Kooskõlastus

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Liina Roosimägi

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Amet

[email protected]

Teie 19.12.2024 nr 16-7/19-3404-114

Meie 20.01.2025 nr 7.2-4/25/21656-2

Liivi lahe meretuulepargi hoonestusloa

keskkonnamõju hindamise aruanne

Austatud Liina Roosimägi

Küsisite Transpordiametilt avalikustamise eelselt kooskõlastust Liivi lahe meretuulepargi

hoonestusloa keskkonnamõju hindamise aruandele. Tutvusime aruandega ja esitame järgmised

kommentaarid, märkused ja ettepanekud.

KMH aruande punkti 7.2.3 kohaselt jääb meretuulepargi ohutustsooni ja 10 m isobaadi vahele

(laevaliikluse koridor A) laevaliikluse jaoks ohutuks navigeerimiseks piisav 920 m laiune koridor.

Uurinud navigatsioonikaarti ja selles kohas liikuvate laevade sõidujooni leiame, et nii lai koridor

10 m samasügavusjoone ja tuulepargi ohutustsooni vahele mõistlikult sirge kursiga ära ei mahu.

Arvestades Pärnu sadama sügavusega võib kompromissina kõne alla tulla laevaliikluse suunamine

üle madalama ala serva, kuid teatud määral tuleb vähendada sellest küljest ka tuulepargi ala, nagu

näidatud käesoleva kirja lisas esitatud joonisel jämeda kollase joonega 1,5 meremiili kaugusel

siniste joontega koridorina näidatud laevatee koridorist.

KMH aruandes punktis 7.2.7 on meresõiduohutusele kaasnevaid riske leevendavate meetmetena

eraldi välja toodud ainult meretuulepargi ja selle rajatiste tähistamine. Muude leevendavate

meetmete osas viidatakse KMH aruande lisaks 2.18 oleva meresõiduohutuse riskianalüüsi lisale

C, kus toodud meetmed olevat soovituslikud ning neid tuleb kohandada koostöös

Transpordiametiga. Meresõiduohutuse riskianalüüsist ei ilmne, et meetmed oleksid soovituslikud.

Analüüsi koostamisel ei arutatud laevaliiklusteeninduse (VTSi) ja ettekannete süsteemi loomist

Transpordiametiga ning nende vajalikkust ei ole aruandes selgitatud nii põhjalikult, et saaksime

otsustada VTSi vajalikkuse üle. Juhime tähelepanu, et laevaliikluse korraldamise süsteemi

tööpiirkonna piirid, liiklemise ning teadete ja informatsiooni edastamise korra kehtestab

valdkonna eest vastutav minister. Leiame, et VTSi loomist tuleb täiendavalt analüüsida ja kaaluda

teisi laevaliikluse korraldamise lahenduse variante ning rakendad piirkonnas optimaalsem

lahendus. Samuti paistavad mõned pakutud meetmed üksteist dubleerivat – VTS-ala loomine ning

laevade automaatse tuvastamise süsteemiga (AIS) ja radariga liiklust jälgiv valvelaev.

2 (3)

Meresõiduohutuse riskianalüüsi lisas C on leevendavate meetmete hulgas mõned, mille puhul

vajaks selgitamist, kuidas ja kelle poolt neid on mõeldud rakendada:

1) Milliseid ülesandeid täidavad nii kõigi tuulepargi eluetappide jooksul koos kasutatavad

radari ja AISiga liiklust jälgiv valvelaev ja mobiilne valvekaater ning kelle poolt on

mõeldud nende kasutamise korraldamine?

2) „Töö ja puhkeaja tihedam kontrollimine. Puhanud meeskond teeb vähem vigu.“ - Kes

hakkab kontrollima ning kelle töö- ja puhkeaega?

KMH aruande punktis 7.2.5.3 on öeldud, et konsultatsioonide tulemusel Transpordiametiga lepiti

kokku, et rasketes jääoludes laevaliiklusele ja jäämurdetegevusele meretuulepargist tulenevate

riskide leevendamise või lahendamise variante (täiendav jäämurdja, tuulepargi piiramine, kanal

läbi tuulepargi, sõitmine ümber tuulepargi, Pärnu sadamasse laevaliikluse peatamine) kajastatakse

KMH aruandes ning Transpordiamet esitab ametliku seisukoha KMH aruande avalikustamise

menetluse raames, kui on saanud tutvumiseks KMH aruande tervikuna. Teatame, et

Transpordiamet esitas konsultatsioonide käigus seisukoha, mis on jäänud samaks, et ilma

konkreetsete analüüsitulemuste vm põhjendusteta ei ole meil võimalik ühegi variandi kasuks

otsustada. KMH aruandes ei ole sellise otsuse tegemiseks piisavalt andmeid. Samuti saab

Transpordiamet seisukoha ainult veeliikluse ohutuse seisukohast. Paljud aspektid kõnealuste

alternatiivide puhul ei puuduta aga veeliikluse ohutust, vaid majanduslikku tasuvust,

regionaalpoliitikat jms, mille üle otsustamine ei ole ka Transpordiameti pädevuses. Juhime

tähelepanu ka asjaolule, et ka riigile kuuluva jäämurdja suunamine läbi naaberriigi vete on aspekt,

millele võib olla vaja eraldi tähelepanu pöörata.

KMH aruande punktis 7.1.3 on välja toodud, et visuaallendudele võib meretuulepark avaldada

mõõdukat kuni olulist negatiivset mõju ning öeldud, et olulise negatiivse mõju vähendamiseks on

väljapakutud leevendusmeetmed peatükis 8.3 (ja Lisas 2.17 Mõjud lennundusele). Samuti on

punktis 8.5 välja toodud, et Liivi lahe ja Saare-Liivi tuuleparkide rajamine võib tugevalt piirata

visuaallendude teostamist, kuna takistustest pole ilmastikust tulenevalt või elektrituuliku

keerisjälje tõttu võimalik ohutult mööduda. Mõju on hinnatud mõõdukas kuni oluliseks. Samuti

viidatakse selles punktis, et mõju vähendamiseks on väljapakutud soovituslikud

leevendusmeetmed peatükis 8.3. Peatükk 8.3 sisaldab aga leevendusmeetmeid ainult SAR lendude

olulise negatiivse mõju vähendamiseks, visuaallendudele avaldatava mõju leevendavaid meetmeid

pole seal toodud. Palume peatükis 8.3 välja tuua ka visuaallendu puudutavad leevendavad

meetmed.

Samuti ei ole peatükis 8.3 nimetatud ega ka viidatud muudele laevaliikluse ja meresõiduohutuse

riskide leevendusmeetmetele peale mererajatiste märgistamise. Palume täiendada peatükki

vähemalt viitega teistele meetmetele.

Transpordiamet kooskõlastab Liivi lahe meretuulepargi hoonestusloa keskkonnamõju hindamise

aruande tingimusel, et ülaltoodud märkused saavad lahendatud KMH aruande avalikustamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kert Süsmalainen

juhataja

laevateede ja sadamate osakond

3 (3)

Lisa: laevatee koridor (sinised jooned) ja selle 1,5 meremiili laiuse puhvri piir (kollane jäme joon)

Pärtel Keskküla

5243837, [email protected]