Käskkiri

KÄSKKIRI

21.01.2025 nr 9

Täienduskoolituse õppekava kinnitamine Täiskasvanute koolituse seaduse § 9 lõike 2, Sotsiaalkaitseministri 30.01.2019 määruse nr 2 „Sotsiaalkindlustusameti põhimäärus” § 10 lõike 1 punkti 17 ning Sotsiaalkindlustusameti peadirektori 21.12.2022 käskkirja nr 54 „Õppekorralduse aluste ja täienduskoolitusasutuse tegevuse kvaliteedi tagamise aluste kehtestamine” punkti 5.5 alusel 1. Kinnitan Sotsiaalkindlustusameti täienduskoolituse „Lastekaitsetöö põhialused” õppekava

vastavalt lisale.

2. Käskkiri jõustub allakirjutamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu peadirektor

2 (5)

KINNITATUD 21.01.2025 käskkirjaga nr 9

Lisa

Õppekava nimetus Lastekaitsetöö põhialused (e-kursus)

Õppekavarühm Sotsiaaltöö ja nõustamine

Õppekava koostamise alus Lastekaitseseadus, perekonnaseadus, sotsiaalhoolekande seadus, Lapse õiguste konventsioon, Lapse heaolu hindamise käsiraamat (2023), tsiviilkohtumenetluse seadustik, täitemenetluse seadustik, haldusmenetluse seadus, korrakaitseseadus, sotsiaalteenuste ja - toetuste andmeregistri põhimäärus.

Õppekeel Eesti keel

Õppe eesmärk Kursuse läbinud osaleja mõistab lastekaitsetöö põhialuseid ning oskab kasutada lapsele ja perele sobiva abi kavandamisel lapse heaolu hindamise tööriistasid, tuginedes juhtumikorralduse põhimõtetele.

Sihtgrupp Kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajad, sotsiaaltöötajad ning teised laste heaolu valdkonna spetsialistid.

Osalejate arv (min ja max) Puuduvad

Osalemise eeldus Osaleja töötab kohalikus omavalitsuses lastekaitsetöötajana või sotsiaaltöötajana või on muu laste heaolu valdkonna spetsialist.

Õppe maht ja ülesehitus (akadeemilistes tundides)

Õppe kogumaht akadeemilistes tundides: 15 ak/h

sh auditoorse töö maht akadeemilistes tundides:

sh praktilise töö maht akadeemilistes tundides:

sh iseseisva töö maht akadeemilistes tundides: 15 ak/h

Iseseisvalt läbitav e-kursus

Õpiväljundid

 mõistab lastekaitse põhialuseid, rakendades neid oma töös

lapse õiguste ja heaolu tagamisel;

 oskab kasutada lapse ja pere kaasamiseks ning toetamiseks

sobivaid suhtlemisvõtteid, arvestades lahenduskeskse

lähenemise põhimõtetega;

 mõistab juhtumikorralduse protsessi ning valdkondadeülese

koostöö tähtsust;

 kasutab lapsele ja perele abi kavandamisel lapse heaolu

hindamist toetavaid tööriistasid;

 mõistab enesehoiu ja enesetäiendamise olulisust oma

tööalase heaolu hoidmisel, oskab rakendada toetavaid

praktikaid igapäevaelus.

Sisukirjeldus E-kursus koosneb sissejuhatavast moodulist, neljast temaatilisest õppemoodulist ja kokkuvõtvast osast ning lõputestist. Moodul 1: Sissejuhatus e-kursusesse Moodul 2: Lastekaitsetöö väärtuspõhine raamistik Moodul 3: Lastekaitsetöö juhtumitöö Moodul 4: Teadmiste süvendamine eri liiki juhtumitest Moodul 5: Lastekaitse üldine korraldus ja lastekaitsetöötaja ülesanded väljaspool juhtumitööd, enesehoid Moodul 6: Kokkuvõte, lisad ja lõputest

Õpisündmuse teemad  lapse õiguste ja heaolu tagamine, lapse kohtlemise

põhimõtted, lapse kaasamine ning tema arvamusega

arvestamine;

3 (5)

 lahenduskeskne lähenemine suhtluses perega,

lapsevanemate vastutus lapse heaolu tagamisel,

kiindumussuhe, varajase lapseea trauma mõju;

 abivajavast või hädaohus olevast lapsest teate saamine,

registreerimine STAR-is, lastekaitsetöötaja õigused ja

kohustused lapsega vestlemisel;

 lapse abivajaduse eelhindamine, eelhindamise olulisus ning

toetavad tööriistad igapäevatöös, juhtumikorralduse

põhimõtted, juhtumimenetluse algatamine, juhtumiplaan;

 lapse ja pere kaasamise olulisus juhtumikorralduse

protsessis, kontakti loomine, toimetulek vastupanuga,

sobivate vestlustehnikate kasutamine, traumateadlik

abistamine;

 lapse heaolu kolmnurga abil lapse abivajaduse hindamine,

kaitse- ja riskitegurite analüüs, valdkondadeülene

võrgustikutöö, tegevuskava koostamine lapsele abi ja toe

pakkumiseks, juhtumikorralduse vahehindamise protsessi ja

juhtumi lõpetamise põhimõtted;

 väärkohtlemise liigid ja selle märgid ning mõjud lapsele;

 hooldusõigus ja suhtluskord - lastekaitsetöötaja roll

vanematevahelise vaidluse korral;

 hädaohus oleva lapse ohutustesse tingimustesse

toimetamine, ajutine perekonnast eraldamine, kohaliku

omavalitsuse üksuse kohustused eestkostjana, perekonnast

eraldatud laste kaitse;

 suhtlemine perega kriisiolukorras, suure abivajadusega, sh

erivajadusega lapsed;

 lastekaitse korraldus, riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse

ülesanded ja teenused, nõuded lastekaitsetöötajale;

 ennetamine, valdkondadeülene koostöö ja partnerlus;

 lastekaitsetöötaja tööalane heaolu ning eneseareng,

enesehoid ja enesetäiendamise võimalused, praktilised

võtted igapäevaelus.

Õppemeetodid Iseseisev e-õpe. E-õppele ajalisi piiranguid seatud ei ole. Osaleja läbib kogu e-kursuse vabalt valitud tempos.

Õppekeskkonna kirjeldus E-kursus asub Digiriigi Akadeemia õpihaldussüsteemis, mis on avaliku sektori e-kursuste ja digiteadmiste õppeplatvorm. Kursusele ligipääsemiseks peab õppija keskkonda sisse logima Eesti digitaalse isikutunnistusega (ID-kaart) või mobiilse isikutuvastusvahendiga (mobiil-ID või Smart-ID). Seejärel näeb õppija töölaual valikut e- kursustest, kuhu tal on ligipääs antud ning kursuseid, mis on avatud kõikidele keskkonda sisenejatele õppimiseks. Vajutades soovitud kursuse juures nupule “Vaata“ avaneb kursuse sisuvaade ning vajutades seal omakorda nupule „Ava kursus“ saab alustada õppimisega. Keskkond ja seal olevad kursused on mõeldud iseseisvaks õppimiseks. E-kursuse link lisatakse ka kursuse kirjelduse juurde täienduskoolituste infosüsteemis Juhan ning lasteabi kodulehele.

Iseseisev töö Iseseisvalt tuleb läbida kogu e-kursus ning sooritada positiivsele tulemusele lõputest.

Õppematerjalide loend Lugemismaterjal, video- ja helimaterjal, töövihik. E-kursus on loodud, toetudes nendele materjalidele.

 ÜRO inimõiguste konventsioon(opens in a new tab)

 ÜRO lapse õiguste konventsioon

 Sotsiaalkindlustusamet. (2023). Lapse heaolu hindamise

käsiraamat

 Sotsiaalvaldkonna töötaja eetikakoodeks(opens in a new tab)

4 (5)

 Andmekaitse Inspektsioon ja lasteombudsman.

(2021). Juhend „Abivajavast lapsest teatamine ja

andmekaitse“(opens in a new tab)

 Justiitsministeerium. (2016). Lapse küsitlemise

käsiraamat(opens in a new tab)

 Paron, K. (2021). „Lapse osalemine teda puudutava

küsimuse otsustamisel. Kuidas hinnata lapse küpsust ning

anda tema arvamusele kohane kaal?“(opens in a new tab)

 Sotsiaalkaitseminister. (2021). Määrus nr 51 „Lapse

abistamine seksuaalse väärkohtlemise juhtumitel“(opens in a

new tab)

 Sotsiaalkindlustusamet. (2021). STAR andmeregistri

koolitusmaterjal. Juhtumimenetluse läbiviimine ja

juhtumiplaani haldamine

 Riikliku perelepitusteenuse seadus(opens in a new tab)

 Sotsiaalkindlustusamet. (2022). E-kursus „Lähisuhtevägivalla

juhtumite lahendamine“(opens in a new tab)

 Sotsiaalkindlustusamet. (2023). E-kursus „Ohvriabi

põhikoolitus“(opens in a new tab)

 Vabariigi Valitsus. (2022). Määrus nr 108 „Ennetusnõukogu

koosseis, juhtimine ja töökord“(opens in a new tab)

 Võrumaa Omavalitsuste Liit. (2024). Kogemusraport:

„Lõimitud teenused koolist väljalangemise ennetamiseks

Võru maakonnas“(opens in a new tab)

 Noorte vaimse tervise portaal Peaasi.ee(opens in a new tab)

 Stylianou, A.M., Nikolova, K., Ebright, E., Rodriguez, A.

(2022). Predictors of Family Engagement in Child Post-

Traumatic Stress Disorder Screening Following Exposure to

Intimate Partner Violence. Journal on interpersonal violence,

2022.

 Zimmerman, C., Pocock, N.S., Chan, C.W., Ranganathan, M.

(2021). Child Domestic Work, Violence, and Health

Outcomes: A Rapid Systematic Review. International journal

of environmental research and public health.

 Margolin, G., Vickerman K.A. (2011). Posttraumatic Stress in

Children and Adolescents Exposed to Family. Couple and

Family Psychology: Research and Practice. 2011, Vol. 1(S),

63–73.

 Chu, A.T., Lieberman, A.F. (2010). Clinical Implications of

Traumatic Stress from Birth to Age Five. Annu. Rev. Clin.

Psychol. 2010. 6:469–494.

Õppe lõpetamise tingimused, sh hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid

E-kursuse kõikide moodulite läbimine ja lõputesti läbimine positiivsele tulemusele (vähemalt 80% õigeid vastuseid). Lõputesti on võimalik sooritada piiramatu arv kordi.

Õppe läbimisel väljastatav dokument (tunnistus või tõend)

Õpiväljundid omandanud ning lõputesti (hindamise) läbinud õppijale väljastatakse tunnistus.

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- ja töökogemuse kirjeldus

E - kursuse loomisesse on olnud kaasatud vastavalt teemadele sobivad valdkondliku kõrghariduse, töökogemuse ning koolitamise ja kursusele sisu ning õppematerjalide loomise kogemusega eksperdid sotsiaal-, hariduse-, õigus- ja psühholoogia valdkonnast. Õppematerjali autorid on toodud eraldi loeteluna kursuse lisas.

Õppekava kinnitamise aeg Jaanuar 2025

5 (5)