Alusharidusseaduse eelnõu paragrahvi muudatus kooskõlastamiseks

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

1

Sisukord KULTUURIMINISTEERIUM .................................................................................................................................................................................................................. 2

SISEMINISTEERIUM ........................................................................................................................................................................................................................... 4

RAHANDUSMINISTEERIUM ............................................................................................................................................................................................................... 5

TARTU LINNA KOOLIEELSETE ERALASTEASUTUSTE ÜHING ............................................................................................................................................................... 9

TARTU ÜLIKOOL ............................................................................................................................................................................................................................... 16

EESTI KEELENÕUKOGU .................................................................................................................................................................................................................... 18

EESTI LASTEKAITSE LIIT .................................................................................................................................................................................................................... 19

SAUE VALLAVALITSUS ...................................................................................................................................................................................................................... 21

EESTI ALUSHARIDUSE ÜHENDUS ..................................................................................................................................................................................................... 28

EESTI ALUSHARIDUSE JUHTIDE ÜHENDUS ...................................................................................................................................................................................... 36

EESTI LASTEHOIDUDE LIIT JA EESTI ERALASTEAEDADE LIIT............................................................................................................................................................. 52

VALGA LASTEAED KASEKE ............................................................................................................................................................................................................... 59

TALLINNA ÜLIKOOL .......................................................................................................................................................................................................................... 61

EESTI LOGOPEEDIDE ÜHING ............................................................................................................................................................................................................ 68

TERVISEAMET .................................................................................................................................................................................................................................. 78

EESTI LASTEAEDNIKE LIIT ................................................................................................................................................................................................................. 81

EESTI ERALASTEAEDADE LIIT ........................................................................................................................................................................................................... 88

EESTI LASTEHOIDUDE LIIT................................................................................................................................................................................................................ 97

EESTI ERIPEDAGOOGIDE LIIT ......................................................................................................................................................................................................... 107

SOTSIAALKINDLUSTUSAMET ......................................................................................................................................................................................................... 119

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

2

EESTI LINNADE JA VALDADE LIIT ................................................................................................................................................................................................... 120

EESTI HARIDUSTÖÖTAJATE LIIT ..................................................................................................................................................................................................... 160

REGIONAAL- JA PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM ....................................................................................................................................................................... 162

VÄÄTSA LASTEAED PAIKÄPP .......................................................................................................................................................................................................... 167

SOTSIAALMINISTEERIUM ............................................................................................................................................................................................................... 168

EESTI PUUETEGA INIMESTE KODA ................................................................................................................................................................................................. 171

JUSTIITSMINISTEERIUM ................................................................................................................................................................................................................. 172

KULTUURIMINISTEERIUM

Haridus- ja Teadusministeerium

1. 1

.

Seaduseelnõu seletuskirjast ei selgu, mis on selle mõju alushariduse

õpetajatele (sh abiõpetajatele) ja lapsehoidjatele, kelle eesti keele oskus ei

vasta kvalifikatsiooni nõuetele. Mis on nende töötajate arv? Kuidas on

kavandatud riskide maandamine, nt see, et suurem osa alushariduses

töötavatest õpetajatest ei saavuta 1. augustiks 2024. aastaks nõutud

keeleoskuse taset?

Kõik lasteaiad (sh lastesõimed 1,5-3aastastele) peavad minema

eestikeelsele õppe- ja kasvatustegevusele üle juba alates 1.08.2024 ehk

enne käesoleva seaduseelnõu jõustumist. Kõik andmed, mis

puudutavad eestikeelsele õppele üleminemist on esitatud ja selle

mõjusid on hinnatud nn eestikeelsele õppele ülemineku seaduses (vt

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/1e58a907-7cd0-

41b9-b898-aa8eee5e94bf/P%C3%B5hikooli-

+ja+g%C3%BCmnaasiumiseaduse+ning+teiste+seaduste+muutmise

+seadus+%28eestikeelsele+%C3%B5ppele+%C3%BCleminek%29 j

a https://hm.ee/uleminek). Lisasime selle ka eelnõu seletuskirja.

Õpetajat abistavate töötajate (eelnõus abiõpetaja) andmed HTMil

puuduvad, sest neile ei ole seni kehtestatud kvalifikatsiooninõudeid.

Keelenõuded on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2011. a

määruses nr 84 „Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja

eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“. Praktikas on Keeleamet

käsitlenud eesti keele oskuse nõuet kontrollides õpetajat abistavat

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

3

töötajat kui abistavat laadi tööülesandeid täitvat töötajat ning sellest

tulenevalt rakendanud neile määruse § 6 punktis 1 sätestatud nõuet

(A2-tase). Selline käsitlus on mõnevõrra küsitav, arvestades õpetajat

abistava töötaja rolli õppe- ja kasvatustegevuses, kuid, et praktika on

selline olnud, siis ei ole käesoleval hetkel koheselt alust nõuda

abiõpetajatelt kõrgemat eesti keele oskust, kui A2-tase. Seega

abiõpetajatele on mõju minimaalne, sest ei ole teada, et puuduks

keeletase A2. Täiendasime vastava selgitusega ka seletuskirja.

Lapsehoidjate keeleoskuse osas paraku meil andmed puuduvad, sest

selliseid andmeid ei koguta.

2. Mõjude hindamises puudub info selle kohta, kui palju on muust rahvusest

erivajadusega lapsi, kes võivad vajada emakeelset õpet.

Selgitame. Seletuskirja p 7.4 (lapse arengu toetamine lastehoius ja

lasteaias) oli välja toodud: Eestis on kokku 87 691 ühe- kuni kuueaastast

eelkooliealist last (Eesti Statistikaameti 1. jaanuari 2023. aasta

andmed). EHISe 2022/2023 õa. andmetel on laste arv lasteaedades 68

983, neist haridusliku erivajaduse märkega 25%, sh Ukraina

sõjapõgenike lapsed 3%, ja eri- ja sobitusrühmas käivate laste osakaal

5%, sh Ukraina sõjapõgenike lapsed 1%, laste koguarvust. Lisasime

kirjeldatud andmetele: EHISe andmetel on 10.11.2023 seisuga

alushariduses osalevate laste arv, kellel on märgitud HEV ja kelle

emakeel on erinev eesti keelest, 6196.

Lisatu osas märgime, et kõik lasteaiad peavad minema eestikeelsele

õppe- ja kasvatustegevusele üle juba alates 1.09.2024 ehk enne

käesoleva seaduseelnõu jõustumist. Käesolev eelnõu ei muuda

1.09.2024 jõustuvat KELSi muudatust, mis puudutab muust rahvusest

erivajadusega lapsi, seda puudutab KELSi muudatus, mis jõustub

1.09.2024. Mitmekeelsed erivajadusega lapsed suudavad omandada

teise keele samal tasemel ükskeelsete erivajadustega

õppijatega https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/27461977/;

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

4

https://journals.sagepub.com/doi/full/10.1177/15407969221075848)

ehk et omandatakse keel, kuid seda oma üldise arengu taseme kohaselt.

Pole võimalik tuua välja ühtegi erivajaduste rühma, mille puhul oleks

eestikeelne õppe- ja kasvatustegevus välistatud. Ka muust rahvusest

erivajadusega lastele eesti keelse õppe- ja kasvatustegevuse tagamise

võtmetegurid peituvad eesti keelt valdavate õpetajate ja

tugispetsialistide olemasolus, metoodika valdamises ning eesti keelse

igapäevase keelekeskkonna tagamises.

SISEMINISTEERIUM

Haridus- ja Teadusministeerium

1. Eelnõu § 11 lg 10 ja § 31 lg 6 (muudetud § 3 lg 6) alusel kehtestab

Vabariigi Valitsus määrusega lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna nõude ning

lastehoiu tervisekaitsenõuded. Leiame, et mõlema rakendusakti kavandis

olev nõue, et nii lasteaia hooned, rajatised ja ruumid ning lastehoiu

hooned, rajatised ja ruumid peavad vastama ehitusseadustiku ja selle

alusel kehtestatud ehitisele esitatavatele nõuetele jääb liialt üldiseks ning

vajaks täpsustamist, et milliseid ehitusseadustiku ja selle alusel

kehtestatud rakendusakte silmas peetakse (näiteks tuleohutusnõuded,

ligipääsetavuse nõuded puuetega inimestele vm). Lisaks juhime

tähelepanu, et eelnõus on rakendusakti volitusnormiks § 31 lg 6, kuid

rakendusaktide kavandis on selle rakendusakti eelnõu volitusnormiks

märgitud § 33 lg 6.

Volitusnorm parandatud.

2. Eelnõu § 20 lg 2 p 5 (muudetud § 22 lg 3 p 2) kohaselt on „lasteaial

tegevuseks vajalikud ruumid, hooned, maa-ala ja sisustus, mis vastavad

lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna ning tuleohutusnõuetele. Kui lasteaias on

lastehoiurühm, peavad selle ruumid, hooned, maa-ala ja sisustus vastama

lastehoiu tervisekaitsenõuetele ja tuleohutusnõuetele“. Meie hinnangul,

kui üks asutus on teise asutuse hoones, ei ole mõistlik selline erisuse

tegemine, sest sisuliselt on tegevus lasteaias ja lastehoius sarnane ja seega

on asjakohane lähtuda ühtedest nõuetest. Seega teeme ettepaneku

Arvestatud. Sõnastust muudetud.

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

5

sõnastada II lause järgmiselt: „Kui lasteaias on lastehoiurühm, peavad

selle ruumid, hooned, maa-ala ja sisustus vastama lasteaia

tuleohutusnõuetele ning lastehoiu tervisekaitsenõuetele“.

3. Eelnõu §-s 22 (muudetud § 24) on sätestatud tegevusloa kehtetuks

tunnistamise alused, kusjuures lõike 1 punktides 1 ja 2 on nimetatud

riikliku järelevalveorgani poolset puuduste tuvastamist või ettekirjutuse

mitte täitmist. Eelnõu §-s 42 on sätestatud riikliku järelevalve teostajad ja

nende tegevusvaldkonnad, Päästeametit nende hulgas pole. See annab

alust arvata, et ehkki Päästeameti tuleohutusalane hinnang tegevusloa

taotlemise protsessis on oluline, ei oma tuleohutusnõuete hilisem täitmine

tegevusloa kehtimisel enam tähtsust. Meie hinnangul see siiski omab

tähtsust, sest näiteks, kui büroohoones kus tegutseb erakool, tuvastatakse

oluline kogu hoonet hõlmav tuleohutusnõuete rikkumine, peaks see olema

aluseks hoones tegevuse peatamisele. Et Päästeameti tuleohutusalane

hinnang ehitisele ja tegevusloaga hõlmatud ruumidele on oluline, siis

palume §-s 42 täiendavalt märkida riikliku järelevalve teostajana ka

Päästeamet tuleohutusnõuete täitmise üle. Juhime tähelepanu, et eelnõu

seletuskirja lk 87 kohaselt just nagu oleks Päästeametil riikliku

järelevalve teostamise õigus, kuid eelnõust seda ei nähtu.

Mitte arvestatud. Päästeameti õigus teostada riiklikku järelevalvet ka

lasteaia ja lastehoiu tuleohutusnõuete täitmise üle tuleneb tuleohutuse

seadusest.

4. Eelnõu § 20 lg 3 p 6 (muudetud § 22 lg 3 p 2) kohaselt, „kui lasteaias on

lastehoiurühm, lisatakse taotlusele lisaks käesoleva punkti esimeses

lauses sätestatule pädevate asutuste hinnang, mis kinnitab lastehoiuks

kavandatavate ruumide, hoonete, maa-ala ja sisustuse vastavust lastehoiu

tervisekaitsenõuetele ja tuleohutusnõuetele“. Vt eelmise punkti selgitust

ja seega on meie ettepanek sõnastada see lause järgmiselt: „Kui lasteaias

on lastehoiurühm, lisatakse taotlusele lisaks käesoleva punkti esimeses

lauses sätestatule pädevate asutuste hinnang, mis kinnitab lastehoiuks

kavandatavate ruumide, hoonete, maa-ala ja sisustuse vastavust lasteaia

tuleohutusnõuetele ning lastehoiu tervisekaitsenõuetele“.

Arvestatud. Sõnastust muudetud.

RAHANDUSMINISTEERIUM

Haridus- ja Teadusministeerium

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

6

1. Seaduse pealkiri on alushariduse ja lapsehoiu seadus. Ka eelnõu

reguleerimisala kohaselt sätestab seadus alushariduse ja lapsehoiu

korraldamise alused (eelnõu § 1). Sellest võib järeldada, et alusharidus ja

lapsehoid erinevad asjad ning lapsehoid ei kuulu alushariduse alla.

Lastehoiu definitsioonist ilmneb aga, et lastehoid on alushariduse riikliku

õppekava alusel alushariduse omandamist toetav asutus (eelnõu § 3 lõige

2). Eelnõu §-s 4 sätestatakse alushariduse kättesaadavus, muu hulgas

reguleeritakse seal lastehoidu puutuvat. Eelnõu § 31 lõike 8 (muudetud §

36 lg 1) kohaselt koostab lapsehoid lapse üldoskuste arengu toetamiseks

alushariduse riikliku õppekava alusel lastehoiu õppekava. Lastehoid

lähtub oma tegevuse korraldamisel ja läbiviimisel õppekavast. Seega

justkui lapsehoid ikkagi kuuluks alushariduse alla. Eelnõu alushariduse ja

lapsehoiu seaduse osa alushariduse mõistet ei defineeri, siiski avatakse

see eelnõu §-s 57, millega muudetakse Eesti Vabariigi haridusseadust.

HaS § 14 uue teksti kohaselt on alusharidus üldoskuste, teadmiste ja

hoiakute kogum, mis loob eeldused põhihariduse omandamiseks. HaS §

24 lõike 1 kohaselt omandab koolikohustuslikust east noorem laps

alushariduse lasteaias või kodus. Kehtivas õiguses reguleerib valdkonda

koolieelse lasteasutuse seadus, mis reguleeribki arusaadavalt sellesse

asutuse liiki puutuvat, kuid eelnõus on rõhuasetus muutunud ning

keskseks osaks lapsehoiu kõrval saab alushariduse regulatsioon. Samas,

nagu HaS § 24 lõikest 1 selgub, ei ole lasteaed ainus, mis alusharidust

annab. Kodu aspekt jääb alushariduse ja lapsehoiu seadusest üldse välja,

mistõttu eelnõu reguleerimisalas toodu, mille kohaselt seadus sätestab mh

alushariduse korraldamise aluse, isikute õigused ja kohustused

alushariduse kättesaadavuse tagamisel ja alushariduse omandamise

toetamisel, ei ole täielikult kaetud. Kuna tegemist on alusharidust

reguleeriva seadusega, palume eelnõus alusharidust puudutavas osas välja

tuua, mis on alusharidus ja reguleerimisala vastavalt sellele sätestada. Kui

lapsehoid sinna ei kuulu, siis ei ole põhjust teda ka alusharidust

puudutavate regulatsioonidega seostada, kuna see hägustab alushariduse

Arvestatud. Eelnõu pealkiri muudetud – alushariduse seadus. Nii

lastehoius kui lasteaias toetatakse alushariduse omandamist

alushariduse riikliku õppekava alusel. Alushariduse mõiste avatakse

eelnõu §-s 62, millega muudetakse Eesti Vabariigi haridusseadust.

HaS § 14 uue teksti kohaselt on alusharidus üldoskuste, teadmiste ja

hoiakute kogum, mis loob eeldused põhihariduse omandamiseks.

Seega alushariduse (kui üldoskuste, teadmiste ja hoiakute kogumi)

omandab laps koolikohustuslikuks eaks, et jätkata siis põhihariduse

omandamist koolis. HaS § 24 lõike 1 kohaselt omandab

koolikohustuslikust east noorem laps alushariduse lasteaias või kodus.

Kodu aspekt ei jää eelnõust välja. See tähendab eelkõige, et kuna Eestis

ei ole alusharidus kohustuslik haridus, siis laps ei pea käima lasteaias

ja võib omandada seega alushariduse ka kodus. Kuigi alusharidus ei

ole kohustuslik, peavad olema loodud võimalused kõigile lastele, kelle

vanemad seda soovivad ja vajavad. Seega läbi vanema valikute

vastutab lapse alushariduse omandamise eest ka vanem. Kui vanema

valik on lasteaed, siis saab laps omandada alushariduse lasteaias ja

alushariduse omandamise eest vastutavad lasteaed ja vanem ühiselt (vt

ka eelnõu § 3 lõige 5, muudetava haridusseaduse § 24 lõige 2). Laps

saab alushariduse omandada ka kodus ja sellisel juhul vastutav vanem

lapse alushariduse omandamise eest. Eelnõu kohaselt on KOVi

ülesanne võimaldada vanema soovil pooleteise- kuni kolmeaastasele

lapsele lastehoiukoht ning kolme- kuni seitsmeaastasele lapsele

lasteaiakoht. Lastehoidu on võimalik pakkuda ka kuni 7aastasele

lapsele. Nii lastehoius kui lasteaias toetatakse lapse alushariduse

omandamist. Enne lasteaeda minemist lastehoius käiv laps omandab

alusharidust mahus, et jätkata selle omandamist lasteaias või vanema

valikul omandada alusharidust edasi kodus või lastehoius. Kui vanem

on otsustanud, et ta ei soovi oma last lasteaeda panna, kuid vajab siiski

tuge töö- ja pereelu ühendamisel või eelistab muul põhjusel lastehoidu

(näiteks sobib see lapsele paremini kui lasteaed), võimaldab eelnõu

kasutada kohta lastehoius kuni lapse kooliealiseks saamiseni.

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

7

mõistet. Lisaks märgime, et seaduses on läbisegi kasutatud mõisteid

lapsehoid ja lastehoid.

Võrreldes lasteaiaga, omandab 3-7aastane laps sellisel juhul

alusharidust kodu ja lastehoiu koostöös, kus lastehoiul on perekonda

toetav roll (vt ka eelnõu § 3 lõige 1 ja HaS § 24 lõige 1). Kui 3-7aastane

laps omandab alusharidust lasteaia asemel kodus, võib talle

alusharidust anda alushariduse riikliku õppekava alusel, kus on

sätestatud 6-7-aastase lapse eeldatavad tulemused õppe- ja

kasvatustegevuse valdkondades. Samas pole õppekava järgimine

kodustele lastele kohustuslik ning valiku õppe ja kasvatuse osas teeb

lapsevanem. Selle valiku hulka kuulub ka 3-7aastasele lapsele

lastehoiu kasutamise võimalus, kus alushariduse riikliku õppekava

alusel toetatakse lapse üldoskuste arengut ja seeläbi alushariduse

omandamist.

2. Eelnõu § 3 lõike 2 (muudetud § 3 lg 1) kohaselt on lastehoid asutus. Samas

eelnõu § 31 lõike 1 kohaselt võib eralastehoiu pidaja olla ka füüsilisest

isikust ettevõtja, kes ei ole asutus.

Selgitame. Füüsilisest isikust ettevõtja ei olegi asutus, vaid võib olla

lastehoiu kui asutuse pidaja (vt ka haridusseaduse § 30).

3. Eelnõu § 7 (muudetud § 6) sätestatakse elukoha lähedus. Kui võimalik,

siis palume sätet täpsustada või selgitada seletuskirjas. Praktikas võidakse

lapse elukohale esimese lähima lastehoiu ja lasteaiana käsitleda

linnulennult lähimat asutust, kuid see ei pruugi teid mööda, mille kaudu

minnakse, lähim asutus olla. Samuti tekitab küsimusi jalgsi 30 minutiga

kohale jõudmise säte, kuna ei selgu, kas siin arvestatakse avalikke teid või

ka näiteks jalgrada läbi metsa, kust transpordiga läbi ei saagi.

Selgitame. Täiendasime ka seletuskirja. Oleme 30 minuti kriteeriumi

sätestamisel arvestanud tiheasutuse planeeringut, kus igal juhul on

lasteasutuste tihedus selline, et igale teenusesaajale on esimene lähim

lasteasutus vähemalt 30 minuti jalgsitee kaugusel. Teekonna pikkuse

arvestamisel tuleb lähtuda mõistlikkuse põhimõttest. Haajaasutuses

võib olla lähim lasteaed ka näiteks 10 kilomeetri kaugusel. Jalgsitee

kriteerium kohaldub juhul, kui pere elab piirkonnas, kus lasteaiavõrk

on sedavõrd tihe, et lähimasse lasteaeda jõuab igal juhul 30 minuti

jooksul.

4. Eelnõu § 8 (muudetud § 7 lg 5)(eelnõu 2. peatükis, mis sätestab lasteaeda

puutuva) sätestatakse alushariduse riiklik õppekava. Eelnõu § 29 lõike 2

(muudetud § 31 lg 2 p2) punkti 2 kohaselt on vanemal kohustus järgida

alushariduse riiklikus õppekavas sätestatud õppe- ja kasvatustegevuse

eesmärke ning teha lastehoiuga ja lasteaiaga koostööd lapse arengu

toetamiseks. Seega on nii lapsehoiu kui lasteaia lapse vanemal vaja tunda

alushariduse riiklikku õppekava. Kas siis eelnõus (§-s 8 või § 30 lõikes 3

Arvestatud. Lisatud, et lastehoid ja lasteaed avaldavad oma õppekava

veebilehel. Vanema kohustus järgida alushariduse riiklikus õppekavas

sätestatud õppe- ja kasvatustegevuse eesmärke on välja jäetud, sest

kohustus teha lastehoiuga ja lasteaiaga koostööd lapse arengu

toetamiseks, katab väljajäetava kohustuse, sest lastehoius ja lasteaias

lähtutakse lapse arengu toetamisel alushariduse riiklikust õppekavast.

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

8

(muudetud § 36 lg 1)) ei peaks sisalduma säte, mille kohaselt on lasteaial

(ilmselt ka lapsehoiul) kohustus teha õppekava vanematele teatavaks. Või

kas jääb vanemate hooleks ise õppekava Riigi Teatajast välja otsida.

5. Eelnõu § 11 lõike 2 (muudetud § 10 lg 2) kohaselt võib lasteaiarühma

registreerida kuni 20 last. Sama paragrahvi lõikes 8 kasutatakse sama asja

kohta terminit „piirarv“. Palume sätted ühtlustada, kas lisada lõikesse 2,

et tegemist on piirarvuga või kasutada lõikes 8 sõna „piirarv“ asemel

väljendit „on rühma registreeritud laste arv“.

Arvestatud. Sätted ühtlustatud.

6. Eelnõu § 23 (muudetud § 25 lg 1 ja lg 5) lõigetes 1 ja 5 on märgitud, et

direktor juhib lasteaeda koostöös hoolekoguga ning et eralasteaia pidaja

loob eralasteaias kollegiaalse juhtorgani, kellele kohaldatakse käesolevas

seaduses hoolekogu kohta sätestatut. Sellega seonduvalt tekkisid

järgmised küsimused: 1) Kas hoolekogu on lasteaia juhtorgan? Mis on

tema vastutus? Eelnõus on toodud hoolekogu ülesanded § 24 (muudetud

§ 26 lg 5) lõikes 5 ning nendeks on põhiliselt erinevates küsimustes

arvamuse avaldamine, osalemine ja ettepanekute tegemine. Seega otseselt

mitte juhtimisotsuste tegemine. Vrdl erakooliseaduse § 6 lõike 1 punkt 5,

mille kohaselt on hoolekogu kollegiaalne juhtorgan, kuid sama seaduse §

19 lõike 1 kohaselt on erakooli juhtorganid nõukogu ja direktor. 2) Kas

eralasteaias ei ole hoolekogu? Sellist erisust ei tee eelnõu § 23 lõige 1 ega

§ 24. Lisaks teevad § 24 lõike 5 punktid 10 ja 12 erisuse

munitsipaallasteaiale, mistõttu võib järeldada et ülejäänud osas peaks

hoolekogusse puutuv, sh hoolekogu olemasolu kehtima ka

eralasteaedadele. Aga lisaks on eralasteaial kollegiaalne juhtorgan, mis

samuti järgib hoolekogu kohta sätestatut. Palume regulatsiooni

täpsustada.

Selgitame. Hoolekogu ülesanne on jälgida, et õppe- ja kasvatustegevus

vastaks laste arengule ja huvidele ning teha selleks koostööd lasteaia

töötajate, vanemate ja pidajaga.

Võrreldes kehtiva erakooliseadusega ei ole eralasteaia hoolekogul

edaspidi äriühingu juhtimisega seotud ülesandeid erakooliseaduse

tähenduses. Näiteks ei ole hoolekogul pädevust esitada erakooli

pidajale kinnitamiseks erakooli põhikirja muutmise ettepanekuid,

samuti ei tegele hoolekogu eelarve, majandusaasta aruande ja

vahearuannete küsimuste arutamisega. Hoolekogu kui juhtorgani

pädevus on käesoleva eelnõu kohaselt seotud ainult õppe- ja

kasvatustegevuse küsimustega.

7. Eelnõu § 24 lõike 4 (muudetud § 26 lg 4) kohaselt moodustatakse ühe

asutusena tegutseva lasteaia ja põhikooli hoolekogu põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduse (PGS) § 73 lõike 1 alusel kehtestatud korras.

Palume seletuskirjas selgitada, kuidas tuleks lahendada olukord, kus

eelnõu § 24 lõike 2 kohaselt moodustavad vanemate esindajad hoolekogu

koosseisu enamuse, kuid PGS § 73 lõike 2 kohaselt moodustavad

Selgitame. Kuna sellisel juhul on tegemist kooli tegutsemise vormiga,

siis moodustamisele eelnõu § 24 lõige 2 ei kohaldu, vaid hoolekogu

moodustatakse PGS § 73 lõike 1 alusel kehtestatud korras ja koosseisu

osas kohaldub PGS § 73 lõige 5.

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

9

enamuse vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide

esindajad.

8. Eelnõu § 69 (muudetud § 74) muudetakse riigilõivuseadust (RLS). Selle

punktiga 4 täiendatakse seaduse § 53 lõiget 1 punktiga 1¹ lastehoiu kohta.

Kuna RLS § 53 lõike 1 loetelu on toodud välja erinevatel alustel, mõnel

on vaja tegevusluba ja mõnel koolitusluba ja mõnel on mõlemat vaja, siis

selguse huvides võiks olla erinevates lõigetes välja toodud riigilõiv

tegevusloa eest ja riigilõiv koolitusloa eest.

Arvestatud. RLS § 53 muudatus selguse huvides täpsemalt sõnastatud.

Seletuskirja täiendatud.

9. Eelnõu seletuskirjas lk 140 on ära toodud "Seoses eralastehoidude

tegevuslubade ületoomisega ja edaspidi andmete kandmisega hariduse

infosüsteemi, tuleb arendada hariduse infosüsteemi võimekust. See toob

Haridus- ja Teadusministeeriumile kaasa täiendava rahakulu."

Seletuskirjast ei nähtu, mis mahus arendust on selleks ette nähtud ja mis

allikatest on kavas katta selle arenduse kulud. Palume selles osas

seletuskirja täiendada

Haridus- ja Teadusministeerium kavandab EHISe arenduse ja selleks

vajaliku ressursi.

10. Eelnõu mõjuanalüüsist on puudu tulumaksuseaduse muudatuse mõju

riigieelarvele.

Seletuskirja punktis 7.10 on hinnatud ja leitud, et mõju riigieelarvele

on vähene.

TARTU LINNA KOOLIEELSETE ERALASTEASUTUSTE

ÜHING

Haridus- ja Teadusministeerium

1. § 27. (muudetud § 29) Kvalifikatsiooninõuded Hetkel eelnõus: (1)

Lasteaia direktori kvalifikatsiooninõuded on magistrikraad või sellele

vastav kvalifikatsioon, pedagoogilised ja juhtimiskompetentsid ning eesti

keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.

Ettepanek 1: (1) Lasteaia direktori kvalifikatsiooninõuded on

magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, pedagoogilised ja

juhtimiskompetentsid või kõrgharidus ja vähemalt 5 a. kogemust lasteaia

direktorina ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel

kehtestatud nõuetele.

Mitte arvestatud. Direktoril kui lasteaiajuhil on tasemehariduse nõue

üheselt magistrikraad, mistõttu ettepanekut, mis võimaldab

alternatiivselt madalama haridustaseme, arvestada ei saa.

Direktori haridusnõude tõstmine võrreldes seni kehtivaga tuleneb

vajadusest parandada lasteaedade juhtimiskvaliteeti ja ühtlustada

juhtide tasemehariduse nõue üldharidussüsteemis. Praegused

kvalifikatsiooninõuded, mis sätestavad tasemeharidusena

kõrghariduse, ei ole selleks piisavad. Kõrgem tasemeharidus, nõutud

eesti keele oskus ja järjepidev juhtimiskompetentside arendamine aitab

luua kvaliteetse alushariduse omandamiseks õpi- ja kasvukeskkonna,

kus iga lapse, sh erivajadusega lapse areng on toetatud.

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

10

Euroopa Komisjoni ekspertgrupi lõpparuande kohaselt on lasteaedade

direktoritele esitatavad nõuded tavaliselt kõrgemad kui pedagoogidele

esitatavad nõuded.

Direktorile sätestatud magistrikraadi või sellele vastava

kvalifikatsiooni nõuet ei kohaldata kuni 2028. aasta 1. septembrini

direktori suhtes, kes töötas enne käesoleva seaduse jõustumist

direktorina. Kuna kehtiva õiguse kohaselt on direktori

tasemeharidusena nõutav kõrgharidus, on bakalaureusekraadiga

direktoritel võimalik kehtestatud üleminekuperioodi jooksul

omandada magistrikraad.

2. § 31(muudetud § 33). Lapsehoiu korraldamine Hetkel eelnõus: (3)

Lastehoiu töötajate töökorraldus lähtub nõudest, et kogu rühma tööaja

jooksul on tagatud lapsehoidja iga viie lapse kohta kuni kolmeaastaste

laste osas ja iga 10 lapse kohta üle kolmeaastaste laste osas ning lastehoiu

rühmas võib olla kuni 15 last. Ettepanek 2: Laste piirarv rühmas tuleneb

Terviseameti ettekirjutusest/loast ning sõltub ruumi suurusest. Vastavalt

laste arvule võetakse tööle vastav arv töötajaid.

Mitte arvestatud. 15 kuni kolmeaastast last ühes rühmas on optimaalne

arv lapsi, et tagada ühelt poolt laste turvalisus ning teiselt poolt on

sellises suuruses kollektiiv ka väikelapsele sobiv, et tunda end hästi.

Lisaks, isegi kui ruumid võimaldavad, siis näiteks 35 lapsega rühmas

ei ole võimalik seitsmel lapsehoidjal jagada vastutust laste turvalisuse

tagamisel nii, et turvalisus oleks reaalselt tagatud. Lisaks tegevusi läbi

viies tuleb igal juhul nii suur rühma lapsi jagada alarühmadeks. Seni

on lastehoiud rõhutanud, et nende eelis ongi väikesed rühmad, mis on

pisikesele lapsele sobiv kasvukeskkond. Kui praegu tegutsevas

lastehoius on 35 last, tuleb moodustada rühmad, kus igas rühmas on

maksimaalselt 15 last.

3. § 32 (muudetud § 37). Kasvatustegevusega seotud töötajad lastehoius

Hetkel eelnõus: (2) Lapsehoidja kvalifikatsiooninõuded on vähemalt

keskharidus ja lapsehoidja kutse 4. tase ning eesti keele oskus vastavalt

keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele. Antud sõnastus

kitsendab tööjõu valikut väga palju. Juba praegu on keeruline leida

motiveerituid ja häid kogemustega töötajaid. Lapsehoidja kutse nõue viib

kandidaatide valiku väga-väga väikeseks. Sealjuures ainuüksi kutse

olemasolu ei taga, et inimesel oleks olemas sobivad isikuomadused ning

ta sobib lastega töötama. Lisaks koolituskeskuste poolt pakutavale

lapsehoidja koolitusele pakuvad häid alushariduse alaseid täiendkoolitusi

Mitte arvestatud. Kutse olemasolu tagab, et lapsehoidja on läbinud

vajaliku minimaalse koolituse. Isikuomadusi saab hinnata tööandja

täiendavalt ja otsustada sobivuse. Täiendavaid koolitusi on võimalik

läbida lisaks lapsehoidja koolitusele ja enesetäiendamine on igati

vajalik ka töötamise ajal. Lapsehoidja kutse saamiseks läheb aega üks

aasta. Eelnõu järgi ei kohaldata kutse nõuet kuni 2028. aasta 31.

augustini lapsehoidja suhtes, kes töötas enne käesoleva seaduse

jõustumist lapsehoidjana.

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

11

näiteks ka Tartu Ülikool, Rahvaülikool jm. Hea põhja annab näiteks

tegevusterapeudi koolitus jne. Enda koolitamisel valiku võimalus võiks

olla laiem kui ainult lapsehoidja koolitus. See annab palju suurema

võimaluse leida tööle häid töötajaid. Samuti on väga olulisel kohal

varasem kogemus lastega töötamisel. Kui lapsehoidja on aastaid

tegelenud lastega, töötanud lasteaias, lapsed üles kasvatanud, on tema

teadmised ja oskused oluliselt suuremad, kui lapsehoidja koolituse

läbinul, kes võib olla puutub esimest korda lastega kokku. Asutuse

juhataja oskab hinnata seda, kas töötaja on pädev lastega töötama.

Seetõttu kvalifikatsiooni nõudena lisaks ka varasema kogemuse

võimaluse. Ettepanek 3: (2) Lapsehoidja kvalifikatsiooninõuded on

vähemalt keskharidus ja lapsehoidja kutse 4. tase või keskharidus ja on

läbitud vähemalt 100 h laste arenguga seotud täiendkoolitusi või

keskharidus ja vähemalt 3-aastane kogemus väikelastega töötamisel ning

eesti keele oskus vastavalt keeleseadusele ja selle alusel kehtestatud

nõuetele.

4. § 32 (muudetud § 37). Kasvatustegevusega seotud töötajad lastehoius

Hetkel eelnõus: (6) Kui õpetaja ametikohale korraldatud konkursil ei leita

kvalifikatsiooninõuetele vastavat õpetajat, võib lastehoiu pidaja sõlmida

tähtajalise töölepingu kuni üheks aastaks isikuga, kellel on vähemalt

keskharidus, kelle kvalifikatsioon ja pedagoogiline kompetentsus on

piisavad, et tagada lastehoiu õppekavas määratud kasvatustegevuse

eesmärkide täitmine ning lapse üldoskuste saavutamine, ja kelle eesti

keele oskus vastab keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele. (7)

Kui abiõpetaja ametikoha täitmiseks ei leita kvalifikatsiooninõuetele

vastavat abiõpetajat, võib lastehoiu pidaja sõlmida tähtajalise töölepingu

kuni üheks aastaks isikuga, kellel on vähemalt keskharidus ja sobivad

isikuomadused, et toetada lastehoiu õppekavas määratud

kasvatustegevuse eesmärkide täitmist ning lapse üldoskuste saavutamist,

ja kelle eesti keele oskus vastab keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud

nõuetele. Lahkheli: Antud peatükis sisaldub ebavõrdsus

õpetajate/abiõpetajate ja lapsehoidjate tööle võtmisel, kuna õpetaja võib

Arvestatud. Kõnealusesse paragrahvi täiendatud lõikega, mis lubab ka

lapsehoidjaga sõlmida tähtajalise töölepingu kuni üheks aastaks.

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

12

aastase lepinguga olla keskharidusega, kuid lapsehoidja ei või. Ettepanek

4: Lisada alljärgnev lõige: (11) Kui lapsehoidja ametikoha täitmiseks ei

leita kvalifikatsiooninõuetele vastavat lapsehoidjat, võib lastehoiu pidaja

sõlmida tähtajalise töölepingu kuni üheks aastaks isikuga, kellel on

vähemalt keskharidus ja sobivad isikuomadused, et toetada lastehoiu

õppekavas määratud kasvatustegevuse eesmärkide täitmist ning lapse

üldoskuste saavutamist, ja kelle eesti keele oskus vastab keeleseaduses ja

selle alusel kehtestatud nõuetele.

5. § 36 (muudetud § 42). Haridus- ja Teadusministeeriumi teavitamine

Hetkel eelnõus: (1) Kohaliku omavalitsuse üksus teavitab Haridus- ja

Teadusministeeriumi vähemalt kaks kuud enne munitsipaallastehoiu

tegevuse algust otsusest asutada lastehoid.

§ 37. Tegevusloa taotlemine Hetkel eelnõus: (1) Tegevusluba annab

eraõiguslikule juriidilisele isikule või füüsilisest isikust ettevõtjale õiguse

pakkuda lapsehoidu kindlas tegevuskohas. Tegevusloa taotluse lahendab

Haridus- ja Teadusministeerium. Tegevusloa saamise taotlus tuleb esitada

Haridus- ja Teadusministeeriumile hiljemalt viis kuud enne lastehoiu

tegevuse algust. Lahkheli: KOV teavitab lastehoiu tegevuse algusest 2

kuud ette ning erahoid 5 kuud ette. Miks on tehtud selline erinevus? 5

kuud ette teavitamine on ülemäära pikk aeg ning piirab erahoiul

tegevusega alustada, kui ruumid ja muud tingimused vastavad nõuetele.

Ettepanek 6: Ühtlustada nii munitsipaalhoiu kui erahoiu alustamisel ette

teavitamise ja avalduse esitamise ajad kahele kuule ehk: (1) Tegevusluba

annab eraõiguslikule juriidilisele isikule või füüsilisest isikust ettevõtjale

õiguse pakkuda lapsehoidu kindlas tegevuskohas. Tegevusloa taotluse

lahendab Haridus- ja Teadusministeerium. Tegevusloa saamise taotlus

tuleb esitada Haridus- ja Teadusministeeriumile hiljemalt kaks kuud enne

lastehoiu tegevuse algust.

Mitte arvestatud. KOV ei pea tegevusluba taotlema, seetõttu ka

teavitamise tähtaeg 2 kuud. Eraettevõtja peab taotlema tegevusluba.

Vastava tähtaja eesmärk on tagada, et isikul oleks võimalik kõrvaldada

taotluses esinevad puudused enne kavandatud tegevuse algust ning

esitada Haridus- ja Teadusministeeriumile vajalikud täiendavad

materjalid. Näiteks kui lastehoiu pidaja on kavandanud lastehoiu

tegevuse alguse 1. septembriks, tuleb taotlus esitada hiljemalt 1.

aprillil. Viiekuuline tähtaeg võimaldab Haridus- ja

Teadusministeeriumil anda pidajale võimalike puuduste

kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja.

5. § 40 (muudetud § 46). Munitsipaallastehoiu ja -lasteaia rahastamine (2)

Kooskõlas riigieelarve seadusega antakse riigieelarvest kohaliku

omavalitsuse üksusele toetust käesoleva seaduse § 25 lõikes 1 ja § 32

lõikes 1 nimetatud õpetajate täienduskoolituseks, eesti keele õppeks ja

Mitte arvestatud. KOV täidab avalik-õiguslikku ülesannet, see on

KOVi seadusest tulenev kohustus, mille riik on andnud täitmiseks.

Sellest tulenevalt nähakse ette ka riigieelarvest toetus. Eraettevõtjal ei

ole kohustust teenust pakkuda. Kui KOV soovib täita ülesannet

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

13

õpetajate tööjõukuludeks. Kohaliku omavalitsuse üksus võib toetust

kasutada ka tugispetsialistide tööjõukulude katmiseks või tugiteenuste

kättesaadavuse tagamiseks. § 41(muudetud § 47). Eralastehoiu ja -lasteaia

rahastamine – puudub samataoline säte. Lahkheli: Eralasteasutus tegutseb

samadel tingimustel nagu munitsipaallasteasutus (seadusest tulenevad

laste piirarvud, pearaha suurus, vanemate omaosalus, eralasteasutus ei

tohi vanematele esitada suuremat arvet kui on munitsipaallasteasutuses

jne.), sealjuures enamus eralasteaedasid ja -hoidusid tegutseb rendipinnal

ning maksab rendikulu, mis puudub munitsipaalidel. Lisaks

munitsipaallasteaia remondikulud ja mänguväljakute loomine ja

korrashoid on tagatud muudest vahenditest (pidaja omavahendid ja

investeeringud), mitte ei arvestata pearahadest. Eralasteaiad ja -hoiud

peavad saama kõik kulud kaetud pearahadest ja vanemapoolsest

kohatasust. Lähtudes § 40 lg 2 (muudetud § 46 lg 2) on

munitsipaallasteasutusele ette nähtud õpetajate kvalifikatsiooni

hoidmiseks ja tõstmiseks koolitusrahad, kuid paragrahvis 41

eralasteaedade ja -hoidude rahastamise all sellist lõiget ei ole. Ettepanek

7: Võrdne kohtlemine era- ja munitsipaallasteaia ja -hoiu töötajatele ja

lastele ning lisada ka § 41 alljärgnev lõige: Kooskõlas riigieelarve

seadusega antakse riigieelarvest kohaliku omavalitsuse üksusele toetust

käesoleva seaduse § 25 lõikes 1 ja § 32 lõikes 1 nimetatud õpetajate ja

lapsehoidjate täienduskoolituseks, eesti keele õppeks ja õpetajate

tööjõukuludeks. Kohaliku omavalitsuse üksus võib toetust kasutada ka

tugispetsialistide tööjõukulude katmiseks või tugiteenuste kättesaadavuse

tagamiseks.

eralastehoiu kaudu, siis lepitakse eralastehoiu rahastamises kokku

erapidaja ja KOVi vahel.

7. § 41 lg 2 (muudetud § 47 lg 2) seletuskirjas on toodud lause: Kohaliku

omavalitsuse üksus peab kindlustama vanemate võrdse kohtlemise

kõikides lastehoiu- ka lasteaiakoha tagamise ning lastehoiu- ja lasteaia

tegevuse korraldusega seotud aspektides. Paljud KOV maksavad toetust

munitsipaallasteaiale toidukulu tasumiseks, mistõttu lapsevanemale on

toiduraha päevatasu tunduvalt väiksem kui on eralasteasutuses. Ettepanek

8: Lastevanemate võrdse kohtlemisena maksab KOV ka eraasutustes

Mitte arvestatud. Vabatahtlike toetuste maksmine on KOVi

autonoomia, millesse riik sekkuda ei saa.

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

14

toiduraha toetust nagu maksab munitsipaallasteaias, mis aitab vähendada

kääre toidupäeva maksumuses era- ja munitsipaallasteasutuses.

8. § 31 (muudetud § 34 lg 2). Lapsehoiu korraldamine (4) Kui

lastehoiurühmas töötab vähemalt üks täistööajaga õpetaja, lähtub

lastehoiu töökorraldus nõudest, et kogu rühma tööaja jooksul on tagatud

õpetaja, abiõpetaja või lapsehoidja iga kaheksa lapse kohta kuni

kolmeaastaste laste osas ning iga 10 lapse kohta kuni seitsmeaastaste laste

osas ning lastehoiu rühmas võib olla kuni 16 last. Seletuskirjast nähtub,

et siiski ühe õpetajaga lastehoid ei saa töötada ning vajaks kahte õpetajat

ja õpetaja abi, et katta ära vajalik lastehoiu lahtioleku aeg. Seda sõltumata,

kas lastehoius on 10 last või 16 last. Küsimus: Kui lastehoiu või

sõimerühmas võivad tööl olla kõrgharidusega õpetajad ja õpetaja abi,

nagu hetkel lasteaedades, siis kas lastehoiu rahastamisel arvestatakse

sellega ning tõstetakse pearahasid, et lastehoid saaks pakkuda

samaväärset teenust nagu pakub lasteaed?

Selgitame. Lastehoiu töökorralduse ja eesmärkide täitmiseks

vajamineva personali koosseisu otsustab seadust järgides lastehoiu

pidaja koostöös lastehoiu juhiga. Eraettevõtjal ei ole kohustust teenust

pakkuda. Kui KOV soovib täita ülesannet eralastehoiu kaudu, siis

lepitakse eralastehoiu rahastamises kokku erapidaja ja KOVi vahel.

8. § 49 (muudetud § 54). Kvalifikatsiooninõuetest tulenev

üleminekuperiood Küsimus: Kuidas plaanib riik rahastada lapsehoidjate

ümber- ja väljaõppe? Kas on plaanis luua juurde tasuta kohtasid

lapsehoidjate kursustele?

Kutsekoja tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteemi OSKA kohaselt

koolitatakse lapsehoidjaid praegu mitu korda rohkem kui neid

prognoosi kohaselt vaja on (Prognoos ütleb, et aastas oleks vaja

koolitada 45 lapsehoidjat, aga koolitatakse üle 300). Oleme koostöös

analüüsimas ja prognoosimas optimaalset koolitusmahtu järgnevaks

kolmeks aastaks. 2024. a rahastatavate koolituste prioriteetide ja

teemade valimine on praegu lõpusirgel. RKT komisjon on kogunenud

mitmel korral ning koondatud info koolitusvajaduse kohta OSKA

tööjõuvajaduse raportitest jm andmetest lähtuvalt ning nende alusel

teinud ettepanekud rahastusotsusteks. Komisjon on läbi vaadanud kõik

õppekavarühmad sh lastehoid ja teenused noortele ning õendus ja

ämmaemandus. 2024. a osas tehti otsused:

Õppekavarühmas lapsehoid ja teenused noortele - rahastatakse

pedagoogiliste oskuste koolitusi õpetaja abidele, lapsehoidja koolitusi

otseselt mitte, kuna seda rahastab Töötukassa.

Õppekavarühmas õendus ja ämmaemandas – rahastatakse suure

hooldusvajadusega lapse hooldamise koolitusi. Analüüsime ja teeme

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

15

prognoosid koolitusvajaduse kohta ning seejärel on võimalik need

koolitusmahud RKT koolituste loetellu lisada. Mitmed kutsekoolid

pakuvad õpet tasemeõppes, seega kompetents on koolidel kindlasti

olemas ja siis saavad praegu töötavad inimesed end koolitada nõuetele

vastavaks.

10. § 3 lõige 4 sätestab, et lasteaia tegutsemise vormid on 1) lasteaed ning 2)

lasteaed, milles on lastehoiu rühm või rühmad. Küsimus 1. Millise

süsteemi järgi rahastatakse edaspidi lasteaia hoiu rühmasid kus käivad

1,5- 3 a lapsed?

Selgitame. Lasteaed, milles on hoiurühm, on sisuliselt lasteaed, milles

hoiurühma osas kohaldatakse lastehoidude kohta sätestatut. See on

analoogne, nagu lasteaed-kool on kooli tegutsemise vorm.

11. § 9 (paragrahv on eelnõust välja jäetud) lõike 5 kohaselt tuleb lastele,

kelle emakeel ei ole õppe- ja kasvatustegevuse keel või kes koduses

suhtluses räägivad õppe- ja kasvatustegevuse keelest erinevat keelt, mis

on vähemalt ühe vanema emakeel, viia lasteaias alushariduse riiklikus

õppekavas sätestatud korras läbi õppe- ja kasvatustegevusi lapse

emakeele arengu toetamiseks ja kultuuri tutvustamiseks. Küsimus 2. Kui

õpetajal ei ole pädevust õppe- ja kasvatustegevusi läbi viia lapsega tema

emakeeles, kas selle jaoks on õpetajale kavas luua materjalid nt: Ukraina

lapsed? Kui suures mahus peab õpe toimuma lapse emakeeles?

Arvestatud. Paragrahv eelnõust välja jäetud ja muudetud alushariduse

riiklikku õppekava § 5 lõiget 1 selliselt, et õppe- ja kasvatustegevusi

kavandades ja läbi viies, tuleb väärtustada mitmekeelsest perest pärit

lapse keelelist arengut mitme keele kasutajana ning märgata ja toetada

last erinevates keelekasutusolukordades. Õpetajal ja lapsehoidjal

peavad olema oskused märgata mitmekeelsete laste arengu eripära

võrreldes ükskeelse lapsega ning sellega arvestama lapse arengu

toetamisel. Sellest lähtuvalt tuleb toetada muu kodukeelega lapse

arengut parimal viisil ja koostöös perega.

12. § 12 lõike 2 (muudetud § 39 lg 3) kohaselt vastutab tugiteenuste tagamise

eest lasteaias pidaja. (4) Vajaduse korral tagatakse lapsele lasteaias

põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 37 lõike 3 alusel kehtestatud

tugispetsialistide teenuse kirjeldusele ja teenuse rakendamise korrale

vastav eripedagoogi ja logopeedi või muu tugispetsialisti (edaspidi koos

tugispetsialistid) teenus. Tugispetsialistide teenusteks loob võimalused

lasteaia pidaja ja teenuse pakkumist korraldab direktor. Lasteaia pidajal

on kohustus tagada teenuse kättesaadavus. See tähendab eelkõige teenuse

rahastamist (vajaduse korral spetsialisti lasteaeda töölevõtmist või

teenuse ostmist teenusepakkujalt). Direktoril on kohustus teenust

igapäevaselt korraldada. Eelnõu kohaselt tuleb lapsele tugiteenuseid

pakkuda eelkõige lasteaias. Mis ei tähenda, et tugispetsialistid peavad

Selgitame. Tugiteenuste tagamise kohustus kohaldub ka eralasteaia

pidajatele nii, nagu KOVi peetavatele lasteaedadele. Ka kehtiva

seaduse kohaselt eralasteaias KELS § 14 lõike 2 alusel tagada lapsele

vajaduse korral logopeedi ja eripedagoogi või muu tugiteenus, mille

rakendamiseks loob võimalused lasteaia pidaja ning mille rakendamist

korraldab direktor.

Finantsvahendite puudumine ei vabasta ka erapidajat seaduses nõutud

tugiteenuste tagamisest, kui laps seda vajab.

Järelevalvet eralasteaia ja pidaja tegevuse õiguspärasuse üle lapse

arengu toetamisel teostab Haridus- ja Teadusministeerium.

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

16

töötama lasteaia koosseisus. Kohaliku omavalitsuse üksused peavad

korraldama oma tugiteenuste võrgu selliselt, et vajalik tugi oleks kõigile

lasteaias käivatele lastele kättesaadav kas lasteaias või esmatasandi

teenuskeskuses töötavate tugispetsialistide või teenuse kaudu. Küsimus 3.

Kas antud punkti kohaselt kohanduks vastav tugiteenuste tagamise

kohustus ka eralasteasutustele? Kui eralasteasutusel ei ole võimalik

kohapeal tugispetsialistide teenust pakkuda (pole spetsialiste ning

finantse), kas siis piisab soovitusest kohaliku omavalitsuse poolt

pakutavatele teenustele suunamisest (Tartus HTK, Rajaleidja)? Kui

direktor on otsinud ja pakkunud erinevaid lahendusi aga lapsevanem ei

pea seda piisavaks, kas kohalduvad mingid karistused või ettekirjutused

lasteaiale?

Mis puudutab lapsevanema ebapiisavat koostööd, siis muudetud

eelnõu § 30 lõige 1 punkti 3 järgi saab lasteaed pöörduda vanema

poole tema käesolevas seaduses sätestatud kohustuste täitmise

tagamiseks lapse arengu toetamiseks ja rakendada teisi laste õiguste

kaitsega seotud meetmeid. Kui vanema tegevus või tegevusetus rikub

lapse õigust heaolule ja arengu toetamisele, on lasteaial õigus teavitada

abivajavast lapsest kohaliku omavalitsuse üksust, kes omakorda

rakendab vajaduse korral meetmeid (lastekaitseseaduse kohaselt) lapse

õiguste kaitsmiseks.

TARTU ÜLIKOOL

Haridus- ja Teadusministeerium

1. Eelnõu § 8 (muudetud § 7). Õppekava Täpsustada eelnõus

jälgimisseadmestiku kasutamise kord, nagu see on PGSi seaduses § 44-s.

Oluline personali, laste, kui ka lapsevanemate turvalisuse seisukohast.

Eelnõus on poolikuid lauseid, mis ei seostu seletuskirjaga: Lk 7, lõik (17)

… osaliselt või täielikult rahastada ka kohaliku omavalitsuse üksus, muu

isik või asutus.

Mitte arvestatud. Jälgimisseadmestik on tõesti praktikas tihedasti

kasutatav meede laste ja töötajate turvalisust ohustava olukorra

ennetamiseks ning olukorrale reageerimiseks. Eelnõu koostajad ei pea

aga vajalikuks sätestada eelnõus jälgimisseadmestiku kasutamise

õiguslikku alust ja korda. See ei võta lasteaialt õigust

jälgimisseadmestiku kasutamiseks õigustatud huvi (IKÜM artikkel 6

lg 1 punkti f ) alusel. Andmekaitse Inspektsioon on avaldanud juhendi,

kuidas rakendada IKÜM artikkel 6 lõige 1 punktis f sätestatud

õigustatud huvi kui andmetöötluse õiguslikku alust.

https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/oigustatud_huvi_ju

hend_aki_26.05.2020.pdf

Eelnõus parandused sisse viidud. Rakendusaktide lõplik koostamine

seisab veel ees ja ka kooskõlastusring. Võtame rakendusakti

täiendamisel ettepanekut arvesse.

2. Eelnõu § 14 (muudetud § 15). Lapse lasteaiast väljaarvamine (2)

Eralasteaial on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud lapse

lasteaiast väljaarvamise alustele, õigus arvata laps lasteaiast välja

Selgitame. Kui seoses kolimisega ei vaja laps enam kohta lasteaias, siis

tuleb vanemal esitada avaldus lapse lasteaiast väljaarvamiseks.

Kolimine iseenesest ei vabasta kohatasu maksmisest. Kui kohatasu on

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

17

pikaajalise õppemaksuvõlgnevuse tõttu. Kuidas tagada lasteaias – ja

hoidudes õppemaksuvõlgnevuse tasumine nt kolimise korral?

võlgnevuses, siis kolimine ei vabasta võlgnikku oma kohustuse

täitmisest. Pidajal on õigus kasutada võlaõigusseaduses sätestatud

õiguskaitsevahendeid - näiteks võlanõude kohtusse esitamine.

Kohatasu maksmisest vabastamise õigus on pidajal. Teenuse

kasutamise eest esitatavad arved tuleb vanemal tasuda.

3. Eelnõu § 27 (muudetud § 29). Kvalifikatsiooninõuded Puudu on

logopeedi ja eripedagoogi kvalifikatsiooninõuded. § 49(muudetud § 54).

Kvalifikatsiooninõuetest tulenev üleminekuperiood Ebaselgeks jääb eesti

keele oskuse kehtimise nõue, kui kvalifikatsiooninõuete järgi võivad osad

töötada 2025. ja osad 2028. aastani (https://www.hm.ee/uleminek 2030.

aastani)

Arvestatud osaliselt. Eelnõus muudetud § 29 lg 7 sätestatakse, et

tugispetsialistidele kohaldatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §

741 lõigetes 7-10 sätestatud kvalifikatsiooninõudeid. Lasteaias

töötavatele õpetajatele, tugispetsialistidele, juhtidele kehtib eesti keele

oskuse nõue kvalifikatsiooninõudena alates 01.08.2024. Õpetajat

abistavale töötajale ei ole kehtivas seaduses kvalifikatsiooninõudeid

kehtestatud, kuid keelenõue kehtib neile ka praegu. Praktikas on

Keeleamet käsitlenud eesti keele oskuse nõuet kontrollides õpetajat

abistavat töötajat, kui abistavat laadi tööülesandeid täitvat töötajat ning

sellest tulenevalt rakendanud neile määruse § 6 punktis 1 sätestatud

nõuet (A2-tase). Selline käsitlus on mõnevõrra küsitav, arvestades

õpetajat abistava töötaja rolli õppe- ja kasvatustegevuses, kuid, et

praktika on selline olnud, siis ei ole käesoleval hetkel koheselt alust

nõuda abiõpetajatelt kõrgemat eesti keele oskust, kui A2-tase. Seega ei

ole vajadust anda abiõpetajatele täiendavat üleminekutähtaega

keeleoskuse nõuetega vastavusse viimiseks. Seoses sellega on eelnõu

muudetud § 54 keeleoskuse vastavusse viimise üleminekuaeg eelnõust

välja jäetud.

4. Alushariduse riiklik õppekava (KAVAND 3). § 13. Üldoskused algavad

definitsiooniga, sama algus sobib ka iga valdkonna algusesse.

Iga valdkond algab õppe- ja kasvatustegevuste põhimõtete loeteluga,

mis annab ülevaate, mida antud valdkond endas hõlmab. Eraldi

definitsiooni väljatoomist ei pidanud ekspertgrupp vajalikuks.

5. Õppekava § 19 (muudetud §17) Valdkond Mina ja keskkond 2) suunata

last ümbritsevat maailma mängu ja igapäevatoimingute kaudu märkama,

uurima ja kogema; Siin on korratud üldoskust „mäng“, aga puudu on

seosed teiste üldoskustega ning võimalusi märkamiseks, uurimiseks ja

kogemiseks on rohkem, kui need, mis on kirjas. 6) suunata last mõistma

2) Mitte arvestatud. Mäng on eelkooliealise lapse põhitegevuseks ja

loomulikuks õppimisviisiks. Mänguoskus on kõigi üldoskuste ning

õppe- ja kasvatustegevuse eri valdkondade oskuste ja teadmiste arengu

alus.

Arvestatud. Õppekava sõnastust vastavalt ettepanekule täiendatud.

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

18

sotsiaalse keskkonna, loodus-, tehis ning digikeskkonna erinevusi. Parem

oleks "suunata mõistma" asemel "suunata märkama......erinevusi".

6. Õppekava § 21(muudetud § 19). Valdkond Matemaatika 6) oskab

järjestada kuni kümmet eset suuruse järgi (pikkus, laius, kõrgus jm);

oskab võrrelda esemeid kasutades mõisteid suurem-väiksem-võrdne

(läheb kokku punktiga 2 ja 5).

Mitte arvestatud. Tegemist on erinevate oskuste omandamisega.

Esmalt oskab laps järjestada ja võrrelda hulki ning siis koostada kahe

esemete hulga järgi matemaatilisi jutukesi.

7. Õppekava § 22 (muudetud § 20). Valdkond Kunst 1. .. mitte väljendada

oma ideid, vaid … väljendada end visuaalselt. 2. Lõpp on ebaselge, kuna

valdkonna üheski punktis ei kajastata kunstioskusi, aga eeldatakse, et

kombineerib olemasolevaid oskusi uutega. 3. Siin peaks olema ka

kunstioskused st luua lapsele võimalused erinevate kunsti materjalide ja

töövõtetega tutvumiseks. 4. Mitmekultuurilisus puudu. 5. Puudu on

vaatlused ja vestlused kunstist (vt Matemaatika (3)). Õpetaja peab siin

looma selleks võimalused.

1. Arvestatud. Õppekava sõnastust vastavalt ettepanekule täiendatud.

2. Arvestatud. Muudetud § 22 lõige 1 punkti 2 ja 3, kuna kolmandas

punktis on loetletud kunstioskused, siis varasemate oskustega

kombineerimine uutega sobib sinna paremini.

3. Arvestatud. Õppekava sõnastust vastavalt ettepanekule täiendatud.

4. Mitte arvestatud. Mitmekultuurilisust saab vastavalt asukohale,

lasteaia eripärale, rahvastiku koosseisule lahti kirjutada lasteaia

õppekavas.

5. Arvestatud. Lisatud punkt 5) õppekava § 22 lõige 1.

8. Õppekava § 23 (muudetud § 21). Valdkond Muusika Muusikas

kasutatakse kujutlusvõimet, kunstis fantaasiat – millist erinevust

nähakse?

Arvestatud. Terminid ühtlustatud.

EESTI KEELENÕUKOGU

Haridus- ja Teadusministeerium

1. Alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu § 9 (paragrahv on eelnõust

välja jäetud). “ Õppe- ja kasvatustegevuse keel” on sätestatud, et “õppe-

ja kasvatustegevus toimub eesti keeles” ning “Lastele, kelle emakeel ei

ole õppe- ja kasvatustegevuse keel või kes koduses suhtluses räägivad

õppe- ja kasvatustegevuse keelest erinevat keelt, mis on vähemalt ühe

vanema emakeel, rakendab lasteaed nende emakeele arengut toetavaid

ning kultuuri tutvustavaid õppe- ja kasvatustegevusi alushariduse

riiklikus õppekavas sätestatud korras.” Eelnõus ei ole määratletud, mis

mahus emakeelt toetavaid tegevusi läbi viia võib. Emakeele toetamine on

väga oluline, kuid juhime tähelepanu, et selline umbmäärane kirjeldus

annab võimaluse tõlgendada seadust nii, et viia tegevusi emakeeles läbi

Arvestatud. Paragrahv eelnõust välja jäetud ja muudetud alushariduse

riiklikku õppekava § 5 lõiget 1 selliselt, et õppe- ja kasvatustegevusi

kavandades ja läbi viies, tuleb väärtustada mitmekeelsest perest pärit

lapse keelelist arengut mitme keele kasutajana ning märgata ja toetada

last erinevates keelekasutusolukordades. Õpetajal ja lapsehoidjal

peavad olema oskused märgata mitmekeelsete laste arengu eripära

võrreldes ükskeelse lapsega ning sellega arvestama lapse arengu

toetamisel. Sellest lähtuvalt tuleb toetada muu kodukeelega lapse

arengut parimal viisil ja koostöös perega.

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

19

suures osas õppe mahust. Teeme ettepaneku täpsustada emakeeles

läbiviidavate tegevuste mahtu ja määratleda seaduses maksimaalne

tundide arv, mis võib olla läbi viidud eesti keelest erinevas keeles.

2. Alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu sätestab, et lasteaia

õppealajuhataja, abiõpetaja ning lapsehoidja eesti keele oskus vastab

keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele. Keeleseaduse § 23

lõike 4 alusel antud Vabariigi Valitsuse 20.06.2011. a määruses nr 84

„Ametniku, töötaja ja füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja

kasutamise nõuded“ puuduvad abiõpetaja ning õppealajuhataja

keelenõuded. Määruses puudub ka mõiste „lapsehoidja“. Määruse § 8

punktis 8 on sulgudes esitatud hoolekandetöötajate loetelu, millesse

kuulub ka lapsehoiuteenuse osutaja. Seetõttu tuleks näha ette kõnealuse

määruse täiendamine ning õigusaktides kasutatavate mõistete

ühtlustamine.

Selgitame. VV määruse „Ametniku, töötaja ja füüsilisest isikust

ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“ muutmine on kavas.

Kehtiva kohaselt tõlgendatakse eelnõus sätestatud abiõpetaja määruse

§ 6 järgi A2, lapsehoidja määruse § 8 järgi B2.

3. Soovitame alushariduse riikliku õppekava eelnõus ühtlustada

õpiväljundite sõnastust ning hoiduda seejuures modaaltähendusega

verbikonstruktsioonidest.

Rakendusaktide kooskõlastamine seisab veel ees. Rakendusakti

koostamisel hindame ettepanekut.

EESTI LASTEKAITSE LIIT

Haridus- ja Teadusministeerium

1. Olles esitanud eelnevalt Haridus- ja Teadusministeeriumile mitu

arvamust ja ettepanekut alushariduse seaduse eelnõudele (lisatud kiri 1-8-

2/20-26, kiri 1-8-2/21/7, kiri 1-8-2/22/2), jääb Lastekaitse Liit nendes

esitatud seisukohtade juurde. Varem esitatud seisukohad puudutavad

väärtuskasvatuse integreerimist, kiusamisvaba keskkonna ja tugiteenuste

tagamise vajadust, rühmade suurust ja moodustamist, tervishoiutöötaja

ametikoha kaotamist, kaasavat haridust, alushariduses eestikeelse õppe

tagamist kõikidele lastele ja PGS-ile sarnaselt alusväärtuste sätestamist

seaduses. Seetõttu palume Lastekaitse Liidu esitatud arvamusi käsitleda

tervikuna.

Teadmiseks võetud.

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

20

2. On äärmiselt positiivne, et eelnõuga pööratakse suuremat tähelepanu laste

kaasamisele ning eraldi on välja toodud ka lapse õigus väljendada oma

arvamust. Selle õiguse rakendamiseks tuleb õppe- ja kasvatustegevusega

seotud töötajatel toetada lapse aktiivset osalemist, mis hõlmab

teabevahetust ja dialoogi lapse ja täiskasvanute vahel. Lapsega

suhtlemine ja tema arvamuse väljaselgitamine juba alushariduses

tõhustab valdkondadeülest ennetustööd, mis muuhulgas hõlmab lapse

arengu- ja käitumisprobleemide varast märkamist ning neile reageerimist

ja lapse heaolu ja arengut soodustavate kaitsetegurite suurendamist. Ka

lastekaitsetöötajate hinnangul peaksid peale tervishoiutöötajate just

haridustöötajad rohkem lastekaitset juhtumitest teavitama. Seetõttu

soovitame välja töötada juhendmaterjalid ja suunised õppe- ja

kasvatustegevusega seotud töötajatele (sh lapse osalemine, abivajava

lapse märkamine ja sellest teavitamine) ning sihtgruppi muudatustest

selgel ja arusaadaval viisil ulatuslikult teavitada.

Teadmiseks võetud. Lisaks täiendasime seletuskirja rõhutades, et lapse

arvamust tuleb küsida ja lähtuda lapse huvist otsuste tegemisel.

Viitame lastekaitseseaduse §-le 36, mille kohaselt on lasteaia ülesanne

tagada lapsele võimalus esitada arvamusi ja kaebusi, samuti luua

tingimused, et laps saaks oma seadusest tulenevaid õigusi kasutada.

Sotsiaalministeerium on välja töötanud ja partneritele arvamuse

avaldamiseks saatnud värskelt valminud laste heaolu reformi

väljatöötamiskavatsuse (VTK). VTK alusel töötatakse sel aastal välja

kaks seaduseelnõu lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmiseks,

eesmärgiga suurendada Eestis elavate laste heaolu.

3. Lapsehoiuteenuse haridusvaldkonna alla viimine täidab eelnõuga seatud

eesmärki ühtlustada alushariduse kvaliteeti, mille vajadusele on ka

Lastekaitse Liit korduvalt tähelepanu pööranud. Samas tekib põhjendatud

küsimus, kas oodatud kvaliteedi paranemine kaasub ka lastehoidude

puhul või peame tervikuna pigem tõdema alushariduse kvaliteedi

halvenemist? Eestis on suur õpetajate pealekasvu puudus ja süvenev

probleem on tugiteenuste halb kättesaadavus. Äärmiselt tervitatav, et ka

lastehoidudel tekib tugiteenuste tagamise kohustus, kuid eelnõus

prognoositud tuge vajavate laste arvu kasv tekitab veel enam raskusi

teenuse kättesaadavuses. Probleemi ennetamiseks tuleb riigil teadlikult

tõhustada koostööd valdkondade vahel, et tagada kõikidele tuge

vajavatele lastele reaalne ning õigeaegne abi.

Selgitame. Ühtlustamine tähendab, et eelnõuga paraneb igal juhul

seniste lastehoidude kvaliteet ja kindlasti ei ole loodud eeldusi

langetada alushariduse kvaliteeti. Seniste lastehoidude jaoks nõudeid

pigem lisandub. Lastehoius on edaspidi nõutud õppekava lapse

üldoskuste toetamiseks. Lastehoius võib töötada vaid lapsehoidja

kvalifikatsioonile vastav lapsehoidja või õpetaja kvalifikatsioonile

vastav õpetaja.

Valdkondade vahelist koostööd toetab kindlasti info parem liikumine

läbi EHISe, et tagada kõikidele lastele vajaminev tugi ja abi.

4. Eelnõus rõhutatakse küll paindlikkust, kuid tuleb siiski meeles pidada ka

asjaolu, et omavalitsusüksuste lai tegutsemisdiapasoon ei kindlusta paraku

Selgitame. Seaduses on sätestanud miinimumnõuded, et oleks tagatud

iga lapse heaolu ja arengu toetamine ja sellest vähem pakkuda ei tohi.

Eelnõus on lubatud ühe õpetaja ja kahe abiõpetaja süsteem, nii nagu ka

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

21

alati lapse huvide esikohale seadmist, vaid annab muuhulgas suurema

võimaluse halduskulusid optimeerida. Ka käesoleva eelnõu puhul on

võimalus, et peale seaduse jõustumist muutuvad lasteaiarühmad

varasemast suuremaks, mistõttu saavad lapsed vähem arenguks vajalikku

individuaalset tähelepanu; majandusliku kokkuhoiu või kvalifitseeritud

personali puudumise tõttu võidakse tulevikus tagada lasteaedade töö

miinimumkollektiivis ning rakendada enim just ühe õpetaja ja kahe

abiõpetajaga töökorraldust. Lastekaitse Liit juhib tähelepanu, et selline

stsenaarium läheb vastuollu seaduseelnõus sätestatud lapse õigusega

heaolu ja arengut toetavale ning soodustavale õpi- ja kasvukeskkonnale.

kehtivas koolieelse lasteasutuse seaduses. Rühma registreeritud laste

piirarvud ei muutu. Laste arvu rühmas võib suurendada vaid siis, kui

on täidetud kõik lapse arenguks vajalikud tingimused – tagatud

tugiteenuste võimekus ning kooskõla õpi- ja kasvukeskkonna

nõuetega.

5. Lastekaitse Liit rõhutab, et oluline on hinnata eelnõuga planeeritavate

muudatuste mõju lapse huvidele tervikuna, et muudatused ei tooks kaasa

põhjendamatut kvaliteedi halvenemist ega ebavõrdset ligipääsu

haridusele. Muudatustega püstitatud eesmärkide saavutamisel väga

oluline roll teavitusel.

Selgitame. Nõustume seisukohaga ja oleme mõjusid hinnanud läbi

erinevate aspektide (vt seletuskirja p 7 - eelnõu mõjud). Muudatuste

eesmärk on kindlasti parandada ligipääsu (alus)haridusele, et lastehoiu

ja lasteaia koha pakkumine koostöös erasektoriga aitaks kaotada

järjekorrad ja iga pere saaks mõistliku aja jooksul lapsele hoiukoha.

Nõustume, et kindlasti on teavitustööl oluline roll. Seda nii riigi,

kohaliku omavalitsuse kui ka iga lasteaia- ja hoiu poolelt.

SAUE VALLAVALITSUS

Haridus-ja Teadusministeerium

1. § 3 (4) Lasteaia tegutsemise vormid on: 1) lasteaed; 2) lasteaed, milles on

lastehoiu rühm või rühmad. § 3 (5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis

2 sätestatud lasteaia puhul kohaldatakse lastehoiu osale käesolevas

seaduses lastehoiu kohta sätestatut ja lasteaia osale käesolevas seaduses

lasteaia kohta sätestatud, arvestades käesolevas seaduses sätestatud

erisustega.

§ 11 (3) Lasteaias, kus on lastehoiurühm, võib lasteaia direktor

moodustada liitrühma, milles on lastehoiu pooleteise- kuni kolmeaastase

ja lasteaia kolme- kuni seitsmeaastase lapsed. Liitrühma võib

registreerida kuni 18 last.

Selgitame. Liitrühmale rakendatakse lastaiale sätestatut, arvestades

erisustega, mis on sätestatud lastehoiule - nt tuleb lasteaia õppekavasse

lisada ka kuni kolmeaastaste laste osa, järgides eelnõu §-i 37. Rühmas

peab töötama kas kaks õpetajat ja üks abiõpetaja või üks õpetaja ja kaks

abiõpetajat. Kuna tegemist on lasteaia tegutsemise vormiga, ei saa

rühmas töötada lapsehoidja. Tugiteenused tuleb tagada ka kuni

kolmeaastastele lastele, kes seda vajavad (eelnõu § 40), kuid kuni

kolmeaastaste laste osas ei rakendata tõhustatud tuge ja erituge, nagu

lasteaias (eelnõu § 14 ja 15). Kui liitrühmas on tõhustatud tuge või

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

22

Milliseid põhimõtteid rakendatakse liitrühma puhul? erituge vajav laps, on laste arv nõutud ulatuses väiksem (eelnõu § 11

lõige 4).

2. §4 (1) Kohaliku omavalitsuse üksus tagab kõigile pooleteise- kuni

kolmeaastastele lastele võimaluse käia lastehoius, kui lapse elukoht on

selle kohaliku omavalitsuse territooriumil ja vanem on avaldanud soovi

lastehoiukohta kasutada, ning kõigile kolme- kuni seitsmeaastastele

lastele võimaluse käia lasteaias, kui lapse elukoht on selle kohaliku

omavalitsuse territooriumil ja vanem on avaldanud soovi lasteaiakohta

kasutada.

Seletuskirjas on täpsustatud, et õigus lasteaiakohale on lapsel, kes on

saanud enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit kolmeaastaseks.

Kõigis KOV ei ole võimalik pakkuda lasteaiakohta jooksvalt õppeaasta

jooksul 3a saavatele lastele. Kohad vabanevad sügisel kui 7a lapsed kooli

lähevad. Praegune sõnastus eeldab, et lapsel on õigus saada lasteaiakoht

kohe 3a saades.

Uue sõnastuse ettepanek: Sõnastus seletuskirja täpsustusele: õigus

lasteaiakohale alates käimasoleva aasta 1. septembrist on lapsel, kes on

saanud enne käimasoleva aasta 1.oktoobrit kolmeaastaseks.

Selgitame. Lapsel on õigus saada lasteaiakoht tema kolmeaastaseks

saamisel. Kui laps käib lastehoius, võib ta seal olla ka kolmeaastasena.

Selline vanuse osas paindlikkus on ka täna, mis tähendab, et laps ei pea

liikuma hoiust (täna sõimerühmast) lasteaeda kohe kolmeaastaseks

saamisel. Õigus lasteaiakohale algavaks õppeaastaks on lapsel, kes on

saanud enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit kolmeaastaseks. Kui laps

saab kolmeaastaseks pärast käimasoleva aasta 1.oktoobrit, siis

arvestades lapsevanema soovi ja kohtade olemasolu, tagatakse lapsele

koht lasteaiarühmas kas esimesel võimalusel või hiljemalt järgmise

õppeaasta alguses.

Kui hoiurühmas on kuni kolmeaastased (kaasa arvatud) lapsed, siis

lasteaiarühmas on lapsed alates kolmandast eluaastast. Selline seaduse

sõnastus võimaldab paindlikkust - nii ei pea laps kolmeaastaseks

saamisel õppeaasta kestel vahetama rühma. Samas on kolmeaastaseks

saanud lapsel õigus lasteaiarühma kohale või liikuda hoiurühmast

edasi lasteaiarühma eriti, kui see on lapse arengu huvides. Seega

kolmeaastane laps võib veel olla hoiurühmaealine, aga on ka

lasteaiarühmaealine. Lasteaiarühmad uueks õppeaastaks

moodustatakse üldjuhul kevadel ning kuna õppeaasta lasteaias algab

1.septembril, siis arvestatakse lasteaiarühma lapsed, kes on saanud

selleks ajaks kolmeaastaseks. Enamasti moodustatakse lasteaiarühmad

lastest, kes on saanud 1. oktoobriks samal aastal 3-aastaseks. Sellise

lähenemise puhul on aluseks koolikohustuse algus, mida arvestatakse

põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenevalt: koolikohustuslik on

laps, kes saab käesoleva aasta 1. oktoobriks 7-aastaseks. KOV võib

pakkuda lapsele, kelle sünnipäev on 13. oktoobril ja kes saab siis 3-

aastaseks, lasteaiakohta ka varem.

3. §5 (1) Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lastehoidu vastuvõtmiseks

esitab vanem kohaliku omavalitsuse üksusele taotluse. Taotluses tuleb

Selgitame. KOVi kohustus on tagada teenus enda haldusterritooriumil,

mitte teise KOVi haldusterritooriumil. Vanemal on õigus esitada mitu

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

23

märkida lastehoiu kasutamise soovitud algusaeg ja soovitud lastehoid

tegevuskoha täpsusega. Vanemal on õigus esitada mitu eelistust, kohaliku

omavalitsuse üksus peab neid arvestama.

KOV ei saa korraldada teenust teise KOV territooriumil, samuti ei ole

võimalik alati tagada kohta vanema soovitud eralastehoius. Seetõttu ei ole

asjakohane sõna peab.

Sõnastusettepanek: Vanemal on õigus esitada mitu eelistust, kohaliku

omavalitsuse üksus arvestab neid võimalusel.

eelistust ja kui üks eelistus on teise KOVi territooriumil, siis saab

elukohajärgne KOV arvestada, kas selle eelistuse pakkumine on

võimalik, aga sellise eelistuse osas ei ole KOVil kohustust kohta

pakkuda. Kui KOVil ei ole võimalik pakkuda kohta üheski vanema

eelistatud lasteaias, tuleb lähtuda elukohaläheduse sättest, mis hõlmab

samuti KOVi enda territooriumi. Eelnõu sätestab reegli, et

kohapakkumisest ei saa KOV loobuda ja pakkumisel tuleb arvestada

lapsevanema eelistustest ehk pakkuda kohta ühes eelistustest ja kui see

võimalik ei ole, siis pakkuda kohta lapse elukoha lähedal, lähtudes

eelnõus sätestatud elukohaläheduse põhimõttest. Üheselt arusaadavuse

huvides täpsustame eelnõu sõnastust ja seletuskirja.

4. § 6 (muudetud § 5) (1) Kolme- kuni seitsmeaastase lapse lasteaeda

vastuvõtmiseks esitab vanem kohaliku omavalitsuse üksusele taotluse.

Taotluses tuleb märkida lasteaiakoha kasutamise soovitud algusaeg ja

soovitud lasteaed tegevuskoha täpsusega.

KOV ei saa mitte kuidagi pakkuda kohta teise KOV territooriumil. Lisaks

ei võimalda tänased süsteemid seda isegi taotleda. Selline risti-rästi KOV

vahel kohtade taotlemine ajaks asjaajamise ja infovahetuse väga

keeruliseks. Selleks oleks vaja üleriigilist süsteemi, kus KOV näevad,

kuhu nende lapsed kohta soovivad ja millised teiste KOV lapsed nende

juurde tahavad tulla. Aga sel viisil muutuks võimatuks jälle igasugune

lasteaiakohtade planeerimine.

Ettepanek: Seletuskirjas tuleks selgelt välja tuua, et taotleda saab kohta

oma KOV territooriumil.

Arvestatud. Kuna eelnõu eesmärk ei olegi olnud mitte kuidagi muuta

põhimõtet, et KOV peab tagama avalikke teenuseid oma elanikele ja

oma territooriumil, siis täpsustame eelnõu sõnastust ja seletuskirja.

5. §5 (3) Kohaliku omavalitsuse üksus lahendab vanema taotluse ja teeb

kahe kuu jooksul taotluse esitamisest otsuse lapse lastehoidu

vastuvõtmise kohta.

§6(3) (muudetud § 5 lg 3) Kohaliku omavalitsuse üksus lahendab vanema

taotluse ja teeb kahe kuu jooksul taotluse esitamisest otsuse lapse

lasteaeda vastuvõtmise kohta.

Kuna täna pannakse lapsed lasteaia järjekorda juba sünnitusmajas, ei ole

KOV võimeline kahe kuu jooksul peale avalduse esitamist määrama

Selgitame. Kuna KOVi pädevuses on kehtestada lapse lastehoidu ja

lasteaeda vastuvõtmise ja väljaarvamise kord, siis arvestades eelnõu

regulatsiooni, on võimalik kehtestada korras avalduste esitamise kord

selliselt, et neid ei esitataks kohe lapse sünnil, vaid näiteks 2 või 6 kuud

enne lapse 1,5-aastaseks saamist. Seejuures tuleb avalduste esitamise

korda kehtestades arvestada, et kui vanem soovib hakata kasutama

kohta lapse 1,5-aastaseks saamisest, siis alates sellest ajast tuleb ka

koht võimaldada.

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

24

lapsele lastehoidu või -aeda. Oleks vaja avalduse esitamist täpsustada.

KOV ei saa võtta vastu last nt eralastehoidu. Samuti ei oska KOV pakkuda

kohta lapsele, kes tahab minna lastehoidu või -aega nt 1, 2 või 4 aasta

pärast.

Ettepanek: §5 (3) Kohaliku omavalitsuse üksus lahendab vanema taotluse

ja teeb kahe kuu jooksul taotluse esitamisest lapsele koha pakkumise

lastehoidu. Taotluse saab vanem esitada kuni kolm kuud enne soovitud

koha kasutamise algust. §6

(3) (muudetud §5 lg 3) Kohaliku omavalitsuse üksus lahendab vanema

taotluse ja teeb kahe kuu jooksul taotluse esitamisest lapsele koha

pakkumise lasteaeda. Taotuse saab vanem esitada kuni kuus kuud enne

soovitud koha kasutamise algust.

Selgitus: Lastehoidudes on liikuvus suur ja väga raske on pikalt ette

ennustada, kus lastehoius parasjagu vaba kohta on. Seetõttu peaks hoius

koha pakkumine olema paindlikum ehk siis avalduse saab esitada

väiksema lõtkuga koha kasutama hakkamisest kui lasteaias.

Selgitame. KOV ei saa tõesti last vastu võtta eralasteaeda ja –hoidu ja

seda eelnõu ei eeldagi. Eelnõu kohaselt on KOVi kohustus tagada

vajalikud lastehoiu- ja lasteaia kohad. Selleks ei pea KOV pidama

üleval enda lasteaedasid ja -hoidusid, vaid võib osta teenust sisse

eraettevõtjatelt. Sellisel juhul on erapakkujad KOVi kohapakkumiste

võrgustikus, sest täidavad avalik-õiguslikku ülesannet, mille täitmise

on KOV neile volitanud. KOV peab eelnõu kohaselt tegema teatavaks

selle võrgustiku ehk kõik hoiud ja lasteaiad, kus KOV teenuse tagab

(seega nii munitsipaal- kui eralasteaiad(hoiud)). Nendesse hoidudesse

ja lasteaedadesse koha saamiseks esitab vanem KOVile kohataotluse

ja KOV määrab koha ning eralasteaed saab selle haldusakti alusel lapse

vastu võtta. Kui eralasteaed tegutseb sõltumata KOVist, siis

lapsevanem ei pea KOVilt seda kohta taotlema, aga sellisel juhul ei

täida antud eralasteaed ka avalikku ülesannet. KOV võib sellist

eralasteaeda rahastada või vanema osalust sellises eralasteaias toetada

vabatahtlikult. Oleme seletuskirjas selgitust täiendanud (vt

6. §5 (3) Kohaliku omavalitsuse üksus lahendab vanema taotluse ja teeb

kahe kuu jooksul taotluse esitamisest otsuse lapse lastehoidu

vastuvõtmise kohta.

Tänase praktika kohaselt (vastavalt on välja arendatud ka nt ARNO) ei

võta lapsi lasteaeda vastu KOV, vaid lasteaia direktorid. Palun rakendada

vastuvõtmise kohta sama loogikat nagu PGS § 27 lõige 6 ja sätestada, et

lapse võtab vastu lasteaia direktor.

Ettepanek: §5 (3) Kohaliku omavalitsuse üksus lahendab vanema taotluse

ja teeb kahe kuu jooksul taotluse esitamisest lapsele koha pakkumise

lastehoidu. Taotluse saab vanem esitada kuni kolm kuud enne soovitud

koha kasutamise algust. Lapse võtab lastehoidu vastu direktor.

§6 (3) (muudetud § 5 lg 3) Kohaliku omavalitsuse üksus lahendab vanema

taotluse ja teeb kahe kuu jooksul taotluse esitamisest lapsele koha

pakkumise lasteaeda. Taotluse saab vanem esitada kuni kuus kuud enne

soovitud koha kasutamise algust. Lapse võtab lasteaeda vastu direktor.

Mitte arvestatud. Alushariduse tagamise kohustuse täitmine erineb

koolikohustuse täitmise tagamise kohustuse loogikast (KOV ei määra

lapsele elukohajärgset lasteaeda) ja seetõttu ei saa rakendada sama

põhimõtet, et lapse lasteaeda võtmise avaldus esitatakse lasteaia

direktorile ja direktor otsustab lasteaeda vastuvõtmise või sellest

keeldumise. Kui KOV on lahendanud vanema kohataotluse ja andnud

selle kohta haldusakti lapse lasteaeda vastuvõtmiseks, siis selle

haldusakti alusel saab direktor võtta lapse lasteaeda vastu.

Taotluse esitamisega lasteaiakoha saamiseks algab haldusmenetlus,

mis tuleb lõpuni viia kahe kuu jooksul. Haldusmenetlus lõpeb

haldusakti andmisega, millega KOV määrab lapsele lasteaiakoha

vanema soovitud lasteaias ja soovitud ajal. KOV kehtestab lasteaeda

vastuvõtu ja sealt väljaarvamise korra, mis annab KOVile volituse

kehtestada täpsem laste lasteaeda vastuvõtu ja sealt väljaarvamise

kord. Näiteks saab KOV antud korras kehtestada, millal võetakse vastu

kohataotlusi, seejuures peab arvestama, et kui vanem esitab vähemalt

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

25

1,5aastase lapse osas kohataotluse ja soovib kohta kahe kuu pärast, siis

seda õigust ei saa piirata.

7. §7 (muudetud § 6) Käesolevas seaduses tähendab elukoha lähedus:

1) lapse elukohale esimest lähimat lastehoidu ja lasteaeda;

2) lastehoidu ja lasteaeda, kuhu jõutakse jalgsi kuni 30 minutiga.

Reaalses elus ei pruugi olla rakendatav.

1. laps ei pruugi sõltuvalt oma east või eripärast jaksata 30 min jalutada

kaugemale kui maja nurga taha ja on ebareaalne, et iga maja juures hakkab

olema lasteaed või -hoid;

2. isegi kui maja taga on erahoid, ei pruugi ta last vastu võtta ja

eraettevõtjat ei saa KOV kuidagi survestada ega sundida;

3. kui lapsele lähim lasteaed asub 7 km kaugusel, aga läheduse printsiipi

rakendades on kohad saanud juba lapsed, kes elavad lasteaia ümbruses 2

km raadiuses;

4. kuidas toimida siis kui lapsel käib lastehoius või -aias juba õde-vend,

aga ei soovide ega läheduse alusel talle kohta ei jätku?

Ettepanek: Käesolevas seaduses tähendab elukoha lähedus lapse

elukohale esimest lähimat lastehoidu ja lasteaeda, kus on vaba kohta.

Arvestatud osaliselt. Elukohaläheduse mõistet ja lasteaiakohtade

pakkumise põhimõtteid seletuskirjas täpsustatud.

8. § 11 (8) (muudetud § 10 lg 4) Kui rühmas on tõhustatud tuge või erituge

saav laps, on laste piirarv rühmas väiksem kui teistes lasteaiarühmades,

arvestades, et üks tõhustatud tuge saav laps täidab kolm kohta ja üks

erituge saav laps täidab kuus kohta.

Siiani oli see nõue erirühmas ja erivajadusega laps võttis 3 kohta. Nüüd

laiendatakse see nõue tavarühmadele. Tulemuseks on see, et lasteaiad

hakkavad saatma lapsi Rajaleidjasse, et saada toe otsus ja seega vähem

lapsi rühma. Kuna enamasti saavad toe otsuse lapsed lasteaia jooksul, siis

kuidas saab 2 või 5 last rühmast välja tõsta? Ja kuhu? See oleks laste

õiguste ja ootuste selge rikkumine. Laste erivajadused sõltumata toe liigist

on väga erinevad ja lasteaiale peaks jääma võimalus otsustada, kas

vähendada lapsi rühmas, suunata laps teise rühma või rakendada hoopis

Arvestatud osaliselt. Eelnõud muudetud ja § 11 lõikes 4 sätestatud, et

rühmas, kus on tõhustatud tuge või erituge saav laps, on laste piirarv

väiksem kui teistes rühmades, arvestades, et üks haridusliku

erivajadusega laps täidab kolm kohta. Selline nõue on ka kehtivas

KELSis, mille kohaselt, kui kooliväline nõustamismeeskond on

andnud soovituse tagada lapsele koht sobitusrühmas, siis täidab see

laps selles rühmas kolme lapse koha. Sobitusrühm KELSi tähenduses

ei ole erirühm. Sobitusrühm on rühm, kuhu kuuluvad erivajadustega

lapsed koos teiste lastega. Kuna eelnõu loobub rühmaliikide

sätestamiseks, siis § 11 lõike 4 regulatsioon lähtub samas põhimõttest,

nagu KELSi sobitusrühma moodustamine, kuid rühmale ei anta eriliigi

nimetust seetõttu, et rühmas on erivajadusega laps. KELSi järgi on

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

26

täiendavaid täiskasvanuid tavarühmas lapsele abiks. Alati ei ole

automaatselt vaja vähendada laste arvu rühmas või vähemalt just sel

määral nagu eelnõus kirjas.

Ettepanek: § 11 (8) Kui rühmas on tõhustatud tuge või erituge saav laps,

on laste piirarv rühmas väiksem kui teistes lasteaiarühmades, arvestades

võimalusel, et üks tõhustatud tuge saav laps täidab kolm kohta ja üks

erituge saav laps täidab kuus kohta.

võimalik moodustada ka erühmi, kuhu kuuluvad ainult erivajadusega

lapsed. Eelnõus on see võimalus rühma liike nimetamata sätestatud §

15 lõigetes 2 ja 3 ning § 11 lõikes 5.

Lapsed saavad koolivälise nõustamiskomisjoni otsuse lasteaia ja pere

koostöös. See antakse juhul, kui lapsele sobiva haridustee

korraldamiseks on vaja ametlikku otsust ehk haldusakti (nt lasteaias

sobitus- või erirühma määramiseks, koolimineku edasilükkamiseks,

koolis lihtsustatud õppe rakendamiseks). Edaspidi siis ka lasteaias

tõhustatud või eritoe rakendamiseks.

Mõistame, et lasteaed ei saa lapsi välja arvata, seetõttu ongi lasteaial

võimalused: kas vähendada lapsi rühmas, suunata laps teise rühma

(koostöös perega) või rakendada täiendavaid täiskasvanuid

tavarühmas lapsele abiks.

9. §11 (8) (muudetud § 10 lg 4) Kui rühmas on tõhustatud tuge või erituge

saav laps, on laste piirarv rühmas väiksem kui teistes lasteaiarühmades,

arvestades, et üks

laps täidab kolm kohta ja ükserituge saav laps täidab kuus kohta.

§13 (14) (muudetud § 14 lg 2 ja 3) Erituge rakendatakse lapsele, kes oma

erivajaduse tõttu vajab:

1) mitut tugispetsialisti teenust,

2) kohandusi mitmes käesoleva paragrahvi lõike 13 punktis 2 nimetatud

valdkonnas ning

3) pidevat individuaalset lisatuge rühmas või õpet kuni kuue lapsega

rühmas.

Siin on ilmselge vastuolu. § 13 lg 14 p3 ütleb, et eritoega lapsele

rakendatakse õpet kuni 6 lapsega rühmas. Samas tavarühmas võtab

erituge vajav laps 6 kohta ehk siis tavarühma (24 last) saaks võtta

maksimaalselt 4 eritoe last.

Ettepanek: §11 (8) Kui rühmas on tõhustatud tuge või erituge saav laps,

on laste piirarv rühmas väiksem kui teistes lasteaiarühmades, arvestades,

Sätet muudetud selliselt, et kui rühmas on tõhustatud tuge või erituge

saav laps, täidab nii üks tõhustatud tuge saav laps, kui ka üks erituge

saav laps kolm kohta (muudetud § 11 lg 4). Regulatsioon vastab

kehtivas KELSis sätestatud sobitusrühma kohta sätestatule. Eelnõu § 1

lõike 14 p 3 ja lõike 15 p 3 (muudetud eelnõu § 1 lõike 2 p 3 ja lõike

3 p 3) võimaldab eritoega lapsel käia kas nn "erirühmas" (erituge saav

laps kuni kuue lapsega rühmas, tõhustatud tuge saav laps kuni 12

lapsega rühmas) või lisatäiskasvanuga nn "sobitusrühmas"

(individuaalne lisatugi rühmas). Täna võivad nad sobitusrühmas käia

ka ilma lisatoeta ning täidavad kolm kohta.

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

27

et üks tõhustatud tuge saav laps täidab kolm kohta ja üks erituge saav laps

täidab neli kohta.

10. §14 (1) (muudetud § 16 lg 1 p3) Laps arvatakse lasteaiast välja, kui:

Endiselt puudub lahendus juhuks kui nt Ukraina laps on läinud tagasi

Ukrainasse ja tema perega ei saada ühendust.

Ettepanek: Lisada (ehk pole parim sõnastus, aga mõte on õige): 5) kui

lapse asukohta ei suuda kohaliku omavalitsuse üksuse ega teiste

ametkondade esindajad tuvastada kolme kuu jooksul;

Selgitus: Kui laps ühel hetkel välja ilmub ja kohta soovib, siis on ju KOV

seadusest tulenevalt talle niikuinii kohustus koht anda. Siis saabki laps

uue koha.

Selgitame. Ei ole puudu, see on sõnastatud eelnõu § 16 lõike 1 punktis

3 (vt ka vastava sätte seletuskirja normiselgitust).

11. §25 (7) Lasteaia tugispetsialistidel on õigus taotleda tugispetsialisti

lähtetoetust põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 77’1 sätestatud

tingimustel ja korras.

On endiselt arusaamatu, kas see laieneb ka pidaja või tugikeskuste juures

töötavatele tugispetsialistidele. Seletuskirjas puudub ka vastav selgitus.

Selgitame. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 77’1 kohaselt on

lähtetoetus esimest korda kooli tööle asuvale õpetajale makstav toetus.

Seega alushariduses on lähtetoetuseks õigus esimest korda lasteaeda ja

lastehoidu asuval tugispetsialistil. Juhul, kui tööandja on sama, kui

koolis/lasteaias/lastehoius töötamise korral (kohalik omavalitsus),

tööd tehakse kohaliku omavalitsuse koolis/lasteaias/lastehoius

(töötegemise koht) ning tööfunktsioon on samuti kirjelduse järgi

hariduse tugispetsialistina tehtav töö (haridus- ja teadusministri

21.02.2018. a määruse nr 4 „Tugispetsialistide teenuse kirjeldus ja

teenuse rakendamise kord“ alusel), siis saab ka tugikeskuste juures

töötavale tugispetsialistile lähtetoetust maksta, mõistagi muude toetuse

andmiseks vajalike tingimuste täitmisel (nt vähemalt 0,5 koormusega

töötamine jne).

12. §34 (2) (muudetud § 15 lg 2) Eralastehoiul on lisaks käesoleva paragrahvi

lõikes 1 sätestatud lapse lastehoiust väljaarvamise alustele, õigus arvata

laps lastehoiust välja pikaajalise võlgnevuse tõttu lastehoiu teenuse eest.

Jääb segaseks, kas juhul kui laps arvatakse vanema võlgnevuse tõttu

eralasteaiast või - hoiust välja, loetakse siiski KOV kohustus koht tagada

täidetuks või on KOV kohustatud siis uue koha leidma/pakkuma? Palun

täpsustada kasvõi seletuskirjaski.

KOV on kohustatud vanema soovi korral ikkagi lapsele koha

pakkuma. See kohustus on sätestatud eelnõu § 5 lõikes 1.

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

28

EESTI ALUSHARIDUSE ÜHENDUS

Haridus- ja Teadusministeerium

1. § 3 lg 3 p3 (muudetud § 3 lg 2) Lasteaed on alushariduse riikliku õppekava

alusel alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus, kus eakohases,

turvalises, mängulises ja arendavas õpi- ja kasvukeskkonnas toetatakse

kolme- kuni seitsmeaastaste laste üldoskuste arengut ning selliste

teadmiste ja hoiakute kujunemist, mis loovad eeldused põhihariduse

omandamiseks ja edukaks edasijõudmiseks igapäevaelu

Muudatusettepanek: Lasteaed on alushariduse riikliku õppekava alusel

alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus, kus eakohases,

turvalises, mängulises ja arendavas õpi- ja kasvukeskkonnas toetatakse

kolme- kuni seitsmeaastaste laste üldoskuste arengut ning selliste

teadmiste, oskuste ja hoiakute kujunemist, mis loovad eeldused

põhihariduse omandamiseks ja edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus

Selgitus: Loetelust on väljas oskused, kas neid polegi vaja toetada?

Arvestatud.

2. § 5 lg 1

Muudatusettepanek: Vanemal on õigus esitada mitu eelistust, kohaliku

omavalitsuse üksus võimalusel arvestab nendega.

Selgitus: Kas on nii, et eelistusega arvestamine ei tähenda eelistuse

tagamist? Ehk kui nt taotluses ainult üks lasteaed, siis peame sellega

arvestama, kuid ei pea just seda eelistust tagama?

Selgitame. Jah, nii see on, et kui eelistustes ei ole vabu kohti, siis ei ole

kohustust eelistusest lähtuda, vaid tuleb lähtuda elukohaläheduse

põhimõttest. Koht tuleb igal juhul pakkuda (eelnõu § 4 lõikes 1

sätestatud kohustust ei saa KOV jätta täitmata).

3. § 8 lg 5 (muudetud § 7 lg 5) Lasteaia õppekava ja selle muudatused

kehtestab direktor, olles kuulanud ära hoolekogu arvamuse

Selgitus: Kindlasti peab olema ka pedagoogiline nõukogu selle heaks

kiitnud, muidu teebki direktor ise kabinetis selle valmis ja annab käsu

õpetajatel seda rakendada. Hetkel § 15 (11) (muudetud § 18 lg 1) on kirjas,

et kodukorra koostamisse on kaasatud töötajad aga õppekavasse pole.

Arvestatud osaliselt. Eelnõu § 8 lõikes 4 on sätestatud, et õppekava

koostab lasteaed, mis tähendabki koostöös koostamist. Selguse

huvides täiendasime sõnastust selliselt, et direktor kinnitab õppekava,

olles kuulanud ära hoolekogu arvamuse ning saanud õppe- ja

kasvatustegevusega seotud töötajate heakskiidu. Eelnõus ei sätestata

õppenõukogu loomise kohustust ning sellega seotud töökorda. Selle

eesmärk ei ole õpetajate kaasarääkimise ja otsustuspädevuse

vähendamine, vaid suurem paindlikkus pedagoogilise koostöö

korraldamisel ning õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajate

kaasamisel asutuse juhtimis- ja arendustegevustesse. Eelnõu sätestab

kohustuse kaasata lasteaia töötajaid kõikide alusdokumentide (nt

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

29

õppekava, arengukava, riskianalüüs) koostamise protsessi ning

arendustegevustesse, meetodid õppe- ja kasvatustegevusega seotud

töötajate kaasamiseks valib lasteaed. Lisasime eelnõusse seoses

lasteaia õppekavaga, et see tuleb avalikustada lasteaia veebilehel.

4. § 25 lg 4 (muudetud § 27 lg 4) kellel on vähemalt keskharidus, kelle

kvalifikatsioon ja pedagoogiline kompetentsus on piisavad, et tagada

lasteaia õppekavas määratud õppe - ja kasvatustegevuse eesmärkide

täitmine ..

§ 25 lg 5 (muudetud § 27 lg 5) kellel on vähemalt keskharidus ja kellel on

sobivad isikuomadused, et toetada alushariduse riiklikus õppekavas

määratud õppe - ja kasvatustegevuse eesmärkide täitmist

Selgitus: Endiselt segane, kes ja kuidas ning mille alusel seda pädevust

hindab? Kas ei võiks olla konkreetne viide, tööandja hindab vastavalt

kutsestandardile. Seletuskirjas on kutsestandardi erinevaid tasemeid

kasutatud § 26 selgitamisel.

Selgitame. Tööandja või tema esindaja ülesanne on valida lasteaiale

direktor, kelle ülesanne on tagada käesolevas seaduses sätestatud õppe-

ja kasvatustegevuse korraldusega seotud ülesannete ja lasteaia

õppekava täitmine ning töötajate ja ressursside otstarbekas ja

tulemuslik juhtimine koostöös hoolekoguga. Direktor saab mõistagi

värbamisel arvestada antud töökoha kutsestandardit, milles

kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste,

teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid.

5. § 9 lg 5 (viidatud paragrahv on eelnõust välja jäetud) mis on vähemalt

ühe vanema emakeel, rakendab lasteaed nende emakeele arengut

toetavaid ning kultuuri tutvustavaid õppe - ja kasvatustegevusi

alushariduse riiklikus õppekavas sätestatud korras

§ 31 lg 5 (viidatud paragrahv on eelnõust välja jäetud) mis on vähemalt

ühe vanema emakeel, rakendab lastehoid alushariduse riikliku õppekava

alusel kasvatustegevusi lapse emakeele arengu toetamiseks ja kultuuri

tutvustamiseks.

Selgitus: Selle sõnastuse järgi on lasteaial kohustus rakendada selliste

laste emakeele arengut toetavaid tegevusi. On arusaadav kultuuri

tutvustavatest tegevustest, nagu seletuskirjas ka näide toodud vanemate

kaasamisest jne , kuid emakeele arengu toetamine on midagi muud.

Kuidas on võimalik tagada taaskord kõikvõimalikes keeltes emakeele

areng Eesti lasteaias eesti keelt emakeelena kõnelevate töötajate poolt

Arvestatud. Paragrahvi eelnõust välja jäetud ja muudetud alushariduse

riiklikku õppekava § 5 lõiget 1 selliselt, et õppe- ja kasvatustegevusi

kavandades ja läbi viies, tuleb väärtustada mitmekeelsest perest pärit

lapse keelelist arengut mitme keele kasutajana ning märgata ja toetada

last erinevates keelekasutusolukordades. Õpetajal ja lapsehoidjal

peavad olema oskused märgata mitmekeelsete laste arengu eripära

võrreldes ükskeelse lapsega ning sellega arvestama lapse arengu

toetamisel. Sellest lähtuvalt tuleb toetada muu kodukeelega lapse

arengut parimal viisil ja koostöös perega.

6. § 24 lg 5 p 2 (muudetud § 26)avaldab arvamust lasteaiarühmade

moodustamise kohta

Arvestatud. Eelnõu sõnastust muudetud ja hoolekogu arvamuse

ärakuulamise nõue välja jäetud.

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

30

§ 11 lg 1 (muudetud § 10 lg 1) Lasteaia direktor moodustab arvestades

lasteaiarühmad, kuulates enne otsuse tegemist ära hoolekogu arvamuse

Selgitus: Arvestades, et on kirjeldatud, kuidas rühmade moodustamisel

arvestatakse iga lapse heaolu ja vajadusi, siis jääb arusaamatuks

hoolekogu arvamuse küsimine. Sest kuidas saab hoolekogu avaldada

arvamust millegi osas, mille kohta neil täpne info puudub ehk laste

vajadused, eripärad (mis omakorda konfidentsiaalne info)?

7. § 11 lg 6 (muudetud § 10 lg 6) Otsus suurendada rühma registreeritavate

laste arvu tuleb teha iga rühma koosseisu kohta eraldi, arvestades iga lapse

vajadusi ja heaolu

Tekkis küsimus, mis ajaks ja kui pikaks ajaks otsus tehakse. Seletuskirjas

on, et kuni järgmise komplekteerimiseni. Kas üldiselt

komplekteerimiseni, mis tavapäraselt aprillist kuni septemberini või selle

konkreetse rühma täieliku uue komplekteerimiseni? Kui selle rühma uue

komplekteerimiseni ehk siis kooliminekuni? Kui rühmades jooksvalt

lapsed vahetuvad, kas seda loetakse uuesti komplekteerimiseks?

Kuidas arvestada iga lapse vajadusi ja heaolu alles teenusele tulevate laste

puhul. Isegi kui teame neid, siis kuidas on võimalik tagada iga lapse

vajadused? Kes need vajadused määrab? Kas lapsevanem?

Selgitame. See tähendab, et laste arvu ei saa suurendada lasteaia

kõikides rühmades ühekordse otsusena ja seda näiteks ka tulevikus

moodustatavate rühmade osas. Kui rühm senises koosseisus lõpetab,

siis varasem suurendamise otsus ei kohaldu enam uutele rühmadele

ning vajadusel tuleb teha uus otsus. Ka liitrühma koosseisu oluline

muutumine loetakse eeltoodud tähenduses koosseisu lõpetamiseks.

Näiteks, kui lasteaia rühma Sipsikute kohta tehti rühma suurendamise

otsus 2023. aasta kevadel, sest rühma moodustamisel vajasid lisaks

üldise piirarvu jagu vastuvõetud lastele veel kaks last kohta selles

rühmas. Suurendamise otsus tähendab seda, et kui sellesama Sipsikute

rühma koosseisust arvatakse lapsi välja 2024. aasta kevadel, siis rühm

selles koosseisus lõpetab tegevuse, moodustatakse uus koosseis

(vabanenud kohtadele võetakse uued lapsed – nn rühma

komplekteerimine) ning 2024. aasta sügisel registreeritud uute laste

koosseisuga Sipsikute rühmale eelmise Sipsikute rühma suurendamise

otsus ei kehti.

8. § 11 lg 8 (muudetud § 10 lg 4) Kui rühmas on tõhustatud tuge või erituge

saav laps, on laste piirarv rühmas väiksem kui teistes lasteaiarühmades,

arvestades, et üks tõhustatud tuge saav laps täidab kolm kohta ja üks

erituge saav laps täidab kuus kohta.

Enamasti saavad lapsed otsused lasteaias/lastehoius viibimise ajal. Kas

siis tuleb rühm ümber komplekteerida ja valida lapsed, kes peavad sealt

rühmast lahkuma? Kuidas on võimalik see tingimus jooksvalt täita?

Selgitame. Võimalik lahendus on uute rühmade moodustamine või, et

lasteaed ei võta sellest rühmast lahkunud laste asemele uusi lapsi vastu

seni, kuni laste arv rühmas saavutab nõutud piirarvu.

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

31

9. § 12 lg 2 (muudetud § 13 lg 1) Lasteaed peab tugiteenuseid pakkudes

arvestama vanema soovi ning

Mida on täpsemalt vanema soovi all silmas peetud? Tugiteenuse vajaduse

ja täpse sisu (kõneravi, logopeed, eripedagoog vm) saab määrata

spetsialist (asutuse sisene või kooliväline nõustamismeeskond), kes on

lapse arengut hinnanud.

Arvestatud. Sätte sõnastust muudetud - Lapsele vajaliku toe

väljaselgitamisel ja tagamisel on lasteaed kohustatud looma eeldused

koostööks vanemaga.

Koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel ja vanema nõusolekul

rakendab lasteaed tõhustatud tuge või erituge.

Eelnõu §-s 31 on sätestatud, et vanemal on kohustus teavitada

kirjalikult lastehoiu pidajat või lastehoidu ja lasteaia direktorit lapse

terviseseisundist tulenevatest eritingimustest, mille alusel

kohandatakse võimaluste piires lapse päevakava, õpi- ja

kasvukeskkonda ning õppe- ja kasvatustegevust.

10. § 24 lg 2 (muudetud § 26 lg 2) Hoolekogusse kuuluvad vanemate

esindajad, kes moodustavad hoolekogu koosseisu enamuse,

Kui lasteaias on näiteks kaks rühma ja hoolekogusse kuulub ka õpetajate

esindaja ning pidaja esindaja, siis ei ole kaks vanemat enamus. Kas siis

peaks igast rühmast olema mitu esindajat?

Selgitame. Kirjeldatud juhul ei ole tõesti kaks vanemat enamus ning

võimalus on nimetada rühmast rohkem kui üks vanemate esindaja.

11. § 24 lg 5 p 3 (muudetud § 26 lg 5) avaldab arvamust lasteaias

huvitegevuse korraldamise kohta

Arvestades, et huviharidus ei ole kohustuslik osa lasteaia tegevusest, siis

võib olla ka lasteaedu, kus seda ei korraldata. Sellisel juhul tekib küsimus,

miks seda hoolekogus arutama peab?

Arvestatud. Kuna huvitegevust puudutav säte jäeti käesolevast eelnõus

välja, siis jätsime välja ka eelnõu § 26 lõike 5 punktis 3 sätestatud

hoolekogu arvamuse küsimise nõude.

12. § 27 lg 2 p2 (muudetud § 29 lg 2). Lasteaia õppealajuhataja

kvalifikatsiooninõuded on kõrgharidus, pedagoogilised ja

juhtimiskompetentsid ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja

selle alusel kehtestatud nõuetele.

Ettepanek: Lasteaia õppealajuhataja kvalifikatsiooninõuded on

magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, pedagoogilised ja

juhtimiskompetentsid ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja

selle alusel kehtestatud nõuetele.

Selgitus: Õppealajuhatajal peab olema ka magistrikraadi nõue.

Arvestades, seda et direktori magistrikraadi nõuet põhjendatakse

juhtimise kvaliteedi tõstmise vajadusega, siis peab olema sama nõue ka

Mitte arvestatud. Lasteaia õppealajuhataja kvalifikatsiooninõuded on

kõrgharidus, pedagoogilised ja juhtimiskompetentsid ning eesti keele

oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.

Võrreldes kehtiva KELS § 221 lõikes 2 sätestatuga ei muudeta

õppealajuhatajale esitatud kvalifikatsiooninõudeid. Eelnõu lähtub

üldhariduskooliga samast põhimõttest, et õppealajuhatajal on

õpetajaga sama haridustaseme nõue. Üldhariduskoolis on selleks

magistrikraad, lasteaias kõrgharidus.

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

32

õppejuhil. Seda enam, et vastavalt seaduses kirjeldatule tegeleb just tema

õppe- ja kasvatustegevusega ja töötajatega, mis kõige otsesemalt mõjutab

lapsi.

13. § 27 lg 8 (muudetud § 29 lg 8). Käesolevas paragrahvis nimetatud

kompetentside olemasolu hindab tööandja.

Peab lisama, et mille alusel neid kompetentse hinnatakse ja kuidas

Mitte arvestatud. Kvalifikatsiooninõuete sõnastust ei muudeta, sest

kutset andev organ väljastab kutsetunnistuse, mis tõendab isiku

kompetentsuse vastavust kutsestandardis kehtestatud nõuetele. Kui

abiõpetajal kui kutset ei ole, hindab abiõpetaja pedagoogilisi

kompetentse lasteaia direktor, võttes aluseks lapsehoidja

kutsestandardi, taseme 4. Kui õpetajal kutset ei ole, hindab tema

pedagoogilisi kompetentse lasteaia direktor, võttes aluseks

alushariduse õpetaja kutsestandardi, taseme 6.

14. § 31 lg 8 (muudetud § 36 lg 1) Lapse üldoskuste arengu toetamiseks

koostab lastehoid alushariduse riikliku õppekava alusel lastehoiu

õppekava…

Kas munitsipaallasteadade sõimerühmad, mis muutuvad lastehoidudeks

peavad samuti tegema eraldi õppekava?

Selgitame. Munitsipaallasteaiad, milles on sõimerühmad, on edaspidi

lasteaiad, milles on hoiurühmad. Sellisel juhul tuleb lasteaia õppekavas

välja tuua hoiurühma puudutav ehk ei pea eraldi õppekava koostama

hoiurühmadele.

15. § 31 lg 10 (muudetud § 33 lg 3) et kõigile vanematele antakse vähemalt

üks kord aastas võimalus vanemate koosolekul osaleda

Arvestades, et lastehoiul hoolekogu kohustust pole, siis tundub 1x a

koosolek üsna napp koostöö ja kaasamise vorm. Seletuskirjas on koostöö

ja kaasamise tähtsust nimetatud ja viidatud, et õppekavas koostöö

põhimõtete kirjeldamine aitab kaasata. Kas ei peaks olema tihedam

koostöö kohustus?

Arvestatud. Lastehoid kutsub vanematega tehtava koostöö

edendamiseks vähemalt kaks korda aastas kokku vanemate koosoleku.

16. § 33 lg 1 (muudetud § 39 lg 1) Lapsehoidja, õpetaja ning abiõpetaja

jälgivad ja hindavad lapse arengut ja toimetulekut lastehoius

Lapsehoidja kutsestandardis 4 ei ole lapse arengu jälgimise ega hindamise

kompetentsi. Ei ole ka vastavat tegevusnäitajat. Mille alusel on eeldatud,

et lapsehoidjad seda teevad. Eriti arvestades rõhuasetust seletuskirjas

varajasele märkamisele. Või eeldatakse, et seda teevad tugispetsialistid?

Vajab täpsustamist.

Lapsehoidja kutsestandardis on kohustuslike kompetentsidena lapse

arengu toetamine. On kirjas, et lapsehoidja soodustab ja toetab mängu

kaudu ja valdkondi lõimides lapse tunnetus-, õpi-, mängu-, sotsiaalsete

ja enesekohaste oskuste kujunemist, lähtudes lapse individuaalsusest

ning toetab lapse keele ja kõne arengut, arvestades lapse iga ja

individuaalsust ning kasutades eesmärgipäraseid mängulisi võtteid ja

kasvatusmeetodeid; vajadusel lähtub oma töös tugispetsialistidelt

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

33

saadud juhistest; lisaks planeerib ja viib läbi eakohaseid mänge ja

tegevusi nii ruumis kui õues, lähtudes lapse arengust, vajadustest ja

individuaalsusest. See, et lapsehoidja lähtub ja arvestab iga lapse

individuaalsust ongi aluseks sellele, et ta oskab 1,5- 3-aastase lapse

puhul hinnata arengut ja rakendada sobivad kasvatus- ja arengu

toetamise võtteid.

17. § 8 lg 2 (muudetud § 17 lg 2).

Lasteaeda ei lubata last, kellel on haigustunnused.

Siin peab olema kuskil lisades välja toodud või viide kuhugi, et mis on

haigustunnused. Hetkel on sellest arusaam väga erinev inimestel

Selgitame. Tegemist on rakendusakti sättega, hindame

muutmisvajadust rakendusakti koostamisel. Rakendusakt esitatakse

edaspidi eraldi kooskõlastamiseks.

18. Lastehoiu tervisekaitse nõuded

Miks ei ole hoius kehtestatud kasvukeskkonna nõudeid? Ka siin peaksid

need olema. Samas, kas tervisekaitsenõuded ei kehti lasteaedadelel? Või

mille poolest on need hoidudest erinevad?

Arvestatud. Eelnõud muudetud ning lasteaiale ja lastehoiule esitatakse

õpi- ja kasvukeskkonna nõuded ja tervisekaitsenõuded ühes

rakendusaktis.

19. 3.peatükk §7 lg 7 (muudetud 3 lg 6). Kuni kolmeaasta vanusele lapsele

peab olema tagatud vähemalt üks kord päevane uneaeg. Vanematele

lastele peab olema tagatud päevas vähemalt üks tund puhkeaega

valikuvõimalusega une ja muu vaikse tegevuse vahel. Igal lapsel on

magamiseks ainult tema kasutatav voodipesu

● Lastehoiu tervisekaitsenõuetes on, kuid lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna

nõuetes uneaega ei ole, alushariduse riiklikus õppekavas on sellele

viidatud. Kas ei peaks mõlemas olema? ● Lasteaia õpi- ja

kasvukeskkonna nõuetes ei ole ka kirjas (hoiu tervisekaitse nõuetes on)

millised on nõuded ka päevakavale, midagi on kirjas õppekavas selle

kohta. Ettepanek - hoiu ja lasteaia nõuded peaksid olema mõlemas

määruses lahti kirjutatud sarnaselt.

Arvestatud. Eelnõud muudetud ning lasteaiale ja lastehoiule esitatakse

õpi- ja kasvukeskkonna nõuded ja tervisekaitsenõuded ühes

rakendusaktis.

20. Alushariduse riiklik õppekava

§ 2 lg 3 Lasteaia õppekava ja selle muudatused kehtestab lasteaia direktor,

kuulates eelnevalt ära hoolekogu arvamuse

Ettepanek: Lasteasutuse õppekava kinnitab lasteasutuse juhataja

pedagoogilise nõukogu ettepanekul, kuulates ära hoolekogu arvamuse

Arvestatud osaliselt. Eelnõu § 7 lõike 4 kohaselt koostab lasteaia

õppekava lasteaed, see tähendab lasteaiasisest koostööd. Täiendasime

eelnõu § 7 lõiget 5 selliselt, et direktor kinnitab lasteaia õppekava, olles

kuulanud ära hoolekogu arvamuse ning saanud õppe- ja

kasvatustegevusega seotud töötajate heakskiidu. Eelnõus ei sätestata

õppenõukogu loomise kohustust ning sellega seotud töökorda. Selle

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

34

Selgitus: Oluline, et lasteaia pedagoogiline nõukogu jääb ka sisse, kuna

muidu on oht, et direktorid kirjutavad ise õppekava valmis ja

õpetajad/hoidjad peavad seda rakendama.

eesmärk ei ole õpetajate kaasarääkimise ja otsustuspädevuse

vähendamine, vaid suurem paindlikkus pedagoogilise koostöö

korraldamisel ning õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajate

kaasamisel asutuse juhtimis- ja arendustegevustesse. Eelnõu sätestab

kohustuse kaasata lasteaia töötajaid kõikide alusdokumentide (nt

õppekava, arengukava, riskianalüüs) koostamise protsessi ning

arendustegevustesse, meetodid õppe- ja kasvatustegevusega seotud

töötajate kaasamiseks valib lasteaed. Lisasime eelnõusse seoses

lasteaia õppekavaga, et see tuleb avalikustada lasteaia veebilehel.

21. § 2 Lasteaia õppekava p 4 3aastase lapse ja 6–7aastase lapse eeldatavad

üldoskused ning 6–7aastase lapse arengu eeldatavad tulemused;

Ettepanek: laste eeldatavad tulemused vanuseti

Selgitus: Siin on oluline, et lasteaia õppekavas oleksid kirjas ka kõikide

vanuseastmete eeldatavad arengutulemused, kuna see tagab varajase

märkamise ning ka sekkumise efektiivsuse.

Lapse arengu eeldatavaid tulemusi õppe- ja kasvatustegevuse

valdkondades ning lapse eeldatavaid üldoskusi kõikides

vanuseastmetes kirjeldatakse õppekava rakendamist toetavates

materjalides. Lasteaial on oma õppekavas võimalik kirjeldada kõikide

vanuseastmete eeldatavad arengutulemused.

22. § 6 lg 1 Õppimine ja õpetamine toimuvad üldõpetuse põhimõtetel lapse

lähima arengu tsoonis

See vajab kindlasti lahti kirjutamist ning seletamist, õpetajad ei saa sellest

aru.

Arvestatud. Õpetajad, lähtuvalt omandatud kvalifikatsioonist,

mõistavad üldõpetuse põhimõtteid ja lähima arengu tsooni mõistet.

Nõustume, et selleks, et õppekava oleks mõistetav ka lastevanematele,

on vajalik õppekava seletuskirjas täpsustamine. Kuna praegu on

kooskõlastamiseks esitatud seaduseelnõu, millele on lisatud

rakendusaktide kavandid, siis see tähendab, et rakendusaktide

koostamine, sh seletuskirja koostamine ja ka kooskõlastamine seisab

veel ees.

23. § 9 (1) …lähtudes lastehoiu tegevuskavast ja lasteaia õppekavast ning…

alushariduse ja lapsehoiu seaduse § 31 lg 8 …Lapse üldoskuste arengu

toetamiseks koostab lastehoid alushariduse riikliku õppekava alusel

lastehoiu õppekava…Kui on õppekava siis peaks läbivalt olema

õppekava.

Arvestatud ja rakendusaktis mõiste parandatud.

24. § 12. lg 1 (viidatud paragrahv on eelnõust välja jäetud). Kui lapse

emakeel ei ole õppe- ja kasvatustegevuse keel või laps koduses suhtluses

räägib õppe - ja kasvatustegevuse keelest erinevat keelt, mis on vähemalt

Arvestatud. Paragrahv eelnõust välja jäetud ja muudetud alushariduse

riiklikku õppekava § 5 lõiget 1 selliselt, et õppe- ja kasvatustegevusi

kavandades ja läbi viies, tuleb väärtustada mitmekeelsest perest pärit

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

35

ühe vanema emakeel, siis teeb lastehoid ja lasteaed lapse keelelisest ja

kultuurilisest taustast tingitud arenguvajadustest tulenevaid muudatusi

või kohandusi lapse kasvukeskkonnas (mängu - ja õppevahendid, õppe -

ja kasvatusmeetodid, abi õpetaja tugi jm) lapse emakeele arengu

toetamiseks

Kuidas saab panna nõude, et toetatakse lapse emakeele arengut. Kust

võtavad õpetajad ning hoidjad toetada kõikide laste emakeele arenguks

kompetentsi. Seda ju standardist lähtuvalt neil pole

lapse keelelist arengut mitme keele kasutajana ning märgata ja toetada

last erinevates keelekasutusolukordades. Õpetajal ja lapsehoidjal

peavad olema oskused märgata mitmekeelsete laste arengu eripära

võrreldes ükskeelse lapsega ning sellega arvestama lapse arengu

toetamisel. Sellest lähtuvalt tuleb toetada muu kodukeelega lapse

arengut parimal viisil ja koostöös perega.

25. § 25 p 5 (muudetud § 23 lg 5) Lapsehoidja ja õpetaja koostab vähemalt

üks kord õppeaastas lapse arengust kirjaliku kokkuvõtte ning viib lapse

arengu hindamiseks ja toetamiseks vanemaga läbi arenguvestluse

Siin on oht, et hindamist tehakse ainult selleks, et selle põhjal

arenguvestlust lapsevanemaga pidada. Tegelikult on ju hindamise mõte

ka see, et õpetaja oskab tööd lastega selliselt kavandada, et see toetakse

nende arengut ja saaks lähtuda siin lähima arengu tsooni teooriast

Selgitame. Lapsehoidja kutsestandardis on kohustuslike

kompetentsidena lapse arengu toetamine. On kirjas, et lapsehoidja

soodustab ja toetab mängu kaudu ja valdkondi lõimides lapse tunnetus-

, õpi-, mängu-, sotsiaalsete ja enesekohaste oskuste kujunemist,

lähtudes lapse individuaalsusest ning toetab lapse keele ja kõne

arengut, arvestades lapse iga ja individuaalsust ning kasutades

eesmärgipäraseid mängulisi võtteid ja kasvatusmeetodeid; vajadusel

lähtub oma töös tugispetsialistidelt saadud juhistest; lisaks planeerib ja

viib läbi eakohaseid mänge ja tegevusi nii ruumis kui õues, lähtudes

lapse arengust, vajadustest ja individuaalsusest.

Lasteaiaõpetaja kutsestandard tase 6 sisaldab kohustusliku

kompetentsina lisaks õppija toetamisele, õpi- ja õpetamistegevuste

kavandamisele, õpetamisele, reflektsioonile ja professionaalsele

enesearendamisele, koostööle ja juhendamisele, osalemist arendus-

loome- ja teadustegevuses.

Arvestades eelnevaga, oleme arvamusel, et nii lapsehoidja kui õpetaja

kvalifikatsioonile vastav töötaja osakavad tööd selliselt kavandada, et

see toetaks laste arengut ja lähtuks lähima arengu tsooni teooriast.

26. kavand 6 “Koolieelse lasteasutuse … „

§ 2 Lastehoiu ja lasteaia tegevusnäitajad on järgmised: 2) digilahenduste

kasutamise sagedus õppe- ja kasvatustegevuses;

Digilahenduste kasutamise sagedus ei näita seda, kui efektiivselt neid

kasutatakse, vaid seda, et kui palju. Siin on väga suur oht, et sellega

Koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide,

kutseõppeasutuste ja täienduskoolitusasutuste tegevusnäitajad

on kinnitatud haridus- ja teadusministri määrusega, mille uuendamine

toimub käesoleva aasta märtsis. Antud näitaja andmed saadakse

koolieelsete lasteasutuste tsentraalsest rahulolu ja õppeasutuse

keskkonna küsitlusest, mis töötati välja 2018. aastal. Toona oli

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

36

minnakse liiale ning tegelikult nende vahendite kasutamine ei rikaste

õppimist, vaid on eesmärk omaette.

aktuaalne küsida sagedust. Nõus muudatuse vajadusega, arvestame

tehtud muudatust küsitluse uuendamisel.

EESTI ALUSHARIDUSE JUHTIDE ÜHENDUS

Haridus- ja Teadusministeerium

1. SELETUSKIRI:

§3 lg 1

Eelnõu reguleerib lapse arengu toetamise võimaldamist Jätta välja:

lastehoius alates sünnist …

Kas see on eesmärk? Kohaliku omavalituse kohustus on kohtade

võimaldamine 1,5 -7 aastastele lastele.

Selgitame. KOV peab vanema soovil võimaldama lastehoiukoha alates

lapse 1,5-saamisest kuni 3-aastasele lapsele.3-7-aastastele lastele peab

KOV võimaldama lapsevanema soovil koha lasteaias. Lastehoidu on

võimalik korraldada eelnõu kohaselt 0-7aastastele lastele. Seega, kui

kasutatakse eralastehoid näiteks 1-aastastele lastele või 3-7aastastele

lastele, on see loakohustuslik majandustegevus, mis peab vastama

käesoleva eelnõu nõuetele.

2. Eelnõu § 3 lg 3

Alusharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum,

mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. § 14.

Alusharidus.

Definitsioon seletuskirjas ei vasta Haridusseadusele Haridusseaduses on

alushariduse definitsiooni asemel üldhariduse definitsioon.

Selgitame. Eelnõu § 62 punktiga 2 muudetakse haridusseaduse

paragrahvi 14 tekst ja sõnastatakse järgmiselt: „Alusharidus on

üldoskuste, teadmiste ja hoiakute kogum, mis loob eeldused

põhihariduse omandamiseks”.

3. § 3 lg 4 ja lg 5

Lisada: „lasteaias muutub rühma liik „sõimerühm“ rühma liigiks

„hoiurühm““

Konkreetsem ja selgem sõnastus

Mitte arvestatud. Mõiste lastehoiurühm on võetud kasutusse, sest

lasteaias on lasteaiarühm, mitte aiarühm.

4. § 4 lg 1

Lisada: Õigus lasteaiakohale algavaks õppeaastaks on lapsel, kes on

saanud enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit kolmeaastaseks.

Selgitus on eksitav. Kui laps saab 3-aastaseks õppeaasta jooksul (näiteks

märtsis), ei ole koheselt võimalik tagada lapsele kohta lasteaias.

Selgitame. Õigus lasteaiakohale algavaks õppeaastaks on lapsel, kes

on saanud enne käimasoleva aasta 1.oktoobrit kolmeaastaseks. Kui

laps saab kolmeaastaseks pärast käimasoleva aasta 1.oktoobrit, siis

arvestades lapsevanema soovi ja kohtade olemasolu tagatakse lapsele

koht lasteaiarühmas kas esimesel võimalusel või hiljemalt järgmise

õppeaasta alguses.

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

37

Kui hoiurühmas on kuni kolmeaastased (kaasa arvatud) lapsed, siis

lasteaiarühmas on lapsed alates kolmandast eluaastast. Selline seaduse

sõnastus võimaldab paindlikkust - nii ei pea laps kolmeaastaseks

saamisel õppeaasta kestel vahetama rühma. Samas on kolmeaastaseks

saanud lapsel õigus lasteaiarühma kohale või liikuda hoiurühmast

edasi lasteaiarühma eriti, kui see on lapse arengu huvides. Seega

kolmeaastane laps võib veel olla hoiurühmaealine, aga on ka

lasteaiarühmaealine. Lasteaiarühmad uueks õppeaastaks

moodustatakse üldjuhul kevadel ning kuna õppeaasta lasteaias algab

1.septembril, siis arvestatakse lasteaiarühma lapsed, kes on saanud

selleks ajaks kolmeaastaseks. Enamasti moodustatakse lasteaiarühmad

lastest, kes on saanud 1. oktoobriks samal aastal 3-aastaseks. Sellise

lähenemise puhul on aluseks koolikohustuse algus, mida arvestatakse

põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenevalt: koolikohustuslik on

laps, kes saab käesoleva aasta 1. oktoobriks 7-aastaseks. KOV võib

pakkuda lapsele, kelle sünnipäev on 13. oktoobril ja kes saab siis 3-

aastaseks, lasteaiakohta ka varem.

5. § 4 lõige 8 (eelnõust välja jäetud)

On vajalik sätestada ka antud seaduses ja/või peaks seaduses olema viide

lähtumise kohta Tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusest.

Esmajärjekorras lähtub lasteaed antud seadusest ning äärmiselt oluline on

lasteaial olla teadlik töökorraldusest kriisiolukorras ilma, et peaks seda

teistest õigusaktidest otsima.

Selgitame. Tsiviilkriisi- ja riigikaitse seaduse eelnõu on hetkel veel

menetluses (Toimik: 21-0915 - Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse

eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine),

Sellega kavatsetakse hädaolukorra seadus kehtetuks tunnistada. Praegu

ei ole täpsemat infot, kas või millal eelnõu võiks jõustuda. Samas on

eelnõus kõnealune säte välja jäetud, sest KOVi kohustus võimaldada

lastehoiu ja lasteaiakoht katab sättes sõnastatud eesmärgi.

6. § 4 lõikes 12

Arvestada tuleb, et isikuandmeid võib koguda vaid ulatuses, mis on

vajalik määratletud eesmärkide saavutamiseks. Jätta välja: „ kuid

piisavalt, et määratletud eesmärk saavutada.“

Tekitab küsimusi ja selgitamisvajaduse, mis on „piisav“

Arvestatud ja seletuskirja sõnastust täpsustatud.

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

38

7. § 6 lõige 1, lg 6 (muudetud § 5 lg 3)

Oluline on lisada koha võimaldamine „algavaks õppeaastaks“

Kahe kuu pärast peale taotluse esitamist on õppeaasta keskel võimalik

laps vastu võtta vaid siis kui on vabu kohti. Kui eelarve kujuneb nn

pearaha põhimõttel, peavad kohad olema õppeaasta alguseks täidetud.

Samuti kui vanemal on võimalus esitada koha taotlus mitmesse lasteaeda,

siis muutub keeruliseks lasteaia komplekteerimine – kohtade vajaduse

planeerimine.

Selgitame. Vanema taotlus tuleb lahendada 2 kuu jooksul. Selline on

eelnõus sätestatud tähtaeg haldusmenetluse läbiviimiseks. Vanem võib

esitada taotluses mitu eelistust. Taotluse lahendamiseks läbiviidavas

haldusmenetluses selgitatakse, millist eelistust vanemale võimalik

pakkuda on ning kahe kuu jooksul tuleb anda haldusakt, millises

lasteaias ja alates millisest ajast alates koht pakutakse. Seega

menetlustähtaeg 2 kuud ei pea tingimata tähendama koha saamist kahe

kuu pärast, vaid selle aja jooksul tuleb teha kohapakkumine. Vanem

määrab taotluses, millisest ajast laps kohta vajab. Kui kohta soovitakse

kahe kuu pärast, siis menetlustähtaeg võimaldab koht 2 kuu pärast

pakkuda.

8. § 8 lg 4 (muudetud § 7 lg 4)

Seletuses on pedagoogikate/metoodikate loetelu – kui on loetelu, peaks

olema lisatud ka Johannes Käisi pedagoogika.

Johannes Käisi pedagoogika oli kehtiva õppekava koostamise aluseks

(osales Johannes Käisi Selts), ning sellest lähtutakse paljude lasteaedade

õppekavades – üldõpetuslikkodulooline õpiviis, õuesõpe, uurimuslik õpe,

projektõpe, lapsest lähtuv õpiviis – need on Käisi pedagoogika õpiviisid.

Arvestatud. Lisatud seletuskirja loetellu Johannes Käisi pedagoogika.

Nõustume, et kui pedagoogiliste suundade näiteid on toodud, siis tuleb

pidada Johannes Käisi Eesti jaoks nii oluliseks, et ta võiks näites

sisalduda, kuigi loetelu pole kindlasti kõiki kasutatavad suundi

hõlmav.

9. § 5 lõige 3 ja seletuskiri lk 16 (muudetud § 5 lg 1)

Vanem võib samal ajal esitada nii lastehoiukoha kui ka lasteaiakoha

taotluse. Taotlus tuleb rahuldada kahe kuu jooksul, vastuolu kui vanem

esitab taotlus lapse sünni momendil, siis kuidas on koht tagatud 1,5 või 3

aasta pärast? Kuidas saab lasteaed nii palju ette arvestada (broneerida?)

vaba koha olemasolu?

Selgitame. Ühelt poolt on KOVil võimalus juba lapse sünni ajal

esitatud taotluse lahendamisel anda haldusakt, et nt alates 1,5-

aastaseks saamisest pakutakse lapsele koht lasteaias A – kui KOV

eelistab sellist planeerimist ja kohtade jagamist. Teiselt poolt

võimaldab eelnõu reguleerida KOVil seda, et avaldust ei hakataks

esitama kohe pärast lapse sündi, vaid näiteks 2 kuud enne lapse

1,5aastaseks saamist. Lapse sündides on KOVil, aga tegelikult ju ka

perel üsna võimatu täpselt ette teada, millal kindlasti, kas üldse ja

millisesse lastehoidu ja lasteaeda kohta vajatakse. Seega avalduse

esitamine lapse sündides ei ole üldjuhul mõistlik. Vajadusel peab aga

laps saama koha 1,5aastaseks saamisest. Sellest reeglist ei saa KOV

teistsugust korraldust kehtestada ehk KOV ei saa piirata taotluse

esitamist õppeaasta perioodi suhtes. Eelnõu tagab lasteaia või hoiu

koha perele vanemahüvitise perioodi lõppemisel olenemata sellest, kas

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

39

see jääb näiteks õppeaasta algusesse või mitte. Õigus lastehoiu kohale

on lapse 1,5saamisest ja KOV peab vanema soovil selle koha

võimaldama.

10. Lk 63 (õppekava § 36)

lastehoid ei ole õppeasutus, samas on õppekava ja kohustus hinnata lapse

arengut? Mis on vahe lasteaiaga, kas ainult õpetaja ametikoht?

Selgitame. Lastehoid on haridusasutus, kus toetatakse lapse üldoskuste

arengut riikliku õppekava alusel koostatud lapsehoiu õppekava alusel.

Alushariduse riiklikus õppekavas sätestatakse kuni kolmeaastase lapse

eeldatavad üldoskused. Vt mõiste kohta ka seletuskirja p 5 (eelnõu

terminoloogia).

11. Lk 61, § 30 lõige 3

Kes rahastab?

Ebareaalne, et lasteaial on võimalik võtta tööle meditsiinitöötaja

kroonilise haigusega lapse toetamiseks.

Selgitame. Kuna eelnõu ise ei pane sellist kohustust, siis parandasime

eelnõu seletuskirja sõnastust ja jätsime ebakohase näite välja.

12. § 31 (3) ja (4) (muudetud § 34)

Ühtlustada

lastehoiurühma laste arvu erinevus, 3 lapsehoidjat 15 last ja kui õpetaja

siis 16 last, ms mõte on erinevatel laste arvudel

Selgitame. Erinevus on suhtarvudes. Lastehoius, kus töötavad

lapsehoidjad, ei muutu senised laste ja täiskasvanute suhtarvu nõuded.

Lastehoius ei olnud varasemalt rühma piirarv reguleeritud. Kuna

süsteem ühtlustatakse, siis on vajalik hoiurühma piirarvu

kehtestamine, mis tuleneb lapsehoidjate senisest lapse- täiskasvanu

suhtarvust ja lähtutakse senisest laste arvust sõimerühmades. Laste

piirarv hoiurühmas on 15, olenemata laste vanusest. Selline piirarv

võimaldab kolmel lapshoidjal toetada iga lapse arengut ja läheneda

individuaalselt, arvestades laste vanust. Kui lastehoiurühmas töötab

vähemalt üks täistööajaga õpetaja, siis lähtub eelnõu § 33 lõikes 4

sätestatud suhtarvude nõue kehtiva KELS § 7 lõikes 11 ja § 20 lõikes

6 teises lauses sätestatud suhtarvudest. See võimaldab praegustes

lasteaedade sõimerümades jätkata praeguse personali töökorraldusega

- rühmas kaks õpetajat ja üks õpetajat abistav töötaja või üks õpetaja ja

kaks õpetajat abistavat töötajat (abiõpetajat/assistenti). Õpetaja

töötamine hoiurühmas lisab rühma kõrgharidusega spetsialisti, kes on

pädev juhtima tööprotsesse. Kui lastehoius töötavad ainult

lapsehoidjad, siis peab olema kuni kolmeaastaste laste puhul tagatud

lapsehoidja iga viie lapse kohta. Nii lastehoiurühmas, kui

lasteaiarühmas tuleb töö korraldada viisil, kus laste turvalisuse ja

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

40

arengu toetamiseks on tagatud rühmapersonali kattuv tööaeg. Hetkel

ei ole alust suhtarvude muutmiseks. Praegu võivad lapsehoidjana

töötada ka inimesed, kes ei ole omandanud lapsehoidja kutset. Peame

õigeks, et neile ei ole kehtestud sama laste täiskasvanute suhtarv, mis

on kvalifikatsiooni omandanud lasteaiaõpetajal.

13. EELNÕU

§ 3.(4) (muudetud § 3 lg 3) Lasteaia tegutsemise vormid on: 1) lasteaed;

2) lasteaed, milles on lastehoiu rühm või rühmad.

§ 3.(4) (muudetud § 3 lg 4) lasteaed on kuni seitsmeaastastele lastele hoidu

ja alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus

Lastehoiurühm on rühma liik. Rühma liigid määrab lasteaia juht. On kaks

lasteasutuse liiki – lasteaed ja lastehoid.

Selgitame. Lasteaed on alushariduse riikliku õppekava alusel

alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus (§ 3 lg 2). Lasteaed,

milles on lastehoiurühm, on üks lasteaia tegutsemise vorm (§ 3 lg 3 p

2). Eelnõu § 3 lõikes 2 sätestatud lasteaias ei saa olla lastehoiurühma,

sest see lasteaed on 3-7aastastele lastele. Lastehoiurühm saab olla vaid

lastehoius või § 3 lõike 4 punktis 2 sätestatud lasteaias. Põhimõtteliselt

tähendab selline lasteaia tegutsemise vorm, et ühes asutuses tegutseb

lastehoid ja lasteaed.

14. § 4 lg 2 (muudetud § 4 lg 5 ja § 5 lg 2)

(2) Kohaliku omavalitsuse üksus võib lastehoiukoha tagada munitsipaal-

või eralastehoius ning lasteaiakoha munitsipaal- või eralasteaias. Kui

taotluses märgitud lasteaias ei ole vanema soovitud algusajal vabu kohti,

arvestab kohaliku omavalitsuse üksus lapse vastuvõtmist otsustades

esmajärjekorras lapse elukoha lähedust lasteaiale ning

nõustamiskomisjoni ja/või puude otsuse alusel vastava tingimustega

lasteaeda

Ettepanek muuta sõnastust, jätta ära sõna „kaudu“ Igas maakonna

lasteaias pole võimekust tagada lapsele spetsiaalset tuge. Väikestes

lasteaedades on erispetsialistide ametikohtade arv miinimum (seda mitte

ainult ametikohtadest lähtuvalt vaid ka spetsialistide puuduse tõttu).

Arvestatud osaliselt. Muudetud eelnõu § 4 lõikest 5 jäetud välja sõna

“kaudu”. Selgitame, tugiteenused peavad olema tagatud igas lasteaias,

kui see on lapse arengu toetamiseks vajalik.

15. § 6.(muudetud § 5) lasteaiakoha taotlemine kohaliku omavalituse üksuselt

Ei ole võimalik samaaegselt tagada koht kahe kuu jooksu avalduse

esitamisest ning soovitud lasteaeda. Kui on kindel ootus, et KOV peab

tegema otsuse ja teavitama 2 kuu jooksul, siis ei saa olla tingimuseks

soovitud lasteaed

Selgitame. 2 kuud on taotluse menetlemise tähtaeg, aga mitte tingimata

koha saamise aeg. Kohapakkumisel tuleb arvestada vanema taotluses

märgitud ajaga. Kui vanema soov koht saada on kaks kuud pärast

taotluse esitamist, tuleb see võimaldada.

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

41

Vt seletuskirja kommentaar § 6 lg 1 ja lg 6

16. § 9 lõige 5. (viidatud paragrahv on eelnõust välja jäetud) Lastele, kelle

emakeel ei ole õppe- ja kasvatustegevuse keel või kes koduses suhtluses

räägivad õppeja kasvatustegevuse keelest erinevat keelt, mis on vähemalt

ühe vanema emakeel, rakendab lasteaed nende emakeele arengut

toetavaid ning kultuuri tutvustavaid õppe- ja kasvatustegevusi

alushariduse riiklikus õppekavas sätestatud korras

Ei ole reaalne, selleks puuduvad vahendid ja võimalused. Sõnastada

näiteks: „lasteaias toetatakse erineva keele- ja kultuurikeskkonnast laste

kohanemist ning väärtustatakse erinevaid kultuuriruume.“

Rühmas võivad olla erinevate koduse keele ja kultuurikeskkonnaga

lapsed, sh näiteks hindikeelsed, türgi, hispaania, ukraina jm. Erinevate

rahvuste laste keele ja kultuuriõpe on vanema ja

kultuuriühenduste/seltside vastutus ja võimalus

Arvestatud. Paragrahv eelnõust välja jäetud ja muudetud alushariduse

riiklikku õppekava § 5 lõiget 1 selliselt, et õppe- ja kasvatustegevusi

kavandades ja läbi viies, tuleb väärtustada mitmekeelsest perest pärit

lapse keelelist arengut mitme keele kasutajana ning märgata ja toetada

last erinevates keelekasutusolukordades. Õpetajal ja lapsehoidjal

peavad olema oskused märgata mitmekeelsete laste arengu eripära

võrreldes ükskeelse lapsega ning sellega arvestama lapse arengu

toetamisel. Sellest lähtuvalt tuleb toetada muu kodukeelega lapse

arengut parimal viisil ja koostöös perega.

17. § 11 lg 1 (muudetud § 10 lg 1) Lasteaia direktor moodustab iga lapse

vajadusi ja heaolu arvestades lasteaiarühmad, kuulates enne otsuse

tegemist ära hoolekogu arvamuse (seletuskirjast: Muudatuse eesmärk on

kaasata vanemaid laste heaolu ja arengut mõjutavate otsuste tegemisse)

Lasteaia direktor moodustab lasteaia- ja hoiurühmad

Hoolekoguga ei ole võimalik arutada iga lapse personaalseid vajadusi

talle sobiva rühma määramiseks -delikaatsed isikuandmed ( eriti

käitumisprobleemidega ja AEV laste puhul). Ka direktoril ei ole üldjuhul

enne lapse vastuvõtmist teadmist lapse vajaduste kohta.

Arvestatud. Hoolekogu arvamuse ärakuulamise nõue eelnõust välja

jäetud.

18. § 11 lg 1 (muudetud § 10 lg 3) Lasteaias, kus on lastehoiurühm, võib

lasteaia direktor moodustada liitrühma, milles on lastehoiu pooleteise-

kuni kolmeaastased ja lasteaia kolme- kuni seitsmeaastased lapsed.

Liitrühma võib registreerida kuni 18 last.

Sõnastada: Lasteaias võib lasteaia direktor moodustada liitrühma , milles

on 1,5-7 aastased lapsed ….

Jääb arusaamatuks, kas lasteaias (ilma lastehoiuta) ei või moodustada

liitrühma kus on lapsed vanuses 1,5 kuni 7 aastat? Kas juba moodustatud

liitrühmad võivad jätkata oma tööd (lapsed vanuses 1,5-7 aastat)?

Selgitame. Lasteaias, milles on 3-7-aastased lapsed (§ 3 lg 2 ja § 3 lg

3 p 1), ei saa liitrühma moodustada. Lasteaias, kus on hoiurühm, on

lasteaia teine tegutsemise vorm (§ 3 lg 4) - tegemist on asutusega,

milles tegutsevad hoid ja lasteaed koos (analoogne kooli tegutsemise

vormile – lasteaed-kool). Sellise lasteaia tegutsemise vormi puhul on

võimalik liitrühma moodustamine.

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

42

Liitrühma vajadus ongi pigem lasteaias kus ei ole hoiurühmi – näiteks kui

piirkonnas on üksikud alla 3-aastased lapsed.

19. § 11.(8) (muudetud § 10 lg 4)

Kui rühmas on tõhustaud tuge saav laps, on laste piirarv rühmas väiksem

kui lasteaiarühmades, arvestades, et üks tõhustaud tuge saav laps täidab

kolm kohta ja üks erituge saav laps täidab kuus kohta. Lisada: Laste arvu

vähendamist kohandatakse lapsevanema eelneva teate alusel enne rühma

komplekteerimist või järgmisel õppeaastal.

Kui otsus tuleb õppeaasta keskel või septembris, siis laste arvu rühmas

pole võimalik vähendada. Laste arvu vähendamine rühmas enne

õppeaasta algust on samuti keeruline – vanemad üldjuhul ei soovi rühma

vahetada, kuidas tagada sel juhul võrdne kohtlemine?

Mitte arvestatud. Lapsel on õigus võimetekohaseks õppeks ja tema

vajadustele vastava toe saamiseks vajaduse tuvastamise hetkest.

Õppetöö kohandamist ei saa ootele panna.

20. § 12 (muudetud § 13 lg 1 ja lg 6) Lapse arengu toetamine lg 2

Tugiteenuste tagamise eest lasteaias vastutab lasteaia pidaja. Kohaliku

omavalitsuse üksusele teiste õigusaktide alusel antud tugiteenuste

korraldamisega seotud ülesandeid tuleb täita viisil, mis tagab alushariduse

omandamise iga lapse individuaalseid vajadusi ja võimeid arvestades.

Lasteaed peab tugiteenuseid pakkudes arvestama vanema soovi ning

põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §- s 47 nimetatud koolivälise

nõustamismeeskonna soovitusi

… Lasteaed peab tugiteenuseid pakkudes arvestama vanema õigustatud

soovi ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 47 nimetatud

koolivälise nõustamismeeskonna soovitusi.

Mõnikord ei ole lapsevanema soovid seotud lapse tegelike vajadustega

Arvestatud. Sätte sõnastust muudetud - Lapsele vajaliku toe

väljaselgitamisel ja tagamisel on lasteaed kohustatud looma eeldused

koostööks vanemaga.

Koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel ja vanema nõusolekul

rakendab lasteaed tõhustatud tuge või erituge.

21. § 12 Lapse arengu toetamine lg 3 (muudetud § 12 lg 5)

Õpetajad jälgivad ja hindavad koostöös tugispetsialistide ja muusika ning

liikumisõpetajaga lapse arengut ja toimetulekut lasteaias ning

kohandavad õppe- ja kasvatustegevuse….

Lapse arengu jälgimine ja hindamine on meeskonnatöö.

Mitte arvestatud. Kuna eelnõu samas lõikes viidatakse õppekavas

sätestatud põhimõtetele, ei ole pakutud täiendus vajalik. Õppetööd viib

läbi õpetaja.

22. § 13 (muudetud § 13). lapsele vajaliku toe väljaselgitamine ja

rakendamine läbivalt

Selgitame. Sarnaselt kehtivale seadusele viitab eelnõu põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduse § 47 nimetatud koolivälisele

nõustamismeeskonnale, kes annab soovituse põhikooli- ja

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

43

Mõiste „kooliväline nõustamismeeskond“ asemel kasutada

„asutuseväline nõustamismeeskond“

Või ka „lasteaiaväline nõustamismeeskond“, Tegemist ei ole kooliga.

gümnaasiumiseaduse § 47 lg 4 alusel valdkonna eest vastutava ministri

määrusega kehtestatud korras.

23. § 13 (muudetud § 12 lg 3) Lapsele vajaliku toe väljaselgitamine ja

rakendamine lg 3 Lapse arengu toetamiseks määrab direktor tugiteenuste

koordineerija, kelle ülesanne on korraldada lasteaiasisest meeskonnatööd

ning koordineerida lasteaiavälises võrgustikutöös osalemist. Lasteaia

pidaja võib tugiteenuste koordineerijaks määrata direktori

Täiendada: Tugiteenuste koordineerija määraja kindlustab, et

koordineerijal on tööülesannete täitmiseks vajalikud (eripedagoogilised

või nõustamisalased) kompetentsid.

Mitte arvestatud. Tugiteenuste koordineerija ei vaja täiendavaid

kompetentse. Eelnõu täpsustab senist regulatsiooni, andes direktorile

õiguse määrata tugiteenuste osutamisega seotud meeskonnatöö

korraldamiseks ning võrgustikutöö koordineerimiseks vastav töötaja.

Tugiteenuste koordineerija seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks

on lasteaia direktoril õigus valida selleks tööks sobivaim töötaja. Seda

rolli võib täita üks lasteaias töötavatest tugispetsialistidest,

õppealajuhataja või muu nimetatud ametikohale sobiv töötaja. Kuna

mõnel juhul on mõistlik, kui tugiteenuse koordineerija ülesandeid

täidab direktor (näiteks väike lasteaed), kuid direktor ei saa iseennast

määrata, siis sätestatakse, et direktori saab tugiteenuste koordineerijaks

määrata pidaja. Tugiteenuste koordineerija näol on tegemist samade

ülesannetega inimesega, keda PGS-is nimetatakse haridusliku

erivajadusega õpilase õppe koordineerijaks. Kehtiva praktika kohaselt

täidab koordineerija rolli tavapäraselt üks haridusasutuses töötavatest

tugispetsialistidest. Nimetatu ei ole eelnõus sätestatud kohustusena,

kuid tugiteenuste koordineerija rolli ja tööülesandeid arvesse võttes on

tegemist asjakohase praktikaga.

24. § 13 lg 5 (muudetud § 13 lg 2)

Muuta lõpulauses umbisikuline tegumood „tehakse“, „soovitatakse“.

Sõnastada kes teeb ja soovitab, kellele lisauuringud. Näiteks eripedagoog

või eripedagoogiline meeskond või HEV koordinaator.

Ebaselge sõnastus.

Selgitame. Sõnastus on analoogne põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse

§ 46 lõikele 4. Ametikoha sidumata jätmine lisab korralduslikku

pandlikkust.

25. § 13 lg 13 ja 14 (muudetud § 14 lg 2 ja 3)

Kui laps ei vaja kõiki nimetatud teenuseid, võiks olla iga punkti lõpus

„Ja/või“.

Ebaselge, kas tõhustatud või erituge vajav laps on laps, kes vajab kõiki

loetletud teenuseid

lg 13 P 3 (muudetud §14 lg 2 p 3 ja lg 3 p 3)

Arvestatud. Muudetud eelnõu § 14 lg 2 ja lg 3 kohaselt peavad olema

täidetud kõik kolm tingimust samaaegselt. Punktide 1 järel olev

semikoolon asendatud komaga. Muudetud eelnõu § 14 lg 2 ja lg 3

punktides 3 peetakse individuaalse lisatoe all silmas täiendavat

täiskasvanut, abiõpetajat või tugiisikut, kelle kaasamisel tuleb laps

toime ka suuremas rühmas (kui 12 või 6).

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

44

Palun seletuskirjas lahti kirjutada mida punktis 3 täpsemalt mõeldud on.

Kas mõeldud on tugiisiku, logopeedi, eripedagoogi olemasolu rühmas või

täiendavaid individuaalseid tegevusi rühmas (kes seda läbi viib). Kes

rahastab tugiisiku teenust

Tugiisikuteenus on kohaliku omavalituse sotsiaalteenus, rahastab

kohalik omavalitsus.

26. § 14. lg 2 (muudetud § 15 lg 2) Eralasteaial on lisaks käesoleva paragrahvi

lõikes 1 sätestatud lapse lasteaiast väljaarvamise alustele, õigus arvata

laps lasteaiast välja pikaajalise õppemaksuvõlgnevuse tõttu

Väljaarvamise võimalus peaks olema ka munitsipaallasteaial. Pikaajaline

võlgnevus asendada konkreetse ajaga - näiteks enam kui 2 (3) kuud.

„Õppemaksuvõlgnevus“ asendada „lasteaiatasu võlgnevusega“

Pikaajaline võlgnevus on umbmäärane mõiste, mida vanem saab kohtus

vaidlustada. Lasteaias ei ole õppemaks vaid on kohatasu ja toidukulu tasu

- lasteaiatasu.

Arvestatud osaliselt. Muudetud eelnõu § 15 lg 2 ja § 40 lg 2 mõistet

muudetud, sest eelnõus kasutatakse selles osas mõistet “vanema

osalustasu” Lapsevanema võlgnevus ei vabasta KOVi seadusest

tuleneva ülesande täitmisest võimaldada lasteaiakoht. KOVil on

võimalik kasutada võlanõudeks teisi õiguskaitsevahendeid - näiteks

pöörduda võlanõudega kohtusse.

Mõiste “pikaajaline võlgnevus” on seadusandja teadlik valik

eraettevõtja õiguste ja lapse õiguste vahel tasakaalu leidmiseks.

Eelkõige tuleks võla osas kasutada teisi õiguskaitsevahendeid ja lapse

lasteaiast väljaarvamine peaks olema neist viimane.

27. § 15 (muudetud § 18 lg 2)

Ettepanek:1) Lasteaed võib laste ja töötajate turvalisust ohustava olukorra

ennetamiseks ning olukorrale reageerimiseks kasutada lasteaia

territooriumil jälgimisseadmestikku turvaseaduses sätestatud tähenduses

ja korras, arvestades isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõudeid. 2)

Jälgimisseadmestiku kasutamise kord sätestatakse lasteaia kodukorras

Selgitus:Lisada punktid, analoogselt PGS § 44, lasteaedades on samuti

turvalisuse tagamiseks paigaldatud turvakaamerad. Kui seaduses on

valvekaamerad lubatud, siis ei pea lasteasutus koostama „õigustatud huvi

analüüsi“, mis koosneb üheksateistkümnest punktist.

Mitte arvestatud. Jälgimisseadmestik on tõesti praktikas tihedasti

kasutatav meede laste ja töötajate turvalisust ohustava olukorra

ennetamiseks ning olukorrale reageerimiseks. Eelnõu koostajad ei pea

aga vajalikuks sätestada eelnõus jälgimisseadmestiku kasutamise

õiguslikku alust ja korda. See ei võta lasteaialt õigust

jälgimisseadmestiku kasutamiseks õigustatud huvi (IKÜM artikkel 6

lg 1 punkti f ) alusel. Andmekaitse Inspektsioon on avaldanud juhendi,

kuidas rakendada IKÜM artikkel 6 lõige 1 punktis f sätestatud

õigustatud huvi kui andmetöötluse õiguslikku alust.

https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/oigustatud_huvi_ju

hend_aki_26.05.2020.pdf

28. § 16 (muudetud § 26 lg 5 p 4)

Selgitada, mida tähendab hoolekogu osalemine sisehindamises.

Ettepanek on jätta kehtivas koolieelse lasteasutuse seaduse kehtiv

sõnastus.

Arvestatud osaliselt. Muudetud eelnõu § 26 lõike 5 p 4 sõnastust

muudetud selliselt, et hoolekogu avaldab arvamust sisehindamise

korra kohta.

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

45

Selgitus: Ebaselguse korral võib viia sekkumiseni õpetaja ja/või lasteaia

õppeprotsessi, omamata selleks pädevusi. Kõik vanemad osalevad

sisehindamisel rahuloluküsitluste kaudu, kuid milline on hoolekogu kui

organi täiendav roll sisehindamisel?

29. § 23 (muudetud § 25 lg 2). Lasteaia juhtimine (2)

Lasteaia pidaja (võib luua) loob õppealajuhataja ametikoha lasteaias kus

on 4 ja enam rühma, lasteaia õppekava rakendamise ning õpi- ja

kasvukeskkonna tagamise….

Suuremates lasteaedades on lisaks õppealajuhataja ametikohale juhiabi

või asjaajaja ametikoht, 4-rühmalises lasteaias täidab üldjuhul kõiki

ülesandeid juht üksi.

Mitte arvestatud. Eelnõuga loobutakse lasteaia miinimumkoosseisu

sätestamisest. Muudatuse eesmärgiks on võimaldada lasteaia pidajale

ja juhile lasteaia eripärast ning tegevuseesmärkidest tulenevalt

suuremat otsustuspädevust ja -vabadust ametikohtade loomiseks ning

tegevuse korraldamiseks.

30. § 24 (muudetud § 26 lg 5). (5) Hoolekogu täidab järgmisi ülesandeid: 2)

avaldab arvamust lasteaiarühmade moodustamise kohta;

Ettepanek: 2) avaldab arvamust lasteaiarühmades laste arvu suurendamise

kohta;

Selgitus: Mille põhjal avaldab hoolekogu arvamust rühmade

moodustamise kohta? Ka laste arv rühmas tuleneb laste ja töötajate

suhtarvust, ruumide pindalast ja rahastamismudelist.

Arvestatud. Eelnõus jäetud välja hoolekogu arvamuse avaldamine

lasteaiarühma moodustamise kohta. Rühmade suurendamisel

hoolekogu arvamuse ärakuulamise kohustus on eelnõus sätestatud.

31. 12) (muudetud § 26 lg 5 p 9) munitsipaallasteaia puhul avaldab arvamust

vanema osalustasu ja toidukulu päevamaksumuse kohta;

Täpsustada kuidas ja kellele arvamust avaldada. Näiteks: osalustasu

määra otsustab volikogu, toidupäevamaksumuse rendiköögi korral

toitlustaja.

Arvestatud osaliselt. Eelnõust välja jäetud, et hoolekogu avaldab

arvamust osalustasu kohta. Toidukulu osas on võrreldes kehtiva

seadusega nõudeid oluliselt leevendatud. Kui kehtiva seaduse kohaselt

otsustab hoolekogul lapse toidukulu päevamaksumuse, siis eelnõu

kohaselt avaldab kehtestatava toidukulu päevamaksumuse kohta

arvamust. Kuna toidukulu tasub vanem, siis peab jääma hoolekogule

õigus selles küsimuses kaasa rääkida. Direktor saab anda otsuse

projekti koos selgitustega arvamuse avaldamiseks hoolekogu

päevakorda ning omakorda hoolekogu arvamuse teha kohaliku

omavalitsuse üksusele teatavaks.

32. § 24 (2) (muudetud § 26 lg 2)

Ettepanek: (2) Hoolekogusse kuuluvad rühmade lapsevanemate

esindajad, kes moodustavad hoolekogu koosseisu enamuse, õpetajate

Arvestatud. Kuna lasteaed, milles on hoiurühm, on lasteaia

tegutsemise vorm, siis pole vaja täiendavalt sätestada, et hoolekogusse

kuulub täiendavalt hoiurühma esindaja.

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

46

esindaja ja lasteaia pidaja esindaja. Hoolekogu liikmed valivad endi

hulgast esimehe ja tema asetäitja.

Selgitus: Välja jätta Kui lasteaias on lastehoiurühm, kuulub koolekogu

koosseisu täiendavalt lastehoiurühma vanemate esindaja. Kui eelnõus ei

ole määratud, et hoolekogusse kuulub igast rühmast esindaja, siis on

ebaõige hoiurühma eelistamine. Eelnõu seletuskirjas on põhjendatud:

„Kui lasteaias on lastehoiu rühm või rühmad, tuleb hoolekogu koosseisu

nimetada lisaks nende vanemate esindajad ning sellisel juhul ei ole

lasteaias lastehoiurühma puhul vajalik lapsevanemate korralise koosoleku

kokkukutsumine (vt eelnõu § 31 lõige 10),sest see ülesanne on täidetud

esindaja hoolekogusse kuulumisega.“ Eelnõu tekstist (§ 31 lõige 10) ei

ole väljaloetav, et kui lasteaias on lastehoiurühm, ei ole lastehoiurühma

lapsevanemate koosoleku kokkukutsumine kohustuslik.

Eelnõud täiendatud selliselt, et kirjeldatud lasteaias ei ole hoiurühma

vanemate koosoleku kokkukutsumine kohustuslik.

33. § 29 lg 2 (muudetud § 31 lg 2 p 5)

Ettepanek: Vanemal on kohustus: 1) esitada lastehoiule või lasteaiale

lapse erisusest/puudest tulenevad otsused 5) …, mille alusel kohandatakse

võimaluste piires lapse päevakava, õpi -ja kasvukeskkonda, õppe- ja

kasvatustegevust ning rühmas laste arvu;

Selgitus: Hetkel puudub lapsevanemal kohustus lapse erisusest teada

anda. Samas on aga vanemal õigus nõuda erikohtlemist, sh väiksema laste

arvuga rühma, individuaalset arengutuge jne. See on oluline punkt, mis

peaks olema välja kirjutatud. Praktikas toob vanem erivajadustega lapse,

eelneva teavituseta lapse vajadustest, lasteaeda ja nõuab koheselt

väiksemat laste arvu rühmas ning tugiteenuseid.

Teadmiseks võetud. Eelnõu muudetud § 31 lg 2 p 5 sätestab, et

lapsevanemal on kohustus teavitada kirjalikult lastehoiu pidajat või

lastehoidu ja lasteaia direktorit lapse

terviseseisundist tulenevatest eritingimustest, mille alusel

kohandatakse võimaluste piires lapse

päevakava, õpi- ja kasvukeskkonda ning õppe- ja kasvatustegevust.

Lapsevanema poolt on vajalik terviseseisundist tulenevate

eritingimuste väljatoomine ja lapsele peab vajalikku tuge rakendama

võimalikult kiiresti.

34. § 33 (muudetud § 39 lg 2) Lapse arengu toetamine lastehoius lõige 2

Lastehoius hindab laste kõne arengut vähemalt kaks korda aastas

logopeed.

Ettepaenek: Lisada:… vajadusel kaks korda aastas logopeed või

eripedagoog.

Selgitus: Logopeedi poolt kõigi laste kõne arengu hindamine vähemalt

kaks korda aastas tundub ülepaisutatud. 1,5 a hakkab kõne alles

kujunema. Kui lapsehoidjad peavad nüüd hindama lapse arengut, siis

Arvestatud. Sätet muudetud selliselt, et lastehoius hindab laste kõne

arengut vähemalt üks kord aastas logopeed või eripedagoog, välja

arvatud rühmas, kus töötab vähemalt üks täistööajaga õpetaja.

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

47

peavad ka märkama erisusi lapse arengus ja logopeedi või eripedagoogi

teavitama (kaasama). Lisada eripedagoog, sest alla 3-aastaste laste puhul

ei ole arenguprobleemide puhul esmane märkaja mitte logopeed vaid

eripedagoog, kellel on nn laiem vaade,

35. Lastehoiu tervisekaitsenõuded Kas peavad olema erinevad nõuded

lasteaial ja hoiul kui lastehoiurühmad asuvad lasteaias?

Arvestatud. Eelnõud ja rakendusakte muudetud ning nõuded lasteaiale

ja lastehoiule kehtestatud ühes õigusaktid.

36. § 9. Päevakava (muudetud § 14)

Lisada „… või pidaja esindaja“

Munitsipaallastehoius on pidaja kohalik omavalitsus. Ei ole otstarbekas,

et lasteaiarühmade päevakava kehtestab lasteaia juht aga hoiurühmadele

pidaja.

Mitte arvestatud. Säte arvestab väikeste erahoidude pidamise ja

korraldusega. KOV saab selle ülesanne edasi delegeerida. Reeglina on

KOVides hoiurühmad lasteaedades ning sellisel juhul kehtestab

päevakava lasteaia direktor.

37. 2. peatükk, 4. peatükk

Ettepanek liita lasteaia ja lapsehoiu peatükid (1. ja 3. peatüki eeskujul).

Seaduse keel oleks selgem, jääksid ära mitmed kordused.

Arvestatud osaliselt. Eelnõu struktuuri ei muudetud, kuid

olemasolevaid paragrahve tehti mitmeks arvestusega, et ühes

paragrahvis on optimaalne lõigete arv 8.

38. Lasteaia tervisekaitsenõuded

§ 8. (2) (muudetud § 17 lg 2) Lasteaeda ei lubata last, kellel on

silmnähtavad haigustunnused.

§ 8. (2) (muudetud § 17 lg 2) Lasteaeda ei lubata last, kellel on

haigustunnused.

Täpsustada. Kas on vaja “silmnähtavad”? Näiteks: pea-, kõrva- ja

kõhuvalu ei ole silmnähtavad, kuid on tõsised sümptomid.

Arvestatud. Rakendusakti muudetud.

39. Alushariduse riiklik õppekava

§ 12 (viidatud paragrahv on eelnõust välja jäetud). Mitmekeelse lapse ja

pere toetamine, lg 1, lg 2 ….siis teeb lastehoid ja lasteaed lapse keelelisest

ja kultuurilisest taustast tingitud arenguvajadustest tulenevaid muudatusi

või kohandusi lapse kasvukeskkonnas (mängu- ja õppevahendid, õppe- ja

kasvatusmeetodid, abiõpetaja tugi jm) lapse emakeele arengu

toetamiseks.

Ettepanek: Ebareaalne. Jätta välja „..lapse emakeele arengu toetamiseks“.

Rühmas võivad olla mitme erineva emakeelega lapsed, kui seadus

sätestab nende emakeele arengu toetamise, siis peavad olema

kättesaadavad ka vastavad keeleõpetajad, näiteks hindi- , türgi-,

Arvestatud. Paragrahv eelnõust välja jäetud ja muudetud alushariduse

riiklikku õppekava § 5 lõiget 1 selliselt, et õppe- ja kasvatustegevusi

kavandades ja läbi viies, tuleb väärtustada mitmekeelsest perest pärit

lapse keelelist arengut mitme keele kasutajana ning märgata ja toetada

last erinevates keelekasutusolukordades. Õpetajal ja lapsehoidjal

peavad olema oskused märgata mitmekeelsete laste arengu eripära

võrreldes ükskeelse lapsega ning sellega arvestama lapse arengu

toetamisel. Sellest lähtuvalt tuleb toetada muu kodukeelega lapse

arengut parimal viisil ja koostöös perega.

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

48

prantsuse-, hispaania- jms keele, kas on see mõeldav? Kas pidajal on

selleks vahendid? Emakeele ja kultuuri õpe on seltside, ühenduste ja lapse

pere vastutus.

40. § 3.

Ettepanek: Väärtuste klassifikatsiooni lisada terviseteadlikkus,

keskkonnateadlikkus kui väärtus.

Tervise väärtustamine, ning tervena elatud aastate põhimõtte

kujundamine algab lasteaiast (pere mudel)

Arvestatud osaliselt. Lisatud terviseteadlikkus. Nõustume, et see on

oluline väärtus, mis võiks olla välja toodud. Keskkonnateadlikkus

mahub õppekava eelnõus välja toodud keskkonna jätkusuutlikkuse

alla.

41. § 11.(3) (muudetud § 10 lg 3)

Lapsehoidja ja õpetaja ning vanem vahetavad regulaarselt informatsiooni

lapse arengust, õppimisest ja tervisest …

Paljude probleemide aluseks on tervisest tuleneva info puudus.

Arvestatud. Lisatud: Lapsehoidja ja õpetaja ning vanem vahetavad

regulaarselt informatsiooni lapse arengust, õppimisest ja tervisest ning

vanem on kaasatud lapse arengut puudutavate otsuste tegemisse ja

nende rakendamisse.

42. § 7 (5)

luuakse võimalused mängimiseks ja aktiivseks liikumiseks ruumides ning

õues

Lisada punkt õuekeskkonna kohta tingimused ruumides ja õues.

Arvestatud. Punkt 5 sõnastatud: luuakse võimalused mängimiseks ja

aktiivseks liikumiseks ruumides ja õues;

43. § 7 (6)

Ettepanek: luuakse alates neljandast eluaastast õppe- ja

kasvatustegevustes võimalused 21. sajandi oskuste õppimiseks

Digitegevused ei ole ainsad 21. sajandi oskused.

Arvestatud. Punkt 6 sõnastatud: luuakse alates neljandast eluaastast

õppe- ja kasvatustegevustes mõtestatud võimalused 21. sajandi oskuste

õppimiseks (kriitilise mõtlemise, probleemilahenduse, digivahendite

kasutamise ja suhtlemise (sh koostöö tegemise ja veenmise, aga ka

mitmekultuurilises keskkonnas suhtlemise).

44. § 12 (4) (viidatud paragrahv on eelnõust välja jäetud)

Ettepanek: lastehoius ja lasteaias viiakse läbi lõimitud õppe- ja

kasvatustegevusi lapse emakeele ja kultuuri tutvustamiseks…

Regulaarne (kustutada) - Eestist erineva rahvuse kultuuri tutvustamine

toimub, aga mitte regulaarselt

Arvestatud. Paragrahv eelnõust välja jäetud ja muudetud alushariduse

riiklikku õppekava § 5 lõiget 1 selliselt, et õppe- ja kasvatustegevusi

kavandades ja läbi viies, tuleb väärtustada mitmekeelsest perest pärit

lapse keelelist arengut mitme keele kasutajana ning märgata ja toetada

last erinevates keelekasutusolukordades. Õpetajal ja lapsehoidjal

peavad olema oskused märgata mitmekeelsete laste arengu eripära

võrreldes ükskeelse lapsega ning sellega arvestama lapse arengu

toetamisel. Sellest lähtuvalt tuleb toetada muu kodukeelega lapse

arengut parimal viisil ja koostöös perega.

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

49

45. Asendada „koolipsühholoog“ nimetusega “psühholoog”. Mitte arvestatud. Mõiste ”koolipsühholoog” on eelnõus võetud

kasutusele, sest lapsele tuleb vajadusel korral tagada lasteaias

eripedagoogi ja logopeedi või muu tugispetsialisti teenus, mis vastab

põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 37 lõike 3 alusel kehtestatud

tugispetsialistide teenuse kirjeldusele ja teenuse rakendamise korrale.

Nimetatud korras kasutatakse mõistet “koolipsühholoog”.

46. Küsimused:

Kuidas seadus tugevdab kaasava hariduse korraldamist kui varajane

märkamine ja sekkumine on lapsehoidja üheks ülesandeks, kes on

madalapalgaline, keskharidusega ning vajalike pädevusteta töötaja.

Lapsehoidja koolitus ei ole piisav arengu hindamise oskuste

omandamiseks.

Selgitame. Meil ei ole põhjust kahelda lapsehoidja eriala koolitust

pakkuvate õppeasutuste pädevuses. Õppeasutus vastutab õpiväljundite

saavutamise eest. Lapsehoidja on töötaja, kes on omandanud vajalikud

teadmised ja oskused laste hooldamiseks ning nende arengu

toetamiseks. Lapsehoidja teeb koostööd lapsevanema või hooldajaga.

Lapsehoidja töö eesmärk on toetada lapse füüsilist, emotsionaalset,

intellektuaalset ja sotsiaalset arengut.

Ta lähtub oma töös seadustest, lapse heaolust ja turvalisusest.

Lapsehoidja kutsealal on ka kutsestandard Lapsehoidja, tase 5, mis

hõlmab lisaks suure hooldusvajadusega laste hoidmise ja

juhendamisega seotud kompetentse.

Lapsehoidja töö eeldab head vaimset ja füüsilist tervist. Lapsehoidja

järgib oma töös kutse-eetikat. Lapsehoidja on orienteeritud pidevale

enesearendamisele ja uute teadmiste omandamisele.

47. Mis vahe on lapsehoidjal ja abiõpetajal, kui neile kehtib üks

kutsestandard? Abiõpetaja ei pea hindama lapse arengut ja ei vastuta

õppekava läbimise eest, lapsehoidjal on need kohustused?

Selgitame. Lapsehoidja töötab lastehoius või lasteaia hoiurühmas, kus

ei pea samal ajal töötama õpetaja. Seega lapsehoidja vastutab õppekava

täitmise eest lastehoius. Abiõpetaja võib töötada täistööajaga õpetaja

kõrval ehk ei saa töötada rühmas, kus ei tööta täistööajaga õpetajat.

Juhtiv roll õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimisel on õpetajal.

48. Kas uuendatakse EHISES lapse erivajaduste kohta info kogumist? Selgitame. Haridus- ja Teadusministeerium kavandab EHISe arenduse

ja selleks vajaliku ressursi. Arenduste käigus uuendatakse info

kogumise viisi lapse toevajaduse osas.

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

50

49. Seadus annab võimaluse kohalikul omavalitusel suurendada tunduvalt

direktorite töökoormust (õppejuhi, tugiteenuste koordinaatori,

huviringide korraldaja jm ülesanded), seda asutuste liitmise tingimustes.

Eelnõu täpsustab senist regulatsiooni, andes direktorile õiguse määrata

tugiteenuste osutamisega seotud meeskonnatöö korraldamiseks ning

võrgustikutöö koordineerimiseks vastav töötaja. Tugiteenuste

koordineerija seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks on lasteaia

direktoril õigus valida selleks tööks sobivaim töötaja. Seda rolli võib

täita üks lasteaias töötavatest tugispetsialistidest, õppealajuhataja või

muu nimetatud ametikohale sobiv töötaja. Kuna mõnel juhul on

mõistlik, kui tugiteenuse koordineerija ülesandeid täidab direktor

(näiteks väike lasteaed), kuid direktor ei saa iseennast määrata, siis

sätestatakse, et direktori saab tugiteenuste koordineerijaks määrata

pidaja. Tugiteenuste koordineerija näol on tegemist samade

ülesannetega inimesega, keda PGS-is nimetatakse haridusliku

erivajadusega õpilase õppe koordineerijaks. Kehtiva praktika kohaselt

täidab koordineerija rolli tavapäraselt üks haridusasutuses töötavatest

tugispetsialistidest. Nimetatu ei ole eelnõus sätestatud kohustusena,

kuid tugiteenuste koordineerija rolli ja tööülesandeid arvesse võttes on

tegemist asjakohase praktikaga.

Tugiteenuste koordineerija on uus roll alushariduses, kuid see ei eelda

täiendava ametikoha loomist lasteaias. Tegemist on pigem teatud

ülesannete kogumiga kui ametikohaga. Praktikas paljudes lasteaedades

juba täidab mõni töötaja seda rolli, aga on otsustatud luua ka

ametikohad.

Praktika on näidanud, et vajadusel võtab need ülesanded direktor enda

kanda ja täidab seda rolli väga edukalt (Tartu lasteaedade näited),

lisaks on näiteks väikese lasteaia puhul mõistlik võimaldada nende

ülesannete määramine direktorile. Direktor oskab kindlasti ise

reguleerida oma töökoormust ja vastavalt siis määrata need ülesanded

kellelegi kollektiivist või täita neid ise.

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

51

50. Kui lasteaias on hoiurühmad kas siis võib lasteaial olla üks õppekava või

peab olema kaks õppekava (hoid eraldi)?

Selgitame. Sellisel juhul võib lasteaial olla üks õppekava, milles on

esitatud ka hoiurühmasid puudutav.

51. Kas hoiurühma vanemad kuuluvad lasteaia hoolekogusse? (koosoleku

läbiviimise nõue seaduses)

52. Jääb arusaamatuks, miks lasteaiale on kehtestatud „Lasteaia õpi- ja

kasvukeskkonna nõuded“ ja hoiule „Lastehoiu tervisekaitse nõuded“ –

ühendada üheks määruseks, kuna m kohati on nõuded samad, seda enam,

et võivad paikneda ühes asutuses- lasteaed.

Selgitame. Muutsime eelnõud ja rakendusakte ning lastehoiule ja

lasteaiale kehtestatakse õpi- ja kasvukeskkonna ning tervisekaitse

nõuded ühes õigusaktis.

53. Kas sisehindamise aruanne ja arengukava on vaja koostada ka hoius? Kui

hoid on lasteaia juures?

Selgitame. Lastehoius ei pea viima läbi sisehindamist. Kui lasteaias on

ka hoiurühmad, siis on tegemist lasteaia tegutsemise vormiga, seega

on sisehindamise läbiviimine selles lasteaias kohustuslik ja

sisehindamine peab hõlmama ka selle lasteaia hoiurühmasid.

54. Kas õppekavale lisanduvad juhendmaterjalid, milles lapse arengu

eeldatavad tulemused vanuseti – lapse arengu hindamise alus?

Selgitame. Õppekavas on välja toodud 5) 3aastase lapse ja 6–7aastase

lapse eeldatavad üldoskused. Lasteaiaõpetajatel on võimalik kasutada

lapse arengu hindamise e-vahendit (LAHE), mis võimaldab hinnata

viieaastaste laste arengut viies valdkonnas. Hindamisvahend on kõigile

lasteaias töötavatele õpetajatele ja spetsialistidele tasuta kättesaadav

nii eesti kui ka vene keeles. LAHE on väljatöötatud Harno ja Tallinna

Ülikooli ekspertide koostöös. Alushariduse riiklik õppekava

kehtestab riigi alusharidusstandardi. Riiklik õppekava määrab kindlaks

pooleteise- kuni seitsmeaastaste laste õppe- ja kasvatustegevuste

alused alushariduse omandamise toetamiseks, samuti lasteaia

õppekava koostamise põhimõtted. Igal lasteaial on õigus oma

õppekavas detailsemaks ja täpsemaks minna ka lapse arengu

eeldatavate tulemuste väljatoomisel.

55. Ei leidnud seaduse eelnõust viidet pedagoogilisele nõukogule, mis

kehtivas KELS-is on §22 lõikes 6 Pedagoogid kuuluvad lasteasutuse

pedagoogilisse nõukogusse, mille ülesanne on lasteasutuse õppe- ja

kasvatustegevuse analüüsimine ja hindamine ning direktorile,

hoolekogule ning valla- või linnavalitsusele õppe- ja kasvatustegevuse

parandamiseks ettepanekute tegemine.

Selgitame. Pedagoogilise nõukogu moodustamise kohustust eelnõuga

ei sätestata ja vastavat töökorda ei kehtestata. Muudatuse eesmärk ei

ole õpetajate kaasarääkimise ja otsustuspädevuse vähendamine, vaid

suurem paindlikkus pedagoogilise koostöö korraldamisel ning õppe- ja

kasvatustegevusega seotud töötajate kaasamisel asutuse juhtimis- ja

arendustegevustesse. Eelnõu sätestab kohustuse kaasata lasteaia

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

52

töötajaid kõikide alusdokumentide (nt õppekava, arengukava,

riskianalüüs) koostamise protsessi ning arendustegevustesse, meetodid

õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajate kaasamiseks valib

lasteaed.

EESTI LASTEHOIDUDE LIIT JA EESTI ERALASTEAEDADE

LIIT

Haridus- ja Teadusministeerium

1. Eesti Lastehoidude Liit ja Eesti Eralasteaedade Liit on arvamusel, et uues

alushariduse riiklikus õppekavas peab vältima sõna kasvatus ning selle

asemel kasutama terminit lapse arengu toetamine. Alusharidus peab

toetama lapse individuaalsete huvide ja oskuste avastamist ning andma

lapsele võimalus kujuneda ennastjuhtivaks ja iseseisvaks inimeseks.

Samuti mõiste kasvatus viitab allutamisele ja juhiste järgimisele, mis ei

ole kooskõlas kaasaegsete haridussuundadega. Kui kasutame mõistet

kasvatus, siis süvendame lasteaiaõpetaja kui kasvataja kuvandit, mis

enam ei päde. Seega uus alushariduse riiklik õppekava peab olema

suunatud lasteaiaõpetaja kui haridustöötaja kuvandi loomisesse. Lisasime

omapoolsed ettepanekud, mida kasutada sõnastuse muutmisel.

Selgitame. Nii fundamentaalset muutust me välja töötatud õppekavas

praeguses tööfaasis ei tee. Terminitel on alati mitmeid seletusi ja

lähenemisi. Kasvatus on Peeter Põllu järgi “teadlik sihipärane tegevus,

mis vanema põlve poolt ette võetakse, et viia arenemisele kasvava

põlve kehalisi ja vaimlisi jõude nende väärtuste alalhoidmise ja

täiendamise sihis, milles peitub üksiku ja kogu inimkonna elu-

eesmärk". Allpool olevaid ettepanekuid arvestame konteksti sobivuse

korral.

2. § 5. Õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimise põhimõtted: 2) Lapse arengu

toetamine lastehoius ja lasteaias on meeskonnatöö; ETTEPANEK. Muuta

sõnastust: Lapse arengu toetamiseks ja tema potentsiaali parimaks

avaldumiseks panustavad kõik lasteaia töötajad.

Arvestatud. Punkt 2 sõnastatud: Lapse arengu toetamiseks ja tema

potentsiaali parimaks avaldumiseks panustavad kõik lasteaia töötajad.

3. § 5. Õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimise põhimõtted: 7) väärtustatakse

eesti kultuuritraditsioone ning arvestatakse teiste kultuuride eripäraga;

ETTEPANEK. Muuta sõnastust: tutvustatakse eesti kultuuritraditsioone

ning arvestatakse teiste kultuuride eripäraga.

Arvestatud. Punkt 7 sõnastatud: tutvustatakse eesti kultuuritraditsioone

ning arvestatakse teiste kultuuride eripäraga.

4. § 5. Õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimise põhimõtted: 8) arvestatakse

digitehnoloogia rolliga laste igapäevaelus ja nüüdisaegses maailmas ning

rakendatakse selle võimalusi õppe- ja kasvatustegevuse rikastamiseks;

ETTEPANEK. Lisada sõnastusse: arvestatakse digitehnoloogia rolliga

Arvestatud. Punkti 8 lisatud: arvestatakse digitehnoloogia rolliga laste

igapäevaelus ja nüüdisaegses maailmas ning rakendatakse selle

võimalusi õppe- ja kasvatustegevuse ja vabamängu rikastamiseks.

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

53

laste igapäevaelus ja nüüdisaegses maailmas ning rakendatakse selle

võimalusi õppe- ja kasvatustegevuse ja vabamängu rikastamiseks.

5. § 7. Õpi- ja kasvukeskkond 1) lähtutakse ühistele väärtustele tuginevatest

kokkulepetest ja lastehoiu ning lasteaia tavadest; ETTEPANEK. Lisada

sõnastusse: lähtutakse lapse heaolust, ühistele väärtustele tuginevatest

kokkulepetest ja lastehoiu ning lasteaia tavadest.

Arvestatud. Lisatud: lähtutakse lapse heaolust, ühistele väärtustele

tuginevatest kokkulepetest ja lastehoiu ning lasteaia tavadest;

6. §7 (4) Füüsilise keskkonna kujundamise põhimõtted: 1) tagatakse

turvalisus; 2) tehakse õppeprotsess nähtavaks; 3) tagatakse õppe- ja

mänguvahendite kättesaadavus ja mitmekesisus; 4) kujundatakse

liigendatud rühmaruum, mis võimaldab tegutseda alarühmades ja pakub

võimalusi omaette olemiseks; 5) luuakse võimalused mängimiseks ja

aktiivseks liikumiseks; 6) luuakse alates neljandast eluaastast õppe- ja

kasvatustegevustes mõtestatud võimalused digitaalse õpivara ja

digitehnoloogia kasutamiseks. ETTEPANEK. Lisada eraldi punkt:

Füüsiline keskkond on lihtsasti ümberkohaldatav, paindlik ning aktiivset

liikumist võimaldav. SELGITUS ETTEPANEKULE. Lasteaia ja

lastehoiu füüsiline keskkond peab olema lapsele mõeldud, kus tal on palju

ruumi vabalt liikumiseks ja lapse juhitud vabaks mänguks. Mööbel peab

olema liigutatav, et vastavalt lapse vajadustele ja tegevustele saab asju

ümber liigutada.

Arvestatud. Täiendatud punkt 4, kuna temaatiliselt sobis sinna juurde.

Lisasime “võimalusel”, sest alati ei ole füüsilise keskkonna muudatusi

võimalik kiiresti teha. Punkti 4 uus sõnastus: võimalusel luuakse

füüsiline keskkond, mis on lihtsasti ümberkohaldatav, paindlik ning

aktiivset liikumist võimaldav.

7. § 7(5) Õppe- ja kasvatustegevused toimuvad lastehoius ja lasteaias ning

väljaspool lasteasutuste ruume. ETTEPANEK. Muuta sõnastust.

Päevakava koostamise juures arvestatakse asjaoluga, et lastele tagatakse

aeg mõtestamiseks, mõttevahetuseks ja tagasisideks;

Arvestatud. Punkti 5 lisatud täiendus: Tegevuste kavandamisel

arvestatakse asjaoluga, et lastele on tagatud aeg mõtestamiseks,

mõttevahetuseks ja tagasisideks.

8. § 8. Õppe- ja kasvatustegevuse korraldamine (1) Lastehoid korraldab

kasvatustegevust kogu aasta vältel. (2) Lasteaed korraldab õppe- ja

kasvatustegevust kogu õppeaasta vältel. KÜSIMUS 1. Miks ei ole

lastehoius õppetegevust, nagu on lasteaias, kuigi seal rakendub samuti

õppekava? KÜSIMUS 2. Miks ei kasutata lastehoiu juures õppeaasta

mõistet, kui üldoskuste arendamine on ka õppetegevuste läbiviimine.

KÜSIMUS 3. Palun selgitada, mis on punktide (1) ja (2) erisus, kui

Selgitame. Kuni 7aastaste lapsehoiuteenus liigub HTMi haldusalasse

ja muudetakse haridussüsteemi osaks ning lastehoidudele

rakendatakse täiendavad kvaliteedinõuded. Lastehoid on hoidu ja

alushariduse omandamist võimaldav haridusasutus. Lastehoid ei ole

õppeasutus ja lastehoius ei kasutata õppeaasta mõistet. Alushariduse

seaduse eelnõu § 9 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus peab

tagama haridusteenuse kogu õppeaasta jooksul.

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

54

seaduse §10 sätestab, et õppeaasta algab 1. septembril ja kestab 31.

augustini. § 9. Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine

9. §9 (2) (muudetud § 8 lg 2 p 2) Rühma päevakava koostamisel

arvestatakse, et: 2) õppe- ja kasvatustegevused, igapäevatoimingud ja

mäng vahelduksid sujuvalt ja moodustaksid laste jaoks tasakaalustatud

terviku. ETTEPANEK. Lisada sõnastusse: õppe- ja kasvatustegevused,

igapäevatoimingud ja lapse juhitud vabamäng vahelduksid sujuvalt ja

moodustaksid laste jaoks tasakaalustatud terviku. SELGITUS

ETTEPANEKULE. Usume, et lapse juhitud vabamäng on kõige

loomuomasem õppimisviis lapsele, mille käigus arenevad kõik eluks

vajalikud oskused – probleemilahendus, loovus, koostöö, suhtlemine ja

analüüsivõime.

Arvestatud. Punkt 2 sõnastatud: õppe- ja kasvatustegevused,

igapäevatoimingud ja lapse juhitud vabamäng vahelduksid sujuvalt ja

moodustaksid laste jaoks tasakaalustatud terviku;

10. §9(3) (muudetud § 8 lg 3) Õppe- ja kasvatustegevused toimuvad läbi

igapäevatoimingute, laste mängu, kavandatud tegevuste ja vabategevuste.

Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja õppesisu valikul lähtutakse

lapsest, alushariduse alusväärtustest, lapse emakeelest ja kultuurist, last

ümbritsevast keskkonnast ning põhimõttest lähemalt kaugemale, üksikult

üldisemale. ETTEPANEK 1. Eemaldada vabategevus ja lisada

sõnastusse: Õppe- ja kasvatustegevused toimuvad läbi lapse juhitud

vabamängu, igapäevatoimingute ja kavandatud tegevuste. ETTEPANEK

2. Lisada §12(4) üks osa lausest §9(3) lõikesse, mis on siin sobilikum:

õppetöös kasutatakse individuaalset või väikestes gruppides lähenemist.

Arvestatud osaliselt. Vastavalt ettepanekutele on §8 lõige (3)

sõnastatud järgnevalt: (3) Õppe- ja kasvatustegevused toimuvad läbi

igapäevatoimingute, laste mängu, kavandatud tegevuste ja laste

omaalgatuslike tegevuste. Õppetöös kasutatakse muuhulgas ka

individuaalset või väikestes gruppides lähenemist. Õppe- ja

kasvatustegevuse kavandamisel ja õppesisu valikul lähtutakse lapsest,

alushariduse alusväärtustest, lapse emakeelest ja kultuurist, last

ümbritsevast keskkonnast ning põhimõttest lähemalt kaugemale,

üksikult üldisemale.

11. §9 (2) (muudetud § 10 lg 2) Lapsehoidja ja õpetaja kaasavad vanemaid

lastehoiu ja lasteaia tegevustesse, teavitavad vanemaid õppe- ja

kasvatustegevuste korraldusest ning kasvatamise ja õpetamise

põhimõtetest ning väärtustest. Vanemal võimaldatakse osaleda õppe- ja

kasvatusprotsessi kavandamises ja läbiviimises ning anda tagasisidet

lastehoiu ja lasteaia tegevusele. ETTEPANEK. Muuta sõnastust:

Lapsehoidja ja õpetaja kaasavad vanemaid lastehoiu ja lasteaia

tegevustesse, teavitavad vanemaid õppe- ja kasvatustegevuste

korraldusest ning alushariduse alusväärtustest.

Arvestatud. Sõnastatud järgmiselt: (2) Lapsehoidja ja õpetaja kaasavad

vanemaid lastehoiu ja lasteaia tegevustesse, teavitavad vanemaid

õppe- ja kasvatustegevuste korraldusest ning alushariduse

alusväärtustest.

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

55

12. §11(4) (muudetud § 10 lg 4) Lapsehoidja ja õpetaja loovad vanemale

võimalused saada tuge ja nõu kasvatuse ning õpetamise küsimustes.

ETTEPANEK. Muuta sõnastust: Lapsehoidja ja õpetaja loovad vanemale

võimalused saada tuge ja nõu lapse arengu toetamise küsimustes.

SELGITUS ETTEPANEKULE. Iga lapse arengu toetamine on kõige

olulisem osa iga lapsehoidja, õpetaja ja abiõpetaja töös.

Arvestatud. Muudetud § 10 lg 4 sõnastatud: Lapsehoidja ja õpetaja

loovad vanemale võimalused saada tuge ja nõu lapse arengu toetamise

küsimustes.

13. § 12 (3) (viidatud paragrahv on eelnõust välja jäetud)

Lapsehoidjad ja õpetajad arutavad lapsevanemaga lapse arenguvestlusel

perekonna keelekeskkonna, keelevalikute, mitmekeelse ja -kultuurilise

identiteedi kujunemise ning emakeele(te) arengu etappide ja tähtsuse üle.

Lapsevanemaid kaasatakse nende endi kodumaa, keele ja kultuuri

tutvustamisel. KÜSIMUS. Kuidas näeb välja arutelu, kui lapsevanem ei

valda eesti ega inglise keelt? Seletuskirja rakendusaktide kavand 3-s peab

olema sõnastatud, et lastehoid ei pea lapsevanemale tagama tõlki, sest see

on lapsevanema kohustus.

Arvestatud. Paragrahv eelnõust välja jäetud ja muudetud alushariduse

riiklikku õppekava § 5 lõiget 1 selliselt, et õppe- ja kasvatustegevusi

kavandades ja läbi viies, tuleb väärtustada mitmekeelsest perest pärit

lapse keelelist arengut mitme keele kasutajana ning märgata ja toetada

last erinevates keelekasutusolukordades. Õpetajal ja lapsehoidjal

peavad olema oskused märgata mitmekeelsete laste arengu eripära

võrreldes ükskeelse lapsega ning sellega arvestama lapse arengu

toetamisel. Sellest lähtuvalt tuleb toetada muu kodukeelega lapse

arengut parimal viisil ja koostöös perega.

14. §12(4) (viidatud paragrahv on eelnõust välja jäetud)

Lastehoius ja lasteaias viiakse regulaarselt läbi lõimitud õppe- ja

kasvatustegevusi lapse emakeele ja kultuuri tutvustamiseks väikestes

rühmades või individuaalselt. ETTEPANEK 1. Eemaldada sõnastusest

väikestes rühmades või individuaalselt ja muuta sõnastust: Lastehoius ja

lasteaias tutvustatakse õppe- ja kasvatustegevuste käigus teisest rahvusest

laste emakeelt ja kultuuri erinevusi. KÜSIMUS. Milline on regulaarsus?

täpsustada. ETTEPANEK 2. Tõsta §12(4) osa lausest (väikestes

rühmades või individuaalselt) §9sse, kus kirjeldatakse rühma õppe- ja

kasvatustegevuste kavandamist ja on sinna sobilikum. Lisada paragrahv

9sse: Õppetöös kasutatakse individuaalset või väikestes gruppides

lähenemist.

Arvestatud. Paragrahv eelnõust välja jäetud ja muudetud alushariduse

riiklikku õppekava § 5 lõiget 1 selliselt, et õppe- ja kasvatustegevusi

kavandades ja läbi viies, tuleb väärtustada mitmekeelsest perest pärit

lapse keelelist arengut mitme keele kasutajana ning märgata ja toetada

last erinevates keelekasutusolukordades. Õpetajal ja lapsehoidjal

peavad olema oskused märgata mitmekeelsete laste arengu eripära

võrreldes ükskeelse lapsega ning sellega arvestama lapse arengu

toetamisel. Sellest lähtuvalt tuleb toetada muu kodukeelega lapse

arengut parimal viisil ja koostöös perega.

15. § 13. Üldoskused ETTEPANEK. Eraldi punktina lisada: Enesekohased

oskused – riietumine, tualetis käimine ja enda asjade hoidmine.

Arvestatud. Täiendatud § 15 lg 2 ja 3 eneseregulatsiooni oskused “”

ning lisatud antud paragrahvi lõige 2 punkt 6: on omandanud esmased

oskused eneseteeninduses (söömine, riietumine, WC käimine ja lõige

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

56

3 punkt 6: saab hakkama eneseteenindamisega ja tal on kujunenud

esmased tööharjumused.

16. § 14.(muudetud § 12) Mänguoskused ETTEPANEK. Ootame seaduses

eraldi defineerimist, kuidas sõnastada ja eristada lapse juhitud vabamängu

ja õpetaja poolt loodud keskkonnas toimuvat mängulist õppe- ja

kasvatustegevust. SELGITUS ETTEPANEKULE. Arvame, et need

vajavad eraldi lahti mõtestamist, sest mõlemad on lapse arengus olulised

tegevused.

Selgitame. Alushariduse riiklik õppekava kehtestab riigi

alusharidusstandardi. Riiklik õppekava määrab kindlaks pooleteise-

kuni seitsmeaastaste laste õppe- ja kasvatustegevuste alused

alushariduse omandamise toetamiseks, samuti lasteaia õppekava

koostamise põhimõtted. Igal lasteaial ja lastehoiul on õigus oma

õppekavas täpsemalt sõnastada ja eristada lapse juhitud vabamängu ja

õpetaja poolt loodud keskkonnas toimuvat mängulist õppe- ja

kasvatustegevust.

17. §14(2) (muudetud § 12 lg 2) Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel

3aastane laps: 1) suudab väikeses grupis lühiajaliselt mängule

keskenduda; ETTEPANEK. Eemaldada sõna lühiajaline, sest lühiajaline

keskendumine ei ole mõõdetav.

Arvestatud. Punkti 1 lisatud: suudab väikeses grupis mängule

keskenduda;

18. §14(2) (muudetud § 12 lg 2) Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel

3aastane laps: 2) kasutab mängudes realistlikke ja asendusmänguasju;

ETTEPANEK. Muuta sõnastust: Kasutab mängudes loovaid erinevaid

vahendeid.

Arvestatud. Lisatud: kasutab mängudes loovalt erinevaid vahendeid

(mänguasju ja muid esemeid);

19. §14(2) (muudetud § 12 lg 2) Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel

3aastane laps: 4) sooritab üksteisele järgnevaid lihtsaid mängulisi

toiminguid; KÜSIMUS. Mida tähendab, et laps sooritab üksteisele

järgnevaid lihtsaid mängulisi toiminguid? Ootame täpsemat selgitust ja

lahti kirjutamist.

Selgitame. Silmas on peetud, et laps omandab oskusi või osaoskuste

ahelaid tuttavas situatsioonis ja keskkonnas pideva korduva

tegutsemise ja harjutamise tulemusel.

20. §14(3) (muudetud § 12 lg 2) Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6–

7aastane laps: 3) rakendab mängudes oma kogemusi, teadmisi ja oskusi;

ETTEPANEK 1. Lisada sõnastusse: rakendab mängudes oma loovust

(fantaasiat), kogemusi, teadmisi ja oskusi. ETTEPANEK 2. Lisada sama

punkt ka 3aastaste laste õppe- ja kasvatustegevustesse.

Arvestatud. Lisatud: rakendab mängudes loovust oma kogemusi,

teadmisi ja oskusi;

Kolmeaastaste laste mänguoskuste eeldatavad tulemused täiendatud

järgnevalt: kasutab mängudes loovalt erinevaid vahendeid (mänguasju

ja muid esemeid);

21. §15 (muudetud § 13 lg 3 p 2) Tunnetus- ja õpioskused (3) Õppe- ja

kasvatustegevuse tulemusel 3aastane laps: 2) suudab huvipakkuvale

tegevusele lühiajaliselt keskenduda; ETTEPANEK. Muuta sõnastust:

Arvestatud. Lisatud: suudab huvipakkuvale tegevusele keskenduda

vastavalt oma arengutasemele;

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

57

Suudab huvipakkuvale tegevusele keskenduda vastavalt oma

arengutasemele. SELGITUS ETTEPANEKULE. Eesmärk peab olema

mõõdetav. Lühiajaline on abstraktne mõiste – ühe lapse jaoks see võib

tähendada 3 minutit ja teise jaoks 30 minutit.

22. §15(3) (muudetud § 13 lg 4 p1) Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel

3aastane laps: 1) suudab õppimisele kuni 30 minutit keskenduda;

ETTEPANEK. Muuta sõnastust: suudab keskenduda huvipakkuvale

tegevusele kuni 30 minutit. SELGITUS ETTEPANEKULE. Eemaldada

sõna õppimisele, sest õpetaja peab looma keskkonna ja tegevuse, mis

pakub lapsele põnevust.

Arvestatud. Lisatud: suudab huvipakkuvale tegevusele keskenduda

kuni 30 minutit;

23. §15(4) (muudetud § 13 lg p 4) Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6–

7aastane laps: 4) esitab õppe- ja kasvatustegevuste käigus küsimusi,

arutleb ja oskab oma mõtteid arusaadavalt väljendada; ETTEPANEK.

Eemaldada sõnastusest õppe- ja kasvatustegevused: esitab küsimusi,

arutleb ja oskab oma mõtteid arusaadavalt väljendada.

Arvestatud. Lisatud: esitab küsimusi, arutleb ja oskab oma mõtteid

arusaadavalt väljendada;

24. §15(4) (muudetud § 13 lg p 8) Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6–

7aastane laps: 8) kasutab sobivaid vahendeid ja võtteid

probleemilahenduseks. ETTEPANEK. Muuta sõnastust: kasutab

erinevaid vahendeid ja võtteid probleemilahenduseks.

Mitte arvestatud. 6-7 aastane laps peab teadma millised vahendid on

mingi tegevuse jaoks sobivad temale tuttavas keskkonnas ja

tegutsemisruumis.

25. §16.(muudetud § 14) Sotsiaalsed oskused (3) Õppe- ja kasvatustegevuse

tulemusel 6–7aastane laps: 3) oskab kaaslastega arvestada ja teha

koostööd ning osutab ja küsib vajadusel abi; ETTEPANEK. Teha punkt

3st eraldi eesmärgid: 1) oskab kaaslastega arvestada ja teha koostööd; 2)

osutab abi; 3) küsib vajadusel abi; SELGITUS ETTEPANEKULE. Tegu

on väga erinevate eesmärkidega, mis peaksid olema eraldiseisvad, et

saaks lapse arengut paremini hinnata.

Mitte arvestatud. Eraldi punkidena väljatoomine pikendab vaid loetelu,

mitte ei muuda selle sisu.

26. §19. (muudetud § 17) Valdkond Mina ja keskkond ETTEPANEK. Lisada

valdkonda: seksuaalkasvatus. SELGITUS ETTEPANEKULE. Tähtis on

anda lapsele teadmised tema õigustest ning veendumus ja hoiak, et tema

keha on tema oma ning vaid tema otsustab, kes ja kuidas seda puudutada

tohib; õpetada lastele julgust keelduda ebamugavust tekitavast

Praegu on eelnõule lisatud rakendusakti kavand ja selle lõplik

koostamine seisab veel ees. Töötame esitatud ettepaneku läbi

rakendusakti edaspidisel koostamisel. Rakendudsakti kooskõlastamine

seisab veel ees.

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

58

situatsioonist või mängust, kas teiste laste või täiskasvanutega; julgustada

lapsi ohu korral võtma ühendust turvalise täiskasvanud isikuga.

27. §19 (muudetud § 17) (2) Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6–7aastane

laps: 7) oskab ebameeldivates või ebaturvalistes olukordades turvaliselt

käituda ning vajadusel abi kutsuda; ETTEPANEK. Muuta eesmärki. See

ei ole eakohane, et laps oskab käituda igas ebameeldivas olukorras.

KÜSIMUS. Kuidas sellist oskust peaks õpetaja hindama?

Mittearvestatud. Laps ei pea oskama sobivalt käituda igas

ebameeldivas olukorras. Eesmärk on, et laps oskaks eakohaselt käituda

võimalikus ettetulevas ohuolukorras (kutsuda abi, helistada

hädaabinumbrile, aidata sõpra, asetada haavale plaaster jm)

28. §19 (muudetud § 17) (2) Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6–7aastane

laps: 8) oskab kirjeldada, kuidas ümbritsev keskkond ja inimeste

käitumine võib mõjutada tervist ning teab, kuidas oma tervist hoida;

ETTEPANEK. Teha punkt 8st 3 eraldi eesmärki: 1) oskab kirjeldada

ümbritsevat keskkonda; 2) oskab kirjeldada, kuidas inimeste käitumine

võib mõjutada tervist; 3) teab, kuidas oma tervist hoida;

Mitte arvestatud. Eraldi punkidena väljatoomine pikendab vaid loetelu,

mitte ei muuda selle sisu.

29. §19 (muudetud § 17) (2) Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6–7aastane

laps: 11) märkab ja kirjeldab enda ja teiste tegevuse mõju keskkonnale

ning käitub keskkonda säästvalt; ETTEPANEK. Teha punkt 11st 2 eraldi

eesmärki: 1) märkab ja kirjeldab enda ja teiste tegevuse mõju

keskkonnale; 2) käitub keskkonda säästvalt;

Mitte arvestatud. Eraldi punkidena väljatoomine pikendab vaid loetelu,

mitte ei muuda selle sisu.

30. §19 (muudetud § 17) (2) Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6–7aastane

laps: 15) oskab kirjeldada võimalikke ohte seoses keskkonnaga, erinevate

tegevustega ja Olukordadega KÜSIMUS. Mida tähendab kirjeldatud

eeldatav oskus? Ootame täpsemat selgitust.

Vastavalt vanusele on võimalikud ohud soovitatav lahti kirjutada

lasteaia ja lastehoiu õppekavas. Vastavalt vanusele laps teab ohte

keskkonnas (alustades sellest, et jää hoovis on libe, võib kukkuda kuni

selleni, mida teha, kui näed kedagi, kes on läbi jää kukkunud).

31. § 19 (muudetud § 17) (2) Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6–7aastane

laps: 22) oskab digivahendeid eesmärgipäraselt ja heaperemehelikult

kasutada ning juhib lihtsamaid robootikaseadmeid. ETTEPANEK. Lisada

sõnastusse: oskab digivahendeid, loovalt ja heaperemehelikult kasutada

ning juhib lihtsamaid robootikaseadmeid.

Arvestatud. Lisatud nimetatud sättesse “loovalt”.

32. § 20 (muudetud § 18) (2) Valdkond keel ja kõne Õppe- ja

kasvatustegevuse tulemusel 6–7aastane laps: 6) valdab suhtlemiseks

piisavat sõnavara ja suudab vajadusel ise sõnu moodustada; KÜSIMUS.

Milliseid sõnu moodustada? Kas mõeldakse liht- või liitsõnu? Ootame

täpsustust.

Selgitame. 6-7 aastase lapse puhul on silmas peetud, et ta oskab luua

nii liitsõnu kui ka oma kujutlusvõimet kasutades lihtsõnu.

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

59

33. § 25 (muudetud 23) (7) Koolimineva lapse kohta koostab lasteaed

koolivalmiduskaardi, milles on kirjeldatud lapse oskused ja tulemused

üldoskuste ning õppe- ja kasvatustegevuste valdkondades. KÜSIMUS.

Kas lastehoiust kooliminevale lapsele väljastatakse ka

koolivalmiduskaart?

Selgitame. Lastehoiust kooliminevale lapsele ei pea

koolivalmiduskaarti koostama.

VALGA LASTEAED KASEKE

Haridus- ja Teadusministeerium

1. §9 lõige 5 (viidatud paragrahv on eelnõust välja jäetud)

(5) Lastele, kelle emakeel ei ole õppe- ja kasvatustegevuse keel või kes

koduses suhtluses räägivad õppe- ja kasvatustegevuse keelest erinevat

keelt, mis on vähemalt ühe vanema emakeel, rakendab lasteaed nende

emakeele arengut toetavaid ning kultuuri tutvustavaid õppe ja

kasvatustegevusi alushariduse riiklikus õppekavas sätestatud korras.

Lasteaias saab õppe- ja kasvatustegevuse õppekeel olema eesti keel. See

lõik jääb arusaamatuks kui õpetajale kehtib eesti keele oskuse nõue,

kuidas õpetaja (kes ei räägi erinevaid keeli) rakendab nende laste

emakeele ja kultuurilist arengut kelle emakeel on õppe- ja kasvatuskeelest

erinev keel?

Tööle ei saa jätta õpetajat, kes ei valda nõutud tasemel eesti keelt. Samas

eesti keelt valdav õpetaja ei pruugi olla pädev toetaja erineva kodukeelega

lastele nende emakeele arengule?

Arvestatud. Paragrahv eelnõust välja jäetud ja muudetud alushariduse

riiklikku õppekava § 5 lõiget 1 selliselt, et õppe- ja kasvatustegevusi

kavandades ja läbi viies, tuleb väärtustada mitmekeelsest perest pärit

lapse keelelist arengut mitme keele kasutajana ning märgata ja toetada

last erinevates keelekasutusolukordades. Õpetajal ja lapsehoidjal

peavad olema oskused märgata mitmekeelsete laste arengu eripära

võrreldes ükskeelse lapsega ning sellega arvestama lapse arengu

toetamisel. Sellest lähtuvalt tuleb toetada muu kodukeelega lapse

arengut parimal viisil ja koostöös perega.

2. §14 lõige 2 (muudetud § 15 lg 2)

(2) Eralasteaial on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud lapse

lasteaiast väljaarvamise alustele, õigus arvata laps lasteaiast välja

pikaajalise õppemaksuvõlgnevuse tõttu.

Selgitame. Lapsevanema võlgnevus ei vabasta KOVi seadusest

tuleneva ülesande täitmisest võimaldada lasteaiakoht. KOVil on

võimalik kasutada võlanõudeks teisi õiguskaitsevahendeid - näiteks

pöörduda võlanõudega kohtusse.

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

60

Millele saab munitsipaallasteaed maksuvõlgnevuse korral toetuda?

3. §27 lõige 2 (muudetud § 29 lg 2)

(2) Lasteaia õppealajuhataja kvalifikatsiooninõuded on kõrgharidus,

pedagoogilised ja juhtimiskompetentsid ning eesti keele oskus vastavalt

keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.

Oleme arvamusel, et sellele ametikohale võiks olla samuti magistrikraadi

nõue. Õppealajuhataja on juhtkonna liige, kes on pädev ja kompetentne

direktori kõrval, võrdväärne meeskonna liige. Õppealajuhataja vastutus

on õppe- ja kasvatusvaldkonnas toetada õpetajaid ja professionaalsel

tasemel neid nõustada. Tänasel haridusmaastikul on juba arvestatav

asjaolu, et rühmaõpetaja lasteaias võib omada magistrikraadi, seda enam

võiks olla nimetatud kraad nõutud õppealajuhatajal.

Mitte arvestatud. Lasteaia õppealajuhataja kvalifikatsiooninõuded on

kõrgharidus, pedagoogilised ja juhtimiskompetentsid ning eesti keele

oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.

Võrreldes kehtiva KELS § 221 lõikes 2 sätestatuga ei muudeta

õppealajuhatajale esitatud kvalifikatsiooninõudeid. Eelnõu lähtub

üldhariduskooliga samast põhimõttest, et õppealajuhatajal on

õpetajaga sama haridustaseme nõue. Üldhariduskoolis on selleks

magistrikraad, lasteaias kõrgharidus.

4. § 31 lõige 3 ja 4 (muudetud § 34 lg 1 ja lg 2)

(3) Lastehoiu töötajate töökorraldus lähtub nõudest, et kogu rühma

tööaja jooksul on tagatud lapsehoidja iga viie lapse kohta kuni

kolmeaastaste laste osas ja iga 10 lapse kohta üle kolmeaastaste laste

osas ning lastehoiu rühmas võib olla kuni 15 last.

(4) Kui lastehoiurühmas töötab vähemalt üks täistööajaga õpetaja, lähtub

lastehoiu töökorraldus nõudest, et kogu rühma tööaja jooksul on tagatud

õpetaja, abiõpetaja või lapsehoidja iga kaheksa lapse kohta kuni

kolmeaastaste laste osas ning iga 10 lapse kohta kuni seitsmeaastaste

laste osas ning lastehoiu rühmas võib olla kuni 16 last.

Sellega oleme nõus kui rühmas töötab õpetaja, siis on 16-le lapsele koht

ja lapsehoidja puhul 15 kohta.

Paraku jääb eelnõus segaseks ja ei loe välja nõuet, et kui lapsehoius ei

tööta õpetaja, on vajalik kõigil kolmel töötajal lapsehoiu kutse.

Selgitame. Lapsehoidja kvalifikatsiooninõuded on sätestatud

muudetud eelnõu § 38 lõigetes 1 ja 2. Kui lastehoiurühmas töötab

õpetaja ja lapsehoidja, siis tema kvalifikatsiooninõue ei muutu. On

võimalik, et õpetaja kõrval töötab abiõpetaja, kellel pole sarnaselt

lapsehoidjaga kutse olemasolu tingimata vajalik (vt § 29 lõige 5).

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

61

TALLINNA ÜLIKOOL

Haridus- ja Teadusministeerium

1. § 3 (3) (muudetud § 3 lg 2) Lasteaed on alushariduse riikliku õppekava

alusel alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus, kus eakohases,

turvalises, mängulises ja arendavas õpi- ja kasvukeskkonnas toetatakse

kolme- kuni seitsmeaastaste laste üldoskuste arengut ning selliste

teadmiste ja hoiakute kujunemist, mis loovad eeldused põhihariduse

omandamiseks ja edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus.

Ettepanek: (3) Lasteaed on alushariduse riikliku õppekava alusel

alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus, kus eakohases,

turvalises, mängulises ja arendavas õpi- ja kasvukeskkonnas toetatakse

kolme- kuni seitsmeaastaste laste üldoskuste arengut ning selliste

teadmiste, oskuste ja hoiakute kujunemist, mis loovad eeldused

põhihariduse omandamiseks ja edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus.

Selgitus: Loetelust on välja jäänud oskused, mis võiks olla eraldi

nimetatud

Arvestatud. Muudetud eelnõu § 3 lõige 2 muudetud: lasteaed on

alushariduse riikliku õppekava alusel alushariduse omandamist

võimaldav õppeasutus, kus eakohases, turvalises, mängulises ja

arendavas õpi- ja kasvukeskkonnas toetatakse kolme- kuni

seitsmeaastaste laste üldoskuste arengut ning selliste teadmiste,

oskuste ja hoiakute kujunemist, mis loovad eeldused põhihariduse

omandamiseks ja edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus.

2. § 8 (4) (muudetud § 7 lg 4) Lasteaed koostab laste arengu ja alushariduse

omandamise toetamiseks alushariduse riikliku õppekava alusel oma

õppekava ning lähtub sellest õppe- ja kasvatustegevuse korraldamisel ja

Läbiviimisel.

Ettepanek: (4) Lasteaia töötajad koostavad laste arengu ja alushariduse

omandamise toetamiseks alushariduse riikliku õppekava alusel oma

õppekava ning lähtub sellest õppe- ja kasvatustegevuse korraldamisel ja

läbiviimisel.

Arvestatud osaliselt. Eelnõu § 7 lõikes 4 ongi silmas peetud, et

arengukava koostatakse kootöös lasteaia töötajatega Kuid arvestades

ka säte teist lauset, on keeleliselt õigem kasutada mõistet “lasteaed”.

Arvestatud. Täiendasime eelnõu § 7 lõiget 5 (muudetud § 7 lg 5)

selliselt, et direktor kinnitab õppekava, olles kuulanud ära hoolekogu

arvamuse ning saanud õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajate

heakskiidu. Lisasime, et lasteaia õppekava tuleb avalikustada lasteaia

veebilehel.

3. § 9. (5) (viidatud paragrahv eelnõust välja jäetud) Lastele, kelle emakeel

ei ole õppe- ja kasvatustegevuse keel või kes koduses suhtluses

räägivad õppe- ja kasvatustegevuse keelest erinevat keelt, mis on

vähemalt ühe vanema emakeel, rakendab lasteaed nende emakeele

arengut toetavaid ning kultuuri tutvustavaid õppe- ja kasvatustegevusi

alushariduse riiklikus õppekavas sätestatud korras.

Arvestatud. Paragrahv eelnõust välja jäetud ja muudetud alushariduse

riiklikku õppekava § 5 lõiget 1 selliselt, et õppe- ja kasvatustegevusi

kavandades ja läbi viies, tuleb väärtustada mitmekeelsest perest pärit

lapse keelelist arengut mitme keele kasutajana ning märgata ja toetada

last erinevates keelekasutusolukordades. Õpetajal ja lapsehoidjal

peavad olema oskused märgata mitmekeelsete laste arengu eripära

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

62

Kommentaar: Kas on see võimalik, et lasteaia töötajad oskavad rakendada

lapse emakeele arengut (mis ei ole eesti keel) toetavaid ja kultuuri

tegevusi – õpetajatel ei ole ettevalmistust ega oskusi erinevate riikide

keelte ja kultuuride toetamiseks.

Lasteaed peaks toetama selle keele õpet, milles toimub õppe- ja

kasvatustegevus.

võrreldes ükskeelse lapsega ning sellega arvestama lapse arengu

toetamisel. Sellest lähtuvalt tuleb toetada muu kodukeelega lapse

arengut parimal viisil ja koostöös perega.

4. § 11. (1) (muudetud § 10 lg 1) Lasteaia direktor moodustab iga lapse

vajadusi ja heaolu arvestades lasteaiarühmad, kuulates enne otsuse

tegemist ära hoolekogu arvamuse.

Ettepanek: § 13 (muudetud § 12 lg 3) Lapsele vajaliku toe

väljaselgitamine ja rakendamine

(3) Lapse arengu toetamiseks määrab direktor tugiteenuste

koordineerija, kelle ülesanne on korraldada lasteaiasisest meeskonnatööd

ning koordineerida lasteaiavälises võrgustikutöös osalemist.

Selgitus: Koordineerija võib olla ka õpetaja, eriped, log, õppejuht või ka

muu ametipositsioon peale direktori.

Arvestatud. Eelnõust välja jäetud hoolekogu arvamuse ärakuulamise

kohustuse rühmade moodustamisel. Eelnõu § 12 lõike 3 teist lauset

täpsustatud. Nimelt saab tugiteenuste koordineerijaks määrata direktor

selleks tööks sobivaima töötaja, nt õpetaja, eripedagoogi, logopeedi,

õppealajuhataja jt. Kuna direktor ei saa määrata iseennast, siis direktori

määrab tugiteenuste koordineerijaks pidaja. Tugiteenuste

koordineerija näol on tegemist samade ülesannetega inimesega, keda

PGS-is nimetatakse haridusliku erivajadusega õpilase õppe

koordineerijaks.

5. lk 7 enne § 14 on poolik lause Kustutasime liigse.

6. (2) (muudetud § 29 lg 2) Lasteaia õppealajuhataja kvalifikatsiooninõuded

on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, pedagoogilised ja

juhtimiskompetentsid ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja

selle alusel kehtestatud nõuetele.

Selgitus: Õppealajuhatajal peab olema ka magistrikraadi nõue, kuna ta on

õppe-ja kasvatustegevuse eestvedaja ning vastutab selle eest ja juhib

pedagoogilise personali tööd.

Mitte arvestatud. Lasteaia õppealajuhataja kvalifikatsiooninõuded on

kõrgharidus, pedagoogilised ja juhtimiskompetentsid ning eesti keele

oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.

Võrreldes kehtiva KELS § 221 lõikes 2 sätestatuga ei muudeta

õppealajuhatajale esitatud kvalifikatsiooninõudeid. Eelnõu lähtub

üldhariduskooliga samast põhimõttest, et õppealajuhatajal on

õpetajaga sama haridustaseme nõue. Üldhariduskoolis on selleks

magistrikraad, lasteaias kõrgharidus.

7. § 27 (8) (muudetud § 29 lg 8) Käesolevas paragrahvis nimetatud

kompetentside olemasolu hindab tööandja.

Kommentaar: Peab lisama, et mille alusel neid kompetentse hinnatakse ja

kuidas

Selgitame. Eelnõu täiendamine ei ole vajalik. Kompetentsus on

edukaks kutsetegevuseks vajalik teadmiste, oskuste, kogemuste ja

hoiakute kogum. Kutsetegevus kirjeldatakse kutsestandardis ning

selles esitatakse ka kompetentsusnõuded. Õpetaja, abiõpetaja ja

lapsehoidja kvalifikatsiooninõuded ning pedagoogilised kompetentsid

on seotud vastavalt õpetaja ja lapsehoidja kutsestandardis kehtestatud

kompetentsidega. Õpetaja kompetentside hindamisel tuleb seega

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

63

lähtuda kutsestandardi tasemest 6 ning abiõpetaja ja lapsehoidjate

kompetentside puhul lapsehoidja kutsestandardi tasemetest 4 või 5.

8. § 31 (3) (muudetud § 34 lg 1 ja lg 2) Lastehoiu töötajate töökorraldus

lähtub nõudest, et kogu rühma tööaja jooksul on tagatud lapsehoidja iga

viie lapse kohta kuni kolmeaastaste laste osas ja iga 10 lapse kohta üle

kolmeaastaste laste osas ning lastehoiu rühmas võib olla kuni 15 last.

(4) Kui lastehoiurühmas töötab vähemalt üks täistööajaga õpetaja, lähtub

lastehoiu töökorraldus nõudest, et kogu rühma tööaja jooksul on tagatud

õpetaja, abiõpetaja või lapsehoidja iga kaheksa lapse kohta kuni

kolmeaastaste laste osas ning iga 10 lapse kohta kuni seitsmeaastaste laste

osas ning lastehoiu rühmas võib olla kuni 16 last.

Kommentaar: Lapsehoid - kui seal on õpetaja, siis 1:8, kui aga hoidja 1:5

Kas ja kui palju tohib lastehoiu rühmas olevate laste arvu suurendada?

Selgitame. Lastehoius ei ole laste arvu suurendamine lubatud. Kehtiva

KELSi kohaselt võib sõimerühmas olla kuni 14 last ning rühma

suurendamise korral on laste piirarv rühmas 16. Eelnõu kohaselt võib

lastehoius olla 16 last, kui selles rühmas töötab vähemalt üks

täistööajaga õpetaja.

9. § 31. Lapsehoiu korraldamine

(5) Lastehoiu kasvatustegevus toimub eesti keeles. Kurdi või

kuulmislangusega lapse kasvatuskeele puhul kohaldatakse käesoleva

seaduse § 9 lõikes 2 sätestatut. Lapse osas, kellel on diagnoositud mõni

igal ööpäeval või ööpäevaringselt kõrvalabi vajadust põhjustav 17

terviseseisund ja tuvastatud puude raskusaste, võib vanema kirjalikul

nõusolekul eesti keele kõrval või selle asemel kasutada kasvatustegevuses

eesti keelest erinevat keelt. Lastele, kelle emakeel ei ole kasvatustegevuse

keel või kes koduses suhtluses räägivad kasvatustegevuse keelest erinevat

keelt, mis on vähemalt ühe vanema emakeel, rakendab lastehoid

alushariduse riikliku õppekava alusel kasvatustegevusi lapse emakeele

arengu toetamiseks ja kultuuri tutvustamiseks.

Ettepanek: § 31 (muudetud § 33 ja 35) Lapsehoiu korraldamine

(5) Lastehoiu kasvatustegevus toimub eesti keeles. Kurdi või

kuulmislangusega lapse kasvatuskeele puhul kohaldatakse käesoleva

seaduse § 9 lõikes 2 sätestatut. Lapse osas, kellel on diagnoositud mõni

igal ööpäeval või ööpäevaringselt kõrvalabi vajadust põhjustav 17

terviseseisund ja tuvastatud puude raskusaste, võib vanema kirjalikul

nõusolekul eesti keele kõrval või selle asemel kasutada kasvatustegevuses

Arvestatud. Paragrahv eelnõust välja jäetud ja muudetud alushariduse

riiklikku õppekava § 5 lõiget 1 selliselt, et õppe- ja kasvatustegevusi

kavandades ja läbi viies, tuleb väärtustada mitmekeelsest perest pärit

lapse keelelist arengut mitme keele kasutajana ning märgata ja toetada

last erinevates keelekasutusolukordades. Õpetajal ja lapsehoidjal

peavad olema oskused märgata mitmekeelsete laste arengu eripära

võrreldes ükskeelse lapsega ning sellega arvestama lapse arengu

toetamisel. Sellest lähtuvalt tuleb toetada muu kodukeelega lapse

arengut parimal viisil ja koostöös perega.

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

64

eesti keelest erinevat keelt. Lastele, kelle emakeel ei ole kasvatustegevuse

keel või kes koduses suhtluses räägivad kasvatustegevuse keelest erinevat

keelt, mis on vähemalt ühe vanema emakeel, rakendab lastehoid

VÕIMALUSEL alushariduse riikliku õppekava alusel kasvatustegevusi

lapse emakeele arengu toetamiseks ja kultuuri tutvustamiseks (viidatud

säte on eelnõust välja jäetud).

Selgitus: Lasteaia töötajatel on oskused eesti keeles töötmiseks,

ilmseltosaliselt ka vene keeles (kui on vastav keele ja kultuuritaust), aga

kui on tegemist sellest erineva keele ja kultuuriga, mille keele- ja

kultuuriruum on täiesti võõrad, siis võiks olla „võimalusel“.

10. § 32 (5)

Lastehoiu ..

L-täht puudu!

Kirjaviga parandatud.

11. § 40 (muudetud § 46). Munitsipaallastehoiu ja -lasteaia rahastamine

(3) Kohaliku omavalitsuse üksusele antava õpetajate tööjõukulude

toetuse arvestamise aluseks on eelmisel kalendriaastal õpetaja töötasu

alammäära suurendamisega kaasnenud lisakulude osaliseks katmiseks

eraldatud toetus. Õpetajate tööjõukulude toetuse ülejäänud vahendite

jaotuse aluseks on munitsipaal- ja eralasteaedades õppivate ning

munitsipaal- ja eralastehoidudes käivate pooleteise- kuni kolmeaastaste

laste arv elukoha järgi.

"õppimine" tuleks vahelt ära võtta.

Ettepanek: § 40. Munitsipaallastehoiu ja -lasteaia rahastamine

(3) Kohaliku omavalitsuse üksusele antava õpetajate tööjõukulude

toetuse arvestamise aluseks on eelmisel kalendriaastal õpetaja töötasu

alammäära suurendamisega kaasnenud lisakulude osaliseks katmiseks

eraldatud toetus. Õpetajate tööjõukulude toetuse ülejäänud vahendite

jaotuse aluseks on munitsipaal- ja eralasteaedades õppivate ning

munitsipaal- ja eralastehoidudes käivate pooleteise- kuni kolmeaastaste

laste arv elukoha järgi.

Arvestatud. Sõna “õppivate” välja jäetud.

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

65

12. Lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna nõuded

§ 8 (2) (2) (muudetud § 17 lg 2) Lasteaeda ei lubata last, kellel on

silmnähtavad haigustunnused.

Ettepanek: Lasteaeda ei lubata last, kellel on haigustunnused.

Selgitus: Peaks olema viide kuhugi, et mis on haigustunnused. Hetkel on

sellest arusaam väga erinev, mis põhjustab arusaamatusi lastevanematega.

Arvestatud. Muudetud sõnastust.

13. Lastehoiu tervisekaitse nõuded

Miks ei ole hoius kehtestatud kasvukeskkonna nõudeid? Ka siin peaksid

need olema. Samas, kas tervisekaitsenõuded ei kehti lasteaedadelel? Või

mille poolest on need hoidudest erinevad?

Kas lasteaias, kus on hoiurühmad, tuleb järgida erinevaid nõudeid?

Arvestatud. Eelnõud ja rakendusakte muudetud ning nõuded lasteaiale

ja lastehoiule kehtestatud ühes õigusaktid

14. Lastehoiu tervisekaitsenõuetes on, kuid lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna

nõuetes uneaega ei ole, alushariduse riiklikus õppekavas on sellele

viidatud. Kas ei peaks mõlemas olema?

Lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna nõuetes ei ole ka kirjas (hoiu

tervisekaitse nõuetes on) millised on nõuded ka päevakavale, midagi on

kirjas õppekavas selle kohta.

Ettepanek - hoiu ja lasteaia nõuded peaksid olema mõlemas määruses

lahti kirjutatud sarnaselt.

Selgitame. Eelnõud muudetud ja selle § 3 lõike 6 alusel kehtestab

Vabariigi Valitsus määrusega lastehoiu ja lasteaia õpi- ja

kasvukeskkonna nõuded lapse arengu toetamiseks, tervise kaitseks

ning õppe- ja kasvatustegevuse turvaliseks ja ohutuks korraldamiseks

vajalike tingimuste loomiseks. Nimetatud määruse kavandi § 8 lg 2 p

4 sõnastab: pooleteise- kuni kolmeaastastele lastele võimaldatakse

vähemalt üks kord päevane uneaeg ning vanematele lastele oleks

tagatud päevas vähemalt üks tund puhkeaega valikuvõimalusega une

ja muu vaikse tegevuse vahel.

15. Alushariduse riiklik õppekava

§ 2 (muudetud eelnõu § 7 lg 4) Lasteaia õppekava (3) Lasteaia õppekava

ja selle muudatused kehtestab lasteaia direktor, kuulates eelnevalt ära

hoolekogu arvamuse

Ettepanek: Lasteasutuse õppekava kinnitab lasteasutuse direktor

pedagoogilise nõukogu ettepanekul, kuulates ära hoolekogu arvamuse

Selgitus: Oluline on, et lasteaia pedagoogiline nõukogu jääb ka sisse, et

pedagoogiline personal oleks kindlasti kaasatud õppekava koostamisel.

Arvestatud osaliselt. Täiendasime eelnõu § 7 lõiget 5 selliselt, et

direktor kinnitab õppekava, olles kuulanud ära hoolekogu arvamuse

ning saanud õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajate heakskiidu.

Lõikes 4 on sätestatud, et õppekava koostab lasteaed, see tähendab

koostöös töötajatega koostamist. Eelnõus ei sätestata õppenõukogu

loomise kohustust ning sellega seotud töökorda. Selle eesmärk ei ole

õpetajate kaasarääkimise ja otsustuspädevuse vähendamine, vaid

suurem paindlikkus pedagoogilise koostöö korraldamisel ning õppe- ja

kasvatustegevusega seotud töötajate kaasamisel asutuse juhtimis- ja

arendustegevustesse. Eelnõu sätestab kohustuse kaasata lasteaia

töötajaid kõikide alusdokumentide (nt õppekava, arengukava,

riskianalüüs) koostamise protsessi ning arendustegevustesse, meetodid

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

66

õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajate kaasamiseks valib

lasteaed. Lisasime eelnõusse seoses lasteaia õppekavaga, et see tuleb

avalikustada lasteaia veebilehel.

16. § 2 Lasteaia õppekava 4) 3aastase lapse ja 6–7aastase lapse eeldatavad

üldoskused ning 6–7aastase lapse arengu eeldatavad tulemused;

Ettepanek: 4) laste eeldatavad tulemused vanuseti

Selgitus: Siin on oluline, et lasteaia õppekavas oleksid kirjas ka kõikide

vanuseastmete eeldatavad arengutulemused, kuna see tagab varajase

märkamise ning ka sekkumise efektiivsuse.

Õppekavas on välja toodud 5) 3aastase lapse ja 6–7aastase lapse

eeldatavad üldoskused ja 6-7 aastase lapse valdkondlikud oskused.

Alushariduse riiklik õppekava kehtestab riigi alusharidusstandardi.

Riiklik õppekava määrab kindlaks pooleteise- kuni seitsmeaastaste

laste õppe- ja kasvatustegevuste alused alushariduse omandamise

toetamiseks, samuti lasteaia õppekava koostamise põhimõtted. Igal

lasteaial on õigus oma õppekavas detailsemaks ja täpsemaks minna ka

lapse arengu eeldatavate tulemuste väljatoomisel.

17. § 6 (1) Õppimine ja õpetamine toimuvad üldõpetuse põhimõtetel lapse

lähima arengu tsoonis

See vajab kindlasti lahti kirjutamist ning seletamist, õpetajad eg

alapsevanemad ei saa sellest aru.

Arvestatud. Õpetajad, lähtuvalt omandatud kvalifikatsioonist,

mõistavad üldõpetuse põhimõtteid ja lähima arengu tsooni mõistet.

Nõustume, et selleks, et õppekava oleks mõistetav ka lastevanematele,

on vajalik õppekava seletuskirjas täpsustamine.

18. § 12. (viidatud paragrahv on eelnõust välja jäetud)

Mitmekeelse pere ja lapse toetamine.

(1) Kui lapse emakeel ei ole õppe- ja kasvatustegevuse keel või laps

koduses suhtluses räägib õppe- ja kasvatustegevuse keelest erinevat keelt,

mis on vähemalt ühe vanema emakeel, siis teeb lastehoid ja lasteaed lapse

keelelisest ja kultuurilisest taustast tingitud arenguvajadustest tulenevaid

muudatusi või kohandusi lapse kasvukeskkonnas (mängu- ja

õppevahendid, õppe- ja kasvatusmeetodid, abiõpetaja tugi jm) lapse

emakeele arengu toetamiseks.

Kommentaar: Sama kommentaar, mis varem, et kuidas seda reaalselt on

võimalik tagada kui on keel või kultuur, milles puudub lasteaia töötajatel

ettevalmistus

Ja kas saab panna nõude, et toetatakse lapse emakeele arengut, kui lasteaia

töökeel on eesti keel?

Arvestatud. Paragrahv eelnõust välja jäetud ja muudetud alushariduse

riiklikku õppekava § 5 lõiget 1 selliselt, et õppe- ja kasvatustegevusi

kavandades ja läbi viies, tuleb väärtustada mitmekeelsest perest pärit

lapse keelelist arengut mitme keele kasutajana ning märgata ja toetada

last erinevates keelekasutusolukordades. Õpetajal ja lapsehoidjal

peavad olema oskused märgata mitmekeelsete laste arengu eripära

võrreldes ükskeelse lapsega ning sellega arvestama lapse arengu

toetamisel. Sellest lähtuvalt tuleb toetada muu kodukeelega lapse

arengut parimal viisil ja koostöös perega.

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

67

19. §12. (2) (viidatud paragrahv on eelnõust välja jäetud)

Lapse emakeele ja kultuuri tutvustamiseks loob võimalused lasteaia

pidaja ja seda korraldab

lasteaed ning lastehoid.

Kommentaar: Vajab täpsustamist, kuidas pidaja need võimalused loob,

millised on pidaja kohustused ses osas ja millised lasteaial?

Arvestatud. Paragrahv eelnõust välja jäetud ja muudetud alushariduse

riiklikku õppekava § 5 lõiget 1 selliselt, et õppe- ja kasvatustegevusi

kavandades ja läbi viies, tuleb väärtustada mitmekeelsest perest pärit

lapse keelelist arengut mitme keele kasutajana ning märgata ja toetada

last erinevates keelekasutusolukordades. Õpetajal ja lapsehoidjal

peavad olema oskused märgata mitmekeelsete laste arengu eripära

võrreldes ükskeelse lapsega ning sellega arvestama lapse arengu

toetamisel. Sellest lähtuvalt tuleb toetada muu kodukeelega lapse

arengut parimal viisil ja koostöös perega.

20. § 25. (muudetud § 23) Lapse arengu hindamise ja toetamise põhimõtted

(3) Hindamise aluseks on lapse arengu eeldatavad tulemused üldoskustes

ja õppe- ja kasvatustegevuse valdkondades. Lapsehoidja ja õpetaja

tutvustab vanemale lapse arengu hindamise põhimõtteid ja korraldust.

Ettepanek: § 25 (muudetud § 23). Lapse arengu hindamise ja toetamise

põhimõtted

(3) Hindamise aluseks on lapse arengu eeldatavad tulemused üldoskustes

ja õppe- ja kasvatustegevuse valdkondades. Lapsehoidja ja õpetaja

tutvustab vanemale lapse arengu hindamise põhimõtteid ja korraldust.

Selgitus: Välja on jäetud täpsustus meetodite valiku kohta. Varasemalt oli

otsus pedagoogilisel nõukogul, kuid kas võiks olla õpetajal?

Selgitame. Õpetajad ja tugispetsialistid saavad valida, milliste

vahenditega nad lapse arengut hindavad, jälgivad ja analüüsivad.

Õppekavas või õppekava lisades on välja toodud, missuguseid

vahendeid selles lasteaias kasutatakse.

21. § 25 (muudetud § 23). Lapse arengu hindamise ja toetamise põhimõtted

(5) Lapsehoidja ja õpetaja koostab vähemalt üks kord õppeaastas lapse

arengust kirjaliku

kokkuvõtte ning viib lapse arengu hindamiseks ja toetamiseks vanemaga

läbi arenguvestluse,

kus:...

Ettepanek: (5) Lapsehoidja ja õpetaja koostab vähemalt üks kord

õppeaastas lapse arengust kirjaliku

kokkuvõtte ning viib lapse arengu hindamiseks ja toetamiseks vanemaga

läbi arenguvestluse,

kus:...

Arvestatud. Õppekava § 23 lõige 5 sõnastatud: Lapsehoidja ja õpetaja

koostab vähemalt üks kord õppeaastas lapse arengust kirjaliku

kokkuvõtte ning viib lapse arengu toetamiseks vanemaga läbi

arenguvestluse

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

68

Ettepanek: Vanemaga läbiviidav arenguvestlus on lapse arengu

hindamiseks, sest arengu hindamine on toimunud juba varasemalt.

22. kavand 6 “Koolieelse lasteasutuse … )

§ 2 Lastehoiu ja lasteaia tegevusnäitajad on järgmised:

2) digilahenduste kasutamise sagedus õppe- ja kasvatustegevuses;

Ettepanek: Digilahenduste kasutamise sagedus ei näita seda, kui

efektiivselt neid kasutatakse, vaid seda, et kui palju. Siin on väga suur oht,

et sellega minnakse liiale ning tegelikult nende vahendite kasutamine ei

rikasta õppimist, vaid on eesmärk omaette.

Selgitame. Koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide,

kutseõppeasutuste ja täienduskoolitusasutuste tegevusnäitajad

on kinnitatud haridus- ja teadusministri määrusega, mille uuendamine

toimub käesoleva aasta märtsis. Antud näitaja andmed saadakse

koolieelsete lasteasutuste tsentraalsest rahulolu ja õppeasutuse

keskkonna küsitlusest, mis töötati välja 2018. aastal. Toona oli

aktuaalne küsida sagedust. Nõus muudatuse vajadusega, arvestame

tehtud muudatust küsitluse uuendamisel.

EESTI LOGOPEEDIDE ÜHING

Haridus- ja Teadusministeerium

1. Seaduse eelnõu seletuskirjas on eelnõu eesmärkide peatükis kirjas

rahastamise põhimõtted: Eelnõuga ei muudeta rahastamise aluseid, kuid

muudetakse rahastamissätteid rakendajatele selgemaks. Vastutus

tugispetsialistide teenuste rahastamise eest jääb lasteaia pidajale, kes

tagab lapsele vajaduse korral lasteaias tasuta vähemalt eripedagoogi,

logopeedi või muu tugiteenuse. Tugispetsialistide teenuse rakendamist

korraldab lasteaia direktor. Munitsipaallastehoius või eralastehoius, mille

kaudu kohaliku omavalitsuse võimaldab pooleteise- kuni kolmeaastasele

lapsele hoidu, peab lastehoius käivale lapsele tugiteenuse tagama ja seda

rahastama kohaliku omavalitsuse üksus. Riigieelarvest eraldatakse

kohaliku omavalitsuse üksusele toetust õpetajate ja juhtide

täienduskoolituseks, eesti keele õppeks ja õpetajate tööjõukuludeks.

Kohaliku omavalitsuse üksus võib õpetajate tööjõukuludeks eraldatavat

toetust muu hulgas kasutada ka tugispetsialistide tööjõukulude katmiseks

või tugiteenuste tagamiseks. Lisaks eraldatakse eelnõu alusel toetust

lasteaia ja lastehoiu tugispetsialistide lähtetoetuseks.

ELÜ kommentaar: Käesoleva sõnastuse alusel võib kasutada toetust

tugispetsialistide tööjõukuludeks, kuid mitte tugispetsialistide

Selgitame. Kohalikele omavalitsustele eraldatav lasteaiaõpetajate

töötasutoetus (16 miljonit) on seotud tingimusega toetusfondi määruse

kaudu, milles on sätestatud, et kohaliku omavalitsuse üksus võib

õpetajate tööjõukuludeks eraldatavat toetust muu hulgas kasutada ka

tugispetsialistide tööjõukulude katmiseks või tugiteenuste tagamiseks.

See ei ole koolitusteks ettenähtud toetus. Eelnõu sõnastuse kohaselt

võib kohaliku omavalitsuse üksus kasutada toetust õpetajate

tööjõukulude katmiseks, kui õpetajate tööjõukulude katmine on

tagatud, siis tugispetsialistide tööjõukulude katmiseks, kui

tugispetsialistidele tagatakse õpetajatele kehtestatud töötasu

alammääraga samaväärne töötasu. Omavalitsuste kaudu koolituseks

antud toetus 443 tuhat eurot on selgelt koolituseks. Ilma tingimusteta.

Lasteaedade õpetajate ja juhtide täiendusõppe korraldamiseks

eraldatud raha võib kasutada ainult lasteaia õpetajate,

abiõpetajate/assistentide, tugispetsialistide ja juhtide täiendusõppeks.

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

69

täienduskoolituste kuludeks. Kuigi on suuliselt antud mõista, et antud

toetust tohib kasutada ka tugispetsialistidele, siis antud sõnastus

võimaldab ka teistsugust tõlgendust. Et anda tugispetsialistidele

kindlustunnet, palun viia sisse täpsustavad täiendused, mis puudutavad

täienduskoolituste toetust tugispetsialistidele.

2. § 8 (6) (muudetud § 7 lg 6) Lasteaed kannab hariduse infosüsteemi

alushariduse riikliku õppekava läbinud lapse koolivalmiduskaardi, mis on

koostatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õppekava alusel.

ELÜ küsimus: Millal avaneb koolile õpilase koolivalmiduskaart, kas kool

näeb koolivalmiduskaarti enne õppeaasta algust? Koolikaardil olev info

on koolile vajalik juhuks, kui tuleb kooli laps, kelle puhul on vajalik

koheselt sekkumine, kelle erivajadusega on vaja arvestada klasside

komplekteerimisel, tugispetsialistide kaasamisel

Selgitame. Koolivalmiduskaarti näeb kool, milles laps on õppima

asunud. Lisaks, koolikohustuse edasilükkamise hindamise puhuks

täiendatakse PGS paragrahvi 9 lõikega 31 järgmises sõnastuses: Lisaks

käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud koolivalmiduse hindamisele

peab vald või linn lähtuma koolivalmiduse ja tugiteenuste osutamise

andmetest, mis on alushariduse seaduse alusel kantud Eesti Hariduse

Infosüsteemi.

3. § 9 (3) (muudetud § 8 lg 3) Erivajadusega lapse õppe- ja

kasvatustegevuses võib vanema kirjalikul nõusolekul peale eesti keele või

selle asemel kasutada eesti keelest erinevat keelt, kui põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduse §-s 47 nimetatud kooliväline nõustamismeeskond

on erivajadusega lapse arendamiseks vajalike tingimuste rakendamise

soovitust andes leidnud, et eestikeelne õppe- ja kasvatustegevus ei ole

lapse arengu eripära tõttu talle jõukohane.

ELÜ küsimused ja kommentaarid: 1) Kas koolivälise

nõustamismeeskonna soovitus on antud juhul lasteaiale/lastehoiule

kohustuslik täita? Paljud kohalikud omavalitsused ei suuda pakkuda

õppekasvatustegevust eesti keelest erinevas keeles. Teaduskirjandus ei

välista teise keele õpet ka keelepuude vms kõnediagnoosi puhul. Segaseks

jääb selles sõnastuses ka eestikeelsete logopeedide/eripedagoogide roll

muukeelsete laste toetamisel. Kas antud nõustamismeeskonna otsus

puudutab ka logopeedi teenust? Mille alusel otsustatakse, mis keeles

hakkab logopeedilist abi saama vene kodukeelega laps? Hetkel võib

seadusest välja lugeda, et ainult läbi komisjoni saab venekeelset

logopeedilist abi, kui määratakse tõhustatud tugi või eritugi. Mõistagi

vajab laps emakeelset abi eelkõige keelepuude puhul. Kakskeelsetele

Selgitame. Koolivälise nõustamismeeskonna (KVM) soovitust saab

rakendada vaid lapsevanema nõusolekul. KVM ei anna soovitust

kasutada peale eesti keele või selle asemel erinevat keelt. KVM-l on

võimalik lapse arendamiseks vajalike tingimuste rakendamise

soovitust andes leida, et eestikeelne õppe- ja kasvatustegevus ei ole

lapse arengu eripära tõttu talle jõukohane. Sellisel juhul ja

lapsevanema nõusolekul võib lapse õppe- ja kasvatustegevuses

kasutada peale eesti keele või selle asemel eesti keelest erinevat keel.

Nõustume, et lapse keelepuue vms kõnediagnoos ei välista teise keele

õpet. Mitmekeelsed erivajadusega lapsed suudavad omandada teise

keele samal tasemel ükskeelsete erivajadustega lastega ehk et

omandatakse keel, kuid seda oma üldise arengu taseme kohaselt.

Lasteaias on kohustus tagada logopeedi teenused keeles, milles toimub

õppe- ja kasvatustöö. Seadus ei loo kohustust venekeelset logopeedilist

abi pakkuda, kuid ei välista võimalust, et tugiteenuseid pakutakse ka

eesti keelest erinevates keeltes. Lapsele on parimaks eeskujuks teenuse

osutamise keelt emakeelena kõneleva logopeedi hääldus, grammatika

ja sõnavara. Ideaalis võiks muu koduse keelega laps saada

logopeedilist abi mõlemas keeles, kui selline võimekus on lasteaial

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

70

lastele testid alles valmivad. On oht, et logopeedidest saavad eesti keele

õpetajad. Kuidas välistada olukorda, kus logopeedid, kelle eesti keele tase

on kas B2 või alla selle, ei hakkaks teenust osutama eesti keeles,

sealhulgas vene kodukeelega lastele? Kes hakkab muukeelsetele lastele

tugiteenuseid pakkuma? Venekeelsed lapsed saavad vene logopeedidelt

abi, aga teiste keelte osas?

olemas. Tööandja ülesanne on tagada õpetaja või tugispetsialisti

vastavus kvalifikatsiooninõuetes ettenähtud eesti keele oskuse

nõudele.

4. § 11(muudetud § 10 ja § 11 lg 1 ja 2) Lasteaiarühma moodustamise alused

ning lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna nõuded (7) Rühmas, milles on

suurendatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud laste arvu, peab

kogu rühma tööaja jooksul olema tagatud õpetaja või abiõpetaja kuni

kaheteistkümne lapse kohta. Rühmas, milles on suurendatud käesoleva

paragrahvi lõikes 3 sätestatud laste arvu, peab kogu rühma tööaja jooksul

olema tagatud õpetaja või abiõpetaja kuni 10 lapse kohta.

ELÜ kommentaar: Kui rühmas laste arvu suurendatakse, siis tõuseb ka

õpetaja töökoormus ja vastutus. Eelnõu põhjal peab suurenema

täiskasvanute hulk laste kohta vaid liitrühmas, kuid mitte lasteaiarühmas,

kus ühe täiskasvanu kohta on 12 last. Kas poleks mõistlik, kui

täiskasvanute suhtarv tõuseks mõlema rühmaliigi puhul?

Arvestatud. Eelnõu § 11 lõikes 1 on parandatud suhtarvu osa selliselt,

et sõna “kümme” asendatud sõnaga ”üheksa”, nagu on sätestatud

kehtiva KELS § 20 lõikes 6.

5. Seletuskirjast: Rühmaliike, sh kehtivas KELS § 7 lõike 2 punktides 1‒6

kirjeldatud erirühmi, eelnõuga ei sätestata. Muudatus võimaldab pidajal

senisest paindlikumalt rühmasid moodustada, pidades seejuures silmas

iga lapse vajadusi. § 11 lõige 8 sätestab, kui rühmas on tõhustatud tuge

või erituge saav laps, on laste piirarv rühmas väiksem kui teistes

lasteaiarühmades, arvestades, et üks tõhustatud tuge saav laps täidab kolm

kohta ja üks erituge saav laps täidab kuus kohta. Haridusliku

erivajadusega laps lasteaias võib vajada kas väiksemat kollektiivi või

individuaalset lisatuge rühmas. Üldjuhul õpib tõhustatud tuge saav laps

kuni 12 lapsega rühmas ja erituge saav laps kuni kuue lapsega rühmas.

ELÜ kommentaar: Kuna seadus ei määratle tõhustatud tuge saavate ja

erituge saavate laste rühma, siis jääb eelnõus segaseks täiskasvanute arv

rühmas. Hetkel näiteks on 12-lapselises tasandusrühmas arvestatud 1

täiskasvanu 7 lapse kohta, rühma suuruses on arvestatud, et üks tõhustatud

Selgitame. Eelnõu kohaselt lähtub lasteaed õppe- ja kasvatustegevuse

korraldamisel kaasava hariduse põhimõtetest. Samal ajal ei välistata

eelnõus eraldi tõhustatud tuge või erituge saavate rühmade

moodustamist (§ 14 lõiked 2 ja 3). Soovituse tõhustatud toe või eritoe

rakendamiseks annab kooliväline nõustamismeeskond. Täiskasvanute

hulka tuleb arvestada nagu lasteaiarühma puhul (§ 11 lg 1 ja 2)

HEV laste õpetaja kompetentsid on kirjeldatud õpetaja kutsestandardis

tase 6.

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

71

toe laps võtab 2 lapse koha (sel juhul oleks rühma suuruseks 24 last).

Käesolev eelnõu ütleb, et üks tõhustatud toe soovitusega laps arvestatakse

kolme eest. Kuidas arvestatakse täiskasvanute hulka uue eelnõu alusel

tõhustatud toe (ja eritoe) rühmas? Kas ka antud juhul arvestatakse 1 laps

kolme eest, mis tähendab, et rühmas peaks olema üks täiskasvanu 3-4

lapse kohta või arvestatakse lasteaiarühma nõudeid, kus peab olema üks

täiskasvanu 10 lapse kohta? Seadusest ja seletuskirjast ei selgu, mitu

tõhustatud tuge/erituge vajavat last ühes rühmas võib olla. Seaduses on

määratud, et HEV laste õpetajatel peavad olema eripedagoogilised

kompetentsid, kuid puuduvad kriteeriumid, millises ulatuses koolitused

peaksid olema läbitud (näiteks mitmetunnine koolitus peaks läbitud olema

- 160 h või 320 h). Puuduvad nõuded tugispetsialistide olemasolu kohta

HEV lastega rühmades. Kokkuvõttes, oluline oleks fikseerida ka lapsele

tagatud reaalne tugi

6. Eelnõu § 12 sätestab lapse arengu toetamise põhimõtted lasteaias.

Seletuskirjas: Lapse arengu toetamise ning lapsele vajaliku toe

väljaselgitamise ja rakendamise korraldus lähtub kogu üldhariduses

haridustasemest sõltumata ühtsetest põhimõtetest. Seepärast viidatakse

eelnõus seoses lapse arengu toetamise põhimõtete ja tugiteenuste

tagamisega läbivalt PGSile, kus need on reguleeritud. PGSis on

kehtestatud tugispetsialistide teenuse kirjeldus ja teenuse rakendamise

kord (PGS § 37 lg 3), tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded (PGS § 74

lg 5) ning tugispetsialistide lähtetoetuse tingimused ja kord (PGS § 771 ).

ELÜ kommentaar 1: Kehtivas PGS-s asuvad tugispetsialistide

kvalifikatsiooni nõuded § 741 lg 6 -10, mitte lg 5, nagu on märgitud

seletuskirjas. ELÜ kommentaar 2: Palume viia sisse olulised muudatused

nimetatud määrustesse ja seletuskirjadesse: a) Tugispetsialistide teenuse

kirjeldus ja teenuse rakendamise kord § 2 (3) punkt 2: logopeedi

ülesandeks õpilase kommunikatsioonivõime hindamine,

kommunikatsioonihäiretega õpilaste väljaselgitamine, nende suulise ja

kirjaliku kõne arengu toetamine ning neile sobiva suhtluskeskkonna

soovitamine; õpetajate toetamine õpilaste kommunikatsioonivõime

Selgitame. Viide parandatud. Võtame ettepanekus märgitud määruste

muutmise ette esimesel võimalusel.

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

72

arendamisel, taastamisel ning kompenseerimisel; ELÜ kommentaar:

Seoses kutsestandardi muutumisega 2019. a ja kaasava hariduse raames

on muutunud haridusasutuses töötava logopeedi kompetentsid ja

ülesanded. Logopeedi ülesannetesse on lisandunud neelamishäire

märkamine, neelamisfunktsiooni uurimine ja hindamine, õpetajate ja

lapsevanemate nõustamine. Vajadusel saadab logopeed lapse haigla

spetsialisti konsultatsioonile, kellel on võimalik laps suunata

instrumentaalsele uuringule haiglas. Neelamishäire märkamine,

sellealane õpetajate nõustamine ja kohanduste tegelemine ja teraapia on

üks logopeedi kohustusliku kompetentsi osa. Logopeedi tööülesanded

kajastavad määruses vaid suulise ja kirjaliku kommunikatsiooni toetamist

ja arendamist. On lapsi, kelle puhul suuline kommunikatsioon ei ole

piisav ja nad vajavad alternatiivseid suhtlemisvahendeid, näiteks viipeid,

pilt- või esemelist kommunikatsiooni. Kaasava hariduse raames need

lapsed jõuavad nii tavakooli kui ka -lasteaeda. On juhtumeid kus esimesse

klassi jõuab lapsi, kellel puudub suuline kõne ja seda asendav

suhtlusvahend. Nimetatud töölõigud on kaasava hariduse raames oluline

välja tuua. Seetõttu palume muuta sõnastust logopeedi tööülesannete

kohta Tugispetsialistide teenusekirjelduse määruses: „Logopeedi

ülesandeks on õpilase kommunikatsioonivõime ja neelamisfunktsiooni

hindamine, kommunikatsiooni- ja neelamishäiretega õpilaste

väljaselgitamine, nende suulise ja kirjaliku kõne arengu toetamine, neile

sobiva suhtluskeskkonna soovitamine, vajadusel alternatiivse

suhtlusvahendi vajaduse hindamine, sobiva vahendi soovitamine ja

kasutama õpetamine, õpetajate toetamine õpilaste

kommunikatsioonivõime ja neelamisfunktsiooni arendamisel, taastamisel

ning kompenseerimisel.“

SELETUSKIRI Haridus- ja teadusministri määruse „Tugispetsialistide

teenuse kirjeldus ja teenuse rakendamise kord“ juurde: Logopeedi

ülesandeks on selgitada välja kommunikatsioonihäirega, sealhulgas

suulise või kirjaliku kõne puudega lapsed. Lähtudes lapse kõne

erivajadusest, raskusastmest, lapse võimetest, vajadusest ja keskkonnast

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

73

valib tööks sobilikud meetodid ja vormid (rühmas või individuaalselt)

kõne arengu toetamiseks ning määrab vajaliku logopeedilise abi

sageduse. Logopeed arendab, taastab või kompenseerib lapse

kommunikatsioonivõimet, arendab lapse sõnavara ning oskust kasutada

keelelisi vahendeid, täpsustab hääldust, kujundab hääle omadusi ja

kasutusoskust, õpetab kõnetehnikaid kõne sujuvuse parandamiseks, võtab

vajadusel kasutusele kõnet toetava või asendava suhtlusvahendi.

Vajadusel organiseerib lapse neelamisfunktsiooni hindamise ning

koostöös kliinilise logopeediga neelamisfunktsiooni taastamise ja

kompenseerimise ning ohutu neelamise nõustamise.

ELÜ kommentaar: 2019. a uuenenud kutsestandardis ei olen enam kutset

“kliiniline logopeed”. Seoses sellega palume muuta sõnastust

seletuskirjas: asendada “ Vajadusel organiseerib lapse

neelamisfunktsiooni hindamise ning koostöös kliinilise logopeediga …”

“Vajadusel teostab esmase lapse neelamisfunktsiooni hindamise ning

koostöös haigla logopeediga …”.

7. Tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded (PGS § 74’1 lg 6-10) (10)

Logopeedi kvalifikatsiooninõuded on erialane magistrikraad või sellele

vastav kvalifikatsioon või logopeedi kutse ning eesti keele oskus vastavalt

keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele

ELÜ kommentaar: Kvalifikatsiooni nõuetele on lisatud keeleoskuse nõue

vastavalt keeleseadusele. Käesoleval ajal kehtiv keeleseadus ega ka

Vabariigi Valitsuse määrus, mis kehtestab ametniku, töötaja ning

füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded, ei

määra ära logopeedi keeleoskuse taset. Määrus sätestab eripedagoogi

keele taseme - C1. Ühingule antud suulise info kohaselt lähtutakse samast

nõudest ka logopeedide puhul. Kuna logopeedia ja eripedagoogika on

kaks erinevat eriala (sarnaselt koolipsühholoogi ja sotsiaalpedagoogi

eriala), siis ei saa lähtuda teisele erialale kehtestatud nõudest. Palume viia

sisse vastav muudatus Vabariigi Valitsuse määrusesse “Ametniku, töötaja

Selgitame. Kehtivas määruses on B2-tasemel eesti keele oskuse

nõuded kehtestatud tõesti vaid eripedagoogidele. Küll aga on praktikas

ka teiste tugispetsialistide puhul lähtutud B2-taseme nõudest, võttes

aluseks määruse § 8 punkt 17 (muud eespool nimetamata

valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse

ametiasutuste hallatavate asutuste ning avalik-õiguslike juriidiliste

isikute ja nende asutuste keskeri- või kõrgharidust nõudvatel

töökohtadel töötavad spetsialistid), kuna tugispetsialistide puhul on

tegemist kõrgharidust nõudva töökohaga (eripedagoogide,

koolipsühholoogide ja logopeedide puhul on seejuures nõutav erialane

magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon). Nõustume, et eesti

keeles tugispetsialisti teenust osutavad spetsialistid peavad kvaliteetse

ning last tegelikult abistava teenuse tagamiseks oskama eesti keelt C1-

tasemel. Kõnealuse määruse muutmine seisab ees.

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

74

ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded”-

lisada § 9 C1-tasemel keeleoskuse nõue sõna “logopeed“

8. Seletuskiri Haridus- ja teadusministri määruse „Tugispetsialistide teenuse

kirjeldus ja teenuse rakendamise kord“ juurde lõige 4 kohaselt on

direktori ülesanne tagada koolis vajalike tugispetsialistide olemasolu,

arvestades seejuures kooli suuruse ja tuge vajavate õpilaste osakaaluga.

Soovituslikult tuleks luua 1 tugispetsialisti ametikoht 50 üldist tuge

vajava õpilase kohta või 30 tõhustatud tuge vajava õpilase kohta või 12

erituge vajava õpilase kohta.

ELÜ kommentaar: Nimetatud seletuskirja alusel peab ka

lasteaia/lastehoiu direktor lähtuma sarnastest nõudmistest. Logopeedide

kvalifikatsiooninõuded ja tööülesanded on sarnased sõltumata

haridusasutusest, kus ta töötab. Siiski on olemas mõningane erinevus töö

korralduslikus pooles. Kui koolis teeb logopeed valdavalt grupitunde, siis

lasteaiaealiste lastega toimub töö individuaalselt või 2-3 lapselistes

grupitundides. Sellest tuleneb erinevus võimalikus logopeedi

töökoormuses. Juhul, kui lasteaias luuakse üks tugispetsialisti ametikoht

samadel tingimustel, mis põhikoolis, on logopeedil võimatu tagada töö

kvaliteeti, kuna nimetatud hulga laste teenindamine lasteaias on

ebareaalne. Tulemuseks on ebakvaliteetne töö, pikad ootejärjekorrad ja

tugispetsialistide läbipõlemine. ELÜ palve on sedastada lasteaias

järgmised nõuded: luua 1 logopeedi ametikoht 30 üldist tuge või 12

tõhustatud tuge või 6 erituge vajava lapse kohta.

Selgitame. Eelnõuga loobutakse lasteaia miinimumkoosseisu

sätestamisest. Muudatuse eesmärgiks on võimaldada lasteaia pidajale

ja juhile lasteaia eripärast ning tegevuseesmärkidest tulenevalt

suuremat otsustuspädevust ja -vabadust ametikohtade loomiseks ning

tegevuse korraldamiseks. Eelnõu § 12 lõike 4 kohaselt tagatakse

lasteaias lapsele vajaduse korral eripedagoogi ja logopeedi või muu

tugispetsialisti teenus.

9. § 12. Lapse arengu toetamine, lg 4 (muudetud lg 6): Vajaduse korral

tagatakse lapsele lasteaias põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 37 lõike

3 alusel kehtestatud tugispetsialistide teenuse kirjeldusele ja teenuse

rakendamise korrale vastav eripedagoogi ja logopeedi või muu

tugispetsialisti (edaspidi koos tugispetsialistid) teenus. Tugispetsialistide

teenusteks loob võimalused lasteaia pidaja ja teenuse pakkumist korraldab

direktor eripedagoogi ja logopeedi või muu tugispetsialisti (edaspidi koos

tugispetsialistid) teenus. Haridus- ja teadusministri 21. veebruari 2018

määrus nr 4 „Tugispetsialistide teenuse kirjeldus ja teenuse rakendamise

Mitte arvestatud. Võrreldes kehtiva KELSiga, mis sätestab, et lapsele

tagatakse lasteaias vajaduse korral logopeedi ja eripedagoogi või muu

tugiteenus, on eelnõus tehtud muudatusega täpsustatud muu

tugiteenuse sisu. Lapsele tuleb tagada tugispetsialisti teenus või

teenused, mida ta vajab.

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

75

kord“ § 4.: „(1) Tugispetsialistide teenus (edaspidi teenus) on õppe- ja

kasvatusprotsessis lapse ja õpilase (edaspidi koos õpilane) arengut,

võimetekohast õppimist ja sotsiaalseid oskusi toetav ning lapse arengu

eeldatavate tulemuste või õpitulemuste saavutamist ja koolikohustuse

täitmist takistavaid probleeme ennetav logopeedi, eripedagoogi,

koolipsühholoogi või sotsiaalpedagoogi teenus.“;

ELÜ kommentaar: ELÜ pakub nii seadusesse kui määrusesse välja uue

sõnastuse: Eripedagoogi ja/või logopeedi ja/või muu tugispetsialisti

teenus. Põhjendus: iga laps ei pruugi vajada kõiki teenuseid või siis

vastupidi, võib vajada, mistõttu ja/või annab erinevad võimalused. Samas

erialade eraldamine koma ja „või“ abil tekitab tõlgendamise võimaluse,

kus võib ühe tugieriala asendada teisega (näiteks, kui logopeedi ei leia,

võib teenuse asendada eripedagoogi teenusega).

10. § 13 (2) Lapsel on õigus saada tema vajadustele vastavat tuge vajaduse

tuvastamise hetkest. Vajadus tuvastatakse lasteaiale sellekohaste

objektiivsete andmete saabumise või koolivälise nõustamismeeskonna

soovituse andmisega. Lasteaed on kohustatud tegema lapsele vajaliku toe

väljaselgitamisel ja tagamisel vanemaga koostööd. Seletuskirjast: lapsel

on õigus saada tema vajadustele vastavat tuge vajaduse tuvastamise

hetkest. Vajadus tuvastatakse lasteaiale sellekohaste objektiivsete

andmete saabumise või koolivälise nõustamismeeskonna soovituse

andmisega. Lasteaed on kohustatud tegema lapsele vajaliku toe

väljaselgitamisel ja tagamisel vanemaga koostööd. Säte rõhutab lapse

õigust saada tema vajadustele vastavat tuge kohe, olenemata sellest, kas

üldse või millise aja möödudes annab soovituse kooliväline

nõustamismeeskond. Koolivälise nõustamismeeskonna soovituse kõrval

võivad muudeks objektiivseteks andmeteks toe vajaduse tuvastamisel olla

puude raskusastme otsus või rehabilitatsiooniplaan või tugiteenuste

vajadust kirjeldav arsti antud terviseseisundi hinnang.

ELÜ kommentaar: Seadust ja seletuskirja lugedes jääb seaduse punkt

segaseks. Millisest toest antud lõikes räägitakse, kas ainult tõhustatud

toest ja eritoest või ka üldtoest? Millised on objektiivsed andmed antud

Selgitame. Eelnõu § 13 lõikes 2 peetakse silmas igasugust tuge,

olenemata toe liigist. Sättes antakse lasteaiale tõhustatud toe ja eritoe

rakendamise õigus ilma koolivälise nõustamismeeskonna vastava

soovituseta. Säte võimaldab rakendada tõhustatud ja erituge ka siis, kui

koolivälise nõustamismeeskonna soovitust ei ole, kuid vajadus on

tuvastatav näiteks puude raskusastme otsuse rehabilitatsiooniplaani

alusel või on tugiteenuste vajadust kirjeldav arsti antud terviseseisundi

hinnang. Objektiivseteks andmeteks lapse toe vajaduse kohta saab

pidada iga kvalifitseeritud spetsialisti poolt oma pädevuse piires antud

hinnangut.

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

76

juhul – kas nendeks on ka lasteaia logopeedi, eripedagoogi ja psühholoogi

hinnang või puudutab see ainult koolivälise nõustamismeeskonna

soovitust ja puude raskusastme tuvastust tervishoiusüsteemis?

11. Eelnõu § 13 lõige 3 (muudetud § 12 lg 3): Lapse arengu toetamiseks

määrab direktor tugiteenuste koordineerija, kelle ülesanne on korraldada

lasteaiasisest meeskonnatööd ning koordineerida lasteaiavälises

võrgustikutöös osalemist. Lasteaia pidaja võib tugiteenuste

koordineerijaks määrata direktori.

ELÜ kommentaar: TTK puhul pole määratletud, millised kompetentsid

peaksid sellel inimesel olema. Järgmises punktis on öeldud: "Tugiteenuste

koordineerija toetab ja juhendab õpetajat lapse esmase toe kavandamisel,

nõustab vanemaid ning teeb õpetajale ja direktorile ettepanekuid

edaspidiseks pedagoogiliseks tööks,..." Teeme ettepaneku määratleda

tööks vajalikud kompetentsid.

Mitte arvestatud. Tugiteenuste koordineerija ei vaja täiendavaid

kompetentse. Eelnõu täpsustab senist regulatsiooni, andes direktorile

õiguse määrata tugiteenuste osutamisega seotud meeskonnatöö

korraldamiseks ning võrgustikutöö koordineerimiseks vastav töötaja.

Tugiteenuste koordineerija seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks

on lasteaia direktoril õigus valida selleks tööks sobivaim töötaja. Seda

rolli võib täita üks lasteaias töötavatest tugispetsialistidest,

õppealajuhataja või muu nimetatud ametikohale sobiv töötaja. Kuna

mõnel juhul on mõistlik, kui tugiteenuse koordineerija ülesandeid

täidab direktor (näiteks väike lasteaed), kuid direktor ei saa iseennast

määrata, siis sätestatakse, et direktori saab tugiteenuste koordineerijaks

määrata pidaja. Tugiteenuste koordineerija näol on tegemist samade

ülesannetega inimesega, keda PGS-is nimetatakse haridusliku

erivajadusega õpilase õppe koordineerijaks. Kehtiva praktika kohaselt

täidab koordineerija rolli tavapäraselt üks haridusasutuses töötavatest

tugispetsialistidest. Nimetatu ei ole eelnõus sätestatud kohustusena,

kuid tugiteenuste koordineerija rolli ja tööülesandeid arvesse võttes on

tegemist asjakohase praktikaga.

12. Eelnõu § 13 (6) (muudetud § 13 lg 3): Lapsele, kellel on kohanemisraskusi

või tekib mahajäämus eeldatavate arengutulemuste saavutamisel, pakub

lasteaed õpetaja individuaalset lisajuhendamist, tugispetsialisti teenust

või individuaal- või väiksemas rühmas õpet.

ELÜ kommentaar: Eelnõu regulatsioonist pole aru saada, millise

toevajadusega lapsi silmas peetakse, kas üldtuge? Sel juhul vajavad

logopeedi teenust lapsed, kellel ei ole kohanemisraskust või mahajäämust

eeldatavate arengutulemuste saavutamisel. Näiteks kogelus, häälduspuue

(uvulaarne R, interdentaalne S jne), häälehäire jne ei ole kohanemisraskus

ega mahajäämus. Seega palume muuta sõnastust: Lapsele, kellel on

Selgitame. Tegemist on üldise toe pakkumisega. Toe liikide

sõnastused on koostöös ühendustega sõnastatud. Ei ole põhjust

erinevaid puudeliike või arenguprobleeme loetelus välja tuua.

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

77

kommunikatsioonipuue, mahajäämus eeldatavate arengutulemuste

saavutamisel, kohanemisraskus vms, pakub lasteaed õpetaja

individuaalset lisajuhendamist, tugispetsialisti teenust või individuaal-

või väiksemas rühmas õpet.

13. Eelnõu § 13 lõige 8 (muudetud § 13 lg 5) sätestab, et kui lasteaia tagatud

tugi ei anna lapse arengus soovitud tulemusi, teeb tugiteenuste

koordineerija vanemale ettepaneku pöörduda koolivälise

nõustamismeeskonna poole

ELÜ kommentaar: Palume asendada sõnastus “töö ei anna soovitud

tulemusi” täpsema sõnastusega “kui lasteaias rakendatav üldtugi ei ole

lapse arengu toetamiseks piisav”

Mitte arvestatud. Sama põhimõte kehtib ka siis, kui näiteks tõhustatud

toest ei piisa.

14. Eelnõu § 13 (11) (muudetud § 14 lg 1) Koolivälise nõustamismeeskonna

soovitus ei ole eritoe või tõhustatud toe rakendamisel nõutav, kui lapsel

on diagnoositud mõni igal ööpäeval või ööpäev läbi kõrvalabi vajadust

põhjustav terviseseisund ja tuvastatud puude raskusaste.

ELÜ kommentaar: Seletuskirja lugedes jääb selgusetuks, mille järgi

otsustab lasteaed, millist tuge tohib lapsele nimetatud juhul rakendada,

kas tõhustatud tuge või erituge? Kas laps peaks jääma lisatoega tavarühma

või võib ta olla ka väiksemas rühmas? Seletuskirjas mainitakse rasket ja

sügavat puuet, aga ei mainita keskmist puuet.

Selgitame. Lasteaed võib rakendada kirjeldatud juhul tõhustatud tuge

ja erituge ilma koolivälise nõustamismeeskonna soovituseta.

Toevajadus on tuvastatav näiteks puude raskusastme otsuse

rehabilitatsiooniplaani alusel või on tugiteenuste vajadust kirjeldav

arsti antud terviseseisundi hinnang.

Lasteaial on õigus andmete alusel otsustada, kas lapse areng on

toetatud paremini tavarühmas (arvestades piirarvuga) või moodustada

eraldi väiksem rühm. Ka keskmise puudega lapsele saab vajadusel

rakendada tõhustatud tuge või erutuge. Lasteaed peab alati tagama

lapse toetamise tema vajadustest lähtuvalt parimal viisil.

15. Eelnõu § 13 (12) (muudetud § 14 lg 2 ja lg 3) ütleb, et lasteaias võib

moodustada väiksemaid rühmi. (13) - (14) - määratlevad, kui suures

rühmas võib õpetada tõhustatud ja eritoe lapsi

ELÜ kommentaar: Soov oleks, et oleks välja kirjutatud, mis alustel

moodustatakse 12 lapsega ja 6 lapsega rühmi. Seadust lugedes jääb

rühmade osas suur segadus, kui suur on õpetajate arv rühmas, mitme lapse

kohta peab olema üks täiskasvanu rühmas jne. 12 lapsega ja 6 lapsega

rühmad oleks ikkagi nagu erirühmad. Kui tavarühma koosseis on 20 last

ja üks eritoega laps võtab 6 lapse koha, siis kuidas jõuame arvutuslikult

kuue lapsega rühmani? Siis peab olema piiratud ka eritoega/tõhustatud

Selgitame. Eelnõus on muudetud rühma moodustamise põhimõtteid.

Eelnõus kohaselt on laste piirarv (maksimaalne arv rühma

registreeritud lapsi) rühmas, kus on tõhustatud või erituge saav laps,

väiksem kui teistes lasteaia rühmades arvestades, et üks tõhustatud

tuge vajav laps täidab kolm kohta ja üks erituge vajav laps täidab kolm

kohta.

Üldjuhul on tõhustatud tuge saav laps kuni 12 lapsega rühmas ning

erituge saav laps kuni 6 lapsega rühmas (kehtiva KELSi tähenduses

eritühmad), individuaalse lisatoega võib haridusliku erivajadusega laps

olla kaasatud ka suuremasse rühma. Soovituse haridusliku

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

78

toega laste max hulk rühmas vms (eespool sama kommentaar). Läbivalt

on rühmade komplekteerimine HEV laste osas segaselt sõnastatud.

erivajadusega lapsele sobiva suurusega rühma ning individuaalse

lisatoe tagamiseks teeb kooliväline nõustamismeeskond.

16. Eelnõu § 33 (2) (muudetud § 39 lg 2) ütleb, et lastehoius hindab laste kõne

arengut vähemalt kaks korda aastas logopeed.

ELÜ kommentaar: Piisab, kui logopeed hindab laste kõnet üks kord

aastas. Samas peaks olema sarnane punkt sees ka lasteaia osas. Praeguses

eelnõus lasteaias sellist nõuet kirjas ei ole.

Arvestatud osaliselt. Sätet muudetud selliselt et lastehoius hindab laste

kõne arengut vähemalt üks kord aastas logopeed või eripedagoog, välja

arvatud rühmas, kus töötab vähemalt üks täistööajaga õpetaja. Lasteaia

osas antud nõuet ei ole, sest lasteaia igas rühmas peab töötama

vähemalt üks täistööajaga õpetaja.

TERVISEAMET

Haridus- ja Teadusministeerium

1. § 1 lg 1 (muudetud § 1 lg 2) lisada ka „õuelasteaedadele“ ja lisada määruse

kavandisse paragrahv, kus toodud välja erisused, mida kohaldada

õuelasteaedadele.

Näiteks määruse „Lastehoiu tervisekaitsenõuded“ kavandis on toodud

nõuded õuelapsehoiule: § 5 lg 3 ja 4:

(3) Õuelastehoiu siseruumid ja nende kasutamine peavad toetama

tegutsemist õues. Õuelastehoiu mängu- ja puhkeruum ning

ilmastikukindla terrassi pind võivad olla ühendatud ruum. Sellisel juhul

peab põranda pindala olema vähemalt 2 m2 iga lapse ja täiskasvanu kohta.

(4) Ilmastikukindla terrassi põranda pind peab olema lapse liikumist

takistavate konarusteta ja mitte libe.

Arvestatud. Eelnõu rakendusakti lisatakse erisused õuelasteaedadele.

Rakendusaktid on veel koostamisel, eelnõule on lisatud kavandid.

Rakendusaktid esitatakse pärast valmimist kooskõlastamiseks.

2.

§ 11 lg 3 (muudetud eelnõu § 10 lg 3) on nimetatud „liitrühma“. Määruse

kavandis seda nimetatud ei ole.

Selgitame. Liitrühma võib moodustada lasteaias, milles on lastehoiu

rühma ja sellisel juhul on tegemist lasteaia tegutsemise vormiga.

3. § 11 lg 10 (muudetud eelnõu § 3 lg 6) on nimetatud „Lasteaia õpi- ja

kasvukeskkonna nõuded“, aga lapsehoiu puhul on tervisekaitsenõuded.

Võiks ühtlustada loodavate määruste pealkirjad

Arvestatud. Muutsime eelnõud ja rakendusakte ning lastehoiule ja

lasteaiale kehtestatakse õpi- ja kasvukeskkonna ning tervisekaitse

nõuded ühes õigusaktis.

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

79

4. § 17 (muudetud määruse § 4) Riskianalüüsi nõuded peavad tulenema

lasteaia määruse eelnõus kehtestatud nõuetest. (20.11.2023

Sotsiaalministeeriumile saadetud ettepanekud Vabariigi Valitsuse

määruse „Nõuded koolieelse lasteasutuse ja statsionaarse õppega

üldhariduskooli elu- ja õppekeskkonnale“ eelnõu kohta, kirjutatuna

eelnõu teksti sisse. Selle eelnõu koostaja oli SOM).Miks on vaja

koostada uus riskianalüüs iga 3 a järgi? Võiks olla sõnastatud nii, et

riskianalüüs tuleb üle vaadata ja vajadusel ajakohastada iga 3 aasta

järgi.

Arvestatud osaliselt. Eelnõu kohaselt peab lasteaia pidaja järjepidevalt

jälgima lasteaia õpi- ja kasvukeskkonda ning võtma kasutusele

meetmed nõuete tagamiseks. Riskianalüüsi koostamisel peab lähtuma

tegelikust olukorrast ning riskide hindamine on pidev protsess, mille

raames analüüsitakse riskide realiseerumist ning leitakse vajalikud

vahendid/meetodid ennetuseks/riskide

maandamiseks/kõrvaldamiseks. Riskianalüüsi ei koostata mitte iga

kolme aasta järel, vaid iga kolme aasta jooksul.

Eelnõud muudetud ja riskianalüüsi koostamise kohustus sätestatakse

määruse tasandil (õpi- ja kasvukeskkonna nõuded) Arvestades

riskianalüüsi olulisust, sätestatakse see seaduse tasandil. Riskianalüüsi

kinnitab pidaja. Sätte eesmärk on kehtestada lasteaia pidajale selgem

vastutus oma ülesannete täitmisel seoses lasteaia riskianalüüsiga. Kui

riskianalüüsi tulemusel selgub, et lasteaia õpi- ja kasvukeskkond ei

vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele, peab lasteaia pidaja

koostöös lasteaiaga probleemid lahendama ja nõuetele vastavuse

tagama, sh kavandama vastavad meetmed lasteaia arengukavas.

Haridus- ja Teadusministeerium koostab riskianalüüsi koostamise

juhendi ja teeb selle kättesaadavaks.

5. § 18 (muudetud § 22) järgi munitsipaallasteaiale ei ole enam vaja

väljastada koolitusluba. Seoses sellega ei ole vaja ka TA-l väljastada

enam terviseohutuse hinnanguid?

Selgitame. Kindlasti hindab Terviseamet, kas lasteaia keskkond on

ohutu ning vastab nõuetele. Loakohustusest vabastamine ei vabasta

KOVi, et eelnõus ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud iga nõue

peab esimesest lasteaia tegutsemise päevast täidetud olema, sh õpi- ja

kasvukeskkonna nõuete ja tuleohutusnõuete täitmine (vt nt § 20 lõige

1).

6. § 31 lg 7 (muudetud eelnõu § 3 lg 6) Nõuded riskianalüüsi koostamiseks

peavad tulema määrusest „Lastehoiu tervisekaitsenõuded“ (kavand), kas

on jäetud meelega, et lapsehoidude puhul on „tervisekaitsenõuded“, aga

lasteaedade puhul on määruse nimi „õpi- ja kasvukeskkonna nõuded“.

Selgitame. Muutsime eelnõud ja rakendusakte ning lastehoiule ja

lasteaiale kehtestatakse õpi- ja kasvukeskkonna ning tervisekaitse

nõuded ühes õigusaktis.

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

80

7. § 18 ja § 31 (muudetud § 22, 23 ja § 43 ja 44) järgi kaovad koolitusloa ja

tegevusloa nõuded munitsipaallasteaiale ja munitsipaallapsehoiule.

Sellega seoses jääb ära terviseohutuse hinnangute väljastamise nõue TA-

le?

Selgitame. Kindlasti hindab Terviseamet, kas lasteaia keskkond on

ohutu ning vastab nõuetele. Loakohustusest vabastamine ei vabasta

KOVi, et eelnõus ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud iga nõue

peab esimesest lasteaia tegutsemise päevast täidetud olema, sh õpi- ja

kasvukeskkonna nõuete ja tuleohutusnõuete täitmine (vt nt § 20 lg 2 p

1).

8. § 42 lg 3 (muudetud § 48 lg 4) eelnõus on kirjas: „Riiklikku ja

haldusjärelevalvet lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna nõuetes ja lastehoiu

tervisekaitsenõuetes sätestatud terviseohutuse nõuete üle teostab

riskianalüüsi (või ohuprognoosi?) alusel Terviseamet.“ Riiklikku

järelevalvet teeme terviseohutuse nõuete üle ikkagi kehtestatud määruste

alusel, mitte riskianalüüsi nõuete alusel. Uute määruste eelnõud peavad

ikkagi sisaldama olulisi terviseohutuse nõudeid ka edaspidi (Lisa 1

toodud määruste eelnõudes on väga paljud hetkel kehtivad olulised

terviseohutuse nõuded ära jäetud). Riskianalüüsi teevad asutused praegu

Tervise Arengu Instituudi (TAI) 2010 a juhendi „Vigastuste ennetamine

ja turvalisuse edendamine koolieelses

lasteasutuses“https://www.tai.ee/sites/default/files/202103/13049271367

5_Vigastuste_ennetamine_ja_turvalisuse_edendamine_koolieelsetes_las

teasutustes_est.pdf järgi ja riskianalüüsi koostamisel võetakse aluseks

määruses nõutu. Iga asutus kirjutab oma riskianalüüsis lahti, kuidas

tagavad määruse terviseohutuse nõuete täitmise.

Teeme ettepaneku sõnastada § 42 lg 3 järgmiselt: „Riiklikku ja

haldusjärelevalvet lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna tervisekaitsenõuete ja

lastehoiu tervisekaitsenõuete üle teostab Terviseamet.“. Ning eelnevast

tulenevalt teeme ettepaneku muuta Lisa 1 toodud Vabariigi Valitsuse

määruse „Lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna nõuded“ kavandi pealkirja

järgmiselt: „Lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna tervisekaitsenõuded“.

Arvestatud osaliselt ja regulatsiooni sõnastust parandatud. Ühtlasi

sätestatakse seaduse asemel riskianalüüsi koostamise nõue eelnõu § 3

lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatavas määruses ”Õpi- ja

kasvukeskkonna nõuded”. Terviseamet teostab riikliku järelevalvet

määruses sätestatud nõuete täitmise üle.

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

81

9. § 48 lg 1 (muudetud § 53 lg 1) Suure hooldus- ja abivajadusega lapse

hoiuteenus - kas kehtestatakse eraldi nõuded või liigitub üldise lapsehoiu

määruse nõuete alla? Sotsiaalhoolekande seaduses on teema olemas, aga

kavandatavates määrustes nimetatud ei ole. Kas järelevalvet tehes peab

inspektor nüüd järgima otse SHS-ist tulevaid nõudeid? Senini tegime

järelevalvet määruste, mitte otse seaduste tekstide alusel.

Kuidas näeb välja asutusele loa taotlemise protseduur, kui näiteks 5 last

on tavalapsed ja 1 on suure hooldus-ja abivajadusega lapse rühmas? Kas

selle 1 lapse jaoks tuleb asutusel eraldi taotleda SKA-lt tegevusluba, kui

ülejäänud laste puhul (kui tegemist munitsipaallapsehoiuga) ei ole vaja

mingit koolitusluba?

Selgitame. Suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiuteenust jääb

reguleerima sotsiaalhoolekande seadus ja kehtivad selle seaduse

alusel kehtestatud täiendavad nõuded.

Suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiuteenuse pakkumise jaoks

on SHS alusel ka KOVil vaja tegevusluba. Suure hooldus- ja

abivajadusega lapse hoiuteenust osutatakse haridusasutuse õppe- ja

kasvatustegevuse välisel ajal.

10. NB! Alushariduse ja lapsehoiu seaduses ei ole nimetatud üldse

toitlustamist. Kas toitlustamine jääb rahvatervise seaduse alusel?

Eelnõus puudub asutuse pidaja kohustus korraldada toitlustamist

kehtivate nõuete kohaselt, nagu põhikooli-ja gümnaasiumiseaduses

(PGS).

Selgitame. Toitlustamise osas on reguleeritud eelnõu § 3 lõike 6

alusel kehtestatavas lastehoiu ja lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna

nõuetes.

EESTI LASTEAEDNIKE LIIT

Haridus- ja Teadusministeerium

1. § 3. Laste hoid ja lasteaed. Antud eelnõus on toodud välja, et lastehoid on

mõeldud 1,5-7 aastastele lastele §3 (2) ja lasteaed 3-7 aastastele lastele §3

(3). Samas on märgitud ka, et lasteaias võivad olla ka hoiurühmad 1,5 -3

aastastele lastele §3 (4). Ettepanek: selguse mõttes muuta seadust

järgmiselt: lastehoid on mõeldud 1,5-3 aastastele lastele. Lastehoius

võivad käia ka kuni 7 aastased lapsed (kommentaar: mis reaalses elus on

väga erandlik) ja lasteaed 1,5-7 aastastele lastele, kus 1,5-3 aastastele

lastele on hoiurühmad.

Mitte arvestatud. Eelnõus pannakse KOVile ülesanne võimaldada 1,5-

3-aastasele lapsele lastehoid ning 3-7-aastasele lasteaed. See tähendab

ühtlasi lapsevanema õigust vajadusel vastavalt lapse vanusele

lastehoiu- ja lasteaiakoht KOVilt taotleda ja see saada. Seega KOVil

ei ole kohustust tagada 3-7-aastasele lapsele lastehoiukoht, vaid

lasteaiakoht ja lasteaias ei saa olla hoiurühma 3-7-aastastele. Tõsi, täna

on kuni 7-aastaste laste hoiud pigem väga väike osa, kuid eelnõu

eesmärk on kehtestada ka sellises vanuses laste hoidudele õiguslik

tegevusruum. Reguleerimine on vajalik ka seepärast, et kuna teenust

osutatakse haavatavale sihtrühmale (lapsed), siis selles osas on

eraõiguslikul isiku tegevus loakohustuslik.

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

82

Eelnõus on sätestatud, et lasteaias, milles on hoiurühm(ad), on lasteaia

tegutsemise vorm. Ülaltoodu valguses tähendab see sarnaselt kehtiva

KELSiga, et lastehoid (KELSis lastesõim ehk 1,5-3-aastased lapsed) ja

lasteaed (3-7-aastased lapsed) tegutsevad ühes asutuse juhtumise all

(nagu kool-lasteaed on kooli tegutsemise vorm).

2. § 9 (viidatud paragrahv eelnõust välja jäetud). Õppe-ja kasvatustegevuse

keel. Eesti Lasteaednike Liidul on hea meel tõdeda, et alusharidus läheb

esimesena üle eestikeelsele õppele ning et erivajadustega õppijatele on

selles osas võimalik teha nende arengust sõltuvaid erandeid. Küll aga ei

näe ELAL, et alusharidus peaks toetama laste erinevate emakeelte

arendamist. Õppekeelest erineva keele arendamine on perekonna

ülesanne. Alushariduse ülesanne võiks olla enne kõike soodustada

koostööd peredega erinevate kultuuride tutvustamisel.

Ettepanek: Eelnõust välja jätta § 9. (5) „Lastele, kelle emakeel ei ole

õppe- ja kasvatustegevuse keel või kes koduses suhtluses räägivad õppe-

ja kasvatustegevuse keelest erinevat keelt, mis on vähemalt ühe vanema

emakeel, rakendab lasteaed nende emakeele arengut toetavaid ning

kultuuri tutvustavaid õppe-ja kasvatustegevusi alushariduse riiklikus

õppekavas sätestatud korras“

Arvestatud. Paragrahv eelnõust välja jäetud ja muudetud alushariduse

riiklikku õppekava § 5 lõiget 1 selliselt, et õppe- ja kasvatustegevusi

kavandades ja läbi viies, tuleb väärtustada mitmekeelsest perest pärit

lapse keelelist arengut mitme keele kasutajana ning märgata ja toetada

last erinevates keelekasutusolukordades. Õpetajal ja lapsehoidjal

peavad olema oskused märgata mitmekeelsete laste arengu eripära

võrreldes ükskeelse lapsega ning sellega arvestama lapse arengu

toetamisel. Sellest lähtuvalt tuleb toetada muu kodukeelega lapse

arengut parimal viisil ja koostöös perega.

3. § 11 (muudetud § 10). Lasteaiarühma moodustamise alused ning … Laste

arv rühmas. HTM-i kavandatud prioriteetidele toetudes ei näe

Lasteaednike Liit oodatavat alushariduse kvaliteedi tõusu kui eelnõusse

on kavandatud varasema rühmades laste arvu vähendamise asemel laste

arvu suurendamist. Hetkel kehtivas seaduses on laste piirarv 3- 7 a laste

rühmas 20. Erandkorras võib KOV suurendada laste arvu 4 võrra lasteaia

hoolekogu nõusolekul. Tegelik praktika näitab, et enamuses

omavalitsustes on mindud seda teed, et erandkord on muudetud

tavapraktikaks, kus aiarühmade suurus on 24 last, seda just suuremates

omavalitsustes

ELAL on seisukohal, et aiarühmade suurus peaks jääma maksimaalselt 20

lapse juurde ning erandkorras rühmade suurendamise võimalus edaspidi

kaotada. Põhjuseks on ka asjaolu, et järjest enam on rühmades lapsi, kellel

Mitte arvestatud. Esitatud seisukoht on ühelt poolt täiesti põhjendatud,

kuid eelnõu lahendab riskikohad seeläbi, et kui rühmas on

erivajadusega laps, tuleb laste arvu eelnõus sätestatud korras

vähendada ning sellisel juhul tuleb arvestada laste arvu vähendamist

alates üldisest piirarvust 20, mitte 24. Nii on ka kehtivas KELSis.

Kui laste arvu vähendamise vajadus tekib õppeaasta kestel, mil rühmad

on täis, siis loomulikult ei saa kedagi rühmast välja arvata, kuid samas

tuleb arvestada, et ei saa sellises olukorras ka juurde võtta, kuni on

saavutatud vastavalt väiksem nõutud laste arv. Kui rühmas on

tõhustatud või erituge saav laps, on laste piirarv rühmas väiksem kui

teistes lasteaia rühmades, arvestades, et üks tõhustatud tuge saav laps

täidab kolm kohta ja üks erituge saav laps täidab kolm kohta.

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

83

avalduvad koolieelses eas arengulised erivajadused ning kes vajavad

seetõttu individuaalsemat lähenemist. Suures grupis ei ole võimalik

tagada kõikidele lastele nende vajadustest lähtuvat tuge. Suur puudus on

erispetsialistidest ning seetõttu peab rühmaõpetaja sageli tegema ka

eripedagoogitööd. Üha enam on puudus ka erialase ettevalmistusega

õpetajatest, kuna liigsete töökohustuste ja keerukaks muutunud olukorra

tõttu põlevad õpetajad kergesti läbi ja lahkuvad või vahetavad ametit.

Laste heaolu ja õpetajate järelkasvu tagamiseks on vajalik säilitada 3-7 a

laste 20-ne piirarv rühmas ilma igasuguse laste arvu suurendamise

võimaluseta ka erandkorras. Enamasti komplekteeritakse lasteaia rühmad

kevadel, kui lasteaia pidajal ega direktoril ei ole ülevaadet lasteaeda

saabuvate laste eritoe vajaduste osas. Dokumendi §11 (1), kus mainitakse,

et rühmad moodustatakse iga lapse vajadusi ja heaolu arvestades, reaalses

elus ei rakendu, sest ette ei ole teada lasteaeda tulevate laste erivajadused,

kuna need on enamasti lastesõime võiaeda tulekuks väljaselgitamata või

lapsevanem ei avalikusta toevajadust. Enamasti märkavad lapse

erivajadust esmakordselt lasteaiaõpetajad. Selleks ajaks on lapse rühm

maksimaalses määras täidetud ning lapsele arengusoodsat keskkonda sh

väiksemat rühma ei ole võimalik pakkuda. Viimasest lähtuvalt on oluline,

et lasteaia rühmade suurus väheneks või jääks samaks nagu hetkel

kehtivas seaduses (20 last) ning puuduks võimalus laste rühmi suurendada

ka erandkorras, et peale lasteaias käimise algust tuvastatud erituge vajav

laps saaks jätkata osalemist õppe- ja kasvatustegevuses oma endises

rühmas. Samuti on tähtis tagada psühhosotsiaalselt mõistlik grupi suurus

mitte ainult laste, vaid ka õpetajate jaoks. Näeme, et ülikooli lõpetanud

noored õpetajad lasteaeda tööle ei jõua või ei jää sinna püsima, sest

töötingimused sh laste arv rühmas, erivajadustega laste toetamise

puudulikud tingimused, pingeline psühhosotsiaalne keskkond ja pakutav

töötasu ei ole vastavuses töökohustuste ning vastutusese määraga.

Alushariduse kvaliteeti on võimalik tõsta laste arvu vähendamisega

rühmades ning kvalifitseeritud personali olemasoluga. Ettepanek: jätta

rühmade suurus samaks nagu hetkel kehtivas seaduses ja 08.12.2023

Muudetud eelnõu § 14 lg 2 ja lg 3 osas selgitame, et rühma

moodustamisel tuleb arvestada nõustamismeeskonna soovitusega, kui

see on olemas. Juhul kui lapsel on diagnoositud mõni elukestvat

ööpäevaringset kõrvalabi vajadust põhjustav terviseseisund ja

tuvastatud puude raskusaste, siis võib lapsele sobiva suurusega rühma

moodustamisel lähtuda puude raskusastme otsusest või tugiteenuste

vajadust kirjeldavast terviseseisundi hinnangust.

Varajase märkamise tõhustamiseks, sh perearstide kaasamiseks,

töötatakse välja konsolideerimisettepanekud koostöös

Sotsiaalministeeriumiga 2024 aasta aprilliks.

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

84

seaduse muutmise eelnõu §11 (2) „ Lasteaiarühma võib registreerida kuni

20 last“ ning mitte lisada võimalust rühmades laste arvu suurendada ja

jätta seadusest välja §11 punktid 5-7.

4. Antud eelnõus on ära toodud, et kui lasteaias on hoiurühm, võib

moodustada liitrühma, kuhu võib registreerida kuni 18 last. Hetkel

puudub regulatsioon kui suur võib olla registreeritud laste arv hoiurühmas

1,5-3 aastaste puhul. Ettepanek: lisada eelnõusse, et lasteaia 1,5 – 3

aastaste laste hoiurühma võib registreerida kuni 14 last. § 11. lisada punkt

Laste arv rühmades Rühma registreeritud laste arv lasteasutuses on

järgmine: 1) hoiurühmas kuni 14 last; 2) lasteaiarühmas kuni 20 last; 3)

liitrühmas kuni 18 last

Selgitame. Kui lasteaias on hoiurühm, tuleb rühma laste piirarvu osas

lähtuda eelnõu § 31 lõigetest 3 ja 4 – kui rühmas töötavad ainult

lapsehoidjad, on laste piirarv rühmas 15 ning kuni kolmeaastaste puhul

peab lapsehoidja olema iga viie lapse kohta. Kui rühmas töötab

vähemalt üks täistööajaga õpetaja, on laste piirarv 16 ning kuni

kolmeaastaste laste puhul peab õpetaja, lapsehoidja või õpetajat

abistav töötaja olema iga 8 lapse kohta. Seega saavad praegused

sõimerühmad jätkata samas koosseisus ja samasuguse piirarvuga. Vt

ka seletuskirjast vastavate lõigete selgitusi.

5. Abiõpetaja. On igati õige, et kõik lasteaias töötavad inimesed peavad

olema pedagoogilise ettevalmistusega ning seaduseelnõust selgub, et

tänased õpetaja abid kvalifitseeruvad ümber abiõpetajateks ning nende

kvalifikatsiooni nõudeks saab olema hoidja kutse. Eelnõus on

kavandatud, et kõik lastega töötavad inimesed kuuluvad edaspidi

pedagoogilise personali hulka. Nii tekib olukord, kus kvalifikatsioonile

vastavate õpetajate arv väheneb ja suureneb kvalifikatsioonita

abiõpetajate arv. Praegu lasteaedades töötavad assistendid ja õpetaja abid

on vähesel määral lapsehoidja kutsega, eriti õpetaja abid. Õpetaja abide

hulgas on palju ilma igasuguse erialase ettevalmistuseta inimesi. Uus

seadus annab võimaluse komplekteerida rühmi, kus rühma personali

hulka kuulub ühe kõrgharidusega õpetaja kõrval kaks heal juhul

lapsehoidja kutsega abiõpetajat ehk üks kõrgema kvalifikatsiooniga

õpetaja asendatakse madalama kvalifikatsiooniga abiõpetajaga.

Lasteaednike liit näeb, et selline võimalus peaks olema pigem erandlik.

Ka teadusuuringud toetavad lasteaednike liidu seisukohta, et kvaliteetse

hariduse tagab kvalifitseeritud personal. Igapäeva elu näitab, et

lasteaedade pidajad näevad siin ressursi kokkuhoidu ning liigutakse nn.

ühe õpetaja ja kahe abiõpetaja süsteemi suunas. Eestis on juba suuri

piirkondi, kus KOV on reforminud alusharidust. Kuigi nõutava

Mitte arvestatud. Eelnõu kohaselt lähtub lasteaia töötajate töökorraldus

põhimõttest, et igas rühmas peab olema vähemalt üks täistööajaga

õpetaja ning kogu rühma tööaja jooksul peab olema tagatud eelnõus

sätestatud korras õpetaja või abiõpetaja. Eelnõu ei sea piiranguid

erinevate rühma töökorralduste rakendamisele. Eelnõuga säilib

paindlikkus rakendada rühmades erinevat töökorraldust (kaks õpetajat

ja abiõpetaja või õpetaja ning kaks abiõpetajat). Vastavat põhimõtet ei

ole võrreldes kehtiva KELSiga muudetud. Praktikas on ka positiivseid

näiteid, kus toimib väga edukalt ja hästi ühe õpetaja ja kahe abiõpetaja

töökorraldus. Siin ongi võimalus lasteaedade juhtidel ja kohalikel

omavalitsustel koos otsustada, millist töökorraldust rakendada.

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

85

kvalifikatsiooniga õpetajaid jätkub, on kogu piirkonnas samaaegselt

ainult reformimise eesmärgil üle mindud nn. ühe õpetaja ja kahe

abiõpetajaga süsteemile. Üks õpetaja ja kaks abiõpetajat rühmas peaks

jääma erandjuhtumiks olukorras, kus nõutava kvalifikatsiooniga õpetajaid

ei jätku. Ettepanek: §11 (4). Lasteaia rühma personali moodustavad kaks

erialase kõrgharidusega või kõrghariduse ja pedagoogiliste

kompetentsidega õpetajat ja vähemalt lapsehoidja kutsega abiõpetaja.

Muud variandid jäävad erandjuhtudeks ning erandkoosseisuga rühm võib

töötada ajutiselt 1 aasta, mille möödudes kuulutatakse välja uus õpetaja

ametikoha konkurss.

6. § 23 (muudetud § 25). Lasteaia juhtimine. Kui antud eelnõu eelmises

versioonis mainiti, et asutuse arenguprotsesse juhitakse personaliga, siis

selles versioonis seda enam ei mainita, mis jätab lasteaia direktorile

võimaluse asutust juhtida autokraatselt, jättes kõrvale kaasaegse juhtimise

põhimõtted. Vt, 5.jagu. Lasteaia juhtimine Ettepanek: lisada eelnõusse

lasteaia juhtimise põhimõtted ning tuua välja, milliste protsesside ja

koosseisude kaudu pedagoogilist personali juhtimisprotsessidesse

kaasatakse

Arvestatud. Lasteaia juhtimise põhimõtteid ei ole eelnõus võrreldes

eelmise versiooniga muudetud, kuid arvestades ettepanekut, on

täiendatud § 25 lg 1 esimest lauset selliselt, et juhtimine toimub lisaks

hoolekogule koostöös õppe- ja kasvatustegevust läbiviivate

töötajatega.

7. Õppenõukogu. Alushariduse ja lapsehoiuseaduse eelnõus on rõhutatud

lasteaia juhtimisel ebaproportsionaalselt hoolekogu vastutust võrreldes

pedagoogilise personaliga, hindamaks õppe- ja kasvatustöö vastavust

laste arengule ja huvidele. Samas pedagoogiline nõukogu, mille me

varasemalt soovitasime PGS-iga sarnaselt nimetada õppenõukoguks, on

seaduseelnõust välja jäetud. Ettepanek: lisada eelnõusse § õppenõukogu

kohta - mõiste ja ülesanded sarnaselt PGS-iga ning täiendada seaduse

eelnõud „Lasteaial on õppenõukogu, mille ülesandeks on oma pädevuse

piires õppe- ja kasvatustegevuse analüüsimine, arendamine ja hindamine

ning õppe- ja kasvatusalaste otsuste tegemine.“ „Õppenõukogu

liikmeteks on lasteaia direktor, õppealajuhataja, õpetajad, tugispetsialistid

ja teised direktori nimetatud isikud“

Mitte arvestatud. Eelnõu ei sätesta õppenõukogu mõistet ja ei reguleeri

sellega seotud töökorda. Muudatuse eesmärk ei ole õpetajate

kaasarääkimise ja otsustuspädevuse vähendamine, vaid suurem

paindlikkus pedagoogilise koostöö korraldamisel ning õppe- ja

kasvatustegevusega seotud töötajate kaasamisel asutuse juhtimis- ja

arendustegevustesse. Eelnõu sätestab kohustuse kaasata lasteaia

töötajaid kõikide alusdokumentide (nt õppekava, arengukava,

riskianalüüs) koostamise protsessi ning arendustegevustesse, meetodid

õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajate kaasamiseks valib

direktor, mida saab teha koostöös personaliga.

8. §24 (muudetud § 26). Hoolekogu. Dokumendi §24 (1) „Hoolekogu on

alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on jälgida, et õppe-ja

Arvestatud osaliselt. Iseenesest võrreldes kehtiva KELS § 24 lõikega

1 ei ole hoolekogu mõistet sisuliselt muudetud, eelnõus kasutatakse

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

86

kasvatustegevus vastaks laste arengule ja huvidele ….. „ Kommentaar:

Eelnõu kohaselt on hoolekogu roll edaspidi pakutava alushariduse

kvaliteedi kontroll vaatamata asjaolule, et hoolekogu liikmetel puudub

vastav ettevalmistus ja pedagoogiline kompetents. Lasteaedade praktika

näitab, et lapsevanemad teevad enamasti otsuseid lähtudes enda

mugavusest või hooajalistest trendidest. Ettepanek: sõnastada hoolekogu

mõiste ja tegevused sarnaselt PGS §73 „Hoolekogu on alaliselt tegutsev

organ, kelle ülesanne on oma pädevuste piires lasteaia direktori, õpetajate,

lasteaia pidaja, lapsevanemate ühistegevus õppe ja kasvatuse

kavandamisel, toetamisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks

paremate tingimuste loomine. Hoolekogu moodustatakse ja selle töökord

kehtestatakse lasteaia pidaja kehtestatud korras.”

mõiste „personal“ asemel läbivalt mõistet „töötajad“. PGSi sõnastus

lähtub samast põhimõttest, nagu eelnõu sõnastus, seejuures on eelnõu

sõnastus üldisem, arvestades hoolekogu ülesandeid, mis lõikes 5

sätestatud. Tegevuste osas kärpisime lasteaia hoolekogu ülesandeid

mõnevõrra (vt eelnõu muudetud § 26 lg 5), arvestades hoolekogu

mõistet ja rolli. Hoolekogu moodustamise ja töö korda puudutav on

eelnõu muudetud § 26 lg 3 ja lg 7.

9. Alushariduse riiklik õppekava

Ettepanekud: Muuta sõnastust § 5 (1) 6) „rakendades mängu“ ning

asendada „võimaldades lapse omaalgatuslikku vabamängu“

Arvestatud. Lisatud punkti 6: lõimitakse erinevaid valdkondi ja

tegevusi, võimaldades lapse omaalgatuslikku vabamängu, katsetamist,

liikumist, muusikat ja teisi aktiivset õppimist ning loovust toetavaid

õppeviise nii individuaalsetes tegevustes kui ka grupis;

10. Lisada § 5 (2) täpsustav loetelu, kes osalevad last toetavas

meeskonnatöös.

Mitte arvestatud. Muudetud sõnastust järgnevalt: (2) Lapse arengu

toetamiseks ja tema potentsiaali parimaks avaldumiseks panustavad

kõik lasteaia töötajad.

11. § 6 Õpikäsitus. Kõige olulisem punkt õppekavas, millele tuginedes on

võimalik teha olulisi kaasaegsed muutusi alushariduses. Ettepanek: muuta

§ 6 struktuuri selgeks. 1. Kaasaegne arusaam õppimisest ehk õppimise

mõiste 2. Õppija roll õppimise protsessis 3. Õpetaja roll õppimise

protsessis 4. Keskkonna roll õppimise protsessis. § 7-na olemas. Lisada §

6 punkt, kus on selgelt lahti kirjutatud kaasaegne arusaam õppimisest

„Õppimine on protsess, mille käigus tekivad püsivad muutused

teadmistes, oskustes, hoiakutes ja väärtustes“. Seni kuni ei ole õppekavas

selgelt määratletud õppimise mõiste, toimub lasteaedades õppimine ikka

laste teadmistega informeerimisena. Muuta sõnastust § 6 (3) „Last

kaasatakse tegevuste kavandamisse, suunatakse tegema valikuid“ ning

Arvestatud osaliselt. Õppekava on välja töötatud ja huvigruppide poolt

kooskõlastatud. Praeguses etapis ei vii õppekavasse sisse struktuurilisi

muutusi. Õppeprotsessi käsitlus on kirjeldatud §6 lõikes 1. Õppekavas

käsitatakse õppimist väljundipõhiselt, rõhutades muutusi lapse

käitumises, teadmistes, hoiakutes ja oskustes, väärtustades

õppeprotsessi.

Muudetud sõnastust lõikes 3 järgnevalt: (3) Laps on õppe- ja

kasvatustegevuses aktiivne osaleja. Last kaasatakse tegevuste

kavandamisse, võimaldatakse teha valikuid ning tehtut analüüsima.

Lastehoius ja lasteaias väärtustatakse lapse loovust, omaalgatust ja

ettevõtlikkust. Lapsega tegelevate täiskasvanute roll on olla lapse

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

87

asendada „Laps osaleb tegevuste kavandamises, võimaldatakse teha

valikuid“ Kaasaegses õpikäsituses on õpetaja roll laiem kui pelgalt

„suunaja“. Ettepanek lisada kaasaegse õpetaja rolliks ka toetaja ja

juhendaja.

arengu suunaja, toetaja ja juhendaja ning kujundada lapse arengut

toetav keskkond.

12. § 9. Rühma õppe-ja kasvatustegevusekavandamine Muuta sõnastust (3)

„…… kavandatud tegevuste ja vabategevuste“ ja asendada „kavandatud

tegevuste ja laste omaalgatuslike tegevuste“.

Arvestatud. Lisatud § 9 (3) Õppe- ja kasvatustegevused toimuvad läbi

igapäevatoimingute, laste mängu, kavandatud tegevuste ja laste

omaalgatuslike tegevuste.

13. Lisada (4) II( lausesse „Pedagoogilise dokumenteerimise käigus tehakse

nähtavaks õppimise protsess (kogemused, tegevused) ja laste kognitiivne

potentsiaal (arvamus, seisukohad, teadmised).

Arvestatud. Lisatud § 9 (4) Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine,

rakendamine, hindamine ja arendamine on paindlik ning põhineb

pedagoogilisel dokumenteerimisel (edaspidi dokumenteerimine).

Dokumenteerimise käigus tehakse nähtavaks õppe- ja

kasvatustegevuse seos õppekavaga, eesmärgid, tegevused,

teemakäsitlus ning kokkuvõte eesmärkide saavutamisest,

samuti õppimise protsess (kogemused, tegevused) ja laste kognitiivne

potentsiaal (arvamus, seisukohad, teadmised).

14. § 12. (viidatud paragrahv on eelnõust välja jäetud)

Mitmekeelse lapse ja pere toetamine. Eesti Lasteaednike Liit ei näe

võimalust näiteks kui rühmas on viie erineva emakeelega lapsed

(prantsuse, ungari, india, hiina ja võru keel), et siis lasteaed hakkab lapsele

eest keelest erineva keele omandamist toetama. Õpetajatel puudub selleks

ettevalmistus ja ressurss. Alushariduse ülesanne on toetada mitmekeelse

lapse kõne arengut eesti keele ehk riigikeele osas. Lapse eesti keelest

erineva emakeele arengu toetamine on perekonna vastutus. Ettepanek: §

12 (1) eelnõust välja jätta.

Arvestatud. Paragrahv eelnõust välja jäetud ja muudetud alushariduse

riiklikku õppekava § 5 lõiget 1 selliselt, et õppe- ja kasvatustegevusi

kavandades ja läbi viies, tuleb väärtustada mitmekeelsest perest pärit

lapse keelelist arengut mitme keele kasutajana ning märgata ja toetada

last erinevates keelekasutusolukordades. Õpetajal ja lapsehoidjal

peavad olema oskused märgata mitmekeelsete laste arengu eripära

võrreldes ükskeelse lapsega ning sellega arvestama lapse arengu

toetamisel. Sellest lähtuvalt tuleb toetada muu kodukeelega lapse

arengut parimal viisil ja koostöös perega.

15. Ettepanek: § 12 (5) (viidatud paragrahv on eelnõust välja jäetud)

muuta, et mitte õpetajad ja hoidjad ei rikasta laste teadlikkust erinevatest

kultuuridest, vaid kutsuvad teisest rahvusest vanemaid koostööle seda ise

tegema.

Arvestatud. Paragrahv eelnõust välja jäetud ja muudetud alushariduse

riiklikku õppekava § 5 lõiget 1 selliselt, et õppe- ja kasvatustegevusi

kavandades ja läbi viies, tuleb väärtustada mitmekeelsest perest pärit

lapse keelelist arengut mitme keele kasutajana ning märgata ja toetada

last erinevates keelekasutusolukordades. Õpetajal ja lapsehoidjal

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

88

peavad olema oskused märgata mitmekeelsete laste arengu eripära

võrreldes ükskeelse lapsega ning sellega arvestama lapse arengu

toetamisel. Sellest lähtuvalt tuleb toetada muu kodukeelega lapse

arengut parimal viisil ja koostöös perega.

16. § 14. Mänguoskused Ettepanek: Lisada (3) „näitab mängu käigus üles

omaalgatust, huvi, loovust ja innovaatilisust“. Kommentaar: viimased on

kaasaegsed peamiste oskuste alused nii koolis kui elus üldse hakkama

saamisel.

Arvestatud. Lisatud: rakendab mängudes loovust (fantaasiat) oma

kogemusi, teadmisi ja oskusi; näitab mängu käigus üles omaalgatust,

huvi ja innovaatilisust

17. § 21. Valdkond Matemaatika Ettepanek: (2) punkt 4 muuta „oskab liita ja

lahutada 10 piires“ ja asendada „oskab liita ja lahutada 5 piires“.

Kommentaar: Tegemist on miinimum eeldatavate oskustega

Arvestatud. Lisatud: oskab liita ja lahutada viie piires ning tunneb

märke + , –, =;

18. Ettepanek: (2) punkt 9 muuta „oskab öelda kellaaega täistundides“ ja

asendada „oskab määrata kellaaega täistundides“.

Arvestatud. Lisatud: oskab määrata kellaaega täistundides

19. § 23. Valdkond Muusika Ettepanek: (1) punkt 4 sõnastada järgmiselt „

tutvustada kapsele Eesti muusikalist pärandit. Kommentaar: Euroopa ja

maailma muusikalise pärandiga tutvumine ei ole eakohane ning midagi

peab ka kooli avastamiseks jääma.

Arvestatud. Märgime, et riiklik õppekava on miinimum ja lasteaed

võib oma õppekavas täpsustada, missuguses mahus tutvustatakse Eesti

ja muu maailma muusikat.

20. § 25. Lapse arengu hindamise ja toetamise põhimõtted Ettepanek:

Täpsustada (5), et kord õppeaastas õpetajate poolt loodav lapse arengu

kirjalik kokkuvõte on kirjeldav. Kommentaar: see välistab tabeli vormis

arengu kokkuvõtted, mis keskenduvad peamiselt sellele, mida laps veel ei

oska, eirates õppekava põhimõtet keskenduda lapse olemasolevatele

oskustele, saavutatule ja toimetulekule.

Mitte arvestatud. Kuna eelnev punkt 4 sätestab, et lapse arengut

kirjeldatakse lapsest lähtuvalt, väärtustades lapse pingutusi ja

saavutatut ning tunnustades lapse toimetulekut, arenemist, positiivseid

hoiakuid ja huvi, siis leiame, et ei ole vajalik ette anda vormi, milles

lapsehoidja ja õpetaja koostab vähemalt üks kord õppeaastas lapse

arengust kirjaliku kokkuvõtte.

21. Ettepanek: Täpsustada (5) punkt 2 „vanem esitab seisukohti ja ootusi

lapse eakohase arengu suhtes“ Kommentaar: välistab olukordi, kus

vanemal on lapse suhtes ebarealistlikult kõrgendatud ootused.

Mitte arvestatud. Lapsevanemal on õigus esitada oma seisukohti ja

ootusi lapse arengu suhtes ja ettepanek tundub hinnanguline.

EESTI ERALASTEAEDADE LIIT

Haridus- ja Teadusministeerium

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

89

1. § 3 (4) sätestab, et lasteaia tegutsemise vormid on 1) lasteaed ning 2)

lasteaed, milles on lastehoiu rühm või rühmad.

KÜSIMUS. Millise süsteemi järgi rahastatakse edaspidi lasteaia

hoiurühma, kus käivad 1,5–3aastased lapsed?

Vt vastust Koolieelsete Eralasteasutuste Ühingule. Lasteaed, milles on

hoiurühm, on lasteaed, milles hoiurühma osas kohaldatakse

lastehoidude kohta sätestatut. See on analoogne, nagu lasteaed-kool on

kooli tegutsemise vorm. Rahastamise mudelit eelnõus ei muudeta

võrreldes kehtivaga.

2. § 4 (4) (muudetud eelnõu § 4 lõige 6) Kohaliku omavalitsuse üksus teeb

vanemale kättesaadavaks teabe kohaliku omavalitsuse territooriumil

pakutavatest lastehoiu- ja lasteaiakohtadest.

ETTEPANEK. Lisada sõnastusse: kohaliku omavalitsuse üksus teeb

vanemale kättesaadavaks teabe kohaliku omavalitsuse territooriumil

pakutavatest munitsipaallasteaia ning eralastehoiu- ja

eralasteaiakohtadest

Mitte arvestatud. Sätte sõnastus katabki ära nii munitsipaalasutused kui

eraasutused. Eelnõu § 1 kohaselt tähendab lasteaed nii munitsipaal-

kui eralasteaeda ning lastehoid nii munitsipaal- kui eralastehoidu.

Eelnõu § 4 lõike 6 normiselgituses on selguse huvides ka öeldud, et

tuleb teatavaks teha info kõikide lastehoidude ja lasteaedade kohta,

milles kohaliku omavalitsuse üksus oma ülesannet täidab (nii

munitsipaal- kui eraasutused).

3. § 9 (4) (muudetud eelnõu § 8 lõige 4) Eralasteaed määrab

õppekeele eralasteaia põhikirjas. Eralasteaias, kus õppe- ja

kasvatustegevus ei toimu eesti keeles, tagatakse eesti keele õpe

alushariduse riikliku õppekava alusel, välja arvatud eralasteaias,

mis tegutseb rahvusvahelise bakalaureuseõppe organisatsiooni

(International Baccalaureate Organization) õppekava ja Euroopa

koolide põhikirja konventsiooni alusel väljatöötatud õppekava

kohaselt.

ETTEPANEK. Lisada sõnastusse: Eralasteaias, kus õppe- ja

kasvatustegevus ei toimu eesti keeles, tagatakse eesti keele õpe

alushariduse riikliku õppekava alusel, välja arvatud

rahvusvahelistes lasteaedades ja lastehoidudes või eralasteaias,

mis tegutsev rahvusvahelise bakalaureuseõppe organisatsiooni

(International Baccalaureate Organization) õppekava ja Euroopa

koolide põhikirja konventsiooni alusel väljatöötatud õppekava

kohaselt.

Mitte arvestatud. Sättega ei muudeta kehtivat regulatsiooni. IB ja EB

õppekavaga lasteaedades ei pea õpetama eesti keelt.

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

90

SELGITUS ETTEPANEKULE. Meie ingliskeelsed rühmad

peaksid selle järgi hakkama välismaalastele eesti keelt õpetama.

See oleks meile lisakoormus ja -kulu ning eesti keele õpetamine ei

peaks olema kohustuslik välismaalastele, kes võivad viibida Eestis

seoses tööga ajutiselt.

4. § 13 (2) (muudetud eelnõu § 13 lõige 1) Lapsel on õigus saada tema

vajadustele vastavat tuge vajaduse tuvastamise hetkest. Vajadus

tuvastatakse lasteaiale sellekohaste objektiivsete andmete saabumise või

koolivälise nõustamismeeskonna soovituse andmisega. Lasteaed on

kohustatud tegema lapsele vajaliku toe väljaselgitamisel ja tagamisel

vanemaga koostööd.

ETTEPANEK. Lisada sõnastusse: lasteaed on kohustatud tegema lapsele

vajaliku toe väljaselgitamisel ja tagamisel vanemaga koostööd ning ka

lapsevanem on kohustatud tegema lasteaiaga koostööd.

Arvestatud. Sätet selgemaks sõnastanud: Lapsele vajaliku toe

väljaselgitamisel ja tagamisel on lasteaed kohustatud looma eeldused

koostööks vanemaga.

5. § 13 (17) (muudetud eelnõu § 14 lõige 6) Tõhustatud toe ja eritoe

rakendamiseks on lasteaial õigus töödelda teise lasteaia ja koolivälise

nõustamismeeskonna poolt hariduse infosüsteemi kantud andmeid

koolivälise nõustamismeeskonna soovituse ning tuge saavale lapsele

rakendatud tugimeetmete kohta. osaliselt või täielikult rahastada ka

kohaliku omavalitsuse üksus, muu isik või asutus.

ETTEPANEK 1. Puudu on 2. lause algus, mille lahti kirjutamist ootame:

„…osaliselt või täielikult rahastada ka kohaliku omavalitsuse üksus, muu

isik või asutus.“

ETTEPANEK 2. Termin kooliväline nõustamismeeskond peab olema

seaduses defineeritud ja lahti kirjutatud.

Esimese ettepaneku osas selgitame, et poolik lause lõikude lõpus oli

ülearune ja kustutasime.

Teise ettepaneku osas selgitame, et eelnõu § 8 lõike 3 on ühtlasi

viitenorm, mis tähendab, et käesolevas eelnõus nimetatud kooliväline

nõustamismeeskond on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 47

nimetatud kooliväline nõustamismeeskond. Ehk definitsioon tuleb

PGS-ist.

6. § 14 (2) (muudetud eelnõu § 15 lõige 2) Eralasteaial on lisaks käesoleva

paragrahvi lõikes 1 sätestatud lapse lasteaiast väljaarvamise alustele,

õigus arvata laps lasteaiast välja pikaajalise õppemaksuvõlgnevuse tõttu

ETTEPANEK 1. Lisada sõnastusse, milline on pikaajalise võlgnevuse

pikkus.

Selgitame. Eralasteaed võib lisaks lõikes 1 nimetatud alustele arvata

lapse lasteaiast välja lõikes 2 sätestatud alusel (pikaajaline võlgnevus).

Munitsipaallasteaed ei saa lõiget 2 rakendada. Seega on eralasteaiale

antud täiendav alus.

Mõiste “pikaajaline võlgnevus” on seadusandja teadlik valik

eraettevõtja õiguste ja lapse õiguste vahel tasakaalu leidmiseks. Seega

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

91

KÜSIMUS. Kas muul põhjusel peale pikaajalise õppemaksuvõlgnevuse

ei saa last lasteaiast välja arvata?

esmalt hindab eralasteaed, kas võlgnevus on sedavõrd pikaajaline, et

on põhjus laps lasteaiast välja arvata. Eelkõige tuleks võla osas

kasutada teisi õiguskaitsevahendeid ja lapse lasteaiast väljaarvamine

peaks olema neist viimane.

7. § 20 (1) (muudetud eelnõu § 22 lõige 1) Tegevusluba annab eralasteaia

pidajale õiguse pakkuda alusharidust kindlas tegevuskohas. Tegevusloa

taotluse lahendab Haridus- ja Teadusministeerium. Tegevusloa saamise

taotlus tuleb esitada Haridus- ja Teadusministeeriumile hiljemalt viis

kuud enne õppe- ja kasvatustegevuse algust.

KÜSIMUS 1. §20 (1) on liiga vähe informatsiooni, mida täpselt kujutab

tegevusloa saamise taotlus. Seega ootame vastuseid järgnevatele

küsimustele:

1) Millisest hetkest hakkab kehtima viie kuu nõue?

2) Kas kõik dokumendid peavad olema olemas, kui teavitada

Haridus- ja Teadusministeeriumi plaanist ehitada eralasteaeda või peale

teavitamist toimub dokumentide kokku panemine?

3) Lahti kirjutada, mis on taotluse kõik vajalikud dokumendid.

KÜSIMUS 2. Miks munitsipaallasteaiad ei pea taotlema viis kuud enne

õppe- ja kasvatustegevuse algust tegevusluba, aga eralasteaedadele

hakkab kehtima selline nõue?

SELGITUS KÜSIMUS 2-le. Kui eralasteaiad pakuvad samamoodi

avalikku teenust, siis meil peaksid olema samad nõuded

munitsipaallasteaedadega.

ETTEPANEK. Muuta sõnastust: Tegevusloa saamise taotlus tuleb

esitada Haridus- ja Teadusministeeriumile hiljemalt kaks kuud enne õppe-

ja kasvatustegevuse algust.

Vastused küsimusele 1:

1) Kui eralasteaia pidaja soovib avada eralasteaia 1. septembril, siis

tuleb esitada taotlus tegevusloa saamiseks hiljemalt 31.märtsil ehk 5

kuud enne avamist.

2) Päris maja ehitamisega alustamisel on ilmselgelt veel ebamõistlik

esitada tegevusloa taotlus. Näiteks maja ehitamisega alustamisel ei

saa Terviseamet ega Päästeamet hinnata, kas hooned ja ruumid

vastavad nõuetele, aga üks kohustuslik dokument on just see hinnang.

Tegevusloa taotlemise loogika on tõesti üles ehitatud selliselt, et loa

taotlemisest alates peavad olema olemas kõik kohustuslikud

dokumendid. HTM otsustab tegevusloa andmise kahe kuu jooksul

alates taotluse esitamisest (§ 23 lõige 1).

3) Eelnõu § 22 lõikes 4 on sätestatud, mis dokumendid tuleb loa

taotlemisel esitada.

Vastus küsimusele 2: KOV ei pea tõesti eelnõu järgi taotlema

lastehoiu ja lasteaia pidamiseks tegevusluba. Selle muudatusega

viiakse tegevusloa regulatsioon vastavusse kehtiva õigusruumiga -

seadusega pandud kohustusliku ülesande täitmiseks ei peaks KOV

taotlema luba. KOVi lasteaed peab vastama kõikidele lasteaiale

kehtestatud nõuetele, samamoodi nagu eralasteaed. Kontroll nõuete

täitmise üle saab toimuda avamise päevast.

Selgitus ettepanekule: Viiekuuline tähtaeg võimaldab HTMil anda

pidajale võimalike taotluses esitatud puuduste kõrvaldamiseks

mõistliku tähtaja. Nagu eelpool viidatud, HTM otsustab tegevusloa

andmise kahe kuu jooksul taotluse esitamisest, mis tähendab, et kui

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

92

puudusi ei ole, saab tegevusega alustada kaks kuud pärast taotluse

esitamist, alates tegevusloa saamisest.

8. §27 (5) (muudetud eelnõu § 29 lõige 5) Lasteaia abiõpetaja

kvalifikatsiooninõuded on vähemalt keskharidus ja lapsehoidja kutse ning

eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud

nõuetele või vähemalt keskharidus ja pedagoogilised kompetentsid ning

eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud

nõuetele.

ETTEPANEK. Küsimused, mille lahti kirjutamist ootame seaduses:

1) Mida tähendavad pedagoogilised kompetentsid?

2) Mis on kontrollfunktsioon?

3) Kuidas toimub pedagoogiliste kompetentside kontroll?

Eelnõu § 29 lõikes 6 on sätestatud, et õpetajate pedagoogilised

kompetentsid kirjeldatakse õpetaja kutsestandardis ja abiõpetaja

pedagoogilised kompetentsid kirjeldatakse lapsehoidja

kutsestandardis. Nimetatud sätte osas oleme seletuskirjas

normiselgituses lahti kirjutanud, kuidas pedagoogilisi kompetentse

omandatakse ning kuidas tööandja saab nende olemasolu hinnata, kui

puudub kutse.

Mõistet „kontrollfunktsioon“ eelnõus ei kasutata.

9. Eelnõu § 31 lõikes 6 sätestatakse, et lastehoiu tervisekaitsenõuded lapse

arengu toetamiseks, tervise kaitseks ning turvaliseks ja ohutuks lapsehoiu

korraldamiseks vajalike tingimuste loomiseks kehtestab Vabariigi

Valitsus määrusega. Tegemist on volitusnormiga Vabariigi Valitsusele

lastehoidudele tervisekaitsenõuete kehtestamiseks. Rakendusakti kavand

on esitatud käesoleva eelnõu lisas.

Hoiud võivad tegutseda ka elamutes, kui ruumid vastavad kehtestatud

tervisekaitsenõuetele. See, kas ruumi tuleohutusnõuded peavad vastama I

(eluruum) või IV (kogunemishoone) kasutusviisile, sõltub selle

(elu)ruumi kasutajate arvust (lapsed ja täiskasvanud kokku). Eluhoones

paiknevale lastehoiule kohalduvad (alates 11 kasutajast) nõuded, mis

kehtivad IV kasutusviisile (kogunemishoone). See tähendab, et tegemist

on ruumidega, mille kasutajatelt ei saa eeldada ruumide head tundmist.

IV kasutusviisi kohaldatakse kõikide rohkem kui 11 kasutajaga

kogunemishoonete puhul. Kui lastehoid tegutseb hoones, millel on kuni

10 kasutajat, hinnatakse selle hoone või hooneosa vastavust I kasutusviisi

(eluruumi) tuleohutusnõuetele olenemata sellest, kas tegemist on

haridusasutuse või eluruumiga. Kui lastehoid tegutseb hoones, millel on

üle kümne kasutaja, peab Päästeamet hindama ruumide vastavust IV

Mitte arvestatud. Lasteaedadele ei kehtestata erisusi. Juba hoidude

osas on see suur erandi tegemine ja võrreldes kehtivaga oluline

muudatus õigusaktides.

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

93

kasutusviisi (kogunemishoone) tuleohutusnõuetele olenemata sellest, kas

tegemist on eluruumi või haridusasutusega.

ETTEPANEK. Lisada sõnastusse: Hoiud ja 2-rühmalised lasteaiad

võivad tegutseda ka elamutes, kui ruumid vastavad kehtestatud

tervisekaitsenõuetele.

10. § 40. Munitsipaallastehoiu ja -lasteaia rahastamine

(3) Kohaliku omavalitsuse üksusele antava õpetajate tööjõukulude toetuse

arvestamise aluseks on eelmisel kalendriaastal õpetaja töötasu alammäära

suurendamisega kaasnenud lisakulude osaliseks katmiseks eraldatud

toetus. Õpetajate tööjõukulude toetuse ülejäänud vahendite jaotuse

aluseks on munitsipaal- ja eralasteaedades õppivate ning munitsipaal- ja

eralastehoidudes käivate pooleteise- kuni kolmeaastaste laste arv elukoha

järgi.

ETTEPANEK. Lisada sõnastusse: eralasteaias või eralastehoius käiva

lapse eest maksab riik õpetajate tööjõukulu toetuse otse eralasteaiale või

-hoiule.

SELGITUS ETTEPANEKULE. Kuigi õpetajate tööjõukulude toetus on

lapsepõhine, siis ei jõua praegu toetus eralasteaeda, kus konkreetne laps

käib. Osa omavalitsusi kannab eralasteaias käivate laste toetuse edasi

eralasteaiale, kuid osa omavalitsusi jätab raha endale. Seepärast oleks

oluline, et riik maksaks toetuse otse lastaia pidajale. Alternatiivina võiks

sõnastada toetuse otse maksmise § 41. Eralastehoiu ja -lasteaia

rahastamine all § 40 (3) analoogse punktina vastavalt järgmisele

ettepanekule.

Mitte arvestatud. Vt ka vastust Tartu linna Koolieelsete

Eralasteasutuste Ühingule. Rahastuse põhimõtteid ja mudelit käesolev

eelnõu ei muuda.

KOV täidab avalik-õiguslikku ülesannet, see on KOVi seadusest

tulenev kohustus, mille riik on andnud täitmiseks. Sellest tulenevalt

nähakse ette ka riigieelarvest toetus. Eraettevõtjal ei ole kohustust

teenust pakkuda. Kui KOV soovib täita ülesannet eralastehoiu kaudu,

siis lepitakse eralastehoiu rahastamises kokku erapidaja ja KOVi

vahel.

11. § 40 (2) Kooskõlas riigieelarve seadusega antakse riigieelarvest kohaliku

omavalitsuse üksusele toetust käesoleva seaduse § 25 lõikes 1 ja § 32

lõikes 1 nimetatud õpetajate täienduskoolituseks, eesti keele õppeks ja

õpetajate tööjõukuludeks. Kohaliku omavalitsuse üksus võib toetust

kasutada ka tugispetsialistide tööjõukulude katmiseks või tugiteenuste

kättesaadavuse tagamiseks.

ETTEPANEK. Lisada § 41 sarnane tingimus, nagu on ka § 40 (2):

Kooskõlas riigieelarve seadusega antakse riigieelarvest eralasteaia ja

Vt eelmist vastust.

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

94

eralastehoiu pidajale lisakulude jaoks toetust käesoleva seaduse § 25

lõikes 1 ja § 32 lõikes 1 nimetatud õpetajate täienduskoolituseks, eesti

keele õppeks ja õpetajate tööjõukuludeks. Eralasteaia ja eralastehoiu

pidaja võib toetust kasutada ka tugispetsialistide tööjõukulude katmiseks

või tugiteenuste kättesaadavuse tagamiseks.

SELGITUS ETTEPANEKULE: Kui võrrelda § 40 ja § 41 , siis

muntsipaallasteasutusele on eraldi ette nähtud koolitusrahad õpetajate

kvalifikatsiooni tagamiseks, eesti keele õppeks ja õpetajate

tööjõukuludeks, aga eralasteaedade ja erahoidude rahaliste toetuste all

puudub selline lõige. Kuigi eralasteasutus tegutseb samadel tingimustel

nagu munitsipaallasteasutus: laste piirarv, vanemate omaosalus ja pearaha

suurus. Eralasteasutus aga peab kõik lisakulud katma pearahaga. Ootame

võrdset kohtlemist nii era -ja muntsipaallasteaia ning era- ja

munitsipaalhoiu töötajatele ja lastele.

12. Eelnõu § 3 lõige 3 sätestab seaduse eesmärki silmas pidades, et lasteaed

on alushariduse riikliku õppekava alusel alushariduse omandamist

võimaldav õppeasutus, kus eakohases, turvalises, mängulises ja

arendavas õpi- ja kasvukeskkonnas toetatakse kolme- kuni

seitsmeaastaste laste üldoskuste arengut ning selliste teadmiste ja

hoiakute kujunemist, mis loovad eeldused põhihariduse omandamiseks ja

edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus.

ETTEPANEK. Eemaldada viimasest lausest „põhihariduse

omandamiseks“ ja jätta sõnastusse ainult: „…,mis loovad eeldused

edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus.“

SELGITUS ETTEPANEKULE. Leiame, et edukas edasijõudmine

igapäevaelus on piisavalt lai mõiste, seega eraldi põhihariduse

omandamist ei ole vajalik välja tuua. See aitab ka vältida kooliks

valmistumisele keskendumist lasteaias ning lapsepõlve väärtustamist.

Mitte arvestatud. Käesoleva eelnõuga muudetakse ka Eesti Vabariigi

haridusseaduse §-i 14 ning selle tekst sõnastatakse „Alusharidus on

üldoskuste, teadmiste ja hoiakute kogum, mis loob eeldused

põhihariduse omandamiseks“. Seega on eelnõu kooskõlast Eesti

Vabariigi haridusseaduse kui üldseadusega.

Eelnõu eesmärk on luua alused senisest suurema sidususe alushariduse

lõpptaseme ja põhihariduse lähtetaseme vahel.

13. Eelnõu § 4 lõige 2 annab võrreldes kehtiva KELSiga kohaliku

omavalitsuse üksusele sõnaselge õiguse tagada lastehoiukoha ka

eralastehoiu kaudu ning lasteaiakoha eralasteaia kaudu.

Mitte arvestatud. Eelnõu paneb KOVile kohustuse tagada alushariduse

võimaldamine seaduses sätestatud tingimustel ja nõuetele vastavalt. on

Riigi poolt on põhiseaduse vastane sekkuda KOVi

enesekorraldusõigusesse selle ülesande täitmisel, mistõttu ei ole selline

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

95

Kirjeldatud korraldus on paindlik ja arvestab kohaliku omavalitsuse

üksuse võimalustega ja vanema soovidega. Põhiseaduse § 3 lõikest 1

tuleneb lisaks riigivõimu tegevuse legaalsuse nõudele eeldus, et riigivõim,

sh kohaliku omavalitsuse üksus, täidab oma ülesandeid üldjuhul ise.

Eelnõu lähtub sellest põhimõttest, kuid arvestades kohaliku omavalitsuse

üksuse võimalusi ja ressurssi, on teatavatel juhtudel mõistlik osta teenus

sisse erasektorilt. Teenuse tagajaks jääb sellisel juhul endiselt kohaliku

omavalitsuse üksus. Erasektorilt teenuse sisse ostmisel peab kohaliku

omavalitsuse üksus olema kindel, et ka eralastehoid- ja lasteaed tagab

teenuse kvaliteedi. Seepärast tuleks eralastehoiu- ja eralasteaia

rahastamisel arvestada kõiki alushariduse teenuse kulukomponente (nt

palgakulu, õppevahendite kulu, kinnisvara komponent) ja muud

seonduvad kulud), mis võimaldavad pakkuda seadusest lähtuvat

kvaliteetset alushariduse teenust.

ETTEPANEK 1. Kirjutada seletuskirjas lahti, miks on teatud juhtudel

mõistlik osta teenus sisse erasektorilt. Kirjutada eraldi välja erasektori

pakutav eriilmelisus, spetsialiseerunud õpe ja kulu efektiivsus.

SELGITUS ETTEPANEK 1-le. Kui me soovime pakkuda lastele

mitmekülgset ja kvaliteetset alusharidust ning anda lapsevanemal

võimaluse valida, millisesse lasteaeda ta soovib oma lapse panna, siis

võiks eraldi välja tuua erasektoris tegutsevate lasteasutuste olulisuse.

seletuskirjas mõjutamine ülesande täitmise viisi valimiseks kuidagi

kohane ega ka põhiseaduspärane.

14. § 25 (muudetud eelnõu § Seletuskirjast: Eelnõu §-s 25 sätestatakse

lasteaia töötajad, keda kehtiva KELS §-s 20 on käsitletud personalina.

Lastekaitseseaduse (LasteKS) §-s 20 on sätestatud lapsega töötava isikuna

töötamise piirangud. Nimetatud paragrahvis on välja toodud piirangud

inimestele, kes ei tohi töötada lastega. Lastega ei tohi töötada inimesed,

kellele on määratud kriminaalkaristus või sundravi seaduses loetletud

süütegude eest. Tööandja peab veenduma, et inimest, keda soovitakse

lastega töötamiseks tööle võtta, ei ole eelpoolnimetatud kuritegude eest

karistatud või sundravile määratud. Tööandja peab pisteliselt kontrollima

kõiki töötajaid ja veenduma, et neid ei ole karistatud töötamise vältel.

Lastega töötava inimese tausta kontrollimiseks peab tööandja esitama

Seletuskirja täiendatud: Karistusregistri seaduse § 20 lg 1 punkti 9 järgi

on päringu tegemise õigus lastega töötava inimese võtmisel

alaealistega seotud tööle seadusega sätestatud nõetele vastavuse

kontrollimiseks. Taustakontrolli tegemiseks on kolm võimalust:

www.e-toimik.ee, Automaatselt x-tee teenuse kaudu ning

[email protected] meili teel päringu tegemine (vt nende kohta

lähemalt https://www.rik.ee/et/karistusregister/lastega-tootamise-

piirangu-kontrollimine või https://www.just.ee/kontrollitausta). Seega

lastega töötava inimese tausta kontrollimiseks peab tööandja esitama

karistusregistrile päringu. Kui tööle kandideeriv inimene on elanud või

töötanud mõnes muus Euroopa Liidu riigis, tuleb andmeid tema

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

96

karistusregistrile päringu. Kui tööle kandideeriv inimene on elanud või

töötanud mõnes muus Euroopa Liidu riigis, tuleb andmeid tema

karistatuse kohta küsida läbi Euroopa Karistusregistri riigist, kus ta on

viibinud. Kui lasteasutus eirab töötajatele seatud piirangut või ei tuvasta

seda, karistatakse asutust rahatrahviga (KarS § 179,1)

KÜSIMUS. Kas on olemas süsteem ja andmebaasid, mis võimaldavad

kontrollida inimese kriminaalkaristust, kes on elanud või töötanud teises

Euroopa Liidu või muudes maailma riikides?

SELGITUS KÜSIMUSELE: Lasteaedades nõutakse inimese karistuse

kontrolli enne tööle võtmist, aga reaalsuses lasteasutuse pidajal või

direktoril puuduvad võimalused kontrolli teostamiseks. Meie arvates

sellises olukorras karistada lasteasutuse pidajat või direktorit tundub

ebaõige ja ootame paremat lahendust inimese kriminaaltausta

kontrollimiseks.

ETTEPANEK. Tööandja peab veenduma, et inimest, keda soovitakse

lastega töötamiseks tööle võtta, ei ole eelpoolnimetatud kuritegude eest

karistatud või sundravile määratud. Eemaldada sõnastusest ainuisikuline

tööandja vastutus ja lisada sõnastusse: Töötajal peab olema kohustus

teavitada tööandjat välisriigis töötamise kohta ja seal sooritatud

kuritegudest.

SELGITUS ETTEPANEKULE. Hetkel on eelnõus kogu vastutus pandud

direktorile, kellel ei pruugi olla potentsiaalse töötaja kohta infot (töötaja

võib esitada direktorile valet infot, töötaja on sooritanud kuriteo riigis,

mille kohta andmeid on võimatu kätte saada). Töötajal peab samuti olema

kohustus teavitada tööandjat ja kui ta ei teavita, siis ei saa panna

direktorile 100% vastutust.

karistatuse kohta küsida läbi Euroopa Karistusregistri (CRIS) riigist,

kus ta on viibinud. Samas juhtudel, kui mõni liikmesriik (nt kolmas

riik, kes ECRIS-e süsteemi ei kuulu) andmeid ei väljasta, peab isik ise

esitama vastava riigi tõendi selle kohta, et tal piirangut kaasa toovat

karistust ei ole.

Tööandja peab regulaarselt kontrollima kõiki töötajaid ja veenduma, et

neid ei ole karistatud töötamise vältel. LasteKS § 20 lõike 3 järgi tuleb

regulaarset kontrolli teha vähemalt korra aastas alates 1. jaanuarist

2023. Lastega töötamise ebaseadusliku võimaldamise eest karistatakse

asutust rahatrahviga (KarS § 179’1).

Seega on nõuded sätestatud ka teistes seaduses ja eelnõus ei saa

tööandja kohustuse osas teha erisust.

15. § 41 (2) ((muudetud eelnõu § 47 lg 2) seletuskirjast lause: Kohaliku

omavalitsuse üksus peab kindlustama vanemate võrdse kohtlemise

kõikides lastehoiu- ka lasteaiakoha tagamise ning lastehoiu- ja lasteaia

tegevuse korraldusega seotud aspektides.

ETTEPANEK. Lisada sõnastusse: Kohaliku omavalitsuse üksus tagab nii

era- kui ka munitsipaallasteasutustele toiduraha toetuse.

Mitte arvestatud. Vt ka vastust Tartu linna Koolieelsete

Eralasteasutuste Ühingule. See, millistel tingimustel ostab KOV

teenuse sisse erasektorilt või sõlmib halduslepingu, on KOVi

autonoomia pädevus, mille põhjalt eraettevõtja ja KOV teevad

kokkuleppeid ning millesse riik sekkuda ei saa. Eelnõu ütleb, et KOV

peab eralasteaia rahastuse (teenuse ostmise eraettevõtjalt) korraldama

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

97

SELGITUS ETTEPANEKULE: Seletuskirjas on kirjas, et kohalik

omavalitsus peab kindlustama vanemate võrdse kohtlemise, mida antud

seletuskirja lausest ei saa järeldada. Paljud kohalikud omavalitsused

maksavad munitsipaallasteaedadele toetust toidukulude tasumiseks,

mistõttu lapsevanemale on toiduraha päevatasu oluliselt väiksem kui

eralasteasutuses.

nii, et eralasteaias, mille kaudu KOV oma ülesannet täidab, ei tohi olla

vanema kohatasu suurem, kui KOVi lasteaias.

16. Lastehoiu tervisekaitsenõuded. §1 (3) Lastehoidudele, kus enamus

tegevusi viiakse läbi õues (edaspidi õuelastehoid), kohaldatakse

käesolevat määrust selles kehtestatud erisustega.

§5 (3) Õuelastehoiu siseruumid ja nende kasutamine peavad toetama

tegutsemist õues. Õuelastehoiu mängu- ja puhkeruum ning

ilmastikukindla terrassi pind võivad olla ühendatud ruum. Sellisel juhul

peab põranda pindala olema vähemalt 2 m2 iga lapse ja täiskasvanu kohta.

ETTEPANEK. Rakendusaktite põhjal on hetkel võimalus teha ainult

õuelastehoide. Lisada sõnastusse ka võimalus teha samadel tingimustel

õuelasteaedu.

Selgitame. Kuna on ebamõistlik kehtestada lastehoiule ja lasteaiale

põhimõtteliselt sarnased nõuded kahes erinevas määruses, siis

muutsime eelnõus § 3 lõikes 6 sätestatud volitusnormi selliselt, et

Vabariigi Valitsus kehtestab lasteaia ja lastehoiu õpi- ja

kasvukeskkonna nõuded (erisused nõuetele sätestatakse samas

määruses). Koostasime nimetatud määruse kavandi, milles kavandame

sätestata lisaks õuelastehoiule ja õuelasteaia.

EESTI LASTEHOIDUDE LIIT

Haridus- ja Teadusministeerium

1. §3 (2) Lastehoid on alushariduse riikliku õppekava alusel alushariduse

omandamist toetav asutus, kus turvalises, eakohases, mängulises ja

arendavas kasvukeskkonnas hoitakse kuni seitsmeaastaseid lapsi ja

toetatakse nende üldoskuste arengut. Järgmises punktis on sõnastus, mis

ütleb, et lasteaed on aga alushariduse omandamist võimaldav: §3 (3)

Lasteaed on alushariduse riikliku õppekava alusel alushariduse

omandamist võimaldav õppeasutus, kus eakohases, turvalises, mängulises

ja arendavas õpi- ja kasvukeskkonnas toetatakse kolme- kuni

seitsmeaastaste laste üldoskuste arengut ning selliste teadmiste ja

hoiakute kujunemist, mis loovad eeldused põhihariduse omandamiseks ja

edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus. ETTEPANEK §3 (2). Muuta

sõnastust: lastehoid on alushariduse riikliku õppekava alusel alushariduse

omandamist võimaldav asutus. SELGITUS ETTEPANEKULE.

Arvestatud. Sõnastust muudetud ja sätestatud järgmiselt: Lastehoid on

alushariduse riikliku õppekava alusel alushariduse omandamist

võimaldav haridusasutus, kus turvalises, eakohases, mängulises ja

arendavas kasvukeskkonnas hoitakse kuni seitsmeaastaseid lapsi ja

toetatakse nende üldoskuste arengut. Seejuures luuakse kuni

kolmeaastase lapse arengu soodustamisel eeldused alushariduse

omandamiseks lasteaias ning kolme- kuni seitsmeaastase lapse arengu

soodustamisel toetatakse perekonda eelduste loomisel põhihariduse

omandamiseks ja edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus.

Eelnõu eesmärk ei ole lastehoiu teenust mitte pisendada, vaid

vastupidi, võrreldes seni kehtestatule, kvaliteeti tõsta ning ühtlustada

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

98

Paragrahv 3, lõige 2 tekitas meis 2 küsimust: kas see annab võimaluse

lastehoiu teenuse olulisust pisendada ja lasteaed on alushariduse

omandamist võimaldav õppeasutus? Kas alusharidust saab lasteaiast ja

lastehoid on ettevalmistus, et minna lasteaeda? Eesti Lastehoidude Liit

arvab, kuna lastehoius on samuti õppekava ja uue eelnõu kohaselt peavad

kõik lapsehoidjad olema lapsehoidja kutsega (alates 2028. aastast), siis

lastehoid selgelt võimaldab, mitte ei toeta alusharidust

senised sõimerühmad ja lastehoiurühmad ning lisaks võimaldada

pakkuda hoiuteenust ka kuni seitsmeaastasele lapsele.

2. §4 (4) (muudetud §4 lg 6) Kohaliku omavalitsuse üksus teeb vanemale

kättesaadavaks teabe kohaliku omavalitsuse territooriumil pakutavatest

lastehoiu- ja lasteaiakohtadest. ETTEPANEK. Lisada sõnastusse:

„…kohaliku omavalitsuse territooriumil pakutavatest munitsipaal- kui ka

eralastehoiu- ja lasteaiakohtadest.“

Mitte arvestatud. Eelnõu § 1 kohaselt, kui seaduses on nimetatud

lasteaed, siis tähendab see nii munitsipaal- kui eralasteaeda. Kui on

nimetatud lastehoid, tähendab see nii munitsipaal- kui eralastehoidu.

Seega tuleb eelnõu § 4 lõike 4 kohaselt teha KOVil vanemale teatavaks

teave KOVi territooriumil pakutavatest munitsipaal- ja

eralastehoidudest ning munitsipaal- ja eralasteaedadest.

3. §4 (12) (muudetud § 4 lg 8 ja § 34 lg 1 ja lg 2) Lasteaed või lasteaia pidaja

kannab Eesti hariduse infosüsteemi (edaspidi hariduse infosüsteem)

andmed lasteaias käivate laste kohta. Lastehoid või lastehoiu pidaja

kannab hariduse infosüsteemi andmed lastehoius käivate laste kohta.

KÜSIMUS. Lastehoiu rühma suurus on 15 last. Kui arvestada, et

lastehoid peab tagama paindlikkust ja mõni laps käib lastehoius osalise

ajaga, seega reaalsuses on rühma nimekirjas 20 last. Kas Eesti hariduse

infosüsteem toetab ka osaajaga lapse sisestamist nimekirja ja arvestab et

rühma nimekirjas on rohkem kui 15 last?

Selgitame. Rühma piirarv on 15 last, mis tähendab rühma

registreeritud laste arvu, mitte reaalselt kohal käivate laste arvu.

4. §5 (1) Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lastehoidu vastuvõtmiseks

esitab vanem kohaliku omavalitsuse üksusele taotluse. Taotluses tuleb

märkida lastehoiu kasutamise soovitud algusaeg ja soovitud lastehoid

tegevuskoha täpsusega. Vanemal on õigus esitada mitu eelistust, kohaliku

omavalitsuse üksus peab neid arvestama. ETTEPANEK. Lisada

sõnastusse: Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse munitsipaal- või

eralastehoidu vastuvõtmiseks esitab vanem kohaliku omavalitsuse

üksusele taotluse.

Mitte arvestatud. Eelnõu § 1 kohaselt, kui seaduses on nimetatud

lasteaed, siis tähendab see nii munitsipaal- kui eralasteaeda. Kui on

nimetatud lastehoid, tähendab see nii munitsipaal- kui eralastehoidu.

See tähendab, kuna KOVi kohustus on vanema soovil võimaldada koht

lastehoius ja lasteaias, siis kohta saamiseks tuleb vanemal esitada

taotlus KOVile. KOV võib teenust pakkuda nii enda ülalpeetavas

asutuses, aga ka erapidaja kaudu. Nii peaks see ka kehtiva seaduse

kohaselt tegelikult toimuma. Vanemal on võimalik taotleda kohta otse

erahoiust või -lasteaiast, mille kaudu KOV teenust ei paku. Sellisel

juhul ei pea KOV ka teenust rahastama, kuid võib.

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

99

5. § 5 (3) Kohaliku omavalitsuse üksus lahendab vanema taotluse ja teeb

kahe kuu jooksul taotluse esitamisest otsuse lapse lastehoidu

vastuvõtmise kohta. ETTEPANEK. Lisada sõnastusse: ‚…taotluse

esitamisest otsuse lapse lastehoidu võtmise kohta, kui laps on vähemalt

1,5aastane ja tal on seaduslik õigus lastehoiukohale.

Mitte arvestatud. Tegemist menetlustähtajaga ehk taotlus tuleb

lahendada kahe kuu jooksul. Taotluse lahendamisel tuleb arvesse võtta

taotluses märgitut - millises lastehoius (lasteaias) ja alates millisest

ajast kohta vajatakse (vanem ei pruugi vajada kohta kindlasti kahe kuu

pärast, vaid esitab näiteks avalduse, et kevadisel komplekteerimisel

tema laps koha saaks). KOV kehtestab lastehoidu ja lasteaeda

vastuvõtmise ja väljaarvamise korra, milles saab sätestada ka avalduste

esitamise korda, kuid arvestusega, vanema soovil peab laps saama

koha 1,5-aastaseks saamisel või kahe kuu pärast taotluse esitamisest.

6. §14 (2) (muudetud § 15 lg 2) Eralasteaial on lisaks käesoleva paragrahvi

lõikes 1 sätestatud lapse lasteaiast väljaarvamise alustele, õigus arvata

laps lasteaiast välja pikaajalise õppemaksuvõlgnevuse tõttu

ETTEPANEK 1. Lisada sõnastusse, milline on pikaajalise võlgnevuse

pikkus. KÜSIMUS. Kas muul põhjusel peale pikaajalise

õppemaksuvõlgnevuse ei saa last lasteaiast välja arvata?

Arvestatud osaliselt. Mõistet muudetud (eelnõu § 15 lõige 2 ja § 40

lõige 2), sest eelnõus kasutatakse selles osas mõistet “vanema

osalustasu” . Teised alused lapse ka eralasteaiast väljaarvamiseks on

loetletud lõikes 1 (muudetud eelnõu § 15). Eralasteaiale antaksegi

lõikes 2 täiendav alus võrreldes lõikes 1 toodud ammendava loeteluga.

Muudel, kui eelnõus nimetatud alustel ei saa last lasteaiast välja arvata.

7. § 16 (muudetud § 19). Lasteaia arengukava ja sisehindamine KÜSIMUS.

Kuidas toimub lastehoidudes kvaliteedi hindamine, kui seaduse eelnõus

ei ole ettenähtud sisehindamist lastehoidudes?

Selgitame. Lastehoius ei ole sisehindamine kohustuslik. Lasteaias,

milles on hoiurühm, tuleb sisehindamist teha, sest tegemist lasteaia

tegutsemise vormiga.

8. §30 (3) (muudetud § 32 lg 3) Lastehoiul ja lasteaial on kohustus: 1)

teavitada vanemaid õppe- ja kasvatustegevuse korraldusest; 2) jälgida

regulaarselt lapse terviklikku arengut ning anda vanematele sellekohast

tagasisidet; 3) pakkuda lapsele käesolevas seaduses sätestatud korras tuge

ning anda vajaduse korral esmast abi; 4) nõustada vanemaid lapse arengu

ja alushariduse küsimustes. ETTEPANEK. Teeme ettepaneku kaasata ja

kaaluda Eesti Lapsehoidjate Liitu lapsehoidja kutse andmisesse. Väga

suur probleem on see, et lapsehoidja kutse ei hõlma endas kõiki

alushariduskompetentse, seega ootame selle teemaga kohest tegelemist.

Selgitame. Kutset ei anna välja Haridus- ja Teadusministeerium. Kutse

andja õiguste taotleja moodustab kutsekomisjoni, mille liikmete

valimisel konsulteerib vastava valdkonna kutsenõukogu ja kutse- või

erialaliidu esindajatega. Toetame ettepanekut, et Eesti Lapsehoidjate

Liidu esindaja kuuluks lapsehoidja kutse andmise komisjoni.

9. §31(3 ) (muudetud § 34 lg 1 ja lg 2) Lastehoiu töötajate töökorraldus

lähtub nõudest, et kogu rühma tööaja jooksul on tagatud lapsehoidja iga

viie lapse kohta kuni kolmeaastaste laste osas ja ning lastehoiu rühmas

võib olla kuni 15 last. ETTEPANEK 1. Muuta sõnastust: „…kogu rühma

tööaja jooksul on tagatud lapsehoidja iga seitsme lapse kohta kuni

Mitte arvestatud. Lastehoius, kus töötavad lapsehoidjad, ei muutu

senised laste ja täiskasvanute suhtarvu nõuded. Lastehoius ei olnud

varasemalt rühma piirarv reguleeritud. Kuna süsteem ühtlustatakse,

siis on vajalik hoiurühma piirarvu kehtestamine, mis tuleneb

lapsehoidjate senisest lapse- täiskasvanu suhtarvust ja lähtutakse

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

100

kolmeaastaste laste osas iga 10 lapse kohta üle kolmeaastaste laste osas

ning lastehoiu rühmas võib olla kuni 15 last.“ SELGITUS

ETTEPANEKULE. Mõistame, et õpetajal on suuremad pädevused ja

kõrgharidus, aga meie arvates on laste arv ühe õpetaja ja lapsehoidja kohta

liiga suure erinevusega. Õpetajal võib olla korraga 3 last rohkem kui

lapsehoidjal, seetõttu teeme ettepaneku muuta lapsehoidja iga seitsme

lapse kohta.

senisest laste arvust sõimerühmades. Laste piirarv hoiurühmas on 15,

olenemata laste vanusest. Selline piirarv võimaldab kolmel lapshoidjal

toetada iga lapse arengut ja läheneda individuaalselt, arvestades laste

vanust. Et tagada laste turvalisust mõnevõrra madalama

kvalifikatsiooniga töötajatega rühmas, laste ja täiskasvanute suhtarvu

lapshoidja kvalifikatsiooniga töötaja puhul ei muudeta. Lastehoidude

puhul on toodud positiivsena välja just rühmade väiksust ja

individuaalset lähenemist lastele, mida võimaldab väiksem laste

suhtarv ühe täiskasvanus suhtes.

10. KÜSIMUS. Kas laste piirarv tähendab laste arvu kes on lastehoius kohal

või nimekirjas?

Selgitame. Laste piirarv tähendab registreeritud (nimekirjas) laste

arvu, mitte lastehoius reaalselt kohal käivate laste arvu.

11. §31 (10) (muudetud § 33 lg 3) Lastehoid kutsub lastehoiu ja vanemate

koostöö koordineerimiseks kokku vanemate koosoleku arvestusega, et

kõigile vanematele antakse vähemalt üks kord aastas võimalus vanemate

koosolekul osaleda. ETTEPANEK 1. Muuta: Vanemate koosolekud

toimuvad maksimaalselt kaks korda aastas – sügis- ja kevadperioodil.

SELGITUS ETTEPANEK 1-le. Kuna lapsed ei pruugi lastehoius olla

kauem kui 3–6 kuud, siis ühe koosoleku toimumise korral ei pruugi

vanemad sellest osa saada, kui 1,5aastane laps liitub lastehoiuga

novembris, aga koosolek näiteks toimus septembris

Arvestatud. Eelnõu sõnastust muudetud selliselt, et koosolekud tuleb

kokku kutsuda vähemalt kaks korda aastas.

12. §32 (2) (muudetud § 38) Lapsehoidja kvalifikatsiooninõuded on

vähemalt keskharidus ja lapsehoidja kutse 4. tase ning eesti keele oskus

vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele. Kui

lapsehoidja töötab lastehoiurühmas, kus on laps, kellel on diagnoositud

mõni igal ööpäeval või ööpäev läbi kõrvalabi vajadust põhjustav

terviseseisund ja tuvastatud puude raskusaste, on lapsehoidja

kvalifikatsiooninõuded vähemalt keskharidus ja lapsehoidja kutse 5. tase

ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud

nõuetele. Välisriigis lapsehoidja kutsekvalifikatsiooni omandanud isiku

kutsekvalifikatsiooni tunnustamisel lähtutakse välisriigi

kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadusega kehtestatud tingimustest ja

Arvestatud. Eelnõud täiendatud (muudetud § 37 lg 3, lg 4, lg 5).

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

101

korrast. Sama seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Haridus- ja

Teadusministeerium. ETTEPANEK. Vajalik lisada lapsehoidja

kvalifikatsiooninõuete sõnastusse sarnaselt õpetaja §25 (4) ja abiõpetajale

§25 (5) kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele tingimuse, kui ei leia

positsioonile vajaliku kvalifikatsiooniga inimest: kui lapsehoidja

ametikohale korraldatud konkursil ei leita kvalifikatsiooninõuetele

vastavat lapsehoidjat, võib lastehoiu pidaja sõlmida tähtajalise töölepingu

kuni üheks aastaks isikuga, kellel on vähemalt keskharidus, eesti keele

oskus vastab keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele ning kelle

kvalifikatsioon ja pedagoogiline kompetentsus on piisavad, et tagada

lastehoiu õppekavas määratud kasvatustegevuse eesmärkide täitmine

ning lapse üldoskuste saavutamine. SELGITUS ETTEPANEKULE.

Eelnõu sõnastus vähendab töötajate valikut, eriti kui lastehoiu pidajal

puudub valik sõlmida tähtajaline leping inimesega, kellel ei ole veel

lapsehoidja kutset. Arvame, et ainuüksi kutse olemasolu ei taga, et

inimesel oleks olemas sobivad isikuomadused lastega töötamiseks.

Samuti on väärtuslikud erinevad alusharidusega või lastega seonduvad

koolitused ja varasem kogemus lastega tegelemisel. Seega usume, et

lastehoiu pidaja oskab hinnata töötaja pedagoogilisi kompetentse, kui ta

võtab tööle ilma lapsehoidja kutseta töötaja.

13. ETTEPANEK 2. Lisada sõnastusse: Lapsehoidja kvalifikatsiooninõuded

on vähemalt keskharidus ja lapsehoidja kutse 4. tase või keskharidus ja on

läbinud vähemalt 100 tundi laste arenguga seotud täiendkoolitusi või

keskharidus ja vähemalt 3-aastane kogemus väikelastega töötamisel ning

eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud

nõuetele. SELGITUS ETTEPANEK 2-le. Pedagoogilised kompetentsid

on saavutatavad koolituste ja kogemustega. Kuna abiõpetajatele on

kvalifikatsiooninõuded kas lapsehoidja kutse või pedagoogilised

kompetentsid, siis võiks lapsehoidjatel olla sarnased tingimused.

Mitte arvestatud. Kuna lastehoius ei ole õpetaja töötamine kohustuslik,

nagu see on kehtiva KELSi kohaselt sõimerühmas, siis me ei saa teha

mööndusi lapsehoidja kvalifikatsiooni osas. Lapse kolm esimest

eluaastat on arengus kõige olulisem aeg. Sel ajal areneb lapse aju

tohutu kiirusega ja kvalifitseeritud lapsehoidja roll on siin ülioluline.

Lapsehoidja kutsetunnistuse saamine ja selle olemasolu kinnitab, et

töötajal on lapsehoidjana tegutsemiseks vajalikud oskused ning

teadmised ja hoiakud.

14. § 33. (2) (muudetud § 39 lg 2) Lastehoius hindab laste kõne arengut

vähemalt kaks korda aastas logopeed. ETTEPANEK. Lastehoius hindab

laste kõne arengut logopeed lähtuvalt vajadusest või lastehoid võib

Arvestatud osaliselt. Nõuet vähendatud selliselt, et lastehoius peab

logopeed või eripedagoog hindama laste kõne arengut vähemalt üks

kord aastas, välja arvatud rühmas, kus töötab üks täistööajaga õpetaja.

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

102

suunata lapse ka kohaliku omvalitsuse poolt pakutavale tugiteenusele.

SELGITUS ETTEPANEKULE. Keeruline on nõudest kinni pidada, kui

logopeedide puudus on väga suur.

15. KÜSIMUS. Lasteaedades tegeleb lastega logopeed alates 3. eluaastast,

kas sama kehtib ka lastehoiule?

Selgitame. Ka lastehoius tuleb vajadusel tagada lapsele logopeedi

teenus. Kehtiva KELSi kohaselt tuleb ka sõimerühma lapsele tagada

vajadusel logopeedi teenus.

16. §33 (4) (muudetud § 39 lg 4) Eralastehoius käivale lapsele, kellele

kohaliku omavalitsuse üksus on võimaldanud lastehoiukoha käesoleva

seaduse § 4 alusel selle lastehoiu kaudu, loob käesoleva paragrahvi lõikes

3 kirjeldatud vajalike tugispetsialistide teenuse pakkumise võimalused

kohaliku omavalitsuse üksus. KÜSIMUS. Kas see annab võimaluse

kohalikel omavalitsustel maksta vähem toetust eralastehoius käivale

lapsele?

Selgitame. Kui kohaliku omavalitsuse üksus annab oma ülesande

täitmise üle erapidajale või ostab ülesande täitmiseks erapidajalt

teenuse sisse, siis hind kujuneb vastaval hankel. Kui KOV otsustab

erapidaja teenust vabatahtlikult toetada, siis sellisel juhul on KOVil lai

kaalutusõigus.

17. § 37 (1) (muudetud § 43 lg 1) Tegevusluba annab eraõiguslikule

juriidilisele isikule või füüsilisest isikust ettevõtjale õiguse pakkuda

lapsehoidu kindlas tegevuskohas. Tegevusloa taotluse lahendab Haridus-

ja Teadusministeerium. Tegevusloa saamise taotlus tuleb esitada Haridus-

ja Teadusministeeriumile hiljemalt viis kuud enne lastehoiu tegevuse

algust. ETTEPANEK. Ühtlustada munitsipaal- ja eralastehoidude

tegevuse alguse aeg. Muuta sõnastust: Tegevusloa saamise taotlus tuleb

esitada Haridus- ja Teadusministeeriumile hiljemalt kaks kuud enne

lastehoiu tegevuse algust. SELGITUS ETTEPANEKULE. Kui kohalik

omavalitsus teavitab lastehoiu tegevuse algusest 2 kuud ette ning erahoiud

5 kuud ette, siis me ei mõista, miks on tehtud selline eristus, kui nii

munitsipaal- kui ka eralastehoiud pakuvad avalikku teenust.

Mitte arvestatud. KOV ei pea tegevusluba taotlema, seetõttu ka

teavitamise tähtaeg 2 kuud. Eraettevõtja peab taotlema tegevusloa.

Vastava tähtaja eesmärk on tagada, et isikul oleks võimalik kõrvaldada

taotluses esinevad puudused enne kavandatud tegevuse algust ning

esitada Haridus- ja Teadusministeeriumile vajalikud täiendavad

materjalid. Näiteks kui lastehoiu pidaja on kavandanud lastehoiu

tegevuse alguse 1. septembriks, tuleb taotlus esitada hiljemalt 1.

aprillil. Viiekuuline tähtaeg võimaldab Haridus- ja

Teadusministeeriumil anda pidajale võimalike puuduste

kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja.

18. § 41 (2) (muudetud § 47 lg 2) Munitsipaallastehoiu koha tagamisel

eralastehoiu kaudu ja munitsipaallasteaia koha tagamisel eralasteaia

kaudu käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud korras kohaldatakse eralastehoiu

ja -lasteaia rahastamisele käesoleva seaduse § 40 lõigetes 4 ja 5 sätestatut

arvestusega, et vanema osalustasu ei või olla suurem kui see on

munitsipaallastehoius ja -lasteaias. ETTEPANEK. Lisada § 41(2)

sõnastusse sarnane tingimus, nagu on ka § 40(2): Kooskõlas riigieelarve

Mitte arvestatud. Kui KOV tagab teenuse erapidaja kaudu, siis

arvestatakse toetust ka neis hoidudes ja lasteaedades töötavatele

õpetajatele.

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

103

seadusega antakse riigieelarvest kohaliku omavalitsuse üksusele

lisakulude jaoks toetust käesoleva seaduse § 25 lõikes 1 ja § 32 lõikes 1

nimetatud eralasteaedade õpetajate ja eralastehoiu lapsehoidjate

täienduskoolituseks, eesti keele õppeks ja õpetajate tööjõukuludeks.

SELGITUS ETTEPANEKULE: Kui võrrelda § 40 (2) ja § 41(2) , siis

muntsipaallasteasutusele on eraldi ette nähtud koolitusrahad õpetajate

kvalifikatsiooni tagamiseks, aga eralasteaedade ja erahoidude rahaliste

toetuste all puudub selline lõige. Kuigi eralasteasutus tegutseb samadel

tingimustel nagu munitsipaallasteasutus: laste piirarv, vanemate

omaosalus ja pearaha suurus. Eralasteasutus aga peab kõik koolitusrahad

katma pearahaga. Ootame võrdset kohtlemist nii era -ja

muntsipaallasteaia ning era- ja munitsipaalhoiu töötajatele ja lastele.

19. § 42 (2) (muudetud § 48 lg 2) Haldusjärelevalvet munitsipaallastehoiu, -

lasteaia ja tema pidaja tegevuse õiguspärasuse üle ning riiklikku

järelevalvet eralasteaia, -lastehoiu ja tema pidaja tegevuse õiguspärasuse

üle eesmärgiga tagada lapse arengu toetamine, alushariduse kättesaadavus

ja sellele võrdsetel alustel juurdepääs, õppe- ja kasvatustegevuse

korraldamine ning selle kvaliteet, teostab Haridus- ja

Teadusministeerium. KÜSIMUS. 1) Kuidas näeb välja Haridus- ja

Teadusministeeriumi õppe- ja kasvatustegevuse kvaliteedi järelevalve

korraldus 2) Mida see tähendab? 3) Millistest kvaliteedistandarditest peab

lähtuma?

Selgitame. HTM kontrollib järelevalve käigus, kas õppe- ja

kasvatustegevus vastab õigusaktides ettenähtud kvaliteedile.

Järelevalve saab siiski kontrollida, kas täidetakse õigusaktide nõudeid.

See, millise kvaliteediga peab alusharidus olema, on sätestatud

õigusaktides.

20. §49(4) (muudetud § 54 lg 4) Käesolevas seaduses lapsehoidjale sätestatud

kvalifikatsiooninõudeid, välja arvatud eesti keele oskuse nõuet, ei

kohaldata kuni 2028. aasta 31. augustini lapsehoidja suhtes, kes töötas

enne käesoleva seaduse jõustumist lapsehoidjana. KÜSIMUS. Kuidas on

riigil või kohalikel omavalitsustel plaan toetada lapsehoidjate ümberõpet,

kellel ei ole lapsehoidja kutset, aga hetkel töötavad hoidjatena

KÜSIMUSE SELGITUS. Lapsehoidjakursused maksavad ligi kaks tuhat

eurot. Töötavale lapsehoidjale või lapsehoiule on see väga suur kulu, mida

ise katta. Töötukassa pakub rahastust lapsehoidja koolituse läbimiseks,

Selgitame. Kutsekoja tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteemi OSKA

kohaselt koolitatakse lapsehoidjaid praegu mitu korda rohkem kui neid

prognoosi kohaselt vaja on (prognoos ütleb, et aastas oleks vaja

koolitada 45 lapsehoidjat, aga koolitatakse üle 300). 2024. a

rahastatavate koolituste prioriteetide ja teemade valimine on praegu

lõpusirgel. RKT komisjon on kogunenud mitmel korral ning

koondatud info koolitusvajaduse kohta OSKA tööjõuvajaduse

raportitest jm andmetest lähtuvalt ning nende alusel teinud ettepanekud

rahastusotsusteks. Komisjon on läbi vaadanud kõik õppekavarühmad

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

104

aga see on vaid töötutele. Seega ootame lahendust, kuidas töötavatele

lapsehoidjatele tagada lapsehoidja 4. Kutse.

sh lastehoid ja teenused noortele ning õendus ja ämmaemandus. 2024.

a osas tehti otsused:

Õppekavarühmas lapsehoid ja teenused noortele - rahastatakse õpetaja

abidele pedagoogiliste oskuste koolitusi. Lapsehoidja koolitusi otseselt

mitte, kuna Töötukassa seda rahastab.

Õppekavarühmas õendus ja ämmaemandas – rahastatakse suure

hooldusvajadusega lapse hooldamise koolitusi. Analüüsime ja teeme

prognoosid koolitusvajaduse kohta ning seejärel on võimalik need

koolitusmahud RKT koolituste loetellu lisada. Mitmed kutsekoolid

pakuvad õpet tasemeõppes, seega kompetents on koolidel kindlasti

olemas ja siis saavad praegu töötavad inimesed end nõuetele vastavaks

koolitada.

21. Seletuskirja muudatusettepanekud:

Eelnõu § 3 lõikes 2 (muudetud § 3 lg 1) sätestatakse, et lastehoid on

alushariduse riikliku õppekava alusel alushariduse omandamist toetav

asutus, kus turvalises, eakohases, mängulises ja arendavas

kasvukeskkonnas hoitakse kuni seitsmeaastaseid lapsi ja toetatakse nende

üldoskuste arengut. Lastehoius, nagu ka lasteaias ei toimu tegevus

õppetundidena, vaid õpitakse läbi mängu ja igapäevategevuste käigus.

ETTEPANEK. Lisada sõnastusse: lastehoius, nagu ka lasteaias ei toimu

tegevus õppetundidena, vaid õpitakse läbi lapse juhitud loova ja vaba

mängu ning igapäevaste tegevuste käigus.

Arvestatud. Seletuskirja sõnastust täpsustatud.

22. §25 Seletuskirjast: Eelnõu §-s 25 sätestatakse lasteaia töötajad, keda

kehtiva KELS §-s 20 on käsitletud personalina. Lastekaitseseaduse

(LasteKS) §-s 20 on sätestatud lapsega töötava isikuna töötamise

piirangud. Nimetatud paragrahvis on välja toodud piirangud inimestele,

kes ei tohi töötada lastega. Lastega ei tohi töötada inimesed, kellele on

määratud kriminaalkaristus või sundravi seaduses loetletud süütegude

eest. Tööandja peab veenduma, et inimest, keda soovitakse lastega

töötamiseks tööle võtta, ei ole eelpoolnimetatud kuritegude eest karistatud

või sundravile määratud. Tööandja peab pisteliselt kontrollima kõiki

Selgitame. Lastega töötamise piirangu tagamiseks peab lastega töötav

organisatsioon tegema kindlaks, kas töötaja sobib ametisse. Päring

lastega töötamise piirangu kohta saab teha Justiitsministeeriumi

veebilehel: https://www.just.ee/kontrollitausta.

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

105

töötajaid ja veenduma, et neid ei ole karistatud töötamise vältel. Lastega

töötava inimese tausta kontrollimiseks peab tööandja esitama

karistusregistrile päringu. Kui tööle kandideeriv inimene on elanud või

töötanud mõnes muus Euroopa Liidu riigis, tuleb andmeid tema

karistatuse kohta küsida läbi Euroopa Karistusregistri riigist, kus ta on

viibinud. Kui lasteasutus eirab töötajatele seatud piirangut või ei tuvasta

seda, karistatakse asutust rahatrahviga (KarS § 1791)

KÜSIMUS. Kas on olemas süsteem ja andmebaasid, mis võimaldavad

kontrollida inimese kriminaalkaristust, kes on elanud või töötanud teises

Euroopa Liidu või muudes maailma riikides?

SELGITUS KÜSIMUSELE: Lasteaedades ja lastehoidudes nõutakse

inimese karistuse kontrolli enne tööle võtmist, aga reaalsuses lasteasutuse

pidajal või direktoril puuduvad võimalused kontrolli teostamiseks. Meie

arvates sellises olukorras karistada lasteasutuse pidajat või direktorit

tundub ebaõige ja ootame paremat lahendust inimese kriminaaltausta

kontrollimiseks.

ETTEPANEK. Tööandja peab veenduma, et inimest, keda soovitakse

lastega töötamiseks tööle võtta, ei ole eelpoolnimetatud kuritegude eest

karistatud või sundravile määratud. Eemaldada sõnastusest ainuisikuline

tööandja vastutus ja lisada sõnastusse: Töötajal peab olema kohustus

teavitada tööandjat välisriigis töötamise kohta ja seal sooritatud

kuritegudest.

SELGITUS ETTEPANEKULE. Hetkel on eelnõus kogu vastutus pandud

direktorile, kellel ei pruugi olla potentsiaalse töötaja kohta infot (töötaja

võib esitada direktorile valet infot, töötaja on sooritanud kuriteo riigis,

mille kohta andmeid on võimatu kätte saada). Töötajal peab samuti olema

kohustus teavitada tööandjat ja kui ta ei teavita, siis ei saa panna

direktorile 100% vastutust.

23. §32 Seletuskirjas: Kehtiv sotsiaalhoolekande seadus sätestab

lapsehoidjana tegutsemise eeldusena nõude, et isik peab olema läbinud

vähemalt 16-tunnise esmaabikoolituse viimase 36 kuu jooksul. Lastega

vahetult töötavatel isikutel peavad olema oskused anda lastele esmast abi.

Arvestatud. Nõuded on ühtlustatud. Selgitame, et esmaabikoolituse

läbimine on kahtlemata vajalik ning soovitavalt võiks tööandja seda

koolitust töötajatele mõistliku aja tagant täiendavalt korraldada.

Töölepingu seaduse kohaselt on tööandja kohustatud tagama töötajale

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

106

Käesoleva eelnõu § 30 lõike 3 punktis 3 sätestatakse kohustus anda

vajadusel esmaabi ning käesoleva eelnõu alusel kehtestatavas Vabariigi

Valitsuse määruses „Lastehoiu tervisekaitsenõuded“, sätestatakse

esmaabikoolituse läbimise nõue.

ETTEPANEK 1. Lapsehoidjate ja õpetajate esmaabikoolituse tunnid

peaksid olema ühtlustatud.

ETTEPANEK 2. Kas on vajalik 16-tunnist esmaabikoolitust?

tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte

huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma

koolituse ajal keskmist töötasu ning töötaja on kohustatud osalema

oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitusel

24. Nõuded lasteaia maa-alale, hoonete, rajatustele, ruumidele ja sisustusele

- KAVAND 2 1. §4 5) mänguväljaku rajatiste alused on kukkumislööki

summutava turvakattega. ETTEPANEK: Lisada sõnastusse täpsustus,

mis võib olla turvakate. Eesti Lapsehoidude Liidul tekkis küsimus, kas

see turvakate võib olla ka liiv?

Vajadusel täpsustame seda rakendusakti väljatöötamise käigus.

25. §5 (4) Ilmastikukindla terrassi põranda pind peab olema lapse liikumist

takistavate konarusteta ja mitte libe. (5) Ruumide põranda pind peab

olema lapse liikumist takistavate konarusteta, mitte libe ja temperatuuriga

vähemalt 20 °C. ETTEPANEK. Täpsustada, kas ruumide all peetakse

silmas siseruume.

Selgitame. Terrassi puhul on kavandi kõnealuses sättes peetud silmas

väliterrassi, ruumide puhul siseruume. Kuna hetkel on esitatud

kooskõlastamiseks seaduseelnõu ning rakendusaktide lõplik

koostamine ja kooskõlastamine ootab veel ees, siis praeguses etapis ei

pruugi me kõiki rakendusaktide kohta tehtud ettepanekuid läbi töötada

ja kavandisse lisada.

26. §5 (9) Elektripistikupesad kaetakse lapsekindlate kaitsetega.

ETTEPANEK. Muuta sõnastust: Lastehoius ja lasteaias on kasutusel

lapsekindlad elektripistikupesad või elektripistikupesad, mis on kaetud

lapsekindlaste kaitsetega.

Arvestatud.

27. § 5(2) Lastehoiu mänguruumis ja puhkeruumis peab olema põranda

pindala iga lapse ja täiskasvanu kohta vähemalt 2 m2. Kui rühma mängu-

ja puhkeruum on ühendatud, siis vähemalt 4 m2 iga lapse ja täiskasvanu

kohta. Terviseameti heakskiidul võib põranda pindala olla ka väiksem,

kui see on sobiv, ohutu ja turvaline. ETTEPANEK. Eristada kuni

kolmeaastased lapsed ja üle kolmeaastased lapsed ruumivajadusest

lähtuvalt. SELGITUS ETTEPANEKULE. Näiteks vastavalt vanusele

võivad olla erinevas suuruses voodid.

Mitte arvestatud. Rakendusakti kavandi koostamisel sätestasime

põranda pindala osas paindlikkuse võimaldamiseks Terviseameti

heakskiidu saamise võimaluse.

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

107

EESTI ERIPEDAGOOGIDE LIIT

Haridus- ja Teadusministeerium

1. Mõnevõrra problemaatiliseks hindame seda, et lapsehoidjale ja

lasteaiaõpetajale on pandud samaväärsed ootused selles osas, mis

puudutab lapse arengu jälgimist ja hindamist, õppe- ja/või

kasvatustegevuse planeerimist ning lapsevanemate nõustamist. Läbivalt

kasutatakse eelnõudes mõistet “kooliväline nõustamismeeskond”, mille

võiks alusharidust arvestavalt ümber nimetada “asutuseväliseks

nõustamismeeskonnaks. Murelikuks teeb jätkuvalt see, et täiendavaid

ressursse muudatuste elluviimiseks ei ole kavandatud.

Ootused lapsehoidjale ja õpetajale tulenevad nende ametite

kutsestandarditest. Kindlasti tuleb nii lastehoiu juhil/pidajal kui ka

lasteaia juhtkonnal pakkuda tuge alustavale lapsehoidjale/õpetajale.

Perega koostöö, mis on aluseks lapse arengu toetamisele, on

kohustusliku kompetentsina nii lapsehoidja kui õpetaja

kutsestandardis.

Ressursside osas märgime, muudatused ei too kaasa võrreldes kehtivas

KELSis sätestatud ülesannetega täiendavaid ülesandeid.

Koolivälise nõustamismeeskonna mõiste on võetud kasutusele

seepärast, et eelnõuga kavandatakse tugisüsteemide ühtlustamine alus-

ja põhihariduses. Kooliväline nõustamismeeskond annab soovituse

põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 47 lõike 4 alusel valdkonna eest

vastutava ministri määrusega kehtestatud korras. Kehtiva seaduse

kohaselt koolivälise nõustamismeeskonna poolt tehtavaid otsuseid

sobitus- või erirühma vastuvõtmiseks käsitatakse eelnõu kohaselt

edaspidi otsustena tõhustatud või eritoe rakendamiseks. Koolivälise

nõustamismeeskonna ülesandeid täidab Haridus- ja Noorteameti

Rajaleidja võrgustik.

2. § 4 lõige 12,(muudetud § 4 lg 8)

§ 12 lõige 5, (muudetud §12 lg 8)

§ 13 lõige 15 (muudetud § 14 lg 6)

Väljavõtted, mõisted (tumedas kirjas) ja tagasiside (kaldkirjas)

Lasteaed või lasteaia pidaja kannab Eesti hariduse infosüsteemi (edaspidi

hariduse infosüsteem) andmed lasteaias käivate laste kohta. Lastehoid või

lastehoiu pidaja kannab hariduse infosüsteemi andmed lastehoius käivate

laste kohta.

Lasteaed kannab andmed osutatud tugiteenuse ja teenuse osutaja kohta

hariduse infosüsteemi. Lapse elukohajärgse kohaliku omavalitsuse

üksusel on lapsele ja perele vajalike tugiteenuste tagamiseks õigus

Selgitame. Individuaalse arenduskava osas märgime, et eelnõu

koostamise käigus sooviti vältida täiendava dokumendi koostamise

nõuet (individuaalse arengu jälgimise kaart), laiendades individuaalses

arenduskavas sisalduvaid andmeid.

Lapsel on õigus tugispetsialisti teenusele, so eripedagoogi, logopeedi,

psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi teenusele vastavalt ministri

määrusega kehtestatud teenuse kirjeldusele ja rakendamise korrale

(muudetud § 12 lg 6 ja § 39 lg 3). Eelnõu muudetud § 13 lg 6 kohaselt

annab kooliväline nõustamismeeskond soovitusi lapse arengu

toetamiseks ning õppe- ja kasvatustegevuse korraldamiseks.

Tugiteenused on nii tugispetsialisti teenused kui teiste last õppe- ja

kasvatustöös abistavate spetsialistide teenused – nt füsioteraapia,

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

108

töödelda hariduse infosüsteemi andmeid. Ainsuse vorm sõnast

„tugiteenus“ tähendab ühe tugispetsialisti teenust?

Küsimus, kas täpsustada, mis ajaks see teave tuleb märkida õppeaasta

kohta?

Haridusliku erivajadusega lapse hindamise, testimise ja uuringute

tulemused, samuti õpetajate tähelepanekud, tugispetsialistide ja

koolivälise nõustamismeeskonna antud soovitused, kohandused õppes,

rakendatud tugimeetmed ja hinnang nende tulemuslikkuse kohta

märgitakse lapse individuaalsesse arenduskavasse.

Individuaalne arenduskava on õppekava, mitte andmete kogu lapse kohta.

On sobimatu kuhjate teavet lapse kohta õppekavasse, see toob kaasa

segaduse ning õpetamine, milleks personaalne õppekava luuakse, võib

muutuda teisejärguliseks. Õppekava all mõistetakse suuniseid õppe-

kasvatustöö kavandamiseks, teostamiseks ja hindamiseks (vt Krull, 2020).

Kasutatakse ka sõna „tugimeetmed“, mida ei avata seaduses/määruses

arusaadavalt.

Soovitused (täiendused allajoonitult):

Eraldada lapse taustaandmete kogumine ja õpetamise kavandamine

(individuaalne arenduskava).

Katusmõisted „tugimeetmed“ ja „tugiteenused“, sobivam oleks esimene,

et ei oleks kattuvust tugispetsialistide teenustega.

Ettepanek on selles lõigus loetletud info kandjaks sätestada lapse

individuaalne arengu jälgimise kaart.

loovteraapia, tugiisik vmt. Tugiteenused ning õppe- ja

kasvatustegevuse kohandused (muudetud § 13 ja 14 välja toodud

tugiteenused) koos on tugimeetmed, nt väiksem rühm, individuaalne

lisatugi rühmas, individuaalne arenduskava, abivahendid jmt.

Ehk et kõige laiem mõiste on tugimeetmed, mis hõlmavad nii õppe- ja

kasvatustegevuse kohandusi kui tugiteenuseid, tugiteenused omakorda

hõlmavad nii tugispetsialisti teenust, kui ka muude spetsialistide

teenuseid.

3. § 8 lõige 2 (7)

Riiklikus õppekavas sätestatakse mh lapse arengu hindamise ja toetamise

põhimõtted. Kogu loetelu vaadates jääb arusaamatuks, kas siis kõik

eelnev (eesmärgid, põhimõtted, tulemused) ei ole mõeldud lapse arengu

Selgitame. Eelnõuga kavandatakse tugisüsteemide ühtlustamine alus-

ja põhihariduses. Lapse arengu toetamisel lähtutakse üldise toe,

tõhustatud toe ja eritoe pakkumisest. Tõhustatud tuge ja erituge saav

laps on haridusliku erivajadusega laps.

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

109

toetamiseks. Seni oli riiklikus õppekavas täiendus, et omaette peatükis

käsitleti erivajadustega lapsi, nüüd kõiki ühtemoodi.

Soovitused, täiendused:

Võiks lisada täiendi “eakohasest erinevalt arenenud laste”.

Defineerida, kes on seaduse raames lapsehoius ja lasteaias erivajadustega

lapsed.

4. § 9 lõiked 2, 3 ja 5 (muudetud § 8 lõiked 2 ja 3)

§12 lõige 6 (muudetud § 12 lg 7)

Esmakordselt tuleb seaduses sisse erivajadusega lapse mõiste, sh

eelnevalt on info kurdi ja kuulmislanguse lapse kohta. Vajalik on

kõigepealt defineerida, keda selle seaduse kontekstis erivajadusega

lapsena käsitletakse.

Jääb mulje, et erivajadusest räägitakse kogu seaduses üksnes keele ja

kõne valdkonda silmas pidades (kuulmispuue, erivajadused, muu

emakeel).

Andeka lapse toetamisel sätestada pelk lisajuhendamine õpetaja poolt ei

ole kindlasti sellise arengulise eripäraga lapse toetamiseks piisav.

Soovitused, täiendused:

Lõige 5 võiks olla lõike 1 järel, sest kehtib laiemale sihtrühmale kui lõiked

2 ja 3.

Soovitatav on mitmuse vorm – „erivajadustega“, sest ka kurdil,

kuulmislangusega, muukeelsel, andekal lapsel on tavaliselt mitu erisust,

millega on õpetamisel vaja arvestada.

Arvestatud osaliselt. Muudetud eelnõu § 8 lg 2 ja 3 sõnastust

täpsustatud. Vt selle kohta eelmist selgitust.

5. § 11 lõiked 4, 5, 6, 8 (muudetud § 11 lg 1 ja lg 2)

Teave rühma piirarvude ja nende erisuste kohta võiks olla lähestikku.

Kui rühmas on tõhustatud tuge või erituge saav laps, on laste piirarv

rühmas väiksem kui teistes lasteaiarühmades, arvestades, et üks

tõhustatud tuge saav laps täidab kolm kohta ja üks erituge saav laps täidab

kuus kohta.

Arvestatud osaliselt. Säte on üles ehitatud üldiselt üksikule. Kehtiva

seaduse kohaselt koolivälise nõustamismeeskonna poolt antud

soovitust sobitus- või erirühma vastuvõtmiseks käsitatakse eelnõu

kohaselt edaspidi soovitusena tõhustatud või eritoe rakendamiseks.

Eelnmõu § 10 lg 4 muudetud selliselt, et kui rühmas on tõhustatud tuge

või erituge saav laps, on laste piirarv rühmas väiksem kui teistes

lasteaiarühmades, arvestades, et üks tõhustatud tuge saav laps täidab

kolm kohta ja üks erituge saav laps täidab kolm kohta.

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

110

Ehk siis nt aiarühmas on 2 eritoe soovitusega last ja rühm on kokku 10-

lapseline. Aga kui on veel 2 tõhustatud toega last, siis on 6-lapseline. Aga

väikseim, so 6-lapseline rühm peaks ju koosnema 6-st eritoega lapsest.

Kas on ka variant, et rühm on 4 eritoe otsusega last ja siis ei saagi neid

ühes rühmas rohkem olla kui 4 (igaüks võtab 6 lapse koha). Piirarvu saab

suurendada 2 kuni 4 lapse võrra, st ainult eritoe soovitusega lastest

koosnev rühm on 4,5 last?

Soovitused, täiendused:

Vahetada lõigete 4 ja 5, 6 järjekord: rühma piirarvud ja nende muutmine

võiks olla koos.

Võiks alles jääda erirühma mõiste, st rühm, kus on ainult tõhustatud ja/või

eritoe soovitusega lapsed (piirarvud kehtestada eraldi).

6. §12 lõige 1, 6

“ja teiste spetsialistide”, “teised spetsialistid“

Keda on mõeldud, ei ole arusaadav. Kas abiõpetajad on ka spetsialistid?

Soovitused täiendused:

Määratleda erinevused mõistetes „tugispetsialistid“ ja „ teised

spetsialistid“.

Selgitame. Eesmärk on jätta loetelu lahtiseks. Teine spetsialist võib

olla ka näiteks mänguterapeut või lastekaitsetöötaja. Abiõpetaja on

loetelus nimetatud. Lasteaias on lapsele vajaliku toe pakkumisel

oluline last ümbritsevate täiskasvanute omavaheline koostöö.

7. §12 lõige 2

Tuleb esmakordselt mõiste “tugiteenused”. § 12, 13 on samas tähenduses

„tugimeetmed“.

Mõnikord ei ole lapsevanema soovid seotud lapse tegelike vajadustega,

vaja oleks õigustatud soove arvestada.

Soovitused, täiendused:

Tuleb esmakordselt mõiste “tugiteenused”. § 12, 13 on samas tähenduses

„tugimeetmed“.

Mõnikord ei ole lapsevanema soovid seotud lapse tegelike vajadustega,

vaja oleks õigustatud soove arvestada.

Selgitame. Tugimeetme ja tugiteenuse tähendus ei kattu.

Tugiteenused on nii tugispetsialistide teenused, kui teiste last õppe- ja

kasvatustöös abistavate spetsialistide teenused – nt füsioteraapia,

loovteraapia, tugiisik vmt. Tugiteenused ning õppe- ja

kasvatustegevuse kohandused koos on tugimeetmed, nt väiksem rühm,

individuaalne lisatugi rühmas, individuaalne arenduskava,

abivahendid jmt.

Tugimeetme mõiste on laiem, hõlmates nii teenused kui ka muud

õppetöö kohandused. Tõhustatud tuge ja erituge saavale lapsele

rakendatavad tugimeetmed on sätestatud muudetud eelnõu §-s 14.

Üldise toe raames rakendatavad tugimeetmed on sätestatud muudetud

§ 13 lõikes 3.

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

111

8. § 12 lõige 3 (muudetud lg 5) ja

§ 33 lõige 2 (muudetud § 39 lg 2)

“hariduslike erivajaduste ja tugimeetmete” - mõisted ei ole selleks hetkeks

seaduses avatud, seega pole arusaadav, keda/mida on mõeldud.

Lapse arengu jälgimine ja hindamine on meeskonnatöö, st koostööd.

Tugispetsialistid saavad hinnata ning toetada oma erialadele spetsiifilisi

valdkondi, st eripedagoog üldoskuste valdkondi, logopeed eelkõige keelt

ja kõnet (vt kutsestandardid; Talussaar, 2022).

Lastehoius hindab laste kõne arengut vähemalt kaks korda aastas

logopeed.

Kui lastehoius ei eristata keele ja kõne valdkonda, kuidas toimub selle

valdkonna toetamine (2 korda aastas hindamine ei too kaasa arengut)?

Miks ei või olla hindaja eripedagoog, kellel pädevus anda esmane

hinnang üldoskuste ning keele ja kõne valdkondadele?

Soovitused, täiendused:

Lapsehoiu kontekstis „hariduslik“ on eksitav, vajab defineerimist.

Õpetajad jälgivad ja hindavad koostöös teiste rühma/lasteaia töötajatega

lapse arengut ja toimetulekut lasteaias.

Hindamises tasub eristada kahte tasandit: 1) lapsehoidja ja õpetaja, 2)

eakohasest erinevalt arenenud lastel (lapsehoidja, õpetaja või

lapsevanema ettepanekul) lisaks tugispetsialistid.

Arvestatud osaliselt. Lastehoius laste kõne arengu hindamise osas sätet

muudetud - lastehoius peab vähemalt üks kord aastas hindama laste

kõne arengut logopeed või eripedagoog, välja arvatud rühmas, kus

töötab vähemalt üks täistööajaga õpetaja.

Eelnõu tähenduses on laps haridusliku erivajadusega, kui talle

rakendatakse tõhustatud tuge või erituge. Üksikut tugispetsialisti

teenust pakub lasteaed üldise toe raames ning selleks ei ole vaja

nõustamismeeskonna soovitust.

9. §12 lõige 4 (muudetud § 12 lg 6)

Laste vajadused võivad olla erinevad, alati ei ole vaja logopeedi ja

eripedagoogi tugiteenust.

Soovitused, täiendused:

Sidesõna asendada: “...rakendamise korrale vastav eripedagoogi või

logopeedi või muu …”

Arvestatud sõnastusettepanekuga.

10. §13 lõiked 2 (muudetud § 13 lg 1), 5 (muudetud § 13 lg 1)

Sellest sõnastusest loeme välja, et erivajaduse tuvastamine toimub kahel

viisil: “sellekohaste objektiivsete andmete saabumise” (mis need

Selgitame. Tõhustatud ja eritoe rakendamiseks ei ole koolivälise

nõustamismeeskonna soovitus nõutav, kui lapsel on diagnoositud mõni

igal ööpäeval või ööpäev läbi kõrvalabi vajadust põhjustav

terviseseisund või tuvastatud puude raskusaste. Seega kui vanem juba

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

112

täpsemalt on?) või “koolivälise nõustamismeeskonna soovitus”. See on

vastuolus lõikes 5 toodud kohustusega korraldada lapse pedagoogilis-

psühholoogiline hindamine lasteaias.

Lapsel on õigus saada tema vajadustele vastavat tuge vajaduse

tuvastamise hetkest. See ei ole alati võimalik. Näiteks kui laps vajab

psühholoogilist, füsioterapeutilist või tegevusterapeutilist tugiteenust.

Koheselt ei ole selle pakkumine võimalik.

Lasteaed on kohustatud tegema lapsele vajaliku toe väljaselgitamisel ja

tagamisel vanemaga koostööd. Koostööd saab teha vaid vastastikusel

kokkuleppel/valmidusel ning meie võime soovida koostööd teha, samas ei

ole lapsevanem alati sellega päri ning vajadusel tuleb kaasata ka

lastekaitse.

Soovitused, täiendused:

Ettepanek: “Lasteaed on kohustatud lapsele vajaliku toe väljaselgitamisel

ja selle tagamisel looma eeldused koostööks lapsevanemaga”.

esitab nt puudeotsuse, rehabilitatsiooniplaani või tugiteenuste vajadust

kirjeldava arsti väljastatud terviseseisundi hinnangu, siis tegemist on

objektiivsete andmetega, mille alusel on lasteaial õigus rakendada

tõhustatud tuge või erituge. Sellisel juhul on vanem juba teadlik

tõhustatud toe või eritoe rakendamise vajadusest ja ilmselt on

pedagoogilis-psühholoogiline hindamine ka juba läbi viidud.

Teine ettepanek arvestatud ja sõnastust muudetud.

11. §13 lõiked 3 (muudetud § 12 lg 2), 4 (muudetud § 12 lg 4)

Tugiteenuste koordineerija on üsna hea nimetus. Murelikuks teeb

tugiteenuste koordineerija pädevus, sest lisaks tegevuse

koordineerimisele peab ta toetama ja juhendama õpetajaid ning

nõustama vanemaid. See aga eeldab teadmisi!

Kui on tugiteenuste koordineerija, siis kus on loetelu, mida ta

koordineerib? Kipub võrdsustuma tugispetsialistide teenustega, mis ei ole

kaasava hariduse tingimustes piisav. Pakume katuseks sõna

“tugimeetmed” ja sisuks kohendustega senine sisu: väiksem rühm,

eripedagoogiliselt pädevam õpetaja, õpetamise ja kasvukeskkonna

kohandamine rühmas, tugispetsialistide teenused, tugiisiku teenus,

individuaalne arenduskava, eesti keele tugiõpe, huviring, eelkool,

varasem/hilisem kooliminek.

Selgitame. Sarnaselt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega saab

edaspidi lasteaias olema tugiteenuste koordineerija, kelle ülesanne on

korraldada lasteaiasisest meeskonnatööd ning koordineerida

lasteaiavälises võrgustikutöös osalemist, toetada õpetajaid ning

vanemaid ning tugimeeskonna koordineerijana teha õpetajatele ja

direktorile ettepanekuid lapse arengut toetavate meetmete

rakendamiseks. Tegemist on pigem teatud ülesannete kogumiga kui

ametikohaga. Tugiteenuste koordineerija seaduses sätestatud

ülesannete täitmiseks on lasteaia direktoril õigus valida selleks tööks

sobivaim töötaja. Tugiteenuste koordineerija ülesanded on sätestatud

eelnõu §-s 13.

Kehtiva praktika kohaselt täidab koordineerija rolli tavapäraselt üks

haridusasutuses töötavatest tugispetsialistidest. Nimetatu ei ole

eelnõus sätestatud kohustusena, kuid tugiteenuste koordineerija rolli ja

tööülesandeid arvesse võttes on tegemist asjakohase praktikaga.

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

113

Tugiteenuste koordineerija toetab ja juhendab õpetajat lapse esmase toe

kavandamisel, nõustab vanemaid ning teeb õpetajale ja direktorile

ettepanekuid …

Lapse toetamisel on oluline kõikide rühma töötajate panus! Jääb

arusaamatuks: kui tugiteenuste koordineerija on direktor, kuidas ta

endale ettepanekuid teeb?

Oluline on rõhutada ka alushariduse lõpuosa: tugiteenuste koordineerija

tegeleb ka erivajadustega lapsele sujuva ülemineku tagamisega lasteaiast

kooli.

Soovitused, täiendused:

Lisada: tugiteenuste koordineerija määraja kindlustab, et koordineerijal

on tööülesannete täitmiseks vajalikud (eripedagoogilised?) kompetentsid.

Ettepanek: muuta ka PGS-is lohisev ja sisult tegelikkusele mittevastav

haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija (st tõhustatud ja

eritoe otsusega õpilase õppe koordineerija) tugiteenuste koordineerijaks.

Veel parem oleks „tugimeetmete koordineerija“.

Ettepanek: “õpetajat” asemel kasutada “rühma töötajaid”. Lisada

erivajadustega lapse ülemineku toetamine lasteaiast/-hoiust kooli.

Tugiteenuste koordineerija on uus roll alushariduses, kuid see ei eelda

täiendava ametikoha loomist lasteaias. Tegelikkuses paljudes

lasteaedades juba täidab mõni töötaja seda rolli ja on loodud ka

ametikohad.

Muudatus tuleneb vajadusest juhtida süsteemselt lapse individuaalse

arengu jälgimist ja toetamist ning võimaldada hästi toimivat ning

koordineeritud meeskonnatööd. Samuti muuta juhtimine,

koordineerimine ja koostöö lapse arengu toetamisel vanemate ja

lasteaiasiseste ning -väliste spetsialistide vahel efektiivsemaks.

12. §13 lõiked 5 (muudetud § 13 lg 2), 8 (muudetud § 13 lg 5)

Selle punkti sõnastusest järeldub, et toevajadus tuvastatakse enne

pedagoogilis-psühholoogilist hindamist. Selle punkti lõpulausesse ei sobi

umbisikuline tegumood “tehakse”, “soovitatakse”.

Lasteaia tasandil võiks pärast lapse toevajaduse esmast märkamist

toimuva põhjalikuma hindamise puhul (mida selles punktis ilmselt

mõeldakse) rääkida pigem pedagoogilisest (või eripedagoogilisest, so

teine tasand) hindamisest, mis oma olemuselt sisaldab vajalikku

psühholoogilist komponenti.

Samuti on huvitav mõte, et “... teavitab lasteaed sellest…”. Kui lõige 8

toob välja tugiteenuste koordineerija rolli infovahendajana, siis võiks

sama ka siin teha. Samuti on tugiteenuste koordineerija just lüli teiste

institutsioonidega koostöö tegemisel, info vahendamisel

Selgitame. Regulatsioon lähtub põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-

st 46. Mõiste pedagoogilis-psühholoogiline hindamine on üle võetud

põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 46 lõikest 4. Tavapäraselt tugineb

pedagoogilis-psühholoogiline hindamine lapse arenguliste vajaduste ja

lähima arengutsooni perspektiivi kirjeldamisele, hõlmates lapse

kasvatuse ja õpetamisega seonduvaid ning lapse arengu

psühholoogilisi aspekte. Õpetajad ja kaasatud tugispetsialistid

hindavad vastavalt oma ettevalmistusele lapse arengut ja võimeid,

aktiivsust, tähelepanu, püüdlikkust, õppetöösse suhtumist, õpioskusi,

töövõimet, õppetegevustes osalemist, õpioskuste rakendamise

tasandit, isiksusjooni, suhtlemisviise, käitumist, emotsionaalset

seisundit, tunnetusprotsesse (taju, tähelepanu, mõtlemine) ja

motivatsiooni.

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

114

Soovitused, täiendused:

Kasutada isikulist tegumoodi, et oleks arusaadav, kes, mida teeb ja mis

järjekorras: lapse arengu eripedagoogiline hindamine eelneb toevajaduse

tuvastamisele!

Eelnõu § 13 lõigete 5 ja 6 kohaselt teeb tugiteenuste koordineerija

vanemale ettepaneku pöörduda koolivälise nõustamismeeskonna poole

ning nimetatud meeskond annab lapse toetamiseks soovituse.

13. § 13 lõige 6

Kohanemisraskusi ei saa võrdsustada haridusliku erivajadusega. Üks on

ajutine olukord ja teine püsiv. Me ei suuna kohanemisraskustega last ju

väiksemasse rühma ega hakka talle pakkuma eripedagoogi vm

tugiteenust. Laps ja pere vajab eelkõige õpetaja poolset empaatilist ja

toetavat kohtlemist, see on loomulik etapp kõikide laste liikumisel kodust

kollektiivi.

Kes otsustab kohanemisraskuste sügavuse üle ja missugune peab olema

mahajäämus eeldatavate arengutulemuste saavutamisel, et rakendada

individuaalõpet või õpet väikeses rühmas? Need meetmed on väga suur

muudatus õppekorralduses. Kas nende rakendamiseks polegi vaja

asutusevälise nõustamismeeskonna otsust?

Selle lõikega lasteaiale pandud kohustus on tõesti ülisuur! Ilmselt on siin

mõeldud siiski PGS-s kehtivat kolmandat toe liiki - “üldine tugi”, mis on

esmane ja kõige levinum tugi ja eelneb otsust/soovitust nõudvale toele.

Arvestades eelnõu seletuskirjas pidevalt toodud viidetega seaduste

ühtlustamise soovile võiks ka alushariduses seda mõistet kasutada.

Soovitused, täiendused:

Üldise toe olemus vajab selgemat defineerimist, individuaalset

lisajuhendamist ei pea tingimata õpetaja pakkuma (seda võib pakkuda ka

nt abiõpetaja, tugispetsialist, tugiisik).

Selgitamine. Haridusliku erivajadusega on laps, kelle osas

rakendatakse tõhustatud tuge või erituge (muudetud § 14 lg 1).

14. §13 lõige 7 (muudetud § 13 lg 4)

“Vajadusel koostavad rühma õpetajad…” Lapse arengut toetavad

erinevad täiskasvanud ning seega võiks olla laiem kui vaid “õpetajad”.

Soovitused, täiendused:

Ettepanek: “Vajadusel koostavad rühma töötajad koostöös

tugispetsialistide …”

Arvestatud osaliselt. Sätet täpsustatud. Koostab siiski õpetaja, kuid

koostöö osas lisatud abiõpetaja: Vajadusel koostab rühma õpetaja

koostöös abiõpetajaga, tugispetsialistide ja vanemaga lapsele

alushariduse riikliku õppekava alusel individuaalse arenduskava.

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

115

15. §13 lõige 8 (muudetud § 13 lg 5)

See lõige sätestab, et lasteaed saab ilma koolivälise nõustamismeeskonna

soovituseta rakendada väga mitmeid olulisi meetmeid erivajadusega

lapse toetamiseks: individuaalne lisajuhendamine, tugispetsialisti teenus,

individuaalõpe, õpe väiksemas rühmas, individuaalne arenduskava.

Asutusevälise nõustamismeeskonna panus erivajadusega lapse toetamisel

on seega selles vaates väike.

Soovitused, täiendused:

Enne toe määra ja sisu üle otsustamist on vajalik kaasata tugiteenuste

koordineerija (nt ümarlaud), et soovitused oleksid arusaadavad ja

realistlikud.

Selgitame. Eelnõu võimaldab sellist korraldust. Tugiteenuste

koordineerija ülesanne on korraldada lasteaiasisest meeskonnatööd

ning koordineerida lasteaiavälises võrgustikutöös osalemist.

16. § 13 lõiked 13, 14 (muudetud § 14)

§12 lõige 6

Jääb selgusetuks, kas tõhustatud ja erituge saavaks lapseks saab pidada

last, kes saab kõiki nimetatud teenuseid ja kohandusi või on ta vastava

toevajadusega laps ka siis, kui ta saab ainult ühte teenust loetelust.

Toe kirjeldused vajavad paremat avamist, nt punktides 3 märgitud

individuaalne lisajuhendamine - tõhustatud toe puhul nt vähemalt 60 %

ja eritoe puhul vähemalt 80% lasteaias viibimise ajast. Et individuaalsest

lisajuhendamisest on juttu ka andeka lapse juures (§12 lõige 6), siis selle

olemuslik erinevus vajaks selgitavat lauset.

Soovitused, täiendused:

Selguse huvides võiks sõnastus olla täpsem. Ettepanek: ... tuge

rakendatakse lapsele, kes oma erivajaduse tõttu vajab järgmisi kohandusi:

…

Vajalik oleks mõlema toemäära juures täiendus, et vajab individuaalset

arenduskava juhul, kui ta on kaasatud eakohaselt arenenud laste rühma.

Arvestatud osaliselt. Eelnõu muudetud § 14 lg-s 2 ja lg-s 3 asendatud

punkti 1 järel olev semikoolon komaga, sest täidetud peavad olema

kõik kolm tingimust samaaegselt. Muudetud § 14 lg 2 ja lg 3 punktides

3 peetakse individuaalse lisatoe all silmas täiendavat täiskasvanut,

abiõpetajat või tugiisikut, kelle kaasamisel tuleb laps toime ka

suuremas rühmas (kui 12 või 6). Selles vanuses vajavad lapsed tuge,

seepärast kasutatakse mõistet “lisatugi” , mitte “lisajuhendamine”.

Tugiisikuteenus on kohaliku omavalituse sotsiaalteenus, rahastab

kohalik omavalitsus.

17. § 33 lõige 3 (muudetud § 36 lg 2) Selgitame. Lastehoius toetatakse lapse üldoskuste arengut.

Alushariduse riiklik õppekava sätestab 3-aastaste laste eeldatavad

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

116

Lastehoius tegeletakse üldoskuste valdkondadega, kuid milliseid

valdkondi hinnatakse, jääb arusaamatuks.

Erivajadustega laste puhul ei ole arusaadav, milliseid kohandusi

lapsehoidja tegema peaks ja suudab.

Soovitused, täiendused:

Valdkonnad, millega tegeleb lapsehoidja, mida hinnatakse ja arendatakse

vanuses 1,5-3a on vaja omavahel viia kooskõlla.

Lisada tugimeetmete loetelu lastehoius.

üldoskused neljas üldoskuste valdkonnas - mänguoskused, tunnetus- ja

õpioskused, eneseregulatsiooni oskused ning sotsiaalsed oskused.

Meil ei ole alust arvata, et lapsehoidjaid koolitavad õppeasutused ei

suuda tagada kutsestandardis ametikohale kehtestatud kohustuslikke

kompetentse. Lapsehoidja kohustuslikud kompetentsid on muuhulgas:

1. loob turvalise ja mängulise kasvukeskkonna, arvestades lapse

individuaalsust, vanust ja vajadusi;

2. hindab vaimse ja füüsilise kasvukeskkonna ohutegureid lähtuvalt

lapse individuaalsetest vajadustest ja tervisekaitse nõuetest.

Samuti on lapsehoidja kohustuslikuks kompetentsiks lapse arengu

toetamine, mille tegevusnäitajad on järgmised:

1. soodustab ja toetab mängu kaudu ja valdkondi lõimides lapse

tunnetus-, õpi-, mängu-, sotsiaalsete ja enesekohaste oskuste

kujunemist, lähtudes lapse individuaalsusest;

2. toetab lapse keele ja kõne arengut, arvestades lapse iga ja

individuaalsust ning kasutades eesmärgipäraseid mängulisi võtteid ja

kasvatusmeetodeid; vajadusel lähtub oma töös tugispetsialistidelt

saadud juhistest;

3. toetab koostöös lapsevanema/hooldajaga positiivse enesehinnangu

ja väärtolekutunde kujunemist vastavalt lapsekeskse kasvatuse

põhimõtetele; toetab lapse individuaalset ja väikestes gruppides

tegutsemist ja mängimist; väärtustab Eesti kultuuri traditsioone,

arvestab teiste kultuuride eripäraga;

4. kujundab väärtusi isikliku eeskuju, mänguliste ja igapäevategevuste

kaudu; loob koos lapse ja lapsevanema /hooldajaga hea käitumistava;

5. planeerib ja viib läbi eakohaseid mänge ja tegevusi nii ruumis kui

õues, lähtudes lapse arengust, vajadustest ja individuaalsusest;

6. toetab valdkondi lõimides lapse loovust, võimaldades tegevusi, mis

soodustavad avastamist, katsetamist ja uurimist.

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

117

Kui hoiurühmas on erivajadusega laps, on lapsehoidja nõutud

kutsestandardi tase 5, mille kohustusliku kompetentsid on: lapse

kasvukeskkonna toetamine, lapse arengu toetamine, lapse

enesekohaste oskuste kujundamine, lapse tervise edendamine, koostöö

lapsevanemaga, erivajadusega lapse hoidmine, suure

hooldusvajadusega lapse hooldamine, tööjuhendamine.

Eelnõus on sätestatud, et lapse kõne arengut tuleb vähemalt korra

aastas hinnata logopeedil või eripedagoogil, välja arvatud rühmas, kus

töötab vähemalt üks täistööajaga õpetaja. Vajadusel tuleb lapsele

tagada logopeedi, eripedagoogi või muu tugiteenus.

18. Alushariduse riikliku õppekava kohta

§ 2 lõige 5

Lapse arengu hindamise ja toetamise põhimõtted ja dokumenteerimine

ning meetodid ja vahendid lapse arengu hindamiseks, jälgimiseks ja

analüüsimiseks. Vahendite esitamine asutuse õppekavas on küsitav. Seni

on õpetajad ja tugispetsialistid saanud vabalt valida, milliste vahenditega

nad arengut hindavad ja see võiks nii ka jääda.

Soovitus:

Punkt võiks olla sõnastatud kõrgemal üldistusastmel, nagu teised on

samas loetelus.

Mitte arvestatud. Õpetajad ja tugispetsialistid saavadki valida, milliste

vahenditega nad lapse arengut hindavad, jälgivad ja analüüsivad.

Õppekavas või õppekava lisades on välja toodud, missuguseid

vahendeid selles lasteaias kasutatakse.

19. § 4 lõige 1

Lapse igakülgne ja järjepidev areng alushariduse omandamiseks. Kui

alusharidus on kindlal tasemel oskuste kogum, siis see ei ole kõikidele

erivajadustega lastele võimetekohane. Areng võib sellest hoolimata

toimuda, aga see pole alusharidus?

Soovitus:

Sõnastus tuleb paremini läbi mõelda.

Selgitame. Alushariduse riikliku õppekava §4 on kirjeldatud

alushariduse õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärgid, mis

kehtivad/sobivad kõikidele eelkooliealistele lastele. Erivajadusega

lapsel on individuaalne arenduskava, mis on loodud nii, et see oleks

talle võimetekohane.

20. § 6 lõige 2

2) peamisi tunnetusprotsesse. Eelnev punkt katab selle ära, sest on kirjas,

et arvestatakse lapse kognitiivseid võimeid.

Arvestatud. Nõustume, et lõike 2 punktis 1 on nimetatud, et võetakse

arvesse teiste hulgas lapse kognitiivset arengut ja võimeid. Seega

senises punktis 2 “peamisi tunnetusprotsesse” välja jäetud.

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

118

Soovitus:

Jätta tunnetusprotsessid välja, sest dubleerib.

21. § 10 lõige 1 (muudetud § 9 lg 1)

Ka lastehoius rakendatakse individuaalset arenduskava. On see realistlik,

kui lapsehoidja pädevused on õpetajast madalamad ja läbivalt

rõhutatakse eelnõudes kasvatamist, mitte õpetamist?

Soovitus:

Individuaalne arenduskava on õppekava, mille koostamine eeldab

pedagoogilist kõrgharidust.

Lastehoius koostatakse õppekava 1,5-3- aastase lapse üldoskuste

toetamiseks.

Meil ei ole alust arvata, et lapsehoidjaid koolitavad õppeasutused ei

suuda tagada kutsestandardis ametikohale kehtestatud kohustuslikke

kompetentse. Lapsehoidja kohustuslikud kompetentsid on muuhulgas

erivajadusega lapse hoidmine, mille tegevusnäitajad on:

1. küsib lapsevanemalt/hooldajalt infot lapse erivajaduste kohta;

vajadusel saab infot juhtumipõhisest võrgustiku tööst;

2. tegevusi planeerides ja ellu viies lähtub lapse arengust ja sellele

seatud eesmärkidest koostöös lapsevanema/hooldajaga; vajadusel teeb

muudatusi lapse päevakavas, kasvukeskkonnas ja tegevustes;

individuaalse arenduskava olemasolul lähtub sellest;

3. loob hooliva ja salliva keskkonna erivajadustega lapse kaasamisel

gruppi; kasutab last toetavaid võtteid tema rahustamisel, kohanemisel

ja tegevusse kaasamisel;

4. loob füüsilise keskkonna, mis toetab erivajadustega lapse

toimetulekut; vajadusel aitab last abivahendite kasutamisel;

5. koostöös lapsevanema/hooldajaga selgitab välja lapse tugevad

küljed ja toetab neid igapäevastes tegevustes; vajadusel teeb lapse

arengu toetamisel koostööd teiste spetsialistide ja kohaliku

omavalitsusega.

22. § 10 ja 12 (viidatud paragrahv on eelnõust välja jäetud)

Siin peaks määrus täpsustama seadust, kuid ainus, mida toena esile

tuuakse, on individuaalne arenduskava. Logopeed üksnes hindab, aga ei

arenda?

Miks on eraldi üks grupp (mitmekeelsed) kirjeldatud, aga ülejäänud

arengulised erisused, mis eeldavad ulatuslike kohanduste tegemist, on

määrusest välja jäetud.

Soovitus:

Arvestatud. Paragrahv 12 eelnõust välja jäetud ja muudetud

alushariduse riiklikku õppekava § 5 lõiget 1 selliselt, et õppe- ja

kasvatustegevusi kavandades ja läbi viies, tuleb väärtustada

mitmekeelsest perest pärit lapse keelelist arengut mitme keele

kasutajana ning märgata ja toetada last erinevates

keelekasutusolukordades. Õpetajal ja lapsehoidjal peavad olema

oskused märgata mitmekeelsete laste arengu eripära võrreldes

ükskeelse lapsega ning sellega arvestama lapse arengu toetamisel.

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

119

Vajaks veelkord üle vaatamist, mis on hädavajalik sätestada seaduse ja

mida täpsustada määruse tasandil.

Sellest lähtuvalt tuleb toetada muu kodukeelega lapse arengut parimal

viisil ja koostöös perega.

23. § 17 lõige 2 (muudetud § 15 lg 2 ja lg 3)

Eneseregulatsioon. Vanuses 1,5-3a on väga palju vaja tegeleda lapse

eneseteeninduse oskustega, st õpetada teda iseseisvalt sööma, riietuma,

WC-s käima.

Soovitus:

Esmastele eneseteenindusoskustele peab lastehoius kindlasti tähelepanu

pöörama.

Arvestatud. Muudetud § 15 lg 2 ning lisatud punkt 6: on omandanud

esmased oskused eneseteeninduses (söömine, riietumine, WC-s

käimine ning lõike 3 punkt 6: saab hakkama eneseteenindamisega ja

tal on kujunenud esmased tööharjumused.

24. § 25 lõiked 5, 7

Miks on vajalik igal aastal kõikide laste kohta kirjalik kokkuvõte? See

võiks olla ainult 3a ja 6-7a laste puhul. Koolimineva lapse kohta koostab

lasteaed koolivalmiduskaardi, milles on kirjeldatud lapse oskused ja

tulemused üldoskuste ning õppe- ja kasvatustegevuste valdkondades.

Mille poolest erinevad oskused ja tulemused? Eeldatavad oskused ongi

tulemuseks.

Soovitus:

Vajalik on erinevalt kirjeldada hindamist lastehoius ja lasteaias, sest sisu

ning hindajad on erinevad

Selgitame. Lapse arengu hindamine on kohustus nii lapsehoidjale kui

õpetajale (§ 25). Alushariduse riikliku õppekava alusel koostatakse

lasteaia õppekava, milles esitatakse muuhulgas lapse arengu hindamise

ja toetamise põhimõtted ja dokumenteerimine ning meetodid ja

vahendid lapse arengu hindamiseks, jälgimiseks ja analüüsimiseks.

Eelnõu §-s 36 sätestatakse lastehoiu õppekava nõuded. Lastehoiu

õppekavas esitatakse muuhulgas lapse arengu hindamise põhimõtted

ja korraldus. Seega teie poolt viidatud täpsustus tehakse asutuste

õppekavades.

SOTSIAALKINDLUSTUSAMET

Haridus- ja Teadusministeerium

1. Eelnõu § 37 lõige 2 (muudetud § 43 lg 2) (lapsehoiu tegevusluba). Teeme

ettepaneku kaaluda alushariduse ja lapsehoiu valdkonna selgemat

sidumist lastekaitseseadusega (LasteKS) ja lisada õigusselguse huvides

lapsehoiu tegevusloa kontrolliesemesse ka LasteKS § 20 nõuete täitmise

kontroll. Seda põhjusel, et ka lapsehoiuteenus on suunatud lastele ja

lastega töötavate isikute suhtes võiks kehtida loakohustustega teenuste

vaates ühetaoline eelkontroll (vt näiteks SHS § 151 punktides 1 – 3

nimetatud sotsiaalteenused ja SHS § 153 punktist 5 tulenev kontrolli

Selgitame. Kontrolliese saab koosneda vaid sellistest nõuetest, mille

täitmist on võimalik kontrollida enne õppeasutuse tegevuse algust.

Luba ei anta füüsilisele isikule. Loa taotlemise ajal üldjuhul ei ole

lasteaial veel töötajaid.

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

120

kohustus). Selline eelkontroll aitaks efektiivsemalt tagada laste õiguste

kaitset ja ennetada LasteKS § 20 nõuetele mittevastavate isikute

võimaliku kokkupuudet lastega. Samas tuleneb tegevusloa väljastajate

üldine kontrollikohustus LasteKS § 20 lõikest 3 ja selle täitmata jätmine

on karistatav (KarS § 179’1 ). Siinkohal märgime, et nimetatud

eelkontroll on vajalik ka LasteKS § 20 nõuete kohaldamisala vaates. Ehk

need nõuded kehtivad valdkondade üleselt ja seetõttu ei saaks nende

täitmise kontrollimine jääda üksnes riikliku järelevalve kanda.

Lisaks on meil mõned tähelepanekud eelnõu SHS-i muudatusi

puudutavate rakendussätete kohta, mis oleme edastanud arvamuse

kujundamiseks Sotsiaalministeeriumile.

Lastega töötamise piirangu tagamiseks peab lastega töötav

organisatsioon tegema kindlaks, kas töötaja sobib ametisse. Päring

lastega töötamise piirangu kohta saab teha Justiitsministeeriumi

veebilehel: https://www.just.ee/kontrollitausta.

EESTI LINNADE JA VALDADE LIIT

Haridus- ja Teadusministeerium

1. Eelnõu § 3 lõike 1 kohaselt on seaduse eesmärk toetada kuni

seitsmeaastaste laste arengut. Ettepanek on asendada sõna

„seitsmeaastaste“ sõnadega „koolivalmiduse saavutanud“, kuna teatud

juhtudel võib lasteaialaps olla ka 8-aastane, kui ta on koolipikendusel.

Mitte arvestatud. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 9 lõige 2 kohaselt

on laps koolikohustuslik, kui ta on saanud enne käimasoleva aasta 1.

oktoobrit seitsmeaastaseks. Eelnõu § 5 lõige 7 sätestab erisuse eelnõu

§ 3 lõikes 1 sätestatule ja selle kohaldamiseks on lapse koolikohustuse

täitmise alustamine ühe õppeaasta võrra edasi lükatud. Lisaks sätestab

eelnõu § 14 lõike 1 punkt 2, et laps arvatakse lasteaias välja, kui ta asub

täitma koolikohustust.

2. Eelnõu § 4 lõige 1 sätestab kohaliku omavalitsuse üksuse kohustuse

tagada võimaluse käia lastehoius/lasteaias, kui lapse ja vanema elukoht

on kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil ning vanem on selleks soovi

avaldanud. See tähendab, et lapsele koha tagamise nõue ei ole edaspidi

seotud tema rahvastikuregistrijärgse elukohaga. Seaduseelnõu

seletuskirjas lk 12 on märgitud järgmist: „Kui vanem esitab taotluse

lasteaiakoha saamiseks, kontrollib kohaliku omavalitsuse üksus

rahvastikuregistrist lapse elukohta andmeid. Kui need puuduvad või ei

ühti antud kohaliku omavalitsusega, siis saab kohaliku omavalitsuse

üksus paluda vanemal selgitada, et miks lapse elukohta pol

rahvastikuregistris (mille andmete õigsust eeldatakse) või miks vanem

Arvestatud osaliselt. Eelnõu §-i 5 täiendatud lõikega 2, milles on

sätestatud, et käesoleva seaduse tähenduses käsitatakse lapse

elukohana Eesti rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi.

Samasse lõikesse on lisatud, et last, kelle puhul puudub võimalus

registreerida tema elukoht Eesti rahvastikuregistris selles kohaliku

omavalitsuse üksuses, mille territooriumil laps tegelikult elab,

käsitatakse elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse elanikuna.

Muudatuse eesmärk on tagada lapsele võimalus käia tema tegelikus

elukohajärgse KOVi lastehoius ja lasteaias. Me ei saa olla nõus sellega,

et KOV ei pea teatud juhtudel tagama oma vallas/linnas elavale lapsele

lastehoiu- või lasteaiakohta ja mõni laps jääb õigusest alusharidusele

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

121

väidab, et lapse elukoht on selles kohaliku omavalitsuse üksuse

territooriumil.“ Kuidas teha kindlaks või kontrollida lapse tegelikku

elukohta? Rahvastikuregistri seaduse (edaspidi RRS) kohaselt lähtutakse

avaliku ülesande täitmisel rahvastikuregistrisse kantud põhiandmetest,

sealhulgas rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressist (RRS § 6 lõige

2 ja § 66 lõige 1). Rahvastikuregistri subjektiks olev isik on kohustatud

tagama rahvastikuregistris enda ja oma alaealiste laste ning

eestkostetavate elukoha aadressi olemasolu ja õigsuse (RRS § 68).

Tallinna Ringkonnakohus on otsuses nr 3-19-1394 (punkt 19) asunud

seisukohale, et kohaliku omavalitsuse üksuse võimalused isiku tegeliku

elukoha väljaselgitamiseks on sätestatud RRS § 88 lg-tes 3 ja 4 ning

kontroll rahvastikuregistri andmete tegelikkusele vastavuse üle peab

toimuma elukoha rahvastikuregistris registreerimise menetluses, mitte

elukohajärgse kooli määramise menetluses. Ettepanek on sätestada

alushariduse ja lapsehoiu seaduses põhimõte, mille kohaselt lähtutakse

rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressist nagu on sätestatud

kehtivas koolieelse lasteasutuse seaduses (KELS) ning põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduses (PGS).

ilma selle tõttu, et tema elu ja perekondlikud suhted on keerulised ning

kanded RR-s ei vasta lapse tegelikule elukohale.

Seepärast oleme esiteks sõnastusest jätnud välja tingimuse, et lapse

elukoht peab ühtima vanema elukohaga. Kuna isiku elukohaks

loetakse RR kantud elukohta, siis kohaldub loogika, et KOV lähtub RR

andmetest ja kui RR järgne elukoha kanne erineb lapse tegelikust

elukohast ja laps päriselt elab siiski selle KOVi territooriumil, siis

lähtutakse lapse alalisest elukohast TsÜSi mõttes.

Oleme seletuskirjas § 5 lõike 1 selgitust täiendanud, sh kuidas teha

kindlaks ja kontrollida lapse tegelikku elukohta juhul, kui

rahvastikuregistri kande järgi ei ela laps KOVis, kus vanem kohta

taotleb. Vt ka märkusele nr 3.

3. Eelnõu § 4 lõige 5 (muudetud § 4 g 2) sätestab, et last, kelle puhul puudub

võimalus registreerida tema elukoht Eesti rahvastikuregistris, kuid kelle

tegelik elukoht on kohaliku omavalitsuse territooriumil, käsitatakse

elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse elanikuna. Seletuskirjas lk

14 on § 4 lõike 5 kohta selgitatud järgmist: „Ajutise viibimisalusega (D-

viisa alusel) välisriigi kodanik ei ole rahvastikuregistri subjekt.

Rahvastikuregistri kande koos elukohateatisega saab teha siis, kui ta saab

elamisloa või rahvusvahelise kaitse. Seega isikul puudub võimalus enda

elukoha registreerimiseks, kui ta viibib Eestis D-viisa alusel. Seega on

käesoleva lõike eesmärk käsitada kohaliku omavalitsuse üksusena

elanikena ka neid lapsi ja nende vanemaid, kes viibivad Eestis D-viisa

alusel (ajutiselt) ning kellel puudub seetõttu võimalus elukoha

registreerimiseks.“ Leiame, et haridusteenus on mõeldud lastele, kes

elavad püsivalt kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil. Pikaajaline

Arvestatud. Selguse huvides on antud säte eraldi lõikena ja sel

eesmärgil välja jäetud. Samas, arvestades lasteaiakoha vajadust

jagatud vanemluse korral (kui elab laps ühes KOVis ja teises KOVis)

või näiteks olukorras, kus laps tegelikult elab ühe vanema juures, kuid

teine vanem ei anna nõusolekut lapse elukohakande muutmiseks, siis

tuleb lapsele tagada õigus saada lasteaiakoht selles KOVis, kus ta

tegelikult elab, vaatamata rahvastikuregistri kandele. Esimesel juhul

elabki laps tegelikult ühes ja teises KOVis, teisel juhul ei saa muuta

registrikannet vastavusse tegeliku elukohaga. Sellest tulenevalt lisatud

eelnõu § 5 lõikesse 2 teine lause, mille kohaselt last, kelle puhul

puudub võimalus registreerida tema elukoht Eesti rahvastikuregistris

selles kohaliku omavalitsuse üksuses, mille territooriumil laps

tegelikult elab, käsitatakse elukohajärgse kohaliku omavalitsuse

üksuse elanikuna. Oluline on taotluse esitanud vanemalt saadud info

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

122

viisa (D-viisa) väljastatakse Eestis viibimiseks kuni kaheteistkümneks

järjestikuseks kuuks viibimisajaga kuni 365 päeva, kusjuures selle

väljastaja ei pruugi olla Eesti Vabariik. On ebaselge, miks peab kohalik

omavalitsusüksus kandma kulusid ja osutama avalikku teenust D-viisa

alusel riigis viibivatele isikutele, kes viibivad Eestis lühiajaliselt ning

võivad igal hetkel riigist lahkuda ja kelle elukoht antud omavalitsuse

territooriumil on tõendatud vaid nende enda ütlustega. Ettepanek on

seaduse eelnõust jätta § 4 lõige 5 välja.

(nt vanema elukoht on sellesse KOVi registreeritud ja vanem esitab

kohtumääruse jagatud vanemluse kohta). Seletuskirja on selles osas

täiendatud.

4. Eelnõu § 4 lõike 1 kohta on seletuskirjas lk 11 täpsustatud, et õigus

lasteaiakohale on lapsel, kes on saanud enne käimasoleva aasta 1.

oktoobrit kolmeaastaseks. Ettepanek on täpsustada seletuskirja sõnastust:

Õigus lasteaiakohale alates käimasoleva aasta 1. septembrist on lapsel,

kes on saanud enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit kolmeaastaseks. Sest

kõikides kohalikes omavalitsustes ei ole võimalik pakkuda lasteaiakohta

jooksvalt õppeaasta jooksul 3. aastaseks saavatele lastele (mida praegune

sõnastus eeldab). Kohad vabanevad sügisel, kui 7. aastased lapsed kooli

lähevad. Eelnõu seletuskirja lk 12 kohaselt tuleb lapsele tagada võimalus

käia tema tegeliku elukoha järgses lastehoius ja lasteaias.

Selgitame. Lapsel on õigus saada lasteaiakoht tema kolmeaastaseks

saamisel. Kui laps käib lastehoius, võib ta seal olla ka kolmeaastasena.

Selline vanuse osas paindlikkus on ka täna, mis tähendab, et laps ei pea

liikuma hoiust (täna sõimerühmast) lasteaeda kohe kolmeaastaseks

saamisel. Õigus lasteaiakohale algavaks õppeaastaks on lapsel, kes on

saanud enne käimasoleva aasta 1.oktoobrit kolmeaastaseks. Kui laps

saab kolmeaastaseks pärast käimasoleva aasta 1.oktoobrit, siis

arvestades lapsevanema soovi ja kohtade olemasolu tagatakse lapsele

koht lasteaiarühmas kas esimesel võimalusel või hiljemalt järgmise

õppeaasta alguses.

Kui hoiurühmas on kuni kolmeaastased (kaasa arvatud) lapsed, siis

lasteaiarühmas on lapsed alates kolmandast eluaastast. Selline seaduse

sõnastus võimaldab paindlikkust - nii ei pea laps kolmeaastaseks

saamisel õppeaasta kestel vahetama rühma. Samas on kolmeaastaseks

saanud lapsel õigus lasteaiarühma kohale või liikuda hoiurühmast

edasi lasteaiarühma eriti, kui see on lapse arengu huvides. Seega

kolmeaastane laps võib veel olla hoiurühmaealine, aga on ka

lasteaiarühmaealine. Lasteaiarühmad uueks õppeaastaks

moodustatakse üldjuhul kevadel ning kuna õppeaasta lasteaias algab

1.septembril, siis arvestatakse lasteaiarühma lapsed, kes on saanud

selleks ajaks kolmeaastaseks. Enamasti moodustatakse lasteaiarühmad

lastest, kes on saanud 1. oktoobriks samal aastal 3-aastaseks. Sellise

lähenemise puhul on aluseks koolikohustuse algus, mida arvestatakse

põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenevalt: koolikohustuslik on

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

123

laps, kes saab käesoleva aasta 1. oktoobriks 7-aastaseks. KOV võib

pakkuda lapsele, kelle sünnipäev on 13. oktoobril ja kes saab siis 3-

aastaseks, lasteaiakohta ka varem.

5. Eelnõu § 4 lõike 3 (muudetud § 4 lg 5) kohaselt võib lapsele lastehoiukoha

ja lasteaiakoha võimaldamise ülesande täitmiseks kohaliku omavalitsuse

üksus anda haldusakti või sõlmida halduslepingu halduskoostöö seaduses

sätestatud korras. Palume täpsustada halduslepingu regulatsiooni, kuna

selgelt ei tule välja õiguslik alus, mis võimaldaks kohaliku omavalitsuse

ülesande täitmise andmist teisele kohalikule omavalitsusele? Samuti jääb

ebaselgeks mehhanism, kuidas tagatakse lapsele lasteaia või -hoiu koht

teises kohalikus omavalitsuses.

Arvestatud. Täiendasime eelnõu § 5 lõiget 5 täiendatud järgmise

lausega: „Teise kohaliku omavalitsuse üksusega halduslepingu

sõlmimisel ei kohaldata halduskoostöö seaduse §-s 13 sätestatut.“

Halduskoostöö seaduse § 13 lõikes 1 on sätestatud, et isikuga

haldusülesande täitmiseks volitamise halduslepingu sõlmimisel

juhindutakse riigihangete seaduses teenuste hankelepingu sõlmimise

tingimustest ja riigihanke läbiviimise korrast, arvestades käesolevas

paragrahvis sätestatud erisusi. Kehtiv seadus ei näe ette erisuse

tegemist ka juhul, kui mõni kohaliku omavalitsuse üksus tahab

volitada teist kohaliku omavalitsuse üksust. Kohalik omavalitsus on

põhiseaduslik avalik-õiguslik organisatsioon, kelle tegevuse alused ja

eesmärgid tulenevad Euroopa kohaliku omavalitsuse hartast,

põhiseadusest ja teistest seadustest. On ebamõistlik nõuda, et kohaliku

omavalitsuse üksus peab teisele kohaliku omavalituse üksusele

haldusülesande täita andmisel hakkama korraldama riigihanget, seega

lisasime eelnõusse erisuse.

6. Eelnõu § 4 lõikes 7 (muudetud § 4 lg 4) on sätestatud, et kui lapse

koolikohustuse täitmise algust on edasi lükatud ühe õppeaasta võrra PGS

§ 9 lõikes 3 nimetatud juhul, on kohaliku omavalitsuse üksus kohustatud

tagama lapsele võimaluse käia nimetatud perioodil vanema soovil samas

lasteaias. Antud säte eeldab seda, et rühmas peab olema alati vaba koht

või kohad eelnevas lennus pakkumaks lapsele lasteaiakohta, ehk siis kõik

rühmad oleksid sel juhul 1-2 lapse võrra alatäidetud. Ettepanek on jätkata

täna kehtivas seaduses sätestatuga, et oleks võimalus lasteaiakohale

omavalitsuse piires, eelistades võimalusel sama lasteaeda.

Mitte arvestatud. Just sellisteks juhtumiteks on eelnõusse kirjutatud

laste arvu suurendamise võimalus rühmas. Kui lapse koolikohustuse

täitmise algust on edasi lükatud ühe õppeaasta võrra, on selleks põhjus.

Lasteaia vahetus võib olla lapsele lisapinge. Lasteaia vahetuse üle saab

otsustada lapsevanem. Lisaks märgime, et lasteaiast võib lapse välja

arvata vaid eelnõu (muudetud § 16 lõige 1) sätestatud alustel. Seega,

kui laps pole asunud täitma koolikohustust, ei saa teda sellest lasteaiast

välja arvata. Teine võimalus antud juhul on laps lasteaiast välja arvata

lapsevanema avalduse alusel. Seega, kui lapse koolikohustuse täitmise

algus on edasi lükatud, on KOV kohustatud tagama lapsele võimaluse

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

124

käia nimetatud perioodil vanema soovil samas lasteaias, võib teises

lasteaias, kui vanem on sellega nõus.

7. Eelnõu § 5 lõikes 1 on märgitud, et vanemal on õigus esitada mitu

eelistust, kohaliku omavalitsuse üksus peab neid arvestama. Antud lõike

osas tekib küsimus, mida teha olukorras, kus ei ole vaba kohta eelistustes

ja ka elukoha lähedal? Kas eelistusega arvestamine ei tähenda eelistuse

tagamist, nt taotluses ainult üks lasteaed, siis peab sellega arvestama, kuid

ei pea just seda eelistust tagama? Ettepanek on, et vanemal on õigus

esitada mitu eelistust, kohaliku omavalitsuse üksus arvestab neid

võimalusel. Märgime, et kohalik omavalitsus ei saa korraldada teenust

teise kohaliku 3 omavalitsuse territooriumil, samuti ei ole võimalik alati

tagada kohta vanema soovitud eralastehoius.

Selgitame. Kui KOV ei võimalda vanema taotlusel lasteaia või

lastehoiu kohta, rikub ta seadust. Eelistustega arvestamine tähendab, et

kohapakkumise otsustamisel lähtub KOV neist eelistustest ja pakub

koha selles eelistuses, milles on vaba koht. Eelnõus on täpsustatud, et

KOV on kohustatud tagama lasteaiakoha enda territooriumil. KOVi

kohustus on võimaldada koht munitsipaallastehoius või -lasteaias või

selles eralastehoius- või lasteaias, milles KOV oma kohustust täidab.

Sellisel juhul on vastav lastehoid nende alusharidust võimaldavate

asutuste nimekirjas, mida lapsevanem KOVilt taotleda saab, sest

nendele lastehoidudele ja lasteaedadele on KOV volitanud enda

ülesande täitmiseKui vanem taotleb KOVilt toetust sellise eralastehoiu

osalustasu toetamiseks, mille kaudu KOV teenust ei osuta, siis on

tegemist KOVi vabatahtliku toetuse maksmise otsustusega, milles osas

on KOVil lai kaalutusõigus. Seletuskirja on selles osas täiendatud (vt

§ 5 lõike 5 selgitus).

8. Eelnõu § 5 sätestatakse lastehoiukoha taotlemine ja § 6 (muudetud,

mõlemad §-s 6) lasteaiakoha taotlemine kohaliku omavalitsuse üksuselt.

Vanem esitab kaks taotlust, kõigepealt lapsehoiukoha jaoks ja seejärel

lasteaiakoha jaoks. Kuidas on mõeldud koha taotlemine juhul, kui laps on

hoiurühma taotlusega saanud koha ühte asutusse, kus on ka

lasteaiarühmad. Kas vanem esitab lapse 3- aastaseks saamisel uue taotluse

ning talle määratakse uus lasteaed? Palume antud punkti täpsustada.

Selgitame. Kuna lasteaed, milles on lastehoiurühmad, on lasteaia

tegutsemise vorm (nagu lasteaed-kool on kooli tegutsemise vorm), siis

saab vanem esitada ühe taotluse sellesse lasteaeda vastuvõtmiseks.

Lapsevanem sa esitada nö kaks taotlust ühes, kui KOV ei ole

kehtestanud teistsugust korda.

9. Eelnõu § 5 lõike 3 ja § 6 lõige 3 (muudetud, mõlemad § 5 lg 3) kohaselt

lahendab kohaliku omavalitsuse üksus vanema taotluse ja teeb kahe kuu

jooksul taotluse esitamisest otsuse lapse lastehoidu/lasteaeda

vastuvõtmise kohta. Eelnõu seletuskirjas lk 16 on välja toodud, et vanem

võib samal ajal esitada nii lastehoiukoha kui ka lasteaiakoha taotluse.

Kuidas seda mõista? Leiame, et ei ole realistlik teha otsust kahe kuu

jooksul lapse lastehoidu/lasteaeda vastuvõtmise kohta, sest sellest ajast

Selgitame. 2 kuud on menetlustähtaeg. Ühelt poolt on KOVil võimalus

juba lapse sünni ajal esitatud taotluse lahendamisel anda haldusakt, et

nt alates 1,5-aastaseks saamisest pakutakse lapsele koht lasteaias A –

kui KOV eelistab sellist planeerimist ja kohtade jagamist. Teiselt poolt

võimaldab eelnõu reguleerida KOVil seda, et avaldust ei hakataks

esitama kohe pärast lapse sündi, vaid näiteks 2 kuud enne lapse 1,5-

aastaseks saamiseks. Mõistame, et lapse sündides on KOVil, aga

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

125

kuni lapse lastehoidu/lasteaeda tuleku hetkeni võib olukord muutuda.

Samuti ei ole võimalik näiteks 2 kuu vanuse lapse puhul hinnata, millist

rühma/tuge ta vajab, kui vanem teeb taotluse kohe peale lapse sündi.

Avalduse menetlemise aeg 2 kuud võib küll olla mõistlik, aga menetlus ei

pruugi alata avalduse esitamise hetkest, sest avaldus lasteaeda tehakse

praktikas sageli kohe pärast lapse sündi. Samuti juhime tähelepanu, et

suurte kohalike omavalitsuste elanike ja ametnike arvu arvestades,

kujuneb niisuguste haldusaktide andmisest väga suur halduskoormus, mis

võtaks haridusvaldkonnaga tegelevate ametnike tööajast

ebaproportsionaalselt suure osa tööajast. Ettepanek on, et koha

otsustamise aeg võiks olla 2-6 kuud enne lapse lastehoidu/lasteaeda

tulekut ning kohustus koha andmisest keeldumise korral teha lapse

vastuvõtmisest keeldumise kohta otsus. Alternatiivina palume kaaluda

võimalust menetleda taotlusi 2 kuu jooksul peale 1a ja 6k saamist. Palume

ette näha võimalust volitada lasteaia direktorit lähtuvalt kohalikust

omapärast tegelema lapse lasteaeda vastuvõtmisega.

tegelikult ju ka perel üsna võimatu täpselt ette teada, millal kindlasti,

kas üldse ja millisesse lastehoidu ja lasteaeda kohta vajatakse. Seega

avalduse esitamine lapse sündides ei ole üldjuhul mõistlik. Korra

kehtestamisel tuleb aga arvestada seaduse nõuet, et vajadusel peab laps

saama koha 1,5-aastaseks saamisest. Sellest reeglist ei saa KOV

teistsugust korraldust kehtestada, lisaks KOV ei saa piirata taotluse

esitamist lastehoiukoha saamiseks või lasteaiakoha saamiseks

õppeaasta perioodi suhtes. Eelnõu tagab lasteaia või hoiu koha perele

vanemahüvitise perioodi lõppemisel olenemata sellest, kas see jääb

näiteks õppeaasta algusesse või mitte. Õigus lastehoiu kohale on lapse

1,5-saamisest ja KOV peab vanema soovil selle koha võimaldama.

Õigus lasteaiakohale on kolmeaastasel lapsel ja KOVil tuleb see koht

vanema soovil võimaldada.

Täpsustasime eelnõu seletuskirjas välja toodut, et vanem võib samal

ajal esitada nii lastehoiukoha kui ka lasteaiakoha taotluse täiendusega,

kui KOV ei ole kehtestanud teisiti.

10. Eelnõu § 6 lõikes 1 (muudetud § 5 lg 1) on märgitud, et kolme- kuni

seitsmeaastase lapse lasteaeda vastuvõtmiseks esitab vanem kohaliku

omavalitsuse üksusele taotluse. Taotluses tuleb märkida lasteaiakoha

kasutamise soovitud algusaeg ja soovitud lasteaed tegevuskoha

täpsusega. Kui eelnõu seletuskirja lk 17 kohaselt on vanemal õigus esitada

ka mitu kohaeelistust, millega peab kohaliku omavalitsuse üksus

arvestama, siis eelnõust seda ei ilmne. Kas see tähendab, et kohalik

omavalitsus peab võimaldama lapsevanemale korraga taotluste tegemist

kõigisse omavalitsuses asuvatesse lasteaedadesse või võib seada kohalik

omavalitsus ka teatud piirangu? Palume seletuskirjas selgelt välja tuua, et

taotleda saab kohta oma kohaliku omavalitsuse territooriumil.

Arvestatud. Muudetud § 6 lg 1 sõnastust täiendatud ja KOVi ülesanne

on võimaldada koht enda territooriumil. Kohaeelistuse osas selgitame,

et ei pea võimaldama korraga kohta kõigis vanema esitatud eelistustes,

vaid kui näiteks esimeses eelistuses ei ole vabu kohti, tuleb pakkuda

teises, kui teises ei ole vabu kohti, siis kolmandas ja kui seal ka ei ole

vabu kohti, siis tuleb lähtuda koha pakkumisel elukohalähedusest

(muudetud § 7 lg 2)

11. Eelnõu § 6 lõike 2 (muudetud § 5 lg 2) kohaselt arvestab kohaliku

omavalitsuse üksus lapse lasteaeda vastuvõtmist otsustades

esmajärjekorras lapse elukoha lähedust lasteaiale juhul, kui taotluses

märgitud lasteaias ei ole vanema soovitud algusajal vabu kohti. Palume

kaaluda võimalust, et lasteaia koha määramine toimub sarnaselt

Selgitame. Eelnõu toetab põhimõtet, et lapsevanem ei lähtu praktikas

alati mitte elukohalähedusest, vaid hoopis teistest perekonna tegelikest

vajadustest. Seepärast on vanemal õigus taotleda kohta tema

elukorraldusele kõige sobivamas lastehoius ja lasteaias selle KOVi

territooriumil. Eelnõus on sätestatud, et kui lapsevanema soovitud

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

126

põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatuga, kus arvestatakse oluliste

asjaoludena elukoha lähedust, sama pere teisi lapse selles asutuses ja

võimalusel vanemate soove. Tallinna linna ettepanek on säilitada senine

teeninduspiirkonna süsteem, mis võimaldab vanematel valida sobivad

lasteaiad lähtuvalt perekonna tegelikest vajadustest. Praktikas ei lähtu

lapsevanemad reeglina sobiliku lasteaia valimisel esmajärjekorras

elukohalähedusest. Eelnõus sätestatud regulatsioon toob Tallinna linnas

kaasa ebamõistliku halduskoormuse, sest lasteaiakoha vastuvõtmise

süsteemi rakendamine nõuab täiendavaid ressursse nii personali

palkamiseks kui ka vastavate IT-süsteemide loomiseks. Sarnaselt

elukohajärgse kooli 4 määramisele, võib eelnõus sätestatud lasteaiakoha

määramise regulatsioon tuua kaasa mitmeid vaidlusi.

lasteaias või lastehoius ei ole vabu kohti, siis lähtub KOV

kohapakkumisel elukohalähedusest.

Seega sobitub eelnõu sõnastus ettepaneku esitaja kirjeldusega täiesti ja

selle osas lasteaiakohtade jagamise ja vastuvõtmise süsteemis seega

põhimõttelist muudatust toimuma ei pea. Võimalik on kasutada ja

arendada olemasolevaid tarkvaralahendusi lastehoiu ja lasteaiakoha

pakkumiseks. Haridusteenuste haldamiseks kasutavad

tarkvarasüsteeme kindlasti üle 36 kohaliku omavalitsuse üksuse.

12. Eelnõu § 7 (muudetud § 6) sätestatakse elukoha lähedus. Küsimusi tekitab

lastehoidu ja lasteaeda jõudmine jalgsi kuni 30 minutiga. Hajaasustusega

piirkonnas pole 30 minutiga lasteaeda jalutamine realistlik. Suuremates

linnades aga on 30 minuti jalutuskäigu kaugusel mitmeid lasteaedu.

Sellise pikkusega teekonna arvestamine sõltub liikluskorraldusest,

kõndija kiirusest ja muudest asjaoludest. Sellega seonduvalt tekkisid

järgmised küsimused: Kas nii täpne ajaline määratlus on asjakohane?

Kelle kõndimisega on arvestatud? Kuidas kohalikud omavalitsused seda

tagama peavad? Palume antud sätet täpsustada ja selgitada. Ettepanek on,

et jätta alles vaid esimene punkt: Käesolevas seaduses tähendab elukoha

lähedus lapse elukohale esimest lähimat lastehoidu ja lasteaeda, kus on

vaba kohta.

Selgitame. Sätte sõnastus ei eelda, et hajaasutuses tuleb lasteaeda jõuda

jalgsi 30 minutiga. Hajaasutuse piirkonnas on üsna tavaline, et

esimene lähim lasteaed ongi näiteks hoopis 10 kilomeetri kaugusel,

seega kohaldub punkti 1 ning ei pea lähtuma 30 min kriteeriumist.

Oleme 30 minuti kriteeriumi sätestamisel arvestanud tiheasutuse

planeeringut, kus igal juhul on lasteasutuste tihedus selline, et igale

ühele on esimene lähim vähemalt 30 minuti jalgsitee kaugusel.

Teekonna pikkuse arvestamisel tuleb lähtuda mõistlikkuse

põhimõttest. Me ei saa arvestada ettepanekut “Käesolevas seaduses

tähendab elukoha lähedus lapse elukohale esimest lähimat lastehoidu

ja lasteaeda, kus on vaba kohta”. Selliselt sõnastatud säte ei taga

kodulähedast olukorras, kus esimene vaba koht on lasteaias, mille

asukoht on hoopiski valla või linna teises otsas. Teiselt poolt võib

selline sõnastus olla KOVile hoopiski ülemäära koormav. Nimelt on

linnas üldjuhul võimalik, et näiteks esimene elukoha lähedane lasteaed

on perele vaid 5 minuti jalgsitee kaugusel. Märkuses pakutud

sõnastuse puhul tuleks elukohaläheduse põhimõtte kasutamisel igal

juhul siis see koht võimaldada. Eelnõu seab elukohaläheduse osas aga

30 minuti jalgsitee kriteeriumi, seega ei pea tingimata pakkuma 5

minuti jalgsitee kaugusel olevat lasteaeda, vaid võib pakkuda ka

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

127

mõnevõrra kaugemat lasteaeda, so kuni 30 minutit jalgsiteed.

Linnaruumi taristut arvestades on ilmselge, et iga pere elukohast 30

minuti jalgsitee kaugusel on vähemalt üks lastehoid/lasteaed. Kui aga

pere elukohast 30 minuti jalgsitee kaugusel ei ole lasteaeda, siis

kohaldub § 7 punkt 1 - lastehoid või lasteaed, mis on lapse elukohale

lähim, kuid mis ei ole 30 minuti jalgsitee kaugusel.

13. Eelnõu § 8 lõike 6 (muudetud § 7 lg 6) kohaselt kannab lasteaed hariduse

infosüsteemi alushariduse riikliku õppekava läbinud lapse

koolivalmiduskaardi. Kas hariduse infosüsteem suudab vastu võtta kõik

erinevad koolivalmiduskaardid? Palume täpsustada, kas

koolivalmiduskaart tuleb sisestada kogu sisulise infoga või piisab üldisest

infost koolivalmiduskaardi kohta? Kas koolile, kuhu laps õppima asub,

on koolivalmiduskaart kättesaadav otse infosüsteemi kaudu, ilma et peaks

eraldi küsima vanema nõusolekut? Kuidas lapsevanem

koolivalmiduskaardi info saab? Kas koolivalmiduskaarti saab hariduse

infosüsteemist välja trükkida või saata? Täpsustamist vajab ka

koolivalmiduskaardi tähtaeg hariduse infosüsteemi kandmiseks.

Selgitame. EHISe arendustegevustel arvestatakse selle ülesandega.

Koolivalmiduskaardi peavad lasteaiad koostama lastele, kes on saanud

enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit seitsmeaastaseks või kelle

vanemad taotlevad põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 7 lõike 5

alusel koolikohustuslikust east noorema lapse õppima asumist või

kellel on koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel koolikohustus

ühe õppeaasta võrra edasi lükatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse

§ 9 lõike 3 alusel.

Koolivalmiduskaart koostatakse arvestades alushariduse riikliku

õppekavas sätestatut: selles kirjeldatakse lapse oskused ja tulemused

üldoskuste ning õppe- ja kasvatustegevuste valdkondades.

Koolivalmiduskaart kantakse EHISesse. Koolivalmiduskaardi

koostamine ja EHISesse kandmine on lasteaiale seadusjärgne ülesanne

ja selleks ei pea küsima lapsevanema nõusolekut. Vanemal puudub

ligipääs lapse andmetele EHISes. Vanema soovil väljastab lasteaed

lapsevanemale koolivalmiduskaardi. Koolivalmiduskaart on võimalik

EHISest välja trükkida.

Koolile, kuhu laps õppima asub, on koolivalmiduskaart EHISest

kättesaadav ilma, et ta peaks küsima lapsevanema nõusolekut. Selleks

on täiendatud PGS § 37 lõiget 1 teise lausega (vt selle kohta

seletuskirja selgitust).

EHISesse kantud andmete säilitamise tähtajad on sätestatud Vabariigi

Valitsuse 05.08.2004 määruse nr 265 “Eesti hariduse infosüsteemi

asutamise ning põhimääruse” §-s 8’1.

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

128

Koolivalmiduskaart tuleb sisestada EHISesse kogu infoga. Fakti

kandmine EHISesse, et valminud on koolivalmiduskaart või laps on

koolivalmis, ei kanna eesmärki, milleks on sätestatud

koolivalmiduskaardi koostamise kohustus – lapse arengu järjepidev

toetamine erinevatel haridustasemetel.

14. Eelnõu § 9 lõige 3 (muudetud § 8 lg 3) sätestab, et erivajadusega lapse

õppe- ja kasvatustegevuses võib vanema kirjalikul nõusolekul peale eesti

keele või selle asemel kasutada eesti keelest erinevat keelt, kui põhikooli-

ja gümnaasiumiseaduse § 47 nimetatud kooliväline nõustamismeeskond

on erivajadusega lapse arendamiseks vajalike tingimuste rakendamise

soovitust andes leidnud, et eestikeelne õppe- ja kasvatustegevus ei ole

lapse arengu eripära tõttu talle jõukohane. Kes määrab seletuskirjas lk 22

välja toodud "vähimaks vajalikuks ajaks ja vähimas vajalikus ulatuses"?

Millistes erinevates maailma keeltes on lapsevanemal õigus nõuda

lapsega tegelemist? Mida teha kui vene kodukeelega hariduslike

erivajadustega lapsele on soovitatud emakeelne logopeed? Kuidas

kohalik omavalitsus seda tagab? Kelle vastutus on eelnõu § 9 lõike 3

nimetatud juhtudel eesti keelest erinevas keeles lapsele õppe- ja

kasvatustegevust pakkuda? Kas riik loob selleks eraldi võimalused, mille

kaudu on ajutiselt võimalik vastavat teenust sisse osta? Kas vanema

avaldusel on siis kohustuslik seda tagada mitte? Palume selgitada selle

teostatavust ja rahastamist.

Selgitame. Esiteks täpsustasime eelnõud - sättes peetakse silmas

haridusliku erivajadusega last (laps, kellele rakendatakse tõhustatud

tuge või erituge). Kuna lasteaias on alates 1.09.2024 õppe- ja

kasvatustegevuse keel üheselt eesti keel, siis käesolev säte lubab

KOVil haridusliku erivajadusega lapse osas kasutada õppe- ja

kasvatustegevuses peale eesti keele või selle asemel eesti keelest

erinevat keelt. Säte ei pane KOVile kohustust. Kohustus on, et õppe-

ja kasvatustegevus on eestikeelne. Lapsehoidjal ega õpetajal ei ole

tööle asumise eelduseks erinevate keelte oskus. Nõue on vaid eesti

keele ehk asutuse õppekeele osas ja muu keele toetuseks ei pea õpetaja

keeli õppima hakkama.

Kooliväline nõustamismeeskond ei anna soovitust kasutada lapse osas

õppe- ja kasvatustegevust eesti keelest erinevas keeles. Lapse

keelepuue vms kõnediagnoos ei välista teise keele õpet. Mitmekeelsed

erivajadusega lapsed suudavad omandada teise keele samal tasemel

ükskeelsete erivajadustega lastega ehk et omandatakse keel, kuid seda

oma üldise arengu taseme kohaselt.

KOV võib kasutada peale eesti keele või eesti keele asemel eesti

keelest erinevat keelt, kui kooliväline nõustamismeeskond on lapse

arendamiseks vajalike tingimuste rakendamise soovitust andes

leidnud, et eestikeelne õppe- ja kasvatustegevus ei ole lapse arengu

eripära tõttu talle jõukohane ja vanem on teise keele kasutamise osas

nõus.

Ka tugispetsialisti teenused on lasteaial kohustus tagada keeles, milles

toimub õppetöö. Seadus ei loo kohustust muukeelseid teenuseid

pakkuda, kuid ei välista võimalust, et tugiteenuseid pakutakse ka eesti

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

129

keelest erinevates keeltes, kui selline võimekus on omavalitsusel

olemas.

15. Eelnõu § 9 lõige 4 (muudetud § 8 lg 4) sätestab, et eralasteaed määrab

õppekeele eralasteaia põhikirjas. Eralasteaias, kus õppe- ja

kasvatustegevus ei toimu eesti keeles, tagatakse eesti keele õpe

alushariduse riikliku õppekava alusel, välja arvatud eralasteaias, mis

tegutseb rahvusvahelise bakalaureuseõppe organisatsiooni ja Euroopa

koolide põhikirja konventsiooni alusel väljatöötatud õppekava kohaselt.

Palume selgitada, miks eralasteaiad võivad määrata õppekeeleks ka muu

kui eesti keele. Arvestades, et munitsipaallasteaiad peavad olema

eestikeelsed ja eralasteaiad võivad õppekeele vabalt valida, võib tekkida

muukeelsete eralasteaedade kasv ning see võib omakorda tuua kaasa

kohatasu toetust taotlevate vanemate arvu kasvu.

Selgitame. Eestikeelsele õppele ülemineku muudatused võeti vastu 12.

detsembril 2022 ja need ei puuduta eralasteaedasid, et mitte takistada

rahvus- või keelevähemuste õigust kasutada oma keelt ning viljeleda

emakeelset õpet.

KOV ei saa täita lasteaia võimaldamise ülesannet eralasteaia kaudu,

mille õppekeel on eesti keelest erinev keel. Lapsevanem ei saa seega

nõuda, et KOV võimaldaks koha eralasteaias, mille õppe- ja

kasvatustegevuse keel ei ole eesti keel. Seega ei ole KOVil kohustust

katta vanema kulusid, kui vanem on otsustanud kasutada sellise

eralasteaia teenust. Vt ka § 9 lõike 4 selgitust.

16. Eelnõu § 9 lõige 5 (viidatud säte on eelnõust välja jäetud) sätestab lastele,

kelle emakeel ei ole õppe- ja kasvatustegevuse keel või kes koduses

suhtluses räägivad õppe- ja kasvatustegevuse keelest erinevat keelt, mis

on vähemalt ühe vanema emakeel, rakendab lasteaed nende emakeele

arengut toetavaid ning kultuuri tutvustavaid õppe- ja kasvatustegevusi

alushariduse riiklikus õppekavas sätestatud korras. 5 Märgime, et

arusaamatuks jääb selle sätte tähendus ja rakendamine. Tekib küsimus,

kui kummalgil vanemal on erinev emakeel, kas siis tuleb mõlemad

tagada? Kust leida pädevaid õpetajaid selleks tööks, kui lapse kodune keel

on mõni eksootiline keel? Rühma õpetajatel pole sageli aimugi sealsest

kultuurist, mõni muukeelese lapse vanem räägib väga vähe või kehvasti

inglise keelt, rääkimata eesti keelest ehk õpetajal pole võimalik ka

lapsevanemalt paluda abi vastava keele ja kultuuri tutvustamisel. Kui

lasteasutus osutab teenust 100 % muu emakeelega lastele, kui on

lasteasutuse töökeel, kas on õiguspärane õhtusel ajal (õppetöö toimub

eesti keeles), kella 16.00 kuni 18.00 korraldada emakeele arengut

toetavaid ning kultuuri tutvustavaid õppe- ja kasvatustegevusi? Leiame,

et see on täiendava kohustuse panek kohalikule omavalitsusele, mis tuleks

Arvestatud. Paragrahv eelnõust välja jäetud ja muudetud alushariduse

riiklikku õppekava selliselt, et õppe- ja kasvatustegevusi kavandades

ja läbi viies, tuleb väärtustada mitmekeelsest perest pärit lapse keelelist

arengut mitme keele kasutajana ning märgata ja toetada last erinevates

keelekasutusolukordades. Õpetajal ja lapsehoidjal peavad olema

oskused märgata mitmekeelsete laste arengu eripära võrreldes

ükskeelse lapsega ning sellega arvestama lapse arengu toetamisel.

Sellest lähtuvalt tuleb toetada muu kodukeelega lapse arengut parimal

viisil ja koostöös perega.

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

130

riigil rahaliselt tagada. Ettepanek on määratleda, kelle vastutus on eesti

keelest erinevas keeles lapsele õppe- ja kasvatustegevust pakkuda.

17. Ettepanek on lisada § 11 lõige, mis annab võimaluse viia laps üle teise

lasteaeda, kui lapse erivajadusest tulenevalt on seal olemas parem

võimekus pakkuda lapsele sobivamaid tingimusi ja tuge. Eelnõu § 11

lõige 1 (muudetud § 10 lg 1) sätestab, et lasteaia direktor moodustab iga

lapse vajadusi ja heaolu arvestades lasteaiarühmad, kuulates enne otsuse

tegemist ära hoolekogu arvamuse. Vastavalt seletuskirjale on

lasteaiarühmade moodustamisse hoolekogu kaasamise eesmärk kaasata

vanemaid laste heaolu puudutavate otsuste tegemisse. Kuidas või mille

alusel hindab hoolekogu iga lapse vajadusi ning heaolu? Rühmade

moodustamisega võib kaasneda vajadus töödelda eriliigilisi

isikuandmeid. Ettepanek on jätta eelnõu § 11 lõikest 1 välja lauseosa,

mille kohaselt peab direktor enne lasteaiarühmade moodustamist ära

kuulama hoolekogu arvamuse. Kuivõrd eelnõu § 24 lõike 5 punktis 2 on

samuti sätestatud, et hoolekogu avaldab arvamust lasteaiarühmade

moodustamise kohta, on ettepanek ka see punkt eelnõust välja jätta.

Arvestatud osaliselt. Esiteks, kokkuleppel vanemaga on ka sätet

täiendamata võimalik viia laps üle teise lasteaeda, kus on parem

võimekus pakkuda lapsele sobivamaid tingimusi. Teiseks, hoolekogu

arvamuse küsimise nõue rühmade moodustamisel on eelnõust välja

jäetud.

18. Eelnõu § 11 lõikes 3 (muudetud § 10 lg 3) on sätestatud, et lasteaias, kus

on lastehoiurühm, võib lasteaia direktor moodustada liitrühma, milles on

lastehoiu pooleteise- kuni kolmeaastase ja lasteaia kolme- kuni

seitsmeaastase lapsed. Liitrühma võib registreerida kuni 18 last. Eelnõu §

3 lõikes 4 on loetletud lasteaia tegutsemise vormid, milles nimetatud

lastehoiu osale kohaldatakse käesolevas seaduses lastehoiu kohta

sätestatut ja lasteaia osale käesolevas seaduses lasteaia kohta sätestatut.

Palume vastust küsimusele, milliseid põhimõtteid rakendatakse liitrühma

puhul?

Selgitame. Liitrühmale puhul rakendatakse lastaiale osale sätestatut,

arvestades erisustega, mis on sätestatud lastehoiule - nt tuleb lasteaia

õppekavasse tuleb lisada ka kuni kolmeaastaste laste osa, järgides

eelnõu §-i 37. Seega tuleb liitrühma puhul arvestada, et kuni

kolmeaastastele laste puhul tuleb toetada lapse üldoskuste arengut.

Alushariduse riiklik õppekava sätestab 3-aastaste laste eeldatavad

üldoskused neljas üldoskuste valdkonnas - mänguoskused, tunnetus- ja

õpioskused, eneseregulatsiooni oskused ning sotsiaalsed oskused.

Samuti ei ole sätestatud kuni kolmeaastaste osas tõhustatud ja eritoe

rakendamise kohustust. Vajadusel tuleb ka kuni kolmeaastasele lapsele

tagada logopeedi, eripedagoogi või muu tugiteenus, nagu sätestatud

lastehoiu peatükis. Liitrühmas peab töötama vähemalt üks täistööajaga

õpetaja.

19. Eelnõu § 11 lõigete 5 ja 6 (muudetud § 10 lg 6) kohaselt võib rühma

registreeritud laste arvu suurendada erandjuhul (mille kohta on arvamust

Mitte arvestatud. Käesoleva eelnõu kohta arvamuse avaldamisel on

Lasteaednike Liit leidnud erinevalt ettepaneku esitajatest, et oodatavat

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

131

avaldanud hoolekogu), arvestades iga lapse vajadusi ja heaolu. Kuidas

arvestada iga lapse vajadusi ja heaolu alles teenusele tulevate laste puhul?

Kes need vajadused määrab? Seletuskirja lk 25 kohaselt on laste arvu

suurendamise puhul tegemist erandliku vajadusega, kusjuures erandjuht

ei saa olla üldine kohapuudus. Erandjuht peab olema ajutise iseloomuga,

näiteks ajaliselt piiritletud vajaduse katmiseks. Otsus rühma suurendada

ei ole püsiv. Mis ajaks otsuse peab tegema? Seletuskirjas lk 25 on kirjas,

et kuni järgmise komplekteerimiseni. Kas üldiselt komplekteerimiseni või

selle konkreetse rühma täielikult uuesti komplekteerimiseni?

Kooliminekuni? Kui rühmades laste nimed vahetuvad, kas seda loetakse

uuesti komplekteerimiseks? Eelnõu regulatsioon toob osades

omavalitsustes kaasa täiendava lasteaiakohtade vajaduse. Ettepanek on

seaduseelnõus säilitada võimalus suurendada laste arvu rühmas, kui lapse

arenguks vajalikud tingimused on täidetud, mitte jätta see erandlikuks

võimaluseks. Seaduse jõustumisel sellisel kujul jääb lasteaiakohti puudu

ning vaja on juurde luua täiendavaid lasteaedu, milleks riik peab

kohalikele omavalitsustele ette nägema vajalikud vahendid. Ettepanek on

eelnõu § 11 lõikest 5 jätta välja hoolekogu arvamus.

alushariduse kvaliteedi tõusu ei saabu, kui käesolevasse eelnõusse on

kavandatud varasema eelnõu versiooniga võrreldes rühmades laste

arvu vähendamise asemel laste arvu suurendamist. ELAL on eelnõu

kohta arvamust avaldades seisukohal, et aiarühmade suurus peaks

jääma maksimaalselt 20 lapse juurde ning erandkorras rühmade

suurendamise võimalus edaspidi kaotada. Põhjenduseks lisaks

õpetajate suurele töökoormusega ka asjaolu, et järjest enam on

rühmades lapsi, kellel avalduvad koolieelses eas arengulised

erivajadused ning kes vajavad seetõttu individuaalsemat lähenemist.

Küsimus ei ole niivõrd ruumi võimaldamises, kui et suures grupis ei

ole võimalik tagada kõikidele lastele nende vajadustest lähtuvat tuge.

Seega leiame, et rühma laste arvu suurendamine võib olla pigem

erandjuht.

Selgitame lisaks. Laste arvu ei saa suurendada lasteaia kõikides

rühmades ühekordse otsusena ja seda näiteks ka tulevikus

moodustatavate rühmade osas. Kui rühm senises koosseisus lõpetab,

siis varasem suurendamise otsus ei kohaldu enam uutele rühmadele

ning vajadusel tuleb teha uus otsus. Ka liitrühma koosseisu oluline

muutumine loetakse eeltoodud tähenduses koosseisu lõpetamiseks.

Näiteks, kui lasteaia rühma Sipsikud kohta tehti rühma suurendamise

otsus 2023. aasta kevadel, sest rühma moodustamisel vajasid lisaks

üldise piirarvu jagu vastuvõetud lastele veel kaks last kohta selles

rühmas. Suurendamise otsus tähendab seda, et kui sellesama Sipsikute

rühma koosseisust arvatakse lapsi välja 2024. aasta kevadel, siis rühm

selles koosseisus lõpetab tegevuse, moodustatakse uus koosseis

(vabanenud kohtadele võetakse uued lapsed – nn rühma

komplekteerimine) ning 2024. aasta sügisel registreeritud uute laste

koosseisuga Sipsikute rühmale eelmise Sipsikute rühma suurendamise

otsus ei kehti.

Hoolekogu rolli osas rühmade suurendamise otsustamisel oleme

võrreldes kehtiva KELSiga oluliselt nõuet leevendanud ning leiame, et

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

132

hoolekogu arvamuse ärakuulamine on põhjendatud ja ei too võrreldes

kehtiva KELSiga kaasa kindlasti juurde täiendavat koormust.

Leiame, et eelnõu regulatsioon ei too kaasa osades KOVides täiendava

lasteaiakohtade vajadust.

KOVi ülesanne on ka kehtiva KELSi kohaselt võimaldada lasteaiakoht

ja seda alates lapse 1,5-aastaseks saamisest. Eelnõu mitte ei tekita

kohtade puudust, vaid vastupidi, lisab kuni kolmeaastastele lastele

kohtade tagamisel KOVidele oluliselt rohkem võimalusi erasektori

(senised lapsehoiuteenuse osutajad) kaasamiseks. See on olnud ka

KOVide pikaajaline taotlus, mida korduvalt HTMile esitatud on ja mis

käesoleva eelnõuga realiseerub. Seega kindlasti ei anta siinkohal

KOVidele täiendavaid ülesandeid..

20. Eelnõu § 11 lõike 8 (muudetud § 10 lg 4) on sätestatud rühmas tõhustatud

tuge või erituge saava lapse korral laste piirarv rühmas. Enamasti saavad

lapsed otsused lasteaias/lastehoius viibimise ajal. Kas siis tuleb rühm

ümber komplekteerida ja valida lapsed, kes peavad sealt rühmast

lahkuma? Kuidas on võimalik see tingimus jooksvalt täita? Kas

tõhustatud tuge või erituge vajavate laste rühma täituvust võib hoolekogu

nõusolekul uue seaduse valguses suurendada? Eelnõu § 13 lõige 14 punkt

3 ütleb, et eritoega lapsele rakendatakse õpet kuni 6 lapsega rühmas.

Samas tavarühmas võtab erituge vajav laps 6 kohta ehk siis tavarühma

(24 last) saaks võtta maksimaalselt 4 eritoe last. Ettepanek on sõnastada

§ 11 lõige 8 järgmiselt: Kui rühmas on tõhustatud tuge või erituge saav

laps, on laste piirarv rühmas väiksem kui teistes lasteaiarühmades,

arvestades võimalusel, et üks tõhustatud tuge saav laps täidab kolm kohta

ja üks erituge saav laps täidab neli kohta. Alternatiivina teeme ettepaneku

sätestada, et üks tuge saav laps täidab kolm kohta ja mitte täiendavalt

sätestada, et erituge saav laps täidab kuus kohta. Sest § 11 lõikes 8

sätestatud on erinev praeguse sobitusrühma regulatsioonist, kus ei eristata

tuge ja erituge saavaid lapsi (KELS § 7). Ettepanek on anda juhile õigus

erirühma moodustamiseks. See on vajalik juhtudel, kui nt lapsel ei ole

Rajaleidja otsust, vaid rehabilitatsiooniplaan või määratud puue. Juhime

Arvestatud osaliselt. Eelnõu sõnastust muudetud selliselt, et HEV laps

täidab rühmas 3 lapse koha (muudetud § 11 lõige 4).

Selgitame. Kui rühmad on tõesti täis, siis on võimalus kas kohti juurde

luua või kui see tõesti võimalik ei ole, siis rühma lapsi mitte juurde

võtta, kuni saavutatakse nõutud piirarv. See põhimõte kehtib ka KELSi

rakendamisel. Eelnõu lubab erandkorras laste arvu rühmas suurendada,

so kuni 24 lapseni.

Eelnõu ei sätesta erirühmasid, nagu KELSis, vaid tõhustatud toe ja

eritoe rakendamise asutuses. KELSi järgi ei tohi laste arvu erirühmas

suurendada. Lasteaia direktoril on eelnõu järgi õigus moodustada ka

väiksemaid rühmi, kui see on vajalik (muudetud § 15 lg 2 ja lg 3).

Samuti on direktoril õigus rakendada tõhustatud tuge või erituge ilma

koolivälise nõustamismeeskonna soovituseta, kui lapsel on

diagnoositud mõni igal ööpäeval või ööpäevaringselt kõrvalabi

vajadust põhjustav terviseseisund või tuvastatud puude raskusaste.

Seega on direktoril õigus moodustada ka nn erirühmi (§ 15 lõiked 2 ja

3 ning § 11 lõige 5)

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

133

tähelepanu, et nõude laiendamine tavarühmadele võib tingida asjaolu, et

lasteaiad hakkavad saatma lapsi Rajaleidjasse, et saada toe otsus ja seega

vähem lapsi rühma. Kuna enamasti saavad toe otsuse lapsed lasteaia

jooksul, siis kuidas on võimalik 2 või 5 last rühmast välja tõsta? Sellega

tekitatakse kunstlikult lasteaiakohtade defitsiit nendes kohalikes

omavalitsustes, kus lasteaiakohti niigi napib.

21. Eelnõu § 12 lõike 2 kohaselt vastustab tugiteenuste tagamise eest lasteaias

lasteaia pidaja. Kohaliku omavalitsuse üksusele teiste õigusaktide alusel

antud tugiteenuste korraldamisega seotud ülesandeid tuleb täita viisil, mis

tagab alushariduse omandamise iga lapse individuaalseid vajadusi ja

võimeid arvestades. Lasteaed peab tugiteenuseid pakkudes arvestama

vanema soovi ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 47 nimetatud

koolivälise nõustamismeeskonna soovitusi. Seaduses puudub

regulatsioon vanema kohustustest ja vastutuses olukorras, kus vanem

keeldub oma lapsele tugiteenuse osutamisest. Ettepanek on sätestada

vanema kohustused ja vastutus juhuks, kui vanem ei soovi teenust

kasutada. Kuidas saab tagada iga lapse individuaalseid vajadusi?

Ettepanek on sõna tagab asemel kasutada sõna võimaldab. Ettepanek on

muuta ka lõike viimast lauset ja sätestada: „Lasteaed peab tugiteenuseid

pakkudes arvestama põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 47 nimetatud

koolivälise nõustamismeeskonna soovitusi ning vanema soovi.“ Nii on

tugiteenuse pakkumise aluseks eelkõige koolivälise nõustamismeeskonna

soovitus, seejärel alles vanema soov. Samuti on tekkinud küsimus, mida

teha siis kui lapsevanema soov ja koolivälise nõustamisemeekonna

soovitused on erinevad? Eelnõu seletuskirjas lk 6 on märgitud, et vastutus

tugispetsialistide teenuste rahastamise eest jääb lasteaia pidajale, kes

tagab lapsele vajaduse korral lasteaias tasuta vähemalt eripedagoogi,

logopeedi või muu tugiteenuse. Kui lasteaias/lastehoius käib teise

kohaliku omavalitsuse laps, kas siis võib lasteaeda/lastehoidu pidav

omavalitsus esitada arve tugiteenuste pakkumise eest teisele kohalikule

omavalitsusele?

Selgitame. Kui vanem keeldub lapsele tõhustatud toe või eritoe

rakendamiseks, on eelnõu § 30 lõike 1 punkti 3 (muudetud § 33 lg 1 p

2) kohaselt lastehoiul, lasteaial ja pidajal õigus pöörduda vanema

poole tema käesolevas seaduses sätestatud kohustuste täitmise

tagamiseks ja rakendada teisi laste õiguste kaitsega seotud meetmeid.

Kui vanema tegevus või tegevusetus rikub lapse õigust heaolule ja

arengu toetamisele, on lasteaial õigus teavitada abivajavast lapsest

kohaliku omavalitsuse üksust, kes rakendab vajaduse korral meetmeid

(lastekaitseseaduse kohaselt) lapse õiguste kaitsmiseks.

Ettepanekuga muuta eelnõu § 12 lõike 2 osas vanema soovi osa, on

arvestatud.

Kuna koolivälise nõustamismeeskonna soovitust saab rakendada vaid

vanema kirjalikul nõusolekul, siis rakendamiseks nõusoleku andmisel

ei ole vanemal põhjust soovitusega mitte nõustuda.

Kaasav haridus ei ole toevajadusega lapse mehhaaniline paigutamine

temale mittesobivasse keskkonda või toevajaduse sisuline

ignoreerimine. Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus peab muutuma

lapse vajaduste muutumisel ‒ kohane õppe- ja kasvatustegevuse

korraldus liigub lapse vajaduste muutumisel ning tavapärasest erinevat

õppe- ja kasvatustegevuse sisu ning korraldust rakendatakse lapse

vajadustest lähtuvalt vähimaks vajalikuks ajaks. Õigus kaasavale

haridusele on hariduspõhiõiguse suurusjärku kuuluv õigus ning selle

õiguse riive peab olema alati põhjendatud lapse vajadustest lähtuvalt.

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

134

Kui lasteaias/lastehoius käib teise KOVi laps, siis eelduslikult tuleb

tugiteenuste kulu kanda lapse elukohajärgsel KOVil, kui KOVid on

eelnevalt arvlemises kokku leppinud (vt selle kohta ka eelnõu § 47

lõike 6 selgitust).

22. Eelnõu § 12 lõike 3 (muudetud § 12 lg 5) kohaselt jälgivad ja hindavad

õpetajad lapse arengut ja toimetulekut lasteaias ning kohandavad õppe- ja

kasvatustegevust lapse individuaalsete vajaduste ja võimete järgi,

arvestades muu hulgas hariduse infosüsteemi kantud hariduslike

erivajaduste ja tugimeetmete rakendamise andmetega. Lapse arengu

hindamisel ja toetamisel lähtutakse alushariduse riiklikus õppekavas

sätestatud põhimõtetest. Kuidas rühmaõpetaja hariduse infosüsteemi

märgitud andmeid näeb, kui näiteks lasteaeda tuleb uus laps, kelle kohta

eelmine 7 lasteasutus on teinud lapse kohta erivajadusi kajastavad

kanded? Eelnõust ei selgu lapse terviseseisundiga arvestamist, kui see

toob kaasa eritoitumise vajaduse või rühiprobleemidest tingitult

liikumisprobleemid. Ettepanek on sõnastada § 12 lõige 3 järgmiselt:

Õpetajad jälgivad ja hindavad lapse arengut ja toimetulekut lasteaias ning

kohandavad õppe- ja kasvatustegevust lapse individuaalsete vajaduste ja

võimete järgi, arvestades muu hulgas hariduse infosüsteemi kantud

hariduslike erivajaduste ja tugimeetmete rakendamise andmetega ja

lapsevanemate poolt esitatud infoga tervishoiutöötaja poolt tõendatud

lapse eritoitumise vajadustega. Lapse arengu hindamisel ja toetamisel

lähtutakse alushariduse riiklikus õppekavas sätestatud põhimõtetest.

Selgitame. Eelnõuga kavandatakse lapse arengu toetamise põhimõtete

ja korralduse ühtlustamine põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse

regulatsiooniga. Eelnõu kohaselt osutatakse lasteaias lapsele tema

individuaalsetest võimetest ja vajadustest lähtuvalt üldist tuge,

tõhustatud tuge või erituge. Eelnõu kohaselt käsitatakse last

haridusliku erivajadusega lapsena, kui lapsele rakendatakse tõhustatud

tuge või erituge. Üksikut tugispetsialisti teenust pakub lasteaed üldise

toe raames ning selleks ei ole vaja nõustamismeeskonna soovitust.

Haridusliku erivajadusega lapsega seotud andmete EHISesse

kandmise eesmärk ongi selles, kui laps liigub ühest lasteaiast teise, siis

uus lasteaed näeb neid andmeid ja saab jätkata vajaliku toe

pakkumisega.

Eelnõu § 29 lõike 2 punkt 5 (muudetud § 32 lg 1 p 5) sätestab, et

vanemal on kohustus teavitada kirjalikult lastehoiu pidajat või

lastehoidu ja lasteaia direktorit lapse terviseseisundist tulenevatest

eritingimustest, mille alusel kohandatakse võimaluste piires lapse

päevakava, õpi- ja kasvukeskkonda ning õppe- ja kasvatustegevust.

See hõlmab ka eritoitumist.

Samuti on üheselt arusaadavuse huvides täiendatud seletuskirjas § 15

lõike 6 selgitust, et teise lasteaia ja koolivälise nõustamismeeskonna

poolt EHISesse kantud andmeid koolivälise nõustamismeeskonna

soovituse ning tuge saavale lapsele rakendatud tugimeetmete kohta

võib lasteaed kasutada vaid tõhustatud ja eritoe rakendamisel. Muul

juhul nendele andmetele juurdepääsu ei ole.

23. Eelnõu § 12 lõike 4 (muudetud § 12 lg 1) kohaselt tagatakse vajaduse

korral lapsele lasteaias põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 37 lõike 3

Selgitame. Eelnõu § 12 lõikes 4 (muudetud § 13 lg 1) mõeldakse

logopeedi, eripedagoogi, koolipsühholoogi või sotsiaalpedagoogi

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

135

alusel kehtestatud tugispetsialistide teenuse kirjeldusele ja teenuse

rakendamise korrale vastav eripedagoogi ja logopeedi või muu

tugispetsialisti (edaspidi koos tugispetsialistid) teenus. Tugispetsialistide

teenusteks loob võimalused lasteaia pidaja ja teenuse pakkumist korraldab

direktor. Kas siin mõeldakse ka sotsiaalpedagoogi ja psühholoogi? Kas

arendatakse ka hariduse infosüsteemi, sest hetkel puudub alushariduses

võimalus märkida sotsiaalpedagoogi ja psühholoogi.

teenust. Tugispetsialistidele on kehtestatud edaspidi ühtsed

kvalifikatsiooninõuded ja teenuse standardid sarnaselt põhikooli- ja

gümnaasiumiseadusega. Muudatus on kooskõlas Riigikontrolli

tugiteenuste auditi soovitustega soodustada tugiteenuste terviklikku

tagamist lasteaedades ja koolides. Ka kehtiva KELSi kohaselt tuleb

lapsele vajadusel tagada logopeedi, eripedagoogi või muu vajalik

tugiteenus. Eelnõu kohaselt vastab osutatav tugiteenus põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduse § 37 lõike 3 alusel ministri määrusega

kehtestatud tugispetsialistide teenuse kirjelduse ja teenuse

rakendamise korras sätestatule.

EHISe tehakse kõik vajalikud arendused. EHISesse kantakse kõikide

lasteaias teenust osutavate tugispetsialistide andmed olenemata sellest,

kas teenuse osutamiseks on tugispetsialistiga töölepingu sõlminud

lasteaia direktor, kohaliku omavalituse (lasteaia pidaja) muu asutuse

või struktuuriüksuse esindaja või teenust osutatakse võlaõigusliku

lepingu alusel.

24. Eelnõu § 13 lõike 2 (muudetud § 13 lg 1) kohaselt on lapsel õigus saada

tema vajadustele vastavat tuge vajaduse tuvastamise hetkest. Vajadus

tuvastatakse lasteaiale sellekohaste objektiivsete andmete saabumise või

koolivälise nõustamismeeskonna soovituse andmisega. Lasteaed on

kohustatud tegema lapsele vajaliku toe väljaselgitamisel ja tagamisel

vanemaga koostööd. Palume selgitada, kust need andmed saabuvad (kas

need edastab lapsevanem või mõni muu institutsioon)? Mida tähendab

objektiivsete andmete saabumine? Eelnõu seletuskirjas lk 26 on öeldud,

et muudeks objektiivseteks andmeteks võivad olla puude raskusastme

otsus või rehabilitatsiooniplaan või arsti antud terviseseisundi hinnang.

Leiame, et lasteaiale pannakse kohustus hakata lapsele pakkuma neid

teenuseid, mida ta peaks saama sellises asutuses, kus osutatakse

rehabilitatsiooniteenuseid. Ettepanek on sõnastada lõike viimane lause

Selgitame. Kindlasti ei panda sättega lasteaiale kohustust hakata

lapsele pakkuma neid teenuseid, mida ta peaks saama asutuses, kus

osutatakse rehabilitatsiooniteenuseid. Säte rõhutab, et teatud juhtudel

võib lasteaed rakendada tõhustatud tuge või erituge ka siis, kui pole

(veel) koolivälise nõustamismeeskonna soovitust. Olete välja toonud

viite eelnõu leheküljele, kus on selgitatud, mis saavad olla need

objektiivsed andmed: nt kui lapsel on eelnevalt tuvastatud puude

raskusaste, koostatud rehabilitatsiooniplaan või tugiteenuste vajadust

kirjeldav eriarsti väljastatud terviseseisundi hinnang (epikriis).

Koolivälise nõustamismeeskonna soovitus ei ole eritoe või tõhustatud

toe rakendamiseks nõutav, kui lapsel on diagnoositud mõni igal

ööpäeval või ööpäevaringselt kõrvalabi vajadust põhjustav

terviseseisund või tuvastatud puude raskusaste. Sellisel juhul saab

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

136

järgmiselt: Lasteaed ja lapsevanem on kohustatud lapsele vajaliku toe

väljaselgitamisel ja tagamisel tegema koostööd.

lasteaed hakata rakendama tõhustatud tuge või erituge kohe lapse

lasteaeda saabumisest.

Eelnõu § 14 lõike 2 teiselausee osas märkust arvestatud ja sõnastatud

koostöö osas selgemaks.

25. Eelnõu § 13 lõikes 3 (muudetud § 12 lg 3) on märgitud, et lapse arengu

toetamiseks määrab direktor tugiteenuste koordineerija, kelle ülesanne on

korraldada lasteaiasisest meeskonnatööd ning koordineerida

lasteaiavälises võrgustikutöös osalemist. Lasteaia pidaja võib tugiteenuste

koordineerijaks määrata direktori. Teeme ettepaneku, et tugiteenuste

koordineerija võiks olla kas direktori või kohaliku omavalitsuse vastava

üksuse määratud, sest on omavalitsusi, kus tugiteenused ei ole asutuses.

Viimase lause sõnastust võiks täiendada järgmiselt: asutuse omapärast

lähtuvalt on antud võimalus. Osundame, et säte annab küll võimaluse

kaaluda direktori koordineerijaks määramist, kuid kõik sama paragrahvi

järgmised lõiked tekitavad küsimuse, kuidas saab direktori rollis anda

iseendale soovitusi? Sellise korralduse juures jääb läbivalt küsitavaks,

kuidas ja millisel määral saavad kõigi, sealhulgas ka erivajadusega laste

huvid võrdväärselt tagatud ning millise kindlustunde peaks andma see

erivajadusega lapse vanemale. Samuti ei ole eelnõus täpsustatud, milline

peab olema tugiteenuste koordineerija pädevus. Tugiteenuste

koordineerijat ei ole nimetatud ka eelnõu § 25 lõikes 1, milles on

sätestatud kõik lasteaia töötajad. Märgime, et täiendav funktsioon võib

kaasa tuua lisanduva ressursivajaduse, kas täiendavate kohtade

lisaülesannet eest vms.

Arvestatud osaliselt. Selgemaks on muudetud eelnõu § 13 lõike 3 teist

lauset. Eelnõu täpsustab senist regulatsiooni, andes direktorile õiguse

määrata tugiteenuste osutamisega seotud meeskonnatöö

korraldamiseks ning võrgustikutöö koordineerimiseks vastav töötaja.

Tugiteenuste koordineerija seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks

on lasteaia direktoril õigus valida selleks tööks sobivaim töötaja. Seda

rolli võib täita üks lasteaias töötavatest tugispetsialistidest,

õppealajuhataja või muu nimetatud ametikohale sobiv töötaja. Kuna

mõnel juhul on mõistlik, kui tugiteenuse koordineerija ülesandeid

täidab direktor (näiteks väike lasteaed), kuid direktor ei saa iseennast

määrata, siis sätestatakse, et direktori saab tugiteenuste koordineerijaks

määrata pidaja. Tugiteenuste koordineerija näol on tegemist samade

ülesannetega inimesega, keda PGS-is nimetatakse haridusliku

erivajadusega õpilase õppe koordineerijaks. Kehtiva praktika kohaselt

täidab koordineerija rolli tavapäraselt üks haridusasutuses töötavatest

tugispetsialistidest. Nimetatu ei ole eelnõus sätestatud kohustusena,

kuid tugiteenuste koordineerija rolli ja tööülesandeid arvesse võttes on

tegemist asjakohase praktikaga.

Tugiteenuste koordineerija on uus roll alushariduses, kuid see ei eelda

täiendava ametikoha loomist lasteaias. Tegemist on pigem teatud

ülesannete kogumiga kui ametikohaga. Praktikas paljudes lasteaedades

juba täidab mõni töötaja seda rolli, aga on otsustatud luua ka

ametikohad.

Muudatus tuleneb vajadusest juhtida süsteemselt lapse individuaalse

arengu jälgimist ja toetamist ning võimaldada hästi toimivat ning

koordineeritud meeskonnatööd. Samuti muuta juhtimine,

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

137

koordineerimine ja koostöö lapse arengu toetamisel vanemate ja

lasteaiasiseste ning -väliste spetsialistide vahel efektiivsemaks.

26. Eelnõu § 13 lõige 4 (muudetud § 12 lg 4) avab tugiteenuste koordineerija

ülesannete sisu. Sätte kohaselt toetab ja juhendab ta õpetajat lapse esmase

toe kavandamisel, nõustab vanemaid ning teeb õpetajale ja direktorile

ettepanekuid edaspidiseks pedagoogiliseks tööks, lasteaias pakutavate

lapse arengut toetavate meetmete rakendamiseks või lisauuringute

tegemiseks ja põhikooli ülemineku toetamiseks. Samas § 13 lõige 3

(muudetud § 12 lg 3) määratleb, et koordineerija korraldab

meeskonnatööd. Ettepanek on vaadata üle koordinaatori töö ülesanded ja

sisu, millel võikski olla eelkõige koordineeriv ja tööd korraldav

funktsioon. Leiame, et tugiteenuste koordineerija ülesandeks peaks olema

ka eritoitlustuse tagamise korraldamine, eriti kui toitlustajaks on

toitlustusettevõte, mitte lasteaed ise. Ettepanek on lisada § 13 lõikesse 4

ülesannete sisuks ka lapse terviseseisundit toetavate lahenduste leidmine.

Selgitame. Vt ka eelmist vastust ja arvestades tugiteenuste

koordineerija ülesandeid, siis need võivad hõlmata ka lapse

terviseseisundit toetavate lahenduste leidmist. Seetõttu pole ülesannete

täiendav täpsustamine seaduse tasandil vajalik.

27. Eelnõu § 13 lõike 5 (muudetud § 13 lg 2) kohaselt teavitab lasteaed

vanemat ja korraldab lapse pedagoogilis-psühholoogilise hindamise, kui

lapsel ilmneb vajadus saada tuge. Vajaduse korral tehakse koostööd teiste

valdkondade spetsialistidega ja soovitatakse lisauuringuid. Palun

selgitada, mida on mõeldud pedagoogilis-psühholoogilise hindamise all

ja mis on selle eesmärk – millist tuge on võimalik selle alusel lapsele

pakkuda ja kes seda läbi viib?

Selgitame. Mõiste pedagoogilis-psühholoogiline hindamine on üle

võetud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 46 lõikest 4. Tavapäraselt

tugineb pedagoogilis-psühholoogiline hindamine lapse arenguliste

vajaduste ja lähima arengutsooni perspektiivi kirjeldamisele, hõlmates

lapse kasvatuse ja õpetamisega seonduvaid ning lapse arengu

psühholoogilisi aspekte. Õpetajad ja kaasatud tugispetsialistid

hindavad vastavalt oma ettevalmistusele lapse arengut ja võimeid,

aktiivsust, tähelepanu, püüdlikkust, õppetöösse suhtumist, õpioskusi,

töövõimet, õppetegevustes osalemist, õpioskuste rakendamise

tasandit, isiksusjooni, suhtlemisviise, käitumist, emotsionaalset

seisundit, tunnetusprotsesse (taju, tähelepanu, mõtlemine) ja

motivatsiooni.

Lisame seletuskirja ka viite (küll koole) puudutava materjali osas:

https://harno.ee/sites/default/files/documents/2022-

01/Koolitootajad%20jms%20toetav%20s%C3%BCsteemne%20lahen

emine_abimaterjal_kujundatud.pdf

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

138

28. Eelnõu § 13 lõikes 6 (muudetud § 13 lg 3) sätestatakse, et lasteaed pakub

õpetaja individuaalset lisajuhendamist, tugispetsialisti teenust või

individuaal- või väiksemas rühmas õpet. Ettepanek on selgitada ja

täpsustada, mida tähendab väiksemas rühmas ja kes seda vajadust hindab.

Selgitame. Eelnõu kohaselt tagab lasteaed lähtuvalt lapse toe

vajadusest lapsele üldise, tõhustatud või eritoe. Mõiste „alarühmas“

tuleneb alushariduse riiklikust õppekavast ning see viitab õppe- ja

kasvatustegevustele, mida sooritatakse väiksemas grupis, mille

vajadust hindavad ja mida juhendavad õpetaja(d) ja abiõpetaja(d).

Lõige 6 kirjeldab üldise toe pakkumist. Toevajaduse ilmnemisel

osutab lasteaed lapsele üldist tuge. Lapse igakülgse arengu toetamine

on lasteaia tavapärase töö igapäevane ja oluline osa.

29. Eelnõu § 13 lõigetes 10 ja 17 (muudetud § 13 lg 7 ja § 14 lg 6) on

märgitud, et koolivälise nõustamismeeskonna soovitused kantakse

hariduse infosüsteemi pärast seda, kui vanem on andnud nõusoleku neid

rakendada ja et tõhustatud toe ning eritoe rakendamiseks on lasteaial

õigus töödelda teise lasteaia ja koolivälise nõustamismeeskonna poolt

hariduse infosüsteemi kantud andmeid koolivälise nõustamismeeskonna

soovituse ning tuge saavale lapsele rakendatud tugimeetmete kohta. Kas

vanem ei peaks ka andma nõusolekut, teisele asutusele

nõustamismeeskonna soovitustega tutvumiseks? Palume täpsustada, kes

kannab hariduse infosüsteemi koolivälise nõustamismeeskonna

soovitused? Kuidas saab kohalik omavalitsus info juhul, kui laps ei ole

veel omavalitsuse lasteaias? Märgime, et lasteaed peab igat hariduse

infosüsteemi kantud nõustamiskomisjoni otsust nägema, et last abistada.

Selgitame. Koolivälise nõustamismeeskonna soovitust ei saa

rakendada ilma vanema nõusolekuta. Seega kui vanem ei anna

nõusolekut soovituse rakendamiseks, siis ei ole põhjust ega alust üldse

soovituse EHISesse kandmiseks (vt samasugust regulatsiooni ka PGS

§ 42 lg 2). Kui vanem on andnud nõusoleku ja soovitus on EHISesse

kantud ning tuge rakendatakse (lisanduvad andmed rakendatavate

tugimeetmete kohta), siis jäävad andmed EHISesse (ka siis, kui vanem

võtab nõusoleku soovituse rakendamiseks tagasi), sest tuge on juba

rakendatud ja andmed on lapse arengu edaspidiseks toetamiseks

vajalik info. Eelnõu § 13 lõikes 17 (muudetud § 13 lg 7 ja § 14 lg 6)

on sätestatud seaduslik alus EHISes olevaid andmeid töödelda, kui

vanem on andnud või annab uuesti nõusoleku soovituse

rakendamiseks. Ehk esmalt peab olema õigus andmed üldse EHISesse

kanda – selle eeldus on vanema nõusolek soovituse rakendamiseks ja

teiseks antakse seaduslik alus EHISes olevaid andmeid töödelda.

Lisaks on lapse elukohajärgse KOVil lapsele ja perele vajalike

tugiteenuste tagamiseks õigus töödelda EHISe andmeid (§ 12, lg 5, §

33 lg 5 (muudetud § 12 lg 8 ja § 39 lg 5).

Soovituse kannab EHISesse kooliväline nõustamismeeskond, vt

Koolivälisele nõustamismeeskonnale soovituse andmiseks esitatavate

andmete loetelu, taotluse esitamise ning koolivälise

nõustamismeeskonna soovituse andmise tingimused ja kord § 7.

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

139

Üheselt arusaadavuse huvides ja arvestades isikandmete töötlemist, on

täiendatud seletuskirjas § 15 lõike 6 selgitust, et teise lasteaia ja

koolivälise nõustamismeeskonna poolt EHISesse kantud andmeid

koolivälise nõustamismeeskonna soovituse ning tuge saavale lapsele

rakendatud tugimeetmete kohta võib lasteaed kasutada vaid tõhustatud

ja eritoe rakendamisel.

30. Eelnõu § 13 lõige 11 (muudetud § 14 lg 1) sätestab, et koolivälise

nõustamismeeskonna soovitus ei ole eritoe või tõhustatud toe

rakendamisel nõutav, kui lapsel on diagnoositud mõni igal ööpäeval või

ööpäev läbi kõrvalabi vajadust põhjustav terviseseisund ja tuvastatud

puude raskusaste. Kes sellisel juhul otsustab, kas ja mis tuge laps vajab?

Toe osas otsuse tegemine on ainult koolivälise nõustamismeeskonna

pädevuses. Lisaks puudub lasteaial info lapse diagnoosi kohta. Ettepanek

on antud lõiget muuta nii, et tõhustatud või erituge saab lasteaed

rakendada, kui kooliväline nõustamismeeskond on soovituse väljastanud.

Selgitame. Kõnealusel lõikes sätestatakse juhud, millal saab lasteaed

rakendada tõhustatud tuge või erituge ilma koolivälise

nõustamismeeskonna soovituseta. Koolivälise nõustamismeeskonna

soovitus ei ole eritoe või tõhustatud toe rakendamiseks nõutav, kui

lapsel on diagnoositud mõni igal ööpäeval või ööpäevaringselt

kõrvalabi vajadust põhjustav terviseseisund või tuvastatud puude

raskusaste. Ehk sellise lapse toevajadus on tema muutumatu

tervisseisundi tõttu on ilmselge. Objektiivsed andmed sellise info

saamiseks on näiteks kui lapsel on eelnevalt tuvastatud puude

raskusaste, koostatud rehabilitatsiooniplaan või tugiteenuste vajadust

kirjeldav arsti väljastatud terviseseisundi hinnang (nt epikriis). Sellisel

juhul saab lasteaed hakata rakendama tõhustatud tuge või erituge kohe

lapse lasteaeda saabumisest.. Seega otsustab lasteaed (näiteks direktor

koostöös õpetaja, tugiteenuste koordineerijaga ja tugispetsialistiga),

kas rakendada tõhustatud tuge või erituge. Seega, toe korraldamine

käib ühel ja teisel juhul ühetaoliselt - ühel juhul oleksid soovitused

kirjas koolivälise nõustamismeeskonna antud haldusaktis, teisel juhul

lähtutakse toe rakendamise otsustamisel puudeotsusest,

rehabilitatsiooniplaanist, või arsti antud terviseseisundi hinnangust.

Kui viimati nimetatud andmed ei ole piisavalt informatiivsed või

hoopis lapsevanem varjab diagnoosi ja seetõttu jääb lasteaed hätta

otsustamisel, kas rakendada tõhustatud tuge või erituge, siis ei pea

lasteaed kas tõhustatud tuge või erituge rakendama. Säte ei pane

lasteaiale kohustust, vaid annab võimaluse toetada last nimetatud toe

pakkumisega kohe lasteaeda saabumisel, mitte jääma ootama

koolivälise nõustamismeeskonna soovitust, nagu on praegu kehtiva

Alusharidusseaduse eelnõu Seletuskirja Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

140

KELSi järgi. Kui aga kooliväline nõustamismeeskond on andnud

soovituse, siis selle täitmine on lasteaiale kohustuslik, kui vanem on

andnud nõusoleku soovituse rakendamiseks.

31. Seletuskirjas lk 33 on märgitud § 13 lõike 11 (muudetud § 14 lg 1) kohta

järgmist: „Kui üldjuhul rakendab lasteaed tõhustatud tuge või erituge

koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel, siis erandina on lubatud

tõhustatud või erituge rakendada ilma koolivälise nõustamismeeskonna

soovituseta laste puhul, kelle toevajadus tema muutumatu tervisseisundi

tõttu on ilmselge. Erandi mõte on säästa keeruliste diagnoosidega lapsi ja

nende vanemaid täiendavast haldusmenetlusest, kui lapsel on

diagnoositud mõni igal ööpäeval või ööpäev läbi kõrvalabi vajadust

põhjustav terviseseisund ja tuvastatud puude raskusaste. Sellisel juhul

võib pidaja lähtuda sobiva toe planeerimisel puude raskusastme otsusest

(sh rehabilitatsiooniplaanis välja toodud tugispetsialistide vajadusest) või

arsti koostatud tugiteenuste vajadust kirjeldavast terviseseisundi

hinnangust. …“. Palume selgitada järgmist, kas kõikide raske ja sügava

puudega laste vanematel on õigus nõuda nn eritingimusi? Kas erandkorras

meetme rakendamise aluseks piisaks ainult puude tuvastamise otsusest,

mis oleks ka Eesti hariduse infosüsteemis vajadusel nähtav, et tagada

lapse terviseseisundi info võimalikult delikaatne ja turvaline käsitlemine

ja hoid ning ennetada tundlikku infot sisaldavate dokumentide paberil või

muul kujul jagamist? Praegu on kõigil erirühmade lastel koolivälise

nõustamismeeskonna soovitused, milles on välja toodud konkreetne

erirühma liik. Need on kehtivad soovitused ja neid lapsi uuesti

Rajaleidjasse ei saadeta. Lapsed saavad selliseid otsuseid kuni

01.09.2024, mõne lapse puhul kehtivad need koolini (näiteks veel viis

aastat, s.o kuni aastani 2029). Ettepanek on võrdsustada olemasolevad

koolivälise nõustamismeeskonna soovitused ühe või teise toe otsusega.

Selgitame. See pole lapsevanema nõude alus, vaid lasteaia õigus

rakendada tõhustatud tuge või erituge juba siis, kui ei ole koolivälise

nõustamismeeskonna soovitust ning sedagi lapsevanema nõusolekul.

Eelnõu sätestab põhimõtte, et lapsel on õigus saada tema vajadustele

vastavat tuge vajaduse tuvastamise hetkest. Igal juhul on lasteaial õigus

teha vanemale ettepanek pöörduda koolivälise nõustamismeeskonna

poole soovituse saamiseks. Olemasolevad soovitused on täitmiseks.

Täna on koolivälise nõustamismeeskonna pädevuses anda soovitusi