Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse vastuskiri

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Justiits- ja digiministeerium

[email protected]

Suur-Ameerika 1

10122, Tallinn

Teie 17.12.2024 nr 8-3/8861-1; JUM/24-

1327/-1K

Meie 22.01.2025 nr 2-3/3241

Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamiskavatsuse vastuskiri

Austatud justiits- ja digiminister

Täname justiits- ja digiministeeriumi põhjaliku ja põhistatud nõusolekuseaduse

väljatöötamiskavatsuse eest. Tunnustame väljatöötamiskavatsuse ettevalmistamisel põhjalikku ja

sisukat vabaühenduste, huvirühmade, ekspertide, poliitikakujundajate jt osapoolte kaasamist.

Eesti on otsustanud viia karistusseadustiku seksuaalse enesemääramise vastased süüteod

vastavusse Istanbuli konventsiooniga ja minna üle seksuaalvägivalla reguleerimisel

nõusolekupõhisele lähenemisele, mis jaguneb kontseptuaalselt nn JAH-mudeliks ja EI-mudeliks.

Olete palunud esitada kooskõlastamisel ja arvamuse esitamisel tagasiside mudelieelistusele koos

põhjendustega.

Karistusseadustiku muutmine, et viia seksuaalse enesemääramise vastased süüteod kooskõlla

nõusoleku printsiibiga (nn nõusolekuseadus), on vajalik soolise võrdsuse tagamiseks.

Karistusseadustiku vastavusse viimisele Istanbuli konventsiooniga on tähelepanu juhtinud ka

naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni (CEDAW) rakendamist

jälgiv naiste staatuse komitee oma lõppjäreldustes Eesti perioodilise riigiaruande kohta

2024. aastal. Meie hinnangul omab kehtiv regulatsioon kaudset diskrimineerivat mõju, kuna see

mõjutab ebaproportsionaalselt negatiivselt naiste õigusi, arvestades, et seksuaalkuritegude ohvrid

on enamasti naised. Veelgi enam, selleks et tagada seksuaalse enesemääramise õigus nii naistele

kui meestele tänapäevasele inimõiguste käsitlusele vastavalt, ei piisaks EI-mudeli rakendamisest.

Seega on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium veendumusel, et Eesti peaks valima

karistusseadustiku kaasajastamisel JAH-mudeli, mida kasutab tänaseks enamik Euroopa

Liidu riikidest.

Justiits- ja digiministeeriumi andmetel olid 2023. aastal täisealise kannatanuga kontaktsete

seksuaalkuritegude puhul üheksa kümnest kannatanust naised. Seksuaalvägivald on tõsine naiste

õiguste rikkumine ja soolise diskrimineerimise ilming. Õigusraamistiku muutmisel

nõusolekupõhiseks on oluline positiivne mõju naiste õiguste kaitsele ja soolisele võrdsusele.

Väljatöötamiskavatsus kirjeldab põhjalikult argumente, mis JAH-mudeli kasuks räägivad.

Olulisemana saab välja tuua, et JAH-mudel võtab paremini arvesse seksuaalvägivalla ohvrite

tardumusreaktsiooni ehk toonilist liikumatust, mis esineb 70%-l vägistamisohvritest ja mille tõttu

ei saa eeldada vägivalla ohvritelt vastupanu või mittenõustumise väljendamist. Toonilise

liikumatusega arvestamise olulisust on mh rõhutanud Istanbuli konventsiooni rakendamist jälgiv

2 (2)

eksperdigrupp GREVIO.

JAH-mudel arvestab paremini inimese kehalise autonoomia ja seksuaalse enesemääramise õiguse

austamisega, eeldamata seksuaalsuhetes nö vaikivat nõusolekut. JAH-mudeli rakendamine looks

tervikliku raamistiku, mis võimaldab suuremat koherentsust ja terviklikku käsitlust nii

õigusruumis kui ka hariduses ja teadlikkuse tõstmise tegevustes arvestades, et kehalise autonoomia

käsitlust ja seksuaalharidust tuleks anda läbi nõusoleku küsimise ja andmise raamistiku. JAH-

mudel toetab seksuaalsuhetes osalejate agentsust ja kommunikatsiooni ning soodustab kultuurilist

nihet aktiivse osalemise poole. Nõusoleku laiem normaliseeritus aitab vähendada

seksuaalvägivalla riskitegureid, kuna inimesed omandavad selgemad oskused suhtlemiseks.

Karistusõiguse kooskõla teaduspõhise seksuaalharidusega võimaldab tõhustada nii hariduse kui

ennetuse mõju kui ka suurendada inimeste usaldust institutsioonide vastu.

Ühe olulise teemana on VTKs asjakohaselt käsitletud ka JAH-mudeliga kaasnevat abistajate ja

menetlejate koormuse tõusu. Selle juures peaks rõhutama ka seda, sh käsitledes sotsiaalset mõju

ja mõju riigieelarvele, et koormuse tõus ohvrite abistamisel ja menetlemisel hoiab pikemas

perspektiivis ära suuremaid seksuaalvägivalla kahjusid, sh riigieelarvele (nt töövõime langust).

Siiski juhime tähelepanu, et iga riigile lisanduvat koormust ei ole õige pidada automaatselt

halduskoormuseks. Seega arvestades, et seadusmuudatus ei tekita lisanduvaid kohustusi või

nõudeid, oleks asjakohasem rääkida pigem teenuse osutamise koormusest.

Kokkuvõttes peame JAH-mudelit Eesti õigusruumis kõige asjakohasemaks lahenduseks, et kaitsta

nii naiste kui meeste seksuaalset enesemääramisõigust. JAH-mudel soodustab kultuurilist nihet

aktiivse osalemise poole, tugevdab soolist võrdsust, arvestab seksuaalvägivalla psühholoogilisi

eripärasid ning tõhustab nii ennetustööd kui ka haridustegevust.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Eva Liina Kliiman

[email protected]