Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegili-se hindamise algatamine ja koostamist koordineeriva juhtrühma moodustamine

EELNÕU

KÄSKKIRI

xx.03.2024 nr

Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamist koordineeriva juhtrühma moodustamine

Vabariigi Valitsuse seaduse § 46 lõike 6 ning Vabariigi Valitsuse 22.06.2023 määruse nr 64

„Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põhimäärus“ § 15 lõigete 1 ja 3 alusel, lähtudes

peaministri 19.04.2023 korralduse nr 25 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja

ministrite vastutusvaldkonnad“ punktist 8 ning võttes arvesse Vabariigi Valitsuse 15.02.2024

korralduse nr 39 „Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamine“ punkti 4:

1. Moodustan Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu (edaspidi „planee-

ring“) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamist koordineeriva juhtrühma

(edaspidi „juhtrühm“) järgmises koosseisus:

1.1. Marju Kaivapalu, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise

osakonna nõunik (juhtrühma juht);

1.2. Heddy Klasen, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise

osakonna juhataja;

1.3. Kadi-Kaisa Kaljuveer, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise planee-

rimise osakonna riigi planeeringute valdkonna juht;

1.4. Merilin Rosenberg, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeeri-

mise osakonna planeerimise (järelevalve) peaspetsialist;

1.5. Jaan Leivategija, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kohalike omavalitsuste

osakonna Hiiumaa, Läänemaa, Saaremaa piirkonnajuht;

1.6. Kalev Kaljuste, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kohalike omavalitsuste

osakonna Pärnumaa, Raplamaa piirkonnajuht;

1.7. Rainer Eidemiller Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kohalike omavalitsuste

osakonna Järvamaa, Viljandimaa piirkonnajuht;

1.8. Antti Pääsukene, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi maapoliitika ja riigivara

osakonna nõunik;

1.9. …, Kliimaministeerium;

1.10. …, Kaitseministeerium;

1.11. …, Kultuuriministeerium;

1.12. …, Sotsiaalministeerium;

1.13. …, Välisministeerium;

1.14. …, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;

1.15. …, Eesti Geoloogiateenistus;

1.16. …, Keskkonnaamet;

2

1.17. …, Maa-amet;

1.18. …, Muinsuskaitseamet;

1.19. …, Politsei- ja Piirivalveamet;

1.20. …, Põllumajandus- ja Toiduamet;

1.21. …, Päästeamet;

1.22. …, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet;

1.23. …, Terviseamet;

1.24. …, Transpordiameti;

1.25. …, Eesti Linnade ja Valdade Liit;

1.26. …, Eesti Keskkonnaühenduste Koda;

2. Juhtrühma moodustamise eesmärk on aidata kaasa tasakaalustatud planeeringulahenduse

saavutamisele. Juhtrühmal on planeeringuprotsessis nõu andev funktsioon.

3. Juhtrühma ülesandeks on:

3.1. vaadata läbi juhtrühmale esitatud materjalid;

3.2. kujundada seisukoht esitatud materjalide kohta;

3.3. toetada valdkondade vahelist infovahetust.

4. Juhtrühma liikmete ülesandeks on:

4.1. anda planeeringu koostamiseks ja selle mõjude hindamiseks valdkondlikku sisendit;

4.2. esitleda juhtrühmas esindatava organisatsiooni seisukohtasid, sh koondada oma organi-

satsiooni teadmised ja arvamused planeeringu ja selle mõjude hindamise osas ning anda ta-

gasisidet;

4.3. tagada esindatava organisatsiooni informeeritus juhtrühma tegevusest.

5. Juhtrühma töökord:

5.1. Juhtrühma tööd juhib ning koosolekud kutsub kokku juhtrühma juht või tema äraolekul

määratud asendaja.

5.2. Juhtrühma töövorm on koosolek. Juhtrühma koosolek võib toimuda ka elektroonilisi

sidevahendeid kasutades.

5.3. Juhtrühma koosoleku kutsub kokku juhtrühma juht elektrooniliselt edastatava teatega,

märkides ära koosoleku toimumise aja ja koha ning koosoleku päevakorra. Kutse koos koo-

solekuks vajalike materjalidega saadetakse liikmetele vähemalt 5 tööpäeva enne koosoleku

toimumise aega, välja arvatud juhul, kui juhtrühm on teisiti kokku leppinud.

5.4. Juhtrühm on otsustusvõimeline ja koosolek toimub, kui sellest võtavad osa vähemalt

pooled juhtrühma liikmed, sh juhataja või juhataja poolt juhtrühma juhtima volitatud liige.

5.5. Juhtrühma otsused võetakse vastu konsensuse teel. Juhul, kui ettenähtud aja (mitte vä-

hem kui viis tööpäeva) jooksul konsensust ei saavutata, toimub otsuse vastuvõtmine hääle-

tamise teel. Otsus võetakse vastu lihthäälteenamusega, seejuures on igal esindatud asutusel

üks hääl. Häälte võrdse jagunemise korral saab otsustavaks juhtrühma juhi hääl. Põhjendus-

tega eriarvamused kantakse protokolli.

5.6. Juhtrühma koosolekud protokollitakse, protokolli allkirjastab selle koostanud isik ja

juhtrühma juht. Protokollid allkirjastatakse ja registreeritakse dokumendihaldussüsteemis.

Koosoleku protokoll edastatakse liikmetele elektroonilises vormis 5 tööpäeva jooksul arva-

tes koosoleku toimumisest, misjärel on liikmetel on õigus teha 5 tööpäeva jooksul ettepane-

kuid protokolli täiendamiseks ja muutmiseks.

5.7. Juhtrühma koosolekute protokollid avalikustatakse planeeringu koostamise veebilehel.

Juhtrühma koosolekute protokollidele juurdepääsu võimaldamisel lähtutakse avaliku teabe

seadusest ja andmekaitset reguleerivatest õigusaktidest.

3

5.8. Juhtrühma juht võib vajadusel kaasata töösse valdkondlike eksperte, ametnikke jms as-

jassepuutuvaid isikuid, kellel on juhtrühma töös nõuandev roll.

5.9. Juhtrühma liikme puudumisel on tema asendajaks tema tööülesandeid täitev töötaja.

5.10. Juhtrühm koguneb vastavalt vajadusele, ent mitte harvemini kui üks kord poolaastas.

Koosolekuks sobilik aeg kooskõlastatakse eelnevalt juhtrühma liikmetega.

5.11. Juhtrühma liikmetele ei maksta tasu juhtrühma tegevuses osalemise eest.

5.12. Juhtrühma seisukohad on planeeringu koostamisel soovituslikud.

6. Juhtrühma teenindav struktuuriüksus, kes tagab juhtrühma asjaajamise ja koosolekute pro-

tokollimise, on regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakond

või konsultant.

7. Juhtrühm tegutseb kuni planeeringu kehtestamiseni.

8. Käskkiri teha teatavaks kõikidele juhtrühma liikmetele.

Käesolevat haldusakti on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud

korras 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Regionaalminister

1

Kliimaministeerium

23.02.2024 nr 14-5/251

Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi

eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamine ja koostamist koordineeriva

juhtrühma moodustamine

Pöördume Teie poole, kuna Regionaal- ja Põllumajandusministeerium soovib Teiega koostöös

koostada Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu (REP) ja viia läbi selle mõju

hindamise (KSH). Sellega seoses teavitame Teid nimetatud riigi eriplaneeringu algatamisest,

edastame Teile tutvumiseks juhtrühma moodustamise käskkirja ning palume nimetada juhtrühma

liikme(d).

Algatamisest teavitamine

Teavitame Teid planeerimisseaduse (PlanS) § 28 lg 7 alusel, et Vabariigi Valitsus algatas

15.02.2024 korraldusega nr 39 Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise. Korralduse eesmärk on algatada REP ja KSH, et

planeerida Eesti-Läti neljas elektriühendus. Planeeringu eesmärk on planeerida Eesti-Läti neljanda

elektriühenduse Eestis paiknev osa algusega Paide linnast läbi Lihula linna Sõrve poolsaareni

Saaremaal. Loodav ühendus suurendab 2033+ vaates elektri varustuskindlust ning loob

võimalused suurema hulga taastuvenergia vastuvõtmiseks Lääne-Eesti elektrivõrku, aidates kaasa

riigi 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamisele. Planeeritav ühendus mõjutab kogu

Eesti ühiskonda, sh kõiki omavalitsusi, kuhu uus ühendus kavandatakse – saab nii tarbida kui ka

toota rohkem elektrienergiat. Elektriühendus loob eeldused Eesti taastuvenergia ekspordiks ja

tugevdab energiajulgeolekut.

Planeeringuala suurus on ligikaudu 6314 km2 ja hõlmab järgmisi kohaliku omavalitsuse üksusi:

Saare maakonnas Saaremaa valda ja Muhu valda, Lääne maakonnas Lääne-Nigula valda, Pärnu

maakonnas Lääneranna valda ja Põhja-Pärnumaa valda, Rapla maakonnas Märjamaa valda,

Kehtna valda ja Rapla valda ning Järva maakonnas Türi valda ja Paide linna. Merealal hõlmab

planeeringuala Väikese väina ja osa Suurest väinast. Planeeringuala valiti piisava ulatusega, et

mitte teha enne planeerimisprotsessi elektriühenduste asukoha eelvalikut ning võimaldamaks

planeeringu koostamisel ja selle mõjude hindamisel vajadusel elektriühenduste alternatiivide

asukoha muutmist ja täiendavate alternatiivide lisamist.

Riigi eriplaneeringu ja selle mõjude hindamise menetlus koosneb kahest etapist:

1) asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja mõjude hindamise, sh KSH programmi koostamine

ning asukoha eelvaliku tegemine koos mõjude hindamisega;

2) valitud asukohtades detailse lahenduse koostamine koos mõjude hindamisega.

2

Planeerimismenetluses võetakse eesmärgiks asukoha eelvaliku otsuse alusel riigi eriplaneeringu

kehtestamine. Juhul, kui planeerimismenetluses ei ole võimalik detailse lahenduse koostamisest

loobuda, koostatakse sobivasse asukohta detailne planeeringulahendus, sh eskiis- ja eelprojekt,

ehitusõiguse määramiseks.

Riigi eriplaneeringu tulemusel koostatakse terviklik ruumilahendus Eesti-Läti neljanda

elektriühenduse ja sellega funktsionaalselt koos toimivate ehitiste tarbeks. Näiteks planeeritakse

järgnevad ehitised: 110 kV ja kõrgema pingega õhuliin, maakaabelliin, veekaabelliin, 110 kV ja

kõrgema pingega trafoalajaam, muu elektrienergia ülekandeliiniga seotud rajatised jm vajalikud

maakasutus- ja ehitustingimused.

KSH koostamine riigi eriplaneeringu korral on kohustuslik. Lisaks hinnatakse planeeringu

elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslike, kultuurilisi, sotsiaalseid ja

looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.

Joonis 1. Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu planeeringuala piir

Vabariigi Valitsuse 15.02.2024 korraldusega nr 39 ja lisaks oleva planeeringuala piiriga ning

seletuskirjaga on võimalik tutvuda Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi veebilehel.

Seletuskirja lisas olevas tabelis on ülevaade algatamise korralduse eelnõu kooskõlastamisel

esitatud ettepanekutest ja nendega arvestamisest.

Riigi eriplaneeringu koostamist ja KSH läbiviimist korraldab Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium. Riigi eriplaneeringu kehtestab Vabariigi Valitsus. Konsultant

valitakse riigihangetega.

Juhtrühma moodustamine, liikme määramine

PlanS § 31 lg 1 ja § 44 lg 1 kohaselt riigi eriplaneeringu koostamine viiakse läbi koostöös

ministeeriumide ja teiste valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi eriplaneering

käsitleb. Juhtrühma töösse võib kaasata ka valdkondlike eksperte, ametnikke jms asjassepuutuvaid

isikuid. Sellest tulenevalt moodustab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Eesti-Läti

neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise

3

koostamist koordineeriva juhtrühma, mille eesmärk on aidata kaasa tasakaalustatud

planeeringulahenduse saavutamisele.

Saadame Teile tutvumiseks Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu ning

keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamist koordineeriva juhtrühma moodustamise

käskkirja eelnõu (lisa). Ühtlasi palume teavitada, kes on Teie asutuse esindaja(d) loodavas

juhtrühmas.

Ootame Teie tagasisidet esimesel võimalusel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Alo Aasma

maa- ja ruumiloome asekantsler

Lisa :Juhtrühma moodustamise käskkirja eelnõu

Sama: Kaitseministeerium, Siseministeerium, Kultuuriministeerium, Välisministeerium,

Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium,

Keskkonnaamet, Maa-amet, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Muinsuskaitseamet,

Põllumajandus- ja Toiduamet, Transpordiamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Eesti

Geoloogiateenistus, Terviseamet, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Keskkonnaühenduste Koda

Marju Kaivapalu

58510632 [email protected]