Teede projekteerimise juhendi kinnitamine

Juhend

Teede projekteerimine

TRANSPORDIAMET 2024

TEEDE PROJEKTEERIMISE JUHEND

KT_025_J29_r1 Kinnitamine: 22.01.2025 nr 1.1-1/25/9 Koostaja: Taavi Tõnts 1/44

1 ÜLDOSA ............................................................................................................................... 2

1.1 Eesmärk ................................................................................................................................. 2

1.2 Juhendi sihtrühm.................................................................................................................... 2

1.3 Käsitlusala ............................................................................................................................. 2

1.4 Mõisted ja lühendid ............................................................................................................... 2

1.5 Seotud dokumendid ............................................................................................................... 3

1.6 Valdkonnaülesed normdokumendid .................................... Error! Bookmark not defined.

1.7 Informatiivsed materjalid ...................................................................................................... 3

2 SÕIDUTEE RISTLÕIKE PÕHIELEMENDID ..................................................................... 4

3 SÕIDUTEE GEOMEETRIA ............................................................................................... 11

4 RISTMIKUD JA LIIKLUSSÕLMED ................................................................................. 11

5 TEE KONSTRUKTSIOON ................................................................................................. 17

6 RAJATIS .............................................................................................................................. 17

7 KERGLIIKLUSTEE JA JALGRATTARADA ................................................................... 19

8 BUSSIPEATUSED .............................................................................................................. 20

9 LIIKLUSKORRALDUS ...................................................................................................... 20

10 TEEPIIRDESÜSTEEM ....................................................................................................... 21

11 MAASTIKUKUJUNDUS JA MÜRATÕKE ...................................................................... 21

12 TEHNOVÕRK ..................................................................................................................... 21

13 PROJEKTIDE VORMISTAMINE, AUDITEERIMINE .................................................... 21

14 PARKLAD, PUHKEKOHAD JA TEENINDUSJAAMAD ............................................... 22

15 KESKKONNAHOIDLIKU TEE PROJEKTEERIMINE .................................................... 24

TEEDE PROJEKTEERIMISE JUHEND

KT_025_J29_r1 Kinnitamine: 22.01.2025 nr 1.1-1/25/9 Koostaja: Taavi Tõnts 2/44

1 ÜLDOSA

1.1 Eesmärk

Käesolev juhend on mõeldud kasutamiseks paralleelselt kliimaministeeriumi kehtiva määrusega „Tee

projekteerimise normid“. Detailsemad nõuded võimaldavad tee omanikul sätestada täpsemad

suunised riigimaanteede projekteerimiseks, tagamaks suuremat liiklusohutust tehnilis-majanduslikult

optimaalsemate ja keskkonnasõbralikumate lahenduste abil.

Juhul kui sama teema on käsitletud nii määruses kui ka juhendis, siis lähtuda juhendis esitatud

nõuetest, mis on rangemad, kuid mitte vastuolus määruses sätestatuga.

1.2 Juhendi sihtrühm

Juhend on mõeldud kasutamiseks riigiteede projekteerimise projektijuhtidele ning projekteerijatele

jt. Seda võivad kasutada ka teised teeomanikud.

1.3 Käsitlusala

Juhendi nõudeid kohaldatakse täismahus uue tee kavandamisel. Muudel puhkudel kohaldatakse

nõudeid üksnes projektlahendusega ette nähtud ehitustöödele.

Juhendi nõuded (p.2 – p.12) on esitatud projekteerimisnormide struktuuripuu (peatükkide)

kohaselt ning linkidena vastavatele kehtivatele täiendavatele ning detailsematele regulatsioonidele.

Lisaks on alates p.13 toodud nõuded projektide vormistamiseks, auditeerimiseks ning parklate ja

keskkonnahoidliku tee projekteerimiseks.

1.4 Mõisted ja lühendid

Juhendis on välja toodud ainult need mõisted, mida ei ole välja toodud tee projekteerimise normides,

määrustes või seadustes.

 Estakaad on maa kohal olev mitmeavaline rajatis, mida mööda pääseb kõrgemal olevale

liiklustasapinnale;

 Liitumisnähtavus on vahemaa, mida peab nägema ristmikule saabuv juht teise tee suunas, et

oleks võimalik hinnata olukorda, mil ta saab ohutult pöörduda teisele teele või ületada seda,

nii et teisel teel liikuv sõiduk ei pea oma kiirust vähendama ja juht liitub peatee liiklusvoogu

ilma seda häirimata;

 Parkla on sõidukite parkimiseks ettenähtud ehituslikult või liikluskorralduslikult kujundatud

ala, mille moodustavad parkimiskohad ja neid ühendavad teeosad;

 Puhkekoht on liiklejatele puhkamiseks ja sõidukite parkimiseks mõeldud ala. Puhkekohas

tuleb ette näha sõidukite parkla, puhkeala ja sanitaarala;

 Siirdekõverik on tavaliselt muutuva kõverusega tee plaanielement, mis võimaldab sujuva

ülemineku ühelt ringikõveralt teisele, ringikõverikult sirgele või vastupidi;

 Teenindusjaam on sõiduki kasutajatele mõeldud teenindusettevõte;

 Teeninduskoht on ühine lai mõiste, mis võtab kokku peatumisvõimalused teedel;

Teeninduskohtade mõiste alla kuuluvad muuhulgas ka parklad, puhkekohad ja

teenindusjaamad;

 Teenindustase on kvalitatiivne tegur, mis kirjeldab teeninduskoha varustatust;

TEEDE PROJEKTEERIMISE JUHEND

KT_025_J29_r1 Kinnitamine: 22.01.2025 nr 1.1-1/25/9 Koostaja: Taavi Tõnts 3/44

 TRAM – Transpordiamet;

 Tunnel – liikluse tarbeks rajatud allmaakäik;

 Turvaparkla on ohutu ja turvaline veoautode parkla, mis vastab EU parking standardi

nõuetele;

 Ökodukt ehk rohesild on ühe või mitmeavaline rajatis, mis on rajatud metsloomade

turvaliseks liiklemiseks üle maastiku või teise tee.

1.5 Seotud dokumendid

Õigusaktid

 Tee projekteerimise normid

 Liiklusseadus

 Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele

Seotud juhendid

 Transpordiameti juhendid

1.6 Informatiivsed materjalid

Maastikukujundus ja müratõke

 Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava1

 Müra, liiklusmüra seire, strateegiline mürakaart2

 Keskkonnamüra direktiivi rakendamise kohta kooskõlas direktiivi 2002/49/EÜ artikliga11 3

 Direktiivi 2002/49 III lisa muutmise eelnõus kavandatava müra terviseohtlikkuse hindamise

meetodi sobilikkuse hindamine Eesti tingimustes Tallinna ja Tartu linna ning põhimaanteede

näitel.4

 CEDR raportid bioloogilise mitmekesisuse ja võõrliikide ohjamise kohta.5

 TRAM „Riigiteede niidetavate pindade ja hekkide korrashoid“6

 Parimad praktikad bioloogilise mitmekesisuse hüvanguks ning vastupidavaks ja kestlikuks

taristu saavutamiseks.7

 Käsiraamat „Loomad ja liiklus Eestis. Käsiraamat konfliktide määratlemiseks ja tehnilised

lahendused meetmete rakendamiseks“ 8.

 IENE konverentsi materjalid 9.

1 Õhumüra vähendamise tegevuskava | Transpordiamet 2 Müra | Transpordiamet 3 resource.html (europa.eu) 4 https://www.envir.ee/media/2003/download 5 63c6571b9a9e7-en (cedr.eu) 6 https://transpordiamet.ee/media/2942/download 7 Biodiversity & infrastructure handbook (biodiversityinfrastructure.org) 8 https://transpordiamet.ee/media/734/download 9 IENE_2022_Programme_Book_150_high-FIN-fara-ISBN.pdf

TEEDE PROJEKTEERIMISE JUHEND

KT_025_J29_r1 Kinnitamine: 22.01.2025 nr 1.1-1/25/9 Koostaja: Taavi Tõnts 4/44

2 SÕIDUTEE RISTLÕIKE PÕHIELEMENDID

2.1 Ristlõike valimisel tuleb arvestada alljärgnevaga:

2.1.1 Projektlahendus peab arvestama teel esinevate liiklejate mõõtmetega ning nende

liikumiskiiruse ja ruumivajadusega, pidades silmas ristlõikes ja teega külgneval alal

paiknevaid ehitisi, objekte ning ristlõike elemente.

2.1.2 Silla, viadukti, tunneli estakaadi ja altläbisõidu ristlõike kavandamisel tuleb tagada selle

vastavus eelneva ja järgneva teelõigu ristlõikele, et liiklejale oleks tagatud ühtlane ja ohutu

liiklusruum. Põhjendatud juhul, kui on ette nähtud tee laiendamist rajatise eluea jooksul, tuleb

ette näha ka laiem rajatis.

2.1.3 Sõiduraja laiuse arvestuse tüüpilisemad näited on toodud Lisas 1.

2.1.4 Erineva ristlõikelaiusega lõigud tuleb omavahel sujuvalt ühendada. Kiirustel üle 70 km/h

tuleb ristlõike muutus teha vähemalt 100 m jooksul ning kiirustel 70 km/h ja vähem tuleb

ristlõike muutus teha vähemalt 50 m jooksul.

2.1.5 Tabelites esitatud laiema kindlustatud peenra rajamiseks tuleb hinnata antud teelõiku

kasutavate kergliiklejate hulka, kui teelõigul puudub tee koosseisus või eraldi rajatud

kergliiklejate teenindamiseks vajalik rajatis ning on teada või võib eeldada, et teelõiku

kasutavad kergliiklejatena kooliõpilased või hooajaline kergliikleja (suvitus- ja

puhkepiirkonnad) või kui teelõik on näidatud kergliiklustee marsruudina.

2.2 Ristlõike põhielemendid

2.2.1 Sõiduradade arv ühes sõidusuunas ning muud ristlõike elemendid valitakse arvestades

liiklussagedust, liikluse koosseisu, liikluse vajadusi ja eripärasid ning ohutu liikluse

tingimuste loomise vajadust. Kattega tee tüüpristlõiked on esitatud joonisel 1 ja ristlõike

tüüplahendused sõidukipiirdesüsteemi kasutamisel joonisel 2.

TEEDE PROJEKTEERIMISE JUHEND

KT_025_J29_r1 Kinnitamine: 22.01.2025 nr 1.1-1/25/9 Koostaja: Taavi Tõnts 5/44

Joonis 1. Tüüpristlõiked

TEEDE PROJEKTEERIMISE JUHEND

KT_025_J29_r1 Kinnitamine: 22.01.2025 nr 1.1-1/25/9 Koostaja: Taavi Tõnts 6/44

Joonis 2. Ristlõike tüüplahendused sõidukipiirdesüsteemide kasutamisel.

2.2.2 Täiendava tugipeenra (TT) laius peab olema vähemalt 0,5 m. Nõuet tuleb tõlgendada selliselt,

et laius vähemalt 0,5m peab olema tagatud piirde taga. Üldjuhul valitakse täiendava

tugipeenra laiuseks 1,25m, mis jätab piirde enda laiuse jaoks ruumi 0,25m ja mis võimaldab

paigaldada erinevate tootjate piirdeid.

2.2.3 Sõidusuunad tuleb eraldada sõidukipiirdesüsteemiga või sõidukipiirdesüsteemiga, mis on

kombineeritud äärekiviga, kui sõidutee projektkiirus on üle 90 km/h ning eraldusriba laius

alla 15 m.

2.2.4 Samuti tuleks kaaluda suundade eraldamist sõidukipiirdega:

a) väikese raadiusega plaanikõverikul, kui on kõrgendatud risk kalduda vastassuunavööndisse.

b) väikese raadiusega püstkõverikul, kus on ebapiisav pikinähtavus vältimaks põikamist

vastassuunavööndisse.

2.2.5 Teel projektkiirusega üle 100 km/h ja alla 4 m laiuse eraldusriba korral tuleb sõidusuundade

vahel täiendavalt kasutada pimestamisvastaseid vahendeid.

2.2.6 Põhimaanteel ja kõikidel muudel teedel projektkiirusega üle 90 km/h tuleb teega külgneva ala

korrashoiuks ette näha vähemalt 4 m laiune vaba liikumisala vastavalt joonisele 3. Külgnevale

alale peab olema tagatud juurdepääs. Liikumisala ei ole vajalik ette näha kui teega külgneb

kogujatee või kergliiklustee, millelt saab korraldada tee korrashoidu.

TEEDE PROJEKTEERIMISE JUHEND

KT_025_J29_r1 Kinnitamine: 22.01.2025 nr 1.1-1/25/9 Koostaja: Taavi Tõnts 7/44

Joonis 3. Korrashoiu liikumisala muldes (ülal) ja süvendis (all).

2.3 Ristlõike tüübi valik ja elementide laiused:

2.3.1 Sõidutee ristlõike elementide laiused valitakse lähtudes tee funktsioonist, projektkiirusest,

liiklussagedusest ja liikluskoosseisust järgides p.2.5.5 toodud ristlõike valiku nõudeid ning

tabelites 1 kuni 6 esitatud ristlõike elementide vähimaid laiuseid. Tabelites 1 kuni 6 esitatud

ristlõiked on toodud näidistena Lisas 1.

2.3.2 Kruusatee kavandamisel peab kruusast katendi laius olema vähemalt 4,5 m.

2.3.3 Silla, viadukti ja estakaadi ristlõike valikul tuleb lähtuda eelneva ja järgneva teelõigu

ristlõikest kooskõlas tabelitega 1 kuni 6 ning arvestades järgmist:

a) kui eelneva ja järgneva teelõigu ristlõige on äärekivita, siis silla, viadukti ja estakaadi välise

ohutusriba vähim laius võrdub kindlustatud peenra ja tugipeenra laiuse summaga

(VO = K+T);

b) kui eelneva ja järgneva teelõigu ristlõige on äärekiviga, siis silla, viadukti ja estakaadi välise

ohutusriba vähim laius võrdub äärekiviga ristlõike ohutusriba laiusega.

2.3.4 Lisas 2 on toodud 1+1 sõidurajaga silla ristlõike näidis, kui ristlõikes on äärekiviga eraldatud

kergliiklustee.

2.3.5 Kahesuunaline sõidutee tuleb kavandada vähemalt:

a) 2+2 ristlõikega, kui liiklussagedus on üle 14 500 sõiduki ööpäevas;

b) 2+1 ristlõikega, kui liiklussagedus on üle 10 000 sõiduki ööpäevas;

c) 1+1 ristlõikega kui liiklussagedus on üle 500 sõiduki ööpäevas.

TEEDE PROJEKTEERIMISE JUHEND

KT_025_J29_r1 Kinnitamine: 22.01.2025 nr 1.1-1/25/9 Koostaja: Taavi Tõnts 8/44

Tabel 1. Keskeraldusribaga 2+2 sõidutee ristlõike elementide vähimad laiused meetrites.

Joonis

e tähis Projektkiirus

km/h S1 S2 KE SO K T VO

A 110 kuni 120 3,50 3,50 4,002 1,00 2,50 0,50 K+T

B 90 ja 1001 3,50 3,25 3,002 1,00 1,00 0,50 K+T 1ainult linnalähivööndis 2kitsastes oludes, kaitsealadel ja muudel põhjendatud juhtudel võib keskeraldusriba vähendada 0,8 meetrini.

Tabel 2. Keskeraldusribaga 2+1 sõidutee ristlõike elementide vähimad laiused meetrites.

Projektkiirus

km/h S1 S2 S3 KE SO1 SO2 K T VO

100 ja 110 3,50 3,25 3,75 0,30 0,45 0,75 1,00 0,50 K+T

Tabel 3. 1+1 põhimaantee ristlõike elementide vähimad laiused meetrites.

Joonise

tähis Projektkiirus

km/h S KE SO K T VO

A 1001 3,75 0,30 0,75

1,00 0,50

K+T

B 80 ja 901 3,50 0,30 1,00

C 80 ja 90 3,50 - -

D 70 3,25 - - 0,502

E ≤ 60 3,00 - - 1 Rakendatakse keskpiirde ja keskeraldusribaga ristlõike puhul. 2 Kindlustatud peenar peab olema laiendatud vähemalt 0,75 meetrini, kui see on ette nähtud kergliiklejate liikluseks.

TEEDE PROJEKTEERIMISE JUHEND

KT_025_J29_r1 Kinnitamine: 22.01.2025 nr 1.1-1/25/9 Koostaja: Taavi Tõnts 9/44

Tabel 4. 1+1 tugimaantee ja kõrvalmaantee ristlõike elementide vähimad laiused meetrites.

Projektkiirus

km/h

Liiklussagedus,

sõidukit ööpäevas S K T VO

80 ja 90

> 4000 3,50 1,00

0,50

K+T

1500…4000 3,251

3,252 0,751

0,752

< 1500 3,002 0,502,3

60 ja 70 > 4000 3,25

0,503

≤ 4000 3,00

50 Olenemata

liiklussagedusest 30 ja 40 2,75

1Kehtib tugimaanteel. 2Kehtib kõrvalmaanteel.

3Laiendada vähemalt 0,75 meetrini, kui see on ette nähtud kergliiklejate liikluseks vastavalt „Kergliiklustee taristu

kavandamise juhendile“ tabel 1.

Tabel 5. Ühise sõidurajaga kahesuunalise liiklusega tee, sh kruusatee ristlõike elementide

vähimad laiused meetrites.

Projektkiirus1

km/h S K T2 VO

A

80 5,00

0,50 0,50 K+T

60 ja 70 3,00

≤ 50 2,75

B3 ≤ 50 3,25 ± 0,25 1,25 ± 0,25 1Kruusateel on suurim lubatud projektkiirus sõltumata muudest asjaoludest 70 km/h. 2Kruusateele katendi kavandamisel on lubatud tugipeenra laiust vähendada kuni 0,25 m. 3Kasutada lõikudes, kus on ruumipuudus ja suur jalakäijate/jalgratturite arv ning autoliiklust pigem vähe.

Soovituslikult eristada jalakäijatele/jalgratturitele liikumiseks ette nähtud tee osad.

Tabel 6. Ühe sõidurajaga ühesuunalise liiklusega tee ristlõike elementide vähimad laiused

meetrites.

Projektkiirus

km/h S K T VO

> 50 3,00 0,00 0,50 K+T

≤ 50 2,75

TEEDE PROJEKTEERIMISE JUHEND

KT_025_J29_r1 Kinnitamine: 22.01.2025 nr 1.1-1/25/9 Koostaja: Taavi Tõnts 10/44

2.4 Sõiduraja laiend

2.4.1 Väikese raadiusega plaanikõverikul, kus arvestades liikluskoosseisu võib sõidukite

pöördekoridor oluliselt suureneda, tuleb ette näha igale sõidurajale laiend.

2.4.2 Vähim nõutav sõiduraja laiend on esitatud joonisel 4.

Joonis 4. Nõutav sõiduraja laiend olenevalt sõiduraja laiusest ja plaanikõveriku raadiusest.

2.4.3 Lõplik sõiduraja laiendi valik tehakse, arvestades plaanikõveriku raadiust, sõiduraja laiust,

liikluskoosseisu ning projektkiirust. Vajadusel tuleb nõutud sõiduraja laiendit suurendada.

2.4.4 Laiendi kavandamisel tuleb tagada selle sujuv ja ühtlane üleminek selliselt, et plaanikõveriku

alguseks on laiendi täislaius tagatud. Laiendi moodustamine tuleb projekteerida

siirdekõveriku pikkuselt, selle puudumisel vähemalt 20 meetri ulatuses.

2.4.5 Laiend kavandatakse plaanikõveriku siseküljele. Rampide puhul võib laiendi projekteerida

plaanikõveriku välisküljele või sümmeetriliselt mõlemale poole sõiduteed.

2.4.6 Projektkiirustel 50km/h ja vähem on lubatud kaaluda sõiduraja laiendist loobumist liikluse

rahustamise eesmärgil. Sõidukoridorid tuleb üle kontrollida šabloonidega ning arvestada, et

kui kaks sõidukit kohtuvad, siis on mööda mahtumiseks võimalik kasutada kindlustatud

peenart.

2.5 Kiirusmuuteradade laiused:

2.5.1 Kiirusmuuteradade projekteerimisel tuleb lähtuda tabelis 7 esitatud laiustest. Markeeringu

asukohta arvestatakse vastavalt Lisas 2 toodud põhimõtetele.

2.5.2 Kiirusmuuteradade korral täidab kiirusmuuterada ka peenra funktsiooni ja seetõttu on seatud

tavapärastest erinevad kindlustatud peenra laiused.

2.5.3 Kiirusmuuteradade laius sõltub ainult projektkiirusest, mitte sõiduradade arvust.

2.5.4 Vasakpöörde aeglustusraja laius on 3,0 m.

TEEDE PROJEKTEERIMISE JUHEND

KT_025_J29_r1 Kinnitamine: 22.01.2025 nr 1.1-1/25/9 Koostaja: Taavi Tõnts 11/44

Tabel 7. Kiirusmuuteraja ja kindlustatud peenra laius.

Projektkiirus

km/h

Kiirendus- ja aeglustusraja laius,

m

Kindlustatud peenra (K)

laius kiirusmuuteraja ääres,

m

110 ja 120 3,5 1,0

100 3,25 1,0

kuni 90 3,0 0,5

2.6 Teega külgnev vaba ruum

Sõidukipiirdesüsteemiga lõikudes, kus võivad metsloomad liikuda, tuleb võimalusel tagada

külgnähtavus vaba ruumi ulatuses. Oluline info on esitatud riigiteede loomaohtlikkuse

kaardil10.

3 SÕIDUTEE GEOMEETRIA

3.1 Üldnõuded kõrgusgabariidile. Rajatise kõrgusgabariit peab olema üldjuhul vähemalt:

 põhimaanteedel 5,5 m;

 tugi- ja kõrvalmaanteedel 5,0 m;

 kohalikel teedel ja põllumajanduslikel teedel 3,0 m;

 jalakäijate altläbipääsudel 3,0 m.

4 RISTMIKUD JA LIIKLUSSÕLMED

4.1 Tolmuvaba kattega tee ristumisel kruusateega tuleb kruusatee alguslõik kavandada peateega

samaväärse kattega, et vältida pori ja kivide sattumist peateele, mis võivad olla ohtlikud

mootorratturitele ja jalgratturitele. Sealjuures peab tolmuvaba katte ulatus olema vähemalt

ristmiku pöörderaadiuste ulatuses +3m. Teedel, kust toimuvad karjääriveod või millel on

regulaarset raskeliiklust, on soovitatav kate rajada pikemalt.

4.2 Sõiduteele kavandatav asfaltbetoon- ja mustkatte paksus peab olema vähemalt 6 cm.

4.3 Ristmike vahekauguste ja nähtavusalade määramine

4.3.1 Ristmike omavaheline kaugus:

a) Asulavälisel teel peab samatasandiliste ristmike omavaheline kaugus vastama tabelis 9

esitatud nõuetele. Tabelit ei kohaldata liiklussõlmede siseste ristmike omavahelistele

kaugustele.

10 Elusloodus | Transpordiamet

TEEDE PROJEKTEERIMISE JUHEND

KT_025_J29_r1 Kinnitamine: 22.01.2025 nr 1.1-1/25/9 Koostaja: Taavi Tõnts 12/44

Tabel 9. Samatasandiliste ristmike lubatud vahekaugused väljaspool asulat.

1)Mõlemaid sõidusuundi arvestatakse koos. Kui sõiduteel on sõidusuunad eraldatud, arvestatakse esitatud nõuet

sõidusuundade kohta eraldi. 2)Kui järgnevad üksteisele ristmik liituva tee liiklussagedusega üle 20 sõiduki

ööpäevas ja ristmik liituva tee liiklussagedusega kuni 20 sõidukit ööpäevas, siis on lubatud nende kahe ristmiku

omavaheline kaugus määrata tulbast, kus on esitatud ristmike vahekaugus liituva tee liiklussagedusega kuni 20

autot/ööpäevas. 3)Sõidusuundi võib käsitleda eraldi.

4.3.2 Asulavälisele teele projektkiirusega 110 km/h ja rohkem kohaldatakse lisaks p.5.4.2.1

sätestatule järgmisi nõudeid:

Peatee,

liiklussagedus,

sõidukit ööpäevas

Ristmike vähim omavaheline kaugus, m1)

Ristmikud liituva tee

liiklussagedusega

≥20 autot/ööpäevas.

Ristmikud liituva tee liiklussagedusega

< 20 autot/ööpäevas2)

Põhimaantee

>9000 800 500

3000-9000 500 300

<3000 400 250

Tugimaantee

>6000 400 250

1501-6000 250 150

500-1500 150 100

<500 100 503)

Kõrvalmaantee ja kohalikud teed

>3000 200 100

1501-3000 150 50

500-1500 100 503)

<500 50 103)

TEEDE PROJEKTEERIMISE JUHEND

KT_025_J29_r1 Kinnitamine: 22.01.2025 nr 1.1-1/25/9 Koostaja: Taavi Tõnts 13/44

a) liiklussõlmede vahekaugus ei tohi olla väiksem kui 5 km, välja arvatud juhul, kui see on

vajalik olemasolevate riiklikult oluliste ühenduste säilitamiseks;

b) suundristmik ei tohi paikneda teisele suundristmikule või liiklussõlmele lähemal kui 2 km.

4.3.3 Asulavälisele linnalähialal asuvale 2+2 teele projektkiirusega 100km/h ja vähem kohaldatakse

järgmisi nõudeid:

a) Liiklussõlmede vahekaugus ei tohi olla väiksem kui 3 km, välja arvatud juhul, kui see on

vajalik olemasolevate riiklikult oluliste ühenduste säilitamiseks;

b) Suundristmiku kauguse määramisel teisest suundristmikust või liiklussõlmest lähtutakse

tabelis 9 määratud ristmike omavahelisest lubatud kaugusest.

4.3.4 Eritasandiliste ristete ja teehooldega seotud tehnoloogiliste juurdepääsude vahekaugused ei

ole piiratud.

4.3.5 Kui maakasutusest tulenev ristumiskohtade vajadus läheb vastuollu käesolevas peatükis

esitatud nõuetega, siis tuleb kavandada maanteega paralleelselt kulgev kogujatee.

4.4 Nähtavus ristmikul

4.4.1 Samatasandilisele ristmikule ja liiklussõlme liitumisalale läheneva sõiduki juht peab nägema

teistelt liituvatelt teedelt ristmikule lähenevaid liiklejaid õigeaegselt, et oleks võimalik

liiklusõnnetust ära hoida.

4.4.2 Samatasandilisel ristmikul, välja arvatud ringristmikul, suundristmikul ja liiklussõlme

liitumisalal tuleb tagada nähtavus, mis vastab vähemalt joonisele 5 ja tabelitele 10 ja 11.

TEEDE PROJEKTEERIMISE JUHEND

KT_025_J29_r1 Kinnitamine: 22.01.2025 nr 1.1-1/25/9 Koostaja: Taavi Tõnts 14/44

Joonis 5. Nõutav nähtavus ristmikul.

4.4.3 Teeandmise kohustusega ristmikul tuleb tagada nii peatumisnähtavus (PN) kui ka

liitumisnähtavus (LN). Kui liituva tee liiklussagedus on alla 100 sõiduki ööpäevas, ei ole

peatumisnähtavuse (PN) tagamine kohustuslik.

4.4.4 Teeandmise kohustusega ristmikul on liitumisnähtavus LN2:

a) 15 m liituva tee liiklussagedusel üle 100 sõiduki ööpäevas;

b) 7 m liituva tee liiklussagedusel kuni 100 sõidukit ööpäevas.

4.4.5 Peatumiskohustusega ristmikul on liitumisnähtavus LN2:

a) 5 m liituva tee liiklussagedusel üle 100 sõiduki ööpäevas;

b) 3 m liituva tee liiklussagedusel kuni 100 sõidukit ööpäevas.

TEEDE PROJEKTEERIMISE JUHEND

KT_025_J29_r1 Kinnitamine: 22.01.2025 nr 1.1-1/25/9 Koostaja: Taavi Tõnts 15/44

Tabel 10. Ristmiku nähtavusala parameetrite PN1 ja LN1 väärtused.

Peatee projektkiirus, km/h PN1, m LN1, m

30 30 60/401

40 45 80/601

50 60 105/801

60 75 130/1001

70 95 160/1201

80 120 200/1501

90 150 230/1901

100 180 270/2401

1 Kehtib liituva tee liiklussagedusel alla 100 sõiduki ööpäevas.

Tabel 11. Ristmiku nähtavusala parameetri PN2 väärtused.

Liituv tee PN2, m

Põhimaantee ja tugimaantee ≥40

Kõrvalmaantee ja muud asulavälised teed ≥25

4.4.6 Avalikult kasutatava tee lõikumisel mitte avalikult kasutatava teega, mille liiklussagedus on

alla 20 sõiduki ööpäevas, võib lähtuda peatumiskohustusega ristmikule (variant B) esitatud

nähtavuse nõuetest.

4.4.7 Juhul, kui peateel esineb pikikalle, tuleb nähtavuse parameetreid PN1 ja LN1 suurendada või

vähendada kooskõlas tabelis 12 esitatud parandusteguriga. Avalikult kasutatava tee

lõikumisel mitte avalikult kasutatava teega, mille liiklussagedus on alla 20 sõiduki ööpäevas,

ei ole parandusteguri kasutamine kohustuslik.

TEEDE PROJEKTEERIMISE JUHEND

KT_025_J29_r1 Kinnitamine: 22.01.2025 nr 1.1-1/25/9 Koostaja: Taavi Tõnts 16/44

Tabel 12. Nähtavuskauguse parandustegurid sõltuvalt ületussuuna pikikaldest.

Peatee pikikalle vaadelduna ristmikule lähenevast sõidukist

(nähtavusala ulatuse keskmine)

Parandustegur

-4% -2% 0% +2% +4%

1,3 1,1 1,0 1,0 0,9

4.4.8 Nähtavuse tagamisel lähtutakse järgmisest:

a) nõutud nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust oluliselt piiravaid takistusi, mis takistavad

läheneva objekti tuvastamist.

b) esitatud nähtavusnõuetest võib kõrvale kalduda ja rakendada leebemaid nõudeid, kui nõutud

nähtavuse tagamist ei võimalda reljeef, kaitse all olevad objektid või olemasolevad ehitised.

Nähtavuse nõuetest kõrvale kaldumisel tuleb rakendada muid meetmeid (nt kiiruse

alandamine, peeglite ja künniste kasutamine) ohutuse tagamiseks.

4.5 Ristmikud liituva tee liiklussagedusega alla 20 auto ööpäevas.

Siin hetkel sisu puudub.

4.6 Ringristmikud

4.6.1 Ringristmikult väljuv suund tuleb kujundada aeglaseks, kui ringilt väljuval suunal on

teeületuskoht.

4.6.2 Asulavälistel teedel on soovitatav ringristmiku kesksaare diameeter min 30m.

4.6.3 Turboringristmik kujundada vastavalt näidisele (Lisa 3). Suurematel liiklussagedustel on

soovitatav suurendada erinevate suundade vahelise füüsilise saare laiust, et ringile suunduv

juht saaks aru, kas ringil olev auto pöörab ringilt maha või jätkab sõitu ringil.

4.6.4 Turboringristmikud tuleb kujundada võimalikult ümaratena, mis tagab kõikidele suundadele

liikumiseks võrdsed tingimused. Välja venitatud ringide kavandamine, mis justkui annaksid

ühele suunale liikumiseks prioriteedi, et ole soovitatav.

4.7 Liiklussõlmed

4.7.1 Liiklussõlmedes tuleb tagada sujuv üleminek kiirusmuuterajalt rambile ja vastupidi. Juhul kui

kiiruste erinevus põhiteel ja rambil on suurem kui tabelis 13 toodud, siis tuleb kavandada

ülemineku kohta klotoidist aeglustus- või kiirenduskõverik. Analoogne põhimõte kehtib ka

suundristmike korral.

TEEDE PROJEKTEERIMISE JUHEND

KT_025_J29_r1 Kinnitamine: 22.01.2025 nr 1.1-1/25/9 Koostaja: Taavi Tõnts 17/44

Tabel 13. Rambi projektkiiruse valik

Põhitee projektkiirus

km/h Rambi vähim projektkiirus ilma üleminekukõverata km/h

120 70

110 60

100 50

90 40

80 30

60 30

4.7.2 Kohtades, kus liiklussõlme aeglustus- ja kiirendusraja läheduses on teeandmise kohustusega

ristmik, mis eeldab seisma jäämist või aeglasel kiirusel startimist või kohtades kus aeglustus-

ja kiirendusrajale järgneb järsk kurv, tuleb aeglustus- ja kiirendusrada kunstlikult pikendada

ning eraldada see füüsiliselt peateest. Selle eesmärk on kiirendusraja korral vältida

ümberreastumist madalal kiirusel ning aeglustusraja korral liiklust rahustada ja anda võimalus

aeglustada ka viimasel hetkel ümberreastujale.

5 TEE KONSTRUKTSIOON

Eraldi juhendites.

6 RAJATIS

6.1 Ulukirajatised

6.1.1 Ulukite läbipääsud jagatakse ülepääsudeks ehk ökoduktiks ja altläbipääsudeks ehk

rohepääsuks. Ökodukti puhul on loomade liikumine suunatud üle maantee, altläbipääsu puhul

maantee alt. Ökoduktid rajatakse üldjuhul ainult suurulukitele.

6.1.2 Ulukirajatised jagatakse järgmiselt:

a) Esinduslik, mis mõeldud suurte rohealade, erinevate elupaigatüüpidega alade ja ülisuurte

metsamassiivide ühendamiseks;

b) Tavaline – metsad, loomade liikumisradade ristumised teega, keskmised ja väikesed

metsamassiivid ja rohealad;

c) Erandlik – otsustatakse kohalike tingimuste, sihtliikide või tehniliste asjaolude alusel.

6.1.3 Loomarajatiste gabariitide määramisel lähtuda tabelis 14 toodust.

TEEDE PROJEKTEERIMISE JUHEND

KT_025_J29_r1 Kinnitamine: 22.01.2025 nr 1.1-1/25/9 Koostaja: Taavi Tõnts 18/44

Tabel 14 Loomarajatiste gabariidid

Ulukid

Looma

rajatised

Otstarve Kõrgus Laius (kõige

kitsamas

kohas)

Laiuse-pikkuse suhe

(ökoduktil);

Avatuse indeks

(altpääsul/tunnelil -

laius*kõrgus/pikkus)

SUURULUKID sihtliik põder ja punahirv

Ökodukt Esinduslik 60-75m (üle

75m erandlik)

>0,8

Tavaline 50-60m 0,8

Altläbipääs

Esinduslik min. 5m 30-50m 1,5-2 (2,2)

Tavaline

Erandlik

(kaalutakse

pikiprofiilist

sõltuvalt)

min.5m

erandlik

4m

25-30m

30-40m

1,5

SUURULUKID sihtliik metskits, metssiga, suurkiskjad; erandlik põder ja

punahirv

Ökodukt Erandlik 30-50m 0,4-0,8

Altläbipääs

Esinduslik 4m 15-35m 1-1,5

Tavaline 4m 10-15m 0,75-1

SUURULUKID (KESKMISED) sihtliik metssiga, ilves; erandlik metskits

Altläbipääs

Esinduslik 3m 10-15m. 0,75-1

Tavaline

(erandlik

kaalutakse

pikiprofiilist)

3m

Erandlik

2,5m

5-10m

10-15m

>0,5

TEEDE PROJEKTEERIMISE JUHEND

KT_025_J29_r1 Kinnitamine: 22.01.2025 nr 1.1-1/25/9 Koostaja: Taavi Tõnts 19/44

VÄIKEULUKID sihtliik rebased, jänesed jt.

Altläbipääs

Esinduslik 2m 2-4m

Tavaline 1,5m 2-3m

Erandlik (kui

sihtliik mäger)

1m 1-1,5m.

KAHEPAIKSED JA ROOMAJAD

Altläbipääs Tavaline 0,50 -1m 1-1,5

6.1.4 Ökoduktide kavandamisel on soovitatav kavandada ulukitele ökodukti peale liikumiseks kalle

10% või laugem. Erandjuhul on lubatud kavandada kalle kuni 12%.

6.1.5 Ulukiuuringust tuleneval ökodukti asukohal on lubatud nihutamisruum märgitud asukohast

+/- 500m, sõltuvalt tee pikiprofiilist ja ümbritsevast maastikust.

6.1.6 Suurulukite altläbipääsu laiused:

6.1.6.1 Suuruluki altläbipääs laiusega 5-25 m peab olema puhta gabariidiga.

6.1.6.2 Kui soovitakse kavandada poste, siis ühe postirea korral peab puhas ava olema 15 m (15 m

+ postirida + 15 m).

6.1.6.3 Kahe sammastereaga mitmeavalise altläbipääsu puhul peab olema tagatud nõutav laius, kuid

postirea paigutus valitakse projekti käigus vastavalt tehnilis-majanduslikele kaalutulustele.

6.1.7 Altpääsu gabariit (kõrgus ja laius) on ulukite liikumiseks ette nähtud vaba ruum, milles ei ole

takistusi, v.a läbipääsu toimivust toetav kõrghaljastus, risuvall, kivid vms (varjevõimalused).

6.1.8 Läbipääsudele tuleb projekteerida müra, sõidukite valgusvihkude ja sahatava lume eest

kaitseks müratõkkeseinad.

6.1.8.1 Müratõkkeseinte pikkuse ja kõrguse nõuded läbipääsudele:

a) ökoduktil minimaalselt rajatise servad + 100m mõlemale poole rajatist, kõrgus 2m;

b) Suuruluki altläbipääsul 100m + rajatise laius + 100m, kõrgus 2m, rajatisel 2,5m.

c) Muudel altpääsudel v.a kahepaiksed ja roomajad 50m + 50m mõlemale poole rajatist, kõrgus

2m.

7 KERGLIIKLUSTEE JA JALGRATTARADA

7.1 Kergliiklustee pikikalle on soovitatav valida joonisel 6 toodud graafiku alusel. Eelistatud on

sellise projektlahenduse kavandamine, mis tagab vähemalt eesmärgiks seatud või mugavamad

liikumistingimused. Vähem soovitavam on projekteerida pikikalded, mis on vähem

mugavamad, kuid mis võivad olla tingitud ümbritsevast situatsioonist või maastikust.

TEEDE PROJEKTEERIMISE JUHEND

KT_025_J29_r1 Kinnitamine: 22.01.2025 nr 1.1-1/25/9 Koostaja: Taavi Tõnts 20/44

Joonis 6. Kergliiklustee soovituslik pikikalle.

7.2 Ristmiku piirkonnas ja tunnelites on soovitatav kavandada kergliiklustee pikikaldeks 2% või

vähem, erandjuhul kuni 4%.

8 BUSSIPEATUSED

Eraldi juhendis.

9 LIIKLUSKORRALDUS

9.1 Künnised

9.1.1 Eelistada valdavalt trapetsikujulist künnist.

9.1.2 Ringikujulist künnist ei ole soovitav kasutada, sest on suurem oht auto kahjustamiseks.

9.1.3 Projekti koostamisel eelistada püsivate lahenduste kavandamist (asfaldist künniseid).

Moodulkünnised on sobivad pigem ajutiste lahendustena kohtades, kus ümber ehitamine on

kallis või ebaotstarbekas.

9.1.4 Ülekäiguraja korral on eelistatud selline lahendus, kus künnis asub vahetult enne

ülekäigurada, et sõidukijuht alandaks kiirust enne ülekäigurajale jõudmist. Juhul, kui

ülekäigurada asub künnise peal, siis on soovitatav teha künnis tavapärasest pikem.

9.2 Ulukirest

9.2.1 Ulukirestide projekteerimisel arvestada tüüpjoonistega.

9.2.2 Ulukirestide ja tarade projekteerimisel arvestada, et mõlemad peavad paiknema

transpordimaal.

9.2.3 Ulukiresti juurde tuleb alati kavandada ka isesulguv jalgvärav.

Mugavam /

Tuulised koridorid

Vähem mugavam /

Vähem tuulised koridorid

Sihtväärtus normaalseteks oludeks

Kõrguste vahe (m)

Keskmine kalle (%)

TEEDE PROJEKTEERIMISE JUHEND

KT_025_J29_r1 Kinnitamine: 22.01.2025 nr 1.1-1/25/9 Koostaja: Taavi Tõnts 21/44

9.3 Tagasihüppekoht

9.3.1 Tagasihüppekoha projekteerimisel arvestada tüüpjoonisega.

10 TEEPIIRDESÜSTEEM

Eraldi juhendis.

11 MAASTIKUKUJUNDUS JA MÜRATÕKE

11.1 Müratõkked

11.1.1 Müratõkke projekteerimisel arvestada talihooldel sahkamisel tekkiva lumekoormusega (märja

ja jäise lume koormus, min 70 km/h sahkamine).

11.2 Müratõkkesein betoonpiirdel

11.2.1 Müratõkkesein+piire elemendi puhul tuleb jälgida, et ristlõige arvestaks piirde töölaiusega

(vastavalt tootele).

11.2.2 Kui valitakse element, kus piirde all on pilud/avad, siis peab müratõkkesein asuma

asfaltpinnal, et oleks võimalik survepesuriga puhastada.

11.2.3 Kui valitakse element, kus piirde all ei ole pilud/avad, siis peab olema ära lahendatud vete

äravool, nt restkaevudega.

11.2.4 Müratõkkeseina enda hoolduseks ei pea eraldi ruumi selle taha arvestama (kui nt müüri taga

puudub kraav, mida vaja hooldada).

11.2.5 Betoonpiirdega integreeritud müratõkkeseina puhul tuleb arvestada süsteemi suurima

kogukõrgusega kuni 4,5m.

11.2.6 Ulukirajatiste müratõkete projekteerimisel eelistada müratõkkeseina betoonpiirdel.

11.3 Haljastuse ja piirdeaia taastamine

11.3.1 Üldjuhul taastada piire samaväärsega (võrk võrguga, puit puiduga ja hekk hekiga).

11.3.2 Teistsuguse piirdega asendamist võib kaaluda juhul kui situatsioon muutub, nt müratase

suureneb või privaatsus väheneb kõrge heki või puuderivi likvideerimisega ja pole võimalik

kohe sama olukorda taastada (kõrget haljastust). Sellisel juhul võib asendada näiteks

plankaiaga. Muudatuse vajadus täpsustada maaomanikuga.

12 TEHNOVÕRK

Eraldi juhendites.

13 PROJEKTIDE VORMISTAMINE, AUDITEERIMINE

Eraldi juhendites.

TEEDE PROJEKTEERIMISE JUHEND

KT_025_J29_r1 Kinnitamine: 22.01.2025 nr 1.1-1/25/9 Koostaja: Taavi Tõnts 22/44

14 PARKLAD, PUHKEKOHAD JA TEENINDUSJAAMAD

14.1 Asukohtade valik, vahekaugused

14.1.1 Maanteedel on vaja luua ohutud võimalused peatumiseks ja puhkamiseks. Suurim vajadus on

põhimaanteedel, kus liiklussagedus on suur ning teepeenral peatumine pole ohutuse

vaatenurgast soovituslik.

14.1.2 Veokijuhid peavad oma tööaja sees tegema korralisi puhkepause ning sageli tuleb neil ette

pikemaid ootamisi ning ka ööbimisi. Teedevõrgustik peab olema varustatud piisava arvu

parkimiskohtadega, et nõuetekohaselt puhata. Need puhkekohad peavad olema kohandatud

tänapäevastele vajadustele (sanitaar- ja puhkeala) ning pakkuma ohutut ja turvalist keskkonda

nii juhtidele kui ka kaubale. Oluline on, et ka tavaliiklejatele võimaldatakse ohutud

peatumiskohad virgutuspausideks (väsimus, hügieen jne).

14.1.3 Transpordiameti hallatavad teeninduskohad jaotatakse teenindustaseme alusel parklateks ja

puhkekohtadeks. Planeeringute koostamise käigus määratakse teeninduskohtade

põhimõttelised asukohad ja nende teenindustasemed. Lisaks rajatakse oluliste sadamate

lähedusse ja linnapiirkondade lähiümbrusesse raskeveokitele mõeldud puhkealasid.

14.1.4 Teenindusjaamade puhul hinnatakse samuti teenindustaset. Kui teenindusjaamal on parkla või

puhkekoha minimaalne teenindustase täidetud, võetakse ka seda võrgustiku planeerimisel

vastavalt arvesse.

14.1.5 Põhimaanteede parklavõrgustiku11 arendamisel tuleb arvestada järgnevate maksimaalsete

vahekaugustega:

a) parkla (madal teenindustase) - 25 km;

b) puhkekoht (keskmine teenindustase) - 60 km;

c) turvaparkla (kõrge teenindustase) - 100 km üleeuroopaliste teede põhivõrgustiku teedel.

14.1.6 Iga olemasoleva teeninduskoha juures tuleb hinnata:

a) kas teeninduskoha suurus ja teenused vastavad hetke nõudlusele ning kas teeninduskoht on

ohutu;

b) kas hetkeolukord vastab nõudlusele tulevikus;

c) kas on mõistlik teeninduskohta laiendada ja/või tõsta teenindustaset. Kui olemasoleva

teeninduskoha laiendamine on ebamõistlik (kohalikud olud vms), siis tuleb kaaluda uue

teeninduskoha rajamist.

14.1.7 Olemasolevate teeninduskohtade laiendamise puhul tuleb hinnata nii ehitusmaksumust kui ka

tulevast halduskulu.

14.1.8 Iga uue parkla ja puhkekoha puhul tuleb:

a) välja selgitada ligikaudne asukoht, võttes arvesse vahekaugusi olemasolevate ja planeeritavate

parklate ning puhkekohtade vahel;

b) määrata parkla või puhkekoha tüüp ja teenindustase.

14.1.9 Muu teevõrgustiku puhul arendatakse parklaid ja puhkekohti eeskätt pikamaaliikluse poolt

kasutatavatel teedel, turismi soodustavatel marsruutidel ning raskeliikluse poolt kasutatavatel

teedel.

11 resource.html (europa.eu)

TEEDE PROJEKTEERIMISE JUHEND

KT_025_J29_r1 Kinnitamine: 22.01.2025 nr 1.1-1/25/9 Koostaja: Taavi Tõnts 23/44

14.2 Teenindustasemed ja nõuded

14.2.1 Teeninduskohad süstematiseeritakse vastavalt nende teenindustasemele. Igale

Transpordiameti hallatavale teeninduskohale määratakse sellele omane teenindustase, mis

peegeldab koha varustatust. Teenindustaseme järgi jagunevad teeninduskohad parklateks,

puhkekohtadeks ja ainult veokitele mõeldud turvaparklateks. Igale teeninduskohale

määratakse sellele omane kohustuslik põhivarustus, mida vajadusel täiendab lisavarustus:

a) parklates tagatakse minimaalne teenindustase, mis on vajalik sõidukite ohutuks peatumiseks

maanteedel. Sõidukite parkla peab sisaldama üksteisest eraldatud parkimisalasid

sõiduautodele, veoautodele ja bussidele. Parkimiskohtade plaaniline lahendus peab vastama

Eesti standardi EVS 843 nõuetele;

b) puhkekohad esindavad kõrgemat teenindustaset, kus on lisaks parkimisalale ette nähtud ka

sanitaar- ja puhkeala. Sanitaarala peab sisaldama vähemalt avalikku tualettruumi. Puhkeala

peab sisaldama puhkamiseks ja virgestamiseks vajalikku varustust;

c) turvaparkla peab vastama ohutute ja turvaliste parkimisalade, nõutud teenuste ja turvalisuse

tasemetele, vastavalt Euroopa Komisjoni delegeeritud määrusega 7.4.2022 kinnitatud ohutute

ja turvaliste parklate standardile ja sertifitseerimise korrale.

14.2.2 Puhkekoha ja teenindusjaama sisse- ja väljasõit peavad olema asulavälisel teel piki teed

piisavalt kaugelt nähtavad, et puhkekohta ja teenindusjaama siirduva sõiduki juht suudaks

aegsasti vähendada kiirust ja läbivliikluse juhid näeksid puhkekohast ja teenindusjaamast

väljuvaid sõidukeid.

14.2.3 Asulavälisel teel projektkiirusega üle 90 kilomeetri tunnis ja asulavälisel teel, kus sõidusuunad

on lisaks teekattemärgisele füüsiliselt eraldatud, tuleb puhkekoha ja teenindusjaama sisse- ja

väljasõidud kavandada:

a) eraldiasetsevatena või lõikuvalt teelt;

b) ainult ühte sõidusuunda teenindavana, kui see paikneb liiklussõlmede vahelisel alal.

14.2.4 Parkla minimaalsed teenindustaseme nõuded:

a) seotud segust kattega normidekohaselt teest eraldatud;

b) tähistusega parkimiskohad erinevate sõidukiliikide jaoks;

c) lauad ja pingid (koos katuse/varjuga);

d) prügikastid (-konteinerid);

e) infostend (väike, nt A4) ümbruskonna ja päästeteenistuse infoga.

14.2.5 Puhkekoha minimaalsed teenindustaseme nõuded:

a) seotud segust kattega normidekohaselt teest eraldatud;

b) tähistusega parkimiskohad erinevate sõidukiliikide jaoks;

c) lauad ja pingid (koos katuse/varjuga);

d) prügikastid (-konteinerid);

e) infostend (väike, nt A4) ümbruskonna ja päästeteenistuse infoga;

f) kaart infoga (asukoht, teenused, jms + infostendi sisu);

g) lume ja jää eemaldamise võimalus veokitelt;

h) ala nimi teeviitadel;

i) järelevalve teostamiseks vajalik ruum;

j) lõõgastus- ja võimlemisvarustus;

k) hooajaliste saaduste müügivõimalus;

l) raskeliikluse jaoks liivatamisanum;

TEEDE PROJEKTEERIMISE JUHEND

KT_025_J29_r1 Kinnitamine: 22.01.2025 nr 1.1-1/25/9 Koostaja: Taavi Tõnts 24/44

m) jalgrattateedel jalgrattaparkla;

n) WC koos sooja vee ja valgustusega;

o) valgustus vastavalt vajadusele.

14.2.6 Turvaparklad peavad vastama Euroopa Komisjoni delegeeritud määrusega 7.4.2022

kinnitatud ohutute ja turvaliste parklate standardile ja sertifitseerimise korrale12.

14.2.7 Laste puhke- ja mänguväljaku projekteerimise korral peab see olema projekteeritud koos

turvaaiaga tagamaks ohutust.

15 KESKKONNAHOIDLIKU TEE PROJEKTEERIMINE

15.1 Keskkonnahoidlik tee (kui hankes on nõutud) projekteerida vastavalt Euroopa Komisjoni

juhendile13 eesmärgiga vähendada tee ehituse, rekonstrueerimise, remondi ning tee kasutuse

CO2 heitkoguseid.

15.2 Keskkonnahoidlikus projektis kasutada väiksemate massvedude ja CO2 jalajäljega kohalikke

materjale, madalama temperatuuriga asfaltsegusid ning suurendada freespuru taaskasutust

asfaldist katendikihtides. Ehitus- ja lammutusjäätmed, mis on lubatud taaskasutamiseks,

kasutada kohapeal. Taaskasutatavaid materjale (freespuru, purustatud betoon, taaskasutatud

klaasist kergkillustik, purustatud rehvid või rehviplokid) on võimalik keskkonnahoidlikes

projektides kasutada vastavalt Soome Transpordiameti 2022 juhendile14 tingimusel, et projekti

elukaarekulu ja CO2 jalajälg on väiksem võrreldes uue materjali alternatiiviga.

15.3 Keskkonnahoidliku tee projektis esitada lisaks ehitusmaksumusele materjalide,

ehitusmasinate- ja ehitustranspordi CO2 jalajälje arvutus ja 50 aasta15 kasutusperioodi

remontide ja/või rekonstrueerimise materjalide, ehitusmasinate ja ehitustranspordi CO2

jalajälje hinnang. Eelistatud on väiksema CO2 jalajäljega alternatiiv. Taristuehituse Eesti CO2

andmebaasi puudumisel kasutada Soome Transpordiameti vastavat andmebaasi16.

15.4 Keskkonnahoidliku tee projektis analüüsida erinevate lahendusvariantide autotranspordi

kütusekulu ja CO2 jalajälge. Eelistatud on väiksema kütusekulu ja CO2 jalajäljega lahendus.

Analüüsi tegemisel on võimalik kasutada FuelSave17 või sarnast tarkvara.

15.5 Autotranspordi CO2 kulude hindamisel arvestada Euroopa Liidus müüdavate uute autode ja

kaubikute CO2 heitmete 50% ja 100% vähendamise kavaga vastavalt 2030. ja 2035. aastaks

ning veoautode ja busside CO2 heitmete 90% vähendamisega aastaks 2040.

15.6 Keskkonnahoidliku taristuehituse masinate ja massvedude veokite CO2 jalajälje hindamisel

arvestada järgmiste eeldustega:

15.6.1 2030. aastaks kasutatakse fossiilsete kütustega masinaid maksimaalselt kuni 50%;

15.6.2 2026. aasta eesmärk vähemalt 70% materjalide massvedudest vähemalt Euro V veokitega;

12 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=PI_COM:C(2022)2055&from=en 13 ET.pdf (europa.eu) 14 https://ava.vaylapilvi.fi/ava/Julkaisut/Vaylavirasto/vo_2022-20_uusiomateriaalien_kaytto_web.pdf 15, https://ava.vaylapilvi.fi/ava/Julkaisut/Vaylavirasto/vo_2023-43_vahahiilisyyden_arviointimenetelma_web.pdf, p 3.3 16 Infrarakentamisen päästötietokanta (co2data.fi) 17 Fuelsave – Waywize

TEEDE PROJEKTEERIMISE JUHEND

KT_025_J29_r1 Kinnitamine: 22.01.2025 nr 1.1-1/25/9 Koostaja: Taavi Tõnts 25/44

15.6.3 2030. aasta eesmärk kõik materjalide massveod vähemalt Euro V veokitega.

15.7 Keskkonnahoidliku tee ehituse ja rekonstrueerimise projektidele maksumusega vähemalt 10

miljonit eurot (käibemaksuta) teostada kliimakindluse ja „ei kahjusta oluliselt“ printsiibiga

arvestamise analüüsid vastavalt RTK juhenditele18.

15.8 Tasuvusarvutus ja finantsanalüüs teostada vastavalt Euroopa Komisjoni 15.07.2022 kulu-tulu

analüüsi juhendile19.

15.9 Tasuvusarvutuse raames hinnata keskkonnamõjust (sh CO2 ja õhusaaste) tulenevad kulud ja

tulud.

15.10 Projekti alternatiive võrrelda tulu-kulu suhte alusel, st. üldjuhul valida kõrgema tulu-kulu

suhtega alternatiiv. Võrdlusperiood üldjuhul 25…30 aastat, alternatiivid peavad olema

võrreldavas detailsuses.

15.11 Kliimamuutustega kohanemisega arvestada projekti ja hooldejuhendi koostamisel. Projektis

kasutada kvaliteetseid materjale ja tänapäeva tehnoloogiaid, mis suurendavad remontide

vahelisi perioode ja vähendavad uue materjali vajadust (arvestada ringmajanduse

põhimõttega).

15.12 Projektlahendused projekteerida vastavalt kliimamuutuse võimalikele tagajärgedele:

valingvihmadele, üleujutustele, tormidele, põuale, ekstreemsetele külma- ja

kuumaperioodidele.

18 https://www.rtk.ee/toetuste-taotlemine-ja-korraldamine/abiks-taotlejale/keskkonnanouded 19 https://ec.europa.eu/info/funding-tenders/opportunities/docs/2021-2027/cef/guidance/cinea-guidance-on-economic-

appraisal_cef-t_en.pdf

TEEDE PROJEKTEERIMISE JUHEND

KT_025_J29_r1 Kinnitamine: 22.01.2025 nr 1.1-1/25/9 Koostaja: Taavi Tõnts 26/44

Lisa 1 Sõidutee ristlõigete näidised vastavalt tabelitele 1 kuni 6

Tabel 1, A. Keskeraldusribaga 2+2 sõidutee ristlõige kiirustele 110 ja 120 km/h.

TEEDE PROJEKTEERIMISE JUHEND

KT_025_J29_r1 Kinnitamine: 22.01.2025 nr 1.1-1/25/9 Koostaja: Taavi Tõnts 27/44

Tabel 1, B. Keskeraldusribaga 2+2 sõidutee ristlõige kiirustele 90 ja 100 km/h.

TEEDE PROJEKTEERIMISE JUHEND

KT_025_J29_r1 Kinnitamine: 22.01.2025 nr 1.1-1/25/9 Koostaja: Taavi Tõnts 28/44

TEEDE PROJEKTEERIMISE JUHEND

KT_025_J29_r1 Kinnitamine: 22.01.2025 nr 1.1-1/25/9 Koostaja: Taavi Tõnts 29/44

Tabel 2. Keskeraldusribaga 2+1 sõidutee ristlõige.

TEEDE PROJEKTEERIMISE JUHEND

KT_025_J29_r1 Kinnitamine: 22.01.2025 nr 1.1-1/25/9 Koostaja: Taavi Tõnts 30/44

Tabel 3, A. 1+1 põhimaantee keskeraldusribaga ristlõige kiirusele 100 km/h.

TEEDE PROJEKTEERIMISE JUHEND

KT_025_J29_r1 Kinnitamine: 22.01.2025 nr 1.1-1/25/9 Koostaja: Taavi Tõnts 31/44

TEEDE PROJEKTEERIMISE JUHEND

KT_025_J29_r1 Kinnitamine: 22.01.2025 nr 1.1-1/25/9 Koostaja: Taavi Tõnts 32/44

Tabel 3, B. 1+1 põhimaantee keskeraldusribaga ristlõige kiirusele 80 ja 90 km/h.

TEEDE PROJEKTEERIMISE JUHEND

KT_025_J29_r1 Kinnitamine: 22.01.2025 nr 1.1-1/25/9 Koostaja: Taavi Tõnts 33/44

Tabel 3, C. 1+1 põhimaantee ristlõige kiirusele 80 ja 90 km/h.

TEEDE PROJEKTEERIMISE JUHEND

KT_025_J29_r1 Kinnitamine: 22.01.2025 nr 1.1-1/25/9 Koostaja: Taavi Tõnts 34/44

TEEDE PROJEKTEERIMISE JUHEND

KT_025_J29_r1 Kinnitamine: 22.01.2025 nr 1.1-1/25/9 Koostaja: Taavi Tõnts 35/44

Tabel 3, D. 1+1 põhimaantee ristlõige kiirusele 70 km/h.

TEEDE PROJEKTEERIMISE JUHEND

KT_025_J29_r1 Kinnitamine: 22.01.2025 nr 1.1-1/25/9 Koostaja: Taavi Tõnts 36/44

TEEDE PROJEKTEERIMISE JUHEND

KT_025_J29_r1 Kinnitamine: 22.01.2025 nr 1.1-1/25/9 Koostaja: Taavi Tõnts 37/44

Tabel 3, E. 1+1 põhimaantee ristlõige kiirusele ≤ 60 km/h.

TEEDE PROJEKTEERIMISE JUHEND

KT_025_J29_r1 Kinnitamine: 22.01.2025 nr 1.1-1/25/9 Koostaja: Taavi Tõnts 38/44

Tabel 4. 1+1 tugimaantee ja kõrvalmaantee ristlõige.

TEEDE PROJEKTEERIMISE JUHEND

KT_025_J29_r1 Kinnitamine: 22.01.2025 nr 1.1-1/25/9 Koostaja: Taavi Tõnts 39/44

TEEDE PROJEKTEERIMISE JUHEND

KT_025_J29_r1 Kinnitamine: 22.01.2025 nr 1.1-1/25/9 Koostaja: Taavi Tõnts 40/44

Tabel 5, A. Ühise sõidurajaga kahesuunalise liiklusega tee.

TEEDE PROJEKTEERIMISE JUHEND

KT_025_J29_r1 Kinnitamine: 22.01.2025 nr 1.1-1/25/9 Koostaja: Taavi Tõnts 41/44

Tabel 5, B. Ühise sõidurajaga kahesuunalise liiklusega, nn 2-1 tee.

TEEDE PROJEKTEERIMISE JUHEND

KT_025_J29_r1 Kinnitamine: 22.01.2025 nr 1.1-1/25/9 Koostaja: Taavi Tõnts 42/44

Tabel 6. Ühe sõidurajaga ühesuunalise liiklusega tee.

TEEDE PROJEKTEERIMISE JUHEND

KT_025_J29_r1 Kinnitamine: 22.01.2025 nr 1.1-1/25/9 Koostaja: Taavi Tõnts 43/44

Lisa 2 Tüüpilisemad näited sõiduraja laiuse arvestamisest koostöös märgistusjoonega

TEEDE PROJEKTEERIMISE JUHEND

KT_025_J29_r1 Kinnitamine: 22.01.2025 nr 1.1-1/25/9 Koostaja: Taavi Tõnts 44/44

Lisa 3 Turboringi näidis

KÄSKKIRI

22.01.2025 nr 1.1-1/25/9

Teede projekteerimise juhendi kinnitamine

Majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 6

punktide 1 ja 5 alusel:

1. Kinnitan teede projekteerimise juhendi (lisatud).

2. Tunnistan kehtetuks Transpordiameti 11.03.2022 teenuse dokumendi nr 1.1-7/22/64

„Ristmike vahekauguste ja nähtavusalade määramine“.

3. Tunnistan kehtetuks Transpordiameti 27.07.2022 teenuse dokumendi nr 1.1-7/22/119

„Riigiteede ristlõike valimise juhend“.

Käesolevat haldusakti on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest alates

vaide esitamisega Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) haldusmenetluse seaduses sätestatud

korras või esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud

korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Sauk

Peadirektor