Dokumendiregister | Konkurentsiamet |
Viit | 6-3/2025-001-1 |
Registreeritud | 20.01.2025 |
Sünkroonitud | 21.01.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 6 Raudtee valdkond |
Sari | 6-3 Raudteealane kirjavahetus |
Toimik | 6-3/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet |
Saabumis/saatmisviis | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet |
Vastutaja | Marek Piiroja (Konkurentsiamet, Regulatsiooniteenistus, Õigusosakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Lisa 1
KINNITANUD
Peadirektor
ASUTUSESISESEKS
KASUTAMISEKS
Märge tehtud: 16.01.2025
Kehtib kuni: 16.01.2030
Alus: AvTS § 35 lg 1 p 17
Teabevaldaja: Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 08.10.2024 otsuse nr 1-7/24-043-TI „AS Eesti
Raudtee raudteeinfrastruktuuri kasutustasu määramine 8. detsembril 2024. a algavaks
liiklusgraafikuperioodiks“ muutmise seletuskiri
Segmendi „Kolmandatesse riikidesse suunduvad või sealt saabuvad rongid“ vähendatud
lisatasu määr
AS Eesti Raudtee (edaspidi EVR) esitas 19.12.2024 kirjaga nr 23-3/5228-1 Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) taotluse rakendada segmendile „Kolmandatesse
riikidesse suunduvad või sealt saabuvad rongid“ vähendatud lisatasu määr. EVR-i taotluse aluseks
on raudteeveoettevõtja AS-i GoRail (edaspidi GoRail) esitatud pöördumine. GoRail taotleb 30%
veotariifi soodustust Kasahstani ja Usbekistani päritolu mahukaupade veoks Eesti kaudu, sh
teraviljad, naftasaadused, kivisüsi ja metallid. Põhjuseks toodi välja konkurents erinevate
transpordikoridoride vahel, mille kaudu on võimalik Kasahstani ja Usbekistani mahukaupu vedada
- Venemaa, Läti ja Leedu sadamad.
Kasahstan on geopoliitiliste ja majanduslike piirangute tõttu rakendamas finantsmeetmeid
ekspordikanalite arendamiseks, mis toetavad transiitvoogude suunamist läbi Eesti. Muuga sadama
kaasaegne infrastruktuur, sealhulgas Baltikumi suurim viljaterminal, tagab logistilise võimekuse
mahukaupade käitlemiseks. Kavandatavad veod kujutavad endast uusi transiitvooge, mida Eesti
kaudu pole seni suures mahus veetud, pakkudes võimalust avada täiendavaid ekspordikanaleid ja
suurendada kaubamahtusid.
EVR analüüsis GoRaili taotlust ning leiab, et 30% soodustus terviktariifist pole realistlik, sest hind
kujuneks madalamaks, kui minimaalse juurdepääsupaketi tasu (edaspidi MJP). Siiski mõjutaks
lisatasudest loobumine kasutustasu tervikuna ca 28%. Vedaja, terminali, sadama ja EVR-i
soodushindade koosmõjul on Eestit läbiva veokoridori hind Lätit läbivaga võrreldav. Seetõttu
soovib EVR vedajale vastu tulla ning veoprojekti toetada. Soodustust soovitakse pakkuda
Valga/Koidula – Muuga/Vaivara ja Narva – Muuga lõikudele kahes astmes, sõltuvalt veomahust.
Kuni 200 000 tonni täitumiseni -50% ja alates 200 000 tonnist -100% tagantjärele maksena
tingimusel, et projekti veomahuks liiklusgraafikuperioodil täitub 500 000 tonni (Joonis 1). Kauba
siht- või lähteriik peab olema Kasahstan või Usbekistan. Võrdse kohtlemise printsiibist lähtuvalt,
rakenduks soodustus kõigile vedajatele ja mahuarvestus käib vedajate üleselt. EVR taotleb
muudatuse rakendamist alates 08. detsembrist 2024 kehtivusega 2024/2025
liiklusgraafikuperioodi lõpuni.
2
Segmendi „Kolmandatesse riikidesse suunduvad või sealt saabuvad rongid“ kaheastmeline
soodustus
Joonis 1
1 2 3
Hinnakiri Soodustus 50% Soodustus 100%
Eurot brutotonn/km
kohta
Eurot brutotonn/km
kohta
Eurot brutotonn/km
kohta
Segmendi lisatasu 0,00158 0,00079 0,00
Veomahu tingimus - 0 – 200 000 tonni alates 200 000 tonni,
aga tingimusel, et
täitub summaarselt
vähemalt 500 000
tonni
liiklusgraafikuperioo
di lõpuks.
Muud tingimused Siht- ja lähteriik KZ/UZ; kohaldub raudteelõikudel Piirijaamad –
Muuga/Vaivara välja arvatud Narva-Vaivara lõik.
TTJA hinnangul on kaheastmeline soodussüsteem põhjendatud, kuna vedaja ei ole kõrge poliitilise
riski tõttu veomahu osas garantiid pakkunud. Samuti on TTJA seisukohal, et tänases olukorras,
kus Eesti kaubaveo mahud on ajalooliselt madalaimad, on igasuguse uue transiitvoo tekkimise
toetamine vajalik.
HMS § 44 lõike 1 punkti 2 kohaselt, haldusorgan uuendab menetlusosalise taotlusel
haldusmenetluse, kui asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei olnud isikule haldusmenetluse
ajal teada. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt, haldusorgan vaatab uuendatud menetluses asja läbi,
arvestades haldusakti kehtivuse, muutmise ja kehtetuks tunnistamisega seonduvaid sätteid.
HMS § 64 lõigete 1 ja 2 koostoimes, haldusorgan otsustab haldusakti muutmise kaalutlusõiguse
kohaselt, kui seadus ei keela haldusakti muuta või ei kohusta haldusakti muutma. Käesoleval juhul
on TTJA-l kui haldusorganil kaalutlusõigus seoses EVR-i taotlusega muuta kehtivat ja õiguspärast
haldusakti.
TTJA poolt raudteeinfrastruktuuri juurdepääsu tagavate põhiteenuste lisatasu määra vähendamine
segmendis „Kolmandatesse riikidesse suunduvad või sealt saabuvad rongid“ omab nii soodustavat
kui koormavat mõju erinevatele mõjutatud osapooltele. Isiku kasuks ehk soodustav mõju avaldub
raudteeveoettevõtjale, kes kasutab raudteeinfrastruktuuriettevõtja poolt osutatavat teenust, kuivõrd
lisatasu väheneb. Isiku kahjuks ehk koormav mõju avaldub raudteeinfrastruktuuriettevõtjale,
kuivõrd tema poolt osutatud põhiteenuse lisatasu ühikuhind väheneb.
Juhul, kui haldusakti muutmine toimub ühe isiku kasuks ja teise isiku kahjuks, tuleb HMS § 64
lõigete 1 ja 4 kohaselt lähtuda sätetest, mis reguleerivad haldusakti muutmist isiku kahjuks. Seega
tuleb käesoleval juhul lähtuda HMS §-st 66. Haldusakti, mis andmise ajal oli õiguspärane, võib
tagasiulatuvalt isiku kahjuks muuta juhul, kui selleks on jäetud võimalus haldusaktis (HMS § 66
lg 2 p 1). Võttes arvesse RdtS § 98 lõikeid 1 ja 7, Rdts §-i 99 ning HMS §-i 66, on lubatav
3
08.10.2024 õiguspärase otsuse nr 1-7/24-043-TI tagasiulatuv muutmine vastavalt EVR-i taotluses
esitatule alates 08.12.2024, mil algas 2024/2025 liiklusgraafikuperiood.
Õiguspärase otsuse muutmine toimub EVR-i taotluse alusel ning EVR kui
raudteeinfrastruktuuriettevõtja on ainus osapool, kellele muudatus koormavat mõju avaldab.
Raudteeveoettevõtjatele, kes kasutavad EVR-i poolt osutatavat teenust, kaasneb soodustav mõju,
mida võimaldatakse igale infrastruktuuri kasutajale mittediskrimineerivatel alustel. Tuginedes
ülaltoodud faktilistele asjaoludele ja hinnates otsuse muutmisega kaasnevat mõju, ei pea TTJA
põhjendatuks enne otsuse muutmist saata otsuse muutmise eelnõud seotud osapooltele arvamuse
avaldamiseks.
Juurdepääsu tagavate põhiteenuste lisatasude kujunemine 2024/2025 liiklusgraafikuperioodiks
sisaldub 08.10.2024 otsuse Lisas 1 ehk seletuskirjas. Eeltoodust lähtudes tuleb Lisas 1 teha
järgnevad muudatused:
1. Punktis 4.3 tuleb segmendile „Kolmandatesse riikidesse suunduvad või sealt
saabuvad rongid“ lisada kaheastmeline soodussüsteem järgnevalt:
„Segmendi „Kolmandatesse riikidesse suunduvad või sealt saabuvad rongid“ lisatasud
kujunevad järgmiselt:
0,00556 – 0,00398 = 0,00158 eurot btn/km
kus,
0,00556 eurot btn/km kohta – liiklusgraafikuperioodi 2023/2024 btn/km summaarne ühikuhind;
0,00398 eurot btn/km kohta – liiklusgraafikuperioodi 2024/2025 btn/km MJP.
19.12.2024 esitas EVR TTJA-le taotluse nr 23-3/5228-1, milles palus segmendile „Kolmandatesse
riikidesse suunduvad või sealt saabuvad rongid“ rakendada vähendatud lisatasu määr. Soodustust
soovitakse pakkuda Valga/Koidula – Muuga/Vaivara ja Narva – Muuga lõikudele kahes astmes,
sõltuvalt veomahust. Kuni 200 000 tonni täitumiseni -50% ja alates 200 000 tonnist -100%
tagantjärele maksena tingimusel, et projekti veomahuks liiklusgraafikuperioodil täitub 500 000
tonni. Kauba siht- või lähteriik peab olema Kasahstan või Usbekistan. Võrdse kohtlemise
printsiibist lähtuvalt, rakenduks soodustus kõigile vedajatele ja mahuarvestus käib vedajate üleselt.
TTJA hinnangul on kaheastmeline soodussüsteem põhjendatud, kuna vedaja ei ole kõrge poliitilise
riski tõttu veomahu osas garantiid pakkunud. Samuti on TTJA seisukohal, et tänases olukorras,
kus Eesti kaubaveo mahud on ajalooliselt madalaimad, on igasuguse uue transiitvoo tekkimise
toetamine vajalik. Selle tulemusena kehtestab TTJA segmendis „Kolmandatesse riikidesse
suunduvad või sealt saabuvad rongid“ järgmised ühikuhinnad kuni 2024/2025
liiklusgraafikuperioodi lõpuni:
0,00158 eurot btn/km;
Valga/Koidula – Muuga/Vaivara ja Narva – Muuga lõikudele, siht- või lähteriigiga Kasahstan või
Usbekistan:
0,00079 eurot btn/km tingimusel, et veomaht on 0 – 200 000 tonni;
0,00 eurot btn/km tingimusel, et veomaht on suurem kui 200 000 tonni ning täitub summaarselt
vähemalt 500 000 tonni liiklusgraafikuperioodi lõpuks (soodustus rakendatakse tagantjärele,
tingimuse täitumisel).
4
Segmendi „Siseriiklik/EL sisene - kivisöe ja põlevkivi saadused, nafta- ja
keemiatooted“ lisatasud kujunevad järgmiselt:
0,00649 – 0,00398 = 0,00251 eurot btn/km
kus,
0,00649 eurot btn/km kohta – liiklusgraafikuperioodi 2023/2024 btn/km summaarne ühikuhind;
0,00398 eurot btn/km kohta – liiklusgraafikuperioodi 2024/2025 btn/km MJP.
Lisatasude ühikuhinnad kõikidele määratletud turusegmentidele on toodud Tabel 1.
Põhiteenuse lisatasude ühikuhinnad alates 08.12.2024:
Tabel 1
Segment
eurot / brutotonn
km
eurot / rong-km
1 Siseriiklik reisijatevedu 0,00511 1,40
2 Rahvusvaheline reisijatevedu - -
3 Vedurite reservsõidud - -
4 Kolmandatesse riikidesse suunduvad või sealt saabuvad rongid
0,00158 -
4.1 Valga/Koidula – Muuga/Vaivara ja Narva – Muuga lõikudele, siht- või lähteriigiga Kasahstan või Usbekistan. Veomaht 0 – 200 000 tonni.
0,00079
4.2 Valga/Koidula – Muuga/Vaivara ja Narva – Muuga lõikudele, siht- või lähteriigiga Kasahstan või Usbekistan. Veomaht 200 000+ tonni ning täitub summaarselt vähemalt 500 000 tonni liiklusgraafikuperioodi lõpuks (soodustus rakendatakse tagantjärele, tingimuse täitumisel).
0,00
5 Siseriiklik/EL sisene kaubavedu - -
6 Siseriiklik/EL sisene kaubavedu (kivisöe ja põlevkivi saadused, nafta- ja keemiatooted)
0,00251 -
„
Lisateenus „Ühtne piiriülene veduriteenus“
EVR esitas 20.12.2024 kirjaga nr 1-4/5711 TTJA-le taotluse ümber kalkuleerida lisateenuse
„Ühtne piiriülene veduriteenus“ tasud seoses märkimisväärse muutusega otsekulude suuruses.
2022. aastal sõlmitud veduriteenuse leping EVR-i ja GoRaili vahel rongide üleveoks Koidula-
Petseri piirilõigul lõppes 2024. aastal ning lepingu pikendamise asemel otsustas EVR sõlmida
kontsessioonilepingud kvalifitseeruvate veoettevõtjatega. Olulise tingimusena ei maksa EVR
kontsessionääridele teenuse osutamisel tasu. Seetõttu kaob 2025. aastal ära varasem GoRail
lepingust tulenev teenuse kulu. Ühtse piiriülese veduriteenuse kontekstis säilib kulu Narva –
Ivangorod piirijaamas, kus Venemaa Raudtee seda teenust vastavalt rahvusvahelistele lepingutele
jätkuvalt osutab.
TTJA hinnangul on eeltoodust tulenevalt põhjendatud lisateenuse „Ühtne piiriülene veduriteenus“
tasude ümberkalkuleerimine kuna otsekulude suurus omab kasutustasudele väga suurt mõju.
Juhul, kui kõnealune muudatus oleks olnud teada kasutustasu kehtestamise hetkel, oleks TTJA
pidanud samuti sellega arvestama.
HMS § 44 lõike 1 punkti 2 kohaselt, haldusorgan uuendab menetlusosalise taotlusel
haldusmenetluse, kui asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei olnud isikule haldusmenetluse
ajal teada. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt, haldusorgan vaatab uuendatud menetluses asja läbi,
arvestades haldusakti kehtivuse, muutmise ja kehtetuks tunnistamisega seonduvaid sätteid.
HMS § 64 lõigete 1 ja 2 koostoimes, haldusorgan otsustab haldusakti muutmise kaalutlusõiguse
kohaselt, kui seadus ei keela haldusakti muuta või ei kohusta haldusakti muutma. Käesoleval juhul
on TTJA-l kui haldusorganil kaalutlusõigus seoses EVR-i taotlusega muuta kehtivat ja õiguspärast
haldusakti.
TTJA poolt lisateenuse „Ühtne piiriülene veduriteenus“ tasude ümberkalkuleerimine omab nii
soodustavat kui koormavat mõju erinevatele mõjutatud osapooltele. Isiku kasuks ehk soodustav
mõju avaldub raudteeveoettevõtjale, kes kasutab raudteeinfrastruktuuriettevõtja poolt osutatavat
teenust, kuivõrd kasutustasu väheneb. Isiku kahjuks ehk koormav mõju avaldub
raudteeinfrastruktuuriettevõtjale, kuivõrd tema poolt osutatud lisateenuse ühikuhind väheneb.
Juhul, kui haldusakti muutmine toimub ühe isiku kasuks ja teise isiku kahjuks, tuleb HMS § 64
lõigete 1 ja 4 kohaselt lähtuda sätetest, mis reguleerivad haldusakti muutmist isiku kahjuks. Seega
tuleb käesoleval juhul lähtuda HMS §-st 66. Haldusakti, mis andmise ajal oli õiguspärane, võib
tagasiulatuvalt isiku kahjuks muuta juhul, kui selleks on jäetud võimalus haldusaktis (HMS § 66
lg 2 p 1). Võttes arvesse RdtS § 98 lõikeid 1 ja 7 ning HMS §-i 66, on lubatav 08.10.2024
õiguspärase otsuse nr 1-7/24-043-TI tagasiulatuv muutmine vastavalt EVR-i taotluses esitatule
alates 08.12.2024, mil algas 2024/2025 liiklusgraafikuperiood.
Õiguspärase otsuse muutmine toimub EVR-i taotluse alusel ning EVR kui
raudteeinfrastruktuuriettevõtja on ainus osapool, kellele muudatus koormavat mõju avaldab.
Raudteeveoettevõtjatele, kes kasutavad EVR-i poolt osutatavat teenust, kaasneb soodustav mõju,
mida võimaldatakse igale infrastruktuuri kasutajale mittediskrimineerivatel alustel. Tuginedes
ülaltoodud faktilistele asjaoludele ja hinnates otsuse muutmisega kaasnevat mõju, ei pea TTJA
põhjendatuks enne otsuse muutmist saata otsuse muutmise eelnõud seotud osapooltele arvamuse
avaldamiseks.
Lisateenuse „Ühtne piiriülene veduriteenus“ tasude kujunemine 2024/2025
liiklusgraafikuperioodiks sisaldub 08.10.2024 otsuse Lisas 1 ehk seletuskirjas. Eeltoodust lähtudes
tuleb Lisas 1 teha järgnevad muudatused:
6
1. Punktis 2.1 ära muuta lisateenuse „Ühtne piiriülene veduriteenus“ tegevuskulud
järgnevalt:
„Lisateenuse ühtne piiriülene veduriteenus tegevuskulude arvestus on järgmine:
220 576 * (1+0,025) = 226 090 eurot
kus,
220 576 eurot – EVR 2023. a lisateenuse ühtne piiriülene veduriteenus tegevuskulud1;
0,025 – tarbijahinnaindeksiga korrigeerimine, seejuures 2,5% - Statistikaameti poolt avaldatud
tarbijahinnaindeks perioodil 2023 juuni – 2024 juuni.“
2. Punktis 2.2 alates tabelist 1 ära muuta lisateenuse „Ühtne piiriülene veduriteenus“ üldkulud järgnevalt:
„Tegevuskulude osakaal kõigi teenuste tegevuskulude koondsummast teenuste lõikes (enne
THIga korrigeerimist)
Tabel 2
Teenus Tegevuskulude
summa (EUR)
Osakaal tegevuskuludest
kokku (ümardatult)
Põhiteenus 29 413 381 92,04%
Lisateenus reisirongide eelsoojendus 0 0,00%
Lisateenus ühtne piiriülene veduriteenus 940 404 2,94%
Millest Eesti Raudtee maksed
Vanamaa Raudteele Narvas
220 576 0,69%
Abiteenus raudteeveeremi tehnoülevaatus 266 170 0,83%
Teenindusrajatised 573 177 1,79%
Muude teenuste põhjendatud tegevuskulud 762 731 2,39%
Kokku 31 955 863 100%
Põhiteenuse üldkulude arvestus on järgmine:
(7 336 600 – 381 705) * ~0,9204 * (1+0,025) = 6 561 317 eurot
kus,
7 336 600 eurot – EVR 2023. a üldkulud2;
381 705 eurot – kasutustasu määramisel kogukuludesse mittelülitatavad kulud3;
~0,9204 – põhiteenuse tegevuskulude osatähtsus raudteeinfrastruktuuriettevõtja kõigi teenuste
tegevuskulude koondsummast ümardatult (arvutuses on kasutatud ümardamata protsentmäära);
0,025 – tarbijahinnaindeksiga korrigeerimine, seejuures 2,5% - Statistikaameti poolt avaldatud
tarbijahinnaindeks perioodil 2023 juuni – 2024 juuni.
1 AS Eesti Raudtee 20. detsember 2024 kiri nr 1-4/5711 Lisa 1 2 AS Eesti Raudtee 23. juuli 2024 korrigeeritud andmestiku lisa 1 (raudteeinfrastruktuuriettevõtja 2023
kasumiaruanne, veerg – raudteeinfrastruktuuriettevõtja üldkulud, rida- tegevuskulud) 3 AS Eesti Raudtee 23. juuli 2024 korrigeeritud andmestiku lisa 4 (Kasutustasu määramisel kogukuludesse
mittelülitatavad kulud, üldkulud kokku)
7
Lisateenuse reisirongide eelsoojendus üldkulude summa on 0 eurot, lähtudes sellest, et
lisateenuse tegevuskulude osatähtsus raudteeinfrastruktuuriettevõtja kõigi teenuste tegevuskulude
summast on 0%.
Lisateenuse ühtne piiriülene veduriteenus üldkulude arvestus on järgmine:
(7 336 600 – 381 705) * ~0,0069 * (1+0,025) = 49 188 eurot
kus,
7 336 600 eurot – EVR 2023. a üldkulud4;
381 705 eurot – kasutustasu määramisel kogukuludesse mittelülitatavad kulud5;
~0,0069 – lisateenuse tegevuskulude osatähtsus raudteeinfrastruktuuriettevõtja kõigi teenuste
tegevuskulude koondsummast ümardatult (Eesti Raudtee maksed Vanamaa Raudteele Narvas);
0,025 – tarbijahinnaindeksiga korrigeerimine, seejuures 2,5% - Statistikaameti poolt avaldatud
tarbijahinnaindeks perioodil 2023 juuni – 2024 juuni.“
3. Punktis 2.3 ära muuta lisateenuse „Ühtne piiriülene veduriteenus“ kapitalikulud
järgnevalt:
„Lisateenuse ühtne piiriülene veduriteenus kapitalikulu on 3 583 eurot 6. „
4. Punktis 2.5 ära muuta lisateenuse „Ühtne piiriülene veduriteenus“ mõistlik ärikasum
järgnevalt:
„Lisateenuse ühtne piiriülene veduriteenus mõistlik ärikasum kujuneb järgmiselt:
5,48% * 20 440 eurot = 1 120 eurot
kus,
5,48% – Kapitali kaalutud keskmine (WACC), vt ka Error! Reference source not found.; 20 440 eurot – lisateenuse osutamiseks kasutatava põhivara jääkväärtus7.“
5. Punktis 2.8 ära muuta lisateenuse „Ühtne piiriülene veduriteenus“ kogukulu
järgnevalt:
EVR raudteeinfrastruktuuri lisateenusega ühtne piiriülene veduriteenus seotud kogukulude
prognoos 2024/2025 liiklusgraafikuperioodil on esitatud Tabel 3.
Lisateenuse „Ühtne piiriülene veduriteenus“ kogukulude prognoos 2024/2025
liiklusgraafikuperioodil (EUR) Tabel 3
Tegevuskulu 226 090
Üldkulu 49 188
Kapitalikulu 3 583
Mõistlik ärikasum 1 120
4 AS Eesti Raudtee 23. juuli 2024 korrigeeritud andmestiku lisa 1 (raudteeinfrastruktuuriettevõtja 2023
kasumiaruanne, veerg – raudteeinfrastruktuuriettevõtja üldkulud, rida- tegevuskulud) 5 AS Eesti Raudtee 23. juuli 2024 korrigeeritud andmestiku lisa 4 (Kasutustasu määramisel kogukuludesse
mittelülitatavad kulud, üldkulud kokku) 6 AS Eesti Raudtee 20. detsember 2024 kiri nr 1-4/5711 Lisa 1 7 AS Eesti Raudtee 20. detsember 2024 kiri nr 1-4/5711 Lisa 1
8
Kokku: 279 981
„
6. Punktis 6 alates „Lisateenuse ühikhind kujuneb järgmiselt:“ arvutada ühikuhind
järgnevalt:
Lisateenuse ühikhind kujuneb järgmiselt:
279 981 / 24 000 = 11,67 eurot
kus,
279 981 eurot – teenuse kogukulud aastas (Tabel 3);
24 000 – vagunite arv aastas8.
Ühtse piiriülese veduriteenuse kasutustasu 2024/2025 liiklusgraafikuperioodil on 11,67 eurot
vaguni kohta.“
8 AS Eesti Raudtee 20. detsember 2024 kiri nr 1-4/5711 Lisa 1
Abiteenus „Raudteeveeremi tehnoülevaatus“
EVR esitas 20.12.2024 kirjaga nr 1-4/5711 TTJA-le taotluse ümber kalkuleerida abiteenuse
„Raudteeveeremi tehnoülevaatus“ tasud seoses mahuprognoosi kasvuga. EVR sõlmis 13.12.2024
AS-ga Sillamäe Sadam abiteenuse osutamise lepingu, millega kaasneb teenuse mahu suurenemine,
mida varasem prognoos ei arvestanud.
Kuna abiteenuse hinnakujundus sõltub väga suures ulatuses teenuse mahuprognoosidest, siis on
TTJA hinnangul põhjendatud abiteenuse „Raudteeveeremi tehnoülevaatus“ tasude
ümberkalkuleerimine. Juhul, kui kõnealune muudatus oleks olnud teada kasutustasu kehtestamise
hetkel, oleks TTJA pidanud samuti sellega arvestama.
HMS § 44 lõike 1 punkti 2 kohaselt, haldusorgan uuendab menetlusosalise taotlusel
haldusmenetluse, kui asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei olnud isikule haldusmenetluse
ajal teada. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt, haldusorgan vaatab uuendatud menetluses asja läbi,
arvestades haldusakti kehtivuse, muutmise ja kehtetuks tunnistamisega seonduvaid sätteid.
HMS § 64 lõigete 1 ja 2 koostoimes, haldusorgan otsustab haldusakti muutmise kaalutlusõiguse
kohaselt, kui seadus ei keela haldusakti muuta või ei kohusta haldusakti muutma. Käesoleval juhul
on TTJA-l kui haldusorganil kaalutlusõigus seoses EVR-i taotlusega muuta kehtivat ja õiguspärast
haldusakti.
TTJA poolt abiteenuse „Raudteeveeremi tehnoülevaatus“ tasude ümberkalkuleerimine omab nii
soodustavat kui koormavat mõju erinevatele mõjutatud osapooltele. Isiku kasuks ehk soodustav
mõju avaldub raudteeveoettevõtjale, kes kasutab raudteeinfrastruktuuriettevõtja poolt osutatavat
teenust, kuivõrd kasutustasu väheneb. Isiku kahjuks ehk koormav mõju avaldub
raudteeinfrastruktuuriettevõtjale, kuivõrd tema poolt osutatud abiteenuse ühikuhind väheneb.
Juhul, kui haldusakti muutmine toimub ühe isiku kasuks ja teise isiku kahjuks, tuleb HMS § 64
lõigete 1 ja 4 kohaselt lähtuda sätetest, mis reguleerivad haldusakti muutmist isiku kahjuks. Seega
tuleb käesoleval juhul lähtuda HMS §-st 66. Haldusakti, mis andmise ajal oli õiguspärane, võib
tagasiulatuvalt isiku kahjuks muuta juhul, kui selleks on jäetud võimalus haldusaktis (HMS § 66
lg 2 p 1). Võttes arvesse RdtS § 98 lõikeid 1 ja 7 ning HMS §-i 66, on lubatav 08.10.2024
õiguspärase otsuse nr 1-7/24-043-TI tagasiulatuv muutmine vastavalt EVR-i taotluses esitatule
alates 08.12.2024, mil algas 2024/2025 liiklusgraafikuperiood.
Õiguspärase otsuse muutmine toimub EVR-i taotluse alusel ning EVR kui
raudteeinfrastruktuuriettevõtja on ainus osapool, kellele muudatus koormavat mõju avaldab.
Raudteeveoettevõtjatele, kes kasutavad EVR-i poolt osutatavat teenust, kaasneb soodustav mõju,
mida võimaldatakse igale infrastruktuuri kasutajale mittediskrimineerivatel alustel. Tuginedes
ülaltoodud faktilistele asjaoludele ja hinnates otsuse muutmisega kaasnevat mõju, ei pea TTJA
põhjendatuks enne otsuse muutmist saata otsuse muutmise eelnõud seotud osapooltele arvamuse
avaldamiseks.
Abiteenuse „Raudteeveeremi tehnoülevaatus“ tasude kujunemine 2024/2025
liiklusgraafikuperioodiks sisaldub 08.10.2024 otsuse Lisas 1 ehk seletuskirjas. Eeltoodust lähtudes
tuleb Lisas 1 teha järgnevad muudatused:
1. Punktis 7 alates „Abiteenuse ühikhind kujuneb järgmiselt:“ muuta ära vagunite arvu
prognoos aastas järgmiselt:
Abiteenuse ühikhind kujuneb järgmiselt:
10
353 622 / 45 845 = 7,71 eurot
kus,
353 622 eurot – teenuse kogukulud aastas (Error! Reference source not found.);
45 845 – vagunite arvu prognoos aastas9.
Abiteenuse raudteeveeremi tehnoülevaatus kasutustasu 2024/2025 liiklusgraafikuperioodil
on 7,71 eurot vaguniühiku kohta.
Muutmata osas jääb kehtima Lisa 1 selle 08.10.2024 sõnastuses.
9 AS Eesti Raudtee 20. detsember 2024 kiri nr 1-4/5711 Lisa 2
OTSUS
20.01.2025 nr 1-7/25-001-TI
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
08.10.2024 otsuse nr 1-7/24-043-TI „AS Eesti
Raudtee raudteeinfrastruktuuri kasutustasu
määramine 8. detsembril 2024. a algavaks
liiklusgraafikuperioodiks“ muutmine
Tulenevalt AS Eesti Raudtee 19.12.2024 taotlusest nr 23-3/5228-1, 20.12.2024 taotlusest nr 1-
4/5711, raudteeseaduse § 106 lõikest 1, haldusmenetluse seaduse § 64, § 66 lõike 2 punktist 1,
§ 66 lõikest 3 ning majandus- ja taristuministri 28. oktoobri 2020 määruse nr 64
„Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvestamise metoodika“ §-st 12:
muudan
1. 08.10.2024 otsuse nr 1-7/24-043-TI punkti 3.4. tagasiulatuvalt alates 08.12.2024
järgmiselt:
„3.4. Lisatasu kolmandatesse riikidesse suunduvatele või sealt saabuvatele rongidele:
0,00 eurot rong/km kohta;
0,00158 eurot brutotonn/km kohta.
Valga/Koidula – Muuga/Vaivara ja Narva – Muuga lõikudele, siht- või lähteriigiga
Kasahstan või Usbekistan. Veomaht 0 – 200 000 tonni.
0,00 eurot rong/km kohta;
0,00079 eurot brutotonn/km kohta.
Valga/Koidula – Muuga/Vaivara ja Narva – Muuga lõikudele, siht- või lähteriigiga
Kasahstan või Usbekistan. Veomaht 200 000+ tonni ning täitub summaarselt vähemalt
500 000 tonni liiklusgraafikuperioodi lõpuks (soodustus rakendatakse tagantjärele,
tingimuse täitumisel).
0,00 eurot rong/km kohta;
0,00 eurot brutotonn/km kohta.“;
2. 08.10.2024 otsuse nr 1-7/24-043-TI punkti 4.2. tagasiulatuvalt alates 8.12.2024
järgmiselt:
„4.2. Ühtne piiriülene veduriteenus: 11,67 eurot vaguni kohta.“;
3. 08.10.2024 otsuse nr 1-7/24-043-TI punkti 4.3. tagasiulatuvalt alates 8.12.2024
järgmiselt:
„4.3. Abiteenus raudteeveeremi tehnoülevaatus:
2
7,71 eurot vaguni kohta.“.
Kui raudtee-ettevõtja leiab, et teda on AS Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuri kasutustasu
määramisel koheldud diskrimineerivalt või muul viisil ebaõiglaselt, on tal õigus esitada
haldusmenetluse seaduses sätestatud korras vaie TTJA peadirektorile (Endla 10a, 10122
Tallinn, e-post [email protected]). Samuti on käesolevat otsust võimalik vaidlustada 30 päeva
jooksul selle teatavakstegemisest Tallinna Halduskohtus (Tallinna Kohtumaja, Pärnu mnt 7, 2
15082 Tallinn, e-post [email protected]) halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud
korras.
(allkirjastatud digitaalselt) Kristi Talving
peadirektor
Ingrid Jakobson [email protected]
From: [email protected]
Sent: Mon, 20 Jan 2025 12:05:56 +0000
To: <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>
Subject: Dokumendihaldus: Dokumendi juurdepääsupiirangut on muudetud
Tere!
Teavitame Teid, et Teile edastatud dokumendi juurdepääsupiirangut on muudetud:
Pealkiri: | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 08.10.2024 otsuse nr 1-7/24-043-TI „AS Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuri kasutustasu määramine 8. detsembril 2024. a algavaks liiklusgraafikuperioodiks“ muutmine |
Dokumendi liik: | Käskkiri |
Viit: | 1-7/25-001-TI |
Reg kpv: | 20.01.2025 |
Juurdepääsupiirang: | Avalik |
Juurdepääsupiirangu alus: | |
Kehtiv alates: | |
Kehtiv kuni: | |
Kehtiv kuni kirjeldus: |
|
Lisa 1
KINNITANUD
Peadirektor
ASUTUSESISESEKS
KASUTAMISEKS
Märge tehtud: 16.01.2025
Kehtib kuni: 16.01.2030
Alus: AvTS § 35 lg 1 p 17
Teabevaldaja: Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 08.10.2024 otsuse nr 1-7/24-043-TI „AS Eesti
Raudtee raudteeinfrastruktuuri kasutustasu määramine 8. detsembril 2024. a algavaks
liiklusgraafikuperioodiks“ muutmise seletuskiri
Segmendi „Kolmandatesse riikidesse suunduvad või sealt saabuvad rongid“ vähendatud
lisatasu määr
AS Eesti Raudtee (edaspidi EVR) esitas 19.12.2024 kirjaga nr 23-3/5228-1 Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) taotluse rakendada segmendile „Kolmandatesse
riikidesse suunduvad või sealt saabuvad rongid“ vähendatud lisatasu määr. EVR-i taotluse aluseks
on raudteeveoettevõtja AS-i GoRail (edaspidi GoRail) esitatud pöördumine. GoRail taotleb 30%
veotariifi soodustust Kasahstani ja Usbekistani päritolu mahukaupade veoks Eesti kaudu, sh
teraviljad, naftasaadused, kivisüsi ja metallid. Põhjuseks toodi välja konkurents erinevate
transpordikoridoride vahel, mille kaudu on võimalik Kasahstani ja Usbekistani mahukaupu vedada
- Venemaa, Läti ja Leedu sadamad.
Kasahstan on geopoliitiliste ja majanduslike piirangute tõttu rakendamas finantsmeetmeid
ekspordikanalite arendamiseks, mis toetavad transiitvoogude suunamist läbi Eesti. Muuga sadama
kaasaegne infrastruktuur, sealhulgas Baltikumi suurim viljaterminal, tagab logistilise võimekuse
mahukaupade käitlemiseks. Kavandatavad veod kujutavad endast uusi transiitvooge, mida Eesti
kaudu pole seni suures mahus veetud, pakkudes võimalust avada täiendavaid ekspordikanaleid ja
suurendada kaubamahtusid.
EVR analüüsis GoRaili taotlust ning leiab, et 30% soodustus terviktariifist pole realistlik, sest hind
kujuneks madalamaks, kui minimaalse juurdepääsupaketi tasu (edaspidi MJP). Siiski mõjutaks
lisatasudest loobumine kasutustasu tervikuna ca 28%. Vedaja, terminali, sadama ja EVR-i
soodushindade koosmõjul on Eestit läbiva veokoridori hind Lätit läbivaga võrreldav. Seetõttu
soovib EVR vedajale vastu tulla ning veoprojekti toetada. Soodustust soovitakse pakkuda
Valga/Koidula – Muuga/Vaivara ja Narva – Muuga lõikudele kahes astmes, sõltuvalt veomahust.
Kuni 200 000 tonni täitumiseni -50% ja alates 200 000 tonnist -100% tagantjärele maksena
tingimusel, et projekti veomahuks liiklusgraafikuperioodil täitub 500 000 tonni (Joonis 1). Kauba
siht- või lähteriik peab olema Kasahstan või Usbekistan. Võrdse kohtlemise printsiibist lähtuvalt,
rakenduks soodustus kõigile vedajatele ja mahuarvestus käib vedajate üleselt. EVR taotleb
muudatuse rakendamist alates 08. detsembrist 2024 kehtivusega 2024/2025
liiklusgraafikuperioodi lõpuni.
2
Segmendi „Kolmandatesse riikidesse suunduvad või sealt saabuvad rongid“ kaheastmeline
soodustus
Joonis 1
1 2 3
Hinnakiri Soodustus 50% Soodustus 100%
Eurot brutotonn/km
kohta
Eurot brutotonn/km
kohta
Eurot brutotonn/km
kohta
Segmendi lisatasu 0,00158 0,00079 0,00
Veomahu tingimus - 0 – 200 000 tonni alates 200 000 tonni,
aga tingimusel, et
täitub summaarselt
vähemalt 500 000
tonni
liiklusgraafikuperioo
di lõpuks.
Muud tingimused Siht- ja lähteriik KZ/UZ; kohaldub raudteelõikudel Piirijaamad –
Muuga/Vaivara välja arvatud Narva-Vaivara lõik.
TTJA hinnangul on kaheastmeline soodussüsteem põhjendatud, kuna vedaja ei ole kõrge poliitilise
riski tõttu veomahu osas garantiid pakkunud. Samuti on TTJA seisukohal, et tänases olukorras,
kus Eesti kaubaveo mahud on ajalooliselt madalaimad, on igasuguse uue transiitvoo tekkimise
toetamine vajalik.
HMS § 44 lõike 1 punkti 2 kohaselt, haldusorgan uuendab menetlusosalise taotlusel
haldusmenetluse, kui asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei olnud isikule haldusmenetluse
ajal teada. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt, haldusorgan vaatab uuendatud menetluses asja läbi,
arvestades haldusakti kehtivuse, muutmise ja kehtetuks tunnistamisega seonduvaid sätteid.
HMS § 64 lõigete 1 ja 2 koostoimes, haldusorgan otsustab haldusakti muutmise kaalutlusõiguse
kohaselt, kui seadus ei keela haldusakti muuta või ei kohusta haldusakti muutma. Käesoleval juhul
on TTJA-l kui haldusorganil kaalutlusõigus seoses EVR-i taotlusega muuta kehtivat ja õiguspärast
haldusakti.
TTJA poolt raudteeinfrastruktuuri juurdepääsu tagavate põhiteenuste lisatasu määra vähendamine
segmendis „Kolmandatesse riikidesse suunduvad või sealt saabuvad rongid“ omab nii soodustavat
kui koormavat mõju erinevatele mõjutatud osapooltele. Isiku kasuks ehk soodustav mõju avaldub
raudteeveoettevõtjale, kes kasutab raudteeinfrastruktuuriettevõtja poolt osutatavat teenust, kuivõrd
lisatasu väheneb. Isiku kahjuks ehk koormav mõju avaldub raudteeinfrastruktuuriettevõtjale,
kuivõrd tema poolt osutatud põhiteenuse lisatasu ühikuhind väheneb.
Juhul, kui haldusakti muutmine toimub ühe isiku kasuks ja teise isiku kahjuks, tuleb HMS § 64
lõigete 1 ja 4 kohaselt lähtuda sätetest, mis reguleerivad haldusakti muutmist isiku kahjuks. Seega
tuleb käesoleval juhul lähtuda HMS §-st 66. Haldusakti, mis andmise ajal oli õiguspärane, võib
tagasiulatuvalt isiku kahjuks muuta juhul, kui selleks on jäetud võimalus haldusaktis (HMS § 66
lg 2 p 1). Võttes arvesse RdtS § 98 lõikeid 1 ja 7, Rdts §-i 99 ning HMS §-i 66, on lubatav
3
08.10.2024 õiguspärase otsuse nr 1-7/24-043-TI tagasiulatuv muutmine vastavalt EVR-i taotluses
esitatule alates 08.12.2024, mil algas 2024/2025 liiklusgraafikuperiood.
Õiguspärase otsuse muutmine toimub EVR-i taotluse alusel ning EVR kui
raudteeinfrastruktuuriettevõtja on ainus osapool, kellele muudatus koormavat mõju avaldab.
Raudteeveoettevõtjatele, kes kasutavad EVR-i poolt osutatavat teenust, kaasneb soodustav mõju,
mida võimaldatakse igale infrastruktuuri kasutajale mittediskrimineerivatel alustel. Tuginedes
ülaltoodud faktilistele asjaoludele ja hinnates otsuse muutmisega kaasnevat mõju, ei pea TTJA
põhjendatuks enne otsuse muutmist saata otsuse muutmise eelnõud seotud osapooltele arvamuse
avaldamiseks.
Juurdepääsu tagavate põhiteenuste lisatasude kujunemine 2024/2025 liiklusgraafikuperioodiks
sisaldub 08.10.2024 otsuse Lisas 1 ehk seletuskirjas. Eeltoodust lähtudes tuleb Lisas 1 teha
järgnevad muudatused:
1. Punktis 4.3 tuleb segmendile „Kolmandatesse riikidesse suunduvad või sealt
saabuvad rongid“ lisada kaheastmeline soodussüsteem järgnevalt:
„Segmendi „Kolmandatesse riikidesse suunduvad või sealt saabuvad rongid“ lisatasud
kujunevad järgmiselt:
0,00556 – 0,00398 = 0,00158 eurot btn/km
kus,
0,00556 eurot btn/km kohta – liiklusgraafikuperioodi 2023/2024 btn/km summaarne ühikuhind;
0,00398 eurot btn/km kohta – liiklusgraafikuperioodi 2024/2025 btn/km MJP.
19.12.2024 esitas EVR TTJA-le taotluse nr 23-3/5228-1, milles palus segmendile „Kolmandatesse
riikidesse suunduvad või sealt saabuvad rongid“ rakendada vähendatud lisatasu määr. Soodustust
soovitakse pakkuda Valga/Koidula – Muuga/Vaivara ja Narva – Muuga lõikudele kahes astmes,
sõltuvalt veomahust. Kuni 200 000 tonni täitumiseni -50% ja alates 200 000 tonnist -100%
tagantjärele maksena tingimusel, et projekti veomahuks liiklusgraafikuperioodil täitub 500 000
tonni. Kauba siht- või lähteriik peab olema Kasahstan või Usbekistan. Võrdse kohtlemise
printsiibist lähtuvalt, rakenduks soodustus kõigile vedajatele ja mahuarvestus käib vedajate üleselt.
TTJA hinnangul on kaheastmeline soodussüsteem põhjendatud, kuna vedaja ei ole kõrge poliitilise
riski tõttu veomahu osas garantiid pakkunud. Samuti on TTJA seisukohal, et tänases olukorras,
kus Eesti kaubaveo mahud on ajalooliselt madalaimad, on igasuguse uue transiitvoo tekkimise
toetamine vajalik. Selle tulemusena kehtestab TTJA segmendis „Kolmandatesse riikidesse
suunduvad või sealt saabuvad rongid“ järgmised ühikuhinnad kuni 2024/2025
liiklusgraafikuperioodi lõpuni:
0,00158 eurot btn/km;
Valga/Koidula – Muuga/Vaivara ja Narva – Muuga lõikudele, siht- või lähteriigiga Kasahstan või
Usbekistan:
0,00079 eurot btn/km tingimusel, et veomaht on 0 – 200 000 tonni;
0,00 eurot btn/km tingimusel, et veomaht on suurem kui 200 000 tonni ning täitub summaarselt
vähemalt 500 000 tonni liiklusgraafikuperioodi lõpuks (soodustus rakendatakse tagantjärele,
tingimuse täitumisel).
4
Segmendi „Siseriiklik/EL sisene - kivisöe ja põlevkivi saadused, nafta- ja
keemiatooted“ lisatasud kujunevad järgmiselt:
0,00649 – 0,00398 = 0,00251 eurot btn/km
kus,
0,00649 eurot btn/km kohta – liiklusgraafikuperioodi 2023/2024 btn/km summaarne ühikuhind;
0,00398 eurot btn/km kohta – liiklusgraafikuperioodi 2024/2025 btn/km MJP.
Lisatasude ühikuhinnad kõikidele määratletud turusegmentidele on toodud Tabel 1.
Põhiteenuse lisatasude ühikuhinnad alates 08.12.2024:
Tabel 1
Segment
eurot / brutotonn
km
eurot / rong-km
1 Siseriiklik reisijatevedu 0,00511 1,40
2 Rahvusvaheline reisijatevedu - -
3 Vedurite reservsõidud - -
4 Kolmandatesse riikidesse suunduvad või sealt saabuvad rongid
0,00158 -
4.1 Valga/Koidula – Muuga/Vaivara ja Narva – Muuga lõikudele, siht- või lähteriigiga Kasahstan või Usbekistan. Veomaht 0 – 200 000 tonni.
0,00079
4.2 Valga/Koidula – Muuga/Vaivara ja Narva – Muuga lõikudele, siht- või lähteriigiga Kasahstan või Usbekistan. Veomaht 200 000+ tonni ning täitub summaarselt vähemalt 500 000 tonni liiklusgraafikuperioodi lõpuks (soodustus rakendatakse tagantjärele, tingimuse täitumisel).
0,00
5 Siseriiklik/EL sisene kaubavedu - -
6 Siseriiklik/EL sisene kaubavedu (kivisöe ja põlevkivi saadused, nafta- ja keemiatooted)
0,00251 -
„
Lisateenus „Ühtne piiriülene veduriteenus“
EVR esitas 20.12.2024 kirjaga nr 1-4/5711 TTJA-le taotluse ümber kalkuleerida lisateenuse
„Ühtne piiriülene veduriteenus“ tasud seoses märkimisväärse muutusega otsekulude suuruses.
2022. aastal sõlmitud veduriteenuse leping EVR-i ja GoRaili vahel rongide üleveoks Koidula-
Petseri piirilõigul lõppes 2024. aastal ning lepingu pikendamise asemel otsustas EVR sõlmida
kontsessioonilepingud kvalifitseeruvate veoettevõtjatega. Olulise tingimusena ei maksa EVR
kontsessionääridele teenuse osutamisel tasu. Seetõttu kaob 2025. aastal ära varasem GoRail
lepingust tulenev teenuse kulu. Ühtse piiriülese veduriteenuse kontekstis säilib kulu Narva –
Ivangorod piirijaamas, kus Venemaa Raudtee seda teenust vastavalt rahvusvahelistele lepingutele
jätkuvalt osutab.
TTJA hinnangul on eeltoodust tulenevalt põhjendatud lisateenuse „Ühtne piiriülene veduriteenus“
tasude ümberkalkuleerimine kuna otsekulude suurus omab kasutustasudele väga suurt mõju.
Juhul, kui kõnealune muudatus oleks olnud teada kasutustasu kehtestamise hetkel, oleks TTJA
pidanud samuti sellega arvestama.
HMS § 44 lõike 1 punkti 2 kohaselt, haldusorgan uuendab menetlusosalise taotlusel
haldusmenetluse, kui asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei olnud isikule haldusmenetluse
ajal teada. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt, haldusorgan vaatab uuendatud menetluses asja läbi,
arvestades haldusakti kehtivuse, muutmise ja kehtetuks tunnistamisega seonduvaid sätteid.
HMS § 64 lõigete 1 ja 2 koostoimes, haldusorgan otsustab haldusakti muutmise kaalutlusõiguse
kohaselt, kui seadus ei keela haldusakti muuta või ei kohusta haldusakti muutma. Käesoleval juhul
on TTJA-l kui haldusorganil kaalutlusõigus seoses EVR-i taotlusega muuta kehtivat ja õiguspärast
haldusakti.
TTJA poolt lisateenuse „Ühtne piiriülene veduriteenus“ tasude ümberkalkuleerimine omab nii
soodustavat kui koormavat mõju erinevatele mõjutatud osapooltele. Isiku kasuks ehk soodustav
mõju avaldub raudteeveoettevõtjale, kes kasutab raudteeinfrastruktuuriettevõtja poolt osutatavat
teenust, kuivõrd kasutustasu väheneb. Isiku kahjuks ehk koormav mõju avaldub
raudteeinfrastruktuuriettevõtjale, kuivõrd tema poolt osutatud lisateenuse ühikuhind väheneb.
Juhul, kui haldusakti muutmine toimub ühe isiku kasuks ja teise isiku kahjuks, tuleb HMS § 64
lõigete 1 ja 4 kohaselt lähtuda sätetest, mis reguleerivad haldusakti muutmist isiku kahjuks. Seega
tuleb käesoleval juhul lähtuda HMS §-st 66. Haldusakti, mis andmise ajal oli õiguspärane, võib
tagasiulatuvalt isiku kahjuks muuta juhul, kui selleks on jäetud võimalus haldusaktis (HMS § 66
lg 2 p 1). Võttes arvesse RdtS § 98 lõikeid 1 ja 7 ning HMS §-i 66, on lubatav 08.10.2024
õiguspärase otsuse nr 1-7/24-043-TI tagasiulatuv muutmine vastavalt EVR-i taotluses esitatule
alates 08.12.2024, mil algas 2024/2025 liiklusgraafikuperiood.
Õiguspärase otsuse muutmine toimub EVR-i taotluse alusel ning EVR kui
raudteeinfrastruktuuriettevõtja on ainus osapool, kellele muudatus koormavat mõju avaldab.
Raudteeveoettevõtjatele, kes kasutavad EVR-i poolt osutatavat teenust, kaasneb soodustav mõju,
mida võimaldatakse igale infrastruktuuri kasutajale mittediskrimineerivatel alustel. Tuginedes
ülaltoodud faktilistele asjaoludele ja hinnates otsuse muutmisega kaasnevat mõju, ei pea TTJA
põhjendatuks enne otsuse muutmist saata otsuse muutmise eelnõud seotud osapooltele arvamuse
avaldamiseks.
Lisateenuse „Ühtne piiriülene veduriteenus“ tasude kujunemine 2024/2025
liiklusgraafikuperioodiks sisaldub 08.10.2024 otsuse Lisas 1 ehk seletuskirjas. Eeltoodust lähtudes
tuleb Lisas 1 teha järgnevad muudatused:
6
1. Punktis 2.1 ära muuta lisateenuse „Ühtne piiriülene veduriteenus“ tegevuskulud
järgnevalt:
„Lisateenuse ühtne piiriülene veduriteenus tegevuskulude arvestus on järgmine:
220 576 * (1+0,025) = 226 090 eurot
kus,
220 576 eurot – EVR 2023. a lisateenuse ühtne piiriülene veduriteenus tegevuskulud1;
0,025 – tarbijahinnaindeksiga korrigeerimine, seejuures 2,5% - Statistikaameti poolt avaldatud
tarbijahinnaindeks perioodil 2023 juuni – 2024 juuni.“
2. Punktis 2.2 alates tabelist 1 ära muuta lisateenuse „Ühtne piiriülene veduriteenus“ üldkulud järgnevalt:
„Tegevuskulude osakaal kõigi teenuste tegevuskulude koondsummast teenuste lõikes (enne
THIga korrigeerimist)
Tabel 2
Teenus Tegevuskulude
summa (EUR)
Osakaal tegevuskuludest
kokku (ümardatult)
Põhiteenus 29 413 381 92,04%
Lisateenus reisirongide eelsoojendus 0 0,00%
Lisateenus ühtne piiriülene veduriteenus 940 404 2,94%
Millest Eesti Raudtee maksed
Vanamaa Raudteele Narvas
220 576 0,69%
Abiteenus raudteeveeremi tehnoülevaatus 266 170 0,83%
Teenindusrajatised 573 177 1,79%
Muude teenuste põhjendatud tegevuskulud 762 731 2,39%
Kokku 31 955 863 100%
Põhiteenuse üldkulude arvestus on järgmine:
(7 336 600 – 381 705) * ~0,9204 * (1+0,025) = 6 561 317 eurot
kus,
7 336 600 eurot – EVR 2023. a üldkulud2;
381 705 eurot – kasutustasu määramisel kogukuludesse mittelülitatavad kulud3;
~0,9204 – põhiteenuse tegevuskulude osatähtsus raudteeinfrastruktuuriettevõtja kõigi teenuste
tegevuskulude koondsummast ümardatult (arvutuses on kasutatud ümardamata protsentmäära);
0,025 – tarbijahinnaindeksiga korrigeerimine, seejuures 2,5% - Statistikaameti poolt avaldatud
tarbijahinnaindeks perioodil 2023 juuni – 2024 juuni.
1 AS Eesti Raudtee 20. detsember 2024 kiri nr 1-4/5711 Lisa 1 2 AS Eesti Raudtee 23. juuli 2024 korrigeeritud andmestiku lisa 1 (raudteeinfrastruktuuriettevõtja 2023
kasumiaruanne, veerg – raudteeinfrastruktuuriettevõtja üldkulud, rida- tegevuskulud) 3 AS Eesti Raudtee 23. juuli 2024 korrigeeritud andmestiku lisa 4 (Kasutustasu määramisel kogukuludesse
mittelülitatavad kulud, üldkulud kokku)
7
Lisateenuse reisirongide eelsoojendus üldkulude summa on 0 eurot, lähtudes sellest, et
lisateenuse tegevuskulude osatähtsus raudteeinfrastruktuuriettevõtja kõigi teenuste tegevuskulude
summast on 0%.
Lisateenuse ühtne piiriülene veduriteenus üldkulude arvestus on järgmine:
(7 336 600 – 381 705) * ~0,0069 * (1+0,025) = 49 188 eurot
kus,
7 336 600 eurot – EVR 2023. a üldkulud4;
381 705 eurot – kasutustasu määramisel kogukuludesse mittelülitatavad kulud5;
~0,0069 – lisateenuse tegevuskulude osatähtsus raudteeinfrastruktuuriettevõtja kõigi teenuste
tegevuskulude koondsummast ümardatult (Eesti Raudtee maksed Vanamaa Raudteele Narvas);
0,025 – tarbijahinnaindeksiga korrigeerimine, seejuures 2,5% - Statistikaameti poolt avaldatud
tarbijahinnaindeks perioodil 2023 juuni – 2024 juuni.“
3. Punktis 2.3 ära muuta lisateenuse „Ühtne piiriülene veduriteenus“ kapitalikulud
järgnevalt:
„Lisateenuse ühtne piiriülene veduriteenus kapitalikulu on 3 583 eurot 6. „
4. Punktis 2.5 ära muuta lisateenuse „Ühtne piiriülene veduriteenus“ mõistlik ärikasum
järgnevalt:
„Lisateenuse ühtne piiriülene veduriteenus mõistlik ärikasum kujuneb järgmiselt:
5,48% * 20 440 eurot = 1 120 eurot
kus,
5,48% – Kapitali kaalutud keskmine (WACC), vt ka Error! Reference source not found.; 20 440 eurot – lisateenuse osutamiseks kasutatava põhivara jääkväärtus7.“
5. Punktis 2.8 ära muuta lisateenuse „Ühtne piiriülene veduriteenus“ kogukulu
järgnevalt:
EVR raudteeinfrastruktuuri lisateenusega ühtne piiriülene veduriteenus seotud kogukulude
prognoos 2024/2025 liiklusgraafikuperioodil on esitatud Tabel 3.
Lisateenuse „Ühtne piiriülene veduriteenus“ kogukulude prognoos 2024/2025
liiklusgraafikuperioodil (EUR) Tabel 3
Tegevuskulu 226 090
Üldkulu 49 188
Kapitalikulu 3 583
Mõistlik ärikasum 1 120
4 AS Eesti Raudtee 23. juuli 2024 korrigeeritud andmestiku lisa 1 (raudteeinfrastruktuuriettevõtja 2023
kasumiaruanne, veerg – raudteeinfrastruktuuriettevõtja üldkulud, rida- tegevuskulud) 5 AS Eesti Raudtee 23. juuli 2024 korrigeeritud andmestiku lisa 4 (Kasutustasu määramisel kogukuludesse
mittelülitatavad kulud, üldkulud kokku) 6 AS Eesti Raudtee 20. detsember 2024 kiri nr 1-4/5711 Lisa 1 7 AS Eesti Raudtee 20. detsember 2024 kiri nr 1-4/5711 Lisa 1
8
Kokku: 279 981
„
6. Punktis 6 alates „Lisateenuse ühikhind kujuneb järgmiselt:“ arvutada ühikuhind
järgnevalt:
Lisateenuse ühikhind kujuneb järgmiselt:
279 981 / 24 000 = 11,67 eurot
kus,
279 981 eurot – teenuse kogukulud aastas (Tabel 3);
24 000 – vagunite arv aastas8.
Ühtse piiriülese veduriteenuse kasutustasu 2024/2025 liiklusgraafikuperioodil on 11,67 eurot
vaguni kohta.“
8 AS Eesti Raudtee 20. detsember 2024 kiri nr 1-4/5711 Lisa 1
Abiteenus „Raudteeveeremi tehnoülevaatus“
EVR esitas 20.12.2024 kirjaga nr 1-4/5711 TTJA-le taotluse ümber kalkuleerida abiteenuse
„Raudteeveeremi tehnoülevaatus“ tasud seoses mahuprognoosi kasvuga. EVR sõlmis 13.12.2024
AS-ga Sillamäe Sadam abiteenuse osutamise lepingu, millega kaasneb teenuse mahu suurenemine,
mida varasem prognoos ei arvestanud.
Kuna abiteenuse hinnakujundus sõltub väga suures ulatuses teenuse mahuprognoosidest, siis on
TTJA hinnangul põhjendatud abiteenuse „Raudteeveeremi tehnoülevaatus“ tasude
ümberkalkuleerimine. Juhul, kui kõnealune muudatus oleks olnud teada kasutustasu kehtestamise
hetkel, oleks TTJA pidanud samuti sellega arvestama.
HMS § 44 lõike 1 punkti 2 kohaselt, haldusorgan uuendab menetlusosalise taotlusel
haldusmenetluse, kui asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei olnud isikule haldusmenetluse
ajal teada. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt, haldusorgan vaatab uuendatud menetluses asja läbi,
arvestades haldusakti kehtivuse, muutmise ja kehtetuks tunnistamisega seonduvaid sätteid.
HMS § 64 lõigete 1 ja 2 koostoimes, haldusorgan otsustab haldusakti muutmise kaalutlusõiguse
kohaselt, kui seadus ei keela haldusakti muuta või ei kohusta haldusakti muutma. Käesoleval juhul
on TTJA-l kui haldusorganil kaalutlusõigus seoses EVR-i taotlusega muuta kehtivat ja õiguspärast
haldusakti.
TTJA poolt abiteenuse „Raudteeveeremi tehnoülevaatus“ tasude ümberkalkuleerimine omab nii
soodustavat kui koormavat mõju erinevatele mõjutatud osapooltele. Isiku kasuks ehk soodustav
mõju avaldub raudteeveoettevõtjale, kes kasutab raudteeinfrastruktuuriettevõtja poolt osutatavat
teenust, kuivõrd kasutustasu väheneb. Isiku kahjuks ehk koormav mõju avaldub
raudteeinfrastruktuuriettevõtjale, kuivõrd tema poolt osutatud abiteenuse ühikuhind väheneb.
Juhul, kui haldusakti muutmine toimub ühe isiku kasuks ja teise isiku kahjuks, tuleb HMS § 64
lõigete 1 ja 4 kohaselt lähtuda sätetest, mis reguleerivad haldusakti muutmist isiku kahjuks. Seega
tuleb käesoleval juhul lähtuda HMS §-st 66. Haldusakti, mis andmise ajal oli õiguspärane, võib
tagasiulatuvalt isiku kahjuks muuta juhul, kui selleks on jäetud võimalus haldusaktis (HMS § 66
lg 2 p 1). Võttes arvesse RdtS § 98 lõikeid 1 ja 7 ning HMS §-i 66, on lubatav 08.10.2024
õiguspärase otsuse nr 1-7/24-043-TI tagasiulatuv muutmine vastavalt EVR-i taotluses esitatule
alates 08.12.2024, mil algas 2024/2025 liiklusgraafikuperiood.
Õiguspärase otsuse muutmine toimub EVR-i taotluse alusel ning EVR kui
raudteeinfrastruktuuriettevõtja on ainus osapool, kellele muudatus koormavat mõju avaldab.
Raudteeveoettevõtjatele, kes kasutavad EVR-i poolt osutatavat teenust, kaasneb soodustav mõju,
mida võimaldatakse igale infrastruktuuri kasutajale mittediskrimineerivatel alustel. Tuginedes
ülaltoodud faktilistele asjaoludele ja hinnates otsuse muutmisega kaasnevat mõju, ei pea TTJA
põhjendatuks enne otsuse muutmist saata otsuse muutmise eelnõud seotud osapooltele arvamuse
avaldamiseks.
Abiteenuse „Raudteeveeremi tehnoülevaatus“ tasude kujunemine 2024/2025
liiklusgraafikuperioodiks sisaldub 08.10.2024 otsuse Lisas 1 ehk seletuskirjas. Eeltoodust lähtudes
tuleb Lisas 1 teha järgnevad muudatused:
1. Punktis 7 alates „Abiteenuse ühikhind kujuneb järgmiselt:“ muuta ära vagunite arvu
prognoos aastas järgmiselt:
Abiteenuse ühikhind kujuneb järgmiselt:
10
353 622 / 45 845 = 7,71 eurot
kus,
353 622 eurot – teenuse kogukulud aastas (Error! Reference source not found.);
45 845 – vagunite arvu prognoos aastas9.
Abiteenuse raudteeveeremi tehnoülevaatus kasutustasu 2024/2025 liiklusgraafikuperioodil
on 7,71 eurot vaguniühiku kohta.
Muutmata osas jääb kehtima Lisa 1 selle 08.10.2024 sõnastuses.
9 AS Eesti Raudtee 20. detsember 2024 kiri nr 1-4/5711 Lisa 2
OTSUS
20.01.2025 nr 1-7/25-001-TI
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
08.10.2024 otsuse nr 1-7/24-043-TI „AS Eesti
Raudtee raudteeinfrastruktuuri kasutustasu
määramine 8. detsembril 2024. a algavaks
liiklusgraafikuperioodiks“ muutmine
Tulenevalt AS Eesti Raudtee 19.12.2024 taotlusest nr 23-3/5228-1, 20.12.2024 taotlusest nr 1-
4/5711, raudteeseaduse § 106 lõikest 1, haldusmenetluse seaduse § 64, § 66 lõike 2 punktist 1,
§ 66 lõikest 3 ning majandus- ja taristuministri 28. oktoobri 2020 määruse nr 64
„Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvestamise metoodika“ §-st 12:
muudan
1. 08.10.2024 otsuse nr 1-7/24-043-TI punkti 3.4. tagasiulatuvalt alates 08.12.2024
järgmiselt:
„3.4. Lisatasu kolmandatesse riikidesse suunduvatele või sealt saabuvatele rongidele:
0,00 eurot rong/km kohta;
0,00158 eurot brutotonn/km kohta.
Valga/Koidula – Muuga/Vaivara ja Narva – Muuga lõikudele, siht- või lähteriigiga
Kasahstan või Usbekistan. Veomaht 0 – 200 000 tonni.
0,00 eurot rong/km kohta;
0,00079 eurot brutotonn/km kohta.
Valga/Koidula – Muuga/Vaivara ja Narva – Muuga lõikudele, siht- või lähteriigiga
Kasahstan või Usbekistan. Veomaht 200 000+ tonni ning täitub summaarselt vähemalt
500 000 tonni liiklusgraafikuperioodi lõpuks (soodustus rakendatakse tagantjärele,
tingimuse täitumisel).
0,00 eurot rong/km kohta;
0,00 eurot brutotonn/km kohta.“;
2. 08.10.2024 otsuse nr 1-7/24-043-TI punkti 4.2. tagasiulatuvalt alates 8.12.2024
järgmiselt:
„4.2. Ühtne piiriülene veduriteenus: 11,67 eurot vaguni kohta.“;
3. 08.10.2024 otsuse nr 1-7/24-043-TI punkti 4.3. tagasiulatuvalt alates 8.12.2024
järgmiselt:
„4.3. Abiteenus raudteeveeremi tehnoülevaatus:
2
7,71 eurot vaguni kohta.“.
Kui raudtee-ettevõtja leiab, et teda on AS Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuri kasutustasu
määramisel koheldud diskrimineerivalt või muul viisil ebaõiglaselt, on tal õigus esitada
haldusmenetluse seaduses sätestatud korras vaie TTJA peadirektorile (Endla 10a, 10122
Tallinn, e-post [email protected]). Samuti on käesolevat otsust võimalik vaidlustada 30 päeva
jooksul selle teatavakstegemisest Tallinna Halduskohtus (Tallinna Kohtumaja, Pärnu mnt 7, 2
15082 Tallinn, e-post [email protected]) halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud
korras.
(allkirjastatud digitaalselt) Kristi Talving
peadirektor
Ingrid Jakobson [email protected]