Pöördumise edastamine

Kristen Michal Meie: kuupäev digiallkirjas nr 1-3/7

Eesti Vabariigi peaminister

Riigikantselei

Rahukohtu 3

15161 Tallinn

Kristina Kallas

Erakonna Eesti 200 juht

Lauri Läänemets

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juht

Riigirahanduse olukorrast 2025

Austatud peaminister

Eesti ettevõtjad ning suurimad tööandjad on tõsiselt mures riigi rahanduse olukorra pärast. Kuigi olete

lubanud, et Teie juhitav valitsus rohkem uusi makse ei kehtesta, ei tundu maksukoormuse senisele

tasemel püsima jäämine, valitsussektori kulude kasvu ja poliitiliste otsuste valguses, piisavalt veenev

ega kindlust sisendav. Majanduskasvuks on vaja investeerimiskindlust, kuid kasvav maksukoormus seda

ei paku. Selleks, et nii Teie juhitaval kui ka järgmistel valitsustel oleks võimalik maksukoormust

säilitada või vähendada, tuleb avalikke kulutusi otsustavalt piirata.

Seetõttu soovitame riigi rahanduse korrastamiseks astuda tulevaste eelarvete koostamisel järgmised

sammud ning pidada kinni järgmistest põhimõtetest.

Kulud saavad jätkusuutlikult tõusta üksnes siis, kui majandus kasvab

Valitsussektori eelarve kulud on viimase kuue aastaga ehk kriiside eelse tasemega võrreldes kasvanud

ca 70%, samas kui majanduskasv sel perioodil Eesti Panga prognoosi kohaselt selle aasta lõpu seisuga

on nominaalselt vaid 45%. Reaalhindades pole majandus kasvanud kolm aastat, mistõttu kasvavad

valitsussektori kulud oluliselt kiiremini kui majandus võimaldab (vt kulude kasv lisas toodud joonisel

1). Selline katteta kulutamine on tõstnud riigi võlakoormuse 9%-lt 24-%-ni SKPst ja Eesti maksumaksja

tasub tänavu riigivõla intressideks ca 300 miljonit eurot. See raha tuleb võtta muude ühiskonnale vajalike

kulude arvelt.

Maksukoormus kerkib tänavu kriisieelselt 2019. aasta 33,1%-lt 35,8%-ni SKP-st. Kuigi see on veidi

madalam Euroopa Liidu keskmisest, on see siiski tõenäoliselt Ida-Euroopa riikide kõrgeim

maksukoormus ja märkimisväärselt kõrgem OECD keskmisest (2023 - 33,9%). Maksukoormuse kasv

kahjustab Eesti majanduse konkurentsivõimet ja suurendab nii ettevõtjate, investorite kui tarbijate

ebakindlust.

Kulude kasvu ei ole vedanud kaitsekulutused

Sageli maksukoormuse tõusu õigustuseks toodud riigikaitsekulud moodustavad kulude kasvust 12% ja

kogu riigieelarvest ca 8%.

Kõige rohkem on kriisieelse ajaga kasvanud sotsiaalkulud (31%) ja tervishoid (17%) (vt lisatud tabel 1).

Sotsiaalkulusid on eelkõige kasvatanud indekseerimise tulemusel toimunud pensionide kasv, mille

jätkusuutmatust süvendavad erakorralised pensionitõusud.

Oleme stagflatsioonis - majandus langeb kolmandat aastat, kuid hinnad jätkavad kasvu – ja sellistes

tingimustes ei ole valitsuse kulutuste sidumine palga- või hinnakasvuga jätkusuutlik. Eesti jaoks on see

uus olukord ja sellega hakkama saamiseks tuleb senine poliitika üle vaadata. Majandusanalüütikute

hinnangul ei pruugi stagflatsioon kiiresti mööduda.

Kulude indekseerimist tuleb muuta

Fiskaalpoliitika lähiaja peamine eesmärk peaks olema riigieelarve tasakaalu viimine, mis eeldab aga

kulude indekseerimise muutmist. See on vajalik, et tasakaalustada erakorraliste poliitikamuudatuste

mõju, mis on viinud riigieelarve või sotsiaalkindlustusfondide eelarved tasakaalust välja. Näiteks

pensionide erakorralised tõusud, tervishoiutöötajate palgalepped, töötutoetuse rahastuse tõstmine

töötuskindlustuse fondi, kiirabi jm varem riigieelarvest rahastatud kulude tõstmine ravikindlustuse fondi

jne.

Riigieelarve tasakaalustamiseks tuleb luua riigieelarves paindlikkus, et edasised erakorralised

kulukasvud oleks võimalik katta teisi kulusid kärpides. Samuti tuleb juba täna leida kärpekohad, mis

kataksid ligilähedaseltki riigieelarve defitsiidi – sel aastal 1,4 miljardit eurot.

Täna vähendab paindlikkust kõige rohkem mõnede valitsussektori kulude indekseerimine. Defitsiidis

eelarve ja maksutõusud tõstavad lisaks ka inflatsiooni. Eesti Panga hinnangul moodustab maksutõusude

mõju aastatel 2025-2027 oodatavast inflatsioonist ca kolmandiku. Inflatsioon jällegi omakorda

suurendab läbi indeksite ja palgaootuste kasvu riigi kulusid.

Defitsiidis eelarve võib olla põhjendatud kriisiolukorras majanduse stimuleerimiseks läbi

investeeringute, kuid viimastel aastatel toimunud valitsuskulutuste ja maksukoormuse suurendamine on

tagant kütnud niigi kiiret palga- ja hinnatõusu ning kasvatanud läbi indekseeritud kulude, mille aluseks

on enamasti palgatõus või THI, valitsussektori kulusid hüppeliselt. 2025. aastal ulatub indekseerimise

mõju ka ilma kaitsekuludeta ca 500 miljoni euroni (vt lisatud tabel 2).

Eesti Tööandjate Keskliit teeb ettepaneku indekseerimise mõju vähendamiseks vastavad kulud

majanduskasvu taastumiseni külmutada või jäädavalt ümber kujundada selliselt, et kulu kasv on

indekseeritud kas THI või mõne muu indeksi ja nominaalse majanduskasvu vastu ning rakendub

neist madalaim. Stagflatsiooni ajal ei tohi kulud kasvada majandusest kiiremini.

Soovitame need muudatused võtta eesmärgiks juba järgmise, 2026-2029 riigieelarve strateegia

koostamisel. Vastasel juhul oleme eesseisval sügisel ning ka järgmistel aastatel probleemi ees, et

puuduvad vahendid leidmaks kasvanud kuludele katteallikaid. Kui majandus ei kasva, siis ei piisa ka

maksutõusudest veelgi kiiremini kasvavate valitsussektori kulude katteks.

Lugupidamisega,

Digitaalselt allkirjastatud

Kai Realo

Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimees

Hando Sutter

Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht

Lisa: Graafikud riigirahanduse olukorrast 2025

Lisa. Andmed riigirahanduse olukorrast 2025

1. Kuue aastaga on valitsussektori kulutused kasvanud oluliselt kiiremini kui majandus tervikuna

2. Kriisieelse ajaga võrreldes on kulude kasvu vedanud sotsiaalkulud ja tervishoid, mitte riigikaitse

Tabel 1. Valitsussektori kulude kasv 2019-2025 valitsemisfunktsiooniti (allikas Rahandusministeerium, ETKL arvutused)

Valitsemisfunktsioon Kasv 2019-2025, mln eur Osakaal kogukasvust, % Sotsiaalne kaitse 2 303 31% Tervishoid 1 315 17% Haridus 926 12% Majandus 676 9% Üldised valitsussektori teenused 966 13% Riigikaitse 875 12% Avalik kord ja julgeolek 243 3% Vaba aeg, kultuur ja religioon 157 2% Keskkonnakaitse 13 0% Elamu- ja kommunaalmajandus 62 1% Kokku 7 536 100%

Joonis 1. Valitsussektori kulude kasv 2019-2025 võrreldes majanduskasvu tempoga valitsemisfunktsioonide lõikes, mln eurodes

(allikas: Rahandusministeerium, ETKL arvutused)

3. Üksnes indekseerimine kasvatas 2025. aasta eelarvekulusid 500 mln euro võrra

Tabel 2. 2025 riigieelarve kulud ja teadaolevate indekseeritud kulude maht valitsemisfunktsioonide lõikes (allikas:

Rahandusministeerium, ETKL arvutused)

Valitsemisfunktsioon Kulu, mln eur Indekseeritud kulud, mln eur

Indekseeritud kulude osakaal, %

Indekseeritud kulu kasv 2025.a võrreldes 2024.a-ga, mln eur

Sotsiaalne kaitse 5 926 4 400 74% 311 Tervishoid 2 893 2 350 81% 154 Haridus 2 625 Majandus 1 972 Üldised valitsussektori teenused 1 956 Riigikaitse 1 463 1 360 93% -79 Avalik kord ja julgeolek 743 Vaba aeg, kultuur ja religioon 721 47 7% 2 Keskkonnakaitse 200 Elamu- ja kommunaalmajandus 175 Kokku 18 675 8 157 44% 386 Kokku kaitsekuludeta ja lisades teadus-arendustegevusele kuuluva 1% SKP-st

17 212 7 207 42% 485

From: Eesti Tööandjate Keskliit <[email protected]> Sent: Wednesday, January 22, 2025 10:01 AM To: Kristen Michal <[email protected]>; [email protected]; [email protected] Subject: Eesti Tööandjate Keskliidu pöördumine (Riigirahanduse olukorrast 2025)

Lugupeetud peaminister

Eesti Tööandjate Keskliit edastab pöördumise.

Lugupidamisega

Ilona Pallon

Büroojuht/Office manager

Eesti Tööandjate Keskliit Kiriku 6, 10130 Tallinn +372 5265 489 [email protected]

Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Rahandusministeerium Meie: 23.01.2025 nr 7-5.8/25-00133-2

      Pöördumise edastamine

      Edastan peaministrile saabunud Eesti Tööandjate Keskliidu pöördumise.       Lugupidamisega       (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik  

.