Raamleping

RAAMLEPING

17.01.2025 nr 2-2/25/21

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, registrikood 70009764, aadress Järve 34a, 11314 Tallinn, Kaitseministeerium (registrikood 70004502, aadress Sakala 1, 15094 Tallinn), keda esindab Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 07.12.2020 käskkirja nr 77 ja 28.02.2024 käskkirja nr 26 alusel hangete osakonna juhataja hankebüroo juht hangete osakonna juhataja ülesannetes Marek Järlak (edaspidi tellija), ning aktsiaselts Emor (registrikood 10076576, aadress Maakri tn 21, 10145 Tallinn), keda esindab põhikirja ja seaduse alusel juhatuse liige Karin Niinas, (edaspidi täitja), eraldi: pool ja ühiselt: pooled, on sõlminud järgmise raamlepingu (edaspidi leping): 1. Lepingu sõlmimise alus ja ese

1.1. Leping on sõlmitud lähtudes riigihanke „Avaliku arvamuse monitooringuteenus

2025–2028“ (viitenumber 285501) (edaspidi riigihange) alusdokumentidest ja selles riigihankes täitja esitatud pakkumusest.

1.2. Leping on sõlmitud järgnevates hanke osades: 1.2.1. hanke osa 1 – riigikaitse avaliku arvamuse uuringud.

1.3. Lepingu alusel hangitakse lepingu esemeid nii kohustusliku kui vabatahtliku keskse hankimise

raames, mis tähendab, et Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse kui keskse hankija sõlmitud raamlepingut võivad kooskõlas riigihangete seaduse § 30 lõikega 2 kasutada ka teised hankijad, kes kasutavad Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse keskse hankimise teenust.

1.4. Tellija on sõlminud lepingu täitjaga, tuginedes täitja pakkumusele, lepingus esitatud täitja avaldustele ja kinnitustele ning eeldades heas usus täitja professionaalsust ja võimekust lepingut nõuetekohaselt täita. Alltöövõtjate kasutamise korral jääb lepingu nõuetekohase täitmise eest tellija ees vastutavaks täitja.

1.5. Täitja avaldab ja kinnitab, et: 1.5.1. temal ja tema esindajal on lepingu sõlmimiseks kõik õigused ja volitused; 1.5.2. ta on tutvunud lepinguga ja riigihanke alusdokumentidega ning mõistab täielikult

enesele võetavate kohustuste sisu ja tagajärgi ning on nõus nendes toodud tingimustega;

1.5.3. lepingu täitmisega ei kahjustata kolmandate isikute õigusi ning puuduvad mistahes asjaolud, mis välistaksid tema õigusi sõlmida leping ja seda nõuetekohaselt täita;

1.5.4. ta omab lepingu täitmiseks vajalikke kehtivaid lubasid, registreeringuid, esindusõigusi ja sertifikaate ning nende lõppemisel lepingu kehtivusperioodil kohustub neid pikendama/ uuendama. Kui lubade, registreeringute, esindusõiguste ja sertifikaatide pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel, on täitja kohustus tellijat sellest koheselt teavitada;

1.5.5. tellijale osutatava teenuse suhtes puuduvad kolmandatel isikutel mistahes nõuded või muud õigused, mida kolmandatel isikutel on õigus teenuse suhtes maksma panna;

2/10

1.5.6 tema ja tema poolt pakutav teenus ega sellega seotud kaup ei ole rahvusvahelise sanktsiooni subjekt ega pärit sanktsiooni all olevast piirkonnast rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) mõttes.

1.6. Lepingu ese on riigikaitse avaliku arvamuse uuringute tellimine, mis on kirjeldatud riigihanke tehnilises kirjelduses (lisa 1) (edaspidi nimetatud teenus).

1.7. Lepingu ja selles sätestatud tingimuste alusel kohustub täitja tellijale osutama teenust ning tellija kohustub tasuma täitjale teenuse ostuhinna rahas.

1.8. Teenuse osutamise tingimused, maksumus, tellija kontaktisik sätestatakse võimalusel hankelepingutes. Juhul, kui kõik vajalikud tingimused ei ole sel hetkel teada, edastatakse vajalik info hankelepingu täitmise ajal e-posti teel.

1.9. Teenus peab vastama eelkõige riigihanke alusdokumentidele ja seejärel täitja esitatud pakkumusele. Osutatav teenus peab vastama lepingu tingimustele. Lepingu tingimustele peavad vastama ka teenuse juurde kuuluvad dokumendid ja teenuse tulemid.

1.10. Dokumentide hierarhia on järgmine: riigihanke tehniline kirjeldus arvestades pakkumuse esitamise ettepanekus sätestatud erisustega, raamleping hankelepingus sätestatud erisustega ja seejärel täitja poolt esitatud pakkumus. Täitja teenuse osutamist reguleerivad tüüptingimused saavad rakenduda ainult osas, mis ei ole vastuolus käesolevas lepingus sätestatud tingimustega.

2. Lepingu osad Lepingu lahutamatud osad on riigihanke alusdokumendid, täitja riigihanke pakkumus ja selle lisad, riigihanke menetluse ajal antud selgitused, kinnituskirjad, lepingu alusel esitatud pakkumuse esitamise ettepanekud ja pakkumused, lepingu alusel sõlmitud hankelepingud, poolte vahel edastatud teated ning kõik sõlmitavad lepingu ja hankelepingu muudatused. Kui hankelepingut ei ole sõlmitud, on hankelepingutena käsitletavad ka tellimused, tellimuskirjad, ostutellimused või muu, millega võetakse rahaline kohustus.

3. Hankelepingute sõlmimine

3.1. Lepingu alusel sõlmitakse hankelepinguid tellija vajaduse põhiselt kas ühekordse tellimuse

(edaspidi: ühekordne soetus) tegemiseks ja/või fikseeritud perioodiks (edaspidi: kestvusleping), mille kestel tehakse tellimusi. Kestvuslepingu täitmine toimub tellija esitatavate tellimuste alusel, milles täpsustatakse vajadusel nt tellitava teenuse tehniline kirjeldus, osutamise aeg ja koht, kontaktisik jm. Leping ilma hankelepinguta ei kohusta tellijat täitjalt teenust tellima.

3.2. Teenuse tellimine toimub alljärgneva korra alusel: 3.2.1. Tellija esitab täitjale pakkumuse esitamise ettepaneku. 3.2.2. Täitja esitab hiljemalt 5 päeva jooksul pärast tellijalt pakkumuse esitamise

ettepaneku saamist pakkumuse koos teenuse maksumusega. Juhul, kui täitjal ei ole võimalik sellest tähtajast kinni pidada, teavitab ta sellest tellijat viivitamata.

3.2.3. Tellija annab pakkumusele nõusoleku hankelepingu sõlmimisega või keeldub pakkumusest hiljemalt 14 päeva jooksul. Tellija ei ole kohustatud esitatud pakkumuse alusel hankelepingut sõlmima. Kui tellija nõutud päevade jooksul pakkumusele ei vasta, loetakse seda keeldumiseks.

3.3. Hankelepingud sõlmitakse vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul, kui hankelepingu maksumus ilma käibemaksuta on 50 000 eurot või üle selle, sõlmivad pooled hankelepingu kahepoolselt allkirjastatud dokumendina.

3.4. Tellijal on õigus tellida täitjalt ka teisi tehnilise kirjelduse nõuetele vastavaid teenuseid (teenus, mille eesmärk on sama). Nimetatud teenuste tellimine toimub pakkumuse esitamise ettepanekute esitamisega, mille raames esitab tellija täitjatele täpsed tehnilised kirjeldused ja teenuste hinnastamise tingimused.

3/10

4. Tellija õigused ja kohustused

4.1. Tellijal on õigus jooksvalt kontrollida lepingust tulenevate kohustuste täitmist ja teenuste tellimisega seotud dokumente ning nõuda igal ajal informatsiooni lepingu täitmise kohta.

4.2. Tellijal on õigus kontrollida täitja esitatud arvete, kalkulatsioonide ja muude kulutuste õigsust ja vastavust tegelikkusele. Vajadusel on õigus nõuda välja alltöövõtjate arveid.

4.3. Tellijal on õigus konsulteerida täitjaga teenusega seotud küsimustes, näiteks teenuse osutamisega seotud küsimustes.

4.4. Tellijal on õigus nõuda teenusel ilmnenud puuduste viivitamatut kõrvaldamist. 4.5. Tellijal on õigus nõuda täitja süül tekkinud kahjude hüvitamist. 4.6. Tellija jätab endale õiguse tellida teenust lepinguväliselt, kui: täitja ei esita pakkumust; täitja

esitatud pakkumus ei vasta nõuetele; täitja ei ole võimeline hankelepingut täitma või lepingust või hankelepingust on taganetud; pakutud teenuse hind on võrreldes keskmise turuhinnaga põhjendamatult kõrge ja tellijale majanduslikult ebamõistlik.

4.7. Tellija kohustub tasuma täitjale lepingule vastavalt osutatud teenuse eest lepingus sätestatud tingimustel.

4.8. Tellija kohustub vastama mõistliku aja jooksul kõikidele täitja poolt esitatud taotlustele juhiste täpsustamiseks.

4.9. Tellija kohustub informeerima täitjat esimesel võimalusel probleemidest, mis on seotud hankelepingu täitmisega.

5. Täitja õigused ja kohustused

5.1. Täitja kohustub esitama tellijale nõudmisel määratud perioodi osas koondväljavõtte täitjalt tellitud teenuse kohta (sh hankelepingu sõlmimise või ostutellimuse kuupäev, teenuse nimetus ja maksumus ilma käibemaksuta, hankelepingute/ostutellimuste maksumus kokku ilma käibemaksuta jms) MS Excel või tellijaga kokkuleppel muus vormingus 10 päeva jooksul vastava nõude saamisest juhul, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.

5.2. Täitja kohustub tellija nõudmisel esitama informatsiooni (maht ja otstarve) alltöövõtjate kohta. Juhul, kui täitja on esitanud vastavasisulise informatsiooni enne lepingu sõlmimist, siis täitja peab tellijaga eelnevalt kooskõlastama varem nimetatud isikute vahetumise.

5.3. Täitja kohustub viivitamata teavitama tellijat lepingu täitmist takistavatest asjaoludest. 5.4. Täitja kohustub viivitamata teavitama tellijat täitja vastu suunatud tellijaga seotud

küberründest ja küberintsidendist ning esitama tellija nõudmisel tellijale küberintsidendi raporti.

5.5. Täitja kohustub järgima lepingu täitmisel õiglase kaubanduse tingimusi, lähtuma keskkonnasäästlikest põhimõtetest, mitte kasutama orja- ja lapstööjõudu.

5.6. Täitja kohustub tellijat viivitamata teavitama, kui ta ei saa kokkulepitud tähtajaks teenust osutada.

5.7. Täitja kohustub osutama teenust tähtaegselt ja nõuetekohaselt kokkulepitud mahus ja sagedustega vastavalt lepingus ja pakkumise esitamise ettepaneku käigus sätestatud tingimustele, parimas praktikas rakendatavatele nõuetele, normidele ja standarditele.

5.8. Täitjal on õigus saada kokkulepitud tasu vastavalt osutatud teenuse eest lepingus sätestatud tingimustel.

5.9. Täitjal on õigus saada tellijalt juhiseid, selgitusi või muud teavet, mis mõjutab lepingu täitmist. 5.10. Täitjal on õigus teha ettepanekuid teenuse osutamisega seotud tegevuste parema

organiseerimise osas. 6. Teenuse üleandmine ja vastuvõtmine

6.1. Täitja vormistab teenuse osutamise kohta üleandmise-vastuvõtmise akti, mis allkirjastatakse kahepoolselt tellija esindaja ja analüütik-projektijuhi vahel, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

6.2. Üleandmise-vastuvõtmise akt on allkirjastatud dokument, mis kinnitab lepingu tingimustele vastava teenuse üleandmist ja tellija poolt selle vastuvõtmist (teenuse hankelepingu kohase

4/10

väljundi sihipärase kasutuse võimaldamist). Nimetatud akti vormistab täitja võimalusel digitaalselt allkirjastatuna ning esitab tellijale allkirjastamiseks viivitamatult pärast teenuse osutamist.

6.3. Teenuse kasutamine võimaldatakse tellijale viivitamatult pärast hankelepingu jõustumist, kuid mitte hiljem kui hankelepingus nimetatud tähtajaks.

6.4. Tellijal on õigus üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest keelduda, kui osutatud teenus ei vasta lepingus sätestatud tingimustele. Teenuse vastuvõtmisest keeldumise korral koostavad poolte hankelepingu kontaktisikud kirjalikus vormis vastavasisulise akti ning täitja on kohustatud pretensioonis märgitud puudused likvideerima tellija ja täitja kontaktisikute poolt kokkulepitud tähtajaks, mis ei või olla pikem kui 14 kalendripäeva, kui pooled ei ole kokku leppinud teisti.

7. Lepingu maksumus ja maksetingimused

7.1. Raamlepingu eeldatav maksimaalne kogumaksumus riigihankes on: 308 000 eurot, millele lisandub käibemaks seaduses sätestatud juhul (hanke osa 1); 140 000 eurot, millele lisandub käibemaks seaduses sätestatud juhul (hanke osa 2).

7.2. Lepinguga fikseeritakse maksimaalsed teenuse hinnad minimaalselt 2 aastaks ning igale konkreetsele tellimusele pakutav hind ei või ületada tellijaga sõlmitud lepingu lisas 2 sätestatud või punkti 7.3 alusel muudetud hindu.

7.3. Täitjal on õigus taotleda üks kord pärast 2 aastat raamlepingus fikseeritud hindade korrigeerimist üksnes eelneval perioodil (raamlepingu sõlmimise kuust kuni hinnamuutustaotluse esitamise kuuni) toimunud Statistikaameti poolt avaldatud tarbijahinnaindeksi muutuse ulatuses või tingituna erandlikest asjaoludest, mis ei sõltu pooltest. Nendeks võivad olla näiteks õigusaktide muudatused, poliitilised otsused või teenuse turuhinna oluline muutus. Samuti on tellija õigustatud esitama ühepoolse tahtevalduse hindade langetamiseks üks kord kalendriaastas, kui Statistikaameti poolt avaldatud tarbijahinnaindeksi muutus on negatiivne või muudel käesolevas punktis nimetatud juhtudel.

7.3.1. Nimetatud hinna muutmise vajaduse tekkimisel esitatakse põhjendatud avaldus.

Tellijal on õigus hinnata muudatuse põhjendatust, sealhulgas võtta turult võrdlevaid pakkumusi ning küsida täitjalt tõendeid hinnatõusu põhjuste kohta. Tellija ei nõustu hinnatõusuga, kui selgub, et see ei ole põhjendatud ja/või tellijal puuduvad selleks eelarvelised vahendid. Põhjendatuks tunnistatud hinna muutmise korral vormistatakse uute hindade kohta lepingu lisa. Kui avaldust ei esitata või tellija ei nõustu hinnatõusu avaldusega, jäävad lepingus fikseerituks riigihanke pakkumuses esitatud maksimaalsed hinnad.

7.4. Ühekordsete ostude puhul kujunevad reaalsed hinnad pakkumuse esitamise ettepanekute

alusel. Kestvuslepingus sõlmimiseks pakutud hinnad fikseeritakse kestvuslepingu perioodiks. Eelkirjeldatud hinnad ei tohi ületada punktis 7.2 nimetatud maksimaalseid hindasid või punktis 7.3 sätestatud korrigeeritud maksimaalseid hindasid. Juhul kui lepingus fikseeritud ühikuhindu korrigeeritakse punkti 7.3 alusel, ei mõjuta see juba sõlmitud kestvuslepinguga fikseeritud hindu.

7.5. Teenuse ühikuhinnad sisaldavad kõiki lepingu täitmiseks vajalikke kulusid, sh tehnilises kirjelduses loetletud tegevusi. Teenuse eest tasutakse vastavalt tellitud ja reaalselt osutatud teenusele, võttes aluseks mõlemapoolselt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akt.

7.6. Ühe osutatud teenuse kohta esitatakse üks e-arve, kui ei ole kokku lepitud teisiti. 7.7. Täitja esitab arve e-arvena (masintöödeldavas XML-vormingus). Juhul, kui väljaspool Eesti

Vabariiki registreeritud täitjal ei ole tehnilistel põhjustel võimalik esitada e-arvet, siis ta esitab lepingus nimetatud e-posti aadressile PDF-vormingus arve juhul, kui hankelepingus ei ole teisiti kokku lepitud.

7.8. Täitja esitab arve järgmiste andmetega:

7.8.1. Maksja andmed (arve tasuja):

5/10

Kaitseministeerium (registrikood 70004502, aadress Sakala tn 1, 15094 Tallinn).

7.8.2. Muud arvele märgitavad andmed: tellija kontaktisiku nimi (täpsustatakse hankelepingus); raamlepingu number; hankelepingu (ostutellimuse) number; riigihanke viitenumber 285501; teenuse liik ja osutamise aeg; riigihangete registris 15-kohaline lepinguosa viitenumber (olemasolul), mis on leitav riigihangete registrist riigihankes täitjaga sõlmitud lepingu andmetest.

7.9. Tellija tasub vastuvõetud ja lepingu tingimustele vastava teenuse eest arvel esitatud

arveldusarvele 28 päeva jooksul pärast lepingu tingimustele vastava arve kättesaamist. Arve esitamise aluseks on poolte allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akt.

7.10. Tellija ei aktsepteeri arvet, mis ei vasta lepingu tingimustele. Sellisel juhul täitja esitab uue arve seitsme päeva jooksul. Tasumine loetakse teostatuks tellija panga poolt maksekorralduse vastuvõtmisest.

7.11. Tellija kontrollib enne arve, mille maksumus on koos käibemaksuga 10 000 eurot või rohkem, tasumist täitja maksuvõla puudumist Maksu- ja Tolliameti kodulehekülje kaudu. Vähemalt 10 000-eurose maksuvõla olemasolu korral informeerib tellija tasutavast arvest Maksu- ja Tolliametit.

8. Vääramatu jõud

8.1. Lepingust tulenevate kohustuste rikkumine on vabandatav, kui pool on rikkunud kohustust vääramatu jõu tõttu. Pooled loevad vääramatuks jõuks asjaolu, mida kohustust rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks, nt loodusõnnetusi, üldisi elektrikatkestusi, sõjategevust, blokaadi. Pooled ei loe vääramatuks jõuks täitja kolmandast isikust lepingupartneri suutmatust lepingut täita.

8.2. Kui mistahes vääramatu jõu tingimustele vastav asjaolu tõi kaasa lepingu mittetäitmise lepingus või selle lisades ettenähtud tähtajal ning selle mõju on ajutine, on lepingust tulenevat kohustust rikkunud poole käitumine vabandatav üksnes ajal, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas.

8.3. Vääramatu jõu esinemise tõttu lükatakse lepingulise kohustuse täitmise tähtaeg edasi vastavalt asjaolu mõjumise ajale, kuid mitte enamaks kui 90 päeva juhul, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. Vääramatu jõu esinemisel tehakse tarneaja osas vajadusel hankelepingu muudatus.

8.4. Pool, kes ei suuda oma kohustusi vääramatu jõu tõttu täita, peab viivitamatult teatama teisele poolele nimetatud olukorra tekkimisest ja lõppemisest. Mitteteatamine või mitteõigeaegne teatamine võtab poolelt õiguse viidata rikkumise vabandatavusele, s.o vääramatu jõu esinemisele, ning teavitamise kohustust rikkunud pool vastutab lepingulise kohustuse rikkumise eest vastavalt lepingus sätestatule.

8.5. Juhul, kui vääramatu jõu mõju on alaline ning ei võimalda pooltel täita lepingulisi kohustusi täielikult või osaliselt, siis pooltel on õigus leping üles öelda või lepingust taganeda, tehes teisele poolele vastava lepingust ülesütlemis- või taganemisavalduse.

8.6. Vene Föderatsiooni ja Valgevenega seotud impordi piirangutest tulenevat mõju teenuse osutamise kohustuse täitmisele ei käsitle pooled vääramatu jõuna juhul, kui need asjaolud esinesid lepingu sõlmimise hetkel.

8.7. Covid 19 pandeemiast tulenevat ei käsitle pooled käesoleva lepingu sõlmimise hetkel vääramatu jõuna. Juhul, kui pärast käesoleva lepingu sõlmimist kehtestatakse uusi ettenägematuid piiranguid, mis on seotud Covid 19 pandeemiaga või muu pandeemilise haiguspuhanguga ning millest johtuvalt ei ole võimalik või on takistatud lepingu täitmine, siis võib see olla käsitletav vääramatu jõuna.

6/10

9. Garantiikohustus

9.1. Kui teenus on kaetud garantiiga, annab täitja lepinguga kõikidele teenustele garantii minimaalselt 6 kuuks. Vajadusel täpsustakse garantiiaeg ja muud garantiitingimused igakordses hankelepingus.

9.2. Garantii hakkab kehtima alates puudusteta teenuse osutamise üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest mõlema poole poolt.

9.3. Garantiiga on hõlmatud kõik garantiiajal ilmnenud puudused. 9.4. Tellija kohustub teavitama täitjat garantiiaja jooksul osutatud teenustel ilmnenud puudustest

täitja e-posti aadressile juhul, kui hankelepingus ei ole teisiti kokku lepitud. 9.5. Täitja kohustub puudused kõrvaldama hiljemalt 30 päeva jooksul alates tellija vastavasisulise

põhjendatud garantiinõude kättesaamisest. Tellija vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul võib see periood olla pikem.

9.6. Täitja kannab kõik puuduste kõrvaldamisega seotud kulud. 9.7. Pärast garantiiajal puuduste kõrvaldamist antakse teenusele algse garantiiga sama kestusega

uus garantii. 10. Konfidentsiaalsus- ja julgeolekutingimused

10.1. Konfidentsiaalse teabe all mõistavad pooled lepingu täitmisel teatavaks saanud teavet, isikuandmeid, turvaandmeid, selgelt tähistatud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud dokumente ning muud teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada poolte huve. Konfidentsiaalne teave ei hõlma endas teavet, mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil.

10.2. Konfidentsiaalsusnõude kohaselt pool kohustub mitte avaldama lepingu kehtivuse ajal ega hiljem teise poole kirjaliku nõusolekuta teise poole konfidentsiaalset teavet. Pool kaitseb temale lepingu täitmise käigus teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsust.

10.3. Täitja kohustub mitte kasutama tellija kirjaliku nõusolekuta lepingu juurde kuuluvat dokumenti või informatsiooni, v.a juhtudel, mis on vajalikud lepingu täitmiseks. Kõik dokumendid peale lepingu ja selle lisade on tellija omand ning kui tellija nõuab, on täitja kohustatud tagastama need talle pärast lepingu lõppemist.

10.4. Asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe avaldamine mistahes kolmandatele isikutele on keelatud.

10.5. Juhul, kui lepingu täitmiseks on täitjal vaja siseneda Kaitseministeeriumi valitsemisala territooriumile, siis täitja kohustub täitma kehtivaid julgeolekutingimusi (Lisa 3). Juhul, kui täitja kasutab nimetatud territooriumil alltöövõtjaid, siis need tuleb eelnevalt kirjalikult kooskõlastada tellijaga ning ka neile rakenduvad kõik lepingus sätestatud julgeoleku- tingimused. Täitja vastutab selle eest, et alltöövõtjad täidavad julgeolekutingimusi.

10.6. Avalikkusele suunatud lepingu eseme või selle täitmisega seotud teavitus, sh pressiteated, tellijale viitamine reklaamis või võrguväljaandes, on lubatud ainult tellija sõnaselgel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul.

10.7. Konfidentsiaalsusnõue on tähtajatu. 11. Intellektuaalse omandi õigused

11.1. Juhul, kui teenusega seotud dokumentatsioon on kaitstud autoriõigustega, annab täitja tellijale autoriõiguse seaduse tähenduses ülemaailmse tagasivõtmatu lihtlitsentsi, mis kehtib autoriõiguste kehtivuse tähtaja lõpuni. Litsents loetakse üleantuks vastava dokumentatsiooni üleandmise hetkest, mille eest eraldi tasu ei maksta (autoriõiguste tasu sisaldub lepingu maksumuses).

11.2. Juhul, kui teenusega seotud dokumentatsioon on kaitstud muu intellektuaalse omandi õigusega, annab täitja tellijale vajaliku õiguse teenuse igakülgseks kasutamiseks.

11.3. Käesolevas peatükis toodud juhtudel loetakse lepingut ühtlasi ka autorilepinguks. Intellektuaalse omandi õiguste üleandmise ja kasutamise tingimused võib hankelepingus kokku leppida teisti.

7/10

11.4. Täitjal on tellija kirjalikul nõusolekul õigus töö tulemusi kasutada teaduslikel eesmärkidel ning teaduslikes publikatsioonides, uurimistöödes, ettekannetes ja õppetöös tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke ja materjalide kasutamisel on viidatud tellijale.

12. Vastutus

12.1. Pooled kannavad teineteise ees vastutust lepingujärgsete kohustuste mittenõuetekohase täitmise või täitmata jätmise korral vastavalt lepingu sätetele ja kehtivatele õigusaktidele.

12.2. Täitja vastutab teenuse lepingu tingimustele mittevastavuse (puuduste) eest, kui teenuse lepingu tingimustele mittevastavus avastatakse (st puuduseid ei olnud võimalik nende tavapärase ülevaatuse käigus avastada, nn varjatud puudused) pärast osutatud teenust.

12.3. Juhul, kui täitja täidab lepingut mittenõuetekohaselt, on tellijal õigus keelduda osutatud teenuse vastuvõtmisest ja ostuhinna tasumise kohustuse täitmisest ning esitada täitjale lepingus sätestatud viisil kohustuse täitmise nõue pärast kohustuse rikkumisest teadasaamist, andes täitjale mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks. Nõuetekohase teenuse osutamiseni tellijale loetakse täitja teenuse osutamisega viivitanuks.

12.4. Teenus ei vasta lepingu tingimustele muu hulgas, kui teenust ei ole osutatud ootuspärasele kvaliteedile vastavalt, teenusel ei ole kokkulepitud omadusi, teenust ei ole osutatud kokkulepitud tähtajaks, kokkulepitud mahus, ettenähtud sagedusega, täitja ei esita teenuse osutamise kohta nõuetekohast dokumentatsiooni, jätab tellijale lepingu täitmise kohta informatsiooni esitamata vms.

12.5. Tellija on kohustatud teavitama täitjat vähemalt e-posti teel teenuse lepingu tingimustele mittevastavusest 30 päeva jooksul arvates sellest, kui tellija või tellija volitatud isik sai teada teenuse lepingu tingimustele mittevastavusest. Teates kohustub tellija nõudma täitjalt kohustuse täitmist, andes ühtlasi lepingu kohaseks täitmiseks täitjale mõistliku tähtaja, mis ei tohi olla üldjuhul pikem kui 30 päeva.

12.6. Juhul, kui tellija ei teata täitjale teenusel esinevast puudusest lepingus sätestatud tähtaja jooksul pärast puudusest teadasaamist, siis täitja vabaneb vastutusest teenuse puuduste eest, v.a juhul, kui puudustest teatamata jätmine oli mõistlikult vabandatav.

12.7. Juhul, kui osutatud teenus ei vasta lepingu tingimustele, siis tellijal on õigus nõuda täitjalt mittevastava teenuse teistkordset osutamist lepingu tingimustele vastava teenusega.

12.8. Juhul kui teenus ei vasta lepingu tingimustele ja tellija on nõus vastu võtma puudustega teenuse, on tellijal õigus alandada selle teenuse hinda puudustele vastava osa võrra, esitades selleks täitjale avalduse.

12.9. Teenuse tähtaegselt osutamata jätmise korral on tellijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi kuni 0,25% tähtaegselt osutamata teenuse maksumusest päevas iga teenuse osutamata jätmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 50% hankelepingu maksumusest, kui hankelepingus ei ole sätestatud teisiti.

12.10. Pooltel on õigus lisaks lepingu ülesütlemisele või lepingust taganemisele nõuda lepingu olulise rikkumise eest leppetrahvi, kahju hüvitamist ja kasutada teisi õiguskaitsevahendeid.

12.11. Juhul, kui täitja rikub muud lepingujärgset kohustust kui tähtaegne teenuse osutamine, on tellijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi kuni 10% kogu hankelepingu objektiks oleva teenuse maksumusest.

12.12. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise korral on poolel õigus nõuda kohustust rikkunud poolelt leppetrahvi kuni 10 000 eurot iga vastava juhtumi korral.

12.13. Juhul, kui tellija viivitab arve tasumisega, on täitjal õigus nõuda tellijalt võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivist tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni 0,25% päevas tingimusel, et viivitusest on tellijale teada antud 30 päeva jooksul selle tekkimisest. Viivise kogusuurus ei ületa 10% viivituses oleva summa suurusest.

12.14. Leppetrahv on kokkulepitud kohustuse täitmise tagamiseks, mitte kohustuse täitmise asendamiseks. Leppetrahvi nõudmine ei võta tellijalt õigust nõuda täitjalt lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

12.15. Leppetrahvide nõudeõigus on 180 päeva alates vastava rikkumise avastamisest arvates. 12.16. Leppetrahvid ja viivised tasutakse 28 päeva jooksul vastava nõude saamisest arvates, kui

pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Tellijal on õigus arvestada tellija poolt esitatud leppetrahvi nõuete summad ja kahjuhüvitiste summad maha täitjale tasumisele kuuluvast

8/10

tasust. 12.17. Pooltel on õigus kokkuleppel leppetrahv (ka osaliselt) asendada samas väärtuses lepingu

esemega või lepingu esemega seotuga. Käesoleva punkti rakendamisel ei ole tegemist leppetrahvi määramisega, vaid eraldiseisva lepingust tuleneva õiguskaitsevahendiga.

13. Lepingu lõpetamise alused

13.1. Tellija annab lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel täitjale mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks, mis ei või üldjuhul olla pikem kui 30 päeva. Lepingu täitmiseks antav tähtaeg ei vabasta poolt vastutusest kohustuse rikkumise eest.

13.2. Tellija ei ole kohustatud lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel andma tähtaega lepingu täitmiseks olulise lepingurikkumise korral. Sel juhul tellija esitab täitjale kirjaliku lepingu ülesütlemis-/taganemisavalduse mõistliku aja jooksul olulisest lepingurikkumisest teadasaamisest arvates. Lepingu(st) ülesütlemine/taganemine loetakse toimunuks, kui täitja on saanud ülesütlemis-/taganemisavalduse kätte.

13.3. Lepingu täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumisel tellija võib esitada täitjale kirjaliku lepingu(st) ülesütlemis-/või taganemisavalduse. Lepingu(st) ülesütlemine või taganemine loetakse toimunuks ülesütlemis-/taganemisavalduse täitja poolt kättesaamisest arvates. Lepingu(st) ülesütlemis-/taganemisavaldust ei ole vaja esitada, kui täiendava tähtaja andmisel on tellija eelnevalt kirjalikult selgitanud, et tähtaja jooksul lepingujärgse kohustuse täitmata jätmisel ütleb tellija lepingu üles/taganeb tellija lepingust. Sel juhul lõpeb leping tellija poolt lepingu täitmiseks määratud tähtaja möödumisel ja tingimusel, et täitja ei ole pakkunud tellijale kohast täitmist.

13.4. Poolel on õigus leping täiendava tähtajata üles öelda või lepingust taganeda, kui teine pool on lepingust tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Oluliste lepingurikkumistega on muu hulgas tegemist juhul, kui:

13.4.1. rikutakse lepingust tulenevaid kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 13.4.2. täitja on jätnud tellija antud täiendava tähtaja jooksul oma kohustused täitmata; 13.4.3. täitja edastab tellijale teate täitmisest keeldumise kohta; 13.4.4. täitja ei ole alustanud lepingu täitmist aja jooksul, mis võimaldaks lepingut

tähtaegselt täita; 13.4.5. esitatakse valeteavet või võltsitud andmeid; 13.4.6. rikutakse konfidentsiaalsuskohustust; 13.4.7. kohustuse rikkumine annab poolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine pool ei

täida kohustust ka edaspidi; 13.4.8. täitjal esineb lepingu kehtivuse ajal seadusrikkumisi lepingu esemeks oleva teenuse

osutamisega; 13.4.9. täitjal lõppevad lepingu täitmiseks vajalikud load ning täitja ei pikenda neid või

lubade pikendamine ei ole võimalik; 13.4.10. täitja on enam kui kolmel korral rikkunud lepingu tingimusi, mida ei ole nimetatud

punktides 13.4.1–13.4.10.

13.5. Tellijal on õigus leping erakorraliselt üles öelda juhul, kui täitja suhtes on tehtud pankrotiotsus või on algatatud likvideerimisprotsess.

13.6. Tellijal on õigus leping igal ajal üles öelda, teatades sellest täitjale vähemalt 30 kalendripäeva ette.

13.7. Pooltel on õigus leping igal ajal lõpetada poolte kokkuleppel. 13.8. Ülesütlemisel ei ole pooled kohustatud lepingut täitma. Pooled on lepingu ülesütlemisel või

taganemisel kohustatud tagastama teineteisele lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu võlaõigusseaduses sätestatud korras.

14. Kontaktisikud

14.1. Tellija kontaktisik lepingulistes küsimustes on vastava valdkonna kategooriajuht, kes on lepingu sõlmimise hetkel taristu ja teenuste kategooriajuht Kristo Raud (tel +372 5388 3440,

9/10

e-post [email protected]). 14.2. Tellija kontaktisikud sisulistes küsimustes on:

14.2.1. Rika Margat (tel +372 717 0027, e-post [email protected]).

14.3. Ostutellimuste esitaja on tellija ostu projektijuht või tellija kontaktisiku volitatud isikud.

Volituse andmine ja tagasivõtmine toimub e-posti teel või täpsustatakse hankelepingus. 14.4. Täitja kontaktisik on Jaanika Hämmal (tel +372 5666 8595, e-post

[email protected]). 14.5. Kontaktisikud teenuse vastuvõtmiseks lepitakse kokku hankelepingus. 14.6. Kõik teated, millel ei ole õiguslikku tagajärge, esitatakse e-posti teel ning peavad olema

adresseeritud lepingu kontaktisikutele juhul, kui hankelepingus ei ole teisiti kokku lepitud. 14.7. Pool teavitab teist poolt kontaktisiku või muude andmete muutumisest viivitamata e-posti

teel. Seda teadet ei loeta lepingu muudatuseks. 15. Lõppsätted

15.1. Leping jõustub, kui tellija on selle allkirjastanud. 15.2. Leping kehtib alates jõustumisest 48 kuud või kuni punktis 7.1 sätestatud raamlepingute

maksimaalse maksumuseni, olenevalt sellest, milline tingimus saabub varem. 15.3. Lepingu täitmise keel on eesti keel, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. Vastuolude

olemasolul eestikeelsete ja inglisekeelsete dokumentide korral prevaleerib eestikeelne versioon.

15.4. Lepingu täitmisel ja lepingust tulenevate vaidluste korral lähtutakse Eesti Vabariigi õigusaktidest, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.

15.5. Pooled on kokku leppinud võtta tarvitusele kõik abinõud omavaheliste erimeelsuste lahendamiseks läbirääkimiste teel. Kokkuleppele mittejõudmisel lahendatakse vaidlus vastavalt Eesti Vabariigi õigusele Harju Maakohtus, v.a juhul, kui pooled on teisiti kokku leppinud.

15.6. Lepingu üksiku sätte kehtetus ei too kaasa kogu lepingu või lepingu teiste sätete kehtetust. 15.7. Kumbki pool ei oma õigust oma lepingulisi õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele

teise poole kirjaliku nõusolekuta. 15.8. Lepingu muutmises võib kokku leppida riigihangete seaduses toodud tingimustel. 15.9. Lepingu muudatused kehtivad juhul, kui need on vormistatud kirjalikult. Kirjaliku vorminõude

mittejärgimisel on lepingu muudatused tühised. Kõik lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allkirjastamist poolte poolt või poolte määratud tähtajal.

15.10. Pooltevaheliste õiguslikku tähendust omavate teadete edastamine peab toimuma kirjalikult või e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna. Teatis loetakse kättesaaduks ka juhul, kui see on edastatud postiasutuse poolt tagasisaadetava väljastusteatega lepingus tähendatud asukohta ja teate posti panemisest on möödunud 5 päeva. E-posti teel teate saatmise korral loetakse teade kättesaaduks järgmisel tööpäeval.

15.11. Leping on koostatud ühes eksemplaris ja allkirjastatud digitaalselt. 15.12. Kui leping allkirjastatakse omakäeliselt, on pooltel õigus saata enda poolt allkirjastatud leping

teisele poolele allkirjastamiseks e-posti teel skaneeritult PDF-vormingus, mille teine pool allkirjastab ning saadab tagasi e-posti teel skaneeritult PDF-vormingus. Pooled on kohustatud 15 päeva jooksul pärast allkirjastamist edastama ka originaaldokumendid, kuid leping jõustub e-posti vahendusel edastatud tellija allkirja kuupäevast.

16. Lisad

16.1. Lisa 1. Tehniline kirjeldus; 16.2. Lisa 2. Täitja pakkumus; 16.3. Lisa 3. Julgeolekutingimused.

10/10

Tellija: Täitja: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus aktsiaselts Emor Registrikood 70009764 Registrikood 10076576 Järve 34a Maakri tn 21 11314 Tallinn 10145 Tallinn e-post [email protected] e-post [email protected] [email protected] Kaitseministeerium Registrikood 70004502 Sakala tn 1 15094 Tallinn (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Marek Järlak Karin Niinas hankebüroo juht juhatuse liige hangete osakonna juhataja ülesannetes

1/7

Lisa 1 Raamlepingu „Avaliku arvamuse monitooringuteenus 2025–2028“

(viitenumber 285501) juurde Tehniline kirjeldus „Riigikaitse avaliku arvamuse uuringud“ Hanke osa 1 1. Hanke ese

1.1. Lepinguperioodil tellitakse kokku maksimaalselt 56 uuringut (edaspidi nimetatud ka kui küsitlus, teenus, töö) alljärgnevalt:

Uuring 2025 2026 2027 2028

Avaliku arvamuse küsitlus 1 1 1 1

Avaliku arvamuse küsitlus riigipiiri äärsetes maakondades 2 2 2 2

KOKKU 3 3 3 3

Fookusgrupi intervjuud* 10 10 10 10

Ettenägematud lisatööd / Lisauuring(ud)* 1 1 1 1

Maksimaalselt kokku 14 14 14 14

1.2. Fookusgrupi intervjuude ja lisatööde/lisauuringute tellimine toimub vastavalt tellija

vajadusele. Tellijal ei ole lepinguperioodil kohustust täitjalt fookusgrupi intervjuusid ja ettenägematuid lisatöid/lisauuringuid tellida.

2. Nõuded teenusele

2.1. Nõuded avaliku arvamuse küsitlusele

Uuring Avaliku arvamuse küsitlus

2.1.1 Uuringu eesmärk

Avaliku arvamuse monitooringuteenuse tellimise eesmärk on uurida Eesti elanike suhtumist ja hoiakuid riigi institutsioonide (sh eriti Kaitseväe ja Kaitseliidu), NATO ning rahvusvaheliste sõjaliste operatsioonide suhtes. Tegemist on jätkuga aastatel 2000–2024 tehtud avaliku arvamuse uuringutele.

2.1.2 Korraldamise sagedus

1 kord aastas (kokku 4 uuringut)

2.1.3 Läbiviimise periood

Uuring tuleb läbi viia perioodil 2025–2028 nii, et küsitlused toimuvad sagedusega üks kord aastas I kvartali jooksul:

• avaliku arvamuse küsitlus peab olema teostatud igal aastal hiljemalt 31. märtsiks, st küsitlustööd peavad olema selleks ajaks lõppenud;

• küsitluse tulemuste presentatsioonid lepitakse kokku jooksvalt.

2.1.4 Metoodika Andmete kogumiseks kasutatakse kombineeritud küsitlust, mis peab olema korraldatud veebi- ja telefoniküsitluse meetodil. Telefoniküsitluse osakaal peab olema vähemalt 30%.

2.1.5 Valim Uuringute üldkogum on Eesti Vabariigi alalised elanikud vanuses 15–74. Vanuserühmad tuleb jaotada kuude gruppi (15–19, 20–29, 30–39, 40–49, 50–59, 60–74). Uuringute valimi suurus on vähemalt 1200 juhuvaliku meetodil leitud Eesti elanikku vanuses 15–74. Vajadusel täpsustab tellija demograafilised või muud nõuded (nt muukeelsete protsent).

2/7

Valimi koostamisel tuleb aluseks võtta üldkogumi proportsionaalne mudel maakonna, asulatüübi, soo, vanusegruppide, omandatud haridustaseme ja keelekasutuse lõikes tuginedes Eesti Statistikaameti viimasele võimalikule rahvastiku andmestikule. Uuringu tulemused peavad üldkogumi suhtes olema esinduslikud. Uuringute valim tuleb moodustada selliselt, et see võimaldaks teha järeldusi vähemalt järgmistel tasanditel: kogu valim, sugu, vanuserühm, rahvus, keel, kodakondsus, regioon (Tallinn, Põhja-, Kesk-, Lääne-, Lõuna- ja Ida-Eesti), haridustase. Lepingu täitmise käigus võivad pooled kokku leppida teistsuguses järelduste tegemise tasandis.

2.1.6 Töö sisu • Uuringu ettevalmistamine, sh: o iga küsitluse ankeet, sh küsimuste sisu, sõnastus ning täpne arv

lepitakse poolte vahel kokku eraldi enne igat küsitlust. Ankeedi tõlke eesti keelest vene keelde korraldab täitja;

o küsitluse indikatiivne maht on kuni 100 tunnust, millele lisanduvad alljärgnevas punktis kirjeldatud taustandmed ja tunnused meediatarbimise mõõtmiseks;

o küsitlusest peab muuhulgas selguma vastajate meediakäitumise tüpoloogia, st küsimustik peab lisaks tavapärastele taustandmetele (sugu, vanus, haridus, elukoht, töökoht/amet, sissetulek, rahvus, kodakondsus jms) sisaldama ka meediatarbimist mõõtvaid tunnuseid (olulisemad ajalehed, raadio- ja telekanalid, online-väljaanded, sotsiaalmeediakanalid);

• andmete analüüsimine;

• andmefaili korrastamine ja esitamine tellijale SPSS formaadis;

• tulemuste lõikes standardtabelite esitamine;

• uuringuaruande koostamine;

• vajadusel tulemuste esitlemine laiemale kuulajaskonnale suunatud üritustel.

2.1.7 Tulemus Täitja esitab tellijale uuringu tulemused:

• andmebaas MS Excel, CSV ja SAV (SPSS) formaadis kirjeldatud tunnuste, kaalutunnuste ning analüüsiks loodud lisatunnustega;

• sagedustabelid kõigis küsitud lõigetes MS Excel faili formaadis;

• ankeetide ja kirjade lõplikud versioonid eesti ja vene keeles;

• küsitluse tulemuste raport MS Word ja PDF formaadis;

• uuringutulemuste esitlus (mida tuleb ka ette kanda vastavalt punktile 2.1.8).

Iga avaliku arvamuse küsitluse kohta tuleb koostada koondaruanne, mis muuhulgas analüüsib muutusi ja trende avalikus arvamuses (tehniline raport, mis sisaldab mh metoodika- ja valimi kirjeldust, ülevaadet andmekogumisest, küsitluse läbiviimise aega ja usalduspiire). Iga aruanne peab olema võrreldav aastatel 2000–2024 läbi viidud uuringute tulemustega. Iga küsitluse koondaruanne tuleb tellijale esitada 25 kalendripäeva jooksul alates küsitluse läbiviimise lõpetamisest digitaalsete eesti- ja inglisekeelsete failidena koos andmefailidega (sh küsitluse algandmed koos metaandmetega). Täitja korrastab andmefaili ja esitab selle tellijale SPSS formaadis. Täitja esitab standardtabelid tulemuste lõikes andmetabelis MS Excel, kus tuuakse välja tulemused üldkogumi ja erinevate tunnuste lõikes

3/7

(standardtabelite lõiked koostab täitja vastavalt tellija esindaja soovidele ja täitja ettepanekutele):

• vastuste jaotus esitatakse lõigetes: kogu valim, sugu, vanuserühm, rahvus, keel, kodakondsus, regioon, maakond, haridustase, sissetulek. Tellija võib vastavalt vajadusele lisada veel kuni 5 lõiget, mille osas lepitakse täitjaga kokku enne analüüsiga alustamist.

• mõne küsimuse puhul võib olla lisaanalüüsi vajadus, nt vastusevariantide kokku liitmisel või mõne tunnuse omavahel risti vaatamisel. Need lisalõiked lepitakse tellijaga kokku jooksvalt.

Kuni 2024. aastani korraldatud uuringute tulemusi näeb Kaitseministeeriumi veebilehelt https://www.kaitseministeerium.ee//et/eesmargid-tegevused/avalik- arvamus-riigikaitsest ning Eesti Sotsiaalteadusliku Andmearhiivist aadressil https://datadoi.ee/handle/33/81.

2.1.8 Tulemuste esitlemine

Vajadusel tuleb täitjal tellija ettepanekul uuringu tulemusi esitada laiemale kuulajaskonnale suunatud üritusel (nt infotund, pressikonverents), maksimaalselt neli korda aastas.

2.2. Nõuded avaliku arvamuse küsitlusele riigipiiri äärsetes maakondades

Uuring Avaliku arvamuse küsitlus riigipiiri äärsetes maakondades

2.2.1 Uuringu eesmärk Uuringu eesmärk on täpsemalt uurida riigipiiri äärsetes maakondades elavate Eesti elanike hinnanguid riigikaitselistes küsimustes. Küsitlus viiakse võrreldes põhilise avaliku arvamuse uuringuga (p 2.1) läbi väiksemas mahus ning selle käigus uuritakse järgnevaid teemasid: a. elanike kaitsetahe ning prognoositav käitumine võimalike Eestit

ähvardavate ohtude korral; b. hinnangud Eesti kaitsevõimele ja riigi tegevusele antud

valdkonnas; c. suhtumine ajateenistusse ja teistesse kaitsestruktuuridesse.

2.2.2 Korraldamise sagedus

2 korda aastas (kokku kaheksa uuringut)

2.2.3 Läbiviimise periood

Küsitlused toimuvad sagedusega kaks korda aastas orienteeruvalt iga aasta suvel ja sügisel.

2.2.4 Metoodika Andmete kogumiseks kasutatakse küsitlust, mis peab olema korraldatud veebiküsitluse (või veebi- ja telefoniküsitluse või F2F) meetodil.

2.2.5 Valim Küsitluse valimi suurus peab olema vähemalt 500 inimest vanuses 18– 74 Põlva, Võru ja Ida-Viru maakondadest (250 vastajat Ida-Virumaalt, 250 vastajat Põlva- ja Võrumaalt). Valimi koostamisel tuleb aluseks võtta üldkogumi proportsionaalne mudel maakonna, asulatüübi, soo, vanusegruppide ja keelekasutuse lõikes tuginedes Eesti Statistikaameti viimasele võimalikule rahvastiku andmestikule. Uuringu tulemused peavad üldkogumi suhtes olema esinduslikud. Valimi moodustamiseks peab täitja taotlema rahvastikuregistrist nende maakondade elanike lisakontakte (esinduslik juhuvalim soo, vanuse ja rahvuse lõikes). Algse valimi tellimisel tuleb arvestada minimaalse vajaliku vastamismääraga. Isikuandmeid (kontaktandmed ja nimi) kasutab täitja vaid andmekogumise käigus ning peale andmekogumist need hävitatakse. Isikuandmeid ei liideta vastamise andmetega. Rahvastikuregistrist tuleb veebiküsitluse jaoks teha piisavalt suure ülekattega väljavõte, et täita valimi eesmärk.

4/7

Kuna ankeedis küsitakse ka eriliigilisi isikuandmeid (rahvus, kodakondsus) ning andmeid kasutatakse poliitika kujundamiseks, siis peab täitja koos tellijaga uuringu kooskõlastama TÜ eetikakomisjoni ja AKI-ga (eelistatult ühekordne taotlus lepingu perioodiks).

2.2.6 Töö sisu • Uuringu ettevalmistamine, sh: o küsitluse indikatiivne maht on kuni 30 tunnust (sh 20 küsimust,

mille seas ka taustandmed: elukoht, küsitluse keel, sugu, vanus, rahvus, kodakondsus, sissetulek). Uuringu lõplik ankeet, sh küsimuste sisu, sõnastus ning täpne arv, lepitakse kokku eraldi enne igat küsitlust. Ankeedi tõlke eesti keelest vene keelde korraldab täitja.

• andmete analüüsimine;

• andmefaili korrastamine ja esitamine tellijale SPSS formaadis;

• tulemuste lõikes standardtabelite esitamine;

• uuringuaruande koostamine;

• vajadusel tulemuste esitlemine laiemale kuulajaskonnale suunatud üritustel.

2.2.7 Tulemus Täitja esitab tellijale uuringu tulemused:

• andmebaas MS Excel, CSV ja SAV (SPSS) formaadis kirjeldatud tunnuste, kaalutunnuste ning analüüsiks loodud lisatunnustega;

• sagedustabelid kõigis küsitud lõigetes MS Excel faili formaadis;

• ankeetide ja kirjade lõplikud versioonid eesti ja vene keeles;

• küsitluse tulemuste raport MS Word ja PDF formaadis;

• uuringutulemuste esitlus (maksimaalselt neli korda ühe uuringu kohta).

Iga avaliku arvamuse küsitluse kohta tuleb koostada koondaruanne, mis muuhulgas analüüsib muutusi ja trende avalikus arvamuses (tehniline raport, mis sisaldab mh metoodika- ja valimi kirjeldust, ülevaadet andmekogumisest, küsitluse läbiviimise aega ja usalduspiire). Iga küsitluse koondaruanne tuleb tellijale esitada 20 kalendripäeva jooksul alates küsitluse läbiviimise lõpetamisest digitaalsete eestikeelse MS Word formaadis failina koos andmefailidega (sh küsitluse algandmed koos metaandmetega). Täitja korrastab andmefaili ja esitab selle tellijale SPSS formaadis. Täitja esitab standardtabelid tulemuste lõikes andmetabelis MS Excel, kus tuuakse välja tulemused üldkogumi ja erinevate tunnuste lõikes (standardtabelite lõiked koostab täitja vastavalt tellija esindaja soovidele ja täitja ettepanekutele):

• vastuste jaotus esitatakse lõigetes: kogu valim, sugu, vanuserühm, rahvus, keel, kodakondsus, maakond, haridustase, sissetulek. Tellija võib vastavalt vajadusele lisada veel kuni 5 lõiget, mille osas lepitakse täitjaga kokku enne analüüsiga alustamist;

• mõne küsimuse puhul võib olla lisaanalüüsi vajadus, nt vastusevariantide kokku liitmisel või mõne tunnuse omavahel risti vaatamisel. Need lisalõiked lepitakse tellijaga kokku jooksvalt.

2.2.8 Tulemuste esitlemine

Vajadusel tuleb täitjal tellija ettepanekul uuringu tulemusi esitada laiemale kuulajaskonnale suunatud üritusel (nt infotund, pressikonverents), maksimaalselt kaks korda aastas.

5/7

2.3. Nõuded avaliku fookusgrupi intervjuudele

Uuring Fookusgrupi intervjuud

2.3.1 Uuringu eesmärk Vajadusel kuni 40 fookusgrupi intervjuu läbiviimine aastatel 2025–2028 riigikaitse ja julgeolekuga seotud teemadel.

2.3.2 Korraldamise sagedus

Vastavalt vajadusele.

2.3.3 Läbiviimise periood

Vastavalt vajadusele.

2.3.4 Metoodika Fookusgrupi intervjuu, kuid vajadusel nende asendusena süva- ja ekspertintervjuud.

2.3.5 Valim Vastavalt vajadusele ja sõltuvalt uuringuteemast.

2.3.6 Töö sisu Iga fookusgrupi intervjuu indikatiivne maht on 6–8 inimest ja 15–20 küsimust. Intervjuude täpsed teemad ja vestluskavad, gruppide profiilid ning läbiviimise ajad lepitakse tellijaga kokku eraldi, arvestusega, et täitjale peab töö teostamise ettevalmistamiseks jääma aega vähemalt 30 kalendripäeva, kui ei lepita kokku teisiti.

2.3.7 Tulemus Kõikidest fookusgrupi intervjuudest tuleb koostada kokkuvõtted, mis antakse tellijale üle hiljemalt 30 kalendripäeva pärast ühe tervikliku uuringu moodustava mitme fookusgrupi intervjuu läbiviimist:

• intervjuude transkriptsioonid;

• analüüsiraport, mis sisaldab analüütilist ülevaadet fookusgruppide tulemustest (illustreerituna intervjuudes osalejate tsitaatidega).

NB! Fookusgrupi intervjuu ühiku hinna kalkuleerimisel peab pakkuja lähtuma maksimaalsest raskusastmest, inimeste ja küsimuste mahust ning arvestama ka võimalusega, et nimetatud intervjuusid tellitakse ainult vajadusel ja nende tegelik maht selgubki tegelike vajaduste alusel. Kogus 40 on eelduslik ja tellija ei kohustu nimetatud koguses küsitlusi tellima.

2.3.8 Tulemuste esitlemine

Vastavalt vajadusele, kuid maksimaalselt üks kord ühe uuringuteema ulatuses.

2.4. Nõuded ettenägematutele lisatöödele / lisauuringutele

Uuring Ettenägematud lisatööd / lisauuring(ud)

2.4.1 Uuringu eesmärk Tellija võib vajadusel tellida lisatöid avaliku arvamuse monitoorimiseks, mille eesmärk on uurida Eesti elanike suhtumist ja hoiakud riigi institutsioonide (sh eriti kaitseväe ja Kaitseliidu), riigikaitse, NATO ning rahvusvaheliste sõjaliste operatsioonide suhtes.

2.4.2 Korraldamise sagedus

Lisatööde hulk, valimi suurus, küsimustike maht ja metoodika lepitakse kokku jooksvalt lepingu kehtivuse jooksul.

2.4.3 Läbiviimise periood

Vastavalt vajadusele.

2.4.4 Metoodika Vastavalt vajadusele.

2.4.5 Valim Vastavalt vajadusele. Valimi suurus ei ületa lepinguga tellitava ühe avaliku arvamuse põhiuuringu või fookusgrupiuuringu valimi suurust ega küsimustike mahtu.

2.4.6 Töö sisu Valimi suurus ja küsimustike maht ei ületa lepinguga tellitava ühe avaliku arvamuse uuringu või fookusgrupiuuringu valimi suurust ega küsimustike mahtu.

2.4.7 Tulemus Täitja esitab tellijale uuringu tulemused:

6/7

• andmebaas MS Excel ja SPSS formaadis kirjeldatud tunnuste, kaalutunnuste ning analüüsiks loodud lisatunnustega;

• sagedustabelid kõigis küsitud lõigetes MS Excel faili formaadis;

• ankeetide ja kirjade lõplikud versioonid eesti ja vene keeles;

• küsitluse tulemuste raport MS Word formaadis.

2.4.8 Tulemuste esitlemine

Vastavalt vajadusele, kuid maksimaalselt 2 korda ühe uuringu ulatuses.

3. Nõuded teenust osutavale personalile

3.1. Täitja tagab lepinguperioodil tehnilises kirjelduses nimetatud küsitluste korraldamiseks vähemalt kaheliikmelise projektimeeskonna olemasolu. Vajalikud rollid ja peamised vastutused meeskonnas on toodud punktides 3.2 ja 3.3.

3.2. Täitja tagab lepinguperioodil analüütik-projektijuhi rolli täitva isiku, kes vastutab kõikide tellitavate uuringute ettevalmistamise, läbiviimise ja analüüsimise eest.

3.2.1. Analüütik-projektijuhil peab olema vähemalt viieaastane kogemus hankelepingu

esemega sarnaste avaliku sektori projektide ettevalmistamisel, läbiviimisel ja analüüsimisel. Hankelepingu esemega sarnaste projektide all peab tellija silmas sotsiaal- ja avaliku arvamuse uuringuid, valimiga vähemalt 800 respondenti ning mille juures on analüütik-projektijuhi tööülesanneteks olnud uuringuprojektide koordineerimine, klientide nõustamine, ankeetide väljatöötamine, andmete analüüs ning uuringuaruannete koostamine ja esitlemine.

3.2.2. Analüütik-projektijuht peab uuringu kõneisikuna vajadusel tutvustama uuringutulemusi tellija asukohas avalikel esitlustel (vt p-d 2.1.8, 2.2.8, 2.3.8 ja 2.4.8).

3.2.3. Täitja riigihanke pakkumuses nimetatud analüütik-projektijuht osaleb teenuse osutamisel isiklikult. Analüütik-projektijuhi vahetamine lepinguperioodil on võimalik üksnes tellijaga vähemalt e-kirja teel või kirjalikult kooskõlastatult.

3.2.4. Täitja peab analüütik-projektijuhi vahetumisel tagama, et uue analüütik- projektijuhi kogemus vastab tehnilises kirjelduses sätestatud nõuetele.

3.3. Täitja tagab lepinguperioodil uuringueksperdi rolli täitva isiku, kes vastutab kõikide

tellitavate uuringute läbiviimise eest.

3.3.1. Uuringueksperdil peab olema vähemalt viieaastane kogemus hankelepingu esemega sarnaste avaliku sektoriga seotud uuringute läbiviimisel. Hankelepingu esemega sarnaste avaliku sektoriga seotud uuringute all peab tellija silmas sotsiaal- ja avaliku arvamuse uuringuid, valimiga vähemalt 800 respondenti ning mille juures on uuringueksperdi tööülesanneteks olnud uuringudisain, sh uuringu metoodika valik, ankeetide väljatöötamine, andmete analüüs ning uuringuaruannete koostamine ja esitlemine. Uuringueksperdil peab viimase viie aasta jooksul olema läbi viidud minimaalselt kolm analoogset avaliku sektoriga seotud uuringut.

3.3.2. Täitja riigihanke pakkumuses nimetatud uuringuekspert osaleb teenuse osutamisel isiklikult. Uuringueksperdi vahetamine lepinguperioodil on võimalik üksnes tellijaga vähemalt e-kirja teel või kirjalikult kooskõlastatult.

3.3.3. Täitja peab uuringueksperdi vahetumisel tagama, et uue uuringueksperdi kogemus vastab tehnilises kirjelduses sätestatud nõuetele.

4. Teenuse tellimise ajakava ja tähtajad

4.1. Avaliku arvamuse küsitlus peab olema teostatud igal aastal perioodil 2025–2028 hiljemalt 31. märtsiks (st küsitlustööd peavad olema selleks ajaks lõppenud). Küsitluse tulemuste presentatsioonid lepitakse kokku jooksvalt.

4.2. Avaliku arvamuse uuringud riigipiiri äärsetes maakondades:

7/7

4.2.1. aasta esimene uuring peab olema tehtud hiljemalt 15. augustiks aastatel

2025–2028 (st küsitlustööd peavad olema selleks ajaks lõppenud). 4.2.2. aasta teine uuring peab olema tehtud hiljemalt 15. detsembriks aastatel

2025–2028 (st küsitlustööd peavad olema selleks ajaks lõppenud).

4.3. Fookusgrupi intervjuude läbiviimise ajagraafik lepitakse kokku vastavalt vajadusele.

4.4. Ettenägematute lisatööde/lisauuringute teostamise ajagraafik lepitakse kokku vastavalt

vajadusele.

4.5. Täitja esitab küsitluse koondaruande tellija kontaktisikule hiljemalt 25 kalendripäeva jooksul alates küsitluse läbiviimise lõpetamisest. Tööde üleandmine toimub üleandmise- vastuvõtmise akti alusel.

5. Muud tingimused 5.1. Kõik õigused täitja poolt lepingu täitmise käigus tehtavate küsitluste, intervjuude,

koondaruannete ja analüüside kasutamiseks jäävad tellijale. 5.2. Täitja peab vajadusel tutvustama uuringutulemusi (vt p-d 2.1.8, 2.2.8, 2.3.8, 2.4.8) tellija

määratud asukohas laiemale kuulajaskonnale suunatud üritusel. Kui täitja soovib uuringut tutvustada kolmandatele osapooltele, tuleb see eelnevalt tellijaga vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kooskõlastada.

5.3. Tellija poolt tellitud uuringu „Avalik arvamus ja riigikaitse“ elektroonilised andmefailid statistikapaketi SPSS formaadis antakse täitja poolt üle ka Tartu Ülikooli konsortsiumile Eesti Sotsiaalteaduslik Andmearhiiv (ESTA).

Koostatud 09.12.2024 17:55:33 1 / 4 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 7917525/general-info

PAKKUMUS HINDAMISKRITEERIUMID JA HINNATAVAD NÄITAJAD

Viitenumber: 285501 Hankija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (70009764) Hange: Avaliku arvamuse monitooringuteenus 2025–2028 Pakkumus: 525811 Ettevõtja: aktsiaselts Emor (10076576), roll: peapakkuja

OSA 1 – RIIGIKAITSE AVALIKU ARVAMUSE UURINGUD

Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta

1. Ühe avaliku arvamuse küsitluse kogumaksumus Pakkuja esitab ühe tehnilises kirjelduses (lisa 1.1) kirjeldatud avaliku arvamuse küsitluse maksimaalse kogumaksumuse. Teenuse ühikuhind sisaldab kõiki lepingu täitmiseks vajalikke kulusid, sh tehnilises kirjelduses loetletud tegevusi ning on tellijale lõplik.

Tüüp ja hindamismeetod: Maksumus, vähim on parim

Osakaal: 20%

Hindamismetoodika kirjeldus: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal".

Kogus Ühik Ühiku hind Maksumus KM% Maksumus KM-ga Märkused

1 tk 20420,000 20420,000 22 24912,400

2. Ühe avaliku arvamuse küsitluse riigipiiri äärsetes maakondades kogumaksumus Pakkuja esitab ühe tehnilises kirjelduses (lisa 1.1) kirjeldatud avaliku arvamuse küsitluse riigipiiri äärsetes maakondades maksimaalse kogumaksumuse. Teenuse ühikuhind sisaldab kõiki lepingu täitmiseks vajalikke kulusid, sh tehnilises kirjelduses loetletud tegevusi ning on tellijale lõplik.

Tüüp ja hindamismeetod: Kulu, vähim on parim

Osakaal: 15%

Hindamismetoodika kirjeldus: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal".

Väärtus Ühik Märkused

8820,000 tk

Koostatud 09.12.2024 17:55:33 2 / 4 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 7917525/general-info

Väärtus Ühik Märkused

3. Ühe fookusgrupi intervjuu kogumaksumus Pakkuja esitab ühe tehnilises kirjelduses (lisa 1.1) kirjeldatud fookusgrupi intervjuu maksimaalse kogumaksumuse. Teenuse ühikuhind sisaldab kõiki lepingu täitmiseks vajalikke kulusid, sh tehnilises kirjelduses loetletud tegevusi ning on tellijale lõplik.

Fookusgrupi intervjuu ühiku hinna kalkuleerimisel peab pakkuja lähtuma maksimaalsest raskusastmest, inimeste ja küsimuste mahust ning arvestama ka võimalusega, et nimetatud intervjuusid tellitakse ainult vajadusel ja nende tegelik maht selgubki tegelike vajaduste alusel.

Tüüp ja hindamismeetod: Kulu, vähim on parim

Osakaal: 5%

Hindamismetoodika kirjeldus: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal".

Väärtus Ühik Märkused

2175,000 tk

4. Teenuse kvaliteet (Avaliku arvamuse küsitluse teenuse kirjeldus)

Tüüp ja hindamismeetod: Kvaliteet, hankija hinnatav

Osakaal: 60%

Hindamismetoodika kirjeldus: Hindamismetoodika kirjeldus on toodud dokumendis „ Pakkumuste hindamine“.

Osa maksumus kokku KM-ta: 20420,000

Osa maksumus kokku KM-ga: 24912,400

OSA 2 – KAITSETAHTE AVALIKU ARVAMUSE UURINGUD

Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta

1. Ühe tööandjate arvamusküsitluse kogumaksumus Pakkuja esitab ühe tehnilises kirjelduses (lisa 1.2) kirjeldatud tööandjate arvamusküsitluse maksimaalse kogumaksumuse. Teenuse ühikuhind sisaldab kõiki lepingu täitmiseks vajalikke kulusid, sh tehnilises kirjelduses loetletud tegevusi ning on tellijale lõplik.

Tüüp ja hindamismeetod: Maksumus, vähim on parim

Osakaal: 25%

Hindamismetoodika kirjeldus: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga:

Koostatud 09.12.2024 17:55:33 3 / 4 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 7917525/general-info

"osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal".

Kogus Ühik Ühiku hind Maksumus KM% Maksumus KM-ga Märkused

1 tk 8500,000 8500,000 22 10370,000

2. Ühe lastevanemate arvamusküsitluse kogumaksumus Pakkuja esitab ühe tehnilises kirjelduses (lisa 1.2) kirjeldatud tööandjate arvamusküsitluse maksimaalse kogumaksumuse. Teenuse ühikuhind sisaldab kõiki lepingu täitmiseks vajalikke kulusid, sh tehnilises kirjelduses loetletud tegevusi ning on tellijale lõplik.

Tüüp ja hindamismeetod: Kulu, vähim on parim

Osakaal: 25%

Hindamismetoodika kirjeldus: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal".

Väärtus Ühik Märkused

9800,000 tk

3. Ühe noorte seas läbiviidava arvamusküsitluse kogumaksumus Pakkuja esitab ühe tehnilises kirjelduses (lisa 1.2) kirjeldatud tööandjate arvamusküsitluse maksimaalse kogumaksumuse. Teenuse ühikuhind sisaldab kõiki lepingu täitmiseks vajalikke kulusid, sh tehnilises kirjelduses loetletud tegevusi ning on tellijale lõplik.

Tüüp ja hindamismeetod: Kulu, vähim on parim

Osakaal: 25%

Hindamismetoodika kirjeldus: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal".

Väärtus Ühik Märkused

10050,000 tk

4. Ühe reservväelaste fookusgruppide uuringu kogumaksumus Pakkuja esitab ühe tehnilises kirjelduses (lisa 1.2) kirjeldatud tööandjate arvamusküsitluse maksimaalse kogumaksumuse. Teenuse ühikuhind sisaldab kõiki lepingu täitmiseks vajalikke kulusid, sh tehnilises kirjelduses loetletud tegevusi ning on tellijale lõplik.

Tüüp ja hindamismeetod: Kulu, vähim on parim

Osakaal: 25%

Hindamismetoodika kirjeldus: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga:

Koostatud 09.12.2024 17:55:33 4 / 4 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 7917525/general-info

"osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal".

Väärtus Ühik Märkused

9705,000 tk

Osa maksumus kokku KM-ta: 8500,000

Osa maksumus kokku KM-ga: 10370,000

Pakkumuse maksumus kokku Maksumus kokku KM-ta: 28920,000

Maksumus kokku KM-ga: 35282,400

1/4

Lisa 3

Raamlepingu „Avaliku arvamuse monitooringuteenus 2025–2028“ (viitenumber 285501) juurde

Julgeolekutingimused Riigihanke objekti asumisega Kaitseväe julgeolekualal teavitatakse lepingupartnerit alljärgnevatest tingimustest: 1. Julgeolekutingimustest teavitamise eesmärk

1.1. Teavitamise eesmärk on selgitada lepingupartnerile poolte suhteid, õigusi ja kohustusi julgeolekualaste nõuete täitmisel Kaitseväe julgeolekualal.

2. Mõisted 2.1. Teavitamisel kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 2.1.1. Kontrollitav isik – Täitja ja alltöövõtja töötaja, kelle suhtes teostatakse taustakontrolli

tema eelneval kirjalikul nõusolekul seoses sissepääsuõiguse taotlemisega Kaitseväe julgeolekualale.

2.1.2. Taustakontroll – Kaitseväe julgeoleku tagamise eesmärgil Kaitseväe poolt teostatav Kaitseväe korralduse seaduses (KKS) § 41³ sätestatud asjaolude kontrollimine otsustamaks kontrollitava isiku lubamine Kaitseväe julgeolekualale.

2.1.3. Kaitseväe struktuuriüksus – KKS § 12 ja § 13 tähenduses.

2.1.4. Kaitseväe julgeolekuala – KKS § 50 tähenduses. 2.1.5. Riigihanke objekt – lepingu täitmiseks ettenähtud Kaitseväe julgeolekualal paiknev

tööpiirkond. 2.1.6. Julgeolekualased nõuded – käesolevas dokumendis nimetatud üldised

julgeolekualased nõuded, sh taustakontrolli läbiviimisega seotud nõuded ning muudest õigusaktidest tulenevad Kaitseväe julgeoleku tagamiseks kehtestatud nõuded.

2.1.7. Sissepääsutaotlus – dokument, mille täitja vastutav isik on kohustatud esitama kontrollitava isiku taustakontrolli algatamiseks ja sissepääsuõiguse saamiseks objektile. Sissepääsutaotluse võib esitada lisatud näidise alusel või e-kirjaga vabas vormis e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee. Taotlusele lisatakse täidetud taustakontrolli nõusoleku vormid.

2.1.8. Nõusoleku vorm – sissepääsutaotluse juurde kuuluv dokumendi vorm, mida kontrollitav isik on kohustatud täitma.

2.1.9. Sissepääsuõigus – õigus viibida objektil seoses lepingu täitmisega. Sissepääsuõiguse saamise üks eeltingimus on taustakontrolli läbimine.

2.1.10. Sissepääsuõigust omav isik - taustakontrolli läbinud täitja ja alltöövõtja töötaja, kellel

on õigus saatjata siseneda ja viibida objektil seoses lepingu täitmisega. Sissepääsuõigust

omav isik lubatakse objektile konkreetse Kaitseväe struktuuriüksuse kehtestatud

tingimustel.

2.1.11. Eritingimusega sissepääsuõigust omav isik – sissepääsuõigust omav isik, kellel on vaid erandjuhtudel ja Kaitseväe vastutava isikuga eelnevalt kooskõlastatult õigus siseneda ja viibida objektil täitja poolse saatjaga seoses lepingu täitmisega.

2.1.12. Kaitseväe vastutav isik (edaspidi KV vastutav isik) – konkreetsel Kaitseväe julgeolekualal asuva objekti julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav Kaitseväe määratud isik.

2.1.13. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse vastutav isik (edaspidi RKIK vastutav isik) – lepingujärgne kontaktisik, kelle kaudu toimub lepingujärgsete kohustuste täitmise

2/4

korraldamine ja lepingus ettenähtud teadete, nõuete ja teiste dokumentide edastamine.

2.1.14. Täitja vastutav isik (edaspidi TV vastutav isik) – julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav täitja määratud isik.

2.1.15. Objekti vastutav isik – Kaitseväe julgeolekualal paikneval objektil julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav täitja määratud isik. Punktides 2.1.14 ja 2.1.15 nimetatud isik võib olla üks ja sama isik.

3. Täitja õigused ja kohustused

3.1. Täitjal on õigus: 3.1.1. saada julgeolekualaste nõuete täitmiseks vajalikku informatsiooni KV vastutavalt isikult; 3.1.2. lähtuvalt taustakontrolli tulemustest saada teavet sissepääsuõiguse saamise kohta KV

vastutavalt isikult.

3.2. Täitja kohustub: 3.2.1. tagama lepingus kokkulepitud teenuse osutamise üksnes sissepääsuõigust omava isiku

poolt; 3.2.2. täitma ja tagama sissepääsuõigust omava isiku, sh eritingimusega sissepääsuõigust

omava isiku julgeolekualaste nõuete järgimise Kaitseväe julgeolekualal kehtestatud tingimustel ning tagama nende täitmise ka alltöövõtja poolt;

3.2.3. mitte planeerima teenust osutama isikut: - kellele ei ole sissepääsuõigust antud, - kellele ei ole taustakontrolli tehtud või - eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuõigust ei ole kooskõlastatud;

3.2.4. esitama objektile teenust osutavale füüsilisele isikule sissepääsuõiguse saamiseks ja taustakontrolli algatamiseks esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui seitse (7) tööpäeva enne lepingus kokkulepitud töö teostamise algust e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee alljärgnevad dokumendid: - sissepääsutaotluse (vt näidis) ja - kontrollitava isiku täidetud ja käsikirjaliselt (skaneeritult) või digitaalselt

allkirjastatud nõusoleku; 3.2.5. edastama eelnimetatud punktis märgitud nõusolekute originaalid posti aadressile

Kaitsevägi, Magasini 31A, 10138, Tallinn; 3.2.6. märkima vabas vormis esitatavas sissepääsutaotluses:

- teenust osutava füüsilise isiku ees- ja perekonnanime, isikukoodi ning täitja ja/või alltöövõtja nimetuse;

- sissepääsuõiguse saamise põhjenduse, s.t teenuse või töö kirjelduse, mida konkreetsel objektil tegema hakatakse;

- viite sõlmitud lepingule ning lepingu kehtivuse aja; - andmed sõiduki (mark/mudel ja registreerimise nr) kohta, millega soovitakse

siseneda KV julgeolekualale; - täitja esindaja kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber); - taotluse juurde lisama kontrollitava isiku allkirjastatud nõusoleku.

3.2.7. lisama välismaalasele sissepääsuõiguse saamiseks ja taustakontrolli algatamiseks taotluse juurde täiendavalt: - koopia isikut tõendava dokumendi pildiga leheküljest, sh viisast vm Eestis viibimise

seaduslikku alust kinnitavast dokumendist; 3.2.8. kinnitama ja tõendama välismaalase Eestis töötamise seadusliku aluse andmist,

omamist ja pikendamist (välismaalaste seadus § 19 ja § 20); 3.2.9. kontrollitava isiku taustakontrolli tulemusel sissepääsuõiguse mittesaamisel esitama

vajadusel taustakontrolliks uue sissepääsutaotluse koos isiku nõusolekuga;

3/4

3.2.10. pidama ajakohast nimekirja sissepääsuõigust omavatest isikutest ning uuendama iga kalendriaasta lõpus töötajate nimekirja, kes jätkavad teenuse osutamist uuel kalendriaastal, saates ajakohase nimekirja e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee;

3.2.11. teavitama viivitamatult e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuvajaduse lõppemisest;

3.2.12. teavitama viivitamatult kõikidest julgeolekualaste nõuete rikkumistest või nende kahtlusest objektil KV vastutavat isikut.

4. Kaitseväe õigused ja kohustused

4.1. Kaitseväel on õigus: 4.1.1. teha kontrollitava isiku suhtes taustakontroll üldjuhul kuni seitsme (7) tööpäeva jooksul

nõuetekohase sissepääsutaotluse ja nõusoleku saamisest arvates; 4.1.2. teostada uuesti punktis 3.2.9 sätestatud juhul taustkontroll punktis 4.1.1. sätestatud

tähtaegasid arvestades; 4.1.3. muul põhjendatud juhul pikendada taustakontrolli läbiviimise tähtaega kuni seitsme

(7) tööpäeva võrra, teavitades TV vastutavat isikut sellest kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis;

4.1.4. kehtestada julgeolekualased nõuded, kusjuures olulistest piirangutest teavitatakse TV vastutavat isikut esimesel võimalusel;

4.1.5. anda või piirata taustakontrolli käigus ilmnenud asjaoludele tuginedes kontrollitavale isikule sissepääsuõigus või anda eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku õigused;

4.1.6. keelduda julgeolekukaalutlustel sissepääsuõiguse andmisest, sh isikule, kellele ei ole taustakontrolli tehtud või ei ole võimalik seda teha ja keelduda eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuõiguse kooskõlastamisest;

4.1.7. piirata juurdepääsu turvaaladele kodakondsuseta või välisriigi kodakondsusega isikutele, lähtudes riigisaladusele juurdepääsu õigusest, teadmisvajadusest ja muudest riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud nõuetest;

4.1.8. keelata kontrollitaval isikul nõusoleku mitteesitamisel või selle mittenõuetekohasel esitamisel siseneda objektile;

4.1.9. kontrollida objektil kehtestatud julgeolekualastest nõuetest kinni pidamist sissepääsuõigust ja/või eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku suhtes;

4.1.10. julgeolekualaste nõuete mittejärgimisel või nende rikkumisel keelata punktides 2.1.10 ja 2.1.11 sätestatud isiku viibimine Kaitseväe julgeolekualal.

4.2. Kaitsevägi kohustub: 4.2.1. teavitama TV vastutavat isikut kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis kontrollitava

isiku sissepääsuõiguse saamisest, sh sellekohastest piirangutest objektile; 4.2.2. teavitama TV vastutavat isikut sissepääsuõigust või eritingimustega sissepääsuõigust

omava isiku julgeolekualaste nõuete rikkumise tuvastamisest, mis välistab tema edaspidise sissepääsuõiguse saamise objektile;

4.2.3. tutvustama objektil kehtestatud julgeolekualaseid nõudeid või nende muudatusi sissepääsuõigust omavale isikule, sh eritingimusega sissepääsuõigust omavale isikule.

4.3. Kaitseväe vastutava isiku (p 2.1.12), RKIK vastutava isiku (p 1.2.13), täitja vastutava isiku (p 2.1.14), objekti vastutava isiku (p 2.1.15) kontaktid määratakse kindlaks lepingu sõlmimisel.

5. Lõppsätted 5.1. Vastutavate isikute muutumisest teavitab pool teist poolt kirjalikus taasesitamist

võimaldavas vormis. 5.2. Isikuandmete töötlemisel lähtutakse kehtivate õigusaktide nõuetest. 5.2.1. Kaitseväel on õigus teha RKIKile erakorraliselt ettepanekuid lepingu üles ütlemiseks

etteteatamise tähtaega arvestamata kui täitja rikub punktides 3.2.1 – 3.2.4 nimetatud

4/4

kohustusi, ei järgita lepingus sätestatud konfidentsiaalsusnõuet või täitja ja alltöövõtja töötajad ei järgi Kaitseväe julgeolekualal kehtestatud nõudeid.

1/1

[LISADA ETTEVÕTTE PÄIS]

TAOTLUS SISSEPÄÄSUÕIGUSE SAAMISEKS KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE TEENUSE OSUTAMISEKS

SISSEPÄÄSUTAOTLUS

[Registreerimisnumber]

[………..……] kuupäev

Käesoleva taotlusega kinnitan, et [ettevõtte nimetus] on sõlminud lepingu [asutuse nimetus] ning

omab sissepääsuvajadust Kaitseväe julgeolekualale seoses lepinguga nr [Lepingu nr]. Leping kehtib

[Lepingu alguskuupäev] kuni [Lepingu lõppkuupäev].

[Ettevõtte nimetus] teostab Kaitseväe julgeolekualal [Lepingu eesmärk, tööde iseloom] ning taotleb

sissepääsuõigust alljärgnevatele objektidele;

1. Objekti nimetus: [objekti nimetus]

Aadress: [aadress]

Objekti vastutav isik: [ees- ja perekonna nimi], [telefoni nr], [e-posti aadress]

Kaitseväe vastutav isik: [ees- ja perekonna nimi]

2. jne

Seoses sissepääsuvajadusega eelnimetatud Kaitseväe objektidele palub lepingujärgne täitja [ettevõtte

nimetus] algatada taustakontrolli tegemise sissepääsuõiguse saamiseks alljärgneva(te)le isiku(te)le kui

täitja [ettevõtte nimetus] [ja alltöövõtja nimetus] töötajatele, tuginedes isikute nõusolekule

(allkirjastatud nõusoleku lehed on lisatud taotlusele) ning sissepääsuõigust taotluses märgitud

sõidukitele.

Peatäitja [ettevõtte nimetus] töötajad:

1. [Ees- ja perekonna nimi, isikukood]

2. jne

Alltöövõtja [ettevõtte nimetus] töötajad:

1. [Ees- ja perekonna nimi, isikukood]

2. jne

Sõidukid:

1. Registreerimisnumber Mark/mudel

2. jne

Täitja on teadlik, et sõltuvalt taustakontrolli tulemusest on Kaitseväel õigus piirata isikute juurdepääsu

Kaitseväe julgeolekualale ning taustakontrolli läbimine ei taga automaatset sissepääsu Kaitseväe

julgeolekualale.

[Allkiri]

[Ees- ja perekonna nimi]

[Ametikoht]

Lisad: nõusolekud … lehel.

1/1

KAITSEVÄGI ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise kuupäevast kuni vajaduse

möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12

KINNITATUD Kaitseväe juhataja 01.08.2024 käskkirjaga nr 1245 Lisa 3

KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE LUBAMIST TAOTLEVA KAITSEVÄELE TEENUSE OSUTAMISEGA SEOTUD FÜÜSILISE ISIKU

NÕUSOLEK TAUSTAKONTROLLI TEOSTAMISEKS

(ees- ja perekonnanimi) Isikukood:

Luban Kaitseväel töödelda minu isikuandmeid minu Kaitseväe julgeolekualale lubamise otsustamise eesmärgil kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS) § 41⁵ sätestatud viisil Kaitseväele teenuse osutamise lepingu kehtivuse ajal, kuid mitte kauem kui nõusoleku andmisest viie aasta jooksul. Nõusoleku andmisel olen teadlik, et: 1. mul on õigus keelduda nõusoleku andmisest (KKS § 416 lg 2 p 1);

2. mul on õigus keelduda selliste andmete esitamisest, mis võivad põhjustada minu, minu lähedase

või elukaaslase suhtes süüteomenetluse (KKS § 416 lg 2 p 2);

3. mul on õigus taotleda minu kohta andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist

(KKS § 416 lg 2 p 3);

4. mul on õigus esitada minu kohta kogutud andmete kohta selgitusi (KKS § 416 lg 2 p 4);

5. kui ma keeldun nõusoleku andmisest või taotlen andmete kogumise või päringute tegemise

lõpetamist, siis on see minu Kaitseväe julgeolekualale mittelubamise aluseks (KKS § 41³ lg 4);

6. mul on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks ja KKS § 41⁶ alusel kogutud andmete põhjal tehtud

otsuse vaidlustamiseks kohtu, õiguskantsleri või Andmekaitse Inspektsiooni poole, et kontrollida,

kas minu põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava on järgitud

(KKS § 416 lg 2 p 5);

7. Kaitsevägi võib piirata minu õigusi töödeldavate isikuandmete suhtes (KKS § 41¹⁰ lg 3 ja lg 4).

( päev, kuu, aasta ) [ allkirjastatud digitaalselt ]1

1 lubatud allkirjastada ka paberkandjal