Ettepanekud Saaremaa valla ÜP eskiisile ja KSH aruande eelnõule

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Saaremaa Vallavalitsus

[email protected]

Tallinna tn 10

93819, Kuressaare, Saare maakond

Teie 20.11.2024 nr 5-2/6167-1

Meie 20.01.2025 nr 7.2-2/25/19874-2

Ettepanekud Saaremaa valla

üldplaneeringu eskiisile ja KSH aruande

eelnõule

Olete teavitanud meid Saaremaa valla üldplaneeringu eskiislahenduse (edaspidi planeering) ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu avalikust väljapanekust ja

väljapaneku tulemuste avalikest aruteludest.

Transpordiameti eellane Maanteeamet esitas ettepanekud planeeringu lähteseisukohtadele ja KSH

väljatöötamise kavatsusele 30.11.2018 kirjaga nr 15-2/18/49793-3 (edaspidi seisukohad).

Oleme planeeringu (koostaja Saaremaa Vallavalitsus) ning KSH aruande eelnõu (koostaja Alkranel

OÜ) läbi vaadanud ning esitame järgnevad märkused ja ettepanekud, mille alusel planeeringut

korrigeerida ja täiendada.

Planeering

1. Üldplaneeringu seletuskiri ja KSH sisaldavad mitmeid ebatäpsusi, puudulikke viiteid ning on

kohati raskesti arusaadavad.

2. Palume üldplaneeringus arvestada Kuressaare lennuvälja lähiümbruse piirangupindade ja

kaitsevööndiga.

3. Planeerimisseaduse § 75 lg 1 punkt 1 kohaselt on üldplaneeringu üheks ülesandeks

transpordivõrgustikust ja muust infrastruktuurist põhjustatud kitsenduste määramine. Vastavalt

meresõiduohutuse seaduse § 48 lg 1 piiratakse ehitustegevust, kui see kahjustab

meresõiduohutust. Samuti on keelatud paigaldada tulesid, mis segavad navigatsioonimärgi

eristamist (§ 48 lg 4). Seetõttu palume täiendada planeeringu seletuskirja punkti 10.5 teabega

navigatsioonimärgistusest põhjustatud piirangute kohta ning joonistel välja tuua Saaremaa

vallas paiknevad tuletornid, tulepaagid ja päevamärgid.

4. Juhime tähelepanu, et navigatsioonimärgid ei pruugi paikneda vaid sadamas. Näiteks Vilsandi

tuletorn (navigatsioonimärk nr 925) paikneb Vilsandi saare lääneosas kolme kilomeetri

kaugusel Vikati sadamast, mis on ainuke olemasolev sadam Vilsandil.

5. Vastavalt sadamaseadusele peavad sadamad olema kantud sadamaregistrisse (§ 37 lg 2), välja

arvatud juhul kui tegemist on füüsilise isiku poolt väljaspool tema majandus- või kutsetegevust

isiklikuks tarbeks paigaldatud või ehitatud sildumisrajatisega (§ 1 lg 2 punkt 1). Palume tuua

nimetatud asjaolu välja seletuskirja punktis 6.2.10.

2 (4)

6. Seletuskirja lk 130 punkti 10.5 esimeses lõigus on viidatud seletuskirja punktile 6.2.9,

korrektne oleks viidata seletuskirja punktile 6.2.10.

7. Üldplaneeringu seletuskirja tabel 6 Saaremaa valla olemasolevad ja perspektiivsed sadamad

on segadust tekitav ning ebakorrektne järgnevatel põhjustel:

7.1. tabelis ja joonistel ei ole aru saada, millised toodud sadamatest on praegu olemas ja

millised ei ole. Palume täiendada tabelit 6 ja jooniseid ning eristada olemasolevad ja

perspektiivsed sadamad;

7.2. sadamaregistrisse kantud sadamatest (hetkel olemasolevad sadamad) ei ole tabelis

näidatud Mõntu väikelaevade sadamat ja Veere vanasadamat. Palume tabelit täiendada või

tuua välja põhjus, miks need sadamad ei leia kajastamist tabelis 6;

7.3. tabelis nimetatud Kaavi sadama puhul on Saaremaa valla üldplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruandes kasutatud nime Kaavi paadisadam. Seda nime

kasutatakse ka sadamaregistris, palume kasutada registris olevat nime;

7.4. tabelis nimetatud Läätsa sadam kannab sadamaregistri järgi nime Läätsa paadisadam ning

Nasva meresadam nime Nasva sadam. Palume kasutada sadamaregistris olevaid nimesid.

8. Integreerida planeeringusse üleriigilise planeeringu mereala teemaplaneeringuga kavandatud

püsiühenduste trassid ja säilitamisele kuuluvad taliteede koridorid.

9. Seletuskirja lk 114 osas 5 olevad viited seletuskirja peatükkidele ei ole korrektsed,

korrigeerida.

10. Seletuskirja lk 125 osas 10.1 olevad viited teekaitsevöönditele ei ole korrektsed (nt lause

„Tulenevalt ehitusseadustikust on valla piiresse jäävate riigiteede ja kohalike teede

kaitsevöönd 30 m lai tee sõiduraja servadest mõlemale poole“ asemel oleks korrektne

„Tulenevalt ehitusseadustikust on valla piiresse jäävate maanteede kaitsevööndi laius 30 m

mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast“, jne).

11. Planeeringus ei ole arvestatud seisukohtades tehtud ettepanekutega Kuressaare linnas ja

mitmes alevikus riigitee kaitsevööndite laiendamiseks (seisukohtade punktid 2.2.1-2.2.7).

Palume ettepanekutega arvestada või põhjendada arvestamata jätmist, sest tegemist on PlanS

§ 75 lg 1 punkti 1 kohase ülesandega, mida on meie hinnangul vajalik käsitleda.

12. Näidata planeeritavad kitsendused (sh teekaitsevööndite muudatused) ka kaartidel/joonistel.

13. Planeeringus on käsitlemata transpordimaa juhtotstarve.

14. Planeeringus on lahendamata juurdepääsud arendusaladele (näiteks osadele riigiteede nr 10 ja

nr 76 ristmikust põhja poole jäävatele kruntidele). Põhi- ja tugimaanteedelt igale kinnistule

eraldi mahasõidu planeerimine ei ole võimalik, juurdepääsud tuleb lahendada kogujateede

kaudu.

15. Lisada seletuskirja osas 10.3 olevasse loetellu lause „Kergliiklustee kavandamisel arvestada

elanike paiknemise ja tõmbekeskustega ning kavandada kergliiklustee võimalikult pikas lõigus

ühele poole sõiduteed ning vältida seeläbi liigsete teeületuskohtade tekitamist“.

16. Jätta ära seletuskirja punktis 10.3.13 olev lause „Kitsastes kohtades on erandkorras lubatud

kergliiklustee laiust vähendada projekteerimise normide erandlikule tasemele“. See lause võib

jätta petliku mulje nagu oleks erandi kasutamine igal juhul võimalik. Erandi kasutamine on

kaalutlusotsus ning selle rakendamise võimalikkust kaalutakse kohapõhiselt, kaalumine võib

lõppeda ka otsusega, et erandit ei saa kasutada.

17. Õhuliinide ja -mastide, sealhulgas elektrituulikute kavandamisel tuleb lähtuda kliimaministri

17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ § 63 toodud nõuetest. Seletuskirja

osas 12.1.2 olevasse loetelusse „Tingimused tuuleparkide rajamiseks“ lisada lause

„Elektrituuliku vähim kaugus teekatte servast määratakse valemiga L = (H + 0,5D), kus L on

3 (4)

tuuliku vähim kaugus teekatte servast meetrites, H on tuuliku masti kõrgus meetrites ja D on

tuuliku rootori või tiiviku diameeter meetrites“.

18. Peame sobilikuks määrata tingimus, et riigitee kaitsevööndisse üldjuhul hooneid ei kavandata.

Kui hoonete kavandamine on põhjendatud väljakujunenud hoonestusjoonega, siis määrata

tingimus, et arendaja peab arvestama liiklusest tulenevate häiringute (müra, saaste,

vibratsioon) kahjuliku mõjuga. Normidele vastavuse tagamine, leevendavate meetmete

kasutusele võtmine ja finantseerimine on arendaja kohustus.

KSH

19. KSH meenutab pigem KMH-d – palju fakte, kuid vajalik on selgem üldistus ja analüüs.

20. KSH lk 78 esimeses lauses on väidetud, et „üldplaneeringuga on kavandatud kokku 17

sadamat“. Edasises tekstis on siiski räägitud sadamaaladest. Palume kontrollida, kas väide käib

kavandatud sadamate või sadamaalade kohta.

21. Läbisegi kasutatud „sadamaala“ ja „sadama-ala“. Seadusandlikes tekstides (sadamaseadus ja

veeseadus) kasutatakse sõna sadamaala. Parandada kogu KSH-s.

22. Ehituskeeluvööndi vähendamise tabelites (ja ka mujal tekstis) on tulbas „EKV vähendamise

põhjendus“ toodud välja selgituseta number (näiteks Ahoi jõesadam Nr 30). Tuua välja

numbrite selgitus või numbrid eemaldada.

23. KSH-s, üldplaneeringu seletuskirjas ja kaardimaterjalides toodud sadamad peavad olema

üksteisega lihtsalt seostatavad. Praegusel hetkel see nii ei ole. Näiteks on KSH tabelis 3.5 lk

85 toodud Planeeritav paadisadam Nr 174. Samas tulbas on veel mitmeid „planeeritavaid

sadamaid“. Võib oletada, et tegemist on üldplaneeringu seletuskirja tabelis 6 toodud Vesiaia

sadamaga, kuid selles kindel ei saa olla. Kaardimaterjal aga ei võimalda leida mitte kuidagi

seda sadamat. Seetõttu palume tekitada loogilised seosed üldplaneeringu seletuskirjas, KSH’s

ja kaardimaterjaldes toodud objektide vahel.

24. KSH lk 128 on väidetud, et sadamaregistri andmetel on Saaremaa vallas 39 sadamat. Seisuga

9. detsember 2024 on sadamaregistri andmetel Saaremaa vallas 43 sadamat. Palun korrigeerida

väidet ja lisada kuupäev.

25. KSH lk 128 on toodud välja, et üldplaneeringuga on kavandatavatest sadamatest kolm uued

ning sulgudes on toodud välja Undva külad. Samas pole mujal dokumendis leida sadamat

nimega Undva külad. Palume kontrollida, kas toodu nimevorm on korrektne ning võimalusel

viidata ka tabelis 3.5 toodud sadamale.

26. KSH lk 129 on välja toodud Vilsandi külla planeeritav sadam, lk 130 Abaja külla planeeritav

sadam ja lk 131 Undva külla planeeritav sadam. Praegusel kujul on need sadamad raskesti

seostatavad tabelis 3.5 tooduga ning kaardimaterjalil kujutatuga. Palume leida lahendus, mis

aitaks sadamad seostada mujal tekstis kasutatuga ning kaardimaterjaliga.

27. KSH lk 132 tekst räägib väinatammi avamisest, kuid on raskest eristatav eelnevast Undva küla

paadisadama tekstist. Palume pealkirjastada tekst korrektselt.

28. Juhime teie tähelepanu sellele, et Väikese Väina eutrofeerumise peatamiseks ei piisa ainult

tammi avadest, vajalik on ka kaldal oleva roostiku lõikamine ja lõigatu eemaldamine. Palume

kaaluda selle tingimuse lisamist KSH-sse.

Oleme valmis selgitama ja täpsustama käesoleva kirjaga esitatud ettepanekuid ning vajadusel

koostöös välja töötama kohakeskselt sobivaimaid lahendusi. Küsimuste korral palume pöörduda

kirja koostaja poole, kelle nimi on toodud kirja lõpus.

4 (4)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Tiit Palgi

524 3875 [email protected]

Andres Lainoja

5783 7109 [email protected]

Rein Kallas

5887 9981 [email protected]

Marje-Ly Rebas

5858 1095, [email protected]