Edastuskiri

Töö n r . H-183-18 Männiku tee 96g k inn is tu deta i l p laneer ing

FUTUSET OÜ 2

S E L E T U S K I RI . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3

1. KOOSTAMISE ALUSED JA LÄHTEDOKUMENDID . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3

1.1 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3

1.2 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE LÄHTEDOKUMENDID . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3

2. PLANEERITUD MAA-ALA AUKOHA JA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDE KIRJELDUS .. . . . . . . 4

2.1 PLANEERITUD MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS JA ÜLDANDMED .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4

2.2 PLANEERITUD MAA-ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDE KIRJELDUS .. . . . . . . . . . . . . . . . 4

3. PLANEERINGUS KAVANDATU .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4

3.1 PLANEERINGUS KAVANDATU KIRJELDUS.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4

3.2 PLANEERITAVA MAA-ALA KRUNDIJAOTUS.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5

3.3 HOONESTUSALADE JA HOONETE PAIKNEMISE NING SUURUSE KAVANDAMISE PÕHIMÕTTED .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6

3.4 EHITUSÕIGUS .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7

3.5 HOONETE KASUTUSOTSTARBED NING HOONETE JA MAAÜKSUSTE KOORMUSNÄITAJAD .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8

3.6 VERTIKAALPLANEERIMISE PÕHIMÕTTED .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8

3.7 KESKKONNAKAITSEALASED ETTEPANEKUD .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9

3.8 JÄÄTMEKÄITLUSE PÕHIMÕTTED .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11

3.9 HALJASTUSE RAJAMISE JA HEAKORRA TAGAMISE PÕHIMÕTTED .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11

3.10 TÄNAVATE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 15

3.11 LI IKLUS- JA PARKIMISKORRALDUSE PÕHIMÕTTED .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 16

3.12 TEHNOVÕRKUDE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 17

3.13 TULEOHUTUS .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22

3.14 INSOLATSIOONITINGIMUSTE MUUTMINE .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 23

3.15 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 23

3.16 KEHTIVAD JA PLANEERITUD KITSENDUSED .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 23

3.17 AVALIKU RUUMI PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 24

3.18 KAVANDATU VASTAVUS PLANEERITAVA MAA-ALA RUUMIL ISE ARENGU EESMÄRKIDELE .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 24

3.19 KAVANDATU MÕJU LÄHIPI IRKONNA LINNAKESKKONNALE JA SELLE ARENGUVÕIMALUSTELE NING VASTAVUS AVALIKELE HUVIDELE JA VÄÄRTUSTELE .. . . . . . . . 25

4. EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISE JA EHITAMISE NÕUDED .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 26

4.1 HOONETE OLULISEMAD ARHITEKTUURINÕUDED .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 26

4.2 RAJATISTE EHITUS- JA KUJUNDUSNÕUDED .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 27

4.3 OLEMASOLEVATE HOONETE LAMMUTAMISE NÕUDED .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 27

4.4 MUUD NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . 27

4.5 KESKKONNAKAITSEALASED NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 28

4.6 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS TEHNOVÕRKUDE OSAS 29

4.7 TÄIENDAVATE UURINGUTE VAJADUS .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 30

4.8 TÄIENDAVATE KOOSKÕLASTUSTE HANKIMISE JA KOOSTÖÖ VAJADUS .. . . . . . . . . . . . . . . . 30

5. PLANEERINGUS KAVANDATU VASTAVUS PLANEERINGU KOOSTAMISE LÄHTE- DOKUMENTIDELE JA SEISUKOHTADELE .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 31

5.1 VASTAVUS ALGATAMISOTSUSES MÄÄRATUD LÄHTESEISUKOHTADELE.. . . . . . . . . . . . . . 31

5.2 VASTAVUS ÜLDPLANEERINGUTELE .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 32

5.3 PLANEERINGULAHENDUSE KAALUTLUSED JA PÕHJENDUSED-KEHTIVA DETAILPLANEERINGU MUUTMISE PÕHJENDUSED .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 33

5.4 MUUDATUSED VÕRRELDES ESKIISLAHENDUSEGA .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 33

5.5 ESKIISLAHENDUSE STAADIUMIS TEHTUD ETTEPANEKUTE ARVESTAMINE NING MUUDATUSED VÕRRELDES ESKIISLAHENDUSEGA.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 34

5.6 PÄRAST PLANEERINGULAHENDUSE AVALIKUSTAMIST TEHTUD MUUDATUSED .. . . . . 35

J O O N I S E D . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 36

ASUKOHA SKEEM .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 37

PÕHIJOONIS 1 :500 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 38

TEHNOVÕRKUDE KOONDPLAAN 1 :500 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 39

TTV skeem 1:500 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 40

I

Töö n r . H-183-18 Männiku tee 96g k inn is tu deta i l p laneer ing

FUTUSET OÜ 3

S E L E T U S K I RI

1. KOOSTAMISE ALUSED JA LÄHTEDOKUMENDID

1.1 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED

 Planeer imisseadus;  Ri igihalduse ministr i 17.oktoobri 2019 määrus nr 50 „Planeeringu

vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded”;  Tall inna Linnavalitsuse 3.novembri 2021 määrus nr 36 „Tal l inna l inna

töökorraldus planeerimist ingimuste ja planeer imise valdkonnas”;  Männiku tee 96g kinnistu detailplaneeringu algatamisettepanek;  Tall ina Linnavol ikogu Otsus 21.veebruar 2019 nr 36 „Männiku tee 96g kinnistu

detai lplaneer ingu koostamise algatamine ning keskkonnamõju strateegil ise hindamise algatamata jätmine Nõmme l innaosas”

1.2 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE LÄHTEDOKUMENDID

 Nõmme l innaosa üldplaneer ing, (kehtestatud Tal l inna Linnavol ikogu 23.septembri 2021 otsus nr 106);

 „Kinnistule Männiku tee 96g äri- ja elamuhoonete arendamise planeer inguga kaasneda võivate keskkonnamõjude ekspert i is” KESKKONNAAGENTUUR VIRIDIS OÜ töö nr 3-75/2020;

 „Männiku tee 96g kinnistu haljastuse inventuuriaruanne” LinnArt OÜ töö nr 102020-48;

 „Männiku tee 96g kinnitu detai lplaneer ingu mürahinnang” Lemma OÜ töö oktoober 2024

 Jalaka tn, Pihlaka tn ja Männiku tee vahelise maa-ala detai lplaneer ing. Osal iselt kehtetuks tunnistatud Pihlaka tn 1b kinnistu osas.

 Siseministr i 30. märts 2017 määrus nr 17 „Ehit isele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“

 Sotsiaalministr i 4. märtsi 2002. a määrus nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid"

 “Tall inna l inna kaevetööde eeskir i” (Tal l inna Linnavolikogu 02.09.2004 määrus nr.32)

 „Tall inna kaugküttepi ir id, kaugküttevõrguga l i i tumise ja sellest eraldumise t ingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõided ja võrguettevõtja arenduskohustus” (Linnavol ikogu 18. mai 2017 määrust nr 9)

 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord”(Tall inna Linnavol ikogu 11. veebruar 2021 määrus nr 2)

 EVS 843:2016  Tall inna Linnavol ikogu 13. juuni 2013 määrus nr 40 „Tal l inna Haljastu

tegevuskava aastateks 2013-2025“  Tall inna Linnavol ikogu 16. juuni 2011 otsus nr 107 kinnitatud „Tal l inna

keskkonnastrateegia aastani 2030“  Tall inna Linnavol ikogu 19. juuni 2012 määrusega nr 18 kinnitatud „Tall inna

sademevee strateegia aastani 2030  Tall inna Linnavolikogu 9. märtsi 2023 määrusega nr 3 kehtestatud “Tall inna

Jäätmehoolduseeskir i”  Tall inna Linnavol ikogu 17.09.2020 otsusega nr.84 “Tall inna parkimiskohtade

arvu normid”  Tall inna rattastrateegia 2018-2028

Töö n r . H-183-18 Männiku tee 96g k inn is tu deta i l p laneer ing

FUTUSET OÜ 4

 Eesti Standardid  Tehnovõrkude valdajate tehnil ised t ingimused

2. PLANEERITUD MAA-ALA AUKOHA JA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDE KIRJELDUS

2.1 PLANEERITUD MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS JA ÜLDANDMED

Detailplaneeringu ala paikneb Nõmme linnaosas Männiku asumis. Planeeritud ala l asub Ärimaa sihtotstarbega Männiku tee 96g kinnistu (katastr itunnus 78404:405:0065, suurus 6908m²) ja väike osa Jalaka tn ja Pihlaka tn r istumiskohast. Kinnistul paiknevad eraomanduses olevad ühe- ja kahekorruselised är ihooned. Planeer itava ala piir inaabr id on Männiku tee T6, Männiku tee 96, Männiku tee 96a ja 96b, Männiku tee 98b, Kauge tn 10, Jalaka tn 5, Jalaka tänav, Pihlaka tänav, Pihlaka tn 1a ja Pihlaka tn 1b. Planeer itud ala suurus on 0,74ha.

2.2 PLANEERITUD MAA-ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDE KIRJELDUS

Planeer itud maa-ala ruumilise arengu eesmärgid on:

 Kahe planeer itava Jalaka tänava äärse hoone parameetr id peavad lähtuma kõrvalkrundi l Jalaka tn 5 oleva korterelamu mahust.

 Planeer ing näeb ette kahele Jalaka tänava poolsele hoonele kohustusliku ehitusjoone, mis lähtub olemasolevate elamute Jalaka tn 5, 7 ja 9 ehitusjoonest.

 Planeer ing näeb nõukogude ajal ehitatud väheväärtusl ike hoonete lammutamise. Jalaka tänava poolses tänavaruumis kaob massivne krundipi ir i l asuv kahekorruseline hoone.

 Planeer itud alal suureneb haljastuse osakaal ja l ikvideeri takse massiivne asfaltpind.

 Planeer itud alal luuakse kval iteetne l innaruum. Planeeringuga laiendatakse Jalaka tänavat ja rajatakse kõnnitee.

 Tagatakse jalakäijate l i ikumine läbi planeeritava ala Jalaka tänavalt Männiku teele. Põhjapoolsete hoonete esimese korruse är ipinnad on tänavatasapinnalt juurdepääsetavad.

 Autode parkimine ca 2/3 osas lahendatakse maa-alusel parkimiskorrusel ja ca 1/3 osas maapealsetes parklates. Jalgrattaparklad kavandatakse hoonete sissepääsude lähedusse ning hoonete mahtu vastavalt projekt i le.

 Määrata arhitektuurinõuded pi irkonda sobivate hoonete kavandamiseks: väl isvi imist lusmaterjal i le, katusekaldele, hoone korruselisusele ja tagasiastete nõuetele.

3. PLANEERINGUS KAVANDATU

3.1 PLANEERINGUS KAVANDATU KIRJELDUS Planeer itud maa-ala ruumilise arengu eesmärkide täitmine:

 Vastavalt detai lplaneeringu aval iku arutelu käigus tehtud et tepanekutelele ja protokol l is f ikseeritule on planeeringus ette nähtud, et kolmanda korruse tagasiaste ei tooks kaasa terrasse, mis vähendavad teisel pool Jalaka tänavat asuvate üksikelamute aedade privaatsust. Kolmas korrus katusekorrusena

Töö n r . H-183-18 Männiku tee 96g k inn is tu deta i l p laneer ing

FUTUSET OÜ 5

tagab teisel pool Jalaka tänavat asuvate üksikelamute aedade privaatsuse ja Jalaka tänava pool kahekorruselise hooneseina.

 Vastavat detai lplaneeringu algatamise otsuse (Tal l inna Linnavolikogu otsus 21.02.2019 nr 36) p.1 kohaselt on planeeringuga määratud heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõttel ine lahendus.

 Planeer ingu koostamisel on arvestatud enne algatamist Tal l inna ruumiloome osakonna arvamusega: Kahe planeer itava Jalaka tänava äärse hoone parameetr id lähtuvad kõrvalkrundi l Jalaka tn 5 oleva korterelamu mahust ja kaugusest Jalaka tänavast. Planeer inguga on määratud uute hoonete Jalaka tänava poolne ehitusjoon, mis lähtub olemasolevatest elamutest Jalaka tn 5, 7 ja 9

 Planeer inguga on hoonetele antud piirkonda sobivad arhitektuurinõuded.  Vastavat detailplaneeringu algatamise otsuse (Tal l inna Linnavolikogu otsus

21.02.2019 nr 36) p.4.2 kohaselt on hoonete suurimaks kõrguseks planeeritud 13m.

 Vastavat detailplaneeringu algatamise otsuse (Tal l inna Linnavolikogu otsus 21.02.2019 nr 36) p.4.3 kohaselt on planeeritud hoonete alumistele korrustele kavandatud är iruumid.

 Vastavat detailplaneeringu algatamise otsuse (Tal l inna Linnavolikogu otsus 21.02.2019 nr 36) p.4.4 kohaselt on planeeringuga laiendatud Jalaka tänavat ja rajatud kõnnitee mis tagab parema tänavaruumi.

 Vastavat detailplaneeringu algatamise otsuse (Tal l inna Linnavolikogu otsus 21.02.2019 nr 36) p.4.5 kohaselt on parkimine lahendatud EVS 843:2016 alusel. Autode parkimiskohtade määramisel on lähtutud Tallinna Linnavolikogu 17.09.2020 otsusest nr.84 “Tallinna parkimiskohtade arvu normid” ja rattaparklate määramisel „Tall inna rattastrateegia 2018-2027 “

 Vastavat detailplaneeringu algatamise otsuse (Tal l inna Linnavolikogu otsus 21.02.2019 nr 36) p.4.6 kohaselt on Äri- ja Elamukrundile K-1 kaks planeer itud kompaktset, tervik l ikku, i lmakaarte ja naaberaladega arvestavat rekreatsiooniala. Üks privaatsem hoonete vahele ja teine aval ikum krundi K-1 põhjapoolsele alale ning Jalaka tänava ja Pihlaka tänava nurka. Planeer itaval k innistul on ette nähtud haljastuse osakaal vähemalt 30% ja kõrghaljastus on kavandatud vähemalt 5m kaugusele hoonete välisseintest. Haljastuse osakaal tagatakse uute puude ja põõsate istutamisega ning murupinna rajamisega. Planeer itud ehitustegevusega l ikvideeritakse massi ivne asfaltpind Männiku tee 96g kinnistul.

 Planeer inguga on on kavandatud jalakäijate tee jalakäijatele l i ikumise võimaldamiseks läbi planeer itud krundi K-1 Jalaka tänavalt Männiku teele.

 Planeer inguga on ette nähtud olemasolevate väheväärtusl ike hoonete lammutamine, sh. Männiku tee 96g ja Jalaka tänava kinnistute piir i l o leva hoone lammutamine, mil le tulemusena langeb Jalaka tänava vastaspoole üksikelamute kruntidele rohkem päikesevalgust.

3.2 PLANEERITAVA MAA-ALA KRUNDIJAOTUS Planeer itav kinnistu Männiku tee 96g (katastr itunnus 78404:405:0065), pindalaga 6908m²; katastr isihtotstarbega Ärimaa jagatakse kaheks krundiks.

1. Moodustatav krunt K-1, pindalaga 6547m² ning katastr isihtotstarbega Är imaa (Ä) 10-20% ja Elamumaa (EK) 90-80%

2. Moodustatav krunt K-2, pindalaga 361m² ja katastr isihtotstarbega Transpordimaa (L) 100% Krunt K-1 moodustatakse nelja är iruumidega korterelamu ehitamiseks. Krunt K-2 moodustatakse Jalaka tn laienduseks jalakäijate tee rajamiseks.

Töö n r . H-183-18 Männiku tee 96g k inn is tu deta i l p laneer ing

FUTUSET OÜ 6

3.3 HOONESTUSALADE JA HOONETE PAIKNEMISE NING SUURUSE KAVANDAMISE PÕHIMÕTTED

Nõmme Linnaosa üldplaneering (kehtestatud Tal l inna Linnavolikogu 23.septembri 2021 otsus nr 106) kohaselt asub planeeringuala Männiku keskuses segahoonestusalal. Nõmme Linnaosa üldplaneeringu maakasutust ingimused lubavad Männiku keskuse segahoonestusalal kavandada elamuid, ameti- ja vali tsusasutusi, kaubandus- ja teenindusasutusi, är i- ja büroohooneid, keskkonda mittehäir ivat väiketootmist , kultuuri- ja spordiasutusi jm. l innal ikku keskkonda teenindavaid funktsioone. Korrusel isus, kõrgus - hoonete suurim lubatud kõrgus on 13m, suurim korruste arv 3. Abihoonete suurim lubatud kõrgus katuseharjal on 5m, räästal või parapet i l 4m. Abihooned on ühekorruselised. Hoonete sobiv kõrgus täpsustatakse projekt iga Katusekorrus on kas kaldkatusealune või lamekatuse korral hoone väl isper imeetr ist üldjuhul selgelt tagasi astuv viimane korrus, mis on põhikorrusest oluliselt väiksema pindalaga (ca 1/3 alumisest korrusest) ning põhikorrusest arhitektuurselt selgelt er istuv. Kõrge kaldkatuse korral võib ol la mitu katusekorrust. Krundi K-1 suur im lubatud täisehitusprotsent –30%. Nõmme Linnaosa üldplaneer ingu aluselt arvutatakse täisehituse % maapealse hoonestusala järgi (vt. Lisad l isa 2.13) Haljastatud pinna osakaal är ipindadega korterelamu krundi l on tagatud vähemalt 30% ulatuses. Suur im lubatud korterite arv – Korterelamukruntide koormusindeks ja korterite arv ei ole Männiku keskuse segahoonestusalal määratud. Suur im korterite arv kahel äripindadega kortermajal on 12 ja kahel äripindadega kortermajal 6. Haljastus, heakord, tänavaäärsed pi irded – Säi l i tatud on kinnistul paiknevad 2. väärtusklassi ja ka 3. väärtusklassi puud. Krundi l K-1 on Jalaka tänava poolsele pi ir i le kavandatud madalakasvulistest põõsastest heki puhul soovitav vält ida igihaljaid l i ike, elupuid ei ole lubatud . Eel istada tuleb vabakujul is i hekke või grupit i põõsasistutusi. Heki suurim lubatud kõrgus on 1,0m. Kõrghaljastuse säi l i tamisel või taastamisel tuleb pi irkonnas eel istada tradits ioonil is i puit taimi. Pi irdeaia kujundus ja kõrgus peab lähtuma naaberkinnistute piirdeaia kõrgusest ja kujundusest ehk pi irkonnale iseloomulikust pi irdeaedade lahendusest, lubatud suurim kõrgus on 1,5m. Piirdeaed on üldjuhul hõre läbipaistev puit l ippaed või hekiga kombineer itud võrkaed, kruntidevahel ine aed võib ol la ka võrkaed. Krundisiseseid pi irdeaedu ei ole lubatud rajada. Linnaehitusl ikud l isasuunised Männiku keskuses – Jalaka tänava äärsete hoonete Jalaka tänava poolsesse fassaadi tänavalt avanevaid kaubandus- ja teeninduspindu ei ole soovitav paigutada. Tänavalt avanevaid kaubandus- ja teeninduspindu on soovitav paigutada hoonetesse 1 ja 4 sissepääsudega hoonete põhjapoolsesest fassaadist. Keskkonda mittehäir iv väiketootmine on lubatud, tanklad ja autopesulad ei ole lubatud . Keskkonna- ja terv isekai tsenõuded – Sademevesi—on väld i tud maapinna tõs tmist ja naaberk innistute le valguva sademevee hulga suurendamist . Eel is tatud on sademevee immutamine p innasesse. Välisõhk – küt tekol le te (sh. kaminate) kavandamisel väl t ida ohtu, et neist tõusev sui ts satub naaberelamute e luruumidesse. Radoon –2014 aasta l va lminud Tal l inna radoonir isk i kaardiga kohaselt asub Männiku tee 96g k innistu madala radoonir isk iga a la l Rn - r isk i väärtus 30-50kBq/m³. Insolatsioon – uute hoonete kavandamisel o lemasolevate e lamute naabrusesse on tagatud o lemasolevates e lamutes strandardi le vastavate valgust ingimuste säi l im ine. Männiku tee 96g detai lplaneer ingu algatamise otsus (Tall inna Linnavol ikogu otsus 21. 02.2019 nr.36) andis t ingimused korterite arvule ning hoonete kõrgusele ja korruste arvule. Nõmme Linnaosa üldplaneeringus antud t ingimustest lähtuvalt on planeer ingus kavandatud:

- Planeer itava ala kõrval oleva hoonestuse mahu ning kõrguse analüüsist tulenevalt on planeeritud Männiku tee poolsele kahele hoonele 3 korrust ning Jalaka tänava äärsele kahele hoonele 3 korrust, mil lest kolmas korrus

Töö n r . H-183-18 Männiku tee 96g k inn is tu deta i l p laneer ing

FUTUSET OÜ 7

lahendatakse katusekorrusena või tagasiastuvana, kus kolmas korrus on põhikorrusest olul iselt väiksema pindalaga (ca 1/3 alumise korruse pindalast) Kõikide elamute suur im lubatud katusehar ja kõrgus on 13m. - Äri- ja elamukrundi hoonestusalade planeer imisel tuli arvestada Jalaka tn äärsete korterelamute kaugusega Jalaka tänavast, k innistul paiknevate tehnovõrkudega ja oluliste puudega. Hoonestusalade arvu ja suuruse määras ära detai lplaneer ingu algatamise otsuses määratud elamute ja korterite arv ja sel lest tulenevad hoonete gabar iidid. - Maapealsete hoonestusalade arv on põhihoonetel 2 ja nende paiknemine tuleneb tuleohutusnõuete kohase kaugusega naaberhoonetest ja ka omavahel isest kaugusest krundil, et tagada pi isavalt pr ivaatset ruumi hoonete vahel. Hooned on planeer itud Jalaka tänava äärde (kaks 6-korteriga elamut) ja krundi sisemusse, Männiku tee poole (kaks 12- korteriga elamut). - Planeer itud äripinnad on soovitav paigutada kahte krundi K-1 põhjapoolsemasse hoonesse (hooned 1 ja 4) s issepääsuga põhja poolt kus asuvad ka äripindade külastajate parklad. Jalaka tänava poole ei ole soovitav tänavalt avanevaid äripindu (kauplus, teenindus) rajada. - Jalaka tänava poolsete hoonestusalade kauguse Jalaka tänavast määras naaberelamute Jalaka tn 5, 7 ja 9 kaugus tänavast, et olevad ja planeeritud hooned oleksid samal ehitusjoonel - Maa-alune hoonestusala ühendab omavahel kaks maapealset hoonestusala ning l isaks veel osa nende vahele jäävat õuealast ja sinna on planeer itud maa-alune parkimiskorrus sisse ja väljasõiduga krundi Männiku tee poolselt osalt . - Arvestades planeeritud hoonestusalade paiknemist on krundi le sissepääsud kavandatud Männiku teelt ning Jalaka tänavalt ni i autodele kui ka jalakäijatele. -Hoonestusalade määramisel on lähtutud krundi haljastuse osakaalu tagamise nõudest ja see peab olema vähemalt 30% krundi pinnast ja sel le hulka ei arvestata katusehaljastust ning maapinnaga ühendamata hal jastust. Hoonete vahele kavandatud haljasala maapinnaga ühendatud haljastuse % on 19,1%.

Kavandatud uued hooned arvestavad oma mahult ja arhitektuurselt lahenduselt olemasolevat väljakujunenud keskkonda. Kehtestatud Nõmme l innaosa üldplaneeringu kohaselt ei asu Männiku tee 96g detai lplaneer ingu ala kavandataval mil jööalal ega ka mil jööala mõjutsoonis.

3.4 EHITUSÕIGUS

Detailplaneeringus on ette nähtud ehitusõigus kahe kolmekorrusel ise är iruumidega 12 korteriga elamu ja kahe kolmekorrusel ise äriruumidega 6 korteriga elamu, mil le kolmas korrus lahendada katusekorrusena või tagasiastuvana, ehitamiseks. Lisaks elamute maapealsetele korrustele on antud ehitusõigus ühe maa-aluse korruse ehitamiseks ning kahe ühekorrusel ise rajat ise (prügimaja, rataste hoiukoht, leht la, jne. ) ehitamiseks. Krunt K-1 ---- Ehitusõigus- Krundi kasutamise sihtotstarve– Ä- ärimaa-10-20% ja Elamumaa 80-90% äripindadega korruselamu; hoonete suur im lubatud arv krundil – 6 (4 põhihoonet + 2 abihoonet) ; hoonete suurim lubatud ehit isealune pindala 1600m² (maapealne) ja 3200m² (maa-alune); hoonete suurim lubatud kõrgus– põhihoonel harja kõrgus 13,0m ümbritsevast maapinnast (ABS 53,0–54,0) ja rajat ise harja kõrgus 5m. Muud näitajad - krundi pind 6547m²; krundi maapealne täisehituse % 25%; max. maapealne brutopind 4400m² (maapealne) ja 2920m² (maa-alune); haljastuslik%- 30%; parkimiskohtade arv krundil 76 sellest 51 maa-aluse parklas ja 25 maapealsetes parklates. Lubatud on ehitada prügimajad, leht lad jne. ka väljaspoole põhihoonete hoonestusala, lahendus täpsustatakse ehitusprojekt is. Kavandatud korterite arv on 36.

Töö n r . H-183-18 Männiku tee 96g k inn is tu deta i l p laneer ing

FUTUSET OÜ 8

Näitajad põhihoonete kaupa: 1. Jalaka tn ääres põhjapoolne hoone 1

3 korrust, mil le kolmas korrus lahendada katusekorrusena või tagasiastuvana (ca 1/3 alumise korruse pindalast) hoonete suur im lubatud kõrgus 13m (ABS 53,5) maapealne suletud brutopind ca 920m², 6 korterit

2. Jalaka tn ääres lõunapoolne hoone 2 3 korrust, mil le kolmas korrus lahendada katusekorrusena või tagasiastuvana (ca 1/3 alumise korruse pindalast) hoonete suur im lubatud kõrgus 13m (ABS 53,0) maapealne suletud brutopind ca 880m², 6 korterit

3. Männiku tee pool lõunapoolne hoone 3 3 korrust hoonete suur im lubatud kõrgus 13m (ABS 53,5) maapealne suletud brutopind ca1260m², 12 korterit

4. Männiku tee pool põhjapoolne hoone 4 3 korrust hoonete suur im lubatud kõrgus 13m (ABS 54,0) maapealne suletud brutopind ca1300m², 12 korterit

Hoonete projekt is täpsustatakse vajadusel maapinna lõpl ikke kõrgusmärke ja sel lest tulenevalt täpsustuvad si is ka hoonete kõrguste ABS väärtused (13m maapinnast) .

Maapealse suletud brutopinnad näitajad põhihoonetel on l ig ikaudsed ja neid võib muuta. Arvestada tuleb, et kogu krundi suurim suletud brutopind on lubatud 4400 m² (põhihooned ja abihooned). Soovitav on paigutada tänavalt avanevad äriruumid põhjapoolsetesse hoonetesse (1 ja 4), kuna sealse sisetee ääres on kavandatud külalisparklad ning on ka lähemal s isse- ja väljasõidud krundi lt .

Krunt K-2 ---- Ehitusõigus- Krundi kasutamise sihtotstarve – T - transpordimaa 100% - tänava maa; ehit ised puuduvad ; Muud näitajad - krundi pind 361m²; l i idetakse Remmelga tänava (78404:405:0126) krundiga.

3.5 HOONETE KASUTUSOTSTARBED NING HOONETE JA MAAÜKSUSTE KOORMUSNÄITAJAD

Hoonete kasutusotstarve – är ipindadega kolme või enama korteriga elamu (vastavalt Majandus- ja tar is tuminis tr i 2. juuni 2015. a määrus nr 51 (hetkel keht iv redakts ioon 01.03.2021) „Ehit ise kasutamise otstarvete loetelu” kood-id 12200 (büroohooned), 12300 (kaubandushooned), 11220 (kolme või enama korteriga elamu). Kavandatud hoonestust ihedus - 0,68 hoonestataval krundil K-1.

3.6 VERTIKAALPLANEERIMISE PÕHIMÕTTED Planeer itava ala (Männiku tee 96g) kohta on koostatud Maa-ala plaan tehnovõrkude ja kinnistupiir idega, TOP geodeesia töö nr. GD-21-480. Mõõdistamine tugineb koordinaatidega L-EST97 süsteemis ja kõrgusega EH2000 süsteemis OÜ Hades Invest poolt opereer i taval GNSS püsijaamade võrgul. Detailplaneeringuga haaratud kinnistu on suhtel iselt tasane kerge lõunasuunalise langusega. Planeer inguala absoluutkõrgused jäävad lõuna pool 39.7m ja põhja pool 41.3 vahele. Männiku tee, Jalaka tänav ja planeeritav kinnistu on kõrgusl ikult sarnased. Olemasolevad ja võimalikud planeer itavad kõrgusmärgid hoonestusaladel (ABS):

Töö n r . H-183-18 Männiku tee 96g k inn is tu deta i l p laneer ing

FUTUSET OÜ 9

Hoone 1 - olev maapinna kõrgus 40,2 ja planeer itav kõrgus 40,5 Hoone 2 - olev maapinna kõrgus 39,6 ja planeer itav kõrgus 40,0 Hoone 3 - olev maapinna kõrgus 39,8 ja planeer itav kõrgus 40,5 Hoone 4 - olev maapinna kõrgus 40,5 ja planeer itav kõrgus 41,0 Planeer itavad maapinna kõrgused täpsustatakse hoonete projekteerimisel Krundi K-2 olemasolevat maapinda kõrguslikult ei muudeta enne kui hakatakse rekonstrueerima Jalaka tänavat, mi l le vert ikaalplaneerimine tehakse tänava projekt iga. Krundi K-1 põhjaosas kasvavat kõrghaljastust arvestades ei ole planeer itud maapinna kõrguslikke parameetreid muuta. Krundi K-1 teedelt ja katustelt lähtuvad sademeveed juhitakse Männiku tee T6 kinnistul paiknevasse sademevee ühiskanal isatsiooni, vajadusel nähakse ette meetmed vähendamaks kruntidelt ühiskanalisatsiooni juhitava sademevee hulka (katuselt tulev vihmavesi kogutakse ja kasutatakse krundi haljastuse kastmisel või immutatakse krundi l) . Sademevee ärajuhit imine parklatest näidatakse hoone projekt i staadiumis. Vält ida tuleb sademevete kaldumist naaberkinnistutele. Lahendus täpsustatakse järgmises projekt i staadiumis. Krunt K-2 l i idetakse Jalaka tänavaga ja sademevete võimalikuks eelvooluks on Kauge tn d1000 sademeveekanal isatsioon. Jalaka tn olev sõidutee ja planeer itud kõnnitee on kaldega Kauge tänava suunas ning sademevesi suunatakse eelvooluni vert ikaalplaneer imisega ( lahendatakse järgmises projekt i staadiumis)

3.7 KESKKONNAKAITSEALASED ETTEPANEKUD -Nõmme linnaosas Männiku tee ja Jalaka tänava vahel asuval planeer ingualal ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teis i maastikul iselt ja ökoloogil iselt väärtusl ikke või tundl ikke alasid ning loodusl ikke iseärasusi, mida planeer inguga kavandatav tegevus võib mõjutada. -Detailplaneeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi, mil lega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumine, sh vee, pinnase, õhu saastatuse, olulise jäätmetekke ja müratasemete suurenemine. -Detailplaneeringu elluviimisel (är ipindadega korterelamute ehitamisel) ei kaasne eeldatavasti olul is i keskkonnaprobleeme. -Detailplaneeringu el luvi imisega ei avaldata olul ist mõju kõrghaljastusele, sest hoonestusala on val itud väärtuslikust kõrghaljastusest vabale alale ning tagatakse säi l ivate puude kasvutingimused ja nõutav haljastuse osakaal kruntidel. -Lähtudes planeer inguala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta är ipindadega korterelamute rajamine ning ekspluateerimine antud asukohas olulist keskkonnamõju Jalaka tänava vastasküljel olevatele üksikelamutele ja planeer itava ala kõrval olevatele korterelamutele. -Detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kahjustata kultuur ipärandit , in imese tervist, heaolu ega vara. Planeeringu el luviimine mõjutab vähesel määral pi irkonna l i ik luskoormust. Suurenev sõiduautode arv võib kaasa tuua mürataseme ja õhusaaste vähest suurenemist. Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada, et ala jääb t iheda l i ik lusega Männiku tee lähedusse ning tuleb tagada mürataseme vastavus normidele. -Detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne olul isel määral soojuse, k i irguse ega lõhna teket, vähest valgusreostust tekib valgustusest, vibratsiooni võib esineda hoone ehitamisel. Samuti on tavapärasest suuremas koguses jäätmeteke seotud peamiselt ehitustöödega, mil le käigus jäätmed käideldakse vastavalt nõuetele. -Detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ning hetkel teadaolevalt varasem pinnasereostus puudub. Kui lammutus- või ehitustegevuse käigus peaks i lmnema mõni varasem pinnasereostuskol le ning sellest tulenev oht põhjaveele, si is tuleb lammutus- või ehitustegevus koheselt peatada ning pinnasereostuskolle l ikvideer ida jäätmeseadusega sätestatud korras. - Planeeritava ala kohta on koostatud Keskonnaagentuur VIRIDIS OÜ poolt töö nr. 3- 75/2020 “Kinnistule Männiku tee 96g äri- ja elamuhoonete arendamise planeer inguga kaasneda võivate keskkonnamõjude ekspert i is” (vt. Lisa 5.4)

Töö n r . H-183-18 Männiku tee 96g k inn is tu deta i l p laneer ing

FUTUSET OÜ 10

-Planeer itava ala kohta on koostatud Lemma OÜ poolt oktoobris 2024 töö „Männiku tee 96g kinnitu detai lplaneer ingu mürahinnang” (vt. Lisa 5.2) Männiku tee (Tallinn-Saku kõrvalmaantee 11340) l i iklusest tulenevad häiringud ja leevendavad meetmed Müraall ikana käsit letakse Lemma OÜ poolt koostatud mürahinnangus planeeringualast ida suunas paiknevat Tal l inna-Saku kõrvalmaanteed nr 11340. Muud olul ised müraal l ikad nagu raudtee, tööstus või tehnoseadmed pi irkonnas puuduvad. Olemasoleva li ik lusmüra modelleerimise tulemusest selgus, et planeeringuga kavandatava hoone teepoolsel hoone fassaadil võib päevaajal teel i ik luse müratase (esimesel korrusel, 2 m kõrgusel maapinnast) ulatuda kuni 38,5 dB ja öösel kuni 28,7 dB. Hoone sisehoovipoolsel küljel, mis ei piirne teega, jäävad müratasemed väiksemaks, sest hooned ise toimivad müratõkkena – müratase päeval (esimesel korrusel, 2 m kõrgusel maapinnast) kuni 32,5 dB ja öösel (esimesel korrusel, 2 m kõrgusel maapinnast) kuni 22,7 dB. Rajatava mänguväljaku juures ulatub müratase päeval (1 m kõrgusel maapinnast) kuni 33,1 dB ja öösel (1 m kõrgusel maapinnast) kuni 23,4 dB. Perspekt iivse l i ik lusmüra modelleerimise tulemusest selgus, et planeeringuga kavandatava hoone teepoolsel hoone fassaadil võib päevaajal teel i ik luse müratase (esimesel korrusel, 2 m kõrgusel maapinnast) ulatuda kuni 38,6 dB ja öösel kuni 28,9 dB. Hoone sisehoovipoolsel küljel, mis ei piirne teega, jäävad müratasemed väiksemaks, sest hooned ise toimivad müratõkkena – müratase päeval (esimesel korrusel, 2 m kõrgusel maapinnast) kuni 32,7 dB ja öösel (esimesel korrusel, 2 m kõrgusel maapinnast) kuni 22,9 dB. Rajatava mänguväljaku juures ulatub müratase päeval (1 m kõrgusel maapinnast) kuni 33,3 dB ja öösel (1 m kõrgusel maapinnast) kuni 23,5 dB. Seega hoone teepoolsel küljel tekivad müratasemed, mis on madalamad kui määrusega nr 71 I I kategooria aladele kehtestatud l i iklusmüra sihtväärtused. Liiklusmüra piirväärtuseid ei ületata. Samuti on mänguväljak val itud müra seisukohast sobi l ik asukoht – seal on tagatud II kategooria aladele (elamumaa- alad) kehtestatud l i iklusmüra piirväärtused. Edasisel projekteerimisel tuleb rakendada järgmisi leevendavaid meetmeid:

Hoone väl ispiirete val ikul tuleb lähtuda Eestis kehtiva standardi EVS 842:2003 "Ehit iste hel i isolatsiooninõuded. Kaitse müra eest" tabelis 6.3 "Väl ispi iretele esitatavad hel i isolatsiooninõuded olenevalt väl ismüratasemest" toodud väärtustest. 1. Arvestades planeeringualal tekkivaid müratasemeid on ehituslike võtetega võimalik tagada elamu sees kehtestatud müra normtasemed. Standardi EVS 842:2003 kohaselt tuleb planeer itava ala hoone välispi irded projekteerida eluruumide puhul minimaalselt sel l iselt , et mitmest erineva hel i isolatsiooniga elemendist välispiirde ühisisolatsioon oleks vähemalt R'w+Ctr ≥ 30 dB. Vastava ruumi väl ispiirde hel i isolatsiooni indeksi leidmiseks tuleb arvestada ka EVS 842:2003 tabel 6.4 kohast parandustegurit . R’w (dB) on õhumüra isolatsiooni indeks - arv, mil le abil hinnatakse õhumüra isolatsiooni ehit ise ruumide vahel ( iseloomustab heli ülekannet läbi vaadeldava pi irdekonstruktsiooni ja sel lega külgnevate konstruktsioonide). Ctr on transpordimüra spektr i lähendustegur vastavalt standardi le EVS-EN ISO 717, mida kasutatakse ehit iste väl ispi irete hel i isolatsiooni hindamisel ja üksikelement ide val ikul. 2. Akende val ikul eeskätt hoone teepoolsel küljel tuleb tähelepanu pöörata akende hel i isolatsiooni le teel i ik lusest tuleneva müra suhtes. Kui aken moodustab ≥ 50% väl ispi irde pinnast, võetakse akna nõutava hel i isolatsiooni suuruseks

Töö n r . H-183-18 Männiku tee 96g k inn is tu deta i l p laneer ing

FUTUSET OÜ 11

väl ispi irde õhumüra isolatsiooni indeks. Kui akna pind on väiksem kui 50%, si is võib akna hel i isolatsiooni väärtust vähendada suuruse 10lgS/Sa võrra, kus S on ruumi väl ispi irdepind ja Sa on ruumi akende pind. Kasutada tuleb tõhusa hel i isolatsiooniga klaaspakettaknaid. 3. Välispiirde nõutava hel i isolatsiooni tagamisel tuleb jälgida, et venti leerimiseks ettenähtud elemendid (näiteks akende tuulutusavad) ei vähendaks olul iselt hel i isolatsiooni taset . 4. Soovitatav on hoone ruumide paigutusel arvestada kõrgendatud müratasemeid teepoolsel küljel ja kavandada vaiksemat siseruumi nõudvad ruumid ning eluruumid hoonete sisehoovi poolsetele külgedele. 5. Arvestada planeeritavate hoonete tehni l iste seadmete (soojuspumbad, k l i imaseadmed, vent i lats ioon jms) val ikul ja paigutamisel naaberhoonete paiknemisega ning et tehni l iste seadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministr i 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” l isa 1 normtasemeid.

3.8 JÄÄTMEKÄITLUSE PÕHIMÕTTED Tall inna haldusterr itooriumil määrab jäätmehoolduse korra kohustusl ikult kõik idele jur i idi l istele ja füüsi l istele isikutele Tall inna Linnavol ikogu 9. märtsi 2023 määrusega nr 3 kehtestatud “Tal l inna Jäätmehoolduseeskir i” ja Jäätmeseadus (vastu võetud 28.01.2004, hetkel kehtiv redaktsioon 01.11.2021 Olmejäätmete taaskasutamiseks võimalikult suures ulatuses tuleb olmejäätmed koguda l i ik ide kaupa eraldi. Olmejäätmete kogumine peab toimuma sorteeritult . Olmejäätmete ja sorteeritud jäätmete(sh. biolagunevate jäätmete) konteinerid on ette nähtud paigutada krundi le eraldiseisvatena kõvakattega alusele, eraldi prügimajadesse või põhihoone (hoonete) mahtu. Olmejäätmete konteiner id peavad paiknema naaberkinnistu eluhoonest vähemalt 5,0 meetr i kaugusel. Olmes tekkivate jäätmete vedu ja käit lemine peab olema korraldatud selleks luba omava ettevõtte poolt . Jäätmete mahuteid tuleb tüjendada sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise, haisu tekke ja ümbruskonna reostuse.

3.9 HALJASTUSE RAJAMISE JA HEAKORRA TAGAMISE PÕHIMÕTTED

Männiku tee 96g kinnistu hoonetest vaba maapind on suuremas osas kaetud asfalt iga, kõrghaljastust kasvab krundi pi i r idel ja madalhaljastust hoone juures. Planeer itaval alal on teostatud Tal l inna Linnaval itsuse 10.juuni 2020 määruse nr 15 “Haljastuse inventeerimise kord” kohane dendroloogi l ine puit taimestiku hinnang ja haljastuse inventeer imine.( vt. Lisa 5.1) Hinnatud puit taimed kasvavad kinnistu pi i r idel või är ihoone sissepääsu juures. Hinnatud alal kasvab kokku 19 erinevat l i ik i puit ta imi, kokku 35 haljastusl ikku objekt i. Enamus puid kuuluvad II ja I I I väärtusklassi. Hinnatud alal on kokku: I I väärtusklassi puid – 12 tk (34%); I I I väärtusklassi puid – 14 tk (40%); IV väärtusklassi puid – 8 tk (23%); V väärtusklassi puid – 1 tk (3 %). KASVUKOHATÜÜP: Õuede ja teeservade taimestu kasvukohatüüp (J.Paal, Eest i taimkatte kasvukohatüüpide klassif ikatsioon, 1999). ROHTTAIMED: Lähtuvalt Tal l inna Linnaval itsuse määrusest 10. juuni 2020 nr 15 “Haljastuse inventeerimise kord” §4, ei ole käesolevas töös inventeeri tud rohttaimest ikku, kuna kaitsealuste taimeli ik ide esinemise tõenäosus on väga väike. Tegemist on õuealaga, kus haljasalad on intensi ivselt hooldatud. Kinnistu piir idel hoonete vahetus läheduses ala lõunaosas ning Pihlaka tänava ja Jalaka tänava r istmiku lähedale jäävad väga väikesed haljasribad, kus kasvavad teeservadele iseloomulikud taimed.

Töö n r . H-183-18 Männiku tee 96g k inn is tu deta i l p laneer ing

FUTUSET OÜ 12

3.9.1 Ettepanekud olemasoleva haljastuse säilitamiseks, hoolduseks ja täiendamiseks

Säi l i tada II väärtusklassi puud. Juhul kui I I väärtusklassi põõsad jäävad ehitustöödelette, si is võib kaaluda nende ümberistutamist. Kokku 12 tk. • Võimalusel säi l i tada II I väärtusklassi elujõul ised puud ning põõsad. Kokku 14 tk. • IV väärtusklassi kuuluvad puud on vigastustega ja/või al lasurutud t ingimustes. Võib l ikvideer ida. Kokku IV väärtusklassi haljastusl ikke objekte 8 tk. • V väärtusklassi kuuluv puu on oma eluea lõpul. Likvideer ida. Kokku 1 tk. • Puudele teha regulaarselt hoolduslõikust, mil le käigus tuleb: eemaldada võradest kuivanud oksad ja oksatüükad; maha lõigata lumekoorma või tormituulte tõttu murdunud okste tüükad oksakrae pealt ; eemaldada murdumisohtl ikud oksad. Hoolduslõikust peab teostama vastava ala spetsialist (arborist). • Raietööd teostada l indude pesitsusväl isel ajal, 1.august – 31.märts. • Tee serva jäävate puude puhul tuleb jälgida, et olul iselt ei väheneks nende toitumispind ning puude juured ja tüved ei saaks ehituse ajal olul isi kahjustusi. • Kasuks tuleb puude ümbruse mulla õhuvahetuse tõhustamine, mil leks tuleks puude ümber mulla peal ispinda umbes 10-15 cm sügavuselt ning katta muld koorepurumultšiga. Koorepuru võib asendada ka kil lust ikuga. Kindlast i tuleb pos nr 10 kase juurekaela ümber ettevaatl ikult l ikvideerida osa asfaltkattest. • Hea oleks puude juurekava r i ivavate kaevete täitmisel kasutada vi l jakat mulda. • Võimalusel võiks kaevetööd toimuda puude puhkeperioodi l novembrist märtsini . • Häir itud puid tuleb kindlast i kasta nii ehitustööde ajal kui ka aasta pärast ehitustöid. • Enne ehitustööde algust tuleb määrat leda haljastuse kaitsetsoon, et kaitsta taimi ehitustööde käigus tekkida võivate vigastuste ja kahjustuste või otsese hävimise eest. Puude puhul on kaitsetsoon minimaalselt puu võra r istprojektsioon maapinnal. Tsoon tuleb pi ir i t leda kas ( latt- või plast-)tara või mitmekordse märgistuski lega. Tsooni märgistus tuleb säi l i tada kogu ehitustegevuse aja. Nendes kohtades, kus ei ole võimalik tarastusega haljastust piirata, tuleb puudele paigaldada tüvekaitsmed. Tüve ümber siduda püstised lauad, laudade ja tüve vahele panna pehmendus (kivivi l l , autokummid, vms). Laudadest kaitse peab ulatuma kogu tüve ulatuses võrani. Jälgida tuleb, et ehitustööde käigus ei vigastataks puude oksi. Vajadusel võib Keskkonna- ja Kommunaalameti spetsial ist i nõusolekul kärpida puu alumisi oksi ni i, et see ei tekita puule jäävaid kahjustusi ja puu võrakuju säi l ib. Lõikust peab teostama vastava ala spetsialist (arborist). • Puu ühel või mitmel küljel ei tohi kõik i juuri läbi raiuda, tekib puu ümberkukkumise oht. Üle 4 cm läbimõõduga juur i ei tohiks läbi raiuda, see muudab puu alt iks haigustele. Kui sell ise läbimõõduga juured jäävad kaevetööde alasse, si is tuleb seal kaevata labidaga käsits i ja seda ka vaid puu ühelt küljelt . Kui see on si iski vält imatu, tuleb juured läbi lõ igata teravalt ( järsult) – lõikekoht ei tohi jääda narmendav või ebaühtlane. Paljastunud juured tuleb katta nii ruttu kui võimalik mul la, multš i võ i ni iske kangaga. • Maapinna kõrguse muutmisel vält ida pinnase tõstmist või langetamist puu kaitsetsoonis. Ümbritseva maapinna taseme alandamisel tuleb moodustada puu kaitsetsooni (võimalusel kaugemale) ümber tugisein mulla paigal hoidmiseks. Krundi l teostatavate ehitus- ja lammutustööde käigus kaitsta olemasolevaid säi l i tatavaid puit taimi vastavate et tevaatusmeetmetega lähtudes Tal l inna Linnavol ikogu 02.09.2004 määrus nr.32 “Tall inna l inna kaevetööde eeskir i” (Hekel kehtiv redaktsioon 05.06.2020) §24 Haljastuse kaitse. Ehitustööde ajaks on ette nähtud järgmised puude pos.9, 10, 28-35 säi l i tamise meetmed: 1. Kaevetöö tegemisel sä i l i tatavate puude läheduses, kus võib o l la tegemist kergest i var iseva p innasega, rajatakse tugiseinad, mis väld ivad juurest iku kahjus tumist pinnase n ihkumise tagajär je l . 2 . Kaevetööga seotud a la l p i i ratakse üksikpuud või puude ja põõsaste grupid p ik i juurest iku kai tseala pi i r i ajut ise p i irdeaiaga.

Töö n r . H-183-18 Männiku tee 96g k inn is tu deta i l p laneer ing

FUTUSET OÜ 13

3 . Kaevetöö tegemisel juurest iku kai tseala l paigaldatakse puudele tüvekaitsed n ing kaevetöö tehakse kas käsits i võ i k innisel v i is i l sügavamal kui 1m. 4. Tehnovõrkude paigaldamist segavate üle 4cm läbimõõduga puujuur te läbi lõ ikamine kooskõlastatakse keskkonna- ja kommunaalametiga. Peenemad juured lõ igatakse läbi s irgel t terava lõ ikevahendiga. (RT IV,02.06.2020,29 - jõust.05.06.2020) 5. Kuivaper ioodi l kastetakse kahjustatud juurtega puid n ing pal jastunud juured kaetakse kuivamise vält im iseks. 6. L i ik lemise või mater jal ide ladustamise vajadusel juurest iku kai tseala l kaetakse maapind v i is i l , m is väl is tab p innase t ihenemise. 7. Kaevetööd segavate puude ra ie ning okste kärpimine on lubatud vaid keskkonna- ja kommunaalamet i poolt vä l jastatud k ir jal iku loa a lusel. (RT IV,02.06.2020,29 - jõust.05.06.2020) Ehitusaegse (raske)transpordi juurdepääsuks krundi le hoonete ehitamiseks kasutada Männiku teelt planeeritud sissesõitu. Jalaka tänavalt planeeritud sissesõite kasutada ehitustranspordi juurdepääsuks vaid äärmisevajaduse korral. Vastavalt standardile EVS 843:2016 on puutüve minimaalne nõutav kaugus hoone väl isseinast juurest iku kaitseala, mis arvutatakse järgmiselt : tüve r innasläbimõõt cmx0,12= kaitseala raadius meetr ites; sõidutee servast ja parkimiskohtadest 3m, kõnnitee servast 2m ning tehnovõrkudest 2 meetr it . Detai lplaneer ingus on sel lega arvestatud. Kui detai lplaneer ingus säil i tatavaks määratud puud kasvut ingimuste halvenemise tõttu kaotavad kasvujõu või hukkuvad, tuleb need kompenseerida uusistutusega Tal l inna Linnavolikogu 11. veebruar i 2021 määruse nr 2 alusel. Planeer itud torust ikud on paigutataud väljapoole puude juurest iku kasvuala (vt.Tehnovõrkude koondplaan) Krundi l K-1

säi l i tatatakse kõik I I väärtusklassi puud - pos. 1 - pos.6 ning ümberistutatavad II väärtusklassi puud pos.11- pos.13 ja pos.15 - pos.16. I I I väärtusklassi puud säi l i tatakse va. hoonestusalasse jääv puu pos.14 - Tuhkurenelas, mis istutatakse võimalusel ümber. V väärtusklassi puu pos.8 l ikvideer itakse.

Krundi l K-2 olemasolev haljastus puudub.

Alljärgnevalt on esitatud asendusistutuse kohustusega l ikvideeritavad puud ning sel le l ikvideerimisel nõutav haljastusühikute arv vastavalt Tall inna Linnavolikogu 11. veebruar 2021 määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord”. Asendusistutuse tegemisel tuleb lähtuda aval ikule alale puude istutamise korras, mil le kehtestab Tall inna Linnaval itsus. Asendusistutuse maht arvutatakse järgmise valemi alusel: D1* (k1+k2+k3):3 = HÜ (haljastusühikud vt. Tall inna Linnavolikogu 11. 02. 2021 määrus nr 2 §16)

Töö n r . H-183-18 Männiku tee 96g k inn is tu deta i l p laneer ing

FUTUSET OÜ 14

Detai lp laneer inguga et tenähtud l ikv ideer i tavad või võ imalusel ümberistutatavad puud:

Jrk nr

Puu nr ha l jas tuse inventuur i aruandes

Puu l i ik Väär -

tus- k las

s

L ikvideer imise põhjendus

D k-1 k-2 k-3 Hal jas- tus-

ühikud

1 8 Har i l ik vaher

V võ ras ku ivanud oks i , kasvab väga

vä ikese l ha l j asa la l , m is on

ko lmes t kü l jes t p i i r a tud

as fa l t ka t te ja äärek iv i dega n ing ne l j andas t kü l jes t

hoone se inaga, keerd juu r ,

v igas tused tüve l , m i l les t üks

v igas tus on ca 2 m p ikune ning mädanikuga, p ik i lõhe tüve l

41 1 - 0 ,5 -

21

2 11 Sabina kadakas, har i l ik jugapuu, har i l ik jalakas

I I t i hedad põõsad, i sekü lvne a l la

8 cm tüve- läb imõõduga

ja lakas l i kv idee r ida

põõsas te sees t , (sab ina kadakas

ja ha r i l i k jugapuu is tu tada ümber)

- - - - -

3 12 Har i l ik e lupuu

I I i s tu ta tud, t iheda ja üht l ase võraga

(võ imaluse l i s tu tada ümber)

- - - - -

4 13 Sabina kadakas

I I I s tu ta tud põõsas (võ imaluse l

i s tu tada ümber)

- - - - -

5 14 Tuhkur- enelas

I I I I s tu ta tud põõsas (võ imaluse l

i s tu tada ümber)

- - - - -

6 15 Har i l ik e lupuu

I I i s tu ta tud, t iheda ja üht l ase võraga

(võ imaluse l i s tu tada ümber)

- - - - -

7 16 Har i l ik p ih lakas leinavorm “Pendula”

I I I s tu ta tud üks ikpuu

(võ imaluse l i s tu tada ümber)

- - - - -

8 29 Har i l ik p ih lakas

IV Pos 28 männi võ ra a l l , pa l j u

v igas tus i tüve l , ku i t v igas tus te koha l pehk inud

13 0,5 0,2 0,5 6

KOKKU: 27 haljastusühikut

Töö n r . H-183-18 Männiku tee 96g k inn is tu deta i l p laneer ing

FUTUSET OÜ 15

Saadud haljastuse ühikute arv on esialgne ning lõpl ik asendusistutuse maht selgub raieloa menet lemisel. Asendusistutusele, mis kinnistule ei mahu, leitakse asukoht koostöös Tall inna Keskkonna- ja Kommunaalametiga. Tabel is esitatud puude numbrid on esitatud Männiku tee 96g kinnistu haljastuse invenruur iaruande joonisel (vt. Lisa 5.1b), tugiplaanil ja põhi joonisel. Likvideeritav ning ümberistutatav puit taimest ik on esitatud detai lplaneeringu põhijoonisel ja tehnovõrkude koondplaanil.

3.9.2 Planeeritav haljastus

 Krundi aiakujunduse ja täiendava kõrghaljastuse l isamise lahendus antakse hoonete projekt iga, arvestades projekteeritavate eluhoonete täpset suurust ja konf iguratsiooni. Hoonete vahel ise õueala kohta koostada aiakujunduse projekt.

Haljastuse rajamise põhimõtted:  Elamute vahele jääval õuealal rajatakse murupinnad, istutatatakse uusi

väärtuslikke puid, mis täiendavad planeer itava ala vähest kõrghaljastust.  Puid istutada hoonestusaladest vabale alale ning madal- ja konteinerhaljastust

ka maa-aluse hoonestusala peale hoonestusest vabale alale. Samuti istutada i lutaimi ja i lupõõsaid ( lahendatakse ehitusprojekt i koosseisus tehtava haljastusprojekt iga).

 Puid istutada ka pik i lõunapoolset krundipi ir i . Üksikuid puid ka põhjapoolsele rohealale täiendamaks seal olevat kõrghaljastust ( lahendatakse ehitusprojekt i koosseisus tehtava haljastusprojekt iga).

 Õuehaljastuses istutada piirkonnale sobivaid tradits ioonil is i põõsa-ja puul i ike  Krundi l K-1 on Jalaka tn poolsele piir i le lubatud rajada heit lehel ine

madalakasvuline (suurim kõrgus 1m) vabakujuline hekk või põõsaste r ida.  Puudest sobivad alale väiksemakasvul ised – vi l japuud ja dekorat i ivvi l japuud

ning pihlakas, jalakas ja mägivaher, põõsastest näiteks sarapuud, sirel id, ebajasmiin, jugapuud ja enelad. Elupuud ei ole lubatud.

 Planeer itav kõrghaljastus on kavandatud vähemalt 5m kaugusele hoone seinast (vt. Põhijoonis)

-Planeer itav haljastusl ik protsent krundi l on 30% krundi K-1 pindalast. - Ist ikud ja istutustööd peavad vastama standardi le EVS 843:2016. Linnatänavad ning Tal l inna Linnaval itsuse määrusele nr 112 "Aval ikule alale puude istutamise kord"( vi imane redaktsioon: RT IV, 29.05.2019, 54)

3.10 TÄNAVATE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED Planeer inguala kõrval olev Männiku tee on olul ine jaotustänav mis mis ühendab Nõmme l innaosaga Tall inna ümbritsevaid pi irkondi. L iik lus on t ihe erit i t ipptundidel. Tänaval l i igub ka ühistransport (bussid nr.5, 32 ja 33). Planeeritava ala lääneküljel asuv Jalaka tänav on kitsas (krundipi ir ide vahe 6,1m) kõrvaltänav. Planeer itavast k innistust on moodustatud krunt K-2 Jalaka tn äärde jalakäijate tee rajamiseks. Planeer ingu koostamisel kaalut i ka Jalaka tn muutmist jalakäijate alaks planeeri tava ala pi ires, mida soovisid Jalaka tn elanikud detai lplaneeringu eski islahenduse tutvustamisel. Transpordiamet sel le ettepanekuga ei nõustunud. Transpordiameti arvamusest ning detai lplaneer ingu algatamise otsusest 21.02.2019 nr 36 p.4.4 lähtuvalt on kavandatud Jalaka tn äärde kõnnitee ( laiusega 2m) planeer itava ala pi ires. Männiku tee 96 kinnistu parkla sissesõiduga r istuv jalakäijate tee tuleb turvalise l i ik luse tagamiseks märgistada. (vt. PÕHIJOONIS) Jalaka tänav on Tal l inna tänavate l i ig ituse alusel kõrvaltänav (ki irus - 30km/h), tänava sõidutee laius on kavandatud 5m. Kõnnitee on kavandatud laiusega 2m. (vt.kaust “Lisad” Lisa 2.3)

Töö n r . H-183-18 Männiku tee 96g k inn is tu deta i l p laneer ing

FUTUSET OÜ 16

3.11 LIIKLUS- JA PARKIMISKORRALDUSE PÕHIMÕTTED LIIKLUSKORRALDUS Autodega juurdepääs krundi le K-1 on ni i Jalaka tänavalt kui ka Männiku teelt elanikele ja är ipindade külastajatele. Väljasõit krundi lt K-1 põhjapoolsetest parklatest soovitavalt Männiku tee poole. Männiku teelt Jalaka tänavale läbisõidu vält imiseks läbi krundi K-1 on vajadusel võimalik paigaldada väljasõidule Jalaka tänavale tõkkepuu või reguleer ida l i ik lust l i ik lusmärkidega (täpsustatakse järgmises projekteerimise staadiumis). Autode sissesõiduteed asfalteer itakse, parklate sõidutee osa on lubatud asfalteerida, parklate parkimiskohtadel kasutada murukivi. Maa-alusele parkimiskorrusele on planeeritud üks sissesõit . Sissesõit (pandus hoone mahus) on kavandatud põhjapoolselt krunti K-1 läbivalt teelt Männiku tee poolt . Panduse algus rajada hoone piir ist min.5m kauguselt , panduse kalle hoone mahus max 12%. Eraldi ümberpööramise kohta krundile K-1 ei ole planeeritud, väljasõidu võimalus on ni i Jalaka tänava kui ka Männiku tee poole. (maa-aluse parkimiskorruse sisse väljasõitude asukohad täpsustatakse järgmises projekteer imise staadiumis) Jalakäijate teedega ( laius ca 1,5 - 2m) läbi krundi K-1 põhjapoolse osa tagatakse jalakäijatele läbipääs Männiku teelt Jalaka tänavale. Jalakäijate teed on planeer i tud ka juurdepääsuks elamute ning är ide sissepääsudele ja elamute vahele kavandatud laste mänguplatsi le. Jalakäijate teede ja mänguplatsi täpne asukoht täpsustatakse järgmises projekteerimise staadiumis. Jalakäijate teed kaetakse betoon- või graniitk iviga. Vastavalt Ehitusseadustiku §71 (vastu võetud 11.veebruar i l 2015.a Ri igikogu poolt) on tänava kaitsevööndi laius äärmise sõiduraja välimisest servast 10 meetr it ja seda võib suurendada 50m-ni. Arvestades planeer itud hoonestusala pi ir i on teekaitsevöönd määratud Jalaka tänaval 10m. PARKIMINE Krundi K-1 autode parkimine on lahendatud oma krundi piires. Parkimise arvutus Tall inna Linnavol ikogu 17.09.2020 otsusega nr.84 “Tall inna parkimiskohtade arvu normid” äärel inna normi aluseks võttes. Asutus, büroo, kauplus, restoran/kohvik normati ivist lähtudes on parkimiskohtade vajadus 880m² brutopinnale 22 kohta (1 parkimskoht 40m² brutopinna kohta, arvutuskäik - 880: 40=22) ja korterelamu 36-le korteri le 54 parkimiskohta (1,5 parkimiskohta korteri le, arvutuskäik - 36x1,5=54). Normati ivne parkimiskohtade arv on: arvutuskäik 22+54=76 kohta. Planeeritud on 77 parkimiskohta, 64 parkimiskohta maa-alusel korrusel ja 13 parkimiskohta krundi l õues neljas eraldi parklas. Elektr iautode laadimistaristuga varustatavate parkimiskohtade arv lähtuvalt EhS §651 nõuetest on 55 kohta korteritele ja 5 kohta äripindadele (kokku 60 kohta) Parklate lahendus täpsustub ehitusprojekt is. Parkimiskohtade kontrollarvutus

POS. EHITISE OTSTARVE NORMATIIV PARKIMISKOHTADE

NR. ARV

PLANEERINGUS

Äripindadega korterelamu

ärihooned, asutus, büroo, kauplus, 1/40 – 1 auto parkimiskoht

restoran/kohvik 880m² 880m² -le = autodele 22 kohta 22 auto kohta

1/100 – 1 jalgratta parkimiskoht 880m² -le = jalgratastele 9 kohta 10 jalgratta kohta

K1 Korterelamu korterid

1,5 auto parkimiskohta korterile = 54 kohta 55 auto kohta

36 korterit

1 jalgratta parkimiskoht korterile = 36 kohta 40 jalgratta kohta

Autod - 76 kohta Autod - 77 kohta KOKKU Jalgrattad - 45 kohta Jalgrattad - 50 kohta

Töö n r . H-183-18 Männiku tee 96g k inn is tu deta i l p laneer ing

FUTUSET OÜ 17

Parkimiskohtade kontrollarvutuse tabel vt . ka “PÕHIJOONIS”. Käesolevas planeer ingus ei ole planeeritud uusi rattateid. Vastavalt Tal l inna rattastrateegia 2018-2028 määratule asub planeeritava ala kõrval (ca 30m kaugusel) Männiku teel jalgrattateede põhivõrku kuuluv rattatee (nr434) ja veidi kaugemal (ca 150m) Kauge tänava ja Männiku tee r istumiskohast alguse saav jalgrattateede tervisevõrku kuuluv rattatee (nr1055). Jalgrataste parkimiskohtade arvutus on tehtud vastavalt Tal l inna rattastrateegiale 2018-2028, mil les korteri kohta on ette nähtud minimaalselt 1 parkimiskoht ja äripindade tarvis 1 koht 100m² suletud brutopinna kohta. Planeer itud on 36 korterit , mis vajavad minimaalselt 36 parkimiskohta ja 880m² är ide suletud brutopinda vajavad: arvutuskäik-880:100=8,8 kohta. Planeer itud on minimaalselt 45 jalgrataste parkimiskohta. (arvutuskäik – 36+9=45). Rataste parkimiskohad elanikele ja külal istele on kavandatud maa-alusele parkimiskorrusele ja elamute sissepääsude lähedusse. Är ipindade parkimiskohad ratastele krundi K-1 põhjapoolsesse ossa äripindade sissepääsude lähedusse. Parklate asukohad täpsustatakse järgmises projekteerimise staadiumis. Pandused, teed, parklad ja l i ik lusrajat ised peavad vastama Eesti standardi le EVS 843:2016. Parkimise kavandamisel hoonete projekteerimisel lähtuda ehitusprojekt i koostamise ajal parkimisele kehtivatest nõuetest.

3.12 TEHNOVÕRKUDE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED Detailplaneeringu ala paikneb tehnovõrkudega häst i varustatud piirkonnas. Planeer itaval alal või sel le vahetus läheduses paiknevad:

 veetorust ik;  reovee kanal isatsioonitorust ik;  madalpingekaabl id;  keskpingekaablid  sidekanal isatsioon ja -kaablid;  madalpinge õhuli in tänavavalgustuspostidega  gaasitorust ik

Tehnovõrkude lahenduse koostamisel on arvestatud olemasolevat olukorda, planeer imislahendust ja sellest tulenevaid vajadusi ning tehnovõrkude valdajate poolt väljastatud tehni l iste t ingimustega. Tehnovõrkude vahelised kaugused täpsustuvad eriosade projekt ide koostamise käigus. Detai lplaneeringuga esitatud lahendus on põhimõtteline, ehitusprojekt i koostamiseks on vaja tel l ida tehnovõrgu valdajalt uued tehnil ised t ingimused. Arvestatavad põhimõtted -Kui samale kinnisasjale ehitatakse mitu kaitsevööndiga ehit ist, tuleb võimaluse korral eelistada kaitsevööndite ruumilist kattumist võimalikult suures ulatuses ning kinnisasja koormamist vähimail võomalikul vi is i l . Eeldatakse, et ühe kaitsevööndiga ehit ise kaitsevööndisse võib ehitada teise kaitsevööndiga ehit ise (EhS§70 lg6) -Ühisveevärgi ja –kanal isatsiooni, sh. sademeveekanal isatsiooni, torust ike ehitamine toimub vee-ettevõtjaga sõlmitava l i i tumislepingu kohaselt ja t ingimustel. - detai lplaneeringuga kavandatud tehnovõrkude lahendused on põhimõttel ised ja ei määra ära tegel ikku väljaehitamise mahtu. Tehnovõrkude ehitamise projekt lahendus koostatakse vastavalt võrguvaldajatega sõlmitavatele l i i tumislepingutele ja projekteerimiseke väljas tatavatele tehni l istele t ingimustele.

3.12.1 Veevarustus ja kanalisatsioon Olemasolev olukord. Ühisveetorustikud Olemasolevad lähimad ühisveevarustuse torust ikud (üvk) ja veevõtukohad paiknevad

 Jalaka tn dn100mm

Töö n r . H-183-18 Männiku tee 96g k inn is tu deta i l p laneer ing

FUTUSET OÜ 18

 veevõtukohad ühisveetorust ikul Pihlaka, Jalaka tänaval , Männiku teel ja Jalaka tn 5 kinnistul

Reovee ühiskanalisatsiooni torustikud (üvk) Olemasolevad reoveekanal isatsiooni torust ikud paiknevad

 Jalaka tn de315mm Sademeveekanalisatsiooni torustikud (üsk) Olemasolevad sademeveekanalisatsiooni torust ikud paiknevad

 Männiku tee T6 kinnistul de200mm-315mm Planeeritud torustikud Vee- ja kanal isatsioonitorust ike planeerimisel on lähtutud AS Tal l inna Vesi tehni l istest t ingimustest 05.02.2021 PR/2102784-2 (Lisa 4.2) Planeeritud VK vooluhulgad Qd = 11 m3/d; Qh = 2,4 m3/h; qs = 2,2 l/s Veetorustikud Veevarustus on planeeritud Jalaka tn olemasolevast veetorust ikust dn100, kaevust 54. Krundi K1 veega varustamiseks on krundile K2 (kavandatud jalakäijate tee) planeer itud maakraan ( l i i tumispunkt) kuni 1m kaugusele krundi K1 pi ir ist . Kaevus 54 paikneb ka olemasolev veevõtukoht. Planeer itud veetorust iku (üvk) pikkus on 3m. Reoveekanalisatsiooni torustikud Krundi le K1 on planeeritud üks reoveekanal isatsiooni l i i tumine (KK-1) olemasoleva Jalaka tn torust ikuga de315PL olemasolevatest kontrol lkaevust 9. Liitumispunktina on soovitav ette näha kontrollkaev vähemalt D400/315. Li itumispunkt (kontrollkaev) on planeeritud kuni 1m kaugusele krundi K1 pi ir ist jalakäijate teele. Planeer itud kanal isatsioonitorust iku (üvk) pikkus on 7m. Sademeveekanalisatsiooni torustikud (üsk) Krundi K1 sademeveed juhitakse Männiku tee Di1000mm sademevee ühiskanal isatsiooni kasutades ära olemasolevat kvartal i ühendust De315. Antud ühenduse kaudu on hetkel ära juhitud Pihlaka 1a, Pihlaka 1 ja Männiku tee 98 kinnistute katuste ja asfaltkatete sademeveed. Antud kinnistute äravool vastavalt kehtivale standardi le 82 l/s. Läbi laskevõime torul De315 on 75 l/s. Seega olemasolev süsteem ei taga valingvihma puhul äravoolu. Tagamaks olemasolevate kinnistute ja l i idetava krundi K1 sademevee äravoolu tuleb rekonstrueerida Männiku tee T6 kinnistul olev sademeveetorust ik (üsk) rajades sinna äravoolu üht lustamiseks Di500 mm toru, Üht lustustorust suunatakse sademevesi olemasoleva De315 torust iku kaudu Männiku tee Di1000 sademevee ühiskanal isatsiooni. Rekonstrueer itava sademevee torust iku pikkus on ca45m. Krundi K1 l i i tumispunkt (piir ikaev) on planeer itud krundi K1 pi ir ist kuni 1m kaugusele Männiku tee T6 kinnistule. Pi ir ikaevust on planeer itud sademeveetorust ik kuni rekonstrueeritava sademevee torust ikuni. Planeeritud sademeveetorust iku (üsk) pikkus krundi pi ir ist kuni olemasoleva sademevee kontrollkaevuni 34 on ca12m. Lähtuvalt Tal l inna Vesi tehni l istest t ingimustest 05.02.2021 PR/2102784-2 peab krundi K1 l i i tumiskaevu ühendatava krundisisese isevoolse toru suurim läbimõõt olema de110mm ja läbilaskevõime toru täite h/d=0,95 korral on maksimaalselt 10l/sek. Lähtuvalt Tal l inna Vesi tehni l istest t ingimustest 05.02.2021 PR/2102784-2 on vaja Männiku tee T6 kinnistul paiknevale sademevee ühistorust ikule de200mm-315mm (kuni ühenduseni DN 1000 torust ikuga) teostada kontrol larvutus arvestades l isanduva sademevee kogusega ja vajadusel planeer ida torust iku asendamine suurema läbimõõduga torust iku vastu. Krundilt K-1 Männiku teele juhitav sademevee hulk 10 min 2 aastase korduvusega on 45l/sek. Lisaks Männiku tee T6 kinnistule rajatava pi irkonna ühtlustustorule (üsk) on vaja üht lustada täiendavalt krunt K-1

Töö n r . H-183-18 Männiku tee 96g k inn is tu deta i l p laneer ing

FUTUSET OÜ 19

sisemise jämedama sademeveetoruga (DN600 ca 100m) (sk). Kontrol larvutus teha ja lahendus täpsustada üsk projekteerimisel ja ehitamisel. Lõunapoolse ala sademevesi vajab 180min sademete jaoks immutusmahtu 22m³. Olemasolev olukord: Jalaka tänavavale valgub vesi olemasoleva hoone katuselt (pinnaga 1290m²) 20min 2 aastase korduvusega 25l/sek. Planeer itud lahenduse kohaselt Jalaka tn äärne hoone lammutatakse ja planeer itud elamute (2 hoonet) katustelt tulev sademevesi immutatakse krundi l. Planeer itud jalgteelt (krunt K-2 pinnaga 375m²) lähtuva vihmavee kogus 20min 2 aastase korduvusega on 7l/sek. Planeer itavalt alalt Jalaka tänavale valguva sademevee kogus väheneb 3,5 korda. Krunt K-2 l i idetakse Jalaka tänavaga ja sademevete võimalikuks eelvooluks on Kauge tn d1000 sademevee ühiskanal isatsioon. Olemasolev olukord: Jalaka tn olev sõidutee on kaldega Kauge tn suunas ning sademevesi valgub eelvooluni. Planeer ingus on planeer itud sademeveetorust ik (üsk) Jalaka tänavale. Planeer i tud sademeveetorust iku (üsk) pikkus Jalaka tänaval Pihlaka tänavast kuni Kauge tänaval paikneva sademeveetorust ikuni ca 250m. Sademevee käit lemisel krundi l K-1 on soovitav rakendada ka sademevee kohapeal käit lemist ( immutamine haljaspindadel ja kasutamine haljasalade kastmiseks). Immutuslahenduse korral on vajal ik teha uuringud selgitamaks välja immutuslahenduse võimalused ja t ingimused. Vajal ik on välja selgitada põhjavee tase ja pinna se f i l t ratsiooniomadused. Mitte suunata sademevett naaberkruntidele.

Tabel : Vee ja olmereovee ja sademevee (VKS) planeeritud kogused kruntide lõikes.

Krundi pos nr

Vee kogus (m3/kuus)

Vee kogus max (m3/d)

Olmereovee kogus (m3/kuus)

Olmereovee max kogus (m3/d)

Sademevee max kogus (l/s)

1 330 11 330 11 82

2 - - - - 7

Kokku 330 11 330 11 89

Tuletõrjeveevarustus Tuletõrje veevarustus vastavalt standardile EVS812-6:2012/A1:2013. Olemasolevad tuletõrje veevõtukohad paiknevad Jalaka tänaval (sõlm 54; planeeritava kinnistu kõrval), Pihlaka tänaval (sõlm 52; 30m kaugusel planeeritavast k innistust) ning Männiku teel (60m kaugusel planeer itavast k innistust) tagavad välistulekustutusvee 10l/sek. Olemasolevate torustike likvideerimine Planeer itaval k innistul Männiku tee 96g paiknevad vee-ja kanalisatsioonitorust ikud koos kontrollkaevudega, gaasitorust ik ja kaugküttetorust ik tuleb l ikvideerida kuni töösse jääva tänavatorust ikuni. Säil ivad planeer itaval alal paiknevad Pihlaka tn 1a sademevee- ja kaugkütte torust ikud.

3.12.2 Elektrivarustus, teevalgustus ja sidevarustus Üldist Männiku tee 96g kinnistu detai lplaneering Tall innas, Nõmme l innaosas, Männiku asumis, krundib ümber olemasoleva kinnistu, ning annab ehitusõiguse nelja äripinnaga korterelamu, ning neid teenindavate teede- ja tehnovõrkude ehituseks. Elektr ivarustuse osas, on määratud planeeritava ala arvutusl ik elektr ikoormus, ning antud elektr ivarustuse põhimõttel ine lahendus, arvestades Enef it Connect tehni l iste t ingimustega nr 368132; 02.02.2021. (Lisa 4.1) Sidevarustuse(telekommunikatsiooni) osas on määratud telekommunikatsiooni abonenti-de arv, ning antud sidevarustuse(telekommunikatsiooni) põhimõttel ine

Töö n r . H-183-18 Männiku tee 96g k inn is tu deta i l p laneer ing

FUTUSET OÜ 20

lahendus, arves-tades Tel ia Eesti aktsiaselts i tehnil iste t ingimustega nr 34850987;18.02.2021. (Lisad 4.4a ja 4.4b) Tee-ja terr itooriumi valgustuse osas, on seoses Jalaka tänava laiendusega ja sel lele kergli ik lustee ehitusega, reserveer itud maa-ala kergli ik lusteele teevalgustuse ehitamiseks. Antud on planeer itava ala terr itoor iumi valgustamise põhimõttel ine lahendus. Tehni l isi t ingimusi Jalaka tänava valgustuse rekonstrueer imiseks võrgu hooldajalt , kelleks on Enef it Connect, pole taot letud. Arvutusl ik elektr ikoormus. Arvutusl iku elektr ikoormuse määramisel, on kavandatud korterelamutes arvestatud järgmise elektr if i tseerimise tasemega: - elektr ipl i i t võimsusega kuni 8,5 kW igas korteris - elektr ikeris võimsusega kuni 3 kW 20% korteritest Elektr ienergia tarbijateks, on ka kavandatud äripinnad, terr itooriumi valgustus, maa- aluse parkla valgustus ja venti lats ioon, ning elektr iautode laadimispunktid.

Arvutustulemused, on toodud tabelis ET-1

Tabel ET-1. Elektrikoormused

Jrk nr Nimetus Uhik Suurus Elektrikoormus

kW

Märkusi

1. korterelemud m2 3740 120 85% brutopinnast

2. äripinnad m2 660 36 15% brutopinnast

3. maa-alune parkla m2 3200 10

4. elektriautode

laadimispunkt

tk 4 12

5. territooriumi valgustus objekt 1 1

6. kokku, koos eriaegsusega 170

Võrgust tarbitav võimsus, on seega 170 kW, so 3x280 A. Elektr itoitesusteemi täieliku reserveer imise korral, tuleb võrgu valdajalt taot leda kaks korda suuremat võimsust (amprites), so 2x3x300 A. Võrgust tarbitav võimsus kW-des, aga võrgu reserveer imisest ei sõltu, olles ikka 170 kW.

Elektrivarustuse süsteem Planeer itava ala elektr ivarustuseks ehitatakse kaks 0,4 kV kaabel l i in i trafoalajaamast nr 4795 ja lõpetakse krundi piir i le paigaldatava sektsioneeritud jaotus-ja kahese l i i tumiskilbi-ga. Iga ehitatava korruselamu ja maa-aluse parkla juurde paigaldatakse jaotuskilp kaitsmega. Liitumiskilpidest ehitatakse Tarbija(korteriühistu) 0,4 kV kaabell i in id läbi paigaldatavate jaotuski lpide. Tarbija 0,4 kV kaabel l i in id, paigaldatakse ni i maasse, kui ka maa-alusesse parklasse. Ehitusprojekt is, tuleb täpsustada elektr ikoormust, ning taotleda konkreetsed tehni l ised t ingimused Enef it Connect i l t . Sidevarustus. Planeer itavale alale, ehitatakse äripinnaga korterelamud. Är ipindade osakaal kogupinnast, on 10-20% ja elamispindade osakaal vastavalt 90-80%.

Töö n r . H-183-18 Männiku tee 96g k inn is tu deta i l p laneer ing

FUTUSET OÜ 21

Keskmiselt , on arvestatud 40 telekommunikatsiooni abonendiga, neist 4 är ipindade osas ja 36 elamupindade osas. Telekommunikatsiooni abonendi al l, on moeldud, kas telefoni-, andmeside, TV vastuvõtu, või nende ühisl i ini. Sagel i ongi otstarbekam kasutada paljude teenusepakkujate nn kolmik-pakett i, mis haarab nii telefoni-, andmeside-, kui ka TV teenust. Üheks telekommunikat-siooni võrgu omanikuks ja haldajaks ja väljaehitajaks, võib ol la ka Enef it Connect. Sidevarustuseks(telekommunikatsiooniks), tulevad kavandatud hooned ühendada Telia Eest i telekommunikatsiooni võrguga. Ühenduspunktiks, on sidekaev nr 13163 Jalaka tn-l. Alates ühenduspuktist, ehitatakse 1-2 aval ine sidekanal isatsioon iga kavandatud objekt ini. Sidekanalisatsioon planeer itaval maa-alal, kuulub krundi omanikule ja see ehitatakse välja krundi omaniku vahenditega. Operaatori( teenuse pakkuja) val ik on vaba ja sel le määravad omanikud vastavalt oma vajadustele ja eel istustele. Ehitusprojekt is, tuleb täpsustada sidevajadust, ning taot leda konkreetsed tehni l ised t ingimused Tel ia Eesti l t . Peale operaatori, või operaatorite val ikut, tulevad taotleda tehni l ised t ingimused ka operaator i l t , või esitada l i i tumistaotlus. Tee- ja terr itoor iumi valgustus. Territooriumi valgustamiseks kasutatakse LED lambi, või LED moodul iga valgusteid, mil l ised paigaldatakse 4-6m kõrgustele terasmastidele. Valgustusli in id ehitatakse maakaabel l i in idena, toitega kas hoone, või maaaluse parkla elektr ik i lbist. Terr itooriumi valgustust juhitakse vastavalt loomuliku valgustustugevuse suurusele. Jalaka tänav on käesoleval ajal valgustatud, valgustid asuvad elektr i õhul i ini mastidel. Kuna detailplaneeringuga, on kavandatud Jalaka tänava laiendamine ja sel lele kergli ik lustee ehitamine, on detai lplaneer ingus reserveer itud maaala kergli ik lusteele . valgustusmast ide ja valgustuse toitekaabl i paigaldamiseks. Ehitusprojekt is tuleb kaaluda nii kergli ik lusteele eraldi teevalgustuse ehitamist, kui ka Jalaka tänavale uue tervik l iku teevalgustuse ehitamist, l ikvideerides osal iselt puude võrades asuvad valgust id ja valgustusl i in id. Konkreetse lahenduse Jalaka tn teevalgustuse rekonstrueer imiseks, annab Enef it Connect, kellelt tulevad tee rekonstrueerimisprojekt i koostamisel taot leda konkreetsed tehni l ised t ingimused.

3.12.3 Soojusvarustus Lähtuvalt Tal l inna Linnavol ikogu 18. mai 2017 määrusest nr 9 „Tall inna kaugküttepiir id, kaugküttevõrguga l i i tumise ja sel lest eraldumise t ingimused ja kord, kaugkütte üldised kval iteedinõided ja võrguettevõtja arenduskohustus” asub planeer itav ala kaugkütte piirkonnas. Küttevarustuse lahendus on koostatud vastavalt AS Ut i l i tas Tall inn tehnil istele t ingimustele 09.02.2021 nr 21TT-00492. (Lisad 4.3 ja 4.3a) Planeer itavate elamute soojavajadus kütte, venti lats iooni ja soojaveevajaduste rahuldamiseks on ~0,45MW. Alates olemasolevast kaugküttetorust ikust Männiku tee T6 (78404:405:4940) kinnistul kuni planeeritud korruselamuteni prundi l K1 on planeer itud maa-alune eel isolatsiooniga kaugküttetorust ik. Sisendused on planeer itud kahte Männiku tee poolsesse elamusse, mis võimaldab paigaldada kaks soojasõlme. Hargnemisele olemasolevast kaugküttetorust ikust Männiku tee T6 kinnistul on planeer itud sulgeseadmed. Sisenemisel elamutesse on planeeritud sulgeseadmed (l i i tumispunktid). Planeer itud kaugküttetorust iku pikkus on ca 110m. Hoonete energiatõhusust oluliselt mõjutavad tehnosüsteemid tuleb projekteerida sel l iselt , et võimaldavad tagade hoonete energiatõhususe miinimumnõuete täitmise. Soojusvarustuse projekteerimisel kaaluda madalatemperatuuri l ise soojusvõrgu ja seotud tehnosüsteemide (soojussõlm) kavandamist. Hoonete jahutamise põhimõtted: Soovitatavad on passi ivesed jahutussüsteemid, mis peegeldavad päikesekiirgust ja hajutavad soojust ning mis võimaldavad hoonete temperatuur i alandada i lma elektr ienergiat kasutamata. Näiteks hoone katustele paigaldatud helkurpaneel id, mis hajutavad soojust seest väljaspoole. Sell ine passiivne k i irgusjahutus võimaldab sisetemperatuur i alandamist kuni 5 kraadi ja vähendab kl i imaseadmete energiatarbimist.

Töö n r . H-183-18 Männiku tee 96g k inn is tu deta i l p laneer ing

FUTUSET OÜ 22

3.12.4 Gaasivarustus

Olevad planeeritava ala hooned on gaasiküttel kuid detai lplaneer ing näeb ette gaasikütte asendamise kaugküttega kuna planeeritav kinnistu asub Tall inna kaugkütte pi irkonnas. AS-le Gaasivõrk kuuluv torust ik paikneb planeer itava ala kõrval Pihlaka tänaval kuni Männiku tee 96g kinnistu pi ir in i. Planeer itud on l ikvideer ida kõik olemasolevad kinnistusisesed gaasitorust ikud. Tehnovõrkude koondplaani l on näidatud AS-le Gaasivõrk kuuluva gaasitorust iku läbilõikekoht Pihlaka tänava äärsel krundipi ir i l . (vt. Lisa 2.9)

3.13 TULEOHUTUS

3.13.1 Tulekustutusvesi Tuletõrje veevarustus vastavalt standardi le EVS 812-6:2012/A1:2013 10l/sek tagavad Männiku teel Jalaka tänaval ja Pihlaka tänaval ühisveetorust ikul paiknevad veevõtukohad. Planeer itud neli är ipindadaga elamut on I kasutusvi is iga, tuleohutusklass TP-2, kõrgusega kuni 14m ja kokku maapealse brutopinnaga 4400m² ja maa-aluse brutopinnaga 2900m² (parkla 43 parkimiskohta). Kõikide samal krundi l olevate elamute kaugus üksteisest on suurem kui 8m. Hoonete projekteerimisel lähtuda tuletõr je veevarustuse standardist EVS812-6:2012. Tulekustutuseks on juurdepääs Männiku teelt ja Jalaka tänavalt . Krundisisese sõidutee laius 5.6m.

3.13.2 Tuleohutuse üldnõuded Tuleohutuse seadus, jõustunud 01.09.2010 (hetkel kehtiv redaktsioon 01.04.2021); Päästeseadus, jõustunud 01.09.2010 (hetkel kehtiv redaktsioon 01.03.2021); EVS812-7:2018- Ehit iste tuleohutus. Osa7: ”Ehit istele esitatavad tuleohutusnõuded” Ehit iste vahel ised kujad vastavalt Siseministr i 30.03.2017.a. määrusele nr 17 „Ehit isele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ (hetkel kehtiv redaktsioon 01.03.2021) § 22 Tule leviku takistamine:

(1) Tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele, peab vältima nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. (2) Hoonetevaheline kuja peab olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tulelevikut. (3) Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kuja arvestamisel võib ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete kogupindala on TP3-klassi hoonete puhul suurem kui 400 ruutmeetrit ning TP2- ja TP1-klassi hoonete puhul suurem kui 800 ruutmeetrit, siis peab tule levikut takistama ehituslike abinõudega. (5) Naaberkinnistul paikneva I kasutusviisiga ühe ja kahe korteriga elamu ning abihoone puhul, kui ei ületata lõikes 4 esitatud piirväärtusi, peab: 1) tulelevik olema takistatud vähemalt 60 minuti jooksul, kui kuja on alla nelja meetri; 2) tulelevik olema takistatud vähemalt 30 minutit, kui kuja on neli kuni kaheksa meetrit.

Planeer ingus on naaberkruntide hoonestusala pi ir ide vahel ine kaugus vähim kaugus 6-8m. Hoonete minimaalne tulepüsivusklass detai lplaneer ingus on TP2. Hoonete tuleohutusklass täpsustatakse hoonete projekt ides sõltuvalt tegel ikust tulekaitsetasemest, hoone kõrgusest, pindalast ja kasutusotstarbest.

Töö n r . H-183-18 Männiku tee 96g k inn is tu deta i l p laneer ing

FUTUSET OÜ 23

3.14 INSOLATSIOONITINGIMUSTE MUUTMINE Planeer itud korterelamud krundil K-1 paiknevad Jalaka tn vastasküljel asuvatest üksikelamutest ida pool ca 23m kaugusel ning naaberkruntidel Jalaka tn 5 ja Remmelga tn 10 asuvatest korterelamutest ca 12m kaugusel põhja pool. Sellest tulenevalt puudub käesolevas planeer ingus vajadus insolatsioonianalüüsi koostamiseks. Planeer itavad 3 korrusel ised hooned on ca68m kaugusel Männiku tee sõiduteest ning Jalaka tänaval uuel ehitusjoonel ( sama mis Jalaka tn 5 elamu) ja seega ei hakka piirama väljakujunenud vaatekoridori tänavatel.

3.15 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED Planeer itaval maa-alal arvestada vajal ike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks juhindudes dokumendist EVS 809-1:2002 “Kur itegevuse ennetamine. Linnaplaneer imine ja arhitektuur. Osa 1 : Linnaplaneer imine.” Kuritegevuse r iske vähendavate nõuete ja t ingimuste seadmise ettepanekud: PLANEERINGUS:  Kruntidevahel ise pi i rdena võib kasutatada Jalaka tn pool madalat hekki

tagamaks naabrite ja tänaval l i ik lejate poolset visuaalset kontroll i krundi l toimuva üle.

EHITUSPROJEKTIGA JA EKSPLUATATSIOONIS:  Tagatakse juurdepääsude valgustus tänavavalgustuse abi l.  Tagatakse väl isuste lukustamine takistamaks murdvarguse eesmärgil

hoonesse tungimist.  Hoone sissepääsudele ja autohoiukohtadele rajada korral ik valgustus,  (kas pidevalt põlevad või l i ikumisanduritega lambid)

3.16 KEHTIVAD JA PLANEERITUD KITSENDUSED KRUNT K-1

 Ehitusõiguse näitajad hoonestamiseks on pi iratud Nõmme linnaosa üldplaneeringus määratud nõuetega.

 Olemasolev kitsendus olemasolevale sademevee torust ikule koridori la iusega mõlemale poole toru 2m Pihlaka tn 1a kinnistu omaniku kasuks.

 Olemasolev kitsendus olemasolevatele elektr i maakaabell i in i le 26577JK koridori la iusega mõlemale poole kaabl it 1m võrguvaldaja kasuks.

 Olemasolev kitsendus olemasolevale maa-alusele soojatorust ikule koridori la iusega mõlemale poole toru 2m võrguvaldaja kasuks.

 Planeer itud servituudi vajadus planeer itud soojatorust ikule koridori laiusega mõlemale poole toru 2m võrguvaldaja kasuks.

 Jalaka tänava kaitsevöönd 10m ( Ehitusseadust ik §71 (3)) KRUNT K-2

 Planeer itud servituudi vajadus veetorust ikule koridori la iusega mõlemale poole toru 2m AS Tal l inna Vesi kasuks.

 Planeer itud servituudi vajadus kanalisatsioonitorust ikule koridori laiusega mõlemale poole toru 2m AS Tall inna Vesi kasuks.

 Jalaka tänava kaitsevöönd 10m ( Ehitusseadust ik §71 (3) MÄNNIKU TEE T6

 Planeer itud servituudi vajadus sademeveetorust ikule koridori la iusega mõlemale poole toru 2m AS Tal l inna Vesi kasuks.

 Planeer itud servituudi vajadus elektr ikaabl itele koridor i la iusega mõlemale poole kaablit 1m võrguvaldaja kasuks.

Töö n r . H-183-18 Männiku tee 96g k inn is tu deta i l p laneer ing

FUTUSET OÜ 24

 Planeer itud servituudi vajadus alajaamale 1m ümber ehit ise per imeetr i võrguvaldaja kasuks.

 Planeer itud servituudi vajadus soojatorust ikule koridor i laiusega mõlemale poole toru 2m võrguvaldaja kasuks.

Olemasolev kitsendus: planeer itav ala asub täies ulatuses r i ig ikaitselise objekt i Harju maleva staabi- ja tagalakeskuse (Kitsenduste infosüsteemi id 3714777) pi iranguvööndis. (vt Ehitusseadust ik §120). Piiranguvöönd on 300m l innades ehit ise osas mis võib mõjutada r i ig ikaitsel ise ehit ise töövõimet. Julgeolekuasutuse ehit ise pi irdeaiast või sel le puudumisel hoone välisseinast võ i rajat ise välispi ir joonest 50meetr i ulatuses ehitamine tuleb kooskõlastada julgeolekuasutusega. Julgeoleku asutus võib keelata hoone või rajat ise ehitamise, kui hoone või rajat ise ehitamine võib takistada julgeolekuasutuse ülesannete täitmist või avaldada mõju julgeolekuasutuse turvakseskkonnale. (Ehitusseadust ik §121). Männiku tee 96g kinnistu detailplaneeringu ala kavandatud hooned paiknevad r i ig ikaitsel ise objekt i pi irdeaiast 130m kaudusel.

3.17 AVALIKU RUUMI PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED

 Enne planeer ingu koostamist aval ik ruum planeeritaval alal puudus, ala ol i kasutatav vaid äriettevõtetes töötavatele või ettevõtteid külastavatele inimestele. Side ümbritsevate kruntidega puudus kinnistu pi ir idele ehitatud hooneseinade tõttu. Planeer inguga muudetakse kogu planeer itav ala visuaalselt läbipastvaks, l i i tes sel le ümbritseva l innaruumiga igas suunas kulgevate ja lakäijate teedega. Tagatakse jalakäijate l i ikumine avalikus ruumis ümber hoonestatava ala ning parem juurdepääs Jalaka tänavalt Männiku teel asuvasse ühistranspordi peatusesse. Aval ik ruum on planeer itud krundi l K-1 põhjapoolsele alale ja Jalaka tänava ning Pihlaka tänava nurgale, kuhu on kavandatud murupinnad, jalakäijate teed, väikevormid ( lahendatakse ehitusprojekt i koosseisus tehtava haljastusprojekt iga).

 Privaatsem aval ik ruum ehk rekreatsiooniala on planeeritud uute hoonete vahele (eemale sõiduteedest), kuhu on kavandatud mänguplats lastele, jalakäijate tee, kõrghaljastus, murupinnad, istepingid ( lahendatakse ehitusprojekt i koosseisus tehtava haljastusprojekt iga).

Planeer itud rekreatsiooniala ja laste mänguplats elamute vahel on kavandatud ümberkaudsete elamute elanikele. Jalakäijate läbil i ikumine läbi elamutevahelise ruumi on tagtud, kuna hooneid ei pi irestata. Jalakäijate l i ikumisele l isaks tagatakses planeer itaval alal ka sõidukitega juurdepääs Männiku teelt ja Jalaka tänavalt ning juurdepääs külalisparklatele ( jalgrattad, tõukerattad, mootorsõidukid). Aval ikuks ruumiks ja Tall inna l innale üleandmiseks on moodustatud Transpordimaa sihtotstarbega krunt K-2 Jalaka tänavale jalakäijate tee rajamiseks.

3.18 KAVANDATU VASTAVUS PLANEERITAVA MAA-ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDELE

Männiku tee 96g kinnistu muudetakse Ärimaa maakasutuse sihtotstarbega kinnistust üheks Elamu- ja Ärimaa maakasutuse sihtotstarbega krundiks (K-1) ja üheks Transpordimaa sihtotstarbega krundiks (K-2). Detailplaneeringuga määratakse krundile K-1 ehitusõigus kahe kolmekorrusel ise äriruumidega 12 korteriga elamu ja kahe kolmekorrusel ise är iruumidega 6 korteriga elamu, mil le kolmas korrus lahendatakse katusekorrusena või tagasiastuvana (ca1/3 alumise korruse pindalast), ehitamiseks ning kahe 1 maapealse korrusega abihoone (prügimaja, leht la jne.) püst itamiseks. Krunt K-2 on planeeritud Jalaka tänava laiendamiseks. Lahendatakse planeer itud krundi tehnovõrkudega varustamine, autode parkimine, heakorrastus, haljastus. Krundi le K-1 planeer itud uusehituste mahud arvestavad ümbritsevat

Töö n r . H-183-18 Männiku tee 96g k inn is tu deta i l p laneer ing

FUTUSET OÜ 25

l innaruumi- kõrgemad hoonemahud on planeer itud Männiku tee poole ja madalamad Jalaka tänava poole luues sujuvama ülemineku Jalaka tänava vastasküljel asuvate üksikelamuteni. Planeer ingulahendus vastab seatud eesmärgile ning äripindadega elamute planeer imine krundi le K-1 arvestab ka Nõmme Linnaosa Üldplaneer ingus määratud t ingimustega ja haljastuse protsendiga 30%. Planeer ingus kavandatu on vastavuses ruumil ise arengu eesmärkidega. -Kavandatud on uute hoonete Jalaka tänava poolne ehitusjoon mis lähtub olemasolevatest elamutest Jalaka tn 5, 7 ja 9 -Kavandatud on olemasolevate väheväärtusl ike hoonete lammutamine -Laiendatakse on Jalaka tänavat ja rajatakse kõnnitee -Männiku tee 96g ja Jalaka tänava kinnistute piir i l o leva hoone on kavandatud lammutada mis tagab Jalaka tänava vastaspoole üksikelamute kruntidele rohkem päikesevalgust -Suurendatud on haljastuse osakaalu ja l ikvideer itakse massi ivne asfaltpind Männiku tee 96g kinnistul -Kavandatud on piirkonda sobivad arhitektuurinõuded hoonetele -Tagatakse jalakäijate l i ikumine avalikus ruumis Jalaka tänavalt Männiku teele ja ümber hoonestatava ala Jalaka tänavale. -Ühe var iandina kavandatakse Jalaka tn poolsete kahe uue hoone kolmas korrus (ca 1/3 alumise korruse pindalast) tagasiastega, mis ei tohi kaasa tuua terrasse mis vähendaksid teisel pool Jalaka tänavat asuvate üksikelamute aedade pr ivaatsust või teise variandina lahendatakse kolmas korrus katusekorrusena (tagab privaatsuse ja Jalaka tänava pool kahekorrusel ise hooneseina). Täpsustatakse hoonete projekteerimisel.

3.19 KAVANDATU MÕJU LÄHIPIIRKONNA LINNAKESKKONNALE JA SELLE ARENGUVÕIMALUSTELE NING VASTAVUS AVALIKELE HUVIDELE JA VÄÄRTUSTELE

Elamis- ja ärifunktsiooni toomine planeeritavale alale mõjub toetavalt ümbritseva l innakeskkonna arengu suundumustele. Posit i ivne on planeeritava ala lõuna ja läänepi ir i l o levate ühekorrusel iste hoonete lammutamine ning sellega seni suletud ala avamine Jalaka tänava poole ja integreerimine ümbritseva l innaruumiga. Kinnistu kasutusele võtmine äri- ja elamualana ning Jalaka tänava laiendamine tõstab pi irkonna atrakt i ivsust ja kval iteet i. -Elamise ja äri kombineer imine seni suletud alal suurendab sotsiaalset kontrol l i mis omakorda tõstab turval isust ja vähendab kuritegevuse r iske. - Planeer itava ala arendamisega rajatakse Jalaka tänava äärde kõnnitee, samuti luuakse ühendus jalakäijatele Männiku teelt Jalaka tänavale. -Tagatakse üldine heakord: rajatakse kõrghaljastust (30% maapinnaga seotud haljastust), istutatakse puid. -Kavandatud on maa-aluse parkla pealse haljastamine madalhaljastuse või konteinerhaljastusega -Kavandatud on mänguväljaku rajamine Planeer itud väljast avanevad äripinnad on soovitav paigutada kahte krundi K-1 põhjapoolsemasse hoonesse (hooned 1 ja 4) s issepääsuga põhja poolt kus asuvad ka äripindade külastajate parklad. Jalaka tänava poole ei ole soovitav tänavalt avanevaid är ipindu (kauplus, teenindus) rajada. Planeer ingu elluviimine tõstab lähipi irkonna l innakeskkonna kval iteet i.

Töö n r . H-183-18 Männiku tee 96g k inn is tu deta i l p laneer ing

FUTUSET OÜ 26

4. EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISE JA EHITAMISE NÕUDED

4.1 HOONETE OLULISEMAD ARHITEKTUURINÕUDED Planeer itud hooned peavad arvestama olemasolevat keskkonda. Hoonete väl isvi imist luseks on eel istatud loodusl ikud, kval iteetsed materjal id- kasutada puitu, fassaadivineer i, tel l ist , looduskivi, krohvi, betooni jne. Lubatud ei ole kasutada järgnevaid materjale: plast ist välisvoodrit ning plastaknaid ja ümarpalki või seda imiteerivat puit laudist. Väl isvi imstluses mitte kasutada materjale mis imiteer ivad tradits iooni l is i ehitus- ja vi imist lusmaterjale. Värvivalikul on soovitav lähtuda looduslähedasest ja mittedomineer ivast värvigammast, eel istada mil jöösse sobivaid naturaalseid värvi toone. Katusekalded 0-30 kraadi, Katusekate valtsplekk, prof i i lplekk, k ivi, lamekatuse materjal on vaba. Katuse harjajoon r ist i või paral leelne Jalaka tänava poolse krundipi ir iga. Hoonestusvi is – laht ine. (Arhitektuurinõuded vt ka PÕHIJOONIS) Olul is imad nõuded:

 Maa-alune korrus on lubatud (vastavalt hoonestusalale)  Näha ette esimesele- või keldrikorrusele tänavatasapinnalt mugavalt

l ig ipääsetavad eraldiseisvad ruumid jalgratasete ja kärude hoiustamiseks.  Kaks hoonet Jalaka tänava pool: kolmekorruselised elamud, mil le kolmas

korrus lahendada katusekorrusena või tagasiastuvana (ca 1/3 alumise korruse pindalast). Hoonete kolmanda korruse tagasiaste ei tohi kaasa tuua terrasse mis vähendavad teisel pool Jalaka tänavat asuvate üksikelamute aedade privaatsust, kolmas korrus katusekorrusena tagab naabritele suurema privaatsuse ja Jalaka tänava pool kahekorruselise hooneseina. Jalaka tänava poolsed hooned peavad olema sarnase arhitektuurikeelega (katusekalded, vi imist lus, värvitoon jne.) ja peavad sobima Jalaka tänava teisel pool asuvate üksikelamutega. Põhjapoolne hoone võib olla suurem, kuna sel lesse on soovitav planeer ida väljast avanevad äripinnad. Täpne lahendus antakse hoonete projekteerimisel. Suur im lubatud kõrgus ümbritsevast maapinnast 13m, abs. 53,5 (põhjapoolne hoone) ja 53,0 ( lõunapoolne hoone) Planeer itud kaks hoonet on kavandatud samale ehitusjoonele Jalaka tn 5, 7 ja 9 hoonetega

 Kaks hoonet Männiku tee pool: kolmekorruselised elamud, suurema kaldega katuse puhul on kolmanda korruse korteritel katusealuse väljaehitamise võimalus (korteris isese trepiga täiendav tuba, ateljeekorrus, s iserõdu jne.) Männiku tee poole planeer itud kaks hoonet peaksid olema sarnase arhitektuurikeelega (katusekalded, vi imist lus, värvitoon) kuid võivad ka vähesel määral er istuda detai l ide ja suuruse osas. Oluline on nende omavahel ine sobivus ning samuti ka sobivus ning harmoneerumine Jalaka tänava poolse kahe hoonega, et hoonetevahel ises ruumis siseõues tekiks õdus pr ivaatne atmosfäär. Põhjapoolne hoone võib ol la suurem, kuna sel lesse on soovitav planeerida är ipinnad. Täpne lahendus antakse hoonete projekteerimisel. Hoonete suur im lubatud kõrgus ümbritsevast maapinnast 13m, abs. 54,0 (põhjapoolne hoone) ja 53,5 ( lõunapoolne hoone). Planeer itud kahe hoonestusala Männiku tee poolne pi ir on kavandatud ühele joonele, Männiku tee poolsest krundipi ir ist 6 - 8m kaugusele. See võimaldab krundile planeeritud hoonete vahele suurema privaatse õueala tekkimise.

Segregatsiooni vält imiseks ja hea tava kohaselt tuleb kavandada er ineva suurusega korterid: pooled 2-3 toal ised ja pooled suuremad sh. 5 või 6 toal ised korterid.

Töö n r . H-183-18 Männiku tee 96g k inn is tu deta i l p laneer ing

FUTUSET OÜ 27

4.2 RAJATISTE EHITUS- JA KUJUNDUSNÕUDED Parklad ja teed: Krundisiseste teede katetena on kasutatud jalgteed betoonkivist ja autode parkimiskohad betoonkivist või graniitsõelmetest (peavad olema vett läbi laskva kattega) Krundisisene asfaltkate on lubatud autode sõiduteedel ja parklate manööverdusalal. Piirded: Kohtades kus pi irdeaiad on lubatud tuleb need rajada vastavalt Nõmme Linnaosa üldplaneer ingus seadtud t ingimustele (vt. Seletuskir i 3.3). Jalaka tn ja k innistu Jalaka tn 5 pool puuduvad, on lubatud kuni 1m kõrgune hekk. Võrkpi ire vajadusel Remmelga tn 10, Männiku tee 96a ja 98b poolsel pi ir i l kus olemasolevad hooned puuduvad, soovitavalt koos hekiga. Pihlaka tn 1, 1a ja 1b kinnistute piir idel säi l ivad olemasolevad pi irded. Prügimaja, lehtla, jne.: 1 korrus, suurim kõrgus ümbritsevast maapinnast 5m, puit- või metallkarkassi l laudvooder, värvitoon sobiv elamutega, katusekalle 15-30°, katusekate plekk, eterni it , laud, jms. Võimalik katus katta päikesepaneel idega või teha päikesekatus. Esitadab tervik l ik väl iruumi sh. uushaljastuse lahendus ja mänguväljak, mil le koostamisse tuleb kaasata diplomeeritud maastikuarhitekt.

4.3 OLEMASOLEVATE HOONETE LAMMUTAMISE NÕUDED Lammutus- ja ehitusprojekt id kooskõlastada enne ehitusloa taot lemist Tall inna Keskkonna- ja Kommunaalamet iga; Ehitusloa taotlemisel ehit ise lammutamiseks esitatakse Tal l inna Linnaplaneer imise Ametile ehitusprojekt, mil les sisalduvad vähemalt:

 lammutatavad konstruktsioonid

 lammutustööde kir jeldus, kasutatav tehnoloogia ja jär jekord, et minimeer ida tolmu ja müra mõju naaberkinnistutele.

 konstruktsioonide ajut ise toestamise vi is id

 lammutatavate ehitusmaterjal ide- ja toodete l ig ikaudsed kogused ja käit lemiskohad

4.4 MUUD NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS

 Tall inna l innal on õigus tunnistada detai lplaneer ing kehtetuks või keelduda

detai lplaneer ingualal uute ehituslubade andmisest, kui detailplaneer ingust huvitatud isik ei ole Tall inna l inna ja huvitatud is iku vahel planeer imisseaduse § 131 lõike 2 alusel sõlmitud halduslepinguga võetud kohustusi lepingus määratud tähtajaks täitnud. Nimetatud t ingimus kehtib ka isikute suhtes, kes omandavad detai lplaneer ingu alal asuva kinnisasja pärast detai lplaneer ingu kehtestamist;

 Ehitusprojekt i koosseisus esitada haljastusprojekt. Haljastusprojekt is määrata krundi välisruumi lahendus ja istutavate taimede l i ig i l ine koosseis ja istutusalad. Haljastusprojekt i koostamisel tuleb võtta arvesse Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“ nõudeid;

 Lammutus- ja ehitusehitusprojekt id kooskõlastada enne ehitusloa taot lemist Tal l inna Keskkonna- ja Kommunaalamet iga

Töö n r . H-183-18 Männiku tee 96g k inn is tu deta i l p laneer ing

FUTUSET OÜ 28

 Tuleb tagada normidele vastavad t ingimused siseruumides. Sel leks tuleb rakendada ehitusl ikke võtteid. Vähendamaks müratasemeid siseruumides tuleb rakendada edasisel projekteerimisel ja ehitamisel Eesti standardit EVS 842:2003 „Ehit iste hel i isolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“. Järgida tuleb, et kavandatava hoone teepoolsete väl ispiirete ühisisolatsioon oleks vähemalt R`w+Ctr≥ 35 dB;

 Hoonestuse rajamisel tagatakse, et l i ik lusmüra tasemed siseruumides ei ületa sotsiaalministr i 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” (SoM määrus nr 42) kehtestatud normtasemeid. Müravastaste meetmete rakendamisel tuleb arvestada EVS 842:2003 „Ehit iste hel i isolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ tooduga;

 Tehnoseadmete (kli imaseadmed, venti latsioon jms) val ikul ja paigutamisel peab arvestama, et tehnoseadmete müratase ei ületaks SoM määruses nr 42 § 7 lg 3 tabelis 2 toodud normtasemeid hoones. Hoonest väljaspool tuleb arvestada keskkonnaministr i 16.12.2016.a määruse nr 71 „Väi l isõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ l isas 1 kehtestatud normtasemeid;

 Akende val ikul hoonete teepoolsetel külgedel tuleb tähelepanu pöörata akende hel i isolatsioonile teel i ik lusest tuleneva müra suhtes. Kui aken moodustab ≥ 50% väl ispi irde pinnast, võetakse akna nõutava heli isolatsiooni suuruseks väl ispi irde õhumüra isolatsiooni indeks. Kui akna pind on väiksem kui 50%, si is võib akna heli isolatsiooni väärtust vähendada suuruse 10lgS/Sa võrra, kus S on ruumi väl ispi i rdepind ja Sa on ruumi akende pind. Kasutada tõhusa hel i isolatsiooniga klaaspakettaknaid;

 Väl ispi irde nõutava hel i isolatsiooni tagamisel tuleb jälgida, et vent i leer imiseks ettenähtud elemendid (näiteks akende tuulutusavad) ei vähendaks hel i isolatsiooni taset sel määral, et ruumides ületatakse lubatud müratasemeid;

 Hoone ruumide paigutamisel arvestada kõrgendatud müratasemeid ja võimalusel kavandada vaiksemat siseruumi nõudvad ruumid sisehoovi poolsele küljele;

 Vastavalt standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“ parkimishoone sisse- ja väljasõidud ei tohi paikneda naaberkrundi hoonete akendele lähemal kui 10 m. Vent i latsiooni heitõhu ava ei tohi paikneda akendele lähemal kui 15 meetr it ;

 Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond, rakendades meetmeid vastavalt EVS 840:2009 „Radooniohutu hoone projekteerimine“ toodule;

 Planeer itud eluruumides tuleb tagada pi isav insolatsioon. Järgida EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ nõudeid;

 Teed, parkimine ja muud l i ik lusrajat ised peavad vastama Eesti standard EVS 843:2016;

 Normati ivne parkimisvajadus arvutada vastavalt 17.09.2020.a Tall inna Linnavol ikogu otsusega nr 80 muudetud “Tal l inna parkimisekohtade arvu normid” äärel inna normi aluseks võttes.

 Hoonete projekteerimisel lähtuda keht ivatest tuleohutusnõuetest ja normidest.  Hoonete konstrukt i ivsete ja tehni l iste lahendite kavandamisel lähtuda

energiasääst l ike hoonete konseptsioonist.  Paigaldada lokaalsed elektr itootmisrajat ised

4.5 KESKKONNAKAITSEALASED NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS

 Likvideer itava asendusistutuse kohustusega puit taimest iku kompenseer imine

tuleb ette näha asendusistutusega (vastavalt Tall inna Linnavolikogu 11. veebruar 2021 määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord”)

Töö n r . H-183-18 Männiku tee 96g k inn is tu deta i l p laneer ing

FUTUSET OÜ 29

 Ehitusprojekt i koostamisel näha ette ettevaatusabinõud ja meetmed, et planeer itud uue hoone ehitamisega ei halvendata ja kahjustata olukorda naaberkinnistutel.

 Ehitusaluse kasvupinnase käit lemine tuleb läbi vi ia vastavalt Tall inna jäätmehoolduseeskir ja nõuetele;

 Olmejäätmete kogumiskoht kavandada hoovi abihoonesse või hoone esimesele korrusele Tal l inna jäätmehoolduseeskir ja §16 nõudeid arvestades.

 Planeer itav ala asub Harjumaa pinnas radoonir iski kaardi põhjal normaalse radoonisisalduseda pinnase pi irkonnas (10-30 kBq/m³).

 Haljastuse kavandamisel, istutamisel ja hooldusel arvestada Männiku tee 96g kinnistu haljastuse inventuuriaruandes esitatud soovitustega (vt. Kaust Lisad, Lisa 5.1a p.4 ja käesolev seletuskir i p 3.9.1

4.6 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS TEHNOVÕRKUDE OSAS

 Projekt ide koostamisel tuleb taot leda tehnovõrkude valdajatelt täiendavad

tehni l ised t ingimused ning ehitusprojekt tehnovõrkude valdajatega kooskõlastada;

 Telia Eest i AS t ingimused:

1. Tööde teostamisel tuleb lähtuda sideehit ise kaitsevööndis tegutsemise Eeskir jast

2. Tööde teostamisel planeer itud piirkonnas on vaja täiendavalt esitada tööjoonised

3. Tegevuse jatkamiseks on vaja tel l ida Telia täiendavad tehni l ised t ingimused

4. Maa-alal paikneb Tel iale kuuluv Kaablikanal isatsioon. 5. Telia s ideehit iste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehit iste

projekteerimisel tagada sideehit ise ohutus ja säil imine vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele. Tööde teostamisel sideehit ise kaitsevööndis lähtuda Ehs pt 8 ja pt 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) #Ehit ise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded# kohaldatavatsest standarditest ning sideehit ise omaniku juhenditest ja nõuetest .

 Elektr i levi OÜ t ingimused: 1. Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt

 ENEFIT CONNEKT OÜ t ingimused: 1. Põhi- või tööprojekt i jaoks taotleda uued tehnil ised t ingimused 2. Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt 3. Kooskõlasatus keht ib 1 aasta

 AS UTILITAS TALLINN t ingimused: 1. Üksikute objekt ide soojusvarustuse lahendamiseks on vaja taodelda AS

Uti l i tasTal l inn tehni l ised t ingimused. Järgmises projekteerimisetapis vajadusel täiendada planeer itud soojustorust iku kulgemisjoont vi is i l , et oleks tagatud standardiga EVS-EN13941 lubatud pi ir idesse jääva torust iku paigalduspinged ja –pikkused.

 AS GAASIVÕRK t ingimused: 1.Gaasitorust iku läbi lõikekoht realiseer ida vastavalt tehnovõrkude

koondplaani l näidatule  AS TALLINNA VESI t ingimused:

1.Veevarustuse ning reovee ja sademevee ärajuht imise lahendused (sh kinnistuväliste vee, reovee ja sademevee ühistorust ike väl jaehitamise mahud) kuuluvad täpsustamisele ehitusprojekt i koostamisel.

2. Jalaka tn võimalikuks sademevee eelvooluks on Kauge tn Ø1000mm sademeveekanalisatsioon, Männiku tee sademeveekanalisatsiooni saab

Töö n r . H-183-18 Männiku tee 96g k inn is tu deta i l p laneer ing

FUTUSET OÜ 30

pi iratud koguses suunata ainult krundi K-1 sademevet. Moodustatavalt krundilt K-2 (planeeritud tee alalt) sademevett krundi le K-1 mitte suunata.

3. Ühisveevõrgu hüdrantidest on tagatud väl istulekustutusvesi 10l/s. 4. Planeertud ühisveevärgi ja kanal isatsioonitorust ikele (k.a.

l i i tumispunktid) määrata servituudi vajadusega alad võrguvaldaja kasuks 5. planeer itud torust ike kaitsevööndite ulatuses (ühisveevärgi ja

kanalisatsiooni rajat iste kaisevööndite ulatus on kehtestatud Kl i imaministr i 12.septembri 2023.a. määrusele nr.57).

6. Ehitusprojekt ide koostamiseks taodelda AS-ilt Tal l inna Vesi tehni l ised t ingimused.

7. AS Tal l inna Vesi arvamus kehtib 2 aastat .

 TALLINNA KESKKONNA- JA KOMMUNAALAMETI t ingimused: 1. Moodustatav krunt K-2 kinnistu (Jalaka tänava jalakäijate tee) tuleb LVA

nõudmisel tasuta võõrandada l innale ja sõlmida LVA-ga sellekohane VÕL leping ning eelmärge kinnistusraamatusse.

2. Järgnevas projekteerimisstaadiumis tuleb enne immutusplokkide projekteerimist näha ette ehitusgeoloogil ised uuringud f ikseerimaks pinnasevee (ülemine surveta põhjaveekiht )taseme maapinnast.

3. Sademevee käit lemisel lähtuda Tall inna Linnavol ikogu 19.juuni 2012 otsusega nr 18 kinnitatud “Tall inna sademevee strateegia aastani 2032” seisukohtadest. Pi irata sademevee juht imist otse kanal isatsioonivõrku. Võimalikult suur osa sademeveest immutada pinnasesse. Vert ikaalplaneerimisega vält ida sademe- ja l i igvee valgumine naaberkinnistutele. Hoone mahus olevate parklate põrandavesi juht ida reoveekanal isatsiooni.

4. Ehitusprojekt i koosseisus tuleb koostada kaasatud maastikuarhitekt i poolt väl isruumi lahendus, sh. haljastusprojekt.

4.7 TÄIENDAVATE UURINGUTE VAJADUS Ehitusprojekt i staadiumis on vaja koostada täiendavad uuringud.

1. ehitusgeoloogil ine uuring selgitamaks välja põhjavee taseme ja pinnaste f i l t ratsiooniomadused

2. ühiskanal isatsiooni sademeveetorust ike läbi laskevõime kontrollarvutus vee ettevõtjaga eelnevalt kokkulepitud t ingimustel.

4.8 TÄIENDAVATE KOOSKÕLASTUSTE HANKIMISE JA KOOSTÖÖ VAJADUS

Ehitusprojekt i staadiumis ei ole vaja hankida täiendavaid kooskõlastusi. Koostööd soovitav teha Jalaka tn 5 ja Kauge tn 10 kinnistutega pi irdeaedade ühtse kujunduse osas pärast krundi l K-1 krundipi ir i l asuva hoone lammutamist. Ehitusprojekt i koostamisel on vaja teha koostööd tehnovõrkude valdajatega, pi ir i kokkupuudet omavate kinnistute omanikega ja ametkondadega.

Töö n r . H-183-18 Männiku tee 96g k inn is tu deta i l p laneer ing

FUTUSET OÜ 31

5. PLANEERINGUS KAVANDATU VASTAVUS PLANEERINGU KOOSTAMISE LÄHTE- DOKUMENTIDELE JA SEISUKOHTADELE

5.1 VASTAVUS ALGATAMISOTSUSES MÄÄRATUD

LÄHTESEISUKOHTADELE Vastavalt algatamise korraldusele on: 1. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on muuta Männiku tee 96g ärimaa maakasutuse sihtotstarve äri- ja elamumaaks ning määrata ehitusõigus kahe kolmekorrusel ise är iruumidega 12 korteriga elamu ja kahe kolmekorruselise äriruumidega 6 korteriga elamu ehitamiseks. Lisaks antakse detai lplaneer ingus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõttel ine lahendus. 2. Algatatavas detai lplaneer ingus tehakse ettepanek muuta Tal l inna Linnavol ikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tall inna üldplaneer ingu“ kohane ettevõtluse segahoonestusala maakasutuse juhtotstarve planeeritava maa-ala pi ir ides korruselamute alaks. Tal l inna Linnavol ikogu 23.septembri 2021 otsusega nr 106 kehtestatud Nõmme linnaosa üldplaneer ingu kohaselt asub käesolev detai lplaneering Männiku keskuse segahoonestusalal. Alale võib kavandada elamuid, ühiskondlikke ehit isi, sh r i ig i- ja kohal iku omaval itsuse asutusi, kaubandus- ja teenindusettevõtteid, är i- ja büroohooneid, keskkonda mittehäir ivat väiketootmist, kultuuri- ja spordiasutusi jm l innal ikku elukeskkonda teenindavaid funktsioone. Hoonete esimesele korrusele tänavaga külgnevasse ossa tuleb kavandada kaubandus ja teeninduspinnad. Keskkonda mittehäir iv väiketootmine on lubatud, tanklad ja autopesulad ei ole lubatud. 3.Detai lplaneering koostada vastavalt Tall inna Linnaval itsuse 31. oktoobri 2012 määrusele nr 52 „Detai lplaneeringu koostamise algatamisettepaneku vorm ning detai lplaneer ingu koostamise nõuded“. Detailplaneering on koostatud Tal l inna Linnaval itsuse 31. oktoobri 2012 määrusele nr 52 „Detai lplaneer ingu koostamise algatamisettepaneku vorm ning detai lplaneer ingu koostamise nõuded“ 4. Detai lplaneer ingu koostamisel arvestada järgmisi lähteseisukohti ja l isat ingimusi: 4.1 kavandada kaks kolmekorrusel ist 12 korteriga elamut ja kaks kolmekorruselist 6 korteriga elamut, mil le kolmas korrus lahendada katusekorrusena või tagasiastuvana; Planeer ingus on t ingimusega arvestatud ja kavandatud kaks kolmekorrusel ist 12 korteriga elamut ja kaks kolmekorruselist 6 korteriga elamut, mil le kolmas korrus lahendada katusekorrusena või tagasiastuvana . (vt. seletuskir i 3.1, 3.4 ja 4.1) 4.2 määrata hoonete suurimaks lubatud kõrguseks kuni 13m. Planeer ingus on t ingimusega arvestatud ja määratud hoonete suurimaks lubatud kõrguseks 13m (vt. seletuskir i 3.4) 4.3 kavandada hoonete alumistele korrustele är iruumid Planeer ingus on t ingimusega arvestatud. Äriruumid on kavandatud hoonete alumistele korrustele. Väl jast avanevad äriruumid on soovitav paigutada koonetesse 1 ja 4. (vt. seletuskir i 3.4, 3.19 ja 4.1 ) 4.4 moodustada transpordimaa krunt Jalaka tänava laiendamiseks ning kavandada Jalaka ja Pihlaka tänava äärde kõnnitee; Planeer ingus on t ingimusega arvestatud. Kavandatud on 3m laiune krunt Jalaka tänava laiendamiseks ja kõnnitee rajajamiseks (vt. seletuskir i 3.2) 4.5 lahendada parkimine EVS 843:2016 alusel; Planeer ingus on t ingimusega arvestatud. Parkimine on lahendatud Tall inna Linnavol ikogu 17.september 2020 otsusega nr 84 “Tal l inna parkimiskohtade arvu normid”. (vt. seletuskir i 3.11)

Töö n r . H-183-18 Männiku tee 96g k inn is tu deta i l p laneer ing

FUTUSET OÜ 32

4.6 planeerida elamukrundile kompaktne, tervik l ik, i lmakaarte ja naaberaladega arvestav rekreatsiooniala. Tagada kinnistul vähemalt 30% haljastuse osakaal. Kõrghaljastus rajada vähemalt 5 meetr i kaugusele hoone väl isseinast; Planeer ingus on t ingimusega arvestatud. Planeeritud on kompaktne hoonete vahele jääv ja Jalaka tänava poole avatud rekreatsiooniala. Hal jastuse osakaal on 30%. Planeer itud kõrghaljastus on kavandatud vähemalt 5m kaugusele hoonete väl isseintest. (vt. seletuskir i 3.9.2) 4.7. koostada planeeritava ala keskkonnaseisundi hinnang, mil les käsit letakse terr itoor iumil varem toimunud tegevusi, keskkonnaoht l ike objekt ide olemasolu ja nende hinnangul is i mahte maa-alal. Vajadusel vi ia läbi reostusuuring, mil le lähteülesanne kooskõlastada Tall inna Keskkonnaamet iga. Keskkonnaseisundi hinnang tel l ida pädevust omavalt ettevõttelt ; Planeer ingus on t ingimusega arvestatud. Koostatud on hinnang: „Kinnistule Männiku tee 96g är i- ja elamuhoonete arendamise planeer inguga kaasneda võivate keskkonnamõjude ekspert i is ” KESKKONNAAGENTUUR VIRIDIS OÜ töö nr 3- 75/2020;Hinnang ei tuvastatud varem toimunud tegevustest tulenevate võimalike keskkonnaohtl ike objekt ide ja jääkreostuse olemasolu. (vt kaust ” Lisad” l isa 5.2) 4.8. Kavandada soojavarustus kaugküttena Planeer ingus on t ingimusega arvestatud. Hoonete soojavarustus on kavandatud kaugküttel (vt. seletuskir i 3.12.3) 5. Tal l inna Kommunaalamet il sõlmida enne detai lplaneer ingu vastuvõtmist detai lplaneer ingu koostamisest huvitatud is ikuga planeerimisseaduse § 131 ja Tall inna l inna ehitusmääruse § 16 lõike 1 kohane haldusleping. Leping sõlmitakse enne detailplaneeringu vastuvõtmist (vt. seletuskir i 4.6) 6. Kaasata detai lplaneer ingu koostamisse Nõmme Linnaosa Val itsus, Tall inna Kommunaalamet (alates01.06.2019 Tall inna Keskkonna- ja Kommunaalamet), Tall inna Keskkonnaamet (alates 01.06.2019 Tall inna Keskkonna- ja Kommunaalamet) Tall inna Transpordiamet ning Tall inna l inna ehitusmääruse §14 lõikes 2 nimetatud is ikud ning teised isikud, kel le õigusi või kohustusi võib planeer ingulahendus puudutada. (vt kaust “Lisad” Koostöö ja kooskõlastused Lisa 2.1) 8.3 detai lplaneer ingu lahendus on kooskõlas vastuvõetud Nõmme linnaosa üldplaneeringu juhtotstarbega (korterelamute ala, ettevõt lusala kõrvalotstarbega). Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta planeer ingualal Tall inna üldplaneeringu kohane ettevõt luse segahoonestusala maakasutuse juhtotstarve planeer itava maa-ala pi ir ides korruselamute alaks. Üldplaneer ingu muutmine on põhjendatud asjaoluga, et planeeringuala ümbritsevas piirkonnas on valdavalt levinud elamud (korterelamud, väikeelamud) ning väiksemahul iste korterelamute kavandamine piirkonda on põhjendatud ja sobi l ik;

Tall inna Linnavol ikogu 23.septembri 2021 otsusega nr 106 kehtestatud Nõmme linnaosa üldplaneeringu kohaselt asub käesolev detai lplaneering Männiku keskuse segahoonestusalal. Alale võib kavandada elamuid, ühiskondlikke ehit isi, sh r i ig i- ja kohal iku omaval itsuse asutusi, kaubandus- ja teenindusettevõtteid, är i- ja büroohooneid, keskkonda mittehäir ivat väiketootmist, kultuuri- ja spordiasutusi jm l innal ikku elukeskkonda teenindavaid funktsioone. (vt. seletuskir i 5.2)

5.2 VASTAVUS ÜLDPLANEERINGUTELE

Käesolev detailplaneering algatat i 21.veebruar 2019 Tal l inna Linna volikogu otsusega nr 36, kui Nõmme linnaosa üldplaneering ol i veel kehtestamata ja ülenevaks planeer inguks tul i aluseks võtta Tal l inna üldplaneer ing (kehtestatud Tal l inna Linnavol ikogu määrus 11.01.2001 nr.3). Tall inna üldplaneer ingu kohaselt asub Männiku tee 96g kinnistu detai lplaneer igu ala kohas, mil le juhtfunktsiooniks ettevõtluse segahoonestusala – alal võib paikneda igasugune ettevõt lus, v.a. ulatuskikku sanitaartsooni vajav tootmine; alal võib paikneda ka üksikuid elamuid ja asutusi.

Töö n r . H-183-18 Männiku tee 96g k inn is tu deta i l p laneer ing

FUTUSET OÜ 33

Tänaseks on Nõmme Linnaosa üldplaneering kehtestatud ja Männiku tee 96g kinnistu detai lplaneer ingu ülenevaks planeer inguks on l innaosa üldplaneer ing mil le kohaselt asub käesolev planeer ing segahoonestusalal. Alale võib kavandada elamuid, ühiskondl ikke ehit is i, sh r i ig i- ja kohal iku omaval itsuse asutusi, kaubandus- ja teenindusettevõtteid, äri- ja büroohooneid, keskkonda mittehäir ivat väiketootmist, kultuuri- ja spordiasutusi jm l innal ikku elukeskkonda teenindavaid funktsioone. Männiku keskus-hoonete esimesele korrusele tänavaga külgnevasse ossa tuleb kavandada kaubandus ja teeninduspinnad. Keskkonda mittehäir iv väiketootmine on lubatud, tanklad ja autopesulad ei ole lubatud. Nõmme miljööväärtusl ike hoonestusalade kaardi kohaselt ei asu planeer itav ala mil jööväärtusl ikul hoonestusalal ega ka mil jööväärtusl iku hoonestusala mõjuvööndis. Männiku tee 96g kinnistu detai lplaneering vastab kehtestatud Nõmme Linnaosa üldplaneeringule.

5.3 PLANEERINGULAHENDUSE KAALUTLUSED JA PÕHJENDUSED- KEHTIVA DETAILPLANEERINGU MUUTMISE PÕHJENDUSED

Planeer itaval alal on kehtiv detailplaneering: Jalaka tn, Pihlaka tn ja Männiku tee vahel ise maa-ala detai lplaneering (kehtestatud 13.06.2002 Tal l inna Linnavol ikogu otsusega nr 266, osaliselt kehtetuks tunnistatud Pihlaka tn 1b kinnistu osas 27.05.2009 Tal l inna Linnaval itsuse korraldus nr.866-k). Planeering on kehtestatud 20 aastat tagasi ja si is kavandadtud monofunktsioonaalne äri sihtotstarve Männiku tee 96g kinnistul ei ole enam sobiv. Ümbritsev pi irkond on arenenud valdavalt elamute alaks. Sel lest tulenevalt muudetakse kehtivat detailplaneer ingut, nähes ette kaks kolmekorruselist äriruumidega 12 korteriga elamut ja kaks kolmekorrusel ist äriruumidega 6 korteriga elamut. Är ipinnad on planeeritud elamute esimestele korrustele.

5.4 MUUDATUSED VÕRRELDES ESKIISLAHENDUSEGA Männiku tee 96g detai lplaneer ing (DP043270) on algatatud 21.02.2019 Tal l inna Linnavol ikogu otsusega nr 36. Võrreldes eski is lahendusega, mil le põhjal detai lplaneer ing algatat i, ei ole planeer ingu lahenduses muutunud hoonete korruselisus ja korterite arv. Planeer ingu lahenduses on muutunud:

1. planeer itud kruntide arv. Eski islahenduses oli planeeritud üks äri- ja elamumaa sihtotstarbega krunt (K-1) ja kaks transpordimaa sihtotstarbega krunti: üks Jalaka tänava kõnnitee krunt (K-3) ja teine krunt pääsuks Männiku teelt ja Jalaka tänavale (K-2). Planeer ingus on vi imase krundi moodustamisest loobutud ning on moodustatud vaid üks transpordimaa sihtotstarbega krunt Jalaka tänava kõnnitee jaoks (K-2). 2. suurim ehit ise alune pindala. Eski is lahenduses ol i suurim ehit ise alune pind 1400m². Planeeringu lahenduses on suur im ehit ise alune pind 1600 m², hoonete suurusi on täpsustatud, võimaldades suuremat esimest korrust äripindade jaoks hoonetes 1 ja 4 ja täiendavalt on lubatud ehitada kaks rajat ist (prügimaja, leht la jne.) 3. planeer itud maapealsete parklate asukohad: Muudetud on Jalaka tänavalt juurdepääsetava parkla asukohta (5 parkimiskohta) - s issesõitu krundile on nihutatud lõuna poole. Planeeritava ala põhjaosas asunud parkla (10 kohta) asemele on kavandatud pik iparkimine (13 kohta) Männiku tee ja Jalaka tänavat ühendava sõidutee äärde. Männiku tee poolsete hoonete vahele eski isis kavandadtud parkla (10 kohta) kohtade arvu on vähendatud – planeer ingus on 6 parkimiskohta. Eski is lahenduses ol i maapealsete parkimiskohtade arv 25, planeer ingus on kavandatud 24 parkimiskohta . 4. Eskiis lahenduses puudus aval ik l innaruum ümber hoonestatava ala. Eskiis lahenduses ol i aval ik ruum planeeritava ala põhjaosas kahel pool sõiduteed

Töö n r . H-183-18 Männiku tee 96g k inn is tu deta i l p laneer ing

FUTUSET OÜ 34

ja Jalaka tänava aval ik kõnnitee. Planeeringus on kavandatud täiendavalt veel jalakäijate l i ikumine avalikus ruumis pik i hoonestatava ala idapoolset külge ja pik i lõunapoolset külge Jalaka tänavale. 5. Võrreldes esi is lahendusega on muudetud maa-aluse korruse konf iguratsiooni. 6. Eskiislahenduses ol i määratud maapealselele ja maa-alusele hoonestusele ühine hoonestusala. Planeer ingus on määratud eraldi hoonestusalad maa-alusele ja maapealsele hoonestusele. 7. Eskiis lahenduses ei olnud määratud suletud brutopinna suurust numbri l iselt , planeer ingulahenduses on suletud brutopind määratud 4400m².

5.5 ESKIISLAHENDUSE STAADIUMIS TEHTUD ETTEPANEKUTE ARVESTAMINE NING MUUDATUSED VÕRRELDES ESKIISLAHENDUSEGA

Eskiis lahenduse vastavus Tal l inna Linnavol ikogu otsuses toodud t ingimustele on seletuskir jas p.5.1 Eskiis lahendusele tehtud ettepanekud ja nendega arvestamine:

1. Jalaka tn 5 krundi prügikast id ja autode parkimine on planeeringuala haljasala kõrval, loodetavast i see jääb ka edaspidi nii (vt.Lisa 1.15 ja Lisa 1.17) – arvestatud ja jääb ni i. Planeeringus on Jalaka tn 5 prügikast ide paiknemise koha kõrvale planeeritud Männiku tee 96g prügimaja või plats konteiner itele. 2. Palve mitte aiaga pi irata kõiki maju (vt .Lisa 1.15 ja Lisa 1.17) – arvestatud, pi irdeid korterelamute vahele ei ole planeeritud. Lubatud on kuni 1m kõrgused hekid Jalaka tn 5 piir i le ja Jalaka tänavapoolsele piir i le 3. Kindlast i soov, et tuleks kiirusepiirang 30km/h või mänguala (vt.Lisa 1.15 ja Lisa 1.17) - k i irusepiirangu soovitus on l isatud seletuskir ja (3.10), mänguala tegemisega Jalaka tänavale Transpordiamet ei nõustunud (vt . Lisa 2.3) 4.Majade ümber võiks ol la aed sell iselt , et läbikäik oleks vaid nei l kortermajade omanikel endi l (vt.Lisa 1.16) – arvestatakse osaliselt , on lubatud kuni 1m kõrgune hekk Jalaka tänavapoolsele pi ir i le. 5. Hetkel ei ole kindel, et minu poolehoid kuuluks plaanile muuta Jalaka tänav autodele kinniseks, st. kergli ik lusteeks (vt.Lisa 1.16) – arvestatud, Jalaka tänavat ei suleta autodele. 6. Ma ei ole kindlast i huvitatud, et kortermajad tuleksid minu krundi le lähemale (vt.Lisa 1.16) – arvestatud, majade asukohta Jalaka tn pool ei muudeta, on planeer itud samale ehitusjoonele Jalaka tn 5 hoonega. 7. Hetkel teeb suurt müra Jalaka tn poolse oleva hoone seina küljes olev kütte korsten, mis on öises vaikuses väga häir iv. Seega ei ole huvitatud mitte mil lestki, mis l isab müra (vt.Lisa 1.16) – arvestatud, olevad hooned koos müratekitava korstnaga lammutatakse planeer ingulahenduse realiseeimisel ja uued hooned hakkavad paiknema uuel ehitusjoonel 3m kaugemal tänavast. Uute hoonete küte on planeer itud kaugküttena, mis müra ei tekita 8.Teha Jalaka tn äärde planeer itud 6 korteriga elamutel kolmas korrus tagasiastuvana sel l iselt , et on tagatud kõrvalasuvate aedade privaatsus ja et tagasiaste ei tooks kaasa terasse, mis vähendavad kõrvalasuvate aedade privaatsust läbi terassi lt loodava vaatel isuse. Pigem eelistada 3. korruse lahendamist katusekorrusena, kuna see võimaldab tagada ni i 2-korruselise tänavaäärse hooneseina kui ka privaatsuse (vt.Lisa 1.20) – arvestatud, mõlemad variandid on võimalikud, täpne lahendus antakse hoonete projekt iga 9. Olul ine, et juurdepääs uutele hoonetele ning parklatele toimuks Männiku teelt ning ei kavandata l i ik lust Jalaka tänavale, et mitte suurendada pereelamuala l i ik luskoormust. Ühe võimaliku lahendusvariandina soovit i planeer ingus näha Jalaka tänava kavandamist ja lgteeks planeer itava ala

Töö n r . H-183-18 Männiku tee 96g k inn is tu deta i l p laneer ing

FUTUSET OÜ 35

ulatuses, kuna Jalaka tänava äärsetele elamutele on sissesõidud kinnistutele tagatud Kraavi tänavalt . See võimaldaks Jalaka tänavast kujundada puhverala pereelamute ning korterelamute vahel (vt .Lisa 1.20) – on arvestatud osal iselt . Põhi l ine juurdepääs maapealsetesse ja maa-alusesse parklasse on planeer itud Männiku teelt . Maa-aluse parklal teine sissepääs on Jalaka tänavalt Jalaka tn 5 kinnistu kõrvalt . Planeer itud on ka teine väljapääs kinnistult Jalaka tänavale Pihlaka tänava lähedal. Männiku teelt Jalaka tänavale läbisõidu vält imiseks soovitav paigaldada Jalaka tn väljasõidule tõkkepuu või reguleerida läbisõitvaid autosid l i ik lusmärkidega. Jalaka tänava jalakäijate alaks planeer imist ei pooldanud Transpordiamet. (vt.Lisa 1.17)

5.6 PÄRAST PLANEERINGULAHENDUSE AVALIKUSTAMIST TEHTUD MUUDATUSED

Lisatakse pärast planeer ingulahenduse aval ikku väljapanekut.

Seletuskir ja koostas Si ir i Koot, arhitekt

Tallinn 2024

Männiku tee 96g kinnistu detailplaneeringu mürahinnang

Männiku tee 96g kinnistu detailplaneeringu mürahinnang. Versioon 20.10.2024

2

Nimetus: Männiku tee 96g kinnistu detailplaneeringu mürahinnang

Töö tellija: FUTUSET OÜ Reg nr 10047847 Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Voolu tn 37, 10918

E-post [email protected]

Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 527 9790 E-post [email protected]

Vastutav koostaja: Piret Toonpere

Töös osales: Heli Aun

Töö teostamisaeg: 20.10.2024

Männiku tee 96g kinnistu detailplaneeringu mürahinnang. Versioon 20.10.2024

3

Sisukord

Sissejuhatus .............................................................................................................................................. 4

1 Käsitletav ala ja kavandatav tegevus ................................................................................. 5

2 Müra modelleerimise metoodika ........................................................................................... 8

3 Müratasemete hindamise lähteandmed ............................................................................. 9

4 Müra modelleerimise tulemused ......................................................................................... 10

5 Leevendavad meetmed ............................................................................................................ 17

Kokkuvõte ................................................................................................................................................ 18

Kasutatud kirjandus ............................................................................................................................ 19

Männiku tee 96g kinnistu detailplaneeringu mürahinnang. Versioon 20.10.2024

4

Sissejuhatus

Käesolev mürahinnang koostati ala detailplaneeringu koostaja FUTUSET OÜ tellimusel Harju maakonnas Tallinnas Nõmme linnaosas Männiku tee 96g kinnistu detailplaneeringu jaoks.

Välisõhus leviva müra hindamist reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra normtasemeid sama seaduse § 56 lg 4 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” (edaspidi määrus nr 71).

Terviseameti 21.06.2024. a kirja nr 9.3-1/24/5451-2 kohaselt kuna planeeringuala läheduses asub kõrge liiklussagedusega Männiku tee, peab amet vajalikuks detailplaneeringu alale välisõhus leviva liiklusmüra uuringu koostamist nii olemasoleva kui ka perspektiivse olukorra kohta, et oleks võimalik hinnata müra leevendavate meetmete vajadust ja meetmete asjakohasust. Mürauuringu koostamisel arvestada keskkonnaministri 03.10.2016 määrusega nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitavad nõuded“.

Töö koostamisel lähtuti määrusest nr 71 ja arvestati standardiga EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“. Mürahinnangu koostamisel arvestati lisaks ka keskkonnaministri 03.10.2016. a määrusega nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamisele esitatavad nõuded“.

Männiku tee 96g kinnistu detailplaneeringu mürahinnang. Versioon 20.10.2024

5

1 Käsitletav ala ja kavandatav tegevus

Käesoleva mürahinnangu eesmärk on hinnata ja analüüsida Harju maakonnas Tallinnas Nõmme linnaosas Männiku tee 96g kinnistule (kü 78404:405:0065) kavandatavatele äri- ja eluhoonetele autoliikluse poolt tekitatava müra mõju olemasolevas ja perspektiivses olukorras.

Männiku tee 96g kinnistu asub Harju maakonnas Tallinnas Nõmme linnaosas ning jääb Tallinna-Saku kõrvalmaanteest nr 11340 lääne suunda.

Männiku tee 96g kinnistu (kü 78404:405:0065, ärimaa 100%) külgneb põhja suunas kinnistutega Kraavi tänav T2 (kü 78404:405:0137, transpordimaa 100%), Pihlaka tn 1b (kü 78404:405:0088, elamumaa 100%) ja Pihlaka tn 1a (kü 78404:405:0071, elamumaa 100%), ida suunas kinnistutega Männiku tee 96 (kü 78404:405:0072, ärimaa 50%, elamumaa 50%), Männiku tee T6 (kü 78404:405:4940, transpordimaa 100%), Männiku tee 96a (kü 78404:405:0044, elamumaa 100%), Männiku tee 96b (kü 78404:405:1760, elamumaa 100%) ja Männiku tee 98b (kü 78404:405:5030, ärimaa 100%), lõuna suunas kinnistutega Kauge tn 10 (kü 78404:405:4320, elamumaa 100%) ja Jalaka tn 5 (kü 78404:405:4400, elamumaa 100%) ning lääne suunas kinnistuga Remmelga tänav (kü 78404:405:0126, transpordimaa 100%).

Planeeritud maa-ala ruumilise arengu eesmärgid on järgmised:

- Kahe planeeritava Jalaka tänava äärse hoone parameetrid peavad lähtuma kõrvalkrundil Jalaka tn 5 oleva korterelamu mahust.

- Planeering näeb ette kahele Jalaka tänava poolsele hoonele kohustusliku ehitusjoone, mis lähtub olemasolevate elamute Jalaka tn 5, 7 ja 9 ehitusjoonest.

- Planeering näeb nõukogude ajal ehitatud väheväärtuslike hoonete lammutamise. Jalaka tänava poolses tänavaruumis kaob massivne krundipiiril asuv kahekorruseline hoone.

- Planeeritud alal suureneb haljastuse osakaal ja likvideeritakse massiivne asfaltpind. - Planeeritud alal luuakse kvaliteetne linnaruum. Planeeringuga laiendatakse Jalaka

tänavat ja rajatakse kõnnitee. - Tagatakse jalakäijate liikumine läbi planeeritava ala Jalaka tänavalt Männiku teele.

Põhjapoolsete hoonete esimese korruse äripinnad on tänavatasapinnalt juurdepääsetavad.

- Autode parkimine ca 2/3 osas lahendatakse maa-alusel parkimiskorrusel ja ca 1/3 osas maapealsetes parklates. Jalgrattaparklad kavandatakse hoonete sissepääsude lähedusse ning hoonete mahtu vastavalt projektile.

- Määrata arhitektuurinõuded piirkonda sobivate hoonete kavandamiseks: välisviimistlusmaterjalile, katusekaldele, tagasiastete nõuetele.

Detailplaneeringuga on ette nähtud, et kolmanda korruse tagasiaste ei tooks kaasa terrasse, mis vähendavad teisel pool Jalaka tänavat asuvate üksikelamute aedade privaatsust. Kolmas korrus katusekorrusena tagab teisel pool Jalaka tänavat asuvate üksikelamute aedade privaatsuse ja Jalaka tänava pool kahekorruselise hooneseina.

Planeeritav kinnistu Männiku tee 96g (katastritunnus 78404:405:0065), pindalaga 6908m²; katastrisihtotstarbega ärimaa jagatakse kaheks krundiks.

Männiku tee 96g kinnistu detailplaneeringu mürahinnang. Versioon 20.10.2024

6

1. Moodustatav krunt K-1, pindalaga 6547m² ning katastrisihtotstarbega Ärimaa (Ä) 10–20% ja Elamumaa (EK) 90–80%.

2. Moodustatav krunt K-2, pindalaga 361m² ja Transpordimaa (L) 100% katastrisihtotstarbega

Krunt K-1 moodustatakse nelja äriruumidega korterelamu ehitamiseks.

Krunt K-2 moodustatakse Jalaka tn laienduseks jalakäijate tee rajamiseks.

Tallinna Linnavolikogu 23.septembri 2021 otsusega nr 106 kehtestatud Nõmme linnaosa üldplaneeringu kohaselt asub käesolev detailplaneering Männiku keskuse segahoonestusalal. Alale võib kavandada elamuid, ühiskondlikke ehitisi, sh riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusi, kaubandus- ja teenindusettevõtteid, äri- ja büroohooneid, keskkonda mittehäirivat väiketootmist, kultuuri- ja spordiasutusi jm linnalikku elukeskkonda teenindavaid funktsioone. Hoonete esimesele korrusele tänavaga külgnevasse ossa tuleb kavandada kaubandus ja teeninduspinnad. Keskkonda mittehäiriv väiketootmine on lubatud, tanklad ja autopesulad ei ole lubatud.

Nõmme miljööväärtuslike hoonestusalade kaardi kohaselt ei asu planeeritav ala miljööväärtuslikul hoonestusalal ega ka miljööväärtusliku hoonestusala mõjuvööndis. Männiku tee 96g kinnistu detailplaneering vastab kehtestatud Nõmme Linnaosa üldplaneeringule.

Müraallikana käsitletakse käesolevas mürahinnangus planeeringualast ida suunas paiknevat Tallinna-Saku kõrvalmaanteed nr 11340. Muud olulised müraallikad nagu raudtee, tööstus või tehnoseadmed piirkonnas puuduvad.

Männiku tee 96g kinnistu detailplaneeringu mürahinnang. Versioon 20.10.2024

7

Joonis 1. Mürahinnangu aluseks olnud detailplaneeringu põhijoonis.

Männiku tee 96g kinnistu detailplaneeringu mürahinnang. Versioon 20.10.2024

8

2 Müra modelleerimise metoodika

Müra leviku hindamine toimus modelleerimise teel ning selleks kasutati vastavat tarkvarapaketti SoundPlan Essential 5.0. SoundPlan Essential on maailmas ühe enimkasutatava tarkvara SoundPlan kompaktversioon. Antud pakett sisaldab kõiki Euroopa Liidus müraarvutusteks soovitatavaid meetodeid tee-, raudtee-, tööstusmüra hindamiseks. Tarkvara võimaldab modelleerida nii üksikute müraallikate müralevi kui ka eriliigiliste müraallikate koostoimet, koostada mürakaarte, kavandada müraleevendusmeetmeid, arvutada müratasemeid hoonete fassaadidel ja huvipakkuvates punktides.

Teeliikluse müra hindamiseks kasutati Prantsusmaa siseriiklikku arvutusmeetodit "NMPB- Routes-96 (SETRA-CERTU-LCPC-CSTB)", mis on avaldatud Prantsusmaa Teatajas (Journal Officiel) 10. mail 1995 pealkirja all "Arrêté du 5 mai 1995 relatif au bruit des infrastructures routières, Article 6" ja Prantsusmaa standardis "XPS 31-133". Tegu on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega seotud Direktiivis 2002/49/EÜ toodud soovitusliku arvutusmeetodiga liikmesriikidele autotranspordist tuleneva müra hindamiseks.

Müratasemete modelleerimiseks kanti programmi olemasolev ja planeeringuga kavandatav hoonestus koos kõrgustega. Olemasoleva hoonestuse osas lähtuti Ehitisregistri andmetest.

Olemasolevate teede paiknemine digitaliseeriti aluskaardilt. Kavandatavate teede osas lähtuti detailplaneeringu joonisest.

Maapinna profiil sisestati Maa-ameti kõrgusandmete abil (Maapinna kõrgusmudel eraldusvõimega 5 m, kaardileht nr 63841 seisuga 10.10.2024. a). Müratasemete hindamisel arvestati hoonete seintest tingitud peegeldusi (koefitsiendiks arvestati 1, siledad pinnad).

Müra modelleerimise tulemusena koostati mürahinnang. Mürakaardid on arvutatud päevase (7–23) ja öise (23–7) ajavahemiku kohta. Samuti on esitatud müratasemete kaart kavandatavate hoonete fassaadidel. Fassaadide mürakaart on mõeldud eeskätt EVS 842 kohase ehitise välispiirete heliisolatsiooni indeksi määramiseks.

Mürakaartide müratasemed modelleeriti kahe meetri kõrgusel maapinnast, mis võimaldab hinnata müra mõju hoonete õuealadel inimese kuulmise kõrgusel. Tegu on siseriiklikes mürakaartides tavapäraselt kasutatava modelleerimiskõrgusega.

Haljastuse müratõkestavat mõju modelleeringus arvestatud ei ole. Müra modelleerimisel seati arvutussammuks 5×5 meetrit ning kaartidel esitati mürakontuurid 5 dB kaupa.

Männiku tee 96g kinnistu detailplaneeringu mürahinnang. Versioon 20.10.2024

9

3 Müratasemete hindamise lähteandmed

Käesolevas mürahinnangus on kasutatud Stratum OÜ-lt saadud Tallinna-Saku kõrvalmaantee nr 11340 liiklussageduse andmeid, mille kohaselt 2023. a aasta keskmine liiklussagedus nimetatud teelõigul on 14040 autot ööpäevas ning perspektiivise olukorra puhul on 2045. a samal teelõigul liiklussagedus 14540 autot ööpäevas.

Liikluskiirusena on Tallinna-Saku kõrvalmaanteel nr 11340 arvestatud 50 km/h. Öise- ja päevase sõidukite arvu leidmisel on arvestatud põhimõttega, et 95% kogu ööpäevasest liiklusest moodustab päevane liiklus ning 5% kogu ööpäevasest liiklusest öine liiklus. Veel on arvestatud, et päevane aeg on ajavahemikus 7–23 ning öine aeg ajavahemikus 23–7. Raskeliikluse osa on 7%.

Männiku tee 96g kinnistu detailplaneeringu mürahinnang. Versioon 20.10.2024

10

4 Müra modelleerimise tulemused

Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra normtasemeid sama seaduse § 56 lg 4 alusel kehtestatud määrus nr 71.

Müra sihtväärtus on suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel. Uus planeeritav ala määruse nr 71 tähenduses on väljaspool tiheasustusala või kompaktse hoonestusega piirkonda kavandatav seni hoonestamata uus müratundlik ala.

Müra piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid. Müra siht- ja piirväärtused erinevad alade juhtfunktsioonide põhiselt. Mürakategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele.

Kuivõrd planeeritava ala puhul on tegemist üldplaneeringu kohase tiheasustusalaga, siis on vajalik hinnata modelleeritud tulemuste vastavust liiklusmüra piirväärtusi arvestades.

Elamumaa-alad on käsitletavad määruse nr 71 mõistes II kategooria aladena. Liiklusmüra sihtväärtused II kategooria aladel on 55 dB päeval ja 50 dB öösel ja liiklusmüra piirväärtused II kategooria aladel on 60 dB päeval ja 55 dB öösel (teepoolsel küljel 65 dB päeval ja 60 dB öösel).

Olemasoleva liiklusmüra modelleerimise tulemusest selgus, et planeeringuga kavandatava hoone teepoolsel hoone fassaadil võib päevaajal teeliikluse müratase (esimesel korrusel, 2 m kõrgusel maapinnast) ulatuda kuni 38,5 dB ja öösel kuni 28,7 dB (Joonis 2 punkt 3). Hoone sisehoovipoolsel küljel, mis ei piirne teega, jäävad müratasemed väiksemaks, sest hooned ise toimivad müratõkkena – müratase päeval (esimesel korrusel, 2 m kõrgusel maapinnast) kuni 32,5 dB ja öösel (esimesel korrusel, 2 m kõrgusel maapinnast) kuni 22,7 dB (Joonis 2 punkt 2). Rajatava mänguväljaku juures ulatub müratase päeval (1 m kõrgusel maapinnast) kuni 33,1 dB ja öösel (1 m kõrgusel maapinnast) kuni 23,4 dB (Joonis 2 punkt 11).

Perspektiivse liiklusmüra modelleerimise tulemusest selgus, et planeeringuga kavandatava hoone teepoolsel hoone fassaadil võib päevaajal teeliikluse müratase (esimesel korrusel, 2 m kõrgusel maapinnast) ulatuda kuni 38,6 dB ja öösel kuni 28,9 dB (Joonis 5 punkt 3). Hoone sisehoovipoolsel küljel, mis ei piirne teega, jäävad müratasemed väiksemaks, sest hooned ise toimivad müratõkkena – müratase päeval (esimesel korrusel, 2 m kõrgusel maapinnast) kuni 32,7 dB ja öösel (esimesel korrusel, 2 m kõrgusel maapinnast) kuni 22,9 dB (Joonis 5 punkt 2). Rajatava mänguväljaku juures ulatub müratase päeval (1 m kõrgusel maapinnast) kuni 33,3 dB ja öösel (1 m kõrgusel maapinnast) kuni 23,5 dB (Joonis 5 punkt 11).

Seega hoone teepoolsel küljel tekivad müratasemed, mis on madalamad kui määrusega nr 71 II kategooria aladele kehtestatud liiklusmüra sihtväärtused. Liiklusmüra piirväärtuseid ei ületata. Samuti on mänguväljak valitud müra seisukohast sobilik asukoht – seal on tagatud II kategooria aladele (elamumaa-alad) kehtestatud liiklusmüra piirväärtused (Joonis 2 ja Joonis 5 punkt 11).

Täpsemalt on olemasoleva liiklusmüra modelleerimise tulemused esitatud Joonis 2-l, Joonis 3-l ja Joonis 4-l ning perspektiivse liiklusmüra modelleerimise tulemused Joonis 5-l, Joonis 6-l ja Joonis 7-l.

Männiku tee 96g kinnistu detailplaneeringu mürahinnang. Versioon 20.10.2024

11

Joonis 2. Olemasolev müratase fassaadidel korruste kaupa.

Männiku tee 96g kinnistu detailplaneeringu mürahinnang. Versioon 20.10.2024

12

Joonis 3. Olemasolev müratase päeval 2 m kõrgusel.

Männiku tee 96g kinnistu detailplaneeringu mürahinnang. Versioon 20.10.2024

13

Joonis 4. Olemasolev müratase öösel 2 m kõrgusel.

Männiku tee 96g kinnistu detailplaneeringu mürahinnang. Versioon 20.10.2024

14

Joonis 5. Perspektiivne müratase fassaadidel korruste kaupa.

Männiku tee 96g kinnistu detailplaneeringu mürahinnang. Versioon 20.10.2024

15

Joonis 6. Perspektiivne müratase päeval 2 m kõrgusel.

Männiku tee 96g kinnistu detailplaneeringu mürahinnang. Versioon 20.10.2024

16

Joonis 7. Perspektiivne müratase öösel 2 m kõrgusel.

Männiku tee 96g kinnistu detailplaneeringu mürahinnang. Versioon 20.10.2024

17

5 Leevendavad meetmed

Edasisel projekteerimisel tuleb rakendada järgmisi leevendavaid meetmeid:

1. Hoone välispiirete valikul tuleb lähtuda Eestis kehtiva standardi EVS 842:2003 "Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest" tabelis 6.3 "Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest" toodud väärtustest (Tabel 1).

Tabel 1. Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded (õhumüra isolatsiooni indeks R´tr,s,w) olenevalt välismüratasemest (väljavõte standardist).

Ruumi tüüp

Välismüratase LpA,eq,T vahemikus

Kuni

55 dB

56-60

dB

61-65

dB

66-70

dB

71-75

dB

76-80

dB

Üle 80 dB

Elu- ja magamistuba korteris ja

kõrgema kategooria hotellis,

magamisruum lasteaias,

puhkekodus, hooldeasutuses

ja ühiselamus.

30 35 40 45 50 55 Välismüratase on antud ruumi

jaoks liiga kõrge, selle

vähendamine nõuab

erimeetmeid.

Arvestades planeeringualal tekkivaid müratasemeid on ehituslike võtetega võimalik tagada elamu sees kehtestatud müra normtasemed. Standardi EVS 842:2003 kohaselt tuleb planeeritava ala hoone välispiirded projekteerida eluruumide puhul minimaalselt selliselt, et mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirde ühisisolatsioon oleks vähemalt R'w+Ctr ≥ 30 dB. Vastava ruumi välispiirde heliisolatsiooni indeksi leidmiseks tuleb arvestada ka EVS 842:2003 tabel 6.4 kohast parandustegurit. R’w (dB) on õhumüra isolatsiooni indeks - arv, mille abil hinnatakse õhumüra isolatsiooni ehitise ruumide vahel (iseloomustab heli ülekannet läbi vaadeldava piirdekonstruktsiooni ja sellega külgnevate konstruktsioonide). Ctr on transpordimüra spektri lähendustegur vastavalt standardile EVS-EN ISO 717, mida kasutatakse ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikelementide valikul.

2. Akende valikul eeskätt hoone teepoolsel küljel tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile teeliiklusest tuleneva müra suhtes. Kui aken moodustab ≥ 50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks. Kui akna pind on väiksem kui 50%, siis võib akna heliisolatsiooni väärtust vähendada suuruse 10lgS/Sa võrra, kus S on ruumi välispiirdepind ja Sa on ruumi akende pind. Kasutada tuleb tõhusa heliisolatsiooniga klaaspakettaknaid.

3. Välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb jälgida, et ventileerimiseks ettenähtud elemendid (näiteks akende tuulutusavad) ei vähendaks oluliselt heliisolatsiooni taset.

4. Soovitatav on hoone ruumide paigutusel arvestada kõrgendatud müratasemeid teepoolsel küljel ja kavandada vaiksemat siseruumi nõudvad ruumid ning eluruumid hoonete sisehoovi poolsetele külgedele.

5. Arvestada planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete paiknemisega ning et tehniliste seadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid.

Männiku tee 96g kinnistu detailplaneeringu mürahinnang. Versioon 20.10.2024

18

Kokkuvõte

Käesolev mürahinnang koostati ala detailplaneeringu koostaja FUTUSET OÜ tellimusel Harju maakonnas Tallinnas Nõmme linnaosas Männiku tee 96g kinnistu detailplaneeringu jaoks.

Planeeringu eesmärke on kirjeldatud peatükis 1.

Müraallikana käsitletakse käesolevas mürahinnangus planeeringualast ida suunas paiknevat Tallinna-Saku kõrvalmaanteed nr 11340. Muud olulised müraallikad nagu raudtee, tööstus või tehnoseadmed piirkonnas puuduvad.

Müra modelleerimise tulemusena koostati mürahinnang. Mürakaardid on arvutatud päevase (7–23) ja öise (23–7) ajavahemiku kohta. Samuti on esitatud müratasemete kaart kavandatavate hoonete fassaadidel.

Müratasemed modelleeriti kahe meetri kõrgusel maapinnast, mis võimaldab hinnata müra mõju hoonete õuealadel inimese kuulmise kõrgusel. Tegu on siseriiklikes mürakaartides tavapäraselt kasutatava modelleerimiskõrgusega.

Olemasoleva liiklusmüra modelleerimise tulemusest selgus, et planeeringuga kavandatava hoone teepoolsel hoone fassaadil võib päevaajal teeliikluse müratase (esimesel korrusel, 2 m kõrgusel maapinnast) ulatuda kuni 38,5 dB ja öösel kuni 28,7 dB (Joonis 2 punkt 3). Hoone sisehoovipoolsel küljel, mis ei piirne teega, jäävad müratasemed väiksemaks, sest hooned ise toimivad müratõkkena – müratase päeval (esimesel korrusel, 2 m kõrgusel maapinnast) kuni 32,5 dB ja öösel (esimesel korrusel, 2 m kõrgusel maapinnast) kuni 22,7 dB (Joonis 2 punkt 2). Rajatava mänguväljaku juures ulatub müratase päeval (1 m kõrgusel maapinnast) kuni 33,1 dB ja öösel (1 m kõrgusel maapinnast) kuni 23,4 dB (Joonis 2 punkt 11).

Perspektiivse liiklusmüra modelleerimise tulemusest selgus, et planeeringuga kavandatava hoone teepoolsel hoone fassaadil võib päevaajal teeliikluse müratase (esimesel korrusel, 2 m kõrgusel maapinnast) ulatuda kuni 38,6 dB ja öösel kuni 28,9 dB (Joonis 5 punkt 3). Hoone sisehoovipoolsel küljel, mis ei piirne teega, jäävad müratasemed väiksemaks, sest hooned ise toimivad müratõkkena – müratase päeval (esimesel korrusel, 2 m kõrgusel maapinnast) kuni 32,7 dB ja öösel (esimesel korrusel, 2 m kõrgusel maapinnast) kuni 22,9 dB (Joonis 5 punkt 2). Rajatava mänguväljaku juures ulatub müratase päeval (1 m kõrgusel maapinnast) kuni 33,3 dB ja öösel (1 m kõrgusel maapinnast) kuni 23,5 dB (Joonis 5 punkt 11).

Seega hoone teepoolsel küljel tekivad müratasemed, mis on madalamad kui määrusega nr 71 II kategooria aladele kehtestatud liiklusmüra sihtväärtused. Liiklusmüra piirväärtuseid ei ületata. Samuti on mänguväljak valitud müra seisukohast sobilik asukoht – seal on tagatud II kategooria aladele (elamumaa-alad) kehtestatud liiklusmüra piirväärtused (Joonis 2 ja Joonis 5 punkt 11).

Täpsemalt on olemasoleva liiklusmüra modelleerimise tulemused esitatud Joonis 2-l, Joonis 3-l ja Joonis 4-l ning perspektiivse liiklusmüra modelleerimise tulemused Joonis 5-l, Joonis 6-l ja Joonis 7-l.

Leevendavad meetmed on esitatud käesoleva mürahinnangu peatükis 5.

Männiku tee 96g kinnistu detailplaneeringu mürahinnang. Versioon 20.10.2024

19

Kasutatud kirjandus

Riigikogu 15.06.2016. a seadus „Atmosfääriõhu kaitse seadus“.

Eesti Standardikeskus. EVS 842:2003 "Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest".

Nõmme linnaosa üldplaneering.

FUTUSET OÜ. 2021. Männiku tee 96g kinnistu detailplaneering. Töö nr H-183-18. Seletuskiri, põhijoonis.

Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”.

Keskkonnaministri 06.10.2016. a määrus nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamisele esitatavad nõuded“.

Töö n r . H-183-18 Männiku tee 96g k inn is tu deta i l p laneer ing

FUTUSET OÜ 2

S E L E T U S K I RI . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3

1. KOOSTAMISE ALUSED JA LÄHTEDOKUMENDID . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3

1.1 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3

1.2 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE LÄHTEDOKUMENDID . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3

2. PLANEERITUD MAA-ALA AUKOHA JA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDE KIRJELDUS .. . . . . . . 4

2.1 PLANEERITUD MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS JA ÜLDANDMED .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4

2.2 PLANEERITUD MAA-ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDE KIRJELDUS .. . . . . . . . . . . . . . . . 4

3. PLANEERINGUS KAVANDATU .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4

3.1 PLANEERINGUS KAVANDATU KIRJELDUS.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4

3.2 PLANEERITAVA MAA-ALA KRUNDIJAOTUS.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5

3.3 HOONESTUSALADE JA HOONETE PAIKNEMISE NING SUURUSE KAVANDAMISE PÕHIMÕTTED .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6

3.4 EHITUSÕIGUS .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7

3.5 HOONETE KASUTUSOTSTARBED NING HOONETE JA MAAÜKSUSTE KOORMUSNÄITAJAD .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8

3.6 VERTIKAALPLANEERIMISE PÕHIMÕTTED .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8

3.7 KESKKONNAKAITSEALASED ETTEPANEKUD .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9

3.8 JÄÄTMEKÄITLUSE PÕHIMÕTTED .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11

3.9 HALJASTUSE RAJAMISE JA HEAKORRA TAGAMISE PÕHIMÕTTED .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11

3.10 TÄNAVATE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 15

3.11 LI IKLUS- JA PARKIMISKORRALDUSE PÕHIMÕTTED .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 16

3.12 TEHNOVÕRKUDE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 17

3.13 TULEOHUTUS .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22

3.14 INSOLATSIOONITINGIMUSTE MUUTMINE .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 23

3.15 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 23

3.16 KEHTIVAD JA PLANEERITUD KITSENDUSED .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 23

3.17 AVALIKU RUUMI PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 24

3.18 KAVANDATU VASTAVUS PLANEERITAVA MAA-ALA RUUMIL ISE ARENGU EESMÄRKIDELE .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 24

3.19 KAVANDATU MÕJU LÄHIPI IRKONNA LINNAKESKKONNALE JA SELLE ARENGUVÕIMALUSTELE NING VASTAVUS AVALIKELE HUVIDELE JA VÄÄRTUSTELE .. . . . . . . . 25

4. EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISE JA EHITAMISE NÕUDED .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 26

4.1 HOONETE OLULISEMAD ARHITEKTUURINÕUDED .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 26

4.2 RAJATISTE EHITUS- JA KUJUNDUSNÕUDED .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 27

4.3 OLEMASOLEVATE HOONETE LAMMUTAMISE NÕUDED .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 27

4.4 MUUD NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . 27

4.5 KESKKONNAKAITSEALASED NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 28

4.6 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS TEHNOVÕRKUDE OSAS 29

4.7 TÄIENDAVATE UURINGUTE VAJADUS .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 30

4.8 TÄIENDAVATE KOOSKÕLASTUSTE HANKIMISE JA KOOSTÖÖ VAJADUS .. . . . . . . . . . . . . . . . 30

5. PLANEERINGUS KAVANDATU VASTAVUS PLANEERINGU KOOSTAMISE LÄHTE- DOKUMENTIDELE JA SEISUKOHTADELE .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 31

5.1 VASTAVUS ALGATAMISOTSUSES MÄÄRATUD LÄHTESEISUKOHTADELE.. . . . . . . . . . . . . . 31

5.2 VASTAVUS ÜLDPLANEERINGUTELE .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 32

5.3 PLANEERINGULAHENDUSE KAALUTLUSED JA PÕHJENDUSED-KEHTIVA DETAILPLANEERINGU MUUTMISE PÕHJENDUSED .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 33

5.4 MUUDATUSED VÕRRELDES ESKIISLAHENDUSEGA .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 33

5.5 ESKIISLAHENDUSE STAADIUMIS TEHTUD ETTEPANEKUTE ARVESTAMINE NING MUUDATUSED VÕRRELDES ESKIISLAHENDUSEGA.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 34

5.6 PÄRAST PLANEERINGULAHENDUSE AVALIKUSTAMIST TEHTUD MUUDATUSED .. . . . . 35

J O O N I S E D . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 36

ASUKOHA SKEEM .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 37

PÕHIJOONIS 1 :500 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 38

TEHNOVÕRKUDE KOONDPLAAN 1 :500 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 39

TTV skeem 1:500 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 40

I

Töö n r . H-183-18 Männiku tee 96g k inn is tu deta i l p laneer ing

FUTUSET OÜ 3

S E L E T U S K I RI

1. KOOSTAMISE ALUSED JA LÄHTEDOKUMENDID

1.1 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED

 Planeer imisseadus;  Ri igihalduse ministr i 17.oktoobri 2019 määrus nr 50 „Planeeringu

vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded”;  Tall inna Linnavalitsuse 3.novembri 2021 määrus nr 36 „Tal l inna l inna

töökorraldus planeerimist ingimuste ja planeer imise valdkonnas”;  Männiku tee 96g kinnistu detailplaneeringu algatamisettepanek;  Tall ina Linnavol ikogu Otsus 21.veebruar 2019 nr 36 „Männiku tee 96g kinnistu

detai lplaneer ingu koostamise algatamine ning keskkonnamõju strateegil ise hindamise algatamata jätmine Nõmme l innaosas”

1.2 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE LÄHTEDOKUMENDID

 Nõmme l innaosa üldplaneer ing, (kehtestatud Tal l inna Linnavol ikogu 23.septembri 2021 otsus nr 106);

 „Kinnistule Männiku tee 96g äri- ja elamuhoonete arendamise planeer inguga kaasneda võivate keskkonnamõjude ekspert i is” KESKKONNAAGENTUUR VIRIDIS OÜ töö nr 3-75/2020;

 „Männiku tee 96g kinnistu haljastuse inventuuriaruanne” LinnArt OÜ töö nr 102020-48;

 „Männiku tee 96g kinnitu detai lplaneer ingu mürahinnang” Lemma OÜ töö oktoober 2024

 Jalaka tn, Pihlaka tn ja Männiku tee vahelise maa-ala detai lplaneer ing. Osal iselt kehtetuks tunnistatud Pihlaka tn 1b kinnistu osas.

 Siseministr i 30. märts 2017 määrus nr 17 „Ehit isele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“

 Sotsiaalministr i 4. märtsi 2002. a määrus nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid"

 “Tall inna l inna kaevetööde eeskir i” (Tal l inna Linnavolikogu 02.09.2004 määrus nr.32)

 „Tall inna kaugküttepi ir id, kaugküttevõrguga l i i tumise ja sellest eraldumise t ingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõided ja võrguettevõtja arenduskohustus” (Linnavol ikogu 18. mai 2017 määrust nr 9)

 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord”(Tall inna Linnavol ikogu 11. veebruar 2021 määrus nr 2)

 EVS 843:2016  Tall inna Linnavol ikogu 13. juuni 2013 määrus nr 40 „Tal l inna Haljastu

tegevuskava aastateks 2013-2025“  Tall inna Linnavol ikogu 16. juuni 2011 otsus nr 107 kinnitatud „Tal l inna

keskkonnastrateegia aastani 2030“  Tall inna Linnavol ikogu 19. juuni 2012 määrusega nr 18 kinnitatud „Tall inna

sademevee strateegia aastani 2030  Tall inna Linnavolikogu 9. märtsi 2023 määrusega nr 3 kehtestatud “Tall inna

Jäätmehoolduseeskir i”  Tall inna Linnavol ikogu 17.09.2020 otsusega nr.84 “Tall inna parkimiskohtade

arvu normid”  Tall inna rattastrateegia 2018-2028

Töö n r . H-183-18 Männiku tee 96g k inn is tu deta i l p laneer ing

FUTUSET OÜ 4

 Eesti Standardid  Tehnovõrkude valdajate tehnil ised t ingimused

2. PLANEERITUD MAA-ALA AUKOHA JA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDE KIRJELDUS

2.1 PLANEERITUD MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS JA ÜLDANDMED

Detailplaneeringu ala paikneb Nõmme linnaosas Männiku asumis. Planeeritud ala l asub Ärimaa sihtotstarbega Männiku tee 96g kinnistu (katastr itunnus 78404:405:0065, suurus 6908m²) ja väike osa Jalaka tn ja Pihlaka tn r istumiskohast. Kinnistul paiknevad eraomanduses olevad ühe- ja kahekorruselised är ihooned. Planeer itava ala piir inaabr id on Männiku tee T6, Männiku tee 96, Männiku tee 96a ja 96b, Männiku tee 98b, Kauge tn 10, Jalaka tn 5, Jalaka tänav, Pihlaka tänav, Pihlaka tn 1a ja Pihlaka tn 1b. Planeer itud ala suurus on 0,74ha.

2.2 PLANEERITUD MAA-ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDE KIRJELDUS

Planeer itud maa-ala ruumilise arengu eesmärgid on:

 Kahe planeer itava Jalaka tänava äärse hoone parameetr id peavad lähtuma kõrvalkrundi l Jalaka tn 5 oleva korterelamu mahust.

 Planeer ing näeb ette kahele Jalaka tänava poolsele hoonele kohustusliku ehitusjoone, mis lähtub olemasolevate elamute Jalaka tn 5, 7 ja 9 ehitusjoonest.

 Planeer ing näeb nõukogude ajal ehitatud väheväärtusl ike hoonete lammutamise. Jalaka tänava poolses tänavaruumis kaob massivne krundipi ir i l asuv kahekorruseline hoone.

 Planeer itud alal suureneb haljastuse osakaal ja l ikvideeri takse massiivne asfaltpind.

 Planeer itud alal luuakse kval iteetne l innaruum. Planeeringuga laiendatakse Jalaka tänavat ja rajatakse kõnnitee.

 Tagatakse jalakäijate l i ikumine läbi planeeritava ala Jalaka tänavalt Männiku teele. Põhjapoolsete hoonete esimese korruse är ipinnad on tänavatasapinnalt juurdepääsetavad.

 Autode parkimine ca 2/3 osas lahendatakse maa-alusel parkimiskorrusel ja ca 1/3 osas maapealsetes parklates. Jalgrattaparklad kavandatakse hoonete sissepääsude lähedusse ning hoonete mahtu vastavalt projekt i le.

 Määrata arhitektuurinõuded pi irkonda sobivate hoonete kavandamiseks: väl isvi imist lusmaterjal i le, katusekaldele, hoone korruselisusele ja tagasiastete nõuetele.

3. PLANEERINGUS KAVANDATU

3.1 PLANEERINGUS KAVANDATU KIRJELDUS Planeer itud maa-ala ruumilise arengu eesmärkide täitmine:

 Vastavalt detai lplaneeringu aval iku arutelu käigus tehtud et tepanekutelele ja protokol l is f ikseeritule on planeeringus ette nähtud, et kolmanda korruse tagasiaste ei tooks kaasa terrasse, mis vähendavad teisel pool Jalaka tänavat asuvate üksikelamute aedade privaatsust. Kolmas korrus katusekorrusena

Töö n r . H-183-18 Männiku tee 96g k inn is tu deta i l p laneer ing

FUTUSET OÜ 5

tagab teisel pool Jalaka tänavat asuvate üksikelamute aedade privaatsuse ja Jalaka tänava pool kahekorruselise hooneseina.

 Vastavat detai lplaneeringu algatamise otsuse (Tal l inna Linnavolikogu otsus 21.02.2019 nr 36) p.1 kohaselt on planeeringuga määratud heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõttel ine lahendus.

 Planeer ingu koostamisel on arvestatud enne algatamist Tal l inna ruumiloome osakonna arvamusega: Kahe planeer itava Jalaka tänava äärse hoone parameetr id lähtuvad kõrvalkrundi l Jalaka tn 5 oleva korterelamu mahust ja kaugusest Jalaka tänavast. Planeer inguga on määratud uute hoonete Jalaka tänava poolne ehitusjoon, mis lähtub olemasolevatest elamutest Jalaka tn 5, 7 ja 9

 Planeer inguga on hoonetele antud piirkonda sobivad arhitektuurinõuded.  Vastavat detailplaneeringu algatamise otsuse (Tal l inna Linnavolikogu otsus

21.02.2019 nr 36) p.4.2 kohaselt on hoonete suurimaks kõrguseks planeeritud 13m.

 Vastavat detailplaneeringu algatamise otsuse (Tal l inna Linnavolikogu otsus 21.02.2019 nr 36) p.4.3 kohaselt on planeeritud hoonete alumistele korrustele kavandatud är iruumid.

 Vastavat detailplaneeringu algatamise otsuse (Tal l inna Linnavolikogu otsus 21.02.2019 nr 36) p.4.4 kohaselt on planeeringuga laiendatud Jalaka tänavat ja rajatud kõnnitee mis tagab parema tänavaruumi.

 Vastavat detailplaneeringu algatamise otsuse (Tal l inna Linnavolikogu otsus 21.02.2019 nr 36) p.4.5 kohaselt on parkimine lahendatud EVS 843:2016 alusel. Autode parkimiskohtade määramisel on lähtutud Tallinna Linnavolikogu 17.09.2020 otsusest nr.84 “Tallinna parkimiskohtade arvu normid” ja rattaparklate määramisel „Tall inna rattastrateegia 2018-2027 “

 Vastavat detailplaneeringu algatamise otsuse (Tal l inna Linnavolikogu otsus 21.02.2019 nr 36) p.4.6 kohaselt on Äri- ja Elamukrundile K-1 kaks planeer itud kompaktset, tervik l ikku, i lmakaarte ja naaberaladega arvestavat rekreatsiooniala. Üks privaatsem hoonete vahele ja teine aval ikum krundi K-1 põhjapoolsele alale ning Jalaka tänava ja Pihlaka tänava nurka. Planeer itaval k innistul on ette nähtud haljastuse osakaal vähemalt 30% ja kõrghaljastus on kavandatud vähemalt 5m kaugusele hoonete välisseintest. Haljastuse osakaal tagatakse uute puude ja põõsate istutamisega ning murupinna rajamisega. Planeer itud ehitustegevusega l ikvideeritakse massi ivne asfaltpind Männiku tee 96g kinnistul.

 Planeer inguga on on kavandatud jalakäijate tee jalakäijatele l i ikumise võimaldamiseks läbi planeer itud krundi K-1 Jalaka tänavalt Männiku teele.

 Planeer inguga on ette nähtud olemasolevate väheväärtusl ike hoonete lammutamine, sh. Männiku tee 96g ja Jalaka tänava kinnistute piir i l o leva hoone lammutamine, mil le tulemusena langeb Jalaka tänava vastaspoole üksikelamute kruntidele rohkem päikesevalgust.

3.2 PLANEERITAVA MAA-ALA KRUNDIJAOTUS Planeer itav kinnistu Männiku tee 96g (katastr itunnus 78404:405:0065), pindalaga 6908m²; katastr isihtotstarbega Ärimaa jagatakse kaheks krundiks.

1. Moodustatav krunt K-1, pindalaga 6547m² ning katastr isihtotstarbega Är imaa (Ä) 10-20% ja Elamumaa (EK) 90-80%

2. Moodustatav krunt K-2, pindalaga 361m² ja katastr isihtotstarbega Transpordimaa (L) 100% Krunt K-1 moodustatakse nelja är iruumidega korterelamu ehitamiseks. Krunt K-2 moodustatakse Jalaka tn laienduseks jalakäijate tee rajamiseks.

Töö n r . H-183-18 Männiku tee 96g k inn is tu deta i l p laneer ing

FUTUSET OÜ 6

3.3 HOONESTUSALADE JA HOONETE PAIKNEMISE NING SUURUSE KAVANDAMISE PÕHIMÕTTED

Nõmme Linnaosa üldplaneering (kehtestatud Tal l inna Linnavolikogu 23.septembri 2021 otsus nr 106) kohaselt asub planeeringuala Männiku keskuses segahoonestusalal. Nõmme Linnaosa üldplaneeringu maakasutust ingimused lubavad Männiku keskuse segahoonestusalal kavandada elamuid, ameti- ja vali tsusasutusi, kaubandus- ja teenindusasutusi, är i- ja büroohooneid, keskkonda mittehäir ivat väiketootmist , kultuuri- ja spordiasutusi jm. l innal ikku keskkonda teenindavaid funktsioone. Korrusel isus, kõrgus - hoonete suurim lubatud kõrgus on 13m, suurim korruste arv 3. Abihoonete suurim lubatud kõrgus katuseharjal on 5m, räästal või parapet i l 4m. Abihooned on ühekorruselised. Hoonete sobiv kõrgus täpsustatakse projekt iga Katusekorrus on kas kaldkatusealune või lamekatuse korral hoone väl isper imeetr ist üldjuhul selgelt tagasi astuv viimane korrus, mis on põhikorrusest oluliselt väiksema pindalaga (ca 1/3 alumisest korrusest) ning põhikorrusest arhitektuurselt selgelt er istuv. Kõrge kaldkatuse korral võib ol la mitu katusekorrust. Krundi K-1 suur im lubatud täisehitusprotsent –30%. Nõmme Linnaosa üldplaneer ingu aluselt arvutatakse täisehituse % maapealse hoonestusala järgi (vt. Lisad l isa 2.13) Haljastatud pinna osakaal är ipindadega korterelamu krundi l on tagatud vähemalt 30% ulatuses. Suur im lubatud korterite arv – Korterelamukruntide koormusindeks ja korterite arv ei ole Männiku keskuse segahoonestusalal määratud. Suur im korterite arv kahel äripindadega kortermajal on 12 ja kahel äripindadega kortermajal 6. Haljastus, heakord, tänavaäärsed pi irded – Säi l i tatud on kinnistul paiknevad 2. väärtusklassi ja ka 3. väärtusklassi puud. Krundi l K-1 on Jalaka tänava poolsele pi ir i le kavandatud madalakasvulistest põõsastest heki puhul soovitav vält ida igihaljaid l i ike, elupuid ei ole lubatud . Eel istada tuleb vabakujul is i hekke või grupit i põõsasistutusi. Heki suurim lubatud kõrgus on 1,0m. Kõrghaljastuse säi l i tamisel või taastamisel tuleb pi irkonnas eel istada tradits ioonil is i puit taimi. Pi irdeaia kujundus ja kõrgus peab lähtuma naaberkinnistute piirdeaia kõrgusest ja kujundusest ehk pi irkonnale iseloomulikust pi irdeaedade lahendusest, lubatud suurim kõrgus on 1,5m. Piirdeaed on üldjuhul hõre läbipaistev puit l ippaed või hekiga kombineer itud võrkaed, kruntidevahel ine aed võib ol la ka võrkaed. Krundisiseseid pi irdeaedu ei ole lubatud rajada. Linnaehitusl ikud l isasuunised Männiku keskuses – Jalaka tänava äärsete hoonete Jalaka tänava poolsesse fassaadi tänavalt avanevaid kaubandus- ja teeninduspindu ei ole soovitav paigutada. Tänavalt avanevaid kaubandus- ja teeninduspindu on soovitav paigutada hoonetesse 1 ja 4 sissepääsudega hoonete põhjapoolsesest fassaadist. Keskkonda mittehäir iv väiketootmine on lubatud, tanklad ja autopesulad ei ole lubatud . Keskkonna- ja terv isekai tsenõuded – Sademevesi—on väld i tud maapinna tõs tmist ja naaberk innistute le valguva sademevee hulga suurendamist . Eel is tatud on sademevee immutamine p innasesse. Välisõhk – küt tekol le te (sh. kaminate) kavandamisel väl t ida ohtu, et neist tõusev sui ts satub naaberelamute e luruumidesse. Radoon –2014 aasta l va lminud Tal l inna radoonir isk i kaardiga kohaselt asub Männiku tee 96g k innistu madala radoonir isk iga a la l Rn - r isk i väärtus 30-50kBq/m³. Insolatsioon – uute hoonete kavandamisel o lemasolevate e lamute naabrusesse on tagatud o lemasolevates e lamutes strandardi le vastavate valgust ingimuste säi l im ine. Männiku tee 96g detai lplaneer ingu algatamise otsus (Tall inna Linnavol ikogu otsus 21. 02.2019 nr.36) andis t ingimused korterite arvule ning hoonete kõrgusele ja korruste arvule. Nõmme Linnaosa üldplaneeringus antud t ingimustest lähtuvalt on planeer ingus kavandatud:

- Planeer itava ala kõrval oleva hoonestuse mahu ning kõrguse analüüsist tulenevalt on planeeritud Männiku tee poolsele kahele hoonele 3 korrust ning Jalaka tänava äärsele kahele hoonele 3 korrust, mil lest kolmas korrus

Töö n r . H-183-18 Männiku tee 96g k inn is tu deta i l p laneer ing

FUTUSET OÜ 7

lahendatakse katusekorrusena või tagasiastuvana, kus kolmas korrus on põhikorrusest olul iselt väiksema pindalaga (ca 1/3 alumise korruse pindalast) Kõikide elamute suur im lubatud katusehar ja kõrgus on 13m. - Äri- ja elamukrundi hoonestusalade planeer imisel tuli arvestada Jalaka tn äärsete korterelamute kaugusega Jalaka tänavast, k innistul paiknevate tehnovõrkudega ja oluliste puudega. Hoonestusalade arvu ja suuruse määras ära detai lplaneer ingu algatamise otsuses määratud elamute ja korterite arv ja sel lest tulenevad hoonete gabar iidid. - Maapealsete hoonestusalade arv on põhihoonetel 2 ja nende paiknemine tuleneb tuleohutusnõuete kohase kaugusega naaberhoonetest ja ka omavahel isest kaugusest krundil, et tagada pi isavalt pr ivaatset ruumi hoonete vahel. Hooned on planeer itud Jalaka tänava äärde (kaks 6-korteriga elamut) ja krundi sisemusse, Männiku tee poole (kaks 12- korteriga elamut). - Planeer itud äripinnad on soovitav paigutada kahte krundi K-1 põhjapoolsemasse hoonesse (hooned 1 ja 4) s issepääsuga põhja poolt kus asuvad ka äripindade külastajate parklad. Jalaka tänava poole ei ole soovitav tänavalt avanevaid äripindu (kauplus, teenindus) rajada. - Jalaka tänava poolsete hoonestusalade kauguse Jalaka tänavast määras naaberelamute Jalaka tn 5, 7 ja 9 kaugus tänavast, et olevad ja planeeritud hooned oleksid samal ehitusjoonel - Maa-alune hoonestusala ühendab omavahel kaks maapealset hoonestusala ning l isaks veel osa nende vahele jäävat õuealast ja sinna on planeer itud maa-alune parkimiskorrus sisse ja väljasõiduga krundi Männiku tee poolselt osalt . - Arvestades planeeritud hoonestusalade paiknemist on krundi le sissepääsud kavandatud Männiku teelt ning Jalaka tänavalt ni i autodele kui ka jalakäijatele. -Hoonestusalade määramisel on lähtutud krundi haljastuse osakaalu tagamise nõudest ja see peab olema vähemalt 30% krundi pinnast ja sel le hulka ei arvestata katusehaljastust ning maapinnaga ühendamata hal jastust. Hoonete vahele kavandatud haljasala maapinnaga ühendatud haljastuse % on 19,1%.

Kavandatud uued hooned arvestavad oma mahult ja arhitektuurselt lahenduselt olemasolevat väljakujunenud keskkonda. Kehtestatud Nõmme l innaosa üldplaneeringu kohaselt ei asu Männiku tee 96g detai lplaneer ingu ala kavandataval mil jööalal ega ka mil jööala mõjutsoonis.

3.4 EHITUSÕIGUS

Detailplaneeringus on ette nähtud ehitusõigus kahe kolmekorrusel ise är iruumidega 12 korteriga elamu ja kahe kolmekorrusel ise äriruumidega 6 korteriga elamu, mil le kolmas korrus lahendada katusekorrusena või tagasiastuvana, ehitamiseks. Lisaks elamute maapealsetele korrustele on antud ehitusõigus ühe maa-aluse korruse ehitamiseks ning kahe ühekorrusel ise rajat ise (prügimaja, rataste hoiukoht, leht la, jne. ) ehitamiseks. Krunt K-1 ---- Ehitusõigus- Krundi kasutamise sihtotstarve– Ä- ärimaa-10-20% ja Elamumaa 80-90% äripindadega korruselamu; hoonete suur im lubatud arv krundil – 6 (4 põhihoonet + 2 abihoonet) ; hoonete suurim lubatud ehit isealune pindala 1600m² (maapealne) ja 3200m² (maa-alune); hoonete suurim lubatud kõrgus– põhihoonel harja kõrgus 13,0m ümbritsevast maapinnast (ABS 53,0–54,0) ja rajat ise harja kõrgus 5m. Muud näitajad - krundi pind 6547m²; krundi maapealne täisehituse % 25%; max. maapealne brutopind 4400m² (maapealne) ja 2920m² (maa-alune); haljastuslik%- 30%; parkimiskohtade arv krundil 76 sellest 51 maa-aluse parklas ja 25 maapealsetes parklates. Lubatud on ehitada prügimajad, leht lad jne. ka väljaspoole põhihoonete hoonestusala, lahendus täpsustatakse ehitusprojekt is. Kavandatud korterite arv on 36.

Töö n r . H-183-18 Männiku tee 96g k inn is tu deta i l p laneer ing

FUTUSET OÜ 8

Näitajad põhihoonete kaupa: 1. Jalaka tn ääres põhjapoolne hoone 1

3 korrust, mil le kolmas korrus lahendada katusekorrusena või tagasiastuvana (ca 1/3 alumise korruse pindalast) hoonete suur im lubatud kõrgus 13m (ABS 53,5) maapealne suletud brutopind ca 920m², 6 korterit

2. Jalaka tn ääres lõunapoolne hoone 2 3 korrust, mil le kolmas korrus lahendada katusekorrusena või tagasiastuvana (ca 1/3 alumise korruse pindalast) hoonete suur im lubatud kõrgus 13m (ABS 53,0) maapealne suletud brutopind ca 880m², 6 korterit

3. Männiku tee pool lõunapoolne hoone 3 3 korrust hoonete suur im lubatud kõrgus 13m (ABS 53,5) maapealne suletud brutopind ca1260m², 12 korterit

4. Männiku tee pool põhjapoolne hoone 4 3 korrust hoonete suur im lubatud kõrgus 13m (ABS 54,0) maapealne suletud brutopind ca1300m², 12 korterit

Hoonete projekt is täpsustatakse vajadusel maapinna lõpl ikke kõrgusmärke ja sel lest tulenevalt täpsustuvad si is ka hoonete kõrguste ABS väärtused (13m maapinnast) .

Maapealse suletud brutopinnad näitajad põhihoonetel on l ig ikaudsed ja neid võib muuta. Arvestada tuleb, et kogu krundi suurim suletud brutopind on lubatud 4400 m² (põhihooned ja abihooned). Soovitav on paigutada tänavalt avanevad äriruumid põhjapoolsetesse hoonetesse (1 ja 4), kuna sealse sisetee ääres on kavandatud külalisparklad ning on ka lähemal s isse- ja väljasõidud krundi lt .

Krunt K-2 ---- Ehitusõigus- Krundi kasutamise sihtotstarve – T - transpordimaa 100% - tänava maa; ehit ised puuduvad ; Muud näitajad - krundi pind 361m²; l i idetakse Remmelga tänava (78404:405:0126) krundiga.

3.5 HOONETE KASUTUSOTSTARBED NING HOONETE JA MAAÜKSUSTE KOORMUSNÄITAJAD

Hoonete kasutusotstarve – är ipindadega kolme või enama korteriga elamu (vastavalt Majandus- ja tar is tuminis tr i 2. juuni 2015. a määrus nr 51 (hetkel keht iv redakts ioon 01.03.2021) „Ehit ise kasutamise otstarvete loetelu” kood-id 12200 (büroohooned), 12300 (kaubandushooned), 11220 (kolme või enama korteriga elamu). Kavandatud hoonestust ihedus - 0,68 hoonestataval krundil K-1.

3.6 VERTIKAALPLANEERIMISE PÕHIMÕTTED Planeer itava ala (Männiku tee 96g) kohta on koostatud Maa-ala plaan tehnovõrkude ja kinnistupiir idega, TOP geodeesia töö nr. GD-21-480. Mõõdistamine tugineb koordinaatidega L-EST97 süsteemis ja kõrgusega EH2000 süsteemis OÜ Hades Invest poolt opereer i taval GNSS püsijaamade võrgul. Detailplaneeringuga haaratud kinnistu on suhtel iselt tasane kerge lõunasuunalise langusega. Planeer inguala absoluutkõrgused jäävad lõuna pool 39.7m ja põhja pool 41.3 vahele. Männiku tee, Jalaka tänav ja planeeritav kinnistu on kõrgusl ikult sarnased. Olemasolevad ja võimalikud planeer itavad kõrgusmärgid hoonestusaladel (ABS):

Töö n r . H-183-18 Männiku tee 96g k inn is tu deta i l p laneer ing

FUTUSET OÜ 9

Hoone 1 - olev maapinna kõrgus 40,2 ja planeer itav kõrgus 40,5 Hoone 2 - olev maapinna kõrgus 39,6 ja planeer itav kõrgus 40,0 Hoone 3 - olev maapinna kõrgus 39,8 ja planeer itav kõrgus 40,5 Hoone 4 - olev maapinna kõrgus 40,5 ja planeer itav kõrgus 41,0 Planeer itavad maapinna kõrgused täpsustatakse hoonete projekteerimisel Krundi K-2 olemasolevat maapinda kõrguslikult ei muudeta enne kui hakatakse rekonstrueerima Jalaka tänavat, mi l le vert ikaalplaneerimine tehakse tänava projekt iga. Krundi K-1 põhjaosas kasvavat kõrghaljastust arvestades ei ole planeer itud maapinna kõrguslikke parameetreid muuta. Krundi K-1 teedelt ja katustelt lähtuvad sademeveed juhitakse Männiku tee T6 kinnistul paiknevasse sademevee ühiskanal isatsiooni, vajadusel nähakse ette meetmed vähendamaks kruntidelt ühiskanalisatsiooni juhitava sademevee hulka (katuselt tulev vihmavesi kogutakse ja kasutatakse krundi haljastuse kastmisel või immutatakse krundi l) . Sademevee ärajuhit imine parklatest näidatakse hoone projekt i staadiumis. Vält ida tuleb sademevete kaldumist naaberkinnistutele. Lahendus täpsustatakse järgmises projekt i staadiumis. Krunt K-2 l i idetakse Jalaka tänavaga ja sademevete võimalikuks eelvooluks on Kauge tn d1000 sademeveekanal isatsioon. Jalaka tn olev sõidutee ja planeer itud kõnnitee on kaldega Kauge tänava suunas ning sademevesi suunatakse eelvooluni vert ikaalplaneer imisega ( lahendatakse järgmises projekt i staadiumis)

3.7 KESKKONNAKAITSEALASED ETTEPANEKUD -Nõmme linnaosas Männiku tee ja Jalaka tänava vahel asuval planeer ingualal ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teis i maastikul iselt ja ökoloogil iselt väärtusl ikke või tundl ikke alasid ning loodusl ikke iseärasusi, mida planeer inguga kavandatav tegevus võib mõjutada. -Detailplaneeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi, mil lega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumine, sh vee, pinnase, õhu saastatuse, olulise jäätmetekke ja müratasemete suurenemine. -Detailplaneeringu elluviimisel (är ipindadega korterelamute ehitamisel) ei kaasne eeldatavasti olul is i keskkonnaprobleeme. -Detailplaneeringu el luvi imisega ei avaldata olul ist mõju kõrghaljastusele, sest hoonestusala on val itud väärtuslikust kõrghaljastusest vabale alale ning tagatakse säi l ivate puude kasvutingimused ja nõutav haljastuse osakaal kruntidel. -Lähtudes planeer inguala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta är ipindadega korterelamute rajamine ning ekspluateerimine antud asukohas olulist keskkonnamõju Jalaka tänava vastasküljel olevatele üksikelamutele ja planeer itava ala kõrval olevatele korterelamutele. -Detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kahjustata kultuur ipärandit , in imese tervist, heaolu ega vara. Planeeringu el luviimine mõjutab vähesel määral pi irkonna l i ik luskoormust. Suurenev sõiduautode arv võib kaasa tuua mürataseme ja õhusaaste vähest suurenemist. Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada, et ala jääb t iheda l i ik lusega Männiku tee lähedusse ning tuleb tagada mürataseme vastavus normidele. -Detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne olul isel määral soojuse, k i irguse ega lõhna teket, vähest valgusreostust tekib valgustusest, vibratsiooni võib esineda hoone ehitamisel. Samuti on tavapärasest suuremas koguses jäätmeteke seotud peamiselt ehitustöödega, mil le käigus jäätmed käideldakse vastavalt nõuetele. -Detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ning hetkel teadaolevalt varasem pinnasereostus puudub. Kui lammutus- või ehitustegevuse käigus peaks i lmnema mõni varasem pinnasereostuskol le ning sellest tulenev oht põhjaveele, si is tuleb lammutus- või ehitustegevus koheselt peatada ning pinnasereostuskolle l ikvideer ida jäätmeseadusega sätestatud korras. - Planeeritava ala kohta on koostatud Keskonnaagentuur VIRIDIS OÜ poolt töö nr. 3- 75/2020 “Kinnistule Männiku tee 96g äri- ja elamuhoonete arendamise planeer inguga kaasneda võivate keskkonnamõjude ekspert i is” (vt. Lisa 5.4)

Töö n r . H-183-18 Männiku tee 96g k inn is tu deta i l p laneer ing

FUTUSET OÜ 10

-Planeer itava ala kohta on koostatud Lemma OÜ poolt oktoobris 2024 töö „Männiku tee 96g kinnitu detai lplaneer ingu mürahinnang” (vt. Lisa 5.2) Männiku tee (Tallinn-Saku kõrvalmaantee 11340) l i iklusest tulenevad häiringud ja leevendavad meetmed Müraall ikana käsit letakse Lemma OÜ poolt koostatud mürahinnangus planeeringualast ida suunas paiknevat Tal l inna-Saku kõrvalmaanteed nr 11340. Muud olul ised müraal l ikad nagu raudtee, tööstus või tehnoseadmed pi irkonnas puuduvad. Olemasoleva li ik lusmüra modelleerimise tulemusest selgus, et planeeringuga kavandatava hoone teepoolsel hoone fassaadil võib päevaajal teel i ik luse müratase (esimesel korrusel, 2 m kõrgusel maapinnast) ulatuda kuni 38,5 dB ja öösel kuni 28,7 dB. Hoone sisehoovipoolsel küljel, mis ei piirne teega, jäävad müratasemed väiksemaks, sest hooned ise toimivad müratõkkena – müratase päeval (esimesel korrusel, 2 m kõrgusel maapinnast) kuni 32,5 dB ja öösel (esimesel korrusel, 2 m kõrgusel maapinnast) kuni 22,7 dB. Rajatava mänguväljaku juures ulatub müratase päeval (1 m kõrgusel maapinnast) kuni 33,1 dB ja öösel (1 m kõrgusel maapinnast) kuni 23,4 dB. Perspekt iivse l i ik lusmüra modelleerimise tulemusest selgus, et planeeringuga kavandatava hoone teepoolsel hoone fassaadil võib päevaajal teel i ik luse müratase (esimesel korrusel, 2 m kõrgusel maapinnast) ulatuda kuni 38,6 dB ja öösel kuni 28,9 dB. Hoone sisehoovipoolsel küljel, mis ei piirne teega, jäävad müratasemed väiksemaks, sest hooned ise toimivad müratõkkena – müratase päeval (esimesel korrusel, 2 m kõrgusel maapinnast) kuni 32,7 dB ja öösel (esimesel korrusel, 2 m kõrgusel maapinnast) kuni 22,9 dB. Rajatava mänguväljaku juures ulatub müratase päeval (1 m kõrgusel maapinnast) kuni 33,3 dB ja öösel (1 m kõrgusel maapinnast) kuni 23,5 dB. Seega hoone teepoolsel küljel tekivad müratasemed, mis on madalamad kui määrusega nr 71 I I kategooria aladele kehtestatud l i iklusmüra sihtväärtused. Liiklusmüra piirväärtuseid ei ületata. Samuti on mänguväljak val itud müra seisukohast sobi l ik asukoht – seal on tagatud II kategooria aladele (elamumaa- alad) kehtestatud l i iklusmüra piirväärtused. Edasisel projekteerimisel tuleb rakendada järgmisi leevendavaid meetmeid:

Hoone väl ispiirete val ikul tuleb lähtuda Eestis kehtiva standardi EVS 842:2003 "Ehit iste hel i isolatsiooninõuded. Kaitse müra eest" tabelis 6.3 "Väl ispi iretele esitatavad hel i isolatsiooninõuded olenevalt väl ismüratasemest" toodud väärtustest. 1. Arvestades planeeringualal tekkivaid müratasemeid on ehituslike võtetega võimalik tagada elamu sees kehtestatud müra normtasemed. Standardi EVS 842:2003 kohaselt tuleb planeer itava ala hoone välispi irded projekteerida eluruumide puhul minimaalselt sel l iselt , et mitmest erineva hel i isolatsiooniga elemendist välispiirde ühisisolatsioon oleks vähemalt R'w+Ctr ≥ 30 dB. Vastava ruumi väl ispiirde hel i isolatsiooni indeksi leidmiseks tuleb arvestada ka EVS 842:2003 tabel 6.4 kohast parandustegurit . R’w (dB) on õhumüra isolatsiooni indeks - arv, mil le abil hinnatakse õhumüra isolatsiooni ehit ise ruumide vahel ( iseloomustab heli ülekannet läbi vaadeldava pi irdekonstruktsiooni ja sel lega külgnevate konstruktsioonide). Ctr on transpordimüra spektr i lähendustegur vastavalt standardi le EVS-EN ISO 717, mida kasutatakse ehit iste väl ispi irete hel i isolatsiooni hindamisel ja üksikelement ide val ikul. 2. Akende val ikul eeskätt hoone teepoolsel küljel tuleb tähelepanu pöörata akende hel i isolatsiooni le teel i ik lusest tuleneva müra suhtes. Kui aken moodustab ≥ 50% väl ispi irde pinnast, võetakse akna nõutava hel i isolatsiooni suuruseks

Töö n r . H-183-18 Männiku tee 96g k inn is tu deta i l p laneer ing

FUTUSET OÜ 11

väl ispi irde õhumüra isolatsiooni indeks. Kui akna pind on väiksem kui 50%, si is võib akna hel i isolatsiooni väärtust vähendada suuruse 10lgS/Sa võrra, kus S on ruumi väl ispi irdepind ja Sa on ruumi akende pind. Kasutada tuleb tõhusa hel i isolatsiooniga klaaspakettaknaid. 3. Välispiirde nõutava hel i isolatsiooni tagamisel tuleb jälgida, et venti leerimiseks ettenähtud elemendid (näiteks akende tuulutusavad) ei vähendaks olul iselt hel i isolatsiooni taset . 4. Soovitatav on hoone ruumide paigutusel arvestada kõrgendatud müratasemeid teepoolsel küljel ja kavandada vaiksemat siseruumi nõudvad ruumid ning eluruumid hoonete sisehoovi poolsetele külgedele. 5. Arvestada planeeritavate hoonete tehni l iste seadmete (soojuspumbad, k l i imaseadmed, vent i lats ioon jms) val ikul ja paigutamisel naaberhoonete paiknemisega ning et tehni l iste seadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministr i 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” l isa 1 normtasemeid.

3.8 JÄÄTMEKÄITLUSE PÕHIMÕTTED Tall inna haldusterr itooriumil määrab jäätmehoolduse korra kohustusl ikult kõik idele jur i idi l istele ja füüsi l istele isikutele Tall inna Linnavol ikogu 9. märtsi 2023 määrusega nr 3 kehtestatud “Tal l inna Jäätmehoolduseeskir i” ja Jäätmeseadus (vastu võetud 28.01.2004, hetkel kehtiv redaktsioon 01.11.2021 Olmejäätmete taaskasutamiseks võimalikult suures ulatuses tuleb olmejäätmed koguda l i ik ide kaupa eraldi. Olmejäätmete kogumine peab toimuma sorteeritult . Olmejäätmete ja sorteeritud jäätmete(sh. biolagunevate jäätmete) konteinerid on ette nähtud paigutada krundi le eraldiseisvatena kõvakattega alusele, eraldi prügimajadesse või põhihoone (hoonete) mahtu. Olmejäätmete konteiner id peavad paiknema naaberkinnistu eluhoonest vähemalt 5,0 meetr i kaugusel. Olmes tekkivate jäätmete vedu ja käit lemine peab olema korraldatud selleks luba omava ettevõtte poolt . Jäätmete mahuteid tuleb tüjendada sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise, haisu tekke ja ümbruskonna reostuse.

3.9 HALJASTUSE RAJAMISE JA HEAKORRA TAGAMISE PÕHIMÕTTED

Männiku tee 96g kinnistu hoonetest vaba maapind on suuremas osas kaetud asfalt iga, kõrghaljastust kasvab krundi pi i r idel ja madalhaljastust hoone juures. Planeer itaval alal on teostatud Tal l inna Linnaval itsuse 10.juuni 2020 määruse nr 15 “Haljastuse inventeerimise kord” kohane dendroloogi l ine puit taimestiku hinnang ja haljastuse inventeer imine.( vt. Lisa 5.1) Hinnatud puit taimed kasvavad kinnistu pi i r idel või är ihoone sissepääsu juures. Hinnatud alal kasvab kokku 19 erinevat l i ik i puit ta imi, kokku 35 haljastusl ikku objekt i. Enamus puid kuuluvad II ja I I I väärtusklassi. Hinnatud alal on kokku: I I väärtusklassi puid – 12 tk (34%); I I I väärtusklassi puid – 14 tk (40%); IV väärtusklassi puid – 8 tk (23%); V väärtusklassi puid – 1 tk (3 %). KASVUKOHATÜÜP: Õuede ja teeservade taimestu kasvukohatüüp (J.Paal, Eest i taimkatte kasvukohatüüpide klassif ikatsioon, 1999). ROHTTAIMED: Lähtuvalt Tal l inna Linnaval itsuse määrusest 10. juuni 2020 nr 15 “Haljastuse inventeerimise kord” §4, ei ole käesolevas töös inventeeri tud rohttaimest ikku, kuna kaitsealuste taimeli ik ide esinemise tõenäosus on väga väike. Tegemist on õuealaga, kus haljasalad on intensi ivselt hooldatud. Kinnistu piir idel hoonete vahetus läheduses ala lõunaosas ning Pihlaka tänava ja Jalaka tänava r istmiku lähedale jäävad väga väikesed haljasribad, kus kasvavad teeservadele iseloomulikud taimed.

Töö n r . H-183-18 Männiku tee 96g k inn is tu deta i l p laneer ing

FUTUSET OÜ 12

3.9.1 Ettepanekud olemasoleva haljastuse säilitamiseks, hoolduseks ja täiendamiseks

Säi l i tada II väärtusklassi puud. Juhul kui I I väärtusklassi põõsad jäävad ehitustöödelette, si is võib kaaluda nende ümberistutamist. Kokku 12 tk. • Võimalusel säi l i tada II I väärtusklassi elujõul ised puud ning põõsad. Kokku 14 tk. • IV väärtusklassi kuuluvad puud on vigastustega ja/või al lasurutud t ingimustes. Võib l ikvideer ida. Kokku IV väärtusklassi haljastusl ikke objekte 8 tk. • V väärtusklassi kuuluv puu on oma eluea lõpul. Likvideer ida. Kokku 1 tk. • Puudele teha regulaarselt hoolduslõikust, mil le käigus tuleb: eemaldada võradest kuivanud oksad ja oksatüükad; maha lõigata lumekoorma või tormituulte tõttu murdunud okste tüükad oksakrae pealt ; eemaldada murdumisohtl ikud oksad. Hoolduslõikust peab teostama vastava ala spetsialist (arborist). • Raietööd teostada l indude pesitsusväl isel ajal, 1.august – 31.märts. • Tee serva jäävate puude puhul tuleb jälgida, et olul iselt ei väheneks nende toitumispind ning puude juured ja tüved ei saaks ehituse ajal olul isi kahjustusi. • Kasuks tuleb puude ümbruse mulla õhuvahetuse tõhustamine, mil leks tuleks puude ümber mulla peal ispinda umbes 10-15 cm sügavuselt ning katta muld koorepurumultšiga. Koorepuru võib asendada ka kil lust ikuga. Kindlast i tuleb pos nr 10 kase juurekaela ümber ettevaatl ikult l ikvideerida osa asfaltkattest. • Hea oleks puude juurekava r i ivavate kaevete täitmisel kasutada vi l jakat mulda. • Võimalusel võiks kaevetööd toimuda puude puhkeperioodi l novembrist märtsini . • Häir itud puid tuleb kindlast i kasta nii ehitustööde ajal kui ka aasta pärast ehitustöid. • Enne ehitustööde algust tuleb määrat leda haljastuse kaitsetsoon, et kaitsta taimi ehitustööde käigus tekkida võivate vigastuste ja kahjustuste või otsese hävimise eest. Puude puhul on kaitsetsoon minimaalselt puu võra r istprojektsioon maapinnal. Tsoon tuleb pi ir i t leda kas ( latt- või plast-)tara või mitmekordse märgistuski lega. Tsooni märgistus tuleb säi l i tada kogu ehitustegevuse aja. Nendes kohtades, kus ei ole võimalik tarastusega haljastust piirata, tuleb puudele paigaldada tüvekaitsmed. Tüve ümber siduda püstised lauad, laudade ja tüve vahele panna pehmendus (kivivi l l , autokummid, vms). Laudadest kaitse peab ulatuma kogu tüve ulatuses võrani. Jälgida tuleb, et ehitustööde käigus ei vigastataks puude oksi. Vajadusel võib Keskkonna- ja Kommunaalameti spetsial ist i nõusolekul kärpida puu alumisi oksi ni i, et see ei tekita puule jäävaid kahjustusi ja puu võrakuju säi l ib. Lõikust peab teostama vastava ala spetsialist (arborist). • Puu ühel või mitmel küljel ei tohi kõik i juuri läbi raiuda, tekib puu ümberkukkumise oht. Üle 4 cm läbimõõduga juur i ei tohiks läbi raiuda, see muudab puu alt iks haigustele. Kui sell ise läbimõõduga juured jäävad kaevetööde alasse, si is tuleb seal kaevata labidaga käsits i ja seda ka vaid puu ühelt küljelt . Kui see on si iski vält imatu, tuleb juured läbi lõ igata teravalt ( järsult) – lõikekoht ei tohi jääda narmendav või ebaühtlane. Paljastunud juured tuleb katta nii ruttu kui võimalik mul la, multš i võ i ni iske kangaga. • Maapinna kõrguse muutmisel vält ida pinnase tõstmist või langetamist puu kaitsetsoonis. Ümbritseva maapinna taseme alandamisel tuleb moodustada puu kaitsetsooni (võimalusel kaugemale) ümber tugisein mulla paigal hoidmiseks. Krundi l teostatavate ehitus- ja lammutustööde käigus kaitsta olemasolevaid säi l i tatavaid puit taimi vastavate et tevaatusmeetmetega lähtudes Tal l inna Linnavol ikogu 02.09.2004 määrus nr.32 “Tall inna l inna kaevetööde eeskir i” (Hekel kehtiv redaktsioon 05.06.2020) §24 Haljastuse kaitse. Ehitustööde ajaks on ette nähtud järgmised puude pos.9, 10, 28-35 säi l i tamise meetmed: 1. Kaevetöö tegemisel sä i l i tatavate puude läheduses, kus võib o l la tegemist kergest i var iseva p innasega, rajatakse tugiseinad, mis väld ivad juurest iku kahjus tumist pinnase n ihkumise tagajär je l . 2 . Kaevetööga seotud a la l p i i ratakse üksikpuud või puude ja põõsaste grupid p ik i juurest iku kai tseala pi i r i ajut ise p i irdeaiaga.

Töö n r . H-183-18 Männiku tee 96g k inn is tu deta i l p laneer ing

FUTUSET OÜ 13

3 . Kaevetöö tegemisel juurest iku kai tseala l paigaldatakse puudele tüvekaitsed n ing kaevetöö tehakse kas käsits i võ i k innisel v i is i l sügavamal kui 1m. 4. Tehnovõrkude paigaldamist segavate üle 4cm läbimõõduga puujuur te läbi lõ ikamine kooskõlastatakse keskkonna- ja kommunaalametiga. Peenemad juured lõ igatakse läbi s irgel t terava lõ ikevahendiga. (RT IV,02.06.2020,29 - jõust.05.06.2020) 5. Kuivaper ioodi l kastetakse kahjustatud juurtega puid n ing pal jastunud juured kaetakse kuivamise vält im iseks. 6. L i ik lemise või mater jal ide ladustamise vajadusel juurest iku kai tseala l kaetakse maapind v i is i l , m is väl is tab p innase t ihenemise. 7. Kaevetööd segavate puude ra ie ning okste kärpimine on lubatud vaid keskkonna- ja kommunaalamet i poolt vä l jastatud k ir jal iku loa a lusel. (RT IV,02.06.2020,29 - jõust.05.06.2020) Ehitusaegse (raske)transpordi juurdepääsuks krundi le hoonete ehitamiseks kasutada Männiku teelt planeeritud sissesõitu. Jalaka tänavalt planeeritud sissesõite kasutada ehitustranspordi juurdepääsuks vaid äärmisevajaduse korral. Vastavalt standardile EVS 843:2016 on puutüve minimaalne nõutav kaugus hoone väl isseinast juurest iku kaitseala, mis arvutatakse järgmiselt : tüve r innasläbimõõt cmx0,12= kaitseala raadius meetr ites; sõidutee servast ja parkimiskohtadest 3m, kõnnitee servast 2m ning tehnovõrkudest 2 meetr it . Detai lplaneer ingus on sel lega arvestatud. Kui detai lplaneer ingus säil i tatavaks määratud puud kasvut ingimuste halvenemise tõttu kaotavad kasvujõu või hukkuvad, tuleb need kompenseerida uusistutusega Tal l inna Linnavolikogu 11. veebruar i 2021 määruse nr 2 alusel. Planeer itud torust ikud on paigutataud väljapoole puude juurest iku kasvuala (vt.Tehnovõrkude koondplaan) Krundi l K-1

säi l i tatatakse kõik I I väärtusklassi puud - pos. 1 - pos.6 ning ümberistutatavad II väärtusklassi puud pos.11- pos.13 ja pos.15 - pos.16. I I I väärtusklassi puud säi l i tatakse va. hoonestusalasse jääv puu pos.14 - Tuhkurenelas, mis istutatakse võimalusel ümber. V väärtusklassi puu pos.8 l ikvideer itakse.

Krundi l K-2 olemasolev haljastus puudub.

Alljärgnevalt on esitatud asendusistutuse kohustusega l ikvideeritavad puud ning sel le l ikvideerimisel nõutav haljastusühikute arv vastavalt Tall inna Linnavolikogu 11. veebruar 2021 määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord”. Asendusistutuse tegemisel tuleb lähtuda aval ikule alale puude istutamise korras, mil le kehtestab Tall inna Linnaval itsus. Asendusistutuse maht arvutatakse järgmise valemi alusel: D1* (k1+k2+k3):3 = HÜ (haljastusühikud vt. Tall inna Linnavolikogu 11. 02. 2021 määrus nr 2 §16)

Töö n r . H-183-18 Männiku tee 96g k inn is tu deta i l p laneer ing

FUTUSET OÜ 14

Detai lp laneer inguga et tenähtud l ikv ideer i tavad või võ imalusel ümberistutatavad puud:

Jrk nr

Puu nr ha l jas tuse inventuur i aruandes

Puu l i ik Väär -

tus- k las

s

L ikvideer imise põhjendus

D k-1 k-2 k-3 Hal jas- tus-

ühikud

1 8 Har i l ik vaher

V võ ras ku ivanud oks i , kasvab väga

vä ikese l ha l j asa la l , m is on

ko lmes t kü l jes t p i i r a tud

as fa l t ka t te ja äärek iv i dega n ing ne l j andas t kü l jes t

hoone se inaga, keerd juu r ,

v igas tused tüve l , m i l les t üks

v igas tus on ca 2 m p ikune ning mädanikuga, p ik i lõhe tüve l

41 1 - 0 ,5 -

21

2 11 Sabina kadakas, har i l ik jugapuu, har i l ik jalakas

I I t i hedad põõsad, i sekü lvne a l la

8 cm tüve- läb imõõduga

ja lakas l i kv idee r ida

põõsas te sees t , (sab ina kadakas

ja ha r i l i k jugapuu is tu tada ümber)

- - - - -

3 12 Har i l ik e lupuu

I I i s tu ta tud, t iheda ja üht l ase võraga

(võ imaluse l i s tu tada ümber)

- - - - -

4 13 Sabina kadakas

I I I s tu ta tud põõsas (võ imaluse l

i s tu tada ümber)

- - - - -

5 14 Tuhkur- enelas

I I I I s tu ta tud põõsas (võ imaluse l

i s tu tada ümber)

- - - - -

6 15 Har i l ik e lupuu

I I i s tu ta tud, t iheda ja üht l ase võraga

(võ imaluse l i s tu tada ümber)

- - - - -

7 16 Har i l ik p ih lakas leinavorm “Pendula”

I I I s tu ta tud üks ikpuu

(võ imaluse l i s tu tada ümber)

- - - - -

8 29 Har i l ik p ih lakas

IV Pos 28 männi võ ra a l l , pa l j u

v igas tus i tüve l , ku i t v igas tus te koha l pehk inud

13 0,5 0,2 0,5 6

KOKKU: 27 haljastusühikut

Töö n r . H-183-18 Männiku tee 96g k inn is tu deta i l p laneer ing

FUTUSET OÜ 15

Saadud haljastuse ühikute arv on esialgne ning lõpl ik asendusistutuse maht selgub raieloa menet lemisel. Asendusistutusele, mis kinnistule ei mahu, leitakse asukoht koostöös Tall inna Keskkonna- ja Kommunaalametiga. Tabel is esitatud puude numbrid on esitatud Männiku tee 96g kinnistu haljastuse invenruur iaruande joonisel (vt. Lisa 5.1b), tugiplaanil ja põhi joonisel. Likvideeritav ning ümberistutatav puit taimest ik on esitatud detai lplaneeringu põhijoonisel ja tehnovõrkude koondplaanil.

3.9.2 Planeeritav haljastus

 Krundi aiakujunduse ja täiendava kõrghaljastuse l isamise lahendus antakse hoonete projekt iga, arvestades projekteeritavate eluhoonete täpset suurust ja konf iguratsiooni. Hoonete vahel ise õueala kohta koostada aiakujunduse projekt.

Haljastuse rajamise põhimõtted:  Elamute vahele jääval õuealal rajatakse murupinnad, istutatatakse uusi

väärtuslikke puid, mis täiendavad planeer itava ala vähest kõrghaljastust.  Puid istutada hoonestusaladest vabale alale ning madal- ja konteinerhaljastust

ka maa-aluse hoonestusala peale hoonestusest vabale alale. Samuti istutada i lutaimi ja i lupõõsaid ( lahendatakse ehitusprojekt i koosseisus tehtava haljastusprojekt iga).

 Puid istutada ka pik i lõunapoolset krundipi ir i . Üksikuid puid ka põhjapoolsele rohealale täiendamaks seal olevat kõrghaljastust ( lahendatakse ehitusprojekt i koosseisus tehtava haljastusprojekt iga).

 Õuehaljastuses istutada piirkonnale sobivaid tradits ioonil is i põõsa-ja puul i ike  Krundi l K-1 on Jalaka tn poolsele piir i le lubatud rajada heit lehel ine

madalakasvuline (suurim kõrgus 1m) vabakujuline hekk või põõsaste r ida.  Puudest sobivad alale väiksemakasvul ised – vi l japuud ja dekorat i ivvi l japuud

ning pihlakas, jalakas ja mägivaher, põõsastest näiteks sarapuud, sirel id, ebajasmiin, jugapuud ja enelad. Elupuud ei ole lubatud.

 Planeer itav kõrghaljastus on kavandatud vähemalt 5m kaugusele hoone seinast (vt. Põhijoonis)

-Planeer itav haljastusl ik protsent krundi l on 30% krundi K-1 pindalast. - Ist ikud ja istutustööd peavad vastama standardi le EVS 843:2016. Linnatänavad ning Tal l inna Linnaval itsuse määrusele nr 112 "Aval ikule alale puude istutamise kord"( vi imane redaktsioon: RT IV, 29.05.2019, 54)

3.10 TÄNAVATE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED Planeer inguala kõrval olev Männiku tee on olul ine jaotustänav mis mis ühendab Nõmme l innaosaga Tall inna ümbritsevaid pi irkondi. L iik lus on t ihe erit i t ipptundidel. Tänaval l i igub ka ühistransport (bussid nr.5, 32 ja 33). Planeeritava ala lääneküljel asuv Jalaka tänav on kitsas (krundipi ir ide vahe 6,1m) kõrvaltänav. Planeer itavast k innistust on moodustatud krunt K-2 Jalaka tn äärde jalakäijate tee rajamiseks. Planeer ingu koostamisel kaalut i ka Jalaka tn muutmist jalakäijate alaks planeeri tava ala pi ires, mida soovisid Jalaka tn elanikud detai lplaneeringu eski islahenduse tutvustamisel. Transpordiamet sel le ettepanekuga ei nõustunud. Transpordiameti arvamusest ning detai lplaneer ingu algatamise otsusest 21.02.2019 nr 36 p.4.4 lähtuvalt on kavandatud Jalaka tn äärde kõnnitee ( laiusega 2m) planeer itava ala pi ires. Männiku tee 96 kinnistu parkla sissesõiduga r istuv jalakäijate tee tuleb turvalise l i ik luse tagamiseks märgistada. (vt. PÕHIJOONIS) Jalaka tänav on Tal l inna tänavate l i ig ituse alusel kõrvaltänav (ki irus - 30km/h), tänava sõidutee laius on kavandatud 5m. Kõnnitee on kavandatud laiusega 2m. (vt.kaust “Lisad” Lisa 2.3)

Töö n r . H-183-18 Männiku tee 96g k inn is tu deta i l p laneer ing

FUTUSET OÜ 16

3.11 LIIKLUS- JA PARKIMISKORRALDUSE PÕHIMÕTTED LIIKLUSKORRALDUS Autodega juurdepääs krundi le K-1 on ni i Jalaka tänavalt kui ka Männiku teelt elanikele ja är ipindade külastajatele. Väljasõit krundi lt K-1 põhjapoolsetest parklatest soovitavalt Männiku tee poole. Männiku teelt Jalaka tänavale läbisõidu vält imiseks läbi krundi K-1 on vajadusel võimalik paigaldada väljasõidule Jalaka tänavale tõkkepuu või reguleer ida l i ik lust l i ik lusmärkidega (täpsustatakse järgmises projekteerimise staadiumis). Autode sissesõiduteed asfalteer itakse, parklate sõidutee osa on lubatud asfalteerida, parklate parkimiskohtadel kasutada murukivi. Maa-alusele parkimiskorrusele on planeeritud üks sissesõit . Sissesõit (pandus hoone mahus) on kavandatud põhjapoolselt krunti K-1 läbivalt teelt Männiku tee poolt . Panduse algus rajada hoone piir ist min.5m kauguselt , panduse kalle hoone mahus max 12%. Eraldi ümberpööramise kohta krundile K-1 ei ole planeeritud, väljasõidu võimalus on ni i Jalaka tänava kui ka Männiku tee poole. (maa-aluse parkimiskorruse sisse väljasõitude asukohad täpsustatakse järgmises projekteer imise staadiumis) Jalakäijate teedega ( laius ca 1,5 - 2m) läbi krundi K-1 põhjapoolse osa tagatakse jalakäijatele läbipääs Männiku teelt Jalaka tänavale. Jalakäijate teed on planeer i tud ka juurdepääsuks elamute ning är ide sissepääsudele ja elamute vahele kavandatud laste mänguplatsi le. Jalakäijate teede ja mänguplatsi täpne asukoht täpsustatakse järgmises projekteerimise staadiumis. Jalakäijate teed kaetakse betoon- või graniitk iviga. Vastavalt Ehitusseadustiku §71 (vastu võetud 11.veebruar i l 2015.a Ri igikogu poolt) on tänava kaitsevööndi laius äärmise sõiduraja välimisest servast 10 meetr it ja seda võib suurendada 50m-ni. Arvestades planeer itud hoonestusala pi ir i on teekaitsevöönd määratud Jalaka tänaval 10m. PARKIMINE Krundi K-1 autode parkimine on lahendatud oma krundi piires. Parkimise arvutus Tall inna Linnavol ikogu 17.09.2020 otsusega nr.84 “Tall inna parkimiskohtade arvu normid” äärel inna normi aluseks võttes. Asutus, büroo, kauplus, restoran/kohvik normati ivist lähtudes on parkimiskohtade vajadus 880m² brutopinnale 22 kohta (1 parkimskoht 40m² brutopinna kohta, arvutuskäik - 880: 40=22) ja korterelamu 36-le korteri le 54 parkimiskohta (1,5 parkimiskohta korteri le, arvutuskäik - 36x1,5=54). Normati ivne parkimiskohtade arv on: arvutuskäik 22+54=76 kohta. Planeeritud on 77 parkimiskohta, 64 parkimiskohta maa-alusel korrusel ja 13 parkimiskohta krundi l õues neljas eraldi parklas. Elektr iautode laadimistaristuga varustatavate parkimiskohtade arv lähtuvalt EhS §651 nõuetest on 55 kohta korteritele ja 5 kohta äripindadele (kokku 60 kohta) Parklate lahendus täpsustub ehitusprojekt is. Parkimiskohtade kontrollarvutus

POS. EHITISE OTSTARVE NORMATIIV PARKIMISKOHTADE

NR. ARV

PLANEERINGUS

Äripindadega korterelamu

ärihooned, asutus, büroo, kauplus, 1/40 – 1 auto parkimiskoht

restoran/kohvik 880m² 880m² -le = autodele 22 kohta 22 auto kohta

1/100 – 1 jalgratta parkimiskoht 880m² -le = jalgratastele 9 kohta 10 jalgratta kohta

K1 Korterelamu korterid

1,5 auto parkimiskohta korterile = 54 kohta 55 auto kohta

36 korterit

1 jalgratta parkimiskoht korterile = 36 kohta 40 jalgratta kohta

Autod - 76 kohta Autod - 77 kohta KOKKU Jalgrattad - 45 kohta Jalgrattad - 50 kohta

Töö n r . H-183-18 Männiku tee 96g k inn is tu deta i l p laneer ing

FUTUSET OÜ 17

Parkimiskohtade kontrollarvutuse tabel vt . ka “PÕHIJOONIS”. Käesolevas planeer ingus ei ole planeeritud uusi rattateid. Vastavalt Tal l inna rattastrateegia 2018-2028 määratule asub planeeritava ala kõrval (ca 30m kaugusel) Männiku teel jalgrattateede põhivõrku kuuluv rattatee (nr434) ja veidi kaugemal (ca 150m) Kauge tänava ja Männiku tee r istumiskohast alguse saav jalgrattateede tervisevõrku kuuluv rattatee (nr1055). Jalgrataste parkimiskohtade arvutus on tehtud vastavalt Tal l inna rattastrateegiale 2018-2028, mil les korteri kohta on ette nähtud minimaalselt 1 parkimiskoht ja äripindade tarvis 1 koht 100m² suletud brutopinna kohta. Planeer itud on 36 korterit , mis vajavad minimaalselt 36 parkimiskohta ja 880m² är ide suletud brutopinda vajavad: arvutuskäik-880:100=8,8 kohta. Planeer itud on minimaalselt 45 jalgrataste parkimiskohta. (arvutuskäik – 36+9=45). Rataste parkimiskohad elanikele ja külal istele on kavandatud maa-alusele parkimiskorrusele ja elamute sissepääsude lähedusse. Är ipindade parkimiskohad ratastele krundi K-1 põhjapoolsesse ossa äripindade sissepääsude lähedusse. Parklate asukohad täpsustatakse järgmises projekteerimise staadiumis. Pandused, teed, parklad ja l i ik lusrajat ised peavad vastama Eesti standardi le EVS 843:2016. Parkimise kavandamisel hoonete projekteerimisel lähtuda ehitusprojekt i koostamise ajal parkimisele kehtivatest nõuetest.

3.12 TEHNOVÕRKUDE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED Detailplaneeringu ala paikneb tehnovõrkudega häst i varustatud piirkonnas. Planeer itaval alal või sel le vahetus läheduses paiknevad:

 veetorust ik;  reovee kanal isatsioonitorust ik;  madalpingekaabl id;  keskpingekaablid  sidekanal isatsioon ja -kaablid;  madalpinge õhuli in tänavavalgustuspostidega  gaasitorust ik

Tehnovõrkude lahenduse koostamisel on arvestatud olemasolevat olukorda, planeer imislahendust ja sellest tulenevaid vajadusi ning tehnovõrkude valdajate poolt väljastatud tehni l iste t ingimustega. Tehnovõrkude vahelised kaugused täpsustuvad eriosade projekt ide koostamise käigus. Detai lplaneeringuga esitatud lahendus on põhimõtteline, ehitusprojekt i koostamiseks on vaja tel l ida tehnovõrgu valdajalt uued tehnil ised t ingimused. Arvestatavad põhimõtted -Kui samale kinnisasjale ehitatakse mitu kaitsevööndiga ehit ist, tuleb võimaluse korral eelistada kaitsevööndite ruumilist kattumist võimalikult suures ulatuses ning kinnisasja koormamist vähimail võomalikul vi is i l . Eeldatakse, et ühe kaitsevööndiga ehit ise kaitsevööndisse võib ehitada teise kaitsevööndiga ehit ise (EhS§70 lg6) -Ühisveevärgi ja –kanal isatsiooni, sh. sademeveekanal isatsiooni, torust ike ehitamine toimub vee-ettevõtjaga sõlmitava l i i tumislepingu kohaselt ja t ingimustel. - detai lplaneeringuga kavandatud tehnovõrkude lahendused on põhimõttel ised ja ei määra ära tegel ikku väljaehitamise mahtu. Tehnovõrkude ehitamise projekt lahendus koostatakse vastavalt võrguvaldajatega sõlmitavatele l i i tumislepingutele ja projekteerimiseke väljas tatavatele tehni l istele t ingimustele.

3.12.1 Veevarustus ja kanalisatsioon Olemasolev olukord. Ühisveetorustikud Olemasolevad lähimad ühisveevarustuse torust ikud (üvk) ja veevõtukohad paiknevad

 Jalaka tn dn100mm

Töö n r . H-183-18 Männiku tee 96g k inn is tu deta i l p laneer ing

FUTUSET OÜ 18

 veevõtukohad ühisveetorust ikul Pihlaka, Jalaka tänaval , Männiku teel ja Jalaka tn 5 kinnistul

Reovee ühiskanalisatsiooni torustikud (üvk) Olemasolevad reoveekanal isatsiooni torust ikud paiknevad

 Jalaka tn de315mm Sademeveekanalisatsiooni torustikud (üsk) Olemasolevad sademeveekanalisatsiooni torust ikud paiknevad

 Männiku tee T6 kinnistul de200mm-315mm Planeeritud torustikud Vee- ja kanal isatsioonitorust ike planeerimisel on lähtutud AS Tal l inna Vesi tehni l istest t ingimustest 05.02.2021 PR/2102784-2 (Lisa 4.2) Planeeritud VK vooluhulgad Qd = 11 m3/d; Qh = 2,4 m3/h; qs = 2,2 l/s Veetorustikud Veevarustus on planeeritud Jalaka tn olemasolevast veetorust ikust dn100, kaevust 54. Krundi K1 veega varustamiseks on krundile K2 (kavandatud jalakäijate tee) planeer itud maakraan ( l i i tumispunkt) kuni 1m kaugusele krundi K1 pi ir ist . Kaevus 54 paikneb ka olemasolev veevõtukoht. Planeer itud veetorust iku (üvk) pikkus on 3m. Reoveekanalisatsiooni torustikud Krundi le K1 on planeeritud üks reoveekanal isatsiooni l i i tumine (KK-1) olemasoleva Jalaka tn torust ikuga de315PL olemasolevatest kontrol lkaevust 9. Liitumispunktina on soovitav ette näha kontrollkaev vähemalt D400/315. Li itumispunkt (kontrollkaev) on planeeritud kuni 1m kaugusele krundi K1 pi ir ist jalakäijate teele. Planeer itud kanal isatsioonitorust iku (üvk) pikkus on 7m. Sademeveekanalisatsiooni torustikud (üsk) Krundi K1 sademeveed juhitakse Männiku tee Di1000mm sademevee ühiskanal isatsiooni kasutades ära olemasolevat kvartal i ühendust De315. Antud ühenduse kaudu on hetkel ära juhitud Pihlaka 1a, Pihlaka 1 ja Männiku tee 98 kinnistute katuste ja asfaltkatete sademeveed. Antud kinnistute äravool vastavalt kehtivale standardi le 82 l/s. Läbi laskevõime torul De315 on 75 l/s. Seega olemasolev süsteem ei taga valingvihma puhul äravoolu. Tagamaks olemasolevate kinnistute ja l i idetava krundi K1 sademevee äravoolu tuleb rekonstrueerida Männiku tee T6 kinnistul olev sademeveetorust ik (üsk) rajades sinna äravoolu üht lustamiseks Di500 mm toru, Üht lustustorust suunatakse sademevesi olemasoleva De315 torust iku kaudu Männiku tee Di1000 sademevee ühiskanal isatsiooni. Rekonstrueer itava sademevee torust iku pikkus on ca45m. Krundi K1 l i i tumispunkt (piir ikaev) on planeer itud krundi K1 pi ir ist kuni 1m kaugusele Männiku tee T6 kinnistule. Pi ir ikaevust on planeer itud sademeveetorust ik kuni rekonstrueeritava sademevee torust ikuni. Planeeritud sademeveetorust iku (üsk) pikkus krundi pi ir ist kuni olemasoleva sademevee kontrollkaevuni 34 on ca12m. Lähtuvalt Tal l inna Vesi tehni l istest t ingimustest 05.02.2021 PR/2102784-2 peab krundi K1 l i i tumiskaevu ühendatava krundisisese isevoolse toru suurim läbimõõt olema de110mm ja läbilaskevõime toru täite h/d=0,95 korral on maksimaalselt 10l/sek. Lähtuvalt Tal l inna Vesi tehni l istest t ingimustest 05.02.2021 PR/2102784-2 on vaja Männiku tee T6 kinnistul paiknevale sademevee ühistorust ikule de200mm-315mm (kuni ühenduseni DN 1000 torust ikuga) teostada kontrol larvutus arvestades l isanduva sademevee kogusega ja vajadusel planeer ida torust iku asendamine suurema läbimõõduga torust iku vastu. Krundilt K-1 Männiku teele juhitav sademevee hulk 10 min 2 aastase korduvusega on 45l/sek. Lisaks Männiku tee T6 kinnistule rajatava pi irkonna ühtlustustorule (üsk) on vaja üht lustada täiendavalt krunt K-1

Töö n r . H-183-18 Männiku tee 96g k inn is tu deta i l p laneer ing

FUTUSET OÜ 19

sisemise jämedama sademeveetoruga (DN600 ca 100m) (sk). Kontrol larvutus teha ja lahendus täpsustada üsk projekteerimisel ja ehitamisel. Lõunapoolse ala sademevesi vajab 180min sademete jaoks immutusmahtu 22m³. Olemasolev olukord: Jalaka tänavavale valgub vesi olemasoleva hoone katuselt (pinnaga 1290m²) 20min 2 aastase korduvusega 25l/sek. Planeer itud lahenduse kohaselt Jalaka tn äärne hoone lammutatakse ja planeer itud elamute (2 hoonet) katustelt tulev sademevesi immutatakse krundi l. Planeer itud jalgteelt (krunt K-2 pinnaga 375m²) lähtuva vihmavee kogus 20min 2 aastase korduvusega on 7l/sek. Planeer itavalt alalt Jalaka tänavale valguva sademevee kogus väheneb 3,5 korda. Krunt K-2 l i idetakse Jalaka tänavaga ja sademevete võimalikuks eelvooluks on Kauge tn d1000 sademevee ühiskanal isatsioon. Olemasolev olukord: Jalaka tn olev sõidutee on kaldega Kauge tn suunas ning sademevesi valgub eelvooluni. Planeer ingus on planeer itud sademeveetorust ik (üsk) Jalaka tänavale. Planeer i tud sademeveetorust iku (üsk) pikkus Jalaka tänaval Pihlaka tänavast kuni Kauge tänaval paikneva sademeveetorust ikuni ca 250m. Sademevee käit lemisel krundi l K-1 on soovitav rakendada ka sademevee kohapeal käit lemist ( immutamine haljaspindadel ja kasutamine haljasalade kastmiseks). Immutuslahenduse korral on vajal ik teha uuringud selgitamaks välja immutuslahenduse võimalused ja t ingimused. Vajal ik on välja selgitada põhjavee tase ja pinna se f i l t ratsiooniomadused. Mitte suunata sademevett naaberkruntidele.

Tabel : Vee ja olmereovee ja sademevee (VKS) planeeritud kogused kruntide lõikes.

Krundi pos nr

Vee kogus (m3/kuus)

Vee kogus max (m3/d)

Olmereovee kogus (m3/kuus)

Olmereovee max kogus (m3/d)

Sademevee max kogus (l/s)

1 330 11 330 11 82

2 - - - - 7

Kokku 330 11 330 11 89

Tuletõrjeveevarustus Tuletõrje veevarustus vastavalt standardile EVS812-6:2012/A1:2013. Olemasolevad tuletõrje veevõtukohad paiknevad Jalaka tänaval (sõlm 54; planeeritava kinnistu kõrval), Pihlaka tänaval (sõlm 52; 30m kaugusel planeeritavast k innistust) ning Männiku teel (60m kaugusel planeer itavast k innistust) tagavad välistulekustutusvee 10l/sek. Olemasolevate torustike likvideerimine Planeer itaval k innistul Männiku tee 96g paiknevad vee-ja kanalisatsioonitorust ikud koos kontrollkaevudega, gaasitorust ik ja kaugküttetorust ik tuleb l ikvideerida kuni töösse jääva tänavatorust ikuni. Säil ivad planeer itaval alal paiknevad Pihlaka tn 1a sademevee- ja kaugkütte torust ikud.

3.12.2 Elektrivarustus, teevalgustus ja sidevarustus Üldist Männiku tee 96g kinnistu detai lplaneering Tall innas, Nõmme l innaosas, Männiku asumis, krundib ümber olemasoleva kinnistu, ning annab ehitusõiguse nelja äripinnaga korterelamu, ning neid teenindavate teede- ja tehnovõrkude ehituseks. Elektr ivarustuse osas, on määratud planeeritava ala arvutusl ik elektr ikoormus, ning antud elektr ivarustuse põhimõttel ine lahendus, arvestades Enef it Connect tehni l iste t ingimustega nr 368132; 02.02.2021. (Lisa 4.1) Sidevarustuse(telekommunikatsiooni) osas on määratud telekommunikatsiooni abonenti-de arv, ning antud sidevarustuse(telekommunikatsiooni) põhimõttel ine

Töö n r . H-183-18 Männiku tee 96g k inn is tu deta i l p laneer ing

FUTUSET OÜ 20

lahendus, arves-tades Tel ia Eesti aktsiaselts i tehnil iste t ingimustega nr 34850987;18.02.2021. (Lisad 4.4a ja 4.4b) Tee-ja terr itooriumi valgustuse osas, on seoses Jalaka tänava laiendusega ja sel lele kergli ik lustee ehitusega, reserveer itud maa-ala kergli ik lusteele teevalgustuse ehitamiseks. Antud on planeer itava ala terr itoor iumi valgustamise põhimõttel ine lahendus. Tehni l isi t ingimusi Jalaka tänava valgustuse rekonstrueer imiseks võrgu hooldajalt , kelleks on Enef it Connect, pole taot letud. Arvutusl ik elektr ikoormus. Arvutusl iku elektr ikoormuse määramisel, on kavandatud korterelamutes arvestatud järgmise elektr if i tseerimise tasemega: - elektr ipl i i t võimsusega kuni 8,5 kW igas korteris - elektr ikeris võimsusega kuni 3 kW 20% korteritest Elektr ienergia tarbijateks, on ka kavandatud äripinnad, terr itooriumi valgustus, maa- aluse parkla valgustus ja venti lats ioon, ning elektr iautode laadimispunktid.

Arvutustulemused, on toodud tabelis ET-1

Tabel ET-1. Elektrikoormused

Jrk nr Nimetus Uhik Suurus Elektrikoormus

kW

Märkusi

1. korterelemud m2 3740 120 85% brutopinnast

2. äripinnad m2 660 36 15% brutopinnast

3. maa-alune parkla m2 3200 10

4. elektriautode

laadimispunkt

tk 4 12

5. territooriumi valgustus objekt 1 1

6. kokku, koos eriaegsusega 170

Võrgust tarbitav võimsus, on seega 170 kW, so 3x280 A. Elektr itoitesusteemi täieliku reserveer imise korral, tuleb võrgu valdajalt taot leda kaks korda suuremat võimsust (amprites), so 2x3x300 A. Võrgust tarbitav võimsus kW-des, aga võrgu reserveer imisest ei sõltu, olles ikka 170 kW.

Elektrivarustuse süsteem Planeer itava ala elektr ivarustuseks ehitatakse kaks 0,4 kV kaabel l i in i trafoalajaamast nr 4795 ja lõpetakse krundi piir i le paigaldatava sektsioneeritud jaotus-ja kahese l i i tumiskilbi-ga. Iga ehitatava korruselamu ja maa-aluse parkla juurde paigaldatakse jaotuskilp kaitsmega. Liitumiskilpidest ehitatakse Tarbija(korteriühistu) 0,4 kV kaabell i in id läbi paigaldatavate jaotuski lpide. Tarbija 0,4 kV kaabel l i in id, paigaldatakse ni i maasse, kui ka maa-alusesse parklasse. Ehitusprojekt is, tuleb täpsustada elektr ikoormust, ning taotleda konkreetsed tehni l ised t ingimused Enef it Connect i l t . Sidevarustus. Planeer itavale alale, ehitatakse äripinnaga korterelamud. Är ipindade osakaal kogupinnast, on 10-20% ja elamispindade osakaal vastavalt 90-80%.

Töö n r . H-183-18 Männiku tee 96g k inn is tu deta i l p laneer ing

FUTUSET OÜ 21

Keskmiselt , on arvestatud 40 telekommunikatsiooni abonendiga, neist 4 är ipindade osas ja 36 elamupindade osas. Telekommunikatsiooni abonendi al l, on moeldud, kas telefoni-, andmeside, TV vastuvõtu, või nende ühisl i ini. Sagel i ongi otstarbekam kasutada paljude teenusepakkujate nn kolmik-pakett i, mis haarab nii telefoni-, andmeside-, kui ka TV teenust. Üheks telekommunikat-siooni võrgu omanikuks ja haldajaks ja väljaehitajaks, võib ol la ka Enef it Connect. Sidevarustuseks(telekommunikatsiooniks), tulevad kavandatud hooned ühendada Telia Eest i telekommunikatsiooni võrguga. Ühenduspunktiks, on sidekaev nr 13163 Jalaka tn-l. Alates ühenduspuktist, ehitatakse 1-2 aval ine sidekanal isatsioon iga kavandatud objekt ini. Sidekanalisatsioon planeer itaval maa-alal, kuulub krundi omanikule ja see ehitatakse välja krundi omaniku vahenditega. Operaatori( teenuse pakkuja) val ik on vaba ja sel le määravad omanikud vastavalt oma vajadustele ja eel istustele. Ehitusprojekt is, tuleb täpsustada sidevajadust, ning taot leda konkreetsed tehni l ised t ingimused Tel ia Eesti l t . Peale operaatori, või operaatorite val ikut, tulevad taotleda tehni l ised t ingimused ka operaator i l t , või esitada l i i tumistaotlus. Tee- ja terr itoor iumi valgustus. Territooriumi valgustamiseks kasutatakse LED lambi, või LED moodul iga valgusteid, mil l ised paigaldatakse 4-6m kõrgustele terasmastidele. Valgustusli in id ehitatakse maakaabel l i in idena, toitega kas hoone, või maaaluse parkla elektr ik i lbist. Terr itooriumi valgustust juhitakse vastavalt loomuliku valgustustugevuse suurusele. Jalaka tänav on käesoleval ajal valgustatud, valgustid asuvad elektr i õhul i ini mastidel. Kuna detailplaneeringuga, on kavandatud Jalaka tänava laiendamine ja sel lele kergli ik lustee ehitamine, on detai lplaneer ingus reserveer itud maaala kergli ik lusteele . valgustusmast ide ja valgustuse toitekaabl i paigaldamiseks. Ehitusprojekt is tuleb kaaluda nii kergli ik lusteele eraldi teevalgustuse ehitamist, kui ka Jalaka tänavale uue tervik l iku teevalgustuse ehitamist, l ikvideerides osal iselt puude võrades asuvad valgust id ja valgustusl i in id. Konkreetse lahenduse Jalaka tn teevalgustuse rekonstrueer imiseks, annab Enef it Connect, kellelt tulevad tee rekonstrueerimisprojekt i koostamisel taot leda konkreetsed tehni l ised t ingimused.

3.12.3 Soojusvarustus Lähtuvalt Tal l inna Linnavol ikogu 18. mai 2017 määrusest nr 9 „Tall inna kaugküttepiir id, kaugküttevõrguga l i i tumise ja sel lest eraldumise t ingimused ja kord, kaugkütte üldised kval iteedinõided ja võrguettevõtja arenduskohustus” asub planeer itav ala kaugkütte piirkonnas. Küttevarustuse lahendus on koostatud vastavalt AS Ut i l i tas Tall inn tehnil istele t ingimustele 09.02.2021 nr 21TT-00492. (Lisad 4.3 ja 4.3a) Planeer itavate elamute soojavajadus kütte, venti lats iooni ja soojaveevajaduste rahuldamiseks on ~0,45MW. Alates olemasolevast kaugküttetorust ikust Männiku tee T6 (78404:405:4940) kinnistul kuni planeeritud korruselamuteni prundi l K1 on planeer itud maa-alune eel isolatsiooniga kaugküttetorust ik. Sisendused on planeer itud kahte Männiku tee poolsesse elamusse, mis võimaldab paigaldada kaks soojasõlme. Hargnemisele olemasolevast kaugküttetorust ikust Männiku tee T6 kinnistul on planeer itud sulgeseadmed. Sisenemisel elamutesse on planeeritud sulgeseadmed (l i i tumispunktid). Planeer itud kaugküttetorust iku pikkus on ca 110m. Hoonete energiatõhusust oluliselt mõjutavad tehnosüsteemid tuleb projekteerida sel l iselt , et võimaldavad tagade hoonete energiatõhususe miinimumnõuete täitmise. Soojusvarustuse projekteerimisel kaaluda madalatemperatuuri l ise soojusvõrgu ja seotud tehnosüsteemide (soojussõlm) kavandamist. Hoonete jahutamise põhimõtted: Soovitatavad on passi ivesed jahutussüsteemid, mis peegeldavad päikesekiirgust ja hajutavad soojust ning mis võimaldavad hoonete temperatuur i alandada i lma elektr ienergiat kasutamata. Näiteks hoone katustele paigaldatud helkurpaneel id, mis hajutavad soojust seest väljaspoole. Sell ine passiivne k i irgusjahutus võimaldab sisetemperatuur i alandamist kuni 5 kraadi ja vähendab kl i imaseadmete energiatarbimist.

Töö n r . H-183-18 Männiku tee 96g k inn is tu deta i l p laneer ing

FUTUSET OÜ 22

3.12.4 Gaasivarustus

Olevad planeeritava ala hooned on gaasiküttel kuid detai lplaneer ing näeb ette gaasikütte asendamise kaugküttega kuna planeeritav kinnistu asub Tall inna kaugkütte pi irkonnas. AS-le Gaasivõrk kuuluv torust ik paikneb planeer itava ala kõrval Pihlaka tänaval kuni Männiku tee 96g kinnistu pi ir in i. Planeer itud on l ikvideer ida kõik olemasolevad kinnistusisesed gaasitorust ikud. Tehnovõrkude koondplaani l on näidatud AS-le Gaasivõrk kuuluva gaasitorust iku läbilõikekoht Pihlaka tänava äärsel krundipi ir i l . (vt. Lisa 2.9)

3.13 TULEOHUTUS

3.13.1 Tulekustutusvesi Tuletõrje veevarustus vastavalt standardi le EVS 812-6:2012/A1:2013 10l/sek tagavad Männiku teel Jalaka tänaval ja Pihlaka tänaval ühisveetorust ikul paiknevad veevõtukohad. Planeer itud neli är ipindadaga elamut on I kasutusvi is iga, tuleohutusklass TP-2, kõrgusega kuni 14m ja kokku maapealse brutopinnaga 4400m² ja maa-aluse brutopinnaga 2900m² (parkla 43 parkimiskohta). Kõikide samal krundi l olevate elamute kaugus üksteisest on suurem kui 8m. Hoonete projekteerimisel lähtuda tuletõr je veevarustuse standardist EVS812-6:2012. Tulekustutuseks on juurdepääs Männiku teelt ja Jalaka tänavalt . Krundisisese sõidutee laius 5.6m.

3.13.2 Tuleohutuse üldnõuded Tuleohutuse seadus, jõustunud 01.09.2010 (hetkel kehtiv redaktsioon 01.04.2021); Päästeseadus, jõustunud 01.09.2010 (hetkel kehtiv redaktsioon 01.03.2021); EVS812-7:2018- Ehit iste tuleohutus. Osa7: ”Ehit istele esitatavad tuleohutusnõuded” Ehit iste vahel ised kujad vastavalt Siseministr i 30.03.2017.a. määrusele nr 17 „Ehit isele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ (hetkel kehtiv redaktsioon 01.03.2021) § 22 Tule leviku takistamine:

(1) Tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele, peab vältima nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. (2) Hoonetevaheline kuja peab olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tulelevikut. (3) Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kuja arvestamisel võib ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete kogupindala on TP3-klassi hoonete puhul suurem kui 400 ruutmeetrit ning TP2- ja TP1-klassi hoonete puhul suurem kui 800 ruutmeetrit, siis peab tule levikut takistama ehituslike abinõudega. (5) Naaberkinnistul paikneva I kasutusviisiga ühe ja kahe korteriga elamu ning abihoone puhul, kui ei ületata lõikes 4 esitatud piirväärtusi, peab: 1) tulelevik olema takistatud vähemalt 60 minuti jooksul, kui kuja on alla nelja meetri; 2) tulelevik olema takistatud vähemalt 30 minutit, kui kuja on neli kuni kaheksa meetrit.

Planeer ingus on naaberkruntide hoonestusala pi ir ide vahel ine kaugus vähim kaugus 6-8m. Hoonete minimaalne tulepüsivusklass detai lplaneer ingus on TP2. Hoonete tuleohutusklass täpsustatakse hoonete projekt ides sõltuvalt tegel ikust tulekaitsetasemest, hoone kõrgusest, pindalast ja kasutusotstarbest.

Töö n r . H-183-18 Männiku tee 96g k inn is tu deta i l p laneer ing

FUTUSET OÜ 23

3.14 INSOLATSIOONITINGIMUSTE MUUTMINE Planeer itud korterelamud krundil K-1 paiknevad Jalaka tn vastasküljel asuvatest üksikelamutest ida pool ca 23m kaugusel ning naaberkruntidel Jalaka tn 5 ja Remmelga tn 10 asuvatest korterelamutest ca 12m kaugusel põhja pool. Sellest tulenevalt puudub käesolevas planeer ingus vajadus insolatsioonianalüüsi koostamiseks. Planeer itavad 3 korrusel ised hooned on ca68m kaugusel Männiku tee sõiduteest ning Jalaka tänaval uuel ehitusjoonel ( sama mis Jalaka tn 5 elamu) ja seega ei hakka piirama väljakujunenud vaatekoridori tänavatel.

3.15 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED Planeer itaval maa-alal arvestada vajal ike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks juhindudes dokumendist EVS 809-1:2002 “Kur itegevuse ennetamine. Linnaplaneer imine ja arhitektuur. Osa 1 : Linnaplaneer imine.” Kuritegevuse r iske vähendavate nõuete ja t ingimuste seadmise ettepanekud: PLANEERINGUS:  Kruntidevahel ise pi i rdena võib kasutatada Jalaka tn pool madalat hekki

tagamaks naabrite ja tänaval l i ik lejate poolset visuaalset kontroll i krundi l toimuva üle.

EHITUSPROJEKTIGA JA EKSPLUATATSIOONIS:  Tagatakse juurdepääsude valgustus tänavavalgustuse abi l.  Tagatakse väl isuste lukustamine takistamaks murdvarguse eesmärgil

hoonesse tungimist.  Hoone sissepääsudele ja autohoiukohtadele rajada korral ik valgustus,  (kas pidevalt põlevad või l i ikumisanduritega lambid)

3.16 KEHTIVAD JA PLANEERITUD KITSENDUSED KRUNT K-1

 Ehitusõiguse näitajad hoonestamiseks on pi iratud Nõmme linnaosa üldplaneeringus määratud nõuetega.

 Olemasolev kitsendus olemasolevale sademevee torust ikule koridori la iusega mõlemale poole toru 2m Pihlaka tn 1a kinnistu omaniku kasuks.

 Olemasolev kitsendus olemasolevatele elektr i maakaabell i in i le 26577JK koridori la iusega mõlemale poole kaabl it 1m võrguvaldaja kasuks.

 Olemasolev kitsendus olemasolevale maa-alusele soojatorust ikule koridori la iusega mõlemale poole toru 2m võrguvaldaja kasuks.

 Planeer itud servituudi vajadus planeer itud soojatorust ikule koridori laiusega mõlemale poole toru 2m võrguvaldaja kasuks.

 Jalaka tänava kaitsevöönd 10m ( Ehitusseadust ik §71 (3)) KRUNT K-2

 Planeer itud servituudi vajadus veetorust ikule koridori la iusega mõlemale poole toru 2m AS Tal l inna Vesi kasuks.

 Planeer itud servituudi vajadus kanalisatsioonitorust ikule koridori laiusega mõlemale poole toru 2m AS Tall inna Vesi kasuks.

 Jalaka tänava kaitsevöönd 10m ( Ehitusseadust ik §71 (3) MÄNNIKU TEE T6

 Planeer itud servituudi vajadus sademeveetorust ikule koridori la iusega mõlemale poole toru 2m AS Tal l inna Vesi kasuks.

 Planeer itud servituudi vajadus elektr ikaabl itele koridor i la iusega mõlemale poole kaablit 1m võrguvaldaja kasuks.

Töö n r . H-183-18 Männiku tee 96g k inn is tu deta i l p laneer ing

FUTUSET OÜ 24

 Planeer itud servituudi vajadus alajaamale 1m ümber ehit ise per imeetr i võrguvaldaja kasuks.

 Planeer itud servituudi vajadus soojatorust ikule koridor i laiusega mõlemale poole toru 2m võrguvaldaja kasuks.

Olemasolev kitsendus: planeer itav ala asub täies ulatuses r i ig ikaitselise objekt i Harju maleva staabi- ja tagalakeskuse (Kitsenduste infosüsteemi id 3714777) pi iranguvööndis. (vt Ehitusseadust ik §120). Piiranguvöönd on 300m l innades ehit ise osas mis võib mõjutada r i ig ikaitsel ise ehit ise töövõimet. Julgeolekuasutuse ehit ise pi irdeaiast või sel le puudumisel hoone välisseinast võ i rajat ise välispi ir joonest 50meetr i ulatuses ehitamine tuleb kooskõlastada julgeolekuasutusega. Julgeoleku asutus võib keelata hoone või rajat ise ehitamise, kui hoone või rajat ise ehitamine võib takistada julgeolekuasutuse ülesannete täitmist või avaldada mõju julgeolekuasutuse turvakseskkonnale. (Ehitusseadust ik §121). Männiku tee 96g kinnistu detailplaneeringu ala kavandatud hooned paiknevad r i ig ikaitsel ise objekt i pi irdeaiast 130m kaudusel.

3.17 AVALIKU RUUMI PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED

 Enne planeer ingu koostamist aval ik ruum planeeritaval alal puudus, ala ol i kasutatav vaid äriettevõtetes töötavatele või ettevõtteid külastavatele inimestele. Side ümbritsevate kruntidega puudus kinnistu pi ir idele ehitatud hooneseinade tõttu. Planeer inguga muudetakse kogu planeer itav ala visuaalselt läbipastvaks, l i i tes sel le ümbritseva l innaruumiga igas suunas kulgevate ja lakäijate teedega. Tagatakse jalakäijate l i ikumine avalikus ruumis ümber hoonestatava ala ning parem juurdepääs Jalaka tänavalt Männiku teel asuvasse ühistranspordi peatusesse. Aval ik ruum on planeer itud krundi l K-1 põhjapoolsele alale ja Jalaka tänava ning Pihlaka tänava nurgale, kuhu on kavandatud murupinnad, jalakäijate teed, väikevormid ( lahendatakse ehitusprojekt i koosseisus tehtava haljastusprojekt iga).

 Privaatsem aval ik ruum ehk rekreatsiooniala on planeeritud uute hoonete vahele (eemale sõiduteedest), kuhu on kavandatud mänguplats lastele, jalakäijate tee, kõrghaljastus, murupinnad, istepingid ( lahendatakse ehitusprojekt i koosseisus tehtava haljastusprojekt iga).

Planeer itud rekreatsiooniala ja laste mänguplats elamute vahel on kavandatud ümberkaudsete elamute elanikele. Jalakäijate läbil i ikumine läbi elamutevahelise ruumi on tagtud, kuna hooneid ei pi irestata. Jalakäijate l i ikumisele l isaks tagatakses planeer itaval alal ka sõidukitega juurdepääs Männiku teelt ja Jalaka tänavalt ning juurdepääs külalisparklatele ( jalgrattad, tõukerattad, mootorsõidukid). Aval ikuks ruumiks ja Tall inna l innale üleandmiseks on moodustatud Transpordimaa sihtotstarbega krunt K-2 Jalaka tänavale jalakäijate tee rajamiseks.

3.18 KAVANDATU VASTAVUS PLANEERITAVA MAA-ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDELE

Männiku tee 96g kinnistu muudetakse Ärimaa maakasutuse sihtotstarbega kinnistust üheks Elamu- ja Ärimaa maakasutuse sihtotstarbega krundiks (K-1) ja üheks Transpordimaa sihtotstarbega krundiks (K-2). Detailplaneeringuga määratakse krundile K-1 ehitusõigus kahe kolmekorrusel ise äriruumidega 12 korteriga elamu ja kahe kolmekorrusel ise är iruumidega 6 korteriga elamu, mil le kolmas korrus lahendatakse katusekorrusena või tagasiastuvana (ca1/3 alumise korruse pindalast), ehitamiseks ning kahe 1 maapealse korrusega abihoone (prügimaja, leht la jne.) püst itamiseks. Krunt K-2 on planeeritud Jalaka tänava laiendamiseks. Lahendatakse planeer itud krundi tehnovõrkudega varustamine, autode parkimine, heakorrastus, haljastus. Krundi le K-1 planeer itud uusehituste mahud arvestavad ümbritsevat

Töö n r . H-183-18 Männiku tee 96g k inn is tu deta i l p laneer ing

FUTUSET OÜ 25

l innaruumi- kõrgemad hoonemahud on planeer itud Männiku tee poole ja madalamad Jalaka tänava poole luues sujuvama ülemineku Jalaka tänava vastasküljel asuvate üksikelamuteni. Planeer ingulahendus vastab seatud eesmärgile ning äripindadega elamute planeer imine krundi le K-1 arvestab ka Nõmme Linnaosa Üldplaneer ingus määratud t ingimustega ja haljastuse protsendiga 30%. Planeer ingus kavandatu on vastavuses ruumil ise arengu eesmärkidega. -Kavandatud on uute hoonete Jalaka tänava poolne ehitusjoon mis lähtub olemasolevatest elamutest Jalaka tn 5, 7 ja 9 -Kavandatud on olemasolevate väheväärtusl ike hoonete lammutamine -Laiendatakse on Jalaka tänavat ja rajatakse kõnnitee -Männiku tee 96g ja Jalaka tänava kinnistute piir i l o leva hoone on kavandatud lammutada mis tagab Jalaka tänava vastaspoole üksikelamute kruntidele rohkem päikesevalgust -Suurendatud on haljastuse osakaalu ja l ikvideer itakse massi ivne asfaltpind Männiku tee 96g kinnistul -Kavandatud on piirkonda sobivad arhitektuurinõuded hoonetele -Tagatakse jalakäijate l i ikumine avalikus ruumis Jalaka tänavalt Männiku teele ja ümber hoonestatava ala Jalaka tänavale. -Ühe var iandina kavandatakse Jalaka tn poolsete kahe uue hoone kolmas korrus (ca 1/3 alumise korruse pindalast) tagasiastega, mis ei tohi kaasa tuua terrasse mis vähendaksid teisel pool Jalaka tänavat asuvate üksikelamute aedade pr ivaatsust või teise variandina lahendatakse kolmas korrus katusekorrusena (tagab privaatsuse ja Jalaka tänava pool kahekorrusel ise hooneseina). Täpsustatakse hoonete projekteerimisel.

3.19 KAVANDATU MÕJU LÄHIPIIRKONNA LINNAKESKKONNALE JA SELLE ARENGUVÕIMALUSTELE NING VASTAVUS AVALIKELE HUVIDELE JA VÄÄRTUSTELE

Elamis- ja ärifunktsiooni toomine planeeritavale alale mõjub toetavalt ümbritseva l innakeskkonna arengu suundumustele. Posit i ivne on planeeritava ala lõuna ja läänepi ir i l o levate ühekorrusel iste hoonete lammutamine ning sellega seni suletud ala avamine Jalaka tänava poole ja integreerimine ümbritseva l innaruumiga. Kinnistu kasutusele võtmine äri- ja elamualana ning Jalaka tänava laiendamine tõstab pi irkonna atrakt i ivsust ja kval iteet i. -Elamise ja äri kombineer imine seni suletud alal suurendab sotsiaalset kontrol l i mis omakorda tõstab turval isust ja vähendab kuritegevuse r iske. - Planeer itava ala arendamisega rajatakse Jalaka tänava äärde kõnnitee, samuti luuakse ühendus jalakäijatele Männiku teelt Jalaka tänavale. -Tagatakse üldine heakord: rajatakse kõrghaljastust (30% maapinnaga seotud haljastust), istutatakse puid. -Kavandatud on maa-aluse parkla pealse haljastamine madalhaljastuse või konteinerhaljastusega -Kavandatud on mänguväljaku rajamine Planeer itud väljast avanevad äripinnad on soovitav paigutada kahte krundi K-1 põhjapoolsemasse hoonesse (hooned 1 ja 4) s issepääsuga põhja poolt kus asuvad ka äripindade külastajate parklad. Jalaka tänava poole ei ole soovitav tänavalt avanevaid är ipindu (kauplus, teenindus) rajada. Planeer ingu elluviimine tõstab lähipi irkonna l innakeskkonna kval iteet i.

Töö n r . H-183-18 Männiku tee 96g k inn is tu deta i l p laneer ing

FUTUSET OÜ 26

4. EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISE JA EHITAMISE NÕUDED

4.1 HOONETE OLULISEMAD ARHITEKTUURINÕUDED Planeer itud hooned peavad arvestama olemasolevat keskkonda. Hoonete väl isvi imist luseks on eel istatud loodusl ikud, kval iteetsed materjal id- kasutada puitu, fassaadivineer i, tel l ist , looduskivi, krohvi, betooni jne. Lubatud ei ole kasutada järgnevaid materjale: plast ist välisvoodrit ning plastaknaid ja ümarpalki või seda imiteerivat puit laudist. Väl isvi imstluses mitte kasutada materjale mis imiteer ivad tradits iooni l is i ehitus- ja vi imist lusmaterjale. Värvivalikul on soovitav lähtuda looduslähedasest ja mittedomineer ivast värvigammast, eel istada mil jöösse sobivaid naturaalseid värvi toone. Katusekalded 0-30 kraadi, Katusekate valtsplekk, prof i i lplekk, k ivi, lamekatuse materjal on vaba. Katuse harjajoon r ist i või paral leelne Jalaka tänava poolse krundipi ir iga. Hoonestusvi is – laht ine. (Arhitektuurinõuded vt ka PÕHIJOONIS) Olul is imad nõuded:

 Maa-alune korrus on lubatud (vastavalt hoonestusalale)  Näha ette esimesele- või keldrikorrusele tänavatasapinnalt mugavalt

l ig ipääsetavad eraldiseisvad ruumid jalgratasete ja kärude hoiustamiseks.  Kaks hoonet Jalaka tänava pool: kolmekorruselised elamud, mil le kolmas

korrus lahendada katusekorrusena või tagasiastuvana (ca 1/3 alumise korruse pindalast). Hoonete kolmanda korruse tagasiaste ei tohi kaasa tuua terrasse mis vähendavad teisel pool Jalaka tänavat asuvate üksikelamute aedade privaatsust, kolmas korrus katusekorrusena tagab naabritele suurema privaatsuse ja Jalaka tänava pool kahekorruselise hooneseina. Jalaka tänava poolsed hooned peavad olema sarnase arhitektuurikeelega (katusekalded, vi imist lus, värvitoon jne.) ja peavad sobima Jalaka tänava teisel pool asuvate üksikelamutega. Põhjapoolne hoone võib olla suurem, kuna sel lesse on soovitav planeer ida väljast avanevad äripinnad. Täpne lahendus antakse hoonete projekteerimisel. Suur im lubatud kõrgus ümbritsevast maapinnast 13m, abs. 53,5 (põhjapoolne hoone) ja 53,0 ( lõunapoolne hoone) Planeer itud kaks hoonet on kavandatud samale ehitusjoonele Jalaka tn 5, 7 ja 9 hoonetega

 Kaks hoonet Männiku tee pool: kolmekorruselised elamud, suurema kaldega katuse puhul on kolmanda korruse korteritel katusealuse väljaehitamise võimalus (korteris isese trepiga täiendav tuba, ateljeekorrus, s iserõdu jne.) Männiku tee poole planeer itud kaks hoonet peaksid olema sarnase arhitektuurikeelega (katusekalded, vi imist lus, värvitoon) kuid võivad ka vähesel määral er istuda detai l ide ja suuruse osas. Oluline on nende omavahel ine sobivus ning samuti ka sobivus ning harmoneerumine Jalaka tänava poolse kahe hoonega, et hoonetevahel ises ruumis siseõues tekiks õdus pr ivaatne atmosfäär. Põhjapoolne hoone võib ol la suurem, kuna sel lesse on soovitav planeerida är ipinnad. Täpne lahendus antakse hoonete projekteerimisel. Hoonete suur im lubatud kõrgus ümbritsevast maapinnast 13m, abs. 54,0 (põhjapoolne hoone) ja 53,5 ( lõunapoolne hoone). Planeer itud kahe hoonestusala Männiku tee poolne pi ir on kavandatud ühele joonele, Männiku tee poolsest krundipi ir ist 6 - 8m kaugusele. See võimaldab krundile planeeritud hoonete vahele suurema privaatse õueala tekkimise.

Segregatsiooni vält imiseks ja hea tava kohaselt tuleb kavandada er ineva suurusega korterid: pooled 2-3 toal ised ja pooled suuremad sh. 5 või 6 toal ised korterid.

Töö n r . H-183-18 Männiku tee 96g k inn is tu deta i l p laneer ing

FUTUSET OÜ 27

4.2 RAJATISTE EHITUS- JA KUJUNDUSNÕUDED Parklad ja teed: Krundisiseste teede katetena on kasutatud jalgteed betoonkivist ja autode parkimiskohad betoonkivist või graniitsõelmetest (peavad olema vett läbi laskva kattega) Krundisisene asfaltkate on lubatud autode sõiduteedel ja parklate manööverdusalal. Piirded: Kohtades kus pi irdeaiad on lubatud tuleb need rajada vastavalt Nõmme Linnaosa üldplaneer ingus seadtud t ingimustele (vt. Seletuskir i 3.3). Jalaka tn ja k innistu Jalaka tn 5 pool puuduvad, on lubatud kuni 1m kõrgune hekk. Võrkpi ire vajadusel Remmelga tn 10, Männiku tee 96a ja 98b poolsel pi ir i l kus olemasolevad hooned puuduvad, soovitavalt koos hekiga. Pihlaka tn 1, 1a ja 1b kinnistute piir idel säi l ivad olemasolevad pi irded. Prügimaja, lehtla, jne.: 1 korrus, suurim kõrgus ümbritsevast maapinnast 5m, puit- või metallkarkassi l laudvooder, värvitoon sobiv elamutega, katusekalle 15-30°, katusekate plekk, eterni it , laud, jms. Võimalik katus katta päikesepaneel idega või teha päikesekatus. Esitadab tervik l ik väl iruumi sh. uushaljastuse lahendus ja mänguväljak, mil le koostamisse tuleb kaasata diplomeeritud maastikuarhitekt.

4.3 OLEMASOLEVATE HOONETE LAMMUTAMISE NÕUDED Lammutus- ja ehitusprojekt id kooskõlastada enne ehitusloa taot lemist Tall inna Keskkonna- ja Kommunaalamet iga; Ehitusloa taotlemisel ehit ise lammutamiseks esitatakse Tal l inna Linnaplaneer imise Ametile ehitusprojekt, mil les sisalduvad vähemalt:

 lammutatavad konstruktsioonid

 lammutustööde kir jeldus, kasutatav tehnoloogia ja jär jekord, et minimeer ida tolmu ja müra mõju naaberkinnistutele.

 konstruktsioonide ajut ise toestamise vi is id

 lammutatavate ehitusmaterjal ide- ja toodete l ig ikaudsed kogused ja käit lemiskohad

4.4 MUUD NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS

 Tall inna l innal on õigus tunnistada detai lplaneer ing kehtetuks või keelduda

detai lplaneer ingualal uute ehituslubade andmisest, kui detailplaneer ingust huvitatud isik ei ole Tall inna l inna ja huvitatud is iku vahel planeer imisseaduse § 131 lõike 2 alusel sõlmitud halduslepinguga võetud kohustusi lepingus määratud tähtajaks täitnud. Nimetatud t ingimus kehtib ka isikute suhtes, kes omandavad detai lplaneer ingu alal asuva kinnisasja pärast detai lplaneer ingu kehtestamist;

 Ehitusprojekt i koosseisus esitada haljastusprojekt. Haljastusprojekt is määrata krundi välisruumi lahendus ja istutavate taimede l i ig i l ine koosseis ja istutusalad. Haljastusprojekt i koostamisel tuleb võtta arvesse Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“ nõudeid;

 Lammutus- ja ehitusehitusprojekt id kooskõlastada enne ehitusloa taot lemist Tal l inna Keskkonna- ja Kommunaalamet iga

Töö n r . H-183-18 Männiku tee 96g k inn is tu deta i l p laneer ing

FUTUSET OÜ 28

 Tuleb tagada normidele vastavad t ingimused siseruumides. Sel leks tuleb rakendada ehitusl ikke võtteid. Vähendamaks müratasemeid siseruumides tuleb rakendada edasisel projekteerimisel ja ehitamisel Eesti standardit EVS 842:2003 „Ehit iste hel i isolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“. Järgida tuleb, et kavandatava hoone teepoolsete väl ispiirete ühisisolatsioon oleks vähemalt R`w+Ctr≥ 35 dB;

 Hoonestuse rajamisel tagatakse, et l i ik lusmüra tasemed siseruumides ei ületa sotsiaalministr i 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” (SoM määrus nr 42) kehtestatud normtasemeid. Müravastaste meetmete rakendamisel tuleb arvestada EVS 842:2003 „Ehit iste hel i isolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ tooduga;

 Tehnoseadmete (kli imaseadmed, venti latsioon jms) val ikul ja paigutamisel peab arvestama, et tehnoseadmete müratase ei ületaks SoM määruses nr 42 § 7 lg 3 tabelis 2 toodud normtasemeid hoones. Hoonest väljaspool tuleb arvestada keskkonnaministr i 16.12.2016.a määruse nr 71 „Väi l isõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ l isas 1 kehtestatud normtasemeid;

 Akende val ikul hoonete teepoolsetel külgedel tuleb tähelepanu pöörata akende hel i isolatsioonile teel i ik lusest tuleneva müra suhtes. Kui aken moodustab ≥ 50% väl ispi irde pinnast, võetakse akna nõutava heli isolatsiooni suuruseks väl ispi irde õhumüra isolatsiooni indeks. Kui akna pind on väiksem kui 50%, si is võib akna heli isolatsiooni väärtust vähendada suuruse 10lgS/Sa võrra, kus S on ruumi väl ispi i rdepind ja Sa on ruumi akende pind. Kasutada tõhusa hel i isolatsiooniga klaaspakettaknaid;

 Väl ispi irde nõutava hel i isolatsiooni tagamisel tuleb jälgida, et vent i leer imiseks ettenähtud elemendid (näiteks akende tuulutusavad) ei vähendaks hel i isolatsiooni taset sel määral, et ruumides ületatakse lubatud müratasemeid;

 Hoone ruumide paigutamisel arvestada kõrgendatud müratasemeid ja võimalusel kavandada vaiksemat siseruumi nõudvad ruumid sisehoovi poolsele küljele;

 Vastavalt standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“ parkimishoone sisse- ja väljasõidud ei tohi paikneda naaberkrundi hoonete akendele lähemal kui 10 m. Vent i latsiooni heitõhu ava ei tohi paikneda akendele lähemal kui 15 meetr it ;

 Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond, rakendades meetmeid vastavalt EVS 840:2009 „Radooniohutu hoone projekteerimine“ toodule;

 Planeer itud eluruumides tuleb tagada pi isav insolatsioon. Järgida EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ nõudeid;

 Teed, parkimine ja muud l i ik lusrajat ised peavad vastama Eesti standard EVS 843:2016;

 Normati ivne parkimisvajadus arvutada vastavalt 17.09.2020.a Tall inna Linnavol ikogu otsusega nr 80 muudetud “Tal l inna parkimisekohtade arvu normid” äärel inna normi aluseks võttes.

 Hoonete projekteerimisel lähtuda keht ivatest tuleohutusnõuetest ja normidest.  Hoonete konstrukt i ivsete ja tehni l iste lahendite kavandamisel lähtuda

energiasääst l ike hoonete konseptsioonist.  Paigaldada lokaalsed elektr itootmisrajat ised

4.5 KESKKONNAKAITSEALASED NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS

 Likvideer itava asendusistutuse kohustusega puit taimest iku kompenseer imine

tuleb ette näha asendusistutusega (vastavalt Tall inna Linnavolikogu 11. veebruar 2021 määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord”)

Töö n r . H-183-18 Männiku tee 96g k inn is tu deta i l p laneer ing

FUTUSET OÜ 29

 Ehitusprojekt i koostamisel näha ette ettevaatusabinõud ja meetmed, et planeer itud uue hoone ehitamisega ei halvendata ja kahjustata olukorda naaberkinnistutel.

 Ehitusaluse kasvupinnase käit lemine tuleb läbi vi ia vastavalt Tall inna jäätmehoolduseeskir ja nõuetele;

 Olmejäätmete kogumiskoht kavandada hoovi abihoonesse või hoone esimesele korrusele Tal l inna jäätmehoolduseeskir ja §16 nõudeid arvestades.

 Planeer itav ala asub Harjumaa pinnas radoonir iski kaardi põhjal normaalse radoonisisalduseda pinnase pi irkonnas (10-30 kBq/m³).

 Haljastuse kavandamisel, istutamisel ja hooldusel arvestada Männiku tee 96g kinnistu haljastuse inventuuriaruandes esitatud soovitustega (vt. Kaust Lisad, Lisa 5.1a p.4 ja käesolev seletuskir i p 3.9.1

4.6 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS TEHNOVÕRKUDE OSAS

 Projekt ide koostamisel tuleb taot leda tehnovõrkude valdajatelt täiendavad

tehni l ised t ingimused ning ehitusprojekt tehnovõrkude valdajatega kooskõlastada;

 Telia Eest i AS t ingimused:

1. Tööde teostamisel tuleb lähtuda sideehit ise kaitsevööndis tegutsemise Eeskir jast

2. Tööde teostamisel planeer itud piirkonnas on vaja täiendavalt esitada tööjoonised

3. Tegevuse jatkamiseks on vaja tel l ida Telia täiendavad tehni l ised t ingimused

4. Maa-alal paikneb Tel iale kuuluv Kaablikanal isatsioon. 5. Telia s ideehit iste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehit iste

projekteerimisel tagada sideehit ise ohutus ja säil imine vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele. Tööde teostamisel sideehit ise kaitsevööndis lähtuda Ehs pt 8 ja pt 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) #Ehit ise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded# kohaldatavatsest standarditest ning sideehit ise omaniku juhenditest ja nõuetest .

 Elektr i levi OÜ t ingimused: 1. Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt

 ENEFIT CONNEKT OÜ t ingimused: 1. Põhi- või tööprojekt i jaoks taotleda uued tehnil ised t ingimused 2. Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt 3. Kooskõlasatus keht ib 1 aasta

 AS UTILITAS TALLINN t ingimused: 1. Üksikute objekt ide soojusvarustuse lahendamiseks on vaja taodelda AS

Uti l i tasTal l inn tehni l ised t ingimused. Järgmises projekteerimisetapis vajadusel täiendada planeer itud soojustorust iku kulgemisjoont vi is i l , et oleks tagatud standardiga EVS-EN13941 lubatud pi ir idesse jääva torust iku paigalduspinged ja –pikkused.

 AS GAASIVÕRK t ingimused: 1.Gaasitorust iku läbi lõikekoht realiseer ida vastavalt tehnovõrkude

koondplaani l näidatule  AS TALLINNA VESI t ingimused:

1.Veevarustuse ning reovee ja sademevee ärajuht imise lahendused (sh kinnistuväliste vee, reovee ja sademevee ühistorust ike väl jaehitamise mahud) kuuluvad täpsustamisele ehitusprojekt i koostamisel.

2. Jalaka tn võimalikuks sademevee eelvooluks on Kauge tn Ø1000mm sademeveekanalisatsioon, Männiku tee sademeveekanalisatsiooni saab

Töö n r . H-183-18 Männiku tee 96g k inn is tu deta i l p laneer ing

FUTUSET OÜ 30

pi iratud koguses suunata ainult krundi K-1 sademevet. Moodustatavalt krundilt K-2 (planeeritud tee alalt) sademevett krundi le K-1 mitte suunata.

3. Ühisveevõrgu hüdrantidest on tagatud väl istulekustutusvesi 10l/s. 4. Planeertud ühisveevärgi ja kanal isatsioonitorust ikele (k.a.

l i i tumispunktid) määrata servituudi vajadusega alad võrguvaldaja kasuks 5. planeer itud torust ike kaitsevööndite ulatuses (ühisveevärgi ja

kanalisatsiooni rajat iste kaisevööndite ulatus on kehtestatud Kl i imaministr i 12.septembri 2023.a. määrusele nr.57).

6. Ehitusprojekt ide koostamiseks taodelda AS-ilt Tal l inna Vesi tehni l ised t ingimused.

7. AS Tal l inna Vesi arvamus kehtib 2 aastat .

 TALLINNA KESKKONNA- JA KOMMUNAALAMETI t ingimused: 1. Moodustatav krunt K-2 kinnistu (Jalaka tänava jalakäijate tee) tuleb LVA

nõudmisel tasuta võõrandada l innale ja sõlmida LVA-ga sellekohane VÕL leping ning eelmärge kinnistusraamatusse.

2. Järgnevas projekteerimisstaadiumis tuleb enne immutusplokkide projekteerimist näha ette ehitusgeoloogil ised uuringud f ikseerimaks pinnasevee (ülemine surveta põhjaveekiht )taseme maapinnast.

3. Sademevee käit lemisel lähtuda Tall inna Linnavol ikogu 19.juuni 2012 otsusega nr 18 kinnitatud “Tall inna sademevee strateegia aastani 2032” seisukohtadest. Pi irata sademevee juht imist otse kanal isatsioonivõrku. Võimalikult suur osa sademeveest immutada pinnasesse. Vert ikaalplaneerimisega vält ida sademe- ja l i igvee valgumine naaberkinnistutele. Hoone mahus olevate parklate põrandavesi juht ida reoveekanal isatsiooni.

4. Ehitusprojekt i koosseisus tuleb koostada kaasatud maastikuarhitekt i poolt väl isruumi lahendus, sh. haljastusprojekt.

4.7 TÄIENDAVATE UURINGUTE VAJADUS Ehitusprojekt i staadiumis on vaja koostada täiendavad uuringud.

1. ehitusgeoloogil ine uuring selgitamaks välja põhjavee taseme ja pinnaste f i l t ratsiooniomadused

2. ühiskanal isatsiooni sademeveetorust ike läbi laskevõime kontrollarvutus vee ettevõtjaga eelnevalt kokkulepitud t ingimustel.

4.8 TÄIENDAVATE KOOSKÕLASTUSTE HANKIMISE JA KOOSTÖÖ VAJADUS

Ehitusprojekt i staadiumis ei ole vaja hankida täiendavaid kooskõlastusi. Koostööd soovitav teha Jalaka tn 5 ja Kauge tn 10 kinnistutega pi irdeaedade ühtse kujunduse osas pärast krundi l K-1 krundipi ir i l asuva hoone lammutamist. Ehitusprojekt i koostamisel on vaja teha koostööd tehnovõrkude valdajatega, pi ir i kokkupuudet omavate kinnistute omanikega ja ametkondadega.

Töö n r . H-183-18 Männiku tee 96g k inn is tu deta i l p laneer ing

FUTUSET OÜ 31

5. PLANEERINGUS KAVANDATU VASTAVUS PLANEERINGU KOOSTAMISE LÄHTE- DOKUMENTIDELE JA SEISUKOHTADELE

5.1 VASTAVUS ALGATAMISOTSUSES MÄÄRATUD

LÄHTESEISUKOHTADELE Vastavalt algatamise korraldusele on: 1. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on muuta Männiku tee 96g ärimaa maakasutuse sihtotstarve äri- ja elamumaaks ning määrata ehitusõigus kahe kolmekorrusel ise är iruumidega 12 korteriga elamu ja kahe kolmekorruselise äriruumidega 6 korteriga elamu ehitamiseks. Lisaks antakse detai lplaneer ingus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõttel ine lahendus. 2. Algatatavas detai lplaneer ingus tehakse ettepanek muuta Tal l inna Linnavol ikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tall inna üldplaneer ingu“ kohane ettevõtluse segahoonestusala maakasutuse juhtotstarve planeeritava maa-ala pi ir ides korruselamute alaks. Tal l inna Linnavol ikogu 23.septembri 2021 otsusega nr 106 kehtestatud Nõmme linnaosa üldplaneer ingu kohaselt asub käesolev detai lplaneering Männiku keskuse segahoonestusalal. Alale võib kavandada elamuid, ühiskondlikke ehit isi, sh r i ig i- ja kohal iku omaval itsuse asutusi, kaubandus- ja teenindusettevõtteid, är i- ja büroohooneid, keskkonda mittehäir ivat väiketootmist, kultuuri- ja spordiasutusi jm l innal ikku elukeskkonda teenindavaid funktsioone. Hoonete esimesele korrusele tänavaga külgnevasse ossa tuleb kavandada kaubandus ja teeninduspinnad. Keskkonda mittehäir iv väiketootmine on lubatud, tanklad ja autopesulad ei ole lubatud. 3.Detai lplaneering koostada vastavalt Tall inna Linnaval itsuse 31. oktoobri 2012 määrusele nr 52 „Detai lplaneeringu koostamise algatamisettepaneku vorm ning detai lplaneer ingu koostamise nõuded“. Detailplaneering on koostatud Tal l inna Linnaval itsuse 31. oktoobri 2012 määrusele nr 52 „Detai lplaneer ingu koostamise algatamisettepaneku vorm ning detai lplaneer ingu koostamise nõuded“ 4. Detai lplaneer ingu koostamisel arvestada järgmisi lähteseisukohti ja l isat ingimusi: 4.1 kavandada kaks kolmekorrusel ist 12 korteriga elamut ja kaks kolmekorruselist 6 korteriga elamut, mil le kolmas korrus lahendada katusekorrusena või tagasiastuvana; Planeer ingus on t ingimusega arvestatud ja kavandatud kaks kolmekorrusel ist 12 korteriga elamut ja kaks kolmekorruselist 6 korteriga elamut, mil le kolmas korrus lahendada katusekorrusena või tagasiastuvana . (vt. seletuskir i 3.1, 3.4 ja 4.1) 4.2 määrata hoonete suurimaks lubatud kõrguseks kuni 13m. Planeer ingus on t ingimusega arvestatud ja määratud hoonete suurimaks lubatud kõrguseks 13m (vt. seletuskir i 3.4) 4.3 kavandada hoonete alumistele korrustele är iruumid Planeer ingus on t ingimusega arvestatud. Äriruumid on kavandatud hoonete alumistele korrustele. Väl jast avanevad äriruumid on soovitav paigutada koonetesse 1 ja 4. (vt. seletuskir i 3.4, 3.19 ja 4.1 ) 4.4 moodustada transpordimaa krunt Jalaka tänava laiendamiseks ning kavandada Jalaka ja Pihlaka tänava äärde kõnnitee; Planeer ingus on t ingimusega arvestatud. Kavandatud on 3m laiune krunt Jalaka tänava laiendamiseks ja kõnnitee rajajamiseks (vt. seletuskir i 3.2) 4.5 lahendada parkimine EVS 843:2016 alusel; Planeer ingus on t ingimusega arvestatud. Parkimine on lahendatud Tall inna Linnavol ikogu 17.september 2020 otsusega nr 84 “Tal l inna parkimiskohtade arvu normid”. (vt. seletuskir i 3.11)

Töö n r . H-183-18 Männiku tee 96g k inn is tu deta i l p laneer ing

FUTUSET OÜ 32

4.6 planeerida elamukrundile kompaktne, tervik l ik, i lmakaarte ja naaberaladega arvestav rekreatsiooniala. Tagada kinnistul vähemalt 30% haljastuse osakaal. Kõrghaljastus rajada vähemalt 5 meetr i kaugusele hoone väl isseinast; Planeer ingus on t ingimusega arvestatud. Planeeritud on kompaktne hoonete vahele jääv ja Jalaka tänava poole avatud rekreatsiooniala. Hal jastuse osakaal on 30%. Planeer itud kõrghaljastus on kavandatud vähemalt 5m kaugusele hoonete väl isseintest. (vt. seletuskir i 3.9.2) 4.7. koostada planeeritava ala keskkonnaseisundi hinnang, mil les käsit letakse terr itoor iumil varem toimunud tegevusi, keskkonnaoht l ike objekt ide olemasolu ja nende hinnangul is i mahte maa-alal. Vajadusel vi ia läbi reostusuuring, mil le lähteülesanne kooskõlastada Tall inna Keskkonnaamet iga. Keskkonnaseisundi hinnang tel l ida pädevust omavalt ettevõttelt ; Planeer ingus on t ingimusega arvestatud. Koostatud on hinnang: „Kinnistule Männiku tee 96g är i- ja elamuhoonete arendamise planeer inguga kaasneda võivate keskkonnamõjude ekspert i is ” KESKKONNAAGENTUUR VIRIDIS OÜ töö nr 3- 75/2020;Hinnang ei tuvastatud varem toimunud tegevustest tulenevate võimalike keskkonnaohtl ike objekt ide ja jääkreostuse olemasolu. (vt kaust ” Lisad” l isa 5.2) 4.8. Kavandada soojavarustus kaugküttena Planeer ingus on t ingimusega arvestatud. Hoonete soojavarustus on kavandatud kaugküttel (vt. seletuskir i 3.12.3) 5. Tal l inna Kommunaalamet il sõlmida enne detai lplaneer ingu vastuvõtmist detai lplaneer ingu koostamisest huvitatud is ikuga planeerimisseaduse § 131 ja Tall inna l inna ehitusmääruse § 16 lõike 1 kohane haldusleping. Leping sõlmitakse enne detailplaneeringu vastuvõtmist (vt. seletuskir i 4.6) 6. Kaasata detai lplaneer ingu koostamisse Nõmme Linnaosa Val itsus, Tall inna Kommunaalamet (alates01.06.2019 Tall inna Keskkonna- ja Kommunaalamet), Tall inna Keskkonnaamet (alates 01.06.2019 Tall inna Keskkonna- ja Kommunaalamet) Tall inna Transpordiamet ning Tall inna l inna ehitusmääruse §14 lõikes 2 nimetatud is ikud ning teised isikud, kel le õigusi või kohustusi võib planeer ingulahendus puudutada. (vt kaust “Lisad” Koostöö ja kooskõlastused Lisa 2.1) 8.3 detai lplaneer ingu lahendus on kooskõlas vastuvõetud Nõmme linnaosa üldplaneeringu juhtotstarbega (korterelamute ala, ettevõt lusala kõrvalotstarbega). Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta planeer ingualal Tall inna üldplaneeringu kohane ettevõt luse segahoonestusala maakasutuse juhtotstarve planeer itava maa-ala pi ir ides korruselamute alaks. Üldplaneer ingu muutmine on põhjendatud asjaoluga, et planeeringuala ümbritsevas piirkonnas on valdavalt levinud elamud (korterelamud, väikeelamud) ning väiksemahul iste korterelamute kavandamine piirkonda on põhjendatud ja sobi l ik;

Tall inna Linnavol ikogu 23.septembri 2021 otsusega nr 106 kehtestatud Nõmme linnaosa üldplaneeringu kohaselt asub käesolev detai lplaneering Männiku keskuse segahoonestusalal. Alale võib kavandada elamuid, ühiskondlikke ehit isi, sh r i ig i- ja kohal iku omaval itsuse asutusi, kaubandus- ja teenindusettevõtteid, är i- ja büroohooneid, keskkonda mittehäir ivat väiketootmist, kultuuri- ja spordiasutusi jm l innal ikku elukeskkonda teenindavaid funktsioone. (vt. seletuskir i 5.2)

5.2 VASTAVUS ÜLDPLANEERINGUTELE

Käesolev detailplaneering algatat i 21.veebruar 2019 Tal l inna Linna volikogu otsusega nr 36, kui Nõmme linnaosa üldplaneering ol i veel kehtestamata ja ülenevaks planeer inguks tul i aluseks võtta Tal l inna üldplaneer ing (kehtestatud Tal l inna Linnavol ikogu määrus 11.01.2001 nr.3). Tall inna üldplaneer ingu kohaselt asub Männiku tee 96g kinnistu detai lplaneer igu ala kohas, mil le juhtfunktsiooniks ettevõtluse segahoonestusala – alal võib paikneda igasugune ettevõt lus, v.a. ulatuskikku sanitaartsooni vajav tootmine; alal võib paikneda ka üksikuid elamuid ja asutusi.

Töö n r . H-183-18 Männiku tee 96g k inn is tu deta i l p laneer ing

FUTUSET OÜ 33

Tänaseks on Nõmme Linnaosa üldplaneering kehtestatud ja Männiku tee 96g kinnistu detai lplaneer ingu ülenevaks planeer inguks on l innaosa üldplaneer ing mil le kohaselt asub käesolev planeer ing segahoonestusalal. Alale võib kavandada elamuid, ühiskondl ikke ehit is i, sh r i ig i- ja kohal iku omaval itsuse asutusi, kaubandus- ja teenindusettevõtteid, äri- ja büroohooneid, keskkonda mittehäir ivat väiketootmist, kultuuri- ja spordiasutusi jm l innal ikku elukeskkonda teenindavaid funktsioone. Männiku keskus-hoonete esimesele korrusele tänavaga külgnevasse ossa tuleb kavandada kaubandus ja teeninduspinnad. Keskkonda mittehäir iv väiketootmine on lubatud, tanklad ja autopesulad ei ole lubatud. Nõmme miljööväärtusl ike hoonestusalade kaardi kohaselt ei asu planeer itav ala mil jööväärtusl ikul hoonestusalal ega ka mil jööväärtusl iku hoonestusala mõjuvööndis. Männiku tee 96g kinnistu detai lplaneering vastab kehtestatud Nõmme Linnaosa üldplaneeringule.

5.3 PLANEERINGULAHENDUSE KAALUTLUSED JA PÕHJENDUSED- KEHTIVA DETAILPLANEERINGU MUUTMISE PÕHJENDUSED

Planeer itaval alal on kehtiv detailplaneering: Jalaka tn, Pihlaka tn ja Männiku tee vahel ise maa-ala detai lplaneering (kehtestatud 13.06.2002 Tal l inna Linnavol ikogu otsusega nr 266, osaliselt kehtetuks tunnistatud Pihlaka tn 1b kinnistu osas 27.05.2009 Tal l inna Linnaval itsuse korraldus nr.866-k). Planeering on kehtestatud 20 aastat tagasi ja si is kavandadtud monofunktsioonaalne äri sihtotstarve Männiku tee 96g kinnistul ei ole enam sobiv. Ümbritsev pi irkond on arenenud valdavalt elamute alaks. Sel lest tulenevalt muudetakse kehtivat detailplaneer ingut, nähes ette kaks kolmekorruselist äriruumidega 12 korteriga elamut ja kaks kolmekorrusel ist äriruumidega 6 korteriga elamut. Är ipinnad on planeeritud elamute esimestele korrustele.

5.4 MUUDATUSED VÕRRELDES ESKIISLAHENDUSEGA Männiku tee 96g detai lplaneer ing (DP043270) on algatatud 21.02.2019 Tal l inna Linnavol ikogu otsusega nr 36. Võrreldes eski is lahendusega, mil le põhjal detai lplaneer ing algatat i, ei ole planeer ingu lahenduses muutunud hoonete korruselisus ja korterite arv. Planeer ingu lahenduses on muutunud:

1. planeer itud kruntide arv. Eski islahenduses oli planeeritud üks äri- ja elamumaa sihtotstarbega krunt (K-1) ja kaks transpordimaa sihtotstarbega krunti: üks Jalaka tänava kõnnitee krunt (K-3) ja teine krunt pääsuks Männiku teelt ja Jalaka tänavale (K-2). Planeer ingus on vi imase krundi moodustamisest loobutud ning on moodustatud vaid üks transpordimaa sihtotstarbega krunt Jalaka tänava kõnnitee jaoks (K-2). 2. suurim ehit ise alune pindala. Eski is lahenduses ol i suurim ehit ise alune pind 1400m². Planeeringu lahenduses on suur im ehit ise alune pind 1600 m², hoonete suurusi on täpsustatud, võimaldades suuremat esimest korrust äripindade jaoks hoonetes 1 ja 4 ja täiendavalt on lubatud ehitada kaks rajat ist (prügimaja, leht la jne.) 3. planeer itud maapealsete parklate asukohad: Muudetud on Jalaka tänavalt juurdepääsetava parkla asukohta (5 parkimiskohta) - s issesõitu krundile on nihutatud lõuna poole. Planeeritava ala põhjaosas asunud parkla (10 kohta) asemele on kavandatud pik iparkimine (13 kohta) Männiku tee ja Jalaka tänavat ühendava sõidutee äärde. Männiku tee poolsete hoonete vahele eski isis kavandadtud parkla (10 kohta) kohtade arvu on vähendatud – planeer ingus on 6 parkimiskohta. Eski is lahenduses ol i maapealsete parkimiskohtade arv 25, planeer ingus on kavandatud 24 parkimiskohta . 4. Eskiis lahenduses puudus aval ik l innaruum ümber hoonestatava ala. Eskiis lahenduses ol i aval ik ruum planeeritava ala põhjaosas kahel pool sõiduteed

Töö n r . H-183-18 Männiku tee 96g k inn is tu deta i l p laneer ing

FUTUSET OÜ 34

ja Jalaka tänava aval ik kõnnitee. Planeeringus on kavandatud täiendavalt veel jalakäijate l i ikumine avalikus ruumis pik i hoonestatava ala idapoolset külge ja pik i lõunapoolset külge Jalaka tänavale. 5. Võrreldes esi is lahendusega on muudetud maa-aluse korruse konf iguratsiooni. 6. Eskiislahenduses ol i määratud maapealselele ja maa-alusele hoonestusele ühine hoonestusala. Planeer ingus on määratud eraldi hoonestusalad maa-alusele ja maapealsele hoonestusele. 7. Eskiis lahenduses ei olnud määratud suletud brutopinna suurust numbri l iselt , planeer ingulahenduses on suletud brutopind määratud 4400m².

5.5 ESKIISLAHENDUSE STAADIUMIS TEHTUD ETTEPANEKUTE ARVESTAMINE NING MUUDATUSED VÕRRELDES ESKIISLAHENDUSEGA

Eskiis lahenduse vastavus Tal l inna Linnavol ikogu otsuses toodud t ingimustele on seletuskir jas p.5.1 Eskiis lahendusele tehtud ettepanekud ja nendega arvestamine:

1. Jalaka tn 5 krundi prügikast id ja autode parkimine on planeeringuala haljasala kõrval, loodetavast i see jääb ka edaspidi nii (vt.Lisa 1.15 ja Lisa 1.17) – arvestatud ja jääb ni i. Planeeringus on Jalaka tn 5 prügikast ide paiknemise koha kõrvale planeeritud Männiku tee 96g prügimaja või plats konteiner itele. 2. Palve mitte aiaga pi irata kõiki maju (vt .Lisa 1.15 ja Lisa 1.17) – arvestatud, pi irdeid korterelamute vahele ei ole planeeritud. Lubatud on kuni 1m kõrgused hekid Jalaka tn 5 piir i le ja Jalaka tänavapoolsele piir i le 3. Kindlast i soov, et tuleks kiirusepiirang 30km/h või mänguala (vt.Lisa 1.15 ja Lisa 1.17) - k i irusepiirangu soovitus on l isatud seletuskir ja (3.10), mänguala tegemisega Jalaka tänavale Transpordiamet ei nõustunud (vt . Lisa 2.3) 4.Majade ümber võiks ol la aed sell iselt , et läbikäik oleks vaid nei l kortermajade omanikel endi l (vt.Lisa 1.16) – arvestatakse osaliselt , on lubatud kuni 1m kõrgune hekk Jalaka tänavapoolsele pi ir i le. 5. Hetkel ei ole kindel, et minu poolehoid kuuluks plaanile muuta Jalaka tänav autodele kinniseks, st. kergli ik lusteeks (vt.Lisa 1.16) – arvestatud, Jalaka tänavat ei suleta autodele. 6. Ma ei ole kindlast i huvitatud, et kortermajad tuleksid minu krundi le lähemale (vt.Lisa 1.16) – arvestatud, majade asukohta Jalaka tn pool ei muudeta, on planeer itud samale ehitusjoonele Jalaka tn 5 hoonega. 7. Hetkel teeb suurt müra Jalaka tn poolse oleva hoone seina küljes olev kütte korsten, mis on öises vaikuses väga häir iv. Seega ei ole huvitatud mitte mil lestki, mis l isab müra (vt.Lisa 1.16) – arvestatud, olevad hooned koos müratekitava korstnaga lammutatakse planeer ingulahenduse realiseeimisel ja uued hooned hakkavad paiknema uuel ehitusjoonel 3m kaugemal tänavast. Uute hoonete küte on planeer itud kaugküttena, mis müra ei tekita 8.Teha Jalaka tn äärde planeer itud 6 korteriga elamutel kolmas korrus tagasiastuvana sel l iselt , et on tagatud kõrvalasuvate aedade privaatsus ja et tagasiaste ei tooks kaasa terasse, mis vähendavad kõrvalasuvate aedade privaatsust läbi terassi lt loodava vaatel isuse. Pigem eelistada 3. korruse lahendamist katusekorrusena, kuna see võimaldab tagada ni i 2-korruselise tänavaäärse hooneseina kui ka privaatsuse (vt.Lisa 1.20) – arvestatud, mõlemad variandid on võimalikud, täpne lahendus antakse hoonete projekt iga 9. Olul ine, et juurdepääs uutele hoonetele ning parklatele toimuks Männiku teelt ning ei kavandata l i ik lust Jalaka tänavale, et mitte suurendada pereelamuala l i ik luskoormust. Ühe võimaliku lahendusvariandina soovit i planeer ingus näha Jalaka tänava kavandamist ja lgteeks planeer itava ala

Töö n r . H-183-18 Männiku tee 96g k inn is tu deta i l p laneer ing

FUTUSET OÜ 35

ulatuses, kuna Jalaka tänava äärsetele elamutele on sissesõidud kinnistutele tagatud Kraavi tänavalt . See võimaldaks Jalaka tänavast kujundada puhverala pereelamute ning korterelamute vahel (vt .Lisa 1.20) – on arvestatud osal iselt . Põhi l ine juurdepääs maapealsetesse ja maa-alusesse parklasse on planeer itud Männiku teelt . Maa-aluse parklal teine sissepääs on Jalaka tänavalt Jalaka tn 5 kinnistu kõrvalt . Planeer itud on ka teine väljapääs kinnistult Jalaka tänavale Pihlaka tänava lähedal. Männiku teelt Jalaka tänavale läbisõidu vält imiseks soovitav paigaldada Jalaka tn väljasõidule tõkkepuu või reguleerida läbisõitvaid autosid l i ik lusmärkidega. Jalaka tänava jalakäijate alaks planeer imist ei pooldanud Transpordiamet. (vt.Lisa 1.17)

5.6 PÄRAST PLANEERINGULAHENDUSE AVALIKUSTAMIST TEHTUD MUUDATUSED

Lisatakse pärast planeer ingulahenduse aval ikku väljapanekut.

Seletuskir ja koostas Si ir i Koot, arhitekt

Tallinn 2024

Männiku tee 96g kinnistu detailplaneeringu mürahinnang

Männiku tee 96g kinnistu detailplaneeringu mürahinnang. Versioon 20.10.2024

2

Nimetus: Männiku tee 96g kinnistu detailplaneeringu mürahinnang

Töö tellija: FUTUSET OÜ Reg nr 10047847 Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Voolu tn 37, 10918

E-post [email protected]

Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 527 9790 E-post [email protected]

Vastutav koostaja: Piret Toonpere

Töös osales: Heli Aun

Töö teostamisaeg: 20.10.2024

Männiku tee 96g kinnistu detailplaneeringu mürahinnang. Versioon 20.10.2024

3

Sisukord

Sissejuhatus .............................................................................................................................................. 4

1 Käsitletav ala ja kavandatav tegevus ................................................................................. 5

2 Müra modelleerimise metoodika ........................................................................................... 8

3 Müratasemete hindamise lähteandmed ............................................................................. 9

4 Müra modelleerimise tulemused ......................................................................................... 10

5 Leevendavad meetmed ............................................................................................................ 17

Kokkuvõte ................................................................................................................................................ 18

Kasutatud kirjandus ............................................................................................................................ 19

Männiku tee 96g kinnistu detailplaneeringu mürahinnang. Versioon 20.10.2024

4

Sissejuhatus

Käesolev mürahinnang koostati ala detailplaneeringu koostaja FUTUSET OÜ tellimusel Harju maakonnas Tallinnas Nõmme linnaosas Männiku tee 96g kinnistu detailplaneeringu jaoks.

Välisõhus leviva müra hindamist reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra normtasemeid sama seaduse § 56 lg 4 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” (edaspidi määrus nr 71).

Terviseameti 21.06.2024. a kirja nr 9.3-1/24/5451-2 kohaselt kuna planeeringuala läheduses asub kõrge liiklussagedusega Männiku tee, peab amet vajalikuks detailplaneeringu alale välisõhus leviva liiklusmüra uuringu koostamist nii olemasoleva kui ka perspektiivse olukorra kohta, et oleks võimalik hinnata müra leevendavate meetmete vajadust ja meetmete asjakohasust. Mürauuringu koostamisel arvestada keskkonnaministri 03.10.2016 määrusega nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitavad nõuded“.

Töö koostamisel lähtuti määrusest nr 71 ja arvestati standardiga EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“. Mürahinnangu koostamisel arvestati lisaks ka keskkonnaministri 03.10.2016. a määrusega nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamisele esitatavad nõuded“.

Männiku tee 96g kinnistu detailplaneeringu mürahinnang. Versioon 20.10.2024

5

1 Käsitletav ala ja kavandatav tegevus

Käesoleva mürahinnangu eesmärk on hinnata ja analüüsida Harju maakonnas Tallinnas Nõmme linnaosas Männiku tee 96g kinnistule (kü 78404:405:0065) kavandatavatele äri- ja eluhoonetele autoliikluse poolt tekitatava müra mõju olemasolevas ja perspektiivses olukorras.

Männiku tee 96g kinnistu asub Harju maakonnas Tallinnas Nõmme linnaosas ning jääb Tallinna-Saku kõrvalmaanteest nr 11340 lääne suunda.

Männiku tee 96g kinnistu (kü 78404:405:0065, ärimaa 100%) külgneb põhja suunas kinnistutega Kraavi tänav T2 (kü 78404:405:0137, transpordimaa 100%), Pihlaka tn 1b (kü 78404:405:0088, elamumaa 100%) ja Pihlaka tn 1a (kü 78404:405:0071, elamumaa 100%), ida suunas kinnistutega Männiku tee 96 (kü 78404:405:0072, ärimaa 50%, elamumaa 50%), Männiku tee T6 (kü 78404:405:4940, transpordimaa 100%), Männiku tee 96a (kü 78404:405:0044, elamumaa 100%), Männiku tee 96b (kü 78404:405:1760, elamumaa 100%) ja Männiku tee 98b (kü 78404:405:5030, ärimaa 100%), lõuna suunas kinnistutega Kauge tn 10 (kü 78404:405:4320, elamumaa 100%) ja Jalaka tn 5 (kü 78404:405:4400, elamumaa 100%) ning lääne suunas kinnistuga Remmelga tänav (kü 78404:405:0126, transpordimaa 100%).

Planeeritud maa-ala ruumilise arengu eesmärgid on järgmised:

- Kahe planeeritava Jalaka tänava äärse hoone parameetrid peavad lähtuma kõrvalkrundil Jalaka tn 5 oleva korterelamu mahust.

- Planeering näeb ette kahele Jalaka tänava poolsele hoonele kohustusliku ehitusjoone, mis lähtub olemasolevate elamute Jalaka tn 5, 7 ja 9 ehitusjoonest.

- Planeering näeb nõukogude ajal ehitatud väheväärtuslike hoonete lammutamise. Jalaka tänava poolses tänavaruumis kaob massivne krundipiiril asuv kahekorruseline hoone.

- Planeeritud alal suureneb haljastuse osakaal ja likvideeritakse massiivne asfaltpind. - Planeeritud alal luuakse kvaliteetne linnaruum. Planeeringuga laiendatakse Jalaka

tänavat ja rajatakse kõnnitee. - Tagatakse jalakäijate liikumine läbi planeeritava ala Jalaka tänavalt Männiku teele.

Põhjapoolsete hoonete esimese korruse äripinnad on tänavatasapinnalt juurdepääsetavad.

- Autode parkimine ca 2/3 osas lahendatakse maa-alusel parkimiskorrusel ja ca 1/3 osas maapealsetes parklates. Jalgrattaparklad kavandatakse hoonete sissepääsude lähedusse ning hoonete mahtu vastavalt projektile.

- Määrata arhitektuurinõuded piirkonda sobivate hoonete kavandamiseks: välisviimistlusmaterjalile, katusekaldele, tagasiastete nõuetele.

Detailplaneeringuga on ette nähtud, et kolmanda korruse tagasiaste ei tooks kaasa terrasse, mis vähendavad teisel pool Jalaka tänavat asuvate üksikelamute aedade privaatsust. Kolmas korrus katusekorrusena tagab teisel pool Jalaka tänavat asuvate üksikelamute aedade privaatsuse ja Jalaka tänava pool kahekorruselise hooneseina.

Planeeritav kinnistu Männiku tee 96g (katastritunnus 78404:405:0065), pindalaga 6908m²; katastrisihtotstarbega ärimaa jagatakse kaheks krundiks.

Männiku tee 96g kinnistu detailplaneeringu mürahinnang. Versioon 20.10.2024

6

1. Moodustatav krunt K-1, pindalaga 6547m² ning katastrisihtotstarbega Ärimaa (Ä) 10–20% ja Elamumaa (EK) 90–80%.

2. Moodustatav krunt K-2, pindalaga 361m² ja Transpordimaa (L) 100% katastrisihtotstarbega

Krunt K-1 moodustatakse nelja äriruumidega korterelamu ehitamiseks.

Krunt K-2 moodustatakse Jalaka tn laienduseks jalakäijate tee rajamiseks.

Tallinna Linnavolikogu 23.septembri 2021 otsusega nr 106 kehtestatud Nõmme linnaosa üldplaneeringu kohaselt asub käesolev detailplaneering Männiku keskuse segahoonestusalal. Alale võib kavandada elamuid, ühiskondlikke ehitisi, sh riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusi, kaubandus- ja teenindusettevõtteid, äri- ja büroohooneid, keskkonda mittehäirivat väiketootmist, kultuuri- ja spordiasutusi jm linnalikku elukeskkonda teenindavaid funktsioone. Hoonete esimesele korrusele tänavaga külgnevasse ossa tuleb kavandada kaubandus ja teeninduspinnad. Keskkonda mittehäiriv väiketootmine on lubatud, tanklad ja autopesulad ei ole lubatud.

Nõmme miljööväärtuslike hoonestusalade kaardi kohaselt ei asu planeeritav ala miljööväärtuslikul hoonestusalal ega ka miljööväärtusliku hoonestusala mõjuvööndis. Männiku tee 96g kinnistu detailplaneering vastab kehtestatud Nõmme Linnaosa üldplaneeringule.

Müraallikana käsitletakse käesolevas mürahinnangus planeeringualast ida suunas paiknevat Tallinna-Saku kõrvalmaanteed nr 11340. Muud olulised müraallikad nagu raudtee, tööstus või tehnoseadmed piirkonnas puuduvad.

Männiku tee 96g kinnistu detailplaneeringu mürahinnang. Versioon 20.10.2024

7

Joonis 1. Mürahinnangu aluseks olnud detailplaneeringu põhijoonis.

Männiku tee 96g kinnistu detailplaneeringu mürahinnang. Versioon 20.10.2024

8

2 Müra modelleerimise metoodika

Müra leviku hindamine toimus modelleerimise teel ning selleks kasutati vastavat tarkvarapaketti SoundPlan Essential 5.0. SoundPlan Essential on maailmas ühe enimkasutatava tarkvara SoundPlan kompaktversioon. Antud pakett sisaldab kõiki Euroopa Liidus müraarvutusteks soovitatavaid meetodeid tee-, raudtee-, tööstusmüra hindamiseks. Tarkvara võimaldab modelleerida nii üksikute müraallikate müralevi kui ka eriliigiliste müraallikate koostoimet, koostada mürakaarte, kavandada müraleevendusmeetmeid, arvutada müratasemeid hoonete fassaadidel ja huvipakkuvates punktides.

Teeliikluse müra hindamiseks kasutati Prantsusmaa siseriiklikku arvutusmeetodit "NMPB- Routes-96 (SETRA-CERTU-LCPC-CSTB)", mis on avaldatud Prantsusmaa Teatajas (Journal Officiel) 10. mail 1995 pealkirja all "Arrêté du 5 mai 1995 relatif au bruit des infrastructures routières, Article 6" ja Prantsusmaa standardis "XPS 31-133". Tegu on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega seotud Direktiivis 2002/49/EÜ toodud soovitusliku arvutusmeetodiga liikmesriikidele autotranspordist tuleneva müra hindamiseks.

Müratasemete modelleerimiseks kanti programmi olemasolev ja planeeringuga kavandatav hoonestus koos kõrgustega. Olemasoleva hoonestuse osas lähtuti Ehitisregistri andmetest.

Olemasolevate teede paiknemine digitaliseeriti aluskaardilt. Kavandatavate teede osas lähtuti detailplaneeringu joonisest.

Maapinna profiil sisestati Maa-ameti kõrgusandmete abil (Maapinna kõrgusmudel eraldusvõimega 5 m, kaardileht nr 63841 seisuga 10.10.2024. a). Müratasemete hindamisel arvestati hoonete seintest tingitud peegeldusi (koefitsiendiks arvestati 1, siledad pinnad).

Müra modelleerimise tulemusena koostati mürahinnang. Mürakaardid on arvutatud päevase (7–23) ja öise (23–7) ajavahemiku kohta. Samuti on esitatud müratasemete kaart kavandatavate hoonete fassaadidel. Fassaadide mürakaart on mõeldud eeskätt EVS 842 kohase ehitise välispiirete heliisolatsiooni indeksi määramiseks.

Mürakaartide müratasemed modelleeriti kahe meetri kõrgusel maapinnast, mis võimaldab hinnata müra mõju hoonete õuealadel inimese kuulmise kõrgusel. Tegu on siseriiklikes mürakaartides tavapäraselt kasutatava modelleerimiskõrgusega.

Haljastuse müratõkestavat mõju modelleeringus arvestatud ei ole. Müra modelleerimisel seati arvutussammuks 5×5 meetrit ning kaartidel esitati mürakontuurid 5 dB kaupa.

Männiku tee 96g kinnistu detailplaneeringu mürahinnang. Versioon 20.10.2024

9

3 Müratasemete hindamise lähteandmed

Käesolevas mürahinnangus on kasutatud Stratum OÜ-lt saadud Tallinna-Saku kõrvalmaantee nr 11340 liiklussageduse andmeid, mille kohaselt 2023. a aasta keskmine liiklussagedus nimetatud teelõigul on 14040 autot ööpäevas ning perspektiivise olukorra puhul on 2045. a samal teelõigul liiklussagedus 14540 autot ööpäevas.

Liikluskiirusena on Tallinna-Saku kõrvalmaanteel nr 11340 arvestatud 50 km/h. Öise- ja päevase sõidukite arvu leidmisel on arvestatud põhimõttega, et 95% kogu ööpäevasest liiklusest moodustab päevane liiklus ning 5% kogu ööpäevasest liiklusest öine liiklus. Veel on arvestatud, et päevane aeg on ajavahemikus 7–23 ning öine aeg ajavahemikus 23–7. Raskeliikluse osa on 7%.

Männiku tee 96g kinnistu detailplaneeringu mürahinnang. Versioon 20.10.2024

10

4 Müra modelleerimise tulemused

Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra normtasemeid sama seaduse § 56 lg 4 alusel kehtestatud määrus nr 71.

Müra sihtväärtus on suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel. Uus planeeritav ala määruse nr 71 tähenduses on väljaspool tiheasustusala või kompaktse hoonestusega piirkonda kavandatav seni hoonestamata uus müratundlik ala.

Müra piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid. Müra siht- ja piirväärtused erinevad alade juhtfunktsioonide põhiselt. Mürakategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele.

Kuivõrd planeeritava ala puhul on tegemist üldplaneeringu kohase tiheasustusalaga, siis on vajalik hinnata modelleeritud tulemuste vastavust liiklusmüra piirväärtusi arvestades.

Elamumaa-alad on käsitletavad määruse nr 71 mõistes II kategooria aladena. Liiklusmüra sihtväärtused II kategooria aladel on 55 dB päeval ja 50 dB öösel ja liiklusmüra piirväärtused II kategooria aladel on 60 dB päeval ja 55 dB öösel (teepoolsel küljel 65 dB päeval ja 60 dB öösel).

Olemasoleva liiklusmüra modelleerimise tulemusest selgus, et planeeringuga kavandatava hoone teepoolsel hoone fassaadil võib päevaajal teeliikluse müratase (esimesel korrusel, 2 m kõrgusel maapinnast) ulatuda kuni 38,5 dB ja öösel kuni 28,7 dB (Joonis 2 punkt 3). Hoone sisehoovipoolsel küljel, mis ei piirne teega, jäävad müratasemed väiksemaks, sest hooned ise toimivad müratõkkena – müratase päeval (esimesel korrusel, 2 m kõrgusel maapinnast) kuni 32,5 dB ja öösel (esimesel korrusel, 2 m kõrgusel maapinnast) kuni 22,7 dB (Joonis 2 punkt 2). Rajatava mänguväljaku juures ulatub müratase päeval (1 m kõrgusel maapinnast) kuni 33,1 dB ja öösel (1 m kõrgusel maapinnast) kuni 23,4 dB (Joonis 2 punkt 11).

Perspektiivse liiklusmüra modelleerimise tulemusest selgus, et planeeringuga kavandatava hoone teepoolsel hoone fassaadil võib päevaajal teeliikluse müratase (esimesel korrusel, 2 m kõrgusel maapinnast) ulatuda kuni 38,6 dB ja öösel kuni 28,9 dB (Joonis 5 punkt 3). Hoone sisehoovipoolsel küljel, mis ei piirne teega, jäävad müratasemed väiksemaks, sest hooned ise toimivad müratõkkena – müratase päeval (esimesel korrusel, 2 m kõrgusel maapinnast) kuni 32,7 dB ja öösel (esimesel korrusel, 2 m kõrgusel maapinnast) kuni 22,9 dB (Joonis 5 punkt 2). Rajatava mänguväljaku juures ulatub müratase päeval (1 m kõrgusel maapinnast) kuni 33,3 dB ja öösel (1 m kõrgusel maapinnast) kuni 23,5 dB (Joonis 5 punkt 11).

Seega hoone teepoolsel küljel tekivad müratasemed, mis on madalamad kui määrusega nr 71 II kategooria aladele kehtestatud liiklusmüra sihtväärtused. Liiklusmüra piirväärtuseid ei ületata. Samuti on mänguväljak valitud müra seisukohast sobilik asukoht – seal on tagatud II kategooria aladele (elamumaa-alad) kehtestatud liiklusmüra piirväärtused (Joonis 2 ja Joonis 5 punkt 11).

Täpsemalt on olemasoleva liiklusmüra modelleerimise tulemused esitatud Joonis 2-l, Joonis 3-l ja Joonis 4-l ning perspektiivse liiklusmüra modelleerimise tulemused Joonis 5-l, Joonis 6-l ja Joonis 7-l.

Männiku tee 96g kinnistu detailplaneeringu mürahinnang. Versioon 20.10.2024

11

Joonis 2. Olemasolev müratase fassaadidel korruste kaupa.

Männiku tee 96g kinnistu detailplaneeringu mürahinnang. Versioon 20.10.2024

12

Joonis 3. Olemasolev müratase päeval 2 m kõrgusel.

Männiku tee 96g kinnistu detailplaneeringu mürahinnang. Versioon 20.10.2024

13

Joonis 4. Olemasolev müratase öösel 2 m kõrgusel.

Männiku tee 96g kinnistu detailplaneeringu mürahinnang. Versioon 20.10.2024

14

Joonis 5. Perspektiivne müratase fassaadidel korruste kaupa.

Männiku tee 96g kinnistu detailplaneeringu mürahinnang. Versioon 20.10.2024

15

Joonis 6. Perspektiivne müratase päeval 2 m kõrgusel.

Männiku tee 96g kinnistu detailplaneeringu mürahinnang. Versioon 20.10.2024

16

Joonis 7. Perspektiivne müratase öösel 2 m kõrgusel.

Männiku tee 96g kinnistu detailplaneeringu mürahinnang. Versioon 20.10.2024

17

5 Leevendavad meetmed

Edasisel projekteerimisel tuleb rakendada järgmisi leevendavaid meetmeid:

1. Hoone välispiirete valikul tuleb lähtuda Eestis kehtiva standardi EVS 842:2003 "Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest" tabelis 6.3 "Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest" toodud väärtustest (Tabel 1).

Tabel 1. Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded (õhumüra isolatsiooni indeks R´tr,s,w) olenevalt välismüratasemest (väljavõte standardist).

Ruumi tüüp

Välismüratase LpA,eq,T vahemikus

Kuni

55 dB

56-60

dB

61-65

dB

66-70

dB

71-75

dB

76-80

dB

Üle 80 dB

Elu- ja magamistuba korteris ja

kõrgema kategooria hotellis,

magamisruum lasteaias,

puhkekodus, hooldeasutuses

ja ühiselamus.

30 35 40 45 50 55 Välismüratase on antud ruumi

jaoks liiga kõrge, selle

vähendamine nõuab

erimeetmeid.

Arvestades planeeringualal tekkivaid müratasemeid on ehituslike võtetega võimalik tagada elamu sees kehtestatud müra normtasemed. Standardi EVS 842:2003 kohaselt tuleb planeeritava ala hoone välispiirded projekteerida eluruumide puhul minimaalselt selliselt, et mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirde ühisisolatsioon oleks vähemalt R'w+Ctr ≥ 30 dB. Vastava ruumi välispiirde heliisolatsiooni indeksi leidmiseks tuleb arvestada ka EVS 842:2003 tabel 6.4 kohast parandustegurit. R’w (dB) on õhumüra isolatsiooni indeks - arv, mille abil hinnatakse õhumüra isolatsiooni ehitise ruumide vahel (iseloomustab heli ülekannet läbi vaadeldava piirdekonstruktsiooni ja sellega külgnevate konstruktsioonide). Ctr on transpordimüra spektri lähendustegur vastavalt standardile EVS-EN ISO 717, mida kasutatakse ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikelementide valikul.

2. Akende valikul eeskätt hoone teepoolsel küljel tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile teeliiklusest tuleneva müra suhtes. Kui aken moodustab ≥ 50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks. Kui akna pind on väiksem kui 50%, siis võib akna heliisolatsiooni väärtust vähendada suuruse 10lgS/Sa võrra, kus S on ruumi välispiirdepind ja Sa on ruumi akende pind. Kasutada tuleb tõhusa heliisolatsiooniga klaaspakettaknaid.

3. Välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb jälgida, et ventileerimiseks ettenähtud elemendid (näiteks akende tuulutusavad) ei vähendaks oluliselt heliisolatsiooni taset.

4. Soovitatav on hoone ruumide paigutusel arvestada kõrgendatud müratasemeid teepoolsel küljel ja kavandada vaiksemat siseruumi nõudvad ruumid ning eluruumid hoonete sisehoovi poolsetele külgedele.

5. Arvestada planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete paiknemisega ning et tehniliste seadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid.

Männiku tee 96g kinnistu detailplaneeringu mürahinnang. Versioon 20.10.2024

18

Kokkuvõte

Käesolev mürahinnang koostati ala detailplaneeringu koostaja FUTUSET OÜ tellimusel Harju maakonnas Tallinnas Nõmme linnaosas Männiku tee 96g kinnistu detailplaneeringu jaoks.

Planeeringu eesmärke on kirjeldatud peatükis 1.

Müraallikana käsitletakse käesolevas mürahinnangus planeeringualast ida suunas paiknevat Tallinna-Saku kõrvalmaanteed nr 11340. Muud olulised müraallikad nagu raudtee, tööstus või tehnoseadmed piirkonnas puuduvad.

Müra modelleerimise tulemusena koostati mürahinnang. Mürakaardid on arvutatud päevase (7–23) ja öise (23–7) ajavahemiku kohta. Samuti on esitatud müratasemete kaart kavandatavate hoonete fassaadidel.

Müratasemed modelleeriti kahe meetri kõrgusel maapinnast, mis võimaldab hinnata müra mõju hoonete õuealadel inimese kuulmise kõrgusel. Tegu on siseriiklikes mürakaartides tavapäraselt kasutatava modelleerimiskõrgusega.

Olemasoleva liiklusmüra modelleerimise tulemusest selgus, et planeeringuga kavandatava hoone teepoolsel hoone fassaadil võib päevaajal teeliikluse müratase (esimesel korrusel, 2 m kõrgusel maapinnast) ulatuda kuni 38,5 dB ja öösel kuni 28,7 dB (Joonis 2 punkt 3). Hoone sisehoovipoolsel küljel, mis ei piirne teega, jäävad müratasemed väiksemaks, sest hooned ise toimivad müratõkkena – müratase päeval (esimesel korrusel, 2 m kõrgusel maapinnast) kuni 32,5 dB ja öösel (esimesel korrusel, 2 m kõrgusel maapinnast) kuni 22,7 dB (Joonis 2 punkt 2). Rajatava mänguväljaku juures ulatub müratase päeval (1 m kõrgusel maapinnast) kuni 33,1 dB ja öösel (1 m kõrgusel maapinnast) kuni 23,4 dB (Joonis 2 punkt 11).

Perspektiivse liiklusmüra modelleerimise tulemusest selgus, et planeeringuga kavandatava hoone teepoolsel hoone fassaadil võib päevaajal teeliikluse müratase (esimesel korrusel, 2 m kõrgusel maapinnast) ulatuda kuni 38,6 dB ja öösel kuni 28,9 dB (Joonis 5 punkt 3). Hoone sisehoovipoolsel küljel, mis ei piirne teega, jäävad müratasemed väiksemaks, sest hooned ise toimivad müratõkkena – müratase päeval (esimesel korrusel, 2 m kõrgusel maapinnast) kuni 32,7 dB ja öösel (esimesel korrusel, 2 m kõrgusel maapinnast) kuni 22,9 dB (Joonis 5 punkt 2). Rajatava mänguväljaku juures ulatub müratase päeval (1 m kõrgusel maapinnast) kuni 33,3 dB ja öösel (1 m kõrgusel maapinnast) kuni 23,5 dB (Joonis 5 punkt 11).

Seega hoone teepoolsel küljel tekivad müratasemed, mis on madalamad kui määrusega nr 71 II kategooria aladele kehtestatud liiklusmüra sihtväärtused. Liiklusmüra piirväärtuseid ei ületata. Samuti on mänguväljak valitud müra seisukohast sobilik asukoht – seal on tagatud II kategooria aladele (elamumaa-alad) kehtestatud liiklusmüra piirväärtused (Joonis 2 ja Joonis 5 punkt 11).

Täpsemalt on olemasoleva liiklusmüra modelleerimise tulemused esitatud Joonis 2-l, Joonis 3-l ja Joonis 4-l ning perspektiivse liiklusmüra modelleerimise tulemused Joonis 5-l, Joonis 6-l ja Joonis 7-l.

Leevendavad meetmed on esitatud käesoleva mürahinnangu peatükis 5.

Männiku tee 96g kinnistu detailplaneeringu mürahinnang. Versioon 20.10.2024

19

Kasutatud kirjandus

Riigikogu 15.06.2016. a seadus „Atmosfääriõhu kaitse seadus“.

Eesti Standardikeskus. EVS 842:2003 "Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest".

Nõmme linnaosa üldplaneering.

FUTUSET OÜ. 2021. Männiku tee 96g kinnistu detailplaneering. Töö nr H-183-18. Seletuskiri, põhijoonis.

Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”.

Keskkonnaministri 06.10.2016. a määrus nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamisele esitatavad nõuded“.