Infokiri

Koostaja: Nakkushaiguste epidemioloogia osakond

COVID-19 ja teiste ülemiste hingamisteede nakkushaiguste ülevaade (seisuga

20.01.2025) Lühikokkuvõte ja prognoos

COVID-19

• COVID-19 haigestumine on langustrendis. Nakatumiste arv vähenes eelmise

nädalaga võrreldes 22,6%.

• Haigestumus vähenes enamikes vanuserühmades, välja arvatud nooremas

vanuserühmas (0–19 aastat), kus täheldati 35% kasvu.

• Kõrgeim haigestumus registreeriti Järvamaal, Põlvamaal ja Ida-Virumaal, kuid olulisi

erinevusi ülejäänud maakondades ei täheldatud.

• Enamik haiglaravil viibinud patsiente (88,5%) olid üle 60-aastased, mis näitab, et

vanemaealised on jätkuvalt kõige haavatavamad COVID-19 raske kulu ja tüsistuste

suhtes. Kõik surmajuhud olid seotud vaktsineerimata patsientidega, mis rõhutab

vaktsineerimise tähtsust.

• Uus viirusvariant (XEC) ei põhjusta seni rasket kulgu.

• Tervishoiusüsteemile ülekoormuse ohtu COVID-19 tõttu ei ole.

Ülemiste hingamisteede nakkused:

• Haigestumus ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse on stabiilne ega näita olulisi

muutusi võrreldes eelmise nädalaga.

• Peamised haigustekitajad on gripiviirused ja rinoviirused (20% mõlemad), samuti on

esindatud hMPV (10%).

• Selgelt domineerivat viirust hetkel ei ole, mis viitab viiruste mitmekesisele levikule.

• RSV ja hMPV aktiivsus on madal.

Gripp

• Grippi haigestumine on tõusutrendis ja kasvab 45% nädalas, kuid ei ole veel jõudnud

kõrgehooajani. Grippi haigestumus levib kõikides vanuserühmades ja maakondades,

kuid kõrgem on see Jõgevamaal ja Harjumaal.

• Gripi hooaja algusest on hospitaliseerimiste arv märkimisväärselt tõusnud (41%

nädalas), viidates raskematele haigusjuhtudele. Surmajuhtumid on registreeritud

eakate seas (70+), mis kinnitab kõrget tüsistuste riski selles vanuserühmas.

• Hospitaliseeritute seas moodustasid vaktsineeritud väikese osa (5,6%), kuid vähemalt

üks surmajuhtum oli vaktsineeritute seas (üle 85-aastane inimene, hospitaliseeritud

kaasuvate haiguste tõttu).

Mycoplasma pneumoniae

• Haigestumise kasv jätkub ka sellel aastal. Alates 1.01.2025 a tuvastati 539

Mycoplasma pneumoniaga seotud juhtu.

• Kõige rohkem haigestuvad koolilapsed vanuses 7-14a, moodustades 23,9% kõikidest

tuvastatud juhtumitest ning täiskasvanud vanuses 30-39 (17,3%)

Prognoos ja soovitused:

• COVID-19 haigestumus püsib stabiilsena, olulist langust ei ole oodata. Viirus levib

edasi lainetena, ilma oluliste tõusude või langusteta.

Koostaja: Nakkushaiguste epidemioloogia osakond

• Haigestumus grippi ja ülemiste hingamisteede nakkustesse on jätkuvalt tõusuteel.

Järgmistel nädalatel on oodata gripiviiruse leviku intensiivistumist ning haigestunute

ja hospitaliseeritute arvu suurenemist.

• Gripiviiruste ja teiste respiratoorsete nakkuste üheaegne levik võib suurendada

koormust tervishoiusüsteemile. Tervishoiuteenuse osutajad võiksid arvestada, et

järgmiste nädalate jooksul on oodata hospitaliseerimiste kasvu.

• Haigestumuse ja hospitaliseerimiste kasv viitab vajadusele jätkata

ennetusmeetmetega, sealhulgas vaktsineerimise ja avalike teavituskampaaniatega.

• Jätkata kommunikatsiooniga, et motiveerida inimesi viiruste leviku perioodil

ennetusmeetmeid rakendama.

• Juhime tähelepanu, et hiline arsti poole pöördumine, eriti vanemaealiste patsientide

puhul, ning laboratoorse diagnostika vähene kasutamine haiglaeelses etapis toob kaasa

olukorra, kus gripi diagnoositakse sageli alles haiglates, kuhu patsiendid on

hospitaliseeritud haiguse raske kulu tõttu.

ECDC riskihinnang

• Liikmesriigid peaksid olema valmis gripi ja RSV aktiivsuse jätkuvaks suurenemiseks

lähinädalatel ning kaaluma nakkuste ennetamise ja tõrje meetmeid, et vähendada

nakkuste levikut tervishoiuasutustes ning hoolekandeasutustes. Samuti tuleks kaaluda

esmatasandi ja teisese tervishoiusüsteemi suutlikkuse suurendamist.

• Gripi ja COVID-19 viirusevastase ravi varajane kasutamine aitab ennetada raske

haiguse progresseerumist haavatavates rühmades.

• Praegu ELis/EMPs kasutamiseks lubatud SARS-CoV-2 monoklonaalsed antikehad ei

ole tõhusad F456L mutatsiooniga variantide vastu, mida esineb laialdaselt ringlevates

XEC, KP.3 ja BA.2.86 liinides. Siiski eeldatakse, et olemasolevad viirusevastased

ravimeetodid jäävad tõhusaks.

• Gripi ringluse praeguse taseme juures on veel vara ennustada, kuidas ringlevate

gripitüüpide ja alatüüpide levik edaspidi areneb ning millised tüved talvel

domineerima hakkavad.

• Praegused vaktsiinitüved sobivad hästi ringlevate A(H1N1)pdm09 ja 2 B/Victoria

alamvariantidega, kuid on vähem tõhusad mõnede uuemate A(H3N2) alamvariantide

vastu.

Detailne ülevaade

COVID-19 Haigestumus ja trendid 3. nädala jooksul lisandus 527 haigusjuhtu (100 laboratoorselt kinnitatud ja 427

epidemioloogilise-kliinilise seose alusel diagnoositud). Eelmise nädalaga võrreldes vähenes

haigusjuhtude arv 22,6% võrra. Kõigist haigestunutest 19,0%-l kinnitati diagnoos laboratoorselt (PCR, antigeeni kiirtest

tervishoiutöötajate juures).

Seisuga 20.01.2025 on viimase 14 päeva haigestumus 100 000 el. kohta 90,8, kusjuures

laboratoorselt kinnitatud diagnooside põhjal on see näitaja 18,4. 3. nädalal tehti 1 941 testi. Positiivsete testide osakaal moodustas 5,2% (2. nädalal – 6,4%).1

Nakatumiskordaja Rt2

Koostaja: Nakkushaiguste epidemioloogia osakond

Haigestumuse tõus on peatunud ja haigestumine on langustrendis.

Haigete vanuseline jaotus1

3. nädalal vähenes haigestumuse enamikes vanuserühmades, välja arvatud 0–4, 5–14 ja 15–

19-aastat. Nende vanusrühmades haigestumus kasvas keskmiselt 35% võrra. Vanusrühmades

40-44, 65-69a ja 80-84aastat püsis haigestumus stabiilsena.

Koostaja: Nakkushaiguste epidemioloogia osakond

Haigestumus maakonniti Eesti keskmine haigestumus oli 38,3. Eesti keskmisest kõrgem oli haigestumus Järvamaal

(89,7), Põlvamaal (67,0) ja Ida-Virumaal (55,2). Muudes maakondades suuri erinevusi

haigestumuses ei ole täheldatud.

Hospitaliseerimine3,1

Haiglate andmetel hospitaliseeriti 3. nädalal kokku 49 patsienti, kellel oli COVID-19 kas põhi-

või kaasuv haigus. Neist 26 patsienti (53,1%) hospitaliseeriti raske kuluga COVID-19 tõttu. 23

patsienti ehk 88,5% olid üle 60-aastased.

COVID-19 hospitaalinfektsiooni tõttu viibis haiglaravil 15 inimest.

Raske COVID-19 tõttu suri üks üle 60-aastane inimene.

Tervise Arengu Instituudi surmapõhjuste registri poolt valideeritud ning avaldatud andmete

järgi suri COVID-19 tõttu 2024 a. algusest kuni detsembrini kokku 113 inimest. Võrdluseks,

2023 a. suri COVID-19 tõttu 310 inimest, 2022 a. – 903 inimest. (viimati uuendatud

08.01.2025).

Hoolekandeasutused2

Andmeid COVID-19 kollete kohta hoolekandeasutustes Terviseametile 3. nädalal ei esitatud.

Reoveeseire2

Reoveeseire andmed laekuvad järgmisel nädalal.

Sekveneerimine Kõik sekveneeritud proovid kuuluvad Omikron- tüve varaiantidele : KP.3 (55,5%) XEC

(38,9%) ja B.2.86 (5,5%) variantidele. Uus variant XEC on kiire levikuga, kuid ei ole seni

näidanud seost suurema nakkuse raskusastmega ega vaktsiini tõhususe olulise vähenemisega

ning olemasolevad vaktsiinid toimivad ka selle variandi vastu.

Vaktsineerimine Immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitas 2024. aasta sügisel COVID-19 vastu

vaktsineerimist järgmistele riskirühmadele: üle 60-aastased inimesed, lapseootel naised ning

teatud kaasuvate haiguste tõttu riskirühmade kuuluvad lapsed ning täiskasvanud.

Seisuga 20.01.2025 vaktsineeriti 35 569 riskirühma kuuluvat inimest, neist vanuses 60 ja

vanemad oli 30 594 inimest. Vaktsineerimisega hõlmatus riskirühmades moodustab ligikaudu

10%.

Alates augustist 2024 (COVID-19 vaktsineerimise 2024/25 kampaania alustamisest) on

COVID-19 tõttu haiglaravile sattunud 119 inimest, millest 110 ehk 93% kuulus üle 60-

aastaste hulka. Neist 4 inimest oli COVID-19 vastu vaktsineeritud. COVID-19 põhihaiguse

tõttu surnutest ei olnud keegi vaktsineeritud.

Ülemiste hingamisteede ägedad nakkused Seisuga 20.01.2025 pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 2716

inimest, kellest 37,2% olid kuni 14-aastased lapsed. Keskmine haigestumus 100 000 elaniku

kohta oli 197,6. Suuri erinevusi haigestumuses maakondade lõikes ei ole.

Ülemiste hingamisteede nakkustesse haigestumus püsis eelmise nädalaga võrreldes stabiilsena.

Sentinel-seire andmed

Koostaja: Nakkushaiguste epidemioloogia osakond

Peamisteks tekitajateks olid gripiviirused ning rinoviirused, moodustades võrdselt 20%

kõikidest positiivsetest proovidest. hMPV osakaal moodustas 10% kõikidest positiivsetest

proovidest. 2 Selgelt domineerivat viirust hetkel ei ole.

Gripp Haigestumus ja trendid Grippi haigestunute arv kasvas eelmise nädalaga võrreldes 45 protsenti. Gripiviirus levib

kõikides vanusrühmades ja maakondades.

Eesti keskmine grippi haigestumus oli 27,1/100 000 elaniku kohta. Kõrgem haigestumus

registreeriti Jõgevamaal (58,4) ning Harjumaal (38,1). Muudes maakondades suuri erinevusi

ei täheldatud.

Grippi haigestumine ei ole jõudnud veel kõrgehooajani, haigestumine on endiselt

tõusutrendis. Gripi haigestumuse intensiivsust hinnatakse juba keskmiseks ning levikut

laialdaseks.

Üheks kulgu mõjutavaks teguriks oli grippi haigestumuse intensiivse kasvuperioodi

kokkulangevus jõulupühade ning koolivaheajaga. Koolivaheaeg kui loomulik isolatsioon aitas

suuretõenäolisusega muuta haigestumuse kõverat laugemaks – st järsk haigestumuse kasv jäi

ära, sama hulk haigestunuid lisandub pikema aja perioodi jooksul.

Etioloogiline struktuur 3. nädalal kokku registreeriti 372 grippi haigestunut. Laboratoorselt kinnitati 148 gripiviirust,

neist 117 A gripiviirust ning 31 B-gripiviirust.

Täpsemalt määratleti 10 A-gripiviirust, millest seitse A(H1N1)pdm09 tüve ning kolm B-

gripivirust Victoria tüve.

Hospitaliseerimine Tervise infosüsteemi andmetel hooaja algusest hospitaliseeriti gripiga kokku 179 inimest.

Andmeid gripist tingitud hospitaliseerimiste kohta uuendatakse ja täpsustatakse Tervise ja

Heaolu Infosüsteemide Keskuse poolt kolme nädala jooksul.

Uuendatud andmete põhjal kasvas hospitaliseeritud patsientide arv võrreldes eelmise nädalaga

41%, haiglaravi vajas 95 patsienti. Hospitaliseeritute seas oli ligikaudu 50% vanuses 65 aastat

ja vanemad. Vaktsineeritud patsientide osakaal oli 5,6% (10 inimest). Gripihooaja algusest registreeriti 7 surmajuhtumit, neist 4 olid raske gripi tõttu (kõik üle 70-

aastased).

3. nädalal suri gripi tõttu 2 inimest (mõlemad üle 70-aastased).

Üks surmaga lõppenud hospitaliseerimise juhtum oli vaktsineeritud (üle 85-aastane inimene,

hospitaliseeritud kaasuvate haiguste tõttu). Vaktsineerimine 21.01.2025a. seisuga vaktsineeriti gripi vastu 164149 inimest. Neist 74 002 inimest vanuses üle

65a. Vaktsineerimisega hõlmatus oli kogu elanikkonnas 11,9% (eelmine hooaeg - 12,6%),

eakate seas - 26,1% (eelmine hooaeg - 29%). RS-viirusega seotud nakkused TEHIK andmetel 3. nädalal tuvastati viis RS-viiruse juhtumit. Keegi ei vajanud

hospitaliseerimist.

Koostaja: Nakkushaiguste epidemioloogia osakond

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) hinnangul on RS-viiruse levik

EL/EMP riikides üldiselt madal4 ja madalam kui viimase kolme hooaja jooksul. Samas

soovitatakse riikidel olla valmis võimalikuks RSV leviku kasvuks.

Inimese metapneumoviirus (hMPV) ECDC (Euroopa Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus) leiab, et praeguse teabe

põhjal peegeldab epidemioloogiline olukord Hiinas tavaliste hingamisteede patogeenide

põhjustatud hingamisteede infektsioonide hooajalist sagenemist ning ei kujuta EL/EMP jaoks

erilist muret.

Terviseamet uurib ja jälgib inimese metapneumoviiruse levikut ja olukorda iganädalaselt

ülemiste hingamisteede ägedate respiratoorsete nakkuste valimipõhise uuringu (sentinelseire)

kaudu.

Sentinelseire andmetel moodustas hMPV 10% kõikidest positiivsest proovidest.

Alates 1.01.2025 on laboratoorselt tuvastatud 16 hMPV juhtumit, neist viis last vanuses 0-

3aastat ning kolm üle 65-aastast inimest.

3.nädalal tuvastati 7 juhtumit.

Mycoplasma pneumoniae Mycoplasma pneumoniae leidude arv kasvas 2024 a 2,7 korda võrreldes 2023a.

Haigestumise kasv jätkub ka sellel aastal. Alates 1.01.2025 a tuvastati 539 Mycoplasma

pneumoniaga seotud juhtu.

Kõige rohkem haigestuvad koolilapsed vanuses 7-14a, moodustades 23,9% kõikidest

tuvastatud juhtumitest ning täiskasvanud vanuses 30-39 (17,3%)

___________________________________________________________________________ Allikas: 1 TEHIK/TIS 2 Terviseamet 3 Haiglate poolt edastatud andmed 4 European Respiratory Virus Surveillance Summary