Vidriku maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu edastamine teistkordseks kooskõlastamiseks

Pargi 2 Ülenurme alevik Kambja vald 61714 TARTUMAA

e-post [email protected] tel 750 2600 registrikood 77000275

SEB Pank EE791010102034606009

Swedbank EE592200221068464111

KAMBJA VALLAVALITSUS

Päästeamet

Meie: 30.08.2024 nr 6-1/47-5 Teie: 17.10.2024 nr 7.2-3.2/5645-1 Meie: 31.10.2024 nr 6-1/47-13

Detailplaneeringu edastamine teistkordseks kooskõlastamiseks Edastame Teile teistkordseks kooskõlastamiseks Kambja vallas Tõrvandi alevikus asuva Vidriku maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu. Planeeringu koostaja on Raid Invest OÜ. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Altsaar Planeerimisspetsialist 53009986 [email protected] Lisa: 1. Tõrvandi alevikus asuva Vidriku maaüksuse ja lähiala detailplaneering

Pargi 2 Ülenurme alevik Kambja vald 61714 TARTUMAA

e-post [email protected] tel 750 2600 registrikood 77000275

SEB Pank EE791010102034606009

Swedbank EE592200221068464111

KAMBJA VALLAVALITSUS

Päästeamet

Meie: 30.08.2024 nr 6-1/47-5 Teie: 17.10.2024 nr 7.2-3.2/5645-1 Meie: 31.10.2024 nr 6-1/47-13

Detailplaneeringu edastamine teistkordseks kooskõlastamiseks Edastame Teile teistkordseks kooskõlastamiseks Kambja vallas Tõrvandi alevikus asuva Vidriku maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu. Planeeringu koostaja on Raid Invest OÜ. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Altsaar Planeerimisspetsialist 53009986 [email protected] Lisa: 1. Tõrvandi alevikus asuva Vidriku maaüksuse ja lähiala detailplaneering

OÜ Raid Invest tel 5109000 Tartu vald, Möllatsi küla, Käärdi e-post:[email protected] Tartumaa www.raidinvest.ee

Tõrvandi alevikus asuva Vidriku maaüksuse ja

lähiala DETAILPLANEERING

Objekti asukoht:

Kambja vald

Joonise nimetus: planeeringu mahuline

illustratsioon

Planeerija: Karin Raid Allkiri: Töö nr :129/22

OÜ Raid Invest tel 5109000 Tartu vald, Möllatsi küla, Käärdi e-post:[email protected]

Tartumaa www.raidinvest.ee

Tõrvandi alevikus asuva Vidriku maaüksuse ja

lähiala DETAILPLANEERING

Objekti asukoht:

Kambja vald Joonise nimetus:

Situatsioonijoonis

Planeerija:

Karin Raid Allkiri: Töö nr :

129/22 Joonis nr :

1

Raid Invest OÜ Käärdi talu Möllatsi küla

Tartu vald Tartumaa 60519

Tel: +372 510 9000 E-Post: [email protected]

Koduleht: http:\\www.raidinvest.ee

Töö nr: 129/22

Asukoht: Kambja vald, Tõrvandi alevik,

Vidriku maaüksus

Tõrvandi alevikus asuva Vidriku maaüksuse

ja lähiala

DETAILPLANEERING

Projektijuht/planeerija /Karin Raid/

(kutsetunnistus 163364)

Huvitatud isik: OÜ Ülenurme Investeeringud

Tartu 2022-2024

V I D R I K U M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 2 –

SELETUSKIRI

1 Planeeringu koostamise alus 3

2 Planeeringu koostamise eesmärk , andmed planeeringuala kohta 3

3 Arvestamisele kuuluvad dokumendid 3

4 Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks 4

5. Planeerimise lahendus 4

5.1 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed 4

5.2 Olemasoleva olukorra analüüs 5

5.3 Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine 6

5.4 Kruntide ehitusõigus 8

5.5 Arhitektuurinõuded ehitistele 9

5.6 Kruntide hoonestusala piiritlemine 9

5.7 Tee maa-alad, liiklus-ja parkimiskorraldus 10

5.8 Haljastuse ja heakorra põhimõtted 11

5.9 Ehitistevahelised kujad 12

5.10 Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad 12

5.11 Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks 15

5.12 Ettepanekud kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitsereziimi

täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks 16

5.13 Servituutide vajaduse määramine 16

5.14 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused 18

5.15 Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused

ning nende ulatus 18

5.16 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja 18

5.17 Planeeringu rakendamise majanduslikud võimalused 18

6 Koostöö planeeringu koostamisel ja kooskõlastused 20

JOONISED JA KAARDID

Joonis 1-Situatsioonijoonis 21

Joonis 2-Olemasolev olukord M 1:500 22

Joonis 3-Planeeringuala lähipiirkonna funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed 23

Joonis 4-Põhijoonis M 1:500 24

Joonis 5-Tehnovõrgud M 1:500 25

Detailplaneeringu lahendust illustreerivad joonised 26

V I D R I K U M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 3 –

1. Planeeringu koostamise alus.

Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku tegijaks on OÜ Ülenurme

Investeeringud.

Detailplaneeringu koostamine on algatatud Kambja Vallavolikogu 14.09.2022 otsusega

nr 71 „Tõrvandi alevikus asuva Vidriku maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu

algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine“ .

2. Planeeringu koostamise eesmärk, andmed planeeringuala kohta.

Planeeringu eesmärk on kaaluda Vidriku maaüksuse kruntimist ja kruntidele

ehitusõiguse määramist üksikelamute ja abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks

ning tänavavõrgustiku ühendamist (sh kõnniteed) piirkonna olemasolevate teedega.

Planeeringuga lahendatakse juurdepääsud, liiklus-ja parkimiskorraldus,

tehnovõrkudega varustamine, haljastus (sh sotsiaalmaa kruntide moodustamine) ja

heakord.

Vidriku maaüksusele on juurdepääs tagatud olemasolevalt Tehnika teelt.

Planeeringuala hõlmab tervenisti Vidriku maaüksust ja seoses planeeringualale

juurdepääsu lahendamisega Tehnika tee maaüksust ning jalgteede kaudu ühenduse

kavandamiseks Kummeli jalgtee maaüksust.

3. Arvestamisele kuuluvad dokumendid.

- Tartu maakonnaplaneering;

- Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla osas (kehtestatud Kambja

Vallavolikogu 13.11.2018 otsusega nr 51).

- Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine;

- Kambja vallavolikogu 18.12.2018 määrus nr 47 eratee avalikes huvides omandamise

ja avalikuks kasutamiseks määramise kord;

- Kõivu 2 maaüksuse detailplaneering;

- Tara, Taraääre ja Aiaääre maaüksuste detailplaneering;

- Tõnno ja Kuuste nimeliste kinnistute detailplaneering.

- helirõhutaseme mõõtmised Miku ja Vidriku maaüksustel (Kajaja Acoustics OÜ töö

nr 24032-01, 29.01.2024.a).

- keskkonnamüra hinnang Miku ja Vidriku maaüksustel (Kajaja Acoustics OÜ töö nr

24032-02, 08.02.2024.a).

V I D R I K U M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 4 –

Käesoleva planeeringu alasse haaratud Kummeli jalgtee maaüksuse ja Tehnika tee

maaüksiste ulatuses muutuvad pärast käesoleva detailplaneeringu kehtestamist

varasemalt kehtestatud planeeringud kehtetuks.

4. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks.

Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks on toodud Kambja Vallavolikogu

14.09.2022 otsuse nr 71 lisas.

Planeeringuala geodeetilise alusplaani on 2022.a septembris mõõtkavas M 1:500 ja EH

2000 kõrgussüsteemis koostanud OÜ Geodeesia (töö nr GE-3565).

5. Planeerimise lahendus

5.1 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

Planeeringuala asub Tartu maakonnas, Kambja vallas, Tõrvandi alevikus.

Planeeringuala sõidukitega juurdepääsuteeks on Tehnika tee.

Planeeringuala ümbruses on iseloomulik, et endised põllumaad (maatulundusmaad) on

vaheldumisi kaasaegsete tiheda asustusega uute elamuarendustega.

Planeeritavast alast põhja suunda jääb välja arendatud „Tara, Taraääre ja Aiaääre

maaüksuste detailplaneeringuga“ kavandatud Kummeli, Saialille, Raudrohu jt tänavate

elamuarendusala ja lääne suunda „Kõivu 2 maaüksuse detailplaneeringu“ alusel välja

arendatud Karikakra tänavate elamuarendus. Elamud on ühe-ja kahekorruselised.

Piirkonna elamute valdavad katusekalded on kelp-ja viilkatused.

Planeeringualast ida suunas jäävad „Ülenurme alevik Tõnno ja Kuuste nimeliste

kinnistute detailplaneeringu“ alale rajatud Tehnika tee lamekatustega suuremahulised

äri- ja tootmishooned.

Lähimad bussipeatused asuvad ca 1 km raadiuses planeeringualast- Tõrvandi keskuses,

2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee ääres ja 22132 Ülenurme-Külitse tee lõik 1 ääres.

Lähimad teenindus- ja haridusasutused asuvad Tõrvandi keskuses ja Ülenurme

alevikus.

V I D R I K U M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 5 –

Planeeringuga kavandatav on kooskõlas valla üldplaneeringuga, millest nähtuvalt on

planeeringuala tiheastusalal asuv elamumaa.

Väljavõte üldplaneeringust Skeem 1

Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed on kujutatud joonisel 3.

5.2 Olemasoleva olukorra analüüs

Planeeringualal asuv Vidriku maaüksus on hoonestamata ja kasutusel põllumaana.

Maaüksusel puudub kõrghaljastus.

Väljavõte maa-ameti fotolaost (foto 2022) Foto 1

V I D R I K U M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 6 –

Planeeringuala on tasane ja sile. Planeeringuala maapinna kõrgused varieeruvad 1,5m

ulatuses, olles vahemikus ca 57-58.5 abs/m. Arvestades, et planeeringuala on

mõõtmetelt suur, siis loovad maapinna kõrguste vähesed erinevused üldpildina tasase

maastiku ilme. Vidriku maaüksusel asub osaliselt maaparandussüsteemi

drenaaźitorustike süsteem ja planeeringuala põhjaservas Lammassoo peakraav, mis on

maaparanduskraavina eesvooluks.

Planeeringuala naabruses asuval Lao tee 6 maaüksusel on teostatud geoloogiline uuring

Merkolux OÜ (töö nr 2081/179-07), milles lähtuvalt on piirkonnas eelduslikult

pinnaseveetase sügavusel ca 54,25-56,75m. Geoloogilise läbilõike osas:

-kiht 1- mullastik

-kiht 2- peenliiv kõrgusel ca 57.00-57,80m.

-kiht 3a- pehmeplastne saviliivmoreen abs kõrgusel ca 56.75-57.60m;

-kiht 3b- voolavplastne saviliivmoreen abs kõrgusel 54.80-56.45m;

-kiht 3c- kõvaplastne saviliivmoreen, abs kõrgusel 54.00-57.75m

-kiht 3d-kõva saviliivmoreen, abs kõrgusel 53.30-55.45m;

-kiht 4- liivsavikiht, abs kõrgusel 54.85-55.55m;

-kiht 5- peenliiv, abs kõrgusel 55.15-56.20m.

Geoloogilise uuringu kokkuvõtte kohaselt on ehitustingimused raskendatud vähese

kandevõimega savipinnase (kihid 3a,3b) esinemise tõttu.

Karikakra põik 3 ja Karikakra põik 1 kinnistule on 11.02.2021.a lepingu alusel seatud

tasuta ja tähtajatu teeservituut, mille laius on mõlemal kinnistul 4m. Servituudialal on

õigus valitseva kinnisasja (Karikakra põik) omanikel ja õiguslikul alusel kasutajatel

ning muudel isikutel ala kasutamiseks avaliku teena.(vt planeeringu põhijoonist).

Planeeringualal asuvad olemasolevad kitsendused on kirjeldatud punktis 5.15.

Olemasolev olukord on graafiliselt esitatud joonisel nr 2.

5.3.Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine

Planeeringuga nähakse ette Vidriku maaüksusele elamukruntide, üldkasutatava

haljasalade maade ja transpordimaade moodustamine. Planeeringualasse kaasatud

Kummeli jalgtee maaüksusel ja Tehnika tee maaüksustel piiride muutmisi ei kavandata

ja neil säilib senine (varem planeeritud) otstarve.

V I D R I K U M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 7 –

Maakasutuse koondtabel

Tabel 1

Planeeringu

eelne

Planeeringu

järgne

Krundi aadress Krundi

sihtotstarve

Krundi

pindala

Pos nr Krundi kasutamise

sihtotstarve

Krundi

pindala

Vidriku mü

100%

maatulundusmaa

58415m²

Pos 1 Haljasala maa (HP) 2720m²

Pos 2 Üksikelamumaa 100% (EP) 1023m²

Pos 3 Üksikelamumaa 100% (EP) 1023m²

Pos 4 Üksikelamumaa 100% (EP) 1101m²

Pos 5 Üksikelamumaa 100% (EP) 1218m²

Pos 6 Haljasala maa (HP) 1334m²

Pos 7 Üksikelamumaa 100% (EP) 1007m²

Pos 8 Üksikelamumaa 100% (EP) 1007m²

Pos 9 Üksikelamumaa 100% (EP) 1007m²

Pos 10 Üksikelamumaa 100% (EP) 1009m²

Pos 11 Üksikelamumaa 100% (EP) 1019m²

Pos 12 Üksikelamumaa 100% (EP) 1001m²

Pos 13 Üksikelamumaa 100% (EP) 1002m²

Pos 14 Üksikelamumaa 100% (EP) 1002m²

Pos 15 Üksikelamumaa 100% (EP) 1002m²

Pos 16 Üksikelamumaa 100% (EP) 1409m²

Pos 17 Üksikelamumaa 100% (EP) 1428m²

Pos 18 Üksikelamumaa 100% (EP) 1427m²

Pos 19 Tee ja tänava maa (LT) 165m²

Pos 20 Üksikelamumaa 100% (EP) 1007m²

Pos 21 Üksikelamumaa 100% (EP) 1031m²

Pos 22 Üksikelamumaa 100% (EP) 1045m²

Pos 23 Üksikelamumaa 100% (EP) 1037m²

Pos 24 Üksikelamumaa 100% (EP) 1046m²

Pos 25 Üksikelamumaa 100% (EP) 1041m²

Pos 26 Üksikelamumaa 100% (EP) 1015m²

Pos 27 Üksikelamumaa 100% (EP) 1007m²

Pos 28 Üksikelamumaa 100% (EP) 1007m²

Pos 29 Üksikelamumaa 100% (EP) 1007m²

Pos 30 Üksikelamumaa 100% (EP) 1004m²

Pos 31 Üksikelamumaa 100% (EP) 1009m²

Pos 32 Üksikelamumaa 100% (EP) 1016m²

Pos 33 Üksikelamumaa 100% (EP) 1011m²

Pos 34 Üksikelamumaa 100% (EP) 1107m²

V I D R I K U M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 8 –

Pos 35 Üksikelamumaa 100% (EP) 1107m²

Pos 36 Üksikelamumaa 100% (EP) 1074m²

Pos 37 Üksikelamumaa 100% (EP) 1007m²

Pos 38 Üksikelamumaa 100% (EP) 1001m²

Pos 39 Üksikelamumaa 100% (EP) 1033m²

Pos 40 Üksikelamumaa 100% (EP) 1007m²

Pos 41 Üksikelamumaa 100% (EP) 1007m²

Pos 42 Üksikelamumaa 100% (EP) 1190m²

Pos 43 Üksikelamumaa 100% (EP) 1184m²

Pos 44 Haljasala maa (HP) 1807m²

Pos 45 Tee ja tänava maa (LT) 8469m²

Pos 46 Tee ja tänava maa (LT) 183m²

Pos 47 Tee ja tänava maa (LT) 1240m²

Märkused: krundi kasutamise sihtotstarbed on määratud vastavalt sisemin. „Ruumilise planeerimise

leppemärgid 2013“)

Kõiki kruntide pindalasid on lubatud täpsustada maa mõõdistamise käigus.

5.4 Kruntide ehitusõigus

Kruntide ehitusõigusega on määratud:

• planeeritud kruntide kasutamise otstarve;

• hoonete suurim lubatud arv krundil;

• hoonete lubatud maksimaalne kõrgus;

• hoonete suurim lubatud ehitise alune pind.

Vidriku maaüksusele planeeritud elamukruntide ehitusõigus on ära toodud planeeringu

põhijoonisel (joonis 4). Teistele kruntidele on lubatud rajada tehnovõrke ja muid

rajatisi.

Detailplaneeringu põhijoonisel on näidatud hoonestusalad, st et planeeritud hooneid

võib ehitada ainult joonisel näidatud hoonestusalasse vastavalt iga krundi

ehitusõigusele. Hoonestusalad on antud suuremana kui ettenähtud hoonete suurim

lubatud ehitisealune pind, mis võimaldab vabamalt valida hoone(te) paiknemist ja luua

huvitavamat arhitektuuri.

V I D R I K U M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 9 –

Elamukruntidele antakse ehitusõigus-

üksikelamu kruntidele (EP) - ühe üksikelamu (kood 11101) ja ühe abihoone (kood

12744) ehitamiseks.

Lisaks eelnimetatud hoonetele on elamukruntide hoonestusaladele lubatud ehitada üks

kuni 20m² suurune ja kuni 5m kõrgune abihoone (nt kasvuhoone, laste mängumaja jms

Hoonete täpne paigutus hoonestusalas antakse projekteerimise käigus.

5.5 Arhitektuurinõuded ehitistele

Arhitektuursed nõuded planeeringuala hoonetele on planeeringuga määratud

järgmiselt:

Arhitektuurinõuded hoonetele Tabel 2

Pos nr Pos 2-5

Pos 7-18

Pos 20-43

Pos 1,6

Pos 19

Pos 44-47

Lubatud

korruselisus

üksikelamutel kuni 2 korrust, abihoonetel 1 korrus -

Katusekalde

vahemik

15-30 kraadi (elamute põhimahul)

Abihoonetel ja elamute kõrvalmahtudel lubatud ka

katusekalded 0-10 kraadi

-

Katuse tüüp viilkatus, kelpkatus -

Katusekatte

materjal

katusekivi, katuseplekk, rullmaterjalid vms -

Katusekatte

värvid

must, tumehall, pruun -

Välisviimistluse

materjalid

puit, krohv, kivi, klaas, betoon (soovituslikult

kombineeritult)

Keelatud on imiteerivate materjalide (plastvooder jms)

kasutamine ning palk välisviimistlusena.

-

Kohustuslik

ehitusjoon

7m kaugusel krundi tänavapoolsest piirist.

-

Piirdeaed sobivalt hoonete arhitektuuriga ja soovituslikult

kombineeritult hekkidega.

Tänavapoolsel küljel mitte üle 1,2m, teistel külgedel

maksimaalselt 1,5m.

Keelatud on mistahes aia lõigus läbipaistmatud piirded

(aia läbipaistvus peab olema vähemalt 25%);

-

5.6 Kruntide hoonestusalade piiritlemine

Planeeritud kruntidele on määratud hoonestusalad, mille piiresse on lubatud ehitada

hooned. Põhijoonisel näidatud uushoonestusalad on seotud krundi piiridega.

V I D R I K U M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 10 –

Väljaspoole hoonestusala on keelatud hoonete ja rajatiste ehitamine. Hoonestusalade

suurus ja paigutus on näidatud põhijoonisel (joonis 4).

5.7 Tee maa-alad, liiklus-ja parkimiskorraldus

Sõidukite ja jalakäijate juurdepääs planeeringualale on lahendatud Tehnika teelt.

Planeeringuala ühendamiseks naaberalade jalgteede võrgustikuga kajastatakse

käesolevas detailplaneeringus uuesti varem „Tara, Taraääre ja Aiaääre maaüksuste

detailplaneeringuga“ planeeritud lahendus Kummeli jalgtee maaüksuse osas. Antud

katastriüksuse otstarve on planeeringu koostamise ajal on 100% transpordimaa ja

maaüksus on avalikes huvides vajalik erinevate elamupiirkondade omavaheliseks

sidusaks ühenduseks jalgteede võrgustikuna.

Planeering näeb ka ette jalgtee ühenduse rajamist Pos 19, Karikakra põik 3 ja 6 kaudu

Karikakra põik tänavale, mis tagab samuti paremad jalgsi liikumise võimalused

erinevate elamualade vahel.

Lisaks annab planeering võimaluse rajada sõidu-ja jalgtee ühenduse Miku maaüksusele

(Pos 45) kaudu.

Operatiivsõidukitele juurdepääsu tagamiseks on Karikakra põik tänavale suunduvale

servituudialale ja Pos 19 transpordimaale ette nähtud 3,8m laiune tugevdatud alusel

kõvakattega tee.

Teede elementide täpne lahendus (nt kõvakattega alade paiknemine, haljastuslahendus

jms) antakse projekteerimisel.

Parkimine planeeringualal on lahendatud elamukruntide siseselt. Parkimiskohtade

täpne paigutus määratakse projekteerimise käigus, kui on teada hoonete sissepääsude

(sh garaažide, varikatuste, sissepääsude) täpsed asukohad.

Detailplaneering näeb ette, et igale üksikelamule tuleb tagada 3 parkimiskohta.

Sõltuvalt hoonete sissepääsude täpsest paigutusest on lubatud projekteerimise käigus

kruntidele sissepääsude asukohti krundi tänava poolsete külgede ulatuses

muuta/nihutada.

V I D R I K U M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 11 –

Kõik Vidriku maaüksusele planeeritud teed on kavandatud asfaltkattega. Sõidusuunad

ja juurdepääsud kruntidele on näidatud põhijoonisel (joonis 4).

5.8 Haljastuse ja heakorra põhimõtted

Üldkasutatav puhkealad kogupindalaga 5861m² on kavandatud Pos 1, Pos 6 ja Pos 44

kruntidele. Nimetatud maaüksustele on lubatud puhke ja virgestusrajatiste ning

avalikuks kasutamiseks ette nähtud mänguatraktsioonide rajamine. Üldkasutatava maa

osakaal Vidriku maaüksusest moodustab 10%. Pos 1 ja Pos 44 krundid on kavandatud

kujundada parkidena, millesse rajatakse jalgteed, istumispingid, puhke- ja

spordirajatised erinevatele vanusegruppidele. Pos 1 krundile on lubatud ka haljastusega

küngaste rajamine, mida saab kasutada liumäe- või ronimisnõlvadena.

Planeeringuala kruntidel kõrghaljastus puudub. Planeering näeb ette kõrghaljastatud

kaherealise kõrghaljastusega puhvertsooni rajamist Tehnika tee poolsete äri ja

toomishoonete poolsesse külge – Pos 6 alale. Seal hulgas on lubatud Pos 6 ala

kujundada maastikuarhitektuurselt mitmekülgsemaks- rajada sellele alale näiteks kõrg-

ja madal haljastusega künkaid, eraldamaks visuaalselt elamu-ja tootmisalasid. Pos 6

maastiku kujundamisel tuleb silmas pidada elurikkust soodustavaid ja kliimamõjusid

(nt tootmisalade kuumasaarte) vähendavaid haljastusvõtteid, st tegemist on edaspidi

liigirikka regulaarset hooldus mitte vajava haljasalaga.

Pärast elamute ehitamist on vajalik kruntide korrapärane haljastamine. Planeeringuala

krundid tuleb vähemalt 10% ulatuses kruntide pindalast haljastada kõrghaljastusega.

Nõutava kõrghaljastuse pindala arvutuse aluseks on täiskasvanud puude võra pindala.

Haljastust on lubatud sealhulgas rajada planeeringus märgitud hoonestusaladele.

Lubatud on krundid piirata piirdeaedade ja hekkidega. Krunte ümbritsev piirdeaia

kujundus ja aia tüüp määratakse hoone projekteerimise käigus, sobivana hoonete

arhitektuurse lahendusega. Soovitav on tänavapoolsed piirdeaiad ehitada puit-, kivi- või

metall konstruktsioonidest ning kombineerida need haljastusega. Naaberkruntide

vaheliste piiretena võib kasutada ka võrkaeda, soovitavalt kombineeritult hekiga.

Väravate avanemisel tänavate suunas tuleb väravad kavandada lükandsüsteemiga või

sissepoole avanevana, nii et need ei takistaks tänavamaal sõidukitega ja jalgsi liiklejaid.

Planeeringu joonistel kajastatud haljastuse lahendus on illustratiivne ja seda

täpsustatakse projekteerimisel.

V I D R I K U M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 12 –

5.9 Ehitistevahelised kujad

Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud tuleohutusnõuetega vastavalt

siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja

nõuded tuletõrje veevarustusele“ ning planeeritud elamute puhul on ette nähtud

minimaalseks tulepüsivusklassiks TP-3. Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi

ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist kahju. Selle täitmiseks peab

ehitistevaheline kuja takistama tule levikut teistele ehitisele, kusjuures juhul, kui

ehitistevahelise kuja laius on alla 8m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või

muude abinõudega. Planeeringuga kavandatud hoonestusalad asuvad üksteisest

normatiivsel kaugusel.

5.10 Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad

Tehnovõrkude planeerimisel on aluseks võetud võrguettevõtjate väljastatud tehnilised

tingimused.

VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON

Detailplaneeringuala veevarustus on lahendatud ühisveevärgi baasil.

Vidriku maaüksuse veega varustamiseks on planeeritud Tehnika tee ja Karikakra põik

tänavaid ühendav ringveetoru.

Planeeringualale on planeeritud isevoolne reoveekanalisatsioon, mille eesvooludeks on

Karikakra põik tänaval asuv kanalisatsiooni torustik ja Karikakra tänav 18 krundil asuv

reoveepumpla.

Kavandatavale tänavatele on planeeritud eesvooluni ulatuv isevoolne

kanalisatsioonitorustik ja survekanalisatsiooni torustik.

Kuna piirkonna kanaliseerimine toimub reoveepumplate baasil, tuleb planeeringuala

eesvooluks olev reoveepumpla täiendava vooluhulga alusel ümberdimensioneerida

ning vajaduse korral ette näha pumpla rekonstrueerimine.

Igale elamukrundile luuakse eraldi vee-ja kanalisatsiooni ühendus krundiga piirnevast

tänavatorustikust. Täpsemad tingimused torustike projekteerimiseks ja

kanalisatsiooniühenduse loomiseks tuleb taotleda AS-ilt Tartu Veevärk enne

projekteerima asumist.

V I D R I K U M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 13 –

SADEMEVESI

Planeeringuala vertikaalplaneerimine ja sademevete täpne ärajuhtimine lahendatakse

projekteerimise käigus. Sademevee juhtimine olmekanalisatsiooni torustikku ei ole

lubatud. Planeeringuala sademevesi juhitakse Lammassoo peakraavi. Lammassoo

peakraavi osas on planeeringuga kavandatud sademeveekraavi rekonstrueerimine alates

planeeringuala läänepoolsest nurgast kuni Luhamaa mnt-ni. Kraavi rekonstrueerimiseks

koostatakse vastav projekt. Peakraavi hooldusalale tuleb tagada vaba juurdepääs, sh ei

ole sellele alale lubatud istutada kõrghaljastust ja piirdeaedade rajamise korral tuleb

tagada piirdeaedade kaudu juurdepääs 3m laiuse hooldustehnikaga.

Sademevee juhtimine naaberkinnistutele on keelatud.

DRENAAŽ

Vastavalt Maa-ameti infosüsteemile ulatub Vidriku maaüksusele katastritunnusega

94901:007:0172 maaparandussüsteemi ehitis Ülenurme vana (kood

2104440020040002).

Tagada tuleb naaberkinnisasjadel maaparandussüsteemi säilimine, teostades selleks

vajalikud ümberehitused. Ümberehituse projekti tegemiseks tuleb taotleda

Põllumajandusameti Tartu keskusest projekteerimistingimused. Planeeringualale ei tohi

maaparandussüsteemi alale enne maaparanduse rekonstrueerimist ehitisi rajada.

Vastavalt maaparandusseaduse § 47 lg 1 ja § 48 lg 1 alusel tuleb muu ehitise ja

maaparandussüsteemil paikneva kinnisasja ehitusprojektid ning selle kinnisasja siht-

või kasutusotstarbe muutmine kooskõlastada Põllumajandusametiga.

Detailplaneeringu alalt sajuvee ärajuhtimise lahenduse kavandamisel ja sajuvee

suunamise vajadusel maaparandussüsteemi eesvoolu tuleb arvestada

Maaparandusseaduse §53 „Maaparandussüsteemi lisavee juhtimine“ tingitud nõuetega.

Tagada tuleb lähialade olemasolevate drenaaźisüsteemide toimimine. Ehitiste

projekteerimisel tuleb kavandada drenaaźitorustike likvideerimine ja ümber juhtimine

planeeringualal.

TULETÕRJEVEE VEEVÕTUKOHAD

Tuletõrje veevarustuse tagamiseks on Vidriku maaüksuse alale planeeritud 3 uut

hüdranti.

SOOJAVARUSTUS

Elamukruntidele kavandatud hoonete kütteks on lubatud kasutada kõiki kaasaegseid ja

V I D R I K U M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 14 –

keskkonnasõbralikke alternatiiv kütteallikaid nt soojuspumbad-, maaküte,

päikesepaneelid vms. Maakütte torustikke on lubatud paigaldada kogu elamukrundi

ulatuses arvestades seejuures nõutava kõrghaljastuse istutamiseks vajaliku

maavajadusega. Keelatud on kõik jääkaineid lendu laskvad kütteliigid nagu näiteks

raskeõlid ja kivisüsi.

ELEKTRIVARUSTUS

Elektrivõrgu projekteerimisel tuleb lähtuda OÜ Elektrilevi poolt välja antud tehnilistest

tingimustest nr. 427484.

Planeeringuala elektriga varustamine on kavandatud AJ10425(Kõivu tn 19 ) ja Digi

AJ (Tehnika tee 3) alajaamade baasil. Alajaamadest kuni planeeritud elamukruntide

piirideni on planeeritud maakaablid ning 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid kruntide

piirile. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Liitumiskilpidest

hooneteni nähakse ette maakaablitega ühendused. Hoonete välisvalgustus lahendatakse

projekteerimise käigus. Tänava välisvalgustus lahendatakse eraldi projektiga tänava

projekteerimisel.

SIDEVARUSTUS

Vastavalt Telia Eesti AS tehnilistele tingimustele nr 37289503 on planeeringuala läbiv

sidekanalisatsioonitorustik ja selle sees 48 kiuline optiline kaabel, kavandatud ümber

tõsta ja paigutada edaspidi avalikult kasutatavatele transpordimaadele.

Planeeringuala sidevarustuseks on vajalik tuua alates sidekaevust nr 67 Tehnika teelt

Vidriku maaüksusele planeeritud tänavatele multitoru. Ringitõstetud sidekanal tuleb

asendusrajatisena üle anda Teliale.

Paigaldada vajalikesse kohtadesse sidekaevud KKS2. Sidekaevude vahele paigalada4-

avaline multitoru. Magistraalina kasutada 48-kiulist singlemode optilist kaablit ning

kinnistutel 24 kiuliseid kaableid. Kasutada 1/16 splittereid. Kogu rajatav sidekanal peab

olema elektriliselt tuvastatav. Hoonete sisevõrgud ehitada vähemalt CAT6 kaabliga.

GAASIVARUSTUS

Planeeringuala hoonete kütmiseks on lubatud kasutada ka gaasikütet. Selleks on

planeeringuala hoonestatavatele kruntidele kavandatud gaasitorustikud.

Olemasolev maaüksust läbiv gaasitorustik tõstetakse ringi, nii et see hakkab paikneva

avalikult kasutatavate tänavate maa-aladel.

V I D R I K U M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 15 –

Tehnovõrkude koondtabel Tabel 3

Tehnovõrk Planeeritud Vidriku maaüksuse elamukruntide

ala kaugus ühenduspunktidest

Veevarustus Veetoru ringistamine ca 100 jm

Kanalisatsioon ca 50 jm

Side ca 0 jm

Elekter ca 0 jm

Gaas ca 50jm

Kõikide tehnovõrkude ja tänavaelementide lahendused on põhimõttelised ja need

täpsustatakse projekteerimisel. Tehnovõrkude paiknemine on näidatud tehnovõrkude

joonisel (joonis 6).

5.11 Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks

Planeeritud alal ei ole keskkonnaohtlikke objekte ega kaitsevööndit nõudvaid rajatisi.

Detailplaneeringuga ei kavandata objekte, mille raames tuleb läbi viia keskkonnamõju

hindamine. Kavandatud tegevus ei põhjusta eeldatavalt negatiivset keskkonnamõju.

Küll võib positiivse mõjuna välja tuua ala kasutusele võttu elamupiirkonnana koos

sellega seotud võrgustiku väljaarendamisega (haljastus, heakord, mänguväljak).

Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt

väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga.

29.01.2024.a on teostatud Kajaja Acoustics OÜ poolt helirõhutaseme mõõtmised Miku

ja Vidriku maaüksustel (töö nr 24032-01). Mõõtmistati nii kõrval kinnistul tekitatud

müra kui ka ümberkaudsetelt teedelt, sh Lennu tänavalt, kostuvat liiklusmüra jm

looduslikku mürafooni.

08.02.2024.a on koostatud Kajaja Acoustics OÜ poolt keskkonnamüra hinnang Miku

ja Vidriku maaüksustel (töö nr 24032-02). Töös on jõutud järgmisele järeldusele:

„ Planeeringu koostamisel ei ole teatavaks saanud informatsiooni (sh teostatud

keskkonnamüra mõõtmiste käigus), et planeeringualade äärsetest äri- ja tootmismaadel

oleks põhjustatud nii kõrgeid keskkonnamüra tasemeid, mis ületaksid vastavaid

normtasemeid olemasolevatel ümbruskonna elamumaa kinnistutel; analoogselt ka

vibratsiooni osa ei ole. Detailplaneeringute koostamise raames on eeldatud, et

naaberkinnistute äri- ja tootmismaadel toimuv tegevus vastab kehtivatele

keskkonnamüra ja vibratsiooni nõuetele.“

V I D R I K U M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 16 –

Töös on antud soovitus:

„Tehnika ja Lao tee poolsete planeeringuala kruntide puhul tasub hoonestust mitte

kavandada kruntide ida poolsesse külge. Uute alade planeerimisel tasub arvestada ka

haljastuse mõjuga. Haljastuse positiivne mõju avaldub eelkõige psühholoogiliselt (kui

müraallikas ei ole visuaalselt nähtav või tajutav, võib ka mürahäiring väiksemaks

osutuda). Kuigi hõredal kõrghaljastusel puudub otsene mõju müra levikule, avaldub

haljastuse efekt elukeskkonna parandamisel koos avaliku ruumi kvaliteedi üldise

paranemisega, mistõttu ei saa alahinnata ka kitsamate (paarirealiste) haljastusribade

positiivset mõju elanike elukvaliteedi parandamisel.“

Detailplaneeringus on koostatud uuringuid arvestatud ning planeeringuala ida poolsele

alale on planeeritud täiendavalt kõrg- ja madalhaljastusega puhveralad.

Planeeritavatele kruntidele pole lubatud ladustada ohtlikke jäätmeid. Jäätmemajandus

lahendatakse vastavalt kehtivatele normatiividele ja seadusandlusele. Jäätmed tuleb

koguda vastavatesse kinnistesse konteineritesse. Kõik ohtlikud jäätmed kogutakse

vastavalt kehtivatele eeskirjadele. Olmejäätmed antakse üle jäätmeluba omavatele

firmadele. Prügi kogumise lahendus määratakse ehitusprojektidega ning konteinerite

või prügi kogumise varjualuste asukoht peab olema näidatud ehitusprojektide

asendiplaanidel.

5.12 Ettepanekud kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitsereziimi

täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks.

Planeeritaval maa-alal puuduvad kaitsealused üksikobjektid ja maa-alal ei ole

kaitsereziimi.

5.13 Servituutide vajaduse määramine

Planeeritaval maa-alal säilivad olemasolevad kitsendused ja servituudid. Kõikidele

ehitatavatele tehnovõrkudele seatakse isiklikud kasutusõigused või servituudid

võrguvaldajate kasuks. Isikliku kasutusõiguse ala või servituudi ala ulatus määratakse

kindlaks tehnovõrkude projekteerimise faasis, kui on selgunud rajatiste täpne asukoht

ja lahendus.

Kanalisatsiooni ära juhtimiseks Vidriku maaüksuselt on kavandatud isevoolne

kanalisatsioonitorustik ja veetorustik Karikakra põik 3 krundile, millele on juba seatud

selleks servituut.

V I D R I K U M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 17 –

Planeeringuala ühendamiseks planeeringu alast põhja suunas asuva Kummeli

elamuarendusalaga on kavandatud jalgtee ühendus Pos 46 krundile (Kummeli jalgtee,

100% transpordimaa, kat tunnus 28301:001:0285). Selleks seatakse avalikku kasutust

võimaldav isiklik kasutusõigus Kambja valla kasuks või võõrandatakse Kummeli

jalgtee kinnistuna Kambja Vallale.

Planeeritavate tehnovõrkude kaitsevööndite ulatused on järgmised:

Elektripaigaldiste kaitsevööndid

*Maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt

poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 m kaugusel paiknevad mõttelised

vertikaaltasandid.

Vee- ja kanalisatsiooni kaitsevööndid

*Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste survetorustike kaitsevööndi ulatus

torustiku telgjoonest mõlemale poole on alla 250mm siseläbimõõduga torustikul 2 m ja

maa-aluste vabavoolsete torustike puhul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on

paigaldatud kuni 2 m sügavusele samuti 2 m.

Sideehitise kaitsevööndid

*Sideehitise kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool sideehitist on 1 m.

Gaasitorustike kaitsevöönd

*Gaasitorustiku kaitsevööndi ulatus mõlemal pool gaasitorustikku on:

-A- ja B-kategooria gaasipaigaldiste korral torustiku välimisest mõõtmest 1 meetrit;

*Gaasitorustiku juurde kuuluva gaasipaigaldise (gaasijaotus-, gaasimõõte- ja

gaasireguleerjaam) kaitsevööndi ulatus piirdeaiast, hoone seinast või nende puudumisel

seadmest on A- ja B-kategooria gaasipaigaldiste korral 1 meeter.

Planeeringu koostamise ajal asuvad planeeringualal olemasolevad kitsendused.

Vastavad kitsendused kustutakse kitsendust põhjustava objekti likvideerimisel või

ümber paigutamisel uude asukohta. Objekti likvideerimiseni tuleb arvestada

kitsenduste talumise kohustusega.

Graafilise loetavuse huvides ja arvestades, et projekteerimise käigus võivad

tehnovõrkude asukohad muutuda, ei ole joonistele planeeritud tehnovõrkude

V I D R I K U M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 18 –

servituudialasid/ kaitsevööndite ulatusi kantud v.a. Pos 11,10,19,20,22 kruntide osas,

mis on tulevased elamukrundid.

5.14 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused

Planeeringu koostamisel on arvestatud Eesti standardi EVS 809-1:2002 kohaselt

planeerimise põhimõtteid. Kuritegevuse riskide vähendamiseks on

planeeringulahenduse väljatöötamisel arvestatud järgmiste linnakujunduslike võtetega:

-oluline on hea nähtavus (krundi valgustatus);

-krundile sissepääsude piiramine;

-terrotoriaalsus (ala selge eristamine ja piiramine piirdeaedadega).

Hoonete projekteerimisel ja hilisemal rajamisel arvestada kuriteohirmu vähendamiseks

ja vandalismi ärahoidmiseks lisaks veel järgnevaga:

-võimalusel paigaldada kohtvalgustid;

-hoida maa-ala korras;

-kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad ja lukud).

5.15 Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi

kitsendused ning nende ulatus

Planeeringualal asuvad järgmised kitsendused tehnovõrkude talumisest tingitud

kitsendused. Olemasolevad kitsendused ning nende ulatus on kajastatud olemasoleva

olukorra joonisel.

5.16 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja

Planeeringuga ei tohi põhjustada kahju kolmandatele osapooltele. Selleks tuleb tagada,

et rajatavad hooned ja haljastus ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi ei

ehitamise ega ka kasutamise käigus. Juhul kui planeeritava tegevusega tekitatakse siiski

kahju kolmandatele isikutele, kohustuvad planeeringuala kruntide igakordsed

omanikud koheselt hüvitama tekitatud kahju.

5.17 Planeeringu rakendamise majanduslikud võimalused

Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks kruntide moodustamiseks,

ehitise püstitamiseks ning ehitusprojektide koostamisele. Planeeringut võib

realiseerida etapiviisiliselt. Arendusetappide alasid vt detailplaneeringu põhijooniselt.

Enne hoonete projekteerima asumist tuleb teostada ehitusgeoloogilisi tingimusi

V I D R I K U M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 19 –

täpsustavad geoloogilised uuringud.

Enne hoonete ehitamist vastavale arendusetapi alale tuleb:

1) rajada kaherealine kõrg- ja madal haljastusega puhverala Pos 6 krundile:

2) rekonstrueerida ja/või ümber ehitada ehitusele ette jäävad

maaparandussüsteemid ja tehnovõrgud;

3) välja ehitada vastava etapi ulatuses planeeringujärgsed juurdepäästeed,

tehnovõrgud ja –rajatised;

Servituutide kavandamisel tuleb kanda servituudid kinnistusraamatusse enne

ehituslubade väljastamist.

Hoonetele kasutusloa väljastamise eeltingimused on :

1) Täielikult välja ehitatud arendatava etapi alal tänavad (asfaltkattega,

tänavavalgustusega, kergliiklusteedega, haljastusega);

2) Hooneteni peab olema rajatud ja valminud hoonet teenindavad tehnovõrgud;

3) Rajatud peab olema vastaval etapi alal asuvad mänguväljak Pos 1 ja Pos 44

kruntidele ja Pos 1, Pos 19, Pos 44 ja Pos 6 krundid üle antud avalikku

kasutusse vallale;

4) Pos 45, Pos 47 transpordimaa kruntidele on seatud avalik kasutusõigus.

Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt

Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale.

Planeeringuga Vidriku maaüksusele ette nähtud tehnovõrkude ja planeeritud tänavate

välja ehitamine toimub huvitatud isiku kulul ning selle kohta sõlmitakse kohaliku

omavalitsusega vastav leping.

Planeeringu rakendamise eeltingimuseks on täiendava veeressursi tekkimine piirkonda.

Planeeringu veevarustuse projekteerima asumisel taotletakse AS-ilt Tartu Veevärk

selleks täpsustavad tehnilised tingimused.

Pos 21-25 elamukruntidele ulatub Lammassoo peakraavi kaitsevöönd. Kaitsevööndi

alal tuleb tagada vaba juurdepääs kraavi hooldamiseks. See tähendab, et sellele alale ei

ole lubatud istutada kõrghaljastust ja rajada hekke. Pos 21-25 piirdeaedade rajamise

korral tuleb tagada kaitsevööndi alal väravate vms kaudu juurdepääs 3m laiuse

V I D R I K U M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 20 –

hooldustehnikaga. Juurdepääs hooldustehnikaga toimub Pos 1 haljasala kaudu.

Kummeli jalgtee maaüksusele jalgtee rajamiseks vajaliku maaüksuse omandamine või

avalikuks kasutamiseks isikliku kasutusõiguse seadmises kokku leppimine ei ole seotud

käesoleva detailplaneeringu rakendamise tingimustega ning ei ole Vidriku maaüksuse

omanike kohustus.

Põllumajandus-ja Toiduamet on planeeringulahenduse kooskõlastamisel seadnud

järgnevad tingimused:

1.Planeeringuala sademeveelahenduse rajamisel lähtuda eksperthinnangus

„Lammassoo hüdrotehniline uurimistöö ja sademevee modelleerimine“ esitatud

soovitustest;

2.Sademevee (lisavee) juhtimine Lammassoo peakraavi kooskõlastada PTA-ga

(MaaParS §53);

3.Lammassoo peakraavi rekonstrueerimise korral taotleda PTA-st

projekteerimistingimused (MaaParS §12);

4. Peale detailplaneeringu järgsete kruntide moodustamist ja nende maa sihtotstarbe

muutmist loeb PTA maaparandussüsteemi kasutusotstarbe planeeringu alal lõppenuks

(MaaParS §51 lg 4)

6 . Koostöö planeeringu koostamisel ja kooskõlastused:

Isiku või asutuse

nimetus

Kuupäev Koostöö või

kooskõlastaja

nimi

Seisukoht kaustas Märkused

Telia Eesti AS 30.12.2022 K.Ütt-Ütti Lisade kaustas -

AS Tartu Veevärk 14.09.2023 P.Pindma Lisade kaustas -

OÜ Elektrilevi 09.01.2023 M.Kasenurm Lisade kaustas

“Tööjoonised

kooskõlastada

täiendavalt.”

AS Varmata 10.01.2023 A.Kippasto

Lõuna Päästekeskus -

Lisade kaustas -

Põllumajandus-ja

Toiduamet

16.09.2024 M.Rauert Lisade kaustas -

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 31.10.2024 14:49

Adressaat: Päästeamet <[email protected]>

Teema: 6-1/47-13 Vidriku maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu edastamine teistkordseks

kooskõlastamiseks

Manused: Detailplaneeringu edastamine teistkordseks kooskõlastamiseks.asice; Vidriku

DP_21.10.2024.asice

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada!

Tere

Edastame teistkordseks kooskõlastamiseks Tõrvandi alevikus asuva Vidriku maaüksuse ja

lähiala detailplaneeringu.

Lugupidamisega

Kristel Altsaar

planeerimisspetsialist

53009986

OÜ Raid Invest tel 5109000 Tartu vald, Möllatsi küla, Käärdi e-post:[email protected] Tartumaa www.raidinvest.ee

Tõrvandi alevikus asuva Vidriku maaüksuse ja

lähiala DETAILPLANEERING

Objekti asukoht:

Kambja vald

Joonise nimetus: planeeringu mahuline

illustratsioon

Planeerija: Karin Raid Allkiri: Töö nr :129/22

OÜ Raid Invest tel 5109000 Tartu vald, Möllatsi küla, Käärdi e-post:[email protected]

Tartumaa www.raidinvest.ee

Tõrvandi alevikus asuva Vidriku maaüksuse ja

lähiala DETAILPLANEERING

Objekti asukoht:

Kambja vald Joonise nimetus:

Situatsioonijoonis

Planeerija:

Karin Raid Allkiri: Töö nr :

129/22 Joonis nr :

1

Raid Invest OÜ Käärdi talu Möllatsi küla

Tartu vald Tartumaa 60519

Tel: +372 510 9000 E-Post: [email protected]

Koduleht: http:\\www.raidinvest.ee

Töö nr: 129/22

Asukoht: Kambja vald, Tõrvandi alevik,

Vidriku maaüksus

Tõrvandi alevikus asuva Vidriku maaüksuse

ja lähiala

DETAILPLANEERING

Projektijuht/planeerija /Karin Raid/

(kutsetunnistus 163364)

Huvitatud isik: OÜ Ülenurme Investeeringud

Tartu 2022-2024

V I D R I K U M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 2 –

SELETUSKIRI

1 Planeeringu koostamise alus 3

2 Planeeringu koostamise eesmärk , andmed planeeringuala kohta 3

3 Arvestamisele kuuluvad dokumendid 3

4 Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks 4

5. Planeerimise lahendus 4

5.1 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed 4

5.2 Olemasoleva olukorra analüüs 5

5.3 Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine 6

5.4 Kruntide ehitusõigus 8

5.5 Arhitektuurinõuded ehitistele 9

5.6 Kruntide hoonestusala piiritlemine 9

5.7 Tee maa-alad, liiklus-ja parkimiskorraldus 10

5.8 Haljastuse ja heakorra põhimõtted 11

5.9 Ehitistevahelised kujad 12

5.10 Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad 12

5.11 Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks 15

5.12 Ettepanekud kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitsereziimi

täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks 16

5.13 Servituutide vajaduse määramine 16

5.14 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused 18

5.15 Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused

ning nende ulatus 18

5.16 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja 18

5.17 Planeeringu rakendamise majanduslikud võimalused 18

6 Koostöö planeeringu koostamisel ja kooskõlastused 20

JOONISED JA KAARDID

Joonis 1-Situatsioonijoonis 21

Joonis 2-Olemasolev olukord M 1:500 22

Joonis 3-Planeeringuala lähipiirkonna funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed 23

Joonis 4-Põhijoonis M 1:500 24

Joonis 5-Tehnovõrgud M 1:500 25

Detailplaneeringu lahendust illustreerivad joonised 26

V I D R I K U M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 3 –

1. Planeeringu koostamise alus.

Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku tegijaks on OÜ Ülenurme

Investeeringud.

Detailplaneeringu koostamine on algatatud Kambja Vallavolikogu 14.09.2022 otsusega

nr 71 „Tõrvandi alevikus asuva Vidriku maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu

algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine“ .

2. Planeeringu koostamise eesmärk, andmed planeeringuala kohta.

Planeeringu eesmärk on kaaluda Vidriku maaüksuse kruntimist ja kruntidele

ehitusõiguse määramist üksikelamute ja abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks

ning tänavavõrgustiku ühendamist (sh kõnniteed) piirkonna olemasolevate teedega.

Planeeringuga lahendatakse juurdepääsud, liiklus-ja parkimiskorraldus,

tehnovõrkudega varustamine, haljastus (sh sotsiaalmaa kruntide moodustamine) ja

heakord.

Vidriku maaüksusele on juurdepääs tagatud olemasolevalt Tehnika teelt.

Planeeringuala hõlmab tervenisti Vidriku maaüksust ja seoses planeeringualale

juurdepääsu lahendamisega Tehnika tee maaüksust ning jalgteede kaudu ühenduse

kavandamiseks Kummeli jalgtee maaüksust.

3. Arvestamisele kuuluvad dokumendid.

- Tartu maakonnaplaneering;

- Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla osas (kehtestatud Kambja

Vallavolikogu 13.11.2018 otsusega nr 51).

- Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine;

- Kambja vallavolikogu 18.12.2018 määrus nr 47 eratee avalikes huvides omandamise

ja avalikuks kasutamiseks määramise kord;

- Kõivu 2 maaüksuse detailplaneering;

- Tara, Taraääre ja Aiaääre maaüksuste detailplaneering;

- Tõnno ja Kuuste nimeliste kinnistute detailplaneering.

- helirõhutaseme mõõtmised Miku ja Vidriku maaüksustel (Kajaja Acoustics OÜ töö

nr 24032-01, 29.01.2024.a).

- keskkonnamüra hinnang Miku ja Vidriku maaüksustel (Kajaja Acoustics OÜ töö nr

24032-02, 08.02.2024.a).

V I D R I K U M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 4 –

Käesoleva planeeringu alasse haaratud Kummeli jalgtee maaüksuse ja Tehnika tee

maaüksiste ulatuses muutuvad pärast käesoleva detailplaneeringu kehtestamist

varasemalt kehtestatud planeeringud kehtetuks.

4. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks.

Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks on toodud Kambja Vallavolikogu

14.09.2022 otsuse nr 71 lisas.

Planeeringuala geodeetilise alusplaani on 2022.a septembris mõõtkavas M 1:500 ja EH

2000 kõrgussüsteemis koostanud OÜ Geodeesia (töö nr GE-3565).

5. Planeerimise lahendus

5.1 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

Planeeringuala asub Tartu maakonnas, Kambja vallas, Tõrvandi alevikus.

Planeeringuala sõidukitega juurdepääsuteeks on Tehnika tee.

Planeeringuala ümbruses on iseloomulik, et endised põllumaad (maatulundusmaad) on

vaheldumisi kaasaegsete tiheda asustusega uute elamuarendustega.

Planeeritavast alast põhja suunda jääb välja arendatud „Tara, Taraääre ja Aiaääre

maaüksuste detailplaneeringuga“ kavandatud Kummeli, Saialille, Raudrohu jt tänavate

elamuarendusala ja lääne suunda „Kõivu 2 maaüksuse detailplaneeringu“ alusel välja

arendatud Karikakra tänavate elamuarendus. Elamud on ühe-ja kahekorruselised.

Piirkonna elamute valdavad katusekalded on kelp-ja viilkatused.

Planeeringualast ida suunas jäävad „Ülenurme alevik Tõnno ja Kuuste nimeliste

kinnistute detailplaneeringu“ alale rajatud Tehnika tee lamekatustega suuremahulised

äri- ja tootmishooned.

Lähimad bussipeatused asuvad ca 1 km raadiuses planeeringualast- Tõrvandi keskuses,

2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee ääres ja 22132 Ülenurme-Külitse tee lõik 1 ääres.

Lähimad teenindus- ja haridusasutused asuvad Tõrvandi keskuses ja Ülenurme

alevikus.

V I D R I K U M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 5 –

Planeeringuga kavandatav on kooskõlas valla üldplaneeringuga, millest nähtuvalt on

planeeringuala tiheastusalal asuv elamumaa.

Väljavõte üldplaneeringust Skeem 1

Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed on kujutatud joonisel 3.

5.2 Olemasoleva olukorra analüüs

Planeeringualal asuv Vidriku maaüksus on hoonestamata ja kasutusel põllumaana.

Maaüksusel puudub kõrghaljastus.

Väljavõte maa-ameti fotolaost (foto 2022) Foto 1

V I D R I K U M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 6 –

Planeeringuala on tasane ja sile. Planeeringuala maapinna kõrgused varieeruvad 1,5m

ulatuses, olles vahemikus ca 57-58.5 abs/m. Arvestades, et planeeringuala on

mõõtmetelt suur, siis loovad maapinna kõrguste vähesed erinevused üldpildina tasase

maastiku ilme. Vidriku maaüksusel asub osaliselt maaparandussüsteemi

drenaaźitorustike süsteem ja planeeringuala põhjaservas Lammassoo peakraav, mis on

maaparanduskraavina eesvooluks.

Planeeringuala naabruses asuval Lao tee 6 maaüksusel on teostatud geoloogiline uuring

Merkolux OÜ (töö nr 2081/179-07), milles lähtuvalt on piirkonnas eelduslikult

pinnaseveetase sügavusel ca 54,25-56,75m. Geoloogilise läbilõike osas:

-kiht 1- mullastik

-kiht 2- peenliiv kõrgusel ca 57.00-57,80m.

-kiht 3a- pehmeplastne saviliivmoreen abs kõrgusel ca 56.75-57.60m;

-kiht 3b- voolavplastne saviliivmoreen abs kõrgusel 54.80-56.45m;

-kiht 3c- kõvaplastne saviliivmoreen, abs kõrgusel 54.00-57.75m

-kiht 3d-kõva saviliivmoreen, abs kõrgusel 53.30-55.45m;

-kiht 4- liivsavikiht, abs kõrgusel 54.85-55.55m;

-kiht 5- peenliiv, abs kõrgusel 55.15-56.20m.

Geoloogilise uuringu kokkuvõtte kohaselt on ehitustingimused raskendatud vähese

kandevõimega savipinnase (kihid 3a,3b) esinemise tõttu.

Karikakra põik 3 ja Karikakra põik 1 kinnistule on 11.02.2021.a lepingu alusel seatud

tasuta ja tähtajatu teeservituut, mille laius on mõlemal kinnistul 4m. Servituudialal on

õigus valitseva kinnisasja (Karikakra põik) omanikel ja õiguslikul alusel kasutajatel

ning muudel isikutel ala kasutamiseks avaliku teena.(vt planeeringu põhijoonist).

Planeeringualal asuvad olemasolevad kitsendused on kirjeldatud punktis 5.15.

Olemasolev olukord on graafiliselt esitatud joonisel nr 2.

5.3.Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine

Planeeringuga nähakse ette Vidriku maaüksusele elamukruntide, üldkasutatava

haljasalade maade ja transpordimaade moodustamine. Planeeringualasse kaasatud

Kummeli jalgtee maaüksusel ja Tehnika tee maaüksustel piiride muutmisi ei kavandata

ja neil säilib senine (varem planeeritud) otstarve.

V I D R I K U M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 7 –

Maakasutuse koondtabel

Tabel 1

Planeeringu

eelne

Planeeringu

järgne

Krundi aadress Krundi

sihtotstarve

Krundi

pindala

Pos nr Krundi kasutamise

sihtotstarve

Krundi

pindala

Vidriku mü

100%

maatulundusmaa

58415m²

Pos 1 Haljasala maa (HP) 2720m²

Pos 2 Üksikelamumaa 100% (EP) 1023m²

Pos 3 Üksikelamumaa 100% (EP) 1023m²

Pos 4 Üksikelamumaa 100% (EP) 1101m²

Pos 5 Üksikelamumaa 100% (EP) 1218m²

Pos 6 Haljasala maa (HP) 1334m²

Pos 7 Üksikelamumaa 100% (EP) 1007m²

Pos 8 Üksikelamumaa 100% (EP) 1007m²

Pos 9 Üksikelamumaa 100% (EP) 1007m²

Pos 10 Üksikelamumaa 100% (EP) 1009m²

Pos 11 Üksikelamumaa 100% (EP) 1019m²

Pos 12 Üksikelamumaa 100% (EP) 1001m²

Pos 13 Üksikelamumaa 100% (EP) 1002m²

Pos 14 Üksikelamumaa 100% (EP) 1002m²

Pos 15 Üksikelamumaa 100% (EP) 1002m²

Pos 16 Üksikelamumaa 100% (EP) 1409m²

Pos 17 Üksikelamumaa 100% (EP) 1428m²

Pos 18 Üksikelamumaa 100% (EP) 1427m²

Pos 19 Tee ja tänava maa (LT) 165m²

Pos 20 Üksikelamumaa 100% (EP) 1007m²

Pos 21 Üksikelamumaa 100% (EP) 1031m²

Pos 22 Üksikelamumaa 100% (EP) 1045m²

Pos 23 Üksikelamumaa 100% (EP) 1037m²

Pos 24 Üksikelamumaa 100% (EP) 1046m²

Pos 25 Üksikelamumaa 100% (EP) 1041m²

Pos 26 Üksikelamumaa 100% (EP) 1015m²

Pos 27 Üksikelamumaa 100% (EP) 1007m²

Pos 28 Üksikelamumaa 100% (EP) 1007m²

Pos 29 Üksikelamumaa 100% (EP) 1007m²

Pos 30 Üksikelamumaa 100% (EP) 1004m²

Pos 31 Üksikelamumaa 100% (EP) 1009m²

Pos 32 Üksikelamumaa 100% (EP) 1016m²

Pos 33 Üksikelamumaa 100% (EP) 1011m²

Pos 34 Üksikelamumaa 100% (EP) 1107m²

V I D R I K U M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 8 –

Pos 35 Üksikelamumaa 100% (EP) 1107m²

Pos 36 Üksikelamumaa 100% (EP) 1074m²

Pos 37 Üksikelamumaa 100% (EP) 1007m²

Pos 38 Üksikelamumaa 100% (EP) 1001m²

Pos 39 Üksikelamumaa 100% (EP) 1033m²

Pos 40 Üksikelamumaa 100% (EP) 1007m²

Pos 41 Üksikelamumaa 100% (EP) 1007m²

Pos 42 Üksikelamumaa 100% (EP) 1190m²

Pos 43 Üksikelamumaa 100% (EP) 1184m²

Pos 44 Haljasala maa (HP) 1807m²

Pos 45 Tee ja tänava maa (LT) 8469m²

Pos 46 Tee ja tänava maa (LT) 183m²

Pos 47 Tee ja tänava maa (LT) 1240m²

Märkused: krundi kasutamise sihtotstarbed on määratud vastavalt sisemin. „Ruumilise planeerimise

leppemärgid 2013“)

Kõiki kruntide pindalasid on lubatud täpsustada maa mõõdistamise käigus.

5.4 Kruntide ehitusõigus

Kruntide ehitusõigusega on määratud:

• planeeritud kruntide kasutamise otstarve;

• hoonete suurim lubatud arv krundil;

• hoonete lubatud maksimaalne kõrgus;

• hoonete suurim lubatud ehitise alune pind.

Vidriku maaüksusele planeeritud elamukruntide ehitusõigus on ära toodud planeeringu

põhijoonisel (joonis 4). Teistele kruntidele on lubatud rajada tehnovõrke ja muid

rajatisi.

Detailplaneeringu põhijoonisel on näidatud hoonestusalad, st et planeeritud hooneid

võib ehitada ainult joonisel näidatud hoonestusalasse vastavalt iga krundi

ehitusõigusele. Hoonestusalad on antud suuremana kui ettenähtud hoonete suurim

lubatud ehitisealune pind, mis võimaldab vabamalt valida hoone(te) paiknemist ja luua

huvitavamat arhitektuuri.

V I D R I K U M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 9 –

Elamukruntidele antakse ehitusõigus-

üksikelamu kruntidele (EP) - ühe üksikelamu (kood 11101) ja ühe abihoone (kood

12744) ehitamiseks.

Lisaks eelnimetatud hoonetele on elamukruntide hoonestusaladele lubatud ehitada üks

kuni 20m² suurune ja kuni 5m kõrgune abihoone (nt kasvuhoone, laste mängumaja jms

Hoonete täpne paigutus hoonestusalas antakse projekteerimise käigus.

5.5 Arhitektuurinõuded ehitistele

Arhitektuursed nõuded planeeringuala hoonetele on planeeringuga määratud

järgmiselt:

Arhitektuurinõuded hoonetele Tabel 2

Pos nr Pos 2-5

Pos 7-18

Pos 20-43

Pos 1,6

Pos 19

Pos 44-47

Lubatud

korruselisus

üksikelamutel kuni 2 korrust, abihoonetel 1 korrus -

Katusekalde

vahemik

15-30 kraadi (elamute põhimahul)

Abihoonetel ja elamute kõrvalmahtudel lubatud ka

katusekalded 0-10 kraadi

-

Katuse tüüp viilkatus, kelpkatus -

Katusekatte

materjal

katusekivi, katuseplekk, rullmaterjalid vms -

Katusekatte

värvid

must, tumehall, pruun -

Välisviimistluse

materjalid

puit, krohv, kivi, klaas, betoon (soovituslikult

kombineeritult)

Keelatud on imiteerivate materjalide (plastvooder jms)

kasutamine ning palk välisviimistlusena.

-

Kohustuslik

ehitusjoon

7m kaugusel krundi tänavapoolsest piirist.

-

Piirdeaed sobivalt hoonete arhitektuuriga ja soovituslikult

kombineeritult hekkidega.

Tänavapoolsel küljel mitte üle 1,2m, teistel külgedel

maksimaalselt 1,5m.

Keelatud on mistahes aia lõigus läbipaistmatud piirded

(aia läbipaistvus peab olema vähemalt 25%);

-

5.6 Kruntide hoonestusalade piiritlemine

Planeeritud kruntidele on määratud hoonestusalad, mille piiresse on lubatud ehitada

hooned. Põhijoonisel näidatud uushoonestusalad on seotud krundi piiridega.

V I D R I K U M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 10 –

Väljaspoole hoonestusala on keelatud hoonete ja rajatiste ehitamine. Hoonestusalade

suurus ja paigutus on näidatud põhijoonisel (joonis 4).

5.7 Tee maa-alad, liiklus-ja parkimiskorraldus

Sõidukite ja jalakäijate juurdepääs planeeringualale on lahendatud Tehnika teelt.

Planeeringuala ühendamiseks naaberalade jalgteede võrgustikuga kajastatakse

käesolevas detailplaneeringus uuesti varem „Tara, Taraääre ja Aiaääre maaüksuste

detailplaneeringuga“ planeeritud lahendus Kummeli jalgtee maaüksuse osas. Antud

katastriüksuse otstarve on planeeringu koostamise ajal on 100% transpordimaa ja

maaüksus on avalikes huvides vajalik erinevate elamupiirkondade omavaheliseks

sidusaks ühenduseks jalgteede võrgustikuna.

Planeering näeb ka ette jalgtee ühenduse rajamist Pos 19, Karikakra põik 3 ja 6 kaudu

Karikakra põik tänavale, mis tagab samuti paremad jalgsi liikumise võimalused

erinevate elamualade vahel.

Lisaks annab planeering võimaluse rajada sõidu-ja jalgtee ühenduse Miku maaüksusele

(Pos 45) kaudu.

Operatiivsõidukitele juurdepääsu tagamiseks on Karikakra põik tänavale suunduvale

servituudialale ja Pos 19 transpordimaale ette nähtud 3,8m laiune tugevdatud alusel

kõvakattega tee.

Teede elementide täpne lahendus (nt kõvakattega alade paiknemine, haljastuslahendus

jms) antakse projekteerimisel.

Parkimine planeeringualal on lahendatud elamukruntide siseselt. Parkimiskohtade

täpne paigutus määratakse projekteerimise käigus, kui on teada hoonete sissepääsude

(sh garaažide, varikatuste, sissepääsude) täpsed asukohad.

Detailplaneering näeb ette, et igale üksikelamule tuleb tagada 3 parkimiskohta.

Sõltuvalt hoonete sissepääsude täpsest paigutusest on lubatud projekteerimise käigus

kruntidele sissepääsude asukohti krundi tänava poolsete külgede ulatuses

muuta/nihutada.

V I D R I K U M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 11 –

Kõik Vidriku maaüksusele planeeritud teed on kavandatud asfaltkattega. Sõidusuunad

ja juurdepääsud kruntidele on näidatud põhijoonisel (joonis 4).

5.8 Haljastuse ja heakorra põhimõtted

Üldkasutatav puhkealad kogupindalaga 5861m² on kavandatud Pos 1, Pos 6 ja Pos 44

kruntidele. Nimetatud maaüksustele on lubatud puhke ja virgestusrajatiste ning

avalikuks kasutamiseks ette nähtud mänguatraktsioonide rajamine. Üldkasutatava maa

osakaal Vidriku maaüksusest moodustab 10%. Pos 1 ja Pos 44 krundid on kavandatud

kujundada parkidena, millesse rajatakse jalgteed, istumispingid, puhke- ja

spordirajatised erinevatele vanusegruppidele. Pos 1 krundile on lubatud ka haljastusega

küngaste rajamine, mida saab kasutada liumäe- või ronimisnõlvadena.

Planeeringuala kruntidel kõrghaljastus puudub. Planeering näeb ette kõrghaljastatud

kaherealise kõrghaljastusega puhvertsooni rajamist Tehnika tee poolsete äri ja

toomishoonete poolsesse külge – Pos 6 alale. Seal hulgas on lubatud Pos 6 ala

kujundada maastikuarhitektuurselt mitmekülgsemaks- rajada sellele alale näiteks kõrg-

ja madal haljastusega künkaid, eraldamaks visuaalselt elamu-ja tootmisalasid. Pos 6

maastiku kujundamisel tuleb silmas pidada elurikkust soodustavaid ja kliimamõjusid

(nt tootmisalade kuumasaarte) vähendavaid haljastusvõtteid, st tegemist on edaspidi

liigirikka regulaarset hooldus mitte vajava haljasalaga.

Pärast elamute ehitamist on vajalik kruntide korrapärane haljastamine. Planeeringuala

krundid tuleb vähemalt 10% ulatuses kruntide pindalast haljastada kõrghaljastusega.

Nõutava kõrghaljastuse pindala arvutuse aluseks on täiskasvanud puude võra pindala.

Haljastust on lubatud sealhulgas rajada planeeringus märgitud hoonestusaladele.

Lubatud on krundid piirata piirdeaedade ja hekkidega. Krunte ümbritsev piirdeaia

kujundus ja aia tüüp määratakse hoone projekteerimise käigus, sobivana hoonete

arhitektuurse lahendusega. Soovitav on tänavapoolsed piirdeaiad ehitada puit-, kivi- või

metall konstruktsioonidest ning kombineerida need haljastusega. Naaberkruntide

vaheliste piiretena võib kasutada ka võrkaeda, soovitavalt kombineeritult hekiga.

Väravate avanemisel tänavate suunas tuleb väravad kavandada lükandsüsteemiga või

sissepoole avanevana, nii et need ei takistaks tänavamaal sõidukitega ja jalgsi liiklejaid.

Planeeringu joonistel kajastatud haljastuse lahendus on illustratiivne ja seda

täpsustatakse projekteerimisel.

V I D R I K U M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 12 –

5.9 Ehitistevahelised kujad

Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud tuleohutusnõuetega vastavalt

siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja

nõuded tuletõrje veevarustusele“ ning planeeritud elamute puhul on ette nähtud

minimaalseks tulepüsivusklassiks TP-3. Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi

ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist kahju. Selle täitmiseks peab

ehitistevaheline kuja takistama tule levikut teistele ehitisele, kusjuures juhul, kui

ehitistevahelise kuja laius on alla 8m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või

muude abinõudega. Planeeringuga kavandatud hoonestusalad asuvad üksteisest

normatiivsel kaugusel.

5.10 Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad

Tehnovõrkude planeerimisel on aluseks võetud võrguettevõtjate väljastatud tehnilised

tingimused.

VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON

Detailplaneeringuala veevarustus on lahendatud ühisveevärgi baasil.

Vidriku maaüksuse veega varustamiseks on planeeritud Tehnika tee ja Karikakra põik

tänavaid ühendav ringveetoru.

Planeeringualale on planeeritud isevoolne reoveekanalisatsioon, mille eesvooludeks on

Karikakra põik tänaval asuv kanalisatsiooni torustik ja Karikakra tänav 18 krundil asuv

reoveepumpla.

Kavandatavale tänavatele on planeeritud eesvooluni ulatuv isevoolne

kanalisatsioonitorustik ja survekanalisatsiooni torustik.

Kuna piirkonna kanaliseerimine toimub reoveepumplate baasil, tuleb planeeringuala

eesvooluks olev reoveepumpla täiendava vooluhulga alusel ümberdimensioneerida

ning vajaduse korral ette näha pumpla rekonstrueerimine.

Igale elamukrundile luuakse eraldi vee-ja kanalisatsiooni ühendus krundiga piirnevast

tänavatorustikust. Täpsemad tingimused torustike projekteerimiseks ja

kanalisatsiooniühenduse loomiseks tuleb taotleda AS-ilt Tartu Veevärk enne

projekteerima asumist.

V I D R I K U M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 13 –

SADEMEVESI

Planeeringuala vertikaalplaneerimine ja sademevete täpne ärajuhtimine lahendatakse

projekteerimise käigus. Sademevee juhtimine olmekanalisatsiooni torustikku ei ole

lubatud. Planeeringuala sademevesi juhitakse Lammassoo peakraavi. Lammassoo

peakraavi osas on planeeringuga kavandatud sademeveekraavi rekonstrueerimine alates

planeeringuala läänepoolsest nurgast kuni Luhamaa mnt-ni. Kraavi rekonstrueerimiseks

koostatakse vastav projekt. Peakraavi hooldusalale tuleb tagada vaba juurdepääs, sh ei

ole sellele alale lubatud istutada kõrghaljastust ja piirdeaedade rajamise korral tuleb

tagada piirdeaedade kaudu juurdepääs 3m laiuse hooldustehnikaga.

Sademevee juhtimine naaberkinnistutele on keelatud.

DRENAAŽ

Vastavalt Maa-ameti infosüsteemile ulatub Vidriku maaüksusele katastritunnusega

94901:007:0172 maaparandussüsteemi ehitis Ülenurme vana (kood

2104440020040002).

Tagada tuleb naaberkinnisasjadel maaparandussüsteemi säilimine, teostades selleks

vajalikud ümberehitused. Ümberehituse projekti tegemiseks tuleb taotleda

Põllumajandusameti Tartu keskusest projekteerimistingimused. Planeeringualale ei tohi

maaparandussüsteemi alale enne maaparanduse rekonstrueerimist ehitisi rajada.

Vastavalt maaparandusseaduse § 47 lg 1 ja § 48 lg 1 alusel tuleb muu ehitise ja

maaparandussüsteemil paikneva kinnisasja ehitusprojektid ning selle kinnisasja siht-

või kasutusotstarbe muutmine kooskõlastada Põllumajandusametiga.

Detailplaneeringu alalt sajuvee ärajuhtimise lahenduse kavandamisel ja sajuvee

suunamise vajadusel maaparandussüsteemi eesvoolu tuleb arvestada

Maaparandusseaduse §53 „Maaparandussüsteemi lisavee juhtimine“ tingitud nõuetega.

Tagada tuleb lähialade olemasolevate drenaaźisüsteemide toimimine. Ehitiste

projekteerimisel tuleb kavandada drenaaźitorustike likvideerimine ja ümber juhtimine

planeeringualal.

TULETÕRJEVEE VEEVÕTUKOHAD

Tuletõrje veevarustuse tagamiseks on Vidriku maaüksuse alale planeeritud 3 uut

hüdranti.

SOOJAVARUSTUS

Elamukruntidele kavandatud hoonete kütteks on lubatud kasutada kõiki kaasaegseid ja

V I D R I K U M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 14 –

keskkonnasõbralikke alternatiiv kütteallikaid nt soojuspumbad-, maaküte,

päikesepaneelid vms. Maakütte torustikke on lubatud paigaldada kogu elamukrundi

ulatuses arvestades seejuures nõutava kõrghaljastuse istutamiseks vajaliku

maavajadusega. Keelatud on kõik jääkaineid lendu laskvad kütteliigid nagu näiteks

raskeõlid ja kivisüsi.

ELEKTRIVARUSTUS

Elektrivõrgu projekteerimisel tuleb lähtuda OÜ Elektrilevi poolt välja antud tehnilistest

tingimustest nr. 427484.

Planeeringuala elektriga varustamine on kavandatud AJ10425(Kõivu tn 19 ) ja Digi

AJ (Tehnika tee 3) alajaamade baasil. Alajaamadest kuni planeeritud elamukruntide

piirideni on planeeritud maakaablid ning 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid kruntide

piirile. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Liitumiskilpidest

hooneteni nähakse ette maakaablitega ühendused. Hoonete välisvalgustus lahendatakse

projekteerimise käigus. Tänava välisvalgustus lahendatakse eraldi projektiga tänava

projekteerimisel.

SIDEVARUSTUS

Vastavalt Telia Eesti AS tehnilistele tingimustele nr 37289503 on planeeringuala läbiv

sidekanalisatsioonitorustik ja selle sees 48 kiuline optiline kaabel, kavandatud ümber

tõsta ja paigutada edaspidi avalikult kasutatavatele transpordimaadele.

Planeeringuala sidevarustuseks on vajalik tuua alates sidekaevust nr 67 Tehnika teelt

Vidriku maaüksusele planeeritud tänavatele multitoru. Ringitõstetud sidekanal tuleb

asendusrajatisena üle anda Teliale.

Paigaldada vajalikesse kohtadesse sidekaevud KKS2. Sidekaevude vahele paigalada4-

avaline multitoru. Magistraalina kasutada 48-kiulist singlemode optilist kaablit ning

kinnistutel 24 kiuliseid kaableid. Kasutada 1/16 splittereid. Kogu rajatav sidekanal peab

olema elektriliselt tuvastatav. Hoonete sisevõrgud ehitada vähemalt CAT6 kaabliga.

GAASIVARUSTUS

Planeeringuala hoonete kütmiseks on lubatud kasutada ka gaasikütet. Selleks on

planeeringuala hoonestatavatele kruntidele kavandatud gaasitorustikud.

Olemasolev maaüksust läbiv gaasitorustik tõstetakse ringi, nii et see hakkab paikneva

avalikult kasutatavate tänavate maa-aladel.

V I D R I K U M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 15 –

Tehnovõrkude koondtabel Tabel 3

Tehnovõrk Planeeritud Vidriku maaüksuse elamukruntide

ala kaugus ühenduspunktidest

Veevarustus Veetoru ringistamine ca 100 jm

Kanalisatsioon ca 50 jm

Side ca 0 jm

Elekter ca 0 jm

Gaas ca 50jm

Kõikide tehnovõrkude ja tänavaelementide lahendused on põhimõttelised ja need

täpsustatakse projekteerimisel. Tehnovõrkude paiknemine on näidatud tehnovõrkude

joonisel (joonis 6).

5.11 Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks

Planeeritud alal ei ole keskkonnaohtlikke objekte ega kaitsevööndit nõudvaid rajatisi.

Detailplaneeringuga ei kavandata objekte, mille raames tuleb läbi viia keskkonnamõju

hindamine. Kavandatud tegevus ei põhjusta eeldatavalt negatiivset keskkonnamõju.

Küll võib positiivse mõjuna välja tuua ala kasutusele võttu elamupiirkonnana koos

sellega seotud võrgustiku väljaarendamisega (haljastus, heakord, mänguväljak).

Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt

väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga.

29.01.2024.a on teostatud Kajaja Acoustics OÜ poolt helirõhutaseme mõõtmised Miku

ja Vidriku maaüksustel (töö nr 24032-01). Mõõtmistati nii kõrval kinnistul tekitatud

müra kui ka ümberkaudsetelt teedelt, sh Lennu tänavalt, kostuvat liiklusmüra jm

looduslikku mürafooni.

08.02.2024.a on koostatud Kajaja Acoustics OÜ poolt keskkonnamüra hinnang Miku

ja Vidriku maaüksustel (töö nr 24032-02). Töös on jõutud järgmisele järeldusele:

„ Planeeringu koostamisel ei ole teatavaks saanud informatsiooni (sh teostatud

keskkonnamüra mõõtmiste käigus), et planeeringualade äärsetest äri- ja tootmismaadel

oleks põhjustatud nii kõrgeid keskkonnamüra tasemeid, mis ületaksid vastavaid

normtasemeid olemasolevatel ümbruskonna elamumaa kinnistutel; analoogselt ka

vibratsiooni osa ei ole. Detailplaneeringute koostamise raames on eeldatud, et

naaberkinnistute äri- ja tootmismaadel toimuv tegevus vastab kehtivatele

keskkonnamüra ja vibratsiooni nõuetele.“

V I D R I K U M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 16 –

Töös on antud soovitus:

„Tehnika ja Lao tee poolsete planeeringuala kruntide puhul tasub hoonestust mitte

kavandada kruntide ida poolsesse külge. Uute alade planeerimisel tasub arvestada ka

haljastuse mõjuga. Haljastuse positiivne mõju avaldub eelkõige psühholoogiliselt (kui

müraallikas ei ole visuaalselt nähtav või tajutav, võib ka mürahäiring väiksemaks

osutuda). Kuigi hõredal kõrghaljastusel puudub otsene mõju müra levikule, avaldub

haljastuse efekt elukeskkonna parandamisel koos avaliku ruumi kvaliteedi üldise

paranemisega, mistõttu ei saa alahinnata ka kitsamate (paarirealiste) haljastusribade

positiivset mõju elanike elukvaliteedi parandamisel.“

Detailplaneeringus on koostatud uuringuid arvestatud ning planeeringuala ida poolsele

alale on planeeritud täiendavalt kõrg- ja madalhaljastusega puhveralad.

Planeeritavatele kruntidele pole lubatud ladustada ohtlikke jäätmeid. Jäätmemajandus

lahendatakse vastavalt kehtivatele normatiividele ja seadusandlusele. Jäätmed tuleb

koguda vastavatesse kinnistesse konteineritesse. Kõik ohtlikud jäätmed kogutakse

vastavalt kehtivatele eeskirjadele. Olmejäätmed antakse üle jäätmeluba omavatele

firmadele. Prügi kogumise lahendus määratakse ehitusprojektidega ning konteinerite

või prügi kogumise varjualuste asukoht peab olema näidatud ehitusprojektide

asendiplaanidel.

5.12 Ettepanekud kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitsereziimi

täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks.

Planeeritaval maa-alal puuduvad kaitsealused üksikobjektid ja maa-alal ei ole

kaitsereziimi.

5.13 Servituutide vajaduse määramine

Planeeritaval maa-alal säilivad olemasolevad kitsendused ja servituudid. Kõikidele

ehitatavatele tehnovõrkudele seatakse isiklikud kasutusõigused või servituudid

võrguvaldajate kasuks. Isikliku kasutusõiguse ala või servituudi ala ulatus määratakse

kindlaks tehnovõrkude projekteerimise faasis, kui on selgunud rajatiste täpne asukoht

ja lahendus.

Kanalisatsiooni ära juhtimiseks Vidriku maaüksuselt on kavandatud isevoolne

kanalisatsioonitorustik ja veetorustik Karikakra põik 3 krundile, millele on juba seatud

selleks servituut.

V I D R I K U M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 17 –

Planeeringuala ühendamiseks planeeringu alast põhja suunas asuva Kummeli

elamuarendusalaga on kavandatud jalgtee ühendus Pos 46 krundile (Kummeli jalgtee,

100% transpordimaa, kat tunnus 28301:001:0285). Selleks seatakse avalikku kasutust

võimaldav isiklik kasutusõigus Kambja valla kasuks või võõrandatakse Kummeli

jalgtee kinnistuna Kambja Vallale.

Planeeritavate tehnovõrkude kaitsevööndite ulatused on järgmised:

Elektripaigaldiste kaitsevööndid

*Maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt

poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 m kaugusel paiknevad mõttelised

vertikaaltasandid.

Vee- ja kanalisatsiooni kaitsevööndid

*Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste survetorustike kaitsevööndi ulatus

torustiku telgjoonest mõlemale poole on alla 250mm siseläbimõõduga torustikul 2 m ja

maa-aluste vabavoolsete torustike puhul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on

paigaldatud kuni 2 m sügavusele samuti 2 m.

Sideehitise kaitsevööndid

*Sideehitise kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool sideehitist on 1 m.

Gaasitorustike kaitsevöönd

*Gaasitorustiku kaitsevööndi ulatus mõlemal pool gaasitorustikku on:

-A- ja B-kategooria gaasipaigaldiste korral torustiku välimisest mõõtmest 1 meetrit;

*Gaasitorustiku juurde kuuluva gaasipaigaldise (gaasijaotus-, gaasimõõte- ja

gaasireguleerjaam) kaitsevööndi ulatus piirdeaiast, hoone seinast või nende puudumisel

seadmest on A- ja B-kategooria gaasipaigaldiste korral 1 meeter.

Planeeringu koostamise ajal asuvad planeeringualal olemasolevad kitsendused.

Vastavad kitsendused kustutakse kitsendust põhjustava objekti likvideerimisel või

ümber paigutamisel uude asukohta. Objekti likvideerimiseni tuleb arvestada

kitsenduste talumise kohustusega.

Graafilise loetavuse huvides ja arvestades, et projekteerimise käigus võivad

tehnovõrkude asukohad muutuda, ei ole joonistele planeeritud tehnovõrkude

V I D R I K U M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 18 –

servituudialasid/ kaitsevööndite ulatusi kantud v.a. Pos 11,10,19,20,22 kruntide osas,

mis on tulevased elamukrundid.

5.14 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused

Planeeringu koostamisel on arvestatud Eesti standardi EVS 809-1:2002 kohaselt

planeerimise põhimõtteid. Kuritegevuse riskide vähendamiseks on

planeeringulahenduse väljatöötamisel arvestatud järgmiste linnakujunduslike võtetega:

-oluline on hea nähtavus (krundi valgustatus);

-krundile sissepääsude piiramine;

-terrotoriaalsus (ala selge eristamine ja piiramine piirdeaedadega).

Hoonete projekteerimisel ja hilisemal rajamisel arvestada kuriteohirmu vähendamiseks

ja vandalismi ärahoidmiseks lisaks veel järgnevaga:

-võimalusel paigaldada kohtvalgustid;

-hoida maa-ala korras;

-kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad ja lukud).

5.15 Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi

kitsendused ning nende ulatus

Planeeringualal asuvad järgmised kitsendused tehnovõrkude talumisest tingitud

kitsendused. Olemasolevad kitsendused ning nende ulatus on kajastatud olemasoleva

olukorra joonisel.

5.16 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja

Planeeringuga ei tohi põhjustada kahju kolmandatele osapooltele. Selleks tuleb tagada,

et rajatavad hooned ja haljastus ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi ei

ehitamise ega ka kasutamise käigus. Juhul kui planeeritava tegevusega tekitatakse siiski

kahju kolmandatele isikutele, kohustuvad planeeringuala kruntide igakordsed

omanikud koheselt hüvitama tekitatud kahju.

5.17 Planeeringu rakendamise majanduslikud võimalused

Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks kruntide moodustamiseks,

ehitise püstitamiseks ning ehitusprojektide koostamisele. Planeeringut võib

realiseerida etapiviisiliselt. Arendusetappide alasid vt detailplaneeringu põhijooniselt.

Enne hoonete projekteerima asumist tuleb teostada ehitusgeoloogilisi tingimusi

V I D R I K U M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 19 –

täpsustavad geoloogilised uuringud.

Enne hoonete ehitamist vastavale arendusetapi alale tuleb:

1) rajada kaherealine kõrg- ja madal haljastusega puhverala Pos 6 krundile:

2) rekonstrueerida ja/või ümber ehitada ehitusele ette jäävad

maaparandussüsteemid ja tehnovõrgud;

3) välja ehitada vastava etapi ulatuses planeeringujärgsed juurdepäästeed,

tehnovõrgud ja –rajatised;

Servituutide kavandamisel tuleb kanda servituudid kinnistusraamatusse enne

ehituslubade väljastamist.

Hoonetele kasutusloa väljastamise eeltingimused on :

1) Täielikult välja ehitatud arendatava etapi alal tänavad (asfaltkattega,

tänavavalgustusega, kergliiklusteedega, haljastusega);

2) Hooneteni peab olema rajatud ja valminud hoonet teenindavad tehnovõrgud;

3) Rajatud peab olema vastaval etapi alal asuvad mänguväljak Pos 1 ja Pos 44

kruntidele ja Pos 1, Pos 19, Pos 44 ja Pos 6 krundid üle antud avalikku

kasutusse vallale;

4) Pos 45, Pos 47 transpordimaa kruntidele on seatud avalik kasutusõigus.

Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt

Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale.

Planeeringuga Vidriku maaüksusele ette nähtud tehnovõrkude ja planeeritud tänavate

välja ehitamine toimub huvitatud isiku kulul ning selle kohta sõlmitakse kohaliku

omavalitsusega vastav leping.

Planeeringu rakendamise eeltingimuseks on täiendava veeressursi tekkimine piirkonda.

Planeeringu veevarustuse projekteerima asumisel taotletakse AS-ilt Tartu Veevärk

selleks täpsustavad tehnilised tingimused.

Pos 21-25 elamukruntidele ulatub Lammassoo peakraavi kaitsevöönd. Kaitsevööndi

alal tuleb tagada vaba juurdepääs kraavi hooldamiseks. See tähendab, et sellele alale ei

ole lubatud istutada kõrghaljastust ja rajada hekke. Pos 21-25 piirdeaedade rajamise

korral tuleb tagada kaitsevööndi alal väravate vms kaudu juurdepääs 3m laiuse

V I D R I K U M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 20 –

hooldustehnikaga. Juurdepääs hooldustehnikaga toimub Pos 1 haljasala kaudu.

Kummeli jalgtee maaüksusele jalgtee rajamiseks vajaliku maaüksuse omandamine või

avalikuks kasutamiseks isikliku kasutusõiguse seadmises kokku leppimine ei ole seotud

käesoleva detailplaneeringu rakendamise tingimustega ning ei ole Vidriku maaüksuse

omanike kohustus.

Põllumajandus-ja Toiduamet on planeeringulahenduse kooskõlastamisel seadnud

järgnevad tingimused:

1.Planeeringuala sademeveelahenduse rajamisel lähtuda eksperthinnangus

„Lammassoo hüdrotehniline uurimistöö ja sademevee modelleerimine“ esitatud

soovitustest;

2.Sademevee (lisavee) juhtimine Lammassoo peakraavi kooskõlastada PTA-ga

(MaaParS §53);

3.Lammassoo peakraavi rekonstrueerimise korral taotleda PTA-st

projekteerimistingimused (MaaParS §12);

4. Peale detailplaneeringu järgsete kruntide moodustamist ja nende maa sihtotstarbe

muutmist loeb PTA maaparandussüsteemi kasutusotstarbe planeeringu alal lõppenuks

(MaaParS §51 lg 4)

6 . Koostöö planeeringu koostamisel ja kooskõlastused:

Isiku või asutuse

nimetus

Kuupäev Koostöö või

kooskõlastaja

nimi

Seisukoht kaustas Märkused

Telia Eesti AS 30.12.2022 K.Ütt-Ütti Lisade kaustas -

AS Tartu Veevärk 14.09.2023 P.Pindma Lisade kaustas -

OÜ Elektrilevi 09.01.2023 M.Kasenurm Lisade kaustas

“Tööjoonised

kooskõlastada

täiendavalt.”

AS Varmata 10.01.2023 A.Kippasto

Lõuna Päästekeskus -

Lisade kaustas -

Põllumajandus-ja

Toiduamet

16.09.2024 M.Rauert Lisade kaustas -