Dokumendiregister | Justiitsministeerium |
Viit | 8-1/499-9 |
Registreeritud | 22.01.2025 |
Sünkroonitud | 23.01.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 8 Eelnõude menetlemine |
Sari | 8-1 Justiits- ja Digiministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega(Arhiiviväärtuslik) |
Toimik | 8-1/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Eesti Advokatuuri konkurentsiõiguse komisjoni |
Saabumis/saatmisviis | Eesti Advokatuuri konkurentsiõiguse komisjoni |
Vastutaja | Andreas Kangur (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Kriminaalpoliitika valdkond, Kriminaalpoliitika osakond, Karistusõiguse ja menetluse talitus) |
Originaal | Ava uues aknas |
EESTI ADVOKATUUR KONKURENTSIÕIGUSE KOMISJON
Kentmanni 4 Tel 662 0665 Arvelduskonto
10116 TALLINN E-post: [email protected] EE167700771009219435
Reg kood 74000027 AS LHV Pank
Lp Liisa-Ly Pakosta
Justiits- ja digiminister
Justiits- ja Digiministeerium
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
koopia: Andreas Kangur
Karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja
Justiits- ja Digiministeerium
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
Edastatud: [email protected], [email protected]
RE: Konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise
seaduse eelnõu
21. jaanuar 2025
Eesti Advokatuuri konkurentsiõiguse komisjon tänab võimaluse eest esitada seisukohti
konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõule (nn „ECN+ eelnõu“). Samuti täname võimaluse eest osaleda 20. jaanuari 2025
kaasamiskoosolekul Justiitsministeeriumis. Advokatuur kinnitab oma jätkuvat
valmisolekut panustada ECN+ direktiivi1 kohasesse ülevõtmisesse.
Sissejuhatav kommentaar – eelnõus valitud lahendus on põhimõtteliselt õige valik.
Advokatuuri poolt on tervitatav ECN+ eelnõu valitud lahendus, milles väärteokaristuste
(rahatrahvide) määramine leiaks aset väärteomenetluses. Selliselt on parimal
võimalikul viisil tagatud tasakaal menetlusaluste isikute õiguste kaitse ja efektiivse
menetluse vahel, säilitades samal ajal ka Eesti õiguskorra ühtsus. Samuti, tegemist on
lahendusega, millest kantult Eesti rääkis läbi ECN+ direktiivi enda sõnastust selle
menetluse ajal Euroopa Liidus, mistõttu selline lahendus ei saa olla vastuolus direktiivi
endaga.
Samal ajal on meile 14. jaanuaril 2025 ECN+ eelnõus mõningaid küsimusi, mis vajavad
lahendamist enne selle Riigikogusse saatmist ja seadusena vastuvõtmist. Tulenevalt
olulisest ajasurvest tagasiside andmisele (vaid paar päeva), toome hetkel välja vaid
kõige olulisemad teemad ning üritame pakkuda neile ka lahendusvariante. Samas,
eelnõu Riigikogu menetlusse suunamisel sooviks Advokatuuri liikmed võimalusel veel
täiendavalt kaasatud olla.
1 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2019/1, 11. detsember 2018, mille eesmärk on anda liikmesriikide
konkurentsiasutustele volitused, et tulemuslikumalt tagada konkurentsinormide täitmine ja et tagada siseturu
nõuetekohane toimimine („ECN+ direktiiv“).
EESTI ADVOKATUUR KONKURENTSIÕIGUSE KOMISJON
Kentmanni 4 Tel 662 0665 Arvelduskonto
10116 TALLINN E-post: [email protected] EE167700771009219435
Reg kood 74000027 AS LHV Pank
Tõendite automaatne ülekandumine ei taga asjakohaseid menetluslike garantiisid
Üheks olulisemaks küsitavuseks eelnõus on tõendite kandumine
konkurentsijärelevalvemenetlusest (KJV) väärteomenetlusse (VTM). Eelnõu kohaselt
oleks tõendid põhimõtteliselt automaatselt ülekantavad (KonkS § 7318 lg 8):
„Käesolevas seaduses sätestatud väärtegude tõendamisel on lubatud kõik
konkurentsijärelevalvemenetluses seaduslikult kogutud tõendid. Füüsilise isiku
väärteoasjas ei ole lubatud tema süü tõendamisel kasutada teavet, mille see füüsiline
isik oli sunnitud konkurentsijärelevalvemenetluses avaldama vastusena teabenõudele.“
20. jaanuaril 2025 aset leidnud koosolekul rõhutas Justiitsministeeriumi esindaja, et
maakohtul jääb siiski pädevus VTM-s teatud tõendeid kõrvale jätta. Eelnev ei ilmne
aga otseselt eelnõu tekstist ega seletuskirjast. Võttes aluseks viidatud sätte eksisteerib
oluline oht, et kohtud asuvad seisukohale, et viidatud säte kujutab endast erinormi
VTMS-i ja KrMS-i asjakohase regulatsiooni ees. Selliselt tekiks võimalus, et tõendite
lubatavuse korral ei ole asjakohaseks kriteeriumiks mitte süüteomenetluslikud
tagatised, vaid hinnatakse nende vastavust hoopis haldusmenetluse tagatistele. Eelnev
ei oleks aga ECN+ direktiivi kohaselt nõutavate ja veel vähem põhiseaduslike
menetluslike garantiidega kooskõlas.
Täpsemalt, lähtuvalt nn Engeli kriteeriumitest tuleb EIÕK2 artikkel 6 kohaste
menetluslike garantiide kohaldumine konkreetsele menetlusele otsustada lähtuvalt
potentsiaalse sanktsiooni raskusest3 ning selle (karistavast) eesmärgist.4 Puudub
kahtlus, et igas menetluses, milles on võimalik rakendada ECN+ direktiivile vastavaid
rahatrahve, tuleb EIÕK art 6 kohased menetluslikud garantiid tagada. See tähendab, et
eelnõukohases VTM-s kasutatavad tõendid võivad olla kogutud üksnes järgides enese
mittesüüstamise privileegi jt garantiisid ulatuses nagu neid on tunnustatud Euroopa
Kohtu praktikas. Tõendite kogumine madalamaid standardeid järgides ning hiljem
nende üle tõstmine menetlusse, kus määratakse karistusi, ei ole aga lubatud. Seejuures
tuleb arvestada, et ka EL-i konkurentsiõiguses kehtib nn mürgipuu vilja doktriin5 –
lubamatutele tõenditele ja nendest/ nende kogumise käigus saadud teabele tuginevad
derivatiivsed tõendid on samuti lubamatud. 6
Kui KJV hakkab praktikas eelnema VTM-ile (näiteks tõendite kogumiseks), tuleb EIK-
i praktika kohaselt seda käsitada osana trahvimenetlusest ning ka selles tuleb tõendite
kogumisel menetlusalusele isikule tagada süüteomenetluslikud kaitseõigused.7
2 Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon. – RT II 2010, 14, 54 („EIÕK“). 3 EIKo 5100/71; 5101/71; 5102/71; 5354/72; ja 5370/72 – Engel jt v. Madalmaade Kuningriik, p-d 82-83. 4 EIKo 8544/79 – Öztürk v. Saksamaa, p 53. 5 Inglise keeles: The Fruit of the Poisonous Tree doctrine. 6 EKo C-583/13 P – Deutsche Bahn jt vs. komisjon, p-d 65-67; ja C-247/14 P – HeidelbergCement vs. komisjon, p-
d 37-44. 7 EIKo 25703/11 – Dvorski v. Horvaatia, p 76.
EESTI ADVOKATUUR KONKURENTSIÕIGUSE KOMISJON
Kentmanni 4 Tel 662 0665 Arvelduskonto
10116 TALLINN E-post: [email protected] EE167700771009219435
Reg kood 74000027 AS LHV Pank
Kui KJV keskenduks ainult mitte-karistuslikele meetmetele, siis võiks kaaluda tõendite
kogumisele ja tõendite lubatavusele mõneti erinevate standardite sätestamist. Vastavas
KJV-s kogutud tõendid ei tohiks omakorda olla n-ö automaatselt VTM-i ülekantavad.
Sellest kantult oleks põhjendatud lahenduskäik, kus KJV käigus kogutud tõendid on
VTM-i raames lubatud üksnes kui tõendite kogumine on toimunud kooskõlas VTM-i
põhimõtetega.
Lisaks võiks ka vältida konfliktseid lahendusi, st olukorda, kus KJV ja VTM-i tulemid
võivad olla erinevad. Selleks tuleks võimalikult suures ulatuses tagada, et mõlema
menetluse raames oleks ka tõendite lubatavuse hindamiskriteeriumid samalaadsed.
Muudatusettepanek:
KonkS § 7813 lg 2 sõnastada järgnevalt (alla joonitud osa on
lisandus):„Konkurentsijärelevalvemenetlus on haldusmenetlus, millele kohaldatakse
haldusmenetluse seadust käesolevas peatükis sätestatud erisustega.
Konkurentsijärelevalvemenetluses tõendite kogumisele ja lubatavusele
rakenduvad samad põhimõtted, mis väärteomenetluses “
KonkS § 7318 lg 8: „Käesolevas seaduses sätestatud väärtegude tõendamisel on lubatud
kasutada konkurentsijärelevalvemenetluses seaduslikult kogutud tõendid, kui tõendi
saamiseks tehtud menetlustoiming ei ole vastuolus väärteomenetluse
põhimõtetega. Füüsilise isiku väärteoasjas ei ole lubatud tema süü tõendamisel
kasutada teavet, mille see füüsiline isik oli sunnitud konkurentsijärelevalvemenetluses
avaldama vastusena teabenõudele. Väärteoasja lahendaval kohtul on kohustus
hinnata, kas konkurentsijärelevalvemenetlusest üle kantud tõendid on lubatavad
väärteomenetluses.“
Enese mittesüüstamise privileeg: endiselt on küsitav MSP kohane tagamine
Konkurentsiõiguse komisjonile arusaadavalt oli Justiitsministeerium 20. jaanuari 2025
koosolekul seisukohal, et MSP tuleb ka ECN+ eelnõu rakendamise järgselt tagada
samalaadselt senise süüteomenetlusega. Seda sealhulgas järgmistel põhjustel:
1. Esiteks, Eesti õiguse kohaselt kohaldub MSP füüsilistele ja juriidilistele
isikutele samas ulatuses. PS § 9 lg 2 sätestab, et „Põhiseaduses loetletud õigused,
vabadused ja kohustused laienevad juriidilistele isikutele niivõrd, kui see on
kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkide ja selliste õiguste, vabaduste ja
kohustuste olemusega.“ Põhiseaduse Assambleel põhjendati seda järgmiselt: „ka
juriidiliste isikute kui inimeste kollektiivide, õigused vajavad põhiseaduslikku
EESTI ADVOKATUUR KONKURENTSIÕIGUSE KOMISJON
Kentmanni 4 Tel 662 0665 Arvelduskonto
10116 TALLINN E-post: [email protected] EE167700771009219435
Reg kood 74000027 AS LHV Pank
kaitset.“8 Juriidiliste isikute suhtes laienevad kõik need põhiõigused ja vabadused,
mis ei ole olemuslikult omased ainult inimestele,9 nt õigus sünnikodakondsusele
(PS § 8 lg 1). Riigikohus on korduvalt kinnitanud, et juriidilistele isikutele
laienevad menetluslikud õigused,10 sh enese mittesüüstamise privileeg.11 Antud
küsimuses ei tohiks senist praktikat muuta või kui seda ka kaalutakse, siis peaks
see aset leidma põhjaliku, laiapindse, sisulise arutelu järgselt, kus kaalutakse kõiki
poolt- ja vastuargumente (milleks käesolev kiirkorras kaasamine ja direktiivi
ülevõtmise ajaline surve võimalusi ei anna).
2. Teiseks, EL-i kohtupraktika kitsendab enese mittesüüstamise privileegi
kehteala mõneti võrreldes selle põhiseadusliku ulatusega: tehtud on teatud
mööndusi näiteks faktilisi asjaolusid puudutavatele küsimustele.12 Hoolimata
mõningatest mööndustest laieneb enese mittesüüstamise privileeg näiteks
faktiküsimustele, millele vastamine oleks võrdeline ettevõtja ülestunnistusega.13
Eelnev hõlmab ülestunnistust kõigi nn koosseisutunnuste osas (sh iga üksiku
koosseisutunnuse osas): näiteks on leitud, et faktiküsimus kokkuleppe eesmärgi
kohta on enese mittesüüstamise privileegi kontekstis lubamatu, kuna võimaliku
vastusega tunnistaks teabenõude adressaat oma tahtlust ja kokkuleppe sõlmimise
eesmärki.14
Käesoleva eelnõu § 7817 lg 7 p 4 kohaselt on isikul õigus keelduda teabe andmisest
ulatuses „millega ta tunnistaks keelatud teo või süüteo toimepanemist.“ Kuigi
saame aru, et tegemist ei ole olnud eelnõu koostamisel silmas peetud eesmärgiga,
siis valitud sõnastus loob teatava ohu, et isiku vaikimisõigust hakatakse
tunnustama kitsamas ulatuses kui seda on nõutud asjakohases kohtupraktikas, st
mitte-hõlmavana kõiki koosseisutunnuseid (st vastusest võiks keelduda ainult
juhul, kui sellega tunnistatakse kõikide koosseisutunnuste esinemist, aga mitte
mõne neist esinemist).
3. Kolmandana, üksnes siseriikliku mõjuga konkurentsiõiguse rikkumise
menetlemisel tuleks nagunii ja ilma kahtlusteta lähtuda MSP ulatusest nagu
see kehtib Eesti õiguses. Eelnõuga on arusaadavalt valitud lahendus, kus samad
menetlusreeglid kehtivad ka vaid siseriikliku mõjuga rikkumiste (s.o KonkS § 4 ja
16) menetlustele. Selliselt on eriliselt oluline, et eelnõu tõlgendus ei oleks
8 Põhiseadus ja Põhiseaduse Assamblee, lk 1021. 9 Albi, K. PSK § 9/2, komm. 23. 10 Albi, K. PSK § 9/2, komm. 25. 11 Kergandberg, E. PSK § 22/3, komm. 40. 12 EKo C-238/99 P, C-244/99 P, C-245/99 P, C-247/99 P, C 250/99 P kuni C-252/99 P ja C-254/99 – Limburgse
Vinyl Maatschappij and Others v Commission, p 273. 13 EKo C-238/99 P, C-244/99 P, C-245/99 P, C-247/99 P, C 250/99 P kuni C-252/99 P ja C-254/99 – Limburgse
Vinyl Maatschappij and Others v Commission, p 273. 14 EKo C-374/87 – Orkem v Commission, p 38.
EESTI ADVOKATUUR KONKURENTSIÕIGUSE KOMISJON
Kentmanni 4 Tel 662 0665 Arvelduskonto
10116 TALLINN E-post: [email protected] EE167700771009219435
Reg kood 74000027 AS LHV Pank
vastuolus põhiseadusega. EL-i kohtupraktika kitsendab mõneti enese
mittesüüstamise privileegi kehteala võrreldes selle põhiseadusliku ulatusega:
tehtud on teatud mööndusi dokumentide väljaandmisele15 ja faktilisi asjaolusid
puudutavatele küsimustele (ülal viidatud kitsendusega).16 ECN+ direktiivi art 8 (ja
pp 35)17 kohustab lähtuma asjaomasest kohtupraktikast ja PSTS § 2 sätestab EL-i
õiguse ülimuslikkuse PS-i ees18 ehk kohustuslik on lähtuda direktiivis nõutust
(selline kohustus tuleneb ka ELTL-i art 288 lg-st 3)19. Samas ei saa vaid
grammatilisel tõlgendusel põhinev EL õiguse ülimuslikkuse aksioom olla
absoluutne, näiteks EL-i õigus ei tohi olla vastuolus põhiseaduse
aluspõhimõtetega. Meie hinnangul tuleb nii direktiivi sätteid kui ka EL-i
kohtupraktikat sisustada ja tõlgendada maksimaalselt põhiseaduskonformselt,
mistõttu on täiesti võimalik pakkuda välja sõnastus, mis ei rahuldab direktiivi
nõudeid ja samas ei lähe vastuollu põhiseadusega.
Igal juhul, ECN+ direktiiv aga ei reguleeri konkurentsiõiguse rikkumiste (KonkS
§ 4 ja § 16) menetlusi, mille mõju on vaid siseriiklik. Sellises olukorras on
kohustuslik lähtuda enese mittesüüstamise privileegi põhiseaduslikust ulatusest.
Põhiseadus ei tee enese mittesüüstamise privileegi osas mööndusi
dokumentide väljaandmisele ja faktilisi asjaolusid puudutavate küsimuste
osas. Eelnevaga peab arvestama ka seaduse tõlgendamisel.
Lisaks, ülaneeritava KonkS § 7318 lg 8 teises lauses peaks enese mittesüüstamise
privileeg katma mitte üksnes teabenõudeid, vaid kõiki uurimismeetmeid, mille puhul
on füüsilist isikut sunnitud ennast süüstavat teavet avaldama. Ka läbiotsimise käigus
võib tekkida olukordi, kus ettevõtjaks olevat füüsilist isikut sunnitakse trahvi
ähvardusel (vt KonkS § 7310 lg 3) ennast süüstama (nt andma välja arvutivõrgu kaudu
dokumentide kättesaamiseks vajalikke andmeid, avama seife).
Samuti, Planeeritava KonkS § 7840 lg 1 ei arvesta hetkel enese mittesüüstamise
privileegiga. Konkurentsiametil peab olema keelatud jagada teavet, mis on saadud
kaasaaitamiskohustuse täitmise tõttu. Isegi, kui laieneks tõlgendus, et juriidiliste isikute
enese mittesüüstamise privileegi on konkurentsijärelevalvemenetluses piiratud, on
vastav privileeg ülejäänud Eesti süüteoõiguses endiselt võrdväärne füüsiliste isikute
15 EKo C-374/87 – Orkem v Commission, p-d 34-35. 16 EKo C-238/99 P, C-244/99 P, C-245/99 P, C-247/99 P, C 250/99 P kuni C-252/99 P ja C-254/99 – Limburgse
Vinyl Maatschappij and Others v Commission, p 273. 17 ECN+ direktiivi pp 35: „/---/ Nõuete eesmärk ei tohiks olla kohustada ettevõtjat või ettevõtjate ühendust
tunnistama, et nad on rikkumise toime pannud, sest selle tõendamise ülesanne lasub liikmesriigi
konkurentsiasutusel. See ei tohiks mõjutada ettevõtjate või ettevõtjate ühenduste kohustust vastata faktiküsimustele
ja esitada dokumente. /---/“ 18 PSTS § 2: „Eesti kuulumisel Euroopa Liitu kohaldatakse Eesti Vabariigi põhiseadust, arvestades liitumislepingust
tulenevaid õigusi ja kohustusi.“ 19 ELTL art 288 lg 3: „Direktiiv on saavutatava tulemuse seisukohalt siduv iga liikmesriigi suhtes, kellele see on
adresseeritud /---/.“
EESTI ADVOKATUUR KONKURENTSIÕIGUSE KOMISJON
Kentmanni 4 Tel 662 0665 Arvelduskonto
10116 TALLINN E-post: [email protected] EE167700771009219435
Reg kood 74000027 AS LHV Pank
enese mittesüüstamise privileegiga.
Vältimaks tõlgendustest tulenevaid muresid ja vaidlusi tuleb MSP eelnõus sätestada
selliselt, et kõik ülalkirjeldatud aspektid oleksid mõistlikult arvesse võetud. Pakume
välja sõnastuse, mis sobib universaalselt nii siseriikliku mõjuga kui ka laiema mõjuga
rikkumiste jaoks.
Muudatusettepanek: selguse huvides võiks sõnastada eelnõu § 7817 lg 7 p 4 järgmiselt:
„Järelevalvealusel isikul on konkurentsijärelevalvemenetluses õigus /.../ keelduda
teabe andmisest ulatuses, millega ta võiks ennast süüstada keelatud teo või mistahes
süüteo toimepanemises. Füüsiline isik võib keelduda teabe andmisest, millega ta
võiks süüstada keelatud teo või mistahes süüteo toimepanemises ennast või
tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 257 lõikes 1 nimetatud lähedast isikut.“
Käitumuslike ja struktuursete meetmete kohaldamine: ultima ratio meetmetena
tuleks ka need liigutada VTM-i.
Eelnõu § 7833 lg 1 sätestab: „Keelatud teo toimepanemise lõpetamiseks võib
Konkurentsiamet ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele kohaldada käitumuslikku või
struktuurset meedet.“ Meetmete kohaldamisel võib tekkida väga ulatusliku ning
pöördumatu mõjuga tagajärg ettevõtjatele (eriti nn struktuursete parandusmeetmetega).
See võib ulatuda näiteks kohustuseni ettevõttel võõrandada osalus äriühingus või
äriüksus. Selliseid raskeid tagajärgi, millel võib olla ülisuur negatiivne majanduslik
mõju ei ole hiljem võimalik parandada/ kõrvaldada. Arvestades viidatud meetme
võimalikku mõju (mis on olemuslikult samaväärne ettenähtavate karistustega või isegi
veel raskem), tuleks eelistada lahendust, kus nn ultima ratio meetmed lahendataks ühes
menetluses, milleks peaks olema kõrgeimate standarditega menetluses (VTM-s).
Veelgi enam, sedavõrd ulatusliku mõjuga meetme rakendamise üle peaks kohtul olema
võimalik teostada täiemahulist kontrolli, mis ei peaks piirduma diskretsiooni
korrapärase rakendamise hindamisega (sisuliselt on tegemist karistuslikku mõju omava
meetmega). KJV-s on ettevõtjale asjaomase meetme kohaldamisel Konkurentsiametil
aga ulatuslik kaalutlusõigus, mille otstarbekust halduskohus kontrollida ei saa ega
teostada ka kaalutlusõigust haldusorgani asemel.20 Arvestades halduskohtute pigem
kitsa kontrolliesemega praktikat võivad jääda isikud kohase õigusliku kaitseta. See ei
saa olla signaal, mida Eesti peaks saatma niigi ebakindluses vaevlevale ettevõtlus- ja
investeerimiskeskkonnale.
Samuti, haldusmenetluses ei mõjuta üldiselt menetlusreeglite rikkumised otsuse ja
20 HKMS § 158 lg 3.
EESTI ADVOKATUUR KONKURENTSIÕIGUSE KOMISJON
Kentmanni 4 Tel 662 0665 Arvelduskonto
10116 TALLINN E-post: [email protected] EE167700771009219435
Reg kood 74000027 AS LHV Pank
menetluse õiguspärasust.21 Tõsi, eelnõu § 7834 lg 1 eelnevat põhimõtet küll mõneti
kitsendatakse,22 kuid siiski ei ole tegemist piisava kontrollstandardiga niivõrd ulatuslike
ettevõtjate põhiõiguste riivete õiguspärasuse kontrollimiseks. Sedavõrd olulise
ulatusega meetme korral on vajalik rangete menetlusreeglite järgimine ja minetuste
sidumine selgete menetluslike tagajärgedega.
Vastavalt peaks käitumuslike ja struktuursete meetmete kohaldamine toimuma
väärteomenetluses, et tagada kohane subjektide õiguste kaitse.
Muudatusettepanek: käitumuslike/ struktuursete meetmete kohaldamine anda
väärteomenetluses maakohtu pädevusse, st:
Täiendada eelnõu § 6. Karistusseadustiku muutmine punktiga 5:
„5) seadustikku täiendatakse §-ga 874 järgmises sõnastuses:
„§ 874. Valdkonnaspetsiifilised mõjutusvahendid
Seadus võib ette näha väärteomenetluse raames käesolevas seaduses nimetamata
muude mõjutusvahendite kohaldamise kui sellise mõjutusvahendi kohaldamise
võimaluse sätestamise kohustus tuleneb Eestile siduvast rahvusvahelisest
kohustusest.““
Eelnõu § 7813 lg 4: „Konkurentsijärelevalvemeetmede on kohustuse võtmise
heakskiitmine ja keelatud teo toimepanemise lõpetamine.
Eelnõu § 7833 lg 1: „Keelatud teo toimepanemise lõpetamiseks võib Konkurentsiamet
ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele kohaldada käitumuslikku või struktuurset
meedet“.
Eelnõu § 7833 lg 2: „Käitumusliku või struktuurse meetme kohaldamiseks määrab
Konkurentsiamet maakohus ettevõtjat või ettevõtjate ühendust moodustavale
järelevalvealusele isikule kohustuse teha kindlaksmääratud tegu või sellest hoiduda.
Kohustus peab olema keelatud teo toimepanemise tõhusaks lõpetamiseks vajalik ja
proportsionaalne“.
Eelnõu § 7833 lg 3: „Konkurentsiamet Maakohus võib järelevalvealusele isikule
määrata kohustuse likvideerida osalus konkureerivas äriühingus, võõrandada ettevõte
või teha muu struktuurne muudatus üksnes juhul, kui keelatud teo toimepanemist ei ole
samaväärselt võimalik lõpetada vähem koormava kohustusega.“
21 HMS § 58. 22 Eelnõu § 7834 lg 1: “Konkurentsijärelevalvemeetme kehtetuks tunnistamist võib menetlus- või vorminõuete
rikkumise põhjendusel nõuda juhul, kui see rikkumine võis mõjutada asja otsustamist või sellega kaasnes meetme
adressaadi õiguste oluline rikkumine.”
EESTI ADVOKATUUR KONKURENTSIÕIGUSE KOMISJON
Kentmanni 4 Tel 662 0665 Arvelduskonto
10116 TALLINN E-post: [email protected] EE167700771009219435
Reg kood 74000027 AS LHV Pank
Eelnõu § 7833 lg 4: „Järelevalvealune isik, kellele Konkurentsiamet maakohus on
käesoleva paragrahvi alusel määranud kohustuse, peab Konkurentsiametit teavitama
kohustuse täitmisest Konkurentsiameti määratud ajal ja tingimustel. Kohustuse täitmise
kontrollimiseks on Konkurentsiametil õigus kasutada käesolevas peatükis sätestatud
uurimismeetmeid.
Eelnõu § 7833 lg 6: „Konkurentsiameti taotlusel võib haldusakti, millega määrati
järelevalvealusele isikule käesoleva paragrahvi alusel kohustus, kehtetuks tunnistada,
eelkõige kui määratud kohustus ei täida Konkurentsiameti hinnangul oma eesmärki
võib maakohus mõjutusvahendi kohaldamise lõpetada.
Läbiotsimise ja andmete sõelumise põhimõtted: säilib oht tõendite ülemääraselt
laiaks kogumiseks
Läbiotsimise regulatsiooni osas ei ole arvestatud advokatuuri varasema tagasisidega.
Eelkõige on problemaatiline, et Konkurentsiametile on antud volitused võtta kaasa
sisuliselt kõik ettevõtja andmekandjad ning kohustada isikut hiljem neis sisalduvat
konfidentsiaalset teavet märkima (Eelnõu § 7823 lg 4 p 2 ja lg 5). See ei tohiks olla
lubatud.
Esmalt, Euroopa Kohus on kinnitanud, et konkurentsiõiguse rikkumise menetluses on
lubatud koguda üksnes teavet ja dokumente, mis on vajalikud konkreetse faktilise ja
õigusliku olukorra tegelikkusele vastavuse ja ulatuse kontrollimiseks.23 Samuti, väga
suurte andmemahtude korral on ettevõtjale liigselt koormav seada kohustus
üksikasjalikult detailselt sisalduvat konfidentsiaalset teavet märkida ning seda
põhjendada. Konkreetse teabe osas vastuväidete esitamise võimalus peaks ettevõtjal
olema tagatud võimalikult lihtsalt (eelistatult enne konkreetse teabe kaasa võtmist).
Samuti on küsitav olukord, kus ELTL art 101 ja 102 kohaldamisel, milles liikmesriikide
konkurentsiasutustel on määruse 1/200324 art 35 lg 1 tulenevalt nn laenatud pädevus,
tagatakse Konkurentsiametile suuremad volitused, kui on Euroopa Komisjonil sama
määruse alusel (määruse 1/2003 art 20 lg c kohaselt võib komisjon kaasa võtta üksnes
dokumentide koopiaid). See ei pruugi määrusega 1/2003, kuid ka ECN+ direktiiviga
kooskõlas olla.
Vastavalt peaks Konkurentsiametil olema õigus võtta üldjuhul kaasa üksnes
andmekandjate koopiaid (mitte originaale). Konkurentsiameti poolt konfidentsiaalse
teabe kaasa võtmisele/ sellega tutvumisele peaks ettevõtjal olema võimalik vastuväiteid
võimalikult lihtsalt ning põhimõtteliselt peaks andmete sõelumine leidma aset enne
23 EKo C‑247/14 P – HeidelbergCement vs. komisjon, p 37. 24 Euroopa Nõukogu määrus (EÜ) nr 1/2003, 16. detsember 2002, asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta.
EESTI ADVOKATUUR KONKURENTSIÕIGUSE KOMISJON
Kentmanni 4 Tel 662 0665 Arvelduskonto
10116 TALLINN E-post: [email protected] EE167700771009219435
Reg kood 74000027 AS LHV Pank
nende kaasa võtmist. Küsimus peaks olema seaduse tasandil reguleeritud.
Planeeritava KonkS § 7817 lg 7 p-s 14 on kirjeldatud muu hulgas võimatut olukorda -
järelevalvealune isik peaks enne kaasa võetud andmekandjalt pitseri avamist ära
märkima andmekandjal sisalduva kaitstud teabe. Kui Konkurentsiamet on
andmekandja kaasa võtnud ja järelevalvealusel isikul ei ole andmekandja täpset
koopiat, siis ei ole järelevalvealusel isikul võimalik enne pitseri avamist andmekandjal
sisalduvat kaitstud teavet märkida. Oleme varasemalt tähelepanu juhtinud ka sellele, et
järelevalvealuse isiku jaoks on ebamõistlikult koormav otsida kaitstud teavet ja seda
märkida infokogumist, mis ei sisalda üksnes konkurentsijärelevalvemenetluse
seisukohalt asjakohast teavet, vaid nt kogu kaasavõetud arvutisse salvestatud teavet.
Muudatusettepanek: muuta läbiotsimistel teabe kaasa võtmisega seonduvat korda,
sh:
Eelnõu § 7823 lg 5: Konkurentsiamet võib kohustada läbiotsimisele allutatud isikut
läbiotsimise käigus või pärast läbiotsimist ning enne seda, kui Konkurentsiamet asub
pitseeritud teabekandjal oleva teabega tutvuma, märkima ära käesoleva seaduse § 7822
lõikes 3 nimetatud konfidentsiaalse teabevahetuse ja advokaadi kutsesaladusega
kaitstud teabe läbiotsimiselt kaasa võetud või kopeeritud andmekandjalt, andes selleks
mõistliku tähtaja. Isik märgib konfidentsiaalse ja advokaadi kutsesaladusega kaitstud
teabevahetuse Konkurentsiameti ettenähtud Vabariigi Valitsuse määrusega
täpsustatud korras. , eristades märgitava teabe võimalikult täpselt ning esitades
igal üksikjuhul selgituse asjaolude kohta, millega seoses ta käsitleb teabevahetust
konfidentsiaalsena. Kui Konkurentsiameti ja läbiotsimisele allutatud isiku vahel tekib
vaidlus teabevahetuse konfidentsiaalsuse üle, lahendab vaidluse halduskohus oma
määrusega Konkurentsiameti taotlusel, kuulates ära Konkurentsiameti ja läbiotsimisele
allutatud isiku seisukohad ning tutvudes vaidlusaluse teabevahetusega ja vajadusel
menetlustoimiku materjalidega. Halduskohtu määruse peale esitatud määruskaebuse
lahendamisel tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa edasi kaevata.
Selguse huvides, läbiotsimise ja teabe kaasa võtmisega seotud regulatsioonile on
advokatuuri liikmetel veel täiendavaid ettepanekuid, mida oleksime valmis edastama
Riigikogu menetlusse.
Avokaadi kutsetagatised: advokaadi valduse läbiotsimine
Advokatuuri juhatuse poolsed advokaadi kutsetagatistega seonduvad kommentaarid on
toodud Lisas 1 oleva failis.
Ülekuldamine: eelnõus on endiselt nn gold-plating tüüpi sätteid, neid tuleks eelnõu
võimalikult kiirelt menetlemiseks vältida
EESTI ADVOKATUUR KONKURENTSIÕIGUSE KOMISJON
Kentmanni 4 Tel 662 0665 Arvelduskonto
10116 TALLINN E-post: [email protected] EE167700771009219435
Reg kood 74000027 AS LHV Pank
Asjaomane eelnõu sisaldab senini mitmeid nn gold-plating sätteid, mida tuleks vältida.
Allpool oleme toonud mõned näited ning neid lühidalt selgitanud:
(a) ECN+ direktiivi nõuete tõlgendamine mitte põhiseaduskonformselt ja
kohaldamine siseriiklike rikkumiste osas. ECN+ direktiivist tulenevad nõuded
kohalduvad üksnes konkurentsiõiguse rikkumiste, millel on piiriülene mõju (st
ELTL-i art-de 101-102), menetlustele.25 Eelnõu kohaselt rakendataks
põhjendamatult direktiivi kohaseid volitusi ja erinevaid menetlusaluste isikute
õiguste kitsendusi ka üksnes siseriikliku mõjuga (KonkS § 4 ja § 16) rikkumiste
menetlemisel;
(b) Füüsilisele isikutele sunniraha ähvardusel teabenõuete esitamine. ECN+ direktiiv
nõuab, et teabenõude täitmata jätmise korral oleks sunniraha võimalik rakendada
ettevõtjatele ja ettevõtjate ühendustele.26 Eelnõu § 7825 lg 8 nähakse
põhjendamatult ette võimalus rakendada sunniraha ka füüsilistele isikutele.
Teiseks, füüsiliste ja juriidiliste isikute erinev kohtlemine direktiivi kontekstis on
nagu nii põhjendamatu (nagu eelpool selgitatud).
(c) Sunniraha kohaldamine tagasiulatuvalt. ECN+ direktiiv ei nõua, et sunniraha oleks
võimalik kohaldada tagasiulatuvalt (st ettevõtja poolt kohustuse täitmise
järgselt).27 Eelnõu § 7837 lg 5 aga sätestab: „Kohustuse täitmine ei välista
vabatahtliku täitmise tähtaega ületanud päevade eest sunniraha rakendamist.“
Lisaks on eelnev vastuolus sunniraha kohaldamise põhimõtetega.
(d) Olulist vahendit omava ettevõtja kohustuste täitmata jätmine (eelnõu § 737).
Viidatud sättega nähakse karistusena ette rahatrahv kuni 10% ettevõtja käibest.
ECN+ direktiiv nõuab asjaomast trahvimäära üksnes ELTL-i art 101 ja 102
rikkumiste korral. Olulist vahendit omava ettevõtja kohustuste (KonkS § 18)
rikkumine võib olla aga laiem kui ELTL-i art 102 rikkumine. Vastavalt on sellise
koosseisu ettenägemine põhjendamatu.
(e) Raamatupidamise erinõude täitmata jätmine (eelnõu § 738). Viidatud sättega
nähakse karistusena ette rahatrahv kuni 10% ettevõtja käibest ning asjaomase
rikkumise menetlusele kohaldatakse ECN+ direktiivist tulenevaid nõudeid. ECN+
direktiiv asjaomast rikkumist ei käsitle. Seega puudub igasugune põhjendus
rakendada asjaomasele rikkumisele ECN+ direktiivi kohast menetlust ja
sanktsiooni.
Muud tähelepanekud
Planeeritava KonkS § 7831 lg 1 kohaselt võib konkurentsijärelevalvemenetluse
25 Vt ECN+ direktiiv art 1 lg 1. 26 Vt ECN+ direktiiv art 16 lg 1 p a. 27 Vt ECN+ direktiivi art 16 lg-d 1-2.
EESTI ADVOKATUUR KONKURENTSIÕIGUSE KOMISJON
Kentmanni 4 Tel 662 0665 Arvelduskonto
10116 TALLINN E-post: [email protected] EE167700771009219435
Reg kood 74000027 AS LHV Pank
kokkuleppega lõpetada üksnes kartelli puhul. Meie hinnangul tuleks see võimalus ette
näha kõikide keelatud tegude puhuks. ECN+ direktiivi artikli 2 lg 1 p 18 kohaselt on
kokkuleppe sõlmimise taotlus „konkurentsiasutusele ettevõtja poolt või tema nimel
vabatahtlikult esitatud avaldus, milles ettevõtja tunnistab oma osalemist ELi toimimise
lepingu artikli 101 või 102 või liikmesriigi konkurentsiõiguse rikkumises või loobub
oma osalemise vaidlustamisest ja tunnistab oma vastutust kõnealuse rikkumise eest
ning mis on koostatud spetsiaalselt selleks, et konkurentsiasutusel oleks võimalik
kohaldada lihtsustatud või kiirmenetlust.“ Seega ei piira ECN+ direktiiv
kokkuleppemenetlusi kartellidega.
VTMS §-s 31 sätestatud väärteomenetluse kohustuslikkuse põhimõtet oleks vajalik
konkurentsialaste väärtegude puhul kitsendada. Minimaalselt vajaks lisamist võimalus
jätta väärteomenetlus alustamata või lõpetada, kui väärteomenetluse läbiviimine ei ole
prioriteetne (vt planeeritava KonkS § 7814 lg 2 p 1).
Planeeritava KonkS § 7318 lg 6 tuleks tõsta § 7318 lg-sse 5 kohustuslikuks
väärteomenetluse alustamata jätmise või lõpetamise aluseks. ECN+ direktiivi artikli 12
lg 1 viimase lause kohaselt tuleb kohustuste heakskiitmise otsuses sätestada, et
liikmesriikide konkurentsiasutustel (sh kohtutel) ei ole enam põhjust meetmeid võtta.
See on kooskõlas ka määruse 1/2003 põhjenduspunktiga 13 ja artikli 9 lg-ga 1.
Planeeritava KonkS § 7316 lg-s 1 on arusaamatult viidatud tingimusena sellele, et
rahatrahvi määramise aluseks olev keelatud tegu oleks tuvastatud Konkurentsiameti
poolt. Väärteomenetluses tuvastab keelatud teo maakohus ja rahatrahvi määramise
eelduseks ei ole see, et keelatud teo oleks tuvastanud Konkurentsiamet.
Planeeritava KonkS § 7317 kohaldamisala on piiratud ainult avalik-õiguslike juriidiliste
isikutega. Ettevõtjate ühendus ei pruugi olla asutatud avalik-õigusliku juriidilise
isikuna.
Planeeritava KonkS § 7817 lg-s 2 vajab täpsustamist, et teise isiku käitumise omistamine
järelevalvealusele isikule on võimalik üksnes juhul, kui vastav isik tegutses
järelevalvealuse isiku nimel või huvides. Hetkel on säte sõnastatud viisil, mille kohaselt
piisab omistamiseks sellest, et vastava isiku pädevuses on tegutseda järelevalvealuse
isiku nimel või huvides. See ei võimalda arvestada olukordadega, kus füüsiline isik
võib tegutseda üksnes iseenda huvides või mõne teise ettevõtja huvides või nimel.
Arvestades muu hulgas seda, et eelnõu praegune versioon ei sisalda Konkurentsiameti
kohustust hüvitada järelevalvealusele isikule põhjendatud menetluskulud, sh
tõlkekulud, kui menetlus ei lõppe keelatud teo tuvastamisega, ei ole põhjendatud
KonkS § 7825 lg-sse 6 kavandatud nõue, et järelevalvealune isik peab kogu nõutud teabe
esitama eesti keeles ja selle nõude täitmata jätmise korral maksma kuni viis protsenti
ettevõtja keskmisest päevasest üleilmsest käibest sunniraha.
EESTI ADVOKATUUR KONKURENTSIÕIGUSE KOMISJON
Kentmanni 4 Tel 662 0665 Arvelduskonto
10116 TALLINN E-post: [email protected] EE167700771009219435
Reg kood 74000027 AS LHV Pank
Edastatud eelnõu osas on nii konkurentsiõiguse komisjonil (kui potentsiaalselt ka
teistel advokatuuri komisjonidel) täiendavaid kommentaare. Sellest tulenevalt palume
sätestada mõistliku tähtaja sellise tagasiside andmiseks.
Lugupidamisega
Martin Mäesalu, Eesti Advokatuuri konkurentsiõiguse komisjoni esimees
Lisa 1: Eesti Advokatuuri juhatuse kommentaarid advokaadi kutsetagatistega
seonduvalt.
From: Martin Mäesalu | Ellex <[email protected]>
Sent: Tuesday, January 21, 2025 7:51 PM
To: Liisa-Ly Pakosta - JUSTDIGI <[email protected]>; Andreas Kangur - JUSTDIGI <[email protected]>
Cc: [email protected]
Subject: ECN+ eelnõu: advokatuuri kommentaarid
Tähelepanu!
Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Lugupeetud Liisa-Ly Pakosta
Edastan Eesti Advokatuuri konkurentsiõiguse komisjoni kommentaarid nn ECN+ eelnõule (manuses).
Võimalikele küsimustele ja kommentaaridele oleme meelsasti valmis vastama.
Lugupidamisega
Martin Mäesalu
Partner | Profile
+372 5858 6604
Ahtri 4, Tallinn, Estonia
Estonia
•
Latvia
•
Lithuania
Ellex Raidla is part of
Ellex - Baltic circle of legal excellence
No.1 Law Firm in the Baltics by Prospera 2024
Follow us on LinkedIn and Instagram
This email was produced by law firms Ellex Raidla, Ellex Klavins or Ellex Valiūnas ir partneriai offices, authorised and regulated by each country‘s legislative acts. The standard terms applicable to our services are available for the specific office: Ellex Raidla, Ellex Klavins, Ellex Valiunas ir partneriai, and the privacy policy is available here. This email and its contents are confidential. If you are not the intended recipient of this email, please delete it and notify the sender.
EESTI ADVOKATUUR KONKURENTSIÕIGUSE KOMISJON
Kentmanni 4 Tel 662 0665 Arvelduskonto
10116 TALLINN E-post: [email protected] EE167700771009219435
Reg kood 74000027 AS LHV Pank
Lp Liisa-Ly Pakosta
Justiits- ja digiminister
Justiits- ja Digiministeerium
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
koopia: Andreas Kangur
Karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja
Justiits- ja Digiministeerium
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
Edastatud: [email protected], [email protected]
RE: Konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise
seaduse eelnõu
21. jaanuar 2025
Eesti Advokatuuri konkurentsiõiguse komisjon tänab võimaluse eest esitada seisukohti
konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõule (nn „ECN+ eelnõu“). Samuti täname võimaluse eest osaleda 20. jaanuari 2025
kaasamiskoosolekul Justiitsministeeriumis. Advokatuur kinnitab oma jätkuvat
valmisolekut panustada ECN+ direktiivi1 kohasesse ülevõtmisesse.
Sissejuhatav kommentaar – eelnõus valitud lahendus on põhimõtteliselt õige valik.
Advokatuuri poolt on tervitatav ECN+ eelnõu valitud lahendus, milles väärteokaristuste
(rahatrahvide) määramine leiaks aset väärteomenetluses. Selliselt on parimal
võimalikul viisil tagatud tasakaal menetlusaluste isikute õiguste kaitse ja efektiivse
menetluse vahel, säilitades samal ajal ka Eesti õiguskorra ühtsus. Samuti, tegemist on
lahendusega, millest kantult Eesti rääkis läbi ECN+ direktiivi enda sõnastust selle
menetluse ajal Euroopa Liidus, mistõttu selline lahendus ei saa olla vastuolus direktiivi
endaga.
Samal ajal on meile 14. jaanuaril 2025 ECN+ eelnõus mõningaid küsimusi, mis vajavad
lahendamist enne selle Riigikogusse saatmist ja seadusena vastuvõtmist. Tulenevalt
olulisest ajasurvest tagasiside andmisele (vaid paar päeva), toome hetkel välja vaid
kõige olulisemad teemad ning üritame pakkuda neile ka lahendusvariante. Samas,
eelnõu Riigikogu menetlusse suunamisel sooviks Advokatuuri liikmed võimalusel veel
täiendavalt kaasatud olla.
1 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2019/1, 11. detsember 2018, mille eesmärk on anda liikmesriikide
konkurentsiasutustele volitused, et tulemuslikumalt tagada konkurentsinormide täitmine ja et tagada siseturu
nõuetekohane toimimine („ECN+ direktiiv“).
EESTI ADVOKATUUR KONKURENTSIÕIGUSE KOMISJON
Kentmanni 4 Tel 662 0665 Arvelduskonto
10116 TALLINN E-post: [email protected] EE167700771009219435
Reg kood 74000027 AS LHV Pank
Tõendite automaatne ülekandumine ei taga asjakohaseid menetluslike garantiisid
Üheks olulisemaks küsitavuseks eelnõus on tõendite kandumine
konkurentsijärelevalvemenetlusest (KJV) väärteomenetlusse (VTM). Eelnõu kohaselt
oleks tõendid põhimõtteliselt automaatselt ülekantavad (KonkS § 7318 lg 8):
„Käesolevas seaduses sätestatud väärtegude tõendamisel on lubatud kõik
konkurentsijärelevalvemenetluses seaduslikult kogutud tõendid. Füüsilise isiku
väärteoasjas ei ole lubatud tema süü tõendamisel kasutada teavet, mille see füüsiline
isik oli sunnitud konkurentsijärelevalvemenetluses avaldama vastusena teabenõudele.“
20. jaanuaril 2025 aset leidnud koosolekul rõhutas Justiitsministeeriumi esindaja, et
maakohtul jääb siiski pädevus VTM-s teatud tõendeid kõrvale jätta. Eelnev ei ilmne
aga otseselt eelnõu tekstist ega seletuskirjast. Võttes aluseks viidatud sätte eksisteerib
oluline oht, et kohtud asuvad seisukohale, et viidatud säte kujutab endast erinormi
VTMS-i ja KrMS-i asjakohase regulatsiooni ees. Selliselt tekiks võimalus, et tõendite
lubatavuse korral ei ole asjakohaseks kriteeriumiks mitte süüteomenetluslikud
tagatised, vaid hinnatakse nende vastavust hoopis haldusmenetluse tagatistele. Eelnev
ei oleks aga ECN+ direktiivi kohaselt nõutavate ja veel vähem põhiseaduslike
menetluslike garantiidega kooskõlas.
Täpsemalt, lähtuvalt nn Engeli kriteeriumitest tuleb EIÕK2 artikkel 6 kohaste
menetluslike garantiide kohaldumine konkreetsele menetlusele otsustada lähtuvalt
potentsiaalse sanktsiooni raskusest3 ning selle (karistavast) eesmärgist.4 Puudub
kahtlus, et igas menetluses, milles on võimalik rakendada ECN+ direktiivile vastavaid
rahatrahve, tuleb EIÕK art 6 kohased menetluslikud garantiid tagada. See tähendab, et
eelnõukohases VTM-s kasutatavad tõendid võivad olla kogutud üksnes järgides enese
mittesüüstamise privileegi jt garantiisid ulatuses nagu neid on tunnustatud Euroopa
Kohtu praktikas. Tõendite kogumine madalamaid standardeid järgides ning hiljem
nende üle tõstmine menetlusse, kus määratakse karistusi, ei ole aga lubatud. Seejuures
tuleb arvestada, et ka EL-i konkurentsiõiguses kehtib nn mürgipuu vilja doktriin5 –
lubamatutele tõenditele ja nendest/ nende kogumise käigus saadud teabele tuginevad
derivatiivsed tõendid on samuti lubamatud. 6
Kui KJV hakkab praktikas eelnema VTM-ile (näiteks tõendite kogumiseks), tuleb EIK-
i praktika kohaselt seda käsitada osana trahvimenetlusest ning ka selles tuleb tõendite
kogumisel menetlusalusele isikule tagada süüteomenetluslikud kaitseõigused.7
2 Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon. – RT II 2010, 14, 54 („EIÕK“). 3 EIKo 5100/71; 5101/71; 5102/71; 5354/72; ja 5370/72 – Engel jt v. Madalmaade Kuningriik, p-d 82-83. 4 EIKo 8544/79 – Öztürk v. Saksamaa, p 53. 5 Inglise keeles: The Fruit of the Poisonous Tree doctrine. 6 EKo C-583/13 P – Deutsche Bahn jt vs. komisjon, p-d 65-67; ja C-247/14 P – HeidelbergCement vs. komisjon, p-
d 37-44. 7 EIKo 25703/11 – Dvorski v. Horvaatia, p 76.
EESTI ADVOKATUUR KONKURENTSIÕIGUSE KOMISJON
Kentmanni 4 Tel 662 0665 Arvelduskonto
10116 TALLINN E-post: [email protected] EE167700771009219435
Reg kood 74000027 AS LHV Pank
Kui KJV keskenduks ainult mitte-karistuslikele meetmetele, siis võiks kaaluda tõendite
kogumisele ja tõendite lubatavusele mõneti erinevate standardite sätestamist. Vastavas
KJV-s kogutud tõendid ei tohiks omakorda olla n-ö automaatselt VTM-i ülekantavad.
Sellest kantult oleks põhjendatud lahenduskäik, kus KJV käigus kogutud tõendid on
VTM-i raames lubatud üksnes kui tõendite kogumine on toimunud kooskõlas VTM-i
põhimõtetega.
Lisaks võiks ka vältida konfliktseid lahendusi, st olukorda, kus KJV ja VTM-i tulemid
võivad olla erinevad. Selleks tuleks võimalikult suures ulatuses tagada, et mõlema
menetluse raames oleks ka tõendite lubatavuse hindamiskriteeriumid samalaadsed.
Muudatusettepanek:
KonkS § 7813 lg 2 sõnastada järgnevalt (alla joonitud osa on
lisandus):„Konkurentsijärelevalvemenetlus on haldusmenetlus, millele kohaldatakse
haldusmenetluse seadust käesolevas peatükis sätestatud erisustega.
Konkurentsijärelevalvemenetluses tõendite kogumisele ja lubatavusele
rakenduvad samad põhimõtted, mis väärteomenetluses “
KonkS § 7318 lg 8: „Käesolevas seaduses sätestatud väärtegude tõendamisel on lubatud
kasutada konkurentsijärelevalvemenetluses seaduslikult kogutud tõendid, kui tõendi
saamiseks tehtud menetlustoiming ei ole vastuolus väärteomenetluse
põhimõtetega. Füüsilise isiku väärteoasjas ei ole lubatud tema süü tõendamisel
kasutada teavet, mille see füüsiline isik oli sunnitud konkurentsijärelevalvemenetluses
avaldama vastusena teabenõudele. Väärteoasja lahendaval kohtul on kohustus
hinnata, kas konkurentsijärelevalvemenetlusest üle kantud tõendid on lubatavad
väärteomenetluses.“
Enese mittesüüstamise privileeg: endiselt on küsitav MSP kohane tagamine
Konkurentsiõiguse komisjonile arusaadavalt oli Justiitsministeerium 20. jaanuari 2025
koosolekul seisukohal, et MSP tuleb ka ECN+ eelnõu rakendamise järgselt tagada
samalaadselt senise süüteomenetlusega. Seda sealhulgas järgmistel põhjustel:
1. Esiteks, Eesti õiguse kohaselt kohaldub MSP füüsilistele ja juriidilistele
isikutele samas ulatuses. PS § 9 lg 2 sätestab, et „Põhiseaduses loetletud õigused,
vabadused ja kohustused laienevad juriidilistele isikutele niivõrd, kui see on
kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkide ja selliste õiguste, vabaduste ja
kohustuste olemusega.“ Põhiseaduse Assambleel põhjendati seda järgmiselt: „ka
juriidiliste isikute kui inimeste kollektiivide, õigused vajavad põhiseaduslikku
EESTI ADVOKATUUR KONKURENTSIÕIGUSE KOMISJON
Kentmanni 4 Tel 662 0665 Arvelduskonto
10116 TALLINN E-post: [email protected] EE167700771009219435
Reg kood 74000027 AS LHV Pank
kaitset.“8 Juriidiliste isikute suhtes laienevad kõik need põhiõigused ja vabadused,
mis ei ole olemuslikult omased ainult inimestele,9 nt õigus sünnikodakondsusele
(PS § 8 lg 1). Riigikohus on korduvalt kinnitanud, et juriidilistele isikutele
laienevad menetluslikud õigused,10 sh enese mittesüüstamise privileeg.11 Antud
küsimuses ei tohiks senist praktikat muuta või kui seda ka kaalutakse, siis peaks
see aset leidma põhjaliku, laiapindse, sisulise arutelu järgselt, kus kaalutakse kõiki
poolt- ja vastuargumente (milleks käesolev kiirkorras kaasamine ja direktiivi
ülevõtmise ajaline surve võimalusi ei anna).
2. Teiseks, EL-i kohtupraktika kitsendab enese mittesüüstamise privileegi
kehteala mõneti võrreldes selle põhiseadusliku ulatusega: tehtud on teatud
mööndusi näiteks faktilisi asjaolusid puudutavatele küsimustele.12 Hoolimata
mõningatest mööndustest laieneb enese mittesüüstamise privileeg näiteks
faktiküsimustele, millele vastamine oleks võrdeline ettevõtja ülestunnistusega.13
Eelnev hõlmab ülestunnistust kõigi nn koosseisutunnuste osas (sh iga üksiku
koosseisutunnuse osas): näiteks on leitud, et faktiküsimus kokkuleppe eesmärgi
kohta on enese mittesüüstamise privileegi kontekstis lubamatu, kuna võimaliku
vastusega tunnistaks teabenõude adressaat oma tahtlust ja kokkuleppe sõlmimise
eesmärki.14
Käesoleva eelnõu § 7817 lg 7 p 4 kohaselt on isikul õigus keelduda teabe andmisest
ulatuses „millega ta tunnistaks keelatud teo või süüteo toimepanemist.“ Kuigi
saame aru, et tegemist ei ole olnud eelnõu koostamisel silmas peetud eesmärgiga,
siis valitud sõnastus loob teatava ohu, et isiku vaikimisõigust hakatakse
tunnustama kitsamas ulatuses kui seda on nõutud asjakohases kohtupraktikas, st
mitte-hõlmavana kõiki koosseisutunnuseid (st vastusest võiks keelduda ainult
juhul, kui sellega tunnistatakse kõikide koosseisutunnuste esinemist, aga mitte
mõne neist esinemist).
3. Kolmandana, üksnes siseriikliku mõjuga konkurentsiõiguse rikkumise
menetlemisel tuleks nagunii ja ilma kahtlusteta lähtuda MSP ulatusest nagu
see kehtib Eesti õiguses. Eelnõuga on arusaadavalt valitud lahendus, kus samad
menetlusreeglid kehtivad ka vaid siseriikliku mõjuga rikkumiste (s.o KonkS § 4 ja
16) menetlustele. Selliselt on eriliselt oluline, et eelnõu tõlgendus ei oleks
8 Põhiseadus ja Põhiseaduse Assamblee, lk 1021. 9 Albi, K. PSK § 9/2, komm. 23. 10 Albi, K. PSK § 9/2, komm. 25. 11 Kergandberg, E. PSK § 22/3, komm. 40. 12 EKo C-238/99 P, C-244/99 P, C-245/99 P, C-247/99 P, C 250/99 P kuni C-252/99 P ja C-254/99 – Limburgse
Vinyl Maatschappij and Others v Commission, p 273. 13 EKo C-238/99 P, C-244/99 P, C-245/99 P, C-247/99 P, C 250/99 P kuni C-252/99 P ja C-254/99 – Limburgse
Vinyl Maatschappij and Others v Commission, p 273. 14 EKo C-374/87 – Orkem v Commission, p 38.
EESTI ADVOKATUUR KONKURENTSIÕIGUSE KOMISJON
Kentmanni 4 Tel 662 0665 Arvelduskonto
10116 TALLINN E-post: [email protected] EE167700771009219435
Reg kood 74000027 AS LHV Pank
vastuolus põhiseadusega. EL-i kohtupraktika kitsendab mõneti enese
mittesüüstamise privileegi kehteala võrreldes selle põhiseadusliku ulatusega:
tehtud on teatud mööndusi dokumentide väljaandmisele15 ja faktilisi asjaolusid
puudutavatele küsimustele (ülal viidatud kitsendusega).16 ECN+ direktiivi art 8 (ja
pp 35)17 kohustab lähtuma asjaomasest kohtupraktikast ja PSTS § 2 sätestab EL-i
õiguse ülimuslikkuse PS-i ees18 ehk kohustuslik on lähtuda direktiivis nõutust
(selline kohustus tuleneb ka ELTL-i art 288 lg-st 3)19. Samas ei saa vaid
grammatilisel tõlgendusel põhinev EL õiguse ülimuslikkuse aksioom olla
absoluutne, näiteks EL-i õigus ei tohi olla vastuolus põhiseaduse
aluspõhimõtetega. Meie hinnangul tuleb nii direktiivi sätteid kui ka EL-i
kohtupraktikat sisustada ja tõlgendada maksimaalselt põhiseaduskonformselt,
mistõttu on täiesti võimalik pakkuda välja sõnastus, mis ei rahuldab direktiivi
nõudeid ja samas ei lähe vastuollu põhiseadusega.
Igal juhul, ECN+ direktiiv aga ei reguleeri konkurentsiõiguse rikkumiste (KonkS
§ 4 ja § 16) menetlusi, mille mõju on vaid siseriiklik. Sellises olukorras on
kohustuslik lähtuda enese mittesüüstamise privileegi põhiseaduslikust ulatusest.
Põhiseadus ei tee enese mittesüüstamise privileegi osas mööndusi
dokumentide väljaandmisele ja faktilisi asjaolusid puudutavate küsimuste
osas. Eelnevaga peab arvestama ka seaduse tõlgendamisel.
Lisaks, ülaneeritava KonkS § 7318 lg 8 teises lauses peaks enese mittesüüstamise
privileeg katma mitte üksnes teabenõudeid, vaid kõiki uurimismeetmeid, mille puhul
on füüsilist isikut sunnitud ennast süüstavat teavet avaldama. Ka läbiotsimise käigus
võib tekkida olukordi, kus ettevõtjaks olevat füüsilist isikut sunnitakse trahvi
ähvardusel (vt KonkS § 7310 lg 3) ennast süüstama (nt andma välja arvutivõrgu kaudu
dokumentide kättesaamiseks vajalikke andmeid, avama seife).
Samuti, Planeeritava KonkS § 7840 lg 1 ei arvesta hetkel enese mittesüüstamise
privileegiga. Konkurentsiametil peab olema keelatud jagada teavet, mis on saadud
kaasaaitamiskohustuse täitmise tõttu. Isegi, kui laieneks tõlgendus, et juriidiliste isikute
enese mittesüüstamise privileegi on konkurentsijärelevalvemenetluses piiratud, on
vastav privileeg ülejäänud Eesti süüteoõiguses endiselt võrdväärne füüsiliste isikute
15 EKo C-374/87 – Orkem v Commission, p-d 34-35. 16 EKo C-238/99 P, C-244/99 P, C-245/99 P, C-247/99 P, C 250/99 P kuni C-252/99 P ja C-254/99 – Limburgse
Vinyl Maatschappij and Others v Commission, p 273. 17 ECN+ direktiivi pp 35: „/---/ Nõuete eesmärk ei tohiks olla kohustada ettevõtjat või ettevõtjate ühendust
tunnistama, et nad on rikkumise toime pannud, sest selle tõendamise ülesanne lasub liikmesriigi
konkurentsiasutusel. See ei tohiks mõjutada ettevõtjate või ettevõtjate ühenduste kohustust vastata faktiküsimustele
ja esitada dokumente. /---/“ 18 PSTS § 2: „Eesti kuulumisel Euroopa Liitu kohaldatakse Eesti Vabariigi põhiseadust, arvestades liitumislepingust
tulenevaid õigusi ja kohustusi.“ 19 ELTL art 288 lg 3: „Direktiiv on saavutatava tulemuse seisukohalt siduv iga liikmesriigi suhtes, kellele see on
adresseeritud /---/.“
EESTI ADVOKATUUR KONKURENTSIÕIGUSE KOMISJON
Kentmanni 4 Tel 662 0665 Arvelduskonto
10116 TALLINN E-post: [email protected] EE167700771009219435
Reg kood 74000027 AS LHV Pank
enese mittesüüstamise privileegiga.
Vältimaks tõlgendustest tulenevaid muresid ja vaidlusi tuleb MSP eelnõus sätestada
selliselt, et kõik ülalkirjeldatud aspektid oleksid mõistlikult arvesse võetud. Pakume
välja sõnastuse, mis sobib universaalselt nii siseriikliku mõjuga kui ka laiema mõjuga
rikkumiste jaoks.
Muudatusettepanek: selguse huvides võiks sõnastada eelnõu § 7817 lg 7 p 4 järgmiselt:
„Järelevalvealusel isikul on konkurentsijärelevalvemenetluses õigus /.../ keelduda
teabe andmisest ulatuses, millega ta võiks ennast süüstada keelatud teo või mistahes
süüteo toimepanemises. Füüsiline isik võib keelduda teabe andmisest, millega ta
võiks süüstada keelatud teo või mistahes süüteo toimepanemises ennast või
tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 257 lõikes 1 nimetatud lähedast isikut.“
Käitumuslike ja struktuursete meetmete kohaldamine: ultima ratio meetmetena
tuleks ka need liigutada VTM-i.
Eelnõu § 7833 lg 1 sätestab: „Keelatud teo toimepanemise lõpetamiseks võib
Konkurentsiamet ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele kohaldada käitumuslikku või
struktuurset meedet.“ Meetmete kohaldamisel võib tekkida väga ulatusliku ning
pöördumatu mõjuga tagajärg ettevõtjatele (eriti nn struktuursete parandusmeetmetega).
See võib ulatuda näiteks kohustuseni ettevõttel võõrandada osalus äriühingus või
äriüksus. Selliseid raskeid tagajärgi, millel võib olla ülisuur negatiivne majanduslik
mõju ei ole hiljem võimalik parandada/ kõrvaldada. Arvestades viidatud meetme
võimalikku mõju (mis on olemuslikult samaväärne ettenähtavate karistustega või isegi
veel raskem), tuleks eelistada lahendust, kus nn ultima ratio meetmed lahendataks ühes
menetluses, milleks peaks olema kõrgeimate standarditega menetluses (VTM-s).
Veelgi enam, sedavõrd ulatusliku mõjuga meetme rakendamise üle peaks kohtul olema
võimalik teostada täiemahulist kontrolli, mis ei peaks piirduma diskretsiooni
korrapärase rakendamise hindamisega (sisuliselt on tegemist karistuslikku mõju omava
meetmega). KJV-s on ettevõtjale asjaomase meetme kohaldamisel Konkurentsiametil
aga ulatuslik kaalutlusõigus, mille otstarbekust halduskohus kontrollida ei saa ega
teostada ka kaalutlusõigust haldusorgani asemel.20 Arvestades halduskohtute pigem
kitsa kontrolliesemega praktikat võivad jääda isikud kohase õigusliku kaitseta. See ei
saa olla signaal, mida Eesti peaks saatma niigi ebakindluses vaevlevale ettevõtlus- ja
investeerimiskeskkonnale.
Samuti, haldusmenetluses ei mõjuta üldiselt menetlusreeglite rikkumised otsuse ja
20 HKMS § 158 lg 3.
EESTI ADVOKATUUR KONKURENTSIÕIGUSE KOMISJON
Kentmanni 4 Tel 662 0665 Arvelduskonto
10116 TALLINN E-post: [email protected] EE167700771009219435
Reg kood 74000027 AS LHV Pank
menetluse õiguspärasust.21 Tõsi, eelnõu § 7834 lg 1 eelnevat põhimõtet küll mõneti
kitsendatakse,22 kuid siiski ei ole tegemist piisava kontrollstandardiga niivõrd ulatuslike
ettevõtjate põhiõiguste riivete õiguspärasuse kontrollimiseks. Sedavõrd olulise
ulatusega meetme korral on vajalik rangete menetlusreeglite järgimine ja minetuste
sidumine selgete menetluslike tagajärgedega.
Vastavalt peaks käitumuslike ja struktuursete meetmete kohaldamine toimuma
väärteomenetluses, et tagada kohane subjektide õiguste kaitse.
Muudatusettepanek: käitumuslike/ struktuursete meetmete kohaldamine anda
väärteomenetluses maakohtu pädevusse, st:
Täiendada eelnõu § 6. Karistusseadustiku muutmine punktiga 5:
„5) seadustikku täiendatakse §-ga 874 järgmises sõnastuses:
„§ 874. Valdkonnaspetsiifilised mõjutusvahendid
Seadus võib ette näha väärteomenetluse raames käesolevas seaduses nimetamata
muude mõjutusvahendite kohaldamise kui sellise mõjutusvahendi kohaldamise
võimaluse sätestamise kohustus tuleneb Eestile siduvast rahvusvahelisest
kohustusest.““
Eelnõu § 7813 lg 4: „Konkurentsijärelevalvemeetmede on kohustuse võtmise
heakskiitmine ja keelatud teo toimepanemise lõpetamine.
Eelnõu § 7833 lg 1: „Keelatud teo toimepanemise lõpetamiseks võib Konkurentsiamet
ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele kohaldada käitumuslikku või struktuurset
meedet“.
Eelnõu § 7833 lg 2: „Käitumusliku või struktuurse meetme kohaldamiseks määrab
Konkurentsiamet maakohus ettevõtjat või ettevõtjate ühendust moodustavale
järelevalvealusele isikule kohustuse teha kindlaksmääratud tegu või sellest hoiduda.
Kohustus peab olema keelatud teo toimepanemise tõhusaks lõpetamiseks vajalik ja
proportsionaalne“.
Eelnõu § 7833 lg 3: „Konkurentsiamet Maakohus võib järelevalvealusele isikule
määrata kohustuse likvideerida osalus konkureerivas äriühingus, võõrandada ettevõte
või teha muu struktuurne muudatus üksnes juhul, kui keelatud teo toimepanemist ei ole
samaväärselt võimalik lõpetada vähem koormava kohustusega.“
21 HMS § 58. 22 Eelnõu § 7834 lg 1: “Konkurentsijärelevalvemeetme kehtetuks tunnistamist võib menetlus- või vorminõuete
rikkumise põhjendusel nõuda juhul, kui see rikkumine võis mõjutada asja otsustamist või sellega kaasnes meetme
adressaadi õiguste oluline rikkumine.”
EESTI ADVOKATUUR KONKURENTSIÕIGUSE KOMISJON
Kentmanni 4 Tel 662 0665 Arvelduskonto
10116 TALLINN E-post: [email protected] EE167700771009219435
Reg kood 74000027 AS LHV Pank
Eelnõu § 7833 lg 4: „Järelevalvealune isik, kellele Konkurentsiamet maakohus on
käesoleva paragrahvi alusel määranud kohustuse, peab Konkurentsiametit teavitama
kohustuse täitmisest Konkurentsiameti määratud ajal ja tingimustel. Kohustuse täitmise
kontrollimiseks on Konkurentsiametil õigus kasutada käesolevas peatükis sätestatud
uurimismeetmeid.
Eelnõu § 7833 lg 6: „Konkurentsiameti taotlusel võib haldusakti, millega määrati
järelevalvealusele isikule käesoleva paragrahvi alusel kohustus, kehtetuks tunnistada,
eelkõige kui määratud kohustus ei täida Konkurentsiameti hinnangul oma eesmärki
võib maakohus mõjutusvahendi kohaldamise lõpetada.
Läbiotsimise ja andmete sõelumise põhimõtted: säilib oht tõendite ülemääraselt
laiaks kogumiseks
Läbiotsimise regulatsiooni osas ei ole arvestatud advokatuuri varasema tagasisidega.
Eelkõige on problemaatiline, et Konkurentsiametile on antud volitused võtta kaasa
sisuliselt kõik ettevõtja andmekandjad ning kohustada isikut hiljem neis sisalduvat
konfidentsiaalset teavet märkima (Eelnõu § 7823 lg 4 p 2 ja lg 5). See ei tohiks olla
lubatud.
Esmalt, Euroopa Kohus on kinnitanud, et konkurentsiõiguse rikkumise menetluses on
lubatud koguda üksnes teavet ja dokumente, mis on vajalikud konkreetse faktilise ja
õigusliku olukorra tegelikkusele vastavuse ja ulatuse kontrollimiseks.23 Samuti, väga
suurte andmemahtude korral on ettevõtjale liigselt koormav seada kohustus
üksikasjalikult detailselt sisalduvat konfidentsiaalset teavet märkida ning seda
põhjendada. Konkreetse teabe osas vastuväidete esitamise võimalus peaks ettevõtjal
olema tagatud võimalikult lihtsalt (eelistatult enne konkreetse teabe kaasa võtmist).
Samuti on küsitav olukord, kus ELTL art 101 ja 102 kohaldamisel, milles liikmesriikide
konkurentsiasutustel on määruse 1/200324 art 35 lg 1 tulenevalt nn laenatud pädevus,
tagatakse Konkurentsiametile suuremad volitused, kui on Euroopa Komisjonil sama
määruse alusel (määruse 1/2003 art 20 lg c kohaselt võib komisjon kaasa võtta üksnes
dokumentide koopiaid). See ei pruugi määrusega 1/2003, kuid ka ECN+ direktiiviga
kooskõlas olla.
Vastavalt peaks Konkurentsiametil olema õigus võtta üldjuhul kaasa üksnes
andmekandjate koopiaid (mitte originaale). Konkurentsiameti poolt konfidentsiaalse
teabe kaasa võtmisele/ sellega tutvumisele peaks ettevõtjal olema võimalik vastuväiteid
võimalikult lihtsalt ning põhimõtteliselt peaks andmete sõelumine leidma aset enne
23 EKo C‑247/14 P – HeidelbergCement vs. komisjon, p 37. 24 Euroopa Nõukogu määrus (EÜ) nr 1/2003, 16. detsember 2002, asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta.
EESTI ADVOKATUUR KONKURENTSIÕIGUSE KOMISJON
Kentmanni 4 Tel 662 0665 Arvelduskonto
10116 TALLINN E-post: [email protected] EE167700771009219435
Reg kood 74000027 AS LHV Pank
nende kaasa võtmist. Küsimus peaks olema seaduse tasandil reguleeritud.
Planeeritava KonkS § 7817 lg 7 p-s 14 on kirjeldatud muu hulgas võimatut olukorda -
järelevalvealune isik peaks enne kaasa võetud andmekandjalt pitseri avamist ära
märkima andmekandjal sisalduva kaitstud teabe. Kui Konkurentsiamet on
andmekandja kaasa võtnud ja järelevalvealusel isikul ei ole andmekandja täpset
koopiat, siis ei ole järelevalvealusel isikul võimalik enne pitseri avamist andmekandjal
sisalduvat kaitstud teavet märkida. Oleme varasemalt tähelepanu juhtinud ka sellele, et
järelevalvealuse isiku jaoks on ebamõistlikult koormav otsida kaitstud teavet ja seda
märkida infokogumist, mis ei sisalda üksnes konkurentsijärelevalvemenetluse
seisukohalt asjakohast teavet, vaid nt kogu kaasavõetud arvutisse salvestatud teavet.
Muudatusettepanek: muuta läbiotsimistel teabe kaasa võtmisega seonduvat korda,
sh:
Eelnõu § 7823 lg 5: Konkurentsiamet võib kohustada läbiotsimisele allutatud isikut
läbiotsimise käigus või pärast läbiotsimist ning enne seda, kui Konkurentsiamet asub
pitseeritud teabekandjal oleva teabega tutvuma, märkima ära käesoleva seaduse § 7822
lõikes 3 nimetatud konfidentsiaalse teabevahetuse ja advokaadi kutsesaladusega
kaitstud teabe läbiotsimiselt kaasa võetud või kopeeritud andmekandjalt, andes selleks
mõistliku tähtaja. Isik märgib konfidentsiaalse ja advokaadi kutsesaladusega kaitstud
teabevahetuse Konkurentsiameti ettenähtud Vabariigi Valitsuse määrusega
täpsustatud korras. , eristades märgitava teabe võimalikult täpselt ning esitades
igal üksikjuhul selgituse asjaolude kohta, millega seoses ta käsitleb teabevahetust
konfidentsiaalsena. Kui Konkurentsiameti ja läbiotsimisele allutatud isiku vahel tekib
vaidlus teabevahetuse konfidentsiaalsuse üle, lahendab vaidluse halduskohus oma
määrusega Konkurentsiameti taotlusel, kuulates ära Konkurentsiameti ja läbiotsimisele
allutatud isiku seisukohad ning tutvudes vaidlusaluse teabevahetusega ja vajadusel
menetlustoimiku materjalidega. Halduskohtu määruse peale esitatud määruskaebuse
lahendamisel tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa edasi kaevata.
Selguse huvides, läbiotsimise ja teabe kaasa võtmisega seotud regulatsioonile on
advokatuuri liikmetel veel täiendavaid ettepanekuid, mida oleksime valmis edastama
Riigikogu menetlusse.
Avokaadi kutsetagatised: advokaadi valduse läbiotsimine
Advokatuuri juhatuse poolsed advokaadi kutsetagatistega seonduvad kommentaarid on
toodud Lisas 1 oleva failis.
Ülekuldamine: eelnõus on endiselt nn gold-plating tüüpi sätteid, neid tuleks eelnõu
võimalikult kiirelt menetlemiseks vältida
EESTI ADVOKATUUR KONKURENTSIÕIGUSE KOMISJON
Kentmanni 4 Tel 662 0665 Arvelduskonto
10116 TALLINN E-post: [email protected] EE167700771009219435
Reg kood 74000027 AS LHV Pank
Asjaomane eelnõu sisaldab senini mitmeid nn gold-plating sätteid, mida tuleks vältida.
Allpool oleme toonud mõned näited ning neid lühidalt selgitanud:
(a) ECN+ direktiivi nõuete tõlgendamine mitte põhiseaduskonformselt ja
kohaldamine siseriiklike rikkumiste osas. ECN+ direktiivist tulenevad nõuded
kohalduvad üksnes konkurentsiõiguse rikkumiste, millel on piiriülene mõju (st
ELTL-i art-de 101-102), menetlustele.25 Eelnõu kohaselt rakendataks
põhjendamatult direktiivi kohaseid volitusi ja erinevaid menetlusaluste isikute
õiguste kitsendusi ka üksnes siseriikliku mõjuga (KonkS § 4 ja § 16) rikkumiste
menetlemisel;
(b) Füüsilisele isikutele sunniraha ähvardusel teabenõuete esitamine. ECN+ direktiiv
nõuab, et teabenõude täitmata jätmise korral oleks sunniraha võimalik rakendada
ettevõtjatele ja ettevõtjate ühendustele.26 Eelnõu § 7825 lg 8 nähakse
põhjendamatult ette võimalus rakendada sunniraha ka füüsilistele isikutele.
Teiseks, füüsiliste ja juriidiliste isikute erinev kohtlemine direktiivi kontekstis on
nagu nii põhjendamatu (nagu eelpool selgitatud).
(c) Sunniraha kohaldamine tagasiulatuvalt. ECN+ direktiiv ei nõua, et sunniraha oleks
võimalik kohaldada tagasiulatuvalt (st ettevõtja poolt kohustuse täitmise
järgselt).27 Eelnõu § 7837 lg 5 aga sätestab: „Kohustuse täitmine ei välista
vabatahtliku täitmise tähtaega ületanud päevade eest sunniraha rakendamist.“
Lisaks on eelnev vastuolus sunniraha kohaldamise põhimõtetega.
(d) Olulist vahendit omava ettevõtja kohustuste täitmata jätmine (eelnõu § 737).
Viidatud sättega nähakse karistusena ette rahatrahv kuni 10% ettevõtja käibest.
ECN+ direktiiv nõuab asjaomast trahvimäära üksnes ELTL-i art 101 ja 102
rikkumiste korral. Olulist vahendit omava ettevõtja kohustuste (KonkS § 18)
rikkumine võib olla aga laiem kui ELTL-i art 102 rikkumine. Vastavalt on sellise
koosseisu ettenägemine põhjendamatu.
(e) Raamatupidamise erinõude täitmata jätmine (eelnõu § 738). Viidatud sättega
nähakse karistusena ette rahatrahv kuni 10% ettevõtja käibest ning asjaomase
rikkumise menetlusele kohaldatakse ECN+ direktiivist tulenevaid nõudeid. ECN+
direktiiv asjaomast rikkumist ei käsitle. Seega puudub igasugune põhjendus
rakendada asjaomasele rikkumisele ECN+ direktiivi kohast menetlust ja
sanktsiooni.
Muud tähelepanekud
Planeeritava KonkS § 7831 lg 1 kohaselt võib konkurentsijärelevalvemenetluse
25 Vt ECN+ direktiiv art 1 lg 1. 26 Vt ECN+ direktiiv art 16 lg 1 p a. 27 Vt ECN+ direktiivi art 16 lg-d 1-2.
EESTI ADVOKATUUR KONKURENTSIÕIGUSE KOMISJON
Kentmanni 4 Tel 662 0665 Arvelduskonto
10116 TALLINN E-post: [email protected] EE167700771009219435
Reg kood 74000027 AS LHV Pank
kokkuleppega lõpetada üksnes kartelli puhul. Meie hinnangul tuleks see võimalus ette
näha kõikide keelatud tegude puhuks. ECN+ direktiivi artikli 2 lg 1 p 18 kohaselt on
kokkuleppe sõlmimise taotlus „konkurentsiasutusele ettevõtja poolt või tema nimel
vabatahtlikult esitatud avaldus, milles ettevõtja tunnistab oma osalemist ELi toimimise
lepingu artikli 101 või 102 või liikmesriigi konkurentsiõiguse rikkumises või loobub
oma osalemise vaidlustamisest ja tunnistab oma vastutust kõnealuse rikkumise eest
ning mis on koostatud spetsiaalselt selleks, et konkurentsiasutusel oleks võimalik
kohaldada lihtsustatud või kiirmenetlust.“ Seega ei piira ECN+ direktiiv
kokkuleppemenetlusi kartellidega.
VTMS §-s 31 sätestatud väärteomenetluse kohustuslikkuse põhimõtet oleks vajalik
konkurentsialaste väärtegude puhul kitsendada. Minimaalselt vajaks lisamist võimalus
jätta väärteomenetlus alustamata või lõpetada, kui väärteomenetluse läbiviimine ei ole
prioriteetne (vt planeeritava KonkS § 7814 lg 2 p 1).
Planeeritava KonkS § 7318 lg 6 tuleks tõsta § 7318 lg-sse 5 kohustuslikuks
väärteomenetluse alustamata jätmise või lõpetamise aluseks. ECN+ direktiivi artikli 12
lg 1 viimase lause kohaselt tuleb kohustuste heakskiitmise otsuses sätestada, et
liikmesriikide konkurentsiasutustel (sh kohtutel) ei ole enam põhjust meetmeid võtta.
See on kooskõlas ka määruse 1/2003 põhjenduspunktiga 13 ja artikli 9 lg-ga 1.
Planeeritava KonkS § 7316 lg-s 1 on arusaamatult viidatud tingimusena sellele, et
rahatrahvi määramise aluseks olev keelatud tegu oleks tuvastatud Konkurentsiameti
poolt. Väärteomenetluses tuvastab keelatud teo maakohus ja rahatrahvi määramise
eelduseks ei ole see, et keelatud teo oleks tuvastanud Konkurentsiamet.
Planeeritava KonkS § 7317 kohaldamisala on piiratud ainult avalik-õiguslike juriidiliste
isikutega. Ettevõtjate ühendus ei pruugi olla asutatud avalik-õigusliku juriidilise
isikuna.
Planeeritava KonkS § 7817 lg-s 2 vajab täpsustamist, et teise isiku käitumise omistamine
järelevalvealusele isikule on võimalik üksnes juhul, kui vastav isik tegutses
järelevalvealuse isiku nimel või huvides. Hetkel on säte sõnastatud viisil, mille kohaselt
piisab omistamiseks sellest, et vastava isiku pädevuses on tegutseda järelevalvealuse
isiku nimel või huvides. See ei võimalda arvestada olukordadega, kus füüsiline isik
võib tegutseda üksnes iseenda huvides või mõne teise ettevõtja huvides või nimel.
Arvestades muu hulgas seda, et eelnõu praegune versioon ei sisalda Konkurentsiameti
kohustust hüvitada järelevalvealusele isikule põhjendatud menetluskulud, sh
tõlkekulud, kui menetlus ei lõppe keelatud teo tuvastamisega, ei ole põhjendatud
KonkS § 7825 lg-sse 6 kavandatud nõue, et järelevalvealune isik peab kogu nõutud teabe
esitama eesti keeles ja selle nõude täitmata jätmise korral maksma kuni viis protsenti
ettevõtja keskmisest päevasest üleilmsest käibest sunniraha.
EESTI ADVOKATUUR KONKURENTSIÕIGUSE KOMISJON
Kentmanni 4 Tel 662 0665 Arvelduskonto
10116 TALLINN E-post: [email protected] EE167700771009219435
Reg kood 74000027 AS LHV Pank
Edastatud eelnõu osas on nii konkurentsiõiguse komisjonil (kui potentsiaalselt ka
teistel advokatuuri komisjonidel) täiendavaid kommentaare. Sellest tulenevalt palume
sätestada mõistliku tähtaja sellise tagasiside andmiseks.
Lugupidamisega
Martin Mäesalu, Eesti Advokatuuri konkurentsiõiguse komisjoni esimees
Lisa 1: Eesti Advokatuuri juhatuse kommentaarid advokaadi kutsetagatistega
seonduvalt.
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
Kommentaarid | 04.02.2025 | 1 | 8-1/499-10 | Sissetulev kiri | jm | Partner | Ellex Raidla |