Programmide „Teadmussiirde programm 2025 2028“ ja „Ettevõtluskeskkonna programm 2025 2028“ kinnitamine

LISA 2

Ettevõtluskeskkonna programm 2025–2028

1. Programmi üldinfo

Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus

Tulemusvaldkonna eesmärk

Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele.

Valdkonna arengukava/ Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035 Lisaks lähtutakse Turismistrateegiast 2022–2025

Programmi nimi Ettevõtluskeskkonna programm

Programmi eesmärk Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades.

Programmi periood 2025–2028

Peavastutaja (ministeerium)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Kaasvastutajad (oma valitsemisala asutused)

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) AS Eesti Varude Keskus (EVK) AS Metrosert MTÜ Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus

1

Sisukord 1. Programmi üldinfo ................................................................................................................................. 0

2. Sissejuhatus ........................................................................................................................................... 2

3. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava ............................................................................... 3

4. Hetkeolukorra analüüs ............................................................................................................................... 4

4. Olulised tegevused ................................................................................................................................ 8

5. Meetmed, programmi tegevused ja teenused .................................................................................... 10

Programmi meede 1: Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja

investeeringute soodustamine ................................................................................................................ 10

Programmi tegevus 1.1. Ettevõtluskeskkonna ja ettevõtlikkuse edendamine ..................................... 10

Programmi tegevus 1.2. Ettevõtete konkurentsivõime ja rahvusvahelistumise toetamine ................. 11

Programmi tegevus 1.3. Tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute soodustamine .............. 12

Programmi tegevus 1.4. Taristu valdkonna ohuennetus ja tegevuslubade andmine .......................... 12

6. Programmi juhtimiskorraldus .............................................................................................................. 15

LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus ............................................................................................................ 0

LISA 2. Teenuste rahastamiskava ................................................................................................................... 0

2

2. Sissejuhatus

Programm põhineb Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukaval 2021-

2035 ning aitab luua eeldusi, et Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad

koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke

lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele. Lisaks lähtutakse programmi tegevuste planeerimisel

turismi valdkonna strateegiast „Turismistrateegia 2022–2025“1, mille eesmärk on taastada

väliskülastajate ööbimiste arv 2019. a tasemele, viies samal ajal läbi sektori kolmikpööre ehk arendades

sektori innovatsioonivõimekust, digitaliseerimist ja kestlikkust. Programmi koostamisel arvestatakse

Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi eesmärkidega ning aidatakse Eestil saavutada ÜRO ülemaailmseid

säästva arengu eesmärke, mh eesmärke toetada kaasavat ja säästvat majandusarengut ja tööhõivet ning

tagada kõigile inimväärne töö; toetada kestlikku tööstuse arengut ja edendada innovatsiooni ning tagada

säästvad tarbimis- ja tootmisviisid.

Programm panustab strateegia „Eesti 2035“ sihtidesse:

- „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja

- „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“.

Programm panustab strateegia „Eesti 2035“ muutustesse:

- Majandus ja kliima: võtame kasutusele uued lahendused ettevõtete teadus- ja arendustegevuse

ning innovatsiooni soodustamiseks ning kujundame paindliku ja turvalise majanduskeskkonna,

mis soodustab uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi;

- Riigivalitsemine: Parandame riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste teenuste kvaliteeti ja

kättesaadavust ning vaatame üle vastutuse jaotumise ning parandame riigi rahvusvahelist

positsiooni ning tagame julgeoleku ja turvalisuse.

Arvestades programmis kõigi turuosaliste ja eri sektorite-valdkondadega, on programm terviklik. Selleks

on vajalik ettevõtlus- ja innovatsioonipoliitika, tööstuspoliitika, turismipoliitika, kaubanduspoliitika,

välisinvesteeringute usaldusväärsuse poliitika, tooteohutuspoliitika, tarbijakaitsepoliitika ning

iduettevõtluse valdkonna käsitlemine ühes strateegilises raamistikus. Programmi tegevuste tulemusena

kasvatab Eesti innovatsiooni- ja ettevõtluspoliitika oluliselt Eesti elanike heaolu ning parandab Eesti

lõimumist rahvusvahelise majandusega ja ettevõtete konkurentsivõimet.

Programmi eesmärkide saavutamine on seotud järgmiste välisvahendite meetmete väljatöötamisega:

21.1.3.1 Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute

soodustamine, sh ettevõtete rahvusvahelistumise toetamine; iduettevõtluse hoogustamine; väikese ja

keskmise suurusega ettevõtja arenguprogramm; ettevõtete digitaliseerimisega seotud tegevuste

toetamine (sh RTE); ettevõtlusteadlikkus, sh juhtimiskvaliteet ja vastutustundlik ettevõtlus; turismisektori

elavdamine ja taaskäivitamise toetamine; rahvusvaheliste spordi- ja kultuurisündmuste toetusmeede ning

starditoetus.

21.1.3.4 Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute

soodustamine

21.6.1.1 Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus

21.6.1.4 Ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenused

21.6.1.5 VKEde investeeringutoetus

Muudatused programmis:

1 https://www.mkm.ee/media/6794/download

3

Programmi tegevuste nimetusi on korrigeeritud võrreldes eelmise perioodi programmiga. Seoses 2024. a

otsustatud valitsemisalade ümberkorraldustega on programmi loodud uus programmi tegevus, kuhu on

koondatud teiste valitsemisalade poliitikate rakendamisega seotud teenused. Nimetatud tegevuse alla on

paigutatud nii 2023. aasta ümberkorralduste tõttu lisandunud transpordi ja ehituse valdkondade kui ka

2024. aasta ümberkorralduste tõttu lisandunud digiühiskonna valdkonna teenused, enamjaolt

tarbijakaitse ja tehnilise järelevalveameti teenused. Seoseid erinevate tulemusvaldkondade vahel

kirjeldatakse täpsemalt programmi juhtimiskorralduse peatükis.

3. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava

Tabel 1. Ettevõtluskeskkonna programmi eesmärk ja mõõdikud koos sihttasemetega.

Programmi eesmärk:

Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning

teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema

lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning

investeeringuid kõigis Eesti piirkondades.

Programmi mõõdikud 2023*

(tegelik)

2025

(sihtase)

2026

(sihtase)

2027

(sihtase)

2028

(sihtase)

Eesti positsioon Doing Business

indeksis (koht edetabelis)** Allikas: Maailmapank

18.

(2020) - - - -

Kaupade ja teenuste eksport (mld

eurot) Allikas: Statistikaamet

29,5 33 36 38 40

Väljaspool Harjumaad loodud SKP

elaniku kohta EL-27 keskmisest (%) Allikas: Eurostat (MET_10R_3GDP)

62,4

(2022) 62,5 62,95 63,4 64

* Viimane teadaolev tase, erinevuse korral (varem kui 2022) märgitakse taseme all sulgudes vastav aasta ** Doing Business tulemustabeli koostamine lõpetati korruptsioonikahtluse tõttu ning uus sarnane tulemustabel tuleb esimest korda välja 2024. aasta sügisel. Siis saame seada uue algtaseme ning sihttasemed tulevikuks.

Tabel 2. Ettevõtlusprogrammi rahastamiskava tuhandetes eurodes.

2024 eelarve*

2025 eelarve

eelarve

2026 2027 2028

Programmi ja meetme kulud -161,446 -149 235 -135 992 -112 676 -123 753

Programmi tegevus 1.1.: Ettevõtluskeskkonna ja ettevõtlikkuse edendamine

-28 960 -48 817 -37 547 -30 732 -30 881

Programmi tegevus 1.2.: Ettevõtete konkurentsivõime ja rahvusvahelistumise toetamine

-125 021 -86 778 -85 925 -69 043 -80 069

Programmi tegevus 1.3.: Tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute soodustamine

-7 464 -8 041 -7 876 -8 611 -8 610

Programmi tegevus 1.4.: Taristu valdkonna ohuennetus ja tegevuslubade andmine**

0 -5 598 -4 644 -4 289 -4 193

* Programmi tegevuste nimetusi on võrreldes eelmise aastaga korrigeeritud ning eelarvet näidatakse korrigeeritud nimetustega. ** Tegemist on uue programmi tegevusega, mistõttu 2024. a eelarvet ei näidata.

Lisaks on kavandatud Vabariigi Valitsuse sihtotstarbeliste vahendite reservis suurinvestori toetusmeetme

rakendamiseks 2025. aastal 20 miljonit eurot ning alates 2026. aastast 40 miljonit eurot aastas.

4

4. Hetkeolukorra analüüs

Kokkuvõttes on programmi eesmärkide täitmine küllaltki varieeruv. 2023. aasta oli Eesti majanduse jaoks

väga keeruline aasta ning ettevõtlussektori areng tegi vähikäiku. Kõige tugevamalt oli see tunda

tööstussektoris, kus toodangumaht kukkus 1,6 protsenti allapoole 2020. aasta taset ning jäi oluliselt alla

ootustele. Nõudlus Eesti tööstustoodetele oli maailmaturul nõrk ning langust soodustas Rootsi krooni

madal kurss, kuna Rootsi on üks olulisi sihtturge Eesti tööstusele. Lisaks näitab Eesti rahvusvahelise

konkurentsivõime langust ekspordihindade langus, mis ulatus 4,4 protsendini. Samal ajal Euroopa liidus

ekspordi ühikuhinnad kasvasid mõne protsendi võrra. Üheks suuremaks põhjuseks on siin Eesti ekspordi

struktuur, kus aasta varasemaga võrreldes kaotasid hinnas nii põlevkiviõli, puit kui ka elekter. Vastupidisel

kaupade ekspordile läks väga hästi teenuste ekspordil, kus maht ületas 0,2 miljardi võrra oodatud taset.

Edaspidi on oluline leida viise siia tulevate turistide kulutuste suurendamiseks, et eesmärk saaks täidetud.

Kokku aitaski teenuste ekspordi kasv kaasa, et indikaatori kaupade ja teenuste eksport kokku sihttase sai

varuga täidetud. Ühest küljest toetas seda inflatsiooniline keskkond, kuid teisalt püsis ka tugev nõudlus

Eestis IT-teenuste järele. Negatiivselt panustas siin logistika sektor, kus teenuste müük vähenes.

Rahvusvahelistes edetabelites läks Eestil üldiselt ootuspäraselt. IMD äritegevuse lihtsuse indeksis, me

2023. aastal küll kukkusime 3 kohta, kuid sellegipoolest vasta tulemus prognoositule. Talentide

atraktiivsuse osas säilitasime 20nda koha, mis oli samuti parem oodatust.

Kohalike investeeringute esikohalt vastasid arengud ootustele. Ettevõtete investeeringud kokku olid

esialgsetel andmetel 4 miljardit eurot, mida oli veidi rohkem kui oodatud. Samas välisinvesteeringuid

suutis töötleva tööstuse sektor kaasata 400 miljoni euro võrra vähem kui oodatud. Arvestades üldist

konteksti ja hetke globaalseid arenguid siis võib tulemust pidada heaks. Eesti on siiski väga lähedal

Venemaale ja meie peamiste kaubanduspartnerite majandused on languses, mistõttu ongi raske olla

välisinvesteeringutele ahvatlev sihtkoht. Sellegipoolest jäime ootustele alla vaid kümnendiku võrra.

Samas järgnevatel aastatel võib investeeringute kaasamine olla jätkuvalt keerukas. Üldjoontes on

programmi eesmärkide täitmine graafikus. Püstitatud eesmärkide täitmist toetanud tegevusi ja seotud

väljakutseid on avatud järgnevates jaotustes.

Programmi tegevuste mõõdikute trendid:

 Eesti positsioon IMD World Competitiveness indeksi alamkategoorias „Äritegevuse efektiivsus“2

Paranes 2022. aasta tabelis kiiremini kui olime prognoosinud ning Eesti jõudis 22. kohale.

2023. aastal jällegi kukkusime 3 kohta jäädes 25 kohale. Kuna tegu on küllaltki volatiilse näitajaga

siis võib sarnaseid liikumisi ka tulevikus oodata.

 Desi indeksit enam ei koostata, selle asemel on võimalik vaadata näiteks VKE-de digiintesiivsust,

kus 2023 aastal olime Euroopa Liidu keskmike hulgas. Arvestades Eesti avaliku sektori kõrget

digitaliseeritust ootame ka ettevõtlussektorilt kiiremat digitaseme tõusu. See on ka üks põhjuseid,

mid meie tootlikkuse kasvu tagasi hoiab.

 Tarka ja õiglast tarbimiskeskkonda kirjeldavat EL tarbijatingimuste indeksit 2022. aastal ei

avaldatud. Kõige ajakohasem indikaator tarbijate usalduse ja kindluse osas pärineb 2023. aasta

detsembris läbiviidud uuringust “Tarbijakaitse olukorrast Eestis.

 Kolm aastat varem loodud ettevõtete arv, mille käive on suurem kui 200 000 eurot (kolme aasta

keskmisena). Ettevõtete loomine olnud mõnevõrra aeglasem kui oodatud. Samas peaks viimaste

aastate kiire inflatsioon aitama eesmärgi täitmisele kaasa, kuna 200 000 eurost käivet on oluliselt

2 Hõlmab viite valdkonda: tootlikkus, tööjõuturg, finantsturud, ettevõtete juhtimine ja väärtushinnangud.

5

lihtsam saavutada. Negatiivsema poole pealt vähendab eesmärgi täitmise tõenäosust võimalik

majanduslangus ning üldine keeruline majanduslik olukord 2023. Aastal ning 2024.aasta esimesel

poolel.

 Eesti kui atraktiivse töökohariigi positsioon on vaikselt paranenud ning oleme ees prognoositud

graafikust. Seda vaatamata regioonis toimuvale sõjale. Välistalentide jaoks on väga oluline

kriteerium töökoha valikul riigi nähtavus ja maine maailmas. Eesti positsiooni parandamisele on

kaasa aidanud Eesti elamise ja töötamise riigi tutvustamiseks tehtavad turunduskampaaniad ja -

tegevused, suhtekorraldustegevused rahvusvahelises meedias, osalemine rahvusvahelistel

sündmustel ja teemamessidel ning sündmusturundus. Tuleb aga arvestada, et kuna tegu on

küsitlusel põhineva indikaatoriga, siis võivad tulemused olla heitlikud.

 Eesti toodete ekspordihind kasvas 2023 aastal aeglasemalt kui EL keskmine, st Eestis hinnad

langesid, EL-is kasvasid See tähendab, et Eesti kaotas oma konkurentsivõimes. Turismiteenuste

(reisijateveod ja reisiteenused, sh majutus, toitlustus ja reisikorraldus) eksport ei ole taastumas

pärast Covid-19 kriisi, sest turismiteenused moodustasid 2023. aastal 1,7 mld eurot, mida oli vaid

0,1 mld võrra rohkem kui aasta varem. Sõja tõttu peatud veneturistide voog ning seetõttu kasv

aeglustus. Ja samas ei ole taastunud ka teiste riikide turistide arv, positiivseid tulemusi näitab vaid

Läti turg, kuid see ei olnud piisav, et asendada Venemaalt või Valgevenest tulnud turiste.

 Tööstustoodangu mahuindeks, 2020 = 100 näitas 2022. aasta esimesel poolel veel kasvu, kuid

alates 2022. aasta suvest on olnud mahud languses. 2023 langus süvenes ning indeks kukkus

98,3ni ehk allapoole 2020 taset. Langust veab puidutööstus, mis eelnevatel aastatel oli kasvu

veduriks. Ehitussektori kasvu aeglustumine on toonud kaasa ka nõudluse vähenemise

puidutööstuse toodangule. 2024 aasta kevadel on tööstussektori kindlustunne endiselt madal

ning kiiret kasvu esialgu ei oota. Ettevõtete investeeringud materiaalsesse põhivarasse

(jooksevhindades, lühiajastatistika mld eurot) on näidanud viimastel aastatel kasvu. Viimaste

aastate kiire inflatsioon on siin olulise panuse andnud. Kuna järgnevatel on odata inflatsiooni

taltumist, siis kahaneb ka investeeringute kasv. Intresside kiire kasv võib samuti piirata

investeeringute kasvu. Välisinvesteeringud töötlevas tööstuses (mld eurot) on aasta aastalt

suurenenud. Järgnevatel aastatel võib tempo pigem langeda, kuna Eesti elektri hind on regiooni

keskmisest kõrgem. Teisalt soodustab investeeringute kasvu asjaolu, et viimastel aastatel on

sektoris kadunud mitmeid töökohti ning on tekkinud vaba tööjõudu.

Programmi eesmärkide täitmist on toetanud järgnevad tegevused

Strateegia “Eesti 2035” muutuste saavutamiseks olulisemad tegevused 2023. aastal (sihtide kaupa):

1. Siht „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“

 Ettevõtjate kapitalile ligipääsu parandamiseks suurendati EISi sihtkapitali 100M € ulatuses, mille

tulemusena on võimalik täiendavalt käendada ettevõtete investeeringuid kuni 25 miljoni euro

ulatuses.

 2023. aastal avanesid Euroopa struktuurifondide uue rahastus perioodi toetusmeetmed.

 Õiglase ülemineku fondi raames avanesid toetusmeetmed ettevõtete teadmusmahukuse ja

investeeringute toetamiseks Ida-Virumaal.

 Eesti taaste- ja vastupidavuskava raames avati toetusmeede ettevõtjate varustuskindluse

toetamiseks 20 miljoni euro ulatuses.

 Edendati toodete turujärelevalves osalevate asutuste koostööd ja teabevahetust, et Eestis

müüdavad tooted oleks ohutud. Selleks järgiti riikliku turujärelevalve strateegia 2022-2025

6

täitmist ning korraldati turujärelevalve nõukogu kohtumise, mis tõi kokku tööstustoodete üle

turujärelevalvet teostavate asutuste ja nende valitsemisalade ministeeriumide esindajad.

 Vähendati väärismetalltoodete valdkonda reguleerivaid nõudeid ettevõtjatele ning arendati

(jätkuvalt töös) ettevõtjate vajadustele vastavat e-teenust (nimemärgise registreerimine). Selleks

ajakohastati väärismetalltoodete seaduse nõudeid ning esitati vastav eelnõu Vabariigi Valitsusele

menetlemiseks.

 Elektrivaldkonnas tagati kahelt paralleelselt süsteemilt kutsesüsteemile üleminek, et tagada

kõrge ja kvaliteetne elektritööde tase. 2031. aasta 1. jaanuariks peavad kõikidel elektrivaldkonnas

elektri- või käidutöid tegevatel isikutel olema kutsetunnistused.

 Suures mahus liiguti edasi Eesti ettevõtete ja kodanike piiriülese tegutsemise hõlbustamiseks

eelduste loomisega. 2023. aastal viidi läbi mitmed piiriüleste avalike teenuste liikumise

hõlbustamise mehhanismi ehk EL ühtse digivärava (SDG) rakendamiseks vajalikud

arendustegevused. Lisaks on ette valmistatud SDGks vajalikud õigusmuudatused.

 Toetati ettevõtjate halduskoormuse vähendamist. Selleks töötati välja halduskoormuse

definitsioon ja juhend mõjuhindamiste jaoks.

 Aruandluskoormuse vähendamiseks on loodud 22 asutusest koosnev juhtrühm, kes koostöös

tegutsevad aruandluskohustuse analüüsi ja ühtlustamisega, et jõuda laialdasemalt ühekordse

andmete küsimise printsiibi täitmiseni.

 Reaalajamajanduse lahenduste piloteerimise toetusmeetme kaudu avati tegevused andmepõhise

aruandluse lahendustele prototüüpide loomiseks ja avaliku sektoriga koostöös katsetamiseks ning

e-arvete laialdasemaks kasutusele võtuks läbi äritarkvara arenduse toetuse.

 Tagati tarbijate huvide kaitse vaidluste kohtuvälise lahendamise raamistiku läbivaatamisel. Esitati

Vabariigi Valitsusele Eesti seisukohad seoses Euroopa Komisjoni vaidluste kohtuvälise

lahendamise raamistiku läbivaatamisega ja kaitseti neid seisukohti Euroopa Liidu aruteludes.

 Alustati ostutšekkide esitamise kohustuse vabatahtlikuks muutmise protsessiga. Selleks koostati

tarbijakaitse seaduse muutmiseks väljatöötamiskavatsus ning analüüsiti turuosalistelt ja

puudutatud ministeeriumitelt saadud tagasisidet.

 Jätkati Turismistrateegia 2022-2025 elluviimist, et tutvustada Eestit kui atraktiivset

turismisihtkohta, tagada Eesti külalistele positiivne kogemus ning suurendada sektori

kohanemisvõimet. Valmis 2022. a turismistrateegia elluviimise seirearuanne, mille kohaselt on

jätkuv väljakutse neli aastat kestnud välis- ja siseturistide proportsiooni muutus välisturistide

kahjuks. Seda näitab ka turismiteenuste vähenemine Eesti teenuste ekspordis, turismi sesoonsus

ja vähene regionaalsus, hariduse ja oskuste mittevastavus ettevõtjate vajadustele, oskustöötajate

puudus, kuigi olulist ajutist leevendust on pakkunud Ukraina põgenikud, multifunktsionaalse

konverentsikeskuse osas jätkub segadus ning paljud andmeallikad pole kiirelt kättesaadavad.

 Turisminõukojas kinnitati VVTP eesmärgi täitmiseks turismi pika vaate 2035 väljatöötamise aja- ja

tegevuskava ning alustati selle väljatöötamist koostöös turismisektori ja seotud osapooltega.

 Lõpetati edukalt ühtekuuluvuspoliitika 2014-2020 perioodi elluviimine. Eesti turismi arendus- ja

turundustegevusi toetati lõppenud perioodil kokku ligi 90 miljoni EL ja Eesti riigi vahenditega.

Korraldati arvukalt võrgustikuüritusi, koolitusi, seminare, konverentse, infopäevi,

arenguprogramme, meistriklasse ja õppereise. Teostati mitmeid uuringuid ja analüüse, nt

festivalide, uuring, diginomaadide, sihtturgude elanikkonna, konverentsiturismi,

mobiilpositsioneerimise uuring jt. Korraldati kontaktüritusi, tootetutvustusreise, pressireise ja nii

B2B kui B2C turunduskampaaniaid, korraldati ja osaleti messidel, tehti sotsiaalmeedia jm

digiturundust. Koostöös kommunikatsioonipartneritega ilmus arvukalt pressiteateid ja

meediakajastusi. Ettevõtjate ja sihtkohtade kasutuses oli terve perioodi vältel VisitEstonia

7

turismiinfosüsteem seitsmes keeles ning ReviewPro online jalajälje mõõtmise tööriist. Peamiste

tulemustena saab välja tuua ettevõtjate ja sihtkohtade teadlikkuse kasvu, ülemineku 40-lt

killustunud organisatsioonilt seitsme võimeka sihtkoha juhtimisorganisatsiooni (DMO) mudelile,

loodus-, kultuuri- ja toiduturismi teemastrateegiad, tegevuskavad ja koostöövõrgustikud,

roheliste sihtkohtade (Green Destinations) võrgustik ja tunnustused, Rohelise võtme (Green Key)

märgise levik turismiettevõtetes. Kokku osales arendustegevustes ca 2000 turismiettevõtjat ning

nende rahulolu teenustega oli viiepallisüsteemis üle 4,5. VisitEstonia veebilehte külastas üle 15

miljoni külastaja. Turundustegevusi tehti kokku ligi 2000 ning meediakajastusi ilmus Eesti kohta

ligi 8000. REACT-EU meetmetest valmis üle 70 uut kvaliteetset tootearendusprojekti ning

“Turismi kesksete digilahenduste toetuse" raames sai 7 projekti kokku 2 miljonit eurot, et

arendada ja juurutada uusi keskseid tarkvaratooteid Eesti turismiteenuste pakkujatele.

 Turismi ettevõtluskeskkonna panustati Ühtekuuluvuspoliitika 2021-2027 meetmetest ja

riigieelarvest nii toetusmeetmete välja töötamise kui ka regulatiivse keskkonna arendamise ja

andmeanalüüsi kaudu. Töötati välja ja kinnitati rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside

toetuse määrus, Eesti turismivaldkonna konkurentsivõime tõstmiseks toetuse andmise käskkiri,

suurkontsertide ja konverentside Eestisse toomise programmid ning turismisektori

digitaliseerimise eesmärgil tarkvaradega liitumis- ja liidestamistoetus. Lisaks kaardistati turismile

sobivad toetusmeetmed ja seisti laiemalt teenussektori abikõlblikkuse eest erinevates teiste

ministeeriumite toetusmeetmete väljatöötamisprotsessides. EL lühiajaliste üüriteenuste määrus

vastab meie VV seisukohtadele. Tänu nende tegevuste ja välja töötatud meetmete elluviimisele

EIS-i poolt on turismisektori konkurentsivõimet tugevdatud ja saavutatud 2023. a järgmised

tulemused:

o Eesti restoranide arv kasvas Michelini tunnustussüsteemis (34 restorani);

o Eesti oli 2023. aastal kestliku turismi edetabelis (Sustainable Travel Index) maailmas

neljandal kohal;

o Tallinn oli Euroopa roheline pealinn;

o Sauna-aasta oli nii edukas, et tegevustega jätkatakse ka tulevikus;

o Platvorm Kongres Magazine valis Tallinna 2023. a Euroopa parimaks

konverentsisihtkohaks;

o Eesti on soovitatud reisisihtkohana 2024 edetabelites (Lonely Planet, Wanderlust,

National Geographic, CNN jne);

o Rahvusvaheline lennujaamade ühendus ACI World valis kuuendat korda Tallinna

lennujaama parimate lennujaamade sekka 2-5 miljoni reisijaga lennujaamade

kategoorias.

2. Siht: Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik

 2023. aastal jõudsid ettevõtjateni järgmised ärisündmusteenuse ja kesksete komponentide

esmased versioonid: pääsuhalduse ja postkasti keskne komponent, ettevõtja andmekardi

lahendus ning ettevõtete finantseerimise ja tähtajaliste kohustuste sündmusteenus.

Programmiperioodil püstitatud eesmärkide edendamist raskendavad aga mitmed suuremat

tähelepanu vajavad väljakutsed:

 Eesti võimekus toetada majanduse ja konkurentsivõime kasvuks vajalikke strateegilisi

investeeringuid ning suurtehinguid on madal. Selleks, et suurendada ettevõtjate

investeeringuid suurprojektidesse (uute tootmiste rajamine) ja roheinvesteeringute

elluviimisse (sh ressursitõhususe tõstmise investeeringud) ning soodustada suuremahuliste

8

eksporditehingute sõlmimist, on oluline suurendada Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA (edaspidi

EIS) rahastamisvahendite pakkumise võimekust ning lihtsustada riigiasutuste koostöös

suurinvesteeringute elluviimisega seotud menetlustoiminguid (eeskätt eri planeeringud ja

load).

 Ekspordi, investeeringute mahtude suurendamiseks on oluline võimendada majandus- ja

äridiplomaatia elluviimist. Selleks tuleb suurendada ja ajakohastada tuge kõrgemat

lisandväärtust loovatele Eesti eksportööridele, luua eelisarendatavatele fookusvaldkondadele

tegevuskava strateegiliselt oluliste investeeringute kaasamiseks ja eksporditehingute

soodustamiseks, ning planeerida ja leppida kokku eesmärgid ning tegevused Ukraina

ülesehituse kontekstis.

 Turismiteenuste ekspordi suurendamiseks on oluline Eesti Covid-19 pandeemiaeelsete

peamiste turismisihtkohtade nõudluse taastamine.

 Turismivaldkonna jätkuvaks väljakutseks on hooajalisuse vähendamine, kuna kevad-, sügis-

ja talvekuude osatähtsus ei ole kasvanud. Äriturismi kui kõrge lisandväärtusega

teenussektori kasvatamiseks tuleb Eestisse rajada multifunktsionaalne ja suure mahutusega

konverentsi- ja messikeskus. Lisaks tuleb äriturismi arendamiseks, aga ka välisinvesteeringute

meelitamiseks ja ekspordi toetuseks, tekitada tihedad strateegilised lennuühendused

ärikeskuste ja sõlmjaamadega.

 Riik peab muutuma ettevõtja jaoks proaktiivseks ja terviklikuks teenusepakkujaks.

Ettevõtjatele suunatud info ja teenused tuleb panna suhtlema ja koondada maksimaalses

ulatuses ühte digiväravasse. Info ja teenuste kvaliteet digiväravas sõltub asutuste

kaasumisest ja ühisest koostööst teenused ja info proaktiivselt ja mugavalt ettevõtjateni

viia just siis, kui neid vajatakse.

 Tagada tuleb järjepidev ja tõhus Venemaa-vastaste sanktsioonide rakendamine ja

järelevalve.

 Ettevõtjate aruandlust riigile tuleb kaasajastada ja reformida. Selleks tuleb luua riigi

kogutavate andmete ühtne süsteem, teha investeeringuid masinloetavate andmete

vastuvõtmiseks ja töötlemiseks ning toetada ettevõtjaid ülemineku kiirendamiseks. Asustuste

ülese aruandluse ühtlustamine on äärmiselt vajalik ja ühekordne, kuid aeganõudev protsess

ning vajab iga ettevõtjatele aruandluskohustust seadva asutuse aktiivset kaasumist.

 Tööjõu oskused ja kättesaadavus peavad paremini vastama tööturu vajadustele. Selleks tuleb

ühtaegu tegeleda nii tööjõu kompetentside, tööregulatsiooni kui rändepoliitikaga.

4. Olulised tegevused

Olulised tegevused 2025 – 2028 eesmärkide täitmiseks:

 Tulenevalt kokkuhoiu vajadustest vähenevad osaliselt e-residentsuse programmi, välistalentide

kaasamiseks, turismi arendamiseks ning välisinvesteeringute meelitamiseks kavandatud

vahendid. Eelarvet vähendatakse eelkõige tegevustega seotud majandamis- ja tööjõukulude

tõhustamise kaudu.

 Käivitatakse suuremahuliste investeeringute toetusmeede kogumahus 160 miljonit eurot

perioodile 2025–2028, millest saab finantseerida minimaalselt 8 potentsiaalset investeeringut.

Toetus on suunatud strateegilistele ja kõrge tehnoloogiamahukusega ettevõtlusinvesteeringute

teostajatele Eesti majandusruumis. Toetusmeetme rakendamiseks vajalikud vahendid on

9

kavandatud Vabariigi Valitsuse sihtotstarbeliste vahendite reservis 2025 aastal 20 miljonit eurot

ning alates 2026 aastast 40 miljonit eurot aastas.

 Toetatakse Eesti turismisektori kriisijärgset taaskäivitumist Eesti kui tuntud reisisihina ning

turisminõudluse suurendamist, mh rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside korraldamise

toetusmeetme kaudu; erinevate transpordiliikide ühenduste välismaailmaga taastamist ning

turismiettevõtete ärimudelite ümberkujundamist sihtgrupi paremaks teenindamiseks;

 Toetatakse tööstuse digitaliseerimist ja automatiseerimist, et suurendada ettevõtete võimekust

ja valmisolekut digitaalsete tehnoloogiate kasutuselevõtuks;

 Toetatakse kapitaliturgude mitmekesistamist läbi investeerimisfondide ning soodustatakse

kapitalile ligipääsu (regionaallaen);

 Jätkatakse eksportööride toetamisega, tõhustades äridiplomaatia tegevusi ja riigiasutuste

koostööd. Loome uue ekspordi kasvatamise toetuse esindusorganisatsioonidele.

 Kujundatakse ümber tarbijavaidluste komisjoni töö korraldamise põhimõtted, et ettevõtjate ning

tarbijate erimeelsusi lahendataks tõhusamalt ja kvaliteetsemalt kohtuväliselt ning komisjoni

usaldusväärsus suureneks;

 Ettevõtete nõustamistegevuse ja riikliku järelevalvevõimekuse kasvatamisega toetatakse ausat

konkurentsi ja vastutustundlikku käitumist turul.

 Eesti ettevõtete konkurentsi- ja ekspordivõimekuse toetamiseks luuakse Eesti katselaboritele ja

inspekteerimisasutustele võimalus pakkuda rahvusvaheliselt tunnustatud vastavushindamise

teenust ning arendatakse ja hoitakse Eesti mõõteetalone ettevõtjate vajadustele vastava

mõõteteenuse pakkumiseks;

 Arendatakse piiriüleselt, veebipõhiselt ja ühekordse küsimise põhimõtte alusel pakutavaid

avalikke teenuseid, et soodustada ja hõlbustada Euroopa Liidu siseturul äritegevust ja kodanike

liikumist.

 Ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks arendatakse 2026. aastaks uuendatud eesti.ee

portaali ettevõtja digivärava, mis koondab ettevõtjatele kasutajakeskselt infot ja avalikke

teenuseid, lihtsaks ja mugavaks avaliku sektoriga suhtlemiseks ning töötatakse välja kümme

„ühest aknast“ tervikteenusena kättesaadavat haldusalade ülest proaktiivset või

sündmusteenust, sh nt ettevõtte alustamiseks; riigi eest tähtajaliste kohustuste täitmiseks,

finantseerimisvõimaluste leidmiseks;

 Jätkatakse tingimuste loomisega reaalajamajandusele üleminekuks. Selle eesmärk on muuta

ettevõtte haldamise ja majandamisega seotud tegevused taustal toimivaks ning vähendada

ettevõtjate halduskoormust. Üleminekuks toetatakse ettevõtjate äriprotsesside ja

aruandluskohustuste automatiseerimist, luues eeldused reaalajas toimuvaks andmevahetuseks;

 Ettevõtjate aruandluskoormuse vähendamiseks töötavad üle 22 asutuse üheskoos ligi 400

aruande analüüsi ja andmete ühtlustamisega, et laialdasemalt rakendada andmete ühekordse

küsimise printsiipi. Töö protsessi käigus vaatavad asutused üle oma andmevajaduse, kaotavad

ajale jalgu jäänud kohustused, kaardistavad ja ühtlustavad dubleeritud andmete küsimised

asutuse üleselt ning taaskasutavad andmeid, mida teised asutused juba küsivad.

 Hõlbustatakse äritegevust regulatsioonidest tulenevate nõuete ajakohastamise ja selgemaks

muutmisega. Selleks ajakohastatakse seadusandlust, sh reklaamivaldkonna ja alkoholi jaemüügi

nõudeid.

 Kaasatakse teadmusmahukaid välisinvesteeringuid. Strateegiliselt olulistesse majandus-

sektoritesse tehtavate välisinvesteeringute kaasamiseks lihtsustakse riigiasutuste koostöös eri

menetlustoiminguid (planeeringute kinnitamine ja lubade väljastamine), tagatakse selgemad ja

suunatumad väärtuspakkumised ning tegevused välisturgudel, ning hinnatakse muuhulgas

10

investeeringute usaldusväärsust tagamaks investeeringute läbipaistvuse ning soodsa mõju Eesti

majanduskeskkonnale.

 Töötatakse välja turismi pikk vaade aastani 2035, et seada teadmuspõhised eesmärgi läbi turismi

kui horisontaalse sektori analüüsi ja kaasamise.

 Riigi toimimiseks hädaolukorras tagatakse olulise tegevusvaru olemasolu ja hoolitsetakse varude

kasutuselevõtu valmiduse ning varuga seotud majandussektorite toimepidevust eest.

 Tagatakse transpordisektoris õnnetuste ja intsidentide põhjuste väljaselgitamine ning

ohutusalaste soovituste tegemine.

 Regionaalsete investeeringute soodustamiseks suurendatakse olulisemate regionaalsete

osapoolte koostöö süsteemsust ja kvaliteeti konkreetse suurinvesteeringute maandamiseks ning

toetatakse õiglase ülemineku fondi investeeringutoetuste (sh piloottehaste arendamiseks)

tõhusamat rakendamist.

5. Meetmed, programmi tegevused ja teenused

Programmil on üks meede, mille all on kavandatud kolm programmi tegevust.

Programmi meede 1: Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine

ja investeeringute soodustamine

Meetme eesmärk on: Eesti on ambitsioonikate äriideede kasvulava ning siinsed ettevõtted toodavad

kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid.

Meetmesse koondatud tegevustega soodustakse ettevõtluse arendamist, sh ettevõtlus- ja

tarbimiskeskkonna arendamist; ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edenemist, sh tööstus- ja

turismisektori toetamist ning tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute tegemist.

Programmi tegevus 1.1. Ettevõtluskeskkonna ja ettevõtlikkuse edendamine

Programmi tegevuse eesmärk: Eesti elanikud on ettevõtlikud ning ettevõtlus- ja tarbimiskeskkond

atraktiivne.

Tegevuste kirjeldus:

Programmi tegevus sisaldab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja

tarbimiskeskkonna arendamise ning ettevõtluse soodustamise ja toetamise teenuseid, samuti

ettevõtluspoliitikaga seotud TTJA teenuseid, mis aitavad tagada ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna

õigusruumi. Lisaks hõlmab programmi tegevus AS Eesti Varude Keskuse teenust riigi tegevusvarude

tagamiseks.

Luuakse soodne kasvupinnas uute ettevõtete tekkimiseks ja nende edasiseks kasvamiseks, sh eraldi

väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele mõeldud arenguprogrammi elluviimise toel.

Soodustatakse ambitsioonikate äriideede juurdevoolu, ambitsioonikate ärimudelite loomist ja

rakendamist.

Viiakse ellu Work in Estonia tegevuskava ja talendipoliitika, et soodustada Eesti ettevõtjatele vajalike

tippspetsialistide leidmist.

Rakendatakse tegevusi, mis soodustavad ettevõtjate ja haridusasutuste koostööd ning toetatakse

(tööstus)ettevõtetele vajalike spetsialistide koolitamist.

11

Toetatakse ettevõtete teadlikkuse kasvu kestlike, vastutustundlike ja parimatest juhtimispraktikatest

lähtuvate ärimudelite arendamiseks kogumahus 9,4 miljonit eurot EL 2021–2027 rahastusperioodi

vahenditest.

Vähendatakse ettevõtjate halduskoormust ja ajakohastatakse ettevõtluse regulatsioone (ettevõtluse

parendamisele ja kasvule suunatud regulatiivne keskkond), mh töötades välja ettevõtjatele suunatud

proaktiivsed digitaalsed avalikud teenused, sealhulgas ettevõtja ärisündmustest lähtuvad

sündmusteenused ühes keskses digiväravas.

Tõhustatakse tootmishoonete rajamiseks vajalikke menetlustoiminguid ehk käivitatakse nö

investeeringute roheline koridor.

Vähendatakse ettevõtjate aruandluskoormust ning toetatakse reaalajamajandusele üleminekut era- ja

avaliku sektori koostöös äriprotsesside ja aruandluskohustuse automatiseerimiseks ning

digitaliseerimiseks.

Soodustatakse digikaubandust (e‑kaubandus, platvormimajandus, jagamismajandus).

Tugevdatakse EL ühtse siseturu toimimist soodustades kaupade, äriteenuste ja digitaalsete ning andmete

ühekordse küsimise põhimõttel toimivate avalike teenuste piiriülest liikumist ning õiglast konkurentsi.

Arendatakse tarbijate harjumusi tarbida säästlikult ja targalt ning kujundatakse tarbijate majandushuvide

kaitseks kohane õigusraamistik.

Tagatakse toodete ja teenuste ohutus ja nõuetele vastavus.

Tagatakse kvaliteedi infrastruktuuri (standardimise, akrediteerimise, vastavushindamise ja metroloogia)

süsteemi toimivus.

Tagatakse riigi tegevusvaru olemasolu ja seiratakse seotud ettevõtjate toimepidavust;

Korraldatakse laeva-, lennu- ja raudteeõnnetuste ja/või intsidentide ohutusjuurdlusi, selgitades välja

õnnetuste ja intsidentide põhjused ning tehes ohutusalaseid soovitusi või ettepanekuid sarnaste

juhtumite vältimiseks tulevikus.

Programmi tegevus 1.2. Ettevõtete konkurentsivõime ja rahvusvahelistumise toetamine

Programmi tegevuse eesmärk: Ettevõtted hindavad Eestit tegutsemiskeskkonnana kõrgelt.

Tegevuste kirjeldus:

Programmi tegevuses keskendutakse erinevatele teenustele, mis toetavad ettevõtete eksporti ja

sisenemist uutele turgudele ning tööstussektori ja turismisektori arengut. Vastavaid poliitikaid kujundab

majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning suur osa teenustest viiakse ellu Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutuse kaudu. Põhilise osa tegevuse eelarvest moodustavad ettevõtete ekspordi,

tööstussektori ja turismisektori toetused.

Soositakse kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste eksporti ja uutele turgudele sisenemist läbi

ajakohastatud ning suure mõjuga müügi-, turundus ja teadlikkuse tõstmise tegevuste ning teenuste

(riikliku kuvandi edasiarendamine ja juurutamine, sihtturupõhised nõustamised, kasvuprogrammid,

koolitused, ühisstendide, visiitide ja kontaktreiside korraldamine jm) kogumahus 60 miljonit eurot EL

2021–2027 rahastusperioodi vahenditest. Käivitatakse ekspordi kasvatamise toetuse

esindusorganisatsioonidele.

Arendatakse edasi riigi äridiplomaatia võimekust, suurendades selleks ministeeriumite ülest koostööd nii

valdkondlike kui tehnoloogiapõhiste prioriteetide seadmiseks, protsesside juurutamiseks kui ühiste

Tegevuste planeerimiseks ning elluviimiseks (sh ühised välisesinduste laienemiskavad ja tööplaanid,

eesmärgid välisturgudel, once only ja tehnilised lahendused).

Analüüsitakse ja kavandatakse välisturgudele suunatud tegevusi Ukraina ülesehituse toetamiseks ning

selle raames Eesti ettevõtetele koostöövõimaluste ja instrumentide tekitamiseks.

12

Toetatakse Eesti ettevõtluse, eriti tööstussektori konkurentsivõime kasvu, sh tõusu väärtusahelates.

Toetatakse parimate võimalike tehnoloogiate kasutamist tööstusettevõtetes ning soodustatakse

nüüdisaegsetel tehnoloogiatel põhinevate ärimudelite kasutuselevõttu.

Tagatakse stabiilne, ajakohane ja ettevõtlust soodustav õiguslik turismiregulatsioon ja seistakse Eesti

huvide eest Euroopa Liidu õigusloomes, nt pakettreiside direktiivi muudatus, lühiajalise majutuse

üüriteenuste algatus.

Perioodil 2021–2027 toetatakse SF vahenditest turismisektorit kokku 45 miljoni euroga (sh 7 miljonit

eurot riiklik kaasfinantseering). Fookus on sektori digitaliseerimise toetamisel, Eesti kui reisisihi tuntuse

suurendamisel, rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetamisel ning tootearendusel ja

kompetentside kasvul.

Õiglase ülemineku fondi raames soodustatakse Ida-Viru piirkonna majanduse mitmekesistamist, sh kõrge

lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamise kaudu. Selleks toetatakse ettevõtjate investeeringuid

uute toodete või teenuste arendamisse fondi perioodil mahus 153 miljonit eurot.

Programmi tegevus 1.3. Tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute soodustamine

Programmi tegevuse eesmärk: Ettevõtete alustamiseks ja arendamiseks on piisav ligipääs vajalikule

finantseerimisele ja kapitalile.

Tegevuste kirjeldus:

Programmi tegevus hõlmab kapitaliturgude mitmekesistamise ja investeerimisfondide ning kapitalile

ligipääsu parandamise ja võimaldamisega, samuti välisinvesteeringute meelitamisega ning nende

usaldusväärsuse tagamisega seotud kahte teenust. Teenuste eest vastutab majandus- ja

kommunikatsiooniministeerium, kuid mitmeid teenuseid viiakse ellu Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutuse kaudu.

Käivitatakse suuremahuliste investeeringute toetusmeede. Toetus on suunatud strateegilistele ja kõrge

tehnoloogiamahukusega ettevõtlusinvesteeringute teostajatele Eesti majandusruumis.

Soodustatakse tehnoloogia- ja arendusmahukate välisinvesteeringute kaasamist ning mahu suurendamist

ja tagatakse välisinvesteeringute usaldusväärsus. Tutvustatakse Eestit kui paindlikku ja

ettevõtjasõbralikku majanduskeskkonda maailmas.

Kujundatakse konkurentsivõimeline ja paindlik investeerimiskeskkond kõigis Eesti piirkondades, sh

tõhustatakse koostööd regionaalsete osapooltega strateegiliste suurinvesteeringute süsteemsemaks

kaasamiseks.

Arendatakse edasi Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse rahastamisvõimekust suurinvesteeringute ja

–tehingute toetamisel, töötatakse välja ettepanekud ja viiakse ellu tegevusi menetlustoimingute

lihtsustamiseks strateegiliste suurinvesteeringutele, ning tagatakse süsteemsem ja personaliseeritum

lähenemine ning kliendihaldus potentsiaalsetele suurinvestoritele välisturgudel.

Parandatakse ettevõtete finantseerimisvõimaluste (kapitali) kättesaadavust, sh tõmbekeskustest eemal

asuvates piirkondades, lisaks on tegevuse alla koondunud kapitaliturgu elavdavad riskikapitali-

instrumendid EIS-is nagu Balti Innovatsioonifond I ja II ning EstFund.

Programmi tegevus 1.4. Taristu valdkonna ohuennetus ja tegevuslubade andmine

Programmi tegevuse eesmärk: Ettevõtluskeskkonna taristu on ohutu ja nõuetele vastav.

Tegevuste kirjeldus:

Tegemist on uue programmi tegevusega. Sellesse on koondatud ehituse, transpordi ja digiühiskonna

eeskätt lubade andmist ja järelevalvet puudutavad TTJA teenused, mille poliitikat kujundatakse muudes

13

valitsemisalades. Lisaks hõlmab tegevus ohutusjuurdluse keskuse (OJK, MKMi struktuuriüksus) teenust, et

välja selgitada transpordisektoris toimunud õnnetuste ja intsidentide põhjused.

TTJA teenustega tagatakse infrastruktuuri ja teenuste ohutus ja nõuetele vastavus.

Tagatakse turuosalistele võrdsed alused raudteetaristu kasutamisel, kõrge tase vedurijuhtide väljaõppes

ning raudteesektori ettevõtete tegevuse vastamine kehtivatele nõuetele ja standartidele vastavate

tegevusõiguste ja lubade väljastamisega. Teostatakse järelevalvet raudteeliikluse ja -veo korraldamise,

raudteetaristu ja -veeremi valdkonnas nõuete täitmise üle.

Väljastatakse tegevuslube ja määratakse tingimusi riigi eriplaneeringuga ehitistele, riigikaitse- ja

julgeolekuehitistele ning raudteerajatistele, näiteks meretuuleparkide arendamisel ja Rail Baltic trassi

rajamisel. Samuti teostatakse järelevalvet ehitusvaldkonnas, tagamaks ehitiste ohutust, ligipääsetavust ja

energiatõhusust.

Küberturvalisuse tagamiseks antakse tegutsemisõigusi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia toodete-

teenuste sertifitseerijatele ning teostatakse nende üle järelevalvet. Kontrollitakse digiligipääsetavust

avaliku sektori veebides ja äppides ning erasektori teenustes.

Väljastatakse lube sideturul teenuste pakkumiseks ja sageduste kasutamiseks. Sideregulaatorina on TTJA

ülesanne analüüsida sideteenuste hulgiturge ja vajadusel määrata turul märkimisväärse turujõuga

ettevõtja, kellele vajadusel kehtestatakse kohustusi sideturgudel konkurentsi tagamiseks. Lisaks

võimaldatakse kaasaegset ja piisavat sagedus- ja numeratsiooniressurssi nii sideteenuste pakkumiseks kui

ka raadiosageduste kasutajatele. Samuti teostatakse järelevalvet digiühiskonnas, et kindlustada kiire

interneti rajamine, elektroonilise side teenuste usaldusväärsus, raadiosageduste korrektse kasutamine,

sideteenuste toimepidevus ja meediateenuste turvalisus.

Ohutusjuurdluse keskuses korraldatakse laeva-, lennu- ja raudteeõnnetuste ja/või intsidentide

ohutusjuurdlusi, selgitades välja õnnetuste ja intsidentide põhjused ning tehes ohutusalaseid soovitusi või

ettepanekuid sarnaste juhtumite vältimiseks tulevikus.

Tabel 3. Ettevõtluskeskkonna programmi meede, programmi tegevused ja nende mõõdikud

Planeerimistasandid ja nende mõõdikud Algtase Sihttase

2023* 2025 2026 2027 2028

Programm

Eesmärk: Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema

lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades

Eesti positsioon Doing Business indeksis (koht edetabelis)** Allikas: Maailmapank

18. (2020)

- - - -

Kaupade ja teenuste eksport (mld eurot) Allikas: Statistikaamet

29,5 31 32 33 34

Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL-27 keskmisest (%) Allikas: Eurostat (MET_10R_3GDP)

62,4 (2022)

62,5 62,95 63,4 64

Meede 1

Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine

Eesmärk: Eesti on ambitsioonikate äriideede kasvulava ning siinsed ettevõtted toodavad kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid

Eesti positsioon IMD World Competitiveness indeksi alamkategoorias „Äritegevuse efektiivsus“3

Allikas: IMD konkurentsivõime raport

25. 20. 19. 18. 17

3 Hõlmab viite valdkonda: tootlikkus, tööjõuturg, finantsturud, ettevõtete juhtimine ja väärtushinnangud.

14

Digitehnoloogiate integreerimine ettevõtlussektoris (Eesti koht DESI indeksis) Allikas: Digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeks (DESI)4

13. (2022)

11. 10. 9. NA

Tark ja õiglane tarbimiskeskkond (Eesti näitaja EL tarbijatingimuste indeksis) Allikas: Euroopa Komisjon, Tarbijatingimuste tulemustabel***

61 (2020)

- - - -

Programmi tegevus 1.1. Ettevõtluskeskkonna ja ettevõtlikkuse edendamine

Eesmärk: Eesti elanikud on ettevõtlikud ning ettevõtlus- ja tarbimiskeskkond atraktiivne

Kolm aastat varem loodud ettevõtete arv, mille käive on suurem kui 200 000 eurot (kolme aasta keskmisena) Allikas: Äriregister

1256 (2022)

1500 1550 1600 1650

Eesti kui atraktiivse töökohariigi positsioon Allikas: Rahvusvaheliste talentide konkurentsivõime indeks (GTCI raport)

20. 22 20 18 16

Programmi tegevus 1.2. Ettevõtete konkurentsivõime ja rahvusvahelistumise toetamine

Eesmärk: Ettevõtted hindavad Eestit tegutsemiskeskkonnana kõrgelt

Eesti toodete ekspordihind kasvab kiiremini kui Euroopas keskmiselt, %**** Allikas: Eurostat

-6% Kasv oli aeglasem

(EL +1,6% Eesti -4,4%)

> +0,1% Kasv on kiirem

> +0,1% Kasv on kiirem

> +0,1% Kasv on kiirem

> +0,1% Kasv on kiirem

Turismiteenuste eksport (mld eurot) Allikas: Statistikaamet

1,7 2,4 2,6 3 3,3

Tööstustoodangu mahuindeks, 2020 = 100 Allikas: Statistikaamet

98,4 115 120 125 130

Programmi tegevus 1.3. Tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute soodustamine

Eesmärk: Ettevõtete alustamiseks ja arendamiseks on piisav ligipääs vajalikule finantseerimisele ja kapitalile

Ettevõtete investeeringud materiaalsesse põhivarasse (jooksevhindades, lühiaajastatistika mld eurot) Allikas: Statistikaamet

4 3,5 3,7 4,4 5

Välisinvesteeringud töötlevas tööstuses (mld eurot) Allikas: Eesti Pank5

3,6 4,5 5 5,5 6

Programmi tegevus 1.4. Taristu valdkonna ohuennetus ja tegevuslubade andmine

Eesmärk: Ettevõtluskeskkonna taristu on ohutu ja nõuetele vastav

Eesti kodumajapidamiste osakaal, millistel on võimalus liituda väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrguga, mis tagab 1 Gbit/s kiiruse Allikas: TTJA

65% 70% 73% 80% 88%

Viimase viie aasta keskmine raudteel hukkunute ja vigastatute arv rongiga läbitud miljoni km kohta***** Allikas: TTJA

0,3 0,2 0,2 0,2 0,2

* Viimane teadaolev tase, erinevuse korral (varem kui 2022) märgitakse taseme all sulgudes vastav aasta

** Doing Business tulemustabeli koostamine lõpetati korruptsioonikahtluse tõttu ning uus sarnane tulemustabel tuleb esimest korda välja 2024.

aasta kevadel. Siis saame seada uue algtaseme ning sihttasemed tulevikuks.

***Mõõdiku avaldamisega ei ole Euroopa Komisjonil plaanis jätkata.

****Võrreldakse Eesti ekspordihinna muutust Euroopa keskmise muutusega ning näidatakse erinevust. Nt, kui Euroopas kasv +1,6%, Eestis langus

-4,4%, siis väärtus on -6%. Sihttase on positiivne arv (+0,1%), 0 ja negatiivsed väärtused tähendavad, et sihttase ei ole saavutatud.

*****Mõõdiku ühik on miljonit rongkilomeetrit. Rongkilomeeter on defineeritud majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruses nr 836.

4 https://ec.europa.eu/newsroom/dae/document.cfm?doc_id=66938

5 https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/MAJANDUSKOOND/r/2053/1902

6 https://www.riigiteataja.ee/akt/111082023007?leiaKehtiv

15

6. Programmi juhtimiskorraldus

Programmi koostavad MKM-i ettevõtluse ja digimajanduse valdkonnad koostöös. Programmi elluviimise

eest vastutab majandus- ja tööstusminister.

Programmi aluseks olevate strateegiliste dokumentide koostamisel on konsulteeritud partneritega nii

teistest avaliku sektori organisatsioonidest kui ka era- ja mittetulundussektorist, sh saadeti teadus- ja

arendustegevuse ning ettevõtluse 2023. aasta tulemusaruanne arvamuse avaldamiseks ka teaduspoliitika

ja innovatsioonipoliitika komisjonidele7.

Programmi seiratakse vähemalt kord aastas, mil toimub jooksev andmete ülevaatamine, et vajadusel

asjakohaseid muutusi teha. Programmi täitmise kohta antakse aru igal aastal teadus- ja arendustegevuse

ning ettevõtluse tulemusvaldkonna tulemusaruande koosseisus. Nii erinevate perioodide programmid kui

tulemusaruanded on leitavad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt8.

Valitsemisalast on programmi koostamisse ja rakendamisse kaasatud tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet, ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutus, MTÜ Eesti standardimis- ja akrediteerimiskeskus, AS metrosert ning alates 2024. aastast lisaks AS eesti varude keskus ja MKMi struktuuriüksusena transpordi ohutusjuurdluse ülesannet täitev ohutusjuurdluse keskus.

Programm on seotud erinevate tulemusvaldkondadega eeskätt läbi tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve

ameti teenuste. Üldistavalt on eeskätt tegemist lubade andmise ja järelevalve teenustega, mis enne

ministeeriumite ümberkorraldusi 2023. ja 2024. aastal ka vastavates programmides asusid. Erinevatesse

tulemusvaldkondadesse panustab lisaks AS eesti varude keskuse teenus, millega tagatakse hädaolukorra

lahendamiseks või ennetamiseks ning riigi varustuskindluse, riigi julgeoleku ja elanikkonna toimetuleku

tagamiseks vajalike tegevusvarude, taristu olemasolu ning kasutusele võtmise valmiduse eest.

Tabel 4. Ettevõtluskeskkonna programmi rakenduslike teenuste seosed teiste tulemusvaldkondade ja programmidega, kus kujundatakse vastava valdkonna poliitikat.

Programmi rakenduslikud teenused (vt lisa 1)

Seotud tulemusvaldkond

Seotud programm Teenuste üldist poliitikat kujundav ministeerium

Teenused 4.1. kuni 4.7. Digiühiskond Digiühiskonna programm

Justiitsministeerium

Teenused 4.8. kuni 4.11.

Elukeskkond, liikuvus ja merendus

Transpordi ja liikuvuse programm

Kliimaministeerium

Teenused 4.12. kuni 4.13.

Elukeskkond, liikuvus ja merendus

Elukeskkonna ja ringmajanduse programm

Kliimaministeerium

7 Vabariigi Valitsuse 19.05.2005 määrus nr 108 „Teaduspoliitika komisjoni ja innovatsioonipoliitika komisjoni moodustamise kord ja töökord“ https://www.riigiteataja.ee/akt/902696?leiaKehtiv 8 https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine-riigieelarve

LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus

Teenuse nimetus Eesmärk Lühikirjeldus Vastutaja asutus

Programmi tegevus 1: Ettevõtluskeskkonna ja ettevõtlikkuse edendamine Eesmärk: Eesti elanikud on ettevõtlikud ning ettevõtlus- ja tarbimiskeskkond atraktiivne

1.1. Ettevõtluskeskkonna arendamise ja ettevõtlikkuse soodustamine

Luua toetav keskkond ettevõtlusega alustamiseks

Luua toetav keskkond ettevõtlusega alustamiseks MKM

1.2. Ettevõtluse arendamise toetamine

Toetada ettevõtlusega alustamist (EIS) Teenus hõlmab ettevõtlusega alustamise toetust ja ettevõtlusteadlikkusega seotud teenuseid (juhtimiskvaliteet, digitaliseerimine, kestlik areng jm)

MKM

1.3. Targa ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna kujundamine

Kujundada atraktiivne ja usaldusväärne ettevõtlus- ja tarbimiskeskkond.

Teenus hõlmab tarbijakaitse, tooteohutuse, metroloogia, standardimise, akrediteerimise, ettevõtjate halduskoormuse vähendamise, ettevõtja digivärava arendamise, kaupade ja teenuste vaba liikumise ning väliskaubanduse valdkondade poliitikakujunduse abil usaldusväärse ja atraktiivse ettevõtluskeskkonna kujundamist.

MKM

1.4. Tarbijate nõustamine ja kohtuväline vaidluste lahendamine

Tarbijate nõustamine on kiire, selge ja asjatundlik ning tarbijavaidluste lahendamine on tõhus ja usaldusväärne

Tarbijate ja ettevõtjate kirjalik ja suuline nõustamine tarbijaõigusi puudutavates küsimustes ning tarbija ja kaupleja vaheliste lepingust tulenevate tarbijavaidluste lahendamine poolte lepitamise, kompromissi või tarbijavaidluste komisjoni otsusega.

TTJA

1.5. Ettevõtluse valdkonna tegevusõiguse andmine

Tegevuslubade menetlus on kiire ja õiglane

Tegevuslubade väljastamisega tagatakse, et ohtlike protsesside, seadmete, paigaldiste ning toodete ja teenuste ohutusnõuded on täidetud ning riskid minimeeritud. Sellega kaitseme inimeste elu ja heaolu.

TTJA

1.6. Ettevõtluse valdkonna järelevalve

Menetlused on õiguspärased ja põhjendatud

Ettevõtluse valdkonna järelevalve tagab ettevõtete tegutsemise vastavuse kehtivatele õigusaktidele, millega loome turuosalistele võrdsed tegevustingimused. Seeläbi kaitseme tarbijate õigusi

TTJA

1

kaubanduse, toodete ja teenuste ohutuse, turismiteenuste ning muudes ettevõtlusega seotud valdkondades.

1.7. Kvalifitseeritud tööjõudu tagav poliitikakujundus

Kujundada kvalifitseeritud tööjõu olemasolu toetavaid poliitikaid

Teenuse eesmärk on tööandjate vajadustest lähtuva talendi- ja hariduspoliitika kujundamises osalemine

MKM

1.8. Kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavuse ja rahvusvaheliste ettevõtete Eestisse asumise soodustamine

Toetada välisspetsialistide värbamist ja välismaalaste Eestis ettevõtlusega alustamist (EIS)

Talendipoliitika rakendamine MKM

1.15. Riigi tegevusvarude moodustamine, haldamine ning kasutuselevõtmise korraldamine

Riigi tegevusvarud tagavad Eesti elanike hakkamasaamise hädaolukordades

AS Eesti Varude Keskus vastutab hädaolukorra lahendamiseks või ennetamiseks ning riigi varustuskindluse, riigi julgeoleku ja elanikkonna toimetuleku tagamiseks vajalike tegevusvarude, taristu olemasolu ning kasutusele võtmise valmiduse eest.

MKM

Programmi tegevus 2: Ettevõtete konkurentsivõime ja rahvusvahelistumise toetamine Eesmärk: Ettevõtted hindavad Eestit tegutsemiskeskkonnana kõrgelt

2.1. Uutele turgudele sisenemist soodustav ja keskkonda arendav poliitikakujundus

Kujundada ekspordi arenguid toetavaid poliitikaid

Teenus hõlmab tegevusi nagu eksportivate ettevõtete arvu kasvuks, uutele turgudele sisenemise oskuste parendamiseks, ettevõtjate eksporditegevuse hoogustamiseks ja ekspordikoostöö soodustamiseks toetusmeetmete, tegevuskavad ja regulatsioonide ettevalmistamine

MKM

2.2. Ettevõtete ekspordi toetamine

Toetada ettevõtjate välisturgudele laienemist (EIS)

Teenus hõlmab eksporti toetavate teenuste rakendamist EISi poolt MKM

2.3. Tööstussektorit edendav poliitikakujundus

Kujundada tööstussektorit toetavaid poliitikaid

Teenus seisneb tööstussektori arengu toetuseks toetusmeetmete, tegevuskavade ja regulatsioonide ettevalmistustes ja kujundamises osalemises (tööstussektori tööjõu- haridus-, rohepöörde, digipöörde, regionaalarengu jm poliitikad) ning Eesti huvide kaitsmist EL tööstussektori poliitikakujunduses

MKM

2.4. Tööstussektori edendamise toetamine

Toetada tööstussektori arengut (EIS) Teenus hõlmab tööstussektorile teenuste osutamist EISi poolt MKM

2

2.5. Turismisektorit edendav poliitikakujundus

Kujundada turismisektorit toetavad poliitikad

Teenus seisneb turismisektori arengu toetuseks toetusmeetmete, tegevuskavade ja regulatsioonide ettevalmistustes ja kujundamises osalemises (sektori tööjõu- haridus-, rohepöörde, digipöörde, regionaalarengu jm poliitikad) ning Eesti huvide kaitsmist EL sektori poliitikakujunduses

MKM

2.6. Turismisektori edendamise toetamine

Toetada turismisektori arengut (EIS) Turismisektori toetamine ja Eesti kui reisi sihtkoha tuntuse suurendamine EISi kaudu

MKM

Programmi tegevus 3: Tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute soodustamine Eesmärk: Ettevõtete alustamiseks ja arendamiseks on piisav ligipääs vajalikule finantseerimisele ja kapitalile

3.1. Kapitali kättesaadavuse ning välisinvesteeringute kaasamise ja usaldusväärsuse soodustamine

Kujundada kapitali kättesaadavust ja investeeringute Eestis maandumist toetavaid poliitikaid

Teenus hõlmab kapitaliturgude mitmekesistamise ja investeerimisfondide ning kapitalile ligipääsu parandamisega ja võimaldamisega seotud poliitikakujundust

MKM

3.2. Kapitali kättesaadavuse soodustamise ja välisinvesteeringute kaasamise toetamine

Toetada kapitali kättesaadavust turutõrgete leevendamiseks (EIS)

EIS pakub paindlikke kapitalitooteid turutõrke leevendamiseks MKM

Programmi tegevus 4: Taristu valdkonna ohuennetus ja tegevuslubade andmine Eesmärk: Ettevõtluskeskkonna taristu on ohutu ja nõuetele vastav

4.1. Digilahenduste ligipääsetavuse järelevalve

TTJA ülesandeks on kontrollida digiligipääsetavust avaliku sektori veebides ja äppides ning erasektori teenustes.

Digilahenduste ligipääsetavus tagab võrdsed võimalused avaliku sektori veebilehekülgede ja rakenduste kasutamisel, sõltumata vanusest, tervislikust seisundist või erivajadusest.

Erasektori teenuste ligipääsetavuse arendamine e-kaubanduse, elektroonilise side, finants ja transpordi valdkonnas.

TTJA

4.2. Küberturbe sertifitseerimine

EL sertifitseerimiskava nõuetele vastavad turvalised teenused on tagatud

Tagamaks Eesti küberruumi turvalisust ja usaldusväärsust, anname tegutsemisõiguse Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia toodete- teenuste sertifitseerijatele ja teeme sertifitseeritud toodete-teenuste turujärelevalvet.

TTJA

3

4.3. Digiühiskonna tegevus- ja kasutusõiguse andmine

Turuvajadustele vastav ja kvaliteetne teenus on tagatud

Väljastame lube sideturul teenuste pakkumiseks ja sageduste kasutamiseks. Tagame turvalise inforuumi ja sujuva sideteenuste pakkumise, toetades seeläbi kaasaegse digiühiskonna arengut ja toimimist.

TTJA

4.5. Elektroonilise side tururegulatsioon

TTJA ülesanne on vastavalt ESS-le analüüsida sideteenuste hulgiturge ja vajadusel määrata turul märkimisväärse turujõuga ettevõtja (MTE). Sellele ettevõtjale saab kehtestada kohustusi (hinna, mittediskrimineerimise, läbipaistvuse, juurdepääsu), et tagada turgudel konkurents ja seeläbi lõppkasutajale kvaliteetse ja taskukohase sideteenuse osutamine.

Seisame hea selle eest, et konkurents sideturul toimiks. Toimiv konkurents sideturul aitab kaasa sellele, et Eesti sideteenus oleks kõigi jaoks kvaliteetne ja taskukohane.

TTJA

4.6. Raadiosageduste ja numeratsiooni pikaajaline planeerimine

Eesti vajadused on tagatud numeratsiooni kasutamiseks pikas perspektiivis

Võimaldame kaasaegset ja piisavat sagedus- ja numeratsiooniressurssi nii sideteenuste pakkumiseks kui ka raadiosageduste kasutajatele ja kaitseme Eesti huve maailmas, et elektrooniline side Eestis areneks.

TTJA

4.7. Digiühiskonna järelevalve Kvaliteetsed teenused on tagatud Digiühiskonna järelevalve kindlustab kiire interneti rajamise, elektroonilise side teenuste usaldusväärsuse, raadiosageduste korrektse kasutamise, sideteenuste toimepidevuse ja meediateenuste turvalisuse, kaitstes tarbijaid ja tagades inforuumi julgeoleku.

TTJA

4.8. Raudtee tururegulatsioon Raudtee jätkusuutliku majandamise tagamine

Tagame, et kõikidel turuosalistel on võrdsed alused raudteetaristu kasutamisel

TTJA

4.9. Raudteevaldkonna järelevalve

Tagada seadusega ülesandeks seatud valdkondade üle õiguspärane, korrektne, ühetaoline ja sõltumatu järelevalve teostamine

Teostame järelevalvet nõuete täitmise üle raudteeliikluse ja -veo korraldamise, raudteetaristu ja -veeremi valdkonnas ning seisame hea selle eest, et vedurijuhtide väljaõpe oleks Eestis kõrgel tasemel.

TTJA

4

4.10. Raudteevaldkonna tegevusõiguse andmine

Raudteeliikluse ohutuse tagamine Raudteel liikumine peab olema alati ohutu! Selleks tagame, et raudteesektori ettevõtete tegevus vastab kehtivatele nõuetele ja standarditele. Väljastame raudteevaldkonna lube, tunnistusi ning sertifikaate.

TTJA

4.11. Transpordi ohutusjuurdlus Õnnetuste ja intsidentide põhjuste väljaselgitamine transpordisektoris ning ohutusalaste soovituste tegemine

Eesmärk on raudteel, lennunduses ja merenduses toimunud raskete õnnetuste põhjuste uurimine, eesmärgiga analoogsete õnnetuste vältimine tulevikus. Väljund on ohutuse alaste soovituste andmine.

MKM

4.12. Ehitusvaldkonna järelevalve

Järelevalve raudteerajatise, survetorustiku ja -anuma, elektripaigaldise, sideehitise, lifti, köistee või muu tõsteseadme, avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendamata ehitise, riigikaitselise ja julgeolekuasutuse ehitise ning riigipiiri taristu nõuetele vastavuse üle

Seisame hea selle eest, et ehitised oleksid ohutud, ligipääsetavad ja energiatõhusad ning ehitusvaldkonnas tegutseksid pädevad isikud.

TTJA

4.13. Ehitusvaldkonna tegevusõiguse andmine

Õigused on antud ehitusohutuse tagamiseks

Väljastame tegevuslube ja määrame tingimusi riigi eriplaneeringuga ehitistele, riigikaitse- ja julgeolekuehitistele ning raudteerajatistele, näiteks meretuuleparkide arendamine ning Rail Baltic trassi rajamine. Tunnustame välisriigi kutseid raudtee-ehituse, hoonete ehituse, energiatõhususe valdkonnas ning kooskõlastame raudtee kaitsevööndis tegutsemist.

TTJA

LISA 2. Teenuste rahastamiskava Teenuste eelarved on indikatiivsed ja on kajastatud täiendava informatsiooni andmiseks.

Teenuse nimetus 2025 2026 2027 2028 Programmi tegevus 1: Ettevõtete konkurentsivõime ja rahvusvahelistumise toetamine

Turismisektori edendamise toetamine -19 582 167 -20 912 078 -19 399 117 -20 084 322

Turismisektorit edendav poliitikakujundus -895 624 -840 882 -782 210 -781 853

Tööstussektori edendamise toetamine -54 704 418 -50 666 079 -35 404 475 -45 746 822

Tööstussektorit edendav poliitikakujundus -280 057 -263 096 -246 390 -245 950

Ettevõtete ekspordi toetamine -11 079 976 -13 019 481 -13 002 879 -13 002 370

Uutele turgudele sisenemist soodustav ja keskkonda arendav poliitikakujundus

-236 182 -223 860 -208 411 -207 941

Programmi tegevus 2: Tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute soodustamine

Kapitali kättesaadavuse soodustamise ja välisinvesteeringute kaasamise toetamine

-7 822 611 -7 669 806 -8 420 317 -8 419 808

Kapitali kättesaadavuse ning välisinvesteeringute kaasamise ja usaldusväärsuse soodustamine

-218 492 -206 144 -190 688 -190 218

Programmi tegevus 3: Ettevõtluskeskkonna ja ettevõtlikkuse edendamine

Riigi tegevusvarude moodustamine, haldamine ning kasutuselevõtmise korraldamine

-5 188 992 -5 698 601 -5 563 760 -5 563 251

Kvalifitseeritud tööjõudu tagav poliitikakujundus -176 072 -166 903 -152 308 -151 817

Ettevõtluse valdkonna järelevalve -2 150 001 -2 118 177 -2 074 549 -2 074 549

Ettevõtluse valdkonna tegevusõiguse andmine -346 270 -344 697 -337 614 -337 614

Tarbijate nõustamine ja kohtuväline vaidluste lahendamine

-1 601 692 -1 593 443 -1 563 325 -1 563 325

Targa ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna kujundamine

-9 114 792 -1 256 180 -1 220 293 -1 220 050

Kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavuse ja rahvusvaheliste ettevõtete Eestisse asumise soodustamine

-13 008 629 -12 508 101 -12 224 274 -12 223 765

Ettevõtluse arendamise toetamine -16 994 992 -13 638 289 -7 389 558 -7 540 194

Ettevõtluskeskkonna arendamise ja ettevõtlikkuse soodustamine

-236 025 -222 363 -206 551 -206 089

Programmi tegevus 4: Taristu valdkonna ohuennetus ja tegevuslubade andmine

Digiühiskonna järelevalve -1 526 909 -1 392 194 -1 300 928 -1 205 018

Elektroonilise side tururegulatsioon -190 590 -189 356 -185 366 -185 366

Digiühiskonna tegevus – ja kasutusõiguse andmine -328 476 -326 522 -319 643 -319 643

Küberturbe sertifitseerimine -91 975 -91 553 -89 952 -89 952

Digilahenduste ligipääsetavuse järelevalve -247 812 -246 821 -243 403 -243 403

Ehitusvaldkonna tegevusõiguse andmine -1 423 181 -657 013 -509 600 -509 600

Ehitusvaldkonna järelevalve -290 713 -289 078 -283 110 -283 110

Transpordi ohutusjuurdlus -459 262 -417 004 -342 239 -341 730

Raudteevaldkonna tegevusõiguse andmine -271 805 -270 372 -264 742 -264 742

Raadiosageduste ja numeratsiooni pikaajaline planeerimine

-507 491 -505 321 -496 774 -496 774

Raudteevaldkonna järelevalve -222 131 -220 883 -216 362 -216 362

Raudtee tururegulatsioon -38 041 -37 928 -37 170 -37 170

KÄSKKIRI

22.01.2025 nr 6

Programmide „Teadmussiirde programm 2025–

2028“ ja „Ettevõtluskeskkonna programm 2025–

2028“ kinnitamine

Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a

määrusega nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse,

hindamise ja muutmise kord“ kinnitan programmid „Teadmussiirde programm 2025–2028“ ja

„Ettevõtluskeskkonna programm 2025–2028“ (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisa 1: Teadmussiirde programm 2025–2028

Lisa 2: Ettevõtluskeskkonna programm 2025–2028

LISA 1

Teadmussiirde programm 2025–2028

1. Programmi üldinfo

Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus

Tulemusvaldkonna

eesmärk

Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad

koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes

konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma

arenguvajadustele

Valdkonna arengukava Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse

arengukava 2021–2035 (TAIE arengukava)

Programmi nimi Teadmussiirde programm

Programmi eesmärk Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele

Programmi periood 2025–2028

Peavastutaja

(ministeerium)

Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) ja

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM)

Kaasvastutajad (oma

valitsemisala asutused)

Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAg)

Haridus- ja Noorteamet (Harno)

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS)

Sihtasutus Tallinna Teaduspark Tehnopol (Tehnopol)

AS Metrosert

2

2. Sisukord

Sisukord 1. Programmi üldinfo ........................................................................................................................... 1

2. Sisukord ........................................................................................................................................... 2

3. Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 3

4. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava ......................................................................... 6

5. Hetkeolukorra analüüs .................................................................................................................... 7

6. Olulised tegevused perioodil 2025–2028 ...................................................................................... 10

5.1. Olulisemad programmi (arendus)tegevused MKM haldusalas ............................................. 10

5.2. Olulisemad programmi (arendus)tegevused HTM haldusalas .............................................. 11

6. Meetmed, programmi tegevused ja teenused .............................................................................. 12

6.1. Meede 1: Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine (MKM

vastutusalas) ...................................................................................................................................... 14

6.1.1. Programmi tegevus 1.1. Ettevõtete arendustegevuse ja innovatsiooni toetamine (MKM

vastutusalas) ................................................................................................................................. 14

6.1.2. Programmi tegevus 1.2. Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine

(MKM vastutusalas) ....................................................................................................................... 16

6.2. Meede 2. Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse

võimekuse kasvatamine (HTM vastutusalas) ..................................................................................... 17

6.2.1. Programmi tegevus 2.1. Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine (HTM

vastutusalas) ................................................................................................................................. 17

7. Programmi juhtimiskorraldus ............................................................................................................. 19

LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus (MKM valitsemisala) ................................................................... 21

LISA 2. Teenuste rahastamiskava (MKM valitsemisala) .......................................................................... 23

LISA 3. Programmi teenuste ülevaade ja rahastamiskava (HTM valitsemisala) ...................................... 24

3

3. Sissejuhatus

Programm panustab Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-

2035 (TAIE arengukava) kõigi üldeesmärgi mõõdikute sihttasemete saavutamisse1.

Tabel 1. TAIE arengukava üldeesmärk ja selle saavutamise mõõdikud, mis on ühtlasi ka teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonna eesmärk ja mõõdikud.

Üldeesmärk Mõõdik* Viimane tegelik tase (2023)*

Sihttase 2035

Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele.

Riigieelarves kavandatud TA rahastamine osakaaluna SKP-st (%) Allikas: Riigieelarve ja RE seletuskiri

1 ≥1

Erasektori TA kulutuste tase SKP-st (%) Allikas: Statistikaamet

1,08 (2023)

2**

Nominaalne tööjõutootlikkus EL-27 keskmisest (%) Allikas: Eurostat

77,5

110**

Koht Euroopa innovatsiooni tulemustabelis (koht tulemusrühmas) Allikas: Euroopa Komisjon

Tugev innovaator***

(11. koht) (2024)

Innovatsioo- niliider

*Mõõdikute metoodikat on kirjeldatud TAIE arengukava ning mõõdikud on ühtlasi ka kogu tulemusvaldkonna mõõdikuteks. **Tegemist on ühtlasi ka strateegia „Eesti 2035“ mõõdikute ja sihttasemetega.

Programmi eesmärk: Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele

Teadmussiirde programmi ülesanne on tagada teadussüsteemi, ettevõtluskeskkonna ning ühiskonna

teiste valdkondade (nt tervishoid, haridus, kultuur, sotsiaalsüsteem, keskkonnahoid jm) koostoime

selliselt, et eri valdkondades loodud uued teadmised, tehnoloogiad ja ideed leiaksid oskuslikult ja

loovalt rakendust kestliku ühiskonna ja majanduse hüvanguks. Riigil tuleb suurendada stiimuleid ja

toetada koostööoskuste arengut teadlaste, ettevõtjate ja avaliku sektori osaliste seas, et leida

lahendusi nii ettevõtete arenguvajadustele kui laiemalt kogu ühiskonna ees seisvatele väljakutsetele.

Programmis mõistetakse teadmussiirdena süsteemset, pikaajalist ja järjepidevat tootlikkuse ja heaolu

kasvu soodustavat teadmusringlust, mitte lineaarset (tehnoloogiakeskset) protsessi teadustegevustest

ettevõtlusse. Selles kontekstis toetab teadmussiire mitte ainult teadustulemuste rakendamist

ettevõtluses ja majanduse hüvanguks, vaid ka teaduse mõjususe kasvu ja ühiskonna arenguvajadustele

vastavate strateegiliste uurimissuundade kujundamist.

Haridus- ja Teaduministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ühisprogramm

loob sünergiat teadus- ja arendustegevuse ja ettevõtluse vahel ning seob teadussüsteemi ühiskonna

ja majanduse arengutega, võimendades nii TAI ühiskondlikku kasu ja kasvatab ühiskonna

teadusmahukust, sh panustades Eesti majanduse lisandväärtuse kasvu.

Teadmussiirde programm tegeleb otseselt järgmiste probleemidega Eesti TAIE valdkonnas:

 teadustöö tulemused ei leia ühiskonnas piisavalt rakendust, TAI poliitika ei ole piisavalt mõjus, et

toetada ühiskondlike ja majanduslike eesmärkide saavutamist;

 Eesti ettevõtete TAI-mahukus ning võimekus teadustulemusi kohandada ja kasutusele võtta on

väike, ettevõtete innovatsioonivõimekuse kasvu toetav süsteem vajab arendamist;

1 TAIE arengukava eesmärgi ja mõõdikute täitmisse panustavad kolm programmi, millest üks on teadmusiirde programm. Lisaks teadmusiirde programmile rakendatakse ka teadussüsteemi programmi (HTM) ja ettevõtluskeskkonna programmi (MKM). Arengukava üldeesmärgi saavutamise ja mõõdikute seire toimub tulemusvaldkonna aruandluse raames.

4

 Eestil tuleb TAIE poliitikat tulemuslikumalt suunata ja koondada ressursse, et kasvatada võimalusi

läbimurdelisteks arenguteks;

 TAIE süsteemi osaliste (ministeeriumid, ettevõtete esindusorganisatsioonid, teadusasutused jt)

koostöö ja koordinatsioon on nõrk.

Teadmussiirde tegevuste raames eelisarendatakse TAIE fookusvaldkondi, et ettevõtete,

teadusasutuste ja riigi koostöös sünniksid Eestit edasiviivad innovaatilised lahendused Eesti

arenguvajadustele või -võimalustele. Fookusvaldkondade arendamine lähtub era- avaliku ja

akadeemilise sektori koostöös sündinud fookusvaldkondade teekaartidest2.

TAIE fookusvaldkonnad on järgmised:

 digilahendused igas eluvaldkonnas;

 tervisetehnoloogiad ja -teenused;

 kohalike ressursside väärindamine;

 nutikad ja kestlikud energialahendused;

 elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum.

Neli esimest fookusvaldkonda on ühtlasi ettevõtluse ja majandusliku, sh ekspordi arengupotentsiaaliga

TAIE fookusvaldkonnad ehk nutika spetsialiseerumise valdkonnad.

Programmi koostamisel on arvestatud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi eesmärkidega ning

aidatakse kaasa Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ülemaailmsete säästva arengu eesmärkide3

saavutamisse, sh eesmärkidesse toetada kaasavat ja säästvat majandusarengut ja tööhõivet ning

tagada kõigile inimväärne töö; toetada kestlikku tööstuse arengut ja edendada innovatsiooni ning

tagada säästvad tarbimis- ja tootmisviisid.

Seos „Eesti 2035“4 strateegiliste sihtide ja tegevuskavaga

Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihi tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik majandus

raames seatud eesmärgid kajastuvad TAIE arengukavas. Mitu TAIE arengukava, tulemusvaldkonna ja

programmi mõõdikut on ühtlasi „Eesti 2035“ mõõdikud: teadustegevust ja innovatsiooni puudutavad

TA kulud erasektoris, tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest ja teadlaste ja inseneride arv

erasektoris 1000 elaniku kohta. Teadmussiirde programm tagab teadussüsteemi, ettevõtluse ja riigi

koostoime ühiskonna ja majanduse hüvanguks, arvestades „Eesti 2035“ arengustrateegias esitatud

arenguvajadusi kõigi viie strateegilise eesmärgi osas, sh arendades nutikaks ettevõtluseks vajalikke

oskusi ja teadmisi, võttes kasutusele uusi lahendusi ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning

innovatsiooni soodustamiseks (kiirendid, iduettevõtluse arendamine, toetused jm), soodustades

teadmuse jõudmist ülikoolidest ja teadusasutustest praktiliste rakendusteni ettevõtluses või avalikus

sektoris; kasvatades TAIE teekaartide rakendamisega Eesti majandusele ja ühiskonnale oluliste

valdkondade teadus- ja arendusvõimekust; kujundades uute tehnoloogiate ja ärimudelite

kasutuselevõtuks ja teadus-arendustegevuseks sobivat õigusraamistikku; soodustades ressursitõhusust

ja innovatsiooni tööstusettevõtetes ja avalikus sektoris.

Programm panustab strateegia „Eesti 2035“ muutustesse:

2 https://www.taie.ee/taie-fookusvaldkonnad 3 https://www.riigikantselei.ee/valitsuse-too-planeerimine-ja-korraldamine/valitsuse-too-toetamine/saastev- areng 4 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid

5

 Majandus ja kliima: võtame kasutusele uued lahendused ettevõtete teadus- ja

arendustegevuse ning innovatsiooni soodustamiseks, suurendame Eesti majandusele oluliste

valdkondade võimekust, kujundame paindliku ja turvalise majanduskeskkonna, mis soodustab

uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi ning võtame

kasutusele ringmajanduse põhimõtted.

 Riigivalitsemine: Suurendame teaduse mõjusust ja mitmekesisust, hoides teaduse kõrget

taset.

Programmi tegevuse 1.1. sõnastust ja eesmärki on eelmise perioodiga võrreldes muudetud selguse

eesmärgil.

Välisvahendid

Programmis kavandatud eesmärkide saavutamine on seotud järgmiste välisvahenditest rahastatavate

tegevustega:

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

 Ettevõtete TAI teadlikkuse kasvatamine (TAI võimalused) ja TAI võimekuse tõstmine (sh

arendusnõunikud ja kestlikkuse nõunikud erialaliitude juures).

 Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programm

 Ettevõtte arenguprogramm (sh Ettevõtte arenguprogramm, Ettevõtja

tootearendusprogramm, Arenduskeskuste toetus)

 Innovatsiooni- ja arendusosak

 Innovaatilised riigihanked

 Ida-Viru ettevõtjate ja Ida-Virusse investeerivate ettevõtjate teadmusmahukate tegevuste

toetus

Haridus- ja Teadusministeerium

 Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse

teadmussiirde suutlikkuse toetamine (ASTRA+);

 Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja

avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades

(TemTA);

 TAI-võimekuse tugevdamine ühiskonnas ning seda soodustava poliitikakeskkonna loomine

(RITA+);

 Teadmusvõrgustike ning ettevõtlus- ja teadusringkondade sidemete loomine töötajate

liikumise kaudu akadeemilise, era- ja avaliku sektori vahel (SekMo);

 Majanduse ja ühiskonna vajadustele vastavate tipptasemel teadmuse ja teadustaristu

teenuste kättesaadavaks tegemine TAIE fookusvaldkondades;

 Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetus: teadusvõimekuse pakkumise

arendamine Ida-Virumaal TA-võrgustiku loomiseks.

6

4. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava

Tabel 2. Teadmussiirde programmi eesmärk ja mõõdikud

Programmi eesmärk: Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele

Programmi mõõdikud* 2022** (tegelik)

2025 (sihttase)

2026 (sihttase)

2027 (sihttase)

2028 (sihttase)

2035 (sihttase)

Teadlaste ja inseneride arv ettevõtlussektoris ja kasumitaotluseta erasektoris, arv 1000 elaniku kohta Allikas: Statistikaamet

2,23 2,3 2,5 2,7 3,0 4,53

Ettevõtete investeeringud mittemateriaalsesse põhivarasse osakaaluna SKP-st (%, mln/mld eurodes) Allikas: Statistikaamet

3,3% (1,2 mld)

3,5 (1,3 mld)

3,7 (1,5 mld)

4 (1,8 mld)

4,4 (2,2 mld)

6 (3,2 mld)

*Mõõdikute metoodikat on kirjeldatud TAIE arengukavas. ** 2023. aasta andmeid ei ole veel avaldatud ja viimased teadaolevad tasemed on aastal 2022.

Programmi erinevate planeerimistasandite mõõdikud peegeldavad laiemalt ühiskonna

teadusmahukuse kasvu ja loodavate teadmiste ja tehnoloogiate siiret ja rakendamist ühiskonnas:

kuivõrd erasektor (ettevõtted) peab oluliseks investeeringuid teadus- ja arendustegevusse, kuivõrd

kasvab teadus- ja arendustegevusega tegelevate inimeste arv, kuivõrd teevad omavahel tõhusat

teadus- ja arendusalast koostööd akadeemiline, era- ja avalik sektor, mil määral otsitakse teadus- ja

arendustegevuse ning teadmus- ja tehnoloogiasiirde kaudu lahendusi ühiskonna ja majanduse

väljakutsetele.

Programmi rahastamiskava

Tabel 3. Teadmussiirde programmi rahastamiskava tuhandetes eurodes

Vastutav ministeerium

Programmi planeerimistasand 2024

eelarve* 2025

eelarve

eelarve

2026 2027 2028

MKM Meede 1: Ettevõtete TAI- mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine

-85 937 -98 046 -124 707 -138 574 -120 199

MKM Programmi tegevus 1.1. Ettevõtete arendustegevuse ja innovatsiooni toetamine**

-83 038

-97 376 -124 009 -137 953 -119 580

MKM Programmi tegevus 1.2. Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine

-2 899 -670 -697 -620 -619

HTM

Meede 2: Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine

-15 533 -32 764 -47 445 -46 560 -43 535

HTM Programmi tegevus 2.1. Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine

-15 533 -32 764 -47 445 -46 560 -43 535

HTM MKM

Programmi kogukulud KOKKU -101 470 -130 810 -172 152 -185 134 -163 734

*Eelarve 2024.a kohta on esitatud koos lisaeelarvega. Programmi tegevusi esitatakse korrigeeritud nimetustega võrreldes eelmise programmiga. ** Programmi tegevuse 1.1. sõnastust ja eesmärki on eelmise perioodiga võrreldes muudetud.

7

5. Hetkeolukorra analüüs

Programmi tasandi trendid

Nii teadus- ja arendustegevuse kulutused kui ka teadus- ja arendustegevuses hõivatud töötajate arv on

viimastel aastatel Eestis tõhusalt kasvanud, veduriks on siin järjepidevalt olnud erasektor. Kuna muutus

on toimunud pärast seda, kui riik suurendas ettevõtete teadus- ja arendustegevuse kasvatamisele

suunatud teenuste ja toetuste mahtu, võib seda tõlgendada tõendina, et riigieelarve vahenditega on

selgelt võimalik erasektorit võimestada ja suunata investeerima riskantseks peetavasse arendus- ja

innovatsioonitegevusse. Madala stardipositsiooni tõttu jääme aga enesele eeskujuks seatud riikidest

jätkuvalt maha, sedagi just erasektori osas. Kui Euroopa Liidus (EL) keskmiselt on ettevõtluses ligi 7

teadus- ja arendustegevusse panustavat töötajat ja innovatsiooniliidritel 12 iga 1000 tööturul hõivatud

inimese kohta, siis Eestis on vastav näitaja 4 (umbes 60% EL-i keskmisest, 35% innovatsiooniliidrite

näitajast).

Täiendava murekohana ilmnes 2024. a. läbi viidud OSKA teadus- ja arendustöötajate vajaduse

uuringust, et erasektori teadus- ja arendustöötajate arv on viimastel aastatel suurenenud peamiselt

esimese astme kõrgharidusega töötajate arvelt. Arvestades Eesti ettevõtete väiksust ja domineerivaid

ärimudeleid, mis ei eelda järjepidevat teadus- ja arendustegevust, võib kõrghariduse esimese astme

kraadiga töötajate panus koostöölistesse arendusprojektidesse olla alustuseks piisav, kuid

konkurentsivõime pikaajaliseks kasvuks on vajalik haridustaseme tõus ja spetsialiseerumine. Riiklik

statistika õnneks viimast näitabki, sest aastatel 2022-23 tõusis erasektoris hõivatud doktorikraadiga

töötajate arv suisa 41% (275-lt 387-le). Nii suur doktorikraadiga töötajate arvu kasv lühikese aja jooksul

võib viidata siiski ka paremale andmete esitamisele. Arengu jätkumine tulevastel aastatel eeldab, et

erasektoris tekib juurde märgatavalt rohkem ettevõtteid, kelle ärimudeli aluseks on järjepidev

arendustegevus.

Samal ajal on jätkuvalt madal doktoriõppe atraktiivsus ja pikalt sihiks olud 300 doktorikraadi

kaitsmiseni aastas ei ole jõutud. Seejuures on kahanemas nii doktorantide koguarv (tipust u 25%) kui

Eesti kodanike osakaal doktorantuuris (vaid 65%). Praegused mahud ei võimalda tagada isegi

teadussüsteemi jätkusuutlikkust, rääkimata teadustöötajate arvu kasvatamisest era- ja avalikus

sektoris.

Ettevõtete investeeringud mittemateriaalsesse põhivarasse tegid Eestis kiire hüppe, kuid on nüüd jälle

languses. Selle põhjuseks oli Volkswageni kontserni raamatupidamistehingud. 2022. aastal otsustas

kontsern oma immateriaalsed varad jälle Eestist välja liigutada, mistõttu näitaja väärtus kukkus

oluliselt. Seetõttu on ka prognoositud järgnevateks aastateks väiksemat sihtväärtust kui näiteks 2021.

aastal saavutati. Vahepealsete aastate näitajaid võib pidada kõrvalekaldeks, samale tasemele uuesti

jõudmine on lähiajal ebatõenäoline.

Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamise meetme trendid. Kuigi

erasektori TA investeeringud on alates 2019. aastast kiiresti kasvanud, tehes viimasel kahel aastal

korduvalt rekordeid, ning kasvutrendis on viimased kolm aastat olnud ka TA-töötajate arv

erasektoris, on innovatsiooniga tegelevate ettevõtete arv viimasel 4 aastal vähenenud, kaugenedes

sihttasemest. 2022. aastal oli innovaatiliste ettevõtete osakaal Eestis 53%, mis on sarnane Euroopa

Liidu keskmisele, kuid kaugel maas Soomest ja Rootsist. Kahe aastaga langes innovaatiliste ettevõtete

osakaal Eestis 9% võrra. Samas on 2023. aastal mitmed uued toetusmeetmed avanenud ning nende

mõju on alles avaldumas. Samuti ei ole eesmärgini jõutud ettevõtete digitaliseerituses, kus Eesti koht

8

on küll paranenud, kuid jäänud Euroopa Liidu riikide seas keskmike hulka. Sarnaselt innovatsiooni- ja

arendustoetustele, avanesid Euroopa Taastekava raames ettevõtjatele suunatud digitaliseerimise

toetused, mille tulemused avalduvad viitajaga. 2022. aastal rekordini jõudnud

riskikapitaliinvesteeringute maht kukkus mullu ligikaudu kolm korda. Intressid hakkasid kasvama ning

investorid leidsid oma varadele väiksema riski ja suurema tootlusega väljundeid. Samas on märgata

riskikapitalituru jõudsat kosumist, sest 2024a. I kvartalil on tehtud riskikapitali investeeringuid mahus,

mis prognoosib 2024a. lõpuks 2021a. investeeringute tasemeni jõudmist. Tõusutrendis on kiirendites

osalevate ettevõtete arv.

Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamise

meetme trendid. Erasektori poolt rahastatud avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse kulutuste

osakaalu puhul on sihiks liikuda euroala keskmise suunas. Teadusasutuste ja ettevõtluse koostööd ja

ettevõtete teadusmahukust kajastava mõõdiku näitaja on varasemaga võrreldes langenud. See

peegeldab tõenäoliselt koroonakriisi pärssivaid mõjusid ettevõtete arendustegevustele. Eeldatavasti

tõuseb kulutuste osakaal siiski jõudsalt tulevikus, kuna arengukava ja selle meetmed seavad just

teadusasutuste ja ettevõtete koostöö toetamise senisest selgemalt fookusse.

Era- ja avaliku sektori ühispublikatsioonide arv miljoni elaniku kohta on aastate lõikes kõikuv, kuid

märgata on selget kasvutrendi. TAIE arengukava võtab selgelt sihiks tugevdada teadussüsteemi ja

ettevõtluse koostööd ja sel suunal on käivitumas mitmeid uusi meetmeid, seega eeldatavasti kasvab

ka ühispublikatsioonide arv.

Sotsiaalmajanduslikele rakendustele suunatud kulutuste osakaal riigieelarves planeeritud TA

eraldistest peegeldab teadmussiirde ja laiemalt ühiskonna arenguvajaduste täitmise võimekust.

Näitaja tase võib kõikuda, kuna on sõltuv arvestuse aluseks olevatest rahastusallikatest, sh valdkondlike

ministeeriumide tegevusest ja EL struktuuritoetuste eelmise perioodi lõppemisest ja uue perioodi

käivitamisest. Eelduste kohaselt tõuseb näitaja tase lähiaastatel seoses kokkuleppega, et kui TAI

rahastus püsib 1% SKP-st, eraldatakse lisanduvatest vahenditest 20% ministeeriumidele valdkondlike

poliitikate teaduspõhise kujundamise ja elluviimise toetamiseks.

Suuremad arengud eelmistest perioodidest

 Laiendasime teadlaste sektoritevahelise liikumise võimalusi - alates 2023. aastast saavad

teadlased liikuda ettevõtlusesse ning ettevõtluskogemusega inimesed osaleda teadus- ja

arendusasutuste projektides ja juhendamises. See aitab ettevõtetel paremini rakendada

teadustulemusi ning suurendab ettevõtluskogemusega töötajate osakaalu teadusasutustes, mis

toetab teaduse muutumist ühiskonna vajadustele vastavamaks. Lisaks toetame teadmussiirde

doktorantuuri, mis võimaldab doktoriõpinguid siduda tööga ettevõttes või muus asutuses, aidates

arendada tippspetsialiste ja tugevdada koostööd ülikoolide, ettevõtete ja avaliku sektori vahel.

 Olulise täiendusena Eesti TAI ökosüsteemi jaoks töötasid MKM ja EIS kõiki olulisi ökosüsteemi

osapooli kaasates ning teadus- ja arendusnõukogu heakskiidul välja ettevõtjate vajadustest

lähtuva rakendusuuringute keskuse mudeli. Rakendusuuringute keskus (RUK) alustas 2023. aastal

tööd riigi omanduses olevas ASis Metrosert ning 2024. aastal valmis biorafineerimise äriplaan.

RUK käivitub viies valdkonnas, milles on Eesti ettevõtjate vajadusi ja võimekusi arvestades

kõrgema lisandväärtuse genereerimise potentsiaali: 1) biorafineerimine, 2) meditsiiniandmed, 3)

droonitehnoloogiad, 4) autonoomsed sõidukid, 5) vesinikutehnoloogiad.

9

 Käivitunud on perioodi 2021–2027 ELi struktuurivahenditest finantseeritavad toetusmeetmed sh

õiglase ülemineku fondist rahastatavad tegevused.

 Eesti ühines NATO DIANA5 kiirendi ja NATO Innovatsioonifondiga, et toetada kahese kasutusega

(tsiviil- ja kaitseotstarbelisi) tehnoloogiad arendavaid ettevõtteid.

 Ida-Virumaa õiglase ülemineku raames alustati teadusvõimekuste ja teadus- ja arendusteenuste

arendamist toetudes Ida-Virumaal tegutsevate teadus- ja arendusasutuste ja ülikoolide

koostööle. Sihiks on suurendada Ida-Virumaal tegutsevate teadus- ja arendustöötajate hulka ja

oskusi, arendada välja Ida-Virumaa ettevõtlusele vajalikke uurimissuundi ning parandada Ida-

Virumaa teadus- ja arendustaristu mahtu ja kvaliteeti.

Suurimad väljakutsed

 TAIE arengukavas seatud eesmärkide saavutamiseks vajab Eesti praegusest mitu korda rohkem

teadlasi ja insenere, eriti väljaspool akadeemiat nii era- kui avalikus sektoris. Seetõttu tuleb erilist

tähelepanu pöörata nii teadlaste ja inseneride järelkasvule, ettevõtete ja teadusasutuste koostööle

töötajate pädevuse kasvatamisel ning teadus- ja arendustegevuse võimekuse suurendamisel.

 Teadusasutustel ja ettevõtetel napib motivatsiooni ja võimekust teha koostööd. Eesti ettevõtete

investeeringud teadus- ja aredustegevusse on jätkuvalt madalad ning ettevõtetes töötab endiselt

liiga vähe TA-töötajaid/insenere, kes tegeleks järjepidevalt ettevõttesisese arendustegevusega.

Eesti teadus on heal tasemel, aga vaid vähesed teadustulemused jõuavad uute toodete või

teenusteni ettevõtetes või avalikus sektoris. Tuleb soodustada teadusasutuste ja ettevõtete

koostööd nii uurimisülesannete püstitamisel kui teadustöö tulemustele rakenduste leidmisel ning

seetõttu senisest oluliselt enam panustada ettevõtete rakendusuuringutesse.

 Riigihangete turg on innovaatilistele ettevõtetele ja innovaatilistele toodetele-teenustele

ebapiisavalt avatud. Seeläbi kannatavad nii avaliku sektori teenused (neid ei uuendata piisavalt)

kui ka ettevõtete konkurentsivõime, sest riigihanked moodustavad koguturust olulise osa –

olenevalt aastast 10-12% SKPst ehk ligikaudu 3 miljardit eurot aastas.

Põhjalikuma olukorra analüüsiga on võimalik tutvuda teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse

2023. aasta tulemusaruandes6.

Globaalsete majandus- ja julgeolekukeskkonna muutustega on kasvanud nõudlus kaitsetööstuse

toodete ja tehnoloogiate järele, kuid valdkonna arendamine on aja- ja kapitalimahukas.

Tehnoloogiad ei ole pärast esialgseid arendustöid sageli turuküpsed, kuid rahastust turuküpsuse

saavutamiseks ja klientideni jõudmiseks on raske leida. Eriti keeruline on ettevõtetel, kelle

esimeseks kliendiks on riik, mis soovib valmis ja tõestatud lahendusi, mitte prototüüpe, tekitades

kõrge turule sisenemise barjääri.

5 NATO’s Defence Innovation Accelerator for the North Atlantic 6 vt https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine-riigieelarve ja https://www.hm.ee/haridus-ja-teadusministeeriumi-2022-aasta-tulemusaruanded

10

6. Olulised tegevused perioodil 2025–2028

5.1. Olulisemad programmi (arendus)tegevused MKM haldusalas

 Tulenevalt kokkuhoiu vajadustest vähenevad osaliselt ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning

innovatsiooni toetamiseks kavandatud vahendid. Kärbete mõju on vähendatud võttes kasutusel

varasematel aastatel kasutamata jäänud vahendid, mistõttu kõik kavandatud tegevused jätkuvad.

 Viiakse ellu ettevõtete sisemist arendus- ja innovatsioonivõimekust tõstvaid erinevaid

sekkumismeetmeid. Jätkatakse innovatsiooni- ja arendusosakute toetusmeetmega, et võimaldada

ettevõtetel koostöös innovatsiooniteenuse pakkujatega läbi viia esmaseid koostööprojekte.

Jätkatakse ettevõtjate arenguprogrammiga, mis pakub teenuseid lähtuvalt iga ettevõtte

spetsiifilistest arengutakistustest. Jätkatakse ka tootearenduse toetusmeetmega. Kõik eelpool

nimetatud meetmed on rahastatavad struktuurivahenditest ning meetmed jõustusid 2023. a

jooksul.

 Jätkatakse rakendusuuringute programmi7 rakendamisega. Programmi ülesanne on tehnoloogilise

ja ärinõustamise ning projektide rahastamise kaudu suurendada Eesti ettevõtete

rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse mahtu. 2023. aastal käivitati ka rakendusuuringute

keskuse loomine AS Metrosert juurde ning 2025. aastal jätkatakse ettevõtjatele suunatud teenuste

käivitamisega viies valdkonnas: biorafineerimine, terviseandmed, droonitehnoloogiad,

vesinikutehnoloogiad ja autonoomsed sõidukid.

 Ettevõtete arendusvõimekuse ja -valmiduse tõstmine eeldab terviklikult innovatsioonile

keskenduvat tugistruktuuri, mistõttu jätkatakse innovatsiooniteadlikkuse ja -võimekuse

kasvatamisele suunatud teenuste väljatöötamist.

 Ettevõtete arendustegevust võimendatakse läbi EL-üleste võrgustike, partnerluste ja

rahvusvaheliste organisatsioonide. Jätkatakse ja tugevdatakse Eesti ettevõtete osalust Euroopa

Kosmoseagentuuri pakutavates tegevustes, muu hulgas viies küberturbe missioonide kaudu läbi

küberturvalisuse harjutusi kosmosesektorile.

 Jätkatakse avaliku sektori kui uuenduste eestvedaja rolli võimestamist innovaatiliste lahenduste

tellija ning turuloojana. Accelerate Estonia kaudu kutsutakse startupiliku lähenemisega ellu

lahendusi, mida on võimalik disainida Eesti uuteks konkurentsieelisteks. Innovatsiooni toetavate

riigihangete kaudu suurendatakse riigi võimekust ja valmisolekut olla uudsete lahenduste

referentskliendiks.

 Jätkatakse iduettevõtete ökosüsteemi arendamist Startup Estonia programmi kaudu, sh

võimestatakse süvatehnoloogia valdkonna iduettevõtluse ökosüsteemi ja viiakse ellu

teaduskiirendeid. Viiakse ellu pilootprogramme (grandid, koolitused, koostöömehhanismid)

süvatehnoloogia iduettevõtete väljakutsete lahendamiseks ning nende toetamiseks

 Toetatakse ettevõtetes digipöörde tegemise võimekuse kasvatamist. Digitaliseerimise teekaardi

tegemisega aidatakse ettevõtetel tuvastada oma protsessides valupunktid, mida on võimalik

lahendada digitaalsete tehnoloogiate kasutuselevõtu kaudu. Lisaks toetatakse ettevõtete

digitaliseerimise strateegia väljatöötamist ning sellest lähtuvalt ligipääsu investeeringutele, et

seatud sihte saavutada.

7 Rakendusuuringute programm - Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (eas.ee)

11

 Riik jätkab Smartcapi kaudu kohaliku riski- ja erakapitalituru arendamise tegevustega ning

kujundatakse pikaajaline tegevusplaan (2030) turu arendamiseks. Samuti jätkatakse rohefondi

elluviimisega, mille eesmärk on koos erakapitaliga rahastada rohetehnoloogiate arendamisele ja

ökosüsteemi potentsiaali realiseerimisele suunatud omakapitaliinvesteeringuid (aastatel 2022–

2026 kokku 100 mln euro ulatuses, millele lisandub erakapitali panus). Fond on oluline toetamaks

süvatehnoloogia elementidega ettevõtete pikaajalist arendustegevust, mis aitab muu hulgas

muuta rohepööret Eesti majanduse konkurentsivõimaluseks.

 Toetamaks kahese kasutusega süvatehnoloogia ettevõtete arengut, osaleb Eesti NATO 1-miljardi

suuruses innovatsioonifondis ning selle investeeringutele eelnevas innovatsioonikiirendis. Fond ja

kiirendi loodi vastukaaluks Euroopas esinevale probleemile, kus süvatehnoloogiamahukad ja

kahese kasutusega tehnoloogiad on alarahastatud. Need on NATO loodud võimalused, mis aitavad

tekitada ja rahastada uusi kahese kasutusega süvatehnoloogiaid arendavaid iduettevõtteid ning

suurendavad koostööd läänes, vähendavad protektsionismi ja pakuvad turvalist rahastamist just

strateegiliselt olulisi valdkondi silmas pidades.

 Jätkub 2024. aastal SmartCapi juurde loodud kaitsefondi elluviimine. Ulatuslikud muutused

julgeolekuolukorras on suurendanud nõudlust kaitsetööstuse toodangu ja kaitsetööstuses

kasutatavate tehnoloogiate järele, mistõttu on vaja luua soodne keskkond kaitsetehnoloogiate

arendamiseks, sh läbi investeeringute ning tehnoloogiate testimise. 2025. aastal suurendatakse

kaitsefondi mahtu 50 miljoni euro võrra.

 Jätkatakse riigi infosüsteemide ameti juurde loodud Eesti küberturvalisuse valdkonna tööstuse,

tehnoloogia ja teadusuuringute koordineerimisüksuse tegevuste kaasrahastamist perioodil 2023-

2025 teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni vahenditest.

 Jätkub Eesti e-DIHi AIRE (AI&Robotics Estonia) toetamine. Keskuse eesmärk on toetada

tööstusettevõtetes tehisintellektipõhiste ja robootikalahenduste kasutuselevõttu ja vastava

valdkonna üldist teadlikkuse kasvu.

 Jätkub Tehnopoli juhtimisel tehisintellekti programmi rakendamine, mille eesmärk on toetada

tehisintellektipõhiste lahenduste arendamist ja kasutuselevõttu eri ettevõtete ja teadusasutuste

koostöös.

 Aastail 2022–2026 kaasrahastatakse Tartu Ülikoolis rahvusvahelist ärikiirendi Creative Destruction

Lab eesmärgiga pakkuda teadus- ja tehnoloogiapõhistele iduettevõtetele ligipääsu kapitalile ja

rahvusvahelisele mentorite võrgustikule. Jätkatakse innovatsioonitrepi arendamise ja

rakendamisega, mille kontseptsioon valmis 2022. aastal koostöös Tööandjate keskliidu, EIS-i ning

kaasatud ekspertidega. Innovatsioonitrepi eesmärk on panustada ettevõtete TAI-mahukamaks

kasvamisse.

5.2. Olulisemad programmi (arendus)tegevused HTM haldusalas

 2025. a käivituvad temaatilised teadus- ja arendusprogrammid, mille kaudu toetatakse majanduse

ja ühiskonna vajadustest lähtuvaid alus- ja rakendusuuringuid ning eksperimentaalarendusi uute

uurimissuundade väljaarendamist ja vajaliku kompetentsi kasvatamist TA-asutustes ja riigi

rakenduskõrgkoolides, sh tippspetsialistide juurde- ja järelkasvu, siseriiklikku ja rahvusvahelist

koostööd, uurimistulemuste levitamist ning muid TAIE fookusvaldkondade arendamiseks vajalikke

tegevusi. Ettevõtlik avastusprotsess ja ühisloome (teadlased, ettevõtjad, avalik sektor jt) on nende

programmide tugev alus.

12

 Teadmussiirde võimekuse suurendamiseks teadusasutustes ja kõrgkoolides toimuvad 2025. a

esimesed taotlusvoorud ASTRA+ meetmes, millega riik toetab teadusasutusi ja kõrgkoole

teadmussiirde teenuste arendamisel, sellealaste teadmiste ja oskuste täiendamisel,

hargettevõtluse arendamisel ja teadmuse kommertsialiseerimisel ning intellektuaalomandi

haldamise võimekuse parandamisel. Toetatakse kvaliteetsete teadushalduse teenuste arendamist,

sh asutuste vahelist koostööd teadmussiirde teenuste vahendamisel, koostöös ettevõtetega

arendatakse akadeemilise sektori töötajate juhtimis- ja kommertsialiseerimisoskusi.

 Ühiskonna ja ettevõtete vajadustele vastavate tipptasemel teadmus- ja teadustaristu teenuste

arendamise ja kättesaadavaks tegemiseks pakutakse teadusasutustele alates 2025. aastast

võimalust taotleda toetust turunõudlusele vastavate teenuste ja toodete arendamiseks. Eesmärk

on suurendada tippkeskuste majanduslikku ja ühiskondlikku mõju ja parandada teadustaristu

kättesaadavust teadus- ja arendustegevuseks väljaspool akadeemilist sektorit.

 Viiakse ellu teadmussiirde doktorantuuri toetusskeem, mille puhul doktoritöö valmib koostöös

ülikoolivälise tööandjaga tema huvidest lähtuvalt. Teadmussiirdedoktorantuuri peamine eesmärk

on valmistada ette tippspetsialiste ja teadus- ning arendustöötajaid väljaspoole akadeemilist

maailma ning edendada ülikoolide, ettevõtete, avaliku sektori jt asutuste tihedamat ja

pikemaajalist koostööd.

6. Meetmed, programmi tegevused ja teenused

Teenuste eesmärgid ja lühikirjeldused tuuakse välja lisas 1. Teadmussiirde programm on jaotatud

vastavalt kahe valitsemisala vastutusvaldkondadele kaheks meetmeks.

Tabel 4. Programmi, meetmete ja programmi tegevuste nimetused, eesmärgid ja mõõdikud koos

viimase teadaoleva ja planeeritava sihttasemega.

Programmi mõõdikud 2023*

(tegelik) 2025

(sihttase) 2026

(sihttase) 2027

(sihttase) 2028

(sihttase) 2035

(sihttase)

Teadlaste ja inseneride arv ettevõtlussektoris ja kasumitaotluseta erasektoris, arv 1000 elaniku kohta Allikas: Statistikaamet

2,23 (2022)

2,3 2,5 2,7 3,3 4,53

Ettevõtete investeeringud mittemateriaalsesse põhivarasse osakaaluna SKP-st (%, mld eurodes) Allikas: Statistikaamet

3,3% (1,2 mld)

(2022)

3,5 (1,3 mld)

3,7 (1,5 mld)

4 (1,8 mld)

4,4 (2,2 mld)

6 (3,2 mld)

Meede 1

Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine (MKM vastutusalas)

Eesmärk: Meetme raames parendatakse nii ettevõtete võimekust ja valmisolekut TAI-mahukamateks tegevusteks kui ka võimestatakse

innovatsioonisüsteemi tervikuna, et töötada välja üha efektiivsemaid teenuseid, mis lähtuvad ettevõtja vajadustest.

Innovaatiliste ettevõttete osakaal, % Allikas: The Community Innovation Survey (CIS)

53 (2022)

>60 >65 >65 >70 >75

Programmi tegevus 1.1. Ettevõtete arendustegevuse ja innovatsiooni toetamine

Eesmärk: Luuakse vajalik toetav keskkond ettevõtetes innovatsiooni- ja

13

arendustegevuse läbiviimiseks.

Müügitulu uutest või oluliselt muudetud toodetest või teenustest (suhe kogu müügitulusse), % Allikas: Statistikaamet

9,7 (2022)

>12 >16 >16 >18 >20

VKE-de osakaal, kellel on minimaalne digitaalne võimekus, % Allikas: EC Digital Decade

66,9 72,2 74,8 77,4 80 -

Programmi tegevus 1.2. Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine

Eesmärk: Toetada teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse ökosüsteemi arengut

Riskikapitali maht, mln eurot Allikas: Startup Estonia

395 >500 >500 >500 >500 >1000

Kiirendites osalevate ettevõtete arv Allikas: Startup Estonia

51 40 40 40 40 40

Meede 2: (mõõdikud ühilduvad tegevuse omadega)

Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine (HTM vastutusalas)

Eesmärk: Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine

Programmi tegevus 2.1. Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine

Eesmärk: Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine

Erasektori poolt rahastatud avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse kulutuste osakaal, % Allikas: Statistikaamet

7,2 (2022)

10,5 11,5 12,5 12,5 Euroala

keskmine

Doktorikraadiga teadlaste ja inseneride arv 1000 tööealise elaniku kohta Allikas: Statistikaamet

3,7 (2022)

3,5 ≥3,5 ≥3,5 ≥3,5 ≥3,5

Era- ja avaliku sektori ühispublikatsioonide arv miljoni elaniku kohta, tase EL keskmisest (EL keskmine = 100) % Allikas: European Innovation Scoreboard

183 195 201 207 213 250

Sotsiaalmajanduslikele rakendustele suunatud kulutuste osakaal riigieelarves planeeritud TA eraldistest, % Allikas: Statistikaamet, HTM

25 (2022)

28 28 28 28 -

*Juhul, kui viimane teadaolev tase erineb päises toodud aastast, on see sulgudes märgitud väärtuse all.

Mõõdikute „Innovaatiliste ettevõttete osakaal“ ja „Müügitulu uutest või oluliselt muudetud toodetest või

teenustest“ sihttasemeid on korrigeeritud vastavalt tegelike tasemete halvenemisele, et need oleksid reaalsed,

kuid viiksid siiski planeeritud tasemeni aastal 2035. 2035. aasta sihttaset muudetud ei ole. Programmi tegevuse

1.1. mõõdikut „Ettevõtete digitaliseeritus“ enam ei avaldata ning on välja vahetatud uue mõõdiku vastu „VKE-de

osakaal, kellel on minimaalne digitaalne võimekus“.

14

6.1. Meede 1: Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse

suurendamine (MKM vastutusalas)

Meetme eesmärk: Meetme raames parendatakse nii ettevõtete võimekust ja valmisolekut TAI-

mahukamateks tegevusteks kui ka võimestatakse innovatsioonisüsteemi tervikuna, et töötada välja

üha efektiivsemaid teenuseid, mis lähtuvad ettevõtja vajadustest. Meede koosneb kahest programmi

tegevusest.

6.1.1. Programmi tegevus 1.1. Ettevõtete arendustegevuse ja innovatsiooni toetamine (MKM vastutusalas)

Programmi tegevuse eesmärk on luua vajalik toetav keskkond ettevõtetes innovatsiooni- ja

arendustegevuse läbiviimiseks.

Tegevuse eesmärki saavutatakse läbi üheksa teenuse osutamise, millest suurimate eelarveliste

mahtudega teenused on ettevõtete TAI teadlikkuse ja arendustegevuse toetamise soodustamine ja

toetamine ning ettevõtete rahvusvahelistes TAI võrgustikes osalemise soodustamine. Teenuseid

pakuvad majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, sh Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse

kaudu.

Tegevuse raames on koondatud sekkumised, mis suurendavad ettevõtjate teadlikkust TAI

vajalikkusest ja võimalustest, sh nt korraldatakse infoüritusi, kaasatakse valdkondlikke eksperte,

soodustatakse kvalifitseeritud tööjõu palkamist ning toetatakse ettevõtjatele vajalike

koostöövõrgustike arendamist. Tegevused käivitati 2023. aastal uue EL rahastusperioodi (2021–2027)

vahenditest perioodi kogumahus 19,8 miljonit eurot.

Tegevuste kirjeldus

 Tegevuse toel arendatakse innovatsiooni soodustavaid teenuseid ja kujundatakse

ettevõtetele vajalik tugisüsteem. Lisaks luuakse ettevõtete vajadustest lähtuv

rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programm, mille kaudu selgitakse välja

ettevõtete TA-tegevustega seotud ärivõimalused (äriliselt rakendatavad TA-tegevuste

projektid) ja leitakse ettevõttele sobivad TA-partnerid Eestist või välismaalt.

 Ettevõtete ja TA-asutuste koostöö ning ettevõtete innovatsioonivõimekuse suurendamiseks

pakutakse innovatsiooni- ja arendusosakuid, rahvusvahelise konkurentsivõime

suurendamiseks toetatakse ettevõtete osalemist rahvusvahelistes ja EL-ülestes partnerlustes

ja võrgustikes (nt ESA, Eurostars jt).

 Tagamaks Eesti ettevõtete juurdepääs tehnoloogiatele ja toetamaks ettevõtteid tehnoloogiate

ülevõtmisel, käivitatakse digitaalse innovatsiooni keskused (e-DIH). Seeläbi toetatakse Eesti

osalemist digitaalse innovatsiooni keskuste (e-DIH) võrgustikes fookusega tehisintellektil ja

robootikal. E-DIH-id on konsortsiumid, mida Eestis veab TalTech nimetusega AIRE (AI and

Robotics Estonia). Konsortsium osutab VKE-dele arendusteenuseid.

 Eesti ettevõtete tehisintellekti (AI) kasutuselevõtu võimekuse parendamiseks, valdkondliku

tootearendus- ja teadusarendustegevuse võimendamiseks ning sellega seonduva

uusettevõtluse tekitamiseks käivitati Tehnopolis uus raamprogramm, mille tulemusi hinnati

2022. a lõpus, 2025. a programm jätkub.

 Toetatakse ettevõtete digitaliseerimist ja automatiseerimist ning üleminekut lineaarselt

majandusmudelilt ringmajandusele, tegevusi rahastatakse Eesti taastekava raames perioodi

15

kogumahus 58 miljoni euroga. Samuti suurendatakse riigi rolli ja pädevust innovatsiooni

eestvedajana ja turuloojana, ning uudsete lahenduste hankijana, mille kaudu omakorda

suureneb ka ühiskonna teadmusmahukust tervikuna (kogumahus 2,5 miljonit eurot EL 2021–

2027 rahastusperioodi vahenditest)..

 Pakutakse ettevõtetele terviklikult innovatsioonivõimekuse ja -valmisoleku kasvatamise

teenuseid. Sellest lähtuvalt töötatakse välja ka vastav tugisüsteem, mille kaudu ettevõtted

saavad osaleda eri infoüritustel, saavad ligipääsu eri analüüsidele ja turuseirele, palgata

kvalifitseeritud tööjõudu, kaasata valdkondlikke eksperte, arendada ja osaleda eri

koostöövõrgustikes, teha ekspertiise, diagnostikaid, analüüsida intellektuaalset kapitali jne.

 Jätkatakse ettevõtete vajadustest lähtuva rakendusuuringute ja eksperimentaalse arenduse

tervikliku programmiga (RUP), mis virtuaalse RTO-na (research and technology organization)

toimib vahelülina ettevõtete ja (sh rahvusvaheliste) teadusasutuste vahel. Ettevõtetele

võimaldatakse nii rahastust kui ka toetavaid tegevusi partnerite otsingurahvusvahelise

võrgustumise jms näol. Lisaks teeb RUP ettepanekuid TA pakkumispoole kohandamiseks

ettevõtjate vajadustele. Käivitatakse rakendusuuringute keskuse tegevus AS Metroserti kaudu.

 Jätkatakse osakute, tootearenduse toetuse ning arenguprogrammi sekkumisloogikatega, mille

eesmärk on pakkuda ettevõtetele erinevaid innovatsiooni (sh toote-, turu-, protsessi-,

organisatsiooni-, personaliinnovatsiooni) soodustavaid teenuseid nii rahastamise kui ka

toetavate teenuste näol. Arenguprogramm pakub ettevõtetele kompleksset, ettevõtte

vajadustes lähtuvat lähenemist (nii toetust kui ka nõustamise, võrgustumise jms selliseid

teenuseid).

 Jätkatakse ettevõtete osaluse toetamist rahvusvahelistes organisatsioonides (ESA ja CERN)

ning parandatakse ettevõtete ligipääsu EL-ülestes partnerlustes ja võrgustikes. Nimetatud

tegevustes saavad ettevõtted ja teadusasutused osaleda organisatsioonide hangetel ning

töötajate mobiilsusmeetmetes (ESA ja CERN). Partnerlustes (nt Eurostars, Horizon Europe)

saavad ettevõtted ja teadusasutused osaleda partnerluse spetsiifilistes tegevustes (taotleda

toetusi, võrgustumine jms).

 Toetatakse ettevõtja digipöörde strateegia koostamist ja investeeringuid digipöördeks

vajalikesse tegevustesse, arendustesse ja rakendustesse nii ettevõtetes kui tarneahelas. Mh

toetatakse ettevõtete digitaalse teekaardi koostamist ja selle alusel strateegia valmimist ning

kaasrahastatakse vastavaid investeeringuid.

 Luuakse kiibikompetentsikeskus. Kiibitehnoloogia on iga arenenud riigi jaoks strateegiline ala,

kuna (süva)tehnoloogiapõhine ettevõtlus toetub suuremal määral kiipidele. Eesti ettevõtetel

on kõrge barjäär sisenemaks kiibi tarneahelasse, samuti on madalad ka teadmised. Keskuse

eesmärk on pakkuda ettevõtetele juurdepääsu nii tehnilistele teadmistele kui

eksperimentaalarendusele (tarkvarakeskkonnad disainimiseks, valideerimiseks jms) kiipide

valdkonnas. Konsortsiumi moodustavad EIS, Metrosert (RUK), Eesti Elektroonikatööstuse Liit.

 Kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks toetatakse vajalikku teadmussiiret ettevõtetes

(märksõnad: ringmajandus, madalsüsinikutehnoloogiad, energiaintensiivne tööstus).

Toetatakse tegevusi ettevõtetes, mis aitavad ettevõtetel kohandada ärimudeleid

madalsüsiniku- ja ringmajanduse põhimõtetele vastavaks ning arendada säästvaid

tehnoloogiaid. Tegevusi rahastatakse Eesti taastekava raames perioodi kogumahus 9 miljoni

euroga.

16

 Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisel saadavate

vahendite raames toetatakse mahus 13,4 miljonit eurot integreeritud Euroopa Liidu üleste

vesiniku väärtusahela teadus- ja arendustegevuse projektide elluviimiseks.

 Õiglase ülemineku fondi raames soodustatakse Ida-Viru piirkonna majanduse

mitmekesistamist, sh kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamise kaudu. Selleks

suurendatakse ettevõtjate teadusmahukust ja koostööd teadus- ja arendusasutustega mahus

25 miljonit eurot.

 Jätkatakse innovatsiooni edendavate riigihangete ettevalmistamise ja läbiviimise toetamist.

 Jätkatakse suure ühiskondliku mõjuga interdistsiplinaarsete kitsaskohtade lahendamiseks

tööriista pakkumisega (Accelerate Estonia).

 Töötatakse välja eksperimenteerimise raamistik toetamaks innovaatiliste toodete ja teenuste

turuletulekut. Innovaatiliste toodete ja teenuste turule tulekuks on vaja täita teatud eeldused

(testimine, piloteerimine jmt eksperimenteerimine). Samas sageli takistavad kehtivad

regulatsioonid testimist. Eesmärk on lisada valdkonnapõhiselt seadustesse

eksperimenteerimise säte, mille tulemusel saab Eestist avaliku sektori toel regulatiivliivakast

uute tehnoloogiate testimiseks. Lisaks soosivale keskkonnale testimiseks Eesti ettevõtetele,

meelitab see välismaiseid ettevõtteid.

 Kaasrahastatakse küberturvalisuse arendamisele suunatud Eesti koordinatsiooniüksuse

loomist, vastav eelarve kajastub digiühiskonna tulemusvaldkonna programmis.

6.1.2. Programmi tegevus 1.2. Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine (MKM vastutusalas)

Tegevuse eesmärk on toetada teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse ökosüsteemi arengut.

Tegevus hõlmab kahte teenust, mille raames luuakse teadus- ja tehnoloogiamahukate ettevõtete

arenguks vajalik keskkond, toetamaks teadus- ja tehnoloogiapõhiste iduettevõtteid ettevõtte kõigis

arengufaasides, iduettevõtete loomist ja arendamist ning olulise kasvu saavutamist rahvusvahelistel

turgudel. Sealjuures aktiveeritakse eelseemne- ja seemnefaasi investeeringutega turgu teadus- ja

tehnoloogiamahukates sektorites, sh aidatakse suurendada kapitali pakkumist teadusmahukatele

kõrgtehnoloogiat arendavatele ettevõtetele, mille puhul turul ei pakuta piisavalt erakapitali ettevõtete

arengu tagamiseks. Lisaks toetatakse iduettevõtete innovatsiooni ning intellektuaalomandi loomist

ja rakendamist kõigis majandusharudes. Nimetatud tegevuste tulemuslikkuse hindamiseks töötatakse

välja ja rakendatakse tõhus ja vajaduspõhine iduettevõtluse seiresüsteem. Teenuseid pakub

majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, sh Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kaudu.

Tegevuste kirjeldus

 Jätkatakse iduettevõtluse ökosüsteemi tervikliku toetamise ja arendamisega Startup Estonia

programmi kaudu kogumahus 8 miljonit eurot EL 2021-2027 rahastusperioodi vahenditest.

 Samuti jätkatakse teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse ökosüsteemi arendamise

tegevuskava elluviimist. Kuna kõrgtehnoloogiliste iduettevõtete toote või teenuse arendus- ja

ärimudelid põhinevad suuresti teadus- ja arendustööl ja sellega seotud intellektuaalsel omandil,

on nende ettevõtete arendustöö on aja- ja ressursimahukam. Vastavat segmenti sihtivaid

kiirendeid pakub Startup Estonia.

17

 Käivitatakse New Nordic DeepTech Valley (Uus Põhjala Süvatehnoloogiaorg). Edendatakse

riikidevahelisi koostööprojekte Baltikumi/Põhjamaade vahel, kuna tänane riikidevaheline koostöö

idusektori toetamisel on vähene. Suurim planeeritav projekt on EU Horizon "Regional Innovation

Valley" taotlusvoorus osalemine, mille kogueelarve on 12-16 mln eurot. Konsortsiumi kaasame 3-

5 riiki: Eesti, Soome, Rootsi, Taani ning Läti või Leedu.

 Arendatakse Eesti kõrgtehnoloogia sektorit läbi kosmosestrateegia ja Euroopa Kosmoseagantuuri

(ESA) programmide. ESA programmide eesmärk on tõsta Euroopa tehnoloogiasektori

konkurentsivõimet ja koostööd kosmosevaldkonnas. Eesti on teinud investeeringud uute

tehnoloogiate arendamise, teaduslike katsete ja selleks vajaliku aparatuuri arendamise, Maa

kaugseire, telekommunikatsiooni, kosmose avastamise ja kosmose turvalisuse programmidesse.

Eesti investeeringud jagunevad kolmeks peamiseks teemaks: küber, AI ja innovatsioon. Eesti

majandusüksused saavad osaleda vastavates hangetes, mille raames viivad läbi TA tegevusi. ESA

programmid aitavad Eesti ettevõtted Euroopa süsteemiintegraatorite tarneahelatesse.

 Käivitatakse tervisetehnoloogia iduettevõtluse ökosüsteemi toimemudel. TAIE

fookusvaldkondades on puudu süsteemsetest iduettevõtluse võimestamise terviklahendustest

erinevates süvatehnoloogia alavaldkondades. Tervisetehnoloogiad on üks valdkond, milles Eestil on

võimalus tuua turule globaalse potentsiaaliga kiirelt skaleeritavaid lahendusi. Seni on ellu viidud

üks tervisetehnoloogiate kiirendi (2022-2023), kuid see ei toonud veel kaasa soovitud muutust

ökosüsteemi ja tugiorganisatsioonide võrgustiku toimimises.

 Lisaks üldise ökosüsteemi arendamisele ja kiirendite ellu kutsumisele jätkatakse riigi osalusega

fondide rahastamist (rohetehnoloogiate fond, teadus- ja tehnoloogiamahukate iduettevõtete fond

jt) ehk pakutakse iduettevõtetele kaasrahastust, sh nihkub fookus süvatehnoloogia terviklikule

sekkumisloogikale.

 2024. aastal käivitati AS Smartcapi juures Eesti Kaitsefond (50 miljonit eurot)

 Jätkatakse rahvusvahelise ärikiirendi Creative Destruction Lab’i Eesti haru toetamist.

 Toetamaks kahese kasutusega süvatehnoloogia ettevõtete arengut, osaleb Eesti NATO 1 mld euro

suuruses innovatsioonifondis (Eesti kogupanus on 30 miljonit eurot) ning selle investeeringutele

eelnevas innovatsioonikiirendis (kogumahus 2,85 miljonit eurot).

6.2. Meede 2. Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine (HTM vastutusalas)

Meetme eesmärk on ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse

võimekuse kasvatamine. Meetme toel edendatakse tehnoloogiasiiret, teadustulemuste rakendamist

ettevõtluses ja ühiskonnas laiemalt ning luuakse eeldused teaduse ühiskondlikku ja majanduslikku

mõju kasvuks.

6.2.1. Programmi tegevus 2.1. Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine (HTM vastutusalas)

Tegevuse eesmärk ja mõõdikud on samad, mis meetmel.

Tegevusega luuakse eeldused uute teadmiste ja tehnoloogia liikumiseks akadeemilise sektori,

ettevõtluse ja avaliku sektori vahel ning toetatakse teadmussiirde võimekuste kasvu. Teadustöötajate

era- ja avalikus sektoris nõuab TA asutuste ja kõrgkoolide muutumist ettevõtlikumaks, ja suuremat

suhtlust partneritega väljaspool akadeemilisi ringkondi, rakendusuuringute kavandamise ja juhtimise

oskuse tõstmist ning aktiivse rolli võtmist ettevõtlikus avastusprotsessis. Selle jaoks toetatakse teadus-

18

ja arendusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalset teadmussiirde võimekust ja koostöötegevusi

teadusasutuste endi vahel ning ettevõtetega. Toetatakse majanduse ja ühiskonna vajadustele

vastavate tipptasemel teadmuse ja teadustaristu teenuste arendamist ja kättesaadavaks tegemist.

Soodustatakse teadlaste jt akadeemiliste töötajate liikumist akadeemilise, avaliku ja erasektori vahel,

mille tulemusena tekib tõhus teadmusringlus, senisest enam teadlasi liigub ettevõtete ja

teadusasutuste vahel, paranevad ettevõtete oskused teadustulemusi rakendada ja kohandada ning

kasvab ettevõtluskogemustega teadlaste arv teadusasutustes, mis aitab paremini ühiskonna

nõudlusele vastavat teadustööd planeerida. Toetatakse ülikoolide ja ülikooliväliste tööandjate

koostöös pakutava doktorantuuri (teadmussiirde doktorantuuri) elluviimist, mille puhul doktoritöö

valmib tööandja vajadusi arvestades.

Majanduse ja ühiskonna vajadusest lähtuva piisava ja kõrge kvaliteediga teadmuse pakkumiseks TAIE

fookusvaldkondades viiakse ellu temaatilised teadus- ja arendustegevuse programmid akadeemilise,

era- ja avaliku sektori koosloome ning koostöö edendamiseks. Temaatilistes programmides

keskendutakse TAIE fookusvaldkondade teekaartide koostamise käigus välja selgitatud konkreetsetele

uurimissuundadele ja -teemadele, kus on nõudluse põhjal vajalik kasvatada uurimistööde mahtu,

algatada uusi uurimisteemasid, kasvatada teadus-ja arendustöötajate järelkasvu (sh ettevõtetele) ja

värvata tippteadlasi.

Toetatakse riigiasutuste TAI-alase võimekuse kasvatamist, et teadus-, arendus- ja

innovatsioonitegevuste tulemusi rakendataks avalikus sektoris senisest enam ja tõhusamalt ning

selleks oleks kujundatud soodne poliitikakeskkond. Eesmärk on suurendada riigi rolli teaduse

strateegilisel suunamisel, sh tõsta teadus- ja arendusasutuste võimekust viia läbi rakendusuuringuid

ühiskonna väljakutsete lahendamiseks ning tugevdada ministeeriumide ja erialaliitude teadus- ja

arendusalast kompetentsi ja võimekust. Meetme tegevused aitavad luua nõudlust TAI järele ning

soodustavad koostööd ja TAI-tegevuste koordineerimist avalikus sektoris, sh teadus- ja

arendusnõunike võrgustikutegevuste, interdistsiplinaarsete haldusalade üleste rakendusuuringute

jms kaudu.

Tabel 5. Programmi tegevuse kirjeldus

Teadus- ja arendusasutuste ja kõrgkoolide teadmussiirde võimekuse arendamise toetamine

Teadusasutuste ja kõrgkoolide teadmussiirde teenuste arendamine, sh:

 Käivitatakse toetusskeem TA-asutuste ning kõrgkoolide teadmussiirde ja ettevõtluskoostöö võimekuste

arendamiseks (ASTRA+). Toetatakse ettevõtliku kõrgkooli ja teadusasutuse arendamiseks vajalikke tegevusi, sh

pädevuse suurendamist teadmussiirdeprotsesside valdkonnas, tõhusa teadus- ja teadmussiirde juhtimissüsteemi ja -

teenuste väljatöötamist, teadmussiirde alaste pädevuste arendamist, sh teadmussiirdeüksuste personali koolitust,

stažeerimist, õppevisiite, võrgustike loomist jms. Muu hulgas toetatakse spin-off-ettevõtluse ja teadmuse

jätkusuutliku turupõhise kommertsialiseerimise mudeli arendamist ning intellektuaalomandi kaitse võimaluste ja

võimekuse parandamist, soodustatakse asutustevahelist koostööd teadmussiirde teenuste vahendamisel ja

pakkumisel (nt Adapter-tüüpi tegevustes, ühislaborite, testkeskkondade, demoalade jm arendamisel jms). Tegevuste

raames on kavandatud nii programmilisi ühistegevusi kui asutusekeskseid toetusi.

 Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamiseks jätkatakse 2023. a käivitatud Õiglase Ülemineku Fondi

meetme elluviimist teadusvõimekuse pakkumise arendamiseks ja teadus- ja arendustegevuse võrgustiku loomiseks

Ida-Virumaal. Muu hulgas hõlmavad tegevused teadus- ja arendustegevuse toetamist piirkonna ettevõtete ja

asutuste vajadustele vastavates uurimissuundades, tehnoloogiate tutvustust, ühislaborite arendamist,

välistippspetsialistide kaasamist, teavitus- ja populariseerimistegevusi valitud uurimissuundades, piirkonna

siirdeprotsesside seiret ja hindamist, kohalike kogukondade kaasamist TA-tegevustesse jms.

19

Teadus- ja arendustegevuse toetamine TAIE fookusvaldkondades

Ettevõtete ja ühiskonna vajadustest lähtuva teadus- ja arendustegevuse toetamine, sh:

 Viiakse ellu temaatilisi teadus- ja arendustegevuse programme TAIE fookusvaldkondade teekaartide alusel.

Tegevuse raames tugevdatakse temaatilist uurimistegevust nii alus- kui rakendusuuringute osas, toetatakse

välistippspetsialistide kaasamist, uute uurimissuundade väljaarendamist, teadlaste järelkasvu, koostöötegevusi,

uurimistulemuste turustamist ja kommunikeerimist ning muid vajalikke tegevusi vastavalt fookusvaldkondade

teekaartidele. Seejuures jätkatakse IKT programmi ja ressursside väärindamise programmi (ResTA) tegevusi, ning

lisanduvad programmid tervisetehnoloogiate ja -teenuste arendamiseks, nutikate ja kestlike energialahenduste

loomiseks ning teisese toorme ja jäätmete väärindamiseks.

 Tipptasemel teadmus- ja teadustaristu uute teenuste või toodete loomine avalikule ja era sektorile. Tegevuse

käigus arendatakse tippkeskuste ja riiklikult olulise teadustaristu tulemuste põhjal teenuseid või tooteid ettevõtetele

ja avalikule sektorile, jõustatakse teadustulemuste kasutusele võttu avaliku- ja erasektori poolt jne. Teadustaristuga

seotud tegevused hõlmavad tuge turu jaoks asjakohaste TA-teenuste arendamiseks era- ja avaliku sektori jaoks,

tuginedes olemasolevale teadustaristule, sh laborite sertifitseerimist, teenusepakettide arendamist jms.

Teadustöötajate sektoritevahelise liikuvuse ja teadmiste ringluse toetamine

 Toetatakse teadlaste jt akadeemiliste töötajate liikumist akadeemilise, avaliku ja erasektori vahel. Jätkatakse

teadlaste toetamist liikumisel teistesse sektoritesse ning ettevõtluskogemusega inimeste kaasamist õppe- ja

teadustegevustesse kõrgkoolides ja teadusasutustes. Toetatakse ülikoolide ja ülikooliväliste tööandjate koostöös

pakutava teadmussiirde doktorantuuri elluviimist.

Riigiasutuste teadus- ja arendusalase võimekuse suurendamine

Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise programmi (RITA+) kaudu rahastatakse Eesti riigi vajadustest

lähtuvate sotsiaal-majanduslike eesmärkidega interdistsiplinaarseid rakendusuuringuid, teadus- ja arendusnõunike

võrgustikuga seotud tegevusi, TAI poliitika seiret.

7. Programmi juhtimiskorraldus Teadmussiirde programm on kahe ministeeriumi ühisprogramm: programmi koostajad ja vastutajad

on Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM).

 MKM vastutab programmi meetme 1 elluviimise eest.

 HTM vastutab programmi meetme 2 elluviimise eest.

Programmi elluviimisse panustavad peale HTM-i ja MKM-i SA Eesti Teadusagentuur (ETAG), Haridus-

ja Noorteamet (Harno), Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA (EIS), SA Tallinna Teaduspark Tehnopol

(Tehnopol) ja AS Metrosert.

Programmi kinnitavad haridus- ja teadusminister ning majandus- ja infotehnoloogiaminister pärast

riigieelarve seaduse vastuvõtmist vastavalt pädevusjaotusele ning see avalikustatakse HTM-i ja MKM-

i kodulehtedel89.

Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra, st kooskõlas riigi eelarvestrateegia ning riigi

rahaliste võimalustega.

Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutavad HTM ja MKM

vastavalt ülal toodud jaotusele meetmete ja tegevuste lõikes. Programmi aluseks olevate strateegiliste

8 Haridus- ja Teadusministeeriumi koduleht, strateegilised alusdokumendid ja programmid: https://www.hm.ee/ministeerium-uudised-ja- kontakt/ministeerium/strateegilised-alusdokumendid-ja-programmid 9 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koduleht, tegevuspõhine riigieelarve: https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja- kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine-riigieelarve

20

dokumentide koostamisel on konsulteeritud partneritega nii teistest avaliku sektori

organisatsioonidest kui ka era- ja mittetulundussektorist ning programmi täitmisest antakse aru

tulemusvaldkonna iga-aastases tulemusaruandes. Tulemusaruanded on avalikustatud HTM-i ja MKM-

i kodulehtedel1011.

Programmi tegevuste elluviimiseks vajalikud olulisemad arendusülesanded lisatakse HTM-i ja MKM-i

(arendus)tööplaanidesse, mille raames nende täitmist ka seiratakse.

Teadmussiirde programm on panustanud ka varasemalt programmi kuulunud ja 2024. aasta

ümberkorralduste käigus digiühiskonna programmi liikunud riigi infosüsteemide ameti teenusesse

“Eesti küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teaduse arengu toetamine”, mille rahastus

on olnud projektipõhine. Projekti lõppedes on vajalik hinnata projekti jätkamise vajadust teadus- ja

arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamise osas ning vajadusel

sõlmida uued kokkulepped nii Euroopa Liiduga kui Justiitsministeeriumi ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi vahel.

10 Haridus- ja Teadusministeeriumi koduleht, strateegilised alusdokumendid ja programmid: https://www.hm.ee/ministeerium-uudised-ja- kontakt/ministeerium/strateegilised-alusdokumendid-ja-programmid 11 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koduleht, tegevuspõhine riigieelarve: https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja- kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine-riigieelarve

LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus (MKM valitsemisala)

Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus Teenuse vastutaja

Meede 1: Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine (MKM vastutusalas)

Programmi tegevus 1.1.: Ettevõtete arendustegevuse ja innovatsiooni toetamine Eesmärk: Luuakse vajalik toetav keskkond ettevõtetes innovatsiooni- ja arendustegevuse läbiviimiseks.

Ettevõtete TAI teadlikkuse ja arendustegevuse toetamise soodustamine

Koostöös partnerorganisatsioonidega on ettevõtetele loodud arendustegevust ja innovatsiooni toetav keskkond

Teenus hõlmab riiklikku terviklikku innovatsioonipoliitika kujundamist ja juhtimist, sh ettevõtete arendustegevuse ning innovatsiooniteadlikkuse ja - võimekuse tõstmisega seotud toetusmeetmete (nagu nt intellektuaalomandialased nõustamised, rakendusuuringute programm, tootearendustoetus, osakud, rakendusuuringute keskus jne), reaalajamajanduse jm poliitikasekkumiste väljatöötamist. Eesti seisukohtade kujundamine ja esindamine EL, OECD, NATO jt rahvusvahelistes organisatsioonides.

MKM

Ettevõtete TAI teadlikkuse ja arendustegevuse toetamine

Loodud on erinevad toetusmeetmed arendustegevuste toetamiseks.

Teenus hõlmab ettevõtete arendustegevuse (sh rakendusuuringute ja eksperimentaalse arenduse) ning innovatsiooniteadlikkuse ja -võimekuse tõstmisega seotud meetmete rakendamist EISi, AS Metroserdi, Teaduspargi Tehnopol ja Tartu Teaduspargi poolt

MKM

Ettevõtete rahvusvahelistes TAI võrgustikes osalemise soodustamine

Jätkatakse ettevõtete osalemise soodustamist rahvusvahelistes organisatsioonides (ESA ja CERN) ning parandatakse ettevõtete ligipääsu EL-ülestes partnerlustes ja võrgustikes

Teenus hõlmab endas rahvusvahelistes organisatsioonides ja partnerlustes osalemist, mille eesmärk on aidata ettevõtetel pääseda ligi rahvusvahelistele TAI-teenustele, sh rahastusele (ESA, CERN, Horizon, EUREKA, EIC jm rahvusvahelised võrgustikud). Eesti esindamine nimetatud organisatsioonides ja võrgustikes.

MKM

Ettevõtete rahvusvahelistes TAI võrgustikes osalemise toetamine

Jätkatakse ettevõtete osaluse toetamist rahvusvahelistes organisatsioonides (ESA ja CERN) ning parandatakse ettevõtete ligipääsu EL-ülestes partnerlustes ja võrgustikes

Teenus hõlmab rahvusvahelistes võrgustikes, partnerlustes ja organisatsioonides ettevõtete osalemise toetamist EISi kaudu.

MKM

22

Ettevõtete digi- ja rohepöörde soodustamine

Koostöös partnerorganisatsioonidega on loodud digi- ja rohepööret toetav keskkond

Teenus hõlmab endas ettevõtete rohe- ja digipööret soodustava keskkonna loomist

MKM

Ettevõtete digi- ja rohepöörde toetamine

Loodud on erinevad toetusmeetmed digi- ja rohepöörde toetamiseks

Teenus hõlmab endas ettevõtete rohe- ja digipööret soodustavate meetmete rakendamist

MKM

Innovaatiliste avaliku sektori teenuste soodustamine

Jätkatakse innovatsiooni edendavate riigihangete ettevalmistamise ja läbiviimise toetamist

Teenus hõlmab nõudluspõhise innovatsioonipoliitika kujundamist, sh avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmist, loomaks uusi turuvõimalusi innovaatilistele ettevõtetele ja nende uuenduslikele lahendustele

MKM

Innovatsiooni soodustava avaliku sektori teenuste arendamine

Jätkatakse suure ühiskondliku mõjuga interdistsiplinaarsete kitsaskohtade lahendamiseks tööriista pakkumisega (Accelerate Estonia).

Teenus hõlmab avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmiseks vajalike meetmete rakendamist ja teenuste osutamist EISi kaudu; Accelerate Estonia programmi rakendamist.

MKM

Programmi tegevus 1.2.: Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine Eesmärk: Toetada teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse ökosüsteemi arengut

TA-mahuka iduettevõtluse ökosüsteemi toetav ja investeerimiskeskkonda soodustav poliitika kujundus

Teadus- ja tehnoloogiamahukate iduettevõtete arenguks vajaliku keskkonna loomine, mis toetaks neid kõigis arengufaasides

Teenus hõlmab endas iduettevõtlusaslast terviklikku poliitikakujundust ning teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse keskkonna arendamist (Start-Up Estonia programm, süvatehnoloogia iduettevõtluse äriarenduse toetus, Smartcapi kaudu tehtavad fondiinvstseeringud; erinevad kiirendid)

MKM

TA-mahuka iduettevõtluse ökosüsteemi arendamine ja investeerimislahenduste rakendamine

Jätkub riigi osalusega fondide rahastamise (rohetehnoloogiate fond, teadus- ja tehnoloogiamahukate iduettevõtete fond jt) ehk pakutakse iduettevõtetele kaasrahastust.

Teenus hõlmab endas Start-Up Estonia programm, süvatehnoloogia iduettevõtluse äriarenduse toetuse rakendamist EISi kaudu

MKM

LISA 2. Teenuste rahastamiskava (MKM valitsemisala)

Teenuste eelarved on indikatiivsed ja on kajastatud täiendava informatsiooni andmiseks.

Teenuse nimetus 2025 2026 2027 2028

Meede 1: Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine (MKM vastutusalas)

Programmi tegevus 1: Ettevõtete arendustegevuse ja innovatsiooni toetamine Innovatsiooni soodustava avaliku sektori teenuste arendamine -881 565 -915 940 -1 114 241 -297 306 Innovaatiliste avaliku sektori teenuste soodustamine -339 567 -332 660 -299 420 -298 915 Ettevõtete digi- ja rohepöörde toetamine -138 992 -132 601 -118 760 -118 251 Ettevõtete rahvusvahelistes TAI võrgustikes osalemise toetamine -1 061 415 -1 326 301 -1 312 460 -1 311 951 Ettevõtete rahvusvahelistes TAI võrgustikes osalemise soodustamine -6 262 408 -6 253 782 -6 158 364 -6 157 872 Ettevõtete TAI teadlikkuse ja arendustegevuse toetamine -85 935 343 -113 036 092 -127 013 162 -110 284 913 Ettevõtete TAI teadlikkuse ja arendustegevuse toetamise soodustamine -2 756 269 -2 012 102 -1 937 057 -1 110 563

Programmi tegevus 2: Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine TA-mahuka iduettevõtluse ökosüsteemi arendamine ja investeerimislahenduste rakendamine -277 581 -311 656 -297 815 -297 306 TA-mahuka iduettevõtluse ökosüsteemi toetav ja investeerimiskeskkonda soodustav poliitika kujundus -392 598 -385 656 -322 318 -321 819

LISA 3. Programmi teenuste ülevaade ja rahastamiskava (HTM valitsemisala)

Teenuste eelarved on indikatiivsed ja on kajastatud täiendava informatsiooni andmiseks.

Programmi meede, tegevus ja tegevuse selgitus Asutus Asutuse TERE teenus 2025 2026 2027 2028

Meede 2. Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine (HTM vastutusalas)

Tegevus 2.1. Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine

Tegevusega luuakse eeldused uute teadmiste ja tehnoloogia liikumiseks akadeemilise sektori ettevõtluse ja avaliku sektori vahel ja toetatakse teadmussiirde protsesside toimumist. Toetatakse teadus- ja arendusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalset teadmussiirde võimekust ja koostöötegevusi teadusasutuste endi vahel ning ettevõtetega. Soodustatakse teadlaste jt akadeemiliste töötajate liikumist akadeemilise, avaliku ja erasektori vahel, mille tulemusena tekib tõhus teadmusringlus, senisest enam teadlasi liigub ettevõtete ja teadusasutuste vahel. Viiakse ellu temaatilisi teadus- ja arendustegevuse programme TAIE fookusvaldkondade teekaartide alusel.

Haridus- ja Teadusministeerium

Teadus- ja arendusasutuste ja kõrgkoolide teadmussiirde võimekuse arendamise toetamine

-24 066 107 -40 758 354 -41 458 354 -39 758 354

Haridus- ja Noorteamet

Teadus- ja haridusasutuste teadmussiirde toetamine

-8 697 610 -6 686 632 -5 101 178 -3 776 348