Kontsessioonileping

1(6)

KONTSESSIOONILEPING NR 20-2.36/7-7

POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMET, mida esindab peadirektori 28.07.2022 käskkirja nr 1.1- 1/177 alusel peadirektori asetäitja piirivalve alal Veiko Kommusaar (edaspidi –kontsessiooni

andja), ühelt poolt ja AS SILPORT KINNISVARA, mida esindab põhimääruse alusel juhatuse liige Tõnis Seesmaa

(edaspidi – kontsessionäär) teiselt poolt,

edaspidi ka kui pool või pooled, sõlmisid alljärgneva kontsessioonilepingu (edaspidi – leping): 1. Lepingu sõlmimise alus ja objekt

1.1. Leping on sõlmitud eriteenuse kontsessioonilepingu sõlmimise riigihanke „Narva maanteepiiripunkti sisenemiseks veoautode ooteala teenuse korraldamise haldamise avaliku

ülesande üleandmine” (viitenumber 267392, edaspidi riigihange) tulemusena, lähtudes riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustest ja kontsessionääri esitatud pakkumusest, mis on lepingu lahutamatuteks osadeks.

1.2. Kontsessiooni andja sõlmib lepingu kontsessionääriga, tuginedes kontsessionäär i pakkumusele ning eeldades heas usus kontsessionääri professionaalsust ja võimekust

lepingut nõuetekohaselt täita. Kontsessionäär võib kasutada lepingu punktis 1.3 toodud teenuste osutamise osas alltöövõttu, kui kontsessiooni andja on andnud nõusoleku alltöövõtja kasutamiseks.

1.3. Lepingu esemeks on riigipiiri seaduse § 71 lõike 1 alusel Narva maanteepiiripunkti kaudu Eestist lahkuvate veoautode piiripunkti sisenemise korraldamise sealhulgas veoautode ootejärjekorda võtmise, ootejärjekorras ootamise, ooteala kasutamise ning piiripunk ti

suunamise avaliku ülesande iseseisvaks täitmiseks üle andmine. Täpsemad tingimused on toodud lepingu lisas 1.

2. Lepingu osad

2.1. Lepingu lahutamatuteks osadeks on kontsessionääri pakkumus, hanke alusdokumendid, sh

tehniline kirjeldus (lisa 1), poolte vahelised kirjalikud teated ning kõik sõlmitava lepingu muudatused ja lisad.

2.2. Kõik lepingu muudatused sõlmitakse lepingu lisadena, mis jõustuvad nende allkirjastamise hetkel või poolte määratud tähtajal.

3. Lepingu täitmine, poolte õigused ja kohustused

3.1. Kontsessionäär täidab lepingut vastavalt lepingu lisas 1 toodud tingimustel ja korras.

3.2. Lisaks lepingu lisas 1 toodud tingimustele kohustub kontsessionäär: 3.2.1. teavitama avalikkust teenuse pakkumisest ning sellega seonduvatest piiriületuse

ootejärjekorda võtmisega kaasnevatest kohustustest;

3.2.2. kandma teenuse pakkumisega seotud kulud;

2(6)

3.2.3. tegema toiminguid, mis ei ole lepingus ja selle lisades otsesõnu nimetatud, kuid mille tegemine on vajalik lepingu eesmärgi saavutamiseks ja täitmiseks ning mis olemuslikult kuuluvad teenust pakkuja kontsessionääri ülesannete hulka;

3.2.4. arvesse võtma, et kontsessiooni andjal on riigipiiri seaduse alusel sõlmitud piiriületuse ootejärjekorra korraldamiseks vajaliku andmekogu haldamiseks

kontsessioonileping kolmanda isikuga ning arvestama nimetatud teenust pakkuva ettevõttega sõlmitud kontsessioonilepingu tingimustega. Kontsessionäär on kohustatud sõlmima vastava ettevõttega lepingu andmekogu kasutamiseks;

3.2.5. arvestama, et andmekogu turvaklass on K2T2S1 ja turbeaste M. Sellest tuleneva lt on täitja kohustatud tagama andmekogu kasutamisel nimetatud turvaklassile ja

turbeastmelt vastava infosüsteemide kolmeastmelise etalonturbe süsteemi (ISKE) nõuete täitmise kogu lepingu kehtivuse aja jooksul vastavalt kehtivale Vabariigi Valitsuse 09.12.2022. a määrusele nr 121 „Võrgu- ja infosüsteemide

küberturvalisuse nõuded”; 3.2.6. teavitama kontsessiooni andjat viivitamatult kõikidest asjaoludest, mis võivad

takistada lepingust tulenevate kohustuste täitmist; 3.2.7. tagama lepingu täitmisel riigipiiri seaduses, avaliku teabe seaduses, isikuandmete

kaitse seaduses, nende seaduste alusel antud õigusaktides ja muudes õigusaktides

sätestatud teenuse osutamisele kohalduvate nõuete täitmise. 3.3. Kontsessionääril on õigus:

3.3.1. võtta lepingu täitmise eest isikutelt riigipiiri seaduse alusel käesolevas lepingus ette nähtud tasu;

3.3.2. pakkuda seoses teenuse osutamisega ka muid teenuseid, mille kasutamine ei ole

sõidukiga piiri ületada sooviva isiku jaoks kohustuslik, ja võtta nende eest täiendavat tasu. Kontsessionäär teavitab kontsessiooni andjat lisateenustest;

3.3.3. teha kontsessiooni andjale ettepanekuid andmekogu täiendamiseks ja parandamiseks;

3.3.4. saada kontsessiooni andjalt teavet, mis on vajalik lepingu täitmiseks.

3.5. Kontsessiooni andja kohustub: 3.5.1. andma kontsessionäärile lepingu täitmiseks vajalikku informatsiooni ja juhiseid;

3.5.2. teavitama kontsessionääri viivitamatult kõikidest asjaoludest, mis võivad takistada lepinguliste kohustuste täitmist;

3.5.4. teavitama kontsessionääri õigusaktide muudatustest, mis mõjutavad lepingu

täitmist ning astuma kontsessionääriga läbirääkimistesse lepingu muutmiseks, kui õigusliku olukorra tõttu lepingu täitmine muutub.

3.6. Kontsessiooni andjal on õigus: 3.6.1. saada teavet lepingu esemeks oleva teenuse täitmise kohta; 3.6.2. teostada lepingu täitmise üle järelevalvet.

3.7. Kontsessionäär ei või lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda kolmandate le isikutele.

3.8. Pooled kinnitavad, et: 3.8.1. lepingul puuduvad selle täitmist takistavad tegurid kogu selle kehtivusperiood i

jooksul, mida hanke korraldamise ja lepingu sõlmimise momendil poleks pooltel

võimalik olnud ette näha; 3.8.2. on teavitanud teist poolt kõigist hanke teostamise käigus hanke alusdokumentides

avastatud vigadest ja puudustest, mis võiksid takistada lepingu täitmist ning abinõudest, millega saab neid vältida ja lepingu paremate tulemuste saavutamist soodustada;

3(6)

3.8.3. on pädevad kõikides lepingu teostamiseks vajalikes õigusaktides, määrustes ja eeskirjades. Eelpooltoodud kinnitusega mittekooskõlas oleva asjaolu ilmnemisel ei kasuta pool oma huvides ära teise poole teadmatust või tahtmatut viga;

3.8.4. lepingu sõlmimisega ei ole nad rikkunud ühtegi enda suhtes kehtivat õigusakti ega läinud vastuollu varem sõlmitud lepingutega endale võetud kohustustega;

3.8.5. toimivad lepingu täitmisel hea äritava põhimõtetest lähtudes.

4. Konfidentsiaalsus

4.1. Konfidentsiaalse informatsiooni all mõistavad pooled lepingu täitmisel teatavaks saanud isikuandmeid, turvaandmeid, mistahes vormis salvestatud teavet ja muud teavet, mille

avalikuks tulek võiks kahjustada kontsessioonile andja huve. Konfidentsiaa lne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige

piiratumal viisil. 4.2. Kontsessionäär on kohustatud käsitlema lepingu täitmisel temale teatavaks saanud

informatsiooni kontsessionäärile andja ja tema tegevuse kohta konfidentsiaalsena. Kontsessionäär on kohustatud kaitsma temale lepingu täitmise käigus teatavaks saanud informatsiooni konfidentsiaalsust. Konfidentsiaalse informatsiooni müümist, pakkumist või

levitamist kontsessionääri või temaga seotud isiku poolt käsitletakse lepingu olulise rikkumisena.

4.3. Kontsessionäär kinnitab, et on teadlik, et lepingu täitmine hõlmab tööd isikuandmetega ja andmetega, mis on seotud riigi sisejulgeoleku tagamisega. Kontsessionäär tagab eelnimetatud teabe töötlemise vastavuse kehtivatele õigusaktidele.

4.4. Kontsessionääril on keelatud teha ja säilitada koopiaid teenuse pakkumise käigus töödeldud andmetest.

4.5. Kontsessionäär on kohustatud sõlmima kõigi teenuse osutamisel osalevate töötajate ja muude seotud isikutega täiendavad tähtajatud konfidentsiaalsuslepingud.

4.6. Konfidentsiaalsusnõue on tähtajatu, kui seadusest või selle alusel antud õigusaktidest ei

tulene teisiti.

5. Lepingu täitmise rahastamise tingimused 5.1. Kontsessionäär täidab lepingut rahaliste vahendite arvelt, mida isikud piiriüle tuse

ootejärjekorra korraldamise eest tasuvad.

5.2. Pooled on kokku leppinud teenuse kasutamise eest võetavate tasude suuruses (koos käibemaksuga), milleks C- kategooria sõiduki piiriületuse ootejärjekorra korraldamise eest

on 16 eurot; 5.3. Punktis 5.2. kokkulepitud tasu suuruse võib üle vaadata üks kord aastas. Selleks esitab

kontsessionäär hiljemalt kontsessiooni andjale põhjendatud taotluse teenuse pakkumise eest

võetava tasu suuruse kehtestamiseks, kust nähtuvad detailsed teenuse pakkumisega seotud kulud ja eeldatava ärikasumi suurus.

5.4. Kontsessionääril ei ole lepingu täitmisega seonduvalt kontsessiooni andja suhtes täiendava id rahalisi nõudeõigusi.

6. Intellektuaalne omand ja omandiõigus

6.1. Kontsessionääri poolt lepingu täitmise käigus loodud arvutiprogrammi varalised õigused

autoriõiguse seaduse tähenduses jäävad kontsessionäärile. 6.2. Kontsessionäär kinnitab ja tagab, et talle kuuluvad autoriõigused ja/või muud intellektuaa lse

omandi õigused või tal on muu õiguslik alus tarkvarale, spetsifikatsioonidele, joonistele,

tehnilistele kirjeldustele jms, mida lepingu täitmise käigus kasutatakse.

4(6)

6.3. Kontsessionäär kannab kõik lepingutäitmiseks vajalikud autori- ja litsentsitasudega seonduvad kulutused.

6.4. Juhul, kui leping lõpetatakse ennetähtaegselt kontsessionääri poolse lepingu rikkumise tõttu

või kontsessionääri likvideerimise või pankroti korral, siis annab kontsessionäär kontsessiooni andjale lihtlitsentsi arvutiprogrammile ja loovutab kõik lepingu täitmise

käigus tekkinud varalised õigused autoriõiguseseaduse tähenduses ilma geograafil iste piiranguteta ning kogu autoriõigusekehtivuse tähtajaks.

7. Aruandlus

7.1. Kontsessionäär esitab kontsessiooni andjale igal aastal kinnitatud majandusaasta aruande.

7.2. Kontsessionäär kajastab oma raamatupidamises eraldi lepingu täitmisega seotud tulusid ja kulusid ning toob selle välja majandusaasta aruandes.

7.3. Kontsessionäär esitab kontsessiooni andjale lõppenud majandusaasta kohta kinnita tud

eelmise kalendriaasta 12 (kaheteist) kuu kohta aruanded lepingu esemeks oleva teenuse osutamise kohta.

8. Lepingu täitmise tagamine ning järelevalve

8.1. Pooled on kohustatud tegema koostööd lepingus nimetatud õiguste ja kohustuste täitmiseks. 8.2. Lepingus sätestatud nõuete rikkumise korral, mille eest ei ole lepingus ette nähtud eraldi

leppetrahvi, on kontsessiooni andjal õigus nõuda ja kontsessionääril kohustus maksta

leppetrahvi kuni 10 000 eurot sõltuvalt juhtumist või rikkumise suurusest. 8.3. Kui kontsessionäär muudab ühepoolset kehtestatud tasu, on tegemist kontsessionääri poolse

lepingu olulise rikkumisega. Iga rikkumise korral on kontsessiooni andjal õigus nõuda ja

kontsessionääril kohustus hüvitada lepingu rikkumisega tekitatud kahju täies ulatuses ning tasuda leppetrahvi kuni 10 000 eurot sõltuvalt juhtumist või rikkumise suurusest.

8.4. Konfidentsiaalsusnõude rikkumisel on kontsessiooni andjal õigus nõuda ja kontsessionäär il kohustus maksta leppetrahvi kuni 20 000 eurot sõltuvalt juhtumist või rikkumise suurusest. Kontsessiooni andja õigus nõuda kontsessionäärilt konfidentsiaalsuskohustuse täitmata

jätmise eest leppetrahvi on tähtajatu. 8.5. Lepingust tulenevate õiguste ning kohustuste müümisel, loovutamisel või mingil muul viisil

edasi andmisel kontsessionääri poolt kolmandatele isikutele ilma kontsessiooni andja eelneva kirjaliku nõusolekuta on kontsessiooni andjal õigus nõuda ja kontsessionäär i l kohustus maksta leppetrahvi kuni 10 000 eurot sõltuvalt juhtumist või rikkumise suurusest.

8.6. Kui kontsessionääri poolt antud kinnitused ei vasta tõele, on tegemist kontsessionääri poolse lepingu olulise rikkumisega. Iga rikkumise korral on kontsessionni andjal õigus nõuda ja

kontsessionääril kohustus hüvitada lepingu rikkumisega tekitatud kahju täies ulatuses ning tasuda leppetrahvi kuni 10 000 eurot sõltuvalt juhtumist või rikkumise suurusest.

8.7. Leppetrahvid ja viivised tasutakse 21 kalendripäeva jooksul vastava nõude saamisest arvates.

8.8. Lepingust tulenevate leppetrahvide maksmine, samuti tekitatud kahju hüvitamine ei vabasta lepingut rikkunud poolt mistahes lepingujärgsete kohustuste täitmisest.

8.9. Pooled kohustuvad tegema mõistlikkuse piires kõik võimaliku vähendamaks kahju, mis on või võib olla aluseks mistahes lepingujärgsele kahju hüvitamise nõudele.

8.10. Lepinguga võetud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmisega kontsessiooni

andja ja/või kolmandatele isikutele tekitatud kahju korral kohustub kontsessionäär taastama kahju tekitamisele eelnenud olukorra või hüvitama kontsessiooni andja poolt olukorra

taastamiseks kantud kulud. 8.11. Kontsessionäär vastutab oma töötajate poolt töötervishoiu ja -ohutuse alaste nõuete järgimise

eest.

8.12. Kontsessionäär vastutab oma töötajate poolt õigusaktide järgimise eest.

5(6)

8.13. Kui kontsessionääril tekib vajadus lepingu täitmisel kasutada intellektuaalse omandiga kaitstud teost, ei vastuta kontsessiooni andja sellise teose kasutamisega kontsessionäär i le ja/või kolmandatele isikutele tekitatud kahju eest. Kontsessionäär kohustub hüvitama

kontsessiooni andjale kõik sellise nõude esitamisega kaasnevad kahjud täies ulatuses viivitamatult vastava nõude saamisel.

8.14. Järelevalvet lepingu täitmise üle teostab kontsessiooni andja, kellel on järelevalve teostamiseks õigus nõuda kontsessionäärilt asjakohaseid selgitusi ja dokumente.

8.15. Punktis 8.14 nimetatud isiku esindajatel on õigus järelevalve teostamiseks vastavalt

õigusaktides sätestatud tingimustel siseneda kontsessionääri tööruumidesse ning kõikidesse teenuse osutamisega seonduvatesse ruumidesse, teha kontsessionäärile kohustuslikke

ettekirjutusi lepingu täitmiseks ning määrata täiendav tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Nimetatud täiendav tähtaeg ei vabasta kontsessionääri leppetrahvi tasumise kohustusest.

8.16. Pooled vastutavad lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise

eest Eesti Vabariigi õigusaktides ning lepingus ettenähtud korras. 8.17. Lepingu rikkumine on vabandatav vääramatu jõu esinemisel, s.o asjaolu, mida pool ei saanud

mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal oleks saanud selle asjaoluga arvestada või suutnud seda asjaolu vältida või ületada või selle tagajärgi ära hoida. Vääramatu jõuna käsitatakse eelkõige hajusat

ummistusrünnet, loodusõnnetust, tulekahju, ülestõusu, streiki või sõda poolte asukoha piirkonnas või lepingu täitmise piirkonnas, mis muudavad lepingu täitmise võimatuks. Pool,

kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest teist poolt esimesel võimalusel teavitama.

8.18. Vääramatust jõust tuleneva lepingu täitmist takistava asjaolu ära langemisel, on

kontsessionäär kohustatud esimesel võimalusel jätkama lepinguga võetud kohustuste täitmist, välja arvatud juhul, kui lepingu edasine täitmine on muutunud võimatuks.

8.19. Muudatusi seadustes ja teistes riigi õigusaktides ei käsitleta vääramatu jõuna. 9. Lepingu muutmine ja lõpetamine

9.1. Lepingu ja selle lisade muutmine on võimalik üksnes poolte kirjalikul kokkuleppel ning kooskõlas riigihangete seadusega.

9.2. Lepingut võib muuta või lõpetada: 9.2.1. poolte kokkuleppel; 9.2.2. kui tulenevalt muutunud õiguslikust või faktilisest olukorrast ei ole poolel

objektiivselt võimalik lepinguga võetud kohustusi täita; 9.2.3. vääramatu jõu korral.

9.3. Pool, kes soovib lepingut muuta või selle lõpetada punktis 9.2. nimetatud alusel, esitab sellekohase ettepaneku kirjalikult teisele poolele. Teine pool on kohustatud ettepanekule kirjalikult vastama 30 kalendripäeva jooksul. Ettepanekust keeldumise korral tuleb seda

kirjalikult põhjendada. Lepingu muutmise ja lõpetamise kokkulepe vormistatakse kirjalikult ning selle allkirjastavad mõlemad pooled.

9.4. Kontsessiooni andja võib lepingut muuta või ühepoolselt üles öelda üksnes lepingus kokkulepitud alljärgnevatel juhtudel. Kontsessiooni andjal on õigus: 9.4.1. lepingut muuta või leping üles öelda, kui see on tingimata vajalik, et vältida

ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustamist; 9.4.2. leping üles öelda, kui kontsessionäär on lepingut vähemalt ühe korra ühe aasta

jooksul oluliselt rikkunud ja ei ole rikkumist täiendava mõistliku tähtaja jooksul kõrvaldanud. Lepingu oluliseks rikkumiseks loetakse eelkõige lepingust tulenevate põhikohustuste täitmata jätmist;

6(6)

9.4.3. leping üles öelda, kui kontsessionäär on korduvalt jätnud täitmata järelevalvet teostava isiku ettekirjutuse ja ei ole rikkumist täiendava mõistliku tähtaja jooksul kõrvaldanud;

9.4.4. kontsessionäär rikub lepingust tulenevaid kohustusi niivõrd, et lepingu jätkamine on kontsessiooni andja jaoks seotud oluliste lisakulutuste või riskidega või lepingu

jätkamist kontsessiooni andja poolt ei saa mõistlikkuse põhimõttest eeldada; 9.4.5. kontsessionäär rikub muul moel oma lepingust tulenevaid kohustusi sedavõrd

olulisel määral, et kontsessiooni andjalt ei saa mõistlikult oodata lepingu täitmise

jätkamist kontsessionääriga. 9.5. Kontsessiooni andja on kohustatud punktis 9.3 toodud alusel lepingu muutmist või

lõpetamist põhjendama. Lepingu muutmisest või lõpetamisest tuleb kontsessionäär i teavitada kirjalikult.

9.6. Kui leping lõpetatakse punkti 9.4.1 alusel, hüvitab kontsessionäär kontsessiooni andjale

lepingu lõpetamisega kaasneva otsese varalise kahju. 9.7. Leping lõppeb, kui selle sõlmimise aluseks olev õigusnorm tunnistatakse kehtetuks ning

kontsessiooni andjal ei ole õigust lepingu täitmiseks olevat teenust kontsessionäärile üle anda.

9.8. Kontsessionääril on keelatud jätta lepingu lõppemisel ja lõpetamisel enda valdusesse teenuse

osutamise käigus tekkinud mistahes andmeid või koopiat andmetest, muuhulgas isikuandmed, kontaktandmed, kauba ja sõidukitega seonduvad andmed, tollideklaratsiooni

andmed, andmete töötlemise käigus tekkinud andmed (logid), muud piirüle tuse ootejärjekorraga seotud andmed jms.

10. Lepingu jõustumine ja kehtivus

10.1. Leping loetakse sõlmituks lepingu mõlemapoolse allkirjastamise hetkel.

10.2. Leping on sõlmitud tähtajaga 01.01.2024 kuni 16.06.2026. 10.3. Leping avaldatakse Riigi Teatajas. 10.4. Leping on poolte poolt allkirjastatud digitaalselt.

11. Teadete edastamine ja volitatud esindajad

11.1. Poolte lepingujärgsete kohustuste täitmise korraldamine sh lepingus ettenähtud teadete, nõuete ja teiste dokumentide edastamine toimub poolte volitatud esindajate kaudu: 11.1.1. Kontsessiooni andja kontaktisik on:

- Karin Ojala, tel +372 614 9146, e-post: [email protected]; 11.1.2. kontsessionääri kontaktisik on:

- Ilona Kornilova, tel +372 5557 9177, e-post: [email protected]. 11.2. Kõik teated, millel ei ole õiguslikku tagajärge võivad olla esitatud kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis ning peavad olema adresseeritud lepingu punktis 11.1 sätestatud

kontaktisikutele. Kõik lepinguga ja lepingu täitmisega seotud pretensioonid peavad olema esitatud kirjalikult.

11.3 Kontaktisikute muutumisel tuleb sellest viivitamatult teist poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitada. Nimetatud teade lisatakse lepingu juurde ning ei käsitleta lepingu muutmisena.

12. Lõppsätted

12.1. Lepingu täitmise keel on eesti keel. 12.2. Lepingu täitmisel ja lepingust tulenevate vaidluste korral lähtutakse Eesti Vabariigi

õigusaktidest nii materiaal- kui menetlusõiguse (sh kohtualluvuse) osas.

12.3. Lepingust tulenevad vaidlused püütakse lahendada poolte kokkuleppega. Juhul, kui kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus.

7(6)

12.4. Lepingu üksiku sätte kehtetus ei too kaasa kogu lepingu või teiste sätete kehtetust, eeldusel, et leping on osadeks jagatav ning pooled oleksid lepingu sõlminud ka ilma tühise sätteta.

13. Poolte rekvisiidid

Politsei- ja Piirivalveamet AS Silport Kinnisvara

Pärnu mnt 139, 15060, Tallinn Kesk tn 2, 40231 Ida-Viru maakond

Registrikood 70008747 Registrikood 10444519

Tel: +372 612 3000 Tel:+372 553 1770

e-post: [email protected] e-post: [email protected]

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Veiko Kommusaar Tõnis Seesmaa

peadirektori asetäitja piirivalve alal juhatuse liige

Lisa 1 - Tehniline kirjeldus

HD Lisa PIIRIÜLETUSE OOTEALA TEHNILINE KIRJELDUS

1. Taust

Riigipiiri seaduse § 71 kohaselt on sõiduki maanteepiiripunkti sisenemise korraldamiseks võimalik kasutada piiriületuse ootejärjekorra andmekogu, ning sõiduki maanteepiiripunkti

suunamise ootamiseks piiriületuse ooteala. Tulenevalt riigipiiri seadusest võib valdkonna eest vastutav minister või tema volitusel Politsei-

ja Piirivalveamet- sõidukite piiripunkti sisenemise korraldamise ülesande ja andmekogu haldamise ülesande halduslepinguga üle anda kohalikule omavalitsuse üksusele või

eraõiguslikule juriidilisele isikule. Tulenevalt riigipiiri seaduse § 72 lõikest 3 lähtub valdkonna eest vastutav minister või tema volitusel Politsei- ja Piirivalveamet sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamise ülesande üleandmiseks halduslepingu sõlmimise või sõlmimata jätmise

otsustamisel ja lepingu tingimuste sätestamisel erinevatest tähtsust omavatest asjaoludest, sealhulgas konkreetse maanteepiiripunkti piiriületuse ootejärjekorra korraldamise vajadusest,

otstarbekusest, samuti piiriületuse eeldatava ooteaja pikkusest.

2. Halduslepingu ese ja eesmärk

Halduslepingu esemeks on riigipiiri seaduse § 71 lõike 1 alusel Narva maanteepiiripunkti kaudu Eestist lahkuvate veoautode piiripunkti sisenemise korraldamise sh veoautode ootejärjekorda

võtmise, ootejärjekorras ootamise, ooteala kasutamise ning piiripunkti suunamise avaliku ülesande iseseisvaks täitmiseks üle andmine.

Avaliku konkursi eesmärgiks on leida pakkuja, kes haldusülesande täitmise raames tagab teenuse kõikidele Narva maanteepiiripunkti kaudu Eestist väljuvatele veoautodele1, mis alustavad oma

teekonda väljastpoolt Narva linna ja Narva-Jõesuu haldusüksust alates 01.01.2024.

3. Nõuded veoautode piiriületuse ootealale

3.1. Ooteala peab mahutama minimaalselt 100 veoautot koos haagisega; 3.2. Ooteala teenus peab olema tagatud ööpäevaringselt;

3.3. Ooteala peab asuma Eesti Vabariigi territooriumil võimalikult lähedal piiripunkti suunduvale põhimaanteele ning selle asukoht ei tohi kaasa tuua piiripunkti suunduva

sõiduki juhile olulisi aja- ja rahalisi kulutusi. Kui piiripunkt asub linna territooriumil ning liikluskorralduslikult ei ole võimalik või otstarbekas nimetatud tingimusi täita, siis nimetatud nõuded ootealale ei laiene;

3.4. Ooteala asukohale suunavad viidad peavad olema paigaldatud põhimaanteedele, samuti tugi- ja kõrvalmaanteedele selliselt, et ooteala asukoht oleks sõiduki juhile üheselt

arusaadav. Piiripunkti sisenemise korraldamise tagamiseks peavad olema paigaldatud

1 Pakkuja peab võtma arvesse, et Politsei- ja Piirivalveametile on riigipiiri seaduse alusel sõlmitud Narva

maanteepiiripunkti sisenemise korraldamiseks kontsessioonileping kolmanda isikuga. Nimetatud teenus on

suunatud kõikidele Narva maanteepiiripunkti läbivatele veoautodele, mis alustavad oma teekonda Narva linna ja

Narva-Jõesuu haldusüksusest.

ootealalt piiripunkti suunavad viidad nii, et ootealalt piiripunkti liikumisel oleks piiripunkti

asukoht üheselt arusaadav;

3.5. Ooteala peab vastama ehitusseadustikus ja majandus-ja taristuministri 14. juuli 2015. aasta

määruses nr 92 „Tee seisundinõuded“ sätestatud nõuetele. Juurdesõidutee ootealale ja ooteala peavad vastama kattega tee seisundinõuetele. Ootealale juurdesõidutee ja liikluskorraldus ootealal peavad olema korraldatud viisil, et oleksid täidetud tingimused

ohutuks liiklemiseks ja väljumiseks piirile;

3.6. Juurdesõiduteel ootealale ja ootealal peab olema tagatud heakord kooskõlas

keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja jäätmeseadusega, tagatud peab olema talihooldus; 3.7. Ootealal peab olema tagatud jäätmekogumiskonteinerite või muude jäätmemahutite

olemasolu ja korraldatud jäätmevedu;

3.8. Ootealal või mõistlikul kaugusel peab olema tagatud võimalus kasutada tualetti; 3.9. Ootealal peavad olema infosüsteemiga liidestatud elektroonilised tablood infoga

piiripunkti suunatavate sõidukite kohta kategooriate kaupa. Tabloo (de) asukoht (asukohad) peab/peavad võimaldama info nägemist kogu ooteala ulatuses. Tabloode või infosüsteemi mittetöötamisel peab teenuse pakkuja tagama sõidukite õigeaegse piiripunkti

suunamise muude vahenditega;

3.10. Ootealale sisenemine ja ootealalt väljumine peavad olema korraldatud tõkkepuudega;

3.11. Ootealale sisenemiseks tõkkepuu avamiseks peab olema:

3.11.1. olemasoleva broneeringu tuvastamise võimalus (sõiduki registreerimisnumber, BAR, QR-kood, broneeringunumbri sisestamise võimalus vms);

3.11.2. broneeringu puudumisel peab olema võimalus ootealale sisenemiseks ilma broneeringunumbrita. Kohapeal peab olema võimalus võtta ootejärjekorda.

3.12. Ootealalt väljumiseks tõkkepuu avamiseks peab olema: 3.12.1. kutse infosüsteemist piirile (info ooteala tablool); 3.12.2. sõiduki registreerimisnumbri, broneeringunumbri või BAR-koodi (vms)

tuvastamise võimalus.

3.13. Ooteala kasutajal peab olema võimalus pöörduda ootealaga seotud küsimustes abi

saamiseks teenuse pakkuja poole. Infotelefoni number peab olema nähtav ootealale sisenemisel ja ootealal.

3.14. Ootealal peab olema informatsioon kättesaadav vähemalt eesti, vene ja inglise keeles.

Juhul, kui ootealal on teenindaja, on teenindaja kohustuslik eesti keele keeleoskustase B-1 2.

2 Keeleseaduse Lisa 1 Keeleoskustasemete kirjeldused https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1230/3201/5257/lisa1.pdf#