Arvamus

Lubja 4, Tallinn 10115 Telefon 620 0100 Registrikood 74001728 e-post [email protected] www.kohus.ee

Arvamus kohtute seaduse ja teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõule

(kohtuhaldusmudel)

Lugupeetud justiits- ja digiminister

Tänan võimaluse eest esitada arvamust kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõule (kohtuhaldusmudel).

Eelnõuga tutvumise järgselt laekus Harju Maakohtu kohtunikelt alljärgnevaid arvamusi.

Üldised märkused

Kohtusüsteemi ja kohtunike töö ümberkujundamiseks on aastatel 2023 ja 2024 koostatud

mitmeid väljatöötamiskavatsusi (VTK) ja eelnõusid. Harju Maakohus on 2024. aastal andnud

arvamusi 11 eelnõu ja väljatöötamiskavatsuse kohta, mis puudutavad kohtute tööd ja

menetlusseadustike muudatusi. Jääme varasemalt esitatud arvamuste juurde.

Kohtuhalduse muudatused

Avaliku võimu teostamisel on äärmiselt oluline, et erinevate asutuste ja organisatsioonide

pädevus oleks määratletud võimalikult selgelt ja ühemõtteliselt. Avalikku võimu saab teostada

üksnes seaduse alusel ja seadusega sätestatud pädevuse piires.

Teie 20.12.2024 nr 8-1/8962-1

Meie 21.01.2025 nr 6-3/25-10

Pr Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja digiministeerium

[email protected]

2

Eelnõuga antakse kohtuhalduse pädevused valdavas osas Justiits- ja digiministeeriumilt üle

kohtusüsteemile. Kohtuhalduse- ja arenduse üleandmine kohtute haldus- ja arendusnõukogule

(KHAN) on tervitatav. KHANi pädevusse jäävad kohtuorganisatsiooni ja selle territoriaalset

struktuuri, kohtunike arvu ja maakohtu rahvakohtunike arvu ja tasu ning kohtunikuabide arvu

kehtestamine. KHAN saab olema kohtuhalduse strateegilise tasandi otsustuskogu, mis hakkab

suunama kohtute arendamist ja haldamist. Arendamine ja haldamine saab toimuda üksnes siis,

kui selleks on olemas piisavad eelarvelised vahendid, õigusraamistik (või selle muutmise

võimalus) ning piisav inimressurss

Avaliku võimu teostamisel ja valdkonna arendamiseks on oluline ka poliitilise vastutuse

olemasolu. Olukorras, kus täitevvõim enam poliitilist vastutust kohtusüsteemi eest ei kanna,

tuleb see vastutus anda Riigikogule. Kohtute arengusuunad võiks kinnitada KHANi asemel

Riigikogu. See seoks Riigikogu ka eelarve läbirääkimiste protsessis enda seatud eesmärkidega

ja tagaks poliitilisele vastutusele lisaks ja eelarvelise vastutuse süsteemi arengu ees.

Eelnõuga sätestatakse KHANni kohtunikest liikmete valimise kord, kuid ei sätestata nende

pädevusnõudeid, vaid jäetakse see KHANi otsustada. Seaduse tasandil võiks siiski määratleda

ära mingisugusedki kvalifikatsiooninõuded või isikuomadused/kogemuse, mis isikul olema

peab. Praeguse KHNi pädevus piirdub sisuliselt arutatud teemade teadmiseks võtmisega ning

üksnes üksikutel juhtudel võtab KHN vastu sisulisi otsuseid. Tulevase KHANi pädevuses saab

olema strateegiline kohtusüsteemi juhtimine ning seega peavad KHANi liikmetele olema

juhtimiskogemus ning võime näha suurt pilti. KHANi liikmed valitakse kohtunike täiskogul,

mis tähendab, et puudub praktiline võimalus kandideerijatel kampaania tegemiseks ja valijatel

kandidaatide pädevus kontrollimiseks. Valimised teadupärast on tihti emotsionaalsed, valitakse

inimene, kes on meeltmööda, mitte ei arvestata tema oskustega.

Täpsustamist vajab KHANi pädevus riigieelarve läbirääkimistel st kas riigieelarve

läbirääkimistel Riigikoguga esindab kohtuhaldust, ja eelarvetehniliselt on riigiasutuseks,

KHAN, KHT või kohtud. Vähemalt seletuskirjas võiks täpsemalt selle lahti kirjutada.

Kindlasti peab minema KHANile ja KHTile üle kohtute IKT arendamisega seotud võimekus ja

eelarve. Tänapäeval ei ole võimalik avaliku võimu teostamist vaadata lahus tehnoloogilistest

lahendustest. Kohus ei saa olla tark tellija, kui ei ole eelarvet, mille eest tellida ja sisulist

arendusvõimekust. Minimaalselt peaks KHTile minema IKT tellimise roll.

Kohtuhaldusteenistuse (KHT) loomine

KHT-le juba tsentraliseeritud tugiteenuste üleandmine ning kohtudirektori poolt täidetavate

ülesannete täitmine võiks üle minna järk-järgult. Oluline on, et süsteemi arendamiseks vajalik

analüüsivõimekus samuti KHT-le üle läheks. Seletuskiri võiks vähemalt täpsustada, millised

ametikohad ja funktsioonid Justiits- ja digiministeeriumist KHT-le üle lähevad, sest kohtute

haldamise ja arendamisega tegelevad praegu lisaks kohtute talitusele ka muud Justiits- ja

digiministeeriumi osakonnad ja talitused.

Kohtus õigusemõistmisega otseselt seotud personal peab olema kohtu, mitte KHT hingekirjas

st sekretärid peavad alluma kohtu esimehele, mitte KHT-le. Sekretäride töö ei ole tugiteenus,

vaid see on vahetult seotud õigusemõistmisega, neil on oma pädevus menetlustoimingute

tegemisel. Samuti peab olema kohtu esimehel paindlikus korraldada kohtus tööd, mitte läbi

KHT-e direktori. Õigusemõistmise korrakohane toimimine peab olema tagatud igal ajal ja igas

olukorras ning kohtu esimehel peab olema paindlik võimalus tööd kiiresti ümber korraldada sh

maksta inimestele lisatasu vms.

Maakohtu esimehe nimetamine

3

On tervitatav, et reguleeritakse kohtu esimehe valimine ja tema pädevuse kriteeriumid. Võiks

võimaldada ka ringkonnakohtu esimeheks saada maakohtu kohtunikul.

Kohtuniku töötamine osaajaga ning töökoormuse vähendamine

Kohtuniku osalise töötamise võimaldamine on tervitatav. Selguse mõttes võiks teha vahet

kohtuniku töökoormusel paragrahvi 371 lg 1 täiendatava punkti 3 mõttes ja paragrahvi 37 lg 13

mõttes. Esimesel juhul töötab kohtunik osalise koormusega ja saab selle võrra ka vähem palka.

Teisel juhul vähendatakse kohtuniku õigusemõistmisega seotud töökoormust ning tema palga

suurus ei vähene. Praegu on mõlema sätte pealkirjas töökoormuse vähendamine.

Lisaks peaks eelnõusse panema ka 2023. aasta sügisel VTK-s välja pakutud kohtuniku

ametitegevuse piirangute leevenduse. Ei ole kuidagi põhjendatud, et osad VTKs tehtud

ettepanekud lähevad sisse ja osad mitte. Ametipiirangute leevendamisele oli kohtunikkonnas

suur toetus.

Paragrahvi 38 lg 3 juures võiks sätestada ka eetikanõukogu liikmete valimise. Praeguses

seaduses ei ole eetikanõukogu olemasolu sätestatud, kuigi see eksisteerib.

2023. aasta sügisel koostatud ja arvamuste avaldamiseks saadetud VTK-s käsitleti nii

ametipiirangute, osaajaga töötamise kui ka vanusepiirangute küsimusi. Praeguses eelnõus on

ametipiirangute leevendamine välja jäänud. Pole selge, miks on sisse läinud üksnes osaajaga

töötamine ja vanusepiirangu täpsustus. Kohtunike ametipiirangute leevendamine olukorras, kus

kohtunikule ei ole ette nähtud enam sotsiaalseid tagatisi pensioni näol, on äärmisel oluline.

Kohtu töökord

Paragrahvi 42 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse nii, et esimese ja teise astme kohtu

töökorraldus nähakse ette kohtu kodukorras. Kodukorra kehtestab kohtu esimees, kuulates

eelnevalt ära kohtu üldkogu arvamuse.

Vähemalt seletuskirja tasemel võiks selgitada, kuidas on kohtu esimees, kes vastutab

õigusemõistmise korrakohase toimimise eest, õigustatud nõudma KHT-lt tasemel teenuseid.

On mõistlik anda kohtuniku teenistusvanuse tõstmine KHANi pädevusse.

Eelarve küsimused

Kohtuhaldusteenistuse eelarve ja Riigikohtu eelarve võetakse vastu riigieelarve seaduses

sätestatud korras. Eelarvetehniliselt tuleb seletuskirjas selgitada, kas riigieelarve seaduse

mõttes on asutuseks KHAN, KHA või kohtud. KHAN ei saa iseseisvalt olla riigieelarveline

põhiseaduslik institutsioon. Riigiõiguslikult on oluline, kes on eelarve hoidjaks ja kes nn

allasutuseks. Kui eelarve asutuseks on KHT, siis on kohtud selle allasutused.

Seletuskiri on väga napisõnaline ning jääb selgusetuks, kes siiski Riigikoguga läbi räägib,

millised ja kellel on volitused riigieelarve ettevalmistusel suhelda Rahandusministeeriumiga.

Samuti tuleb seletuskirja tasandil selgitada, millised praegu Justiits- ja digiministeeriumi

eelarves olevad summad ikkagi kohtutele üle lähevad. Justiits- ja digiministeeriumis eelarves

on kohtute eelarve, mis on otseselt kohtusega seotud kulud, kuid on ka muud Justiits- ja

digiministeeriumi funktsioonid, mida Justiits- ja digiministeerium täidab oma eelarvest kohtute

arenduseks. Ka see raha tuleb eelarvega üle anda. Samuti tuleks konkreetselt määratleda

funktsioonid, mida vastava eelarve summa raames üle antakse.

Kohtuhaldusteenistuse eelarve koosneb esimese ja teise astme kohtute ning

Kohtuhaldusteenistuse eelarvetest. Seletuskirjast ei selgu, millisel määral on kohtu esimehel

võimalik eelarvet käsutada.

Teenistuslik järelevalve

4

Paragrahvi 45 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse nii, et kohtuteenistujate üle teostab

järelevalvet kohtu esimees ja kohtuhaldusteenistujate üle teostab järelevalvet KHT direktor.

Seletuskirjast ei selgu, millised on kohtu esimehe võimalused kontrollida KHT poolt pakutud

tugiteenuste täitmise kvaliteeti ja töö sisu sh näiteks kohtu andmekogude kasutamist KHT

teenistujate poolt.

Rakendussätted ja ajaraam on väga optimistlik. Uue KHANi tööle hakkamiseks on vajalik

korraldada kaks täiskogu. Esmalt on vaja kinnitada täiskogul KHANi kandideerimise

kriteeriumid ja siis valida KHANi liikmed.

Riigivastutuse seaduse muutmine

Eelnõu sätestab, et edaspidi esitatakse riigivastutuse seaduse alusel kahjuhüvitamise avaldused

KHT-le. Eelnõust jääb selgusetuks, millisest eelarvest hüvitised välja makstakse. Kas KHT-l

on võimalik esitada taotluseid riigieelarvet lisaraha saamiseks, kui selline vajadus tekib.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste menetlusseaduste muutmine

Lisada nimekirja, et KHANi poolt kehtestatakse ka kohtuotsuse ja määruse ning kohtute

kirjaplangi vorm. Seda ei ole siiani tehtud ja ühtne identiteet on vajalik.

Muud küsimused

Kohtute tõhusama toimimise valguses on vajalik lisaks haldusmudeli muutmisele muuta

kiiremas korras ära ka kohtualluvuse küsimused. Tsiviilasjades tuleks alustada vähemalt teatud

võlaõiguslike nõuete puhul asjade üleriigilist jagamist. Näiteks teenuseosutamise lepingutest ja

tarbijakrediidist tulenevad nõuded võiks olla üldises jagamises. Laiemalt võiks mõelda ka

teatud hagita asjade andmist üleriigilisesse jagamisse. On terve rida hagita menetluse asju, mida

kohus menetleb kirjalikult – üleskutsemenetlus, täiturite peale kaebused, pärandi hooldaja

määramine.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Astrid Asi

kohtu esimees

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 21.01.2025 08:45

Adressaat: <"[email protected]">

Teema: Väljaminev kiri

Teie 20.12.2024 nr 8-1/8962-1Harju Maakohus on saatnud Teile dokumendi:

Pealkiri: Arvamus kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõule (kohtuhaldusmudel) Registreerimise kuupäev: 21.01.2025

Registreerimise number: 6-3/25-10 Lugupidamisega Estra Lutus kohtu

esimehe abi

Harju Maakohus Lubja 4 | 10115 Tallinn e-post: