandi tn 38 kinnistust kuni Linnu tn ristmikuni.

Valgala pindala on ca 2,9 ha. Torustikud on rajatud De160…200 torudest, sademevesi juhitakse

Pärnu jõe äärsele alale.

Türi-17 valgala hõlmab Viljandi tn – Kastani tn piirkonda. Valgala pindala on ca 1,8 ha.

Sademeveetorustikud on rajatud De160, sademevesi juhitakse Pärnu jõe äärsele alale.

Türi-18 kuni Türi-21 valgalad hõlmavad Tallinna tn äärde rajatud sademeveetorustikke

(De200PVC). Kõigil neljal valgalal juhitakse sademevesi imbväljakutele/imbaladele. Valgala

Türi-18 pindala on ca 0,8 ha, Türi-19 ca 0,4 ha, Türi-20 ca 0,6 ha ja Türi-21 ca 0,26 ha.

Türi-22 valgala hõlmab Tööstuse ja Tolli tn piirkonda. Valgala pindala on ca 2 ha. Sademevesi

juhitakse ühiskanalisatsiooni.

Esmajärjekorras on vaja korrastada Türi linna lõunaosa ning Kraavi ja Mehaanika tänavate

piirkonna sademeveesüsteemid. Vajalik on lahendada Türi Toimetulekukooli kinnistu

sademevee ärajuhtimine.

Türi linna ÜVK arendustööd Lühiajalise investeeringuprogrammi perioodil on vajalik:

1) Türi linna veetöötlusjaama laiendamine/võimsuse suurendamine 930 m3/d.

2) uuendada Türi linna veevõrgu mudel ja töötada välja tuletõrjevee süsteemi ettepanekud;

3) rekonstrueerida Kaare/Tehnika tn piirkonna kanalisatsiooni- ja veetaristu;

4) rekonstrueerida Liiva, F. R. Kreutzwaldi, A. Haava, Vambola ja Raua tn kanalisatsioon

(teeala);

5) rekonstrueerida amortiseerunud veetorustikud Hariduse, Kungla, Vanemuise, Tallinna,

Kohtu ja Lutsu tn.

Pikaajalise investeeringuprogrammi perioodil on vajalik:

1) rekonstrueerida amortiseerunud veetorustikud Raja tn;

2) teostada Türi linna sademeveesüsteemi rekonstrueerimise ja laiendamise II etapp.

Türi linnas kavandatud tööd on näidatud Lisa 1 joonisel 1. Vt ka p. 4.4.1 ja 4.4.2 Türi.

3.1.2. Särevere alevik

Särevere alevik paikneb Türi linnast kagus Prandi jõe mõlemal kaldal. Särevere alevikus elab

01.01.2024. aasta seisuga 627 inimest.

Särevere alevikus kasutab ühisveevärki 98% ja ühiskanalisatsiooni 96% elanikest.

Särevere alevik asub üle 2000 ie-ga Türi reoveekogumisalal. Piirkond asub nõrgalt kaitstud

põhjaveega alal2.

2 Andmed: põhjavee kaitstuse kaart https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/ise34R2r

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

Särevere ühisveevärgi puurkaev-pumplad Särevere aleviku põhjaosa Ülejõe elamupiirkonda varustab veega Särevere Ülejõe puurkaev

(kat. nr. 10279). Puurkaevust põhjavee ammutamiseks on OÜ-le Türi Vesi väljastatud veeluba

nr L.VV/330346. Ülejõe puurkaevu nr 10279 kõrval paiknev puurkaev kat. nr. 10286 on

reservis.

Särevere Õpetajate tn puurkaev-pumpla (puurkaev kat. nr. 10276) varustab joogiveega

Järvamaa Kutsehariduskeskust ning individuaalelamuid. Puurkaevust põhjavee ammutamiseks

on Järvamaa Kutsehariduskeskusele väljastatud veeluba nr L.VV/328190.

Särevere puurkaev-pumplate asukohad on esitatud Lisa 1 joonisel 1.

Tabel 3.6. Särevere ühisveevärgi puurkaevude tehnilised andmed

Puur-

kaevu

number

Passi

Raja-

mise

aasta

Sügavus,

m; vee-

kompleks

Projekt-

tootlikkus

m3/h

Staatiline ja

dünaamiline

veetase, m;(a)

Kirjeldus

10279 4025 1975 45,0;

S 31,3 -

Valdaja OÜ Türi Vesi.

Pumpla seisund on hea.

Puurkaevu vees on

lubatust rohkem raua-

ning ammooniumi-

ühendeid (26.11.1998

vastavalt NH4 + 1,09 mg/l

ja Fe 0,89 mg/l),

pumplasse on

paigaldatud

veetöötlusseadmed.

10286 6047 1989 55,0;

S 10,4 -

Valdaja OÜ Türi Vesi.

Reservis. Puurkaevu

vees on lubatust rohkem

rauaühendeid

(24.04.2000 Fe 1,80

mg/l).

10276 3451 1972 41,0;

S 9,3

tootlikkus

alandusega 1,0

Valdaja Järvamaa

Kutsehariduskeskus.

Pumpla rekonstrueeriti

2013: korrastati

tehnohoone, rajati

ventilatsioonisüsteem,

paigaldati veepuhastus-

süsteem, vahetati

puurkaevupump,

uuendati elektri- ja

automaatikasüsteem

lahendati hoone

küttesüsteem. 2022.

aastal pumbati puur-

kaevust vett 15 284 m3.

Allikas: Keskkonnaportaal, OÜ Türi Vesi

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

Joogivee kvaliteet Särevere aleviku ühisveevärgis Särevere aleviku ühisveevärgist võetud veeanalüüside tulemused on kättesaadavad

Terviseameti andmebaasis aadressil: http://vtiav.sm.ee. Järgnevas tabelis on toodud joogivee

kontrolli analüüside tulemused, mis on võetud Särevere aleviku ühisveevärgist aastatel 2022-

2023.

Tabel 3.7. Särevere aleviku ühisveevärgist võetava joogivee kvaliteet.

Piirsisaldus*

Särevere, Kauplus A&O (nüüd COOP)

04.05.2022

Elektrijuhtivus (μS/cm) 2500 755

Värvus (mg/l Pt) Tarbijale

vastuvõetav,

ebaloomulike

muutusteta

Lõhn (lahjendusaste) 1

Maitse (lahjendusaste) 1

Hägusus (NTU) <1

pH (pH ühik) 6,5-9,5 7,3

Raud (μg/l) 200 <30

Kolooniate arv 22ºC

(PMÜ/1 ml)

Ebaloomulike

muutusteta 0

Coli-laadsed bakterid

(PMÜ/100 ml) 0 0

Escherichia coli

(PMÜ/100 ml) 0 0

*SM 24.09.2019 määrusega nr. 61 kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded.

Teostatud analüüside tulemuste alusel vastab Särevere aleviku ühisveevärgis joogivee kvaliteet

kehtestatud nõuetele. Terviseameti 14.06.2022 üldhinnangu alusel on Särevere aleviku

ühisveevärgi veekvaliteet vastav.

Särevere aleviku ühisveevärgi torustikud Särevere alevikus on ca 4,7 km veetorustikke. Torustike asukohad on esitatud Lisa 1 joonisel

1. Prandi jõgi jagab Särevere aleviku ühisveevärgi kaheks eraldi toimivaks süsteemiks:

1) 1970-ndatel aastatel rajati aleviku Ülejõe piirkonna veevõrk malm- ja raudtorudest

hargvõrguna. 2006. aastal Ülejõe piirkonna ühisveevärk rekonstrueeriti (2,52 km) ja vanasse

veetorusse paigaldati väiksema läbimõõduga plasttoru. Veevärgi haldajaks on OÜ Türi Vesi;

2) Aleviku lõunapoolse osa veevarustust haldab ja hooldab Järvamaa Kutsehariduskeskus,

jaotusvõrgu rajatiste omanikuks on aga riik. 1970-ndatel rajatud jaotusvõrk on ehitatud

hargvõrguna kasutades enamjaolt veetorusid läbimõõtudega Dn50 ja Dn100. 2006. aastal

piirkonna välisveevõrk rekonstrueeriti (1,9 km), vanasse veetorusse tõmmati sisse väiksema

läbimõõduga plasttoru. Osa piirkonnas paiknevast veetorustikust vajab rekonstrueerimist.

Särevere lõunapoolse osa veevarustus on kavas üle anda OÜ-le Türi Vesi.

Särevere aleviku tuletõrjeveevarustus Särevere alevikus asuvad tuletõrjevee mahutid järgmistel kinnistutel:

1) Mäe tänava piirkonnas (Jõekalda tn 1c), vee kogus 20 m3,

2) puurkaev-pumpla nr 10276 juures (Tehnikumi tn 2), vee kogus 300 m3;

3) Kopli tn 1 Kopli farmi juures Järvamaa KHK tuletõrjeveemahuti (200 m3);

4) Kooli tn 2 Järvamaa KHK tuletõrjeveemahuti (200 m3);

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

5) Põllu tn 32 puurkaev-pumpla nr 10279 juures asub mahuti, mis ei vasta nõuetele ning

vajab rekonstrueerimist.

Särevere aleviku tuletõrjevee mahutite asukohad on näidatud Lisa 1 joonisel 1.

Reoveepuhasti Särevere alevik asub Türi reoveekogumisalal, piirkonnas tekkiv reovesi kogutakse kokku ning

suunatakse ülepumpamisega Türi linna ühiskanalisatsiooni kaudu puhastamiseks Türi linna

reoveepuhastisse.

Särevere reoveepumplad Särevere aleviku OÜ Türi Vesi hallatavate reoveepumplate asukohad on näidatud Lisa 1 joonisel

1. Lisaks paikneb Särevere alevikus Järvamaa Kutsehariduskeskuse hallatav Kopli farmi

ülepumpla.

Tabel 3.8. Särevere aleviku OÜ Türi Vesi hallatavad reoveepumplad

Pumpla nimi Aadress Kuja

ulatus

(m)

Vooluhulk

(l/s)

Pumpade

võimsus

(P1, kW)

Märkused

Mäe tn

reoveepumpla

Särevere, Mäe tn

6 kinnistu kõrval 10 2,0 n/a

2013. aastal paigaldatud

kompaktpumpla. Heas korras.

Jõe tn

reoveepumpla Särevere, Jõe tn 5 10 25,0 2,3

Pumpla vajab

rekonstrueerimist. Pump

Grundfos SV0241H1D501P.

Rekonstrueeritud

Veski

reoveepumpla

Säreveres, Pärnu-

Rakvere-Sõmeru

tee ääres

20 8,5 n/a Kompaktpumpla, paigaldatud

1997. aastal, vajab

rekonstrueerimist

Kutsekooli

reoveepumpla

Särevere, Kooli

tn 2 10 8,5 n/a

Kompaktpumpla, paigaldatud

1997. aastal, vajab

rekonstrueerimist

Allikas: OÜ Türi Vesi

Särevere ühiskanalisatsiooni torustikud Särevere alevikus on kokku ca 7,7 km kanalisatsioonitorustikke, neist ca 2,7 km

survekanalisatsioonitorustikke.

Särevere alevikus on kaks eralditoimivat kanalisatsioonisüsteemi:

1) Särevere Ülejõe asulaosas ehk aleviku põhjapoolses osas. Algselt 1970-ndatel rajatud

torustikud on rekonstrueeritud mitmes osas aastatel 2003-2013. 2013. aastal rekonstrueeriti Jõe,

Põllu ja Mäe tänavate individuaalelamute piirkonnas asuvad torustikud. Kortermajade

piirkonnas asuvad torustikud ja kanalisatsioonikaevud on aga amortiseerunud ning vajavad

asendamist.

2) Särevere aleviku lõunapoolse osa kanalisatsiooni haldab Järvamaa Kutsehariduskeskus.

Algselt rajati piirkonnas kanalisatsioon samuti 1970-ndatel aastatel ning on amortiseerunud ja

vajab rekonstrueerimist. Kanalisatsioonitorustikke on ca 2,1 km. Piirkonna ühiskanalisatsioon

on lahkvoolne. Särevere lõunapoolse osa kanalisatsioon on kavas üle anda OÜ-le Türi Vesi.

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

Aleviku reovesi suunatakse puhastamiseks Türi linna reoveepuhastisse. Selleks on 1996. aastal

rajatud survetorustikud Särevere Ülejõe alevikuosast pikkusega 713 m ja Särevere aleviku

lõunapoolsest osast pikkusega 951 m.

Lisaks juhitakse reoveepumpla ja 470 meetri pikkuse survetorustiku kaudu aleviku

ühiskanalisatsiooni Kopli suurfarmi olmereovesi.

Särevere aleviku kanalisatsioonitorustike asukohad on esitatud Lisa 1 joonisel 1.

Särevere sademeveesüsteemid Suurel osal Särevere alevikus imbub sademevesi haljasaladel. Sademevett juhitakse ära:

Särevere-1 valgalalt Jõe tn 17 ja Jõe tn 19 kortermajade juurest 1970-ndatel rajatud torustike

abil (torustiku pikkus ca 160 m). Valgala pindala on ca 0,8 ha. Torustikega kogutav sademevesi

suunatakse kraavi kaudu Prandi jõkke. Kraav vajab rekonstrueerimist.

Särevere-2 valgalalt (Jõe tn 15 ja Jõe tn 15a, Põllu tn 20, 22, 26 ja 28) juhitakse sademevesi

ära De160…200 torustiku abil. Valgala pindala on ca 2,8 ha. Torustikega kogutav sademevesi

suunatakse kraavi kaudu Prandi jõkke. Isevoolsed torustikud (kokku 388 m) on rajatud 2016.

aastal.

Särevere-3 valgalalt (Sillaotsa tänava individuaalelamute juures) juhitakse sademevesi ära

1970-ndatel rajatud drenaaži abil (pikkus ca 320 m). Valgala pindala on ca 1,1 ha. Sademevesi

juhitakse Mäe tn alt läbi haljasalale.

Särevere-4 on perspektiivne sademevee valgala Jõe tn 7 kuni Jõe tn 13 kinnistutel. Valgala

pindala on ca 1,5 ha. Sademevesi juhitakse rajatava kraavi abil Prandi jõkke.

Särevere-5 valgala hõlmab Järvamaa Kutsehariduskeskuse piirkonda (Kooli tn). Valgala

pindala on ca 8 ha. Sademevesi juhitakse sademeveetorustike abil ühiskanalisatsiooni.

Särevere-6 valgala hõlmab Pärnu-Rakvere-Sõmeru teed ja seda ümbritsevat ala Õpetajate tn

piirkonnas. Valgala pindala on ca 2 ha. Sademevesi juhitakse kraavide abil Prandi jõkke.

Särevere ÜVK arendustööd Lühiajalise investeeringuprogrammi perioodil on vajalik:

1) rajada Särevere veetöötlusjaama II aste;

2) rajada tuletõrjevee mahuti Ülejõe asulaosas;

3) rekonstrueerida Jõe tn sademeveesüsteemid, Jõe tn reoveekanalisatsioon ja

kutsehariduskeskuse piirkonna ühiskanalisatsioon ning Veski ja Kutsekooli

reoveepumplad.

Pikaajalise investeeringuprogrammi perioodil on vajalik rekonstrueerida Särevere

veetöötlusjaam.

Särevere alevikus kavandatud projektid on näidatud Lisa 1 joonisel 1. Vt ka p. 4.4.1 ja 4.4.2

Särevere.

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

3.1.3. Türi-Alliku küla

Türi-Alliku küla paikneb Türi linnast kirdes kahel pool Pärnu-Rakvere-Sõmeru maanteed. Türi-

Alliku külas elab 01.01.2024. aasta seisuga 400 inimest. Ühisveevärki ja -kanalisatsiooni

kasutab ca 91% elanikest.

Türi-Alliku küla tiheasustusala paikneb üle 2000 ie Türi reoveekogumisalal, kus põhjavesi on

nõrgalt kaitstud3.

Türi-Alliku ühisveevärgi puurkaev-pumplad Türi-Alliku küla kortermajade piirkonna ühisveevärki varustab joogiveega puurkaev kat. nr.

10472, Kelmiküla tee piirkonnas asuvate individuaalelamute ühisveevärki varustab joogiveega

puurkaev kat. nr. 17333 ning Veskisilla tee elamuid puurkaev kat. nr. 10282.

Lisaks asuvad Türi-Alliku külas Türi linna põhjaveehaarde puurkaevud kat. nr. 50380, 51963

ja 51964. Kõigi kolme puurkaevu vesi juhitakse toorveetorustiku kaudu Türi linnas Põhja-

Puiestee tn 15 asuvasse veetöötlusjaama. Puurkaevudest põhjavee ammutamiseks on OÜ-le

Türi Vesi väljastatud veeluba nr L.VV/327370.

Puurkaev-pumplate asukohad on esitatud Lisa 1 joonisel 1.

Tabel 3.9. Türi-Alliku külas asuvate ühisveevärgi puurkaevude tehnilised andmed

Puur-

kaevu

number

Passi

Raja-

mise

aasta

Sügavus,

m; vee-

kompleks

Projekt-

tootlikkus

m3/h

Staatiline ja

dünaamiline

veetase, m;(a)

Hinnanguline seisund

10472 4194 1976 80,0;

S 9,0

tootlikkus

alandusega

3,7 m

Valdaja OÜ Türi Vesi,

seisund hea. Puurkaevu

vesi on kõrge

rauaühendite (0,67 mg/l)

ja ammooniumiühendite

(0,6 mg/l) sisaldusega.

17333 - 1970-

ndad

40,0;

S 3,6

andmed

puuduvad

Valdjaks on OÜ Türi

Vesi, seisund hea.

Puurkaevu sanitaar-

kaitseala on tagatud 20

meetri ulatuses.

10282 5328 1984 108,0;

O - -

Valdjaks on OÜ Türi

Vesi, seisund hea.

Puurkaevu sanitaar-

kaitseala on tagatud 30

meetri ulatuses.

50380 - 2011 35,6;

S-O 60,1

tootlikkus

alandusega

0,7 m

Valdajaks OÜ Türi Vesi.

Kuulub Türi linna vee-

haardesse, seisund hea.

51963 - 2013 35,0;

S-O 68,4

tootlikkus

alandusega

3,4 m

Valdajaks OÜ Türi Vesi.

Kuulub Türi linna vee-

haardesse, seisund hea.

3 Andmed: põhjavee kaitstuse kaart https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/ise34R2r

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

Puur-

kaevu

number

Passi

Raja-

mise

aasta

Sügavus,

m; vee-

kompleks

Projekt-

tootlikkus

m3/h

Staatiline ja

dünaamiline

veetase, m;(a)

Hinnanguline seisund

51964 - 2013 35,0;

S-O 79,9

tootlikkus

alandusega

2,8 m

Valdajaks OÜ Türi Vesi.

Kuulub Türi linna vee-

haardesse, seisund hea.

Allikas: Keskkonnaportaal, OÜ Türi Vesi

Joogivee kvaliteet Türi-Alliku küla ühisveevärgis Türi-Alliku küla jaotusvõrgust võetud veeanalüüside tulemused on kättesaadavad Terviseameti

andmebaasis aadressil: http://vtiav.sm.ee. Järgnevas tabelis on toodud joogivee kontrolli

analüüside tulemused, mis on võetud Türi-Alliku küla ühisveevärgist aastatel 2022-2023.

Tabel 3.10. Türi-Alliku ühisveevärgist võetava joogivee kvaliteet.

Piirsisaldus* Türi-Alliku elamu, 15.06.2022

Elektrijuhtivus (μS/cm) 2500 619

Värvus (mg/l Pt) Tarbijale vastuvõetav,

ebaloomulike

muutusteta

Lõhn (lahjendusaste) 2

Maitse (lahjendusaste) 2

Hägusus (NTU) <1

pH (pH ühik) 6,5-9,5 7,4

Raud (μg/l) 200 <30

Kolooniate arv 22ºC (PMÜ/1 ml)

Ebaloomulike

muutusteta 0

Coli-laadsed bakterid (PMÜ/100 ml) 0 0

Escherichia coli (PMÜ/100 ml) 0 0

*SM 24.09.2019 määrusega nr. 61 kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded.

Terviseameti 03.10.2022 üldhinnangu alusel on Türi-Alliku küla ühisveevärgi veekvaliteet

vastav.

Türi-Alliku ühisveevärgi torustikud Türi-Alliku külas asuvad kolm eralditoimivat ühisveevärki (vt Lisa 1 joonis 1):

1) Küla kirdepoolseimas osas paiknevad korterelamud (kuus kortermaja, kauplus ja maantee

äärsed individuaalelamud) saavad vee puurkaevust kat. nr. 10472. Türi-Alliku kortermajade

ühisveevärgi torustik on rajatud 1976. aastal hargvõrguna ning see rekonstrueeriti aastatel

2004–2006. 2013. aastal ehitati veevõrk ümber ringtoite süsteemile. Algselt kasutati

torumaterjalina Dn80 ja Dn100 survemalmist toru, millesse hiljem tõmmati väiksema

läbimõõduga (De50 ja De40) plasttoru. Ühisveevärgi haldaja on OÜ Türi Vesi.

2) Teine eraldiseisev veevarustussüsteem asub Türi-Alliku Kelmiküla tee piirkonnas, millega

on ühendatud 10 individuaalmaja. Veetorustik on renoveeritud aastatel 2003-2004, s.t torustik

vahetatud plasttoru vastu, majaühendused varustatud siibritega. Ühisveevärgi haldajaks on OÜ

Türi Vesi.

3) Kolmas veevärk asub küla edelaosas Veskisilla teel, millega on ühendatud 6 tarbijat ning

mis saab joogivee puurkaevust kat. nr. 14529. Veetorustiku pikkuseks on 350 m ning

veetorustikud on rajatud De40 plasttorust. Torustikud on rajatud 1998. aastal. Vee jaotusvõrgu

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

seisukorra kohta teave puudub. Puurkaevu ja jaotusvõrgu omanikuks on Türi vald ja selle

valdajaks on eramute omanikest koosnev ühisus, keskmine veetarve veevõrgust on 1,0 m³/d.

OÜ Türi Vesi hallata on Türi-Alliku külas ca 1,5 km veetorustikke.

Türi-Alliku tuletõrjeveevarustus Türi-Alliku küla tuletõrjeveevarustus on kättesaadav:

1) Silla tee 4 paikneb Konesko maa-alune tuletõrjeveemahuti, vee kogus 100 m3.

2) Silla tee 12 paikneb maa-alune tuletõrjeveemahuti.

3) Tuletõrjevett saab võtta looduslikust tuletõrje veevõtukohast Pärnu jõest kuivhüdrandi

kaudu, kuid see on tähistamata ning pole külmumiskindel.

Türi-Alliku küla tuletõrjevee mahutite asukohad on näidatud Lisa 1 joonisel 1.

Reoveepuhasti Türi-Alliku külas reoveepuhasti puudub. Piirkonnas tekkiv reovesi kogutakse kokku ja

suunatakse Türi linna ühiskanalisatsiooni kaudu puhastamiseks Türi linna reoveepuhastisse.

Türi-Alliku reoveepumplad Türi-Alliku külas asub 5 reoveepumplat, mis on näidatud Lisa 1 joonisel 1. Rekonstrueerimist

vajab küla Kaljundi pumpla, mille kaudu suunatakse Türi linna ühiskanalisatsiooni edasi kogu

Türi-Alliku piirkonnas tekkiv reovesi. Rekonstrueerimist vajab ka Türi-Alliku reoveepumpla.

Tabel 3.11. Türi-Alliku reoveepumplad

Pumpla nimi Aadress Kuja

ulatus

(m)

Vooluhulk

(l/s)

Pumpade

võimsus

(P1, kW)

Märkused

Türi-Alliku

reoveepumpla

Alliku keskus 4

kinnistu juures 10 18,8 2x3,4

Kahe ABS AS 0840

pumbaga

kompaktpumpla,

pumpla seisund on

väga halb.

Lasteaia

reoveepumpla

Silla tee 1 kinnistu

ehk lasteaia juures 10 14,7 1,7

Sukelpump ABS TYP

AS0840-118-S112./2.

Pumpla on rahuldavas

korras.

Termorani

reoveepumpla Silla tee 6 kinnistu 10 - -

Pumpla on rahuldavas

korras.

Kaljundi

reoveepumpla Veskisilla tee 13 20 13,0 2x7,0

Kaks sukelpumpa

Sarlin S1074. Pumpla

on amortiseerunud ja

vajab

rekonstrueerimist.

Silla

reoveepumpla

Rakvere tee 27

kinnistu kõrval 10 4,3 0,55

Pump Lowara

DOMO7VXT/B

Allikas: OÜ Türi Vesi, konsultant

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

Türi-Alliku ühiskanalisatsiooni torustikud OÜ Türi Vesi hallata on Türi-Alliku külas ca 4,1 km kanalisatsioonitorustikke, millest ca 2 km

on survekanalisatsioonitorustikud. Türi-Alliku kanalisatsioonivõrk on rajatud 1970-ndatel

aastatel ning järgnevate aastakümnete jooksul on laienenud vastavalt küla arengule. 1997. aastal

on küla kanalisatsioonitorustikke ligikaudu 1,2 km ulatuses uuendatud. 2013. aastal

rekonstrueeriti osaliselt Alliku keskus väikekoha kortermajade piirkonnas asuv isevoolne

kanalisatsioonitorustik. Kanalisatsiooniga on varustatud Türi-Alliku korruselamud, osaliselt

maanteeäärsed individuaalelamud, lasteaed, Kelmiküla ja Veskisilla tee eramud ning Veskisilla

motell. Türi-Alliku piirkonna reovesi pumbatakse Türi linna kanalisatsioonivõrku. Türi-Alliku

küla ühiskanalisatsiooni torustike paiknemine on näidatud Lisa 1 joonisel 1.

Türi-Alliku sademeveesüsteemid Sademevesi immutatakse Türi-Alliku külas tiheasustuspiirkonnas haljasaladele või suunatakse

väiksemate kraavide kaudu Pärnu jõkke.

Türi-Alliku ÜVK arendustööd Lühiajalise investeeringuprogrammi perioodil on vajalik:

1) rekonstrueerida Kaljundi ja Türi-Alliku reoveepumplad;

2) rajada tuletõrjevee mahuti.

Pikaajalises investeeringuprogrammis on vajalik:

1) laiendada ÜVK Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee piirkonnas;

2) ühendada Türi-Alliku lasteaia, Veskisilla ja Kelmiküla tee piirkondade ühisveevärgid

ning laiendada ühiskanalisatsiooni.

Türi-Alliku külas kavandatud projektid on näidatud Lisa 1 joonisel 1.

3.2. Väätsa reoveekogumisala

3.2.1. Väätsa alevik

Väätsa alevik asub 8 km Paidest lääne ja 10 km Türist põhja pool Lokuta jõe ülemjooksul jõele

rajatud veehoidla kaldail.

Väätsa aleviku elanike arv on 01.01.2024 seisuga 568. Väätsa aleviku kasutab ühisveevärki

ligikaudu 82% ja ühiskanalisatsiooni 77% elanikest. Veetarbimise poolest omavad tähtsust ka

kool ja lasteaed.

Väätsa alevik paikneb Väätsa reoveekogumisalal, mille pindala 52 ha ja reostuskoormus on 689

ie. Väätsa alevik paikneb peamiselt nõrgalt kaitstud põhjaveega alal4.

4 Andmed: põhjavee kaitstuse kaart https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/ise34R2r

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

Väätsa aleviku ühisveevärgi puurkaev-pumplad Väätsa aleviku tarbijaid varustatakse veega kahest puurkaevust: Keskuse puurkaev (kat. nr.

9111) ja Tsentraalpuurkaev (kat. nr. 8688). Puurkaevudest põhjavee ammutamiseks on OÜ-le

Türi Vesi on väljastatud veeluba nr L.VV/329999.

Tabel 3.12. Väätsa aleviku ühisveevärgis kasutatavad puurkaevud Katastri

Passi

Rajam

ise

aasta

Sügavus,

m; vee-

kompleks

Projekt-

tootlikk

us m3/h

Staatiline

veetase, m

Kirjeldus

9111 5779 1987 130 6,50 Pumbamaja ning seadmed on

rekonstrueeritud 2013. aastal.

Veekäitluseks on valitud

täisautomaatne kaheastmeline

süsteem: süvaveepumbaga

toorvee pumpamine puurkaevust,

injektoriga aereerimine,

kontaktmahuti, II-astme

survetõstepumbad ning kaks

rauaeemaldusfiltrit.

Desinfitseerimiseks on rajatud

dosaatorpumbaga NaOCl

doseerimise võimalus.

8688 1928 1967 130 5 Puurkaevu on paigaldatud firma

Lowara süvaveepump 8GS40,

tööd juhib rõhu alusel

sagedusmuundur. Pumpla hoone

on silikaattellistest ehitis. Hoone

on hooldatud ja selle seisund on

hea. Sanitaarkaitseala on

tähistatud ja aiaga piiratud.

Seadmed ja hoone on

renoveeritud 2009. aastal.

Joogivee kvaliteet Väätsa aleviku ühisveevärgis Väätsa aleviku ühisveevärgist võetud veeanalüüside tulemused on kättesaadavad Terviseameti

andmebaasis aadressil: http://vtiav.sm.ee. Terviseameti 03.10.2022 üldhinnangu alusel on

Väätsa aleviku ühisveevärgi veekvaliteet vastav. Värskeimad analüüside tulemused on toodud

järgnevas tabelis.

Tabel 3.13. Väätsa aleviku ühisveevärgist võetava joogivee kvaliteet

Piirsisaldus*

Väätsa Põhikool,

08.06.2022

Väätsa lasteaed,

12.10.2022

Elektrijuhtivus

(μS/cm) 2500 581

Värvus (mg/l Pt)

Tarbijale vastuvõetav,

ebaloomulike

muutusteta

Lõhn (lahjendusaste) 1

Maitse (lahjendusaste) 1

Hägusus (NHÜ) <1

pH (pH ühik) 6,5-9,5 7,6

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

Piirsisaldus*

Väätsa Põhikool,

08.06.2022

Väätsa lasteaed,

12.10.2022

Raud (μg/l) 200 <30

Vask (mg/l) 2,0 0,27

Plii (μg/l) 10 7,1

Nikkel (μg/l) 20 5,6

Kolooniate arv 22ºC

(PMÜ/1 ml)

Ebaloomulike

muutusteta 0

Coli-laadsed bakterid

(PMÜ/100 ml) 0 0

Escherichia coli

(PMÜ/100 ml) 0 0

*SM 24.09.2019 määrusega nr. 61 kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded.

Väätsa ühisveevärgi torustikud Aastatel 2013-2014 rekonstrueeriti kokku 5856 m ühisveevärgi torustikku. Valdavalt on

kasutatud De50 kuni 100 PVC torusid.

Lokuta jõe paremkalda asumit katab vallale kuuluv ühisveevärgi osa, mille kogupikkus on 3270

m ja mis on rekonstrueeritud 2013. aastal.

2014. aastal rekonstrueeriti Ülejõe asumi joogiveetorustik, mille kogupikkus on 2586 m..

Rekonstrueeriti Järve tn – Pikk tn, Põllu tn 6 – Pikk tn, Aia tn 5 – Pikk tn, Põllu tn 5 – Pikk tn,

Lasteaed – Pikk tn (bussijaam), Pikk tn – RVP III, RVP III – reoveepuhasti, Järve tn, Mäe tn,

Ülejõe tn, Uus tn, Ülejõe asum – RVP III lõigud. Torustikud ühendati Keskuse puurkaevu

veevõrguga. Katkestati ühendused Venevere ja Ülejõe farmi puurkaevudega ning rajati

ühisveevärk seni ühendamata tarbijateni.

Väätsa aleviku tuletõrjeveevarustus Väätsa alevikus puuduvad hüdrandid, kuid tuletõrjeveevarustus on kättesaadav:

1) Väätsa paisjärve äärsest tuletõrje veevõtukohast (Järve tn ja Järve põik ristmiku juures);

2) Keskuse puurkaev-pumpla taga (Aiamaa tn 2) asuvatest mahutitest (2 tk, kumbki 250 m3);

3) Türi tee 2b // Kahuri kinnistul asuvast mahutist (130 m3, AS Väätsa Agro, Aasuvälja küla).

Väätsa aleviku reoveepuhasti Väätsa aleviku reoveepuhasti rekonstrueeriti aastatel 2015-2017. Väätsa alevikust kogutakse

reovesi isevoolselt ja pumpamise teel peapumplasse, millest pumbatakse reovesi

reoveepuhastisse. Väätsa reoveepuhasti juures on purgimissõlm. Päevas purgitav reoveekogus

ei tohi ületada 10% ööpäevasest reostusest (<5 kgBHT/d, mitte üle 5 m3/d).

Rekonstrueeritud puhasti jõudlus:

Dimensioneeritud ööpäevane vooluhulk puhastile kuival perioodil Q=104 m3/d

Ööpäeva keskmine 24 tunnine reoveekogus kuival perioodil qh24h=4,3m3/h

Dimensioneeritud keskmine tunnivooluhulk kuival perioodil (k=1,5) qhdim=7 m3/h

Dimensioneeritud maksimaalne veekogus biopuhastusse maksimaalselt q h dim puhasti = 20 m3/h

Reostuskoormus: inimekvivalentides R=800 ie

orgaaniline aine 48 kgBHT7/d

hõljuvaine 48 kg/d

üldlämmastik 8,8 kg/d

üldfosfor 1,44 kg/d

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

Reovee puhastamine toimub eeldenitrifikatsiooniga aktiivmudaseadmes, mille moodustavad

anoksiline segamiskamber, õhutuskamber, järelsetiti ning liigmuda kogumismahuti ehk

mudatihendi. Aktiivmudaprotsess toimub kestusõhutuse režiimil.

Kõik mahutid on rajatud raudbetoonist ja need moodustavad ühtse ploki. Mahutite kõrval

paikneb tehnoloogiliste seadmete hoone, milles on:

• tehnoloogiliste seadmete ruum hoone teisel korrusel, milles asuvad eeltöötlusseadmed,

mudatahendusseade, polümeerisõlm, toimub setite teenindamine;

• konteineriruum esimesel korrusel, milles asuvad muda ja võreprahi konteinerid,

kemikaalimahuti, dosaatorpump, mudapump;

• kilbiruum esimesel korrusel, WC;

• ruum setitile ja mudatagastuspumbale.

Hoonet köetakse elektriradiaatoritega.

Reovee puhastamine toimub järgmistes etappides:

1. Mehhaaniline eelpuhastus isepuhastuvas võreseadmes. Võreseade asub tehnohoone teisel

korrusel ning koosneb kruvivõreseadmest, käsivõrest ja jaotuskastist koos automaatajamiga

siibriga möödavooluks (automaatsiiber ja jaotussüsteem liigvee juhtimiseks biotiiki

maksimaalsetel pumpla koormustel >20 m3/h; lahjendus 1:4 ja enam).

2. Reovee hüdrauliline ühtlustamine ja bioloogiline aktiivmudapuhastus

2.1 Ühtlustus ja anoksiline kamber (lämmastiku eraldamine – denitrifikatsioon, maht max

63 m3).

2.2 Aeratsioonikambris toimub orgaaniliste ainete reoainete bioloogiline degradatsioon ja

lämmastikuühendite oksüdeerimine nitraatideks (lämmastiku eraldamine

nitrifikatsiooni teel, maht 85 m3).

3. Biomuda eraldamine gravitatsioonilises järelsetitis (lamellsetiti 7 m3, aktiivne pindala 12

m2, kõrgus põrandast 4,4 m); muda tagastussüsteem ja liigmuda eraldamise süsteem

annustüüpi mudakogumismahutisse.

4. Fosfori keemilise ärastuse seadmed: keemiliseks fosforiärastuseks doseeritakse reovette

vees lahustuvaid metallisoolasid, mis reageerides fosforiga annavad mittelahustuva ühendi,

mis settib. Sade eemaldatakse koos liigbiomudaga mudakäitlusprotsessis. Fosforiärastuse

kemikaali hoiustamise mahuti (250 l) koos dosaatorpumbaga paikneb tehnohoones esimesel

korrusel konteineri ruumis.

5. Mudakäitlus (liigbiomuda eraldamine, biomuda kogumine, tihendamine, sette tahendus,

tahemuda kogumine ja äravedu). Mudamahuti maksimaalne maht on 17 m3. Muda

tihendusmahuti töötab tsükliliselt.

Heitvesi juhitakse Lokuta jõkke (KKR kood VEE1128100, MPS kood 6112810040000).

Lokuta jõgi on riigi poolt korrashoitav ühiseesvool. Veeloa nr L.VV/329999 alusel on lubatud

vooluhulk 28 000 m3/aastas. 2022. aastal juhiti suublasse 16 799 m3 heitvett, mis on ca 60%

lubatud vooluhulgast. Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa suublasse juhitava heitvee kogus suubla

vastuvõtuvõimet.

Väätsa reoveepuhasti heitvee saasteainete sisaldus vastab teostatud analüüside põhjal

kehtestatud nõuetele (vt järgnev tabel).

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

Tabel 3.14. Väätsa reoveepuhasti heitveeproovide analüüsitulemused. Näitaja Piirmäär heit-

vees

Väljuv heitvesi

28.09.2022 23.11.2022 04.01.2023 24.05.2023 30.08.2023

pH 7,4 7,3 7,1 7,4 7,2

Biokeemiline

hapnikutarve (BHT7)

(mg O2/l)

25 5,1 12 14 1,8 <1,0

Heljum (mg/l) 35 3,0 18 30 8,0 6,0

Üldlämmastik (Nüld)

(mgN/l)

60 9,5 22 12 18 5,1

Üldfosfor (Püld)

(mgP/l)

2 0,39 0,60 0,69 0,83 0,18

KHT (mgO2/l) 125 30 61 71 38 29

Allikas: analüüside protokollid, veeluba L.VV/329999

Väätsa aleviku ühiskanalisatsiooni torustikud ja reoveepumplad Väätsa aleviku kanalisatsioonitorustikud on suures osas renoveeritud aastatel 2013-2014.

Rekonstrueeriti/rajati järgmised lõigud: Järve tn – Pikk tn (isevoolne/surve), Põllu tn 6 - Pikk

tn (isevoolne), Aia tn 5 – Pikk tn (isevoolne), Põllu tn 5 – Pikk tn (isevoolne), Lasteaed – Pikk

tn (bussijaam, isevoolne), Pikk tn (isevoolne/surve), Pikk tn (bussijaam) - RVP III (isevoolne),

RVP III – reoveepuhasti (surve), veisefarm – RVP III (isevoolne), Järve tn (isevoolne), Mäe tn

(isevoolne), Ülejõe tn (isevoolne), Uus tn (isevoolne), Ülejõe asum – RVP III (isevoolne).

Kokku renoveeriti/rajati 6730 m kanalisatsioonitorustikku. Torustike ehitamisel kasutati PVC

torusid läbimõõduga De150 kuni De300. Pikk tn 16 ja Järve tn 7 juurde ehitati uued

reoveepumplad (kujad 10 m).

Ehitatud või renoveeritud on ÜVK taristu Kooli, Aia, Põllu, Pikk tn ja Türi teel, loodud on

võimalus seni ÜVKga ühendamata kinnistute liitumiseks.

Väätsa aleviku kanalisatsioonivõrk on lahkvoolne.

Reoveepumplaid on kolm: Järve tänaval, Pikal tänaval ja Väätsa reoveepuhasti juures.

Tabel 3.15. Väätsa reoveepumplad

Pumpla nimi Aadress Kuja

ulatus

(m)

Vooluhulk

(l/s)

Pumpade

võimsus

(P1, kW)

Märkused

Järve tn

ülepumpla Järve tn 46 10 - -

Pumpla on heas

seisukorras.

Pika tn

ülepumpla

Pikk tn 16 kinnistu

kõrval

transpordimaal

10 - - Pumpla on heas

seisukorras.

Väätsa

reoveepuhasti

ülepumpla

Paide tee 4 20 - - Pumpla on heas

seisukorras.

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

Väätsa aleviku sademeveesüsteemid Väätsa reoveekogumisalal immutatakse sademevesi pinnasesse või valgub Lokuta jõkke.

Paide-Roovere-Kuimetsa tee ja Pika tn ristmiku piirkonnas on rajatud ca 70 m

sademeveetorustikku.

Väätsa aleviku ÜVK arendustööd Pikaajalise investeeringuprogrammi perioodil on kavandatud:

1) tuletõrje veevõtukoha ehitus Väätsa alevikus, vt Lisa 1 joonisel 2.

3.3. Käru reoveekogumisala

3.3.1. Käru alevik

Käru alevikus elab 01.01.2024. aasta seisuga 354 elanikku. Ühisveevärki kasutab 50% ja

ühiskanalisatsiooni ca 51% elanikest. Ühisveevärgi vett kasutab enamus Käru aleviku asutusi

ja ettevõtteid. Asutustest ja ettevõtetest on suuremad ühisveevärgi veetarbijad Käru Põhikool

ning Südamekodud AS.

Käru alevik paikneb Käru reoveekogumisalal, mille on pindala 50,1 ha ja reostuskoormus 500

ie. Käru alevikus on põhjavesi peamiselt keskmiselt kaitstud5.

Käru aleviku ühisveevärgi puurkaev-pumplad Käru alevikus on kasutusel kaks ühisveevärgi puurkaevu: Käru aleviku elamute puurkaev (kat.

nr. 5024) ja Sepikoja tn 4 puurkaevu (kat. nr. 58262). Käru aleviku ühisveevärgis kasutatavate

puurkaev-pumplate tehnilised andmed on toodud järgnevas tabelis.

Tabel 3.16. Käru aleviku ühisveevärgis kasutatavate puurkaev-pumplate tehnilised omadused.

Puur-

kaevu

number

Passi

Raja-

mise

aasta

Sügavus,

m; vee-

kompleks

Projekt-

tootlik-

kus m3/h

Staatiline

veetase, m

Kirjeldus

5024 1600 1966 75; S-O Andmed

puudu-

vad

0,1 Puurkaev-pumpla on

rekonstrueeritud 2016-2017.

rajati uus hoone (12,3 m2),

kuhu paigaldati

veemõõdusõlmed,

veetöötlusseadmed (ARS 750

Duplex 9 m3/h; kloori

doseerimissüsteem), 300 l

hüdrofoor, elektri-

automaatikaseadmed.

Puurkaevust uue

pumplahooneni rajati

toorveetorustik. Paigaldati uus

5 Andmed: põhjavee kaitstuse kaart https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/ise34R2r

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

sügavveepump, uued

pumbatorud. Puurkaevu töö on

täisautomaatne. Puurkaev-

pumpla arvutuslik jõudlus on

10 m3/h, pumba tõstekõrgus

H= 70 mVs.

58262 - 2018 75; S-O 2 2,01 Kasutusel on 0,3 m3 hüdrofoor.

Puurkaevu hoone on heas

seisukorras. Käru Tervisekeskuse

VTJ on rajatud 2016. aastal

projekteeritud jõudlusega 9 m3/d.

Paigaldatud on veepuhastusseade

ARS 750 Duplex.

Joogivee kvaliteet Käru aleviku ühisveevärgis Kõik Käru aleviku ühisveevärgist võetud veeanalüüside tulemused on kättesaadavad

Terviseameti andmebaasis aadressil: http://vtiav.sm.ee. Järgnevas tabelis on toodud viimased

joogivee analüüside tulemused, mis on võetud Käru aleviku veevärgist. Nende alusel vastab

joogivesi Käru ühisveevärgis kehtestatud nõuetele. Terviseameti 14.06.2022 üldhinnangu

alusel on Käru aleviku ühisveevärgi veekvaliteet vastav.

Tabel 3.17. Käru aleviku ühisveevärgist võetava joogivee kvaliteet

Piirsisaldus*

Käru hooldekodu, Sepikoja 1

11.05.2022

Elektrijuhtivus (μS/cm) 2500 671

Värvus (mg/l Pt)

Tarbijale vastuvõetav,

ebaloomulike

muutusteta

Lõhn (palli) 1

Maitse (palli) 1

Hägusus (NHÜ) <1

Raud (µg/l) 200 <30

pH (pH ühik) 6,5-9,5 7,2

Kolooniate arv 22ºC (PMÜ/1 ml)

Ebaloomulike

muutusteta

Escherichia coli (MPN/100 ml) 0 0

Coli-laadsed bakterid (MPN/100

ml) 0

*SM 24.09.2019 määrusega nr. 61 kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded.

Käru aleviku ühisveevärgi torustikud Käru alevikus on suurim veevõrk, mis baseerub aleviku keskuses asuval elamute puurkaevul

(kat. nr. 5024, lubatud veevõtt 5400 m3/a) ja Sepikoja tn 4 puurkaevul (kat. nr. 58262, lubatud

veevõtt 5400 m3/a).

Käru aleviku ühisveevõrgu kogupikkus on ligikaudu 6,2 km. Torustikud on valdavalt

läbimõõduga De60 kuni 90 PE PN10 torustikud, mis on rajatud aastatel 2016-2017. Käru

aleviku olemasolevad veesüsteemid on näidatud Lisa 1 joonisel 3.

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

Käru aleviku tuletõrjeveevarustus Käru alevikus saab tulekustutusvett võtta neljast veevõtukohast:

• Aadressil Aia tn 20, Käru Põhikoolist läänesuunas Posti tn poolse ligipääsuga 2020. aastal

rajatud tuletõrjeveemahutist (110 m3) ja hüdrandist;

• Aia tn L1 asuvalt betoonist platvormilt Käru jõest;

• Aadressil Sepikoja tn 2a // Järveotsa, paisjärve tammi juures on 2006. aastal rajatud

veevõtukaev;

• Aadressil Sepikoja tn 7 on veemahuti, juurdepääs ning maapealne osa on hooldamata.

Mahuti tehniline seisukord on halb ning see ei toimi. Tuletõrjevee reservuaari, selle

veevarustust ning juurdesõiduteed on vaja kaasajastada vastavalt kehtivatele nõuetele.

Käru aleviku reoveepuhasti Käru aleviku reoveepuhasti asub aleviku edelaosas. Reovee puhastamine toimub aastatel 2016-

2017 rajatud aktiivmudatehnoloogial põhinevas annuspuhastis ning sellele järgnevas kahes

biotiigis kogupindalaga ca 1275 m2. Puhasti jõudlus reostuskoormuse järgi on kuni 394 ie, 23,6

kg BHT7/d ja hüdrauliline jõudlus kuni 59 m3/d sh infiltratsioon. Maksimaalne asula reovee

tunnivooluhulk on kuni 11 m3/h.

Rekonstrueerimise järel koosneb reoveepuhasti järgmistest osadest:

• reoveepumpla;

• tehnohoone, milles paiknevad vooluhulgamõõtur, võre ja liivapüüdur;

• liigmuda eemaldamise süsteem;

• annuspuhasti Wavin Labko BioKem 400 komplekt (ühtlustusmahuti 30 m3 ja kaks

protsessimahutit 2x42,5 m3);

• mudamahuti 30 m3;

• biotiik (S=1235 m2).

Reovesi juhitakse asulast isevoolse toru kaudu reoveepumplasse. Reoveepumplast pumbatakse

reovesi reoveepuhastisse. Avariiolukorras rakendub pumplas ülevool, reovesi voolab biotiiki.

Puhasti territoorium on ümbritsetud keevispaneelaiaga.

Reoveepuhastus algab mehaanilise puhastusega kombiseadmes (võre+liivapüünis) ning jätkub

bioloogilise puhastusega. Liigmuda käitlemiseks on reoveepuhasti kõrval mudamahuti.

Mudamahutis liigmuda tiheneb ja osaliselt stabiliseerub. Eemaldatud liigmuda aeroobseks

stabiliseerimiseks ja kihistumise vältimiseks on mudamahutisse paigaldatud aeratsioonisõlmed

ja tehnohoonesse puhur. Enne muda eemaldamist seisatakse mudamahuti õhustamine 1-2

tunniks. Tihenenud muda peale jääb selginenud vee kiht. Mudamahutit tühjendatakse vastavalt

vajadusele, vedades muda järelkäitlemiseks Türi puhastisse.

Reoveepuhastist väljuv heitvesi juhitakse Käru jõkke (KKR kood VEE1129000). Veeloa nr

L.VV/332482 alusel on lubatud vooluhulk 10 400 m3. 2022. aastal juhiti suublasse 9 946 m3

heitvett. Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa suublasse juhitava heitvee kogus suubla

vastuvõtuvõimet.

Käru aleviku reoveepuhasti väljavoolu heitvee analüüsitulemused 2022.-2023. aastal on toodud

järgnevas tabelis. Käru reoveepuhasti heitvee saasteainete sisaldus vastab teostatud analüüside

põhjal kehtestatud nõuetele.

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

Tabel 3.18. Käru reoveepuhasti heitvee reostusnäitajad

Näitaja Piirmäär heit-

vees

Väljuv heitvesi

28.09.2022 14.12.2022 22.03.2023 14.06.2023

pH - 7,3 7,2 7,4 7,2

Biokeemiline

hapnikutarve

(BHT7) (mg O2/l)

25 4,5 7,4 <1 2,2

Heljum (mg/l) 35 2,0 5,0 <2 10

Üldlämmastik (Nüld)

(mgN/l)

60 11 13 8,5 15

Üldfosfor (Püld)

(mg/l)

2 0,37 0,16 0,18 0,4

KHT (mg/l) 125 30 28 15 30

Allikas: analüüside protokollid

Käru aleviku reoveepumplad Käru aleviku kanalisatsioonisüsteemi kuulub 12 reoveepumplat (vt tabel 3.18).

Reoveepumplate asukohad on toodud Lisa 1 joonisel 3.

Tabel 3.19. Käru aleviku reoveepumplad

Pumpla nimi Aadress Kuja

ulatus (m)

Voolu-

hulk

(l/s)

Pumpade

võimsus

(P1, kW)

Märkused

Jõe tn ülepumpla Jõe tn L1 10 - - Rajatud 2016-2017.

Karja tn ülepumpla Karja tn L1 10 - - Rajatud 2016-2017.

Lao tn ülepumpla Lao tn L1 10 - - Rajatud 2016-2017..

Aia tn ülepumpla Aia tn L1 10 - - Rajatud 2016-2017.

Lai tn ülepumpla Lai tn L1 10 - - Rajatud 2016-2017.

Viljandi mnt

ülepumpla

Viljandi mnt 4 10 - - Rajatud 2016-2017.

Puiestee ülepumpla Puiestee tn

L2/Posti tn L2

10 - - Rajatud 2016-2017.

Raudteeäärse

ülepumpla

Raudteeäärse 10 - - Rajatud 2016-2017.

Sepikoja ülepumpla Sepikoja tn 3 10 - - Rajatud 2016-2017.

Reoveepuhasti

ülepumpla

Vesiroosi tn 1 20 - - Rajatud 2016-2017.

Jaama I ülepumpla Jaama tn ja

Karja tn

ristmiku juures

10 - - Rajatud 2016-2017.

Jaama II ülepumpla Raudteeäärse

kinnistu kõrval

transpordimaal

10 - - Rajatud 2016-2017.

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

Käru aleviku ühiskanalisatsiooni torustikud Käru alevikus on kokku ca 5,1 km isevoolseid ning ca 3,3 km survekanalisatsioonitorustikke.

Isevoolsete kanalisatsioonitorustike rajamisel on kasutatud PVC SN 8 torusid De160 kuni 200,

survekanalisatsioonitorustike rajamisel on kasutatud PE PN10 De63…110 torusid. Torustikud

on rajatud aastatel 2016-2017. Käru aleviku ühiskanalisatsiooni torustikud on valdavalt heas

seisukorras.

Käru alevikus on ühiskanalisatsiooniga ühendatud enamus kortermajadest ning osa asutustest

ja ettevõtetest. Ühiskanalisatsiooni suunatakse üksnes Käru aleviku elanike ning asutuste ja

ettevõtete olmereovett. Tööstusliku päritoluga reovett ühiskanalisatsiooni ei juhita.

Käru aleviku kanalisatsioonisüsteemid on toodud Lisa 1 joonisel 3.

Käru aleviku sademeveesüsteemid Suuremal osal Käru reoveekogumisalast imbub sademevesi haljasaladel pinnasesse.

Sademeveetorustikke on Käru alevikus korterelamute piirkonnas Käru-1 valgalal, mille

pindala on ca 4,6 ha. Sademevesi juhitakse Käru jõkke (KKR kood VEE1129000).

Sademeveetorustike kogupikkus on ligikaudu 600 m.

Käru-2 valgala pindala on ca 7,8 ha, sademevee ärajuhtimine on lahendatud kraavidega.

Sademevesi juhitakse Põikoja 4 kollektoreesvoolu (MPS kood 6112980020120) abil Käru

paisjärve.

Käru-3 valgala pindala on ca 2,7 ha ning see paikneb Käru Põhikooli piirkonnas. Koolihoone

juurest juhitakse sademevesi kraavistikku.

Käru-4 valgala pindala on ca 3,7 ha ning see hõlmab Posti tn 6 kinnistult algava kraavi valgala.

Sademevesi juhitakse Käru jõkke.

Käru-5 valgala pindala on ca 2,1 ha ning see hõlmab Lelle-Türi-Viljandi raudtee äärset ala.

Sademevesi juhitakse Käru jõkke.

Käru-6 valgala pindala on ca 6,75 ha ning see hõlmab Jaama tn 14 ja Raudteeäärse kinnistu

juurest lähtuvat kraavistikku. Sademevesi juhitakse Käru jõkke.

Käru-7 valgala pindala on ca 2,9 ha ning see hõlmab Karja tn 15 ja Karja tn 19 algavate

kraavide valgala. Sademevesi juhitakse tiiki.

Käru-8 valgala pindala on ca 3,3 ha ning see hõlmab Jaama tn 19 kinnistult algavat

kraavistikku. Sademevesi juhitakse Käru jõkke.

Käru-9 valgala pindala on ca 1,6 ha ning see hõlmab Jaama tn 21, Jaama tn 27 ja Jaama tn 29

kinnistute juurest algavaid kraave. Sademevesi juhitakse Käru jõkke.

Käru aleviku ÜVK arendustööd Pikaajalises investeeringuprogrammis on kavandatud:

1) ÜVK rekonstrueerimine ja laiendamine Oru tn piirkonnas. Kavandatud tööde ulatus on

kajastatud Lisa 1 joonisel 3.

2) rekonstrueerida Sepikoja tn 7 paiknev tuletõrje veevõtukoht.

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

3.4. Oisu reoveekogumisala

3.4.1. Oisu alevik

Oisu alevik paikneb Türi valla idaosas Türi-Arkma maantee ääres. Oisu alevikus elab

01.01.2024. aasta seisuga 309 inimest.

Ühisveevärki kasutab ca 53% ja ühiskanalisatsiooni 82% elanikest.

Oisu alevik paikneb Oisu reoveekogumisalal, mille pindala on 49,5 ha ning reostuskoormus on

646 ie. Oisu piirkonnas on põhjavesi kaitsmata või nõrgalt kaitstud6.

Oisu puurkaev-pumplad ja veetöötlusjaam Oisu alevikus on veevarustuseks kasutusel kaks ühisveevärgi puurkaevu (kat. nr. 10514 ja

12512) ning veetöötlusjaam joogivees raua- ning mangaaniühendite sisalduse vähendamiseks.

Puurkaevudest 10514 ja 12512 põhjavee ammutamiseks on OÜ-le Türi Vesi väljastatud veeluba

nr L.VV/332767.

Oisu I puurkaev (ka Oisu keskasula vana pk, kat. nr. 10321) on reservis.

Puurkaev-pumplate ja veetöötlusjaama asukohad on esitatud Lisa 1 joonisel 4.

Tabel 3.20. Oisu ühisveevärgi puurkaevude tehnilised andmed

Puur-

kaevu

number

Passi

Raja-

mise

aasta

Sügavus,

m; vee-

kompleks

Projekt-

tootlikkus

m3/h

Staatiline ja

dünaamiline

veetase, m;(a)

Kirjeldus, hinnanguline

seisund

12512 69 1989 70,0;

S 36,0

4,3 ja 10,3

(2013)

Valdaja OÜ Türi Vesi.

Oisu II pk. Seisund hea.

Veetöötlusjaama juures. Puurkaev on rekonst-

rueeritud 2013. aastal.

10514 - 1963 40; S Andmed

puuduvad

Andmed

puuduvad

Valdaja OÜ Türi Vesi.

Oisu keskasula vana

puurkaev. Seisund hea.

10321 361 1981 80,0;

S Valdaja OÜ Türi Vesi.

Oisu I pk. Reservis.

Allikas: Keskkonnaportaal, OÜ Türi Vesi

Oisu veetöötlusjaam. Õunaaia kinnistul puurkaevude kat. nr. 10514 ja 10321 juures asub Oisu

veetöötlusjaam. 2013. aastal veetöötlusjaam rekonstrueeriti. Vana veetöötlusjaama hoone

asemele ehitati uus Fibo kergplokist hoone, mis soojustati mineraalvillaga ning mille seinad

kaeti terasest seinaprofiiliga. Ühepoolse kaldega katus on kaetud SBS-rullmaterjaliga. Jaam on

ümbritsetud piirdeaiaga. Juurdesõit toimub Pargi tänavalt.

Veetöötlusjaamas toimub toorvee surveline aereerimine kompressoriga GIS TOP-

300/100/CAR/M koos 100 l suruõhupaagiga. Jaama on OÜ Miridon poolt paigaldatud kaks

survefiltrit AQ24S (2x2,5=5,0 m³/h) raua- ning mangaaniühendite eemaldamiseks, filtreeritud

vee mahuti suurusega 10 m³ (tootja Elbi, tüüp: CV-10000, vertikaalne), kaks II-astme

survetõstepumpa Grundfos CM5-5 (P=2x1,2 kW) tootlikkusega Qmaxh=10,0 m³/h ning Elbi

6 Andmed: põhjavee kaitstuse kaart https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/ise34R2r

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

hüdrofor 200 l. Veetöötlusseadmete tootlikkuseks on Qmaxh=5,0 m³/h. Survefiltrite

filtermaterjaliks on kruus + kvartsliiv + katalüütiline täidis Aquamandix. Filtrite läbipesu vesi

juhitakse aleviku ühiskanalisatsiooni. Desinfitseerimiseks on vastavalt vajadusele ettenähtud

NaOCl-lahuse doseerimise seade AQUA S.p.A dosaatorpumbaga HC100 (P=0,2kW).

Veetöötlusjaamas asuvad kolm impulssanduriga Zenner veearvestit (mudel: MTK-I-N, tüüp:

Qn6). Lisaks on paigaldatud kuulkraanid veeproovide võtmiseks toorveetorustikule, vahetult

peale filterseadmeid ning peale veemahutit veevõrku minevale torustikule. Jaama on

paigaldatud veekäitluse automaatikaseadmed koos kontrollerite ning survetõstepumpade

sagedusmuunduritega.

Joogivee kvaliteet Oisu aleviku ühisveevärgis Oisu aleviku ühisveevärgist võetud veeanalüüside tulemused on kättesaadavad Terviseameti

andmebaasis aadressil: http://vtiav.sm.ee. Järgnevas tabelis on toodud joogivee kontrolli

analüüside tulemused, mis on võetud Oisu aleviku ühisveevärgist aastatel 2022-2023.

Tabel 3.21. Oisu aleviku ühisveevärgist võetava joogivee kvaliteet.

Piirsisaldus*

Retla-Kabala Kool

Oisu õppekoht, Retla

tee 1 köögikraan

20.12.2022

Oisu lasteaed,

Lasteaia tänav 7

köögikraan

19.10.2022

Elektrijuhtivus (μS/cm) 2500 653

Värvus (mg/l Pt)

Tarbijale vastuvõetav,

ebaloomulike

muutusteta

Lõhn (lahjendusaste) 2

Maitse (lahjendusaste) 2

Hägusus (NHÜ) 1,2

pH (pH ühik) 6,5-9,5 7,3

Raud (μg/l) 200 <30

Kolooniate arv 22ºC

(PMÜ/1 ml)

Ebaloomulike

muutusteta 0

Coli-laadsed bakterid

(PMÜ/100 ml) 0 0

Escherichia coli

(PMÜ/100 ml) 0 0

*SM 24.09.2019 määrusega nr. 61 kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded.

Terviseameti 26.11.2021 üldhinnangu alusel on Oisu aleviku ühisveevärgi veekvaliteet vastav.

Oisu ühisveevärgi torustikud Oisu alevikus on ca 3,9 km ühisveevärgi torustikke. Torustike asukohad on esitatud Lisa 1

joonisel 4. Oisu aleviku ühisveevärk on rajatud algselt 1960-ndatel ja 1980-ndatel aastatel

hargvõrguna. Ühisveevärgiga liideti siis asula keskosa korruselamud ja kirdeosas paiknevad

põllumajandusühistu tootmishooned. 2004. aastal rekonstrueeriti aleviku keskel korrusmajade

piirkonnas asuv torustik. Vanasse malmist veetorustikku tõmmati sisse väiksema läbimõõduga

plasttorustik. 2009. aastal rajati Põllu tänava vee- ning kanalisatsioonitorustik. 2013. aastal

paigaldati uus veetorustik Pargi ja Tehnika tänavatele, alates Oisu veetöötlusjaamast kuni

Raukla-Äiamaa-Oisu teeni. 2017. aastal rajati veetorustik ja liitumispunktid Estonia pst 10-16

kinnistute veega varustamiseks.

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

Oisu tuletõrjeveevarustus Oisu aleviku tuletõrjeveevarustus on korraldatud peamiselt veemahutite abil:

1) neli kõrvuti paigaldatud 55 m³ suurust (kokku 220 m³) tuletõrjevee mahutit asuvad Pargi

tänaval (Bensiinijaama tee 2). Mahutitega on ühendatud kuivhüdrant;

2) Põllu tänava otsas (Tehnika tn 4) asub üks tuletõrjehüdrant.

Lisaks olemasolevatele mahutitele on plaanis rajada uus täiendav 108 m³ suurune tuletõrjevee

mahuti Estonia pst ja Lasteaia tänava nurgale. Samuti on vajalik leida tuletõrjevee

kättesaamiseks sobiv lahendus individuaalelamute piirkonda. Oisu aleviku olemasolevate

tuletõrjeveevarustuse objektide ja perspektiivse tuletõrjevee mahuti asukohad on esitatud Lisa

1 joonisel 4.

Reoveepuhasti Oisu reoveepuhasti asub Oisu aleviku kirdeosas. Oisu reoveepuhasti asukoht on näidatud Lisa

1 joonisel 4.

Puhasti on „aerotank“ tüüpi ning see on rajatud 2001. aastal. Puhasti koosneb monoliitsest

raudbetoonist vundamendil asuvast kergkruusplokkidest ja metallkonstruktsioonidest rajatud

tehnohoonest koos setitite ja mudatihendaja plokiga ning aeratsioonikambrist.

Puhasti maksimaalne hüdrauliline koormus on kuni 140 m³/d jooksul ehk 5,83 m³/h ja

maksimaalse tunnivooluhulgaga 11 m³/h. Maksimaalne orgaaniline koormus kuni 112 kg/d

jooksul reostuse kontsentratsiooniga (BHT7) kuni 800 mg/l ja hõljuvainete kontsentratsiooniga

kuni 600 mg/l. Oisu reoveepuhasti on dimensioneeritud 1000 ie-le vastava reostuskoormusega

reovee käitlemiseks. Praegune reostuskoormus on väiksem.

Tehnohoones asuvad reovee kulumõõtja, trummelvõre (P=1,5 kW), fosforiärastusseadmed,

õhupuhurid (2 tk, P=2x4 kW), flokulandi doseerimisseadmestik, filterpress ja reoveepuhasti

kontroll- ja juhtimisseadmed. Reoveesete tihendatakse settetihendis.

Reoveesette käitlemisel kasutatakse Oisu reoveepuhasti juures reoveesette humifitseerimisel

fütoremediatsiooni ehk taimtervendamist, mis suurendab sette stabiliseeritust, sette

otsekasutust põllumajanduses, rekultiveerimisel ja haljastuses. Humifitseerimise eel

reoveesetet tihendatakse. Perioodilise settevoo tagamiseks kasutatakse settetihendit, mis tagab

reoveepuhastusprotsessist sette igapäevase eemaldamise ning setteväljakutele perioodilise

suunamise 2-6 nädala tagant.

Humifitseerimiseks on rajatud Interreg´i Läänemere Piirkonna programmi projekti IWAMA

(Interactive Water Management) toel kaks setteväljakut kogupindalaga 100 m2. Ülejääv

reoveesete transporditakse käitlemiseks Türi reoveepuhastisse. Humifitseerimisväljakule

suunatakse tihendatud reoveesete perioodiliselt, reoveesete laotatakse asfalteeritud ja õhukese

liivakihiga kaetud väljakule 10-20 cm kihina ning külvatakse raihein üheks

vegetatsiooniperioodiks. Settevesi ja sademevesi eraldatakse drenaaži abil. Setteväljakutelt

eraldatav vesi kogutakse ja pumbatakse tagasi reoveepuhastisse.

Väljakuid täidetakse ja tühjendatakse tsükliliselt, täites ühe mahuti 10-20 cm paksuselt settega,

seejärel külvatakse taimestik ning jäetakse vegetatsiooniperioodiks (2-4 kuuks) kasvama ilma

sette juhtimiseta väljakule. Seni kui ühel väljakul sete humifitseerub, täidetakse teisi väljakuid

või veetakse sete Türi reoveepuhastisse käitlemisele. Pärast väljakule viimase kihi

moodustumist lastakse ühe vegetatsiooniperioodi vältel settel humifitseeruda ning viiakse

järgmisel kevadel pärast sette sulamist järelhumifitseerimise väljakule. Kogu

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

humifitseerimisprotsessi pikkus on 3-6 aastat, mille järgselt tuleb teostada nõuetekohased

analüüsid stabiliseeritusse ja hügieniseerituse tõendamiseks.

Puhasti heitvee suublaks on Poolevaadioja (KKR kood VEE1126700, MPS kood

6112670020000), mis on suuremas osas riigi poolt korrashoitav ühiseesvool. Suublani juhitakse

heitvesi maaparandussüsteemi eesvoolu kaudu (Lepalaane MPS kood 6112670020100).

Heitvee juhtimiseks suublasse on väljastatud OÜ-le Türi Vesi veeluba nr L.VV/332767, mille

alusel lubatud vooluhulk on 4650 m3/kvartalis. 2022. aastal juhiti suublasse keskmiselt 2553

m3/kvartalis ehk ca 55% lubatud vooluhulgast. Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa suublasse

juhitava heitvee kogus suubla vastuvõtuvõimet.

Aastatel 2022-2023 teostatud heitvee analüüside tulemused on toodud tabelis 3.22.

Analüüsitulemuste alusel vastab heitvee saasteainete sisaldus nõuetele. Reoveepuhasti

ehituskonstruktsioonide ja tehnoloogiliste seadmete seisund on hetkel rahuldav, kuid käesoleva

ÜVK kava perioodil on vajalik kavandada reoveepuhasti rekonstrueerimine.

Tabel 3.22. Oisu reoveepuhasti heitvee reostusnäitajad

Näitaja Piirmäär

heitvees

Väljuv heitvesi

21.09.2022 02.11.2022 22.02.2023 07.06.2023

pH - 7,6 7,4 6,8 7,4

Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) (mg

O2/l)

25 4,1 1,0 3,2 2,2

Heljum (mg/l) 35 <2,0 <2,0 5,0 7,0

Üldlämmastik (Nüld) (mgN/l) 60 11 33 48 11

Üldfosfor (Püld) (mg/l) 2,0 0,090 0,46 0,24 0,12

KHT (mg/l) 125 25 38 39 26

Tsink (mg/l) 0,05 0,011 0,0079 0,0414 0,026

Andmed: veeluba nr L.VV/332767, analüüside protokollid

Oisu reoveepumpla Oisu aleviku reoveepumpla asukoht on näidatud Lisa 1 joonisel 4.

Tabel 3.23. Oisu reoveepumpla

Pumpla

nimi

Aadress Kuja ulatus

(m)

Vooluhulk

(l/s)

Pumpade

võimsus

(P1, kW)

Märkused

Oisu

reovee-

pumpla

Oisu alevikus,

Tehnika tn 12 ja

Töökoja kinnistute

kõrval

20 9,7 3,4

3 m läbimõõduga

betoonrõngastest

reoveepumpla, pump ABS

(Type AS053D 142-526/2;

SN0129910), rajatud 2004.

aastal.

Allikas: OÜ Türi Vesi

Oisu ühiskanalisatsiooni torustikud Oisu alevikus on kokku ca 4,4 km ühiskanalisatsiooni torustikke, millest enamus on rajatud

1970-ndatel aastatel. Üldjuhul pole vanade torustike rajamise aluseks olnud tööprojekte

säilinud.

2004. aastal koos uue reoveepuhasti rajamisega on paigaldatud reoveepumpla ning rajatud uus

reovee survetorustik, mis ühendab asula ühiskanalisatsiooni reoveepuhastiga.

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

2009. aastal rajati uus isevoolne kanalisatsioonitorustik Põllu tänavale.

2013. aastal paigaldati uus isevoolne kanalisatsioonitorustik Pargi ja Tehnika tänavatele, alates

Oisu veetöötlusjaamast kuni Raukla-Äiamaa-Oisu teeni.

2017. aastal rajati kanalisatsioonitorustik ja liitumispunktid Estonia pst 10-16 kinnistute jaoks.

Ühiskanalisatsiooni kogutakse reovesi aleviku elamusektorist, asutustest ja OÜ Estonia

tootmishoonetest. Kohtpuhastuseadmetena on Oisu alevikus kasutusel OÜ Estonia tehnika

pesuplatsil õlipüüdja ja Oisu alevikus asuva põhikooli juures rasvapüüdja.

Oisu aleviku kanalisatsioonivõrk on lahkvoolne.

Oisu aleviku ühiskanalisatsiooni torustike paiknemine on näidatud Lisa 1 joonisel 4.

Oisu sademeveesüsteemid Oisu reoveekogumisalal immutatakse sademevesi haljasaladel.

Oisu ÜVK arendustööd Lühiajalise investeeringuprogrammi perioodil on kavandatud:

1) Oisu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine ja laiendamine Retla tee ja

Pargi tn piirkonnas;

2) Oisu reoveepuhasti rekonstrueerimine, reoveepumpla rekonstrueerimine;

3) täiendava tuletõrjevee mahuti rajamine. Tööd on kavandatud lühiajalises

investeeringuprogrammis.

Oisu aleviku ÜVK arendustööd on näidatud Lisa 1 joonisel 4.

3.5 Kabala reoveekogumisala

3.5.1. Kabala küla

Kabala küla asub Türi valla lõunaosas. Kabala külas elab 01.01.2024. aasta seisuga 284 inimest.

Ühisveevärki ja -kanalisatsiooni kasutab ca 58% elanikest.

Kabala külas on moodustatud reoveekogumisala, mille pindala on 40,7 ha ja reostuskoormus

402 ie. Kabala paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal7.

Kabala ühisveevärgi puurkaev-pumpla Kabala küla ühisveevärki varustab joogiveega puurkaev kat. nr. 22873. Puurkaevust põhjavee

ammutamiseks on OÜ-le Türi Vesi väljastatud veeluba nr L.VV/330346. Puurkaev-pumpla

asukoht on esitatud Lisa 1 joonisel 5.

Tabel 3.24. Kabala küla ühisveevärgi puurkaevu tehnilised andmed

Puur-

kaevu

number

Passi

Raja-

mise

aasta

Sügavus,

m; vee-

kompleks

Projekt-

tootlik-

kus m3/h

Staatiline ja

dünaamiline

veetase, m;(a)

Kirjeldus

22873 1557 2007 45,0;

S 5,0

tootlikkus

alandusega 0,4

m (2007)

Valdaja OÜ Türi Vesi, seisund

hea. Puurkaev asub pumplast

eemal. Veetöötlusseade

uuendatud 2019. aastal.

Allikas: Keskkonnaportaal, OÜ Türi Vesi

7 Andmed: põhjavee kaitstuse kaart https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/ise34R2r

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

Joogivee kvaliteet Kabala küla ühisveevärgis Kabala küla ühisveevärgist võetud veeanalüüside tulemused on kättesaadavad Terviseameti

andmebaasis aadressil: http://vtiav.sm.ee. Kabala koolist 18.05.2022 võetud veeproovist

kontrollitud näitajate osas vastas vee kvaliteet kehtestatud nõuetele (vt järgnev tabel).

Tabel 3.25. Kabala küla ühisveevärgist võetava joogivee kvaliteet

Piirsisaldus* Kabala kool, 18.05.2022

Elektrijuhtivus (μS/cm) 2500 752

Värvus (mg/l Pt) Tarbijale vastuvõetav,

ebaloomulike muutusteta 31

Lõhn (palli) 2

Maitse (palli) 2

Hägusus (NHÜ) 2,2

pH (pH ühik) 6,5-9,5 7,1

Raud (μg/l) 200 140

Kolooniate arv 22ºC (PMÜ/1 ml) Ebaloomulike muutusteta 10 Coli-laadsed bakterid (PMÜ/100 ml) 0 0

Escherichia coli (PMÜ/100 ml) 0 0

*SM 24.09.2019 määrusega nr. 61 kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded.

Terviseameti 14.06.2022 üldhinnangu alusel on Kabala küla ühisveevärgi veekvaliteet vastav.

Kabala küla ühisveevärgi torustikud Kabala küla veevõrgu kogupikkuseks on ligikaudu 2,4 km. Kabala küla ühisveevõrk rajati

algselt 1970-ndatel aastatel malmtorudest hargvõrguna. Ühisveevärgiga liideti küla

korruselamud, küla lõunaosa eramud ja põllumajandushooned. 2000. aasta alguseks oli veevõrk

sedavõrd amortiseerunud, et aastatel 2001-2004 alustati veetorustike osalise renoveerimisega

endise vallamaja piirkonnas, kus vana malmtorustik asendati uue De32-40 mm plasttoruga, see

tekitas omakorda küla veevõrgus „pudelikaela“ ja põhjustas veesurve langust. 2007. aastal koos

asula uue ühisveevärgi puurkaevu rajamisega rekonstrueeriti puurkaevu ja korrusmajade

vahelised veetorustikud 560 meetri ulatuses. Kabala küla Pärna tänava ühisveevärgi torustikud

on rekonstrueeritud 2013. aastal ning on heas seisukorras. Endise puurkaevu nr 11314 juurde

viiv torustik on hüljatud ning see pole enam kasutusel. Pärna tn 18 on veetorustik rajatud läbi

maja, vajalik on magistraaltorustik tõsta ligipääsetavale alale. Tiigi tn veetorustik vajab

rekonstrueerimist. Kabala küla ühisveevärgi torustike asukohad on esitatud Lisa 1 joonisel 5.

Kabala tuletõrjeveevarustus Tuletõrjevesi on kättesaadav:

1) Kabala puurkaev-pumpla hoones paiknevast tuletõrjevee mahutist. Mahuti on

amortiseerunud, vajalik on rajada uus tuletõrjeveemahuti.

Kabala küla olemasolevate tuletõrjeveevarustuse objektide ja perspektiivse tuletõrjevee mahuti

asukohad on esitatud Lisa 1 joonisel 5.

Kabala küla reoveepuhasti Kabala küla reoveepuhasti asub Pilistvere-Kabala tee ääres Biopuhasti maaüksusel. Kabala

reoveepuhasti asukoht on näidatud Lisa 1 joonisel 5.

1980. aastal rajati algselt kestusõhutusega aktiivmudapuhasti BIO-100, mis asendati 2013.

aastal AS Paide MEK poolt uuega. Puhasti territooriumile paigaldati uus kompaktpuhasti,

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

milleks on RAITA PA 2 MULTI üheliiniline annuspuhasti. Puhasti tehnohoone on eelnevalt

valmis ehitatud ning paigaldatud puhastusmahutitele. Tehnohoone on ehitatud

teraskonstruktsioonidest, mis on soojustatud ja kaetud PVC-kattega terasprofiilplekiga.

Orgaaniline aine eemaldatakse bioloogilise aktiivmuda-protsessi käigus, lämmastik

eemaldatakse biolooglise nitrifikatsiooni/denitrifikatsiooni käigus ja fosfor eemaldatakse

bioloogilise puhastuse ja keemilise sadestamise käigus.

Puhastil puudub purgimise võimalus. Biokeemiline reovee puhastamise protsess toimub

järgmistes etappides:

• Mehaaniline puhastus koos eelkäitlusega kasutades kruvivõret ning aeratsiooniga

eelkäitlusmahutit;

• Bioloogiline puhastus setete eemaldamise ja kogumisega;

• Keemiline puhastus fosfori ärastamisega;

• Jääkaktiivmuda eemaldamine ning selle vedu töötlemiseks Türi linna reoveepuhastisse.

Puhasti maksimaalne hüdrauliline koormus on kuni 30 m³/d jooksul + 14 m³ eelmahuti =44

m³/d ehk 1,83 m³/h. Maksimaalne orgaaniline koormus kuni 12 kg/d jooksul, siseneva BHT7

ligikaudu 200-600 mg/l, 0,42 kg BHT7/m³/d.

Reoveepuhasti on ühendatud OÜ Türi Vesi kaugjälgimissüsteemiga. Puhasti protsessijuhtimise

tehnika asub protsessijuhtimiskilbis. Elektrilised seadmed: õhupuhur (Thomas 120,

tootlikkusega 7,2 m³/h), kemikaalidosaator (RAITA), kulumõõtur asuvad tehnilises ruumis.

Lisaks kasutatakse puhastis kolme pumpa ITT DOMO7, LP pumpa ITT DOC3, pH

reguleerimise dosaatorpumpa, pH kontrollerit RAITA, difuusoreid ABS Nopon 320 (8 tk) ja

veetaseme kontrollujukeid.

Puhasti on ümbritsetud piirdeaiaga ning selle juurde on rajatud kaks biotiiki veepeegli pinnaga

kokku 120 m². Puhasti heitvee suublaks on Kabala peakraav (KKR kood VEE1132501, MPS

kood 6113250020040, Keskuse). Heitvee juhtimiseks suublasse on OÜ-le Türi Vesi väljastatud

veeluba nr L.VV/330346. Lubatud vooluhulk on 10 000 m3/aastas. 2022. aastal juhiti suublasse

5483 m3 heitvett, mis on ca 55% lubatud vooluhulgast. Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa

suublasse juhitava heitvee kogus suubla vastuvõtuvõimet.

Heitvee analüüsid võetakse biotiikide väljavoolust. Aastatel 2022-2023 teostatud analüüside

põhjal vastab heitvee koostis kehtestatud nõuetele.

Tabel 3.26. Kabala reoveepuhasti heitvee reostusnäitajad

Näitaja Piirmäär heit-

vees

Väljuv heitvesi

07.09.2022 02.11.2023 22.02.2023 30.08.2023

pH - 7,2 6,3 7,0 7,7

Biokeemiline hapnikutarve

(BHT7) (mg O2/l)

25 12 1,9 7,2 1,7

Heljum (mg/l) 35 9,0 29 6,0 6,0

Üldlämmastik (Nüld)

(mgN/l)

60 36 10 54 7,1

Üldfosfor (Püld) (mgP/l) 2 0,38 0,15 0,48 1,9

KHT (mgO2/l) 125 84 43 71 29

Allikas: analüüside protokollid

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

Kabala reoveepumplad Kabala külas asuvad kolm ühiskanalisatsiooni reoveepumplat, mille abil suunatakse piirkonnas

tekkiv reovesi puhastamiseks Kabala reoveepuhastisse. Pärna tänava ja kultuurimaja

reoveepumplad on rajatud 2013. aastal, kuid Hoidla reoveepumpla on amortiseerunud ja vajab

asendamist uuega.

Kabala küla reoveepumplate asukohad on näidatud Lisa 1 joonisel 5.

Tabel 3.27. Kabala küla ühiskanalisatsiooni reoveepumplad

Pumpla nimi Aadress Kuja

ulatus (m)

Vooluhulk

(l/s)

Pumpade

võimsus (P1, kW)

Märkused

Pärna tn

reoveepumpla

Kabala küla,

Pärna tn 20 10 1,0 0,5

Rajatud 2013. aastal. 1

pump (P=0,5 kW,

H=6,0m)

Hoidla

reoveepumpla

Kabala küla,

Tiigi tn 3 10 14,7 1,7

Pumpla on

amortiseerunud ja

vajab asendamist. 1

pump, BS TYP

AS0840-118-S112./2;

3,3A, 1,7kW; Hmax

12m; Q=53 m³/h

Kultuurimaja

reoveepumpla

Kabala küla,

Pärna tn 2

20 - - Rajatud 2013. aastal.

Allikas: OÜ Türi Vesi

Kabala ühiskanalisatsiooni torustikud Kabala külas on ca 2,5 km ühiskanalisatsiooni torustikke, neist ca 0,34 km

survekanalisatsioonitorustikud. Kabala küla ühiskanalisatsiooni torustike asukohad on esitatud

Lisa 1 joonisel 5.

Kabala küla ühiskanalisatsioon on rajatud 1970-ndatel aastatel ning järgnevate aastakümnete

jooksul on see laienenud vastavalt küla arengule. Ehitamisel on kasutatud keraamilisi

kanalisatsioonitorusid. Kanalisatsiooniga on liidetud küla lõuna ja keskosa hoonestus

(asutused, korrusmajad, eramud).

Kabala küla Pärna tänava ühiskanalisatsiooni isevoolsed ning survetorustikud ja Tiigi tn

survetorustik on rekonstrueeritud 2013. aastal, kokku ca 0,63 km ning on heas seisukorras.

Küla keskosa ühiskanalisatsioon on halvas olukorras – torustikud ja kontrollkaevud ei ole

vettpidavad, kohati on torustikud ära vajunud või negatiivse languga. Sagedased on

kanalisatsioonitorustike ummistused. Torustikud vajavad rekonstrueerimist.

Kabala sademeveesüsteemid Sademevesi immutatakse Kabala reoveekogumisalal haljasaladel.

Kabala ÜVK arendustööd Pikaajalises investeeringuprogrammis on kavandatud:

1) Pärna tn veetorustiku ümbertõstmine, ühiskanalisatsiooni ja reoveepumpla

rekonstrueerimine;

2) tuletõrjevee mahuti rekonstrueerimine.

Kabala külas kavandatud arendustööd on näidatud Lisa 1 joonisel 5.

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

3.6. Kirna-Poaka reoveekogumisala

3.6.1. Kirna ja Poaka külad

Kirna ja Poaka külad paiknevad Türi linnast 8 km kirdes. Kirna külas elab 01.01.2024. aasta

seisuga 123 inimest, Poaka külas 113 inimest. Kirna külas paikneb Kirna mõis. Poaka küla

südameks on saanud Pärnu jõe ääres elumajadeks ümber ehitatud suvilate rajoon.

Ühisveevärki kasutab Kirna ja Poaka elanikest ca 60% ja ühiskanalisatsiooni 64% elanikest.

Poaka ja Kirna külad paiknevad Kirna-Poaka reoveekogumisalal, mille reostuskoormus on 470

ie ning pindala 31,6 ha. Külad paiknevad nõrgalt kuni suhteliselt kaitstud põhjaveega alal8.

Kirna ja Poaka küla ühisveevärgi puurkaev-pumpla Poaka ja Kirna külade ühisveevärki varustab joogiveega Poaka külas asuv puurkaev kat. nr.

23968. Puurkaevust põhjavee ammutamiseks on OÜ-le Türi Vesi väljastatud veeluba nr

L.VV/330346. Puurkaev-pumpla asukoht on esitatud Lisa 1 joonisel 6.

Tabel 3.28. Poaka küla puurkaevu tehnilised andmed

Katast

ri nr

Passi

Raja-

mise

aasta

Sügavus, m;

vee-

kompleks

Projekt-

tootlikkus

m3/h

Staatiline ja

dünaamiline

veetase,

m;(a)

Kirjeldus, hinnanguline

seisund

23968 2008-

48 2008

41,0;

S 6,1

2,5 ja 8,0;

2003

Valdaja OÜ Türi Vesi.

Seisund hea. Puurkaev asub

pumplahoonest lõunapool

ligikaudu 40 meetri kaugusel. Puurkaevu on paigaldatud

Grundfos süvaveepump

(tüüp: SP14A-13; mudel: A

7100013 /08250023; Q=14

m³/h; H=65m; P=4 kW).

Pumplas asub hüdrofoor.

Puurkaevu toorvees on

lubatust suurem rauaühendite

sisaldus. Pumplasse on

paigaldatud

veetöötlusseadmed

rauaühendite eemaldamiseks

joogiveest

Allikas: Keskkonnaportaal, OÜ Türi Vesi

Kirna külas Sireli tee 1 kinnistul asub puurkaev kat. nr. 10285, mida haldavad Sohlumäe

elanikud. Puurkaev asub pumplahoones. Hoone on amortiseerunud ja vajab korrastamist.

Pumplas on veemõõtja olemas, kuid proovivõtukraan puudub.

Kirna küla puurkaev-pumplate paiknemine on esitatud Lisa 1 joonisel 6.

8 Andmed: põhjavee kaitstuse kaart https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/ise34R2r

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

Joogivee kvaliteet Kirna ja Poaka küla ühisveevärgis Kõik Kirna ja Poaka küla ühisveevärgist võetud veeanalüüside tulemused on kättesaadavad

Terviseameti andmebaasis aadressil: http://vtiav.sm.ee. 2022. aastal teostatud analüüside

tulemuste põhjal vastab joogivee kvaliteet kehtestatud nõuetele. Terviseameti 03.10.2022

üldhinnangu alusel on Kirna ja Poaka küla ühisveevärgi veekvaliteet vastav.

Tabel 3.29. Kirna ja Poaka küla ühisveevärgist võetava joogivee kvaliteet

Piirsisaldus* Kirna mõis 15.06.2022

Elektrijuhtivus (μS/cm) 2500 606

Värvus (mg/l Pt)

Tarbijale vastuvõetav,

ebaloomulike muutusteta

Lõhn (palli) 2

Maitse (palli) 2

Hägusus (NHÜ) <1

pH (pH ühik) 6,5-9,5 7,4

Raud (μg/l) 200 <30

Kolooniate arv 22ºC (PMÜ/1 ml) Ebaloomulike muutusteta 50

Escherichia coli (Colilert)

MPN/100 ml 0 0

Coli-laadsed bakterid (MPN/100

ml) 0 0

*SM 24.09.2019 määrusega nr. 61 kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded.

Kirna ühisveevärgi torustikud Kirna külas on veetorustikke on kokku ca 2 km. Kirna küla vanas osas paikneb OÜ Türi Vesi

hallatav ühisveevärk, mis on rajatud 1970-ndate aastate alguses. Veetorustik rekonstrueeriti

2005. aastal, kui vanad malm- ja raudtorud asendati plasttorustikuga. 2011. aastal liideti asula

ühisveevärgiga Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee ääres asuvad kinnistud ja kogu süsteem liideti

Poaka küla ühisveevärgiga. Kirna küla ühisveevärki varustatakse joogiveega Poaka külas

asuvast puurkaevust kat. nr. 23968. 2012. aastal rekonstrueeriti 250 m veetorustikku.

Küla vanast osast ligikaudu 1 km kaugusel lõunasuunas asub Kirna koosseisu kuuluv Sohlumäe

elamupiirkond, kus tsentraalne veevarustus elamutele on rajatud 1980-ndate aastate lõpus.

Veevõrk on rajatud hargvõrguna ning selle haldajad on elamute omanikud. Veetorustike

seisukorra kohta täpsemad andmed puuduvad, elanike poolt tarbitav veekogus on mõõdetav

puurkaevus.

Poaka külas on ca 2,2 km ühisveevärgi torustikke. Poaka küla Ülejõe ja Pihlaka

elamupiirkondade ning Kirna küla Jõe tee 1 ja Jõe tee 2 // Jõekalda kinnistute piirkonna

veetorustikud on rajatud 2008. aastal ning on heas korras.

Kirna ja Poaka küla ühisveevärgi torustike asukohad on esitatud Lisa 1 joonisel 6.

Kirna ja Poaka küla tuletõrjeveevarustus Tuletõrjevesi on kättesaadav:

1) looduslikust tuletõrje veevõtukohast Pärnu jõest, kuid see on tähistamata ning pole

külmumiskindel;

2) Poaka küla tuletõrje veevõtukoht asub Poaka puurkaev-pumpla nr 23968 pumplahoone

kõrval (Ülejõe puurkaev kinnistul), kus paikneb kaks 50 m³ suurust veemahutit ning tee

ääres on kuivhüdrant. Vajalik on lisada kaks kuivhüdranti olemasoleva mahuti baasil;

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

3) lisaks paikneb Kirna külas Virika kinnistul 500 m3 tuletõrjevee mahuti, mis on kasutusel

ettevõtte tarbeks.

Tuletõrje veevõtukoha asukoht on esitatud Lisa 1 joonisel 6.

Kirna-Poaka reoveepuhasti Kirna ja Poaka külad asuvad Kirna-Poaka reoveekogumisalal ning mõlemas külas tekkiv

reovesi kogutakse kokku ning suunatakse ülepumpamisega puhastamiseks Kirna külas asuvasse

Kirna-Poaka reoveepuhastisse.

Kirna-Poaka reoveepuhasti asub Kirna külas Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee ääres Puhasti

maaüksusel. 2004. aastal rajati algselt septik koos filterväljakuga, kuid puhastil puudus

keemiline fosforiärastus ja suublasse juhitav heitvesi ei vastanud veeloaga määratud

puhastusastmele. Vana reoveepuhasti asendati 2012. aastal AS Merko Infra ja OÜ Aquatehnika

poolt uuega. Vana puhasti rajatistest jäeti kasutusele septik, võre ja reoveepumpla.

Puhasti territooriumil asunud vana protsessimahuti likvideeriti ning selle asemele paigaldati

uus kompaktpuhasti, milleks on RAITA PA 35 üheliiniline annuspuhasti. Puhasti

tehnoseadmed on osaliselt paigaldatud hooldushoonesse. Orgaaniline aine eemaldatakse

bioloogilise aktiivmudaprotsessi käigus, lämmastik eemaldatakse bioloogilise

nitrifikatsiooni/denitrifikatsiooni käigus ja fosfor eemaldatakse bioloogilise puhastuse ja

keemilise sadestamise käigus.

Biokeemiline reovee puhastamise protsess toimub järgmistes etappides:

• mehaaniline puhastus koos eelkäitlusega kasutades kruvivõret ning aeratsiooniga

eelkäitlusmahutit;

• bioloogiline puhastus setete eemaldamise ja kogumisega;

• keemiline puhastus fosfori ärastamisega;

• lõplik puhastus filterväljakul;

• jääkaktiivmuda eemaldamine ning selle vedu töötlemiseks Türi linna reoveepuhastisse.

Puhasti maksimaalne hüdrauliline koormus on kuni 35 m³/d + 10 m³ eelmahuti =45 m³/d ehk

1,87 m³/h. Maksimaalne orgaaniline koormus kuni 14,5 kg/d jooksul, siseneva BHT7 ligikaudu

200-600 mg/l, 0,42 kg BHT7/m³/d.

Elektrilised seadmed: õhupuhur (Thomas 120, tootlikkusega 7,2 m³/h), kemikaali dosaator

(RAITA), kulumõõtur asuvad tehnilises ruumis. Lisaks kasutatakse puhastis kolme pumpa ITT

DOMO7, LP pumpa ITT DOC3, pH reguleerimise dosaatorpumpa, pH kontrollerit RAITA,

difuusoreid ABS Nopon 320 (8 tk) ja veetaseme kontrollujukeid. Puhasti on ümbritsetud

piirdeaiaga.

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

Tabel 3.30. Kirna-Poaka reoveepuhasti heitvee reostusnäitajad

Näitaja Piirmäär

heitvees

Sisenev reovesi Väljuv heitvesi

21.09.2022 18.01.2023 30.08.2023

pH - 7,2 7,3 7,7

Biokeemiline

hapnikutarve (BHT7)

(mg O2/l)

25 175 2,3 1,1

Heljum (mg/l) 35 120 8,0 7,0

Üldlämmastik (Nüld)

(mgN/l)

60 59 11 7,1

Üldfosfor (Püld)

(mgP/l)

2 7,4 0,13 1,9

KHT (mgO2/l) 125 472 29 27

Allikas: analüüside protokollid

Heitvee analüüsid võetakse reoveepuhasti väljavoolust. Puhasti heitvee suublaks on Pärnu jõgi

(KKR kood VEE1123500). Heitvee juhtimiseks suublasse on OÜ-le Türi Vesi väljastatud

veeluba nr L.VV/330346. Lubatud vooluhulk on 5000 m3/aastas. 2022. aastal juhiti suublasse

4148 m3 heitvett.

Kirna-Poaka reoveepuhasti asukoht on näidatud Lisa 1 joonisel 6.

Kirna ja Poaka küla reoveepumplad Kirna külas asub kaks 2011. aastal paigaldatud reoveepumplat, Poaka külas asub kaks 2008.

aastal paigaldatud reoveepumplat. Kõik reoveepumplad on kaasaegsed kompaktpumplad.

Kirna ja Poaka küla reoveepumplate asukohad on näidatud Lisa 1 joonisel 6.

Tabel 3.31. Kirna ja Poaka reoveepumplad

Pumpla nimi Aadress Kuja ulatus

(m)

Pumpade

võimsus

(P1, kW)

Märkused

Männi ehk

Paide mnt I

reoveepumpla

Kirna, Kaare

tee 6 10 2x1,7

Kompaktpumpla, kahe reovee

sukelpumbaga ABS (AS 0530812/2),

paigaldatud 2011

Kolgi ehk

Paide mnt II

reoveepumpla

Kirna, Kolgi

mü 10 2x1,7

Kompaktpumpla, kahe reovee

sukelpumbaga ABS (AS 0530812/2),

paigaldatud 2011

Ülejõe

ülepumpla

Poaka,

Ülejõe vkt 45

naabruses

10 2x1,5

Kompaktpumpla, kahe Flyte AB

pumbaga (3068.180_0830***),

paigaldatud 2008

Pihlaka

ülepumpla

Poaka,

Pihlaka vkt

20 naabruses

10 2x1,5

Kompaktpumpla, kahe Flyte AB

pumbaga (3068.180_0830***),

paigaldatud 2008

Allikas: OÜ Türi Vesi

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

Kirna ja Poaka küla ühiskanalisatsiooni torustikud Kirna külas on kokku ca 2 km kanalisatsioonitorustikke. Kirna külas oli algselt

ühiskanalisatsiooniga varustatud Kirna küla keskuses kaks korruselamut ja neli eramut.

Isevoolsed kanalisatsioonitorustikud rajati eramute ja korrusmajade piirkonnas 1970-ndatel

aastatel. Majade ja reoveepuhasti vahel rekonstrueeriti torustikud 2005. aastal. 2011. aastal

ühendati ühiskanalisatsiooniga Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee ääres asuvad kinnistud. 2012.

aastal rekonstrueeriti 320 m kanalisatsioonitorustikku.

Korrusmajade kanalisatsioon on mitterahuldavas seisukorras ja vajab rekonstrueerimist,

elamute ja Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee ääres paiknev torustik on heas seisukorras.

Kirna külas asub reovee survetorustik Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee ääres. Kahe

reoveepumpla abil juhitakse teeäärsetel kinnistutel tekkiv reovesi survetorustiku kaudu Kirna

küla Mõisa tee 7 juures asuva voolurahustuskaevuni ning sealt isevoolsena Kirna-Poaka

reoveepuhastisse. Survekanalisatsioonitorustikke on kokku ca 0,76 km.

Poaka külas on ca 1,67 km isevoolseid ning 0,3 km survekanalisatsioonitorustikke. Torustikud

on rajatud 2008. aastal. Kirna ja Poaka küla kanalisatsioonitorustike paiknemine on näidatud

Lisa 1 joonisel 6.

Kirna ja Poaka küla sademeveesüsteemid Kirna külas immutatakse sademevesi reoveekogumisala piires haljasaladel või suunatakse

väiksemate kuivenduskraavide kaudu Pärnu jõkke (KKR kood VEE1123500).

Poaka külas juhitakse reoveekogumisala piires sademevesi Ülejõe ja Pihlaka

elamupiirkondadest suuremas osas ära kraavide ja 2017. aastal rajatud drenaažisüsteemi abil.

Süsteemi valgala on ca 15,1 ha. Osad kraavid vajavad puhastamist ja süvendamist. Sademevee

suublaks on Pärnu jõgi.

Lukka ja Pae detailplaneeringuala piirkonda hõlmab perspektiivne Poaka-2 valgala pindalaga

7,5 ha. Vajalik on rajada kraavid sademevee juhtimiseks Pärnu jõkke.

Kirna ja Poaka ÜVK arendustööd Pikaajalise investeeringuprogrammi raames:

1) Kirna külaga seotud projektiks on Mäe tn ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine;

2) Poaka külas on vajalik puhastada osad Ülejõe ja Pihlaka piirkonna sadeveekraavid;

3) lisaks tuleb teostada olemasolevate, kuid lekkivate Poaka küla Ülejõe puurkaevu juures

tuletõrjevee mahutite väljavahetamine kaasaegsete plastmahutite vastu. Lisada kaks

kuivhüdranti.

Kirna ja Poaka külas kavandatud tööd on kajastatud Lisa 1 joonisel 6.

3.7. Kahala reoveekogumisala

3.7.1. Kahala küla

Kahala küla asub Türi valla lõunaosas. Kahala külas elab 01.01.2024. aasta seisuga 92 inimest.

Ühisveevärki kasutab ca 62% ja ühiskanalisatsiooni ca 54% elanikest.

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

Kahala külas on moodustatud reoveekogumisala pindalaga 29,9 ha ja reostuskoormusega 291

ie. Küla paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal9.

Kahala küla ühisveevärgi puurkaev-pumpla Kahala küla ühisveevärki varustab joogiveega puurkaev kat. nr. 10390. Puurkaev-pumpla

asukoht on esitatud Lisa 1 joonisel 7. Puurkaevust põhjavee ammutamiseks on OÜ-le Türi Vesi

väljastatud veeluba nr L.VV/330346.

Tabel 3.32. Kahala ühisveevärgi puurkaevu tehnilised andmed

Puur-

kaevu

number

Passi

Raja-

mise

aasta

Sügavus,

m; vee-

kompleks

Projekt-

tootlikkus

m3/h

Staatiline ja

dünaamiline

veetase, m;(a)

Kirjeldus, hinnanguline

seisund

10390 3983 1975 90,0;

andmed

puuduvad

andmed

puuduvad

Valdaja OÜ Türi Vesi.

Pumpla on rahuldavas

korras, kuid tuleb

paigaldada veetöötlus-

seadmed. Kahala

puurkaev-pumpla vajab

käesoleva ÜVK kava

perioodil

rekonstrueerimist.

Allikas: Keskkonnaportaal, OÜ Türi Vesi

Joogivee kvaliteet Kahala küla ühisveevärgis Kõik Kahala küla ühisveevärgist võetud veeanalüüside tulemused on kättesaadavad

Terviseameti andmebaasis aadressil: http://vtiav.sm.ee. Järgnevas tabelis on toodud joogivee

kontrolli analüüside tulemused, mis on võetud Kahala küla ühisveevärgist aastatel 2022-2023.

Tabel 3.33. Kahala küla ühisveevärgist võetava joogivee kvaliteet.

Piirsisaldus* Sireli 02.11.2022

Elektrijuhtivus (μS/cm) 2500 656

Värvus (mg/l Pt) Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike

muutusteta 2

Lõhn (lahjendusaste) 1

Maitse (lahjendusaste) 1

Hägusus (NHÜ) <1 pH (pH ühik) 6,5-9,5 7,4

Raud (μg/l) 200 <30

Coli-laadsed bakterid (PMÜ/100 ml) 0 0

Escherichia coli (PMÜ/100 ml) 0 0

Kolooniate arv 22○C PMÜ/1ml Ebaloomulike muutusteta <3 *SM 24.09.2019 määrusega nr. 61 kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded.

Teostatud analüüside alusel vastab Kahala küla ühisveevärgist võetava vee kvaliteet

kehtestatud nõuetele. Terviseameti 10.01.2020 üldhinnangu alusel on Kahala küla ühisveevärgi

veekvaliteet vastav.

9 Andmed: põhjavee kaitstuse kaart https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/ise34R2r

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

Kahala küla ühisveevärgi torustikud Kahala külas on ca 1,9 km ühisveevärgi torustikke. Veevõrk on algselt rajatud 1970-ndatel

hargvõrguna, kasutades malmtoru. 2009. aastal elamute piirkonna ühisveevärk rekonstrueeriti.

Tühjadena seisvate tootmishoonete poole suunduvad veevõrgu torustikud pole enam kasutusel

ning on siibritega suletud. Veevõrgu haldajaks on OÜ Türi Vesi. Kahala küla ühisveevärgi

torustike asukohad on esitatud Lisa 1 joonisel 7.

Kahala küla tuletõrjeveevarustus Kahala küla tuletõrjeveevarustus on kättesaadav:

1) Kahala puurkaev-pumpla kat. nr. 10390 juures on 108 m3 suurune veemahuti, mis on

vajalik rekonstrueerida.

Kahala küla tuletõrje veevõtukohad on esitatud Lisa 1 joonisel 7.

Kahala küla reoveepuhasti Kahala küla reoveepuhasti asub Biopuhasti maaüksusel. Kahala reoveepuhasti asukoht on

näidatud Lisa 1 joonisel 7. Reoveepuhasti on rajatud 1970-ndatel aastatel. Tegemist oli algselt

BIO-100 tüüpi kestusõhutusega aktiivmudapuhastiga. Tänaseks on varasemalt paigaldatud vana

puhasti süsteemist välja lülitatud. Paigaldatud on septik, mille kaudu suunatakse reovesi

biotiikidesse. Puhasti juures asuvad ning on kasutusel kaks biotiiki kogupindalaga 2900 m².

Puhasti vajab rekonstrueerimist. Reoveepuhasti parameetrid on: reovee vooluhulk Q=80-150

m³/d, reostuskoormus R= 17,5-39 kg BHT7 /d ehk kuni 180 – 400 ie. Puhastisse suunatavat reovee

kogust ei mõõdeta.

Heitvee analüüsid võetakse biotiigi väljavoolust. Kahala puhasti heitvee juhtimiseks Käspre

kraavi (KKR kood VEE1133901) on OÜ-le Türi Vesi väljastatud veeluba nr L.VV/330346.

Lubatud vooluhulk on 3500 m3/aastas. 2022. aastal juhiti suublasse 1907 m3 heitvett, mis on ca

55% lubatud vooluhulgast. Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa suublasse juhitava heitvee kogus

suubla vastuvõtuvõimet. Käspre kraav suubub Tipina ojja (KKR kood VEE1133900, MPS kood

6113160010094), mis on maaparandussüsteemi eesvool.

Tabel 3.34. Kahala reoveepuhasti heitvee reostusnäitajad

Näitaja Piirmäär heitvees Väljuv heitvesi

07.09.2022 18.01.2023

pH - 7,8 7,4

Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) (mg O2/l) 40 1,7 1,5

Heljum (mg/l) 35 <2,0 8,0

Üldlämmastik (Nüld) (mgN/l) - 7,5 17

Üldfosfor (Püld) (mgP/l) - 0,24 0,18

KHT (mgO2/l) 150 43 27

Allikas: analüüside protokollid

Kahala reoveepumpla Kahala külas suurfarmi vahetus läheduses enne reoveepuhastit asub üks reoveepumpla. Kahala

küla reoveepumpla asukoht on näidatud Lisa 1 joonisel 7.

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

Tabel 3.35. Kahala reoveepumpla

Pumpla nimi Kuja

ulatus

(m)

Vooluhulk

(l/s)

Pumpade

võimsus

(P1, kW)

Märkused

Kahala

reovee-

pumpla

10 9,72 3,4 kW

Pumplas asub ABS pump Type AS053D 142-

526/2; SN0129910; 400 W; h max 21m. Pumpla

vajab uuendamist.

Allikas: OÜ Türi Vesi

Reoveepumplast pumbatakse reovesi Kahala reoveepuhastile. 2007. aastal teostati

reoveepumpade ja elektriseadmestiku vahetus.

Kahala reoveepumpla on amortiseerunud ning vajab rekonstrueerimist.

Kahala küla ühiskanalisatsiooni torustikud Kahala küla ühiskanalisatsioon on rajatud 1975. aastal. Külas on ca 2 km

kanalisatsioonitorustikke, nende ehitamisel on kasutatud keraamilisi kanalisatsioonitorusid.

Ühiskanalisatsiooniga olid algselt liitunud küla tiheasustatud osa hoonestus ehk 6 korrusmaja,

3 eramut, söökla-kauplus ja saun ning tootmishoonetest sigala, suurfarm, töökoda ja kaks

noorkarja lauta. Tänasel päeval pole Kahala töökoja, kuivati ja farmide piirkonnas paiknev

isevoolne kanalisatsioonitorustik enam kasutusel. Kahala küla ühiskanalisatsiooni torustikud ja

kontrollkaevud on halvas olukorras, pole veetihedad ning on kohati ära vajunud. Sagedased on

ummistused torustikes. Torustikud vajavad rekonstrueerimist.

Kahala küla ühiskanalisatsiooni torustike paiknemine on näidatud Lisa 1 joonisel 7.

Kahala sademeveesüsteemid Kahala reoveekogumisalal immutatakse sademevesi haljasaladel.

Kahala ÜVK arendustööd Lühiajalises investeeringuprogrammis on kavandatud:

1) ühiskanalisatsiooni, reoveepumpla ja reoveepuhasti rekonstrueerimine;

2) rajada 108 m3 tuletõrjevee mahuti.

Pikaajalises investeeringuprogrammis on kavandatud:

1) rekonstrueerida Kahala puurkaev-pumpla.

Kahala külas kavandatud arendustööd on näidatud Lisa 1 joonisel 7.

3.8. Taikse reoveekogumisala

3.8.1. Taikse küla

Taikse küla paikneb Särevere alevikust idas Türi-Arkma maantee ääres. Taikse külas elab

01.01.2024 seisuga 152 inimest.

Ühisveevärki kasutab ca 39% ja ühiskanalisatsiooni ca 79% elanikest.

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

Taikse küla paikneb Taikse reoveekogumisalal, mille pindala on 20 ha ning reostuskoormus

200 ie. Piirkond asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal10.

Taikse ühisveevärgi puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam Taikse küla ühisveevärki varustab joogiveega Taikse puurkaev kat. nr. 12513 ja Taikse

pumbamaja veetöötlusjaam. Puurkaevust põhjavee ammutamiseks on OÜ-le Türi Vesi

väljastatud veeluba nr L.VV/332767.

Tabel 3.36. Taikse külas asuva ühisveevärgi puurkaevu tehnilised andmed

Puur-

kaevu

number

Passi

Raja-

mise

aasta

Sügavus,

m; vee-

kompleks

Projekt-

tootlikkus

m3/h

Kirjeldus, hinnanguline seisund

12513 87 1990 55,0;

S 6,0

Valdaja OÜ Türi Vesi, seisund hea. Fe ja

NH4 ühendeid lubatust rohkem.

Rekonstrueeritud 2013, paigaldati

seadmed raua-, mangaani- ja

ammooniumiühendite eemaldamiseks

joogiveest projekteeritud jõudlusega

72 m3/d, 4 m3/h. Hoone soojustati.

Puurkaevus asub sujuvkäivitiga

süvaveepump Grundfos SP8A-10

(P=1,5 kW, Q=6,0 m³/h, H=45 mVs).

Allikas: Keskkonnaportaal, OÜ Türi Vesi

Joogivee kvaliteet Taikse küla ühisveevärgis Taikse küla ühisveevärgist võetud veeanalüüside tulemused on kättesaadavad Terviseameti

andmebaasis aadressil: http://vtiav.sm.ee. Tabelis 3.35 on toodud viimased joogivee kontrolli

analüüside tulemused, mis on võetud Taikse küla ühisveevärgist.

Tabel 3.37. Taikse ühisveevärgist võetava joogivee kvaliteet.

Piirsisaldus* Taikse Rahvamaja 21.06.2022

Värvus (mg/l Pt) Tarbijale

vastuvõetav,

ebaloomulike

muutusteta

Lõhn (lahjendusaste) 4

Maitse (lahjendusaste) 4

Hägusus (NTU) <1

pH (pH ühik) 6,5-9,5 7,2

Elektrijuhtivus (μS/cm) 2500 859

Raud (μg/l) 200 <30

Coli-laadsed bakterid (PMÜ/100 ml) 0 0

Escherichia coli (PMÜ/100 ml) 0 0

Kolooniate arv 22ºC (PMÜ/1 ml)

Ebaloomulike

muutusteta

>300

Terviseameti 26.11.2021 üldhinnangu alusel on Taikse küla ühisveevärgi veekvaliteet vastav.

21.06.2022 võetud proovis oli kõrge kolooniate arv (vt tabel 3.37).

10 Andmed: põhjavee kaitstuse kaart https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/ise34R2r

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

Taikse küla ühisveevärgi torustikud Taikse külas on ca 0,4 km veetorustikke. Torustikud on rajatud 1970.-1980. aastatel

hargvõrguna. Aastatel 2004-2006 ühisveevärk rekonstrueeriti ning vana torustiku sisse

paigaldati väiksema läbimõõduga plasttorustik. Taikse küla torustike asukohad on esitatud Lisa

1 joonisel 8.

Taikse küla tuletõrjeveevarustus Taikse külas tuletõrje veevõtukoht puudub, vajalik on rajada tuletõrjeveemahuti.

Taikse küla reoveepuhasti Taikse küla reoveepuhasti asub Pihlaka tn 10 kinnistul (53701:001:0143). Taikse

rekonstrueeriti reoveepuhasti 2017.-2018. aastal, ehitati uus annuspuhasti RAITA MULTI PA

12. Reoveepuhasti projekteeritud reostuskoormusele 70 ie, hüdraulilise jõudlusega 12 m3/d, 4

kg BHT/d.

Esimese mehaanilise puhastuse etapina kasutatakse eraldi kaevus paiknevat võresüsteemi.

Võrekaevu maht on 0,36 m3.

Peale võret suunatakse reovesi puhvermahutina toimivasse eelkäitlusesse. Efektiivsema

bioloogilise puhastuse saavutamiseks reovett aereeritakse. Mahutina kasutatakse ümmargust,

klaasplastist valmistatud mahutit läbimõõduga 2,2 m, pikkusega 2,5 m (mahuti üldpikkus on

5,5 m). Mahuti tühjenemine toimub pumba abil. Osa kirjeldatud mahutist on eraldatud

vaheseinaga ning planeeritud kasutada jääkaktiivmuda puhvermahuna (1 m ulatuses) ning veel

üks osa on eraldatud kogumismahutiks (1,5 m).

Protsessimahutina kasutatakse ümmargust, klaasplastist valmistatud mahutit üldmahuga 20 m3,

läbimõõduga 2,2 m, pikkusega 5,5 m. Mahuti tühjenemine toimub pumba abil (peale

settimistsükli lõppu aktiivmudakihi pealt). Mahuti on varustatud aeratsioonielementidega ning

kemikaali doseerimise süsteemiga (fosforiärastus).

Keemilise puhastusprotsessina kasutatakse kemikaali PIX fosfori keemiliseks eemaldamiseks.

Kemikaali lisatakse doseerpumpade abil bioloogilise puhastuse mahutisse kindlal

puhastustsükli hetkel (tagamaks efektiivne segunemine ja reaktsiooniaeg). Keskkonna pH

reguleerimiseks kasutatakse aluse lisamist (naatriumhüdroksiid) doseerpumpade abil

eelkäitlusmahutisse.

Järelpuhastuseks kasutatakse 2010. aastal rajatud pinnasfiltrit.

Liigaktiivmuda eemaldamine bioloogilise puhastuse mahuti põhjast toimub settepumbaga.

Settemahutina kasutatakse puhasti koosseisus olevat 1 m pikkust mahutiosa. Settemahutist

veetakse jääkaktiivmuda Türi reoveepuhasti settekäitluskompleksi.

Puhasti toimimise kindlustamiseks ning bioloogilise puhastusprotsessi kaitsmiseks on rajatud

liigse vee möödavool reoveepumplast bioloogilise puhastuse väljavoolu. Tavaliselt esineb suur

vooluhulk olukorras, kus palju sademevett satub olmekanalisatsiooni võrku. Sellisel juhul on

reovesi lahjenenud sellisele tasemele, kus oluline kahju eesvoolule on minimaalne (suhe üks

neljale).

Reoveepuhasti valdajaks on OÜ Türi Vesi. Reoveepuhasti suublaks on Pärdi (ehk Punnisaare

oja) kraav (KKR kood VEE1128702, MPS kood 6112860020020, Pärdi). Suublaks olev kraav

korrastati reoveepuhasti rekonstrueerimise käigus 2017. aastal.

Heitvee juhtimiseks suublasse on OÜ-le Türi Vesi väljastatud veeluba nr L.VV/332767, lubatud

vooluhulk on 1395 m3/kvartalis. 2022. aastal juhiti suublasse keskmiselt 505 m3/kvartalis, mis

moodustab ca 36% lubatud vooluhulgast. Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa suublasse juhitava

heitvee kogus suubla vastuvõtuvõimet.

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

Taikse reoveepuhasti asukoht on näidatud Lisa 1 joonisel 8. Taikse reoveepuhasti heitvee

analüüside tulemused on toodud järgnevas tabelis. Analüüsitulemuste alusel vastab heitvee

saasteainete sisaldus kehtivatele nõuetele.

Tabel 3.38. Taikse reoveepuhasti heitvee reostusnäitajad

Näitaja Piirmäär

heitvees

Väljuv heitvesi

07.09.2022 22.03.2023

pH - 8,0 7,4

Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) (mg O2/l) 40 2,2 1,7

Heljum (mg/l) 35 5,0 3,0

Üldlämmastik (Nüld) (mgN/l) - 18 13

Üldfosfor (Püld) (mg/l) - 1,0 0,29

KHT (mg/l) 150 50 21

Allikas: analüüside protokollid

Taikse küla reoveepumpla Taikse külas asub reoveepumpla reoveepuhasti kõrval. Kuna sissevool reoveepuhastile on

ebasoodsate kõrguste erinevusega, kasutatakse reovee puhastusprotsessi suunamiseks

reoveepumplat. Reoveepumpla rekonstrueeriti 2017. aastal, paigaldati lukustatav ja soojustatud

luuk, uued pumbad (2 tk) ning elektri-automaatika kilp. Pumpla asukoht on näidatud Lisa 1

joonisel 8.

Taikse ühiskanalisatsiooni torustikud Taikse külas on ca 0,9 km ühiskanalisatsiooni torustikke, nende paiknemine on näidatud Lisa

1 joonisel 8. Taikse küla ühiskanalisatsiooniga on ühendatud neli korrusmaja, rahvamaja ja 26

eramut. Torustik on algselt rajatud 1970-ndatel aastatel asbotsementtorudest. 2010. aastal

torustik osaliselt rekonstrueeriti ning ühiskanalisatsiooni laiendati küla kompaktselt

hoonestatud piirkonnas.

Taikse küla sademeveesüsteemid Taikse küla reoveekogumisalal imbub sademevesi haljasaladel pinnasesse.

Taikse küla ÜVK arendustööd Pikaajalises investeeringuprogrammis on kavandatud:

1) rekonstrueerida Taikse reoveepuhasti, lisades reoveepuhasti koosseisu teine klaasplastist

ühtlustusmahuti suurusega 6 m3, et reoveepuhasti saaks hakkama äkkvooluhulkadega;

2) paigaldada 108 m³ tuletõrjevee mahuti Kultuurimaja maaüksusele.

Taikse külas on vajalik reoveekogumisala piire vähendada, kuna hetkel kehtiva

reoveekogumisala piires ei ole ÜVK kava perioodil kavandatud ühiskanalisatsiooni laiendada.

3.9. Reopalu reoveekogumisala

3.9.1. Reopalu küla

Reopalu küla asub Väätsalt 5 km kaugusel Reopalu jõe ja Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee

ääres piirnedes Paide linnaga. Reopalu küla keskusest on Paide linnani ca 1 km.

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

Reopalu küla elanike arv on 01.01.2024 seisuga 92. Suurem osa neist elab Pärnu-Rakvere-

Sõmeru maanteest lõunas asuvas elamupiirkonnas. Maanteest põhjapool asuvad

puidutöötlemise ettevõtted ning Sinilille tn korterelamud. Reopalu küla elanikest kasutab

ühisveevärki ja -kanalisatsiooni ca 82%.

Reopalu reoveekogumisala suurus on 16,3 ha ja reostuskoormus 135 ie. Reopalu paikneb

nõrgalt kaitstud põhjaveega alal11.

Reopalu küla ühisveevärgi puurkaev-pumpla Reopalu külas veevarustussüsteemi varustab veega ordoviitsiumi veekihti avav Reopalu

puurkaev. Puurkaevust põhjavee ammutamiseks on OÜ-le Türi Vesi väljastatud veeluba nr

L.VV/329999. Puurkaevu tehnilised andmed on esitatud järgnevas tabelis.

Tabel 3.39. Reopalu küla ühisveevärgi puurkaevu tehnilised andmed Katastri

number

Passi

Raja

mise

aasta

Sügavus;

põhjavee-

kihi indeks

Projekt-

tootlikkus

m3/h

Staatiline

veetase;

dünaamili

ne veetase

Kirjeldus

13435 6207 1990 125 m; O3 27,0 4,5 m;

22,5 m

Reopalu puurkaev-pumpla

rekonstrueeriti 2008. aastal,

pumpla varustati rauaeraldus-

ja pöördosmoosi seadmetega,

vahetati sisetorustik ning

pumbad, paigaldati auto-

maatika. Pöördosmoosseade

vajab väljavahetamist, kuna

olemasolevale pole enam

varuosi saadaval. Mahutina on

kasutusel vana hüdrofoor, kust

töödeldud vesi pumbatakse II

astme pumbaga asulasse.

Pumpla hoone on madal

punastest tellistest ehitis.

Hoone on hooldatud ja selle

seisund on hea.

Joogivee kvaliteet Reopalu küla ühisveevärgis Reopalu küla ühisveevärgist võetud veeanalüüside tulemused on kättesaadavad Terviseameti

andmebaasis aadressil: http://vtiav.sm.ee. Terviseameti 03.10.2022 üldhinnangu alusel on

Reopalu küla ühisveevärgi veekvaliteet vastav. Värskeimad analüüside tulemused on toodud

järgnevas tabelis.

11 Andmed: põhjavee kaitstuse kaart https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/ise34R2r

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

Tabel 3.40. Reopalu küla ühisveevärgist võetava joogivee kvaliteet

Piirsisaldus* Reopalu küla, eramu 15.06.2022

Elektrijuhtivus (μS/cm) 2500 430

Värvus (mg/l Pt)

Tarbijale vastuvõetav,

ebaloomulike muutusteta

Lõhn (lahjendusaste) 2

Maitse (lahjendusaste) 2

Hägusus (NHÜ) 3,6

pH (pH ühik) 6,5-9,5 7,8

Raud (μg/l) 200 120

Kolooniate arv 22ºC (PMÜ/1

ml) Ebaloomulike muutusteta 3

Coli-laadsed bakterid

(PMÜ/100 ml) 0 0

Escherichia coli (PMÜ/100

ml) 0 0

*SM 24.09.2019 määrusega nr. 61 kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded.

Reopalu küla ühisveevärgi torustikud Ühisveevärgiga on liitunud kaks ridaelamut, 16 ühepereelamut ja Rakvere-Pärnu maanteest

põhjapool asuvad tootmisettevõtted (puidu töötlemine) ja 3 korterelamut.

Aastatel 2018-2020 viidi ellu Reopalu reoveekogumisala ÜVK rekonstrueerimise projekt. Selle

raames rekonstrueeriti 1,01 km veetorustikke. Rekonstrueeritava osaga ühendati Rakvere-

Pärnu-Sõmeru maanteest põhjapoole jäävate tootmishoonete ja Sinilille tn korterelamute

veevarustus. Reopalu külas on kokku ca 1,5 km veetorustikke.

Reopalu küla tuletõrjeveevarustus Tuletõrjevee võtmiseks kasutatakse:

1) Combimill Reopalu OÜ 350 m3 veehoidlat, mis rajati 2008. aastal.

Vajalik on elamupiirkonnas rajada tuletõrjeveemahuti.

Reopalu küla reoveepuhasti Reopalu küla reoveepuhasti on 2020. aastal rajatud Klaro-tüüpi 200 ie annuspuhasti.

Reoveepuhasti projekteeritud hüdrauliline jõudlus on 40 m3/d, jõudlus reostuskoormuse järgi

on 11,9 kg BHT7/d. Puhastusprotsessi kuulub keemiline fosforiärastus raudsulfaadiga.

Reoveepuhasti juures on 2 biotiiki pindalaga 630 m2 ja 885 m2, mis on võimalik kasutusele

võtta avariiolukorras.

Reopalu reoveepuhasti suublaks on Reopalu jõgi (KKR kood VEE1125100, MPS kood

6112510020000), mis on riigi poolt korrashoitav ühiseesvool. Veeloa nr L.VV/329999 alusel

on lubatud vooluhulk 12 045 m3/aastas. 2022. aastal juhiti suublasse 2185 m3 heitvett, mis on

alla 20% lubatud vooluhulgast. Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa suublasse juhitava heitvee

kogus suubla vastuvõtuvõimet.

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

Tabel 3.41. Reopalu reoveepuhastisse juhitava heitveeproovide analüüsitulemused Näitaja Piirmäär

heitvees

Väljuv heitvesi

27.07.2022 23.11.2022 18.01.2023 24.05.2023 30.08.2023

pH - 7,7 7,8 7,5 7,7 7,8

Biokeemiline

hapnikutarve

(BHT7) (mg O2/l)

40 3,9 4,1 <1,0 1,3 2,9

Heljum (mg/l) 35 8,0 5,0 4,0 10 7,0

Üldlämmastik

(Nüld) (mgN/l)

- 6,5 6 20 27 9,2

Üldfosfor (Püld)

(mgP/l)

- 0,55 0,38 0,33 1,0 2,4

KHT (mgO2/l) 150 31 34 29 38 40

Allikas: analüüside protokollid, veeluba L.VV/329999

Reopalu küla ühiskanalisatsiooni torustikud ja reoveepumplad Reopalu reoveekogumisala kanalisatsioonivõrk rekonstrueeriti 2020. aastal. 1020 m isevoolset

torustikku ning 380 m survekanalisatsioonitorustikku. Rekonstrueeritava osaga ühendati

Rakvere-Pärnu maanteest põhjapoole jäävate tootmishoonete ja Sinilille tn eramute

kanalisatsioon. Piirkonnas tekkiv reovesi kogutakse tootmishoonete reoveepumplasse ning

pumbatakse Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee alt läbi küla lõunapoolse osa kanalisatsioonivõrku.

Kokku on Reopalu külas ca 3 km kanalisatsioonitorustikke. Kanalisatsioonivõrk on lahkvoolne.

Kogu külas tekkiv reovesi kogutakse Suurkivi kinnistu kõrval paiknevasse reoveepumplasse

ning pumbatakse sealt puhastamiseks biopuhasti kinnistul paiknevasse Reopalu

reoveepuhastisse.

Reopalu küla sademeveesüsteemid Reopalu reoveekogumisalal immutatakse sademevesi pinnasesse, lisaks on Raja tänaval rajatud

ca 700 m sademeveetorustikke. Torustike rajamise aeg on teadmata, torustike valgala on ca 4,5

ha. Sademeveetorustikuga juhitakse sademevesi Reopalu kraavi (MPS kood

6112510020001/001), mis on maaparandussüsteemi eesvool. Suublasse juhitava heitvee kogus

ei ületa suubla vastuvõtuvõimet.

Reopalu küla ÜVK arendustööd Lühiajalises investeeringuprogrammis on kavandatud:

1) Reopalu küla veetöötlusjaama II astme rekonstrueerimine.

Pikaajalises investeeringuprogrammis on kavandatud tuletõrjevee mahuti paigaldamine.

3.10. Laupa reoveekogumisala

3.10.1. Laupa küla

Laupa küla paikneb Türi valla edelaosas. Külas paikneb Laupa mõis, milles tänapäeval tegutseb

Laupa Põhikool. Laupa külas elab 01.01.2024. aasta seisuga 198 inimest. Ühisveevärki kasutab

ca 44% ja ühiskanalisatsiooni 31% Laupa elanikest.

Laupa küla paikneb Laupa reoveekogumisalal, mille pindala on 5,7 ha ja reostuskoormus

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

120 ie. Laupa paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal12.

Laupa ühisveevärgi puurkaev-pumplad Laupa küla ühisveevärki varustab joogiveega puurkaev kat. nr. 10269. Laupa kooli varustab

veega puurkaev kat. nr. 17428. Puurkaev-pumplate asukohad on esitatud Lisa 1 joonisel 10.

Tabel 3.42. Laupa külas asuvate ühisveevärgi puurkaevude tehnilised andmed

Katastri

number

Passi

Raja-

mise

aasta

Sügavus,

m; vee-

kompleks

Projekt-

tootlikk

us m3/h

Staatiline

veetase,m

veetaseme

alanemine

Kirjeldus, hinnanguline seisund

10269 - 1966 45,0;

S 38,2 2 m; 2,5 m

Valdaja OÜ Türi Vesi, seisund

rahuldav. Pumplasse on 2013. aastal

paigaldatud rauaeraldusseadmed, neid

on uuendatud 2022. aastal.

17428 HGO

-79 1970

14,1;

Andmed

puuduva

1 m; 0,1 m

Valdajaks on Laupa Põhikool.

Puurkaev on renoveeritud 2000. aastal

2012. aastal paigaldatud raua-

eraldusseadmed. Puurkaevus

kasutakse süvaveepumpa Garden

Press (Q=1,2 l/s). Koolimajja

sisenevale veetorule on 2012. aastal

paigaldatud rauaeraldusseadmed.

Allikas: Keskkonnaportaal, OÜ Türi Vesi

Joogivee kvaliteet Laupa küla ühisveevärgis Kõik Laupa küla ühisveevärgist võetud veeanalüüside tulemused on kättesaadavad

Terviseameti andmebaasis aadressil: http://vtiav.sm.ee. 2022. aastal teostatud analüüside põhjal

vastab Laupa küla ühisveevärgist võetava vee kvaliteet kehtestatud nõuetele. Terviseameti

19.01.2021 üldhinnangu alusel on Laupa küla ühisveevärgi veekvaliteet vastav.

Tabel 3.43. Laupa küla ühisveevärgist võetava joogivee kvaliteet

Piirsisaldus*

Laupa küla, KÜ Kaseke

19.10.2022

Elektrijuhtivus (μS/cm) 2500

Värvus (mg/l Pt)

Tarbijale vastuvõetav,

ebaloomulike muutusteta

Lõhn (lahjendusaste) 1

Maitse (lahjendusaste)

Hägusus (NTU) 1,4

pH (pH ühik) 6,5-9,5 7,4

Raud (μg/l) 200 33

Kolooniate arv 22ºC (PMÜ/1 ml) Ebaloomulike muutusteta 85

Coli-laadsed bakterid (PMÜ/100 ml) 0 0

Escherichia coli (PMÜ/100 ml) 0 0

*SM 24.09.2019 määrusega nr. 61 kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded.

12 Andmed: põhjavee kaitstuse kaart https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/ise34R2r

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

Laupa küla ühisveevärgi torustikud Laupa külas on ühisveevärgiga varustatud kolm kortermaja ja Nurme tn eramud. Elamute

piirkonnas on veetorustik algselt rajatud 1966. aastal hargvõrguna. Hiljem on kortermaja

piirkonna veetorustik rekonstrueeritud ning vanad torud asendati uute plasttorudega De40 ja

De32. Individuaalmajade piirkonna torustik vajab rekonstrueerimist. Vee välisvõrkude

pikkuseks on 530 m. Torustiku haldajaks on OÜ Türi Vesi. Tarbitava vee koguseid mõõdetakse

puurkaevus, samuti on paigaldatud veemõõtjad tarbijate juurde. Laupa küla ühisveevärgi

torustike asukohad on esitatud Lisa 1 joonisel 10.

Laupa küla tuletõrjeveevarustus Tuletõrjevett saab võtta:

1) looduslikust tuletõrje veevõtukohast Pärnu jõest, kuid see on tähistamata ning pole

külmumiskindel. Pärnu jõe kulgemine läbi Laupa küla on esitatud Lisa 1 joonisel 10.

2) neljast RMK tuletõrjeveemahutist (kolme mahuti maht on 2100 m3, ühe maht 800 m3,

paiknevad hajaasustusalal).

Vajalik on rajada nõuetele vastav tuletõrje veevõtukoht elamupiirkonnas.

Laupa küla reoveepuhastid Laupa külas asub kaks reoveepuhastit. Neist esimeses puhastatakse Laupa küla elamutes tekkiv

reovesi ning teises Laupa koolis tekkiv reovesi.

Laupa elamute reoveepuhasti koosneb kolmest järjestikku asetsevast biotiigist üldpindalaga

2860 m². Reoveepuhasti parameetrid on: reostuskoormus R= 9,9 kg BHT7/d ehk kuni 164 ie.

Reoveepuhasti on rajatud 1970-ndatel aastatel ja regulaarselt hooldatud. Reoveepuhastil

puudub fosforiärastus.

Reoveepuhasti suublaks on Põdraoja (KKR kood VEE1127300, MPS kood 6112350011110

TELKA). Veeloa nr L.VV/331505 alusel on lubatud vooluhulk 4000 m3/aastas. 2022. aastal

juhiti suublasse 949 m3 heitvett, mis on vähem kui 25% lubatud vooluhulgast. Vee-ettevõtte

hinnangul ei ületa suublasse juhitava heitvee kogus suubla vastuvõtuvõimet.

Tabel 3.44. Laupa elamute reoveepuhasti heitvee reostusnäitajad

Näitaja Piirmäär heitvees Väljuv heitvesi

23.11.2022 18.01.2023 30.08.2023

pH 9 7,5 7,4 7,7

Biokeemiline

hapnikutarve (BHT7)

(mg O2/l)

25 5,4 1,1 1,1

Heljum (mg/l) 35 3,0 7,0 7,0

Üldlämmastik (Nüld)

(mgN/l)

60 19 14 7,0

Üldfosfor (Püld) (mgP/l) 2 0,31 0,29 1,8

KHT (mgO2/l) 125 35 26 33

Allikas: analüüside protokollid

Biotiik suurvee ajal ei toimi. Laupa elamute reoveepuhasti asukoht on näidatud Lisa 1 joonisel

10.

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

Laupa küla teine reoveepuhasti asub Laupa mõisa kinnistul Laupa Põhikooli juures.

Mehaanilise puhastina kasutatakse septikut ning imbsüsteemi, lisaks kohtpuhastusseadmena

köögiploki rasvapüüdjat. Laupa Põhikoolile on heitvee juhtimiseks Pärnu jõkke (KKR kood

VEE1123500) väljastatud veeluba nr L.VV/332621. 2022. aastal juhiti suublasse 560 m3

heitvett.

Laupa küla reoveepumplad Laupa külas puuduvad reoveepumplad. Vajalik on rajada kaks reoveepumplat, millest ühega

on edaspidi võimalik suunata Laupa elamute reoveepuhastile Laupa koolis tekkiv reovesi ning

teise pumpla abil suunataks individuaalmajade piirkonnast kokku kogutav reovesi

reoveepuhastile.

Laupa küla ühiskanalisatsiooni torustikud Laupa külas paikneb kaks eraldi toimivat ühiskanalisatsioonisüsteemi.

Laupa elamutest on ühiskanalisatsiooniga liidetud kolm kortermaja. Ühiskanalisatsioon on

rajatud 1970-ndatel aastatel ja rekonstrueeritud 2008-2009. Isevoolsete kanalisatsioonitorustike

pikkuseks on 0,4 km ning kogutav reovesi suunatakse biotiikidesse. Kortermajade piirkonnas

asuv ühiskanalisatsioon on mitmes osas rekonstrueeritud ning endised kogumiskaevud

likvideeritud. Individuaalelamud ei ole ühiskanalisatsiooniga ühendatud.

Teine kanalisatsioonisüsteem (s.h reoveepuhasti) asub Laupa Põhikooli juures. Põhikooli

kanalisatsioonitorustiku pikkus on 35 m. Torustik on rekonstrueeritud 1999. aastal.

Laupa küla ühiskanalisatsiooni torustike paiknemine on näidatud Lisa 1 joonisel 10.

Laupa küla sademeveesüsteemid Laupa reoveekogumisalal imbub sademevesi haljasaladel pinnasesse.

Laupa küla ÜVK arendustööd Pikaajalises programmis on kavandatud:

1) Laupa küla ühiskanalisatsiooni ja ühisveevärgi rekonstrueerimine ning Laupa

reoveepuhasti rekonstrueerimine;

2) Laupa kooli ühiskanalisatsiooni ühendamine elamupiirkonna ühiskanalisatsiooniga.

Laupa külas rajatakse kaks reoveepumplat, millest ühega on edaspidi võimalik suunata

Laupa elamute reoveepuhastile Laupa koolis tekkiv reovesi ning teine oleks

tõstepumplaks ja puhastile edasisuunajaks individuaalmajade piirkonnast kokku

kogutavale reoveele.

Laupa külas kavandatud arendustööd ning perspektiivne Laupa reoveekogumisalaga ühendatav

ala on näidatud Lisa 1 joonisel 10.

3.11. Lõõla reoveekogumisala

3.11.1. Lõõla küla

Lõõla küla asub Väätsa–Saueaugu maantee ääres. Lõõla küla elanike arv on 01.01.2024 seisuga

103, suurem osa neist elab kahes korterelamus (kokku 32 korterit) ning ülejäänud

individuaalelamutes. Ühisveevärki kasutab ca 12% ning ühiskanalisatsiooni ca 8% elanikest.

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

Lõõla reoveekogumisala, pindala 10,3 ha ja reostuskoormus 100 ie, asub küla keskuses, kus

paiknevad individuaalelamud, korterelamud ja AS Väätsa Agro tootmishooned ning milles

tekkiv reovesi kanaliseeritakse Lõõla reoveepuhastisse. Lõõla küla paikneb nõrgalt kaitstud

põhjaveega alal13.

Lõõla küla ühisveevärgi puurkaev-pumplad Lõõla küla ühisveevärki korterelamute piirkonnas varustab veega kaks puurkaevu, mis

paiknevad Männi kinnistul (kat. nr. 52976) ja Pihlaka kinnistul (kat. nr. 55739). Puurkaevude

tehnilised andmed on esitatud järgnevas tabelis.

Tabel 3.45. Lõõla küla ühisveevärgi puurkaevude tehnilised andmed Katastri

number

Rajamise

aasta

Sügavus, m;

põhjavee-kihi

indeks

Projekt-

tootlikkus

m3/h

Staatiline

veetase;

veetaseme

alanemine

Kirjeldus

55739 2016 30, S1rk - 5,1

Puurkaevu rajamise ajal

28.11.2016 võetud veeproovi

alusel vastab puurkaevust

pumbatav vesi enamike

komponentide sisalduse

poolest joogivee nõuetele

välja arvatud hägusus ja

värvus. Raua näitaja oli 550

µg/l, mangaani näitaja oli 99

µg/l, üldkaredus 7,98 mgekv/l.

Heas seisukorras.

52976 2014 25, S1rk-jr 5 5,6

Pumpamisel kasutatakse

Grundfos süvaveepumpa,

kompressoriks on „Atlas

Copo“. Puurkaevu rajamise

ajal 08.10.2014 võetud

veeproovi alusel oli toorvees

ammooniumi sisaldus 0,94

mg/l, raud 230 µg/l,

üldkaredus 7,58 mgekv/l. Heas

seisukorras

Andmed: veka.keskkonnainfo.ee, OÜ Türi Vesi

Joogivee kvaliteet Lõõla küla ühisveevärgis Kõik Lõõla küla ühisveevärgist võetud veeanalüüside tulemused on kättesaadavad

Terviseameti andmebaasis aadressil: http://vtiav.sm.ee. Terviseameti 03.10.2022 üldhinnangu

alusel on Lõõla küla ühisveevärgi vee kvaliteet vastav. Värskeimad analüüside tulemused on

toodud järgnevas tabelis.

13 Andmed: põhjavee kaitstuse kaart https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/ise34R2r

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

Tabel 3.46. Lõõla küla ühisveevärgist võetava joogivee kvaliteet

Piirsisaldus*

Lõõla küla, Männi,

24.08.2022

Lõõla küla, Pihlaka,

24.08.2022

Elektrijuhtivus

(μS/cm) 2500 1104 779

Värvus (mg/l Pt)

Tarbijale vastu-

võetav,

ebaloomulike

muutusteta

14 16

Lõhn

(lahjendusaste) 4 2

Maitse

(lahjendusaste) 4 2

Hägusus (NHÜ) <1 <1

pH (pH ühik) 6,5-9,5 7,3 7,6

Raud (μg/l) 200 <30 <30

Kolooniate arv

22ºC (PMÜ/1 ml)

Ebaloomulike

muutusteta 77 8

Coli-laadsed

bakterid (PMÜ/100

ml) 0 0 0

Escherichia coli

(PMÜ/100 ml) 0 0 0

*SM 24.09.2019 määrusega nr. 61 kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded.

Lõõla küla ühisveevärgi torustikud Lõõla külas on ligikaudu 500 m ühisveevärgi torustikke, mis kuuluvad OÜ-le Türi Linnavara.

Suur osa torustikke rekonstrueeriti 2016. aastal. Torustikud on rajatud De 50…63 PE torudest.

Lõõla küla tuletõrjeveevarustus Tuletõrjevett on võimalik võtta:

1) Lõõla suurfarmi kinnistul paiknevast tuletõrjeveemahutist (150 m3, AS Väätsa Agro

omandis).

Lõõla küla reoveepuhasti Lõõla küla reoveepuhastiks on 1974. aastal rajatud ning 2008. aastal renoveeritud

kestvusõhustusega aktiivmudapuhasti BIO 50. Puhastil järelpuhastus puudub.

Kestvusõhustusega aktiivmudapuhasti BIO-50 jõudlus on projekteeritud Q=40-75 m3/d,

R=11,5-25,3 kg BHT7/d, 190-400 ie. BIO-50 on monoplokk-konstruktsiooniga (õhutuskamber

ja setiti moodustavad ühise ploki) mustmetallist korpusega bioloogiline reoveepuhasti.

Aeratsioonisüsteemi toidab Tsurumi puhur, mis paigaldati 2008. aastal renoveerimistööde

käigus.

Heitvesi juhitakse Madissaare ojja (KKR kood VEE1127800, MPS kood 6112780020000), mis

on riigi poolt korrashoitav ühiseesvool. Veeloa nr L.VV/329999 alusel on lubatud vooluhulk

2400 m3/aastas. 2022. aastal juhiti suublasse 2290 m3 heitvett. Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa

suublasse juhitava heitvee kogus suubla vastuvõtuvõimet.

Heitveeproovide analüüsitulemused on toodud järgnevas tabelis. Analüüsitulemuste alusel

vastab heitvee saasteainete sisaldus kehtestatud nõuetele.

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

Tabel 3.47. Lõõla küla reoveepuhasti heitveeproovide analüüsitulemused Näitaja Piirmäär

heitvees

Väljuv heitvesi

05.10.2022 23.11.2023 18.01.2023 24.05.2023 30.08.2023

pH - 7,6 7,4 7,3 7,4 7,5

Biokeemiline

hapnikutarve

(BHT7) (mg O2/l)

25 5,3 9,0 1,5 1,6 <1,0

Heljum (mg/l) 35 2,0 5,0 9,0 12 5,0

Üldlämmastik

(Nüld) (mgN/l)

- 2,5 20 15 16 7,1

Üldfosfor (Püld)

(mgP/l)

- 0,37 0,33 0,21 0,69 1,5

KHT (mgO2/l) 150 27 41 28 37 25

Allikas: analüüside protokollid, veeluba L.VV/329999

Lõõla küla ühiskanalisatsiooni torustikud Lõõla küla ühiskanalisatsioon on rajatud erinevatel aastatel, kanalisatsioonivõrk on lahkvoolne.

Torustiku pikkus on 1155 m. Torustik on rajatud ilma süsteemse plaanita ja selle mõõdud ei

vasta normidele. Lõõla külas tekkiv reovesi kogutakse isevoolselt Ülepumpla kinnistul

paiknevasse reoveepumplasse, mis pumpab reovee reoveepuhastini. Reoveepumpla on

paigaldatud 2008. aastal. Pumplat ühendab reoveepuhastiga malmist survetoru.

Kanalisatsioonisüsteemi olukord on tervikuna väga halb. Tulenevalt pinnase ebaühtlusest ja

torude halvast kvaliteedist on osa torustikest lagunenud ja lekivad nii sisse kui välja. Torustikud

on täis sisse kandunud pinnast ja kive. Kuna torustik on paigaldatud külmumispiirist ülespoole,

külmub see sageli. Kanalisatsioonikaevud on ebatihedad ja ühendused torudega lekivad.

Lõõla küla sademeveesüsteemid Lõõla reoveekogumisalal imbub sademevesi haljasaladel pinnasesse.

Lõõla küla ÜVK arendustööd Pikaajalises investeeringuprogrammis on kavandatud:

1) kanalisatsioonivõrgu ja reoveepuhasti rekonstrueerimine, vt Lisa 1 joonisel 11.

3.12. Väljaspool reoveekogumisalasid paiknevad asulad

3.12.1. Röa küla

Röa küla asub Paide-Roovere-Kuimetsa maantee ääres paar kilomeetrit Väätsalt idas. Röa küla

elanike arv on 01.01.2024 seisuga 147. Ühisveevärki kasutab ca 73% elanikest. Elamutes, mis

ei ole ühendatud ühisveevärgiga, tarbitakse oma majapidamise salv- või puurkaevudest

pärinevat põhjavett.

Ühisveevärke on kaks:

1) üks varustab veega individuaalelamute rajooni (ca 45 inimest) ning

2) teine ridaelamut ja selle ümber koondunud ühepereelamutes (ca 45 inimest).

Röa küla Jõekääru tee ning Vikermäe tee arenduste puhul on elamutele kogumismahutite

rajamisele alternatiiviks mõlema piirkonna liitmine Paide linna ÜVK-ga. Käesoleva ÜVK kava

koostamise ajal on läbirääkimised Paide Linnavalitsuse ja AS-ga Paide Vesi pooleli.

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

Röa külas ei ole määratud reoveekogumisala, ühiskanalisatsioon puudub. Röa küla paikneb

nõrgalt kaitstud põhjaveega alal14.

Röa küla ühisveevärgi puurkaev-pumplad Külas on 2 ühisveevärgi puurkaevu: Röa elamute puurkaev (kat. nr. 17112) ja Röa ridaelamute

puurkaev (katastri nr 26541), mis on ühendatud kahe eraldi ühisveevärgiga. Röa elamute

puurkaev varustab veega 15 ühepereelamut, ridaelamute puurkaev varustab veega ühte 6-

korteriga ridaelamut, nelja kahepereelamut ja ühte ühepereelamut.

Röa küla ühisveevärgi puurkaevusid ei ole veeloas kajastatud, kuna mõlema piirkonna

keskmine ööpäevane veevajadus on alla 5 m3.

Tabel 3.48. Röa küla ühisveevärgi puurkaevude tehnilised andmed Katast

ri nr

Passi

Raja

mise

aasta

Sügavus,

veekomp

leks

Projekt-

tootlikk

us m3/h

Staatiline

veetase,

veetaseme

alanemine

Kirjeldus

17112 M00

1987 25; S1 Andmed

puuduva

7 m;

andmed

puuduvad

Puurkaev renoveeriti 1997. aastal.

Kaev asub küla lõunaosas Paide-

Roovere-Kuimetsa maantee äärde

jääva eramute kvartali idaosas.

2010. aastal on paigaldatud

rauaeraldusfilter, asendatud

sisetorustik. Elanikele jõuab

vanade torustike tõttu siiski

rauarikas vesi. Pumpla hoone on

madal puidust mineraalse

soojustusega sõrestikhoone.

Soojustuse tõhustamiseks on

seadmete ruumi mahtu

vaheseinaga vähendatud. Vajalik

on paigaldada lisasoojustus. 26541 - 2010 39; S1 Andmed

puuduva

3,7 m, 1 m Asub küla idaosas Paide-Roovere-

Kuimetsa maanteest kirdesse jääva

ridaelamu hoovis. Pumpla hoone

rekonstrueeriti aastatel 2016-2017.

Vana pumplahoone lammutati, uus

pumplahoone ehitati olemasoleva

puurkaevu kohale. Varasemas

pumplahoones paiknenud

veetöötlusseadmed, elektri- ja

automaatikaseadmed ja

kütteseadmed tõsteti uude

pumplahoonesse.

14 Andmed: põhjavee kaitstuse kaart https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/ise34R2r

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

Joogivee kvaliteet Röa küla ühisveevärgis Röa küla ühisveevärgist võetud veeanalüüside tulemused on kättesaadavad Terviseameti

andmebaasis aadressil: http://vtiav.sm.ee. Terviseameti 20.12.2021 üldhinnangu alusel on Röa

küla I (ÜPE) ühisveevärgi veekvaliteet vastav ning 03.10.2022 üldhinnangu alusel on Röa küla

II (ridaelamu) ühisveevärgi veekvaliteet vastav. Värskeimad analüüside tulemused on toodud

järgnevas tabelis.

Tabel 3.49. Röa küla ühisveevärgist võetava joogivee kvaliteet

Piirsisaldus*

Röa küla I, ÜPE

22.09.2021

Röa küla II

(ridaelamu)

10.08.2022

Elektrijuhtivus

(μS/cm) 2500 577 745

Värvus (mg/l Pt) Tarbijale

vastuvõetav,

ebaloomulike

muutusteta

5 4

Lõhn (lahjendusaste) 4 1

Maitse (lahjendusaste) 4 1

Hägusus (NTU) 1,7 <1

pH (pH ühik) 6,5-9,5 7,9 7,4

Raud (μg/l) 200 45 <30

Mangaan (μg/l) 50 <10

Kolooniate arv 22ºC

(PMÜ/1 ml)

Ebaloomulike

muutusteta 0

Coli-laadsed bakterid

(PMÜ/100 ml) 0 0

Escherichia coli

(PMÜ/100 ml) 0 0

*SM 24.09.2019 määrusega nr. 61 kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded. Andmed:http://vtiav.sm.ee

Röa küla ühisveevärgi torustikud Ridaelamu ja selle naabruses asuvate individuaalelamute ühisveevärgi veetorustiku pikkus on

430 m ja see varustab ridaelamut, nelja paariselamut ja ühte ühepereelamut. Veevõrku varustab

veega 2011. aastal rajatud uus puurkaev. Veetorustik rekonstrueeriti 2016.a, torustik on rajatud

De32…200 PE torudest.

Individuaalelamute kvartali veetorustike pikkus on 1270 m. OÜ Väätsa Soojus rekonstrueeris

2005. aastal veetorustikke ca 800 m ulatuses, paigaldati PVC-st torustikud. 2016. aastal

rekonstrueeriti 480 m veetorustikku. Torustik on rajatud De32…200 PE torudest.

Röa tuletõrje veevarustus Tuletõrjevesi on kättesaadav:

1) individuaalelamute kvartalis Krooni kinnistul paiknevatest ja ridaelamu piirkonnas Röa

ridaelamute Pumbamaja kinnistul paiknevatest mahutitest (2x55 m3). Mahutid on

paigaldatud 2016. aastal. Paraku on neil probleeme veepidavusega ning vajavad

rekonstrueerimist.

2) Sigala kinnistul paiknevast veevõtukohast (100 m3, hajaasustusalal).

Röa küla ühiskanalisatsioon Ühiskanalisatsioon puudub. Reovesi kogutakse lokaalsetesse kogumiskaevudesse.

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

Röa küla sademeveesüsteemid Röa külas imbub sademevesi haljasaladel pinnasesse.

3.12.2. Metsaküla

Metsaküla paikneb Türi valla idaosas Oisu alevikust põhja pool. Metsakülas elab 01.01.2024.

aasta seisuga 34 inimest. Ühisveevärki kasutab ca 53% ja ühiskanalisatsiooni ca 82% elanikest.

Reoveekogumisala ei ole moodustatud. Küla paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal15.

Metsaküla ühisveevärgi puurkaev-pumpla Metsaküla ühisveevärki varustab joogiveega Metsaküla I puurkaev kat. nr. 17308. Puurkaev-

pumpla asukoht on esitatud Lisa 1 joonisel 4.

Tabel 3.50. Metsakülas asuva ühisveevärgi puurkaevu tehnilised andmed

Puur-

kaevu

Passi

Raja

mise

aasta

Sügavus,

vee-

kompleks

Projekt-

tootlikkus

m3/h

Staatiline

veetase;

veetaseme

alanemine

Kirjeldus

17308 HGO

-38 2000 80,0; S

Andmed

puudu-

vad

1,86 m;

andmed

puudu-

vad

Metsaküla I pk, valdaja OÜ Estonia,

seisund rahuldav. Kaev asub hoones,

hoone seisund on rahuldav. Pumplas

on veemõõtja, kasutatakse

süvaveepumpa 166F40. Pumplas

asuvad veetöötlusseadmed

rauaühendite eemaldamiseks

joogiveest.

Allikas: Keskkonnaportaal, OÜ Türi Vesi

Metsaküla ühisveevärgi torustikud Metsaküla veetorustik ühendab Metsaküla kompaktselt hoonestatud piirkonna individuaal-

elamuid puurkaev-pumplaga kat. nr. 17308. Torustiku pikkuseks on 2 km. 1970-ndatel rajati

torustik hargvõrguna, kasutades 65 mm või 100 mm läbimõõduga malmtoru. Aastatel 2009-

2010 paigaldati vanade torude sisse väiksema läbimõõduga plasttorud. Metsaküla ühisveevärgi

torustike asukohad on esitatud Lisa 1 joonisel 4.

Metsaküla tuletõrjeveevarustus Metsaküla elamute piirkonnas tuletõrje veevõtukoht puudub. Lähim tuletõrje veevõtukoht asub

Oisu alevikus Pargi tänaval. Oisu aleviku tuletõrje veevõtukohad on esitatud Lisa 1 joonisel 4.

Vajalik on rajada nõuetele vastav tuletõrje veevõtukoht.

Metsaküla reoveepuhasti Metsaküla reoveepuhasti asub Tiigi kinnistul (83401:001:0875). Reovesi puhastatakse biotiigis

kogupindalaga 1300 m². Heitvee suublaks on Poolevaadioja (KKR kood VEE1126700, MPS

15 Andmed: põhjavee kaitstuse kaart https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/ise34R2r

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

kood 6112670020000), mis on suuremas osas riigi poolt korrashoitav ühiseesvool. Vee-

ettevõtte hinnangul ei ületa suublasse juhitava heitvee kogus suubla vastuvõtuvõimet.

Biotiikidesse siseneva reovee ning sealt väljuva heitvee reostusnäitajate kohta andmed

puuduvad.

Perspektiivselt on kavas puhasti sulgeda ning suunata Metsakülas tekkiv reovesi reoveepumpla

ja survetorustiku kaudu puhastamiseks Oisu reoveepuhastisse.

Metsaküla reoveepuhasti asukoht on näidatud Lisa 1 joonisel 4.

Metsaküla reoveepumpla Metsaküla reoveepumpla paikneb reoveepumpla kinnistul ning see pumpab külast kogutava

reovee biotiigini. Pumpla on renoveeritud 2007. aastal.

Metsaküla ühiskanalisatsiooni torustikud Metsakülas on ca 845 m ühiskanalisatsiooni torustikke. Nende paiknemine on näidatud Lisa 1

joonisel 4. Metsakülas on ühiskanalisatsiooniga ühendatud ühepereelamud. Isevoolne

kanalisatsioonitorustik rajatud 1970-ndatel aastatel malmtorudest, kuid on veel rahuldavas

seisukorras. Elamute piirkonnas tekkiv reovesi suunatakse reoveepumpla abil Metsaküla

biotiiki. Perspektiivselt on plaanis rajada survetorustik Metsaküla reoveepumplast kuni Oisu

reoveepuhastini.

Metsaküla sademeveesüsteemid Sademevesi imbub Metsaküla ÜVK-ga kaetud alal haljasaladel pinnasesse.

Metsaküla ÜVK arendustööd Pikaajalises investeeringuprogrammis on kavas:

1) ühendada Metsküla ühiskanalisatsioon Oisu reoveepuhastiga, et juhtida Metsakülas

ühiskanalisatsiooniga kogutav reovesi puhastamiseks Oisu reoveepuhastisse. Metsaküla

reoveepumpla pumbad asendatakse uute pumpadega.

Metsakülas kavandatud tööd on näidatud Lisa 1 joonisel 4.

3.12.3. Piiumetsa küla

Piiumetsa küla asub Paide-Roovere-Kuimetsa maantee ääres, seitse km Väätsalt läänes.

Asustus on koondunud enamjaolt Piiumetsa töökoja ja farmi juurde. Farmi juures asub ka

Piiumetsa mõis, mis seisab hetkel tühjana, kuid selle vastas on kaks korterelamut, mis on

osaliselt asustatud. Piiumetsa küla elanike arv on 01.01.2024 seisuga 54. Ühisveevärki kasutab

ca 23% elanikest.

Piiumetsa küla paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal16.

16 Andmed: põhjavee kaitstuse kaart https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/ise34R2r

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

Piiumetsa küla ühisveevärgi puurkaev-pumpla Küla ühisveevärki varustab veega Jõeääre kinnistul paiknev Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu

põhjaveekogumit avav puurkaev (kat. nr. 53011).

Tabel 3.51. Piiumetsa töökoja ühisveevärgi puurkaevu tehnilised andmed Puur-

kaevu

number

Passi

Raja-

mise

aasta

Sügavus,

m; vee-

kompleks

Projekt-

tootlikkus

m3/h

Staatiline

veetase,

veetaseme

alanemine

Kirjeldus

53011 - 2014 22, Siluri

S1rk 2

1,8 m,

veetaseme

alanemine

0,2 m

Puurkaevust

pumbatavale toorveele

on puurkaevu rajamisel

teostatud analüüsi alusel

iseloomulik kõrge raua-

ja mangaaniühendite

sisaldus.

Veetöötlusseadmed

paiknevad kortermaja

keldris.

Andmed: https://veka.keskkonnainfo.ee/

Piiumetsa küla ühisveevärgi torustikud Piiumetsa külas on De40 PE veetorustike pikkus ca 69 m. Torustik on ehitatud 2016. aastal.

Ühisveevärgiga on liitunud kaks korterelamut.

Piiumetsa küla tuletõrjeveevarustus Tuletõrjevesi on kättesaadav:

1) Antonova kinnistul paiknevast AS-le Väätsa Agro kuuluvat 100 m3 mahutist.

Piiumetsa küla ühiskanalisatsioon 2014. aastal rajati 36 m De40 PE survekanalisatsioonitorustikku Pargi kinnistust kuni septikuni.

Septikule lisaks on rajatud imbväljak.

Piiumetsa küla sademeveesüsteemid Piiumetsa külas imbub sademevesi haljasaladel pinnasesse.

3.12.4. Kolu küla Kõltsi, Pala küla Raademetsa ja Lokuta küla

Telliskivi piirkond

Kolu küla Kõltsi, Pala küla Raademetsa ja Lokuta küla Telliskivi piirkonnad on endised

suvilapiirkonnad, kus on suurenemas aastaringsete elanike osakaal. Kõltsi piirkonnas on kokku

49, Raademetsa piirkonnas 20 ja Telliskivi piirkonnas 50 hoonestatud kinnistut. Nimetatud

piirkondades ei ole moodustatud reoveekogumisala. Põhjavesi on nõrgalt kaitstud. Ühisveevärk

ja -kanalisatsioon kõigis kolmes piirkonnas puudub. Suvilate aastaringset kasutamist

võimaldavateks elamuteks ümberehitamise tõttu on perspektiivselt vajalik nimetatud

piirkondades ÜVK rajamine. ÜVK ehitatakse välja juhul, kui 75-80% kinnistuomanikest on

nõus ÜVK-ga liituma.

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

4. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni investeerimisprojektid aastatel

2024-2036

4.1. Investeeringuprojektide ettevalmistamine

Projektide väljatöötamisel on arvestatud olemasoleva olukorraga, täheldatud probleemidega

ning üldiste ÜVK arendamise põhimõtetega. Projektid hõlmavad Türi valla ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni arendamise piirkondasid Türi, Oisu, Särevere, Kahala, Kabala, Kirna, Käru,

Laupa, Lokuta, Lõõla, Metsaküla, Piiumetsa, Poaka, Reopalu, Röa, Taikse, Türi-Alliku ja

Väätsa asulates, mis on sätestatud käesoleva arendamise kavaga. Perspektiivsete ÜVK

piirkondadena kaalutakse ÜVK rajamist Kõltsi, Raademetsa ja Telliskivi piirkonnas.

Arendamise kava koostamise lähtealusteks on:

• ÜVK olemasoleva olukorra andmestik;

• omavalitsuse arengukava;

• kehtiv ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava;

• kehtivad üld- ja detailplaneeringud;

• vesikonna veemajanduskava.

Arendusprojektide teostamise ajalisel planeerimisel on arvestatud nende prioriteetsusega.

Arendamise kava mahus antakse Türi valla ÜVK perspektiivsete lahenduste põhiskeemid.

ÜVK perspektiivsete lahenduse baasil määratakse lähiaastate projektid, seades

esmaülesanneteks:

• joogivee kvaliteedi ja varustuskindluse tagamine tarbimispunktides;

• hoonestatud reoveekogumisalade katmine ühiskanalisatsiooni võrkudega ning reovee

kogumine ja nõuetekohane puhastamine;

• nõuetele vastav sademe- ja drenaaživee ärajuhtimine hoonestatud reovee-

kogumisaladelt.

ÜVK kava koostatakse 12-aastase perioodi kohta arvestusega, et kava kuulub regulaarsele

täiendamisele sõltuvalt muudatustest ja täiendustest planeeringutes, samuti võimalikest

muudatustest õigus- ja normatiivaktides.

Allpool on asulate kaupa kirjeldatud lühiajalise ja pikaajalise investeeringute programmi

projektide mahud ja maksumuste prognoosid ning investeeringud tuletõrjeveevarustuse

tagamisse ning sademeveekanalisatsiooni arendamisse. Käesoleva arendamise kava

investeeringuprojektide kirjeldamisel on välja toodud ainult need projektid, mille

väljaarendajaks ning rahastajaks on piirkonna vee-ettevõtte või vallavalitsus. Kõiki ülejäänud

investeeringuid, mis rahastatakse kinnisvaraarendajate poolt või liitumistasudest, ei kajastata

käesoleva ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava investeeringute programmis.

Kui ÜVK tegevustega hõlmatud ala asub kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas või kaitstava

looduse üksikobjekti kaitsevööndis, tuleb ehitust reguleeriv dokumentatsioon (ehitusteatis,

projekteerimistingimused, ehitusluba, detailplaneering) tulenevalt looduskaitseseaduse

(edaspidi kui LKS) § 14 lõikest 1 kooskõlastada kaitseala valitsejaga. Kaitseala valitseja on

LKS § 21 lõike 1 kohaselt Keskkonnaamet. LKS § 14 lõige 2 sätestab, et kaitstava loodusobjekti

valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitstava loodusobjekti

valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi

saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit. Kaitsealuste liikide osas on oluline, et kui

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

nende liikide kaitseks ei ole LKS § 48 järgi moodustatud püsielupaika, rakendub LKS § 48

lõike 4 kohaselt piiritlemata II ja III kategooria kaitsealuse liigi elupaigas isendi kaitse.

Veekogude kalda ehituskeeluvööndisse uute ehitiste kavandamisel tuleb arvestada LKS § 38

sätestatud kitsendustega. LKS § 38 lõige 3 sätestab, et ranna või kalda ehituskeeluvööndis on

uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Veekogude ehituskeeluvööndis ei laiene

ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud

tehnovõrgule ja –rajatisele (alus LKS § 38 lõige 5 punkt 8) ning olemasoleva elamu tarbeks

rajatavale tehnovõrgule ja –rajatisele (alus LKS § 38 lõige 4 punkt 9). LKS §-s 38 sätestatud

kalda ehituskeeluvööndi nõuete järgimine ning erandi rakendamise õiguspärasuse

väljaselgitamine ja kohaldamine on kohaliku omavalitsuse pädevuses.

ÜVK arendamisel on vajalik arvestada maaparandusseadusest tulenevate piirangute ja

kohustustega, mis tagavad maaparandusehitiste ja –rajatiste korrashoiu ja toimimisvõime

(maaparandusseadus, edaspidi MaaParS § 47). Heit- ja sademevee juhtimine

maaparandussüsteemi eesvoolu või muusse maaparandussüsteemi rajatisse ei tohi kahjustada

maaparandussüsteemi toimivust ega maaparandussüsteemi rajatist. Kui heit- või sademevee

suubla ei suuda lisanduvat vett nõuetekohaselt vastu võtta, tuleb sellise tehnilise lahenduse

kavandamisel arvestada ka suubla vastuvõtuvõime suurendamiseks vajalike meetmetega. Kui

suublaks on maaparandussüsteemi rajatis, tuleb see MaaParS § 53 lõike 3 kohaselt huvitatud

isiku kulul rekonstrueerida maaparandussüsteemi rajatis ulatuses, mis on vajalik vee

vastuvõtuvõime täitmiseks.

4.2. Investeeringuprojektide üldised eesmärgid

Investeeringuprojektide väljatöötamisel on lähtutud p.4.1 loetletud ÜVK süsteemide

olemasolevast olukorrast, probleemidest ning järgmistest eeldustest, nõuetest ja

seadusandlusest:

• veekvaliteet tarbija kraanis peab investeeringuprojektide tulemusena vastama kehtivale

sotsiaalministri 24.09.2019 määrusele nr 61 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded

ning analüüsimeetodid”;

• tagatud on pidev 24-tunnine veevarustus tarbija juures 100 l/päevas inimese kohta (min

vooluhulgaga 12 liitrit/minutis);

• suublasse juhitav heitvesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusega nr 61

kehtestatud “Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja

jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning

saasteainesisalduse piirväärtused1” nõuetele.

• alla 2000 ie asulate reovesi peab olema puhastatud Keskkonnaameti poolt väljastatud

veeloas fikseeritud nõuetele vastavalt;

• Türi vallas asuvatel reoveekogumisaladel peavad olema reovee kogumiseks vettpidavad

kogumiskaevud (-mahutid) ning reoveekogumisaladel reovett puhastamata pinnasesse

immutada ei tohi;

• üle 2000 ie asulate joogivesi pidi vastama nõuetele 2007. aasta lõpuks ning üle 50 ie

asulates pidi puhta joogiveega varustatus olema tagatud 2013. aasta lõpuks;

• joogivesi ühisveevärki kuuluvas veereservuaaris ei tohi ilma veevahetuseta seista üle 10

tunni;

• tagatud veevarud tuletõrje veevõtukohtades ja tuletõrjeotstarbeline vooluhulk 10 l/s 3

tunni jooksul;

• vastavalt vanusele ja seisundile tuleb ette näha torustike ning kaevude renoveerimine,

mis tagaks vee- ja kanalisatsioonivõrgu tõrgeteta toimimise ning teeks võimalikuks selle

opereerimise, hoolduse ning remondi kaasaegsel tasemel.

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

4.3. Maksumuste arvutuste alused

Investeeringuprojektide maksumuste kalkuleerimisel on arvestatud alljärgnevate ühikhindade

maksumustega:

Tabel 4.1. Tööde ühikhinnad

Tööühikute nimetused

Töö

käibemaksuta

maksumus

eurodes

Ühisveevärk

1. Veetorustiku De32 kuni 63 rajamine teealas ja samas kaevikus teise torustikuga

(jm) 60

2. Veetorustiku De32 kuni 63 rajamine teealas eraldi kaevikus (jm) 80

3. Veetorustiku De75 kuni 110 rajamine teealas ja samas kaevikus

teise torustikuga (jm) 70

4. Veetorustiku De75 kuni 110 rajamine teealas eraldi kaevikus (jm) 90

5. Liitumispunktide rajamine koos De32 kuni 50 maakraanide ja siibrite

paigaldamisega kinnistute juurde (tk) 300

Ühiskanalisatsioon

6. Isevoolse kanalisatsioonitorustiku De160 kuni 200 rajamine teealas ja samas

kaevikus teise torustikuga (jm) 120

7. Isevoolse kanalisatsioonitorustiku De160 kuni 200 rajamine eraldi kaevikus

(jm) 150

8. Liitumispunktide rajamine koos vaatluskaevude paigaldamisega kinnistute

juurde (tk) 300

9. Kanalisatsiooni survetorustiku De75 kuni 110 rajamine teealas ja samas

kaevikus teise torustikuga (jm) 70

10. Kanalisatsiooni survetorustiku De75 kuni 110 rajamine teealas ja eraldi

kaevikus (jm) 90

11. Isevoolse sadeveetorustiku De160 kuni 200 rajamine (jm) 150

12. Sadevee kraavi rajamine koos kaevatud pinnase laialiplaneerimise või äraveoga

(jm) 30

13.

Reoveepumpla rajamine (pinnasesse paigaldatav kompaktpumpla koos kahe

pumba ning automaatse häireedastussüsteemiga, lisaks liitumine

elektrivõrguga) (tk)

35 000

Tuletõrjevesi

14.

Tuletõrjevee mahuti rajamine. Muldesse paigaldatav klaasplastist mahuti

suurusega V=54 m³ koos soojustatud kuivhüdrandiga. Mahuti ja selle

paigaldamise kulud. Lisaks hoidla juurde ümberpööramise platsi rajamine ning

veevõtukoha tähistamine (tk)

20 000

15.

Tuletõrjevee mahuti rajamine. Muldesse paigaldatav klaasplastist mahuti

suurusega V=108 m³ koos soojustatud kuivhüdrandiga. Mahuti ja selle

paigaldamise kulud. Lisaks hoidla juurde ümberpööramise platsi rajamine ning

veevõtukoha tähistamine (tk)

28 000

16. Tuletõrjevee mahuti rajamine. Muldesse paigaldatav klaasplastist mahuti

suurusega V=130 m³ koos soojustatud kuivhüdrandiga. Mahuti ja selle 36 000

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

Tööühikute nimetused

Töö

käibemaksuta

maksumus

eurodes

paigaldamise kulud. Lisaks hoidla juurde ümberpööramise platsi rajamine ning

veevõtukoha tähistamine (tk)

Muud kulutused

17. Projekteerimistööd (ehitustööde maksumusest) 5%

18. Ehitusjärelevalve ja projektijuhtimine (ehitustööde maksumusest) 5%

19. Ettenägematud kulud (ehitustööde maksumusest) 5%

Tööde maksumused on hinnangulised ja tegelikkuses sõltuvad veel paljudest asjaoludest.

Näiteks sellest, kas vee- ja kanalisatsioonitorustikud paigaldatakse samaaegselt ja ühte

kaevikusse või mitte. Üldjuhul on arvestatud sellega, et viiakse läbi hange või vähempakkumine

kvalifitseeritud tööde teostaja leidmiseks ning arvestatakse kehtivate ehitusnormide ja

seadusandlusega. Sealjuures eelnevalt kooskõlastatud ehitusprojekti ja hilisemate

teostusjooniste koostamisega.

4.4. Investeeringuprojektid

4.4.1. Lühiajaline investeeringuprogramm (2024-2027)

Tabel 4.2. Lühiajalise investeeringuprogrammi tööde koondtabel (2024-2027)

Projekti nimetus

Eeldatav maksumus

eurodes

1. Üleminek kaugloetavatele veearvestitele 100 000

2. Türi linna veetöötlusjaama laiendamine 75 000

Türi linna Kaare/Tehnika tn piirkonna ÜVK

rekonstrueerimine 315 043

Türi linna veevõrgu mudeli uuendamine ja tuletõrjevee

süsteemi ettepanekute väljatöötamine 10 000

5. Türi linna Liiva, Kreutzwaldi, A. Haava, Vambola tn ja

Raua tn kanalisatsiooni rekonstrueerimine (teeala) 368 288

6. Türi linna veetorustike rekonstrueerimine 169 326

7. Särevere veetöötlusjaama II astme rajamine 30 000

8. Särevere kutsehariduskeskuse piirkonna

ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine 337 755

9. Särevere Jõe tn ühiskanalisatsiooni ja sademeveesüsteemi

rekonstrueerimine 89 183

10. Türi-Alliku küla Kaljundi reoveepumpla

rekonstrueerimine 35 000

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

Projekti nimetus

Eeldatav maksumus

eurodes

11. Türi-Alliku reoveepumpla rekonstrueerimine 35 000

12.

Oisu Retla tee ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

rekonstrueerimine ja laiendamine ning Oisu reoveepuhasti

rekonstrueerimine 433 320

13. Kahala ühiskanalisatsiooni, reoveepumpla ja

reoveepuhasti rekonstrueerimine 567 295

14. Reopalu veetöötlusjaama II astme rekonstrueerimine 35 000

Lühiajaline investeeringuprogramm kokku 2 600 209

Lühiajalises investeeringuprogrammis on kavandatud üleminek kaugloetavatele arvestitele

OÜ Türi Vesi teeninduspiirkonnas. Tööde eeldatav maksumus on 100 000 eurot.

Elluviimine on kavandatud aastateks 2025-2027.

Türi reoveekogumisala

Türi linn Türi linnas on lühiajalises investeeringuprogrammis ette nähtud:

1) Türi linna veetöötlusjaama laiendamine. Veetöötlusjaama võimsuse suurendamiseks

(kuni 930 m3/d) lisatakse üks uus filter, olemasolevate filtrite täidis vahetatakse,

automaatikat täiendatakse. Tööde eeldatav maksumus on ca 75 000 eurot, elluviimine

on kavandatud 2024. aastal.

2) Türi linna Kaare tn ja Tehnika tn piirkonna ÜVK rekonstrueerimine. Tööde

elluviimine on kavandatud 2025. aastal.

Tabel 4.3. Türi linna Kaare tn ja Tehnika tn piirkonna ÜVK rekonstrueerimine

Kavandatud tegevus

Ühikute

arv

(jm, tk)

Ühiku

maksu

mus

Maksumus

eurodes

1.1 Veetorustike rekonstrueerimine ühises kaevikus

kanalisatsioonitorustikuga (m) 300 70 21 000

1.2 Veetorustike rekonstrueerimine eraldi kaevikus (m) 240 90 21 600

1.3 Kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine ühises kaevikus

veetorustikuga(m) 300 120 36 000

1.4. Kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine eraldi kaevikus

(m) 970 150 145 500

1.5. Tallinna tn ülepumpla rekonstrueerimine (tk) 1 35 000 35 000

1.6. Kanalisatsioonitorustiku rajamine 95 150 14 250

1.7. Ühiskanalisatsiooni liitumispunkti rajamine Kaare tn 33 ja

Kaare tn 33b kinnistutele (tk) 2 300 600

1.8. KOKKU 273 950

2. Muud kulud

2.1 Projekteerimistööd 5% 13 698

2.2 Ehitusjärelevalve ja projektijuhtimine 5% 13 698

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

Kavandatud tegevus

Ühikute

arv

(jm, tk)

Ühiku

maksu

mus

Maksumus

eurodes

2.3 Ettenägematud kulud 5% 13 698

3. Projekti maksumus kokku 315 043

3) Türi linna veevõrgu mudeli uuendamine ja tuletõrjevee süsteemi ettepanekute

väljatöötamine. Tööde eeldatav maksumus on 10 000 eurot ning elluviimise aeg 2025.

aastal.

4) amortiseerunud veetorustike rekonstrueerimine Hariduse tn, Kungla tn, Vanemuise tn,

Tallinna tn, Lutsu tn ja Raja tn. Tööde eeldatav maksumus on 169 326 eurot. Elluviimine

on kavandatud 2025. aastaks.

Tabel 4.4. Türi veetorustike rekonstrueerimine

Kavandatud tegevus

Ühikute

arv

(jm, tk)

Ühiku

maksu

mus

Maksumus

eurodes

1. Ühisveevärk

1.1 Hariduse tn veetorustiku (De110 PE) rekonstrueerimine (m) 215 90 19 350

1.2 Kungla tn veetorustiku (De110 PE) rekonstrueerimine alates

Wiedemanni tn kuni Kohtu tn ristmikuni (m) 430 90 38 700

1.3 Tallinna tn veetorustiku (De110 PE) rekonstrueerimine A.

Haava ja Vilde tn lõigus (m) 156 90 14 040

1.4. Vanemuise tn veetorustiku (De110 PE) rekonstrueerimine

(m) 75 90 6 750

1.5. Lutsu tn veetorustiku rekonstrueerimine (m) 350 90 31 500

1.6. Raja tn veetorustiku rekonstrueerimine (m) 410 90 36 900

1.7. Ühisveevärk kokku 147 240

2. Muud kulud

2.1 Projekteerimistööd 5% 7 362

2.2 Ehitusjärelevalve ja projektijuhtimine 5% 7 362

2.3 Ettenägematud kulud 5% 7 362

3. Projekti maksumus kokku 169 326

5) Liiva tn, Kreutzwaldi tn, A. Haava tn, Vambola tn, E. Vilde tn ja Raua tn

kanalisatsiooni rekonstrueerimine (teeala). Tööde elluviimine on kavandatud 2025.

aastaks.

Kavandatud tegevus

Ühikute

arv

(jm, tk)

Ühiku

maksu

mus

Maksumus

eurodes

1. Ühiskanalisatsioon

1.1 Liiva tn kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine (m) 170 150 25 500

1.2 Kreutzwaldi tn kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine

(m) 1 075 150 161 250

1.3 A. Haava tn kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine (m) 215 150 32 250

1.4. Vambola tn kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine (m) 235 150 35 250

1.5. E. Vilde tn kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine (m) 255 150 38 250

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

Kavandatud tegevus

Ühikute

arv

(jm, tk)

Ühiku

maksu

mus

Maksumus

eurodes

1.6. Raua tn kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine (m) 185 150 27 750

1.7 Ühiskanalisatsioon kokku 320 250

2. Muud kulud

2.1 Projekteerimistööd 5% 16 013

2.2 Ehitusjärelevalve ja projektijuhtimine 5% 16 013

2.3 Ettenägematud kulud 5% 16 013

3. Projekti maksumus kokku 368 288

Särevere alevik Särevere alevikus on lühiajalises investeeringuprogrammis ette nähtud:

1) Särevere veetöötlusjaama II astme rajamine. Tööde eeldatav maksumus on ca 30

000 eurot. Elluviimine on kavandatud 2024. aastal.

2) Särevere KHK piirkonna ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine. Tööde eeldatav

maksumus on ca 337 755 eurot. Elluviimine on kavandatud 2027. aastal.

Tabel 4.5. Särevere kutsehariduskeskuse piirkonna ühiskanalisatsiooni

rekonstrueerimine

Kavandatud tegevus

Ühikute

arv

(jm, tk)

Ühiku

maksumus

Maksumus

eurodes

1. Ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine

1.1

Isevoolse kanalisatsioonitorustiku De160 kuni 200

rekonstrueerimine kutsehariduskeskuse piirkonnas,

osaliselt teealas (m)

1 885 120 226 200

1.2

Isevoolse kanalisatsioonitorustiku asukoha

muutmine Aia tn piirkonnas, uue torustiku

paigaldamine teealasse (m)

210 120 25 200

1.3

Kanalisatsiooni survetorustiku De70 rajamine

alates kaupluse reoveepumplast kuni Viljandi tn 2

kinnistu juures asuva voolurahustuskaevuni (m)

90 70 6 300

1.4 Reoveepumpla rekonstrueerimine (Veski,

Kutsekooli) (tk) 2 18 000 36 000

1.5 Ühiskanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine

kokku 293 700

2. Muud kulud

2.1 Projekteerimistööd 5% 14 685

2.2 Ehitusjärelevalve ja projektijuhtimine 5% 14 685

2.3 Ettenägematud kulud 5% 14 685

3. Projekti maksumus kokku 337 755

3) Särevere Jõe tn isevoolse kanalisatsiooni ja sademeveesüsteemide rekonstrueerimine.

Tööde eeldatav maksumus on ca 129 433 eurot. Elluviimine on kavandatud 2027. aastal.

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

Tabel 4.6. Särevere Jõe tn ühiskanalisatsiooni ja sademeveesüsteemide rekonstrueerimine

Kavandatud tegevus

Ühikute

arv

(jm, tk)

Ühiku

maksumus

Maksumus

eurodes

1.1 Jõe tn reoveekanalisatsiooni rekonstrueerimine (m) 365 150 54 750

1.2

Isevoolse sademeveetorustiku rajamine Jõe tänava

piirkonnas individuaalelamute Jõe tn 7, 9a, 9, 11 ja

13 juures (m)

120 150 18 000

1.3 Sadeveekraavide rajamine alates Jõe tänavast kuni

Prandi jõeni 90 30 2 700

1.4 Sademeveekraavi kraavi rekonstrueerimine Jõe tn

19 kinnistust kuni jõeni (m) 70 30 2100

1.5 Ühiskanalisatsiooni ja sademeveesüsteemi

rekonstrueerimine kokku 77 550

2. Muud kulud

2.1 Projekteerimistööd 5% 3 878

2.2 Ehitusjärelevalve ja projektijuhtimine 5% 3 878

2.3 Ettenägematud kulud 5% 3 878

3. Projekti maksumus kokku 89 183

Türi-Alliku küla Lühiajalises investeeringuprogrammis on kavandatud Kaljundi ja Türi-Alliku reoveepumplate

rekonstrueerimine. Amortiseerunud reoveepumpla lammutatakse ja asendatakse uue pinnasesse

paigaldatava kompaktpumplaga koos kahe pumba ning automaatse häireedastussüsteemiga.

Vajadusel korrastatakse juurdepääsutee.

Kaljundi ja Türi-Alliku reoveepumplad rekonstrueeritakse 2026. aastal. Ühe reoveepumpla

rekonstrueerimise maksumus on ca 35 000 eurot.

Oisu reoveekogumisala

Oisu alevik Oisu alevikuga seotud projektideks on Oisu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine

ja laiendamine (2027) ning Oisu reoveepuhasti rekonstrueerimine. Tööde eeldatav maksumus

on ca 433 320 eurot. Elluviimine on kavandatud 2027. aastal. ÜVK ehitatakse piirkonnas välja

juhul, kui piirkonna kinnistuomanikest on 75-80% nõus ÜVK-ga liituma.

Tabel 4.7. Oisu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni laiendamine

Kavandatud tegevus

Ühikute

arv

(jm, tk)

Ühiku

maksumus

Maksumus

eurodes

1. Veetorustiku rajamine

1.1

Retla tee veetorustiku De32 kuni 50 rajamine

teealas ja kanalisatsioonitorustikuga samas

kaevikus kuni Pargi tn 5 kinnistuni (m)

480 60 28 800

1.2

Liitumispunktide rajamine koos De32 maakraanide

paigaldamisega järgmiste kinnistute juurde: Retla

tee 2, 4, 6, 8, 10, 12, 14, 16, 18, 20, 22, 24, 26 (tk)

13 300 3 900

1.3 Veetorustiku rajamine kokku 32 700

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

Kavandatud tegevus

Ühikute

arv

(jm, tk)

Ühiku

maksumus

Maksumus

eurodes

2. Kanalisatsioonitorustiku rajamine

2.1

Retla tee isevoolse kanalisatsioonitorustiku De160

rajamine teealas ja veetorustikuga samas kaevikus

kuni Pargi tn 5 kinnistuni (m)

460 120 55 200

2.2

Liitumispunktide rajamine koos vaatluskaevude

paigaldamisega järgmiste kinnistute juurde: Retla

tee 2, 4, 6, 8, 10, 12, 14, 16, 18, 20, 22, 24, 26 (tk)

13 300 3 900

2.3. Reoveepumpla rekonstrueerimine (Oisu, tk) 1 35 000 35 000

2.4.

Oisu reoveepuhasti rekonstrueerimine: elektri- ja

automaatikaosa, pumbad, ümberehitustööd

lämmastikuärastuseks lisasektsiooni rajamiseks

(tk)

1 250 000 250 000

2.5. Kanalisatsioon kokku 344 100

3. Kõik kokku 376 800

4. Muud kulud

4.1 Projekteerimistööd 5% 18 840

4.2 Ehitusjärelevalve ja projektijuhtimine 5% 18 840

4.3 Ettenägematud kulud 5% 18 840

5. Projekti maksumus kokku 433 320

Kahala reoveekogumisala

Kahala küla Lühiajalises investeeringuprogrammis (2026) on kavandatud kanalisatsioonitorustike, Kahala

reoveepumpla ja Kahala reoveepuhasti rekonstrueerimine. Ühiskanalisatsiooni laiendatakse

piirkonnas välja juhul, kui piirkonna kinnistuomanikest on 75-80% nõus ühiskanalisatsiooniga liituma.

Tabel 4.8. Kahala ühiskanalisatsiooni ja reoveepumpla rekonstrueerimine

Kavandatud tegevus Ühikute arv

(jm, tk)

Ühiku

maksumus

Maksumus

eurodes

1. Ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine

1.1

Isevoolse kanalisatsioonitorustiku De160 kuni 200

rekonstrueerimine alates Sireli tn 7 kuni Kahala

reoveepumplani ning Kahala biopuhastini, eraldi

kaevikus, valdavalt väljaspool teeala (m)

1 310 150 196 500

1.2 Isevoolse kanalisatsioonitorustiku rajamine (m) 240 150 36 000

1.3 Ühiskanalisatsiooni liitumispunktide rajamine (tk) 8 300 2 400

1.4 Survekanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine (m) 260 90 23 400

1.5

Olemasoleva Kahala reoveepumpla lammutamine ja

selle asendamine uue reoveepumplaga (pinnasesse

paigaldatav kompaktpumpla koos kahe pumba ning

automaatse häireedastussüsteemiga, sh vajadusel

juurdepääsutee korrastamine, tk)

1 35 000 35 000

1.6 Uue väikepuhasti rajamine olemasoleva filterväljaku

asemele orgaanilisel tootlikkusega kuni 200 ie-d.

1 200 000 200 000

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

Kavandatud tegevus Ühikute arv

(jm, tk)

Ühiku

maksumus

Maksumus

eurodes

Reoveepuhasti ja tehnohoone rajamine. Puhasti

ühendamine kaugjärelvalvega (tk)

1.7 Kanalisatsioonitorustike, reoveepumpla ja

reoveepuhasti rekonstrueerimine kokku 493 300

2. Muud kulud

2.1 Projekteerimistööd 5% 24 665

2.2 Ehitusjärelevalve ja projektijuhtimine 5% 24 665

2.3 Ettenägematud kulud 5% 24 665

3. Projekti maksumus kokku 567 295

Reopalu reoveekogumisala

Reopalu küla Reopalu puurkaev-pumpla veetöötlusjaama II astme rekonstrueerimine on kavandatud 2024.

aastal. Tööde eeldatav maksumus on 35 000 eurot.

4.4.2. Pikaajaline investeeringuprogramm (2024-2036)

Tabel 4.9. Pikaajaline investeeringuprogramm (2024-2036)

Projekti nimetus

Eeldatav maksumus

eurodes

1. Türi linna sademeveesüsteemi rekonstrueerimise ja

laiendamise II etapp 500 000

2. Särevere veetöötlusjaama rekonstrueerimine 109 250

3. Türi-Alliku ÜVK laiendamine Pärnu-Rakvere-Sõmeru mnt

piirkonnas 201 940

Türi-Alliku lasteaia, Veskisilla ja Kelmiküla tee piirkondade

ühisveevärkide ühendamine ning ühiskanalisatsiooni

laiendamine 133 860

5. Metsaküla ühiskanalisatsiooni ühendamine Oisu

reoveepuhastiga 123 223

6. Taikse reoveepuhasti rekonstrueerimine 10 000

7. Kahala puurkaev-pumpla rekonstrueerimine 132 250

9. Kabala Pärna tn veetorustiku ümbertõstmine 19 090

10. Kabala ÜVK ja reoveepumpla rekonstrueerimine 284 855

11. Poaka Ülejõe ja Pihlaka piirkonna sademeveekraavide

puhastamine 47 265

12. Kirna Mäe tn kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine 19 838

13. Laupa küla ühiskanalisatsiooni ja ühisveevärgi

rekonstrueerimine 119 025

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

Projekti nimetus

Eeldatav maksumus

eurodes

14. Laupa kooli ühendamine ühiskanalisatsiooniga ja Laupa

reoveepuhasti rekonstrueerimine 330 625

15. Käru aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni laiendamine

Oru tn piirkonnas 146 453

16. Lõõla küla vee- ja kanalisatsioonivõrgu ning reoveepuhasti

rekonstrueerimine 480 522

17.

ÜVK rajatiste automatiseerimine ning ühendamine

kaugvaatlussüsteemi (Oisu reoveepumpla, Kirna

veetöötlusjaam ja Metsaküla puurkaev-pumplad. 16 500

Pikaajaline programm kokku 2 674 694

Türi reoveekogumisala

Türi linn Pikaajalises investeeringuprogrammis on ette nähtud:

1) viia ellu Türi linna sademeveesüsteemide rekonstrueerimise ja laiendamise II etapp. Tööde

eeldatav maksumus on ca 500 000 eurot.

Särevere alevik Särevere alevikus on pikaajalises investeeringuprogrammis vajalik veetöötlusjaama

rekonstrueerimine.

Tabel 4.10. Särevere veetöötlusjaama rekonstrueerimine

Kavandatud tegevus

Ühikute

arv

(jm, tk)

Ühiku

maksumus

Maksumus

eurodes

1. Veetöötlusjaama rekonstrueerimine

1.1

Olemasoleva puurkaev-pumpla kat. nr. 10279 ja

veetöötlusjaama hoone korrastamine,

survetõsteseadmete, automaatika- ning

elektrisüsteemide asendamine uutega,

veetöötlusjaama ühendamine

kaugjärelvalvesüsteemi (tk)

1 95 000 95 000

1.2 Veetöötlusjaama rekonstrueerimine kokku 95 000

2. Muud kulud

2.1 Projekteerimistööd 5% 4 750

2.2 Ehitusjärelevalve ja projektijuhtimine 5% 4 750

2.3 Ettenägematud kulud 5% 4 750

3. Projekti maksumus kokku 109 250

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

Türi-Alliku küla Türi-Alliku külaga seotud projektideks on ÜVK laiendamine Pärnu-Rakvere-Sõmeru mnt

piirkonnas, Türi-Alliku lasteaia, Veskisilla ja Kelmiküla tee piirkondade ühisveevärkide

ühendamine. ÜVK ehitatakse piirkonnas välja juhul, kui piirkonna kinnistuomanikest on 75-

80% nõus ÜVK-ga liituma.

Tabel 4.11. Türi-Alliku ÜVK laiendamine Pärnu-Rakvere mnt piirkonnas

Kavandatud tegevus Ühikute arv

(jm, tk)

Ühiku

maksumus

Maksumus

eurodes

1. Veetorustiku rajamine

1.1

Veetorustiku De110 rajamine alates Türi-Alliku

puurkaev-pumpla kat. nr. 10472 kuni Rakvere tee

15 kinnistuni eraldi kaevikus (m)

920 90 82 800

1.2

Veetorustiku De110 rajamine alates Rakvere tee 15

kinnistust kuni Kelmiküla teeni samas kaevikus

isevoolse kanalisatsiooni torustikuga (m)

370 70 25 900

1.3

Veetorustiku De32 kuni 40 rajamine Pärnu-Rakvere

mnt piirkonnas samas kaevikus isevoolse

kanalisatsioonitorustikuga (m)

60 60 3 600

1.4

Liitumispunktide rajamine koos De32 kuni 40

maakraanide ja siibrite paigaldamisega järgmiste

kinnistute juurde: Alliku keskus 1, 2, 3 ja Rakvere

tee 1, 3, 5, 9, 11, 13, 15, 17, 19, 21, 29, 31, 33 ja 35,

Kelmiküla tee 2 (tk)

18 300 5 400

1.5 Veetorustiku rajamine kokku 117 700

2. Kanalisatsioonitorustiku rajamine

2.1

Isevoolse kanalisatsioonitorustiku De160 rajamine

alates Rakvere tee 17 kinnistust kuni Kelmiküla

teeni teealas ja veetorustikuga samas kaevikus (m)

460 120 55 200

2.2

Liitumispunktide rajamine koos vaatluskaevude

paigaldamisega järgmiste kinnistute juurde: Rakvere

tee 1, 3, 5, 9, 11, 13, 15 ja 17, Kelmiküla tee 2 (tk)

9 300 2 700

2.3 Kanalisatsioonitorustiku rajamine kokku 57 900

3. Vee- ja kanalisatsioonitorustiku rajamine kokku 175 600

4. Muud kulud

4.1 Projekteerimistööd 5% 8 780

4.2 Ehitusjärelevalve ja projektijuhtimine 5% 8 780

4.3 Ettenägematud kulud 5% 8 780

5. Projekti maksumus kokku 201 940

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

Tabel 4.12. Türi-Alliku lasteaia, Veskisilla ja Kelmiküla tee piirkondade

ühisveevärkide ühendamine ning ühiskanalisatsiooni laiendamine

Kavandatud tegevus

Ühikute

arv

(jm, tk)

Ühiku

maksumus

Maksumus

eurodes

1. Veetorustiku rajamine

1.1

Veetorustiku De63 rajamine alates Pärnu-Rakvere-

Sõmeru maanteest kuni Taikse-Tori-Türi-Alliku

teel Uhkme kinnistuni eraldi kaevikus (m)

390 80 31 200

1.2

Veetorustiku De110 rajamine alates Pärnu-

Rakvere-Sõmeru maanteest kuni Kelmiküla tee 1

kinnistuni eraldi kaevikus (m)

30 90 2 700

1.3

Veetorustiku De110 rajamine alates Kelmiküla tee

2 kinnistust kuni Veskisilla tee 7 kinnistuni eraldi

kaevikus (m)

200 80 16 000

1.4

Veetorustiku De50 rajamine alates Keskuse

kinnistust kuni Jõeääre kinnistuni eraldi kaevikus

(m)

190 80 15 200

1.5

Liitumispunktide rajamine koos De32 maakraanide

paigaldamisega järgmiste kinnistute juurde: Silla

tee 1, Silla tee 2, Silla tee 3, Silla tee 4, Silla tee 7,

Silla tee 10 ja Jõeääre kinnistute juurde (tk)

7 300 2 100

1.6 Veetorustiku rajamine kokku 67 200

2. Kanalisatsioonitorustiku rajamine

2.1

Isevoolse kanalisatsioonitorustiku De160 rajamine

alates Jõeääre kinnistust kuni lasteaia

reoveepumplani (m)

320 150 48 000

2.2

Liitumispunktide rajamine koos vaatluskaevude

paigaldamisega järgmiste kinnistute juurde:

Jõeäärse, Silla tee 2, Silla tee 4 ja Silla tee 10

kinnistute juurde (tk)

4 300 1 200

2.3 Kanalisatsioonitorustiku rajamine kokku 49 200

Vee- ja kanalisatsioonitorustiku rajamine kokku 116 400

3. Muud kulud

3.1 Projekteerimistööd 5% 5 820

3.2 Ehitusjärelevalve ja projektijuhtimine 5% 5 820

3.3 Ettenägematud kulud 5% 5 820

4. Projekti maksumus kokku 133 860

Käru reoveekogumisala

Käru alevik

Käru alevikuga seotud projektiks on Käru aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni laiendamine

Oru tn piirkonnas. ÜVK ehitatakse piirkonnas välja juhul, kui piirkonna kinnistuomanikest on

75-80% nõus ÜVK-ga liituma.

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

Tabel 4.13. Käru aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni laiendamine Oru tn piirkonnas

Kavandatud tegevus Ühikute arv

(jm, tk)

Ühiku

maksumus

Maksumus

eurodes

1. Käru aleviku lääneosas ühisveevärgi rekonstrueerimine ja

rajamine

1.1 sh veetorustike rekonstrueerimine/rajamine ühes kaevikus

(m) 574 90 34 440

1.2 sh majaühenduste rekonstrueerimine ja rajamine (tk) 8 300 2 400

1.3 Ühisveevärk kokku 36 840

2. Käru aleviku lääneosas ühiskanalisatsiooni torustike

rajamine

2.1 sh isevoolse kanalisatsioonitorustike rajamine ühises

kaevikus (m) 358 120 42 960

2.2 sh majaühenduste rajamine (tk) 8 300 2 400

2.3 Survekanalisatsioonitorustiku rajamine 145 90 13 050

2.4 Reoveepumpla rajamine 1 35 000 35 000

2.5 Ühiskanalisatsioon kokku 90 510

KOKKU 127 350

3. Muud kulud

3.1 Projekteerimistööd 5% 6 368

3.2 Ehitusjärelevalve ja projektijuhtimine 5% 6 368

3.3 Ettenägematud kulud 5% 6 368

4. Projekti maksumus kokku 146 453

Kabala reoveekogumisala

Kabala küla Kabala külas on kavandatud Pärna tn veetorustiku ümbertõstmine, ühiskanalisatsioonitorustike

ning reoveepumpla rekonstrueerimine.

Tabel 4.14. Kabala Pärna tn veetorustiku ümbertõstmine

Kavandatud tegevus Ühikute arv

(jm, tk)

Ühiku

maksumus

Maksumus

eurodes

1. Pärna tn veetorustiku ümbertõstmine

1.1 Veetorustiku De50 rajamine Pärna tn 12 kuni Pärna tn

20, teealas ja eraldi kaevikus (m) 200 80 16 000

1.3

Liitumispunktide rajamine koos De40 siibrite

paigaldamisega järgmiste kinnistute juurde: Pärna tn 18

ja 20 (tk)

2 300 600

1.4 Veetorustiku rajamine kokku 16 600

2. Muud kulud

2.1 Projekteerimistööd 5% 830

2.2 Ehitusjärelevalve ja projektijuhtimine 5% 830

2.3 Ettenägematud kulud 5% 830

3. Projekti maksumus kokku 19 090

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

Tabel 4.15. Kabala ÜVK ja reoveepumpla rekonstrueerimine

Kavandatud tegevus Ühikute arv

(jm, tk)

Ühiku

maksumus

Maksumus

eurodes

1. Veetorustiku rekonstrueerimine 540 90 48 600

1.1

Isevoolse kanalisatsioonitorustiku De160 kuni 200

rekonstrueerimine Pärna ja Tiigi tänavatel, eraldi

kaevikus, valdavalt väljaspool teeala (m)

1 280 150 192 000

1.2

Kanalisatsiooni survetorustiku rekonstrueerimine alates

Pilistvere tee reoveepumplast kuni Kabala

reoveepuhastini, eraldi kaevikus ja teealas (m)

230 90 20 700

1.3 Ühiskanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine kokku 212 700

2. Reoveepumpla rekonstrueerimine

2.1

Olemasoleva Kabala Tiigi tn reoveepumpla lammutamine

ja selle asendamine uue reoveepumplaga (pinnasesse

paigaldatav kompaktpumpla koos kahe pumba ning

automaatse häireedastussüsteemiga, tk)

1 35 000 35 000

2.2 Reoveepumpla rekonstrueerimine kokku 35 000

2.3 Ühiskanalisatsiooni ja reoveepumpla rekonstrueerimine

kokku 247 700

3. Muud kulud

3.1 Projekteerimistööd 5% 12 385

3.2 Ehitusjärelevalve ja projektijuhtimine 5% 12 385

3.3 Ettenägematud kulud 5% 12 385

4. Projekti maksumus kokku 284 855

Kirna-Poaka reoveekogumisala

Poaka küla Poaka külas on kavandatud Ülejõe ja Pihlaka piirkonna sademeveekraavide puhastamine.

Tabel 4.16. Poaka Ülejõe ja Pihlaka piirkonna sademeveekraavide puhastamine

Kavandatud tegevus Ühikute arv

(jm, tk)

Ühiku

maksum

Maksumus

eurodes

1. Sadeveekraavide puhastamine

1.1

Sadeveekraavide puhastamine (m) koos võsa lõikamisega

Ülejõe VKT piirkonnas koos truupide (De500, 3 tk) ja

truubi otsakute asendamisega, sh sissesõitude taastamine

830 30 24 900

1.2

Sadeveekraavide puhastamine (m) koos võsa lõikamisega

Pihlaka VKT piirkonnas koos truupide (De500, 1 tk) ja

truubi otsakute asendamisega, sh sissesõitude taastamine

340 30 10 200

1.3 Sademeveetorustiku rajamine Männiku kinnistul (m) 40 150 6 000

1.4 Sademeveesüsteemid kokku 41 100

2. Muud kulud

2.1 Projekteerimistööd 5% 2 055

2.2 Ehitusjärelevalve ja projektijuhtimine 5% 2 055

2.3 Ettenägematud kulud 5% 2 055

3. Projekti maksumus kokku 47 265

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

Kirna küla

Kirna külaga seotud projektiks on Kirna Mäe tn ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine.

Tabel 4.17. Kirna Mäe tn kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine

Kavandatud tegevus Ühikute arv

(jm, tk)

Ühiku

maksum

Maksumus

eurodes

1. Ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine

1.1 Mäe tn 1 ja 2 isevoolse kanalisatsioonitorustiku

rekonstrueerimine (m) 115 150 17 250

1.2 Torustike ehitustööd kokku 17 250

2. Muud kulud

2.1 Projekteerimistööd 5% 863

2.2 Ehitusjärelevalve ja projektijuhtimine 5% 863

2.3 Ettenägematud kulud 5% 863

3. Projekti maksumus kokku 19 838

Kahala reoveekogumisala

Kahala küla Kahala külas on pikaajalises programmis kavandatud Kahala puurkaev-pumpla

rekonstrueerimine.

Tabel 4.18. Kahala puurkaev-pumpla rekonstrueerimine

Kavandatud tegevus Ühikute arv

(jm, tk)

Ühiku

maksumus

Maksumus

eurodes

1. Puurkaev-pumpla rekonstrueerimine

1.1

Olemasoleva puurkaev-pumpla kat. nr. 10390

tehnohoone lammutamine ja selle asemele uue

metallkonstruktsioonidest hoone rajamine,

survetõsteseadmete, automaatika- ning

elektrisüsteemide asendamine uutega,

veetöötlusseadmete paigaldamine, veetöötlusjaama

ühendamine kaugjärelvalvesüsteemi, piirdeaia

rajamine ning värava paigaldamine (tk)

1 115 000 115 000

1.2 Puurkaev-pumpla rekonstrueerimine kokku 115 000

2. Muud kulud

2.1 Projekteerimistööd 5% 5 750

2.2 Ehitusjärelevalve ja projektijuhtimine 5% 5 750

2.3 Ettenägematud kulud 5% 5 750

3. Projekti maksumus kokku 132 250

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

Taikse reoveekogumisala

Taikse küla Taikse külaga seotud projektiks on tuletõrjevee mahuti rajamine ja Taikse reoveepuhasti

ühtlustusmahuti rekonstrueerimine. Taikse reoveepuhastile on vajalik paigaldada lisaks teine

klaasplastist ühtlustusmahuti suurusega ca 6 m3, et reoveepuhasti saaks hakkama

äkkvooluhulkadega. Investeeringu maksumuseks on arvestatud 10 000 €.

Lõõla reoveekogumisala

Lõõla küla Lõõla külas on pikaajalises investeeringuprogrammis kavandatud ÜVK ja reoveepuhasti

rekonstrueerimine. Lõõla küla reoveepuhasti rekonstrueerimisel on 2 alternatiivset lahedust:

1) Alternatiiv 1 – reoveepuhasti rekonstrueerimine praeguses asukohas;

2) Alternatiiv 2 – reoveepuhasti rekonstrueerimine uues asukohas (vt Lisa 1 joonis

11).

Lõõla reoveepuhasti projekteeritud reostuskoormus on ie (18 kgBHT7/d) ja vooluhulk 57 m3/d.

Tegelik reostuskoormus (2022): vooluhulk oli keskmiselt ca 6,3 m3/d, sellest ca 5,8 m3

asutustelt/ettevõtetelt. Ühiskanalisatsiooniga on liitunud 9 inimest. Uute tarbijate liitumist ei

ole ette näha.

Mõlema alternatiivi puhul paigaldatakse amortiseerunud puhasti asemele üheliiniline

annuspuhasti tehnoloogial põhinev kompaktpuhasti.

Alternatiiv 1 koosseisus on vajalik lisaks reoveepuhastile rekonstrueerida Lõõla küla

reoveepumpla ning reoveepumpla ja reoveepuhasti vaheline survekanalisatsioonitorustik.

Alternatiiv 2 koosseisus on vajalik lisaks reoveepuhasti paigaldamisele rajada torustik suublani.

Tabel 4.19. Alternatiiv 1 ja alternatiiv 2 rajamismaksumus

Alternatiiv 1 Alternatiiv 2

Survekanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine

reoveepumplast reoveepuhastini (350 m)

31 500 -

Reoveepumpla rekonstrueerimine (tk) 35 000 -

Reoveepuhasti rekonstrueerimine (tk) 296 395 296 395

Suubla torustiku rajamine (185 m) - 22 200

Reoveepuhasti ja reoveepumpla likvideerimine (tk) - 10 000

Ehitustööd kokku 362 895 328 595

Muud kulud 15% (projekteerimine,

omanikujärelevalve, ettenägematud kulud)

54 434 49 289

ALTERNATIIV KOKKU 417 329 377 884

Märkus: Kõik hinnad on käibemaksuta

Rajamismaksumuse poolest on soodsam alternatiiv 2 ehk reoveepuhasti rajamine uues

asukohas. Ekspluatatsioonikulude osas on erinevus reoveepumpla elektrikulu osas: alternatiiv

2 puhul toimib süsteem eeldatavalt isevoolsena, alternatiiv 1 puhul on vajalik reovesi pumbata

reoveepuhastini. Muus osas on ekspluatatsioonikulud eeldatavalt samad.

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

100

Lõplik valik alternatiivi osas tehakse projekteerimise etapis. Finants-majandusanalüüsis on

arvestatud alternatiiv 2 maksumusega.

Tabel 4.20. Lõõla küla ÜVK ja reoveepuhasti rekonstrueerimine

Kavandatud tegevus Ühikute arv

(jm, tk)

Ühiku

maksumus

Maksumus

eurodes

1. Ühisveevärgi rekonstrueerimine

1.1 Veetorustiku rajamine kahe veevõrgu ühendamiseks (m) 30 90 2 700

1.2 Veetorustiku rekonstrueerimine Kuusiku kinnistust

Katlamaja kinnistuni (m) 40 90 3 600

1.3 Ühisveevärk kokku 6 300

2. Ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine (m)

2.1

Reoveepuhasti rekonstrueerimine. Paigaldatakse

üheliiniline annuspuhasti tehnoloogial põhinev

kompaktpuhasti (tk)

1 296 395 296 395

2.2 Reoveepuhasti suubla torustiku rajamine (m) 185 120 22 200

2.3 Reoveepumpla ja reoveepuhasti likvideerimine (tk) 1 10 000 10 000

2.4 Reoveepuhasti rekonstrueerimine kokku 328 595

2.5 Isevoolse kanalisatsioonitorustiku (De160 PVC)

rekonstrueerimine (m) 553 150 82 950

2.6 ÜVK rekonstrueerimine kokku 417 845

3. Muud kulud

3.1 Projekteerimistööd 5% 20 892

3.2 Ehitusjärelevalve ja projektijuhtimine 5% 20 892

3.3 Ettenägematud kulud 5% 20 892

4. Projekti maksumus kokku 480 522

Laupa reoveekogumisala

Laupa küla Laupa külaga seotud projektideks on ja Laupa kooli ühendamine Laupa küla

ühiskanalisatsiooniga ja Laupa reoveepuhasti rekonstrueerimine ning Laupa küla ÜVK

rekonstrueerimine ja laiendamine. Ühiskanalisatsioon uuteks liitumisteks ehitatakse välja juhul,

kui piirkonna kinnistuomanikest on 75-80% nõus ÜVK-ga liituma.

Tabel 4.21. Laupa kooli ühendamine Laupa küla ühiskanalisatsiooniga ja Laupa reoveepuhasti

rekonstrueerimine

Kavandatud tegevus Ühikute arv

(jm, tk)

Ühiku

maksumus

Maksumus

eurodes

1. Ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine

1.1

Uue väikepuhasti rajamine olemasoleva biotiigi asemele

orgaanilise tootlikkusega kuni 180 ie-d. Ühe biotiigi

likvideerimine (300 m²) ja ülejäänud kahe biotiigi (kokku

800 m²) puhastamine, eelpuhasti, reoveepuhasti ja

tehnohoone rajamine, suubla korrastamine, puhasti

ümbritsemine aiaga, puhasti juurde ümberpööramisplatsi

1 220 000 220 000

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

101

ja juurdepääsutee rajamine. Puhasti ühendamine

kaugjärelvalvega (tk)

1.2

Kanalisatsiooni survetorustiku De80 rajamine alates

Laupa kooli reoveepumplast kuni Pargi kinnistu juures

asuva voolurahustuskaevuni (m)

250 90 22 500

1.3 Olemasoleva reoveepuhasti ja filterväljaku likvideerimine,

pumpla juurde rasvapüüdja paigaldamine (tk) 1 6 000 6 000

1.4

Laupa kooli reoveepumpla rajamine (pinnasesse

paigaldatav uus kompaktpumpla koos kahe pumba ning

automaatse häireedastussüsteemiga, tk)

1 30 000 30 000

1.5 Ühiskanalisatsiooni rajamine kokku 287 500

2. Muud kulud

2.1 Projekteerimistööd 5% 14 375

2.2 Ehitusjärelevalve ja projektijuhtimine 5% 14 375

2.3 Ettenägematud kulud 5% 14 3753

3. Projekti maksumus kokku 330 625

Laupa kooli ühendamise alternatiiviks on uue väikepuhasti (kuni 60 ie) paigaldamine Laupa

kooli vana puhasti asemele.

Tabel 4.22. Laupa küla ühiskanalisatsiooni ja ühisveevärgi rekonstrueerimine

Kavandatud tegevus Ühikute arv

(jm, tk)

Ühiku

maksumus

Maksumus

eurodes

1. Ühisveevärgi rekonstrueerimine

1.1 Puurkaev-pumpla kat. nr. 10269 juures asuva veetorustiku

rekonstrueerimine De50, eraldi kaevikus (m) 80 80 6 400

1.2

Veetorustiku De32 kuni 50 rajamine alates Pargi tn 1

kinnistust kuni Nurme tn 6 kinnistuni, teealas, osaliselt

samas kaevikus isevoolse kanalisatsioonitorustikuga (m)

170 60 10 200

1.3

Liitumispunktide rajamine koos De32 maakraanide

paigaldamisega järgmiste kinnistute juurde: Nurme tn 2, 4

6 (tk)

3 300 900

1.4 Veetorustiku rajamine kokku 17 500

2. Ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine

2.1

Isevoolse kanalisatsioonitorustiku De200

rekonstrueerimine Pargi tn 1, 3 ja 5 kinnistute piirkonnas,

eraldi kaevikus (m)

160 150 24 000

2.2

Isevoolse kanalisatsioonitorustiku De160 rajamine alates

Nurme tn 12 kinnistust kuni perspektiivse reoveepumplani

Pargi tn 1 kinnistu juures, osaliselt samas kaevikus

veetorustikuga, teealas (m)

210 120 25 200

2.3

Liitumispunktide rajamine koos vaatluskaevude

paigaldamisega järgmiste kinnistute juurde: Nurme tn 2, 4,

6, 8, 10, 12 (tk)

6 300 1 800

2.4

Laupa reoveepumpla rajamine Pargi tn 1kinnistu juures

(pinnasesse paigaldatav uus kompaktpumpla koos kahe

pumba ning automaatse häireedastussüsteemiga, tk)

1 35 000 35 000

2.5 Ühiskanalisatsioonitorustiku rajamine kokku 86 000

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

102

Kavandatud tegevus Ühikute arv

(jm, tk)

Ühiku

maksumus

Maksumus

eurodes

3. Ühiskanalisatsiooni ja ühisveevärgi rekonstrueerimine

kokku 103 500

4. Muud kulud

4.1 Projekteerimistööd 5% 5 175

4.2 Ehitusjärelevalve ja projektijuhtimine 5% 5 175

4.3 Ettenägematud kulud 5% 5 175

5. Projekti maksumus kokku 119 025

Türi valla erinevate asulatega seotud projektiks on ÜVK rajatiste automatiseerimine ning

ühendamine ühisesse kaugvaatlussüsteemi.

Tabel 4.23. ÜVK rajatiste automatiseerimine ning ühendamine kaugvaatlussüsteemi

Kavandatud tegevus Ühikute arv

(jm, tk)

Ühiku

maksumus

Maksumus

eurodes

1. Rajatiste ühendamine kaugvaatlussüsteemi

1.1

Olemasolevate ÜVK rajatiste automatiseerimine ning

ühendamine kaugvaatlussüsteemi: Oisu ülepumpla, Kirna

veetöötlusjaam ja Metsaküla puurkaev-pumplad.

Järelevalvetarkvaraga (tk)

3 5 000 15 000

1.2 Teostatavad tööd kokku 15 000

2. Muud kulud

2.1 Ettenägematud kulud 10% 1 500

3. Projekti maksumus kokku 16 500

Väljaspool reoveekogumisalasid paiknevad asulad

Metsaküla Metsakülaga seotud projektiks on Metsaküla ühiskanalisatsiooni ühendamine Oisu

reoveepuhastiga.

Tabel 4.24. Metsaküla ühiskanalisatsiooni ühendamine Oisu reoveepuhastiga

Kavandatud tegevus

Ühikute

arv

(jm, tk)

Ühiku

maksumus

Maksumus

eurodes

1.1

Kanalisatsiooni survetorustiku De90 rajamine alates

Metsaküla reoveepumplast kuni Oisu reoveepuhasti

juures asuva voolurahustuskaevuni (m)

1135 90 102 150

1.2 Metsaküla reoveepumpla reoveepumpade asendamine

uutega (tk) 2 2 500 5 000

1.3 Ühiskanalisatsioon kokku 107 150

2. Muud kulud

2.1 Projekteerimistööd 5% 5 358

2.2 Ehitusjärelevalve ja projektijuhtimine 5% 5 358

2.3 Ettenägematud kulud 5% 5 358

3. Projekti maksumus kokku 123 223

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

103

Kolu küla Kõltsi, Pala küla Raademetsa ja Lokuta küla Telliskivi

piirkond ÜVK ehitatakse piirkonnas välja juhul, kui piirkonna kinnistuomanikest on 75-80% nõus ÜVK-

ga liituma. Käesoleva ÜVK kava finants-majandusanalüüsis ei ole antud projektide

investeeringuid arvestatud.

4.4.3. Investeeringud tuletõrje veevarustusse Käesoleva ÜVK kava perioodil on kavandatud investeeringud tuletõrje veevarustusse on

toodud järgnevas tabelis:

Tabel 4.25. Investeeringud tuletõrje veevarustusse

Kavandatud tegevus

Ühikute

arv

(jm, tk)

Ühiku

maksumus

Maksumus

eurodes

Tuletõrjevee mahuti rajamine Särevere alevikus Põllu

tn 32. Muldesse paigaldatav mahuti suurusega

V=130m³ koos soojustatud kuivhüdrandiga,

ümberpööramise platsi rajamine ning veevõtukoha

tähistamine (tk)

1 43 000 43 000

Tuletõrjevee mahuti rajamine Türi-Alliku külas

Poevälja kinnistul parkla kõrval. Muldesse paigaldatav

mahuti suurusega V=108 m³ koos soojustatud

kuivhüdrandiga, ümberpööramise platsi rajamine ning

veevõtukoha tähistamine (tk)

1 43 000 43 000

Tuletõrjevee mahuti rajamine Oisu alevikus Lasteaia

tänava ning Estonia pst nurgale. Muldesse paigaldatav

mahuti suurusega V=108 m³ koos soojustatud

kuivhüdrandiga, ümberpööramise platsi rajamine ning

veevõtukoha tähistamine (tk)

1 34 000 34 000

4. Tuletõrje veevõtukoha rajamine Väätsa alevikus (tk) 1 12 000 12 000

5. Tuletõrje veevõtukoha rekonstrueerimine Käru

alevikus Sepikoja tn 7 (tk) 1 12 000 12 000

Tuletõrjeveemahuti rajamine Oisu aleviku

individuaalelamute piirkonnas. Muldesse

paigaldatav mahuti suurusega V=108 m³ koos

soojustatud kuivhüdrandiga, ümberpööramise platsi

rajamine ning veevõtukoha tähistamine (tk)

1 34 000 34 000

Tuletõrjevee mahuti rajamine Kabala külas puurkaev-

pumpla kat. nr. 22873 juurde. Muldesse paigaldatav

mahuti suurusega V=108 m³ koos soojustatud

kuivhüdrandiga, ümberpööramise platsi rajamine ning

veevõtukoha tähistamine (tk)

1 34 000 34 000

8. Poaka tuletõrjeveemahutite rekonstrueerimine, kahe

kuivhüdrandi paigaldamine (tk) 1 25 000 25 000

Tuletõrjevee mahuti rajamine Kahala külas puurkaev-

pumpla kat. nr. 10390 juurde. Muldesse paigaldatav

mahuti suurusega V=108 m³ koos soojustatud

1 34 000 34 000

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

104

Kavandatud tegevus

Ühikute

arv

(jm, tk)

Ühiku

maksumus

Maksumus

eurodes

kuivhüdrandiga, ümberpööramise platsi rajamine ning

veevõtukoha tähistamine (tk)

10.

Tuletõrjevee mahuti rajamine Taikse küla Pihlaka tn

32 kinnistule. Muldesse paigaldatav mahuti suurusega

V=108 m³ koos soojustatud kuivhüdrandiga,

ümberpööramise platsi rajamine ning veevõtukoha

tähistamine (tk)

1 34 000 34 000

11.

Tuletõrjeveemahuti rajamine Reopalu külas Suurkivi

kinnistul. Muldesse paigaldatav mahuti suurusega

V=108 m³ koos soojustatud kuivhüdrandiga,

ümberpööramise platsi rajamine ning veevõtukoha

tähistamine (tk)

1 34 000 34 000

12. Tuletõrjeveevõtukoha rajamine Laupa küla

elamupiirkonnas (tk) 1 12 000 12 000

13. Röa küla tuletõrjeveemahutite rekonstrueerimine (tk) 1 20 000 20 000

14.

Tuletõrjeveemahuti rajamine Metsakülas. Muldesse

paigaldatav mahuti suurusega V=108m³ koos

soojustatud kuivhüdrandiga. Lisaks hoidla juurde

ümberpööramise platsi rajamine ning veevõtukoha

tähistamine (tk)

1 34 000 34 000

Kokku 405 000

4.4.4. Rajatava ÜVK-ga liitumise tähtaeg Arendatud ja nelja aasta jooksul arendatavate piirkondade kinnistute ÜVK-ga liitumise tähtaeg

on Türi valla asulates kaks aastat, juhul kui kinnistu olemasolevad lahendused ei vasta nõuetele.

Järelevalvet teostab kohalik omavalitsus.

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

105

5. FINANTSANALÜÜS

5.1. Finantsanalüüsi eesmärk

Finantsprognoos on koostatud lähtuvalt arengukava valmimise hetkel kasutada olnud

materjalidest (sh nii kirjalikult kui ka suuliselt saadud informatsioonist). Prognoosi täpsuse

määrab analüüsi aluseks olevate andmete kvaliteet.

Finantsprognooside eesmärgid ja põhimõtted:

• esitada OÜ Türi Vesi teeninduspiirkonna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud

piirkondade veemajandustegevuse kohta kõikehõlmav finantsprognoos, mis kajastaks

nii olemasoleva infrastruktuuri ekspluatatsiooni kui ka arengukava

investeeringuprogrammi elluviimisest tulenevate infrastruktuuri investeeringute mõju.

Aastatel 2024-2025 moodustatava uue vee-ettevõtte põhivara on oluliselt suurem

praeguse vee-ettevõtte põhivarast. Varade suurenemisega suureneb oluliselt ka

veemajandusettevõtte kulum, jäävad ära rendimaksed ning kogunevad vahendid saab

suunata ettevõtte arengusse investeeringuteks;

• finantsprognoosides võetakse aluseks Konsultandi poolt prognoositavad tariifid, nende

kujundamise põhimõtted on järgmised:

1) majapidamiste vee- ja kanalisatsioonitariifid jäävad rahvusvaheliselt

aktsepteeritud taluvuspiiridesse;

2) tööstustele ja asutustele kohaldatavate tariifidega ei doteerita majapidamisi;

3) tariifidest saadavast tulust saavutatakse iga-aastaselt veemajanduskulude katmine,

omakapitali kulumi katmine ning põhjendatud kapitali tulukus.

Finantsanalüüsi eesmärk on kajastada ka üldisi plaanitavaid finantstulemusi. Oluline on välja

tuua, millisel moel suudab kohalik vee-ettevõtlus tegevuspiirkonnas opereeritavat

infrastruktuuri jätku-suutlikult majandada ning piirkonnas teenuseid osutada.

5.2. Finantsanalüüsi metoodika

Keskkonnaministri 1. juuli 2009 määruse nr 34 Meetme “Veemajanduse infrastruktuuri

arendamine” tingimused” §12 lg 6 punkt 2 (edaspidi meetme määrus) kohaselt tuleb EL

Ühtekuuluvusfondist toetuse taotlemisel projekti majandus- ja finantsanalüüs läbi viia vastavalt

määruse lisa 2 alajaotuses II esitatud juhendmaterjalidele. Juhendmaterjali sissejuhatavas osas

on öeldud, et metoodiline juhend on koostatud Euroopa Komisjoni (edaspidi EK juhendid)

dokumentide „Guide to Cost-Benefit analysis of investment projects ja Guidance on the

Methodology for carrying out Cost-Benefit analysis, The new programming period 2007–2013”

põhjal.

Käesoleva finants-, sotsiaal-, ja majandusanalüüsi koostamisel on lähtutud printsiibist, et

arvutustes kasutatud põhieeldused oleksid seotud EK juhendmaterjalides esitatud nõuetega, st

finantsanalüüsi põhitulemused sobituvad samade eelduste ja nõuetega, mille esitab meetme

määrus ja selle lisa 2. Meetme määruse juhendist juhindutakse sedavõrd, et oleks tagatud

analüüsile esitatavate miinimumnõuete täitmine ning ühtsete baasandmete esitamine. Vastavalt

EK juhenditele on finantsanalüüsi peamine eesmärk välja arvutada projekti finantstulemuste

näitajad infrastruktuuri omaniku vaatepunktist. Diskonteeritud rahavoogude analüüsi

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

106

käesolevas ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavaga seotud finantsanalüüsis ei kasutata,

kuivõrd projekti puhastulu väljaarvutamine ei ole praegusel juhul vajalik. Oluline on

keskenduda infrastruktuuri tervikliku majandustegevuse peegeldamisele, arvestades

planeeritavaid investeeringuid ja tõenäolist kujunenud finantseerimisplaani.

5.3. Finantsanalüüsi põhieeldused

Finantsanalüüsi metoodikast tulenevalt selgitatakse järgnevalt konsultandipoolseid eeldusi ning

sätteid finantsanalüüsi läbiviimisel. Eeldused finantsanalüüsi läbiviimiseks on võetud vastavalt

EK dokumentides ja määruse juhendis sätestatule. Juhul, kui nimetatud dokumentides ei ole

analüüsi läbiviimiseks vajalikke eeldusi täpsustatud, tugineb konsultant nende eelduste

väljatöötamisel avalikele infokogudele (statistikaameti andmebaas, rahvastikuregister vmt),

vee-ettevõtte andmetele, olemasolevatele arengukavadele. Finantsanalüüs hõlmab OÜ Türi

Vesi praegust ja prognoosiperioodi veemajandustegevust. Eeldatakse, et olemas on vajalikul

tasemel organisatsioon, tehnika, kohaldatakse jätkusuutliku opereerimise põhimõtteid ning

kantakse vastavad kulutused. Lähtutakse OÜ Türi Vesi olemasolevatest andmetest, mida on

korrigeeritud lähtuvalt konsultandipoolsetest soovitustest. Samuti on aluseks insener-tehnilised

eeldused, mis puudutavad investeeringuprogrammi elluviimise vajadustest lähtuvate kulude

teket ning tegevusnäitajate muutumist.

Makromajanduslikud eeldused. Vastavalt meetme määruse juhendile võetakse majandus- ja

finantsanalüüsi koostamisel aluseks tarbijahinnaindeks. Käesolevas töös on 2023-2036 aasta

makromajanduslikud eeldused võetud vastavalt Rahandusministeeriumi poolt 2023. a sügisel

väljastatud pikaajalistele prognoosidele.

Tabel 5.1. Makromajanduslike indikaatorite dünaamika

Aasta 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036

Tarbijahinnaindeks 4.6% 2.5% 1.7% 1.9% 2.0% 2.0% 2.0% 2.0% 2.0% 2.0% 2.0% 2.0% 2.0%

Allikas: Rahandusministeeriumi majandusprognoos 2023 sügis

Varade kasulik eluiga. Olemasoleva põhivara kulumimäär on saadud veemajandusettevõttelt

(kulum 3% aastas). Plaanitavate investeeringute kulumi leidmisel on arvestatud varade kasuliku

elueaga alljärgnevalt:

• võrgud ja torustikud – 40 aastat (kulum 2,5% aastas);

• hooned, rajatised ja nende seadmed, masinad – 15 aastat (kulum 6,67% aastas);

• väikeseadmed (arvestid) – 5 aastat (kulum 20% aastas);

ÜVK kava finantsanalüüsis on kasutatud finantsanalüüsi ajahorisonti pikkusega 13 aastat, mis

hõlmab prognoosiperioodi 2024-2036. Tegevuskulude arvestusel on kasutatud baasaastana

2023. aasta näitajaid. Edasised finantsprognoosid on koostatud lähtuvalt 2023. aasta

hinnatasemetest ning edasisest tarbijahinnaindeksi mõjust kulude kasvule. Elektrienergia

kulude osas on arvestatud, et ühikukulude kasv on 2024-2025 veidi madalam kui

tarbijahinnaindeksist tuleneks, elektrienergia ühikukulu ei suureneks aasta lõikes enam kui

2,0%. Et viia finantsprojektsioone jooksvale hinnatasemele, on baashindu korrigeeritud

hinnatõusu kasvu määraga. Maksumused on esitatud eurodes.

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

107

5.4. Nõudlusanalüüs

Muutused vee- ja kanalisatsiooniteenuste realisatsioonis. Järgnevas tabelis kirjeldatakse

majapidamiste ühiktarvet (elanike teenuse tarbimine liitrites elaniku kohta päevas), arvestades

praegust taset ning perspektiivi. Eeldatud on, et majapidamiste ühiktarbimne ajas suureneb.

Tabel 5.2. OÜ Türi Vesi majapidamiste keskmise ühiktarbe dünaamika (liitrit elaniku

kohta päevas)

Aasta 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036

Tarbimine 74.0 74.8 75.6 76.3 77.1 77.9 78.7 79.4 80.2 81.1 81.9 82.7 83.6 84.5

Tööstustarbijate, ettevõtete ja asutuste perspektiivse veetarbe prognoosimisel lähtutakse 2023.

aasta tegeliku tarbimise tasemest, kanalisatsiooni osas on arvestatud kerge mahu kasvuga,

arvestades kaerapiima tootva tööstusettevõtte lisandumist tarbijate hulka.

Pikemaajalised prognoosid, samuti muutused tarbijaskonnas on esitatud tabelites 5.3, 5.4. ja

5.5. Tabelites on kirjeldatud OÜ Türi Vesi teeninduspiirkonna asulate elanike arvu,

ühisveevärgiga ühendatud elanike arvu, kanalisatsiooniga ühendatud elanike arvu, samuti

tarbimismahtude ning tootmismahtude prognoosid. Prognoosiperioodi jooksul suureneb 2024-

2036 ellu viidavate investeeringuprojektide tulemusel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

laiendamise ja rekonstrueerimise projektide tõttu teeninduspiirkonna tarbijate arv ja osakaal nii

ühisveevärgi kui ka ühiskanalisatsiooni osas.

Tabelis 5.6 on esitatud OÜ Türi Vesi müügimahtude prognoos tariifipiirkondade kaupa.

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

108

Tabel 5.3. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenust kasutavate tarbijate arvu prognoos OÜ Türi Vesi teeninduspiirkondades

Aasta 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036

Rahvastiku muutus

(koefitsient) 1,000 0,987 0,987 0,986 0,986 0,986 0,986 0,986 0,985 0,985 0,985 0,984 0,984 0,983 0,983

1 Türi elanikud 5128 5059 4991 4924 4856 4788 4719 4652 4583 4514 4444 4372 4302 4231 4160

ühisveevärgi tarbijad 4308 4292 4277 4261 4245 4227 4208 4189 4168 4147 4123 4097 4072 4044 4017

ühisveevärgi tarbijate % 84% 85% 86% 87% 87% 88% 89% 90% 91% 92% 93% 94% 95% 96% 97%

ühiskanalisats. tarbijad 4541 4512 4482 4452 4422 4391 4358 4325 4291 4256 4219 4180 4142 4102 4062

ühiskanalisats. tarbijate

% 89% 89% 90% 90% 91% 92% 92% 93% 94% 94% 95% 96% 96% 97% 98%

2 Särevere elanikud 618 610 602 593 585 577 569 561 552 544 536 527 518 510 501

ühisveevärgi tarbijad 606 598 589 581 573 565 557 549 541 533 525 516 508 500 491

ühisveevärgi tarbijate % 98% 98% 98% 98% 98% 98% 98% 98% 98% 98% 98% 98% 98% 98% 98%

ühiskanalisats. tarbijad 593 585 577 570 562 554 546 538 530 522 514 506 498 489 481

ühiskanalisats. tarbijate

% 96% 96% 96% 96% 96% 96% 96% 96% 96% 96% 96% 96% 96% 96% 96%

3 Türi-Alliku elanikud 426 420 415 409 403 398 392 386 381 375 369 363 357 351 346

ühisveevärgi tarbijad 388 382 377 372 367 362 357 352 381 375 369 363 357 351 346

ühisveevärgi tarbijate % 91% 91% 91% 91% 91% 91% 91% 91% 100,0% 100% 100% 100% 100% 100% 100%

ühiskanalisats. tarbijad 387 382 376 371 366 361 356 351 367 371 365 359 354 348 342

ühiskanalisats. tarbijate

% 91% 91% 91% 91% 91% 91% 91% 91% 96% 99% 99% 99% 99% 99% 99%

4 Väätsa elanikud 610 602 594 586 578 570 561 553 545 537 529 520 512 503 495

ühisveevärgi tarbijad 500 498 497 495 493 491 489 486 484 482 479 476 473 470 466

ühisveevärgi tarbijate % 82% 83% 84% 84% 85% 86% 87% 88% 89% 90% 91% 91% 92% 93% 94%

ühiskanalisats. tarbijad 469 467 466 464 462 460 458 456 454 451 449 446 443 440 437

ühiskanalisats. tarbijate

% 77% 78% 78% 79% 80% 81% 82% 82% 83% 84% 85% 86% 87% 88% 88%

5 Käru elanikud 431 425 419 414 408 402 397 391 385 379 373 367 362 356 350

ühisveevärgi tarbijad 216 215 214 213 212 211 211 210 209 207 206 205 204 220 219

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

109

ühisveevärgi tarbijate % 50% 51% 51% 52% 52% 53% 53% 54% 54% 55% 55% 56% 56% 62% 63%

ühiskanalisats. tarbijad 219 218 217 216 216 215 214 213 212 211 209 208 207 223 222

ühiskanalisats. tarbijate

% 51% 51% 52% 52% 53% 53% 54% 54% 55% 56% 56% 57% 57% 63% 63%

6 Oisu/Metsaküla

elanikud 315 311 307 302 298 294 290 286 282 277 273 269 264 260 256

ühisveevärgi tarbijad 167 166 166 165 165 164 193 192 191 190 189 188 187 186 184

ühisveevärgi tarbijate % 53% 54% 54% 55% 55% 56% 67% 67% 68% 69% 69% 70% 71% 71% 72%

ühiskanalisats. tarbijad 258 255 251 248 244 241 267 264 260 256 252 248 244 240 236

ühiskanalisats. tarbijate

% 82% 82% 82% 82% 82% 82% 92% 92% 92% 92% 92% 92% 92% 92% 92%

7 Kabala elanikud 245 242 238 235 232 229 225 222 219 216 212 209 206 202 199

ühisveevärgi tarbijad 142 142 141 141 140 139 139 138 138 137 136 135 134 133 133

ühisveevärgi tarbijate % 58% 59% 59% 60% 60% 61% 62% 62% 63% 63% 64% 65% 65% 66% 67%

ühiskanalisats. tarbijad 142 142 141 141 140 139 139 138 138 137 136 135 134 133 133

ühiskanalisats. tarbijate

% 58% 59% 59% 60% 60% 61% 62% 62% 63% 63% 64% 65% 65% 66% 67%

8 Kirna/Poaka elanikud 256 253 249 246 242 239 236 232 229 225 222 218 215 211 208

ühisveevärgi tarbijad 155 155 155 155 155 156 156 156 156 156 156 155 155 155 155

ühisveevärgi tarbijate % 60% 61% 62% 63% 64% 65% 66% 67% 68% 69% 70% 71% 72% 73% 74%

ühiskanalisats. tarbijad 165 165 165 166 166 166 166 166 166 166 166 166 165 165 165

ühiskanalisats. tarbijate

% 64% 65% 66% 67% 68% 69% 70% 72% 73% 74% 75% 76% 77% 78% 79%

9 Kahala elanikud 123 121 120 118 116 115 113 112 110 108 107 105 103 101 100

ühisveevärgi tarbijad 76 76 76 75 75 75 75 74 74 73 73 73 72 72 71

ühisveevärgi tarbijate % 62% 63% 63% 64% 65% 65% 66% 66% 67% 68% 68% 69% 70% 71% 71%

ühiskanalisats. tarbijad 66 66 66 65 65 65 64 64 64 64 63 63 62 62 62

ühiskanalisats. tarbijate

% 54% 54% 55% 55% 56% 56% 57% 58% 58% 59% 59% 60% 60% 61% 62%

10 Taikse elanikud 139 137 135 133 132 130 128 126 124 122 120 119 117 115 113

ühisveevärgi tarbijad 54 54 54 53 53 53 53 53 52 52 52 51 51 51 50

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

110

ühisveevärgi tarbijate % 39% 39% 40% 40% 40% 41% 41% 42% 42% 43% 43% 43% 44% 44% 45%

ühiskanalisats. tarbijad 109 108 106 105 103 102 100 99 98 96 95 93 92 90 89

ühiskanalisats. tarbijate

% 79% 79% 79% 79% 79% 79% 79% 79% 79% 79% 79% 79% 79% 79% 79%

11 Reopalu elanikud 95 94 92 91 90 89 87 86 85 84 82 81 80 78 77

ühisveevärgi tarbijad 78 78 77 77 77 76 76 76 75 75 75 74 74 73 73

ühisveevärgi tarbijate % 82% 83% 84% 84% 85% 86% 87% 88% 89% 90% 91% 91% 92% 93% 94%

ühiskanalisats. tarbijad 78 77 77 77 77 76 76 76 75 75 74 74 73 73 72

ühiskanalisats. tarbijate

% 82% 83% 83% 84% 85% 86% 87% 88% 89% 89% 90% 91% 92% 93% 94%

12 Laupa elanikud 166 164 162 159 157 155 153 151 148 146 144 142 139 137 135

ühisveevärgi tarbijad 73 72 71 70 69 68 67 66 65 64 63 62 61 60 59

ühisveevärgi tarbijate % 44% 44% 44% 44% 44% 44% 44% 44% 44% 44% 44% 44% 44% 44% 44%

ühiskanalisats. tarbijad 52 51 51 50 49 49 48 47 46 46 45 44 44 43 42

ühiskanalisats. tarbijate

% 31% 31% 31% 31% 31% 31% 31% 31% 31% 31% 31% 31% 31% 31% 31%

13 Lõõla elanikud 108 107 105 104 102 101 99 98 97 95 94 92 91 89 88

ühisveevärgi tarbijad 13 13 13 13 13 13 13 13 13 13 13 13 13 13 13

ühisveevärgi tarbijate % 12% 12% 12% 12% 13% 13% 13% 13% 13% 14% 14% 14% 14% 14% 15%

ühiskanalisats. tarbijad 9 9 9 9 9 9 9 9 9 9 9 9 9 9 9

ühiskanalisats. tarbijate

% 8% 8% 8% 8% 8% 9% 9% 9% 9% 9% 9% 9% 10% 10% 10%

14 Röa elanikud 163 161 159 157 154 152 150 148 146 143 141 139 137 134 132

ühisveevärgi tarbijad 119 119 118 118 117 117 116 116 115 115 114 113 112 112 111

ühisveevärgi tarbijate % 73% 74% 74% 75% 76% 77% 77% 78% 79% 80% 81% 81% 82% 83% 84%

ühiskanalisats. tarbijad 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

ühiskanalisats. tarbijate

% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0%

15 Piiumetsa elanikud 51 50 50 49 48 48 47 46 46 45 44 43 43 42 41

ühisveevärgi tarbijad 12 12 12 12 12 12 11 11 11 11 11 11 11 11 11

ühisveevärgi tarbijate % 23% 23% 23% 24% 24% 24% 24% 25% 25% 25% 25% 26% 26% 26% 26%

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

111

ühiskanalisats. tarbijad 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1

ühiskanalisats. tarbijate

% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 100%

ÜVK ASULATE

ELANIKUD KOKKU 8874 8755 8637 8520 8403 8286 8167 8049 7930 7811 7690 7566 7445 7321 7199

KOKKU

ÜHISVEEVÄRGITAR

BIJAD 6905 6829 6795 6760 6724 6687 6678 6638 6631 6587 6541 6491 6442 6408 6355

VEETARBIJATE % 78% 78% 79% 79% 80% 81% 82% 82% 84% 84% 85% 86% 87% 88% 88%

KOKKU ÜHISKANAL.

TARBIJAD 7087 7036 6984 6933 6880 6827 6801 6745 6708 6659 6597 6531 6467 6418 6353

ÜHISKANAL.

TARBIJATE % 80% 80% 81% 81% 82% 82% 83% 84% 85% 85% 86% 86% 87% 88% 88%

Tabel 5.4. OÜ Türi Vesi veeteenuse nõudlus ja veetoodang lähiminevikus ning prognoos

Aasta 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036 Rahvastiku

muutus-

koefitsent 1,000 0,987 0,987 0,986 0,986 0,986 0,986 0,986 0,985 0,985 0,985 0,984 0,984 0,983 0,983

1 Türi

Veetarbijad 4308 4292 4277 4261 4245 4227 4208 4189 4168 4147 4123 4097 4072 4044 4017 Müük elanikele

(m3) 119642 120409 121176 121938 122678 123398 124074 124747 125372 125962 126506 126968 127451 127849 128243

Ühiktarbimine

(l/p/in) 76 77 78 78 79 80 81 82 82 83 84 85 86 87 87 Müük

asutustele,

ettevõtteile (m3) 30752 30752 30752 30752 30752 30752 30752 30752 30752 30752 30752 30752 30752 30752 30752 Veemüük kokku

(m3) 150394 151161 151928 152690 153430 154150 154826 155499 156124 156714 157258 157720 158203 158601 158995

Müügiväline

vesi (m3) 2071 2081 2092 2102 2112 2122 2132 2141 2149 2158 2165 2171 2178 2183 2189

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

112

Müügivälise vee

osakaal (%) 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% Veetoodang

kokku (m3) 152464 153242 154020 154793 155542 156272 156958 157640 158274 158872 159423 159892 160381 160784 161184

2 Särevere

Veetarbijad 606 598 589 581 573 565 557 549 541 533 525 516 508 500 491 Müük elanikele

(m3) 12908 12926 12943 12959 12973 12984 12990 12995 12995 12991 12981 12964 12948 12923 12898 Ühiktarbimine

(l/p/in) 58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 70 71 72 Müük

asutustele,

ettevõtteile (m3) 31 31 31 31 31 31 31 31 31 31 31 31 31 31 31 Veemüük kokku

(m3) 12939 12957 12974 12990 13004 13015 13021 13026 13026 13022 13012 12995 12979 12954 12929 Müügiväline

vesi (m3) 1059 1060 1062 1063 1064 1065 1066 1066 1066 1066 1065 1064 1062 1060 1058

Müügivälise vee

osakaal (%) 8% 8% 8% 8% 8% 8% 8% 8% 8% 8% 8% 8% 8% 8% 8% Veetoodang

kokku (m3) 13998 14017 14036 14054 14068 14080 14086 14092 14092 14087 14077 14058 14041 14015 13988

3 Türi-Alliku

Veetarbijad 388 382 377 372 367 362 357 352 381 375 369 363 357 351 346 Müük elanikele

(m3) 7253 7263 7272 7282 7289 7295 7299 7301 8023 8021 8015 8004 7995 7979 7964 Ühiktarbimine

(l/p/in) 51 52 53 54 54 55 56 57 58 59 59 60 61 62 63

Müük

asutustele,

ettevõtteile (m3) 213 213 213 213 213 213 213 213 213 213 213 213 213 213 213 Veemüük kokku

(m3) 7465 7475 7485 7494 7502 7508 7511 7514 8236 8234 8228 8217 8207 8192 8177 Müügiväline

vesi (m3) 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

113

Müügivälise vee

osakaal (%) 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% Veetoodang

kokku (m3) 7465 7475 7485 7494 7502 7508 7511 7514 8236 8234 8228 8217 8207 8192 8177

4 Väätsa

Veetarbijad 500 498 497 495 493 491 489 486 484 482 479 476 473 470 466 Müük elanikele

(m3) 14737 14758 14778 14798 14814 14827 14834 14841 14842 14838 14828 14808 14791 14764 14736 Ühiktarbimine

(l/p/in) 81 81 82 82 82 83 83 84 84 84 85 85 86 86 87 Müük

asutustele,

ettevõtteile (m3) 3018 3018 3018 3018 3018 3018 3018 3018 3018 3018 3018 3018 3018 3018 3018 Veemüük kokku

(m3) 17754 17776 17796 17815 17831 17845 17852 17859 17859 17855 17845 17826 17809 17781 17754 Müügiväline

vesi (m3) 1852 1854 1856 1858 1860 1861 1862 1862 1863 1862 1861 1859 1857 1854 1852

Müügivälise vee

osakaal (%) 9% 9% 9% 9% 9% 9% 9% 9% 9% 9% 9% 9% 9% 9% 9% Veetoodang

kokku (m3) 19606 19629 19652 19673 19691 19706 19714 19721 19722 19717 19707 19685 19666 19636 19605

5 Käru

Veetarbijad 216 215 214 213 212 211 211 210 209 207 206 205 204 220 219 Müük elanikele

(m3) 6136 6157 6178 6198 6217 6235 6251 6266 6279 6290 6298 6302 6307 6869 6870 Ühiktarbimine

(l/p/in) 78 79 79 80 80 81 81 82 82 83 84 84 85 85 86

Müük

asutustele,

ettevõtteile (m3) 3717 3717 3717 3717 3717 3717 3717 3717 3717 3717 3717 3717 3717 3717 3717 Veemüük kokku

(m3) 9853 9874 9895 9915 9934 9952 9968 9983 9996 10007 10015 10019 10024 10586 10587 Müügiväline

vesi (m3) 1307 1310 1313 1315 1318 1320 1322 1324 1326 1327 1328 1329 1330 1404 1404

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

114

Müügivälise vee

osakaal (%) 12% 12% 12% 12% 12% 12% 12% 12% 12% 12% 12% 12% 12% 12% 12% Veetoodang

kokku (m3) 11160 11184 11207 11230 11252 11272 11290 11307 11322 11334 11343 11348 11354 11991 11991 6 Oisu/

Metsaküla

Veetarbijad 167 166 166 165 165 164 193 192 191 190 189 188 187 186 184 Müük elanikele

(m3) 4800 4816 4832 4848 4863 4877 5789 5803 5814 5824 5832 5836 5841 5842 5842 Ühiktarbimine

(l/p/in) 79 79 80 80 81 82 82 83 83 84 84 85 86 86 87 Müük

asutustele,

ettevõtteile (m3) 2848 2848 2848 2848 2848 2848 2848 2848 2848 2848 2848 2848 2848 2848 2848 Veemüük kokku

(m3) 7647 7664 7680 7696 7711 7725 8636 8650 8662 8672 8680 8684 8689 8690 8690 Müügiväline

vesi (m3) 1992 1996 2000 2004 2008 2012 1031 1032 1034 1035 1036 1036 1037 1037 1037

Müügivälise vee

osakaal (%) 21% 21% 21% 21% 21% 21% 11% 11% 11% 11% 11% 11% 11% 11% 11% Veetoodang

kokku (m3) 9639 9660 9680 9700 9719 9737 9667 9683 9696 9707 9716 9720 9726 9727 9727

7 Kabala

Veetarbijad 142 142 141 141 140 139 139 138 138 137 136 135 134 133 133 Müük elanikele

(m3) 5070 5052 5034 5015 4996 4975 4953 4931 4906 4881 4853 4823 4793 4760 4728

Ühiktarbimine

(l/p/in) 98 98 98 98 98 98 98 98 98 98 98 98 98 98 98

Müük

asutustele,

ettevõtteile (m3) 1501 1501 1501 1501 1501 1501 1501 1501 1501 1501 1501 1501 1501 1501 1501 Veemüük kokku

(m3) 6571 6553 6535 6516 6497 6476 6454 6432 6407 6382 6354 6324 6294 6261 6229

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

115

Müügiväline

vesi (m3) 1837 1832 1827 1822 1816 1811 1804 1798 1791 1784 854 850 846 842 837

Müügivälise vee

osakaal (%) 22% 22% 22% 22% 22% 22% 22% 22% 22% 22% 12% 12% 12% 12% 12% Veetoodang

kokku (m3) 8408 8385 8362 8338 8313 8287 8258 8230 8199 8166 7208 7174 7140 7103 7066

8 Kirna/Poaka

Veetarbijad 155 155 155 155 155 156 156 156 156 156 156 155 155 155 155 Müük elanikele

(m3) 3809 3871 3935 3999 4063 4127 4191 4256 4320 4383 4446 4506 4568 4628 4688 Ühiktarbimine

(l/p/in) 67 68 70 71 72 73 74 75 76 77 78 79 81 82 83 Müük

asutustele,

ettevõtteile (m3) 331 331 331 331 331 331 331 331 331 331 331 331 331 331 331 Veemüük kokku

(m3) 4140 4202 4266 4330 4394 4458 4522 4587 4651 4714 4777 4837 4899 4959 5019 Müügiväline

vesi (m3) 2035 2066 2097 2128 2160 2192 2223 2255 2286 2317 2348 720 729 738 747

Müügivälise vee

osakaal (%) 33% 33% 33% 33% 33% 33% 33% 33% 33% 33% 33% 13% 13% 13% 13% Veetoodang

kokku (m3) 6175 6268 6363 6458 6554 6650 6745 6841 6937 7031 7125 5557 5628 5697 5766

9 Kahala

Veetarbijad 76 76 76 75 75 75 75 74 74 73 73 73 72 72 71 Müük elanikele

(m3) 2039 2052 2065 2078 2091 2103 2115 2126 2137 2147 2156 2164 2172 2179 2186

Ühiktarbimine

(l/p/in) 73 74 75 75 76 77 78 79 79 80 81 82 83 83 84 Müük

asutustele,

ettevõtteile (m3) 188 188 188 188 188 188 188 188 188 188 188 188 188 188 188 Veemüük kokku

(m3) 2227 2240 2253 2266 2279 2291 2303 2314 2325 2335 2344 2352 2360 2367 2374

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

116

Müügiväline

vesi (m3) 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Müügivälise vee

osakaal (%) 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% Veetoodang

kokku (m3) 2227 2240 2253 2266 2279 2291 2303 2314 2325 2335 2344 2352 2360 2367 2374

10 Taikse

Veetarbijad 54 54 54 53 53 53 53 53 52 52 52 51 51 51 50 Müük elanikele

(m3) 987 998 1010 1021 1032 1043 1054 1065 1076 1086 1096 1106 1116 1125 1134 Ühiktarbimine

(l/p/in) 50 51 52 52 53 54 55 55 56 57 58 59 60 61 62 Müük

asutustele,

ettevõtteile (m3) 27 27 27 27 27 27 27 27 27 27 27 27 27 27 27 Veemüük kokku

(m3) 1014 1025 1037 1048 1059 1070 1081 1092 1103 1113 1123 1133 1143 1152 1161 Müügiväline

vesi (m3) 331 335 338 342 346 349 353 357 360 363 367 370 373 376 379

Müügivälise vee

osakaal (%) 25% 25% 25% 25% 25% 25% 25% 25% 25% 25% 25% 25% 25% 25% 25% Veetoodang

kokku (m3) 1345 1360 1375 1390 1405 1420 1434 1449 1463 1477 1490 1503 1516 1528 1540

11 Reopalu

Veetarbijad 78 78 77 77 77 76 76 76 75 75 75 74 74 73 73 Müük elanikele

(m3) 2208 2216 2223 2230 2237 2244 2249 2255 2259 2263 2266 2268 2270 2270 2270

Ühiktarbimine

(l/p/in) 78 78 79 79 80 80 81 82 82 83 83 84 84 85 86 Müük

asutustele,

ettevõtteile (m3) 5734 5734 5734 5734 5734 5734 5734 5734 5734 5734 5734 5734 5734 5734 5734 Veemüük kokku

(m3) 7942 7950 7957 7964 7971 7978 7983 7989 7993 7997 8000 8002 8004 8004 8004

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

117

Müügiväline

vesi (m3) 19 19 19 19 19 19 19 19 19 19 19 19 19 19 19

Müügivälise vee

osakaal (%) 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% Veetoodang

kokku (m3) 7961 7969 7976 7983 7990 7997 8002 8008 8012 8016 8019 8021 8023 8023 8023

12 Laupa

Veetarbijad 73 72 71 70 69 68 67 66 65 64 63 62 61 60 59 Müük elanikele

(m3) 1336 1338 1340 1341 1343 1344 1344 1345 1345 1345 1344 1342 1340 1338 1335 Ühiktarbimine

(l/p/in) 50 51 52 52 53 54 55 55 56 57 58 59 60 61 62 Müük

asutustele,

ettevõtteile (m3) 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Veemüük kokku

(m3) 1336 1338 1340 1341 1343 1344 1344 1345 1345 1345 1344 1342 1340 1338 1335

Müügiväline

vesi (m3) 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Müügivälise vee

osakaal (%) 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% Veetoodang

kokku (m3) 1336 1338 1340 1341 1343 1344 1344 1345 1345 1345 1344 1342 1340 1338 1335

13 Lõõla

Veetarbijad 13 13 13 13 13 13 13 13 13 13 13 13 13 13 13 Müük elanikele

(m3) 235 239 243 247 251 255 259 263 267 270 274 278 282 286 289 Ühiktarbimine

(l/p/in) 50 51 52 52 53 54 55 55 56 57 58 59 60 61 62 Müük

asutustele,

ettevõtteile (m3) 2600 2600 2600 2600 2600 2600 2600 2600 2600 2600 2600 2600 2600 2600 2600

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

118

Veemüük kokku

(m3) 2835 2839 2843 2847 2851 2855 2859 2863 2867 2870 2874 2878 2882 2886 2889 Müügiväline

vesi (m3) 315 315 316 316 317 317 318 318 319 319 319 320 320 321 321

Müügivälise vee

osakaal (%) 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% Veetoodang

kokku (m3) 3150 3154 3159 3163 3167 3172 3176 3181 3185 3189 3194 3198 3202 3206 3210

14 Röa

Veetarbijad 119 119 118 118 117 117 116 116 115 115 114 113 112 112 111 Müük elanikele

(m3) 2166 2191 2216 2241 2265 2290 2314 2338 2361 2384 2406 2427 2448 2468 2488 Ühiktarbimine

(l/p/in) 50 51 51 52 53 54 55 55 56 57 58 59 60 61 61 Müük

asutustele,

ettevõtteile (m3) 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Veemüük kokku

(m3) 2166 2191 2216 2241 2265 2290 2314 2338 2361 2384 2406 2427 2448 2468 2488 Müügiväline

vesi (m3) 146 148 149 151 153 154 156 158 159 161 162 164 165 167 168

Müügivälise vee

osakaal (%) 6% 6% 6% 6% 6% 6% 6% 6% 6% 6% 6% 6% 6% 6% 6% Veetoodang

kokku (m3) 2312 2338 2365 2392 2418 2444 2470 2496 2521 2545 2569 2591 2613 2635 2656

15 Piiumetsa

Veetarbijad 12 12 12 12 12 12 11 11 11 11 11 11 11 11 11

Müük elanikele

(m3) 213 215 218 220 223 225 228 230 232 234 237 239 241 243 245 Ühiktarbimine

(l/p/in) 50 50 51 52 53 54 54 55 56 57 58 59 59 60 61 Müük

asutustele,

ettevõtteile (m3) 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

119

Veemüük kokku

(m3) 213 215 218 220 223 225 228 230 232 234 237 239 241 243 245 Müügiväline

vesi (m3) 14 15 15 15 15 15 15 16 16 16 16 16 16 16 17

Müügivälise vee

osakaal (%) 6% 6% 6% 6% 6% 6% 6% 6% 6% 6% 6% 6% 6% 6% 6% Veetoodang

kokku (m3) 227 230 233 235 238 240 243 245 248 250 253 255 257 259 261

Kokku müük

elanikele (m3) 183537 184501 185462 186416 187335 188223 189943 190761 192228 192919 193538 194035 194563 195522 195917

Kokku müük

ettevõtteile,asut

ustele (m3) 50959 50959 50959 50959 50959 50959 50959 50959 50959 50959 50959 50959 50959 50959 50959

Müük kokku

(m3) 234497 235460 236421 237375 238294 239182 240903 241720 243187 243878 244497 244994 245522 246481 246876

Müügiväline

vesi kokku (m3) 12977 13030 13083 13136 13188 13238 12300 12346 12388 12427 11541 9918 9933 10018 10028

Veetoodang

kokku (m3) 247474 248490 249505 250512 251482 252420 253203 254066 255575 256305 256038 254912 255455 256499 256904

Tabel 5.5. OÜ Türi Vesi ühiskanalisatsiooniteenuse nõudlus ja reovesi puhasteisse lähiminevikus ning prognoos

Aasta 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036

Rahvastiku muutuskoefitsent 1,000 0,987 0,987 0,986 0,986 0,986 0,986 0,986 0,985 0,985 0,985 0,984 0,984 0,983 0,983

1 Türi

Reoveetarbijad 4541 4512 4482 4452 4422 4391 4358 4325 4291 4256 4219 4180 4142 4102 4062

Müük elanikele (m3) 126129 126561 126988 127408 127800 128168 128488 128801 129062 129284 129456 129544 129650 129668 129682

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

120

Ühiktarbimine (l/p/in) 76 77 78 78 79 80 81 82 82 83 84 85 86 87 87

Müük asutustele, ettevõtteile

(m3) 30257 30257 34257 34257 34257 34257 34257 34257 34257 34257 34257 34257 34257 34257 34257

Reoveeteenus kokku (m3) 156386 156818 161246 161665 162057 162426 162745 163058 163319 163542 163713 163801 163907 163925 163939

Infiltratsioon (m3) 244707 245383 252311 252967 198150 198601 183595 183948 184242 184493 184687 184786 184906 184926 184942

Infiltratsiooni osakaal (%) 61% 61% 61% 61% 55% 55% 53% 53% 53% 53% 53% 53% 53% 53% 53%

Reovesi puhastisse (m3) 401093 402201 413557 414633 360208 361026 346340 347006 347562 348035 348401 348587 348813 348852 348881

2 Särevere (Türi

reoveepuhasti)

Reoveetarbijad 593 585 577 570 562 554 546 538 530 522 514 506 498 489 481

Müük elanikele (m3) 12645 12662 12679 12695 12708 12719 12725 12730 12729 12725 12716 12699 12684 12660 12635

Ühiktarbimine (l/p/in) 58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 70 71 72

Müük asutustele, ettevõtteile

(m3) 22461 22461 22461 22461 22461 22461 22461 22461 22461 22461 22461 22461 22461 22461 22461

Reoveeteenus kokku (m3) 35106 35123 35140 35156 35169 35180 35186 35191 35191 35187 35178 35160 35145 35121 35096

Infiltratsioon (m3) 54933 54959 54986 55011 43002 43015 39693 39699 39699 39694 39684 39665 39647 39620 39593

Infiltratsiooni osakaal (%) 61% 61% 61% 61% 55% 55% 53% 53% 53% 53% 53% 53% 53% 53% 53%

Reovesi puhastisse (m3) 90039 90083 90126 90167 78171 78195 74879 74890 74890 74881 74862 74825 74792 74741 74689

3 Türi-Alliku (Türi

reoveepuhasti)

Reoveetarbijad 387 382 376 371 366 361 356 351 367 371 365 359 354 348 342

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

121

Müük elanikele (m3) 7235 7245 7255 7264 7272 7278 7281 7284 7726 7938 7932 7921 7912 7897 7882

Ühiktarbimine (l/p/in) 51 52 53 54 54 55 56 57 58 59 59 60 61 62 63

Müük asutustele, ettevõtteile

(m3) 1509 1509 1509 1509 1509 1509 1509 1509 1509 1509 1509 1509 1509 1509 1509

Reoveeteenus kokku (m3) 8744 8754 8764 8773 8781 8787 8790 8793 9235 9447 9441 9430 9421 9406 9391

Infiltratsioon (m3) 13680 13696 13711 13725 10734 10742 9914 9918 10417 10655 10649 10637 10626 10609 10592

Infiltratsiooni osakaal (%) 61% 61% 61% 61% 55% 55% 53% 53% 53% 53% 53% 53% 53% 53% 53%

Reovesi puhastisse (m3) 22424 22450 22475 22498 19515 19528 18704 18711 19652 20102 20090 20067 20047 20015 19982

4 Väätsa

Reoveetarbijad 469 467 466 464 462 460 458 456 454 451 449 446 443 440 437

Müük elanikele (m3) 13818 13837 13857 13875 13890 13902 13909 13915 13916 13912 13903 13885 13869 13843 13817

Ühiktarbimine (l/p/in) 81 81 82 82 82 83 83 84 84 84 85 85 86 86 87

Müük asutustele, ettevõtteile

(m3) 2982 2982 2982 2982 2982 2982 2982 2982 2982 2982 2982 2982 2982 2982 2982

Reoveeteenus kokku (m3) 16799 16819 16838 16856 16871 16884 16891 16897 16897 16894 16885 16866 16850 16825 16799

Reovesi puhastisse (m3) 16799 16819 16838 16856 16871 16884 16891 16897 16897 16894 16885 16866 16850 16825 16799

5 Käru

Reoveetarbijad 219 218 217 216 216 215 214 213 212 211 209 208 207 223 222

Müük elanikele (m3) 6229 6250 6271 6292 6311 6329 6345 6361 6374 6385 6393 6397 6403 6965 6965

Ühiktarbimine (l/p/in) 78 79 79 80 80 81 81 82 82 83 84 84 85 85 86

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

122

Müük asutustele, ettevõtteile

(m3) 3717 3717 3717 3717 3717 3717 3717 3717 3717 3717 3717 3717 3717 3717 3717

Reoveeteenus kokku (m3) 9946 9967 9989 10009 10029 10047 10063 10078 10091 10102 10110 10115 10120 10682 10683

Reovesi puhastisse (m3) 9946 9967 9989 10009 10029 10047 10063 10078 10091 10102 10110 10115 10120 10682 10683

6 Oisu/Metsaküla

Reoveetarbijad 258 255 251 248 244 241 267 264 260 256 252 248 244 240 236

Müük elanikele (m3) 7416 7368 7320 7271 7221 7170 8016 7956 7893 7829 7762 7690 7620 7546 7472

Ühiktarbimine (l/p/in) 79 79 80 80 81 82 82 83 83 84 84 85 86 86 87

Müük asutustele, ettevõtteile

(m3) 2799 2799 2799 2799 2799 2799 2799 2799 2799 2799 2799 2799 2799 2799 2799

Reoveeteenus kokku (m3) 10215 10167 10119 10070 10020 9969 10815 10755 10693 10628 10561 10489 10419 10345 10271

Reovesi puhastisse (m3) 10215 10167 10119 10070 10020 9969 10815 10755 10693 10628 10561 10489 10419 10345 10271

7 Kabala

Reoveetarbijad 142 142 141 141 140 139 139 138 138 137 136 135 134 133 133

Müük elanikele (m3) 5049 5052 5034 5015 4996 4975 4953 4931 4906 4881 4853 4823 4793 4760 4728

Ühiktarbimine (l/p/in) 98 98 98 98 98 98 98 98 98 98 98 98 98 98 98

Müük asutustele, ettevõtteile

(m3) 435 435 435 435 435 435 435 435 435 435 435 435 435 435 435

Reoveeteenus kokku (m3) 5484 5487 5469 5450 5431 5410 5388 5366 5341 5316 5288 5258 5228 5195 5163

Reovesi puhastisse (m3) 5484 5487 5469 5450 5431 5410 5388 5366 5341 5316 5288 5258 5228 5195 5163

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

123

8 Kirna/Poaka

Reoveetarbijad 165 165 165 166 166 166 166 166 166 166 166 166 165 165 165

Müük elanikele (m3) 4063 4129 4197 4265 4334 4402 4471 4539 4607 4675 4742 4806 4873 4936 5001

Ühiktarbimine (l/p/in) 67 68 70 71 72 73 74 75 76 77 78 79 81 82 83

Müük asutustele, ettevõtteile

(m3) 85 85 85 85 85 85 85 85 85 85 85 85 85 85 85

Reoveeteenus kokku (m3) 4148 4215 4282 4350 4419 4488 4556 4625 4693 4760 4827 4892 4958 5021 5086

Reovesi puhastisse (m3) 4148 4215 4282 4350 4419 4488 4556 4625 4693 4760 4827 4892 4958 5021 5086

9 Kahala

Reoveetarbijad 66 66 66 65 65 65 64 64 64 64 63 63 62 62 62

Müük elanikele (m3) 1764 1775 1787 1798 1809 1819 1829 1839 1849 1857 1865 1872 1879 1885 1891

Ühiktarbimine (l/p/in) 73 74 75 75 76 77 78 79 79 80 81 82 83 83 84

Müük asutustele, ettevõtteile

(m3) 144 144 144 144 144 144 144 144 144 144 144 144 144 144 144

Reoveeteenus kokku (m3) 1908 1919 1931 1942 1953 1963 1973 1983 1993 2001 2009 2016 2023 2029 2035

Reovesi puhastisse (m3) 1908 1919 1931 1942 1953 1963 1973 1983 1993 2001 2009 2016 2023 2029 2035

10 Taikse

Reoveetarbijad 109 108 106 105 103 102 100 99 98 96 95 93 92 90 89

Müük elanikele (m3) 1992 1995 1997 2000 2002 2004 2005 2005 2005 2005 2003 2001 1998 1994 1991

Ühiktarbimine (l/p/in) 50 51 52 52 53 54 55 55 56 57 58 59 60 61 62

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

124

Müük asutustele, ettevõtteile

(m3) 27 27 27 27 27 27 27 27 27 27 27 27 27 27 27

Reoveeteenus kokku (m3) 2019 2022 2024 2027 2029 2030 2031 2032 2032 2031 2030 2027 2025 2021 2017

Reovesi puhastisse (m3) 2019 2022 2024 2027 2029 2030 2031 2032 2032 2031 2030 2027 2025 2021 2017

11 Reopalu

Reoveetarbijad 76 77 77 77 77 76 76 76 75 75 74 74 73 73 72

Müük elanikele (m3) 2146 2209 2216 2223 2230 2237 2242 2248 2252 2256 2259 2261 2263 2263 2263

Ühiktarbimine (l/p/in) 78 78 79 79 80 80 81 82 82 83 83 84 84 85 86

Müük asutustele, ettevõtteile

(m3) 41 41 41 41 41 41 41 41 41 41 41 41 41 41 41

Reoveeteenus kokku (m3) 2186 2249 2257 2264 2271 2277 2283 2288 2293 2297 2300 2301 2303 2303 2304

Reovesi puhastisse (m3) 2186 2249 2257 2264 2271 2277 2283 2288 2293 2297 2300 2301 2303 2303 2304

12 Laupa

Reoveetarbijad 52 51 51 50 49 49 48 47 46 46 45 44 44 43 42

Müük elanikele (m3) 949 951 952 953 954 955 955 956 956 955 955 953 952 950 949

Ühiktarbimine (l/p/in) 50 51 52 52 53 54 55 55 56 57 58 59 60 61 62

Müük asutustele, ettevõtteile

(m3) 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Reoveeteenus kokku (m3) 949 951 952 953 954 955 955 956 956 955 955 953 952 950 949

Reovesi puhastisse (m3) 949 951 952 953 954 955 955 956 956 955 955 953 952 950 949

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

125

13 Lõõla

Reoveetarbijad 9 9 9 9 9 9 9 9 9 9 9 9 9 9 9

Müük elanikele (m3) 157 160 162 165 167 170 173 175 178 181 183 186 188 191 193

Ühiktarbimine (l/p/in) 50 51 52 52 53 54 55 55 56 57 58 59 60 61 62

Müük asutustele, ettevõtteile

(m3) 2133 2133 2133 2133 2133 2133 2133 2133 2133 2133 2133 2133 2133 2133 2133

Reoveeteenus kokku (m3) 2290 2293 2296 2298 2301 2303 2306 2309 2311 2314 2317 2319 2322 2324 2327

Reovesi puhastisse (m3) 2290 2293 2296 2298 2301 2303 2306 2309 2311 2314 2317 2319 2322 2324 2327

Kokku müük elanikele (m3) 189591 190193 190715 191224 191694 192129 193392 193740 194454 194883 195023 195038 195083 195558 195467

Kokku müük ettevõtteile,

asutustele (m3) 66590 66590 70590 70590 70590 70590 70590 70590 70590 70590 70590 70590 70590 70590 70590

Tarbimine kokku (m3) 256181 256784 261305 261815 262284 262720 263982 264330 265044 265473 265613 265628 265673 266148 266058

Reovesi puhasteisse kokku

(m3) 569501 570822 582313 583518 514171 515077 497185 497895 499402 500316 500633 500716 500852 501304 501184

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

126

Tabel 5.6. Türi Vesi müügimahtude prognoos tariifipiirkondade kaupa

Türi,

Särevere,

Türi-Alliku 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036 Vesi

elanikkond 139802 140597 141392 142179 142940 143677 144363 145043 146390 146974 147502 147937 148394 148751 149106

Vesi

juriidilised

isikud 30996 30996 30996 30996 30996 30996 30996 30996 30996 30996 30996 30996 30996 30996 30996 Kanal

elanikkond 146009 146468 146922 147367 147780 148165 148493 148814 149518 149947 150105 150164 150245 150224 150199

Kanal

juriidilised

isikud 54228 54228 58228 58228 58228 58228 58228 58228 58228 58228 58228 58228 58228 58228 58228 Oisu,

Taikse 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036 Vesi

elanikkond 5787 5814 5842 5869 5895 5921 6843 6868 6890 6911 6929 6942 6957 6966 6976 Vesi

juriidilised

isikud 2875 2875 2875 2875 2875 2875 2875 2875 2875 2875 2875 2875 2875 2875 2875 Kanal

elanikkond 9408 9363 9317 9271 9223 9174 10021 9962 9899 9834 9765 9691 9618 9540 9462 Kanal

juriidilised

isikud 2826 2826 2826 2826 2826 2826 2826 2826 2826 2826 2826 2826 2826 2826 2826 Kabala,

Kahala 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036 Vesi

elanikkond 7109 7104 7099 7094 7087 7078 7068 7057 7043 7027 7009 6987 6965 6939 6913 Vesi

juriidilised

isikud 1689 1689 1689 1689 1689 1689 1689 1689 1689 1689 1689 1689 1689 1689 1689

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

127

Kanal

elanikkond 6813 6827 6821 6813 6805 6795 6783 6770 6755 6738 6718 6695 6672 6645 6619 Kanal

juriidilised

isikud 579 579 579 579 579 579 579 579 579 579 579 579 579 579 579 Ülejäänud

asulad 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036 Vesi

elanikkond 30840 30985 31130 31274 31413 31547 31670 31793 31904 32007 32098 32170 32247 32865 32921 Vesi

juriidilised

isikud 15400 15400 15400 15400 15400 15400 15400 15400 15400 15400 15400 15400 15400 15400 15400 Kanal

elanikkond 27361 27536 27655 27773 27887 27996 28095 28194 28283 28364 28435 28488 28547 29148 29188 Kanal

juriidilised

isikud 8958 8958 8958 8958 8958 8958 8958 8958 8958 8958 8958 8958 8958 8958 8958

Veemüük

elanikkond

kokku 183537 184501 185462 186416 187335 188223 189943 190761 192228 192919 193538 194035 194563 195522 195917

Veemüük

juriidilised

isikud kokku 50959 50959 50959 50959 50959 50959 50959 50959 50959 50959 50959 50959 50959 50959 50959

Reoveemüü

k elanikkond

kokku 189591 190193 190715 191224 191694 192129 193392 193740 194454 194883 195023 195038 195083 195558 195467

Reovee-

müük

juriidilised

isikud kokku 66590 66590 70590 70590 70590 70590 70590 70590 70590 70590 70590 70590 70590 70590 70590

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

128

5.5. Opereerimiskulude eeldused

Tootmismahtudest sõltuvad opereerimiskulud

Opereerimiskulud, mis varieeruvad sõltuvalt tootmismahtudest (joogivee tootmise ja reovee

puhastamise mahud) on järgmised: elektrikulu veetootmisele, reovee pumpamisele, reovee

puhastamisele, keskkonnakulud: veeressursi maks, heitvee saastetasu, kulud kemikaalidele.

Opereerimiskulud, mis ei muutu koos tootmismahtudega

Opereerimiskulud, mis otseselt ei sõltu tootmismahu igakordsest tasemest, on tööjõukulud,

ühisveevärgi remondi- ja hoolduskulud, reoveekogumise ja -käitluse remondi- ja hoolduskulud,

masinapargi hoolduskulud, administratiivkulud. Kõik opereerimiskulud on esitatud pikaajaliste

finantsprognoosidena lisas 2 „Veemajanduse tulude, kulude, teenusekulukuse ja rahavoo

analüüs“. Mõjud opereerimistegevusele ja –kuludele: veetootmise mahtude muutumine tuleneb

veelekete vähenemisest – Türi linnas ja väiksemates asulates rekonstrueeritakse seni

rekonstrueerimata veetorustike ning reoveetorustiku lõigud, samuti uuendatakse

sadeveetorustikku ning sellega väheneb müügivälise osakaal ja infiltratsioonivee osakaal (vt

tabel 5.7). Asulate lõikes on kirjeldatud muutused kadude ja infiltratsioonimäärades tabelites

5.4 ja 5.5.

Tabel 5.7. Müügivälise vee osakaal veevõtus ning infiltratsioonivee osakaal reoveepuhastitesse

juhitavas reovees

Müügiväline

vesi (%) 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036

Keskmine

piirkonna

kadude määr

5% 5% 5% 5% 5% 5% 5% 5% 5% 5% 5% 4% 4% 4%

Infiltratsioon

(%) 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036

Keskmine

piirkonna

infiltratsiooni

määr

55% 55% 55% 49% 49% 47% 47% 47% 47% 47% 47% 47% 47% 46%

5.6. Tulubaasi adekvaatsus ja teenuse kulukus

Tulude eeldused. Tulude prognoosimisel on baasiks tegevuskulusid, omakapitali kulumit

katvad ning Konkurentsiameti poolt seatud varade tulusust tagavad vee- ja

kanalisatsiooniteenuste tariifid. Pikaajalised tariifiprognoosid ning nendega kaasnev kulukus

leibkonnaliikme sissetulekule on esitatud lisas 2. Opereerimisest teenitavad tulud on esitatud

finantsprognoosi osana samuti lisas 2.

Finantsanalüüsis arvestatakse, et teenitud tuludega (tariifitulud, muude teenuste tulu) oleks

prognoosiperioodil alates 2023. aastast võimalik katta veemajanduse tegevuskulud ning

ettevõtte veemajanduse sihtfinantseeringuväline omakapitali kulum.

Veemajandusteenuste kulukuse eeldused. Veemajandusteenuste kulukuse prognoosimisel on

arvestatud leibkonnaliikme maakonnapõhise sissetulekuna Statistikaameti andmeid, mille

kohaselt oli 2022. aastal Järva maakonna elaniku ekvivalentnetosissetulek kuus 951 eurot

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

129

(Statistikaameti andmebaas: tabel ST08). Edasiste aastate vastava näitaja muutumine on seatud

sõltuvusse tarbijahinnaindeksi muutusest. Teenuse kulukus reaalühiktarbimise juures oleks

2024. aastal 1,1%. Teenuse kulukust on eeldatud prognoosiperioodi aastatel kasvama,

tulenevalt veemajandussüsteemide investeeringute vajadusest, ulatudes prognoosiperioodi

lõpus tasemeni 2,6%, mis on kõrgem prognoosiperioodi algtasemest. Tuleb arvestada, et

teenuse hinnad OÜ Türi Vesi tariifipiirkondades on paika pandud tingimustes, kus ÜVK kava

koostamise juhendi kohaselt teenushindadesse on arvestatud investeeringute tegemine

prognoosiperioodil ilma sihtfinantseeringuteta SA Keskkonnainvesteeringute Keskus või EL

struktuurifondide poolt. Juhul kui investeeringute katmisel kaasatakse sihtfinantseeringud, on

teenuse kulukuse tõus tarbijate jaoks väiksem.

5.7. Veemajandusinvesteeringute finantseerimine

OÜ Türi Vesi teeninduspiirkonnas toimuks investeeringute finantseerimine toimub

finantseerimisskeemi kohaselt:

1. vee-ettevõtte poolt võetavate laenude kaudu. Laenudega finantseeritakse valdav osa

investeeringutest, aastate lõikes varieerub laenudega finantseerimise osakaal vahemikus

75-85% investeeringute maksumusest, olles kõrgem nendel aastatel, mil investeeringute

maksumus on suurem. Laenukulude arvestusel on eeldatud, et laenud võetakse põhiosa

tagasimakseperioodiga 15 aastat, põhiosa tagasimaksed algavad investeeringule

järgneval aastal ning et intressimääraks on 5% (sisaldades nii EURIBORi baasintressi

kui laenumarginaali);

2. vee-ettevõtte tariifidest kogutavate omavahendite kasutamise kaudu, seda vahemikus

15-25% investeeringute maksumusest.

Investeeringute finantseerimisel kalkuleeritud investeeringute finantseerimisskeemi

rakendades täidetaks igal prognoosiperioodi aastal laenukattekordaja nõue 1,2 ning

veemajanduse rahavood oleks igal aastal positiivsed. Laenukattekordaja, rahavoo prognoos

ning finantseerimisjaotuse arvestus sisalduvad lisas 2.

Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2036

130

LISAD Lisa 1 Joonised (eraldi failid)

1 Türi linn, Särevere alevik ja Türi-Alliku küla. Vee- ja kanalisatsioonitorustike üldskeem

1-1 Türi linn, Särevere alevik ja Türi-Alliku küla. Sademevee üldskeem

2 Väätsa alevik. Vee- ja kanalisatsioonitorustike üldskeem

3 Käru alevik. Vee- ja kanalisatsioonitorustike üldskeem

3-1 Väätsa alevik. Sademevee üldskeem

4 Oisu alevik ja Metsaküla küla. Vee- ja kanalisatsioonitorustike üldskeem

5 Kabala küla. Vee- ja kanalisatsioonitorustike üldskeem

6 Kirna küla ja Poaka külad. Vee- ja kanalisatsioonitorustike üldskeem

6-1 Kirna küla ja Poaka külad. Sademevee üldskeem

7 Kahala küla. Vee- ja kanalisatsioonitorustike üldskeem

8 Taikse küla. Vee- ja kanalisatsioonitorustike üldskeem

9 Reopalu küla. Vee- ja kanalisatsioonitorustike üldskeem

9-1 Reopalu küla. Sademevee üldskeem

10 Laupa küla. Vee- ja kanalisatsioonitorustike üldskeem

11 Lõõla küla. Vee- ja kanalisatsioonitorustike üldskeem

12 Piiumetsa küla. Vee- ja kanalisatsioonitorustike üldskeem

13 Röa küla. Vee- ja kanalisatsioonitorustike üldskeem

14 Kolu küla Kõltsi piirkond. Vee- ja kanalisatsioonitorustike üldskeem

15 Pala küla Raademetsa piirkond. Vee- ja kanalisatsioonitorustike üldskeem

16 Lokuta küla Telliskivi piirkond. Vee- ja kanalisatsioonitorustike üldskeem

Lisa 2 Veemajanduse tulude, kulude, teenusekulukuse ja rahavoo analüüs (eraldi fail)