Kiri

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Justiits- ja Digiministeerium

Siseministeerium

21.01.2025 nr 19-8/25/290

Mehitamata õhusõidukitest

Austatud ministrid

Mehitmata lennunduse valdkond on jõuliselt arenenud tasemele, mis võimaldab igaühel droone

erineval otstarbel kasutada. Hiljutiste sündmustega Riia lennujaamas, kui droonid häirisid

lennujaama tööd ja õhusõidukite opereerimist, kaasnesid mitme õhusõiduki ümbersuunamised

varulennujaamadesse ohutuskaalutlustel. Olgugi, et Riia lennujaam oli suletud lühiajaliselt, oli

juhtumil vahetu negatiivne mõju ühiskonnale, lennunduse usaldusväärsusele ja isikute ohutusele.

Rahvusvaheline olukord ja seni avaldunud ohud riikide julgeolekule tingivad vajaduse arvestada

taoliste olukordadega, mis võivad negatiivselt mõjutada nii riigile olulise taristu toimimist kui

lennureisijate ohutust.

Kliimaministeerium väljendas 17.09.2024 kirjas nr 1-5/24/3129-5 korrakaitseseaduse muutmise

seaduse väljatöötamiskavatsuse raames seisukohti ning toonitas vajadust analüüsida õigusruumi

viisil, mis annaks riigile piisava paindlikkuse õhusõidukite tõrjumiseks korrakaitse eesmärkidel

tagades samal ajal lennundusohutuse. Rõhutan, et riigi eesmärgiks ei saa olla mehitamata

õhusõidukite täielik tõrjumine, vaid ainult nende õhusõidukite tõrjumine, mida ei käitata vastavalt

kehtestatud tingimustele. Seega õhusõidukitega seotud seire ja tõrje korraldamisel on oluline

erivahendi kohaldamise ja avaliku korra tagamise kõrval lähtuda ka rahvusvahelistest ning

Euroopa Liidu tasandil reguleeritud lennundusõiguse tingimustest, mis kogumis viitab, et riigi

õhuruumis õhusõidukite käitamise piiramine on lubatud üksnes seaduses toodud tingimustel. See

ei välista riigi võimalust käitamisse sunniga sekkuda õigushüve rikkumise ilmnemisel või ohu

korral, aga sellist konstruktsiooni hetkel kehtivates avaliku korda või lennundusvaldkonda

reguleerivates seadustes ei ole.

Teiseks toon välja vajaduse kaaluda riigile olulise taristu omanikele õiguse andmist kaitsta enda

omandis olevat vara ning teatud tingimustel teha seda lisaks maismaale ka õhuruumist. Hetkel ei

ole taristu omanikel õigust igas olukorras enda vara füüsiliselt rünnete eest kaitsta. Lisaks on

probleem õhuruumis kehtestatud piirangualadega see, et piiranguala (geograafiline ala vastavalt

LennS 41 lg 1 ja 2) valdaja ja taristu omanik ei ole sama isik ning taristu kohale kehtestatud

piirangula valdajale toob piiranguala haldamine kaasa täiendava halduskoormuse, sh lubade

andmise või keelamise kehtestatud geograafilises alas mistahes lendamise eesmärgil. Praktikas

aga on riigi ametiasutuste ressursid väga piiratud ning puudub täielik teave taristuomaniku eest

otsustamiseks kas lende piirangualas lubada või keelata. Seetõttu on mõistlik analüüsida erinevad

asjaolusid kuidas edaspidi otstarbekamalt korraldada piiratud alades õhusõidukite käitamist, aga

veelgi olulisem, kuidas tagada reaalajas nende seire ja potentsiaalne käitamisse sekkumine

(nt tõrjumine erinevate vahenditega).

Kokkuvõtlikult eeldavad käesolevas kirjas tõstatatud probleemid põhjalikumat analüüsi, sh

õigusaktide muutmist nii korrakaitse, karistusõiguse kui lennundusvaldkonnas, millele

Kliimaministeerium on viidanud põhjalikumalt korrakaitseseaduse muutmise seaduse

väljatöötamiskavatsusele esitatud tagasisides1. Eelnevast johtuvalt on mõistlik neid küsimusi

arutada ka ühises töörühmas, kuna see puudutab mitme ministeeriumi valitsemisala regulatsioone.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Vladimir Svet

taristuminister

Lisaadressaat: Riigikantselei

1 VTKle antud tagasiside Kliimaministeeriumi avalikus dokumendiregistris

https://adr.envir.ee/et/document.html?id=6315bc15-fdb8-479a-9123-121abb59d859.

Taivo Linnamägi, 639 7607

[email protected]