Vastus pöördumisele

Lisa 1

Tehniline kirjeldus

1. Mõisted ja lühendid

Mõiste/Lühend Kirjeldus

SKASotsiaalkindlustusamet

TEHIKTervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus

SKAIS1Sotsiaalkaitse infosüsteem

SKAIS2 Sotsiaalkaitse infosüsteem (hõlmab Ametnikurakendust ja Iseteenindust)

EBS Majandustarkvara Oracle E-Business Suite

SoM Sotsiaalministeerium

RIA Riigi Infosüsteemi Amet

MFE Micro-frontend

2. Pensioniteenuse taust

2.1. Pensioni kolm sammast

Pensionile jäämine, on üks inimese elusündmustest, mis jaguneb kaheks etapiks: pensionile jäämise

planeerimine ja pensioni saamine.

Pensionile jäämise planeerimine katab väga pika osa inimese elukaarest. Seejuures on perioode, kus pensioniga

seotud teenuste aktuaalsus on suur, aga ka perioode, kus teenused toimivad taustal ning nende paiknemine

elukaarel jääb kasutaja jaoks märkamatuks.

Pensionile jäämist planeerides puutub Eesti inimene kokku kolme pensionisambaga:

I sammas – riiklik pension

 Vanaduspension ja selle erinevad alamliigid:

 soodustingimustel vanaduspension puudega last või kolme ja enamat last kasvatanud inimesele või

represseeritule;

 paindlik vanaduspension;

 ennetähtaegne vanaduspension (kehtib 31.12.2025), asendub paindliku vanaduspensioniga (ei ole

antud projekti skoop);

 edasilükatud vanaduspension.

 Toitjakaotuspension (ei ole antud projekti skoop)

 Töövõimetuspension (ei ole antud projekti skoop)

 Rahvapension

 Kutsealade sooduspensionid (antud projekti skoobis osaliselt)

 Sooduspension tervist kahjustaval kutsealal töötanule (antud projekti skoobis osaliselt)

 Väljateenitud aastate pension töötajale, kes ei saa vanusest tulenevalt samas ametis jätkata

 Politseiniku pension (antud projekti skoobis osaliselt)

 Prokuröri pension (antud projekti skoobis osaliselt)

 Kaitseväelase pension (antud projekti skoobis osaliselt)

 Kohtuniku pension (antud projekti skoobis osaliselt)

 Riigikontrolli pension (antud projekti skoobis osaliselt)

 Õiguskantsleri pension (antud projekti skoobis osaliselt)

 Riigikoguliikme pension (antud projekti skoobis osaliselt)

 Presidendi pension (ei ole antud projekti skoobis)

Õiguslikult on reguleeritud:

Riikliku pensionikindlustuse seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/114122023007 ja vastavad eriseadused

eripensionide õigustatuse kohta.

II sammas – kogumispension

Kohustusliku kogumispensioni süsteem loodi 2002. aastal. Algselt oli kohustuslik alates 1983. aastal

sündinutele. Alates 2020. aastast on II sammas kõigile vabatahtlik: vaikimisi aktiivne, võimalus fondi valida,

vahetada ja loobuda.

Kogumispension põhineb eelfinantseerimisel, st töötades kogub töötaja enda pensioni ise, makstes oma

brutopalgast 2% pensionifondi.

Kogumispensioniga liitudes läheb riikliku pensioni osast 4% töötaja kogumispensioni fondi ning seda osa ei

maksta välja riikliku pensionina. Liitunud töötaja riikliku pensioni kindlustusosak muutub väiksemaks nende

aastate eest, mil riiklikuks pensioniks laekus 20% asemel 16%.

Kogumispensioniga mitteliitunud töötaja palgalt arvestatud sotsiaalmaksust (33%) liigub 20% riiklikuks

pensioniks (I sambasse).

Alates 2024. aastast on inimesel võimalik teha avaldus, et suurendada alates 2025. aastast sissemakseid II

sambasse, valides enda poolseks sissemakse suuruseks 2% asemel kas 4% või 6%.

Õiguslikult on reguleeritud:

Kogumispensionide seadus – https://www.riigiteataja.ee/akt/106072023045

III sammas – täiendav kogumispension (vabatahtlik: vaikimisi mitteaktiivne, liitumisvõimalusega)

Loodi 1998. aastal. Vabatahtlik määratud sissemaksetega kogumine pensionifondidesse või

kindlustuslepingutesse.

Õiguslikult on reguleeritud:

Kogumispensionide seadus – https://www.riigiteataja.ee/akt/106072023045

Lisaks Eestist saadavale pensionile võib saada inimene pensioni mõnest teisest riigist või rahvusvahelisest

institutsioonist. Välisriigist või rahvusvahelisest institutsioonist saadavad pensionid ei kuulu projekti skoopi.

I samba pension

I samba pensioni suurust mõjutavad järgmised asjaolud:

 Tööstaaž (pensioniõiguslikstaaž ja arvestatud või makstud isikustatud sotsiaalmaks);

 Pensionile jäämise aeg (paindlik pension enne või pärast üldist vanaduspensioniiga; pensioni

peatamine);

 Eestis teenitud tulult arvestatud või tasutud sotsiaalmaks (mida suurem tulu, seda suurem on

arvestatud sotsiaalmaksu summa, mis on aluseks pensioniosakute arvutamisel);

 Kohustusliku kogumispensioni skeemiga ühinemine (II sammas – liitumine ja lahkumine);

 Laste kasvatamine (annab pensionile juurde erinevaid soodustusi sh varem pensionile jäämise aeg);

 Teatud ametikohal töötamine (avaliku teenistuse staaž; eripensionid).

I samba pensioni suurus koosneb neljast osast:

1. baasosa – kõigil sama suurus; 2. staažiosa – mille suurus võrdub pensioniõigusliku staaži aastate ja aastahinde korrutisega; 3. kindlustusosa – mille suurus võrdub pensionikindlustatu kindlustusosakute summa ja aastahinde

korrutisega 4. ühendosa (alates 01.01.2021) - mille suurus võrdub poole kindlustusosakute ja poole solidaarosakute

summa ning aastahinde korrutisega.

2.2. Inimese võimalused tutvuda I samba pensionit mõjutavate andmetega

Praegu on Eesti inimesel võimalik oma I samba pensioni suurust mõjutavate andmetega tutvuda portaalis

eesti.ee, kus on võimalik kasutada SKAIS1 andmetel töötavaid päringuid:

 Pensionikalkulaator;

 Pensionikindlustuse registri teatis

Samuti saab oma I samba pensionit mõjutavate sotsiaalmaksu ja kogumispensionimaksete andmeid vaadata

MTA iseteeninduses.

Lisaks on Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel loodud portaalis eesti.ee pensioni planeerimise infoteenus

https://www.eesti.ee/syndmusteenused/et/minu-pension, mis selgitab inimesele pensionile jäämise

planeerimise ja pensioni saamise võimalusi.

Samuti on penisonile jäämise võimalusi lahti selgitatud SKA kodulehel.

2.3. Ärilised ootused muutuseks

Riigi sh SKA eesmärk on pakkuda inimesele mugavamaid võimalusi oma tulevikupensioni planeerimiseks

võimaldades pensionisammaste ülest vaadet ühest aknast st teenusesse on integreeritud nii I, II kui III samba

olemasolev andmestik ning luua paremaid võimalusi tulevikupensioni prognoosimiseks.

SKA strateegias aastani 2025, on üheks alameesmärgiks teenuste inimestele kergesti kättesaadavaks

tegemine. Pensioniteenuse osas on märgitud järgmist – „Loome aastaks 2025 pensioni kaasaegse e-teenuse,

mis võimaldab inimesel jälgida oma tulevikupensioni kujunemist.“

2024.a viidi Sotsiaalministeeriumi algatusel läbi isikustatud Pensionikalkulaatori uuendamise analüüs, mille ühe

tulemusena valmis uus Penisonikalkulaatori prototüübi versioon. Analüüsi materjalidega on võimalik tutvuda

TEHIKu Confluence keskkonnas sh on toodud analüüsi käigus selgunud esmased ärilised soovid

Pensionikalkulaatori kaasajastamiseks. Need soovid võivad Pensionikalkulaatori UI/UX analüüsi käigus

muutuda või täpsustuda.

Pensioni II sambaga liitunud inimeste arv 2024. aasta sügisel oli ca 576 000. III sambaga oli 2023.a lõpu seisuga

liitunud ca 200 000 inimest.

RIA andmetel on Pensionikalkulaator üks eesti.ee populaarsemaid teenuseid, mille kasutajate arv aasta-aastalt

on kasvanud. Kasutajate arv ühes kuus ulatub kuni 7500 inimeseni. Ühes kuus tehakse ca 25 000 – 40 000

päringut.

2.4. Penisoniteenusega seotud infosüsteemid

SKA kasutab ülesannete täitmiseks sotsiaalkaitse infosüsteemi, mis koosneb SKAIS1, EBS, ja SKAIS2

rakendustest.

Pensioniteenuse menetlusreeglistik võeti kasutusele aastal 1999 SKAIS1-s ning praeguseni toimub pensionite

määramine ja muutmine ning penisoni määramiseks vajalike alusandmete töötlemine SKAIS1 rakenduses.

Pensioniteenusesse puutuvalt on SKAIS2 realiseeritud pensioniõigusliku staaži arvestus (alates 2024) ning

kindlustusfirmadelt riigile üle antud penisonikindlustusmaksete haldus (alates 2022). Alates 2023. aastast on

SKAIS2-s ja EBSus pensionisummade arvestuse ning penisonisummade väljamaksete andmed.

SKA teenuste kasutajate jaoks on arendatud SKA iseteenindus, kus kasutaja saab enda jaoks vajalikke

toiminguid teha lihtsalt ja kiirelt. SKA Iseteeninduses kuvatakse praegu isikuandmetega seotud infot, isikule

maksete teostamise infot ning isikuga seotud dokumente ja suhtlust. Samuti saab SKA iseteeninduses taotleda

mitmeid hüvitisi. Penisoniteenusega seonduvalt staaži kujunemise ülevaadet, võimalusega lisada andmeid,

mida veel SKA-le pole esitatud.

Kuna SKAIS1 endal iseteenindust ei olnud, on mitmed pensioniandmetega seotud teenused tehtud inimestele

kättesaadavaks portaalis eesti.ee (vt p. 3.2.).

Kogumispensioni II ja III samba andmeid ja teenuseid haldavad Pensionikeskus ning kindlustusfondid.

3. Töö eesmärk

Töö eesmärgiks on luua kaasaegse disainiga isikustatud andmetel töötav Pensionikalkulaator MFE

rakendusena, mis on kasutatav nii SKA iseteeninduses kui ka portaalis eesti.ee.

4. Tellitavad tööd

4.1. Lepinguga tellitakse SKAIS2 Penisonikalkulaatori MFE rakenduse loomine ja

Pensionikalkulaatoriga seonduva SKAIS2-s funktsionaalsuse täiendamine vähemalt järgmises

ulatuses:

4.1.1. Pensionikalkulaatori rakenduse tehniline seadistus sh koostoimimine SKA iseteenindusega (SKAIS2

osa), eesti.ee ja riikliku mobiilirakendusega;

4.1.2. Pensionikalkulaatori UI/UX analüüsi realiseerimine SKA iseteenindusse eraldi moodulina

arvestades, et iseteenindus töötab Angular 9.1.12 versioonil;

4.1.3. Pensionikalkulaatoris kastutatavate customized disainikomponentide arendus;

4.1.4. Pensionikalkulaatori rakenduse liidestamine GOV_SSOga;

4.1.5. Penisoni arvestuseks vajalike nõusolekute küsimine ning salvestamine II ja III samba

penisoniandmete saamiseks ning vastavate x-tee teenustega liidestumine;

4.1.6. SKAIS2 ametnikurakenduses Penisonikalkulaatori kasutamise võimaldamine ametnikule;

4.1.7. Muud arendusvajadused, mis selguvad analüüsi käigus ja on olulised realiseerida

Pensionikalkulaatori projekti arendustööde käigus.

4.2. Pensionikalkulaatori SKAIS2 iseteeninduse moodul tuleb arendada Angular 19 versioonil.

4.3. Penisonikalkulaator peab olema mugavalt kasutatav nii tavaarvutis kui mobiilis.

4.4. Tööde loetelu tekib eelnevalt kokkulepitud backlogi alusel ja hallatakse Jiras.

5. Tellitavate tööde hulka ei kuulu

5.1. UI/UX analüüs ja lõpliku prototüübi loomine. Töö täitjal on siiski soovitatav osaleda UI/UX

koosolekutel, et paremini mõista koostatud kasutajanõudeid;

5.2. Pensionikalkulaatori teenuses kasutatavate standard (taaskasutatavate) disainikomponentide

arendus;

5.3. SKAIS1 olevatest pensioniandmetelt andmepäringu koostamine;

5.4. GOV_SSO kasutusele võtmisega seotud arendused SKAIS2s;

5.5. Portaali eesti.ee arendused.

6. Tööprotsess ja tulemid

Järgnevalt täpsustatakse täitjaga sõlmitud lepingus kirjeldatud tingimusi tööprotsessi, dokumenteerimise,

töökorralduse, testimise ja mittefunktsionaalsete nõuete osas.

6.1. Tööprotsess

Tööraamistik peab tuginema etapiviisilisele planeerimisele, võimaldades arendusmeeskonna prioriteete

jooksvalt muuta;

 Tööraamistik peab võimaldama süsteemset ülevaadet iga kokkulepitud töö saavutustest;

 Tööraamistik peab võimaldama arendusmeeskonna tulemuslikkuse (kasvu) jälgimist ajas;

 Tööraamistik peab tagama, et arendusmeeskond tegeleb omal initsiatiivil enda tulemuslikkuse

parandamisega ja parendusettepanekute esitamisega.

 Täpsem protsess lepitakse kokku tööde käigus.

6.2. Dokumentatsioon

Vastavalt tehnilise kirjelduse punktis 5 (Tellitavad tööd) tuleb töö käigus luua ja täiendada SKAIS2

dokumentatsiooni, milleks on minimaalselt:

 Funktsionaalsuse ja äriprotsesside kirjeldused kokkulepitud kujul (nt BPMN standard, diagrammid ja

kirjeldused Confluence’is) koos ärireeglitega, mida peab olema hiljem võimalik täiendada järgnevates

etappides lisanduva funktsionaalsuse alusel ning siduda tervikliku protsessi- ja ärireeglite kirjeldusega.

 Tehniline dokumentatsioon (nt paigaldusjuhendid, Confluence keskkonnas).

 Andmemudel.

 Kasutusjuhendid.

 Dokumentatsiooni täpsed liigid ja sisu formaat lepitakse kokku tööde käigus, kuid see peab vastama

minimaalselt järgnevatele nõuetele: Nõuded arendusprojektide dokumentatsioonile SKAISi näitel -

SKAIS2 - Sotsiaalministeeriumi wiki

6.3. Töökorraldus

Projekti töökorraldus toetub raamlepingu kodukorrale (lisa 5) täitja peab tagama piisava kaasamise ja

ülevaadete andmise Tellijale.

Arendusse on kaastatud järgmiste asutuste ja koostööpartnerite esindajad:

 Sotsiaalministeerium

 Sotsiaalkindlustusamet

 Riigi Infosüsteemi Amet

 TEHIK

 UI/UX lahenduste arendaja - Bitweb OÜ

 SKAIS1 arendaja

 SKAIS2s GOV_SSO lahenduse arendaja - RingIT OÜ

Täitjal on võimalik osaleda kõigil Pensionikalkulaatori arendust puudutavate arenduste analüüsikoosolekutel.

6.4. Tööde üleandmine

Arendustööde lähtekoodi tarne toimub pideva integreerimise (continuous integration) teel. Tööde järjekord,

üleandmise aeg ja UAT tagasiside andmise aeg lepitakse kokku tööde käigus taasesitamist võimaldavas vormis

(tellija ja täitja poolt).

Töö üleandmisel kontrollib tellija üle töö nõuetekohasuse ning annab vajadusel tähtaja töö parandamiseks.

Täitja teab, et tellija võib igat üle antud funktsionaalsust paigaldada toodangusse ning täitja peab tagama, et

lõplikult valmimata funktsiooni protsessid on võimalik toodangust välja lülitada (feature flags). Funktsioonide

sisse-välja lülitamise võimekus lepitakse tellija ja täitja vahel kokku tööde käigus.

6.5. Nõuded automaattestimisele

Automaattestimise nõuete täitmisel tuleb lähtuda nõuetest, mis on leitavad siit: Automaattestide nõuded.

Testidega kaetakse serveripoolne ja kasutajaliidese kood. Kaetavuse kontrolliks ja raporteerimiseks seatakse

tellija koodihoidla keskkonnas (Gitlab) üles pideva integratsiooni töövoog, mis seadistatakse koostoimima

SonarQube koodi ja testide kaetavuse analüsaatoriga.

Automaattestid peavad üle antavas lähtekoodis continuous-integration’i töövoo edukalt läbima. Samuti peab

täitja peab hoolt kandma, et varasemalt loodud testid jäävad töö lõpetamisel edukalt läbitavaks. Nõuete

muutumisel peab täitja viima testid vastavusse uute nõuetega või neid eemaldama, kui selliseid nõudeid enam

ei eksisteeri.

6.6. Koormustestimised

Iseteenindus peab toetama paralleelset minimaalselt 200 päringut (siinkohal on oodatav arendajapoolne

hinnang, kas see on piisav päringute maht, vajadusel tõsta arvu).

API teenustele ning keskmine päringu teenindamise aeg ei tohi olla suurem kui 2 sekundit.

Nõude täitmise kontrolliks tuleb luua koormustestid. Koormustestide tegemine lepitakse tellija ja täitja poolt

kokku tööde käigus.

Nõudest eraldi tuleb vaadelda staatiliste failide allalaadimist – need tuleb http serveris puhverdada.

6.7. Mittefunktsionaalsed nõuded

Mittefunktsionaalsete nõuete täitmisel tuleb lähtuda järgnevast:

 Pensionikalkulaator peab vastama Euroopa Liidu digiligipääsetavuse standardi EN 301 549 viimasele

versioonile rakenduse LIVEs kasutusele võtmise ajal.

 Frontend arendusreeglid

 Täpsemad mittefunktsionaalsed nõuded, millest lähtuda on leitavad siit: Mittefunktsionaalsed nõuded

6.8. Tööde teostamise tähtaeg

Kõikide eelnevalt kirjeldatud tööde üleandmise (so Jira piletid "Ready for AT" ja toodangu keskkonda

paigaldatav kvaliteetne lähtekood) tähtaeg on 13.11.2025. Tööde üleandmisele järgneb tellija poolne tööde

testimine mõistliku aja jooksul ja vajadusel täitja poolne paranduste tegemine üle antud töödes, kui testimise

käigus ilmneb, et tööd ei ole tähtajaks teostatud nõuetekohaselt.

6.9. Tulemid

Valminud tööde tulemid antakse üle hiljemalt 15.12.2025 tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Tööd

loetakse teostatukstööde üleandmise-vastuvõtmise akti tellija poolt allkirjastamise hetkest. Tööde tulemid

peavad sisaldama:

 Viiteid dokumentatsioonile Confluence’is;

 Viited tehtud töödele (Jira piletitena);

 Viiteid koodile GitLabis.

Hankeleping nr ...

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi tellija), registrikood 70009770, aadress Pärnu

mnt 132, 11317 Tallinn, keda esindab põhimääruse alusel direktor Margus Arm ja

_____ (edaspidi täitja), registrikood_______., aadress ________, keda esindab põhikirja alusel _____,

edaspidi eraldi pool või koos pooled, sõlmisid raamlepingu nr 3-9/4283-1 alusel käesoleva

hankelepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:

1. Lepingu ese

1.1. Lepingu esemeks on riigihanke „Pensionikalkulaatori analüüsi- ja arendustööd“

alusdokumentides olevas tehnilises kirjelduses nimetatud tööd (edaspidi tööd).

1.2. Lepingu tööde maht on kuni 523 000 (viissada kakskümmend kolm tuhat) eurot ilma

käibemaksuta.

1.3. Lepingut rahastatakse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 09.03.2022 käskkirja nr 78

“Taaste- ja vastupidavusrahastu komponent 3 „Digiriik“, reformi 1.2 „Eraisikutele

sündmusteenuste ja etteaimavate teenuste väljaarendamine“ vahenditest.

2. Töö üleandmise ja vastuvõtmise tingimused

2.1. Täitja annab töö üle hiljemalt 13.11.2025, millele järgneb testimine ja puuduste

kõrvaldamine.Valminud (parandatud) tööde tulemid antakse üle hiljemalt 15.12.2025.

2.2. Töötunni põhise lepingu korral esitab täitja eelmise kuu töötundide ajaaruande, mis sisaldab

teostatud töötunde ja nende jooksul teostatud töid. Ajaaruanne esitatakse allkirjastatult

hiljemalt järgmise kalendrikuu 5. tööpäeval. Viimane ajaaruanne esitatakse koos aktiga.

2.3. Tellitavad tööd antakse vastuvõtutestimiseks üle vastavalt lepingu tehnilises kirjelduses

kokkulepitud tingimustele.

2.4. Tellija vaatab töö üle vastavalt raamlepingu tingimustele.

2.5. Koos üle antava tööga annab täitja tellijale üle kõik tööde intellektuaalse omandi õigused

vastavalt raamlepingus kirjeldatule.

3. Lepingu hind

3.1. Lepingu täitmine toimub töötunnipõhisel arvestusel, tellija tasub üksnes lepingu alusel

tellitud ja teostatud töötundide eest.

3.2. Ühe töötunni maksumuseks lepingu täitmisel on ____ (maksumus sõnadega) eurot

käibemaksuta.

4. Poolte vahelised teated ja kontaktisikud

4.1. Teadete edastamisel ja kätte toimetamisel lähtutakse raamlepingu regulatsioonist.

4.2. Tellija kontaktisikuks lepingu täitmisel on Ott Mihailov, tel +372 5257813, e-post

[email protected] või tema asendaja.

4.3. Täitja kontaktisikuks lepingu täitmisel on ________, tel ________, e-post ______ või tema

asendaja.

5. Lõppsätted

5.1. Leping jõustub sellele poolte poolt allakirjutamise hetkest ja kehtib kuni poolte poolt oma

lepinguliste kohustuste täitmiseni.

5.2. Lepingu dokumendid koosnevad riigihanke alusdokumentidest, sh lepingu lisadest, lepingu

muudatustest ja pakkumusest.

5.3. Lepingu lahutamatuteks osadeks lepingu sõlmimise hetkel on järgmised dokumendid, mida

ei allkirjastata koos lepinguga:

5.3.1. Lisa 1 - Hankelepingu eseme tehniline kirjeldus;

5.3.2. Lisa 2 – Pakkumus;

6. Poolte allkirjad

Tellija: Täitja:

HANKIJA NIMI: Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Pakkumusettepaneku nimetus: „Pensionikalkulaatori analüüsi- ja arendustööd“ Käesolevaga teeb Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (Hankija) Teile ettepaneku esitada pakkumus „Pensionikalkulaatori analüüsi- ja arendustööd“ teostamiseks raamlepingu nr 3-9/4283-1 alusel.

Hankija soovib hankelepingu sõlmida ühe partneriga. Pakkumuse esitamise tähtaeg on järjekorras esimesel partneril 22.01.2025 kell 15:00. Pakkumus saata e-posti aadressile [email protected].

Hankija selgitab, et ootab esimesena pakkumiskutsele reageerimist järgmises järjekorras: 1) RingIT

OÜ, 2) AS Helmes, 3) Wisercat Estonia OÜ. Hankija annab teada kõikidele, kui keegi on

pakkumuskutsele vastanud või oodatakse vastust järjekorras järgmiselt partnerilt.

Järjekorras järgmistelt partneritelt ootame vastust esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 3 tööpäeva jooksul alates pakkumuskutsele vastamise palvest. Pakkumus tuleb esitada eesti keeles ja digitaalselt allkirjastatult.

Pakkumus esitatakse Hankelepingu eseme tehnilises kirjelduses (lisa 1) toodud tööde teostamiseks.

Alternatiivsete pakkumuste esitamine ei ole lubatav.

Pakkumusena tuleb esitada:

- Tööde teostamiseks planeeritud meeskonnaliikmed isikuliselt, tuues välja ka

meeskonnaliikmete roll;

- Töödeks tuleb planeerida meeskonnaliikmetena vähemalt projektijuht, analüütik ja

arhitekt, kes peavad olema valmis täistööajaga projektis alustama hiljemalt 5 tööpäeva

jooksul pärast lepingu sõlmimist. Arendajate ja teiste vajalike meeskonnaliikmete koosseisu

peab pakkuma pakkuja vastavalt enda äranägemisele;

- Tööde teostamise ühe töötunni hind (ilma käibemaksuta).

Töid teostatakse jooksva tunnihinna arvestuse põhiselt. Tööde ajaaruandes tuuakse välja tööde

teostamiseks kulunud töötunnid isikute lõikes, seostades nimetatud isikud Jiras logitud

tööülesannete ja kirjeldatud tegevustega.

Töid tellitakse mahus kuni 523 000 eurot (ilma km-ta). Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et

lepingu tähtaja saabumiseks on teostatud Hankelepingu eseme tehnilises kirjelduse (lisas 1) punktis

4 kirjeldatud tööd. Pakkujal ei ole õigust tööde teostamiseks nõuda ajapikendust, täiendavat tasu või

väljamakseid.

Küsimuste tekkimise korral palun võtke ühendust enne pakkumuse esitamise tähtaega aadressil [email protected]. Pakkumusettepanekuga koos edastatavad dokumendid:

Lisa 1. Hankelepingu eseme tehniline kirjeldus; Lisa 2. Hankelepingu projekt.