Kiri

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Märjamaa Vallavalitsus

[email protected]

Tehnika tn 11

78304, Rapla maakond, Märjamaa

vald, Märjamaa alev

Teie 14.01.2025

Meie 21.01.2025 nr 7.1-2/25/13287-9

Seedri kinnistu ehitusloa eelnõu

kooskõlastamine

Olete esitanud Transpordiametile korduvaks kooskõlastamiseks Rapla maakonna Märjamaa valla

Haimre küla Seedri kinnistu ehitusloa eelnõu ( EHR menetlus nr 437026).

Kinnistu (50403:002:0431) asub riigitee nr 20176 Haimre-Sulu-Velise km 0,45-0,86

kaitsevööndis.

Ehitusluba antakse noorkarjalauda ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on põhiprojekt „Haimre

noorloomalauda rekonstrueerimine. Seedri, Haimre küla Märjamaa vald“, osaühing IBG-Ehitus

töö nr T0824, juuni 2024.

Transpordiametilt ei ole projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastust taotletud.

Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3, kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname nõusoleku

teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks.

Ehitamisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega.

1. EhS § 70 lg 2 p 1 kohaselt ei tohi lammutus- ega muu tegevus kaitsevööndis ohustada

riigiteed või selle korrakohast kasutamist. Juhul kui kavandatav tegevus ohustab riigiteel

liiklejaid mistahes viisil, tuleb ohutuse tagamisel lähtuda liiklusseaduse § 7¹ lõike 4 alusel

kehtestatud majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele

liikluskorraldusele“. Riigiteel liikluskorralduse ajutiseks muutmiseks tuleb koostada

ajutise liikluskorralduse projekt. Projekt tuleb Transpordiametiga kooskõlastada

[email protected].

2. Materjalide veod korraldada olemasolevate ristumiskohtade kaudu.

3. Vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid

leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist.

4. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks

välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse.

2 (2)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa:

1.T0824_EP_AA-3-01_Seletuskiri

2.T0824_EP_AS-4-01_Asendiplaan

Rita Źereen

5120275, [email protected]

Seedri, Haimre noorloomalaut Märjamaa vald Raplamaa Töö nr. T0824 / Põhilprojekt

1 IBG-Ehitus OÜ, Paide Tallinna tn.27

KÖITE KOOSSEIS: SELETUSKIRI JOONISED:

1. Asendiplaan AS-5-01 2. Olemasoleva lauda põhiplaan AR-5-01 3. Rekonstrueeritava lauda põhiplaan AR-5-02 4. Projekteeritud sõnnikukanalite plaan AR-5-03 5. Aknapaneelide prusside plaan AR-5-04 6. Katusekandjate plaan AR-5-05 7. Katuse plaan AR-5-06 8. Rekonstrueeritud lauda vaated AR-6-01 9. Olemasoleva lauda lõiked AR-6-02 10. Rekonstrueeritava lauda lõiked AR-6-03 11. Sõnnikupumpla plaanid AR-7-01 12. Sõnnikupumpla lõige 1 .- 1 AR-7-02 13. Ogaplaatfermide skeemid AR-7-03 14. Avade täited AR-7-04 15. Sõlm „A“ AR-7-05 16. Evakuatsiooniplaan TO-5-01

Seedri, Haimre noorloomalaut Märjamaa vald Raplamaa Töö nr. T0824 / Põhilprojekt

2 IBG-Ehitus OÜ, Paide Tallinna tn.27

1 ÜLDOSA...................................................................................................................... .4 1.1 Projekt iülesehitus................................................................................................................ .... .4 1.2 Üldandmed............................................................................................................................... 1.2.1 Projekteerija andmed................................................................................................ 4 1.2.2 Ehitise asukoht....................................................................................................................... .4 1.2.3 Ehitise lühikirjeldus................................................................................................................. .4 1.3 Alusdokumendid, lähteandmed ja üldnõuded........................................................................... 4 1.3.1 Ehitise tööiga......................................................................................................................... 4 .4 Normdokumendid...................................................................................................................... 5 2. ASENDIPLAANILINELAHENDUS................................................................................ 5 2.1 Üldandmed............................................................................................................................... 5 2.1.1 Alusdokumendid.................................................................................................................... 5 2.2 Olemasolev olukord.................................................................................................................. 5 2.2.1 Paiknemine............................................................................................................................. 5 2.2.2 Olemasolevad hooned ja rajatised........................................................................................ 5 2.2.3 Olemasolev reljeef..................................................................................................................5 2.2.4 Olemasolev haljastus .............................................................................................................5 2.2.5 Olemasolevad tänavad ja juurdepääsuteed............................................................................5 2.2.6 Vertikaalplaneering.................................................................................................................6 2.2.7 Sademevee käitlemine.......................................................................................................... 6 2.3 Asendiplaaniline lahendus.........................................................................................................6 2.4 Maa-ala tehnilised andmed....................................................................................................... 6

3 KESKONNAKAITSE.......................................................................................................6 3.1 Ehitusaegne haljastuse kaitsmine..............................................................................................6 3.2 Ehitusjäätmed........................................................................................................................ 6

4 ARHITEKTUURNE LAHENDUS ................................................................................... 6 4.1 Olemasolev olukord.................................................................................................................. 6 4.2 Energiatõhusus ja sisekliima................................................................................................... 6 4.3 Lammutatavad ehitised ja konstruktsioonid.............................................................................. 6 4.4 Projekteeritud osa............................................................................................................... 6 4.4.1 Vundament ja sokkel ....................................................................................................... 6 4.4.2 Karkass ja vaheseinad..................................................................................................... 6 4.4.3 Katus ................................................................................................................................ 6 4.4.4 Vihmaveesüsteem.......................................................................................................... 7 4.4.5 Välisseinad....................................................................................................................... 7 4.4.6 Avatäited........................................................................................................................... 7 4.4.7 Siseviimistlus..................................................................................................................... 7 4.5 Koormused............................................................................................................................ 7

5 TULEOHUTUS........................................................................................................... .8 5.1 Üldandmed............................................................................................................................ 8 5.1.1 Projekteeritav osa.............................................................................................................. 8 5.1.2 Lähteandmed..................................................................................................................... 8 5.1.3 Normdokumendid............................................................................................................... 8 5.2 Olemasolev olukord............................................................................................................... 8 5.3 Projekteeritud osa.................................................................................................................. 8 5.4 Tulepüsivusklass, kasutusviis ja kasutusotstarve...................................................................8 5.5 Tuleohutuse tagamise põhimõtted.........................................................................................8 5.5.1 Tuleohutuskujad..................................................................................................................8 5.5.2 Kande- ja tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusajad........................................................9 5.5.3 Põlemiskoormus..................................................................................................................9 5.5.4 Tuleohuklass ja tulekaitsetase............................................................................................ 9 5.6 Tuletõkkesektsioonid ja tulepüsivus.......................................................................................9 5.7 Tuletundlikkus.........................................................................................................................9 5.8 Evakuatsioonilahendus...........................................................................................................9 5.8.1 Piksekaitse..........................................................................................................................9 5.8.2 Suitsueemaldamine.............................................................................................................9 5.9 Suitsulõõrid ja küttekolded................................................................................................. 9 5.10 Päästemeeskonna juurdepääs ehitisele...............................................................................9

Seedri, Haimre noorloomalaut Märjamaa vald Raplamaa Töö nr. T0824 / Põhilprojekt

3 IBG-Ehitus OÜ, Paide Tallinna tn.27

5.11 Väline tulekustutusvesi.........................................................................................................10 5.12 Tuleohutuspaigaldised…………………………………………………………………………….10

6 TEHNOVARUSTUS.....................................................................................................10 6.1 Veevarustus............................................................................................................................10 6.2 Reovete kanalisatsioon.......................................................................................................... 10 6.3 Küte.........................................................................................................................................10 6.4 Ventilatsioon............................................................................................................................10 6.5 Elektripaigaldis. Tugev- ja nõrkvool........................................................................................ 11

6.6 Energiatõhusus................................................................................................... 11 7. Tehnooogia…………………………………………………………………………………11 8. EHITISE OLULISED TEHNILISED NÄITAJAD.......................................................... 11 9. Keskkonna ehitusel ja hoone ekspluateerimisel………………………………………….12 9.1. Õigusaktid ja eeskirjad…………………………………………………………………….12 9.2. Kavandava tegevusega kaasnevad keskkonnamõjud…………………………………12 9.3 Jäätmed……………………………………………………………………………………..12 9.4. Ehitusjäätmed………………………………………………………………………………12 10. Kuritegevuse riske ja ümbruskonna turvalisust tagavad meetmed…………………...13 11. Ehitusjärelvalve ja dokumentatsioon……………………………………………………..13

Seedri, Haimre noorloomalaut Märjamaa vald Raplamaa Töö nr. T0824 / Põhilprojekt

4 IBG-Ehitus OÜ, Paide Tallinna tn.27

SELETUSKIRI 1 ÜLDOSA 1.1 Projekti ülesehitus Joonised, seletuskiri ning muud lisad on lahutamatud projekti osad ja on teineteist täienda - vad. Vastuolude esinemisel erinevate ehitusprojekti dokumentide vahel lähtutakse kõigepealt seletuskirjast seejärel joonistest ning seejärel eelpool nimetatud normdokumentidest. Kui projekti dokumendid on rangemad alusdokumentatsiooni nõuetest, tuleb täita projektis toodud nõudeid. 1.2 Üldandmed 1.2.1 Projekteerija andmed IBG-Ehitus OÜ MTR EP-10403756-0001 Aadress: Tallinna 27, Paide linn, Järvamaa Kontaktisik: Feliks Tamberg e-post: [email protected] 1.2.2 Tellija andmed Orgita Põld OÜ e-post: [email protected] tel. +372 5643316

1.2.2 Ehitise asukoht Objekt asub Raplamaal Märjamaa vallas Haimre külas Seedri kinnistul. 1.2.3 Ehitise lühikirjeldus Rekonstrueeritav noorloomalauda hoone paikneb Seedri veisefarmi territooriumil. Hoone on ühekorruseline kahest hoonest koosnev kõrge viilkatusega ehitis. Hoonete mõõdud on 78,54x14,0x10,5(h)mm ja 29,2x13,0x10,5(h)mm. Hoonetel on tellis-paekivisegused välissei - nad ja raudbetoonpaneelidest laed. Lae kandekonstruktsiooniks on r/b postid ja talad. Katuse kandekonstruktsiooniks on puitsarikad ja katusekatteks eterniitplaat. Hoone vanuseks on ca`50 aastat, nii et uuendamist vajavad kõik konstruktsioonid. 1.2.4 Alusdokumendid, lähteandmed ja üldnõuded Noorloomalauda hoone rekonstrueerimisprojekt on koostatud tellija soovidest lähtuvalt ja vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele ehitusnormidele. Projekteerimise aluseks on kohapeal tehtud fotod ja mõõtmised ning lauda originaalprojekt. 1.3.1 Ehitise tööiga Ehitise tööiga 50 aastat (klass D). Kavandatava tööea tagamise eelduseks on projektijärgselt teostatud ehitustööd, kasutades selleks ettenähtud kvaliteediga tooteid ja töö teostamise nõudeid ning ehitustegevuse nõuetekohast kontrollimist ja dokumenteerimist, oluline on ehitise tarindite sihipärane kasutamine ja nõuetekohane hooldus, s.h. toodete valmistaja juhendite järgimine. Tooted peavad olema terved, markeeritud ja vastama nendele esitatud nõuetele. Töövõtja võib kooskõlas tellija ja projekteerijaga asendada kõiki projektdokumen - tatsioonis nimetatud ehitusmaterjale ja tooteid tingimusel, et nende omadused on samased või paremad projektis ettenähtuga. Ehitustöödel kasutatavad ehitusmehhanismid ja masinad peavad vastama kõikidele Ohutusnõuetele ning olema töökorras. 1.3.2 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded Ehitustöödes kasutatavad ained ja materjalid peavad olema neile esitatud kvaliteedinõuetele vastavad. Kasutatavatel materjalidel, nende pakenditel ja saatedokumentides peab olema märge, mille põhjal materjali kvaliteet peab olema kontrollitav. Materjalid peavad olema trans -portimise ja ladustamise ajal vastavalt kaitstud ja pakitud. Materjalide kohale toimetusajad tuleb kooskõlastada ehitusgraafikuga. Kui materjalid saabuvad ehitusele, kontrollitakse nen -

Seedri, Haimre noorloomalaut Märjamaa vald Raplamaa Töö nr. T0824 / Põhilprojekt

5 IBG-Ehitus OÜ, Paide Tallinna tn.27

de võimalikud puudused ja transpordikahjustused visuaalsel vaatlusel. Leitud kahjustuste ja puuduste teatamise eest vastutab materjalide tellija. Reklamatsioonid tehakse materjalide kohale toimetajale. Ehitusmaterjali ladustamise koha valikul tuleb arvestada materjali tuleoht- likuse ja tulekahju levimise võimalikkusega. Tuleohtlikud ja süttivad materjalid tuleb ladusta - da teistest materjalidest eraldi (ehitises eraldi tuld takistavas ruumis, väljaspool ehitist tagada ohutu vahemaa jms). Ehitusmaterjalid, mille ladustamist väljas ei ole tulenevalt tootja ette kirjutustest, materjali omadustest vms ette nähtud, tuleb ladustada ehitise siseruumides. Ehitusmaterjale, mida ladustatakse väljas ja mis võivad kahjustuda ilmastikuolude tõttu, tuleb kaitsta – katta kinni, tagada selle tuulutus jne. Ehitusmaterjalide ladustamise kohale tuleb tagada juurdepääs. Ehitusmaterjalid tuleb ehitusplatsil ladustada selliselt, et neid oleks lihtne kontrollida. Garantiiajal ilmnenud vead parandatakse vastavalt lepingule. Vigased või rikutud materjalid parandatakse või asendatakse uutega. 1.4 Normdokumendid Projekti koostamisel on lähtutud järgmistest dokumentidest: − Tellija lähteülesanne; − Riigikogu seadus „Ehitusseadustik“, vastu võetud 11.02.2015; − Majandus ja taristuministri määrus nr 97 (27.07.2015) „Nõuded ehitusprojektile“. − EVS 932:2017 Ehitusprojekt; − EVS 812-6:2012+A1+A2 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus; − EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude, - EVS 812-3:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid“; - EVS 919:2020 „Suitsutõrje. Projekteerimine, seadmete paigaldus ja korrashoid“; - EVS-EN 16034:2014„Uksed,väravad ja avatavad aknad. Tootestandard,toodete omadused - EVS 812-6:2012 + A1:2013 – ,,Ehitiste tuleohutus: Tuletõrje veevarustus“; - EVS 812-4:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid“; - EVS 812-4:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 4: Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutusnõuded“; - Siseministri 01.03.2021 määrus nr 17 "Ehitisele esitatud tuleohutusnõuded" - Siseministri 22.01.2024 määrus nr 10 "Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord" - Siseministri 01.03.2021 määrus nr 1 Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehiti- sed, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häire- keskusesse - Siseministri 25.06.2023 määrus nr 44 "Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele ning nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule" Ehitustööd tuleb teostada Eestis kehtivate määruste, normide ning HEA EHITUSTAVA (ET-1 0207-0068) reeglite kohaselt. Valdkonnad, kus Eesti ehitusnormid puuduvad, tuleks alu- seks võtta Soome ehitusnormid ja juhised. Kõik ehitustööd tuleb teostada vastavalt materja- lide paigalduseeskirjadele ning juhistele. Tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus; Joonised, seletuskiri ning muud lisad on lahutamatud projekti osad ja on teineteist täienda - vad. Vastuolude esinemisel erinevate ehitusprojekti dokumentide vahel lähtutakse kõigepealt seletuskirjast seejärel joonistest ning seejärel eelpool nimetatud normdokumentidest. Kui projekti dokumendid on rangemad alusdokumentatsiooni nõuetest, tuleb täita projektis toodud nõudeid.

2 ASENDIPLAANILINE LAHENDUS 2.1 Üldandmed Katastritunnus: 50403:002:0431. Asukoht: Raplamaa, Märjamaa vald Haimre küla Seedri Sihtotstarve: maatulundusmaa 95%, tootmismaa 5%. 2.1.1 Alusdokumendid

Seedri, Haimre noorloomalaut Märjamaa vald Raplamaa Töö nr. T0824 / Põhilprojekt

6 IBG-Ehitus OÜ, Paide Tallinna tn.27

Aluseks on Maa-ameti kaardiserveri kaardirakendus. 2.2 Olemasolev olukord 2.2.1 Paiknemine Rekonstrueeritav hoone paikneb Seedri veisefarmi territooriumil Haimre-Sulu-Veliste tee ääres vastavalt asendiplaanile (joonis AS-5-01). 2.2.2 Olemasolevad hooned ja rajatised Kinnistu krundil asuvad Seedri veisefarmi hooned ja rajatised. 2.2.3 Olemasolev reljeef Kinnistu maapind on vahelduva reljeefiga. Pinnase uuringuid teostatud ei ole. 2.2.4 Olemasolev haljastus Krunt on loodusliku haljastusega. 2.2.5 Olemasolevad tänavad ja juurdepääsuteed Kinnistule on juurdepääs lääne pool asuvalt nr.20176 Haimre-Sulu-Veliste kõrvalmaanteelt. Rekonstrueeritav noorloomalaut asub tee km. 0,45 – 0,86 kaitsevööndi alal. Mingeid kommunikatsioone tööde käigus kaitsevööndisse ei ole kavandatud ja aktiivset liikumist sealt lauda suunas ei toimu. Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd on teed ümbritsev maa-ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Teel on kaitsevöönd, kui tee on avalikult kasutatav. ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu poolt nimetatud maantee (edaspidi Euroopa teedevõrgu maantee) kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni 50 meetrit. Ülejäänud maanteede kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimi- sest servast on kuni 30 meetrit. Maantee omanik võib kaitsevööndi laiust põhjendatud juhul vähendada. Tänava kaitsevööndi laius on äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10 meetrit. Kaitse - vööndit võib laiendada kuni 50 meetrini, kui see on ette nähtud üld- või detailplaneeringus. Farmi territooriumilt väljasõidul kõrvalmaanteele ei ole vastavalt kliimaministri määruse nr.71 nähtavuskolmnurgas nähtavust piiravaid takistusi 50m ulatuses. Kuna hoone põhiplaan ei muutu ja katusekalle läheb väiksemaks, siis täiendavaid riigiteel nähtavust piiravaid asjaolusid ei lisandu ja nähtavuse olukord ei halvene. Tehnika ja loomade liikumist hoonest sisse välja riigitee poolsest väravast ei toimu. 2.2.6 Vertikaalplaneering Säilib üldine krundi pinnase kõrgus. Sadevesi valgub hoonest eemale. 2.2.7 Sademevee käitlemine Katuselt tulev sadevesi immutatakse oma kinnistu pinnasesse. Riigitee alusele maaüksusele sadevee juhtimine ei ole lubatud. 2.3 Asendiplaaniline lahendus Seedri veisefarmi asendiplaan säilub olemasoleval kujul. Täiendavaid heakorratöid teosta - takse vastavalt asendiplaanil näidatule. Lisanduvad lauda otstesse betoonplatsid ja killustik - kattega juurdepääsuteed. Riigitee poolsesse otsa betoonkatet ettenähtud ei ole. Parkimine lahendatakse kinnistusiseselt, riigiteel parkimist ja manööverdamist ei toimu. Lähtuvalt asjaolust, et projektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndisse, tuleb projekti koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb projekti koostamisel hinnata ning vajadusel võtta tarvitusele meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagami - seks. Tee omanik (Transpordiamet) on projekti koostajat teavitanud liiklusest põhjustatud

Seedri, Haimre noorloomalaut Märjamaa vald Raplamaa Töö nr. T0824 / Põhilprojekt

7 IBG-Ehitus OÜ, Paide Tallinna tn.27

häiringutest ega võta endale kohustusi riigitee liiklusest põhjustatud leevendamiseks projekt - iga käsitletaval alal. Seletuskirjas märkida, et kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja“. Riigitee poolsesse külge paigaldatakse rekonstrueeritava hoone ulatuses 1,5m kõrgune võrkpiire, mille väravad ei ulatu riigitee alusele maale. Loomade väljapääs lauda territooriumilt on välistatud. Teepoolse lauda otsas asuvat evakuatsiooniväravat kasuta -takse eranditult ainult ekstreemolukorras (tulekahju) ja liiklus teel sel ajal reguleeritakse vältimaks loomade vigastada saamist. Lähtuvalt kliimaministri 17.11.2023a. määrusest nr.71 ei asu nähtavuskolmnurgas piiravaid takistusi 50m ulatuses. Lauda otsas on kaks betoon- kattega laudas kasutatava tehnika manööverdusplatsi, tehnika pöörderaadius on 4,0m. Teepoolse lauda sööda etteandmine ja sõnniku eemaldamine toimub aku baasil töötava laudasisese väiketehnikaga. 2.4 Maa-ala tehnilised andmed Katastriüksus 50403:002:0431. Kinnistu pindala 31,13ha. Rekonstrueeritava hoone ehitisealune pind 1573 m2 Suletud netopind 1358,8 m2 Krundi sihtotstarve maatulundusmaa 95%, tootmismaa 5%.

3 ARHITEKTUURNE LAHENDUS 3.1 Olemasolev olukord Käsitletav hoone asub 50403:002:0431 Seedri kinnistul. Krunt on loodusliku haljastusega.

3.2 Energiatõhusus ja sisekliima Energiatõhusust ja sisekliimat käesolevas projektis ei käsitleta. 3.3 Lammutatavad ehitised ja rajatavad konstruktsioonid Hoone rekonstrueerimise käigus lammutatakse mõningad mittevajalikud rajatised vastavalt asendiplaanil näidatule. Tellija soovil lammutatakse hoone olemasolev kõrge amortiseerunud viilkatus ja see asendatakse uue ogaplaatfermidele toetava katusekonstruktsiooniga. 4. KONSTRUKTSIOONID. 4.4.1 Vundament ja sokkel Rekonstrueeritaval hoonel on betoonist ja paekivist vundament ning sokkel ja need säiluvad olemasoleval kujul. Sõnnikupumpla maa-alune osa on 200mm armeeritud betoonist C25/30. 4.4.2 Karkass ja välisseinad Hoone kandekonstruktsiooniks tellis-paekivist laotud välisseinad ja raudbetoonist postid ja vahelagi. Vaheseinu rekonstrueeritaval hoonel ei ole. Välisseinad ja raudbetoonpostid on osaliselt küllaltki amortiseerunud ning vajavad korralikku uuendust. Uuendusmeetodiks on valitud antud juhul torkreetbetooni tehnoloogia. Torkreetbetooni tehnoloogilise protsessi kirjeldus on antud joonisel AR-5-02. Sõnnikupumpla välisseinad on soojustusega puitkar - kassist kaetuna väljast värvitud laudisega. Abiruumi seinad on gaaskukeroon väikeplokist. 4.4.3 Katus Uue katuse katusekandjateks on ogaplaatfermid. Katusekatteks on asbestivaba hall eterniitplaat Sõnnikupumpla katusekatteks on 2-x SBS rullbituumekate OSB 3 plaadil ja immutatud puittaladel. Lauda katuse kalle on 20º, sõnnikupumpla ja abiruumide kalle on 9˚. Tehtavad tööd ja kasutatavad materjalid peavad vastama Tarindi RYL 2010, RIL 107-2012, Toimivat katot 2013 nõuetele ning toote puhul lisaks toote paigaldamiseks antud juhistele. 4.4.4 Avatäited Otsaseinte olemasolevatesse avadesse paigaldatakse rull-uksed Lubratec Stabidoor värvi- toonis RAL6010. Keskmised uksed on käiguuksega. Akende ette paigaldatakse seinaprussi - dele kinnitatud üles-alla liigutatavad aknapaneelid. Pööningule pääsuks paigaldatakse otsa -

Seedri, Haimre noorloomalaut Märjamaa vald Raplamaa Töö nr. T0824 / Põhilprojekt

8 IBG-Ehitus OÜ, Paide Tallinna tn.27

seina seinaredeliga varustatud luuk. Avatäidete asukohad on näidatud põhiplaanil ja vaadetel. 4.4.5 Siseviimistlus Siseviimistlusena värvitakse seinad ja laed lubivärviga. 4.4.6 Põrandad Põrandaks on 150 mm paksune raudbetoonplaat tihendatud killustikalusel ja betoonrestid. Betooni nõutav veekindlus on W6. Söötmiskäik silutakse („helikopertöötlusega” pind), söödalava osa (söötmiskäigu servad ca 600 mm ulatuses) kaetakse spetsiaalse pinnakõven -diga (nt Granite 28 või analoog) või EPO kattega. Mahukahanemis pragude vältimiseks lõigatakse betoonpindadesse mahukahanemis vuugid. Kõik betoonpõrandad eraldada jäikadest konstruktsioonidest vuugilindiga. Põrandaalused sõnnikukanalid ehitatakse armeeritud ja täisvalatud Columbia 190mm plokki - dest või 2-x armatuurvõrguga DN12mm armeeritud monoliitbetoonist C25/30 ning paigalda - takse armeeritud betoonist põhjaplaadile 200mm. Põhjaplaat paigaldatakse tihendatud liiv või killustikalusele ning tagasitäitel kasutatakse liiva. Kanalid on kaldeta, horisontaalsed. Tehtavad tööd ja kasutatavad materjalid peavad vastama Tarindi RYL 2010, Sisetööde RYL 2013, RIL 107-2012 nõuetele ning toote puhul lisaks toote paigaldamiseks antud juhistele.

4.5 Koormused Tuulekoormus Tuulekoormus hoone konstruktsioonidele vastavab standardile EVS-EN 1991-1-4:2007. Tuulekoormuse baasväärtus kõrgusel kuni 5 m maapinnast wc = 0,368·cpe kN/m2, kõrgusel 9 m maapinnast wc = 0,459·cpe kN/m2. cpe – välisrõhutegur. Tuulekiiruse baasväärtus vref=21 m/s. Tuulerõhu baasväärtus qref=276 kN/m2 . Maastikutüüp III: linna lähi- ja tööstuspiirkonnad. Hoone seintele mõjuvad normatiivsed survejõud 0,4 kN/ m2 ja tõmbejõud 0,2 kN/m2 . Nurkades mõjub normatiivne tõmbejõud 0,7 kN/m2. Lumekoormus Hoone konstruktsioon vastab Eesti standardi EVS-EN 1991-1-3:2006 nõuetele Lumekoormuse normsuurus maapinnal sk = 1,5 kN/m2; lumekoormus normsuurus katusel s=μi sk . μi – lumekoormuse kujutegur; viilkatusele 0°≤α≤30° μi=0,8. Lume kuhjumisel: 0,8<μi<2,5. Kasutuskoormus Kasutuskoormus ruumide põrandatele A grupi ruumides üldiselt qk=2,0 kN/m2 , trepikojad 3,0 kN/m2 . Kasutuskoormus katusele qk=0,75 kN/m2 . Omakaalud Omakaalud on arvutuslikud vastavalt kavandatud konstruktsioonidele. Kasutatud osavarutegurid vastavalt EVS-EN 1990:2002+NA:2002 standardis esitatud nõuetele alalistele koormustele γ=1,2, ajutistele koormustele γ=1,5. Heliisolatsiooninõuded-, Piirete mürapidavused vastavad Eesti Projekteerimisnõuete EPN16.1. normidele.

5 TULEOHUTUS 5.1 Üldandmed Ehitis koosneb kahest omavahel blokeeritud hoonest. Kasutamise otstarve – 12711 (Loomakasvatushoone) 1-hoone kõrgus maapinnast – 7,7 m 1-hoone pikkus – 78,5 m 1-hoone laius – 14,0 m

Seedri, Haimre noorloomalaut Märjamaa vald Raplamaa Töö nr. T0824 / Põhilprojekt

9 IBG-Ehitus OÜ, Paide Tallinna tn.27

2-hoone kõrgus maapinnast - 7,7 m 2-hoone pikkus - 29,2 m 2-hoone laius - 13,0 m 1-hoone suletud netopind - 957,2 m2 1-hoone ehitisealune pind - 1060,4 m2 1-hoone hoone maht - 5367,0 m3 2-hoone suletud netopind - 326,7 m2 2-hoone ehitisealune pind - 379,6 m2 2-hoone maht - 1796,8 m3 Sõnnikupumpla suletud netopind - 17,6 m2 Sõnnikupumpla ehitisealune pind - 22,0 m2 Sõnnikupumpla maht - 112,6 m3 Abiruumi suletud netopind - 18,6 m2 Abiruumi ehitisealune pind - 20,8 m2 Abiruumi maht - 60,0 m3 Köetavad pinnad - puuduvad Tuleohuklass - TP2 5.1.1 Olemasolev osa Projekt käsitleb Raplamaal, Märjamaa vallas Haimre külas Seedri kinnistul 50403:002:0431 asuvat rekonstrueeritavat noorloomalauda hoonet. Hoone asub Seedri veisefarmi territooriu- mil. 5.1.2 Lähteandmed Projekti tuleohutusosa aluseks on olemasolev olukord ja tellija esitatud soovid. 5.1.3 Normdokumendid Tuleohutuse seadus 01.01.2023 Siseministri 01.03.2021 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ Siseministri 22.01.2024 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ Siseministri 25.06.2023 määrus nr 44 "Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule" Siseministri 01.03.2021 määrus nr 1 "Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse ning tulekahjuteate edastamise ja sellest loobumise kord" Majandus- ja taristuministri 08.07.2023 määrus nr 97 "Nõuded ehitusprojektile" Majandus- ja taristuministri määrus 04.september 2015 nr 115 „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded“ 1. EVS 812-2:2014+AC:2017 – Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid 2. EVS 812-3:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid 3. EVS 812-6:2012+A1:2013+AC:2016+A2:2017 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus 4. EVS 812-7:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded 5. EVS 871:2017 – Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused 6. EVS-EN 1838:2013 – Valgustehnika hädavalgustus 7. EVS-EN 50172:2005 – Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid 8. CEN/TS 54-14:2018 – Automaatne tulekahju-signalisatsioonisüsteem: Planeerimise, projekteerimise, paigaldamise, ülevaatuse, kasutamise ja hoolduse eeskiri 9. EVS-EN 62305-4:2011+AC:2016 – Ehitiste elektri- ja elektroonikasüsteemid 10. EVS 919:2020 Suitsutõrje. Projekteerimine, seadmete paigaldus ja korrashoid 11. EVS 620-6:2014: Tekstiilsed sisustusmaterjalid 12. EVS 812-2:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid“; 13. EVS 812-4:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 4: Tööstus- ja laohoonete ning garaažide

Seedri, Haimre noorloomalaut Märjamaa vald Raplamaa Töö nr. T0824 / Põhilprojekt

10 IBG-Ehitus OÜ, Paide Tallinna tn.27

tuleohutusnõuded“; 5.2 Olemasolev olukord ja projekteeritud osa. Käesoleval ajal asub 50403:002:0431 kinnistul Seedri veisefarm. Krunt on loodusliku haljastusega. Kinnistul asuvad Seedri veisefarmi hooned ja rajatised vastavalt asendiplaani joonisele AS-4-01. 5.3 Tulepüsivusklass, kasutusviis ja kasutusotstarve Hoone kasutusviis -VI (Loomakasvatushoone), Tulepüsivusklass on TP2. 5.4 Tuleohutuse tagamise põhimõtted 5.4.1 Tuleohutuskujad Tuleohutuskujad on tagatud. Hoone on blokeeritud olemasoleva lauda ja söödaköögiga. 5.4.2 Kande- ja tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusajad TP3 hoone kandekonstruktsioonidele ei ole esitatud kandevõime nõuet. Teraskonstruktsioonid kaetakse tulekaitsevõõbaga. 5.4.3 Põlemiskoormus Hoone põlemiskoormus alla 300 MJ/m2 . 5.4.4 Tuleohuklass ja tulekaitsetase Tuleohuklassi -1. Tulekaitsetase –1. 5.4.5 Hoone tuletõkkesektsiooni piirpindala Tegemist on TP2 tuleohutusklassi kuuluva VI kasutusviisiga loomakasvatushoonega, suletud netopinnaga 1284 m2. Vastavalt standardile EVS 812-4:2018 ptk 14.2.1 peab TP1 ja TP2 tuleohutusklassiga loomapidamishooned jagama EI 15 klassi tuletõkkekonstruktsiooniga kuni 2000 m2. Antud juhul seda vaja teha ei ole kuna suletud netopind on alla 2000m2. Vastavalt kehtiva määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ lisale 5 on TP2 tuleohutusklassi kuuluva pööningu lubatud piirpindala 800 m2. Seega on pööning pindalaga 1284 m2 jaotatud omakorda kaheks tuletõkkesektsiooniks kergkruusplokkidest müüritisega telgede 7 ja 8 vahelt. Tuletõkkesektsioonid on näidatud joonisel AR-5-05. Nõutud tulepüsivus R 30 hoone jäigastavate ja kandekonstruktsioonide osas on tagatud. 7.4.6 Ventilatsioonisüsteemi tuleohutus Hoonel on loomulik ventilatsioon, mis toimub läbi paigaldatavate 800x800mm isoleeritud plekist ventilatsioonikorstnate. Takistatud peab olema tule ja suitsu levimine tuletõkkekonst- ruktsiooni läbiviikudes. Tuletõkkekonstruktsiooni läbiviikude tulepüsivusaeg peab olema vähe -malt 50%tuletõkkekonstruktsioonile ettenähtud tulepüsivusajast, kuid mitte vähem kui EI 30. 5.5 Tuletõkkesektsioonid ja tulepüsivus Eraldi tuletõkkesektsiooni EI30 moodustavad pööning ning söödaköök. Tuletõkke konstrukt - sioonides paiknevate avatäidete (uksed, väravad) tulepüsivusaeg peab vastama vähemalt nõudele EI 30.Tuletõkkekonstruktsioonides olevate läbiviikude (pööninguluugid, ventilatsioo- nikorstnate läbiviigud) tulepüsivusaeg peab vastama vähemalt nõudele EI 30. 5.6 Tuletundlikkus TP3 klassi ehitis peab vastama pinnakihi süttivustundlikuse, tuleleviku ning suitsu tekkimise järgi vähemalt järgmistele nõetele: seinad ja lagi B-s1,d0; põrandad Dfl-s1 välisseina välispind, õhutuspilu välispind D-s2,d2

Seedri, Haimre noorloomalaut Märjamaa vald Raplamaa Töö nr. T0824 / Põhilprojekt

11 IBG-Ehitus OÜ, Paide Tallinna tn.27

õhutuspilu sisepind D-s2,d2 katusekatte väline tuletundlikkus peab olema Broof(t2-t4). Elektrikaabli tuletundlikus Dca-s2, d2, a2. Soojustussüsteem A2-d0 Tehnilise ruumi pindade tuletundlikkus *seinad ja lae- B-s1,d0 *põrand -DFL-s1 Torupaigaldise tuletundlikkus -BL-s1,d0 Torupaigaldise tuletundlikkus evak.teel - AL-s1,d0 *Tekstiilsete materjalide süttivusklass - SK1 Kasutajate arv terves hones -4 inimest 5.7 Evakuatsioonilahendus Hoonest on maapinnale otse 9 väljapääsu lauda otstes asuvate väravate kaudu. Tagatud on väljumistee pikkus evakuatsiooniteeni alla 30 m. Evakuatsiooniteel või väljumisteel asuv uks varustatakse evakuatsiooni sulusega, mis peab olema alati avatav ilma abivahenditeta ning mille liikumine ei tohi olla vastupidine evakuatsiooni suunale. Kõik hoones olevad evakuat - sioonipääsud tähistatakse tuleohutuse seaduse kohaselt ja varustatakse turvavalgustusega. Pääsuks pööningule on lauda otsas seinaredeliga varustatud pööninguluuk 800X1200mm. Rekonstrueeritavas hoones püsitöökohad puuduvad, perioodiliselt võib laudas viibida üheaegselt tööülesandeid täites 1…4 inimest. Evakuatsiooniteel olevad tõstuksed on varustatud käiguuksega. Evakuatsioonivalgustust ei planeerita. Loomapidamishoones ehitatakse evakuatsioonipääsud nii, et tulekahju korral oleks loomi võimalik juhtida või neil endil on võimalik kiiresti ja lihtsalt ohutusse kohta jõuda. 5.8 Piksekaitse Rekonstrueeritav noorloomalaut varustatkse piksekaitsega (vastavalt Vabariigi Valitsuse 01.03.2021 määrusega nr. 17 kinnitatud „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutunõuded paragrahvi 39). Piksepüüdurina on kasutusel võrkpüüdur 15x15m. Hoone maandatakse eritingimusteta piksekaitsega. Detailne piksekaitse lahendus antakse elektriprojekti koosseisus Pikse ringmaandur paigaldatakse hoonete vundamentide kraavide põhja (min sügavus maa -pinnast 0,5 m). Detailne pikse ringmaanduri lahendus antakse elektriprojekti koosseisus Lautade võrkpüüdurite ühendused ringmaanduriga tehakse iga 20 m järelt. Kõik ühendused peavad olema usaldusväärsed, soovitatavalt keevitatud. Äärmisel juhul võib kasutada ka poltühendusi, mille min kontaktpind on 160 mm2. Piksepüüdureid pinnases paikneva ring - maanduriga ühendavate tsingitud terasvarraste läbimõõt peab olema vähemalt 10 mm. Potentsiaali kuhjumise vältimiseks ühendatakse omavahel kõik ehitise metallkonstruktsioo - nid. Tekkinud potentsiaaliühtlustusseade ühendatakse elektrikilbi korpuse (nulljuhtmega), mis omakorda ühendatakse ringmaanduriga. Detailse potentsiaaliühtlustusseadme lahenduse annab elektriprojekt. 5.9 Suitsueemaldamine Suitsueemaldus hoonest toimub loomulikul teel avatavate avatäidete kaudu, lahendusviis 1 ja käivitustase 1. Suitsueemaldusavade nõutud kogupindala alla 300 MJ/m2 eripõlemiskoor - muse korral on 0,25% suitsueemalduse tsooni põrandapindalast. Suitsu ja soojuse eemalda -mine hoonest tagatakse põranda pinnast avatavate tõstuste kaudu.

5.10 Suitsulõõrid ja küttekolded Suitsulõõre ja korstnaid hoones ei ole. 5.11. Küttesüsteemi puhastamine Küttesüsteemi puhastust hoones ei esine.

Seedri, Haimre noorloomalaut Märjamaa vald Raplamaa Töö nr. T0824 / Põhilprojekt

12 IBG-Ehitus OÜ, Paide Tallinna tn.27

5.12 Päästemeeskonna juurdepääs ehitisele Päästemeeskonnale on tagatud ehitisele piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ette näh -tud päästevahenditega. Juurdepääs hoonele neljast küljest on tagatud. Farmisisesed teed on vähemalt 3,5 m laiused ning kaetud ilmastikukindla katendiga, mis tagab tuletõrjevahendi -tele kõikide hoonete juurde piisava juurdepääsu ja teekatte tugevus on piisav päästeauto kandmiseks (s.o 25 t). Pääs pööningule on tagatud lauda otsaseinas asuva pööninguluugi 800x1200mm kaudu ja pääs katusele otsaseinas asuva statsionaarse seinaredeli kaudu. 5.13 Väline tulekustutusvesi Välise kustutusvee normvooluhulk on Q=10 l/s 3 tunni jooksul. Vajalik kustutusvesi saadakse 120 m kaugusel objektist olevast tuletõrje veemahutist V=75m3 (vt .joon. AS-4-01). Arvestuslik tulekustutusvee normvooluhulk vastavalt EVS 812-6:2012+A1+A2 tabelile 2 on VI kasutusviisiga ja 1. tuleohuklassiga hoones 10 l/s 2 tunni vältel. Kokku kujuneb vajalikuks normatiivseks tulekustutusvee hulgaks 72 m³. Välise tulekustutusvee tagamine peab vastama Siseministri 18.02.2021 määruses nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ sätestatule. Lisaks on laudast ca`185 m kaugusel lõuna suunas uue robotlauda juures olev tuletõrje veevõtu hüdrant (vt.joon.AS-4-01). 5.14 Tuleohutuspaigaldised. Rekonstrueeritav hoone on I tulekaitsetasemele vastav ehitis ning nõutud on tavalised esmased tulekustutusvahendid. Tulekahjusignalisatsioon, ehitisesisene tuletõrjeveevärk ja automaatne tulekustutussüsteem ei ole nõutud. Hoone on varustatakse esmaste 6kg pulberkustutitega. Tulekustuti asukoht peab olema ruumi sisenemisel nähtav. Esmaste tulekustutusvahendite vajaduse määramisel ja nende paigaldamisel tuleb juhinduda siseministri 30 augusti 2010 a. määrusest nr 39 ning antud määruse muudatustest. Üks tulekustuti iga 200 m2 kohta, kuid vähemalt 2 tulekustutit hoone kohta Tulekustutid paigaldatakse ühtlaselt kogu ruumi ulatuses, maksimaalne põhja kõrgus maapinnast on 1,5 m. Juurdepääs tulekustutitele peab olema vaba, kuid loomadele ligipääsmatu.

6 TEHNOVARUSTUS 6.1 Veevarustus Hoone veevarustus lahendatakse olemasolevast farmi veevõrgust. 6.2 Reovete kanalisatsioon Kanalisatsioon juhitakse olemasolevasse farmi reoveesüsteemi. 6.3 Küte Küte hoones puudub. 6.4 Ventilatsioon Hoonel sundventilatsioon puudub. Loomulik ventilatsioon laudas toimub paigaldatavate ventilatsioonikorstnate kaudu. Projektile on lisatud ka ventilatsioonikorstna kohta käiv informatsioon ja joonis.

6.5 Elektripaigaldis. Tugev- ja nõrkvool Elektrivarustus käsitletakse eraldi projektis. 6.6 Energiatõhusus Energiatõhustust käesolevas projektis ei käsitleta.

Seedri, Haimre noorloomalaut Märjamaa vald Raplamaa Töö nr. T0824 / Põhilprojekt

13 IBG-Ehitus OÜ, Paide Tallinna tn.27

7. Tehnoloogia. Lehmvasikatele on laudas planeeritud 137 loomakohta ja pullvasikatele põhjapoolses laudas sügavallapanul 75 kohta. Laudas on tehases valmistatavatest betoonelementidest restpõ- rand, mille kaudu vedelsõnnik valgub põrandaalustesse sõnnikukanalitesse. Restide pilu laiuseks on 35mm ja resti kandevõimeks 1000kg. Kuna restkanalid on omavahel ühendatud, siis on tegu ühendatud anumatega ja vedelsõnnik liigub pumplasse isevoolselt. Pumplast pumbatakse sõnnik lauda kõrval olevasse vedelsõnniku hoidlasse. Pullvasikate laudas on tegu tahke põhusõnnikuga, mis ei ole suuteline voolama ning seal toimub sõnniku eemalda- mine mehhaniseeritult sõnnikuhaaratsiga. Põhusõnnik toimetatakse olemasolevasse tahke- sõnnikuhoidlasse. Kanalite betoonist katterestide mõõdud on antud joonisel AR-5-02. Loomade jootmiseks paigaldatakse lauta VARIO Smart jootmisautomaadid. Lauda ventileeri- miseks paigaldatakse katusele plekist isoleeritud ventilatsioonikorstnad, vasikalaudale 6tk ja pullvasikalaudale 2tk. Aknad kaetakse üles-alla liigutavate aknapaneelidega. Lauda tehnoloogiline lahendus teostatakse Lely Center Estonia Linery OÜ poolt. 8. EHITISE OLULISED TEHNILISED NÄITAJAD Ehitis koosneb kahest omavahel blokeeritud hoonest. Kasutamise otstarve – 12711 (Loomakasvatushoone) Hoone kõrgus maapinnast – 7,7 m 1-hoone pikkus – 78,5 m 1-hoone laius – 14,0 m 2-hoone pikkus - 29,2 m 2-hoone laius - 13,0 m 1-hoone suletud netopind - 957,2 m2 1-hoone ehitisealune pind - 1060,4 m2 1-hoone hoone maht - 5367,0 m3 2-hoone suletud netopind - 326,7 m2 2-hoone ehitisealune pind - 379,6 m2 2-hoone maht - 1796,8 m3 Sõnnikupumpla suletud netopind - 17,6 m2 Sõnnikupumpla ehitisealune pind - 22,0 m2 Sõnnikupumpla maht - 112,6 m3 Abiruumi suletud netopind - 18,6 m2 Abiruumi ehitisealune pind - 20,8 m2 Abiruumi maht - 60,0 m3 Köetavad pinnad - puuduvad Tuleohuklass - TP2 9. KESKKONNAKAITSE EHITUSEL JA HOONE EKSPLUATEERIMISEL 9.1 ÕIGUSAKTID JA EESKIRJAD Projekti koostamise normatiivse baasi valikul on lähtutud kooskõlas heast projekteerimistavast ja Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi poolt heaks kiidetud normdokumentatsioonist. 9.2. KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVAD KESKKONNAMÕJUD Antud projekti realiseerimisega ei kaasne keskkonda saastavat tegevust. Ei ole projektee - ritud objekte või protsesse, mille puhul oleks vajalik keskkonnamõjude hindamine. 9.3 JÄÄTMED Jäätmete käitlemisel tuleb juhinduda Jäätmeseadusest ja Märjamaa valla jäätmehooldus eeskirjast. Jäätmemahutid on paigutatud tasasele betoonalusele.

Seedri, Haimre noorloomalaut Märjamaa vald Raplamaa Töö nr. T0824 / Põhilprojekt

14 IBG-Ehitus OÜ, Paide Tallinna tn.27

9.4 EHITUSJÄÄTMED Ehitusjäätmete käitlemine Ehitamisel tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekkimise vältimi - se ja jäätmete hulga vähendamise võimalusi, kanda hoolt, et jäätmed ei põhjustaks ülemää- rast ohtu tervisele ega keskkonnale. Pärast ehitustööde lõpetamist tuleb kõik ehitusega seotud ajutised hooned, rajatised ja juurdepääsuteed demonteerida või lammutada ja ümbrus korrastada. Ehitamisel tuleb eraldi koguda ohtlikud jäätmed, vanapaber ja papp, puidujäätmed, metall - jäätmed, püsijäätmed (kivid, krohv, betoon, kips jne), plastjäätmed (sh kile). Juhul, kui ehitus -jäätmete tekkekohas puudub võimalus jäätmete sorteerimiseks või see osutub majanduslik - ult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sorteerimata üle anda vastavalt jäätmeluba või registreeri –mis tõendid omavale ettevõttele, kes teeb selle töö teenustööna. Liikidesse sorteeritud jäät - -med tuleb koguda eraldi ja taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavalt jäätme- luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ehitusjäätmed tuleb sorteerida liikidesse nende tekkekohal. Sorteeritud jäätmed tuleb kogu - da eraldi konteineritesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastava jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Mahukad jäätmed kogutakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile ja antakse üle jäätmekäitlusettevõttele. Ohtlikud ehitusjäätmed, s.h ehitusjäätmed, mis sisaldavad ohtlikke jäätmeid ja saastunud pinnast, tuleb selleks kehtestatud korras üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. Jäätmete kogused on ca`: puit – 17 tm., tellis/betoon –20 m3, eterniitplaat -25 m3 10. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD JA ÜMBRUSKONNA TURVALISUST TAGAVAD MEETMED Hoonele on ette nähtud välisvalgustus. Soovitav on hoone varustamine turvasüsteemidega. Laudakompleksi nähakse ette turvavalgustus. Paigaldatav evakuatsioonivalgustuse toimimis- aeg peab olema vähemalt üks tund. Turvavalgustuse lahendus antakse elektripaigaldise projektiga.

11. EHITUSJÄRELVALVE JA DOKUMENTATSIOON Ehituse teostamise alusdokumentideks on vajalikud ehitusdokumendid vastavalt Ehitussea- dustiku §15. Ehitamise dokumenteerimine. Ehituse järelevalve teostaja on kohustatud jälgima ehitusprojektist kinnipidamist, ehitusnormide ja kvaliteedinõuete täitmist, ehitusplatsi ohutust ning selle korrashoidu, kontrollima pidevalt ehitusmaterjalide ja ehitustoodete ning tööde teos- tamise kvaliteedinõudeid ja vastavaid sertifikaate. Ehitamise ajal avastatud projektivigadest ja puudustest on vajalik ehituse tellija kohene teavitamine. Ehitusjärelevalve võtab vastu ehitajalt vastavad ehitustööd, ehitise üksikud osad või järgud, vormistades koos ehitajaga nende kohta vajalikud ehitusdokumendid vastavalt Ehitusseadus- tiku §15. Ehitamise dokumenteerimine. Peidetud konstruktsioonide ja osade kohta tuleb koos- tada kaetud tööde aktid, vastasel juhul võib järelevalve nõuda, et peidetud materjalid või nende osad eemaldatakse. Töövõtja, tellija ja projekteerija ehitusaegne järelevalve ja kontroll on mää- ratud täiendavate lepingutega. Kõik ehitajapoolsed projekti(de) muudatuste ettepanekud esitatakse kirjalikult ja kooskõlasta- takse projekteerijaga.

Kontrollis: T.Lepasaar Koostas: T.Sinkkonen

TÖÖ NR.

MÕÕTKAVA / FORMAAT

JOONISE NR.

TÖÖ STAADIUM:

VASTUTAV SPETSIALIST:

PROJEKTEERIJA:

PROJEKTI NIMETUS:

OBJEKTI ASUKOHT:

TELLIJA:

JOONISE NIMETUS:

IBG-EHITUS OÜ (+372)5528741 [email protected]

Tallinna 27, Paide 72713

KUUPÄEV: