Uuringu raport

HOOLDUSPEREDE PUHKUSE ANDMISE

SÜSTEEMI VÄLISPRAKTIKATE

VÕRDLUS

Sotsiaalkindlustusamet

Aruanne

Detsember 2024

1

Sotsiaalkindlustusameti tellimusel viis uuringu läbi Civitta Eesti AS.

Tellija kontaktideks olid Sotsiaalkindlustusameti perepõhise asendushoolduse talituse kriisi- ja

erihoolduse peaspetsialist Agnes Kulmar ning perepõhise hoolduse teenuseomanik Brit

Kolpakova.

Täname Iirimaa, Soome ja Leedu eksperte, kes vastasid asendushoolduse süsteemi ja ajutise

puhkuse korraldust puudutavatele küsimustele.

Iirimaa asendushoolduse süsteemi kohta andsid vastuseid Iirimaa Laste ja Perede Agentuuri

TUSLA asendushoolduse süsteemi uurimistiim.

Soome asendushoolduse süsteemi kohta andsid vastuseid Tiina Lehto-Lundén (The Central

Union for Child Welfare/ Lastensuojelun Keskusliitto) ja Anu Lehtosaari (Finnish Association for

Family Carers/ Perhehoitoliitto).

Leedu asendushoolduse süsteemi kohta andsid vastuseid Regimantė Antanavičienė ja Eglė

Rauktienė (The State Child Rights Protection and Adoption Service under the Ministry of Social

Security and Labour). Samuti andsid omapoolse panuse Giedrė Mikalauskienė ja Jovita

Nedvecka (Ministry of Social Security and Labour of the Republic of Lithuania).

HOOLDUSPEREDE PUHKUSE ANDMISE SÜSTEEMI VÄLISPRAKTIKATE VÕRDLUS

2

Sisukord Kokkuvõte ................................................................................................................................... 3

1. Taust ja eesmärk .................................................................................................................... 4

2. Iirimaa asendushoolduse süsteem ......................................................................................... 6

3. Soome asendushoolduse süsteem ....................................................................................... 10

4. Leedu asendushoolduse süsteem ........................................................................................ 14

5. Riikide võrdlus ja analüüs ..................................................................................................... 19

HOOLDUSPEREDE PUHKUSE ANDMISE SÜSTEEMI VÄLISPRAKTIKATE VÕRDLUS

3

Kokkuvõte

Hooldusperedel on laste heaolu ja turvalisuse tagamisel asendamatu roll, pakkudes kodu ja

hoolt lastele, kes ei saa elada oma bioloogilises perekonnas. Hooldajate ülesanne on

emotsionaalselt ja füüsiliselt nõudlik, eriti kui peres on suure hooldusvajadusega või

erivajadustega lapsi. Sellises olukorras muutub puhkuse võimaldamine hooldajatele vajalikuks,

et hoida ära läbipõlemist, tagada nende heaolu ja jätkuv võimekus lastele vajalikku tuge

pakkuda.

Iirimaa, Soome ja Leedu praktika analüüs näitab, et hooldusperede puhkuse süsteemid pakuvad

mitmekülgseid ja kohandatavaid lahendusi. Kõigi kolme riigi süsteemid põhinevad veendumusel,

et hooldajate heaolu on otseselt seotud laste heaolu ja turvatundega. Samas erinesid riikide

lähenemised nende rakendamise osas, peegeldades iga riigi sotsiaalseid ja poliitilisi eripärasid.

Iirimaal on hooldusperede puhkuse süsteem üles ehitatud paindlikkusele. Puhkuse tingimused ja

kestus sõltuvad hooldajate ja lapse vajadustest ning on osa lapse hooldusplaanist. Kuigi selline

paindlikkus võimaldab hoolduspuhkust kujundada individuaalselt, võib ühtse raamistikuta

süsteem tekitada hooldajates ebakindlust, eriti seoses hooldajatoetuste muutumisega ajutise

hoolduse sageduse järgi.

Soomes on puhkuse võimaldamine seaduslikult määratletud ja selgelt struktureeritud.

Hooldajatel on õigus kahele puhkepäevale kuus, kuid vastavalt vajadusele saab neid päevi

kasutada ka pikema perioodi vältel. Süsteemi läbipaistvus ja toetused, sealhulgas rahaline tugi

ja sotsiaalsed garantiid, tagavad hooldajatele stabiilsuse. Samuti on oluline roll heaoluteenuste

maakondadel, mis koordineerivad puhkuse korraldust ning tagavad, et ajutised hooldajad

vastavad nõuetele.

Leedu mudel paistab silma mitmekesiste puhkuseliikide ja hooldajatele pakutava toe poolest.

Kriisiolukordades või tervise taastamiseks mõeldud puhkus võimaldab hooldajatel vajadusel

lapse eest hoolitsemise kohustustest vabaneda kuni 30 päevaks aastas. Hooldajatele makstav

tasu sõltub konkreetses hoolduskeskuses seatud eeskirjadest. Süsteemi kohalikul tasandil

korraldamine tähendab, et rakenduspraktika võib piirkonniti erineda, kuid rõhk jääb lapse ja

hooldaja heaolu tagamisele.

Hooldajate puhkuse võimaldamine ei tähenda ainult nende heaolu parandamist – see on

strateegiline vahend, mis tagab lastele järjepideva hoolduse. Seega on hooldusperede puhkuse

süsteemide loomine ja arendamine ühtaegu nii praktiline kui ka eetiline samm, mis peegeldab

ühiskonna hoolivust ja vastutust kõige haavatavamate ühiskonnagruppide eest.

HOOLDUSPEREDE PUHKUSE ANDMISE SÜSTEEMI VÄLISPRAKTIKATE VÕRDLUS

4

1. Taust ja eesmärk

Lapse huvide seadmine esikohale on ülioluline kõigi last mõjutavate otsuste tegemisel. Lapse

loomulikuks kasvu- ja arengukeskkonnaks on tema perekond. Kui vanemad ei suuda ka

osutatud toe korral tagada lapsele turvalist keskkonda ja vanemlikku hoolt, on riigi kohustus

pakkuda lapsele sobivat asendushooldust väljaspool tema perekonda1.

Hoolduspere võtab oma perre teises peres sündinud lapse, hoolitsedes tema eest kas

pikaajaliselt kuni lapse täiskasvanuks saamiseni või ajutiselt, kuni lapse sünnipere suudab taas

tema eest hoolt kanda. Erihoolduspere on mõeldud spetsiifilise ja suurema hooldusvajadusega

lastele, pakkudes lühi- või pikaajalist hooldust peres. See teenus on suunatud lastele, kes

vajavad individuaalset pühendumist ja pidevat teadlikku tuge. Vastavalt lastekaitseseadusele2 on

Sotsiaalkindlustusameti ülesanneteks lastekaitse korraldamisel riikliku lastekaitsepoliitika

elluviimine, riiklike strateegiate rakendamine ning valdkondadeülese lastekaitsealase koostöö ja

ennetuse koordineerimine.

Praxise uuring "Lapsendamise ja hooldusperre paigutamise järgne seiresüsteem"3 tõi esile

perede toetamise kitsaskohad ja tegi ettepanekuid hooldus- ja kasuperede vajaduste

kaardistamiseks ning tõhusamaks toetamiseks. Lisaks tugiteenuste vajadusele tõi uuring välja

vajaduse saada puhkust lapse eest hoolitsemise kohustustest, mida Eestis hetkel ei rakendata.

Hooldusperede hoolduskoormus varieerub sõltuvalt mitmest tegurist, sealhulgas peres

kasvavate laste arvust, nende vanusest ja erivajadustest, pere struktuurist (üksikvanem või kahe

vanemaga pere), tööst ja muudest kohustustest ning tugivõrgustikust. Seetõttu erinevad ka

perede võimalused saada puhkust lapse eest hoolitsemise kohustusest. Kui hoolduspere vajab,

kuid ei saa puhkust, võib see negatiivselt mõjutada hoolduspere vanema heaolu, mis omakorda

mõjutab negatiivselt lapsele pakutava hoolduse kvaliteeti.

Erinevates riikides on välja töötatud süsteemid ja kriteeriumid, mis võimaldavad hooldusperedel

saada puhkust lapse eest hoolitsemise kohustusest. Oluline on mõista, millistel tingimustel

saavad hoolduspered puhkust võtta, kuidas on korraldatud hoolduspere puhkus ning kes

hoolitseb lapse eest selle perioodi jooksul.

Käesoleva analüüsi eesmärk on kirjeldada ja analüüsida hooldusperede puhkuse saamise

süsteeme ja praktikaid kolmes välisriigis: Iirimaal, Leedus ja Soomes.

Riikide valik

Riikide valikul lähtuti eelkõige Sotsiaalkindlustusameti ette antud kriteeriumist, milleks oli

geograafiline jaotus – üks riik Skandinaaviast (Soome), üks riik Lääne-Euroopast (Iirimaa) ning

üks riik Ida-Euroopast (Leedu). Riikide valiku tegemisel võeti arvesse ka andmete

1 Asendushooldus ja kasuvanemlus. https://sotsiaalkindlustusamet.ee/abivajav-laps-ja-taiskasvanu/asendushooldus-ja-

kasuvanemlus

2 Lastekaitseseadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/106012023015

3 Nuiamäe, M., Murasov, M., Masso, M., 2020. Lapsendamise ja hooldusperre paigutamise järgne seiresüsteem.

Poliitikauuringute Keskus Praxis; ISBN 978-9949-662-26-5 (https://www.praxis.ee/uploads/2020/12/Lopparuanne-2.pdf)

HOOLDUSPEREDE PUHKUSE ANDMISE SÜSTEEMI VÄLISPRAKTIKATE VÕRDLUS

5

kättesaadavust ning eelnevalt tehti kindlaks, kas antud riikides võimaldatakse hooldusperedele

sarnast puhkuse süsteemi.

Uurimisküsimused

Töö käigus uuriti ja kirjeldati valitud kolme riigi hooldusperede puhkuse saamise süsteeme,

võimalusi ja praktikaid, keskendudes järgmistele küsimustele:

 Mille alusel on süsteem reglementeeritud ja korraldatud?

 Kes hoolduspere puhkuse korraldab?

 Millistel tingimustel saab hoolduspere puhkust võtta lapse eest hoolitsemise kohustustest?

 Milline on hoolduspere puhkuse pikkus, kas seda saab välja võtta osadena?

 Kas hoolduspere saab puhkuse ajal tasu (sh sotsiaalsed garantiid)/ hüvitist?

 Kui jah, kui palju (proportsioon keskmise töötasu suhtes), kes seda maksab?

 Kes (ja kus) hoolitseb lapse eest perioodil, kui hoolduspere puhkab?

 Millistele tingimustele peab hooldusperele puhkuse andja vastama?

Käesolevas analüüsis hõlmab asendushoolduse mõiste kõiki lapse hooldamise vorme väljaspool

tema bioloogilist perekonda, sealhulgas hooldusperesid, erihooldusperesid ja institutsionaalset

hooldust ning hoolduspere mõiste viitab konkreetsele perele, kes hooldab last oma kodus.

Info koondamiseks ja kogumiseks viidi läbi dokumentide analüüs ning võeti ühendust sihtriikide

vastavate institutsioonidega, et saada põhjalik ülevaade nende praktikast. Analüüsi koostamisel

lähtuti ingliskeelsetest terminitest foster care ja respite care. Esimene viitab hooldusperede

süsteemile ja teine ajutisele hooldusele ehk (hooldus)puhkusele, mida hoolduspered võivad

saada.

HOOLDUSPEREDE PUHKUSE ANDMISE SÜSTEEMI VÄLISPRAKTIKATE VÕRDLUS

6

2. Iirimaa asendushoolduse süsteem

Mille alusel on asendushoolduse süsteem reglementeeritud ja korraldatud?

Iirimaal on asendushooldus (foster care) oluline osa laste heaolu tagamise süsteemist,

pakkudes kodu ja hoolt lastele, kes ei saa elada oma bioloogiliste vanematega. Lastekaitset

reguleeriv peamine õigusakt on 1991. aasta laste hoolekande seadus (Child Care Act 1991)4,

mis sätestab laste kaitse ja heaolu tagamise alused. Selle seaduse alusel vastutab

asendushoolduse korraldamise eest TUSLA ehk Iirimaa Laste ja Perede Agentuur (Child and

Family Agency). Tegemist on riigiasutusega, mis loodi 2014. aastal. TUSLA tegutseb 2013.

aasta laste ja perede agentuuri seaduse alusel (Child and Family Agency Act 20135). Selle

õigusakti keskmes on lapsed ja perekondi peetakse tugeva terve kogukonna aluseks, kus

lapsed saavad kasvada ja areneda. Samuti on seaduses kesksel kohal partnerlus ning koostöö

lastele ja peredele tõrgeteta teenuste osutamisel.

Poliitilisel tasandil juhib asendushoolduse valdkonda laste, võrdõiguslikkuse, puude,

integratsiooni ja noorteasjade minister (Minister for Children, Equality, Disability, Integration and

Youth), kes vastutab laste heaolu ja kaitse poliitikate kujundamise ning järelevalve eest.

Põhidokumendid, mis reguleerivad lapse hoolduse küsimusi Iirimaal:

▪ Laste hoolekande seadus4

▪ Lastehoiu regulatsioon6

▪ Lastehoiuseadus7

▪ Lasteseadus8

▪ Riiklik lastekaitse ja heaolu juhend9

▪ Riiklik hooldusperede standard10

▪ Riiklik toetuste jagamise poliitika11

Põhiliseks vastutajaks lapse hoolduse ja hooldusperede küsimustes on TUSLA. TUSLA

ülesandeks on hooldusperede leidmine, nende koolitamine ja toetamine, samuti laste

paigutamine sobivatesse hooldusperedesse. TUSLAs töötavad kogenenud sotsiaaltöötajad või

4 Child Care Act 1991. https://www.irishstatutebook.ie/eli/1991/act/17/enacted/en/html

5 Child and Family Agency Act 2013. https://www.oireachtas.ie/en/bills/bill/2013/81/

6 Child Care (Placement of Children in Foster Care) regulations, 1995.

https://www.irishstatutebook.ie/eli/1995/si/260/made/en/print

7 Child Care (Amendment) Act 2007. https://www.irishstatutebook.ie/eli/2007/act/26/enacted/en/pdf

8 Children Act 2001. https://www.irishstatutebook.ie/eli/2001/act/24/enacted/en/pdf

9 Riiklik lastekaitse ja heaolu juhend. https://www.tusla.ie/uploads/content/Children_First_National_Guidance_2017.pdf

10 Riiklik hooldusperede standard (2003). https://www.hiqa.ie/sites/default/files/2017-

02/Standards_children_fostercare_DOHC.pdf

11 National Policy: Financial Payments/Allowances in Foster Care, Aftercare, Supported Lodgings and Adoption Maintenance.

TUSLA. 2022.

HOOLDUSPEREDE PUHKUSE ANDMISE SÜSTEEMI VÄLISPRAKTIKATE VÕRDLUS

7

on sõlmitud koostöölepingud väliste partneritega. TUSLAl on seadusega sätestatud kohustus

pakkuda alternatiivseid hooldusteenuseid, nagu asendushooldus, erihooldus, järelhooldus jm.

Põhimõisted Iirimaa hooldussüsteemis10

▪ Hooldus hooldusperes (foster care) - TUSLA hoole all olevad lapsed, kes on paigutatud

heakskiidetud hooldusperede juurde.

▪ Hoolduspere hooldaja (foster carer) - on TUSLA poolt heaks kiidetud isik, kes on läbinud

hindamisprotsessi ja kuulub heakskiidetud hooldajate gruppi, et hoolitseda laste eest.

▪ Eestkostja (guardian) - isik, kellel on seaduse järgi vanemlik vastutus lapse ees.

▪ Ajutine hooldus (respite care) - on lühiajaline hoolduspuhkus, mida osutatakse lapsele

lapse, tema vanema/vanemate või hoolduspere toetamiseks, võimaldades lapsele ja

tema esmastele hooldajatele puhkust.

▪ Hooldusplaan (care plan) - kokkulepitud kirjalik plaan, mis koostatakse koostöös lapse,

tema bioloogilise pere ja pere sotsiaaltöötajaga. Hooldusplaani vormi täitmisel osaleb laps

või noor ja tema bioloogiline pere.

Kes hoolduspere puhkuse korraldab?

TUSLA on vastutav ajutise hoolduse korraldamise ja koordineerimise eest. Hoolduspered

peaksid pöörduma oma TUSLA esindaja või sotsiaaltöötaja poole, et arutada puhkusevõimalusi

ja teha vajalikud korraldused, st igal lapsel ja perel on kindel kontaktisik, kes vajadusel puhkuse

korraldab.

Millistel tingimustel saab hoolduspere puhkust võtta lapse eest hoolitsemise kohustustest?

Hoolduspered võivad taotleda ajutist hooldust, kui nad vajavad puhkust hoolduskohustustest,

olgu see siis isiklike põhjuste, tervise või muude asjaolude tõttu. Taotlused vaadatakse läbi

individuaalselt, arvestades nii pere kui ka lapse vajadusi. Kui hooldajal on vaja puhkust, peab

see olema osa lapse hooldusplaanist ja seda tuleks arvestada lapse huvidest lähtuvalt. Igal

asendushooldusel oleval lapsel ja noorel on kirjalik hooldusplaan12.

Laps või noor võib igal hetkel koostöös sotsiaaltöötajaga hooldusplaani vormi üle vaadata ja

selles sisalduvaid teemasid arutada. Lisaks toimuvad ka erikoosolekud, kus hooldusplaani vorm

üle vaadatakse. Esimest korda vaadatakse vorm koosolekul üle enne asendushooldusele

suundumist. Pärast seda toimub koosolek esimesel kahel aastal iga poole aasta tagant ning

seejärel korra aastas.

Milline on hoolduspere puhkuse pikkus, kas seda saab välja võtta osadena?

Iirimaal puudub ühtne standard ajutise hoolduse kestuse kohta hooldusperedele; see

määratakse individuaalselt, võttes arvesse nii lapse kui ka hoolduspere vajadusi. Seetõttu võib

ajutise hoolduse kestus varieeruda mõnest päevast mitme nädalani, teinekord võib ajutine

hooldus jätkuda kuude või aastate jooksul nädalavahetustel, vastavalt lapse hooldusplaanile13.

12 Hooldusplaan. https://www.tusla.ie/uploads/content/TACTIC_Care_Plan_13-18.pdf

13 https://fosteringfirstireland.ie/what-is-fostering/different-types-of-foster-care/

HOOLDUSPEREDE PUHKUSE ANDMISE SÜSTEEMI VÄLISPRAKTIKATE VÕRDLUS

8

Konkreetsete juhtumite puhul tuleb hooldusperedel konsulteerida oma TUSLA esindaja või

sotsiaaltöötajaga, et määrata sobiv ajutise hoolduse kestus ja korraldus.

Ajutise hoolduse tüübid on järgmised:

• Hädaolukord. Kui lapse või hooldajate äkitselt muutunud olukorra tõttu tekib hädaolukord,

mis nõuab lapsele mõneks ajaks ajutise hooldaja võimaldamist.

• Planeeritud. Kui ajutine hooldus on lapse hooldusplaani koostamisel kokku lepitud ja see

on osa lapse hooldusplaanist.

Ajutine hooldus on tavaliselt ette planeeritud, kuid selles on ka teatav paindlikkus, kuna ajutist

hooldust võib vaja minna lühikese etteteatamisega hoolduspere või lapse jaoks.

Kas hoolduspere saab puhkuse ajal tasu (sh sotsiaalsed garantiid)/ hüvitist? Kui jah, kui palju

(proportsioon keskmise töötasu suhtes), kes seda maksab?

2024. aasta novembrist alates on alla 12-aastaste laste perekonnas hooldamise toetus 400

eurot nädalas ning 12-aastaste ja vanemate laste perekonnas hooldamise toetus 425 eurot

nädalas14. Mõlemal juhul on tegu netosummaga. Toetuse saamine ei mõjuta

isikumaksusoodustusi. Seadusjärgsed toetuste määrad kehtestab laste, võrdõiguslikkuse,

puuetega inimeste integratsiooni ja noorte ministeerium. Määrad võivad muutuda koos valitsuse

poolt koostatud aasta eelarvega.

2024. aasta kolmandas kvartalis oli keskmine nädalane brutosissetulek Iirimaal 955 eurot15 ning

sellest arvutatuna oli netosissetulek 760 eurot nädalas16.

Ajutise hoolduse ajal säilivad tavaliselt hooldusperedele määratud toetused ja hüvitised, kuid

täpne kompensatsioon sõltub konkreetsetest asjaoludest (nt ajutise hoolduse pikkus). Toetuste

jagamise poliitika näeb ette, et kui laps kasutab asendushooldust, makstakse asendushoolduse

toetust edasi põhihooldusperele, kui ajutist hooldust ei kasutata ühelgi kuul rohkem kui kaheksa

päeva. Kui ajutine hooldus ületab ühes kuus kaheksat päeva, arvestatakse iga täiendava

puhkepäeva eest esmase hooldaja nädalatoetusest maha üks seitsmendik toetusest. Ajutist

hooldust pakkuvatele peredele makstakse kogu nädalane hooldustoetus, kui paigutamine kestab

üle 4 päeva. Kui periood on lühem kui 4 päeva, siis makstakse iga päeva eest üks seitsmendik

nädalasest toetusest.

Kes (ja kus) hoolitseb lapse eest perioodil, kui hoolduspere puhkab? Millistele tingimustele peab

hooldusperele puhkuse andja vastama?

Puhkuse ajal hoolitseb lapse eest tavaliselt teine kvalifitseeritud hoolduspere või

hooldaja/hoolduspere, kes on keskendunud spetsiifiliselt just lühiajalise hoolduse pakkumisele.

14 https://www.citizensinformation.ie/en/birth-family-relationships/adoption-and-fostering/fostering/

15 Central Statistical Office. https://data.cso.ie/table/EHQ03

16 Kasutatud Iirimaa palgakalkulaatorit ning sisestatud 955 eurot nädalase sissetulekuna. https://salaryaftertax.com/ie/salary-

calculator

HOOLDUSPEREDE PUHKUSE ANDMISE SÜSTEEMI VÄLISPRAKTIKATE VÕRDLUS

9

TUSLA vastutab sobivate ajutiste hooldajate leidmise ja korraldamise eest, tagades, et laps

saab jätkuvalt vajalikku hoolt ja tuge.

Võimaluse korral kasutatakse iga ajutise hoolduse korral samasugust lapse paigutusviisi, et

tagada asendushooldusel olevate laste hooldamise järjepidevus. Kui see ei ole võimalik, siis

võib ajutist hooldust pakkuda sotsiaaltöötajate meeskonna poolt kindlaks määratud

asendushooldaja.

Ajutise hoolduse pakkujad peavad vastama samadele standarditele ja kvalifikatsiooninõuetele

nagu tavalised hoolduspered. See hõlmab taustakontrolli, koolitusi ja regulaarset järelevalvet, et

tagada laste turvalisus ja heaolu. Seadusandluses ei ole reguleeritud hooldajate haridusnõuded

ning kasuvanemaks või hoolduspereks võib TUSLAsse kandideerida iga isik või perekond.

Hoolduspered on mitmekesine rühm ja nad võivad olla vallalised, abielus, samasooliste suhetes,

töötavad, töötud, üürivad, pensionil või puudega. Nad võivad olla ka erinevatest kultuuridest,

etnilise või usulise taustaga17.

Peamised nõuded, mida Iirimaal hooldajaks saamisel täita tuleb18:

▪ Hooldaja peab olema vähemalt 25-aastane;

▪ Vaba magamistuba;

▪ Juhiluba;

▪ Töökorraldus peab olema paindlik;

▪ Kui hooldajateks on paar, peavad nad koos olnud olema kolm aastat ja koos elanud

vähemalt ühe aasta;

▪ Kui hooldajal on lapsi, peab noorim laps olema vähemalt kolmeaastane.

17 https://www.tusla.ie/services/alternative-care/foster-care/can-i-foster-2019/

18 https://fosteringfirstireland.ie/become-a-foster-carer/how-to-become-a-foster-carer/

HOOLDUSPEREDE PUHKUSE ANDMISE SÜSTEEMI VÄLISPRAKTIKATE VÕRDLUS

10

3. Soome asendushoolduse süsteem

Mille alusel on asendushoolduse süsteem reglementeeritud ja korraldatud?

Soomes on tugev lastekaitse kontseptsioon ja terviklikud põhiteenused lastega peredele -

Põhjamaade hoolekandemudel19. Rõhk asetatakse ennetavale lastekaitsele, et lahendada

probleemid varakult selliste teenuste kaudu nagu sünnitus- ja lastetervisekliinikud,

päevakeskused ja koolid.

Heaoluteenuste maakonnad20 vastutavad lastekaitseteenuste korraldamise eest kas otse või

väliste teenuseosutajate kaudu. Need loodi eesmärgiga parandada ja ühtlustada heaoluteenuste

kättesaadavust kogu riigis. Tegemist on omavalitsustest ja riigist eraldiseisvate avalik-õiguslike

asutustega, millel on oma piirkonnas autonoomia. Heaoluteenuste maakonnad (21) on loodud

halduslikel kaalutlustel ning nende piirid ei pruugi täielikult kattuda haldusüksuslike maakondade

(19) piiridega. Heaoluteenuste maakonnad võivad hõlmata mitut haldusüksuslikku maakonda või

vastupidi, üks haldusüksuslik maakond võib jaguneda mitmeks heaoluteenuste maakonnaks.

Näiteks Helsingis ja selle ümbruses on loodud eraldi heaoluteenuste maakond, mis keskendub

pealinna piirkonna vajadustele. Kõik Soome piirkonnad on heaoluteenuste maakondade

süsteemiga kaetud, välja arvatud Ahvenamaa. Ahvenamaa pakub oma elanikele sotsiaal- ja

tervishoiuteenuseid, mis võivad erineda Soome mandriosa teenustest.

Põhidokumendid, mis reguleerivad lapse hoolduse küsimusi Soomes:

▪ Sotsiaalhoolekande seadus21

▪ Lastekaitseseadus22

▪ Perekonnahooldusseadus23

Põhiliseks vastutajaks lapse hoolduse ja hooldusperede küsimustes on heaoluteenuste

maakonnad. Heaoluteenuste maakondades töötavad kogenenud sotsiaaltöötajad või on

sõlmitud koostöölepingud väliste partneritega. Igale laste hoolekande kliendile määratakse isiklik

sotsiaaltöötaja, kes edaspidi vastutab lapsele ja tema perele sotisaalteenuste osutamise ja

korraldamise eest vastavalt kliendiplaanile (client plan).

Põhimõisted Soome hooldussüsteemis

▪ Perekonnas hooldamine (family care) – laste ja noorte ööpäevaringne hooldamine

perekonnas (hooldaja erakodus või hooldatava kodus).

19 Põhjamaade hoolekandemudel. https://nhwstat.org/welfare/about-nordic-welfare-model-0

20 Wellbeing Services Counties. https://avi.fi/en/wellbeing-services-counties

21 Social Welfare Act: Sosiaalihuoltolaki 1301/2014 - Ajantasainen lainsäädäntö - FINLEX ®

22 Child Welfare Act: Lastensuojelulaki 417/2007 - Ajantasainen lainsäädäntö - FINLEX ®

23 Family Care Act: Perhehoitolaki 263/2015 – Ajantasainen lainsäädäntö – FINLEX ®

HOOLDUSPEREDE PUHKUSE ANDMISE SÜSTEEMI VÄLISPRAKTIKATE VÕRDLUS

11

▪ Perekonnas hooldaja (family carer) – laste ja noorte perekonnas hooldaja24. Soome puhul

tuleb tähele panna, et laste ja noorte perekonnas hooldajate all mõeldakse ka

hooldusperesid ja hooldusperes hooldajaid (foster carer)25.

▪ Hooldusülesande leping (assignment agreement) – perekonnas hooldaja ja

heaoluteenuste maakonna vaheline ametlik dokument, milles on kirjas poolte õigused ja

kohustused seoses perekonnas hooldamisega26.

▪ Kliendiplaan (client plan) – sotsiaaltöötaja ja tema kliendi (antud juhul laps ja tema pere)

poolt välja töötatud koostööpõhine ja individualiseeritud strateegia, mis on suunatud

kliendi spetsiifilistele vajadustele, eesmärkidele ja väljakutsetele.

Lapse perekonnas hooldamise (family care) võib korraldada hooldusperes, laste

hoolekandeasutuses või muul lapse vajadustest lähtuval viisil. Soomes on laste hooldajate

puhkust käsitlevad tingimused sätestatud perekonnahooldusseaduses23, kus on välja toodud

perekonnas hooldajate/omastehooldajate puhkuse tingimused.

Põhjalikum lisainfo lastekaitse süsteemi kohta on leitav sotsiaalhoolekande- ja

tervishoiuministeeriumi lehel27 ja üksikasjalik teave asendushoolduse süsteemi kohta on leitav

Soome Perehooldusliidu lehel28.

Kes hoolduspere puhkuse korraldab?

Hooldusperedele puhkuse korraldamise eest vastutab lapse asendushooldusele paigutanud

heaoluteenuste maakond. Praktikas võib see olla hoolduspere eest vastutava isiku või lapse

asjade eest vastutava sotsiaaltöötaja ülesanne.

Heaoluteenuste maakonna roll ajutise puhkuse osutamisel ja korraldamisel võib hõlmata ka

rahalist abi, näiteks ajutise hooldaja palga maksmist või kulude hüvitamist.

Perekonnahooldusseaduse § 13 kohaselt peab heaoluteenuste maakonna poolt pakutav

rahaline või muu toetus võimaldama hooldatava hooldamist ajutise puhkuse ajal.

Millistel tingimustel saab hoolduspere puhkust võtta lapse eest hoolitsemise kohustustest?

Hooldusperel on seadusest tulenev õigus puhkusele (perekonnahooldusseadus § 13). Seaduse

kohaselt on hooldajatel õigus saada kahepäevast puhkust kuus, kui hooldaja hooldusülesande

leping on kehtinud vähemalt 14 päeva. Samuti võivad nad keelduda sellest õigusest.

Kasutamata puhkust ei hüvitata seaduslikult rahas, kuid mõned heaoluteenuste maakonnad

seda siiski teevad.

24 Ei vasta Eesti mõistes eestkostjale, vaid hooldusperele.

25 Perekonnas hooldamine. Perhehoito. https://thl.fi/julkaisut/kasikirjat/lastensuojelun-

kasikirja/tyoprosessi/sijaishuolto/sijaishuollon-muodot/perhehoito

26 Perekonnas hooldaja hooldusülesande leping. https://perhehoitoliitto.fi/tietoa-perhehoidosta/perhehoidon-

toimeksiantosopimus/

27 Sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuministeerium. https://stm.fi/en/social-services/child-welfare

28 Soome Perehooldusliit. https://perhehoitoliitto.fi/

HOOLDUSPEREDE PUHKUSE ANDMISE SÜSTEEMI VÄLISPRAKTIKATE VÕRDLUS

12

Hoolduspuhkus on aeg, mille osas asendushooldaja (nii perekonnas hooldaja kui hoolduspere)

ja asendushoolduse pakkuja (heaoluteenuste maakond) on kokku leppinud vastavas lepingus.

Tegemist ei ole töölepinguga, st asendushooldaja ei ole hoolekandesektoriga töösuhtes.

Puhkuse ajal tagatakse asendushooldus kõigile hooldatavatele ning põhihooldaja ei vastuta

sellel ajal hooldatavate eest. Puhkuse puhul on oluline, et puhkuse korralduse üksikasjades

kokku leppides oleks tagatud puhkuse eesmärkide täitmine, miks puhkust võeti (hingetõmbeaja

saamine, ennetav toetamine jms).

Milline on hoolduspere puhkuse pikkus, kas seda saab välja võtta osadena?

Seadusega23 ettenähtud minimaalne puhkuse pikkus on kaks päeva kuus. Puhkuse aeg,

korraldus ja jaotus kalendriaasta jooksul tuleb kokku leppida lapse asjade eest vastutava

sotsiaaltöötajaga ja/või hoolduspere eest vastutava isikuga. Kui hooldusülesande lepingus on

kokku lepitud, võib hooldaja saada ka pikemat puhkust. Puhkuse maksimaalset aega ei ole

seadusega sätestatud.

Seadus fikseerib ainult hooldamise korraldamise puhkuse ajal, kuid muid tingimusi puhkamise

korraldamisele ei sea. Puhkuse korraldus sätestatakse heaoluteenuste maakondade

perehooldusjuhendites29 ning puhkus lepitakse kokku hooldusülesande lepingus30.

Heaoluteenuste maakonnad on oma perehooldusjuhendites sageli määratlenud piirtingimused

hooldajate puhkuse võtmiseks. Nendeks piirtingimusteks on näiteks ajapiirangud, mille jooksul

tuleb kogutud puhkus välja võtta, mitu vaba päeva võib korraga välja võtta või kas puhkust võib

ette võtta. Puhkuse aeg ja korraldus lepitakse täpsemalt kokku hooldusülesande lepingus ning

otsuse tegemisel hinnatakse hooldatava huve.

Kas hoolduspere saab puhkuse ajal tasu (sh sotsiaalsed garantiid)/ hüvitist? Kui jah, kui palju

(proportsioon keskmise töötasu suhtes), kes seda maksab?

Hooldusülesande lepingus on hooldajale makstav tasu kokku lepitud, samuti puhkuse tasu ja

muude kulude hüvitamise kord. Hooldajate tasude maksmist ja kulude hüvitamist puhkuse ajaks

ei peatata. Muud hüvitist nad puhkuse ajal ei saa.

Alates 2025. aasta algusest on hooldajatele makstava tasu alammääraks 944,34 eurot kuus

ning 2024. aastal oli tasu alammäär 924,02 eurot kuus31 peres hooldatava kohta. Kui hooldajal

on sõlmitud hooldusülesande leping, siis kohaldub hooldajale ka pensionikindlustus32, kuid kuna

hooldusülesande leping ei ole tööleping, ei kohaldu sellele töölepingu seadus ja sellega seotud

sotsiaalsed garantiid (nt puhkus, tööaja piirangud). Perekonnahooldusseaduse (§ 16) kohaselt

on hooldajal õigus saada hooldustasu, mille suurus vastab hoolduse eripäradele (nt

hoolduskoormus, hooldatava tervislik seisund). Perekonnahooldusseaduse § 19 kohaselt tuleb

29 Perehooldusjuhend. https://perhehoitoliitto.fi/tietoa-perhehoidosta/perhehoidon-toimintaohje/

30 Perekonnas hooldaja hooldusülesande leping. https://perhehoitoliitto.fi/tietoa-perhehoidosta/perhehoidon-

toimeksiantosopimus/

31 Perehooldustasud. https://perhehoitoliitto.fi/perhehoidon-hoitopalkkiot-ja-korvaukset-nousevat-hieman-vuonna-2025/

32 Public Sector Pensions Act. https://finlex.fi/fi/laki/ajantasa/2016/20160081

HOOLDUSPEREDE PUHKUSE ANDMISE SÜSTEEMI VÄLISPRAKTIKATE VÕRDLUS

13

hooldajatele makstav tasu üle vaadata igal kalendriaastal alates aasta algusest vastavalt

elukalliduse indeksi aastamuutusele.

Kes (ja kus) hoolitseb lapse eest perioodil, kui hoolduspere puhkab? Millistele tingimustele peab

hooldusperele puhkuse andja vastama?

Asendushooldust korraldavad heaoluteenuste maakonnad peavad hoolduspuhkuse ajal

korraldama eelkõige lapsele asendushoolduse. Ajutine asendushooldaja võib olla näiteks

hoolduspere lähisugulane/sugulane või ajutine hooldaja, kes on perekonnale võõras. Kui

hoolduspere lähisugulane hoolitseb ajutiselt ja episoodiliselt lapse eest, kes on paigutatud või

võetud hooldusele hädaolukorras, tuleb see kokku leppida lapse eest vastutava

sotsiaaltöötajaga33. Sellistel juhtudel on oluline, et heaoluteenuste maakond on kontrollinud, et

ka sugulane sobib ülesande täitmiseks.

Vastavalt perekonnahooldusseadusele (paragrahvid 6 ja 14) peavad kõik asendushooldajad

olema oma kohustuste täitmiseks hariduse, kogemuste ja isikuomaduste poolest sobivad.

Ajutise asendushooldaja roll nõuab ka kohustuslikku juhendamist. Soomes ei ole väljakujunenud

juhendamismudelit ajutistele asendushooldajatele, kuid juhendamist saab läbi viia perepõhiselt

või grupis, vastavalt sellele, kuidas heaoluteenuste maakond oma juhendites ette näeb.

Kõigilt hooldajatelt küsitakse enne ametisse asumist ka karistusregistri väljavõtet. Väljavõtte

taotlemine on seadusega nõutav34.

33 Lastekaitseseadus, paragrahv 45. https://finlex.fi/fi/laki/ajantasa/2007/20070417#L9P45

34 Lastega töötavate isikute kriminaalse tausta uurimise seadus. https://finlex.fi/fi/laki/ajantasa/2002/20020504

HOOLDUSPEREDE PUHKUSE ANDMISE SÜSTEEMI VÄLISPRAKTIKATE VÕRDLUS

14

4. Leedu asendushoolduse süsteem

Mille alusel on asendushoolduse süsteem reglementeeritud ja korraldatud?

Leedus osutatakse hooldusperedele sotsiaalteenuseid omavalitsuse tasandil, st sotsiaalteenuste

osutamise eest vastutavad omavalitsusasutused, omavalitsusüksustes on sotsiaalteenuste

keskused, mis täidavad hoolduskeskuste (care centers) ülesandeid (kokku 66).

Hoolduskeskused asutati kohalikesse omavalitsustesse Euroopa Liidu rahastatud projekti

elluviimisel, mis aitas 60 omavalitsusel rajada hoolduskeskused ja rakendada erinevate

valdkondade spetsialiste. Igas Leedu omavalitsuses on hoolduskeskus, suuremates isegi mitu.

Leedu lastekaitse süsteemi eesmärk on perekogukondades korraldatud hooldus, et lapsed

kasvaksid "peredes", mitte asutustes.

Põhidokumendid, mis reguleerivad lapse hoolduse küsimusi Leedus:

▪ Leedu Vabariigi seadus lapse õiguste kaitse aluste kohta35

▪ Sätted lapse hooldusõiguse korraldamiseks36

▪ Hoolduskeskuse tegevuste kirjeldus37

Põhiliseks vastutajaks lapse hoolduse ja hooldusperede küsimustes on hoolduskeskused, mis

asuvad omavalitsustes. Hoolduskeskustes töötavad hoolduskoordinaatorid, kes on riigi lapse

õiguste kaitse ja lapsendamise talituse (hoolduspereks pürgijatele koolitusi läbi viivad ja

hoolduseks ettevalmistamise kohta otsuseid tegevad isikud) poolt atesteeritud psühholoogid,

sotsiaaltöötajad jne.

Põhimõisted Leedu hooldussüsteemis

▪ Hoolduskeskus (care center) – omavalitsuses asuv sotsiaalteenus, mis osutab

hooldusperedele, valves olevale eestkostjale, alalisele hooldajale, pereleibkonnale ja

koos elavatele isikutele teenuseid.

▪ Pereleibkond (family household) - eestkoste vorm, kus juriidiline isik (perekond) hooldab

nelja või enamat last. Pereleibkond hooldab lapsi enda kodus.

▪ Ajutine eestkostja (guardian on duty) – isik, kes hooldab ajutiselt vanemliku hoolitsuseta

jäänud last tema kodus, loomulikus perekeskkonnas, tagades tema füüsilise ja

emotsionaalse turvalisuse, hariduse, lapse vajadustele vastamise ja igapäevase

hoolduse. Ajutine eestkostja osutab hoolduskeskusele ajutise hoolduse ja ajutise

eestkoste teenuseid vastavalt sõlmitud koostöö ja teenuse osutamise lepingule. Ajutise

eestkostja ja hooldatava sugulussidemetele ei ole määratud erisusi.

▪ Alaline eestkostja (permanent guardian) – isik, kes hoolduskeskusega sõlmitud

vastastikuse koostöö ja teenuse osutamise lepingu alusel hooldab vanemliku hoolitsuseta

35 Law of the Republic of Lithuania on the Fundamentals of Child Rights Protection. https://e-

seimas.lrs.lt/portal/legalAct/lt/TAD/TAIS.163202/asr

36 Provisions for the organization of child custody. https://e-seimas.lrs.lt/portal/legalAct/lt/TAD/TAIS.163202/asr

37 Description of the activities of the care center. https://e-

seimas.lrs.lt/portal/legalAct/lt/TAD/b2b626f4fd5c11e796a2c6c63add27e9/asr

HOOLDUSPEREDE PUHKUSE ANDMISE SÜSTEEMI VÄLISPRAKTIKATE VÕRDLUS

15

jäänud lapse eest, kellele on seadusega kehtestatud korras seatud või tuleb seada alaline

hooldusõigus. Alalise eestkostja ja hooldatava sugulussidemetele ei ole määratud erisusi.

▪ Kriis (crisis) – on lapse kohanemise periood uue perega ja muutunud olukord lapse peres,

mis põhjustavad lapsele raskeid läbielamisi ja emotsionaalset stressi ning millest laps ei

saa iseseisvalt üle, sest selleks on vaja uusi oskusi ja tööriistu.

Hoolduskeskuse tegevuste kirjelduses37 reguleerivad punktid 2.1, 2.2, 2.12 erinevaid ajutise

puhkuse mõisteid, selle osutamist ja korraldust vastavalt erinevatele hooldusvormidele. Olgu

märgitud, et 2024. aasta 1. juulini kehtis vaid üks termin - "ajutine hooldus" (temporary respite),

kuid sellest loobuti, kuna puuetega inimestele teenuste osutamisel kasutati samuti mõistet

ajutine hooldus.

▪ 2.1. Ajutine hooldusteenus kriisiolukorras (respite service in cases of crisis) –

Hoolduskeskuse poolt korraldatav ja osutatav teenus kriisiolukorras, kui eestkostel olev

laps antakse ajutiselt üle teise ajutise eestkostja, alalise eestkostja või hoolduspere hoole

alla, erandjuhul pereleibkonda.

▪ 2.2. Funktsionaalsuse taastamise teenus (functionality recovery service) –

Hoolduskeskus korraldab ja osutab töövõime taastamist võimaldavat teenust ajutistele ja

alalistele eestkostjatele.

▪ 2.12. Lühike puhkus (short respite) – Lühike puhkus ajutisele eestkostjale, alalisele

eestkostjale füüsilise või emotsionaalse seisundi taastamiseks või lühiajaline taganemine

lapse hooldusõigusest, kui ajutine eestkostja või alaline eestkostja peab ellu viima

isiklikke tegevusi, milles laps osaleda ei saa. Kui inimene soovib pakkuda lühikest

puhkust, peab ta saama hoolduskeskusest loa.

Nendest kolmest puhkuse liigist on käesoleva analüüsi kontekstis hooldaja puhkusele kõige

lähemal lühike puhkus.

Kes hoolduspere puhkuse korraldab?

Puhkuse korraldavad omavalitsustes tegutsevad hoolduskeskused, kus töötavad

hoolduskoordinaatorid, kes on määratud igale hooldusperele, ajutisele eestkostjale, alalisele

eestkostjale ja pereleibkonnale. Kõik hoolduskoordinaatorid on riigi lapse õiguste kaitse ja

lapsendamise talituse poolt atesteeritud. Hoolduskoordinaatori ülesandeks on ajutise puhkuse

teenuse korraldamine ja sellega abistamine.

Hoolduspuhkuse korraldamist kriisiolukorras, funktsionaalsuse taastamise teenuse ja lühikese

puhkuse andmise korraldamist on täpsemalt kirjeldatud puhkuse andmise tingimuste juures.

Lisaks pakuvad hoolduskeskused hooldusperedele ning ajutistele ja alalistele eestkostjatele

muid lisateenuseid, nagu näiteks eakaaslaste tugirühmad, koolitused jms.

Millistel tingimustel saab hoolduspere puhkust võtta lapse eest hoolitsemise kohustustest?

Ajutine hooldusteenus kriisiolukorras (respite service in cases of crisis)

Kui kriisiolukorras tekib vajadus ajutise hooldusteenuse järele, saavad eestkostjad, hoolduspere

või pereleibkond vabas vormis esitada kirjaliku taotluse hoolduskeskusele ajutise

HOOLDUSPEREDE PUHKUSE ANDMISE SÜSTEEMI VÄLISPRAKTIKATE VÕRDLUS

16

hooldusteenuse osutamiseks. Taotlus tuleb esitada hiljemalt kaks tööpäeva enne taotluses

märgitud teenuse osutamise vajaduse alguskuupäeva. Pöördumises märgitakse: isiku nimi,

hooldatava lapse ees- ja perekonnanimi, kriisiolukorras ajutise hooldusteenuse osutamise

vajaduse põhjus ja selle teenuse kestus.

Hoolduskeskus korraldab taotlust arvesse võttes kriisiteenuseid eestkostjatele ja

hooldusperedele, mida osutatakse kirjalikul kokkuleppel. Ajutist hooldusteenust kriisiolukorras

võib osutada ajutine eestkostja, alaline eestkostja, hoolduspere, erandjuhul – pereleibkonnas.

Pereleibkonda paigutatakse laps juhul kui omavalitsuses puudub ajutine eestkostja või

hoolduspere, kes võiks kriisiteenuse osutamise perioodil vastu võtta konkreetse lapse ning kui

selle teenuse osutamise perioodil hooldust vajava lapse vajadused on kooskõlastatud peres

elavate isikute ja laste vajadustega. Ajutise hoolduseteenuse osutamisel kriisiolukorras ei tohi

last lasteasutusse paigutada.

Hoolduskeskuse juhataja hindab ühe tööpäeva jooksul taotluse saamise päevast arvates selle

teenuse osutamise vajalikkust ja teeb selle kohta otsuse. Hiljemalt ühe päeva jooksul teavitab ta

taotluse esitajat otsusest telefoni teel ja kirjalikult koos otsuse koopiaga. Kui otsustatakse ajutist

hooldusteenust kriisiolukorras mitte osutada, märgitakse otsuses selle põhjused. Teenuse

osutamisest ei või keelduda teenuse puudumise tõttu omavalitsuses.

Funktsionaalsuse taastamise teenus (functionality recovery service)

Hoolduskeskus korraldab ajutise eestkostja taotluse põhjal funktsionaalsuse taastamise teenuse

pärast hoolduse all oleva lapse üleandmist hooldusperesse, lapsendamiseks või sünniperele.

Funktsionaalsuse taastamise teenust osutatakse ajutise eestkostja ja hoolduskeskuse vahelise

kirjaliku lepinguga, milles on märgitud isiku ees- ja perekonnanimi ning teenuse kavandatav

kestus, mis on kuni 30 kalendripäeva aastas.

Funktsionaalsuse taastamise teenuse saamiseks esitab ajutine eestkostja hoolduskeskusele

vabas vormis motiveeritud kirjaliku taotluse, kui on kinnitatud andmed lapse alalistele

eestkostjatele (hooldajatele), lapsendajatele üleandmise või vanematele tagastamise kohta.

Alalise eestkostja taotluse alusel korraldab hoolduskeskus alalise eestkostja funktsionaalsuse

taastamise teenuse osutamise. Funktsionaalsuse taastamise teenust osutatakse alalise

eestkostja ja hoolekandekeskuse vahelise kirjaliku lepinguga, kuhu märgitakse ees- ja

perekonnanimi, funktsionaalsuse taastamise teenuse kestus, mis on kuni 30 kalendripäeva

aastas. Kui hooldatav on elanud alalise eestkostja juures üle aasta, siis peab hoolduskeskus

tagama, et eestkostja saaks kasutada kõiki kogenenud hüvesid ka tagantjärele, kuid mitte hiljem

kui kolme kalendriaasta jooksul.

Funktsionaalsuse taastamise teenust ei saa osutada esimese kahe kuu jooksul pärast lapse

perre saatmist, samuti kriisijuhtudel.

Lühike puhkus (short respite)

Ajutisel eestkostjal ja alalisel eestkostjal on vajadusel võimalus kord kahe kuu jooksul võtta

“lühikest puhkust”.

HOOLDUSPEREDE PUHKUSE ANDMISE SÜSTEEMI VÄLISPRAKTIKATE VÕRDLUS

17

Eestkostja, kes soovib lühikest puhkust, peab esitama hoolduskeskusele avalduse hiljemalt viis

päeva enne soovitud puhkuse alguskuupäev. Taotluses peab olema märgitud, kes nende

eestkostel oleva lapse eest hoolitseb (ajutine eestkostja, hoolduspere, tugigrupp jms).

Hoolduskeskuse juhataja hindab taotlust kolme tööpäeva jooksul taotluse saamise päevast

arvates, teeb otsuse ja teavitab taotluse esitajat otsusest kirjalikult.

Lühikest puhkust ei või anda lapse kohanemisperioodil, välja arvatud juhul, kui lühiajaline

puhkus on vajalik tervishoiuteenuse saamiseks tööülesandeid täitva eestkostja jaoks või muul

olulisel põhjusel. Lapse kohanemisperioodi kestuse määrab hoolduskoordinaator.

Milline on hoolduspere puhkuse pikkus, kas seda saab välja võtta osadena?

Ajutist hooldusteenust kriisiolukorras saab osutada kuni 2 nädalat (erandjuhtudel kuni 1 kuu).

Sel ajal hoolitseb ajutine eestkostja lapse eest, kui on vaja osutada kriisiolukorras puhkust

teistele eestkostjatele, hooldusperedele ja pereleibkondadele.

Funktsionaalsuse taastamise teenust osutatakse ajutise eestkostja ja hoolduskeskuse vahelise

kirjaliku lepinguga, milles on märgitud isiku ees- ja perekonnanimi ning teenuse kavandatav

kestus, mis on kuni 30 kalendripäeva aastas.

Lühikese puhkuse (mitte rohkem kui 2 ööbimist) vajaduse määrab hoolduskeskus igal üksikjuhul

individuaalselt. Lühike puhkus toimub koostöös hoolduskeskusega ning lapse eest hoolitsevad

kas ajutine eestkostja või alalise eestkostja sugulased.

Kas hoolduspere saab puhkuse ajal tasu (sh sotsiaalsed garantiid)/ hüvitist? Kui jah, kui palju

(proportsioon keskmise töötasu suhtes), kes seda maksab?

Vastavalt hoolduskeskuste tegevuse korra kirjeldusele37, peavad hoolduskeskused tagama, et

hooldajad saaksid hooldustegevuseks piisavat ja õigeaegset rahalist toetust. Igal

hoolduskeskusel on kinnitatud kord ajutise hooldusteenuse osutamiseks, mis võib näha ette ka

tasu ajutise hooldusteenuse osutamise eest.

Tasu maksmine toimub vastavalt hoolduskeskuse, hooldusperede ja ajutise hooldusteenuse

osutaja vahel sõlmitud kolmepoolsele lepingule ajutise hooldusteenuse osutamiseks. Riigi

seadusandlus ei reguleeri eraldi ajutiste hoolduseteenuste tasustamist.

Leedus makstakse hooldusperedele tasu, mis põhineb riigi miinimum kuupalgal. 2024. aastal on

see 924 eurot kuus (bruto)38, mis on 708,42 eurot pärast makse39.

Kes (ja kus) hoolitseb lapse eest perioodil, kui hoolduspere puhkab? Millistele tingimustele peab

hooldusperele puhkuse andja vastama?

Kui osutatakse ajutist hooldusteenust, siis ametlikku hooldajat ei asendata. Ajutise

hooldusteenuse osutamisel jääb eestkostja seaduse alusel lapse esindajaks ja laps antakse

ajutiseks hoolduseks üle ajutisele eestkostjale, hooldusperele või erandjuhtudel – pereleibkonda.

38 Minimum Wage – Lithuania. https://wageindicator.org/salary/minimum-wage/lithuania

39 Leedu palga kalkulaator. https://www.manoalga.lt/en/calculator/results

HOOLDUSPEREDE PUHKUSE ANDMISE SÜSTEEMI VÄLISPRAKTIKATE VÕRDLUS

18

Teave ajutisele või alalisele eestkostjale osutatud ajutise hooldusteenuse kohta sisestatakse

perekondade sotsiaaltoetuste infosüsteemi „SPIS“ 40, kus on märgitud eestkostja ees- ja

perekonnanimi, sünniaeg ning teenuse osutamise algus- ja lõppkuupäev.

Hooldaja, kes soovib osutada kriisiolukorras ajutist hooldusteenust, peab läbima eestkostjate ja

lapsendajate koolitus- ja nõustamisprogrammi GIMK põhiosa ja erialaosa40. Pärast GIMK

programmi erialaosa läbimist peab eestkostja saama positiivse hinnangu valmisoleku kohta

osutada kriisiolukorras vastavat hooldusteenust.

Isik, kes soovib saada hooldajaks, esitab Sotsiaalkindlustus- ja Tööministeeriumi

valitsemisalasse kuuluva riikliku lapse õiguste kaitse ja lapsendamise talituse osakonnale

taotluse hooldajaks asumiseks koos tervisetõendiga, isikuga koos elavate inimeste nõusolekuga

asuda eestkostjaks. Pärast kõigi dokumentide kättesaamist viib riiklik lapse õiguste kaitse ja

lapsendamise talituse osakond läbi isiku esmase hindamise.

Hoolduskeskuste tegevuse korra kirjelduses37 (lk 20) on märgitud, et kui isikul on juba positiivne

hinnang, mis kinnitab tema valmisolekut olla ajutine või alaline eestkostja ja ta soovib pakkuda

ajutise hoolduseteenust kriisiolukorras, peab riiklik lapse õiguste kaitse ja lapsendamise talitus

viima läbi uue hindamise.

40 Lapse eestkoste (hooldus) hoolduskeskuses. https://vaikoteises.lrv.lt/en/adoption-and-foster-care/foster-care/child-

guardianship-care-in-a-foster-care-centre/

HOOLDUSPEREDE PUHKUSE ANDMISE SÜSTEEMI VÄLISPRAKTIKATE VÕRDLUS

19

5. Riikide võrdlus ja analüüs

Iirimaa asendushoolduse süsteem on tsentraliseeritum ja riiklikul tasandil koordineeritud. Samal

ajal kui Soomes ja Leedus on suurem rõhk kohalikel omavalitsustel ja piirkondlikul juhtimisel.

Soome pakub selgeimat seaduslikku raamistikku hooldajate puhkuse kohta, samas kui Iirimaal

on rohkem paindlikkust lapse vajadustest lähtuvalt. Leedu pakub aga mitmekülgset lähenemist,

pakkudes erinevaid puhkuseliike vastavalt olukorrale ja vajadustele. See tähendab, et puhkuse

kestus on jaotatud vastavalt puhkuseliikidele, mis võimaldab täpsemalt arvestada hooldajate ja

laste vajadusi. Soomes ja Leedus on puhkuse kestus selgelt määratletud, mis hõlbustab

puhkuse planeerimist, seevastu Iirimaa süsteemis puudub kindel miinimum puhkuse pikkus,

puhkuse planeerimisel lähtutakse lapse vajadustest.

Kõigis riikides tagatakse puhkuse ajal rahaline tugi. Iirimaa süsteem tagab hooldusperedele

puhkuse ajal stabiilse rahalise toetuse, mis on võrreldav keskmise töötasuga. Siiski võib toetuse

suurus väheneda, kui ajutise hoolduse sagedus ületab teatud piiri, mis võib mõjutada

hooldusperede motivatsiooni puhkust võtta. Kõigis kolmes riigis säilivad puhkuse ajal

sotsiaalsed garantiid, tagades hooldajatele vajaliku sotsiaalse kaitse.

Kõigis riikides kasutatakse kvalifitseeritud hooldajaid, kuid Leedus on eraldi välja toodud

hooldusperedele ja lapsele toe pakkumine just kriisiolukordades, kus selleks tuleb ka eraldi

väljaõpe läbida. Soomes ja Leedus kaasatakse rohkem perede lähedasi, kes saavad samuti olla

ajutised hooldajad. Leedus sõltub puhkuste korraldus samas ka hoolduskeskuste võimekusest.

Kokkuvõtlikult on Iirimaa hooldusperede puhkuse süsteem paindlik ja individuaalne, kuid vähem

reglementeeritud. Soome süsteem on seadusandlikult kõige täpsem ja tagab minimaalse

puhkuseõiguse iga kuu. Leedu eristub funktsioonipõhiste puhkuseliikidega.

Teema Iirimaa Soome Leedu

Süsteemi

reglementeerimi

ne

Põhidokumendid, mis

reguleerivad lapse

hoolduse küsimusi

Iirimaal:

▪ Laste hoolekande

seadus

▪ Lastehoiu

regulatsioon

▪ Lastehoiuseadus

▪ Lasteseadus

▪ Riiklik lastekaitse

ja heaolu juhend

▪ Riiklik

hooldusperede

standard

Põhidokumendid,

mis reguleerivad

lapse hoolduse

küsimusi Soomes:

▪ Sotsiaalhoolek

ande seadus

▪ Lastekaitsesea

dus

▪ Perekonnahoo

ldusseadus

Põhidokumendid,

mis reguleerivad

lapse hoolduse

küsimusi Leedus:

▪ Leedu Vabariigi

seadus lapse

õiguste kaitse

aluste kohta

▪ Sätted lapse

hooldusõiguse

korraldamiseks

▪ Hoolduskeskus

e tegevuste

kirjeldus

HOOLDUSPEREDE PUHKUSE ANDMISE SÜSTEEMI VÄLISPRAKTIKATE VÕRDLUS

20

Teema Iirimaa Soome Leedu

▪ Riiklik toetuste

jagamise poliitika

Puhkuse

korraldamise

põhiline

vastutaja

TUSLA vastutab kogu

korralduse eest. Igal perel

on oma kindel

sotsiaaltöötaja.

Heaoluteenuste

maakonnad

koordineerivad

puhkust ja määravad

vastutavad

sotsiaaltöötajad.

Omavalitsuste

hoolduskeskused

korraldavad puhkuse

ja tagavad

järelevalve. Igal perel

on oma kindel

sotsiaaltöötaja.

Puhkuse

tingimused

Puhkust saab võtta, kui

see on lapse

hooldusplaani osa ja

vajalik kas isiklike,

tervislike või muude

põhjuste tõttu. Eeldatakse

lapse vajaduste ja

hoolduspere olukorra

hindamist.

Õigus puhkusele on

seadusjärgne (kaks

päeva kuus), kui

hooldusülesanne on

kestnud vähemalt 14

päeva. Täiendava

puhkuse tingimused

lepitakse kokku

heaoluteenuste

maakondade

juhendite alusel.

Puhkuse tingimused

sõltuvad soovitud

puhkuse liigist

(kriisihooldus,

funktsionaalsuse

taastamine ja lühike

puhkus). Taotlused

tuleb esitada vastavalt

hoolduskeskuse

ettenähtud

protsessidele.

Puhkuse pikkus Puudub konkreetne

standard; pikkus sõltub

lapse ja hoolduspere

vajadustest. Võib ulatuda

mõnest päevast mitme

nädalani.

Miinimum on kaks

päeva kuus, kuid

kokkuleppe alusel

saab puhkust

planeerida ka

pikemateks

perioodideks ja

kasutada osadena.

Kriisihooldus on

tavaliselt kuni 2

nädalat (kuni 1 kuu

erijuhtudel),

funktsionaalsuse

taastamise teenus

kestab kuni 30 päeva

aastas, lühike puhkus

on saadaval kord

kahe kuu jooksul ning

mitte rohkem kui 2

ööpäeva.

Tasu ja

sotsiaalsed

garantiid

Puhkuse ajal makstakse

hooldusperele toetusi

edasi (400–425 eurot

nädalas), kuid nende

suurus võib väheneda,

kui ajutise hoolduse

sagedus ületab teatud

piiri. Ka hooldajatele

Tasu (minimaalselt

944,34 eurot kuus) ja

muud hüvitised

säilivad ka puhkuse

ajal. Täpsem tasu ja

tingimused sõltuvad

hooldusülesande

lepingust. Eraldi ei

Tasu maksmine

puhkuse ajal sõltub

hoolduskeskuse

kinnitatud korrast

ajutise

hooldusteenuse

osutamiseks, mis võib

näha ette ka tasu

HOOLDUSPEREDE PUHKUSE ANDMISE SÜSTEEMI VÄLISPRAKTIKATE VÕRDLUS

21

Teema Iirimaa Soome Leedu

makstakse puhkuse ajal

tasu.

ole välja toodud,

milline on kord ajutise

hooldaja tasule.

ajutise

hooldusteenuse

osutamise eest.

Tasu maksmine

toimub vastavalt

hoolduskeskuse,

hooldusperede ja

ajutise

hooldusteenuse

osutaja vahel sõlmitud

kolmepoolsele

lepingule.

Lapse

hooldamine

Laps jääb kvalifitseeritud

hoolduspere või ajutise

hooldaja hoole alla, kelle

määrab TUSLA.

Last hooldatakse

ajutise hooldaja või

lähisugulase poolt.

Lapse eest hoolitseb

ajutine eestkostja,

hoolduspere või

pereleibkond.

Nõuded

ajutisele/

asendushooldaj

ale

Ajutise hoolduse

pakkujad peavad

vastama samadele

standarditele ja

kvalifikatsiooninõuetele

nagu tavalised

hoolduspered.

Ajutine hooldaja või

lähisugulane on

saanud vajaliku

ettevalmistuse ja talle

on teostatud

taustakontroll.

Lapse ajutised

hooldajad peavad

vastama samadele

nõuetele nagu

tavalised hooldajad.

HOOLDUSPEREDE PUHKUSE ANDMISE SÜSTEEMI VÄLISPRAKTIKATE VÕRDLUS

22

CIVITTA International

[email protected]

+372 735 2802

www.civitta.com