Dokumendiregister | Päästeamet |
Viit | 7.2-3.2/426 |
Registreeritud | 21.01.2025 |
Sünkroonitud | 22.01.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 7.2 Ohutusjärelevalve korraldamine |
Sari | 7.2-3 Päästekeskuste ehitusvaldkonna alane kirjavahetus |
Toimik | 7.2-3.2 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Elva Vallavalitsus |
Saabumis/saatmisviis | Elva Vallavalitsus |
Vastutaja | Margo Lempu (Lõuna päästekeskus, Ohutusjärelevalve büroo) |
Originaal | Ava uues aknas |
Ruumi Grupp OÜ
Mäe 24, 51008 Tartu
Reg. nr 12042771
Töö nr: DP-19/02-2024
Elva linnas Nurme 7 kinnistu detailplaneering
Asukoht:
Elva linn, Elva vald, Tartu maakond
Planeeringu koostamise korraldaja:
Elva Vallavalitsus
Huvitatud isik:
René Männiste
Planeerija:
Egle Heero
Tartu
2025
Elva linnas Nurme 7 kinnistu detailplaneering
2
SISUKORD
A SELETUSKIRI _______________________________________________________________ 3
1. Detailplaneeringu koostamise alused ja eesmärk __________________________________ 3
2. Detailplaneeringu koostaja _____________________________________________________ 3
3. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid _______________________________ 3
4. Olemasoleva olukorra iseloomustus _____________________________________________ 4
5. Planeeringuala lähipiirkonna funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed _______________ 5
6. Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele ja planeeringulahenduse põhjendus _ 6
7. Planeeritava ala kruntideks jaotamine ____________________________________________ 7
8. Krundi ehitusõigus ____________________________________________________________ 8
9. Krundi hoonestusala piiritlemine _________________________________________________ 8
10. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus ___________________________________ 9
11. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded ______________________________________ 9
12. Ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine __________________________________10
13. Haljastuse, vertikaalplaneerimise ja heakorra põhimõtted ___________________________10
14. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad ____________________________________________11
14.1 Veevarustus- ja tuletõrjeveevarustus________________________________________ 11
14.2 Kanalisatsioon, sademevesi ja drenaaž _____________________________________ 12
14.3 Elektrivarustus ja välisvalgustus ___________________________________________ 13
14.4 Soojavarustus __________________________________________________________ 13
14.5 Sidevarustus ___________________________________________________________ 13
15. Servituutide vajaduse määramine _______________________________________________14
16. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks ____________________14
17. Radooniriski vähendamise võimalused __________________________________________15
18. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused _____________________________16
19. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning
nende ulatus ____________________________________________________________________16
20. Planeeringu elluviimise võimalused _____________________________________________16
B KOOSKÕLASTUSTE JA PLANEERINGUGA NÕUSOLEKUTE KOKKUVÕTE ___________ 19
C JOONISED JA PLANEERINGUT ILLUSTREERIVAD MATERJALID (DIGITAALSELT ERALDI
FAILIDENA) ____________________________________________________________________ 20
Joonis 1. Situatsiooniskeem ___________________________________________ M 1:10000
Joonis 2. Olemasolev olukord ____________________________________________ M 1:500
Joonis 3. Kontaktvööndi analüüs ________________________________________ M 1:2000
Joonis 4. Põhijoonis ____________________________________________________ M 1: 500
Joonis 5. Tehnovõrkude joonis ___________________________________________ M 1: 500
Joonis 5. Mahuline illustratsioon ____________________________________________skeem
D LISAD ____________________________________________________________________ 21
Elva linnas Nurme 7 kinnistu detailplaneering
3
A SELETUSKIRI
1. Detailplaneeringu koostamise alused ja eesmärk
Detailplaneeringu koostamise aluseks on Elva Vallavalitsuse 12.09.2023 korraldus nr 482 „Elva
linnas Nurme 7 kinnistu detailplaneeringu algatamine.“
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on planeeringuala kruntimise ja kruntidele
üksikelamute püstitamise võimalikkuse väljaselgitamine. Juurdepääsude, tehnovõrkude,
parkimise ja haljastuse põhimõtete määramine ning servituutide seadmise määramise
vajaduse märkimine. Detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)
vajadus puudub.
Planeeritav ala asub Tartu maakonnas Elva vallas Elva linnas. Planeeringuala hõlmab Nurme tn
7 (k/ü 17005:007:0059, pindala 3992 m², 100% elamumaa) kinnistut. Planeeringuala suurus on
ca 0.4 ha.
Käesoleval ajal puudub planeeringuala hõlmav kehtiv detailplaneering. Vastavalt Elva valla
üldplaneeringule (kehtestatud Elva Vallavolikogu 06.05.2024 otsusega nr 121) on planeeritava
ala maakasutuse juhtotstarbeks määratud väikeelamu maa-ala, mis on üksikelamu,
kaksikelamu, erandjuhtumil linnaehitusliku sobivuse korral kaalutlusotsuse alusel otsustades ka
ridaelamu ja elamute vahelise välisruumi ning muu elamuid teenindava maakasutuse
juhtotstarbega maa-ala. Kruntide moodustamiseks ja ehitusõiguse määramiseks on vajalik
koostada detailplaneering. Algatatav detailplaneering on üldplaneeringuga kooskõlas.
Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on Nurme tn 7 geodeetilise uuringu joonis
geodeetiline alusplaan täpsusastmega M 1:500. Koostaja WeW OÜ (reg nr: 10213694, MTR:
EG10213694-0001, töö nr: GEO-148-23, 24.07.2023). Koordinaadid on L-EST 97 süsteemis,
kõrgused EH2000 süsteemis.
2. Detailplaneeringu koostaja
Planeeringu koostaja on Ruumi Grupp OÜ, planeerija Egle Heero (maastikuplaneerimine ja -
disain, keskkonnatehnika õppekava, TTÜ Tartu Kolledž, MSc 2015). Planeeringu koostamise
korraldaja on Elva Vallavalitsus.
3. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid
Riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/29 kehtestatud „Tartumaa
maakonnaplaneering 2030+“;
Elva Vallavolikogu 24.04.2017 otsusega nr 1-3/18 kehtestatud „Elva linna üldplaneering“;
Elva Vallavolikogu 06.05.2024 otsusega nr 121 kehtestatud „Elva valla üldplaneering“;
Planeerimisseadus (jõustunud 01.07.2015);
Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015);
Elva linnas Nurme 7 kinnistu detailplaneering
4
Muud kehtivad standardid, määrused ja seadused.
Detailplaneeringu koostamisel ja vormistamisel on arvestatud Rahandusministeeriumi poolt
2013. aastal koostatud juhendiga „Ruumilise planeerimise leppemärgid“, Riigihalduse ministri
17.10.2019 vastu võetud määrusega nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele
esitatavad nõuded“ ning juhendmaterjalidega, mis on kättesaadavad veebilehtedel:
http://planeerimine.ee/.
4. Olemasoleva olukorra iseloomustus
Planeeringuala asub Elva linna edelaosas Nurme tänava põhjapoolsel küljel. Olemasolev
maakasutuse sihtotstarve on 100% elamumaa. Planeeringuala asukoht on näidatud
situatsiooniskeemil (joonis 1) ning olemasolev olukord on kajastatud joonisel 2.
Foto 1. Vaade planeeringualale (august 2023, Google’i tänavavaade)
Planeeringuala on hoonestamata. Ehitisregistri andmetel olemasolevad hooned ja rajatised
puuduvad. Geodeetilise alusplaani kohaselt paikneb maa-alal väike kasutusest väljas olev
kõrvalhoone suurusega 16.5 m 2
.
Planeeritav ala on kõlvikuliselt arvel õue-, metsa-, rohumaa ja muu maana. Maa-alal on
läbiviidud raie, mistõttu pool alast on raiesmik ja pool rohumaa. Lisaks asub planeeringualal
väike tiik. Esineb hajali ja gruppides paiknevat kõrghaljastust, kus domineerivaks on lehtpuud,
kuid esineb ka okaspuid ja üks viljapuu. Planeeringualal puuduvad kõvakattega teed ja platsid.
Ala põhjaosas on mõned vanad võrkpiirded, olemasolevaid piirdeid on ka kõrvalkruntidel.
Muud olulisemad rajatised ja väikevormid puuduvad.
Reljeef on planeeringualal pigem ebatasane, languga loode suunas. Esineb mitmeid valle ja
nõlvakuid. Suurim kõrguste erinevus planeeringuala erinevate osade vahel on ca 3.3 m
(absoluutkõrgused 58.70-62.03 m). Ala kõrgeim koht asub planeeringuala lõunaosas ning
madalaim koht planeeringuala loodenurgas. Tegemist on kaitstud põhjaveega alaga.
Olemasolevad liitumised tehnovõrkudega planeeringualal puuduvad. Lähim alajaam
Angaste:(Elva) paikneb Angaste alajaama (k/ü 69403:004:0261) katastriüksusel. Lähiümbruses
Elva linnas Nurme 7 kinnistu detailplaneering
5
puudub kaugküttevõrgustik. Sademeveekanalisatsioon on välja ehitatud Nurme tn 8a (k/ü
17001:001:0064) katastriüksusele, mille eesvooluks on planeeringualal paiknev tiik. Nurme
tänaval kulgevad ühisveevärgi ja –kanalisatsioonitorustikud ning sidetrassid. Elektri
madalpingeõhuliin kulgeb samuti mööda Nurme tänavat, kuid lõppeb planeeringuala
lõunanurgas. Valga mnt T6 transpordimaal kulgevad sidetrassid ja elektri madalpingeõhuliin.
Planeeringuala keskosa läbib mittetöötav sidekanalisatsioon.
Planeeringuala lõunaosale ulatub vastavalt majandus- ja taristuministri 25.06.2015 vastu võetud
määrusele nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi
tähistusele esitatavad nõuded“ §10-le madalpinge (kuni1 kV) õhuliini kaitsevöönd ulatusega 2
m mõlemal pool liini telge ja õhuliini mastitõmmitsa kaitsevöönd 1 m selle projektsioonist.
Elektriliinide kasutamiseks ja hooldamiseks tuleb sõlmida servituudilepingud.
Lisaks ulatub maa-alale puurkaevu (PRK0006938) sanitaarkaitsevöönd ulatusega 50 m,
vastavalt Keskkonnaministri 16.12.1996 määrusele nr 61 „Veehaarde sanitaarkaitseala
moodustamise ja projekteerimise kord ning sanitaarkaitsealata veevõtukoha hooldusnõuded
põhjavee kaitseks“. Puurkaev paikneb Valga mnt 25b (k/ü 17005:007:0026) katastriüksusel.
Vastavalt ehitusseadustiku §-le 71 ulatub planeeritavale maa-alale tänava kaitsevöönd, mille
laius on äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10 meetrit.
Planeeringualal ega lähialal ei paikne muid kultuurimälestisi, Natura 2000 võrgustiku alasid ega
teisi maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida planeeringuga
kavandatav tegevus võib mõjutada.
5. Planeeringuala lähipiirkonna funktsionaalsed ja linnaehituslikud
seosed
Planeeringuala asub Elva valla idaservas Elva linnas Kruusa asumis. Kruusa asum paikneb
Elva linna edelosas ja piirneb põhjas Verevi asumiga, idas Kadaka asumiga, kagus Käärdi
asumiga ning Kalme ja Käo külaga. Planeeritav maa-ala paikneb tiheasustusega väikeelamute
piirkonnas. Kontaktvööndi olulisemateks funktsioonideks on elamumaa ja üldkasutatav maa.
Planeeritav ala on vahetult ümbritsetud peamiselt hoonestatud elamumaadega. Planeeringuala
piirinaabrid on esitatud tabelis 1 ja kontaktvööndi analüüs on esitatud joonisel 3.
Juurdepääs planeeringualale on tagatud kahelt avalikult kasutatavalt teelt: lõuna poolt Nurme
tänavalt (nr 1700128) ja põhja poolt Valga maantee 25a juurdepääsu (nr 1700227) kaudu, mis
on tupiktee. Teed on kahesuunalised, kõvakattega ja ca 4 m laiused. Juurdepääs Nurme
tänavale on Betooni tänavalt (nr 1700011) ja Kruusa tänavalt (nr 1700073) ning juurdepääs
Valga maantee 25a juurdepääsule on otse Valga maanteelt (nr 1700224). Tihedama liiklusega
Valga maantee (nr 1700224) on planeeringualast ca 90-220 m kaugusel.
Lähim ühistranspordipeatus (Lille) asub ca 250-570 m kaugusel Valga maanteel. Nurme
tänaval ja planeeringuala lähipiirkonnas on välja ehitatud tänavavalgustus. Kergliiklustee on
eraldi välja ehitatud Valga maanteele, muudel lähipiirkonna tänavatel eraldi kõnniteid pole.
Olulisemad sotsiaalobjektid asuvad kesklinna asumis.
Planeeringualal lähiümbruses kehtestatud planeeringute nimetused, numbrid ja
põhilahendused on esitatud joonisel 3. Planeeringute peamiseks eesmärgiks on olnud
Elva linnas Nurme 7 kinnistu detailplaneering
6
elamukruntide moodustamine. Lähipiirkonnas on elamumaade krundid valdavalt juba
hoonestatud. Koostatava detailplaneeringu puhul on eelkõige aluseks võetud Elva linnas Valga
mnt 47 kinnistu detailplaneering (keht. Elva Vallavalitsuse 15.06.2021 korraldusega nr 374), mis
on neist kõige ajakohasem ning millega terviku moodustamine on kõige olulisem.
Planeeringutega määratud põhilised ehitustingimused ja arhitektuurinõuded kontaktvööndis on
üldjoontes järgnevad: krundi suurused 1569-2176m 2
, ehitisealune pind 225-350 m 2
, suurim
lubatud hoonete arv krundil 2-3, suurim lubatud korruselisus 2, lubatud maksimaalne kõrgus
põhihoonetel 8.5-10 m ja abihoonetel 5-6 m, katusekalle 20-45°/25-45°/15-45°, katuse harjajoon
vaba, piirdeaia lubatud kõrgus 1.2-1.5 m. Välisviimistluses on keelatud kasutada imiteerivaid
materjale nagu plastvooder, erksaid häirivaid värvitoone, ümarpalki, viimistluseta plekki ja
väikeplokke. Eelistada tuleks looduslähedasi ja piirkonda sobivaid materjale (puit, kivi, klaas ja
krohv, viimistletud metall ja betoon) ja katusekattematerjalidena katusekivi ning katuseplekki.
Eelistada tuleb kas viil-, kald- või kelpkatust. Kohustuslik ehitusjoon puudub või paralleelne
tänavaga.
Nurme tänava olemasolev hoonetus on küllaltki eriilmeline, kasutatud on näiteks erinevaid
katusekaldeid, kuid gruppidena vaadeldes on need pigem sarnased. Ehitusjoon on üldjuhul
ligikaudu 4-5 m kaugusel teemaast ja põhihooned esifassaadidega tänava poole suunatud, v.a
Nurme tänava lõunaküljel, kus hooned joondatud tänavaga diagonaalselt.
Tabel 1. Planeeringuala piirinaabrid
Tunnus Katastriüksuse sihtotstarve
Valga mnt 27 (k/ü 17005:007:0038) elamumaa 100%
Valga mnt 27a (k/ü 17005:007:0013) elamumaa 100%
Valga mnt 29 (k/ü 17005:007:0034) elamumaa 100%
Nurme tn 5 (k/ü 17005:007:0033) elamumaa 100%
Nurme tänav (k/ü 17005:007:0058) transpordimaa 100%
Nurme tn 11 (k/ü 17001:001:0149) üldkasutatav maa 90% veekogude maa 10%
Valga mnt T6 (k/ü 17001:001:0053) transpordimaa 100%
6. Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele ja
planeeringulahenduse põhjendus
Tartumaa maakonnaplaneeringus 2030+ ja selle lisades on planeeringuala määratletud kui
olemasolev tiheasum, mis on asustuse arendamiseks eelistatav ala, mida iseloomustab
hoonestuse kompaktsus ja sidus tänavavõrk ning ühised tehnovõrgud. Planeeringuala pole
maakonnaplaneeringus ega selle lisades määratletud kui väärtuslik maastik ega rohevõrgustiku
osa, seega planeeritaval tegevusel puudub vastuolu maakonnaplaneeringuga.
Elva valla üldplaneeringus on planeeringuala määratletud kui detailplaneeringu koostamise
kohustusega väikeelamu maa-ala, mis on üksikelamu, kaksikelamu, erandjuhtumil
linnaehitusliku sobivuse korral kaalutlusotsuse alusel otsustades ka ridaelamu ja elamute
vahelise välisruumi ning muu elamuidteenindava maakasutuse juhtotstarbega (mänguväljakud,
kohalikud väikepoed, lastehoid jne) maa-ala.
Elva linnas Nurme 7 kinnistu detailplaneering
7
Üldplaneeringuga seatud olulisemad tingimused on järgnevad:
Hoonete arhitektuursetes lahendustes tuleb järgida ennekõike piirkonnale omaseid
ehitusmahte ja hoonete vorme;
Parkimine lahendatakse maaüksuse siseselt vastavalt kehtivale parkimisnormile ja
piirkonnaliikuvuse omapärale;
Kõvakattega alad maaüksusel ei või olla kokku suuremad, kui maaüksuse haljastatav osa;
Tänavapoolsel küljel on lubatud suurim piirde kõrgus 1.5 m, piire peab olema avaustega
või läbipaistev ning sobituma kokku naabruses olevate piiretega, sh ka kõrguslikult;
Põhihoone peab olema tänava poolses küljes või väljakujunenud ehitusjoonel;
Maaüksusel võib olla kokku üks põhihoone ja kaks abihoonet;
Kõrghaljastuse minimaalne protsent on 15% elamu ehitamise korral;
Suurim lubatud ehitisealune pind on 35% maaüksuse pindalast;
Maaüksuse vähim lubatud suurus uue üksikelamukrundi moodustamisel on 1200 m 2
;
Üksikelamu maksimaalne kõrgus maapinnast on kuni 9 m.
Planeeringu koostamise ajal puudub planeeringuala hõlmav kehtiv detailplaneering
Käesolev planeering järgib üldjoontes kõrgema taseme strateegilisi dokumente ja piirkonnas
väljakujunenud põhimõtteid ning varasemalt lähiala elamumaadele planeeritud ehitusõiguse
näitajaid. Kuna planeeritava ala kontaktvööndis asub olemasolevaid elamuid ning
üldplaneeringu järgi on ala määratud väikeelamu maa-alaks, siis on olemasoleva elamurajooni
teeäärsele alale kolme uue üksikelamu püstitamine kooskõlas üldisema maakasutuse ja
piirkonna arengusuundadega. Uushoonestus seotakse olemasoleva tehnilise taristu ja
asustuse ning planeeritakse mahus, mis ei ole käsitletav kui suuremahuline elamuarendus.
Arvestatakse olemasoleva hoonestustihedusega ja krundid kavandatakse üldplaneeringuga
seatud miinimumsuuruse järgi. Planeeritud kruntide suurused haakuvad võrreldes praegusega
paremini kontaktvööndis asuvate elamumaa kruntide suurustega ja ala hoonestamine aitab
kujundada ühtset tänavajoont. Planeeringulahendusega välja pakutud krundid on kõik
ühenduses Nurme tänavaga, et uued hooned oleks võimalik ühendada Nurme tänaval
kulgevate tehnovõrkudega. Kuna planeeritav maa-ala on kolmnurkse kujuga ja sellest
tulenevalt ka osad planeeritud krundid on kolmnurkse kujuga, siis see takistab ühtse
kohustusliku ehitusjoone kavandamist, kuid planeeritud hooned peavad siiski paikneva ühtselt
Nurme tänava poolses küljes, et moodustuks omavahel kokku sobiv tervik. Planeeringuala
hoonestamisega ei kaasne piirkonna ebaproportsionaalset tihenemist ega piirkonnale
mitteomast hoonestuslaadi ega ületata eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust. Eeltoodust
tulenevalt on planeeringuga püstitatud eesmärk ja planeeringulahendus kooskõlas valla
üldisemate arengusuundadega ning planeeritud hoonestus on keskkonda sobilik. Koostatavas
detailplaneeringus arvestatakse üldjoontes üldplaneeringuga sätestatud tingimustega.
7. Planeeritava ala kruntideks jaotamine
Planeeringuga moodustatakse kolm elamumaa krunti. Planeeritavad krundi piirid, pindala ja
sihtotstarve on toodud põhijoonisel (joonis 4). Andmed kruntide moodustamiseks on esitatud
põhijoonisel ning tabelis 2.
Elva linnas Nurme 7 kinnistu detailplaneering
8
Tabel 2. Andmed kruntide moodustamiseks
POS
Krundi planeeritud
sihtotstarve ja
osakaalu % (DP
liikides)
Krundi
planeeritud
suurus
Moodustatakse
kinnistutest (k/ü)
Jagatava
kinnistu
suurus
Jagatava kinnistu senine
sihtotstarve ja osakaalu
% (DP liikides)
1 EP 100% 1300 m 2
Nurme tn 7
(17005:007:0059)
3992 m² EP 100% 2 EP 100% 1392 m 2
3 EP 100% 1300 m 2
*Krundi kasutamise sihtotstarve: EP – üksikelamu maa;
8. Krundi ehitusõigus
Kavandatud kruntide ehitusõigus on näidatud põhijoonisel (joonis 4) toodud tabelis.
Ehitusõigusega on määratud krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim lubatud
ehitisealune pind, hoonete suurim lubatud arv ning hoonete lubatud maksimaalne kõrgus.
Ehitisealuse pinna ja hoonete suurima lubatud arvu sisse arvestatakse nii
ehitusloakohustuslikud kui ka ehitusloakohustuseta hooned (sh 20 m 2
ehitisealuse pinnaga ja
alla 5 m kõrgused väikeehitised).
Põhihoonete ehitisealune pind on kuni 200 m², selle ehitisealust pinda võib suurendada, kui
see on kokku ehitatud kõrvalhoonetega, mis on põhihoonest madalamad.
Krundil POS 1 paiknev olemasolev kõrvalhoone lammutatakse.
Krundi suurim lubatud täisehitusprotsent on kuni 30%.
Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“
kohaselt on planeeritud ehitiste kasutamise otstarve:
11101 – üksikelamu
11103 – suvila
12744 – abihoone
9. Krundi hoonestusala piiritlemine
Detailplaneeringuga on määratud hoonestusala, mille piires võib rajada ehitusõigusega
määratud hooneid (sh väikeehitisi). Väljapoole hoonestusala on hoonete püstitamine keelatud,
kuid lubatud on maapealsete rajatiste ehitamine (nt jalgrataste varjualused, prügimajad), kuid
nende ehitamisel naaberkinnistu piirile lähemale kui 4 m on vajalik kinnistuomaniku kirjalik
nõusolek ja nende püstitamisel ei tohi rikkuda tuleohutusnõudeid.
Hoonestusalade kavandamisel on lähtutud olemasolevast olukorrast, kujadest ja
planeeringualal olevatest piirangutest. Hoonestusalad on kavandatud krundi piirist 4-5 m
kaugusele, et tagada võimalikult suur hoonestusala ja paindlikud ehitiste paigutamise
võimalused. Kohustuslikku ehitusjoont pole määratud.
Elva linnas Nurme 7 kinnistu detailplaneering
9
Kavandatud hoonestusalade piiritlemine, nende sidumine krundipiiridega ning võimalik
hoonete paiknemine on näidatud põhijoonisel (joonis 4). Planeeritud hoonete täpne
ehitisealune pind ning paiknemine selgub ehitusprojektiga.
10. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus
Planeeringuala on lõunast piiritletud Nurme tänavaga, mille kaudu on planeeritud juurdepääsud
kruntidele.
Orienteeruvad juurdepääsude asukohad kruntidele ja põhimõtteline juurdepääsutee lahendus
koos parkimisega on näidatud põhijoonisel (joonis 4). Igale krundile on lubatud kavandada
ainult üks juurdepääs, kuid keelatud ei ole tagumiste jalgväravate rajamine. Tänavalt krundile
juurdepääsu laius ei tohi ületada 4 m.
Planeeringualale ulatuvad Ehituseadustiku § 71 kohaselt tänava kaitsevööndid, mille laius
äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni 10 meetrit. Käesolevas detailplaneeringus on
hoonestusalad kavandatud osaliselt tänava kaitsevööndisse, et oleks võimalik järgida
olemasolevat väljakujunenud ehitusjoont.
Parkimine lahendatakse krundisiseselt vastavalt Eesti Standardile “Linnatänavad“ EVS
843:2016. Planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist liiklussageduse kasvu. Tabelis 3 on
näidatud minimaalne parkimiskohtade vajadus. Planeeritud parkimiskohtade arv alal on kokku
9.
Tabel 3. Parkimiskohtade arvutus
Elamu liik Elamu asukoht
Eramu
Linnakeskus Korruselamute ala Väike-elamute ala
Uus Olev Uus Olev Uus Olev
2 2 2 2 3 3
11. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded
Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste
kujadega, lähtudes siseministri 30.03.2017 määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded“. Minimaalne hoonete vaheline kuja peab olema 8 m. Ühe kinnistu piires
võib lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi kui sellised hooned on samast
tuleohutusklassist. Juhul, kui hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine
tagada ehituslike või muude abinõudega.
Ehitise tuleohutusest lähtuvalt on olemasolevad ja planeeritavad eluhooned I kasutusviisiga
hooned. Hoonete minimaalne tulepüsivusklass on vastavalt hoone kasutusviisile, kõrgusele ja
korruselisusele määratud TP3. Ehitise täpne tulepüsivusklass määratakse vastavalt kehtivatele
tuleohutusnõudeid käsitletavatele normidele edasise projekteerimise käigus.
Päästemeeskonnale tuleb tagada päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks
juurdepääs ettenähtud päästetehnikaga, arvestades EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa
7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ toodud nõudeid.
Elva linnas Nurme 7 kinnistu detailplaneering
10
12. Ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine
Planeeringuga on määratud ehitistele põhilised arhitektuurinõuded. Arhitektuurinõuete
seadmisel on lähtutud lähipiirkonnas olemasolevast ja planeeritud hoonestusest ning
üldplaneeringust. Ehitised tuleb projekteerida ning ehitada hea ehitustava, üldtunnustatud
linnaehituslike ja jätkusuutlike põhimõtete järgi. Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda
tingimusest, et nende arhitektuur peab olema kõrgetasemeline, kaasaegne ning keskkonna
arhitektuurset kvaliteeti parandav. Hooned peavad sobima ümbritsevasse keskkonda ja
moodustama oma suuruse, kõrguse ja asukohaga ruumilise rütmi. Rajatavad hooned,
abihooned, piirdeaed ja teised rajatised peavad olema visuaalselt terviklikud ja ühtse
arhitektuurse keelega.
Hoone põhimaht tuleb paigutada Nurme tänava poolsele küljele, paralleelselt Nurme tänavaga.
Abihoonete planeerimisel peavad need sobituma põhihoone arhitektuuriga ning neid ei ole
lubatud ehitada põhihoone tänavapoolsest fassaadist ettepoole (need peavad paiknema
põhihoonest taga pool maaüksuse sügavuses). Maksimaalne lubatud korruselisus: põhihoonel
2 korrust ja abihoonel 1 korrus. Lubatud katusekalde vahemik 0-45 O
(soovitavalt viil-, kald- või
kelpkatus). Katusekatte materjalidest on soovitatavad katusekivid, katuseplekk,
bituumenkatuseplaadid või rullmaterjal. Välisviimistluses kasutada looduslikke ja ümbrusega
sobivaid materjale (puit, kivi, krohv, tellis, betoon, klaas), mille valikul jälgida piirkonna üldist
miljööd. Keelatud on madalakvaliteedilised imiteerivad materjalid ja välisvooderduseta
ümarpalkmajad. Värvilahenduses eelistada naturaalseid ümbruskonda sobivaid värvitoone.
Planeeringuala hooned lahendada soovituslikult sarnases stiilis ning sarnase
materjalikasutusega, et saavutada terviklikkus. Tagada tuleb hoonestuse tasakaalustatud
välisviimistluse lahendus.
13. Haljastuse, vertikaalplaneerimise ja heakorra põhimõtted
Planeeringualal on esineb olemasolevat kõrghaljastust, mida tuleb maksimaalselt säilitada.
Puid tohib likvideerida ehitisealuse pinna ulatuses, selle vahetus ümbruses ning
juurdepääsuteede, tehnorajatiste ja parkimiskohtade rajamiseks. Eelistada tuleb hoonestuse ja
tehnovõrkude paigutust, mis ei too kaasa puude raiumise vajadust. Kõvakattega alad krundil ei
või olla kokku suuremad kui krundi haljastatav osa. Kõrghaljastuse minimaalne protsent on
15%. Uushaljastuse kavandamisel arvestada tehnovõrkude kaitsevööndite ulatusega ja
taimede istutusvahedega. Kõrghaljastust ei tohi rajada elektriõhuliini kaitsevööndisse.
Soovitavalt kõrghaljastust mitte planeerida hoonele lähemale kui 5 m. Kruntide haljastuse
täpsemal planeerimisel on soovituslik koostada eraldi haljastusprojekt.
Krundil POS 2 paiknev tiik on kavandatud likvideerida, kuid pole keelatud ka tiigi säilitamine.
Tiigi kuju võib muuta selliselt, et oleks võimalik piirdeaedade rajamine krundi piirile ning avatud
kraaviosa võib samuti likvideerida. Tiiki suubuv sademeveetorustik on planeeritud ümber tõsta.
Planeeringualal maapinna olulist tõstmist ette ei nähta. Reljeefi on lubatud korrigeerida nt
hoone all ja ümbruses, juurdepääsuteedel ja parkimisaladel ning ühtlase murupinna
kujundamiseks. Põhjendatud juhul ja kooskõlas kohaliku omavalitsusega on lubatud eeltoodust
erinevad lahendused. Vertikaalplaneerimisel on oluline juhtida sademeveed hoonest eemale
ning kindlustada vee mittevalgumine naaberkinnistutele ulatuses, mis takistaks nende kruntide
Elva linnas Nurme 7 kinnistu detailplaneering
11
sihtotstarbelist kasutamist. Vertikaalplaneerimine täpsustatakse hoonete ehitusprojektide
koostamise käigus.
Planeeritaval alal tuleb kogu jäätmekäitlus ja jäätmete äravedu lahendada vastavalt kehtivale
jäätmeseadusele ja Elva valla jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmed on planeeritud koguda eraldi,
see tähendab ühiseid mahuteid pole kavandatud. Jäätmed tuleb koguda vastavatesse
kinnistesse prügikonteineritesse ning rakendama peab jäätmete sorteerimist vastavalt
keskkonnaministri 03.06.2022 määrusele nr 28 „Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise
nõuded ja kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“.
Heakorra tagamisel tuleb järgida Elva valla heakorraeeskirjas sätestatud nõudeid.
Piirdeid on lubatud rajada krundi piirile. Lubatud on puit-, võrk-, metall- ja keevispaneelaiad.
Lubatud ei ole läbipaistmatute piirdeaedade rajamine. Elamukruntide piirete maksimaalne
lubatud kõrgus on kuni 1.5 m. Piirdeid võib kombineerida hekkidega. Väravate kavandamisel
tuleb eelistada krundile sissepoole avanevaid või liugväravaid. Piirded või hekid ei tohi
takistada teel liikumist ega nähtavust. Piire peab sobituma hoone arhitektuuri ja ümbritseva
keskkonnaga ning järgima ümbruses juba väljakujunenud tavasid.
14. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad
Planeeringuga esitatakse tehnovõrkude põhimõtteline lahendus (joonis 5), mida täpsustatakse
edasise projekteerimise käigus kui on selgunud hoonestuse täpne asukoht. Olemasolevad
liitumised tehnovõrkudega puuduvad. Mittetöötava sidekanalisatsiooni, mis läbib krunte POS 1,
2 ja 3 võib likvideerida.
14.1 Veevarustus- ja tuletõrjeveevarustus
Vastavalt Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale aastateks 2023 – 2035
varustab Elva linna ühisveevärgi teenusega AS Emajõe Veevärk. Ühisveevärgi torustikud on
välja ehitatud Nurme tänavale ja Valga maanteele. Valga mnt 25a juurdepääsul ühistorustikke
pole. Projekteerimisel kasutada kehtivaid ehitusnorme ja eeskirju ning lähtuda AS Emajõe
Veevärk üldistest tehnilistest tingimustest.
Veevarustuse täpsemal planeerimisel võetakse aluseks AS Emajõe Veevärk poolt 24.05.2024
väljastatud tehnilised tingimused nr TT-24-00129. Orienteeruv olmevee vajadus on kuni 0.5
m 3
/d elamuühiku kohta ehk kokku 1.5 m 3
/d. Täpsem veevajadus määratakse edasise
projekteerimise käigus. Planeeritud kruntide veega varustamine nähakse ette uute torustikega
alates olemasolevatest AS Emajõe Veevärk ühisveevärgi torustikest Nurme tänaval kuni
planeeritavate hoonestusaladeni. Planeeringuala igale planeeritavale krundile nähakse ette
eraldi veevarustuse liitumispunkt. Liitumispunkt asub toru ja kinnistu piiri ristumiskohas.
Kinnistu piirist kuni üks meeter väljapoole kinnistu piiri näha ette maakraan. Kõigile planeeritud
ühisveevärgirajatistele tuleb ette näha isikliku kasutusõiguse seadmine AS Emajõe Veevärk
kasuks.
Tuletõrjeveevarustuse planeerimisel on aluseks siseministri 18.02.2021 määrus nr 10
„Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse
nõuded, tingimused ning kord“, EVS 812-6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje
veevarustus“ ja EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad
Elva linnas Nurme 7 kinnistu detailplaneering
12
tuleohutusnõuded“. Ehitise tuleohutusest lähtuvalt on planeeritavad eluhooned I kasutusviisiga
hooned, mis tähendab, et ühe tulekahju normvooluhulgaks on arvestatud kuni 10 l/s ning
arvestuslikuks tulekahju kestvuseks 3 tundi. Veevõtukoht peab paiknema ehitisest vähemalt 30
m kaugusel ning sissepääsust ja tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni
200 meetri kaugusel. Lähimad olemasolev hüdrandid asuvad Nurme tänav (k/ü
17005:007:0058) ja Valga mnt T3 (k/ü 17006:005:0031) katastriüksustel, mis on u 110-120 m
kaugusel eeldavatest peasissepääsudest. Planeeringuala tuletõrjevesi lahendatakse
olemasolevate hüdrantide baasil. Hüdrantide asukoht on näidatud joonisel nr 3 ja 5.
14.2 Kanalisatsioon, sademevesi ja drenaaž
Vastavalt Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale aastateks 2023 – 2035
varustab Elva linna ühiskanalisatsiooni teenusega AS Emajõe Veevärk. Ühiskanalisatsiooni
torustikud on välja ehitatud Nurme tänavale ja Valga maanteele. Valga mnt 25a juurdepääsul
ühistorustikke pole.
Reoveekanalisatsiooni täpsemal planeerimisel võetakse aluseks AS Emajõe Veevärk poolt
24.05.2024 väljastatud tehnilised tingimused nr TT-24-00129. Planeeringualalt ärajuhitava
reovee orienteeruv kogus on ca 0.5 m 3
/d elamu kohta ehk kokku ligikaudu 1.5 m 3
/d. Täpsem
lahendus ja reovee kogus määratakse edasise projekteerimise käigus. Uute elamukruntide
reovee ärajuhtimiseks on ette nähtud uus reoveekanalisatsioonitorustik alates planeeritud
kruntide hoonestusaladest kuni AS Emajõe Veevärk isevoolse ühiskanalisatsioonitorustikuni
Nurme tänaval. Ühendused olemasoleva isevoolse reoveekanalisatsioonitorustikuga teha
võimalusel olemasolevates kaevudes. Igale planeeritavale kinnistule nähakse ette eraldi
reoveekanalisatsiooni liitumispunkt. Liitumispunkt asub toru ja kinnistu piiri ristumiskohas.
Kõigile planeeritud ühiskanalisatsioonirajatistele tuleb ette näha isikliku kasutusõiguse
seadmine AS Emajõe Veevärk kasuks. Projekteerimisel kasutada kehtivaid ehitusnorme ja
eeskirju ning lähtuda AS Emajõe Veevärk üldistest tehnilistest tingimustest.
Planeeringuala lähipiirkonnas puudub terviklik sademeveekanalisatsioon, mistõttu puuduvad
võimalused sademevee kanaliseerimiseks. Sadevetekanalisatsiooni torustik paikneb küll
Nurme tn 8a (k/ü 17001:001:0064) katastriüksusel, kuid selle eesvooluks on planeeringualal
paiknev tiik. Detailplaneeringus nähakse ette olemasoleva sademeveetoru ühendamine Nurme
tn 11 (k/ü 17001:001:0149) katastriüksusel asuva tiigiga alates POS 1 edelanurga juures
paiknevast torust. Ühenduskoht on planeeritud Nurme tänava põhjapoolsele küljele (säilib
Nurme tänava alt läbi tulev De200 torulõik). Kuna Nurme tn 11 tiik on puhkeotstarbeline, siis
tuleb paigaldada Nurme tänavale ka lihtsamat sorti õli- ja liivapüüdur, et sademevesi saaks
enne tiiki juhtimist puhastatud. Uue toru ja puhasti väljaehitamine on huvitatud isiku kohustus.
Sademeveesüsteemi kasutusõigus tagatakse servituudilepinguga. Eesvoolu toimimise (tiigi
hooldus, rekonstrueerimine) peab tagama teeniva kinnisasja omanik. Alternatiivne variant on
olemasoleva eesvoolu säilitamine. Eraldi sademeveekanalisatsiooni ei ole planeeringus
kavandatud, see tähendab et sademevesi on planeeritud immutada krundisiseselt pinnasesse.
Sademeveed tuleks suunata vertikaalplaneerimisega ehitatavatest hoonetest ja teedest
eemale, et tagada ehitiste säilimine. Sademevee vooluhulga minimeerimiseks ja ühtlustamiseks
rajada soovituslikult krundisisesed platsid vett läbilaskvatest materjalidest (vältida asfaltkatte
kasutamist) ning mitte oluliselt suurendada mitteläbilaskvate pindade osakaalu. Lisaks
sademevee immutamisele tuleks seda maksimaalselt ka oma krundi piires ära kasutada
Elva linnas Nurme 7 kinnistu detailplaneering
13
(kastmiseks, auto pesemiseks vms). Selleks tuleks sademevett katustelt kokku koguda ja
juhtida ning seejärel taaskasutada. Suublasse juhitav sademevesi peab vastama
keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-,
sademe-, kaevandus-, karjääri-ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse
hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ sätestatud sademevee
saasteainesisalduse piirväärtustele. Sademevee pinnasesse juhtimine veehaarde hooldusalal
on keelatud. Samuti on keelatud sademevee juhtimine ühiskanalisatsiooni. Sademevee
kokkukogumise ja ärajuhtimise lahendus ning hoone lähiümbruse drenaažisüsteem tuleb
täpsustada edasise vertikaalplaneerimise ja projekteerimise käigus.
14.3 Elektrivarustus ja välisvalgustus
Elektrivarustuse tagamine on võimalik nii Nurme tänava õhuliini mastilt kui ka Valga mnt 25a
juurdepääsul paiknevast õhuliini mastilt. Elektrivarustuse planeerimisel on aluseks võetud
Elektrilevi OÜ poolt 06.05.2024 väljastatud tehnilised tingimused nr 472421. Planeeringuala
elektrivarustus on ette nähtud Valga:(Elva) alajaamast., mis paikneb Valga mnt 49 (k/ü
17101:001:0081) katastriüksusel. Nimetatud alajaama fiidril F1 paiknevatest mastidest M9 ja
M19 nähakse ette uutele objektidele välja eraldi 0.4 kV maakaabelliinid. Objektide
elektrivarustuseks planeeritakse kinnistute piiridele 0.4 kV liitumis- ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid
on planeeritud kruntide piiridele teealasse mitmekohalistena. Liitumiskilbid peavad olema alati
vabalt teenindatavad. Elektritoide liitumiskilbist objektini nähakse ette maakaabliga.
Peakaitsmete orienteeruv suurus on 25A. Kogu elektrivõrgu väljaehitamine peab toimuma
vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus
tagada servituudialana.
Krundisisene elektrivarustuse ja välisvalgustuse lahendus antakse edasise projekteerimise
käigus. Valgustid (näiteks hoovis asuvad prožektorid) ei tohi olla suunatud nii, et need
pimestaks liiklejaid ega häiriks naabreid.
14.4 Soojavarustus
Planeeringuala ei kuulu kaugküttepiirkonda. Kruntide soojavarustus on planeeritud lahendada
lokaalküttena. Lubatud on taastuvenergia kasutamine ning kõik lokaalse kütmise viisid ja
kütused (maaküte, õhk-vesi küttesüsteem jne), mille kasutamine on keskkonnanormidega
kooskõlas. Keelatud on keskkonda saastavate raskeõlide ja kivisöe kasutamine.
Detailplaneeringu lahenduses maakütte projekteerimist ja rajamist ette ei nähta, kuid see pole
keelatud. Päikesepaneelide paigaldamine soovitavalt hoone konstruktsiooni osana (katusega
võimalikult samasse tasapinda), mitte eraldi seisvana maapinnal ja need ei tohi häirida liiklust
ega naabreid. Maasoojussüsteemi ja päikesepaneelide rajamisel peavad need vastama
üldplaneeringus sätestatud nõuetele. Hoonete välismõjuga tehnilised seadmed peavad olema
paigaldatud selliselt, et need ei oleks tänavatelt vaadeldavad ja ei eraldaks möödujaile
mõjutusi (õhu puhumine, heitgaaside või vedelike väljutamine, jää teke jms). Seadmete
eelistatud asupaik on maapind või katus. Seadmed peavad olema varjestatud.
14.5 Sidevarustus
Olemasolevad sidetrassid paiknevad nii Nurme tänaval kui ka Valga mnt 25a juurdepääsul.
Elva linnas Nurme 7 kinnistu detailplaneering
14
Vastavalt Telia Eesti AS poolt 09.05.2024 väljastatud telekommunikatsioonialastele tehnilistele
tingimustele nr 38856397 tuleks paigaldada Valga mnt 30 (k/ü 17006:004:0022) juures
paiknevast sidekaevust kuni planeeringualani optiline kaabel. Kuna antud kaev asub
planeeringualast kaugel (u 450 m), siis lahendatakse planeeringuala sidevarustus hoopis
mobiilsidevõrguga.
15. Servituutide vajaduse määramine
Kehtivad servituudid planeeringualal puuduvad. Käesoleva detailplaneeringuga määratakse
vajadus alljärgnevate servituutide seadmiseks (tabel 4). Servituudid seatakse kehtestatud
planeeringu alusel vastavalt asjaõigusseadusele. Servituudialade ulatus määratakse
tehnovõrkudele ja rajatistele neid ümbritseva kaitsevööndi ulatuses. Servituudialad on näidatud
planeeringu joonistel 4 ja 5. Joonise parema loetavuse huvides pole servituutide vajadust
näidatud transpordimaadele.
Tabel 4. Servituutide seadmise vajadus
Teeniv kinnisasi Valitsev isik Servituudi sisu
POS 3 Elektrivõrgu valdaja
Elektrivõrgu valdajal on õigus ehitada ja hooldada
teenival kinnisasjal asuvaid elektripaigaldisi.
Valga mnt T6
(k/ü 17001:001:0031)
Valga mnt 25a
(k/ü 17005:007:0023)
Nurme tänav
(k/ü 17005:007:0058)
Elektrivõrgu valdaja
Elektrivõrgu valdajal on õigus ehitada ja hooldada
teenival kinnisasjal asuvaid elektripaigaldisi.
Nurme tänav
(k/ü 17005:007:0058)
Ühisveevärgi ja
-kanalisatsiooni
valdaja
Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni valdajal on õigus
ehitada ja hooldada teenival kinnisasjal asuvaid
vee- ja kanalisatsioontorustikke ning rajatisi.
Nurme tänav
(k/ü 17005:007:0058)
Nurme tn 11
(k/ü 17001:001:0149)
Sademevee-
kanalisatsiooni
valdaja
Sademeveekanalisatsiooni valdajal on õigus
ehitada ja hooldada teenival kinnisasjal asuvaid
sademeveetorustikke ning rajatisi.
16. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks
Detailplaneeringuga ei kavandata keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse §-i 6 lõigetes 1-4 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise
keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh vee,
pinnase, õhu saastamist, jäätmeteket, müra, vibratsiooni või valgus-, soojus-, kiirgus- ja
lõhnareostust. Kavandatav tegevus ei kuulu ka Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224
"Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
Elva linnas Nurme 7 kinnistu detailplaneering
15
eelhinnang, täpsustatud loetelu" alla. Seega ei ole antud juhul kavandatud tegevuse puhul
kohustuslik keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine ega ka selle tarbeks
eelhinnangu koostamine.
Kavandatava tegevuse elluviimine toob endaga kaasa keskkonna- ja maastiku muutuse ning
inimtegevuse mõju suurenemise. Kavandatava tegevuse elluviimine suurendab vähesel määral
liikluskoormust planeeringualal ja naabruses paiknevatel teedel, kuid arvestades kavandatava
tegevuse mahtu ei ole mõju oluline. Teatav negatiivne lühiajaline mõju võib esineda ka
ehitustegevuse käigus (nt mõju pinnasele ja taimestikule, ehitusjäätmete teke, vibratsioon,
müra, tolm, jäätmed jms). Ehitustegevuse käigus tuleb kinni pidada headest tavadest ja
kõikidest kehtestatud keskkonnakaitselistest nõuetest, ette näha piisavad leevendusmeetmed
ning arvestada, et ehitustegevustest lähtuvad mõjud ei ületaks lubatud piirnorme. Tuleb
järgida, et hoone ja tehnovõrkude rajamise käigus oleks mõjutatud võimalikult väike maa-ala
ning vältida reostuste tekkimist. Tekkivad ehitusjäätmed tuleb nõuetekohaselt teisaldada.
Kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevad keskkonnamõjud on peamiselt lühiajalised,
lokaalsed ja leevendatavad. Kavandatud tegevus ei avalda eeldatavalt olulist mõju ning ei
põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi. Samuti ei sea see ohtu inimese tervist, heaolu,
kultuuripärandit ja vara. Võimalike tekkivate negatiivsete mõjude vähendamiseks tuleb
kasutusele võtta vastavad leevendusmeetmed.
17. Radooniriski vähendamise võimalused
Radoon on värvitu ja lõhnatu looduslik radioaktiivne õhust raskem gaas. Siseõhku tungib
radoon hoone all olevast maapinnast, majapidamisveest ning ehitusmaterjalidest. Peamine
radoonist tulenev risk inimese tervisele on seotud hingamisteede ja kopsuvähiga. Suitsetamine
muudab radooniprobleemi oluliselt hullemaks, sest suitsu enda mõjule lisanduvad
suitsuosakestele kinnitunud radooni tütarproduktide emiteeritud kiirgus ja radoonist tulenev
kiirgus.
Vastavalt Eesti pinnase radooniriski kaardile (2020) on Elva valla kirde ja keskosas kõrge
radoonisisaldus (>50 kBq/m). Radoonisisaldus võib aga varieeruda võrdlemisi väikeste
vahemaade tagant üpriski oluliselt ning seetõttu tuleks planeeritaval maa-alal ka enne
eluhoonete ehitamist kindlaks teha pinnase radooniriski suurus ning tagada radooniohutu
keskkond siseruumides, rakendades vajadusel hoonete projekteerimisel EVS 840:2017
„Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ meetmeid.
Hoonete elu-, puhke- ja tööruumides peab aasta keskmine radoonisisaldus ruumiõhus olema
väiksem kui 200 Bq/m³. Soovitav on teha pinnase mõõtmine enne hoone projekteerimist ja
pärast ehitamist mõne aasta pärast uuesti.
Madala radoonitaseme tagamiseks hoones tuleks kasutusele võtta järgmisi meetmed:
tagada tarindite radoonikindlad lahendused (õhutihedad esimese korruse tarindid ja/või alt
ventileeritav betoonplaatpõrand või maapinnast kõrgemal asuva põrandaaluse
sundventilatsioon);
tagada hoones nõuetekohane ventilatsioon ja regulaarne tuulutamine;
esimese korruse põrandaaluse tuulutamine ja isoleerimise vastava kilega;
hea ehituskvaliteet ja kvaliteetsete materjalide kasutamine.
Elva linnas Nurme 7 kinnistu detailplaneering
16
18. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused
Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmisel on lähtutud Eesti Standardist
EVS 809-1:2002.
Piirkonna keskkonna turvalisuse tõstmiseks tuleks rakendada järgmisi meetmeid:
tuleb tagada hoonete vahel ja ümbruses hea nähtavus ja valgustatus;
üksikelamu krundid eraldada piirdeaedadega;
eraautode parkimine vahetult elamu ees vähendab autodega seotud kuritegude riski;
vastupidavate ehitusmaterjalide, ukse- ja aknaraamide, lukkude jms kasutamine vähendab
sissemurdmiste riski;
tuleb rajada kruntidele selgelt eristatavad juurdepääsud;
tagada ala hea hooldus ja korrashoid, vajalik on pidev järelvalve.
19. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi
kitsendused ning nende ulatus
Planeeringualal piiravad tegevust muud seadustest tulenevad kitsendused, mis on loetletud
alljärgnevalt:
tegevuspiirangud elektripaigaldiste ja sidekommunikatsiooniliinide kaitsevööndites, mis on
kooskõlas määruses „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja
kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ ja ehitusseadustikus sätestatuga;
tegevuspiirangud vee- ja kanalisatsiooni ehitiste kaitsevööndites, mis on kooskõlas
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses ja määruses „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
kaitsevööndi ulatus“ ja ehitusseadustikus sätestatuga;
tegevuspiirangud veehaarde sanitaarkaitsealas, mis on kooskõlas veeseaduses
sätestatuga;
tegevuspiirangud tänava kaitsevööndis, mis on kooskõlas ehitusseadustikus sätestatuga.
20. Planeeringu elluviimise võimalused
Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele. Käesolev
detailplaneering on kehtestamise järgselt aluseks planeeringualal teostatavatele ehituslikele ja
tehnilistele projektidele. Edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad vastama kehtivatele
projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale ning peavad olema kooskõlastatud ja
kontrollitud ehitusseadustikus sätestatule tuginedes.
Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et
kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks
naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Igakordne krundi
omanik peab tagama vastavate meetmetega ehitusseadustiku täitmise, mis nõuab, et ehitis ei
või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda. Samuti
tuleb vältida müra ja vibratsiooni tekitamist ning vee või pinnase saastumist ning ehitisega
seonduva heitvee, suitsu ja tahkete või vedelate jäätmete puudulikku ärajuhtimist. Ehitamise või
kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt.
Elva linnas Nurme 7 kinnistu detailplaneering
17
Elva valla ja Nurme tn 7 kinnistu omaniku (edaspidi: Huvitatud isik) vahel on 05.09.2023
sõlmitud haldusleping nr 13-16/63, millega on antud detailplaneeringukohase tehnilise
infrastruktuuri väljaehitamine ja väljaehitamise rahastamise õigus üle Huvitatud isikule.
Planeeringu elluviimisega ei kaasne Elva vallale kohustust detailplaneeringukohaste rajatiste
väljaehitamiseks ega vastavate kulude kandmiseks. Peale detailplaneeringu kehtestamist on
Huvitatud isiku kohustus teostada esmalt detailplaneeringus ettenähtud
maakorraldustoimingud.
Huvitatud isik kohustub ehitama oma kulul välja detailplaneeringukohased toimivad ja
otstarbekohaselt kasutatavad järgmised tehnorajatised ja mahasõidud:
vastavalt piirkonna vee-ettevõtjaga sõlmitavale liitumislepingule ühisveevärgi ja -
kanalisatsioonirajatised ka selles osas, mis jäävad detailplaneeringualast väljapoole, kuid
mis teenindavad detailplaneeringuala (sh torustik, liitumispunktid, vajadusel
reoveepumpla);
pinnase- ja sademevee ärajuhtimise süsteemi kuni eesvooluni ka selles osas, mis jääb
detailplaneeringualast väljapoole, kuid mis teenindab detailplaneeringuala;
elektrivarustuse ka selles osas, mis jääb detailplaneeringualast väljapoole, kuid mis
teenindab detailplaneeringuala;
kõvakatendiga mahasõidud detailplaneeringuga moodustatud kruntidele avalikult
kasutatavalt teelt.
Lisaks kohustub huvitatud isik:
hüvitama detailplaneeringukohaste rajatiste projekteerimise, ehitamise ja
ehitusjärelevalvega seotud kulud ning vajadusel notariaalsete tehingutega kaasnevad
kulud ja riigilõivud;
sõlmima vajalikud servituudi seadmise lepingud (sh seadma vastavaid märkeid
kinnistusraamatusse);
mitte taotlema detailplaneeringuga kavandatud hoonete (elamute) ehitusluba seni, kuni on
rajatud kehtivale detailplaneeringule vastav tehniline infrastruktuur (lepingu punktid 1.2 ja
3.1.9) ning rajatistele on väljastatud kasutusload või vastavad dokumendid, mis tõendavad
rajatise vastuvõtmist;
enne detailplaneeringu alal paikneva Huvitatud isiku omandis oleva kinnistu või
hoonestusõiguse võõrandamist täitma lepinguga võetud kohustused ise või andma need
üle kinnistu või hoonestusõiguse omandaja(te)le või täitma need kohustused pärast
võõrandamist ise, fikseerides selle vastavalt eeltoodule võõrandamislepingu(te)s. Kui
Huvitatud isik ei ole enne kinnistu või hoonestusõiguse võõrandamist lepinguga võetud
kohustusi täitnud ja ei anna neid üle kinnistu või hoonestusõiguse omandaja(te)le, on
Huvitatud isik kohustatud ise täitma lepingust tulenevad kohustused, fikseerides selle
võõrandamislepingu(te)s. Huvitatud isik kohustub kirjalikult vallale teatama
detailplaneeringu alal paikneva kinnistu või hoonestusõiguse võõrandamisest
kolmanda(te)le isiku(te)le, edastama vallale kinnistu uu(t)e omaniku/omanike
kontaktandmed ning kinnitama, et ei andnud lepingust tulenevaid kohustusi üle ning
täidab need ise. Lepingust tulenevate kohustuste täitmisel ja kohustuste üleandmisel peab
olema tagatud järjepidevus.
Detailplaneeringuga kavandatud hoonetele (elamud) ei väljastata ehitusluba seni, kuni on
Elva linnas Nurme 7 kinnistu detailplaneering
18
rajatud detailplaneeringule vastav tehniline infrastruktuur (mahasõidud kruntidele, hooneid
teenindavad tehnovõrgud). Enne hoonetele ehitusloa taotlemist tuleb hoonete eskiislahendus
esitada vallavalitsusele kooskõlastamiseks.
Elva linnas Nurme 7 kinnistu detailplaneering
19
B KOOSKÕLASTUSTE JA PLANEERINGUGA
NÕUSOLEKUTE KOKKUVÕTE
Detailplaneeringu koostamisel tehtud koostöö valitsusasutustega, tehnovõrguvaldajate ja
naaberkruntide omanikega on toodud tabelis 5. Tabelit täpsustatakse edasise projekteerimise
käigus.
Tabel 5. Koostöö ja kooskõlastuste kokkuvõte
Jrk Ametiasutus/
kinnistu omanik
Kuupäev Nõusoleku asukoht Nimi ja ametinimi
1 Elektrilevi OÜ 07.01.2025 Lisade kaustas, lk Maie Erik
Märkused: Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.
2 AS Emajõe Veevärk 15.01.2025 Lisade kaustas, lk Rauno Ränkel
Märkused: Üle vaadatud. Järgnevad projekti staadiumid kooskõlastada täiendavalt AS-iga Emajõe
Veevärk. Ülevaatamise otsus kehtib 2 aastat.
3 Päästeameti Lõuna
päästekeskus
Lisade kaustas, lk
Märkused:
4 Lisade kaustas, lk
Märkused:
5 Lisade kaustas, lk
Märkused:
6 Lisade kaustas, lk
Märkused:
Elva linnas Nurme 7 kinnistu detailplaneering
20
C JOONISED JA PLANEERINGUT ILLUSTREERIVAD
MATERJALID (DIGITAALSELT ERALDI FAILIDENA)
Joonis 1. Situatsiooniskeem ____________________________________________ M 1:10000
Joonis 2. Olemasolev olukord ____________________________________________ M 1:500
Joonis 3. Kontaktvööndi analüüs _________________________________________ M 1:2000
Joonis 4. Põhijoonis ____________________________________________________ M 1: 500
Joonis 5. Tehnovõrkude joonis ___________________________________________ M 1: 500
Joonis 5. Mahuline illustratsioon ____________________________________________skeem
Elva linnas Nurme 7 kinnistu detailplaneering
21
D LISAD
1. Detailplaneeringu algatamise avaldus ________________________________ (11.07.2023)
2. Detailplaneeringu leping algatamise eelne ____________________________ (05.09.2023)
3. Elva Vallavalitsuse korraldus nr 482 "Elva linnas Nurme 7 kinnistu detailplaneeringu
algatamine ________________________________________________________ (12.09.2023)
4. Elva Vallavalitsuse kiri nr 6-1/7-3 _____________________________________ (15.09.2023)
5. Elva Vallavalitsuse kiri nr 6-1/7-4 _____________________________________ (15.09.2023)
6. Elva Vallavalitsuse kiri nr 6-1/7-5 _____________________________________ (15.09.2023)
7. Elva Vallavalitsuse kiri nr 6-1/7-6 _____________________________________ (15.09.2023)
8. Elva Vallavalitsuse kiri nr 6-1/7-2 _____________________________________ (18.09.2023)
9. Detailplaneeringu algatamise teade Ametlikes Teadaannetes ___________ (18.09.2023)
10. Detailplaneeringu algatamise teade Elva valla lehes __________________ (25.09.2023)
11. Detailplaneeringu algatamise teade Elva valla veebilehel __________ (september 2023)
12. Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 472421 _______________________ (06.05.2024)
13.Telia Eesti AS telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 38855397
__________________________________________________________________ (09.05.2024)
14. AS Emajõe Veevärk tehnilised tingimused nr TT-24-00129 _____________ (24.05.2024)
15. Elektrilevi OÜ projekti kooskõlastus nr 9797632429 ___________________ (07.01.2025)
16. AS Emajõe Veevärk ülevaatamise otsus nr 25-01912 __________________ (15.01.2025)
ELVA VALLAVALITSUS
Kesk 32, 61507 Elva linn telefon: 730 9880 a/a EE212200001120112068 Swedbank Elva vald, Tartumaa e-post: [email protected] a/a EE291010102018767003 SEB pank reg nr 77000170
Päästeamet Meie 17.01.2025 nr 6-1/7-8 Lõuna päästekeskus [email protected] Elva linnas Nurme 7 kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamiseks esitamine Elva Vallavalitsuse 12.09.2023 korraldusega nr 482 algatati Elva linnas Nurme 7 kinnistu detailplaneering. Detailplaneeringualal moodustatakse kolm elamukrunti ning kruntidele määratakse ehitusõigus üksikelamu ja abihoone püstitamiseks. Lahendatakse juurdepääsud, tehnovõrgud, parkimine ning heakorra- ja haljastustingimused. Planeerimisseaduse § 133 lg 1 alusel esitame Teile kooskõlastamiseks Ruumi Grupp OÜ poolt koostatud detailplaneeringu (töö nr DP-19/02-2024) „Elva linnas Nurme 7 kinnistu detailplaneering“. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Margus Ivask arendusjuht Lisa: Ruumi Grupp OÜ töö nr DP-19/02-2024 „Elva linnas Nurme 7 kinnistu detailplaneering“. Maarika Uprus 527 1860 [email protected]
Saatja: <[email protected]>
Saadetud: 21.01.2025 15:11
Adressaat: PÄA Lõuna <[email protected]>
Teema: 6-1/7-8 Kiri päästeametile Elvas Nurme 7 detailplaneeringu esitamine
kooskõlastamiseks
Manused: Kiri päästeametile Elvas Nurme 7 detailplaneeringu esitamine koo.asice
TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada!
Ruumi Grupp OÜ
Mäe 24, 51008 Tartu
Reg. nr 12042771
Töö nr: DP-19/02-2024
Elva linnas Nurme 7 kinnistu detailplaneering
Asukoht:
Elva linn, Elva vald, Tartu maakond
Planeeringu koostamise korraldaja:
Elva Vallavalitsus
Huvitatud isik:
René Männiste
Planeerija:
Egle Heero
Tartu
2025
Elva linnas Nurme 7 kinnistu detailplaneering
2
SISUKORD
A SELETUSKIRI _______________________________________________________________ 3
1. Detailplaneeringu koostamise alused ja eesmärk __________________________________ 3
2. Detailplaneeringu koostaja _____________________________________________________ 3
3. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid _______________________________ 3
4. Olemasoleva olukorra iseloomustus _____________________________________________ 4
5. Planeeringuala lähipiirkonna funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed _______________ 5
6. Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele ja planeeringulahenduse põhjendus _ 6
7. Planeeritava ala kruntideks jaotamine ____________________________________________ 7
8. Krundi ehitusõigus ____________________________________________________________ 8
9. Krundi hoonestusala piiritlemine _________________________________________________ 8
10. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus ___________________________________ 9
11. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded ______________________________________ 9
12. Ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine __________________________________10
13. Haljastuse, vertikaalplaneerimise ja heakorra põhimõtted ___________________________10
14. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad ____________________________________________11
14.1 Veevarustus- ja tuletõrjeveevarustus________________________________________ 11
14.2 Kanalisatsioon, sademevesi ja drenaaž _____________________________________ 12
14.3 Elektrivarustus ja välisvalgustus ___________________________________________ 13
14.4 Soojavarustus __________________________________________________________ 13
14.5 Sidevarustus ___________________________________________________________ 13
15. Servituutide vajaduse määramine _______________________________________________14
16. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks ____________________14
17. Radooniriski vähendamise võimalused __________________________________________15
18. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused _____________________________16
19. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning
nende ulatus ____________________________________________________________________16
20. Planeeringu elluviimise võimalused _____________________________________________16
B KOOSKÕLASTUSTE JA PLANEERINGUGA NÕUSOLEKUTE KOKKUVÕTE ___________ 19
C JOONISED JA PLANEERINGUT ILLUSTREERIVAD MATERJALID (DIGITAALSELT ERALDI
FAILIDENA) ____________________________________________________________________ 20
Joonis 1. Situatsiooniskeem ___________________________________________ M 1:10000
Joonis 2. Olemasolev olukord ____________________________________________ M 1:500
Joonis 3. Kontaktvööndi analüüs ________________________________________ M 1:2000
Joonis 4. Põhijoonis ____________________________________________________ M 1: 500
Joonis 5. Tehnovõrkude joonis ___________________________________________ M 1: 500
Joonis 5. Mahuline illustratsioon ____________________________________________skeem
D LISAD ____________________________________________________________________ 21
Elva linnas Nurme 7 kinnistu detailplaneering
3
A SELETUSKIRI
1. Detailplaneeringu koostamise alused ja eesmärk
Detailplaneeringu koostamise aluseks on Elva Vallavalitsuse 12.09.2023 korraldus nr 482 „Elva
linnas Nurme 7 kinnistu detailplaneeringu algatamine.“
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on planeeringuala kruntimise ja kruntidele
üksikelamute püstitamise võimalikkuse väljaselgitamine. Juurdepääsude, tehnovõrkude,
parkimise ja haljastuse põhimõtete määramine ning servituutide seadmise määramise
vajaduse märkimine. Detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)
vajadus puudub.
Planeeritav ala asub Tartu maakonnas Elva vallas Elva linnas. Planeeringuala hõlmab Nurme tn
7 (k/ü 17005:007:0059, pindala 3992 m², 100% elamumaa) kinnistut. Planeeringuala suurus on
ca 0.4 ha.
Käesoleval ajal puudub planeeringuala hõlmav kehtiv detailplaneering. Vastavalt Elva valla
üldplaneeringule (kehtestatud Elva Vallavolikogu 06.05.2024 otsusega nr 121) on planeeritava
ala maakasutuse juhtotstarbeks määratud väikeelamu maa-ala, mis on üksikelamu,
kaksikelamu, erandjuhtumil linnaehitusliku sobivuse korral kaalutlusotsuse alusel otsustades ka
ridaelamu ja elamute vahelise välisruumi ning muu elamuid teenindava maakasutuse
juhtotstarbega maa-ala. Kruntide moodustamiseks ja ehitusõiguse määramiseks on vajalik
koostada detailplaneering. Algatatav detailplaneering on üldplaneeringuga kooskõlas.
Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on Nurme tn 7 geodeetilise uuringu joonis
geodeetiline alusplaan täpsusastmega M 1:500. Koostaja WeW OÜ (reg nr: 10213694, MTR:
EG10213694-0001, töö nr: GEO-148-23, 24.07.2023). Koordinaadid on L-EST 97 süsteemis,
kõrgused EH2000 süsteemis.
2. Detailplaneeringu koostaja
Planeeringu koostaja on Ruumi Grupp OÜ, planeerija Egle Heero (maastikuplaneerimine ja -
disain, keskkonnatehnika õppekava, TTÜ Tartu Kolledž, MSc 2015). Planeeringu koostamise
korraldaja on Elva Vallavalitsus.
3. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid
Riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/29 kehtestatud „Tartumaa
maakonnaplaneering 2030+“;
Elva Vallavolikogu 24.04.2017 otsusega nr 1-3/18 kehtestatud „Elva linna üldplaneering“;
Elva Vallavolikogu 06.05.2024 otsusega nr 121 kehtestatud „Elva valla üldplaneering“;
Planeerimisseadus (jõustunud 01.07.2015);
Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015);
Elva linnas Nurme 7 kinnistu detailplaneering
4
Muud kehtivad standardid, määrused ja seadused.
Detailplaneeringu koostamisel ja vormistamisel on arvestatud Rahandusministeeriumi poolt
2013. aastal koostatud juhendiga „Ruumilise planeerimise leppemärgid“, Riigihalduse ministri
17.10.2019 vastu võetud määrusega nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele
esitatavad nõuded“ ning juhendmaterjalidega, mis on kättesaadavad veebilehtedel:
http://planeerimine.ee/.
4. Olemasoleva olukorra iseloomustus
Planeeringuala asub Elva linna edelaosas Nurme tänava põhjapoolsel küljel. Olemasolev
maakasutuse sihtotstarve on 100% elamumaa. Planeeringuala asukoht on näidatud
situatsiooniskeemil (joonis 1) ning olemasolev olukord on kajastatud joonisel 2.
Foto 1. Vaade planeeringualale (august 2023, Google’i tänavavaade)
Planeeringuala on hoonestamata. Ehitisregistri andmetel olemasolevad hooned ja rajatised
puuduvad. Geodeetilise alusplaani kohaselt paikneb maa-alal väike kasutusest väljas olev
kõrvalhoone suurusega 16.5 m 2
.
Planeeritav ala on kõlvikuliselt arvel õue-, metsa-, rohumaa ja muu maana. Maa-alal on
läbiviidud raie, mistõttu pool alast on raiesmik ja pool rohumaa. Lisaks asub planeeringualal
väike tiik. Esineb hajali ja gruppides paiknevat kõrghaljastust, kus domineerivaks on lehtpuud,
kuid esineb ka okaspuid ja üks viljapuu. Planeeringualal puuduvad kõvakattega teed ja platsid.
Ala põhjaosas on mõned vanad võrkpiirded, olemasolevaid piirdeid on ka kõrvalkruntidel.
Muud olulisemad rajatised ja väikevormid puuduvad.
Reljeef on planeeringualal pigem ebatasane, languga loode suunas. Esineb mitmeid valle ja
nõlvakuid. Suurim kõrguste erinevus planeeringuala erinevate osade vahel on ca 3.3 m
(absoluutkõrgused 58.70-62.03 m). Ala kõrgeim koht asub planeeringuala lõunaosas ning
madalaim koht planeeringuala loodenurgas. Tegemist on kaitstud põhjaveega alaga.
Olemasolevad liitumised tehnovõrkudega planeeringualal puuduvad. Lähim alajaam
Angaste:(Elva) paikneb Angaste alajaama (k/ü 69403:004:0261) katastriüksusel. Lähiümbruses
Elva linnas Nurme 7 kinnistu detailplaneering
5
puudub kaugküttevõrgustik. Sademeveekanalisatsioon on välja ehitatud Nurme tn 8a (k/ü
17001:001:0064) katastriüksusele, mille eesvooluks on planeeringualal paiknev tiik. Nurme
tänaval kulgevad ühisveevärgi ja –kanalisatsioonitorustikud ning sidetrassid. Elektri
madalpingeõhuliin kulgeb samuti mööda Nurme tänavat, kuid lõppeb planeeringuala
lõunanurgas. Valga mnt T6 transpordimaal kulgevad sidetrassid ja elektri madalpingeõhuliin.
Planeeringuala keskosa läbib mittetöötav sidekanalisatsioon.
Planeeringuala lõunaosale ulatub vastavalt majandus- ja taristuministri 25.06.2015 vastu võetud
määrusele nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi
tähistusele esitatavad nõuded“ §10-le madalpinge (kuni1 kV) õhuliini kaitsevöönd ulatusega 2
m mõlemal pool liini telge ja õhuliini mastitõmmitsa kaitsevöönd 1 m selle projektsioonist.
Elektriliinide kasutamiseks ja hooldamiseks tuleb sõlmida servituudilepingud.
Lisaks ulatub maa-alale puurkaevu (PRK0006938) sanitaarkaitsevöönd ulatusega 50 m,
vastavalt Keskkonnaministri 16.12.1996 määrusele nr 61 „Veehaarde sanitaarkaitseala
moodustamise ja projekteerimise kord ning sanitaarkaitsealata veevõtukoha hooldusnõuded
põhjavee kaitseks“. Puurkaev paikneb Valga mnt 25b (k/ü 17005:007:0026) katastriüksusel.
Vastavalt ehitusseadustiku §-le 71 ulatub planeeritavale maa-alale tänava kaitsevöönd, mille
laius on äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10 meetrit.
Planeeringualal ega lähialal ei paikne muid kultuurimälestisi, Natura 2000 võrgustiku alasid ega
teisi maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida planeeringuga
kavandatav tegevus võib mõjutada.
5. Planeeringuala lähipiirkonna funktsionaalsed ja linnaehituslikud
seosed
Planeeringuala asub Elva valla idaservas Elva linnas Kruusa asumis. Kruusa asum paikneb
Elva linna edelosas ja piirneb põhjas Verevi asumiga, idas Kadaka asumiga, kagus Käärdi
asumiga ning Kalme ja Käo külaga. Planeeritav maa-ala paikneb tiheasustusega väikeelamute
piirkonnas. Kontaktvööndi olulisemateks funktsioonideks on elamumaa ja üldkasutatav maa.
Planeeritav ala on vahetult ümbritsetud peamiselt hoonestatud elamumaadega. Planeeringuala
piirinaabrid on esitatud tabelis 1 ja kontaktvööndi analüüs on esitatud joonisel 3.
Juurdepääs planeeringualale on tagatud kahelt avalikult kasutatavalt teelt: lõuna poolt Nurme
tänavalt (nr 1700128) ja põhja poolt Valga maantee 25a juurdepääsu (nr 1700227) kaudu, mis
on tupiktee. Teed on kahesuunalised, kõvakattega ja ca 4 m laiused. Juurdepääs Nurme
tänavale on Betooni tänavalt (nr 1700011) ja Kruusa tänavalt (nr 1700073) ning juurdepääs
Valga maantee 25a juurdepääsule on otse Valga maanteelt (nr 1700224). Tihedama liiklusega
Valga maantee (nr 1700224) on planeeringualast ca 90-220 m kaugusel.
Lähim ühistranspordipeatus (Lille) asub ca 250-570 m kaugusel Valga maanteel. Nurme
tänaval ja planeeringuala lähipiirkonnas on välja ehitatud tänavavalgustus. Kergliiklustee on
eraldi välja ehitatud Valga maanteele, muudel lähipiirkonna tänavatel eraldi kõnniteid pole.
Olulisemad sotsiaalobjektid asuvad kesklinna asumis.
Planeeringualal lähiümbruses kehtestatud planeeringute nimetused, numbrid ja
põhilahendused on esitatud joonisel 3. Planeeringute peamiseks eesmärgiks on olnud
Elva linnas Nurme 7 kinnistu detailplaneering
6
elamukruntide moodustamine. Lähipiirkonnas on elamumaade krundid valdavalt juba
hoonestatud. Koostatava detailplaneeringu puhul on eelkõige aluseks võetud Elva linnas Valga
mnt 47 kinnistu detailplaneering (keht. Elva Vallavalitsuse 15.06.2021 korraldusega nr 374), mis
on neist kõige ajakohasem ning millega terviku moodustamine on kõige olulisem.
Planeeringutega määratud põhilised ehitustingimused ja arhitektuurinõuded kontaktvööndis on
üldjoontes järgnevad: krundi suurused 1569-2176m 2
, ehitisealune pind 225-350 m 2
, suurim
lubatud hoonete arv krundil 2-3, suurim lubatud korruselisus 2, lubatud maksimaalne kõrgus
põhihoonetel 8.5-10 m ja abihoonetel 5-6 m, katusekalle 20-45°/25-45°/15-45°, katuse harjajoon
vaba, piirdeaia lubatud kõrgus 1.2-1.5 m. Välisviimistluses on keelatud kasutada imiteerivaid
materjale nagu plastvooder, erksaid häirivaid värvitoone, ümarpalki, viimistluseta plekki ja
väikeplokke. Eelistada tuleks looduslähedasi ja piirkonda sobivaid materjale (puit, kivi, klaas ja
krohv, viimistletud metall ja betoon) ja katusekattematerjalidena katusekivi ning katuseplekki.
Eelistada tuleb kas viil-, kald- või kelpkatust. Kohustuslik ehitusjoon puudub või paralleelne
tänavaga.
Nurme tänava olemasolev hoonetus on küllaltki eriilmeline, kasutatud on näiteks erinevaid
katusekaldeid, kuid gruppidena vaadeldes on need pigem sarnased. Ehitusjoon on üldjuhul
ligikaudu 4-5 m kaugusel teemaast ja põhihooned esifassaadidega tänava poole suunatud, v.a
Nurme tänava lõunaküljel, kus hooned joondatud tänavaga diagonaalselt.
Tabel 1. Planeeringuala piirinaabrid
Tunnus Katastriüksuse sihtotstarve
Valga mnt 27 (k/ü 17005:007:0038) elamumaa 100%
Valga mnt 27a (k/ü 17005:007:0013) elamumaa 100%
Valga mnt 29 (k/ü 17005:007:0034) elamumaa 100%
Nurme tn 5 (k/ü 17005:007:0033) elamumaa 100%
Nurme tänav (k/ü 17005:007:0058) transpordimaa 100%
Nurme tn 11 (k/ü 17001:001:0149) üldkasutatav maa 90% veekogude maa 10%
Valga mnt T6 (k/ü 17001:001:0053) transpordimaa 100%
6. Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele ja
planeeringulahenduse põhjendus
Tartumaa maakonnaplaneeringus 2030+ ja selle lisades on planeeringuala määratletud kui
olemasolev tiheasum, mis on asustuse arendamiseks eelistatav ala, mida iseloomustab
hoonestuse kompaktsus ja sidus tänavavõrk ning ühised tehnovõrgud. Planeeringuala pole
maakonnaplaneeringus ega selle lisades määratletud kui väärtuslik maastik ega rohevõrgustiku
osa, seega planeeritaval tegevusel puudub vastuolu maakonnaplaneeringuga.
Elva valla üldplaneeringus on planeeringuala määratletud kui detailplaneeringu koostamise
kohustusega väikeelamu maa-ala, mis on üksikelamu, kaksikelamu, erandjuhtumil
linnaehitusliku sobivuse korral kaalutlusotsuse alusel otsustades ka ridaelamu ja elamute
vahelise välisruumi ning muu elamuidteenindava maakasutuse juhtotstarbega (mänguväljakud,
kohalikud väikepoed, lastehoid jne) maa-ala.
Elva linnas Nurme 7 kinnistu detailplaneering
7
Üldplaneeringuga seatud olulisemad tingimused on järgnevad:
Hoonete arhitektuursetes lahendustes tuleb järgida ennekõike piirkonnale omaseid
ehitusmahte ja hoonete vorme;
Parkimine lahendatakse maaüksuse siseselt vastavalt kehtivale parkimisnormile ja
piirkonnaliikuvuse omapärale;
Kõvakattega alad maaüksusel ei või olla kokku suuremad, kui maaüksuse haljastatav osa;
Tänavapoolsel küljel on lubatud suurim piirde kõrgus 1.5 m, piire peab olema avaustega
või läbipaistev ning sobituma kokku naabruses olevate piiretega, sh ka kõrguslikult;
Põhihoone peab olema tänava poolses küljes või väljakujunenud ehitusjoonel;
Maaüksusel võib olla kokku üks põhihoone ja kaks abihoonet;
Kõrghaljastuse minimaalne protsent on 15% elamu ehitamise korral;
Suurim lubatud ehitisealune pind on 35% maaüksuse pindalast;
Maaüksuse vähim lubatud suurus uue üksikelamukrundi moodustamisel on 1200 m 2
;
Üksikelamu maksimaalne kõrgus maapinnast on kuni 9 m.
Planeeringu koostamise ajal puudub planeeringuala hõlmav kehtiv detailplaneering
Käesolev planeering järgib üldjoontes kõrgema taseme strateegilisi dokumente ja piirkonnas
väljakujunenud põhimõtteid ning varasemalt lähiala elamumaadele planeeritud ehitusõiguse
näitajaid. Kuna planeeritava ala kontaktvööndis asub olemasolevaid elamuid ning
üldplaneeringu järgi on ala määratud väikeelamu maa-alaks, siis on olemasoleva elamurajooni
teeäärsele alale kolme uue üksikelamu püstitamine kooskõlas üldisema maakasutuse ja
piirkonna arengusuundadega. Uushoonestus seotakse olemasoleva tehnilise taristu ja
asustuse ning planeeritakse mahus, mis ei ole käsitletav kui suuremahuline elamuarendus.
Arvestatakse olemasoleva hoonestustihedusega ja krundid kavandatakse üldplaneeringuga
seatud miinimumsuuruse järgi. Planeeritud kruntide suurused haakuvad võrreldes praegusega
paremini kontaktvööndis asuvate elamumaa kruntide suurustega ja ala hoonestamine aitab
kujundada ühtset tänavajoont. Planeeringulahendusega välja pakutud krundid on kõik
ühenduses Nurme tänavaga, et uued hooned oleks võimalik ühendada Nurme tänaval
kulgevate tehnovõrkudega. Kuna planeeritav maa-ala on kolmnurkse kujuga ja sellest
tulenevalt ka osad planeeritud krundid on kolmnurkse kujuga, siis see takistab ühtse
kohustusliku ehitusjoone kavandamist, kuid planeeritud hooned peavad siiski paikneva ühtselt
Nurme tänava poolses küljes, et moodustuks omavahel kokku sobiv tervik. Planeeringuala
hoonestamisega ei kaasne piirkonna ebaproportsionaalset tihenemist ega piirkonnale
mitteomast hoonestuslaadi ega ületata eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust. Eeltoodust
tulenevalt on planeeringuga püstitatud eesmärk ja planeeringulahendus kooskõlas valla
üldisemate arengusuundadega ning planeeritud hoonestus on keskkonda sobilik. Koostatavas
detailplaneeringus arvestatakse üldjoontes üldplaneeringuga sätestatud tingimustega.
7. Planeeritava ala kruntideks jaotamine
Planeeringuga moodustatakse kolm elamumaa krunti. Planeeritavad krundi piirid, pindala ja
sihtotstarve on toodud põhijoonisel (joonis 4). Andmed kruntide moodustamiseks on esitatud
põhijoonisel ning tabelis 2.
Elva linnas Nurme 7 kinnistu detailplaneering
8
Tabel 2. Andmed kruntide moodustamiseks
POS
Krundi planeeritud
sihtotstarve ja
osakaalu % (DP
liikides)
Krundi
planeeritud
suurus
Moodustatakse
kinnistutest (k/ü)
Jagatava
kinnistu
suurus
Jagatava kinnistu senine
sihtotstarve ja osakaalu
% (DP liikides)
1 EP 100% 1300 m 2
Nurme tn 7
(17005:007:0059)
3992 m² EP 100% 2 EP 100% 1392 m 2
3 EP 100% 1300 m 2
*Krundi kasutamise sihtotstarve: EP – üksikelamu maa;
8. Krundi ehitusõigus
Kavandatud kruntide ehitusõigus on näidatud põhijoonisel (joonis 4) toodud tabelis.
Ehitusõigusega on määratud krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim lubatud
ehitisealune pind, hoonete suurim lubatud arv ning hoonete lubatud maksimaalne kõrgus.
Ehitisealuse pinna ja hoonete suurima lubatud arvu sisse arvestatakse nii
ehitusloakohustuslikud kui ka ehitusloakohustuseta hooned (sh 20 m 2
ehitisealuse pinnaga ja
alla 5 m kõrgused väikeehitised).
Põhihoonete ehitisealune pind on kuni 200 m², selle ehitisealust pinda võib suurendada, kui
see on kokku ehitatud kõrvalhoonetega, mis on põhihoonest madalamad.
Krundil POS 1 paiknev olemasolev kõrvalhoone lammutatakse.
Krundi suurim lubatud täisehitusprotsent on kuni 30%.
Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“
kohaselt on planeeritud ehitiste kasutamise otstarve:
11101 – üksikelamu
11103 – suvila
12744 – abihoone
9. Krundi hoonestusala piiritlemine
Detailplaneeringuga on määratud hoonestusala, mille piires võib rajada ehitusõigusega
määratud hooneid (sh väikeehitisi). Väljapoole hoonestusala on hoonete püstitamine keelatud,
kuid lubatud on maapealsete rajatiste ehitamine (nt jalgrataste varjualused, prügimajad), kuid
nende ehitamisel naaberkinnistu piirile lähemale kui 4 m on vajalik kinnistuomaniku kirjalik
nõusolek ja nende püstitamisel ei tohi rikkuda tuleohutusnõudeid.
Hoonestusalade kavandamisel on lähtutud olemasolevast olukorrast, kujadest ja
planeeringualal olevatest piirangutest. Hoonestusalad on kavandatud krundi piirist 4-5 m
kaugusele, et tagada võimalikult suur hoonestusala ja paindlikud ehitiste paigutamise
võimalused. Kohustuslikku ehitusjoont pole määratud.
Elva linnas Nurme 7 kinnistu detailplaneering
9
Kavandatud hoonestusalade piiritlemine, nende sidumine krundipiiridega ning võimalik
hoonete paiknemine on näidatud põhijoonisel (joonis 4). Planeeritud hoonete täpne
ehitisealune pind ning paiknemine selgub ehitusprojektiga.
10. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus
Planeeringuala on lõunast piiritletud Nurme tänavaga, mille kaudu on planeeritud juurdepääsud
kruntidele.
Orienteeruvad juurdepääsude asukohad kruntidele ja põhimõtteline juurdepääsutee lahendus
koos parkimisega on näidatud põhijoonisel (joonis 4). Igale krundile on lubatud kavandada
ainult üks juurdepääs, kuid keelatud ei ole tagumiste jalgväravate rajamine. Tänavalt krundile
juurdepääsu laius ei tohi ületada 4 m.
Planeeringualale ulatuvad Ehituseadustiku § 71 kohaselt tänava kaitsevööndid, mille laius
äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni 10 meetrit. Käesolevas detailplaneeringus on
hoonestusalad kavandatud osaliselt tänava kaitsevööndisse, et oleks võimalik järgida
olemasolevat väljakujunenud ehitusjoont.
Parkimine lahendatakse krundisiseselt vastavalt Eesti Standardile “Linnatänavad“ EVS
843:2016. Planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist liiklussageduse kasvu. Tabelis 3 on
näidatud minimaalne parkimiskohtade vajadus. Planeeritud parkimiskohtade arv alal on kokku
9.
Tabel 3. Parkimiskohtade arvutus
Elamu liik Elamu asukoht
Eramu
Linnakeskus Korruselamute ala Väike-elamute ala
Uus Olev Uus Olev Uus Olev
2 2 2 2 3 3
11. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded
Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste
kujadega, lähtudes siseministri 30.03.2017 määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded“. Minimaalne hoonete vaheline kuja peab olema 8 m. Ühe kinnistu piires
võib lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi kui sellised hooned on samast
tuleohutusklassist. Juhul, kui hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine
tagada ehituslike või muude abinõudega.
Ehitise tuleohutusest lähtuvalt on olemasolevad ja planeeritavad eluhooned I kasutusviisiga
hooned. Hoonete minimaalne tulepüsivusklass on vastavalt hoone kasutusviisile, kõrgusele ja
korruselisusele määratud TP3. Ehitise täpne tulepüsivusklass määratakse vastavalt kehtivatele
tuleohutusnõudeid käsitletavatele normidele edasise projekteerimise käigus.
Päästemeeskonnale tuleb tagada päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks
juurdepääs ettenähtud päästetehnikaga, arvestades EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa
7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ toodud nõudeid.
Elva linnas Nurme 7 kinnistu detailplaneering
10
12. Ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine
Planeeringuga on määratud ehitistele põhilised arhitektuurinõuded. Arhitektuurinõuete
seadmisel on lähtutud lähipiirkonnas olemasolevast ja planeeritud hoonestusest ning
üldplaneeringust. Ehitised tuleb projekteerida ning ehitada hea ehitustava, üldtunnustatud
linnaehituslike ja jätkusuutlike põhimõtete järgi. Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda
tingimusest, et nende arhitektuur peab olema kõrgetasemeline, kaasaegne ning keskkonna
arhitektuurset kvaliteeti parandav. Hooned peavad sobima ümbritsevasse keskkonda ja
moodustama oma suuruse, kõrguse ja asukohaga ruumilise rütmi. Rajatavad hooned,
abihooned, piirdeaed ja teised rajatised peavad olema visuaalselt terviklikud ja ühtse
arhitektuurse keelega.
Hoone põhimaht tuleb paigutada Nurme tänava poolsele küljele, paralleelselt Nurme tänavaga.
Abihoonete planeerimisel peavad need sobituma põhihoone arhitektuuriga ning neid ei ole
lubatud ehitada põhihoone tänavapoolsest fassaadist ettepoole (need peavad paiknema
põhihoonest taga pool maaüksuse sügavuses). Maksimaalne lubatud korruselisus: põhihoonel
2 korrust ja abihoonel 1 korrus. Lubatud katusekalde vahemik 0-45 O
(soovitavalt viil-, kald- või
kelpkatus). Katusekatte materjalidest on soovitatavad katusekivid, katuseplekk,
bituumenkatuseplaadid või rullmaterjal. Välisviimistluses kasutada looduslikke ja ümbrusega
sobivaid materjale (puit, kivi, krohv, tellis, betoon, klaas), mille valikul jälgida piirkonna üldist
miljööd. Keelatud on madalakvaliteedilised imiteerivad materjalid ja välisvooderduseta
ümarpalkmajad. Värvilahenduses eelistada naturaalseid ümbruskonda sobivaid värvitoone.
Planeeringuala hooned lahendada soovituslikult sarnases stiilis ning sarnase
materjalikasutusega, et saavutada terviklikkus. Tagada tuleb hoonestuse tasakaalustatud
välisviimistluse lahendus.
13. Haljastuse, vertikaalplaneerimise ja heakorra põhimõtted
Planeeringualal on esineb olemasolevat kõrghaljastust, mida tuleb maksimaalselt säilitada.
Puid tohib likvideerida ehitisealuse pinna ulatuses, selle vahetus ümbruses ning
juurdepääsuteede, tehnorajatiste ja parkimiskohtade rajamiseks. Eelistada tuleb hoonestuse ja
tehnovõrkude paigutust, mis ei too kaasa puude raiumise vajadust. Kõvakattega alad krundil ei
või olla kokku suuremad kui krundi haljastatav osa. Kõrghaljastuse minimaalne protsent on
15%. Uushaljastuse kavandamisel arvestada tehnovõrkude kaitsevööndite ulatusega ja
taimede istutusvahedega. Kõrghaljastust ei tohi rajada elektriõhuliini kaitsevööndisse.
Soovitavalt kõrghaljastust mitte planeerida hoonele lähemale kui 5 m. Kruntide haljastuse
täpsemal planeerimisel on soovituslik koostada eraldi haljastusprojekt.
Krundil POS 2 paiknev tiik on kavandatud likvideerida, kuid pole keelatud ka tiigi säilitamine.
Tiigi kuju võib muuta selliselt, et oleks võimalik piirdeaedade rajamine krundi piirile ning avatud
kraaviosa võib samuti likvideerida. Tiiki suubuv sademeveetorustik on planeeritud ümber tõsta.
Planeeringualal maapinna olulist tõstmist ette ei nähta. Reljeefi on lubatud korrigeerida nt
hoone all ja ümbruses, juurdepääsuteedel ja parkimisaladel ning ühtlase murupinna
kujundamiseks. Põhjendatud juhul ja kooskõlas kohaliku omavalitsusega on lubatud eeltoodust
erinevad lahendused. Vertikaalplaneerimisel on oluline juhtida sademeveed hoonest eemale
ning kindlustada vee mittevalgumine naaberkinnistutele ulatuses, mis takistaks nende kruntide
Elva linnas Nurme 7 kinnistu detailplaneering
11
sihtotstarbelist kasutamist. Vertikaalplaneerimine täpsustatakse hoonete ehitusprojektide
koostamise käigus.
Planeeritaval alal tuleb kogu jäätmekäitlus ja jäätmete äravedu lahendada vastavalt kehtivale
jäätmeseadusele ja Elva valla jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmed on planeeritud koguda eraldi,
see tähendab ühiseid mahuteid pole kavandatud. Jäätmed tuleb koguda vastavatesse
kinnistesse prügikonteineritesse ning rakendama peab jäätmete sorteerimist vastavalt
keskkonnaministri 03.06.2022 määrusele nr 28 „Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise
nõuded ja kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“.
Heakorra tagamisel tuleb järgida Elva valla heakorraeeskirjas sätestatud nõudeid.
Piirdeid on lubatud rajada krundi piirile. Lubatud on puit-, võrk-, metall- ja keevispaneelaiad.
Lubatud ei ole läbipaistmatute piirdeaedade rajamine. Elamukruntide piirete maksimaalne
lubatud kõrgus on kuni 1.5 m. Piirdeid võib kombineerida hekkidega. Väravate kavandamisel
tuleb eelistada krundile sissepoole avanevaid või liugväravaid. Piirded või hekid ei tohi
takistada teel liikumist ega nähtavust. Piire peab sobituma hoone arhitektuuri ja ümbritseva
keskkonnaga ning järgima ümbruses juba väljakujunenud tavasid.
14. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad
Planeeringuga esitatakse tehnovõrkude põhimõtteline lahendus (joonis 5), mida täpsustatakse
edasise projekteerimise käigus kui on selgunud hoonestuse täpne asukoht. Olemasolevad
liitumised tehnovõrkudega puuduvad. Mittetöötava sidekanalisatsiooni, mis läbib krunte POS 1,
2 ja 3 võib likvideerida.
14.1 Veevarustus- ja tuletõrjeveevarustus
Vastavalt Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale aastateks 2023 – 2035
varustab Elva linna ühisveevärgi teenusega AS Emajõe Veevärk. Ühisveevärgi torustikud on
välja ehitatud Nurme tänavale ja Valga maanteele. Valga mnt 25a juurdepääsul ühistorustikke
pole. Projekteerimisel kasutada kehtivaid ehitusnorme ja eeskirju ning lähtuda AS Emajõe
Veevärk üldistest tehnilistest tingimustest.
Veevarustuse täpsemal planeerimisel võetakse aluseks AS Emajõe Veevärk poolt 24.05.2024
väljastatud tehnilised tingimused nr TT-24-00129. Orienteeruv olmevee vajadus on kuni 0.5
m 3
/d elamuühiku kohta ehk kokku 1.5 m 3
/d. Täpsem veevajadus määratakse edasise
projekteerimise käigus. Planeeritud kruntide veega varustamine nähakse ette uute torustikega
alates olemasolevatest AS Emajõe Veevärk ühisveevärgi torustikest Nurme tänaval kuni
planeeritavate hoonestusaladeni. Planeeringuala igale planeeritavale krundile nähakse ette
eraldi veevarustuse liitumispunkt. Liitumispunkt asub toru ja kinnistu piiri ristumiskohas.
Kinnistu piirist kuni üks meeter väljapoole kinnistu piiri näha ette maakraan. Kõigile planeeritud
ühisveevärgirajatistele tuleb ette näha isikliku kasutusõiguse seadmine AS Emajõe Veevärk
kasuks.
Tuletõrjeveevarustuse planeerimisel on aluseks siseministri 18.02.2021 määrus nr 10
„Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse
nõuded, tingimused ning kord“, EVS 812-6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje
veevarustus“ ja EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad
Elva linnas Nurme 7 kinnistu detailplaneering
12
tuleohutusnõuded“. Ehitise tuleohutusest lähtuvalt on planeeritavad eluhooned I kasutusviisiga
hooned, mis tähendab, et ühe tulekahju normvooluhulgaks on arvestatud kuni 10 l/s ning
arvestuslikuks tulekahju kestvuseks 3 tundi. Veevõtukoht peab paiknema ehitisest vähemalt 30
m kaugusel ning sissepääsust ja tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni
200 meetri kaugusel. Lähimad olemasolev hüdrandid asuvad Nurme tänav (k/ü
17005:007:0058) ja Valga mnt T3 (k/ü 17006:005:0031) katastriüksustel, mis on u 110-120 m
kaugusel eeldavatest peasissepääsudest. Planeeringuala tuletõrjevesi lahendatakse
olemasolevate hüdrantide baasil. Hüdrantide asukoht on näidatud joonisel nr 3 ja 5.
14.2 Kanalisatsioon, sademevesi ja drenaaž
Vastavalt Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale aastateks 2023 – 2035
varustab Elva linna ühiskanalisatsiooni teenusega AS Emajõe Veevärk. Ühiskanalisatsiooni
torustikud on välja ehitatud Nurme tänavale ja Valga maanteele. Valga mnt 25a juurdepääsul
ühistorustikke pole.
Reoveekanalisatsiooni täpsemal planeerimisel võetakse aluseks AS Emajõe Veevärk poolt
24.05.2024 väljastatud tehnilised tingimused nr TT-24-00129. Planeeringualalt ärajuhitava
reovee orienteeruv kogus on ca 0.5 m 3
/d elamu kohta ehk kokku ligikaudu 1.5 m 3
/d. Täpsem
lahendus ja reovee kogus määratakse edasise projekteerimise käigus. Uute elamukruntide
reovee ärajuhtimiseks on ette nähtud uus reoveekanalisatsioonitorustik alates planeeritud
kruntide hoonestusaladest kuni AS Emajõe Veevärk isevoolse ühiskanalisatsioonitorustikuni
Nurme tänaval. Ühendused olemasoleva isevoolse reoveekanalisatsioonitorustikuga teha
võimalusel olemasolevates kaevudes. Igale planeeritavale kinnistule nähakse ette eraldi
reoveekanalisatsiooni liitumispunkt. Liitumispunkt asub toru ja kinnistu piiri ristumiskohas.
Kõigile planeeritud ühiskanalisatsioonirajatistele tuleb ette näha isikliku kasutusõiguse
seadmine AS Emajõe Veevärk kasuks. Projekteerimisel kasutada kehtivaid ehitusnorme ja
eeskirju ning lähtuda AS Emajõe Veevärk üldistest tehnilistest tingimustest.
Planeeringuala lähipiirkonnas puudub terviklik sademeveekanalisatsioon, mistõttu puuduvad
võimalused sademevee kanaliseerimiseks. Sadevetekanalisatsiooni torustik paikneb küll
Nurme tn 8a (k/ü 17001:001:0064) katastriüksusel, kuid selle eesvooluks on planeeringualal
paiknev tiik. Detailplaneeringus nähakse ette olemasoleva sademeveetoru ühendamine Nurme
tn 11 (k/ü 17001:001:0149) katastriüksusel asuva tiigiga alates POS 1 edelanurga juures
paiknevast torust. Ühenduskoht on planeeritud Nurme tänava põhjapoolsele küljele (säilib
Nurme tänava alt läbi tulev De200 torulõik). Kuna Nurme tn 11 tiik on puhkeotstarbeline, siis
tuleb paigaldada Nurme tänavale ka lihtsamat sorti õli- ja liivapüüdur, et sademevesi saaks
enne tiiki juhtimist puhastatud. Uue toru ja puhasti väljaehitamine on huvitatud isiku kohustus.
Sademeveesüsteemi kasutusõigus tagatakse servituudilepinguga. Eesvoolu toimimise (tiigi
hooldus, rekonstrueerimine) peab tagama teeniva kinnisasja omanik. Alternatiivne variant on
olemasoleva eesvoolu säilitamine. Eraldi sademeveekanalisatsiooni ei ole planeeringus
kavandatud, see tähendab et sademevesi on planeeritud immutada krundisiseselt pinnasesse.
Sademeveed tuleks suunata vertikaalplaneerimisega ehitatavatest hoonetest ja teedest
eemale, et tagada ehitiste säilimine. Sademevee vooluhulga minimeerimiseks ja ühtlustamiseks
rajada soovituslikult krundisisesed platsid vett läbilaskvatest materjalidest (vältida asfaltkatte
kasutamist) ning mitte oluliselt suurendada mitteläbilaskvate pindade osakaalu. Lisaks
sademevee immutamisele tuleks seda maksimaalselt ka oma krundi piires ära kasutada
Elva linnas Nurme 7 kinnistu detailplaneering
13
(kastmiseks, auto pesemiseks vms). Selleks tuleks sademevett katustelt kokku koguda ja
juhtida ning seejärel taaskasutada. Suublasse juhitav sademevesi peab vastama
keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-,
sademe-, kaevandus-, karjääri-ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse
hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ sätestatud sademevee
saasteainesisalduse piirväärtustele. Sademevee pinnasesse juhtimine veehaarde hooldusalal
on keelatud. Samuti on keelatud sademevee juhtimine ühiskanalisatsiooni. Sademevee
kokkukogumise ja ärajuhtimise lahendus ning hoone lähiümbruse drenaažisüsteem tuleb
täpsustada edasise vertikaalplaneerimise ja projekteerimise käigus.
14.3 Elektrivarustus ja välisvalgustus
Elektrivarustuse tagamine on võimalik nii Nurme tänava õhuliini mastilt kui ka Valga mnt 25a
juurdepääsul paiknevast õhuliini mastilt. Elektrivarustuse planeerimisel on aluseks võetud
Elektrilevi OÜ poolt 06.05.2024 väljastatud tehnilised tingimused nr 472421. Planeeringuala
elektrivarustus on ette nähtud Valga:(Elva) alajaamast., mis paikneb Valga mnt 49 (k/ü
17101:001:0081) katastriüksusel. Nimetatud alajaama fiidril F1 paiknevatest mastidest M9 ja
M19 nähakse ette uutele objektidele välja eraldi 0.4 kV maakaabelliinid. Objektide
elektrivarustuseks planeeritakse kinnistute piiridele 0.4 kV liitumis- ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid
on planeeritud kruntide piiridele teealasse mitmekohalistena. Liitumiskilbid peavad olema alati
vabalt teenindatavad. Elektritoide liitumiskilbist objektini nähakse ette maakaabliga.
Peakaitsmete orienteeruv suurus on 25A. Kogu elektrivõrgu väljaehitamine peab toimuma
vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus
tagada servituudialana.
Krundisisene elektrivarustuse ja välisvalgustuse lahendus antakse edasise projekteerimise
käigus. Valgustid (näiteks hoovis asuvad prožektorid) ei tohi olla suunatud nii, et need
pimestaks liiklejaid ega häiriks naabreid.
14.4 Soojavarustus
Planeeringuala ei kuulu kaugküttepiirkonda. Kruntide soojavarustus on planeeritud lahendada
lokaalküttena. Lubatud on taastuvenergia kasutamine ning kõik lokaalse kütmise viisid ja
kütused (maaküte, õhk-vesi küttesüsteem jne), mille kasutamine on keskkonnanormidega
kooskõlas. Keelatud on keskkonda saastavate raskeõlide ja kivisöe kasutamine.
Detailplaneeringu lahenduses maakütte projekteerimist ja rajamist ette ei nähta, kuid see pole
keelatud. Päikesepaneelide paigaldamine soovitavalt hoone konstruktsiooni osana (katusega
võimalikult samasse tasapinda), mitte eraldi seisvana maapinnal ja need ei tohi häirida liiklust
ega naabreid. Maasoojussüsteemi ja päikesepaneelide rajamisel peavad need vastama
üldplaneeringus sätestatud nõuetele. Hoonete välismõjuga tehnilised seadmed peavad olema
paigaldatud selliselt, et need ei oleks tänavatelt vaadeldavad ja ei eraldaks möödujaile
mõjutusi (õhu puhumine, heitgaaside või vedelike väljutamine, jää teke jms). Seadmete
eelistatud asupaik on maapind või katus. Seadmed peavad olema varjestatud.
14.5 Sidevarustus
Olemasolevad sidetrassid paiknevad nii Nurme tänaval kui ka Valga mnt 25a juurdepääsul.
Elva linnas Nurme 7 kinnistu detailplaneering
14
Vastavalt Telia Eesti AS poolt 09.05.2024 väljastatud telekommunikatsioonialastele tehnilistele
tingimustele nr 38856397 tuleks paigaldada Valga mnt 30 (k/ü 17006:004:0022) juures
paiknevast sidekaevust kuni planeeringualani optiline kaabel. Kuna antud kaev asub
planeeringualast kaugel (u 450 m), siis lahendatakse planeeringuala sidevarustus hoopis
mobiilsidevõrguga.
15. Servituutide vajaduse määramine
Kehtivad servituudid planeeringualal puuduvad. Käesoleva detailplaneeringuga määratakse
vajadus alljärgnevate servituutide seadmiseks (tabel 4). Servituudid seatakse kehtestatud
planeeringu alusel vastavalt asjaõigusseadusele. Servituudialade ulatus määratakse
tehnovõrkudele ja rajatistele neid ümbritseva kaitsevööndi ulatuses. Servituudialad on näidatud
planeeringu joonistel 4 ja 5. Joonise parema loetavuse huvides pole servituutide vajadust
näidatud transpordimaadele.
Tabel 4. Servituutide seadmise vajadus
Teeniv kinnisasi Valitsev isik Servituudi sisu
POS 3 Elektrivõrgu valdaja
Elektrivõrgu valdajal on õigus ehitada ja hooldada
teenival kinnisasjal asuvaid elektripaigaldisi.
Valga mnt T6
(k/ü 17001:001:0031)
Valga mnt 25a
(k/ü 17005:007:0023)
Nurme tänav
(k/ü 17005:007:0058)
Elektrivõrgu valdaja
Elektrivõrgu valdajal on õigus ehitada ja hooldada
teenival kinnisasjal asuvaid elektripaigaldisi.
Nurme tänav
(k/ü 17005:007:0058)
Ühisveevärgi ja
-kanalisatsiooni
valdaja
Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni valdajal on õigus
ehitada ja hooldada teenival kinnisasjal asuvaid
vee- ja kanalisatsioontorustikke ning rajatisi.
Nurme tänav
(k/ü 17005:007:0058)
Nurme tn 11
(k/ü 17001:001:0149)
Sademevee-
kanalisatsiooni
valdaja
Sademeveekanalisatsiooni valdajal on õigus
ehitada ja hooldada teenival kinnisasjal asuvaid
sademeveetorustikke ning rajatisi.
16. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks
Detailplaneeringuga ei kavandata keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse §-i 6 lõigetes 1-4 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise
keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh vee,
pinnase, õhu saastamist, jäätmeteket, müra, vibratsiooni või valgus-, soojus-, kiirgus- ja
lõhnareostust. Kavandatav tegevus ei kuulu ka Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224
"Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
Elva linnas Nurme 7 kinnistu detailplaneering
15
eelhinnang, täpsustatud loetelu" alla. Seega ei ole antud juhul kavandatud tegevuse puhul
kohustuslik keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine ega ka selle tarbeks
eelhinnangu koostamine.
Kavandatava tegevuse elluviimine toob endaga kaasa keskkonna- ja maastiku muutuse ning
inimtegevuse mõju suurenemise. Kavandatava tegevuse elluviimine suurendab vähesel määral
liikluskoormust planeeringualal ja naabruses paiknevatel teedel, kuid arvestades kavandatava
tegevuse mahtu ei ole mõju oluline. Teatav negatiivne lühiajaline mõju võib esineda ka
ehitustegevuse käigus (nt mõju pinnasele ja taimestikule, ehitusjäätmete teke, vibratsioon,
müra, tolm, jäätmed jms). Ehitustegevuse käigus tuleb kinni pidada headest tavadest ja
kõikidest kehtestatud keskkonnakaitselistest nõuetest, ette näha piisavad leevendusmeetmed
ning arvestada, et ehitustegevustest lähtuvad mõjud ei ületaks lubatud piirnorme. Tuleb
järgida, et hoone ja tehnovõrkude rajamise käigus oleks mõjutatud võimalikult väike maa-ala
ning vältida reostuste tekkimist. Tekkivad ehitusjäätmed tuleb nõuetekohaselt teisaldada.
Kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevad keskkonnamõjud on peamiselt lühiajalised,
lokaalsed ja leevendatavad. Kavandatud tegevus ei avalda eeldatavalt olulist mõju ning ei
põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi. Samuti ei sea see ohtu inimese tervist, heaolu,
kultuuripärandit ja vara. Võimalike tekkivate negatiivsete mõjude vähendamiseks tuleb
kasutusele võtta vastavad leevendusmeetmed.
17. Radooniriski vähendamise võimalused
Radoon on värvitu ja lõhnatu looduslik radioaktiivne õhust raskem gaas. Siseõhku tungib
radoon hoone all olevast maapinnast, majapidamisveest ning ehitusmaterjalidest. Peamine
radoonist tulenev risk inimese tervisele on seotud hingamisteede ja kopsuvähiga. Suitsetamine
muudab radooniprobleemi oluliselt hullemaks, sest suitsu enda mõjule lisanduvad
suitsuosakestele kinnitunud radooni tütarproduktide emiteeritud kiirgus ja radoonist tulenev
kiirgus.
Vastavalt Eesti pinnase radooniriski kaardile (2020) on Elva valla kirde ja keskosas kõrge
radoonisisaldus (>50 kBq/m). Radoonisisaldus võib aga varieeruda võrdlemisi väikeste
vahemaade tagant üpriski oluliselt ning seetõttu tuleks planeeritaval maa-alal ka enne
eluhoonete ehitamist kindlaks teha pinnase radooniriski suurus ning tagada radooniohutu
keskkond siseruumides, rakendades vajadusel hoonete projekteerimisel EVS 840:2017
„Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ meetmeid.
Hoonete elu-, puhke- ja tööruumides peab aasta keskmine radoonisisaldus ruumiõhus olema
väiksem kui 200 Bq/m³. Soovitav on teha pinnase mõõtmine enne hoone projekteerimist ja
pärast ehitamist mõne aasta pärast uuesti.
Madala radoonitaseme tagamiseks hoones tuleks kasutusele võtta järgmisi meetmed:
tagada tarindite radoonikindlad lahendused (õhutihedad esimese korruse tarindid ja/või alt
ventileeritav betoonplaatpõrand või maapinnast kõrgemal asuva põrandaaluse
sundventilatsioon);
tagada hoones nõuetekohane ventilatsioon ja regulaarne tuulutamine;
esimese korruse põrandaaluse tuulutamine ja isoleerimise vastava kilega;
hea ehituskvaliteet ja kvaliteetsete materjalide kasutamine.
Elva linnas Nurme 7 kinnistu detailplaneering
16
18. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused
Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmisel on lähtutud Eesti Standardist
EVS 809-1:2002.
Piirkonna keskkonna turvalisuse tõstmiseks tuleks rakendada järgmisi meetmeid:
tuleb tagada hoonete vahel ja ümbruses hea nähtavus ja valgustatus;
üksikelamu krundid eraldada piirdeaedadega;
eraautode parkimine vahetult elamu ees vähendab autodega seotud kuritegude riski;
vastupidavate ehitusmaterjalide, ukse- ja aknaraamide, lukkude jms kasutamine vähendab
sissemurdmiste riski;
tuleb rajada kruntidele selgelt eristatavad juurdepääsud;
tagada ala hea hooldus ja korrashoid, vajalik on pidev järelvalve.
19. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi
kitsendused ning nende ulatus
Planeeringualal piiravad tegevust muud seadustest tulenevad kitsendused, mis on loetletud
alljärgnevalt:
tegevuspiirangud elektripaigaldiste ja sidekommunikatsiooniliinide kaitsevööndites, mis on
kooskõlas määruses „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja
kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ ja ehitusseadustikus sätestatuga;
tegevuspiirangud vee- ja kanalisatsiooni ehitiste kaitsevööndites, mis on kooskõlas
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses ja määruses „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
kaitsevööndi ulatus“ ja ehitusseadustikus sätestatuga;
tegevuspiirangud veehaarde sanitaarkaitsealas, mis on kooskõlas veeseaduses
sätestatuga;
tegevuspiirangud tänava kaitsevööndis, mis on kooskõlas ehitusseadustikus sätestatuga.
20. Planeeringu elluviimise võimalused
Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele. Käesolev
detailplaneering on kehtestamise järgselt aluseks planeeringualal teostatavatele ehituslikele ja
tehnilistele projektidele. Edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad vastama kehtivatele
projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale ning peavad olema kooskõlastatud ja
kontrollitud ehitusseadustikus sätestatule tuginedes.
Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et
kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks
naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Igakordne krundi
omanik peab tagama vastavate meetmetega ehitusseadustiku täitmise, mis nõuab, et ehitis ei
või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda. Samuti
tuleb vältida müra ja vibratsiooni tekitamist ning vee või pinnase saastumist ning ehitisega
seonduva heitvee, suitsu ja tahkete või vedelate jäätmete puudulikku ärajuhtimist. Ehitamise või
kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt.
Elva linnas Nurme 7 kinnistu detailplaneering
17
Elva valla ja Nurme tn 7 kinnistu omaniku (edaspidi: Huvitatud isik) vahel on 05.09.2023
sõlmitud haldusleping nr 13-16/63, millega on antud detailplaneeringukohase tehnilise
infrastruktuuri väljaehitamine ja väljaehitamise rahastamise õigus üle Huvitatud isikule.
Planeeringu elluviimisega ei kaasne Elva vallale kohustust detailplaneeringukohaste rajatiste
väljaehitamiseks ega vastavate kulude kandmiseks. Peale detailplaneeringu kehtestamist on
Huvitatud isiku kohustus teostada esmalt detailplaneeringus ettenähtud
maakorraldustoimingud.
Huvitatud isik kohustub ehitama oma kulul välja detailplaneeringukohased toimivad ja
otstarbekohaselt kasutatavad järgmised tehnorajatised ja mahasõidud:
vastavalt piirkonna vee-ettevõtjaga sõlmitavale liitumislepingule ühisveevärgi ja -
kanalisatsioonirajatised ka selles osas, mis jäävad detailplaneeringualast väljapoole, kuid
mis teenindavad detailplaneeringuala (sh torustik, liitumispunktid, vajadusel
reoveepumpla);
pinnase- ja sademevee ärajuhtimise süsteemi kuni eesvooluni ka selles osas, mis jääb
detailplaneeringualast väljapoole, kuid mis teenindab detailplaneeringuala;
elektrivarustuse ka selles osas, mis jääb detailplaneeringualast väljapoole, kuid mis
teenindab detailplaneeringuala;
kõvakatendiga mahasõidud detailplaneeringuga moodustatud kruntidele avalikult
kasutatavalt teelt.
Lisaks kohustub huvitatud isik:
hüvitama detailplaneeringukohaste rajatiste projekteerimise, ehitamise ja
ehitusjärelevalvega seotud kulud ning vajadusel notariaalsete tehingutega kaasnevad
kulud ja riigilõivud;
sõlmima vajalikud servituudi seadmise lepingud (sh seadma vastavaid märkeid
kinnistusraamatusse);
mitte taotlema detailplaneeringuga kavandatud hoonete (elamute) ehitusluba seni, kuni on
rajatud kehtivale detailplaneeringule vastav tehniline infrastruktuur (lepingu punktid 1.2 ja
3.1.9) ning rajatistele on väljastatud kasutusload või vastavad dokumendid, mis tõendavad
rajatise vastuvõtmist;
enne detailplaneeringu alal paikneva Huvitatud isiku omandis oleva kinnistu või
hoonestusõiguse võõrandamist täitma lepinguga võetud kohustused ise või andma need
üle kinnistu või hoonestusõiguse omandaja(te)le või täitma need kohustused pärast
võõrandamist ise, fikseerides selle vastavalt eeltoodule võõrandamislepingu(te)s. Kui
Huvitatud isik ei ole enne kinnistu või hoonestusõiguse võõrandamist lepinguga võetud
kohustusi täitnud ja ei anna neid üle kinnistu või hoonestusõiguse omandaja(te)le, on
Huvitatud isik kohustatud ise täitma lepingust tulenevad kohustused, fikseerides selle
võõrandamislepingu(te)s. Huvitatud isik kohustub kirjalikult vallale teatama
detailplaneeringu alal paikneva kinnistu või hoonestusõiguse võõrandamisest
kolmanda(te)le isiku(te)le, edastama vallale kinnistu uu(t)e omaniku/omanike
kontaktandmed ning kinnitama, et ei andnud lepingust tulenevaid kohustusi üle ning
täidab need ise. Lepingust tulenevate kohustuste täitmisel ja kohustuste üleandmisel peab
olema tagatud järjepidevus.
Detailplaneeringuga kavandatud hoonetele (elamud) ei väljastata ehitusluba seni, kuni on
Elva linnas Nurme 7 kinnistu detailplaneering
18
rajatud detailplaneeringule vastav tehniline infrastruktuur (mahasõidud kruntidele, hooneid
teenindavad tehnovõrgud). Enne hoonetele ehitusloa taotlemist tuleb hoonete eskiislahendus
esitada vallavalitsusele kooskõlastamiseks.
Elva linnas Nurme 7 kinnistu detailplaneering
19
B KOOSKÕLASTUSTE JA PLANEERINGUGA
NÕUSOLEKUTE KOKKUVÕTE
Detailplaneeringu koostamisel tehtud koostöö valitsusasutustega, tehnovõrguvaldajate ja
naaberkruntide omanikega on toodud tabelis 5. Tabelit täpsustatakse edasise projekteerimise
käigus.
Tabel 5. Koostöö ja kooskõlastuste kokkuvõte
Jrk Ametiasutus/
kinnistu omanik
Kuupäev Nõusoleku asukoht Nimi ja ametinimi
1 Elektrilevi OÜ 07.01.2025 Lisade kaustas, lk Maie Erik
Märkused: Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.
2 AS Emajõe Veevärk 15.01.2025 Lisade kaustas, lk Rauno Ränkel
Märkused: Üle vaadatud. Järgnevad projekti staadiumid kooskõlastada täiendavalt AS-iga Emajõe
Veevärk. Ülevaatamise otsus kehtib 2 aastat.
3 Päästeameti Lõuna
päästekeskus
Lisade kaustas, lk
Märkused:
4 Lisade kaustas, lk
Märkused:
5 Lisade kaustas, lk
Märkused:
6 Lisade kaustas, lk
Märkused:
Elva linnas Nurme 7 kinnistu detailplaneering
20
C JOONISED JA PLANEERINGUT ILLUSTREERIVAD
MATERJALID (DIGITAALSELT ERALDI FAILIDENA)
Joonis 1. Situatsiooniskeem ____________________________________________ M 1:10000
Joonis 2. Olemasolev olukord ____________________________________________ M 1:500
Joonis 3. Kontaktvööndi analüüs _________________________________________ M 1:2000
Joonis 4. Põhijoonis ____________________________________________________ M 1: 500
Joonis 5. Tehnovõrkude joonis ___________________________________________ M 1: 500
Joonis 5. Mahuline illustratsioon ____________________________________________skeem
Elva linnas Nurme 7 kinnistu detailplaneering
21
D LISAD
1. Detailplaneeringu algatamise avaldus ________________________________ (11.07.2023)
2. Detailplaneeringu leping algatamise eelne ____________________________ (05.09.2023)
3. Elva Vallavalitsuse korraldus nr 482 "Elva linnas Nurme 7 kinnistu detailplaneeringu
algatamine ________________________________________________________ (12.09.2023)
4. Elva Vallavalitsuse kiri nr 6-1/7-3 _____________________________________ (15.09.2023)
5. Elva Vallavalitsuse kiri nr 6-1/7-4 _____________________________________ (15.09.2023)
6. Elva Vallavalitsuse kiri nr 6-1/7-5 _____________________________________ (15.09.2023)
7. Elva Vallavalitsuse kiri nr 6-1/7-6 _____________________________________ (15.09.2023)
8. Elva Vallavalitsuse kiri nr 6-1/7-2 _____________________________________ (18.09.2023)
9. Detailplaneeringu algatamise teade Ametlikes Teadaannetes ___________ (18.09.2023)
10. Detailplaneeringu algatamise teade Elva valla lehes __________________ (25.09.2023)
11. Detailplaneeringu algatamise teade Elva valla veebilehel __________ (september 2023)
12. Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 472421 _______________________ (06.05.2024)
13.Telia Eesti AS telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 38855397
__________________________________________________________________ (09.05.2024)
14. AS Emajõe Veevärk tehnilised tingimused nr TT-24-00129 _____________ (24.05.2024)
15. Elektrilevi OÜ projekti kooskõlastus nr 9797632429 ___________________ (07.01.2025)
16. AS Emajõe Veevärk ülevaatamise otsus nr 25-01912 __________________ (15.01.2025)
ELVA VALLAVALITSUS
Kesk 32, 61507 Elva linn telefon: 730 9880 a/a EE212200001120112068 Swedbank Elva vald, Tartumaa e-post: [email protected] a/a EE291010102018767003 SEB pank reg nr 77000170
Päästeamet Meie 17.01.2025 nr 6-1/7-8 Lõuna päästekeskus [email protected] Elva linnas Nurme 7 kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamiseks esitamine Elva Vallavalitsuse 12.09.2023 korraldusega nr 482 algatati Elva linnas Nurme 7 kinnistu detailplaneering. Detailplaneeringualal moodustatakse kolm elamukrunti ning kruntidele määratakse ehitusõigus üksikelamu ja abihoone püstitamiseks. Lahendatakse juurdepääsud, tehnovõrgud, parkimine ning heakorra- ja haljastustingimused. Planeerimisseaduse § 133 lg 1 alusel esitame Teile kooskõlastamiseks Ruumi Grupp OÜ poolt koostatud detailplaneeringu (töö nr DP-19/02-2024) „Elva linnas Nurme 7 kinnistu detailplaneering“. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Margus Ivask arendusjuht Lisa: Ruumi Grupp OÜ töö nr DP-19/02-2024 „Elva linnas Nurme 7 kinnistu detailplaneering“. Maarika Uprus 527 1860 [email protected]