Rahandusministri 14. juuni 2011. a määruse nr 30 "Residendist füüsilise isiku tulu deklareerimine" muutmine

Rahandusministri 14.06.2011. a määruse nr 30

„Residendist füüsilise isiku tulu deklareerimine”

lisa 1

(muudetud sõnastuses)

Vorm A

RESIDENDIST FÜÜSILISE ISIKU TULUDEKLARATSIOON

„ ………“ …....……… ………. aasta kuni „ ………“ ……………… ……….aasta

I. ÜLDANDMED

1. Residendist maksumaksja või Euroopa Majanduspiirkonna muu lepinguriigi residendi

isikuandmed

1.1 Eesnimi

Perekonnanimi

Eesti isikukood

2. Euroopa Majanduspiirkonna muu lepinguriigi residendi andmed

2.1 Kas maksustamisperioodil olite Euroopa Majanduspiirkonna muu lepinguriigi resident,

kes soovib kasutada mahaarvamisi Eestis? Kui JAH, siis palun täitke punktid 2.2–2.4 JAH

2.2 Eesti isikukoodi puudumisel isiku

identifitseerimiskood residendiriigis 2.3

Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja

Tolliameti antud registrikood

2.4 Kas olete saanud maksustamisperioodil tulu väljaspool Eestit?

 JAH1

 EI

1 Andmed väljaspool Eestit saadud tulu kohta deklareeritakse tabelis 8.9.

3. Aadress

Elukoha aadress (koht, kus isik deklaratsiooni esitamise ajal alaliselt või peamiselt elab):

Riik

4. Kontaktandmed

Telefon

Mobiiltelefon e-post

II. MAKSUSTATAV TULU

5. Eestis saadud tulu

5.1 Palk ja muu tulu

I osa

Palk ja muu tulu, millelt on tulumaks kinni peetud. Maksumäär … (märgib Maksu- ja

Tolliamet)

(Laevapere liikme tasu, mis on saadud töötamise eest laeval, mis vastab tulumaksuseaduse § 13 lõikes

5 või 6 toodud tingimustele,

deklareeritakse tabelis 7.3.)

Väljamakse tegija

Tulu

liik

Tulu

summa

Kinni-

peetud

tuluma

ks

Pensioni

investeerimiskontole

laekunud tulu

(märkida „X“) registri- või isikukood nimi

II

osa

Palk ja muu tulu, millelt ei ole tulumaksu kinni peetud

Väljamakse tegija Tulu liik Tulu summa

registri- või isikukood nimi

5.2 Kohustuslik ja täiendav kogumispension või PEPP-i leping pensionieas

Väljamakse tegija Tulu liik

Tulu summa

Kinnipeetud

tulumaks registrikood nimi

5.3 Investeerimisriskiga elukindlustuslepingud

Kindlustusandja

Lepingu

number

Väljamakstud summa Tasutud

kindlustus-

maksed

(C)

Tulu Arvutab Maksu- ja Tolliamet

Kinni-

peetud

tulumaks eelmistel

aastatel (A)

maksustamis-

perioodil (B) registrikood nimi

5.4

Rendi-, üüri- ja litsentsitulu

I osa

Rendi-, üüri- ja litsentsitulu, millelt on tulumaks kinni peetud

Väljamakse tegija

Tulu liik Tulu summa Kinnipeetud

tulumaks registri- või

isikukood

nimi

II

osa Rendi-, üüri- ja litsentsitulu, millelt ei ole tulumaksu kinni peetud

Tulu liik Tulu summa

Aadress (välja täitmine ei ole kohustuslik,

kui tulu liik on litsentsitasu)

5.5 Tulu isikuteühenduses või varakogumis

Isikuteühenduse, varakogumi,

usaldusfondi või fondivalitseja

Osalus, hääleõigus või

kaasomandi osa (%)

Usaldusfondi või

fondivalitseja

saadud tulu liik

Maksumaksja osa

kasumist või tulult

Kinnipeetud

või tasutud

tulumaks registrikood või

Maksu- ja Tolliameti

antud registrikood

nimi

6. Kasu vara võõrandamisest

6.1 Väärtpaberite võõrandamine

Eelmistest aastatest edasi kantud kahju Märgib Maksu- ja Tolliamet

Võõrandatud väärtpaberi Tulumaksu-

seaduse § 39

lõikes 11

nimetatud

tehing

(märkida

„X”)

Seotud

isikuga

tehtud

tehing

(märkida

„X”)

nimetus

ja ISIN

kood

liik ja võõrandamise

kuupäev

kogus soetamis-

maksumus

(A)

võõranda-

misega

seotud

kulud

(B)

müügi-/turuhind

(C)

kasu/

kahju Arvutab

Maksu- ja

Tolliamet

6.2 Kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamine ning Natura 2000 erametsamaa

toetus

Kinnistu aadress Kinnistu number

Rea nr Summa

1. Maksustamisperioodil saadud tulu,

sealhulgas:

1.1 kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali müügitulu

1.2 Natura 2000 erametsamaa toetus

2. Maksustamisperioodil tehtud võõrandamisega, sealhulgas metsa majandamisega, seotud kulud

3. Kasu/kahju Arvutab Maksu- ja Tolliamet.

Rida 1 – rida 2. Kahju näidatakse miinusmärgiga.

4. Maksustamisperioodil arvesse võetavad eelmistest aastatest edasikantud kasu Reale 4 kantakse tabeli 6.2 lisa rida 2 kokku summa. Täidetakse, kui real 3 on kahju ja tabeli 6.2 lisa real 1 on eelmistest aastatest edasi

kantud kasusid.

5. Maksustamisperioodil arvesse võetavad eelmistest aastatest edasikantud kulud Reale 5 kantakse tabeli 6.2 lisa rea 6 kokku summa. Täidetakse, kui real 3 on kasu ja tabeli 6.2 lisa real 5 on eelmistest aastatest edasi

kantud kulusid.

6. Korrigeeritud kasu/kahju Arvutab Maksu- ja Tolliamet. Rida 3 + rida 4 või rida 3 – rida 5. Kahju näidatakse miinusmärgiga.

7. Soetamismaksumus Rida 7 ≤ rea 6 positiivsest tulemist (kasust)

8. Soetamismaksumusega korrigeeritud kasu Arvutab Maksu- ja Tolliamet. Rida 6 – rida 7 ≥ 0.

9. Edasikantav kasu Mitte rohkem kui real 8 näidatud summa. Rea 9 summa kantakse tabeli 6.2 lisa rea 3 maksustamisperioodi veergu.

10. Edasikantavad kulud Rea 6 negatiivne tulem (kahju). Rea 10 summa kantakse tabeli 6.2 lisa rea 7 maksustamisperioodi veergu ilma miinusmärgita.

11. Maksustamisperioodi kasu Arvutab Maksu- ja Tolliamet.

Rida 8 – rida 9 + tabeli 6.2 lisa rida 4 kokku summa ≥ 0.

12.

Maksumaksjale kuuluvalt kinnisasjalt raiutud metsamaterjali ja seal kasvava metsa raieõiguse

võõrandamisest saadud tulust ning Natura 2000 erametsamaa toetusest maksustamisperioodi täiendav

mahaarvamine kuni 5000 eurot Mitte rohkem kui real 11 näidatud kasu.

13. Maksustamisperioodi maksustatav kasu Arvutab Maksu- ja Tolliamet.

Rida 11 – rida 12 ≥ 0.

6.2 lisa Kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamise kulude või kasu arvesse võtmise

maksustamisperioodil ja edasikandmine järgmisele aastale

Rea nr Aasta

Kokku

1. Edasikantud kasu Eelmise aasta tabeli 6.2 lisa rida 3.

X

2. Edasikantud kasu, mida võetakse arvesse tabeli 6.2 rea 3 kahju

vähendamiseks Arvesse võetakse mitte rohkem kui tabeli 6.2 rea 3 negatiivne summa. Real 2

näidatud summa kokku kantakse tabeli 6.2 reale 4.

X

3. Järgmisele aastale edasi kantav kasu Mitte rohkem kui tabeli 6.2 lisa rida 1 – rida 2.

Kõige varasema aasta veeru summat real 3 ei näidata, vaid kantakse reale 4. Maksustamisperioodi veerus on tabeli 6.2 rea 9 summa (edasikantav kasu).

X

4. Maksustamisperioodil maksustatav kasu Tabeli 6.2 lisa: rida 1 – rida 2 – rida 3 ≥ 0.

X

5. Edasikantud kulud Eelmise aasta tabeli 6.2 lisa rida 7.

X

6. Edasikantud kulud, mida võetakse arvesse tabeli 6.2 rea 3 kasu

vähendamiseks Arvesse võetakse mitte rohkem kui tabeli 6.2 rea 3 positiivne summa.

Real 6 näidatud summa kokku kantakse tabeli 6.2 reale 5.

X

7. Järgmisele aastale edasi kantavad kulud Tabeli 6.2 lisa rida 5 – rida 6. Kõige varasema aasta veeru summat edasi ei kanta.

Maksustamisperioodi veerus on tabeli 6.2 rea 10 summa (edasikantud kulud)

ilma miinusmärgita.

X

6.3 Muu vara võõrandamine

Vara liik Aadress Soetamismaksumus ja

võõrandamisega seotud

kulud (A)

Müügi-

/turuhind

(B)

Kasu Arvutab Maksu- ja Tolliamet

6.4 Osaluse vähendamine, likvideerimisjaotised Eelmistest aastatest edasikantud kahju märgib Maksu- ja Tolliamet tabelis 6.1.

Väljamakse tegija, investeerimisfondi või

fondivalitseja

Soetamis-

maksumus/

sissemakse

(A)

Väljamakse (B) Kasu/kahju Arvutab Maksu- ja Tolliamet

Seotud

isikuga

tehtud

tehing

(märkida

„X”)

registrikood või

Maksu- ja Tolliameti

antud registrikood

Eestis

nimi

6.5 Investeerimiskonto

I osa Investeerimiskonto ning krediidiasutuse või muu finantsasutuse andmed

Konto number

või IBAN kood

Krediidiasutuse või finantsasutuse

Investeerimis-

konto sulgemise

kuupäev

Kui deklareeritavaid sisse-

ega väljamakseid kontolt

ei ole tehtud, märkida „X“ nimi SWIFT (BIC) kood

II osa Tulu finantsvaralt

Konto number

või IBAN kood

Kande

kuupäev

Konto sisse-

maksete jääk

enne tehingut

(A)

Sisse-

makse

summa

(B)

Välja-

makse

summa

(C)

Maksustatav summa Arvutab Maksu- ja Tolliamet

Edasikantav

summa Arvutab Maksu- ja

Tolliamet

Kokku maksustatav summa X

6.6 Äriühingu ühinemisel füüsilise isiku varaga saadud tulu

Äriühingu Rahalises või

mitterahalises vormis

saadud tulu (A)

Soetamis-

maksumus/

sissemakse

(B)

Ühinemisel üle

võetud kohustused

Maksustamis-

perioodil

ära langenud

kohustuste osa, mille

võrra eelmistel

aastatel vähendati

saadud tulu (C)

Tulu Arvutab Maksu- ja

Tolliamet

registri-

kood

nimi

7. Tulud, mida arvestatakse ainult maksuvaba tulu arvutamisel

7.1 Eesti äriühingult saadud dividendid või muud kasumieraldiste väljamaksed, mida ei maksustata füüsilise isiku

tuluna

Väljamakse tegija Tulu liik Tulu

summa

Pensioni

investeerimiskontole

laekunud tulu (märkida „X“)

registrikood nimi

7.2 Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel maksustatud summa, mida on vähendatud

ettevõtlustulu maksu sotsiaalmaksu osa võrra

7.3 Laevapere liikme tulu, kui tulu on saadud töötamise eest laeval, mis vastab tulumaksuseaduse § 13 lõikes 5 või 6

sätestatud tingimustele

Väljamakse tegija Laeva IMO

number

Tulu liik

Tulu summa

registrikood nimi

8. Välisriigis saadud tulu Välisriigis saadud tulu deklareeritakse eurodes sendi täpsusega, välja arvatud tabelid 8.1, 8.8 ja 8.9, kus deklareeritakse tulu välisvaluutas või eurodes.

8.1 Palk ja muu tulu Välisvaluutas või eurodes kahe komakoha täpsusega.

Riik Väljamakse tegija

Tulu

liik

Raha-

ühik

Tulu

summa ja välja-

makse kuupäev

Kinnipeetud või tasutud

tulumaks ja maksu kinni-

pidamise või tasumise

kuupäev

registri- või

isikukood

residendiriigis

nimi

8.2 Väärtpaberite võõrandamine Eelmistest aastatest edasikantud kahju märgib Maksu- ja Tolliamet tabelis 6.1.

Riik Võõrandatud väärtpaberi

Seotud isikutega

tehtud tehing

(märkida „X“)

Tulumaksuseaduse

§ 39 lõikes 11

nimetatud tehing

(märkida „X“)

nimetus

ja ISIN

kood

liik ja

võõranda-

mise

kuupäev

kogus soetamis-

maksumus

(A)

võõranda-

misega

seotud

kulud

(B)

müügi-/

turuhind

(C)

kasu/kahju Arvutab Maksu-

ja Tolliamet

kinni-

peetud

või

tasutud

tulumaks

8.3 Muu vara võõrandamine

Riik Vara liik Soetamismaksumus ja

võõrandamisega seotud

kulud (A)

Müügi-

/turuhind

(B)

Kasu Arvutab Maksu- ja Tolliamet

Kinnipeetud või

tasutud tulumaks

8.4 Osaluse vähendamine, likvideerimisjaotised Eelmistest aastatest edasikantud kahju märgib Maksu- ja Tolliamet tabelis 6.1.

Riik Väljamakse tegija,

investeerimisfondi

või fondivalitseja

Soetamis-

maksumus/

sissemakse (A)

Väljamakse

(B)

Kasu/kahju Arvutab Maksu- ja

Tolliamet

Kinnipeetud

või tasutud

tulumaks

Seotud isikuga

tehtud tehing

(märkida „X“)

registri-

kood

nimi

8.5 Investeerimisriskiga elukindlustuslepingu väljamaksed

Riik Kindlustusandja Lepingu

number

Väljamakstud summa Tasutud

kindlustus-

maksed (C)

Tulu Arvutab Maksu- ja

Tolliamet

Kinnipeetud või

tasutud

tulumaks eelmistel

aastatel (A)

maksustamis-

perioodil (B) registri-

kood nimi

8.6 Täiendava kogumispensioni, sh PEPP-i lepingu väljamaksed

Riik Väljamakse tegija Tulu liik

Tulu summa Kinnipeetud või

tasutud tulumaks registrikood nimi

8.7 Tulu isikuteühenduses või varakogumis

Riik Isikuteühenduse,

varakogumi, usaldusfondi

või fondivalitseja

Osalus, hääleõigus või

kaasomandi osa (%)

Usaldusfondi või

fondivalitseja

saadud tulu liik

Maksumaksja osa

kasumist või tulult

Kinnipeetud

või tasutud

tulumaks

registrikood

asukohariigis

nimi

8.71 Rendi- ja üüritulu

Riik Väljamakse tegija nimi Tulu liik Tulu summa Kinnipeetud või

tasutud tulumaks

8.8 Välisriigis saadud, Eestis maksuvaba tulu Välisvaluutas või eurodes kahe komakoha täpsusega. Krediidimeetodi kasutamisel deklareeritakse tabelis 8.8 loetletud tulu tabelites 8.1–8.71.

Riik

Väljamakse tegija

Tulu liik Rahaühik

Tulu

summa ja välja-

makse kuupäev

Kinnipeetud või tasutud

tulumaks ja tulumaksu

kinnipidamise või

tasumise kuupäev

registri- või

isikukood

residendiriigis

nimi või ees- ja

perekonnanimi

8.9

Euroopa Majanduspiirkonna muu lepinguriigi residendi väljaspool Eestit saadud maksustatav tulu Välisvaluutas või eurodes kahe komakoha täpsusega.

Euroopa Majanduspiirkonna muu lepinguriigi resident, kes soovib kasutada maksusoodustusi Eestis, näitab oma väljaspool Eestit saadud maksustatava tulu (brutosumma koos tulumaksuga) mahaarvamiste arvutamiseks Eestis (tulumaksuseaduse § 311 lõige 2).

Riik Väljamakse tegija nimi Tulu liik Rahaühik Tulu summa ja kuupäev

III. MAHAARVAMISED

9. Maksustamisperioodi tulust tehtavad mahaarvamised

9.1 Töötuskindlustusmaksed ja kohustusliku kogumispensioni maksed

Väljamakse tegija

Tulu liik

Kinnipeetud

töötuskindlustus-

maksed

Kinnipeetud või

tasutud kohustusliku

kogumispensioni

maksed

registri- või isikukood

nimi

9.2 Täiendava kogumispensioni, sh PEPP-i lepingu maksed

Kindlustusandja, pensionifondi valitseja või PEPP-i pakkuja

Täiendava

kogumispensioni

kindlustuslepingu või

PEPP-i lepingu

number ja

sõlmimise kuupäev

või osakute soetamise

kuupäev

Tasutud

kindlustusmaksed ning

osakute soetamiseks

tasutud summa või

PEPP-i lepingu

sissemaksed

registrikood nimi asukohariik

9.3 Välisriigis tasutud sotsiaalkindlustuse maksud ja maksed Eurodes või välisvaluutas kahe komakoha täpsusega.

Välisriik Sotsiaalkindlustuse maksu- või makse

nimetus

Rahaühik Tasutud maksu- või makse

summa ja kuupäev

9.4 Tehtud kingitused ja annetused

Tehtud kingituse ja annetuse saaja Tehtud kingituse ja

annetuse summa registrikood nimi asukohariik

9.6 Tasutud koolituskulud

Koolitatava Õppeasutuse Tasutud

summa

isikukood ees- ja perekonnanimi asukoha-

riik

nimi, registreerimisnumber või

registrikood

10. Kasutamata koolituskulude mahaarvamise üleandmine abikaasale või registreeritud elukaaslasele

(märkida „X“)

Soovin minu maksustatavat tulu ületava kasutamata koolituskulude mahaarvamise üle anda oma abikaasale või registreeritud

elukaaslasele

Abikaasa või registreeritud elukaaslase andmed:

10.1

Eesti isikukood

Eesnimi Perekonnanimi

10.2

Eesti isikukoodi puudumisel isiku

identifitseerimiskood residendiriigis

10.3

Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja Tolliameti antud

registrikood

IV. ENAMMAKSE KASUTAMINE

11. Enammakstud maksu tagastamine Eestis asuva panga kontole1

11.1

Konto number

11.2

Konto omaniku ees- ja perekonnanimi

Konto omaniku isikukood

12. Enammakstud maksu tagastamine väljaspool Eestit asuva panga kontole1

12.1 Väljaspool Eestit asuva panga täisnimi

12.2 Panga SWIFT kood ehk BIC

12.3 Kontoomaniku ees- ja perekonnanimi

12.4 Kontoomaniku isikukood

12.5 Konto IBAN kood

12.6 Kontoomaniku elukoha aadress (märkida, kui see asub väljaspool Euroopa Liitu või Euroopa Majanduspiirkonna

lepinguriike) 1Enammakstud maksusumma tagastatakse tuludeklaratsioonil näidatud maksumaksja pangakontole või maksumaksja kirjaliku avalduse

alusel kolmanda isiku pangakontole.

13. Palun tehke enammakse kasutamiseks valik (märkida „X“):

1. Soovin jätta enammakstud tulumaksust …….. eurot tulevaste maksukohustuste katteks.

2. Soovin jätta kogu enammakstud tulumaksu summa tulevaste maksukohustuste katteks. Seda valikut tehes tulumaksu ei

tagastata ning ettemaks kantakse tulevaste maksukohustuste katteks.

3. Soovin jätta enammakstud sotsiaalmaksu summa tulevaste maksukohustuste katteks (täidab füüsilisest isikust

ettevõtja).

4. Soovin tehtud tasaarvelduste kohta otsust.

V. KINNITUSED

14. Kinnitan, et kui rendi- ja üüriulu ei ole tabelis 5.4 ja/või 8.71 deklareeritud, ei ole ma maksustamisperioodil rendi- ja

üüritulu saanud. Kinnitan, et minule teadaolevalt on eespool esitatud andmed õiged. Olen teadlik, et ebaõige või ebatäpse

teabe esitamine on maksukorralduse seaduse alusel karistatav.

14.1 Maksumaksja allkiri Kuupäev

14.2

Maksumaksja esindaja:

Ees- ja perekonnanimi

Isikukood Kuupäev e-post Mobiiltelefon

Allkiri Maksumaksja esindamise alus

Täitmise kord

1. Tuludeklaratsiooni vormi A esitab residendist füüsiline isik, kes on maksustamisperioodil saanud tulu

Eestis ja väljaspool Eestit.

2. Füüsiline isik on resident, kui tema elukoht on Eestis või kui ta viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu

jooksul vähemalt 183 päeval. Sellel juhul on isik resident Eestisse saabumise päevast. Resident on ka

välisteenistuses viibiv Eesti diplomaat (tulumaksuseaduse § 6). Kui välislepingu alusel määratud

residentsus erineb seaduse alusel määratud residentsusest, kohaldatakse välislepingu sätteid.

Tuludeklaratsiooni esitamine

3. Tuludeklaratsioon esitatakse Maksu- ja Tolliametile maksustamisperioodile järgneva aasta 30. aprilliks.

Elektrooniliselt on tuludeklaratsiooni võimalik esitada alates 15. veebruarist.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lõike 8 kohaselt, kui kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub

riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel

tööpäeval.

4. Kui maksumaksja enne maksusumma määramise aegumistähtaja möödumist avastab, et tema või tema

nimel esitatud tuludeklaratsioonis esinevad vead või on andmed puudulikud ning seetõttu on deklareeritud

maksusumma väiksem seaduse alusel tasumisele kuuluvast maksusummast, teavitab ta sellest viivitamata

Maksu- ja Tolliametit kirjalikult. Maksusumma määramise aegumistähtaeg on kolm aastat. Maksusumma

tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral, sealhulgas maksuvõla tekkimisel maksukorralduse

seaduse §-s 41 nimetatud isiku, seoses kuriteo toimepanemisega, on maksusumma määramise

aegumistähtaeg viis aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei

esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati (maksukorralduse seaduse § 98

lõige 1).

5. Residendist füüsiline isik on tulumaksuseaduse § 44 lõike 13 alusel kohustatud deklareerima välisriigis

töötamise eest tulumaksuseaduse § 13 lõikes 4 nimetatud saadud tulu (§ 13 lõiked 1, 11 ja 2, § 48), § 14

lõikes 10 sätestatud välisriigis teenitud ettevõtlustulu ja § 18 lõikes 11 nimetatud välisriigi juriidiliselt isikult

saadud dividendi või muu kasumieraldise, mida Eestis ei maksustata tulumaksuga, samuti tulu, mida ei

maksustata Eestis tulumaksuga tulenevalt välislepingust.

6. Füüsiline isik, kes ei olnud Eesti resident kogu maksustamisperioodi kestel, esitab tuludeklaratsiooni

ainult residendiks oleku ajal saadud tulu kohta ja võib teha tulumaksuseaduse 4. peatükis lubatud

mahaarvamisi sama ajavahemiku kohta. Tulumaksuseaduse §-des 23 ja 235 sätestatud mahaarvamisi võib

teha proportsionaalselt kuude arvuga, mille jooksul isik oli resident.

7. Tuludeklaratsiooni esitab residendist füüsiline isik, kes omas maksustamisperioodil maksualast koostööd

mittetegevas jurisdiktsioonis asuva juriidilise isiku (tulumaksuseaduse § 22) aktsiaid, osasid, hääli või

õigust nimetatud juriidilise isiku kasumile. Osalus maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis

asuvas juriidilises isikus deklareeritakse vormi MM lisas, mis esitatakse Maksu- ja Tolliametile koos

vormidega MM ja A.

8. Residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitab ka muu Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi

(lisaks Euroopa Liidu riikidele ka Island, Liechtenstein ja Norra) (edaspidi lepinguriik) residendist füüsiline

isik (edaspidi lepinguriigi resident), kes sai maksustamisperioodil maksustatavat tulu Eestis

(tulumaksuseaduse § 29) ja soovib teha tulumaksuseaduse 4. peatükis sätestatud mahaarvamisi

(tulumaksuseaduse § 311). Kui isikul puudub Eesti Vabariigi isikukood, siis annab registrikoodi Maksu- ja

Tolliamet.

9. Muu lepinguriigi residendi Eestis saadud tulu maksustatakse tulumaksuseaduse 5. peatükis sätestatu

kohaselt, arvestades riikidevahelistes tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise

tõkestamise lepingutes (edaspidi maksuleping) sätestatud maksusoodustuste ja -vabastustega. Isik täidab ka

tabeli 8.9 ja näitab andmed väljaspool Eestit saadud tulu kohta.

10. Maksustamisperioodil ettevõtlustulu (tulumaksuseaduse § 14) saanud maksumaksja deklareerib selle

vormil E sõltumata sellest, kas ta on füüsilisest isikust ettevõtjana registreeritud või mitte. Kui maksumaksja

on äriregistrisse või muu lepinguriigi registrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja, võib ta vormil E

deklareerida ka ettevõtlusega seotud mahaarvamised.

Füüsilisest isikust ettevõtja deklareerib ettevõtlustulu vormil E ja esitab selle koos vormiga A Maksu- ja

Tolliametile. Füüsilisest isikust ettevõtja esitab tuludeklaratsiooni (vormid A ja E) ka juhul, kui tema

maksustamisperioodi maksustatav tulu on väiksem kui maksuvaba tulu või kui maksustatav tulu puudub

(tulumaksuseaduse § 44 lõige 61).

11. Füüsilise isiku pankroti korral peetakse tulude ja kulude ning tasutud ja kinnipeetud tulumaksu arvestust

eraldi maksustamisperioodi pankroti väljakuulutamisele eelneva ja sellele järgneva osa kohta.

Füüsiline isik on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile tuludeklaratsiooni ühe kuu jooksul, alates

pankroti väljakuulutamisest. Pankroti väljakuulutamisele järgneva kalendriaasta osa kohta esitatakse

tuludeklaratsioon tavakorras järgmise aasta 30. aprilliks.

12. Kui maksumaksja sai maksustamisperioodil tulu, millelt ei ole tulumaksu kinni peetud või kinnipeetud

tulumaks on väiksem seaduses ettenähtust, on ta kohustatud esitama tuludeklaratsiooni.

13. Tuludeklaratsiooni ei pea esitama:

1) residendist füüsiline isik, kelle maksustamisperioodi tulu ei ületanud tulumaksuseaduse §-s 23

sätestatud maksuvaba tulu määra või kelle maksustamisperioodi tulult on tulumaks kinni peetud ning ei

ole vaja täiendavalt tulumaksu tasuda, välja arvatud tulumaksuseaduse § 44 lõikes 61 nimetatud juhul;

2) mitteresident tulumaksuseaduse § 43 lõikes 4 sätestatud juhul;

3) lepinguriigi residendist füüsiline isik, kelle tulu ei ületanud tulumaksuseaduse §-s 23 sätestatud

maksuvaba tulu määra või kelle maksustamisperioodi tulult ei ole vaja täiendavalt tulumaksu tasuda, välja

arvatud juhul, kui isik saab Eestist § 29 lõike 3 alusel maksustatavat ettevõtlustulu või soovib kasutada

§ 23 lõikes 4 sätestatud õigust.

Olenemata eeltoodust, esitavad tuludeklaratsiooni järgmised isikud:

– füüsilisest isikust ettevõtja;

– tulumaksuseaduse § 22 lõikes 6 ja § 44 lõikes 13 nimetatud residendist füüsiline isik;

– residendist füüsiline isik, kes on saanud tulu, mida tulumaksuseaduse § 13 lõike 4, § 14 lõike 10,

§ 18 lõike 11 või välislepingu alusel Eestis ei maksustata;

– maksustamisperioodil väärtpabereid võõrandanud isik, kes soovib kasutada tulumaksuseaduse § 39

lõikes 3 sätestatud õigust;

– residendist füüsiline isik, kes tegi maksustamisperioodi jooksul tulumaksuseaduse §-s 172 nimetatud

investeerimiskontole sissemakseid või sellelt väljamakseid;

– füüsiline isik, kes soovib kasutada tulumaksuseaduse § 23 lõikes 4 sätestatud õigust.

Eeltäidetud tuludeklaratsioon

14. Maksu- ja Tolliamet koostab tema käsutuses olevate andmete alusel maksumaksjale eeltäidetud

tuludeklaratsiooni ja teeb selle talle kättesaadavaks Maksu- ja Tolliameti e-teenuse vahendusel või Maksu-

ja Tolliameti teeninduskohas alates maksustamisperioodile järgneva aasta 15. veebruarist.

15. Maksu- ja Tolliamet kannab eeltäidetud tuludeklaratsioonile järgmised andmed:

1) maksustamisperioodi tulu;

2) maksuvaba tulu (§ 23);

3) tasutud koolituskulud (§ 26 ja § 571 lõige 2);

4) tehtud kingitused ja annetused (§ 27 ja § 571 lõige 3);

5) ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel maksustatud summa, mida on vähendatud

ettevõtlustulu maksu sotsiaalmaksu osa võrra (tulumaksuseaduse § 23);

6) täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu või PEPP-i lepingu alusel tasutud kindlustusmaksete

osa, mille eesmärgiks on tagada kindlustussumma maksmine kindlustuspensionina, vabatahtliku

pensionifondi osakute soetamiseks makstud summa ja PEPP-i lepingu sissemaksed (tulumaksuseaduse

§ 28);

7) kinnipeetud töötuskindlustus- ja kohustusliku kogumispensioni maksed (tulumaksuseaduse § 281

lõiked 1 ja 2);

8) tulumaksuseaduse § 571 lõikes 52 nimetatud andmed finantsvara võõrandamise kohta.

16. Maksumaksja on kohustatud eeltäidetud tuludeklaratsioonis näidatud andmed üle kontrollima ning

tegema täiendusi ja parandusi, kui toodud andmed on ebaõiged või puudulikud.

17. Paberkandjal saadud eeltäidetud tuludeklaratsioonil tehtud paranduste juurde peab maksumaksja

märkima kuupäeva, millal parandus tehti, ja paranduse allkirjastama.

Deklaratsiooni täitmine

Üldandmed

18. Maksustamisperiood on kalendriaasta (1. jaanuar kuni 31. detsember). Füüsiline isik, kes ei olnud Eesti

resident kogu maksustamisperioodi kestel, märgib real „periood” kalendriaastal residendiks oleku aja.

Kui deklaratsioon esitatakse paberkandjal, siis elukoha aadressiks märgitakse koht, kus isik deklaratsiooni

esitamise ajal alaliselt või peamiselt elab.

Vormi A punktis 4 näidatakse kontaktandmed (telefoni- või mobiiltelefoni number ja e-posti aadress), mille

kaudu on võimalik isikuga kontakti saada.

19 Muu lepinguriigi resident, kes on maksustamisperioodil saanud maksustatavat tulu Eestis ja soovib

kasutada tulumaksuseaduse §-s 311 sätestatud mahaarvamisi, täidab vormi A punktid 2.1─2.4 ning märgib

elukoha aadressi residendiriigis.

20. Kui vormi A tabelite täitmisel jääb ridu puudu, tuleb tulu või mahaarvamised märkida vastava tabeli

lisalehele (vormi A lisa). Lisalehel näitab maksumaksja ära vastava tabeli andmed koos enda nime ja

isikukoodiga ning kinnitab andmete õigsust oma allkirjaga.

21. Deklaratsioon täidetakse eurodes sendi täpsusega, välja arvatud tabelites 8.1, 8.8, 8.9 ja 9.3, kus

deklareeritakse eurodes või välisvaluutas kahe komakoha täpsusega.

22. Deklaratsiooni esitamisel täidab maksumaksja valgel taustal read või veerud. Hallil taustal read või

veerud eeltäidab/arvutab Maksu- ja Tolliamet ning kuvab e-teenuste keskkonnas automaatselt tulemuse.

Maksustatav tulu

23. Maksustatavaks tuluks loetakse residendist füüsilise isiku maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool

Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu.

Tulumaksuga maksustatakse ja deklareeritakse vormil A ka krüptovaras saadud tulu, sealhulgas:

1) töö eest saadud tasud, töö- või teenistussuhtest tulenevad muud väljamaksed või käsundus- või muu

võlaõigusliku lepingu alusel saadud töö- või teenustasu või tasu, mida saab juhtimis- või kontrollorgani

liige oma ametiülesannete täitmise eest;

2) saadud dividendid ja muud kasumieraldised;

3) saadud tulud, sealhulgas üür, rent, litsentsitasu, intress jms;

4) tulu, mis on saadud virtuaalvääringu ümberarvestamisest tavavaluutaks;

5) tulu ühe krüptovara vahetamisest teise vastu;

6) krüptovaraga kauplemisest saadud tulu;

7) krüptovaraga kaupade või teenuste eest tasumisel saadud tulu;

8) arvuti andmemahu rentimisest saadud tulu.

Krüptovara kaevandamisest saadud tulu on füüsilise isiku ettevõtlustulu, mis deklareeritakse käesoleva

määrusega kehtestatud vormil E „Residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu“.

Kui arvuti andmemahu rentimine on ettevõtlus, deklareerib füüsiline isik saadud renditulu vormil E

ettevõtlustuluna.

Krüptovara, sealhulgas virtuaalvääring, on digitaalsel kujul esitatud väärtus või õiguste kogum, mida

kasutatakse näiteks kaupade või teenuste müümisel, ostmisel või vahetamisel. Krüptovara hulka kuuluvad

näiteks Bitcoin, Ethereum, Litecoin jms.

Krüptovaras saadud tulu arvutatakse ümber eurodeks.

Turutingimustel tehingu korral võib kasutada turuhinnana ka selle keskkonna vahetuskurssi, kus tehing

toimub. Kui keskkonnas, kus tehakse tehinguid krüptovaras, on toodud vahetuskurss muu traditsioonilise

valuuta kaudu (näiteks USA dollar), siis arvutatakse summa ümber eurodeks, kasutades Euroopa

Keskpanga päevakurssi Eesti Panga veebilehelt.

24. Füüsilise isiku tulumaksuga maksustatavaks tuluks ei loeta tulumaksuseaduse §-de 48–53 alusel

maksustatavat erisoodustust, kingitust, annetust, dividendi või muud kasumieraldist, välja arvatud dividend,

millelt on kinni peetud 7% määraga tulumaks.

Tulumaksuga ei maksustata tulumaksuseaduse § 12 lõikes 3 (välja arvatud seoses ettevõtlusega), § 13

lõigetes 3 ja 4 (välja arvatud § 13 lõike 3 punkt 15), § 14 lõikes 10, § 15 lõigetes 4 ja 5, § 17 lõigetes 11 ja

12, § 18 lõikes 11, § 19 lõigetes 3, 5, 6 ja 61, § 20 lõikes 5, § 201 lõikes 3, § 21 lõigetes 4 ja 5 ning § 61

lõikes 11 sätestatud residendi tulu. Samuti ei loeta maksustatavaks tuluks käesoleva korra punktis 96

nimetatud eluruumi üürilepingu alusel saadud üürist üürimisega seotud kulude katteks maha arvatud 20%.

Eestis saadud tulu

25. Tabeli 5.1 I osas „Palk ja muu tulu, millelt on tulumaks kinni peetud“ näidatakse järgmised väljamakse

tegemise ajal kehtiva määraga (tulumaksuseaduse § 4 lõige 1) maksustatavad tulud (brutosummas, enne

maksuvaba tulu arvestamist ning tulumaksu, töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni

makse kinnipidamist), millelt on tulumaks kinni peetud:

1) kõik töö eest saadud rahalised tasud ja töö- või teenistussuhtest tulenevad muud väljamaksed,

sealhulgas:

1.1) töötasu, palk, lisatasu ja puhkusetasu;

1.2) tööandja töötaja eest tasutud tulumaksuseaduse §-s 28 sätestatud täiendava kogumispensioni

kindlustusmaksed, vabatahtliku pensionifondi osakute soetamiseks makstud summad ja PEPP-i

lepingu sissemaksed;

1.3) töölepingu ülesütlemisel või teenistusest vabastamisel ette nähtud hüvitis;

1.4) kohtu või töövaidluskomisjoni välja mõistetud hüvitis või viivis ja haigushüvitis;

1.5) Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse § 52 alusel tööandjalt teenuse tellinud isiku

makstud tasu (tulumaksuseaduse § 13 lõige 1), kui sellel töötajal tekib Eestis deklareerimiskohustus;

1.6) ametniku, töötaja või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme tööandjalt või

kolmandalt isikult saadud välislähetuse päevaraha või ametniku välislähetustasu või nimetatud

isikutele makstud töölähetusega kaasneva kulu hüvitise tulumaksuseaduse § 13 lõike 3 punktis 1

kehtestatud piirmäära ületav osa;

1.7) asendusteenistuja, reservasendusteenistuja ja reservväelase toetus (tulumaksuseaduse § 19 lõige

4);

1.8) toetus, mis on saadud seoses töö- või teenistussuhtega (tulumaksuseaduse § 19 lõike 3 punkt 3);

1.9) seaduse või muu õigusakti alusel töö tegemise eest saadud tasu (sotsiaalmaksuseaduse § 2

lõike 1 punkt 9);

1.10) pärast töö- või teenistussuhte lõppemist saadud tasu;

1.11) tööandjalt lapse sünni puhul saadud toetus, mis ületas 5/12 maksustamisperioodi maksuvabast

tulust (tulumaksuseaduse § 13 lõike 3 punkt 7);

1.12) riigieelarvest hüvitatav puhkusetasu;

1.13) seoses tööõnnetuse või kutsehaigusega saadud hüvitis, kui seda ei makstud

kindlustushüvitisena;

1.14) muu töö- või teenistussuhtega seotud väljamakse.

Ametnikud tulumaksuseaduse tähenduses on ka avaliku teenistuse seaduse § 2 lõikes 3 nimetatud

järgmised isikud: Riigikogu liige, Euroopa Parlamendi liige, Vabariigi President, Vabariigi Valitsuse liige,

kohtunik, õiguskantsler, riigikontrolör, riiklik lepitaja, kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu liige, valla-

või linnavalitsuse liige ja osavalla- või linnaosavanem (tulumaksuseaduse § 13 lõige 31);

2) ajutise töövõimetuse hüvitis (tulumaksuseaduse § 20 lõige 1). Maksustamisele ei kuulu ravikindlustuse

seaduse § 47 kohaselt makstud täiendav ravimihüvitis ja sama seaduse alusel makstud täiskasvanute

hambaraviteenuse hüvitis;

3) töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel saadud töö- või teenustasu

(tulumaksuseaduse § 13 lõige 11), välja arvatud juhul, kui tasu saaja on äriregistrisse või muu lepinguriigi

registrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja ning tasu on saaja ettevõtlustulu;

4) tasu, mida on saanud juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige (tulumaksuseaduse § 13 lõige 2)

(sealhulgas tööandja poolt tehtud III samba või PEPP-i lepingu sissemaksed), välja arvatud juhul, kui tasu

saaja on äriregistrisse või lepinguriigi registrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja ning tasu on saaja

ettevõtlustulu. Tulumaksuga maksustatakse saadud toetus, mida makstakse seoses töö- või

teenistussuhtega või juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga (tulumaksuseaduse § 19 lõike 3

punkt 3);

5) stipendium (välja arvatud tulumaksuseaduse § 19 lõike 3 punktis 31 ning lõigetes 5, 6 ja 61 nimetatud

stipendiumid), toetus (välja arvatud tulumaksuseaduse § 19 lõike 3 punktides 3–33 nimetatud toetused),

kultuuri-, spordi- ja teaduspreemia (välja arvatud tulumaksuseaduse § 19 lõike 3 punktis 4 nimetatud

preemiad), hasartmänguvõit ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel

saadud toetus (tulumaksuseaduse § 19 lõige 4);

6) perehüvitiste seaduse alusel saadud vanemahüvitis (tulumaksuseaduse § 19 lõige 2);

7) töötuskindlustuse seaduse alusel saadud hüvitis (tulumaksuseaduse § 20 lõige 2);

8) laenult, liisingult või muult võlakohustuselt, finantsvaralt ja hoiuselt saadud intress, sealhulgas selline

võlakohustuselt arvutatud summa, mille võrra esialgset võlakohustust suurendatakse, ning intressina

saadud väljamakse, välja arvatud osaku või aktsia tagastamisel või investeerimisfondi likvideerimisel

saadud väljamakse.

Tulumaksuseaduse § 17 lõike 11 kohaselt ei maksustata tulumaksuga intressi, mis on saadud pensioni

investeerimiskontol olnud raha eest soetatud finantsvaralt või mille aluseks olev investeerimisfondi tulu

on tulumaksuseaduse 51. peatüki sätete kohaselt maksustatud või § 312 lõike 2 kohaselt tulumaksust

vabastatud.

Tabelis 5.1 I osas näidatakse Eesti äriühingult või lepinguliselt investeerimisfondilt saadud ja pensioni

investeerimiskontole laekunud intress (tulumaksuseaduse § 17 lõige 1) või kindlustushüvitis

(tulumaksuseaduse § 20 lõiked 1–4). Kui maksumaksja on väljamakse tegijat teavitanud, et finantsvara,

millelt intress või kindlustushüvitis makstakse, on soetatud pensioni investeerimiskonto vahenditest, siis

väljamakse tegija nimetatud väljamaksetelt tulumaksu kinni ei pea. Kui intressilt või kindlustushüvitiselt

on tulumaks kinni peetud, siis on need tuludeklaratsiooni tabelis 5.1 eeltäidetud. Maksumaksja

märgib pensioni investeerimiskontole laekunud intressi või kindlustushüvitise väljamakse juurde "X" ja

kinnipeetud tulumaks tagastatakse deklaratsiooni alusel.

9) Eesti seaduse alusel saadud pension (vanaduspension, sealhulgas ennetähtaegne vanaduspension,

edasilükatud vanaduspension, soodustingimustel vanaduspension (laste eest) ja paindlik vanaduspension;

toitjakaotuspension; rahvapension; töövõimetuspension; okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku

seaduse alusel määratud soodustingimustel vanaduspension; eripension; soodustingimustel

vanaduspensionide seaduse alusel määratud soodustingimustel vanaduspension ning väljateenitud aastate

pensionide seaduse alusel määratud väljateenitud aastate pension (tulumaksuseaduse § 19 lõige 2).

91) maksustamisperioodil saadud tulumaksuseaduse § 4 lõikes 1 sätestatud maksumääraga maksustatavad

enne pensioniiga tehtud järgmised kohustusliku ning täiendava kogumispensioni, sealhulgas PEPP-i

lepingu väljamaksed:

1) kohustusliku kogumispensioni kindlustuslepingu kindlustusvõtjale ja kindlustatud isikule ning

kohustuslikust pensionifondist osakuomanikule ja pensioni investeerimiskontolt seda kasutavale

isikule tehtud väljamaksed, kui väljamakse saajal on vanaduspensioniikka jõudmiseni jäänud rohkem

kui viis aastat. Siin näidatakse ka pensionilepingu soodustatud isikule ja teistele eelmises lauses

nimetatud isikute pärijatele tehtud väljamaksed (tulumaksuseaduse § 201 lõige 1);

2) täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu kindlustusvõtjale ja kindlustatud isikule,

vabatahtlikust pensionifondist osakuomanikule või PEPP-i lepingus nimetatud PEPP-i säästjale ja

PEPP-i pensionisaajale täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu ja PEPP-i lepingu soodustatud

isikule ning eelnimetatud isikute pärijatele tehtud väljamakse ning tulumaksuseaduse § 28 lõikes 11

nimetatud täiendava kogumispensioni tagamise eesmärgil moodustatud eraldise negatiivse muutuse

väljamaksed, mis maksustatakse tulumaksuseaduse § 4 lõikes 1 sätestatud maksumääraga, kui

väljamakse saajal on vanaduspensioniikka jõudmiseni jäänud rohkem kui viis aastat.

Tabeli 5.1 I osas näidatakse kohustusliku kogumispensioni riigipoolsete maksete peatamise eest välja

makstud kompensatsioon.

Tuluna tulumaksuseaduse § 23 lõike 2 tähenduses ei käsitata § 201 lõigetes 1 ja 4 ning § 21 lõigetes 2, 3 ja

32 nimetatud väljamakseid ega pensioni investeerimiskontole laekunud tulu.

10) muu tulu, millelt on väljamaksja kohustatud tulumaksu kinni pidama (tulumaksuseaduse § 41):

10.1) loovisiku loomeliidult, spordiseaduse §-s 7 nimetatud isiku ning kolmandalt isikult saadud

välislähetuse päevaraha ning kulude hüvitis tulumaksuseaduse § 13 lõike 3 punktis 1 kehtestatud

piirmäära ületav osa;

10.2) tulumaksuseaduse § 49 lõikes 41 nimetatud vabatahtlikule tehtud väljamakse, mis ületab § 13

lõike 3 punktis 1 sätestatud välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäära;

10.3) Vabariigi Valitsuse seaduse § 311 alusel Vabariigi Valitsuse liikmetele ja § 79 lõike 31 alusel

riigisekretärile, kohtute seaduse § 761 alusel Riigikohtu esimehele, prokuratuuriseaduse § 223 alusel

riigi peaprokurörile, õiguskantsleri seaduse § 14 lõike 51 alusel õiguskantslerile, riigikontrolli seaduse

§ 27 lõike 71 alusel riigikontrolörile välja makstud esinduskulud, mis ületavad piirmäära

(tulumaksuseaduse § 13 lõike 3 punktid 41–46);

10.4) Kaitseliidu tegevliikme kaitseliidu seaduse alusel saadud välislähetuse päevaraha ning kulude

hüvitis tulumaksuseaduse § 13 lõike 3 punktis 1 kehtestatud piirmäära ületav osa;

10.5) Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti pikaajalisel lähetusel ja lühiajalisel kohapeale suunamisel

ning Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti varjupaigatugirühma lähetusel olevale ametnikule või

töötajale makstud päevaraha, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ning Euroopa

Varjupaigaküsimuste Tugiameti kehtestatud päevaraha ülemmäära ning sõidu-, majutus- ja muude

kulude hüvitist ületav osa.

Tulumaksuseaduse § 18 lõike 11 kohaselt ei maksustata tulumaksuga dividendi, kui dividendi maksmise

aluseks olevalt kasumiosalt on tulumaks makstud, kui dividendilt on tulumaks välisriigis kinni peetud või

kui dividend on saadud pensioni investeerimiskontol olnud raha eest soetatud finantsvaralt.

Tabeli 5.1 I osas näidatakse dividendid ja muud kasumieraldised, mida füüsiline isik on saanud residendist

äriühingult rahalises või mitterahalises vormis ning mis maksustatakse tulumaksuseaduse § 501 ja § 61

lõike 53 alusel või mis on makstud kasumist, mis on saadud tulumaksuseaduse §-s 521 sätestatud

tonnaažikorra rakendamisel ning millelt on § 41 punkti 72 alusel tulumaks 7% määraga kinni peetud.

Pensioni investeerimiskontole laekunud dividenditulu on tuludeklaratsiooni tabelis 5.1 eeltäidetud.

Maksumaksja märgib pensioni investeerimiskontole laekunud dividendi väljamakse juurde „X“.

26. Maksustamisperioodi neljandas kvartalis töölepingu seaduse, avaliku teenistuse seaduse või

töötuskindlustuse seaduse alusel koondamise korral väljamakstud ülesütlemise või teenistusest vabastamise

hüvitise saaja võib tuludeklaratsioonis taotleda tulumaksu ümberarvestamist nimetatud hüvitise osas, mida

makstakse väljamakse tegemise kalendriaastale järgneva maksustamisperioodi eest, muutes vastavalt

väljamakse aasta ja sellele järgneva kalendriaasta maksuarvestust.

Maksustamisperioodi neljandas kvartalis koondamishüvitist saanud isiku tulumaksuseaduse § 23 lõikes 4

nimetatud tulu vähendatakse väljamakse aasta füüsilise isiku tuludeklaratsiooni vormi A tabeli 5.1 I osas

üldjuhul järgmiselt:

– 1/3 saadud koondamishüvitise võrra, kui koondamishüvitise väljamakse tehti novembris ja

hüvitist saadi kolme kuu eest;

– 2/3 saadud koondamishüvitise võrra, kui koondamishüvitise väljamakse tehti detsembris ja

hüvitist saadi kolme kuu eest;

– 1/2 saadud koondamishüvitise võrra, kui koondamishüvitise väljamakse tehti detsembris ja

hüvitist saadi kahe kuu eest.

Nimetatud summat ületav osa koondamishüvitisest loetakse hüvitise saaja järgmise maksustamisperioodi

tuluks tulumaksuseaduse § 23 lõigete 2 ja 4 tähenduses ning deklareeritakse järgmise aasta vormi A

tabeli 5.1 I osas.

Tabeli 5.1 II osas näidatakse palk ja muu tulu, millelt ei ole tulumaksu kinni peetud.

Siin näidatakse muu hulgas täiendava kogumispensioni tagamise eesmärgil moodustatud tehnilise eraldise

negatiivne muutus (tulumaksuseaduse § 21 lõige 1 ja § 28 lõige 11), mis tuleneb kogumispensionide seaduse

§ 63 alla mittekuuluva kindlustuskaitse eest arvestatud tasu mahaarvamisest.

27. Tabelis 5.2 näidatakse kohustusliku kogumispensioni ning täiendava kogumispensioni, sealhulgas

PEPP-i lepingu väljamaksed pensionieas.

Tabelis 5.2 näitab kindlustusvõtja, osakuomanik ja pensioni investeerimiskontot kasutav isik sellelt

maksustamisperioodil saadud tulumaksuseaduse § 4 lõikes 2 sätestatud maksumääraga maksustatud

kohustusliku kogumispensioni väljamaksed, samuti kogumispensionide seaduse § 724 lõikes 5 nimetatud

väljamaksed, kui väljamakse saaja on riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud vanaduspensionieas

või tal on sellesse ikka jõudmiseni jäänud kuni viis aastat.

Tabelis 5.2 näitab kindlustusvõtja tulumaksuseaduses sätestatud 10% maksumääraga maksustatud

täiendava kogumispensioni kogumispensionide seaduse §-s 63 sätestatud tingimustele vastava või sellega

samaväärse täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel kindlustusandjalt, kellel on lepinguriigis

väljastatud tegevusluba, saadud väljamaksed, mis on tehtud:

1) pärast kindlustusvõtja kogumispensionide seaduse § 63 lõikes 3 või § 727 lõikes 2 sätestatud ikka

jõudmist, kuid mitte enne viie aasta möödumist lepingu sõlmimisest;

2) kindlustusandja likvideerimisel.

Tabelis 5.2 näitab kindlustusvõtja tulumaksuseaduse § 61 lõike 10 alusel enne 2002. aasta 1. maid sõlmitud

täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel kindlustusandja poolt talle pärast 55-aastaseks saamist

või kindlustusandja likvideerimisel tehtud väljamaksed, mida maksustatakse tulumaksuseaduse § 4 lõikes

2 sätestatud määraga.

Siin näitab osakuomanik tulumaksuseaduses sätestatud 10% maksumääraga maksustatud

kogumispensionide seaduses sätestatud korras Eestis loodud vabatahtlikust pensionifondist ja

samaväärsetel alustel lepinguriigis tegutsevast vabatahtlikust pensionifondist või PEPP-i lepingu alusel

saadud väljamaksed, mis on tehtud:

1) pärast osakuomaniku kogumispensionide seaduse § 63 lõikes 3 või § 727 lõikes 2 sätestatud ikka

jõudmist, kuid mitte enne viie aasta möödumist vabatahtliku pensionifondi osakute esmasest

omandamisest;

2) vabatahtliku pensionifondi likvideerimisel.

Tabelis 5.2 näidatakse PEPP-i lepingu alusel tehtud väljamakse, mis maksustatakse tulumaksuseaduse § 4

lõikes 2 sätestatud maksumääraga tulumaksuseaduse § 201 lõike 4 ning § 21 lõigete 2, 3 ja 32 alusel.

Siin näidatakse täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu kindlustusvõtjale ja kindlustatud isikule või

vabatahtliku pensionifondi osakuomanikule või PEPP-i lepingus nimetatud PEPP-i säästjale ja PEPP-i

pensionisaajale tehtud PEPP-i lepingu väljamakse, mis maksustatakse tulumaksuseaduse § 4 lõikes 2

sätestatud maksumääraga, kui väljamakse saaja on vanaduspensionieas või kui tal on sellesse ikka

jõudmiseni jäänud kuni viis aastat, kuid mitte enne viie aasta möödumist lepingu sõlmimisest.

Kindlustusvõtjal, kes on täiendava kogumispensioni lepingu sõlminud, ja isikul, kes omandas vabatahtliku

pensionifondi osakuid esimest korda enne 2021. aasta 1. jaanuari, on pensioniiga 55 aastat

(tulumaksuseaduse § 21 lõiked 2 ja 3, § 41 punkt 12, § 61 lõiked 10 ja 65).

28. Tabelis 5.3 näidatakse investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel saadud summa ja

kindlustusvõtja tasutud kindlustusmaksed juhul, kui seda investeerimisriskiga elukindlustuslepingut ei ole

hõlmatud investeerimiskonto süsteemi.

Kui enne 2010. aasta 1. augustit sõlmitud investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel tehti väljamakseid

enne 2024. aasta 1. jaanuari, arvatakse § 20 lõikes 3 nimetatud summast lisaks alates 2024. aasta 1.

jaanuarist tasutud kindlustusmaksetele maha ka kuni 2023. aasta

31. detsembrini tasutud kindlustusmaksete osa, mis ületab kuni sama kuupäevani tehtud väljamakseid.

Iga investeerimisriskiga elukindlustuslepingu kohta täidetakse kindlustusandja väljastatud tõendi alusel

eraldi rida.

Tabeli 5.3 veerus „Tulu“ arvutab Maksu- ja Tolliamet tulu summa järgmise valemi alusel: eelmistel aastatel

makstud summa (A) pluss väljamakstud summa maksustamisperioodil (B) miinus tasutud

kindlustusmaksed (C). Arvutatud tulem peab olema positiivne, kuid mitte enam kui väljamakstud summa

maksustamisperioodil (B).

Kui investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel tasutud kindlustusmakseid on eelnevatel või

maksustamisperioodil maksumaksja tulust maha arvatud täiendava kogumispensioni

kindlustusmaksena (tulumaksuseaduse § 28), maksustatakse väljamaksed tulumaksuseaduse § 21 alusel ja

deklareeritakse tabelis 5.1 või 5.2.

Tulumaksuseaduse § 20 lõigetes 1–4 ning §-des 201 ja 21 nimetamata kindlustussummasid ja -hüvitisi ning

elukindlustuslepingu lõpetamisel makstavat tagasiostuväärtust, samuti § 20 lõikes 3 nimetatud lepingu

alusel makstud surmajuhtumi kindlustuse hüvitisi ega sellise lepingu alusel pensioni investeerimiskontole

laekuvaid kindlustushüvitisi ei maksustata tulumaksuga.

29. Tabeli 5.4 I osas näidatakse renditulu, millelt on tulumaks kinni peetud, sealhulgas: üür, rent,

põllumajandusmaa rent, hoonestusõiguse seadmise tasu, reaalkoormatise talumise tasu, seadusest või

tehingust tuleneva eseme kasutamise piirangu talumise eest saadud muu tasu (tulumaksuseaduse § 16

lõige 1), samuti litsentsitasu (tulumaksuseaduse § 16 lõiked 2 ja 3), välja arvatud juhul, kui tasu on

füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlustulu.

Kui osas I deklareeritakse eluruumi üüritulu (brutosumma, enne üürimisega seotud kulude katteks 20%

mahaarvamist), millelt on tulumaks kinni peetud, siis üürilepingu alusel saadud üürist arvutab Maksu- ja

Tolliamet eluruumi (elamu või korteri) üürimisega seotud kulude katteks maha 20%. Mahaarvamine

tehakse ilma dokumentaalsete tõenditeta üürimisega seotud kulude kohta. Kui üürileping on sõlmitud

tulumaksu kinnipidajaga (tulumaksuseaduse § 40 lõige 1), siis tulumaksuseaduse § 41 punkti 7 alusel

üüritulu väljamaksmisel peetakse tulumaks kinni eelnimetatud mahaarvamist arvesse võtmata.

Tabelis 5.4 I osas deklareeritakse arvuti andmemahu rentimisest saadud tulu (sealhulgas krüptovaras), kui

renditulu väljamaksja on renditulult tulumaksu kinni pidanud. Kui arvuti andmemahu rentimine on

ettevõtlus, deklareerib füüsiline isik saadud renditulu vormil E ettevõtlustuluna.

30. Tabeli 5.4 II osas näidatakse käesoleva korra punktis 29 nimetatud renditulu (tulumaksuseaduse § 16

lõige 1) ja litsentsitasu (§ 16 lõiked 2 ja 3), kui sellelt ei ole tulumaksu kinni peetud.

Kui selline tasu on füüsilise isiku ettevõtlustulu, deklareeritakse see vormil E.

Kui II osas deklareeritakse tulumaksuseaduse § 391 kohaselt eluruumi üüritulu (brutosumma enne

üürimisega seotud kulude katteks 20% mahaarvamist), millelt ei ole tulumaksu kinni peetud, siis

üürilepingu alusel saadud üürist arvutab Maksu- ja Tolliamet eluruumi (elamu või korteri) üürimisega

seotud kulude katteks maha 20%. Mahaarvamine tehakse ilma dokumentaalsete tõenditeta üürimisega

seotud kulude kohta.

Tabeli 5.4 II osas deklareeritakse arvuti andmemahu rentimisest saadud tulu, millelt ei ole tulumaksu kinni

peetud.

31. Tabelis 5.5 näidatakse Eesti juriidilise isiku staatust mitteomavas isikuteühenduses liikme tulu või

osaniku või kaasomaniku tulu varakogumis (tulumaksuseaduse § 18 lõige 4), sealhulgas seltsingus, või

osanikule omistatud Eesti usaldusfondi saadud tulu.

Tulumaksuga maksustatakse residendist füüsilisele isikule omistatud eelnimetatud ühenduse või

varakogumi puhaskasumi osa proportsionaalselt maksumaksja osalusega, hääleõigusega või kaasomandi

osaga ning arvestatakse füüsilise isiku tuluna aastal, mil see isikuteühendus või varakogum tulu sai. Arvesse

võetakse ka maksumaksja proportsionaalne osa kinnipeetud tulumaksust.

Tabelis 5.5 ei näidata tulu osalusest varakogumis, mille kohta on emiteeritud väärtpaber. Selline tulu

deklareeritakse ja maksustatakse tulumaksuseaduse § 15 lõigete 1–31 (tabel 6.1 või 6.4) või § 17 lõike 1

alusel (tabel 5.1).

Tabelis 5.5 deklareeritakse tulumaksuseaduse § 18 lõike 6 alusel osakuomanikule omistatud Eesti seaduse

alusel asutatud ning Eestis registreeritud usaldusfondi saadud tulu. Osanikule omistatud tuluks loetakse

fondi tulu selle laekumisel fondile. Residendist füüsilisele isikule omistatakse tema osa suurusele vastav

osa usaldusfondi saadud igast järgnevast tulust või kasust eraldi.

Osaniku nõudmisel väljastab usaldusfond või fondivalitseja tõendi, millel on järgmised andmed:

– andmeid väljastanud usaldusfondi või fondivalitseja registrikood, nimi;

– osaniku, kellele tõend väljastatakse, isikukood, ees- ja perekonnanimi;

– usaldusfondile laekunud tululiik, sealhulgas dividend tulumaksuseaduse § 50 ja § 501 alusel,

kasu kinnisvara võõrandamisest, intress, kinnisvara üüri- või renditasu, välja arvatud eluruumi

üüritulu, eluruumi üüritulu, kasu osaluse võõrandamisest äriühingus, mille vara pärineb Eesti

kinnisvarast, muu tulu;

– riigi nimi, kust usaldusfondile tulu laekus;

– usaldusfondile tulu laekumise kuupäev;

– investori osaluse suurus usaldusfondis tulu saamise päeval (protsentides kahe komakoha

täpsega);

– osanikule omistatud tulu summa koos välisriigis kinni peetud tulumaksuga või välisriigis

makstud tulumaksuga (brutosumma), kaasa arvatud dividend, mille topeltmaksustamist

välditakse tulumaksuseaduse § 18 lõike 11, § 50 lõike 11 või § 53 lõike 41 alusel;

– osanikule omistatud tulult välisriigis kinni peetud või tasutud tulumaks;

– osanikule omistatud tulumaksuseaduse § 18 lõike 11, § 50 lõike 11 või § 53 lõike 41 alusel

maksuvaba dividend;

– osanikule omistatud maksuvabalt tulult välisriigis kinni peetud või tasutud tulumaks.

Tabeli 5.5 veerus „Maksumaksja osa kasumist või tulult“ näidatakse maksumaksja osa isikuteühenduse või

varakogumi kasumist või usaldusfondi tulult.

Tabeli 5.5 veerus „Kinnipeetud tulumaks“ näidatakse vastavalt tulumaksuseaduse § 4 lõike 1 või § 4 lõike 4

alusel kinni peetud tulumaksu summa.

Kasu vara võõrandamisest

32. Tabelites 6.1─6.6 näidatakse kasu või kahju väärtpaberite ja kasu vara, sh finantsvara võõrandamisest

tulumaksuseaduse §-de 15, 171, 172, 37, 38, 39 ja § 61 lõike 3 kohaselt.

33. Kasu või kahju vara müügist on müügihinna ja soetamismaksumuse vahe. Kasu või kahju vara

vahetamisest on vahetatava vara soetamismaksumuse ning vahetuse teel vastu saadud vara turuhinna vahe.

Maksumaksjal on õigus kasust maha arvata või kahjule juurde liita vara müügi või vahetamisega otseselt

seotud dokumentaalselt tõendatud kulud.

34. Soetamismaksumus (tulumaksuseaduse § 38) on:

1) vara omandamiseks ning selle parendamiseks ja täiendamiseks maksumaksja tehtud dokumentaalselt

tõendatud kulud. Kulude hulka kuuluvad ka makstud vahendustasu ja lõiv;

2) kapitalirendi (liisingu) korras soetatud vara korral makstud rendi- või väljaostumaksete summa ilma

intressita;

3) omavalmistatud asja valmistamiseks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulude summa. Siin

arvestatakse ka eelmistel maksustamisperioodidel tehtud kulutusi (näiteks poolelioleva maja

ehituskulu);

4) mitterahalise sissemaksega omandatud osaluse (aktsiad, osad, osamaks, sissemakse)

soetamismaksumus on võrdne mitterahaliseks sissemakseks olnud vara soetamismaksumusega.

Soetamismaksumusele arvatakse juurde tehtud täiendavad sissemaksed ja sellest arvatakse maha saadud

väljamaksed;

5) kui vara müügitehingul kohustusega või õigusega osta see vara tagasi kindlaksmääratud tähtajal ja

kindlaksmääratud hinnaga (repotehing) on vara tagasiostuhind kõrgem selle müügihinnast, loetakse

tagasiostetud vara soetamismaksumuseks repotehingu käigus müüdud vara müügihind;

6) äriühingute või mittetulundusühingute ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise käigus

omandatud osaluse (aktsiad, osad, osamaks, sissemakse) puhul ühineva, ühendatava, jaguneva või

ümberkujundatava ühingu osaluse soetamismaksumus, millele on lisatud tehtud juurdemaksed ning

maha arvatud saadud väljamaksed;

7) lepinguriigi investeerimisfondi osakute või aktsiate vahetamisel teise sama lepingulise fondi või

aktsiaseltsifondi teist liiki osakute vastu või sama fondivalitseja valitsetava fondi osakute või aktsiate

vastu investeerimisfondide seaduse § 14 lõike 3 punktis 2 või § 18 lõike 5 punktis 2 sätestatud korras

või investeerimisfondi osakute või muu osaluse vahetamisel investeerimisfondide ühinemisel

omandatud osakute või aktsiate puhul vahetuse käigus võõrandatud investeerimisfondi osakute või

aktsiate soetamismaksumus.

Soetamismaksumuse hulka ei loeta vara haldamise kulusid.

35. Kui varal puudub soetamismaksumus ning vara võõrandamisest saadud tulu ei ole tulumaksuseaduse

kohaselt tulumaksuvaba, kuulub vara võõrandamisest saadud kasu maksustamisele kogu ulatuses.

Kingituse, annetuse, erisoodustusena või kasumieraldisena saadud ja tulumaksuseaduse §-de 48─50 alusel

või välisriigis maksustatud vara soetamismaksumust suurendatakse tulumaksuga maksustatud summa

võrra.

36. Kui mitterahaliseks sissemakseks olnud asja või varalise õiguse soetamismaksumus on eelnevalt maha

arvatud füüsilise isiku ettevõtlustulust ja seda ei ole tulumaksuga maksustatud isiklikku tarbimisse võetud

varana, loetakse osaluse soetamismaksumuseks null.

37. Tulumaksuseaduse § 39 lõike 3 kohaselt, kui väärtpaberite võõrandamisest maksustamisperioodil

saadud kahju ületab samal maksustamisperioodil finantsvara võõrandamisest saadud kasu, võib kasu

ületava kahju summa maha arvata järgnevatel maksustamisperioodidel finantsvara võõrandamisest saadud

kasust.

Eelmistest maksustamisperioodidest edasikantud, väärtpaberite võõrandamisest nii Eestis (tabelid 6.1 ja

6.4) kui ka välisriigis (tabelid 8.2 ja 8.4) saadud kahju märgib Maksu- ja Tolliamet tabelis 6.1.

Tuludeklaratsiooni esitamise korral märgitakse eelmistest maksustamisperioodidest edasikantud kahju ka

siis, kui maksumaksja ei ole maksustamisperioodil väärtpaberitehinguid teinud, kuid tal on varasematest

perioodidest edasikantud kahju.

38. Tabelis 6.1 näidatakse võõrandatud väärtpaberi või võlaväärtpaberi (aktsia, osa, võlakiri, obligatsioon,

optsioon, futuur, forvard, osak, lepingulise investeerimisfondi osak, jmt), pandikirja, teatud

ühisrahastusinvesteeringu, mida tulumaksuseaduse § 171 lõigete 2─4 kohaselt käsitatakse finantsvarana,

soetamismaksumus, müügihind või finantsvara vahetuse puhul vastu saadud vara turuhind ning müügi või

vahetamisega otseselt seotud kulud.

Maksustamisperioodil investeerimiskonto vahenditest soetatud finantsvaralt saadud tulu deklareeritakse

tabelis 6.5.

39. Erineva hinnaga ja erineval ajal soetatud samanimeliste väärtpaberite soetamismaksumuse arvestamisel

tuleb järjepidevalt lähtuda ühest alljärgnevast meetodist:

1) FIFO meetod – võõrandamine toimub sisseostu järjekorras;

2) kaalutud keskmise meetod – ühe võõrandatud väärtpaberi soetamismaksumus leitakse võõrandamise

hetkeks olemasolevate samanimeliste väärtpaberite soetamismaksumuse summa jagamisel nende

arvuga.

40. Müügina käsitatakse ka väärtpaberi või muu varaliselt hinnatava eseme kehtivuse kaotamist, mil

väärtpaber lõpeb ilma võõrandamistehinguta ja ilma poolte vahelise vabatahtliku kohustuse lõpetamise

kokkuleppeta. Kehtivuse kaotamisena ei käsitata võlausaldaja vabatahtlikku nõudest loobumist.

Väärtpaberite kehtivuse kaotamisega seotud kasu ja kahju loetakse väärtpaberite võõrandamisest saadud

kasuks ja kahjuks.

41. Maksustamisperioodil samanimeliste väärtpaberite (näiteks panga lihtaktsiad) võõrandamise tehingute

andmed (soetamismaksumus, võõrandamisega seotud kulud ja müügi- või turuhind) on tuludeklaratsioonis

lubatud näidata koondsummadena.

42. Maksustamisperioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kasust arvatakse maha samal

maksustamisperioodil väärtpaberite võõrandamisest samal maksustamisperioodil ja varem saadud kahju

(tulumaksuseaduse § 39). Mahaarvamist ei tehta investeerimiskontol olnud raha eest soetatud finantsvaralt

saadud kahju korral.

43. Tabeli 6.1 veerus „kasu/kahju” arvutab Maksu- ja Tolliamet väärtpaberite võõrandamisest

maksustamisperioodil saadud kasu või kahju järgmise valemi alusel: müügihind (C: kogus x hind), millest

on maha arvatud soetamismaksumus (A: kogus x maksumus) ja võõrandamise kulud (B). Kahju näidatakse

miinusmärgiga.

Kui väärtpaberite võõrandamisest saadud kahju ületab kasu, siis kahju summat muust maksustatavast tulust

maha ei arvata, vaid kantakse järgmisele maksustamisperioodile ja arvatakse väärtpaberite võõrandamisest

saadud kasust maha järgmistel maksustamisperioodidel.

44. Dividendi saamise õigust andva väärtpaberi võõrandamisest saadud kahju ei arvata maha muude

väärtpaberite võõrandamisest saadud kasust, kui see väärtpaber omandati 30 päeva enne dividendiõiguslike

isikute määramise kuupäeva ja võõrandati dividendiõiguslike isikute määramise päeval või 30 päeva

jooksul pärast eelnimetatud kuupäeva. Kui väärtpaberitehing vastab eelnimetatud tunnustele, märgitakse

veergu „Tulumaksuseaduse § 39 lõikes 11 nimetatud tehing“ tähis „X”.

45. Kahju, mis on tekkinud väärtpaberite turuhinnast madalama hinnaga võõrandamisest maksumaksjaga

seotud isikule (tulumaksuseaduse § 8) või temalt turuhinnast kõrgema hinnaga omandatud väärtpaberite

võõrandamisest või väärtpaberite kehtivuse kaotamisest maksumaksjaga seotud isiku kasuks

turutingimustest erinevatel tingimustel või tulumaksuseaduse §-s 172 nimetatud investeerimiskontol olnud

raha eest soetatud väärtpaberite võõrandamisest, kasust maha ei arvata ega selle võrra kahju ei suurendata

(tulumaksuseaduse § 39 lõige 1). Kui seotud isikuga turuhinnast erineva hinnaga tehtud tehingu puhul

tekkis kahju, märgitakse veergu „Seotud isikutega tehtud tehing“ tähis „X”.

46. Riigi välja antud, pärandina või abikaasalt, vanemalt või lapselt saadud erastamisväärtpaberite eest

soetatud vara soetamismaksumus on erastamisväärtpaberite väärtpaberibörsil noteeritud keskmine

müügihind vara soetamise päeval. Enne erastamisväärtpaberite väärtpaberibörsil noteerimise alustamist

soetatud vara soetamismaksumuseks loetakse erastamisväärtpaberite keskmine kohalik müügihind vara

soetamise päeval (tulumaksuseaduse § 38 lõige 4).

47. Tabelis 6.2 näidatakse kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamisest saadud tulu

ning Natura 2000 erametsamaa toetus, millest arvatakse maha soetamismaksumus, võõrandamisega seotud

dokumentaalselt tõendatud kulud ning millest on lubatud teha täiendav mahaarvamine kuni 5000 eurot.

Võõrandamisega seotud kuludeks loetakse ka metsa majandamisega seotud dokumentaalselt tõendatud

kulud. Metsa majandamisega seotud kulude mahaarvamine on lubatud, kui tegemist on metsa

majandamisega metsaseaduse § 16 tähenduses ning metsa maaomanik on metsaseaduses sätestatud juhul

esitanud metsa majandamise tegevuse kohta Keskkonnaametile metsateatise ning Keskkonnaamet on

lubanud teatises kavandatud tegevuse (tulumaksuseaduse § 37 lõige 8).

48. Kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamisest saadud kasu võib edasi kanda kuni

kolmele järgnevale maksustamisperioodile (tulumaksuseaduse § 37 lõige 10).

Kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamisega seotud kulud võib edasi kanda

kolmele järgnevale maksustamisperioodile (tulumaksuseaduse § 37 lõige 8).

Kui soovitakse raieõiguse või raiutud metsamaterjali võõrandamisega seotud kulud või saadud kasu edasi

kanda kolmele järgnevale maksustamisperioodile, siis täidetakse tabeli 6.2 lisa. Aasta märgib Maksu- ja

Tolliamet.

49. Kui maksustamisperioodil tehtud võõrandamisega seotud kulud on suuremad kui saadud tulu (tabel 6.2

rea 3 negatiivne tulem) ja eelmistest maksustamisperioodidest on edasi kantud kasu (tabeli 6.2 lisa rida 1),

siis tabeli 6.2 real 3 näidatud summa ulatuses tuleb arvesse võtta eelmistest maksustamisperioodidest edasi

kantud kasu (tabel 6.2 lisa rida 2).

50. Raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamisest saadud kasu edasikandmisel arvutatakse

juurdemaksmisele kuuluv maksusumma hiljemalt kasu saamise kalendriaastale järgneva kolmanda aasta

eest esitatud tuludeklaratsiooni alusel.

Kui maksumaksja soovib edasikantud raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamisest saadud kasu

maksustada käesoleval maksustamisperioodil, siis tabeli 6.2 lisa real 3 näidatakse see osa kasust, mida

soovitakse järgmistele maksustamisperioodidele edasi suunata (näiteks edasikantava kasu 0 või summa,

mis on väiksem tabeli 6.2 lisa rida 1 – rida 2 summast) ja real 4 näidatakse see osa kasust, mida soovitakse

maksustamisperioodil maksustada.

Kui maksustamisperioodil kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamisest saadud kasu

on suurem võõrandamisega seotud kuludest (tabel 6.2 rea 3 positiivne tulem) ja eelmistest

maksustamisperioodidest on edasikantud kulusid (tabel 6.2 lisa rida 5), siis tabeli 6.2 real 3 näidatud summa

ulatuses tuleb arvesse võtta eelmistest maksustamisperioodidest edasikantud kulusid (tabel 6.2 lisa rida 6).

51. Füüsiline isik võib talle kuuluvalt kinnisasjalt raiutud metsamaterjali ja seal kasvava metsa raieõiguse

võõrandamisest saadud tulust ning Natura 2000 erametsamaa toetusest, millest on tehtud metsa

võõrandamisega seotud kulud (tulumaksuseaduse § 37 lõige 8), maksustamisperioodil täiendavalt maha

arvata kuni 5000 eurot.

52. Kui kasvava metsa raieõigus ja raiutud metsamaterjal on võõrandatud füüsilisest isikust ettevõtjale

kuuluvalt kinnisasjalt ettevõtluse käigus, siis saadud tulu deklareeritakse vormi E real 3.1.1.

Kui Natura 2000 erametsamaa toetus on saadud ettevõtluses kasutatavale metsamaale, siis deklareeritakse

saadud toetus vormi E real 3.1.2.

53. Tabelis 6.3 näidatakse sellise võõrandatud vara (muu hulgas kinnis- või vallasasja, täis- või

usaldusühingusse tehtud sissemakse, ühistule makstud osamaksu, nõudeõiguse, ostueesõiguse,

hoonestusõiguse, kasutusvalduse, isikliku kasutusõiguse, rentniku õiguste, tagasiostukohustuse, hüpoteegi,

kommertspandi, registerpandi või muu piiratud asjaõiguse või selle järjekoha, krüptovara või muu varalise

õiguse) soetamismaksumus, müügihind või vara vahetuse puhul turuhind ning müügi või vahetamisega

otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud, mis ei ole nimetatud tulumaksuseaduse § 15 lõigetes 4 ja

5 maksuvaba tuluna ning mis ei kuulu deklareerimisele tabelites 6.1, 6.2, 6.4 või 6.5.

54. Krüptovara käsitatakse tulumaksuseaduse kohaselt varana (§ 15 lõige 1 ja § 37 lõige 1) ning füüsiline

isik deklareerib maksustamisperioodil krüptovaraga kauplemisest (ost, müük või vahetus teise krüptovara

või tavavaluuta vastu) saadud tulu kasuna vara võõrandamisest tabelis 6.3.

Tabelis 6.3 deklareeritakse vaid need krüptovara võõrandamistehingud, millest saadi kasu. Tulumaksuga

maksustatakse kasu krüptovara müügi korral või ümberarvutamisel eurodeks. Vara võõrandamistehingut,

mille tulemusel saadi kahju, ei võeta maksustamisel arvesse ning sellist tehingut tabelis 6.3 ei deklareerita.

Krüptovara võõrandamisel saadud tulu deklareerimisel valitakse vara liigiks „krüptovara“, sisestatakse

soetamismaksumus ja müügihind (turuhind) ning võõrandamisega seotud kulud. Soetamismaksumus on

soetatud krüptovara väärtus eurodes soetamise hetkel ning müügihind (turuhind) on krüptovara väärtus

eurodes müügi või vahetamise hetkel.

Kui füüsilisele isikule krüptovaras antud laen tagastatakse teises varas või rahas, ning tagastatud summa

ületab laenuks antud krüptovara soetamismaksumust, deklareeritakse saadud kasu tabelis 6.3.

Kui äriühing on dividendi jaganud krüptovaras, kohaldatakse selle vara edasisel müügil/vahetusel saadud

kasule vara võõrandamise reegleid.

Dividendi saaja saab soetamismaksumusena arvesse võtta äriühingu tasandil maksustatud dividendi

väärtuse ning selle vara müümisel või vahetamisel saadud tulust maha arvata. Vara võõrandamisest

(müügist, vahetamisest) teenitud kasum deklareeritakse tabelis 6.3.

Tabeli 6.3 veergu „Aadress“ krüptovaraga kauplemisel ei täideta.

Tabeli 6.3 veerus „Kasu“ arvutab Maksu- ja Tolliamet muu vara võõrandamisest saadud kasu järgmise

valemi alusel: müügihind (B), millest on maha arvatud soetamismaksumus ja võõrandamisega seotud kulud

(A). Arvutatud tulem peab olema positiivne või null.

55. Tabelis 6.4 näidatakse järgmised saadud väljamaksed:

1) aktsiaseltsi aktsiakapitali, osaühingu või ühistu osakapitali või täis- või usaldusühingu sissemakse

vähendamisel ning aktsiate, osade või osamakse tagasiostmisel või tagastamisel või muul juhul

omakapitalist saadud väljamakse osa, välja arvatud osa, mis on või mille aluseks olev kasumi osa on

tulumaksuga maksustatud, arvestades tulumaksuseaduse § 50 lõike 21 teises lauses sätestatut

(tulumaksuseaduse § 15 lõige 2);

2) juriidilise isiku likvideerimisel saadud likvideerimisjaotise osa, välja arvatud osa, mis on või mille

aluseks olev kasumi osa on tulumaksuga maksustatud (arvestades tulumaksuseaduse § 50 lõike 21

teises lauses sätestatut) ja osaluse soetamismaksumus või tehtud sissemakse osaluse omandamisel

(tulumaksuseaduse § 15 lõige 3);

3) Eesti lepingulise investeerimisfondi osaku või Eesti aktsiaseltsifondi aktsiate tagastamisel ja

lepingulise investeerimisfondi või aktsiaseltsifondi likvideerimisel saadud väljamakse osa, mis ületab

osaku või aktsia soetamismaksumust, välja arvatud nimetatud väljamakse osa, mille aluseks olev

lepingulise investeerimisfondi või aktsiaseltsifondi tulu on tulumaksuseaduse 51. peatüki kohaselt

maksustatud või § 312 lõike 2 kohaselt tulumaksust vabastatud (tulumaksuseaduse § 15 lõige 31).

56. Topeltmaksustamise vältimiseks annab Eestis moodustatud lepingulise investeerimisfondi

fondivalitseja või Eestis asutatud aktsiaseltsifond osakuomanikule või aktsionärile tõendi tehtud

väljamakse maksustatud (või tulumaksust vabastatud) osa kohta. Tõend antakse osakuomaniku või

aktsionäri nõudmisel väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 5. kuupäevaks. Tõendile kohustuslikku

vormi ei kehtestata (tulumaksuseaduse § 316).

57. Tabeli 6.4 veerus „Soetamismaksumus/sissemakse“ näidatakse eelnimetatud osaluse

soetamismaksumus või tehtud sissemakse osaluse omandamisel.

58. Tabeli 6.4 veerus „Kasu/kahju“ arvutab Maksu- ja Tolliamet osaluse vähendamisest või

likvideerimisjaotistelt saadud kasu või kahju järgmise valemi alusel: väljamakse (B) miinus

soetamismaksumus/sissemakse (A). Kahju märgitakse miinusmärgiga. Kui veerus „Kasu/kahju“ saadud

tulem on negatiivne (kahju ületab kasu), siis käsitatakse seda kui väärtpaberite võõrandamisest saadud

kahju ning kahju summat muust maksustatavast tulust maha ei arvata, vaid kantakse järgmisele

maksustamisperioodile ja arvatakse kasust maha järgmistel maksustamisperioodidel. Eelmistest

maksustamisperioodidest edasi kantud kahju märgib Maksu- ja Tolliamet tabelis 6.1.

Kahju, mis on tekkinud väärtpaberite turuhinnast madalama hinnaga võõrandamisest maksumaksjaga

seotud isikule (tulumaksuseaduse § 8) või temalt turuhinnast kõrgema hinnaga omandatud väärtpaberite

võõrandamisest või väärtpaberite kehtivuse kaotamisest maksumaksjaga seotud isiku kasuks

turutingimustest erinevatel tingimustel või tulumaksuseaduse §-s 172 nimetatud investeerimiskontol olnud

raha eest soetatud väärtpaberite võõrandamisest, kasust maha ei arvata ega selle võrra kahju ei suurendata

(tulumaksuseaduse § 39 lõige 1). Kui seotud isikuga turuhinnast erineva hinnaga tehtud tehingu puhul

tekkis kahju, märgitakse veergu „Seotud isikutega tehtud tehing“ tähis „X”.

59. Tabelis 6.5 näidatakse tulumaksuseaduse §-s 171 sätestatud finantsvaralt saadud kasu või tulu korral

tekkiv maksukohustus, mille võib tulumaksuseaduse §-s 172 sätestatud tingimuste täitmisel edasi lükata.

Maksukohustuse edasilükkamiseks tuleb finantsvara soetada krediidiasutuses või krediidiasutuse püsivas

tegevuskohas avatud rahakontol (edaspidi investeerimiskonto) oleva raha eest. Finantsvaralt saadud tulu

kantakse viivitamata investeerimiskontole, välja arvatud tulumaksuseaduse § 172 lõikes 2sätestatu juhul.

Investeerimiskontode arvule piiranguid ei seata.

Tabelis 6.5 deklareeritakse kõikidele investeerimiskontodele tehtud sissemaksed ja nendelt tehtud

väljamaksed tehingu toimumise järjekorras.

Siin ei deklareerita tabelites 5.3, 6.1, 6.4, 8.2, 8.4 ja 8.5 deklareeritud finantsvaralt saadud kasu või tulu.

Investeerimiskontolt väljamakse tegemisel maksustatakse summa, mille võrra kõikidelt

investeerimiskontodelt tehtud väljamaksed ületavad selle väljamakse järel kõikidele

investeerimiskontodele tehtud sissemaksete jääki. Investeerimiskonto väljamaksena käsitatakse kõiki

investeerimiskontolt tehtud kandeid, välja arvatud finantsvara soetamiseks tehtud kanded. Väljamaksena

käsitatakse ka finantsvaralt saadud tulu, mida ei kanta viivitamata investeerimiskontole. Väljamaksena ei

käsitata sama maksumaksja teisele investeerimiskontole kantud raha (kontosisene tehing) ega valuuta

konverteerimist investeerimiskontol.

Tulumaksuseaduse§ 61 lõike 671) alusel Investeerimisühingu juures enne 2024. aasta 1. jaanuari avatud

konto võib 2024. aasta eest esitatavas tuludeklaratsioonis deklareerida investeerimiskontona. Sellise konto

kaudu enne nimetatud kuupäeva soetatud finantsvaralt saadava kasu või tulu korral tekkiva

tulumaksukohustuse edasilükkamiseks deklareeritakse finantsvara soetamismaksumus investeerimiskonto

2024. aasta sissemaksena. Sellist finantsvara käsitatakse investeerimiskontol olnud raha eest soetatud

finantsvarana.

Tulumaksuseaduse § 39 lõike 1 alusel residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodil

väärtpaberite võõrandamisest saadud kasust naha arvata samal perioodil väärtpaberite võõrandamisest

saadud kahju. Väärtpaberi võõrandamisest saadud kasu ja kahjuna käsitatakse tulumaksuseaduse §-s 15

sätestatud väärpaberitega seotud kasu ja kahju.

Tulenevalt tulumaksuseaduse § 39 lõikes 2 sätestatust kui lõikes 1 nimetatud kahju ületab samas lõikes

nimetatud kasu, võib kasu ületava kahju osa maha arvata § 39 lõikes 12 nimetatud tulust.

Kui lõikes 12 nimetatud kahju ületab samas lõikes nimetatud tulu, võib tulu ületava kahju osa maha arvata

lõikes 1 nimetatud kasust.

Lõigetes 1 ja 12 nimetatud kahju summa, mis ületab samades lõigetes nimetatud kasu ja tulu summat,

maksustamisperioodi maksustatavast tulust maha ei arvata.

Kui § 39 lõigetes 1 ja 12 nimetatud finantsvaralt saadud kahju on suurem kui sellelt finantsvaralt samal

maksustamisperioodil saadud kasu, võib kasu ületava kahju osa maha arvata sellelt finantsvaralt järgmistel

maksustamisperioodidel saadud kasust.

Finantsvarana käsitatakse tulumaksuseaduse § 171 lõikes 2 sätestatud finantsinstrumendid, mida käsitatakse

investeerimiskonto raames finantsvarana, teatud liiki väärtpaberid (avalikult pakutavad väärtpaberid),

reguleeritud väärtpaberiturul ja mitmepoolses kauplemissüsteemis kaubeldavad väärtpaberid ning

investeerimisfondi aktsiad ja osakud), investeerimishoiused, investeerimisriskiga elukindlustuslepingud ja

muud teatud eriliigilised finantsinstrumendid, mille suhtes kehtivad kõrgendatud nõuded

(tuletisinstrumendid ja lühiajalised võlaväärtpaberid ehk rahaturuinstrumendid) kvalifitseeruva finantsvara

hulka kuuluv pandikiri, teatud ühisrahastusinvesteeringud ühisrahastusplatvormi vahendusel soetatavad

nõudeõigused (laenud ja osalused).

Väärtpaberite soetamismaksumusele võib juurde arvata väärtpaberikonto kasutamisega seotud tasu.

Kui väärtpaberite võõrandamisest saadud kahju ületab kasu, siis kahju summat muust maksustatavast tulust

maha ei arvata, vaid kantakse järgmisele maksustamisperioodile ja arvatakse väärtpaberite võõrandamisest

saadud kasust maha järgmistel maksustamisperioodidel.

Kui lõikes 1 nimetatud kahju ületab samas lõikes nimetatud kasu, võib kasu ületava kahju osa maha arvata

lõikes 12 nimetatud tulust. Kui lõikes 12 nimetatud kahju ületab samas lõikes nimetatud tulu, võib tulu

ületava kahju osa maha arvata lõikes 1 nimetatud kasust. Lõigetes 1 ja 12 nimetatud kahju summa, mis

ületab samades lõigetes nimetatud kasu ja tulu summat, maksustamisperioodi maksustatavast tulust maha

ei arvata.

Kui lõigetes 1 ja 12 nimetatud finantsvaralt saadud kahju on suurem kui sellelt finantsvaralt samal

maksustamisperioodil saadud kasu, võib kasu ületava kahju osa maha arvata sellelt finantsvaralt järgmistel

maksustamisperioodidel saadud kasust.

Kui maksustamisperioodil tekkinud ja eelmistest maksustamisperioodidest edasi kantud kahju summa on

suurem kui maksustamisperioodil lõigetes 1 ja 12 nimetatud finantsvaralt saadud kasu, kaetakse selline

kahju ainult maksustamisperioodi kasu ulatuses ning kahju katmata jääk kantakse edasi järgmistele

maksustamisperioodidele.

Investeerimiskontol olev raha ja finantsvaralt saadud tulu kantakse viivitamata investeerimiskontole, välja

arvatud finantsvara vahetamise korral.

Investeerimiskonto on tulumaksuseaduse § 171 lõike 2 punktis 1 nimetatud riigi residendist

krediidiasutuses, lepinguriigi makseasutuses või e-raha asutuses või krediidiasutuse, makseasutuse või e-

raha asutuse vastavas riigis asuvas püsivas tegevuskohas avatud konto, millel hoitakse maksumaksja raha.

Investeerimiskontona käsitatakse ka lepinguriigi investeerimisühingu juures avatud kontot, kui

investeerimisühing on selle kaudu tehingute tegemiseks avanud maksumaksja arvel eelnimetatud

tingimustele vastava konto või hoiab maksumaksja raha viisil, mis võimaldab seda eristada

investeerimisühingu enda ja teiste klientide rahast.

Investeerimiskontode arvule piiranguid ei seata.

Tabelis 6.5 deklareeritakse kõikidele investeerimiskontodele tehtud sissemaksed ja nendelt tehtud

väljamaksed tehingu toimumise järjekorras.

Siin ei deklareerita tabelites 5.3, 6.1, 6.4, 8.2, 8.4 ja 8.5 deklareeritud finantsvaralt saadud kasu või tulu.

Investeerimiskontolt väljamakse tegemisel maksustatakse summa, mille võrra kõikidelt

investeerimiskontodelt tehtud väljamaksed ületavad selle väljamakse järel kõikidele

investeerimiskontodele tehtud sissemaksete jääki.

Investeerimiskonto väljamaksena käsitatakse kõiki investeerimiskontolt tehtud kandeid, millega ei soetata

finantsvara või millega ei kanta raha üle maksumaksja teisele investeerimiskontole. Väljamaksena

käsitatakse ka finantsvaralt saadud tulu, mida ei kanta viivitamata investeerimiskontole, välja arvatud § 172

lõikes 2 sätestatud juhul.

60. Tabeli 6.5 I osas näidatakse kõikide investeerimiskontode ja krediidiasutuste andmed, kus kontod on

avatud.

Kui maksustamisperioodil deklareeritavaid sisse- ega väljamakseid investeerimiskontolt pole tehtud, siis

märgitakse „X“. Sel juhul kannab Maksu- ja Tolliamet sissemakse jäägi üle järgmisesse

maksustamisperioodi.

61. Tabeli 6.5 II osas deklareeritakse maksustamisperioodil investeerimiskontole tehtud sissemaksete ja

väljamaksete summad.

Siin näidatakse selle investeerimiskonto number või IBAN kood, millelt on väljamakse või millele on

sissemakse tehtud.

Tabeli 6.5 II osa veerus „Konto sissemaksete jääk enne tehingut“ näidatakse investeerimiskonto

sissemaksete jääk enne iga sisse- või väljamakset.

Siin näidatakse eelmise rea või eelmise maksustamisperioodi viimasel real veerust „Edasikantav summa“

üle kantud summa plussmärgiga.

Kui maksustamisperioodi jooksul ei ole tehtud investeerimiskontole sissemakseid ega sellelt väljamakseid

ja I osa viimases veerus ei ole märgitud „X“, siis veerus „Konto sissemaksete jääk enne tehingut“ näidatud

eelmistest maksustamisperioodidest edasikantud sissemakse summa kannab Maksu- ja Tolliamet järgmise

aasta veeru „Konto sissemaksete jääk enne tehingut“ esimesele reale.

62. Tabeli 6.5 II osa veerus „Sissemakse summa“ näidatakse investeerimiskontole tehtud sissemaksed, välja

arvatud summa, mis saadi finantsvara võõrandamisest või mis kanti üle teiselt investeerimiskontolt. Kui

investeerimiskontona võetakse kasutusele olemasolev rahakonto, siis käsitatakse sellel kontol olevat raha

jääki investeerimiskonto sissemaksena.

Sissemaksena käsitatakse ka finantsvara soetamise või võõrandamisega otseselt seotud dokumentaalselt

tõendatud kulusid, kui need ei ole tehtud sissemakse arvel, või selle finantsvara soetamismaksumus, mida

tehingu sisu tõttu ei olnud võimalik soetada investeerimiskontol oleva raha eest (tulumaksuseaduse § 172

lõiked 6─8).

Sissemaksena käsitatakse ka tulumaksuseaduse §-s 171 nimetatud tulu, kui see on tulumaksuga

maksustatud.

63. Tabeli 6.5 II osa veerus „Väljamakse summa“ näidatakse investeerimiskontolt tehtud väljamaksed, välja

arvatud summa, mille eest soetati finantsvara või mis kantakse üle teisele investeerimiskontole.

Väljamaksena käsitatakse ka finantsvaralt saadud tulu, mida ei kanta viivitamata investeerimiskontole

(tulumaksuseaduse § 172 lõiked 5, 9─13).

Krüptovara ostmist investeerimiskonto kaudu ei loeta finantsvara soetamiseks. Investeerimiskontol olnud

raha eest krüptovara ostmisel näidatakse ostusumma ja tehinguga seotud kulud tuludeklaratsiooni tabelis

6.5 investeerimiskontolt tehtud väljamaksena.

Kui krüptovara müümisest saadud tulu on laekunud investeerimiskontole, näidatakse laekunud summa

vormi A tabelis 6.5 investeerimiskontole tehtud sissemaksena.

64. Iga sissemakse ja väljamakse tuleb kajastada eraldi real kas veerus „Sissemakse summa“ või veerus

„Väljamakse summa“. Kui üks nendest veergudest on täidetud, siis teine jäetakse tühjaks.

Sama kuupäeva sissemakse ja väljamakse tehingud näidatakse eraldi ridadel.

65. Kahju, mis tekkis investeerimiskontol olnud raha eest soetatud finantsvara turuhinnast madalama

hinnaga võõrandamisest maksumaksjaga seotud isikule (tulumaksuseaduse § 8) või temalt turuhinnast

kõrgema hinnaga omandatud finantsvara võõrandamisest või finantsvara kehtivuse kaotamisest

maksumaksjaga seotud isiku kasuks turutingimustest erinevatel tingimustel, deklareeritakse

investeerimiskonto väljamaksena.

Kui dividendi saamise õigust andev finantsvara soetati investeerimiskontol olnud raha eest 30 päeva jooksul

enne dividendiõiguslike isikute määramise päeva ja võõrandati dividendiõiguslike isikute määramise

päeval või 30 päeva jooksul pärast nimetatud päeva, deklareeritakse selle finantsvara võõrandamisest

saadud kahju investeerimiskonto väljamaksena.

66. Tabeli 6.5 II osa veerus „Maksustatav summa“ arvutab Maksu- ja Tolliamet järgmise valemi alusel:

väljamakse summast (C) arvatakse maha kontole tehtud sissemakse (B) ja sissemakse jääki enne tehingut

(A). Maksustatav summa arvutatakse iga väljamakse järel ja see peab olema positiivne.

67. Tabeli 6.5 II osa veerus „Edasikantav summa“ arvutab Maksu- ja Tolliamet investeerimiskonto jäägi

järgmise valemi alusel: väljamaksest (C) arvatakse maha kontole tehtud sissemakse (B) ja sissemakse jääk

enne tehingut (A), mis on negatiivne. Arvutatud negatiivne tulem plussmärgiga või null kantakse järgmisele

reale veergu „Konto sissemaksete jääk enne tehingut“. Maksustamisperioodi viimase rea summa kannab

Maksu- ja Tolliamet järgmise aasta esimese reale veergu „Konto sissemaksete jääk enne tehingut“.

68. Real „Kokku” näidatakse maksustamisperioodil arvutatud maksustatav summa.

69. Tabelis 6.6 näidatakse äriühingu ühinemisel füüsilise isiku varaga äriühingult rahalises või

mitterahalises vormis saadud tulu ning ülevõetud kohustuste vahe, mis ületab osaluse soetamismaksumust,

välja arvatud nimetatud kasu osa, mis on või mille aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud.

Ülevõetud kohustusi muudest tuludest maha ei arvata.

Iga äriühingu kohta täidetakse eraldi rida.

70. Tabeli 6.6 veerus „Rahalises või mitterahalises vormis saadud tulu“ näidatakse äriühingult saadud tulu.

Tuluks loetakse äriühingult saadud varade ja ülevõetud kohustuste vahe, millest on maha arvatud

maksustatud kasumi osa. Mitterahalises vormis saadud tulu suuruseks loetakse saadud vara turuhind.

71. Tabelis 6.6 näidatakse maksustamisperioodil üle võetud kohustused. Kui äriühingult üle võetud

kohustus langeb hiljem ära nõudest loobumise, aegumise, võlgniku ja võlausaldaja kokkulangemise tõttu

või muul põhjusel, maksustatakse tulumaksuga äralangenud kohustuse summa, mille võrra ühinemisel

äriühingust saadud tulu vähendati (tulumaksuseaduse §15 lõige 32). Maksustamisperioodil ära langenud

kohustuse summa deklareeritakse veerus „Maksustamisperioodil ära langenud kohustuste osa, mille võrra

eelmistel aastatel vähendati saadud tulu“.

Tabeli 6.6 veerus „Tulu“ arvutab Maksu- ja Tolliamet maksustatava summa järgmise valemi alusel:

maksustamisperioodil saadud tulu (A), millest on maha arvatud soetamismaksumus/sissemakse (B), mis on

positiivne, või tuluks on maksustamisperioodil ära langenud kohustuste osa, mille võrra eelmistel

maksustamisperioodidel vähendati saadud tulu (C).

Tulud, mida arvestatakse ainult maksuvaba tulu arvutamisel

72. Tabelites 7.1–7.3 deklareeritakse tulu, mida võetakse arvesse ainult maksuvaba tulu suuruse

arvutamisel (tulumaksuseaduse § 23 lõige 3).

73. Tabelis 7.1 näidatakse Eesti äriühingult saadud dividendid ja omakapitali väljamaksed, mis on

äriühingu tasandil maksustatud, kuid ei ole maksustatud füüsilise isiku maksustatava tuluna. Tabelis 7.1

näidatakse väljamakse liik rahandusministri 29. novembri 2010. a määruse nr 60 „Tulumaksuseadusest,

sotsiaalmaksuseadusest, kogumispensionide seadusest ja töötuskindlustuse seadusest tulenevate

deklaratsioonide ja tõendite vormide kinnitamine ning nende täitmise ja esitamise korrad“ lisa 13 vormi

INF1 alusel:

DK – dividendid ja muud kasumieraldised tulumaksuseaduse § 50 lõigete 1 ja 11 ning § 502 alusel;

AOV – aktsia- või osakapitalist või täis- või usaldusühingu sissemaksete vähendamisel tehtud

väljamaksed;

AOT – aktsiate, osade, osamaksete või sissemaksete (osalus) tagastamisel või tagasiostmisel tehtud

väljamaksed;

LJV – äriühingu likvideerimisel makstud likvideerimisjaotised;

OKS – omakapitali summa äriühingu kustutamisel registrist, kui tema vara ei kasutata jätkuvalt Eestis

majandustegevuses;

MOV – muul juhul omakapitalist tehtud väljamaksed tulumaksuseaduse § 50 lõigete 2, 21 ja 22 alusel.

Tabeli 7.1 näidatakse dividendid ja muud kasumieraldised, mis füüsiline isik on saanud residendist

äriühingult rahalises või mitterahalises vormis ning mis maksustatakse tulumaksuseaduse § 501 ja § 61

lõike 53 alusel või mis on makstud kasumist, mis on saadud tulumaksuseaduse §-s 521 sätestatud

tonnaažikorra rakendamisel ning millelt on § 41 punkti 72 alusel tulumaks 7% kinni peetud.

Tabelis 7.1 näidatakse Eesti äriühingu makstud ja pensioni investeerimiskontole laekunud dividendid ja

muud kasumieraldised. Selline dividenditulu on tuludeklaratsiooni tabelis 7.1 eeltäidetud.

Maksumaksja märgib pensioni investeerimiskontole laekunud dividendi väljamakse juurde „X“.

Kogumispensionide seaduse § 31 lõike 3 kohaselt investeeringute tegemiseks pensioni investeerimiskonto

kaudu võib kasutada üksnes tulumaksuseaduse § 171 lõike 2 punktides 1-8 ja lõikes 3 nimetatud finantsvara,

arvestades sama paragrahvi lõigetes 4–8 sätestatut.

74. Tabelis 7.2 näidatakse ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel maksustatud summa,

mida on vähendatud ettevõtlustulu maksu sotsiaalmaksu osa võrra.

75. Tabelis 7.3 näidatakse laevapere liikmele tehtud väljamaksed, kui väljamakse on saadud töötamise

eest laeval, mis vastab tulumaksuseaduse § 13 lõikes 5 või 6 toodud tingimustele.

Tabeli 7.3 veerus „Tulu summa“ näidatakse töötamise eest saadud rahalised tasud ja töösuhtest tulenevad

muud väljamaksed (tulumaksuseaduse § 13 lõiked 5 ja 6 ning § 41 punkt 1), sealhulgas:

1) töötasu, palk, lisatasu ja puhkusetasu;

2) tööandja poolt töötaja eest tasutud tulumaksuseaduse §-s 28 sätestatud täiendava

kogumispensioni kindlustusmaksed ja vabatahtliku pensionifondi osakute soetamiseks või PEPP-i

lepingu alusel makstud summad;

3) töölepingu ülesütlemise korral ette nähtud hüvitis;

4) tööandja makstud haigushüvitis;

5) tööandjalt lapse sünni puhul saadud toetus, mis ületas 5/12 maksustamisperioodi maksuvabast

tulust (tulumaksuseaduse § 13 lõike 3 punkt 7);

6) muu töösuhtega seotud väljamakse.

Tulumaksuseaduse § 13 lõike 5 või 6 alusel maksustatud tasust ei ole lubatud teha §-des 23–281 sätestatud

mahaarvamisi ning tasude väljamaksmisel ei kohaldata § 42 lõikes 1 sätestatud maksuvaba tulu summat.

Välisriigis saadud tulu

76. Tabelites 8.1─8.71 näidatakse maksustamisperioodil välisriigis saadud, Eestis maksustatav tulu ja

tabelites 8.8 ja 8.9 näidatakse välisriigis saadud, Eestis maksuvaba tulu, sealhulgas krüptovaras saadud tulu.

Krüptovara eurodesse ümberarvutamise selgitused on toodud käesoleva korra osas „Maksustatav tulu“.

Lepinguriigi resident täidab tabeli 8.9 ja ei täida tabeleid 8.1–8.8.

77. Kui residendist füüsiline isik on maksustamisperioodil saanud tulu välisriigis ning see tulu oli välisriigis

maksustatav, võib ta tulu topeltmaksustamise vältimiseks valida kas krediidimeetodi (välisleping,

tulumaksuseaduse § 45) või vabastusmeetodi (välisleping, tulumaksuseaduse § 13 lõige 4 ja § 18 lõige 11)

kasutamise.

Välisriigis saadud tulu deklareeritakse tabelites 8.1─8.8 olenevalt tululiigist ja sellele tulule rakendatavast

topeltmaksustamise vältimise meetodist.

78. Krediidimeetodi kasutamisel deklareeritakse välisriigis saadud tulu tabelites 8.1─8.71 ja E vormi

tabelis 1 „K“ märkega deklareeritud välisriigis saadud ettevõtlustulu. Krediidimeetodi rakendamisel

kohaldatakse välislepingus ning tulumaksuseaduse §-s 45 sätestatud tingimusi.

79. Vabastusmeetodi kasutamisel kohaldatakse välislepingus ning tulumaksuseaduse § 13 lõikes 4, § 18

lõikes 11 sätestatud tingimusi. Vabastusmeetodi kasutamisel deklareeritakse välisriigis saadud tulu

tabelis 8.8. Tabelis 8.8 näidatakse ka tulu, mis tulumaksuseaduse alusel on maksustatav, kuid välislepingust

tulenevalt kuulub maksustamise õigus välisriigile.

80. Vabastusmeetodi arvestusse lähevad ka tabelites 5.5 ja 8.7 deklareeritud dividendid, millelt on tulumaks

tasutud ning E vormi tabel 1 „V“ märkega deklareeritud ettevõtlustulu, mis on positiivne (netotulu).

81. Maksustamisperioodil välisriigis saadud tulu kuulub residendist füüsilise isiku maksustatava tulu hulka

ning Eestis tasumisele kuuluvast tulumaksust arvatakse maha nimetatud tulult välisriigis tasutud või

kinnipeetud tulumaks.

Kui välisriigis saadud tulult tasutakse välisriigis tulumaks tulu saamisest erineval maksustamisperioodil,

võetakse tulumaks Eestis arvesse maksustamisperioodil, millal välisriigis maksustatud tulu laekus. Kui

tulumaksu kinnipidamise kuupäev ei ole teada, võib märkida tulumaksu kinnipidamise kuupäevaks tulu

saamise kuupäeva. Eestis mittemaksustatavalt tulult välisriigis tasutud tulumaksu arvesse ei võeta.

82. Kui välisriigis saadud tulult Eesti tulumaksuseaduse järgi arvutatud tulumaks on suurem välisriigis

tasutud tulumaksust, on maksumaksja kohustatud Eestis tulumaksuna tasuma välisriigi tulumaksu ja Eesti

tulumaksu vahe.

83. Kui välisriigis saadud tulult Eesti tulumaksuseaduse alusel arvutatud tulumaks on väiksem välisriigis

tasutud tulumaksust, samuti juhul, kui maksumaksja tuludeklaratsiooni järgi kõikidest allikatest saadud

tulult arvutatud tulumaks on väiksem välisriigis tasutud tulumaksust, välisriigis enammakstud tulumaksu

Eestis ei hüvitata.

Igas välisriigis saadud tulu kohta arvutatakse tulumaks eraldi.

84. Saadud tulult maksustamisperioodil kinnipeetud või tasutud tulumaks näidatakse välisriigi

maksuhalduri või maksu kinnipidaja õiendi alusel. Kui välisriigis on tulumaksu tasutud või kinni peetud

rohkem, kui vastava riigi seadus või välisleping ette näeb, võib Eestis tasumisele kuuluvast tulumaksust

maha arvata ainult selle osa tulumaksust, mille tasumine oli kohustuslik.

Välisvaluutas saadud tulu, tulust tehtavad mahaarvamised ja makstud või kinnipeetud tulumaks

arvestatakse ümber eurodeks tulu saamise, kulu tegemise ja tulumaksu tasumise või kinnipidamise päeval

kehtinud Euroopa Keskpanga päevakursi alusel või tegelikult kasutatud kursi alusel.

85. Tabelis 8.1 näidatakse välisriigis saadud tulu, kui see on üks alljärgnevatest:

1) töötamise eest saadud rahaline tasu ja töö- või teenistussuhtest tulenevad muud väljamaksed,

sealhulgas töötasu, palk, lisatasu, puhkusetasu ja muu tasu; töövõtu-, käsundus- või muu teenuse

osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel saadud tasu, juhtimis- või kontrollorgani liikme tasu

ning erisoodustus;

2) välisriigi juriidiliselt isikult saadud dividend. Kui on täidetud tulumaksuseaduse § 13 lõikes 4 või § 18

lõikes 11 sätestatud nõuded, võib maksumaksja deklareerida käesoleva punkti alapunktides 1 (palk või

muu tasu teenuse osutamise eest või erisoodustus) ja 2 (saadud dividend) nimetatud tulu tabelis 8.8.

Tulumaksuseaduse § 18 lõikes 1 nimetatud välismaa juriidiliselt isikult saadud dividendi ei maksustata

tulumaksuga, kui selle maksmise aluseks olevalt kasumiosalt on tulumaks makstud, kui dividendilt on

tulumaks välisriigis kinni peetud või kui see on saadud pensioni investeerimiskontol olnud raha eest

soetatud finantsvaralt. kogumispensionide seaduse § 31 lõike 3 kohaselt investeeringute tegemiseks

pensioni investeerimiskonto kaudu võib kasutada üksnes tulumaksuseaduse § 171 lõike 2 punktides 1-8

ja lõikes 3 nimetatud finantsvara, arvestades sama paragrahvi lõigetes 4–8 sätestatut;

3) litsentsitasu;

4) kunstniku või sportlase tasu;

5) laenult, liisingult või muult võlakohustuselt, samuti väärtpaberilt ja hoiuselt saadud maksustatav

intress. Siia kuulub ka võlakohustuselt arvutatud summa, mille võrra esialgset võlakohustust

suurendatakse. Intressina käsitatakse ka lepingulise investeerimisfondi või aktsiaseltsifondi arvel

osakuomanikule või aktsionärile tehtud väljamakset, välja arvatud osaku või aktsia tagastamisel või

investeerimisfondi likvideerimisel (tulumaksuseaduse § 17 lõige 1). Lepingulise investeerimisfondist

või aktsiaseltsifondist intressi väljamaksmisel deklareeritakse tabelis 8.1 intressi aluseks olnud tulult

tasutud tulumaks. Maksustamisele ja deklareerimisele kuulub ka lepinguriigi residendist krediidiasutuse

või krediidiasutuse lepinguriigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel hoiuselt saadud intress

(tulumaksuseaduse § 17);

6) pension. Lepinguriigi seaduse alusel saadud pensioni ja nimetatud riigi sotsiaalkindlustuslepingu

alusel saadud pensioni andmed märkida eraldi real;

61) täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu kindlustusvõtjale ja kindlustatud isikule, vabatahtlikust

pensionifondist osakuomanikule ning PEPP-i lepingus nimetatud PEPP-i säästjale ja PEPP-i

pensionisaajale täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu ning PEPP-i lepingu soodustatud isikule

ning eelnimetatud isikute pärijatele tehtav väljamakse ning tulumaksuseaduse § 28 lõikes 11 nimetatud

täiendava kogumispensioni tagamise eesmärgil moodustatud eraldise negatiivse muutuse väljamaksed,

mis maksustatakse tulumaksuseaduse § 4 lõikes 1 sätestatud maksumääraga, kui väljamakse saajal on

vanaduspensioniikka jõudmiseni jäänud rohkem kui viis aastat;

7) stipendium;

8) kultuuri-, spordi- ja teadusalane preemia;

9) toetus ja abiraha;

10) hasartmänguvõit;

11) töövõimetuse hüvitis.

86. Tabelis 8.2 näidatakse välisriigis tulumaksuseaduse §-s 171 nimetatud finantsvaralt (aktsia, osa,

võlakiri, obligatsioon, optsioon, futuur, forvard, osak, sealhulgas lepingulise investeerimisfondi osak, jmt),

pandikirjalt, teatud ühisrahastusinvesteeringult, mida tulumaksuseaduse § 171 kohaselt käsitatakse

finantsvarana, soetamismaksumus, müügihind või finantsvara vahetuse puhul vastu saadud vara turuhind

ning müügi või vahetamisega otseselt seotud kulud.

Tulumaksuseaduse § 39 lõike 12 alusel residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodil § 171

lõike 2 punktis 9 nimetatud ühisrahastusteenuse osutaja hallatava ühisrahastusplatvormi vahendusel antud

laenudelt saadud intressist maha arvata kahju, mis on saadud seoses laenudega, mille ühisrahastusteenuse

osutaja on samal maksustamisperioodil lootusetuks hinnanud.

Tabeli 8.2 täitmisel tuleb arvestada käesoleva korra punktide 38–46 märkuseid.

Tabelis 8.2 veerus „Riik“ näidatakse riik, kus maksumaksja tulu teenis.

Eelmistest maksustamisperioodidest edasikantud kahju märgib Maksu- ja Tolliamet tabelis 6.1.

87. Tabelis 8.3 näidatakse sellise välisriigis võõrandatud vara (muu vara, sealhulgas krüptovara)

soetamismaksumus, müügihind või vara vahetuse puhul turuhind ning müügi või vahetamisega otseselt

seotud kulud, mis ei ole nimetatud tulumaksuseaduse § 15 lõigetes 4 ja 5 maksuvaba tuluna ning mis ei

kuulu näitamisele tabelites 8.2 ja 8.4.

Tabeli 8.3 täitmisel tuleb arvestada käesoleva korra punktide 53 ja 54 märkuseid.

88. Tabeli 8.3 veerus „Vara liik“ krüptovara deklareerimisel näidatakse ainult kasumlikud tehingud.

Krüptovara soetamismaksumus ja müügihind arvutatakse ümber eurodeks.

89. Tabelis 8.4 näidatakse välisriigi registrisse kantud äriühingu osakapitali või sissemaksete vähendamisel

ja aktsiate, osade või osamakse tagasiostmisel või tagastamisel saadud väljamakse, välja arvatud osa, mis

on või mille aluseks olev kasumi osa on tulumaksuga maksustatud, arvestades tulumaksuseaduse § 50

lõike 21 teises lauses sätestatut.

Tabeli 8.4 veerus „Soetamismaksumus/sissemakse“ näidatakse eelnimetatud osaluse soetamismaksumus

või tehtud sissemakse osaluse omandamisel (tulumaksuseaduse § 15 lõige 2).

Tabelis 8.4 näidatakse ka välisriigis registreeritud juriidilise isiku likvideerimisel saadud

likvideerimisjaotis, välja arvatud osa, mis on või mille aluseks olev kasumi osa on tulumaksuga

maksustatud (arvestades tulumaksuseaduse § 50 lõike 21 teises lauses sätestatut) ja osaluse

soetamismaksumus või tehtud sissemakse osaluse omandamisel (tulumaksuseaduse § 15 lõige 3).

Tabelis 8.4 deklareeritakse välisriigis moodustatud lepingulise investeerimisfondi või välisriigis asutatud

aktsiaseltsifondi osaku või aktsia tagastamisel ja lepingulise investeerimisfondi või aktsiaseltsifondi

likvideerimisel saadud väljamakse osa, mis loetakse füüsilise isiku tuluks ning osaku või aktsia

soetamismaksumus (tulumaksuseaduse § 15 lõiked 2 ja 3).

Veerus „Kasu/kahju“ arvutab Maksu- ja Tolliamet osaluse vähendamisel või likvideerimisjaotiste korral

maksustamisperioodil saadud kasu või kahju järgmise valemi alusel: väljamakstud summast (B) arvatakse

maha soetamismaksumus või sissemakse (A). Kahju märgitakse miinusmärgiga.

Tabeli 8.4 täitmisel arvestatakse käesoleva korra punktide 55–58 märkuseid.

90. Tabelis 8.5 näidatakse investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel välisriigis saadud summa ja

kindlustusvõtja tasutud kindlustusmakse juhul, kui seda investeerimisriskiga elukindlustuslepingut ei ole

hõlmatud investeerimiskonto süsteemi.

Kui enne 2010. aasta 1. augustit sõlmitud investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel tehti väljamakseid

enne 2024. aasta 1. jaanuari, arvatakse § 20 lõikes 3 nimetatud summast lisaks alates 2024. aasta 1.

jaanuarist tasutud kindlustusmaksetele maha ka kuni 2023. aasta

31. detsembrini tasutud kindlustusmaksete osa, mis ületab kuni sama kuupäevani tehtud väljamakseid.

Iga investeerimisriskiga elukindlustuslepingu kohta täidetakse kindlustusandja väljastatud tõendi alusel

eraldi rida.

Tabeli 8.5 täitmisel tuleb arvestada käesoleva korra punkti 28 märkuseid.

91. Tabelis 8.6 näidatakse täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu kindlustusvõtjale ja kindlustatud

isikule või vabatahtliku pensionifondi osakuomanikule ning PEPP-i lepingus nimetatud PEPP-i säästjale ja

PEPP-i pensionisaajale tehtud PEPP-i lepingu väljamakse, mis maksustatakse tulumaksuseaduse § 4 lõikes

2 sätestatud maksumääraga, kui väljamakse saaja on vanaduspensionieas või kui tal on sellesse ikka

jõudmiseni jäänud kuni viis aastat, kuid mitte enne viie aasta möödumist lepingu sõlmimisest.

Kindlustusvõtjal, kes on täiendava kogumispensioni lepingu sõlminud, ja isikul, kes omandas vabatahtliku

pensionifondi osakuid esimest korda enne 2021. aasta 1. jaanuari, on pensioniiga 55 aastat

(tulumaksuseaduse § 21 lõiked 2 ja 3, § 41 punkt 12, § 61 lõiked 10 ja 65).

92. Eestis maksustatakse tulumaksuseaduse § 4 lõikes 2 sätestatud maksumääraga täiendava

kogumispensioni kogumispensionide seaduse §-s 63 sätestatud tingimustele vastava või sellega samaväärse

täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu ning PEPP-i lepingu alusel kindlustusandjalt, kellel on

lepinguriigis väljastatud tegevusluba, saadud järgmised väljamaksed, mis on tehtud:

1) pärast kindlustusvõtja kogumispensionide seaduse § 63 lõikes 3 või § 727 lõikes 2 sätestatud ikka

jõudmist, kuid mitte enne viie aasta möödumist lepingu sõlmimisest;

2) kindlustusandja likvideerimise korral.

93. Siin näitab osakuomanik tulumaksuseaduse § 4 lõikes 2 sätestatud maksumääraga maksustatavad

kogumispensionide seaduses sätestatud korras Eestis loodud vabatahtliku pensionifondiga samaväärsetel

alustel lepinguriigis tegutsevast vabatahtlikust pensionifondist saadud väljamaksed, mis on tehtud:

1) pärast osakuomaniku kogumispensionide seaduse § 63 lõikes 3 või § 727 lõikes 2 sätestatud ikka

jõudmist, kuid mitte enne viie aasta möödumist vabatahtliku pensionifondi osakute esmasest

omandamisest;

2) vabatahtliku pensionifondi likvideerimise korral.

Eeltoodut kohaldatakse ka väljamaksetele, mida teeb kindlustusandja, kellele on väljastatud tegevusluba

mõnes muus riigis, kui on täidetud mõlemad alljärgnevad tingimused:

1) kindlustusandjal on õigus sõlmida Eestis täiendava kogumispensioni kindlustuslepinguid või PEPP-i

lepinguid kas piiriüleselt või filiaali kaudu;

2) Eesti ja kindlustusandjale tegevusloa väljastanud riigi vahel kehtib välisleping, mis võimaldab Maksu-

ja Tolliametil saada selle riigi maksuhaldurilt tulumaksuseaduse § 4 lõikes 2 sätestatud maksumäära ja

§ 21 lõikes 4 sätestatud maksuvabastuse kohaldamiseks vajalikku teavet.

Samuti kohaldatakse eelnevat ning tulumaksuseaduse § 21 lõikes 4 sätestatud maksuvabastust ka mõnes

muus riigis samaväärsetel alustel tegutseva vabatahtliku pensionifondi osakuomanikule tehtavatele

väljamaksetele, kui on täidetud mõlemad alljärgnevad tingimused:

1) pensionifondi osakuid on õigus Eestis piiriüleselt pakkuda;

2) Eesti ja pensionifondi tegevuskoha riigi vahel kehtib välisleping, mis võimaldab Maksu- ja

Tolliametil saada selle riigi maksuhaldurilt tulumaksuseaduse § 4 lõikes 2 sätestatud maksumäära

kohaldamiseks vajalikku teavet.

94. Tabeli 8.6 veerus „Eestis rakendatav maksumäär“ märgitakse tulu saamise maksustamisperioodil Eestis

rakendatav maksumäär 20% (tulumaksuseaduse § 4 lõige 1) või 10% (tulumaksuseaduse § 4 lõige 2).

95. Tabelis 8.7 näidatakse osaniku või liikme tulu ning tasutud või kinnipeetud tulumaks juriidilise isiku

staatust mitteomavas välismaises isikute ühenduses või varakogumis tulumaksuseaduse § 18 lõike 4

kohaselt, sealhulgas seltsingus, või osanikule omistatud välisriigi usaldusfondi saadud tulu.

Tulumaksuga maksustatakse residendist füüsilisele isikule omistatud eelnimetatud ühenduse või

varakogumi puhaskasumi osa proportsionaalselt maksumaksja osalusega, hääleõigusega või kaasomandi

osaga ning arvestatakse füüsilise isiku tuluna aastal, mil see isikuteühendus või varakogum tulu sai.

Arvesse võetakse ka maksumaksja proportsionaalne osa kinnipeetud tulumaksust.

Tabeli 8.7 täitmisel arvestatakse käesoleva korra punkti 31 märkuseid.

96. Tabelis 8.71 deklareeritakse füüsilise isiku rendi- ja üüritulu ning arvuti andmemahu rentimisest saadud

tulu. Kui arvuti andmemahu rentimine ja krüptovarade kaevandamine on välismaal ettevõtlusest saadud

tulu, deklareeritakse ettevõtlustulu käesoleva määrusega kehtestatud vormil E (tabel 1).

97. Tabelis 8.8 näidatakse Eestis mittemaksustatav välisriigis saadud tulu.

98. Tabelis 8.8 deklareeritud andmeid ei võeta arvesse maksustatava tulu arvutamisel.

Tabeli 8.8 veerus „Tulu liik“ märgitakse järgmised tulu liigid:

– palk;

– juhtimis- ja kontrollorgani liikme tasu;

– töövõtu-, käsundus-, või muu lepingu alusel makstud tasu;

– dividend, millelt tulumaks on makstud või tulumaks kinni peetud;

– tulu, mida välislepingu alusel Eestis ei maksustata;

– investeerimiskontol oleva raha eest soetatud finantsvaralt saadud tulu (dividend), millelt on

välisriigis tulumaks makstud või kinni peetud.

Tulumaksuseaduse § 13 lõikes 4 nimetatud töötamise eest saadud tulu ei maksustata Eestis tulumaksuga,

kui on täidetud järgmised tingimused:

1) residendist füüsiline isik on viibinud töötamise eesmärgil välisriigis vähemalt 183 päeval 12

järjestikuse kalendrikuu jooksul;

2) välisriigis on eelnimetatud tulu olnud isiku maksustatav tulu ning see on dokumentaalselt tõendatud

ja tõendil on näidatud tulumaksu summa (ka juhul, kui summa on null).

99. Tabelis 8.8 deklareeritakse tulumaksuseaduse § 18 lõike 11 alusel välisriigi juriidiliselt isikult rahalises

ja mitterahalises vormis saadud dividend tingimusel, et dividendi maksmise aluseks olevalt kasumiosalt on

tulumaks makstud või dividendilt on tulumaks välisriigis kinni peetud. Sellist dividendi ei maksustata ning

sellelt dividendilt välisriigis kinni peetud tulumaksu Eestis muult tulult tasumisele kuuluva maksu

vähendamiseks arvesse ei võeta.

Näide. Välisriigi äriühingu tulumaksu määr on 10% ja mitteresidendist füüsilisele isikule makstava

dividendi brutosummalt peetakse teatud juhtudel kinni 10% tulumaksu. Äriühingu maksustatav kasum oli

1000 eurot ning äriühingu tulumaks sellelt 100 eurot. Eesti residendist füüsilisele isikule maksis välisriigi

äriühing 450 eurot dividendi.

Kui dividendilt on tulumaks välisriigis kinni peetud, siis laekus füüsilisele isikule 405 eurot ja sama isik

tasus välisriigis tulumaksu kinnipidamise teel 45 eurot. Sellisel juhul tuleb tabeli 8.8 veerus „Tulu summa

ja väljamakse kuupäev“ deklareerida 450 (dividendi brutosumma ehk dividend koos kinnipeetava maksuga)

ja veerus „Kinnipeetud või tasutud tulumaks ja tulumaksu kinnipidamise või tasumise kuupäev“

kinnipeetud tulumaks 45.

Kui välisriigis tulumaksu kinnipidamise kohustust ei olnud, saab Eesti residendist füüsiline isik dividendina

kätte 450 eurot. Selle dividendi aluseks olevalt kasumiosalt on välisriigi äriühing maksnud tulumaksu 50

eurot. Tabeli 8.8 veerus „Tulu summa ja väljamakse kuupäev“ deklareeritakse 450 ja veerus „Kinnipeetud

või tasutud tulumaks ja tulumaksu kinnipidamise või tasumise kuupäev“ deklareeritakse tasutud tulumaks

50. Tulumaksu tasumine või kinnipidamine peab olema dokumentaalselt tõendatud.

Tabelis 8.8 näidatakse ka tulu, mida välislepingu alusel Eestis ei maksustata, kaasa arvatud tulu, millele

rakendatakse vabastusmeetodit.

100. Tabeli 8.9 täidab lepinguriigi resident, kes soovib teha mahaarvamisi oma Eestis saadud

maksustatavast tulust, näidates väljaspool Eestit saadud maksustatava tulu (brutosumma koos tulumaksuga,

tulumaksuseaduse § 311 lõige 2).

Mahaarvamised

101. Maksumaksja märgib maksustamisperioodil tehtavad mahaarvamised tuludeklaratsiooni tabelites

9.1─9.4 ja 9.6.

Maksumaksjal on õigus tulumaksuseaduse §-des 26 (koolituskulud) ja 27 (kingitused ja annetused)

sätestatud mahaarvamisi maksustamisperioodil teha kokku kuni 1200 eurot maksumaksja kohta, kuid mitte

rohkem kui 50% maksumaksja sama maksustamisperioodi Eestis maksustatavast tulust, millest on tehtud

ettevõtlusega seotud mahaarvamised.

102. Maksu- ja Tolliamet arvutab tulumaksuseaduse § 46 lõike 1 alusel tasutava maksusumma, võttes

arvesse tulust tehtavaid mahaarvamisi tulumaksuseaduses sätestatud piirmäärade ulatuses. Maksukohustuse

arvutamisel võtab Maksu- ja Tolliamet tulumaksuseaduses sätestatud mahaarvamised järgmises järjekorras:

1) kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse (§ 281 lõiked 1 ja 2);

2) täiendava kogumispensioni, sh PEPP-i lepingu maksed (§ 28);

3) välisriigis tasutud kohustuslikud sotsiaalkindlustuse maksud ja maksed (§ 281 lõige 3);

4) maksuvaba tulu (§-d 23 ja 235);

5) koolituskulud (§ 26);

6) kingitused ja annetused (§ 27).

103. Tulumaksu arvutamisel arvestab Maksu- ja Tolliamet tulust tehtava mahaarvamisena

töötuskindlustuse seaduse alusel kinnipeetud töötuskindlustusmakse (tulumaksuseaduse § 281 lõige 2) ja

kogumispensionide seaduse alusel kinnipeetud kohustusliku kogumispensioni makse (tulumaksuseaduse

§ 281 lõige 1). Nimetatud maksed näidatakse tuludeklaratsioonis.

104. Tulumaksu arvutamisel võetakse arvesse tehtud kingitusi ja annetusi ning tasutud koolituskulutusi ja

kuni 1200 eurot maksumaksja kohta, kuid mitte rohkem kui 50% ulatuses maksumaksja sama

maksustamisperioodi Eestis maksustatavast tulust, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised.

Sealhulgas eluasemelaenu intresse võetakse arvesse kuni 300 eurot (tulumaksuseaduse § 282 lõige 1).

105. Tulu hulka, millest mahaarvamisi tehakse, ei arvata tulusid, mida tulumaksuseaduse alusel ei loeta

füüsilise isiku maksustatavaks tuluks.

106. Krediidimeetodi rakendamisel on lubatud 4. peatükis sätestatud mahaarvamisi teha

maksustamisperioodil Eestis ja välisriigis saadud maksustatavast tulust (käesoleva vormi tabelid 8.1–8.71),

arvestades 4. peatükis sätestatud piirangutega.

Krediidimeetodi rakendamisel loetakse kõik välisriigis saadud tulud isiku Eestis maksustatavaks tuluks.

Eestis sellelt tulult arvutatud tulumaksust arvatakse maha välisriigis makstud tulumaks vastavalt

tulumaksuseaduse §-s 45 sätestatule.

107. Isik, kes ei olnud Eesti resident kogu maksustamisperioodi jooksul (§ 44 lõige 12), deklareerib ainult

Eesti residendiks oleku ajal saadud tulu ja võib teha tulumaksuseaduse 4. peatükis lubatud mahaarvamisi

sama ajavahemiku kohta.

108. Paragrahvides 23 (maksuvaba tulu) ja 235 (maksuvaba tulu pensionieas) ning §-s 282 sätestatud

summalist mahaarvamiste piirangut arvestatakse proportsionaalselt kuude arvuga, mille jooksul isik oli

109. Tabelis 9.1 näidatakse maksumaksjalt maksustamisperioodil Eestis kinnipeetud

töötuskindlustusmaksed ja kohustusliku kogumispensioni maksed (tulumaksuseaduse § 281 lõiked 1 ja 2).

110. Iga väljamakse tegija (tööandja) kinnipeetud maksete kohta täidetakse eraldi rida.

111. Tabelis 9.1 näitab füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlustulult Eestis tasutud kohustusliku

kogumispensioni maksed.

112. Tabelis 9.2 näidatakse kogumispensionide seaduse § 63 tingimustele vastava ja sellega samaväärse

täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel kindlustusandjale, kellel on lepinguriigis väljastatud

tegevusluba, või muus riigis tegutsevale kindlustusandjale maksustamisperioodi jooksul tasutud

kindlustusmakse osa, mille eesmärgiks on tagada kindlustussumma maksmine kindlustuspensionina.

Tabelis 9.2 näidatakse kogumispensionide seaduses sätestatud korras Eestis loodud vabatahtliku

pensionifondi ja samaväärsetel alustel lepinguriigis tegutseva vabatahtliku pensionifondi või muus riigis

tegutseva vabatahtliku pensionifondi osakute soetamiseks makstud summa.

Siin näidatakse PEPP-i lepingu sissemaksete summa, välja arvatud summa, mis on tulumaksuseaduse § 28

lõike 1 punktis 3 sätestatud tingimustel lepingusse kantud investeerimisvariandi muutmise või PEPP-i

pakkuja vahetamise käigus. PEPP-i lepinguna sõlmitud kindlustuslepingu sissemaksete summa hulka

üksnes selle lepingu alusel tasutud kindlustusmaksete osa, mille eesmärk on tagada kindlustussumma

maksmine kindlustuspensionina.

113. Kui täiendava kogumispensioni kindlustusleping on sõlmitud enne 2002. aasta 1. maid, siis võib

tabelis 9.2 täiendavalt eelnimetatule näidata kindlustusmakse osa, mille eesmärgiks on tagada

kindlustussumma maksmine surmajuhtumi hüvitisena (tulumaksuseaduse § 61 lõige 14).

114. Kui maksumaksja vahetab varem soetatud vabatahtliku pensionifondi osaku mõne teise vabatahtliku

pensionifondi osaku vastu või kasutab tagasivõetud osakust saadud summa täiendava kogumispensioni

kindlustuslepingu kindlustusmaksena, siis tagasivõetava osaku eest soetatud osaku maksumust

maksustatavast tulust maha ei arvata ja tabelis 9.2 ei näidata (tulumaksuseaduse § 21 lõige 11).

115. Kui maksumaksja sõlmib kindlustusandjaga täiendava kogumispensioni saamiseks uue

kindlustuslepingu, kasutab juba sõlmitud lepingut või omandab vabatahtliku pensionifondi osakuid, siis

ülesöeldud lepingu tagastusväärtust, lõppenud lepingu kindlustuspensioni ega lepingu osalist väljamakset

uue või teise, juba sõlmitud lepingu kindlustusmaksena või sissemaksena vabatahtliku pensionifondi

maksustatavast tulust maha ei arvata ja tabelis 9.2 ei näidata (tulumaksuseaduse § 21 lõige 11).

Kui maksumaksja sõlmib uue PEPPi lepingu PEPPi pakkuja vahetamise käigus või muudab PEPPi

investeerimisvarianti, sellise tehingu käigus ühest lepingust või investeerimisvariandist teise kantud

summat maksustatavast tulust maha ei arvata ja tabelis 9.2 ei näidata (tulumaksuseaduse § 21 lõige 11).

116. Maksustamisperioodil võib tulust maha arvata täiendava kogumispensioni või PEPP-i lepingu alusel

tasutud kindlustusmakseid, vabatahtliku pensionifondi osakute soetamiseks makstud summasid ning

tulumaksuseaduse § 28 lõike 1 punktis 3 sätestatud PEPP-i lepingu sissemaksete summa kuni 15%

maksumaksja sama maksustamisperioodi Eestis maksustatavast tulust, millest on tehtud tulumaksuseaduse

6. peatükis lubatud mahaarvamised, kuid mitte enam kui 6000 eurot (tulumaksuseaduse § 28 lõige 2). Kui

täiendava kogumispensioni või PEPP-i lepingu sissemakseid on maksumaksja eest teinud ka tööandja,

vähendatakse eelmises lauses nimetatud piirmäära (15%) alusel arvutatud summat või piirmäära summat

(6 000 eurot) tööandja tasutud tulumaksuga maksustamata summade võrra.

117. Kindlustuslepingu alusel täiendava kogumispensioni tagamise eesmärgil moodustatud tehnilise

eraldise negatiivse muutuse summa lisatakse maksumaksja tulule ning näidatakse tabeli 5.1 II osas.

118. Tabelis 9.3 näidatakse maksumaksja maksustamisperioodil välisriigis tasutud sotsiaalkindlustuse

maksud ja maksed, mille tasumine on kohustuslik tulenevalt välisriigi õigusaktist või välislepingust ning

mille tasumise eesmärk on isikule pensioni-, ravi-, emadus-, töötus-, tööõnnetus- või

kutsehaiguskindlustuse tagamine (tulumaksuseaduse § 281 lõige 3).

119. Tulust ei arvata maha sotsiaalkindlustusmaksu või makset, mis tasuti Eestis tulumaksuga

mittemaksustatava tulu arvel. Näiteks kui palgatulu või erisoodustust maksustatakse tulumaksuga

välisriigis ning Eestis seda tulu ei maksustata, ei saa sellelt tulult makstud sotsiaalkindlustuse maksu ega

makset maha arvata.

Maksustamisperioodi maksuvaba tulu

120. Maksustamisperioodi, ehk kalendriaasta maksuvaba tulu arvutatakse tuludeklaratsiooni alusel.

Residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust arvatakse maha maksuvaba tulu 7848 eurot.

Nimetatud maksuvaba tulu ei kohaldata alates maksustamisperioodist, kui füüsiline isik jõuab

vanaduspensioniikka.

Kui tulu on suurem kui 14400 eurot, arvutatakse maksuvaba tulu summa järgmise valemi alusel:

7848 – 7848 / 10 800 x (tulu summa – 14 400).

Maksuvaba tulu ei või olla väiksem kui null ja suurem kui 7848 eurot.

Tulumaksuseaduse § 23 lõike 2 alusel maksuvaba tulu summa arvutamisel käsitatakse lisaks tulumaksuga

maksustatavale tulule (brutosumma) ka järgmisi maksustamisperioodi tulusid:

1) vormi A tabelis 8.8 deklareeritud tulud, millele rakendub vabastusmeetod:

– välisriigis töötamise eest saadud tulumaksuseaduse § 13 lõikes 4 nimetatud tulu;

– saadud erisoodustus;

– välisriigis saadud tulumaksuseaduse § 18 lõikes 11 nimetatud dividend, kui selle maksmise aluseks

olevalt kasumiosalt on tulumaks makstud või tulumaks on välisriigis kinni peetud;

– tulu, mida välislepingu alusel Eestis ei maksustata (vormi A tabel 8.8, brutosumma);

2) vormi A tabelites 5.5 ja 8.7 deklareeritud dividend, millelt on tulumaks makstud või kinni peetud

(brutosumma);

3) vormi A tabelis 8.9 deklareeritud tulud (brutosumma), ehk lepinguriigi residendi välisriigis saadud

maksustatav tulu, kui isik soovib kasutada oma mahaarvamise õigust Eestis;

4) füüsilisest isikust ettevõtja välisriigis saadud ettevõtluse netotulu, millele rakendatakse

vabastusmeetodit (vormi E tabel 1 V märkega ridade positiivne tulem);

5) Eesti äriühingult saadud dividend ja omakapitali väljamakse, mis on äriühingu tasandil maksustatud

või on saadud läbi vabastusmeetodi vormi TSD lisa 7 osa II (vormi A tabel 7.1);

6) ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel maksustatud summa, mis on vähendatud

ettevõtlustulu maksu sotsiaalmaksu osa võrra (vormi A tabel 7.2).

Maksustatava tulu hulka arvatakse ka Eestis ja välismaal virtuaalvääringutes tehingutest saadud tulu.

Alates maksustamisperioodist, kui lepinguriigi residendist füüsiline isik jõuab vanaduspensioniikka,

arvatakse tema maksustamisperioodi maksustatavast tulust maha maksuvaba tulu kuni

kaheteistkümnekordse Eesti keskmise vanaduspensioni ulatuses. Keskmise vanaduspensioni suurus

tulumaksuseaduse tähenduses kehtestatakse maksustamisperioodiks vastava eelarveaasta riigieelarve

seadusega.

Tuluna tulumaksuseaduse § 23 lõike 2 tähenduses ei käsitata § 201 lõigetes 1 ja 4 ning § 21 lõigetes 2, 3 ja

32 nimetatud väljamakseid ega pensioni investeerimiskontole laekunud tulu.

121. Maksustamisperioodi neljandas kvartalis töölepingu seaduse, avaliku teenistuse seaduse või

töötuskindlustuse seaduse alusel koondamise tõttu väljamakstud ülesütlemise või teenistusest vabastamise

hüvitise saaja võib tuludeklaratsioonis taotleda tulumaksu ümberarvestamist nimetatud hüvitise osas.

Nimetatud tulu summa ümberarvestamisel juhindutakse käesoleva korra punktis 26 sätestatust.

122. Tabelis 9.4 näidatakse dokumentaalselt tõendatud kingitused ja annetused, mis maksustamisperioodil

on tehtud tulumaksuseaduse § 11 lõikes 1 nimetatud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute,

sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja kantud või § 11 lõikes 10 nimetatud ühingule.

Tasuta või turuhinnast madalama hinnaga osutatud teenust ei käsitata kingituse või annetusena ning selle

maksumust tulust maha ei arvata (tulumaksuseaduse § 27 lõige 4).

123. Tabelis 9.6 näidatakse riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse haridusasutuses, avalik-õiguslikus

ülikoolis, antud õppekava osas tegevusluba, registreeringut Eesti Hariduse Infosüsteemis (edaspidi EHIS)

http://www.ehis.ee/ või õigust kõrgharidustaseme õpet läbi viia omavas erakoolis, sealjuures eelloetletutega

samaväärses välisriigi õppeasutuses õppimise või nende õppeasutuste poolt korraldatavatel tasulistel

kursustel õppimise eest tasutud dokumentaalselt tõendatud kulud.

Kui 18-aastaseks saamisel õpib huvikoolis õppija põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses,

loetakse tema huvikoolis õppimise eest tasutud summa jätkuvalt koolituskuluna kuni vastava tasemeõppe

lõppemiseni või õpilase kooli nimekirjast väljaarvamiseni.

124. Õppija täienduskoolituses osalemise dokumentaalselt tõendatud kulud loetakse koolituskuludeks

juhul, kui selle täienduskoolituse läbiviijal on täienduskoolituse läbiviimiseks olemas tegevusluba või ta

on esitanud täienduskoolituse läbiviimiseks majandustegevusteate ning kui õppija osales eelnimetatud

koolituse läbiviija täienduskoolituses, mille õppekava eesmärk on tasemeõppe õppekavas sisalduva või

kutsestandardis kirjeldatud kutse-, ameti- või erialase kompetentsi saavutamine või keeleõpe.

125. Õppekava avalikustatakse täienduskoolitusasutuse veebilehel ning selle õppekavarühm

registreeritakse EHISes. Koolituskuluna ei käsitata AM-kategooria, A-kategooria, A1-alamkategooria, A2-

alamkategooria, B-kategooria ega B1-alamkategooria mootorsõidukijuhi koolitusel osalemise eest tehtud

kulusid.

126. Välismaa õppeasutuses õppimise puhul koolituskulu tasunud isik esitab tõendi selle kohta, et tegemist

on samaväärse koolitusega, millelt on Eestis võimalik mahaarvamisi teha, ja mille järgi on võimalik

kontrollida, et tegemist on kooli tegutsemise asukohariigis riiklikult tunnustatud haridusasutusega. Lisaks

peab esitama andmed koolitatava isiku ja koolituskulu tasunud isiku, koolituse liigi, koolituse eest tasutud

summa ning koolituskulu tasumise aja kohta.

127. Maksumaksjal on õigus tabelis 9.6 näidata tema poolt maksustamisperioodil tasutud enda ja oma alla

26 aasta vanuse alaneja sugulase, õe või venna koolituskulu. Kui eelnimetatud koolituskulu puudub, võib

maksumaksja maha arvata tema poolt ühe alla 26 aasta vanuse Eesti alalise elaniku eest

maksustamisperioodil tasutud koolituskulu.

128. Iga õppeasutuse kohta täidetakse eraldi rida, kusjuures ühele õppeasutusele tasutud koolituskulu

näidatakse ühe summana.

129. Tulust ei arvata maha koolituskulu, mille isik on teinud tulumaksuseaduse § 19 lõike 5 või 6 alusel

tulumaksuga mittemaksustatava sihtotstarbelise stipendiumi arvel või mille eest ta on saanud hüvitist

tulumaksuseaduse § 13 lõike 3 punkti 17 või § 19 lõike 3 punkti 16 kohaselt.

Abikaasa või registreeritud elukaaslase mahaarvamiste üleandmine

130. Residendist maksumaksja, kes oli maksustamisperioodi viimase päeva seisuga abielus või

registreeritud kooselus ja kui maksumaksja §-s 26 nimetatud koolituskulude mahaarvamised ületavad

tulumaksuseaduse §-s 282 nimetatud piirmäärasid, võib mahaarvamiste kasutamata jääva osa nimetatud

piirmäärasid arvestades, oma maksustatavast tulust maha arvata maksumaksja abikaasa või registreeritud

elukaaslane, kui maksustamisperioodil kehtis abikaasade või registreeritud elukaaslaste varasuhtena

varaühisus. Nimetatud mahaarvamisi võivad tulumaksuseaduse § 44 lõikes 21 sätestatud korras teha ka

abikaasad või registreeritud elukaaslased, kellest üks on resident ja teine on lepinguriigi resident või kes

mõlemad on lepinguriigi residendid.

Tulumaksu tasumine ja tagastamine

131. Maksu- ja Tolliamet arvutab juurdemaksmisele kuuluva maksusumma (juurdemakse) ning saadab

maksumaksjale sellekohase kirjaliku maksuteate.

132. Maksuteadet ei väljastata elektrooniliselt esitatud deklaratsiooni puhul. Sellisel juhul maksuhaldur

avaldab maksuarvestuse Maksu- ja Tolliameti e-teenuste keskkonnas ning teavitab kohustuste tekkimise

tähtpäevast. Maksumaksja saab maksuarvestusega tutvuda Maksu- ja Tolliameti e-teenuste keskkonnas „e-

MTA“.

133. Maksumaksja on kohustatud tasuma maksuteates või maksuarvestuses näidatud juurdemakse Maksu-

ja Tolliameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendriaasta 1. oktoobriks.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lõike 8 kohaselt, kui kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub

riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel

tööpäeval.

134. Maksu ei määrata ja maksuteadet ei väljastata, kui juurdemaksmisele kuuluv maksusumma on väiksem

kui 10 eurot.

135. Enammakstud maksusumma tagastab Maksu- ja Tolliamet tuludeklaratsioonil näidatud pangakontole

(vormi A IV osa punkt 11) või maksumaksja kirjaliku avalduse alusel kolmanda isiku pangakontole.

136. Kui maksumaksja taotleb enammakstud maksusumma tagastamist enda välisriigis asuvale

pangakontole, siis täidetakse täiendavalt vormi A IV osa punkt 12. Maksukorralduse seaduse § 106 lõike 4

alusel on Maksu- ja Tolliametil õigus tagastatava summa ülekandmise kulud maha arvata tagastatavast

summast.

Kui pangakonto andmed tuludeklaratsioonis puuduvad, jäetakse enammakstud maksusumma tulevaste

maksukohustuste või tasaarvestuste katteks.

Enammakstud maksusumma tagastatakse hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta 1. oktoobriks.

137. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lõike 8 alusel, kui enammakstud maksusumma tagastamiseks

ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale

järgneval esimesel tööpäeval.

138. Maksumaksja võib taotleda enammakstud maksu tasaarvestamist oma teiste tasumisele kuuluvate

maksusummadega või jätta enammakstud maksusumma oma tulevaste kohustuste katteks. Selleks tuleb

maksumaksjal vormi A IV osa punktis 13 vastaval real märkida „X“.

139. Vormi A elektroonilisel esitamisel võib maksumaksja jätta enammakstud tulumaksu annetusteks.

Kinnitused

140. Tulenevalt tulumaksuseaduse § 44 lõikest 14 kinnitab maksumaksja, kes on Eestis asutatud

hooneühistu liige või kellele kuulub Eestis asuv korteriomand, kinnisasi või Eestis asuva kinnisasjaga

seotud hoonestusõigus või korterihoonestusõigus maksustamisperioodil tulumaksuseaduse § 16 lõikes 1

sätestatud renditulu saamist või mittesaamist.

141. Renditulu saamise korral deklareeritakse see tabelites 5.4 ja 8.71.

Tulumaksuseaduse § 16 lõike 1 alusel loetakse rendituluks üür, rent, tasu hoonestusõiguse seadmise ja

reaalkoormatise talumise eest ning seadusest või tehingust tuleneva eseme kasutamise piirangu talumise

eest saadud muu tasu.

142. Renditulu mittesaamisel kinnitab maksumaksja tuludeklaratsioonis, et ta ei ole maksustamisperioodil

renditulu saanud.

143. Tuludeklaratsiooni allkirjastab maksukohustuslane, tema seaduslik esindaja või volitatud esindaja.

Piiratud teovõimega isiku (kaasa arvatud alla 18-aastase lapse) eest kirjutab tuludeklaratsioonile alla tema

seaduslik esindaja või eestkostja. Volitatud esindaja võib tuludeklaratsioonile alla kirjutada, kui

maksumaksja ei ole võimeline tuludeklaratsioonile alla kirjutama haiguse või välisriigis viibimise tõttu.

Esindaja peab Maksu- ja Tolliametile esitama volitust tõendava dokumendi.

Rahandusministri 14.06.2011 määruse nr 30

„Residendist füüsilise isiku tulu deklareerimine”

lisa 2

(muudetud sõnastuses)

Vormi A lisa

TABELITE 5.1–5.5, 6.1, 6.3–6.6, 7.1, 7.3, 8.1–8.9, 9.1–9.4 ja 9.6 LISALEHED (eurodes sendi täpsusega)

Tabeli 5.1 lisaleht

Maksumaksja Eesnimi

Perekonnanimi Eesti isikukood või Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja

Tolliameti antud registrikood

5. Eestis saadud tulu

5.1 Palk ja muu tulu

I osa

Palk ja muu tulu, millelt on tulumaks kinni peetud. Maksumäär … (märgib Maksu- ja Tolliamet) (Laevapere liikme tasu, mis on saadud töötamise eest laeval, mis vastab tulumaksuseaduse § 13 lõikes 5 või 6 toodud tingimustele,

deklareeritakse tabelis 7.3)

Väljamakse tegija

Tulu liik

Tulu summa

Kinni-

peetud

tulumaks

Pensioni

investeerimiskontole

laekunud tulu

(märkida „X“)

registri- või

isikukood nimi

II osa

Palk ja muu tulu, millelt ei ole tulumaksu kinni peetud

Väljamakse tegija

Tulu liik

Tulu summa

registri- või

isikukood

nimi

Maksumaksja allkiri

Kuupäev

Maksumaksja esindaja allkiri

Kuupäev

Tabeli 5.2 lisaleht

Maksumaksja

Eesnimi

Perekonnanimi Eesti isikukood või Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja

Tolliameti antud registrikood

5. Eestis saadud tulu

5.2 Kohustuslik ja täiendav kogumispensioni, sh PEPP-i lepingu väljamaksed pensionieas

Väljamakse tegija Tulu liik

Tulu summa

Kinnipeetud

tulumaks registrikood

nimi

Maksumaksja allkiri Kuupäev

Maksumaksja esindaja allkiri Kuupäev

Tabeli 5.3 lisaleht

Maksumaksja

Eesnimi

Perekonnanimi Eesti isikukood või Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja

Tolliameti antud registrikood

5. Eestis saadud tulu

5.3 Investeerimisriskiga elukindlustuslepingud

Kindlustusandja

Lepingu

number

Väljamakstud summa Tasutud

kindlustus-

maksed

(C)

Tulu Arvutab Maksu-

ja Tolliamet

Kinni-

peetud

tulumaks eelmistel

aastatel (A)

maksustamis-

perioodil (B) registrikood nimi

Maksumaksja allkiri Kuupäev

Maksumaksja esindaja allkiri Kuupäev

Tabeli 5.4 lisaleht

Maksumaksja

Eesnimi

Perekonnanimi Eesti isikukood või Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja

Tolliameti antud registrikood

5. Eestis saadud tulu

5.4 Rendi-, üüri- ja litsentsitulu

I osa Rendi-, üüri ja litsentsitulu, millelt on tulumaks kinni peetud

Väljamakse tegija Tulu liik

Tulu summa

Kinnipeetud

tulumaks registri- või

isikukood nimi

II osa Rendi-, üüri- ja litsentsitulu, millelt ei ole tulumaksu kinni peetud

Tulu liik Tulu summa Aadress

(aadressi välja täitmine ei ole kohustuslik, kui tulu liik on litsentsitasu)

Maksumaksja allkiri Kuupäev

Maksumaksja esindaja allkiri Kuupäev

Tabeli 5.5 lisaleht

Maksumaksja

Eesnimi

Perekonnanimi Eesti isikukood või Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja

Tolliameti antud registrikood

5. Eestis saadud tulu

5.5 Tulu isikuteühenduses või varakogumis

Isikuteühenduse, varakogumi, usaldusfondi või

fondivalitseja Osalus, hääleõigus

või kaasomandi osa

(%)

Usaldusfondi

või

fondivalitseja

saadud tulu

liik

Maksumaksja

osa kasumist

või tulult

Kinnipeetud

või tasutud

tulumaks registrikood või Maksu- ja

Tolliameti antud registrikood nimi

Maksumaksja allkiri Kuupäev

Maksumaksja esindaja allkiri Kuupäev

Tabeli 6.1 lisaleht

Maksumaksja

Eesnimi

Perekonnanimi Eesti isikukood või Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja

Tolliameti antud registrikood

6. Kasu vara võõrandamisest

6.1 Väärtpaberite võõrandamine

Eelmistest aastatest edasi kantud kahju

Märgib Maksu- ja Tolliamet

Võõrandatud väärtpaberi Tulumaksu-

seaduse § 39

lõikes 11

nimetatud

tehing

(märkida

„X”)

Seotud

isikuga

tehtud

tehing

(märkida

„X”)

nimetus

ja ISIN

kood

liik ja

võõranda-

mise

kuupäev

kogus soetamis-

maksumus

(A)

võõranda-

misega

seotud

kulud

(B)

müügi-

/turuhind

(C)

kasu/kahju Arvutab Maksu- ja

Tolliamet

Maksumaksja allkiri

Kuupäev

Maksumaksja esindaja allkiri

Kuupäev

Tabeli 6.3 lisaleht

Maksumaksja

Eesnimi

Perekonnanimi Eesti isikukood või Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja

Tolliameti antud registrikood

6. Kasu vara võõrandamisest

6.3 Muu vara võõrandamine

Vara liik Aadress Soetamismaksumus ja

võõrandamisega seotud

kulud (A)

Müügi-

/turuhind

(B)

Kasu Arvutab Maksu- ja Tolliamet

Maksumaksja allkiri Kuupäev

Maksumaksja esindaja allkiri

Kuupäev

Tabeli 6.4 lisaleht

Maksumaksja

Eesnimi

Perekonnanimi Eesti isikukood või Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja

Tolliameti antud registrikood

6. Kasu vara võõrandamisest

6.4 Osaluse vähendamine, likvideerimisjaotised Eelmistest aastatest edasikantud kahju märgib Maksu- ja Tolliamet tabelis 6.1

Väljamakse tegija, investeerimisfondi või

fondivalitseja

Soetamis-

maksumus/

sissemakse

(A)

Väljamakse

(B)

Kasu/kahju Arvutab Maksu- ja

Tolliamet

Seotud isikuga

tehtud tehing

(märkida „X”)

registrikood või Maksu- ja

Tolliameti antud registrikood

Eestis

nimi

Maksumaksja allkiri Kuupäev

Maksumaksja esindaja allkiri

Kuupäev

Tabeli 6.5 lisaleht

Maksumaksja

Eesnimi

Perekonnanimi Eesti isikukood või Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja

Tolliameti antud registrikood

6.

Kasu vara võõrandamisest

6.5 Investeerimiskonto

I osa Investeerimiskonto ning krediidiasutuse või muu finantsasutuse andmed

Konto number

või IBAN kood

Krediidiasutuse või muu finantsasutuse Investeerimis-

konto sulgemise

kuupäev

Kui deklareeritavaid

sisse- ega väljamakseid

kontolt ei ole tehtud,

märkida „X“

nimi SWIFT (BIC) kood

II osa Tulu finantsvaralt

Konto number

või IBAN

kood

Kande

kuupäev

Konto sisse-

maksete jääk enne

tehingut (A)

Sissemakse

summa

(B)

Väljamakse

summa

(C)

Maksustatav

summa Arvutab Maksu- ja

Tolliamet

Edasikantav

summa Arvutab Maksu- ja

Tolliamet

Kokku maksustatav summa: X

Maksumaksja allkiri Kuupäev

Maksumaksja esindaja allkiri

Kuupäev

Tabeli 6.6 lisaleht

Maksumaksja

Eesnimi

Perekonnanimi Eesti isikukood või Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja

Tolliameti antud registrikood

6. Kasu vara võõrandamisest

6.6 Äriühingu ühinemisel füüsilise isiku varaga saadud tulu

Äriühingu Rahalises või

mitterahalises vormis

saadud tulu (A)

Soetamis-

maksumus/

sissemakse

(B)

Ühinemisel

üle võetud

kohustused

Maksustamisperioodil

ära langenud kohustuste

osa, mille võrra eelmistel

aastatel vähendati saadud

tulu ( C)

Tulu Arvutab Maksu- ja

Tolliamet registri-

kood

nimi

Maksumaksja allkiri Kuupäev

Maksumaksja esindaja allkiri

Kuupäev

Tabeli 7.1 lisaleht

Maksumaksja

Eesnimi

Perekonnanimi Eesti isikukood või Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja

Tolliameti antud registrikood

7. Tulud, mida arvestatakse ainult maksuvaba tulu arvutamisel

7.1 Eesti äriühingult saadud dividendid või muud kasumieraldiste väljamaksed, mida ei maksustata füüsilise isiku

tuluna

Väljamakse tegija Tulu liik

Tulu summa Pensioni

investeerimiskontole

laekunud tulu

(märkida „X“)

registrikood nimi

Maksumaksja allkiri Kuupäev

Maksumaksja esindaja allkiri

Kuupäev

Tabeli 7.3 lisaleht

Maksumaksja

Eesnimi

Perekonnanimi Eesti isikukood või Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja

Tolliameti antud registrikood

7. Tulud, mida arvestatakse ainult maksuvaba tulu arvutamisel

7.3 Laevapere liikme tulu, kui tulu on saadud töötamise eest laeval, mis vastab tulumaksuseaduse § 13 lõikes 5 või

6 sätestatud tingimustele

Väljamakse tegija

Laeva IMO

number

Tulu liik

Tulu summa

registrikood nimi

Maksumaksja allkiri Kuupäev

Maksumaksja esindaja allkiri

Kuupäev

Tabeli 8.1 lisaleht

Maksumaksja

Eesnimi

Perekonnanimi Eesti isikukood või Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja

Tolliameti antud registrikood

8.

Välisriigis saadud tulu Välisriigis saadud tulu deklareeritakse eurodes sendi täpsusega, välja arvatud tabelid 8.1, 8.8 ja 8.9, kus deklareeritakse tulu välisvaluutas või

eurodes.

8.1 Palk ja muu tulu Välisvaluutas või eurodes kahe komakoha täpsusega.

Riik Väljamakse tegija Tulu

liik

Raha-

ühik

Tulu summa ja

väljamakse kuupäev

Kinnipeetud või

tasutud tulumaks ja

maksu kinnipidamise

või tasumise kuupäev registri- või isikukood

residendiriigis nimi

Maksumaksja allkiri Kuupäev

Maksumaksja esindaja allkiri

Kuupäev

Tabeli 8.2 lisaleht

Maksumaksja

Eesnimi

Perekonnanimi Eesti isikukood või Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja

Tolliameti antud registrikood

8. Välisriigis saadud tulu

8.2 Väärtpaberite võõrandamine Eelmistest aastatest edasikantud kahju märgib Maksu- ja Tolliamet tabelis 6.1.

Riik Võõrandatud väärtpaberi Seotud isikutega

tehtud tehing

(märkida „X“).

Tulumaksuseaduse

§ 39 lõikes 11

nimetatud tehing

(märkida „X“)

nimetus

ja ISIN

kood

liik ja

võõranda

- mise

kuupäev

kogus soetamis-

maksumus

(A)

võõranda-

misega

seotud

kulud

(B)

müügi-/

turuhin

d

(C)

kasu/kahju

Arvutab

Maksu- ja

Tolliamet

kinni-

peetud

või

tasutud

tulumaks

Maksumaksja allkiri

Kuupäev

Maksumaksja esindaja allkiri

Kuupäev

Tabeli 8.3 lisaleht

Maksumaksja

Eesnimi

Perekonnanimi Eesti isikukood või Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja

Tolliameti antud registrikood

8. Välisriigis saadud tulu

8.3 Muu vara võõrandamine

Riik Vara liik Soetamismaksumus ja

võõrandamisega seotud

kulud (A)

Müügi-

/turuhind

(B)

Kasu Arvutab Maksu- ja

Tolliamet

Kinnipeetud või

tasutud tulumaks

Maksumaksja allkiri

Kuupäev

Maksumaksja esindaja allkiri

Kuupäev

Tabeli 8.4 lisaleht

Maksumaksja

Eesnimi

Perekonnanimi Eesti isikukood või Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja

Tolliameti antud registrikood

8. Välisriigis saadud tulu

8.4 Osaluse vähendamine, likvideerimisjaotised Eelmistest aastatest edasikantud kahju märgib Maksu- ja Tolliamet tabelis 6.1.

Riik Väljamakse tegija,

investeerimisfondi või

fondivalitseja

Soetamismaksumus/

sissemakse (A)

Väljamakse

(B)

Kasu/kahju Arvutab maksu- ja

Tolliamet

Kinnipeetud

või tasutud

tulumaks

Seotud isikuga

tehtud tehing

(märkida „X“)

registrikood nimi

Maksumaksja allkiri

Kuupäev

Maksumaksja esindaja allkiri

Kuupäev

Tabeli 8.5 lisaleht

Maksumaksja

Eesnimi

Perekonnanimi Eesti isikukood või Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja

Tolliameti antud registrikood

8. Välisriigis saadud tulu

8.5 Investeerimisriskiga elukindlustuslepingu väljamaksed

Riik Kindlustusandja Lepingu

number

Väljamakstud summa Tasutud

kindlustus-

maksed

(C)

Tulu Arvutab

Maksu- ja Tolliamet

Kinnipeetud

või tasutud

tulumaks eelmistel

aastatel (A)

maksustamis-

perioodil (B) registrikood nimi

Maksumaksja allkiri

Kuupäev

Maksumaksja esindaja allkiri

Kuupäev

Tabeli 8.6 lisaleht

Maksumaksja

Eesnimi

Perekonnanimi Eesti isikukood või Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja

Tolliameti antud registrikood

8.6 Täiendava kogumispensioni, sh PEPP-i lepingu väljamaksed

Riik Väljamakse tegija Tulu liik

Tulu summa Kinnipeetud või

tasutud tulumaks registrikood nimi

Riik Tulu liik Tulu summa Kinnipeetud või

tasutud tulumaks

Maksumaksja allkiri

Kuupäev

Maksumaksja esindaja allkiri

Kuupäev

Tabeli 8.7 lisaleht

Maksumaksja

Eesnimi

Perekonnanimi Eesti isikukood või Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja

Tolliameti antud registrikood

8. Välisriigis saadud tulu

8.7 Tulu isikuteühenduses või varakogumis

Riik Isikuteühenduse, varakogumi,

usaldusfondi või fondivalitseja

Osalus,

hääleõigus või

kaasomandi

osa (%)

Usaldusfondi

või

fondivalitseja

saadud tulu

liik

Maksumaksja osa

kasumist või tulult

Kinnipeetud või

tasutud

tulumaks registrikood

asukohariigis nimi

Maksumaksja allkiri

Kuupäev

Maksumaksja esindaja allkiri

Kuupäev

Tabeli 8.71 lisaleht

Maksumaksja

Eesnimi

Perekonnanimi Eesti isikukood või Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja

Tolliameti antud registrikood

8. Välisriigis saadud tulu

8.71

Rendi -ja üüritulu

Riik Väljamakse tegija nimi Tulu liik Tulu summa

Kinnipeetud

või tasutud

tulumaks

Maksumaksja allkiri

Kuupäev

Maksumaksja esindaja allkiri

Kuupäev

Tabeli 8.8 lisaleht

Maksumaksja

Eesnimi

Perekonnanimi Eesti isikukood või Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja

Tolliameti antud registrikood

8. Välisriigis saadud tulu

8.8 Välisriigis saadud, Eestis maksuvaba tulu Välisvaluutas või eurodes kahe komakoha täpsusega. Krediidimeetodi kasutamisel deklareeritakse tabelis 8.8 loetletud tulu tabelites 8.1–8.71.

Riik

Väljamakse tegija

Tulu liik

Raha-

ühik

Tulu summa ja

väljamakse

kuupäev

Kinnipeetud või tasutud

tulumaks ja kinnipeetud

või tasutud tulumaksu

kuupäev registri- või isikukood

residendiriigis

nimi või ees- ja

perekonnanimi

Maksumaksja allkiri Kuupäev

Maksumaksja esindaja allkiri Kuupäev

Tabeli 8.9 lisaleht

Maksumaksja

Eesnimi

Perekonnanimi Eesti isikukood või Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja

Tolliameti antud registrikood

8. Välisriigis saadud tulu

8.9

Euroopa Majanduspiirkonna muu lepinguriigi residendi väljaspool Eestit saadud maksustatav tulu Välisvaluutas või eurodes kahe komakoha täpsusega. Euroopa Majanduspiirkonna muu lepinguriigi resident, kes soovib kasutada maksusoodustusi Eestis, näitab oma väljaspool Eestit saadud

maksustatava tulu (brutosumma koos tulumaksuga) mahaarvamiste arvutamiseks Eestis (tulumaksuseaduse § 311 lõige 2).

Riik Väljamakse tegija nimi Tulu liik Rahaühik Tulu

summa ja kuupäev

Maksumaksja allkiri Kuupäev

Maksumaksja esindaja allkiri Kuupäev

Tabeli 9.1 lisaleht

Maksumaksja

Eesnimi

Perekonnanimi Eesti isikukood või Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja

Tolliameti antud registrikood

9. Maksustamisperioodi tulust tehtavad mahaarvamised

9.1 Töötuskindlustusmaksed ja kohustusliku kogumispensioni maksed

Väljamakse tegija Tulu liik

Kinnipeetud

töötuskindlustus-

maksed

Kinnipeetud või tasutud

kohustusliku

kogumispensioni maksed registri- või isikukood

nimi

Maksumaksja allkiri Kuupäev

Maksumaksja esindaja allkiri Kuupäev

Tabeli 9.2 lisaleht

Maksumaksja

Eesnimi

Perekonnanimi Eesti isikukood või Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja

Tolliameti antud registrikood

9. Maksustamisperioodi tulust tehtavad mahaarvamised

9.2 Täiendava kogumispensioni, sh PEPP-i lepingu maksed

Kindlustusandja, pensionifondi valitseja või PEPP-i pakkuja Täiendava kogumispensioni

kindlustuslepingu

või PEPP-i lepingu

number ja

sõlmimise kuupäev

või osakute soetamise kuupäev

Tasutud

kindlustusmaksed ning

osakute soetamiseks

tasutud summa või

PEPP-i lepingu

sissemaksed

registrikood nimi asukohariik

Maksumaksja allkiri Kuupäev

Maksumaksja esindaja allkiri Kuupäev

Tabeli 9.3 lisaleht

Maksumaksja

Eesnimi

Perekonnanimi Eesti isikukood või Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja

Tolliameti antud registrikood

9. Maksustamisperioodi tulust tehtavad mahaarvamised

9.3 Välisriigis tasutud sotsiaalkindlustuse maksud ja maksed Eurodes või välisvaluutas kahe komakoha täpsusega.

Välisriik Sotsiaalkindlustuse maksu- või

makse nimetus

Rahaühik Tasutud maksu- või makse summa ja

kuupäev

Maksumaksja allkiri Kuupäev

Maksumaksja esindaja allkiri Kuupäev

Tabeli 9.4 lisaleht

Maksumaksja

Eesnimi

Perekonnanimi Eesti isikukood või Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja

Tolliameti antud registrikood

9. Maksustamisperioodi tulust tehtavad mahaarvamised

9.4 Tehtud kingitused ja annetused

Tehtud kingituse ja annetuse saaja Tehtud kingituse ja

annetuse summa registrikood nimi asukohariik

Maksumaksja allkiri Kuupäev

Maksumaksja esindaja allkiri Kuupäev

Tabeli 9.6 lisaleht

Maksumaksja

Eesnimi

Perekonnanimi Eesti isikukood või Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja

Tolliameti antud registrikood

9 Maksustamisperioodi tulust tehtavad mahaarvamised

9.6 Tasutud koolituskulud

Koolitatava Õppeasutuse Tasutud

summa isikukood ees- ja

perekonnanimi

asukohariik nimi, registreerimisnumber või registrikood

Maksumaksja allkiri Kuupäev

Maksumaksja esindaja allkiri Kuupäev

Maksumaksja allkiri Kuupäev

Maksumaksja esindaja allkiri Kuupäev

Rahandusministri 14.06.2011 määruse nr 30

„Residendist füüsilise isiku tulu

deklareerimine”

lisa 3

(muudetud sõnastuses)

Vorm E

RESIDENDIST FÜÜSILISE ISIKU ETTEVÕTLUSEST SAADUD TULU

(eurodes sendi täpsusega)

I. Üldandmed

1. Isikuandmed Eesti isikukood või äriregistri kood või

Maksu- ja Tolliameti antud registrikood

Eesnimi Perekonnanimi

2. Ettevõtluse periood kalendriaastal (päev, kuu, aasta): alates ………………….. kuni ………………………

3. Pankroti väljakuulutamine (märkida kuupäev) ……………………………….

4. Ärinimi

II. Eestis saadud tulu Rea nr Summa

1.

Ettevõtlus Välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtja omatoodetud põllumajandussaaduste

ning temale kuuluvalt kinnistult metsamaterjali ja raieõiguse võõrandamine.

Põllumajandussaaduste võõrandamine deklareeritakse punktis 2 ja ettevõtjale kuuluvalt kinnistult metsamaterjali ja raieõiguse võõrandamine deklareeritakse

punktis 3.

SUM ettevõtlustulud (read 1.1

kuni 1.2 + rida 1.3)

1.1. Ettevõtlustulud

SUM ettevõtlustulud (read 1.1.1

kuni 1.1.10)

1.1.1. Tulu kauba müümisest või vahendamisest ja teenuse osutamisest

1.1.2. Renditulu

1.1.3. Litsentsitasu

1.1.4. Tulu ettevõtluses kasutatud vara võõrandamisest

Tulu ettevõtte ülevõtmisega saadud vara võõrandamisest

Kinnisasja võõrandamine

Aadress Kinnistu number

1.1.5. Isiklikku tarbimisse võetud vara turuhind

1.1.6. Toetused ja hüvitised, mis on saadud seoses ettevõtlusega

1.1.7. Saadud kindlustushüvitis, kui kindlustusmakse ja kindlustatud

vara soetamismaksumus on maha arvatud ettevõtlustulust

1.1.8. Finantstulu

1.1.9. Maksu- ja Tolliameti tagastatud maksud

1.1.10. Muu tulu

1.2. Ettevõtluskulud

SUM ettevõtlusega seotud kulud

(read 1.2.1 kuni 1.2.11, v.a

rida 1.2.1.1)

1.2.1. Põhivara soetamismaksumus,

1.2.1.1. sealhulgas parendamise ja täiendamise kulud

1.2.2. Real 1.2.1 kajastamata vara soetamismaksumus

1.2.3. Soetatud kaup ja teenus

1.2.4. Töötajatele antud erisoodustused

1.2.5. Töötajatele antud erisoodustustelt makstud tulumaks

1.2.6. Töötajatele antud erisoodustustelt makstud sotsiaalmaks

1.2.7. Töötajate tasu, sh palk, lisatasu ja muu tasu

1.2.8. Töötajatele tehtud väljamaksetelt ning abikaasa või

registreeritud elukaaslase eest makstud sotsiaalmaks

1.2.9. Töötajatele tehtud väljamaksetelt makstud

töötuskindlustusmakse

1.2.10. Muu riiklik ja kohalik maks (v.a tulumaks, ettevõtlustulult

makstud sotsiaalmaks ja kohustusliku kogumispensioni makse)

ning Eestis saadud ettevõtlustulult välisriigis makstud

sotsiaalkindlustusmakse

1.2.11. Muud kulud

1.3. Välisriigis saadud ettevõtluse kasu/kahju,

Tabeli 1 SUM ettevõtlus (K)

2. Põllumajandussaaduste võõrandamine

SUM põllumajandus (rida 2.1 –

rida 2.2 + rida 2.3 – rida 2.4)

2.1. Ettevõtlustulud

SUM ettevõtlustulud (read 2.1.1

kuni 2.1.3)

2.1.1. Tulu kauba müümisest või vahendamisest ja teenuse

osutamisest

2.1.2. Toetused ja hüvitised, mis on saadud seoses ettevõtlusega

2.1.3. Maksu- ja Tolliameti tagastatud maksud

2.2. Ettevõtlusega seotud kulud

SUM ettevõtlusega seotud kulud

(read 2.2.1 kuni 2.2.11, v.a

rida 2.2.1.1)

2.2.1. Põhivara soetamismaksumus,

2.2.1.1. sealhulgas parendamise ja täiendamise kulud

2.2.2. Real 2.2.1 kajastamata vara soetamismaksumus

2.2.3. Soetatud kaup ja teenus

2.2.4. Töötajatele antud erisoodustused

2.2.5. Töötajatele antud erisoodustustelt makstud tulumaks

2.2.6. Töötajatele antud erisoodustustelt makstud sotsiaalmaks

2.2.7. Töötajate tasu, sh palk, lisatasu ja muu tasu

2.2.8. Töötajatele tehtud väljamaksetelt ning abikaasa või

registreeritud elukaaslase eest makstud sotsiaalmaks

2.2.9. Töötajatele tehtud väljamaksetelt makstud

töötuskindlustusmakse

2.2.10. Muu riiklik ja kohalik maks (v.a tulumaks, ettevõtlustulult

makstud sotsiaalmaks ja kohustusliku kogumispensioni makse)

ning Eestis saadud ettevõtlustulult välisriigis makstud

sotsiaalkindlustusmakse

2.2.11. Muud kulud

2.3. Välisriigis saadud ettevõtluse kasu/kahju

Tabeli 1 SUM

põllumajandussaaduste

võõrandamine (K)

2.4. Täiendav mahaarvamine kuni 5000 eurot Rida 2.4 ≤ rida 2.1 – rida 2.2 +

rida 2.3

3.

Kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali

võõrandamine ning sellega seotud toetused Real 3 deklareeritakse ettevõtjale kuuluvalt kinnisasjalt raiutud metsamaterjali ja seal kasvava metsa raieõiguse võõrandamine ning sellega seotud toetused.

Summa: rida 3.5 + rida 3.6

Kinnistu aadress Kinnistu number

3.1. Ettevõtluse tulud

SUM ettevõtlustulud (read 3.1.1

kuni 3.1.3)

3.1.1. Tulu raieõiguse ja metsamaterjali võõrandamisest

3.1.2. Natura 2000 erametsamaa toetus

3.1.3. Maksu- ja Tolliameti tagastatud maksud

3.2.

Ettevõtlusega seotud kulud

Read 3.2.1 kuni 3.2.11

3.2.1. Põhivara soetamine,

3.2.1.1. sealhulgas parendamise ja täiendamise kulud

3.2.2. Real 3.2.1 kajastamata vara soetamismaksumus

3.2.3. Soetatud kaup ja teenus

3.2.4. Töötajatele antud erisoodustused

3.2.5. Erisoodustustelt makstud tulumaks

3.2.6. Erisoodustustelt makstud sotsiaalmaks

3.2.7. Töötajate palk ja muud tasud

3.2.8.

Töötajatele tehtud väljamaksetelt ning abikaasa või

registreeritud elukaaslase eest makstud sotsiaalmaks

3.2.9.

Töötajatele tehtud väljamaksetelt makstud

töötuskindlustusmakse

3.2.10. Muu riiklik maks

3.2.11. Muud kulud

3.3. Välisriigis saadud ettevõtluse tulem

(Tabeli 1 SUM ettevõtjale kuuluvalt kinnisasjalt raiutud

metsamaterjali ja seal kasvava metsa raieõiguse võõrandamine –

K)

Tabeli 1 SUM ettevõtjale

kuuluvalt kinnisasjalt raiutud

metsamaterjali ja seal kasvava

metsa raieõiguse võõrandamine

(K)

3.4. Täiendav mahaarvamine kuni 5000 eurot Rida 3.4 ≤ rida 3.1 – rida 3.2 +

rida 3.3

3.5. Täiendava mahaarvamisega korrigeeritud tulem Rida 3.1 – rida 3.2 + rida 3.3 –

rida 3.4

3.6. Metsa majandamisega seotud toetused ja hüvitised

(välja arvatud Natura 2000 erametsamaa toetus)

4. Ettevõtluse kasu/kahju Rida 1 + rida 2 + rida 3

5. Vastuvõtukulud

Külaliste või koostööpartnerite vastuvõtmisel tehtud kulud, kuid mitte

rohkem kui 2% rea 4 positiivsest tulemist + täiendavalt 32 eurot iga FIE-na

registris oleva kalendrikuu kohta

6. Erikonto muutus Erikonto kasv: Tabeli 2 rida 8, kuid mitte

rohkem kui E vormi rida 4 – E vormi rida 5 positiivsest tulemist.

Erikonto kahanemine: Tabeli 2 rida 12

(miinusmärgiga)

7. Korrigeeritud kasu/kahju

Rida 4 – rida 5

8. Kasu vähendamine eelmiste aastate kahju arvelt Tabeli 3 rea 9 kokku summa,

kuid mitte rohkem kui rea 7 kasu

9. Ettevõtluse kasu/kahju enne sotsiaalmaksuga korrigeerimist Andmete loetelu ettevõtja ajutise töövõimetuse perioodide kohta on toodud

tabelis 4.

rida 7 – rida 8

10. Sotsiaalmaksuga korrigeeritud ettevõtluse kasu/kahju (Täidab Maksu- ja Tolliamet)

Kahju kantakse tabeli 3 reale 8

„edasikantud kahju“

III. Kinnitused

Kui tegutsete ettevõtjana teatamis- või loakohustusega tegevusalal ning teie poolt esitatud

majandustegevusteade ja teile antud tegevusluba on kantud majandustegevuse registrisse või

samalaadsesse registrisse, siis esitatud tuludeklaratsiooniga kinnitate, et olete täitnud

majandustegevusega seotud asjaolude muutumisest teatamise kohustuse. Eraldi kinnitust

majandustegevuse registrisse või samalaadsesse registrisse te esitama ei pea.

Kinnitan andmete õigsust

Maksumaksja allkiri Kuupäev

Maksumaksja esindaja allkiri

TABEL 1

VÄLISRIIGIS SAADUD ETTEVÕTLUSE KASU VÕI KAHJU (eurodes sendi täpsusega)

Riik Tulu

liik

Tulu

summa

Ettevõtlu-

sega

seotud

kulud

Ettevõtluse

kasu/kahju Tulu – ettevõtluse

kulud

Kinnipeetud

või tasutud

tulumaks

Meetod vabastusmeetod (V)

krediidimeetod (K)

1. Ettevõtlus

Kokku ettevõtlus (V): X X

X X X X

Kokku ettevõtlus (K): X X X

X X

2. Põllumajandus-

saaduste võõrandamine

X

X

X

Kokku põllumajandus-

saaduste võõrandamine (V)

X X X X X X

Kokku põllumajandus-

saaduste võõrandamine (K)

X X X X X

3. Ettevõtjale kuuluvalt

kinnisasjalt raiutud

metsamaterjali ja seal

kasvava metsa raieõiguse

võõrandamine

X

X

X

Kokku ettevõtjale kuuluvalt

kinnisasjalt raiutud

metsamaterjali ja seal kasvava

metsa raieõiguse

võõrandamine (V)

X X X X X X

Kokku ettevõtjale kuuluvalt

kinnisasjalt raiutud

metsamaterjali ja seal kasvava

metsa raieõiguse

võõrandamine (K)

X X X X X

TABEL 2

ERIKONTOL OLEVA SUMMA MUUTUMINE MAKSUSTAMISPERIOODIL (eurodes sendi täpsusega)

Rea nr Konto number: Summa

1. Erikonto seis 1. jaanuaril Kui konto on avatud pärast 1. jaanuari, siis avamise kuupäeva seisuga.

2. Ettevõtluse omandajale üle antud erikonto ettevõtlustulu vähendamiseks kasutamata osa

(TuMS § 37 lõige 7)

3. Ettevõtluse omandajale üle antud erikonto ettevõtlustulu vähendamiseks kasutatud osa

(TuMS § 37 lõige 7)

4. Ettevõtluse üleandjalt saadud erikonto ettevõtlustulu vähendamiseks kasutamata osa

(TuMS § 37 lõige 7)

5. Ettevõtluse üleandjalt saadud erikonto ettevõtlustulu vähendamiseks kasutatud osa

(TuMS § 37 lõige 7)

6. Erikonto seis 31.detsembril Kui konto kasutamine erikontona on lõpetatud enne 31.detsembrit, siis lõpetamise kuupäeva seisuga ja summa peab

olema 0.

7. Erikontol oleva summa muutus Rida 6 - rida 1 + rida 2 + rida 3 - rida 4 - rida 5. Kasv (positiivne tulem), kahanemine (negatiivne tulem).

8. Ettevõtlustulu vähendamine erikonto kasvu arvelt Erikonto kasvu ei saa arvesse võtta rohkem kui vormi E ( rida 4 – rida 5) positiivne tulem. Rea 8 summa kantakse vormi E reale 6 erikonto muutus.

9. Maksustamisperioodil ettevõtluse kasu ületav osa Rida 7 – rida 8.

10. Eelmistest aastatest ettevõtluse kasu ületav osa Eelmise aasta tabeli 2 rea 13 summa.

11. Ettevõtluse kasu ületava osa arvelt vähenenud erikonto summa Rea 7 kahanemine plussmärgiga, kuid mitte rohkem kui rida 10 – rida 2 + rida 4.

12. Ettevõtlustulule lisatav erikonto vähenemine Rea 7 negatiivne tulem plussmärgiga - rida 11. Rea 12 summa kantakse vormi E reale 6 erikonto muutus. E vormi

reale 6 kantakse tulem miinusmärgiga.

13. Ettevõtluse kasu ületava osa edasikandmine järgmisse aastasse Rida 9 + rida 10 - rida 11 – rida 2 + rida 4.

TABEL 3

ETTEVÕTLUSE TULUST SUUREMATE KULUDE ARVESTUS (eurodes sendi täpsusega)

Rea

nr

Aasta

(täidab

Maksu- ja

Tolliamet)

Edasikantud

kulud Eelmise aasta vormi

E1 tabeli 2 veerg „Järgmisele

maksustamisperioodil

e edasikantud kulud“

Ettevõtte üleandmisel (TuMS § 37 lõige 7)

Maksustamisperioodil

kustutatavad

edasikantud kulud

(veeru 6 rida 9 ≤ vormi

E1 rea 12 positiivsest

tulemist)

Järgmisele

maksustamis-

perioodile

edasikantud kulud,

veerud:

3 – 4 + 5 – 6

üleantud

edasikantud

kahju٭

saadud

edasikantud

kahju٭٭

1 2 3 4 5 6 7

1. X 2. 3. 4.

5.

6.

7.

8.

9. Kokku:

………………………… Veeru 4 täitmise korral märkida tegevusala, millise ettevõtte vara üle anti٭

:Veeru 5 täitmise korral märkida ettevõtja, kellelt edasikantud kulud saadi٭٭

Registrikood

…………………………………………………………………………………………………

TABEL 4

FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA TÖÖVÕIMETUSLEHE ANDMED

Töövõimetuslehe liik

Töövõimetuslehe alusel töövõimetuse perioodi Töövõimetuslehele kantud nende

päevade arv, millal puudub õigus

arvestuslikule hüvitisele algus:

päev, kuu, aasta lõpp:

päev, kuu, aasta

Haigusleht

Raseda haigusleht

Tööõnnetuse või

kutsehaiguse või kuriteo

tõkestamise, riiklike ja

ühiskondlike huvide

kaitsmise ning inimelude

päästmise korral antud

haigusleht

Hooldusleht

VORMI E LISA

Ettevõtte üleandmine (eurodes sendi täpsusega)

Üleantud

ettevõtte

registrikood ja

tegevusala

Ettevõtte

omandanud

isiku tüüp FIE/juriidiline

isik

Ettevõtte

omandanud isiku

registrikood

Erikontolt

üle antud

summa

(A)

sealhulgas

ettevõtlustulu

vähendamiseks

kasutamata osa (B)

Üleantud

edasikantud

kahju summa

(C)

TÄITMISE KORD

ÜLDSÄTTED

1. Füüsiline isik täidab vormi E ja esitab koos vormiga A Maksu- ja Tolliametile

maksustamisperioodile järgneva kalendriaasta 30. aprilliks.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lõike 8 kohaselt, kui kohustuse täitmiseks

ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks

puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval.

Ettevõtlusest saadud tulu deklareeritakse vormil E ka juhul, kui isik ei ole äriregistrisse

kantud füüsilisest isikust ettevõtja või on lõpetanud ettevõtluse.

2. Füüsilisest isikust ettevõtja esitab tuludeklaratsiooni (vormid A ja E) ka juhul, kui tema

maksustamisperioodi maksustatav tulu on väiksem kui maksuvaba tulu või maksustatav

tulu puudub.

3. Maksumaksja on kohustatud tasuma maksuteates või maksuarvestuses näidatud

juurdemakse Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva

kalendriaasta 1. oktoobriks.

4. Ettevõtlus on isiku iseseisev majandus- või kutsetegevus, sealhulgas notari, kohtutäituri

ja vabakutselise loovisiku loometegevus, mille eesmärgiks on tulu saamine:

1) kauba tootmisest;

2) kauba müümisest või vahendamisest;

3) teenuse osutamisest;

4) muust tegevusest.

Ettevõtlus on ka krüptovara kaevandamine. Krüptovara kaevandamisega tegelev isik, kes

on registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana, saab ettevõtlustulust maha arvata ning

deklareerida ettevõtlustulu saamiseks tehtud kulud (nt seadmed, elektrikulu jms).

Krüptovara kaevandamist koheldakse maksustamisel sarnaselt kauba tootmisega

(tulumaksuseaduse § 14 lõige 2, §-d 32–35 ja § 47 ning osaliselt §-d 36–38).

Kaevandatud krüptovara maksustatakse selle võõrandamisel, st hetkel, kui kaevandatud

krüptovara arvutatakse ümber tavavaluutaks, vahetatakse mõne muu krüptovara vastu,

võetakse isiklikku tarbimisse, või krüptovaraga tasumisel kaupade või teenuste eest.

Krüptovara, sealhulgas virtuaalvääring, on digitaalsel kujul esitatud väärtus või õiguste

kogum, mida kasutatakse näiteks kaupade või teenuste müümisel, ostmisel või vahetamisel.

Krüptovara hulka kuuluvad näiteks Bitcoin, Ethereum, Litecoin jms.

Krüptovaras saadud tulu arvutatakse ümber eurodeks.

Turutingimustel tehingu korral võib kasutada turuhinnana ka selle keskkonna

vahetuskurssi, kus tehing toimub. Kui keskkonnas, kus tehakse tehinguid krüptovaras, on

toodud vahetuskurss muu traditsioonilise valuuta kaudu (näiteks USA dollar), siis

arvutatakse summa ümber eurodeks, kasutades Euroopa Keskpanga päevakurssi Eesti

Panga veebilehelt.

Ettevõtlustulu võib hõlmata ka tulumaksuseaduse §-s 16 sätestatud renditulu ning

litsentsitasu.

Kui arvuti andmemahu rentimine on ettevõtlus, deklareerib füüsiline isik saadud renditulu

vormil E ettevõtlustuluna.

Ettevõtlusena ei käsitata füüsilise isiku väärtpaberite võõrandamist.

5. Äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja kohta tulumaksuseaduse sätted

laienevad ka notarile ja kohtutäiturile.

6. Ettevõtluse tulu ja kulu võetakse arvesse sellel maksustamisperioodil, millal tulu laekus

või kulutus tehti. Summad kajastatakse koos käibemaksuga.

7. Vormi E ja vormi E tabelite esitamisel täidab maksumaksja valgel taustal read või

veerud. Hallil taustal read või veerud eeltäidab/arvutab Maksu- ja Tolliamet ning kuvab e-

teenuste keskkonnas automaatselt tulemuse.

Ettevõtlusega seotud tulud

8. Vormi E real 1 „Ettevõtlus“ näidatakse ettevõtlusest saadud tulud, välja arvatud

omatoodetud põllumajandussaaduste ning ettevõtjale kuuluvalt kinnisasjalt metsamaterjali

võõrandamisest saadud tulu ja tehtud kulud, mis deklareeritakse vastavalt ridadel 2 ja 3.

Ridadel 1.1.1 kuni 1.1.10 näidatakse ettevõtlustulud ja ridadel 1.2.1 kuni 1.2.11

ettevõtlusega seotud kulud.

9. Vormi E real 2 „Põllumajandussaaduste võõrandamine“ näidatakse omatoodetud

põllumajandussaaduste võõrandamisest saadud tulud.

Ridadel 2.1.1 kuni 2.1.3 näitab ettevõtja omatoodetud põllumajandussaaduste

võõrandamisest saadud tulu ja ridadel 2.2.1 kuni 2.2.11 tehtud kulud.

10. Vormi E real 3 „Kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali

võõrandamine ning sellega seotud toetused“ näitab ettevõtja talle kuuluvalt kinnisasjalt

raieõiguse ja metsamaterjali võõrandamisest saadud tulud ning metsa majandamisega

seotud toetused ja hüvitised.

Real 3.1.1 näitab ettevõtja talle kuuluvalt kinnisasjalt raiutud metsamaterjali ja seal

kasvava metsa raieõiguse võõrandamisest saadud tulu, real 3.1.2 näitab Natura 2000

erametsamaa toetuse, real 3.1.3 Maksu- ja Tolliameti tagastatud maksud ning ridadel 3.2.1

kuni 3.2.11 näitab ettevõtja tehtud kulud. Metsa majandamisega seotud muud toetused ja

hüvitised näidatakse real 3.6.

Rea 3.1.1 raieõiguse ja metsamaterjali võõrandamise ning rea 3.1.2 Natura 2000 toetuse

täitmise korral märgitakse vormil E ka kinnistu(te) number ja aadress.

11. Vormi E ridadel 1.1.1 ja 2.1.1 näidatakse maksustamisperioodil kaupade müümisest

või vahendamisest ja teenuse osutamisest (sealhulgas kinnisvara vahendamisest), samuti

loomingulisest, teaduslikust või kutsetegevusest saadud tulu.

12. Vormi E real 1.1.2 näidatakse üür, rent, sealhulgas renditulu arvuti andmemahu

rentimisest, tasu hoonestusõiguse seadmise ja reaalkoormatise talumise eest, ning seadusest

või tehingust tuleneva eseme kasutamise piirangu talumise eest saadud muu tasu (edaspidi

renditulu). Renditulu hulka ei arvestata võlaõigusseaduse § 292 tähenduses kõrvalkulude

ja § 293 tähenduses koormiste kandmist renditulu saaja eest või nende kandmise hüvitamist

renditulu saajale ega tulumaksuseaduse § 19 lõike 3 punktis 15 nimetatud summat

(tulumaksuseaduse § 16 lõige 1).

13. Kui renditulu või eluruumi üürilepingu alusel saadud üüritulu ei maksustata

ettevõtlustuluna, siis kajastatakse see vormi A tabeli 5.4 I osas, kui tulumaks on kinni

peetud, või tabeli 5.4 II osas, kui tulumaksu ei ole kinni peetud.

14. Vormi E real 1.1.3 näidatakse saadud litsentsitasu (tulumaksuseaduse § 16 lõiked 2 ja

3) juhul, kui tulu saaja on lepinguriigi registrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja ning

litsentsitasu on tema ettevõtlustulu.

Kui litsentsitasu ei maksustata ettevõtlustuluna, siis kajastatakse see vormi A tabeli 5.1 I

osas, kui tulumaks on kinni peetud, või tabeli 5.1 II osas, kui tulumaksu ei ole kinni peetud.

15. Vormi E real 1.1.4 näidatakse tulumaksuseaduse § 15 lõikes 1 nimetatud ja

ettevõtluses kasutatud vara, kaasa arvatud broneeringu kui varalise õiguse võõrandamisest

saadud tulu. Kinnisasja võõrandamise korral märkida kinnistu(te) number.

Kui füüsilisest isikust ettevõtja on võõrandanud vara, mille soetamismaksumus on

ettevõtlustulust maha arvatud või mis on saadud teiselt füüsilisest isikust ettevõtjalt

tulumaksuseaduse § 37 lõikes 7 sätestatud korras (ettevõtte üleandmise või pärimise

käigus), siis loetakse selle vara müügihind või vahetuse teel saadud vara turuhind tema

ettevõtlustuluks.

16. Vormi E real 1.1.5 näidatakse ettevõtluses kasutatava vara turuhind, kui selle vara

soetamismaksumus on kuludesse kantud ning vara võeti isiklikku tarbimisse nii

ettevõtlusega tegelemise ajal kui ka ettevõtluse lõpetamisel. Vara hilisema võõrandamise

korral loetakse vara soetamismaksumuseks ettevõtlustulule lisatud summa

(tulumaksuseaduse § 37 lõige 4).

Kui füüsilisest isikust ettevõtja tegevus on vastavalt äriseadustikus ning notari ja

kohtutäituri tegevus vastavalt maksukorralduse seaduses sätestatule peatatud rohkem kui

12 kuuks, loetakse, et vara on võetud isiklikku tarbimisse, kui maksumaksja on vara

soetamismaksumuse oma ettevõtlustulust maha arvanud või kui vara on omandatud

tulumaksuseaduse § 37 lõikes 7 sätestatud korras (ettevõtte üleandmise või pärimise

käigus).

Isiklikku tarbimisse võtmiseks ei loeta füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte hulka kuulunud

vara üleandmist või pärandamist isikule, kes jätkab ettevõtte tegevust (tulumaksuseaduse

§ 37 lõige 7). Vara üleandmisel maksuvabastuse rakendamiseks täidetakse vormi E lisa.

Pärandina saadud vara soetamismaksumuseks loetakse üksnes pärija tehtud kulud.

17. Vormi E ridadel 1.1.6 ja 2.1.2 näidatakse seoses ettevõtlusega saadud toetused ja

hüvitised, kaasa arvatud seaduses või valla- või linnavolikogu määruses sätestatud rahaline

toetus ja hüvitis (tulumaksuseaduse § 12 lõige 3, § 19 lõike 3 punkt 3), ning Euroopa Liidu

ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel makstav toetus.

Seaduse alusel saadud, ettevõtlusega seotud mitterahaline toetus on maksuvaba

(tulumaksuseaduse § 19 lõike 3 punkt 9).

Loovisiku loomeliidult saadud toetus ei ole füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlusest saadud

tulu ja vormil E ei deklareerita. Loovisiku loomeliidult ja spordiseaduse §-s 7 nimetatud

isiku saadud välislähetuse päevaraha ning kulude hüvitis tulumaksuseaduse § 13 lõike 3

punktis 1 kehtestatud piirmäära ületav osa, näidatakse vormi A tabelis 5.1.

18. Vormi E real 1.1.7 näidatakse kahjukindlustuse varakindlustusjuhtumi korral saadud

kindlustushüvitis, kui selle kindlustusjuhtumiga seotud kindlustusmaksed, kindlustatud

vara soetamismaksumus või samalt varalt enne kehtiva seaduse jõustumist kehtinud

tulumaksuseaduse alusel arvestatud põhivara amortisatsioon on ettevõtlustulust maha

arvatud (tulumaksuseaduse § 20 lõige 4).

19. Vormi E real 1.1.8 näidatakse finantstulu, sealhulgas laenudelt, hoiustelt ja muudelt

varadelt saadud intressitulu. Siin näidatakse ka krediidiasutuse makstud intress raha

hoiustamise eest erikontol (tulumaksuseaduse § 36 lõige 8). Kui krediidiasutus on

väljamakstud intressilt kinni pidanud tulumaksu, siis deklareeritakse see intress vormi A

tabelis 5.1.

20. Vormi E ridadel 1.1.9, 2.1.3 ja 3.1.3 näidatakse Maksu- ja Tolliameti tagastatud

maksud (käibemaks, maamaks, raskeveokimaks, tollimaks, aktsiisid), mis on

ettevõtlustulust kassapõhiselt maha arvatud.

Ettemaksukontolt tagastatud enammakse ja tasaarvestatud maksukohustus loetakse tuluks,

kui enammakse on tekkinud kuludesse kantud maksukohustuse täitmisest. Sama liiki

kohustuse tasaarvestamisel kantakse summa nii tuludesse kui ka kuludesse. Kui ettemaks

on tekkinud tulumaksu enammaksest või tulumaksu ja/või sotsiaalmaksu avansilise makse

enammaksest, siis seda tuluna ei näidata.

21. Vormi E real 1.1.10 näidatakse muu maksustatav ettevõtlustulu. Sellel real näidatakse

ka kaevandatud krüptovara võõrandamisest saadud tulu.

Siin korrigeeritakse (suurendatakse) ka ettevõtlustulu saamata jäänud tuluga, mida

maksumaksja oleks saanud, kui tehingute siirdehind oleks vastanud turuväärtusele. Kui

füüsilisest isikust ettevõtja ja temaga seotud isiku (tulumaksuseaduse § 8) vahelise tehingu

hind on erinev nimetatud tehingu turuväärtusest, tekib ettevõtjal maksukohustus ning

tulumaksuga maksustatakse summa, mille maksumaksja oleks tuluna saanud, kui

siirdehind oleks vastanud turuväärtusele (tulumaksuseaduse § 14 lõige 7). Tehingute

väärtuse määramise meetodid on kehtestatud rahandusministri 10. novembri 2006. a

määrusega nr 53 „Seotud isikute vahel tehtud tehingute väärtuse määramise meetodid”.

Ettevõtlusega seotud kulud

22. Äriregistrisse või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (lisaks Euroopa Liidu

riikidele ka Island, Liechtenstein ja Norra) (edaspidi lepinguriik) registrisse kantud

füüsilisest isikust ettevõtja ning notar ja kohtutäitur võib ettevõtlustulust maha arvata

maksustamisperioodi jooksul tehtud dokumentaalselt tõendatud ettevõtlusega seotud kulud

(tulumaksuseaduse 6. peatükk).

Maha võib arvata ka enne füüsilisest isikust ettevõtja registreerimist tehtud kulud, mis on

seotud ettevõtja registreerimisega või ettevõtluse alustamiseks vajalike tegevuslubade ja

registreeringute hankimisega.

23. Vormi E ridadel 1.2.1 kuni 1.2.11, 2.2.1 kuni 2.2.11 ja 3.2.1 kuni 3.2.11 näidatakse

ettevõtlusega seotud ning ettevõtlustulust maha arvatavad dokumentaalselt tõendatud

kulud. Algdokument peab vastama raamatupidamise seaduse nõuetele.

24. Ettevõtlustulust ei ole lubatud maha arvata:

1) maksustamisperioodil tasutud tulumaksu, välja arvatud tulumaksuseaduse § 48

alusel tasutud tulumaksu;

2) seaduse alusel määratud ja maksustamisperioodil tasutud trahve ja sunniraha ning

maksukorralduse seaduse alusel tasutud intresse, välja arvatud maksukorralduse

seaduse § 111 alusel ajatatud maksuvõlalt tasutud intresse, kui maks ei ole määratud

maksuotsusega;

3) maksumaksjalt erikonfiskeeritud vara maksumust;

4) kõrgendatud määra järgi tasutud keskkonnatasu vastavalt keskkonnatasude

seadusele ning seadusega sätestatud nõuete rikkumise või saastamisega

looduskeskkonnale ning kolmandale isikule tekitatud kahju hüvitamise tasu;

5) kulusid, mis on tehtud tulumaksuseaduse kohaselt tulumaksuga mittemaksustatavate

toetuste arvel;

6) kingituste või annetuste maksumust, välja arvatud tulumaksuseaduse § 33 lõikes 3

sätestatud reklaami eesmärgil üle antud kauba või teenuse kulutusi;

7) pistist ja altkäemaksu;

8) Eestis või välisriigis tasutud sotsiaalkindlustuse maksusid ega makseid, mille

tasumise eesmärk oli isikule pensioni-, ravi-, emadus-, töötus-, tööõnnetus- või

kutsehaiguskindlustuse tagamine, kui ettevõtlustulu maksustamisel kohaldatakse Eesti

sotsiaalmaksuseadust;

9) kohustusliku kogumispensioni makset;

10) füüsilisele isikule teenuse osutamise eest makstud summat, mis maksustatakse

ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel;

11) sotsiaalmaksuseaduse § 3 punktis 18 nimetatud arvutuslikku haigushüvitist

(tulumaksuseaduse § 34 punkt 14);

12) kulusid, mis on tehtud tulumaksuseaduse § 14 lõikes 10 nimetatud tingimustel

välisriigis ettevõtlustulu teenimiseks (nimetatud tulu Eestis ei maksustata).

25. Vormi E ridadel 1.2.1, 2.2.1 ja 3.2.1 näidatakse põhivara soetamismaksumus.

Soetamismaksumus on vara omandamiseks ning selle parendamiseks ja täiendamiseks

tehtud dokumentaalselt tõendatud kulud (tulumaksuseaduse § 38).

Põhivara on vara, mida ettevõtja kasutab ettevõtluses pikema perioodi jooksul kui üks

aasta. Põhivara hulka kuuluvad:

1) materiaalne põhivara (maa, ehitised, transpordivahendid, masinad ja seadmed,

inventar, mööbel, kontoritehnika jms);

2) bioloogiline vara (loomad, taimed);

3) immateriaalne põhivara (arvutitarkvara, patendid, litsentsid jms).

Näidatakse ka metsa majandamiseks tehtud vara omandamise, parendamise ja täiendamise

dokumentaalselt tõendatud kulud metsaseaduse tähenduses. Kulude mahaarvamine on

lubatud juhul, kui metsaomanik on kavandatavate tegevuste kohta esitanud

Keskkonnaametile metsateatise metsaseaduse §-s 41 sätestatud korras ning

Keskkonnaamet ei ole keelanud teatises kavandatud tegevust.

Põhivara soetamismaksumuse hulka kuulub muu hulgas makstud vahendustasu ja lõiv.

Ettevõtluses osaliselt kasutatava põhivara soetamismaksumuse võib maha arvata

proportsionaalselt ettevõtluses kasutatava osaga. Antud põhimõtet rakendatakse ka

parendus- ja täienduskulu kohta. Kapitalirendi (liisingu) korras soetatud vara

soetamismaksumuseks on maksustamisperioodil tasutud lepingujärgsete rendi- või

väljaostumaksete summa ilma intressita (tulumaksuseaduse § 38 lõige 2).

26. Vormi E ridadel 1.2.2, 2.2.2 ja 3.2.2 näidatakse ridadel 1.2.1, 2.2.1 ja 3.2.1

kajastamata vara soetamismaksumus. Ettevõtluses osaliselt kasutatava vara

soetamismaksumuse või renditasu võib maha arvata proportsionaalselt ettevõtluses

kasutatava osaga.

27. Vormi E ridadel 1.2.3, 2.2.3 ja 3.2.3 näidatakse soetatud kauba (materjal, tooraine,

pooltoode jms) ja teenuse maksumus.

28. Vormi E ridadel 1.2.4, 2.2.4 ja 3.2.4 näidatakse töötajatele antud erisoodustused,

millelt on tasutud tulumaks. Tulumaksuseaduse § 48 alusel erisoodustusi teinud isik esitab

Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsiooni rahandusministri 29. novembri 2010. a

määrusega nr 60 „Tulumaksuseadusest, sotsiaalmaksuseadusest, kogumispensionide

seadusest ja töötuskindlustuse seadusest tulenevate deklaratsioonide ja tõendite vormide

kinnitamine ning nende täitmise ja esitamise korrad“ kehtestatud vormi TSD lisa 4

kalendrikuu jooksul tehtud erisoodustuste kohta.

Erisoodustuse hinna määramisel lähtutakse rahandusministri 13. jaanuari 2011. a

määrusega nr 2 kehtestatud korrast „Erisoodustuse hinna määramise kord“.

Kalendrikuul tehtud erisoodustustelt tasumisele kuuluv maksusumma tasutakse järgneva

kalendrikuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti pangakontole.

Tulumaksuseaduse § 48 lõike 3 kohaselt on töötajaks lõike 1 tähenduses töölepingu alusel

töötav isik, juhtimis- või kontrollorgani liige, samuti füüsiline isik, kes müüb tööandjale

kaupa pikema aja jooksul kui kuus kuud ning töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku

lepingu alusel töötav või teenust osutav füüsiline isik.

Erisoodustuseks on igasugune kaup, teenus, loonustasu või rahaliselt hinnatav soodustus,

mida antakse eelnimetatud isikule seoses töösuhtega või pikaajalise lepingulise suhtega,

olenemata erisoodustuse andmise ajast. Erisoodustuseks on ka soodustus, mida tööandja

annab töötaja abikaasale, registreeritud elukaaslasele, elukaaslasele, otse- või külgjoones

sugulasele.

Tulumaksuseaduse § 48 lõike 51 teises lauses ja sama paragrahvi lõikes 56 nimetatud

soodustuse saajaks on ainult töölepingu alusel töötav isik.

29. Vormi E ridadel 1.2.5, 2.2.5 ja 3.2.5 näidatakse töötajatele antud erisoodustustelt

tasutud tulumaks.

30. Vormi E ridadel 1.2.6, 2.2.6 ja 3.2.6 näidatakse sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1

punkti 7 kohaselt töötajatele antud erisoodustustelt ning erisoodustustelt tasutud

tulumaksult arvestatud ja tasutud sotsiaalmaks.

31. Vormi E ridadel 1.2.7, 2.2.7 ja 3.2.7 näidatakse töötajatele makstud palk, muu tasu ja

haigushüvitis koos kinnipeetud ja tasutud summadega (tulumaks, töötuskindlustusmakse,

kohustusliku kogumispensioni makse).

32. Vormi E ridadel 1.2.8, 2.2.8 ja 3.2.8 näidatakse töötajatele tehtud väljamaksetelt

makstud sotsiaalmaks. Siin näidatakse ka füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtluses osaleva

abikaasa või registreeritud elukaaslase eest makstud sotsiaalmaks (sotsiaalmaksuseaduse §

61).

Füüsilisest isikust ettevõtjal on õigus registreerida veebilehel „e-MTA“ oma ettevõtte

majandustegevuses osalev abikaasa või registreeritud elukaaslane töötamise registris ning

maksta sotsiaalmaksu abikaasa või registreeritud elukaaslase eest.

Ettevõtja ettevõtte tegevuses osalev abikaasa või registreeritud elukaaslane kantakse

töötamise registrisse ja ta osaleb füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses ning tal ei

ole füüsilisest isikust ettevõtjaga sõlmitud töölepingut või töövõtu-, käsundus- või muu

teenuse osutamiseks võlaõiguslikku lepingut.

Ettevõtja maksab sotsiaalmaksu tema ettevõtte tegevuses osaleva abikaasa või

registreeritud elukaaslase eest sotsiaalmaksuseaduse §-s 21 nimetatud kuumääralt, välja

arvatud § 61 lõike 2 punktides 1–3 ning lõigetes 3 ja 4 sätestatud juhul. Füüsilisest isikust

ettevõtja arvutab abikaasa või registreeritud elukaaslase eest makstava sotsiaalmaksu

summa iga kalendrikuu kohta. Abikaasa või registreeritud elukaaslase eest arvestatud

sotsiaalmaksu deklareerib füüsilisest isikust ettevõtja rahandusministri 29. novembri 2010.

a määrusega nr 60 kehtestatud lisa 9 vormi ESD „Erijuhtude sotsiaalmaksu ja kohustusliku

kogumispensioni täiendava sissemakse deklaratsiooni“ koodil 810.

33. Vormi E ridadel 1.2.9, 2.2.9 ja 3.2.9 näidatakse töötajatele tehtud väljamaksetelt

makstud töötuskindlustusmakse.

34. Vormi E ridadel 1.2.10, 2.2.10 ja 3.2.10 näidatakse makstud riiklikud maksud

(käibemaks, maamaks, raskeveokimaks, tollimaks, aktsiisid) ja kohalikud maksud. Siin ei

näidata ettevõtluse tulult makstud tulumaksu (sealhulgas tulumaksu avansilist makset) ega

Eesti sotsiaalmaksu (sealhulgas sotsiaalmaksu avansilist makset) või kohustusliku

kogumispensioni makset.

Vormi E ridadel 1.2.10, 2.2.10 ja 3.2.10 näidatakse ettevõtlustulult välisriigis tasutud

sotsiaalkindlustusmaksed, kui füüsilisest isikust ettevõtja on Maksu- ja Tolliametile

esitanud välisriigi (Euroopa majanduspiirkonna liikmesriigi, Šveitsi, Ukraina või Kanada)

tõendi A1 (E101) või muu samasisulise tõendi ja kui ettevõtlustulu maksustamisel ei

kohaldata Eesti sotsiaalmaksuseadust.

Füüsilisest isikust ettevõtja näitab kohustusliku kogumispensioni makse vormi A tabelis

9.1.

35. Vormi E ridadel 1.2.11, 2.2.11 ja 3.2.11 näidatakse muud ettevõtlusega seotud kulud,

sealhulgas:

1) töötaja tasemeõppe ja täienduskoolituse kulude katmine. Tulumaksuseaduse § 562

kohaselt füüsilisest isikust ettevõtja, kes on kalendriaasta jooksul katnud töötaja

tasemeõppe ja täienduskoolituse kulusid (välja arvatud tulumaksuseaduse § 48 lõike 4

punkti 10 alusel rahandusministri 29. novembri 2010. a määrusega nr 60 kehtestatud

vormi TSD lisal 4 ning käesoleva vormi E ridadel 1.2.4 kuni 1.2.6 deklareeritud

koolituskulud), näitab sellised kulud rahandusministri 29. novembri.2010. a määrusega

nr 60 kehtestatud vormil INF 14;

2) ettevõtja enda tasemeõppe ja täienduskoolituse kulutused (välja arvatud tasemeõppe

ja täienduskoolituse kulud, mis deklareeritakse käesoleva määrusega kehtestatud vormil

A);

3) töötaja tervise edendamiseks tehtud kulutused, mis vastavad tulumaksuseaduse § 48

lõikes 55 sätestatud tingimustele. Kui tervise edendamiseks tehtud kulutused ei vasta

§ 48 lõike 55 tingimustele, maksustatakse need erisoodustusena ning deklareeritakse

rahandusministri 29. novembri 2010. a määrusega nr 60 kehtestatud vormi TSD lisal 4

ning käesoleva vormi E ridadel 1.2.4 kuni 1.2.6, 2.2.4 kuni 2.2.6 ja 3.2.4 kuni 3.2.6.

Tulumaksuseaduse § 564 kohaselt füüsilisest isikust ettevõtja, kes on kalendriaasta

jooksul katnud töötajale eelnimetatud tervise edendamise kulusid, mida ei käsitata

erisoodustusena, näitab sellised kulud rahandusministri 29. novembri 2010. a määrusega

nr 60 kehtestatud vormil INF 14. Kalendriaastal tehtud kulutusi ei summeerita, mis

tähendab, et kui ühes kvartalis jääb tervise edendamise kulu tegemata, ei kandu see õigus

üle järgmisesse kvartalisse;

4) ettevõtja enda tervise edendamiseks tehtud kulutused tulumaksuseaduse § 48 lõikes 55

sätestatud tingimustel kuni 100 euro ulatuses kvartalis. Kalendriaasta jooksul tehtud

kulutusi ei summeerita. See tähendab, et kui ühes kvartalis jääb tervise edendamise kulu

tegemata või on alla 100 euro, ei kandu see õigus üle järgmisesse kvartalisse;

5) ajutiselt välisriigis ettevõtlusega tegeledes ettevõtja isiklikud toitlustamise kulud § 13

lõike 3 punktis 1 sätestatud piirmäärade ulatuses, mille kohaselt võib ettevõtja esimese

15 päeva jooksul teha igal päeval toitlustamiskulutusi kuni 50 eurot ning järgmisel

päeval 32 eurot. Täiendavalt võib ettevõtlustulust maha arvata ettevõtja tehtud

dokumentaalselt tõendatud sõidu- ja majutuskulud. Ajutiselt välisriigis ettevõtlusega

tegelemiseks loetakse olukorda, kui ettevõtja tegeleb ettevõtlusega ajutiselt riigis, kus ei

toimu oluline osa tema ettevõtlusest;

6) töötaja lähetuskulud. Töötaja lähetamisel juhindutakse Vabariigi Valitsuse 25. juuni

2009. a määruses nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning

välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“ sätestatust;

7) ettevõtja ja töötaja mootorsõidukijuhi koolitus, kui see on vajalik tööalaselt või seoses

ettevõtlusega;

8) reklaami eesmärgil üle antud kauba või teenuse kulu, kui kauba või teenuse väärtus

ilma käibemaksuta on kuni 10 eurot;

9) ettevõtluses kasutatava vara kindlustusmakse, kusjuures ettevõtluses osaliselt

kasutatava vara kindlustusmakse võib maha arvata proportsionaalselt ettevõtluses

kasutatava osaga;

10) ettevõtluses kasutatud vara võõrandamise kulud;

11) ettevõtlusega seotud laenult või muult võlakohustuselt tasutud intress (välja arvatud

maksukorralduse seaduse alusel tasutud intress);

12) real 1.2.11 krüptovara kaevandamisega ja arvuti andmemahu rentimisega seotud

kulud.

36. Tehtud mahaarvamisi vähendatakse, kui füüsilisest isikust ettevõtja ja temaga seotud

isiku vahel tehtud tehingu väärtus on erinev sarnaste tehingute turuväärtusest

(tulumaksuseaduse § 14 lõige 7).

37. Vormi E ridadel 1.3, 2.3 ja 3.3 näidatakse välisriigis toimunud ettevõtluse kasu/kahju.

Tulumaksuseaduse § 45 kohaselt võib maksustamisperioodil välisriigis saadud tulult

arvestatud Eestis tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata välisriigis kinnipeetud või

tasutud tulumaksu ainult juhul, kui maksumaksja esitab välisriigi maksuhalduri või maksu

kinnipidaja õiendi tulumaksu või muu tulumaksuga samaväärse maksu tasumise kohta.

Välisriigis teenitud ettevõtlustulu ei maksustata Eestis tulumaksuga, kui on täidetud

tulumaksuseaduse § 14 lõikes 10 sätestatud tingimused:

1) ettevõtlustulu on teenitud ettevõtja välisriigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu.

Püsiva tegevuskoha määratlemisel lähtutakse vastava riigi õigusaktides sätestatud

määratlusest ning on oluline, et selles riigis oleks majandusüksus, mis tegeleb püsivalt

ja reaalselt majandustegevusega;

2) välisriigis on ettevõtlustulu olnud maksustatav tulu ning see on dokumentaalselt

tõendatud ja tõendil on näidatud tulumaksu summa. Välisriigis teenitud ettevõtlustulule

vabastusmeetobi rakendamine oleneb (riikidevahelise tulumaksuga topeltmaksustamise

vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise lepingute (edaspidi maksuleping)

olemasolu korral) maksulepingus sätestatud reeglitest.

Kui välisriigis on tulumaksu tasutud või kinni peetud rohkem, kui vastava riigi seadus või

välisleping ette näeb, võib Eestis tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata ainult selle

osa välisriigi tulumaksust, mille tasumine oli kohustuslik. Kui välisriigis saadud tulult

tasutakse välisriigis tulumaks tulu saamisest erineval maksustamisperioodil, võetakse see

Eestis arvesse maksustamisperioodil, millal välisriigis maksustatud tulu laekus.

38. Välisvaluutas saadud tulu, tulust lubatud mahaarvamised ning makstud või kinnipeetud

tulumaks arvestatakse ümber eurodeks vastavalt tulu saamise, väljamakse tegemise,

tulumaksu tasumise või kinnipidamise päeval kehtinud Euroopa Keskpanga päevakursi

alusel (tulumaksuseaduse § 36 lõige 5).

Välisriigis saadud ettevõtluse kasu või kahju (TABEL 1)

39. Välisriigis saadud ettevõtluse kasu või kahju tabelis (edaspidi tabel 1) näidatakse

välisriigis ettevõtlusest saadud tulu riikide kaupa.

Iga riigi kohta täidetakse üks rida.

Veerus „Riik“ näidatakse riigi nimi, kus tulu saadi.

Veerus „Tulu liik“ kood näidatakse tulud järgmiselt:

11 – intress (K);

12 – litsentsitasu (K);

14 – eraviisiline teenistus (ettevõtlustulu: K, V).

Veerus „Tulu summa“ näidatakse välisriigis saadud tulu.

Veerus „Ettevõtlusega seotud kulud“ näidatakse ettevõtlusega seotud kulud.

Ettevõtlustulemi arvutamiseks arvatakse ettevõtlustulust maha välisriigi tulumaksuga

maksustamist reguleeriva seaduse kohaselt lubatud ettevõtlusega seotud kulud.

Veerus „Kinnipeetud või tasutud tulumaks“ näidatakse vastava riigi seaduse või

välislepingu alusel välisriigis kinni peetud või tasutud tulumaks. Siin näidatud tulumaksu

summa võetakse tulumaksuseaduse § 45 kohaselt arvesse Eestis tasumisele kuuluva

tulumaksu arvutamisel.

Veerus „Meetod“ võib maksumaksja valida kas kasutab vabastusmeetodit või

krediidimeetodit. Valikut tehakse olenevalt sellest, kuidas vabastusmeetodi kasutamise

tingimused on täidetud. Vabastusmeetodi valimisel märgitakse V ning krediidimeetodi

valimisel märgitakse K. Vabastusmeetodi valimisel (V) kantakse ettevõtluse kasu/kahju

summa vormi A tabelisse 8.8 (välisriigis saadud, Eestis tulumaksuvaba tulu) ning

maksustatakse sotsiaalmaksuga.

Krediidimeetodi valimisel kantakse ettevõtluse kasu/kahju summa (tabeli 1 punkt 1)

vormi E reale 1.3 (ettevõtlus), põllumajandussaaduste võõrandamise kasu/kahju summa

(tabeli 1 punkt 2) vormi E reale 2.3 (põllumajandussaaduste võõrandamine) ja/või

raieõiguse ja metsamaterjalide võõrandamine kasu/kahju summa (tabeli 1 punkt 3) vormi

E reale 3.3 (raieõiguse ja metsamaterjali võõrandamine).

40. Vormi E rida 2.4. Füüsilisest isikust ettevõtja võib omatoodetud

põllumajandussaaduste võõrandamisest saadud tulust, millest on tehtud tulumaksuseaduse

§ 32 lõikes 1 nimetatud mahaarvamised, maksustamisperioodil täiendavalt maha arvata

kuni 5000 eurot.

41. Vormi E real 3 deklareeritakse ettevõtjale kuuluvalt kinnisasjalt raieõiguse ja

metsamaterjali võõrandamine ning sellega seotud toetused ja hüvitised.

42. Real 3.1.1 näidatakse ettevõtjale kuuluvalt kinnisasjalt raieõiguse ja metsamaterjali

võõrandamisest maksustamisperioodil saadud tulu.

Real 3.1.2 näidatakse maksustamisperioodil saadud Natura 2000 erametsamaa toetus.

Real 3.1.3 näidatakse Maksu- ja Tolliameti tagastatud maksud (käibemaks, maamaks,

raskeveokimaks, tollimaks, aktsiisid), mis on ettevõtlustulust kassapõhiselt maha arvatud.

43. Real 3.4 näidatakse füüsilisest isikust ettevõtjale kuuluvalt kinnisasjalt raiutud

metsamaterjali ja seal kasvava metsa raieõiguse võõrandamisest saadud tulust ning Natura

2000 erametsamaa toetusest, millest on maha arvatud ettevõtlusega seotud kulud, täiendav

mahaarvamine kuni 5000 eurot.

44. Real 3.5 näidatakse tulumaksuseaduse § 37 lõike 11 alusel täiendava mahaarvamisega

(5000 eurot) korrigeeritud Natura 2000 erametsamaa toetuse ning raieõiguse ja

metsamaterjali võõrandamise tulu.

45. Real 3.6 näidatakse metsa majandamisega seotud toetused ja hüvitised, välja arvatud

Natura 2000 erametsamaa toetus, mis näidatakse real 3.1.2.

Siin näidatakse seoses ettevõtlusega saadud toetused ja hüvitised, kaasa arvatud seaduses

või valla- või linnavolikogu määruses sätestatud rahaline toetus ja hüvitis

(tulumaksuseaduse § 12 lõige 3, § 19 lõike 3 punkt 3), ning Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel makstav toetus.

Seaduse alusel saadud ettevõtlusega seotud mitterahaline toetus on maksuvaba

tulumaksuseaduse § 19 lõike 3 punkti 9 alusel.

46. Vormi E real 4 näidatakse ettevõtluse kasu/kahju: rida 1 + rida 2 + rida 3.

Ettevõtlustulust tehtavad mahaarvamised

47. Vormi E real 5 näidatakse tulumaksuseaduse § 33 lõikes 1 sätestatud külaliste või

koostööpartnerite vastuvõtmisel tehtud toitlustamise, majutamise, transpordi ja

meelelahutusega seotud dokumentaalselt tõendatud kulud, kuid mitte rohkem kui 2%

ettevõtlustulust, millest on tehtud tulumaksuseaduse § 32 lõigetes 1, 4 ja 41 lubatud

mahaarvamised. Täiendavalt võib vastuvõtukulusid maksustamisperioodi ettevõtlustulust

maha arvata kuni 32 euro ulatuses kalendrikuus. Terve kalendriaasta ettevõtlusega

tegelemise korral on täiendava mahaarvamise suurus 384 eurot. Kui tegutsetakse lühema

perioodi jooksul, korrutatakse kalendrikuu vastuvõtukulud vastavalt tegutsemise kuude

arvuga.

48. Vormi E real 6 näitab füüsilisest isikust ettevõtja lepinguriigi residendist

krediidiasutuses või mitteresidendist krediidiasutuse lepinguriigis registreeritud filiaalis

avatud erikonto summa muutust. Erikontol oleva summa kasv maksustamisperioodil (tabeli

2 rida 8, kuid mitte rohkem kui E vormi (rida 4 – rida 5) positiivne tulem) arvatakse maha

sama perioodi ettevõtlustulust, kui on täidetud tulumaksuseaduse § 36 lõikes 7 sätestatud

tingimused.

49. Erikontol oleva summa kasv maksustamisperioodil arvatakse maha sama

maksustamisperioodi ettevõtlustulust, kui erikontole kantakse kümne tööpäeva jooksul

laekumisest arvates ettevõtlustuluna arvestatud summad ning seoses ettevõtlusega saadud

toetused ja hüvitised.

Kui erikontol oleva summa kasv maksustamisperioodil ületab maksumaksja sama

maksustamisperioodi ettevõtlustulu ja seoses ettevõtlusega saadud toetuste ja hüvitiste

summat, millest on tehtud §-s 32 sätestatud mahaarvamised, siis nimetatud tulemit ületavat

osa maksustamisperioodi ettevõtlustulust maha ei arvata ning selles osas erikonto

kahanemist ettevõtlustulule ei liideta (tabeli 2 rida 9).

Erikontol oleva summa kasvuks ei loeta § 14 lõikes 10 nimetatud tingimustel välisriigis

teenitud ettevõtlustulu laekumist erikontole. Eestis ei maksustata tulumaksuga ettevõtja

välisriigis teenitud ettevõtlustulu, kui antud tulu on olnud välisriigis ettevõtja maksustatav

tulu ja seda tulu Eestis ei maksustata.

50. Erikontol oleva summa kahanemine maksustamisperioodil ja ettevõtluse lõpetamisel

erikontol olev summa liidetakse sama perioodi ettevõtlustulule (tabeli 2 rida 12

miinusmärgiga).

Erikontol oleva summa kahanemist ei lisata maksustamisperioodi ettevõtlustulule erikonto

üleandmisel § 37 lõikes 7 nimetatud juhul, kui vara antakse üle või pärandatakse isikule,

kes jätkab ettevõtte tegevust.

51. Kui füüsilisest isikust ettevõtjal tekib vajadus vahetada krediidiasutust, siis tulenevalt

tulumaksuseaduse § 36 lõikes 72 sätestatust ei too erikonto sulgemine ning uue erikonto

avamine kaasa maksukohustuse tekkimist, kui suletud erikontol olnud kogu summa

kantakse uuele erikontole kümne tööpäeva jooksul erikonto sulgemisest arvates.

Erikontol oleva summa muutumine maksustamisperioodil (TABEL 2)

52. Erikontol oleva summa muutumine maksustamisperioodi tabelis (edaspidi tabel 2) real

1 näidatakse erikonto seis aasta algul. Kui konto on avatud pärast 1. jaanuari, siis avamise

kuupäeva seisuga.

Read 1 ja 10 on Maksu- ja Tolliameti ametnikule aktiivne, et tal oleks võimalik muuta

eeltäidetud erikonto seisu 1. jaanuaril ettevõtja poolt raha kontolt väljavõtmisel.

Tabeli 2 ridadel 2 ja 3 näidatakse tulumaksuseaduse § 37 lõike 7 kohaselt ettevõtluse

omandajale üle antud ettevõtlustulu vähendamiseks kasutatud ja kasutamata erikonto

summa.

Ettevõtluse omandajale üle antud erikonto summa (tabeli 2: rida 2 + rida 3) märkida tabeli

„VORMI E LISA“ veergu „Erikontolt üle antud summa (A)“ ning üle antud ettevõtlustulu

vähendamiseks kasutamata osa (tabeli 2 rida 2) märkida ka tabeli „VORMI E LISA“ veergu

„sealhulgas ettevõtlustulu vähendamiseks kasutamata osa (B)“.

Tabeli 2 ridadel 4 ja 5 näidatakse tulumaksuseaduse § 37 lõike 7 kohaselt saadud erikonto

summa.

Üle antud (isikule, kes jätkab Eestis ettevõtte tegevust) erikonto summat (tabeli 2: rida 2 +

rida 3) ei arvestata erikonto vähenemisena ning saadud summat (tabeli 2: rida 4 + rida 5)

ei arvestata erikonto kasvuna.

Tabeli 2 real 6 näidatakse erikonto seis maksustamisperioodi lõpul. Rea 6 summa kantakse

järgmise aasta reale 1. Ettevõtluse lõpetamisel deklareeritakse rea 2 summa vormi E real 8,

kui on täitmata read 3 kuni 13.

Tabeli 2 real 7 näidatakse erikontol oleva summa muutus. Kasv on positiivne tulem,

kahanemine negatiivne tulem (märgitakse miinusmärgiga).

Tabeli 2 read 8 kuni 13 täidab füüsilisest isikust ettevõtja, kes kannab erikontole suurema

summa, kui on ettevõtluse tulem, või füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb omatoodetud

põllumajandussaaduste või ettevõtjale kuuluvalt kinnisasjalt raiutud metsamaterjali ja seal

kasvava metsa raieõiguse võõrandamisega (tulumaksuseaduse § 32 lõige 4 või 41).

Tabeli 2 real 8 näidatakse ettevõtlustulust maksustamisperioodil maha arvatud erikonto

kasvu osa, sealhulgas ka juhul, kui põllumajandussaaduste või ettevõtjale kuuluvalt

kinnisasjalt raiutud metsamaterjali ja seal kasvava metsa raieõiguse võõrandamisest saadud

tulust tulumaksuseaduse § 32 lõike 4 või 41 alusel täiendava mahaarvamise tegemisel on

erikonto kasv suurem ettevõtluse tulust, millest on tehtud tulumaksuseaduse §-s 32 lubatud

mahaarvamised. Real 8 näidatud summa kantakse vormi E reale 6.

Tabeli 2 real 9 näidatakse maksustamisperioodil ettevõtluse kasu ületav osa (rida 7 –

rida 8).

Tabeli 2 real 10 näidatakse ettevõtluse kasu ületav osa.

Tabeli 2 real 11 näidatakse ettevõtluse kasu ületava osa arvelt vähenenud erikonto

summa

(rida 7 kahanemine plussmärgiga, kuid mitte rohkem kui rida 10 – rida 2 + rida 4).

Tabeli 2 real 12 näidatakse ettevõtlustulule lisatav erikonto vähenemine: (rea 7 negatiivne

tulem plussmärgiga – rida 11). Rea 12 summa kantakse vormi E reale 6.

Tabeli 2 real 13 näidatakse ettevõtluse kasu ületava osa edasikandmine järgmisse

aastasse (rida 9 + rida 10 – rida 11 – rida 2 + rida 4). Real 13 näidatud summa kantakse

järgmise aasta tabeli 2 reale 10.

53. Vormi E real 6 näidatakse erikonto summa muutus. Siin näidatakse erikontol oleva

summa kasv (tabeli 2 rea 8 summa) maksustamisperioodil, kuid mitte rohkem kui E vormi:

(rida 4 – rida 5) positiivne tulem või erikonto summa kahanemine (tabeli 2 rea 12 tulem)

maksustamisperioodil ja ettevõtluse lõpetamisel. Erikonto kahanemine näidatakse

miinusmärgiga.

54. Vormi E real 7 näidatakse ettevõtluse kasu/kahju, mis on korrigeeritud real 5

deklareeritud vastuvõtukuludega, real 6 näidatud erikontol oleva summaga.

55. Vormi E real 8 näidatakse tabeli 3 rea 9 veerus „Maksustamisperioodil arvesse võetav

kahju“ summa kokku, kuid mitte rohkem kui vormi E ridade: 7 kasu (positiivne tulem).

Kahju edasikandmine (TABEL 3)

56. Kahju edasikandmise tabelis (edaspidi tabel 3) veeru „Aasta“ täidab Maksu- ja

Tolliamet. Edasikantud kulud võetakse arvele aastate kaupa ja kustutatakse vastavalt

tekkimise järjekorrale.

Tabeli 3 veeru „Edasikantud kahju“ ridadel 1 kuni 8 näidatakse ettevõtluse tulust suuremate

kulude kustutamata osa eelmise aasta tuludeklaratsiooni sama tabeli veeru „Järgmisele

maksustamisperioodile edasikantav kahju“ andmete alusel ja veeru „Edasikantud kahju“

real 9 näidatakse maksustamisperioodi vormi E rea 10 negatiivne tulem.

Tabeli 3 veerus „Ettevõtte üleandmisel üleantud edasikantud kahju“ näidatakse

tulumaksuseaduse § 37 lõike 7 alusel maksustamisperioodil üle antud edasikantud kulud

isikule, kes jätkab ettevõtte tegevust. Kui üleandja lõpetab tegevuse, siis veerg „Ettevõtte

üleandmisel üleantud edasikantud kahju“ võrdub veeruga „Edasikantud kahju“. Kui

üleandjal on mitu tegevusala ja annab üle ühe tegevusala vara, siis veerg „Ettevõtte

üleandmisel üleantud edasikantud kahju“ on väiksem või võrdub veeruga „Edasikantud

kahju“.

Veeru „Ettevõtte üleandmisel üleantud edasikantud kahju“ täitmisel tuleb täita ka tabeli 3

lisa.

Tabeli 3 veerus „Ettevõtte üleandmisel saadud edasikantud kahju“ näidatakse

tulumaksuseaduse § 37 lõike 7 alusel saadud edasikantud kahjud, mida maksumaksjal on

õigus oma maksustatavast tulust maha arvata. Saadud kahjud näidatakse samal aastal,

millal need olid tekkinud (deklareeritud) üleandjal.

Veeru „Ettevõtte üleandmisel saadud edasikantud kahju“ täitmisel tuleb täita ka tabeli 3

lisa.

Tabeli 3 veerus „Maksustamisperioodil arvesse võetav kahju“ näidatakse

maksustamisperioodil tulude vähendamiseks eelmistest maksustamisperioodidest

edasikantud kahjude kasutatud osa.

Tabeli 3 veerus „Maksustamisperioodil arvesse võetav kahju“ real 8 näidatakse

maksustamisperioodil kasutatavad edasikantud kahjude summa juhul, kui sama rea veerus

„Ettevõtte üleandmisel saadud edasikantud kahju“ on näidatud saadud edasikantud kulu.

Tabeli 3 real 9 näidatakse veerus „Maksustamisperioodil arvesse võetav kahju“ kokku, kuid

mitte rohkem kui vormi E rea 7 kasu (positiivne tulem). Rea 9 summa kantakse vormi E

reale 8.

Tabeli 3 veerus „Järgmisele aastale edasikantav kahju“ deklareeritakse järgmiste

maksustamisperioodide tabeli 3 veergu „Edasikantud kahju“ edasikantavad kahjud.

Kuni 2017. aastani tehtud tulude vähendamiseks kasutamata kahju saab edasi kanda

seitsmele aastale.

2018. aastal tekkinud kahju saab edasi kanda kuni kaheksale aastale.

2019. aastal tekkinud kahju saab edasi kanda kuni üheksale aastale.

2020. aastal ja järgmistel maksustamisperioodidel tekkinud kahju saab edasi kanda kuni

kümnele aastale.

57. Vormi E real 9 arvutatakse kasu/kahju enne tekkepõhist sotsiaalmaksuga

korrigeerimist.

58. Füüsilisest isikust ettevõtja lõpliku sotsiaalmaksukohustuse arvutab Maksu- ja

Tolliamet füüsilise isiku tuludeklaratsiooni E vormi rea 9, tabelite 1 ja 4 ning

maksukohustuslase registri andmete alusel ning näitab arvutuskäiku tuludeklaratsiooni

infolehel.

Füüsilisest isikust ettevõtja töövõimetuslehe andmed (TABEL 4)

59. Maksu- ja Tolliamet arvestab füüsilisest isikust ettevõtja vormi E tabelis 4

deklareeritud andmeid järgmistel juhtudel:

1) füüsilisest isikust ettevõtjal, kes maksustamisperioodil on olnud ajutiselt töövõimetu,

sotsiaalmaksu aasta miinimumkohustus arvutatakse proportsionaalselt ettevõtlusega

tegelemise päevade arvuga, kui ettevõtja on esitanud Maksu- ja Tolliametile andmeid oma

ajutise töövõimetuse perioodide kohta (sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõige 10).

Maksu- ja Tolliamet ei võta sotsiaalmaksu miinimumkohustuse arvestuses arvesse tabelis

4 deklareeritud töövõimetuslehe perioodi, mille kohta oli äriregistris tehtud ettevõtluse

peatamise, hooajalisuses jms kanne ettevõtlusega mittetegelemise kohta;

2) sotsiaalmaksuseaduse § 3 punkti 18 kohaselt ei maksustata sotsiaalmaksuga majandus-

või kutsetegevuse vabastuse iga päeva eest arvestatud arvestuslikku hüvitist, mille aluseks

on füüsilisest isikust ettevõtjal tekkinud ravikindlustuse seaduses või selle alusel antud

määruses sätestatud kindlustusjuhtum, välja arvatud ravikindlustuse seaduse §-s 60

sätestatud juhtudel, ja mis vastab füüsilisest isikust ettevõtja eelmise aasta kalendripäeva

keskmisele sotsiaalmaksuga maksustatavale tulule, millest on maha arvatud

ravikindlustuse seaduses sätestatud töövõimetushüvitise protsendile vastav osa tema

eelmise aasta kalendripäeva keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatavast tulust, arvestades

sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõikes 5 sätestatut. Õigus arvestuslikule haigushüvitisele

kutsehaigusest tingitud või tööõnnetuse tagajärjel tekkinud haigestumise ja kuriteo

tõkestamise või riiklike ja ühiskondlike huvide kaitsmise ning inimelu päästmise korral

antava haiguslehe või hoolduslehe alusel on alates 15.05.2024.

60. Füüsilisest isikust ettevõtja töövõimetuslehe andmete tabeli (edaspidi tabel 4) veerus

„Töövõimetuse liik“ näidatakse töövõimetuslehe või välisriigiasutusi arsti tõendi liik:

haigusleht, raseda haigusleht, kutsehaigusest tingitud või tööõnnetuse tagajärjel tekkinud

haigestumise ja kuriteo tõkestamise või riiklike ja ühiskondlike huvide kaitsmise ning

inimelu päästmise korral antav haigusleht või hooldusleht.

61. Tabeli 4 veerus „Töövõimetuslehe alusel töövõimetuse periood“ näidatakse

töövõimetuslehe või välisriigi arsti tõendi alusel töövõimetusperioodi algus- ja

lõppkuupäevad. Ühel real näidatakse kogu ajutise töövõimetuse periood (esmane ning

järgleht). Kui kalendriaastal oli mitu haigus- või hoolduslehte, siis täidetakse tabel

kronoloogiliselt.

62. Tabeli 4 veerus „Haiguslehele kantud nende päevade arv, millal puudub õigus

arvestuslikule hüvitisele“ näidatakse päevad, mille kohta on ravikindlustuse seaduse § 60

alusel haiguslehel tehtud kanne ajutise töövõimetushüvitise saamise piirangu kohta (joove,

vastuvõtule mitteilmumine, muu ravi eiramine).

Arvestusliku haigushüvitise mahaarvamist ei rakendata juhul, kui eelmisel kalendriaastal ei

ole füüsilisest isikust ettevõtjana sotsiaalmaksu tasutud.

63. Ettevõtluse tulust maha arvatava sotsiaalmaksu summa saamiseks jagatakse enne

maksumääraga korrutamist maksustatav tulu 1,33-ga (tulumaksuseadus § 14 lõige 53), kui

ettevõtluse maksustamisel kohaldatakse Eesti sotsiaalmaksuseadust.

64. Jagamistehet ei tehta tulumaksuseaduse § 14 lõigetes 54 ja 55 sätestatud juhtudel ning

juhul, kui ettevõtlustulu maksustamisel ei kohaldata Eesti sotsiaalmaksuseadust.

65. Pärast ettevõtlusega tegelemise lõpetamist ja kui ettevõtja ei ole kantud registrisse, siis

laekunud ettevõtlustulu puhul jagatakse summa enne maksumääraga korrutamist 1,33-ga.

66. Kui tulumaksuseaduse § 14 lõike 53 alusel arvutatud summa ja arvu 0,33 korrutis on

väiksem sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 5 kohaselt arvutatud sotsiaalmaksust, siis

jagamistehet ei tehta ja tulumaks arvutatakse ettevõtlustulult, millest on tehtud

ettevõtlusega seotud mahaarvamised ning mida on vähendatud sotsiaalmaksuseaduse § 2

lõike 5 kohaselt arvutatud sotsiaalmaksu võrra. Kui tasutav sotsiaalmaks ületab

ettevõtlustulu, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised, kantakse

vähendamiseks kasutamata osa edasi järgmistele maksustamisperioodidele.

67. Kui tulumaksuseadus § 14 lõike 53 alusel arvutatud summa ja arvu 0,33 korrutis on

suurem sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punkti 5 kohaselt arvutatud sotsiaalmaksust, siis

jagamistehet ei tehta ja tulumaks arvutatakse ettevõtlustulult, millest on tehtud

ettevõtlusega seotud mahaarvamised ning mida on vähendatud sotsiaalmaksuseaduse § 2

lõike 1 punkti 5 kohaselt arvutatud sotsiaalmaksu võrra.

68. Kui vormi E real 10 sotsiaalmaksuga korrigeeritud tulem on miinusmärgiga, kantakse

nimetatud tulem ilma miinusmärgita tabeli 3 veergu „Edasikantud kahju“ reale 9.

VORMI E LISA

69. Vormi E lisa on kehtestatud tulumaksuseaduse § 37 lõike 7 alusel.

70. Vormi E lisa täidab füüsilisest isikust ettevõtja (edaspidi üleandja), kes on

maksustamisperioodil üle andnud ettevõtte hulka kuulunud vara isikule, kes jätkab

ettevõtte tegevust (edaspidi omandaja). Eelnimetatut kohaldatakse ka organisatsiooniliselt

terviklikuks üksuseks olevale ettevõtte osale.

71. Vormi E esitamisega kinnitab füüsilisest isikust ettevõtja, et ta on täitnud

majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (edaspidi MsüS) § 30 lõigetes 1, 2 ja 5

sätestatud teatamiskohustuse või et nimetatud teatamiskohustused puuduvad (MsüS § 30

lõige 7). Oma majandustegevusteadete ja tegevuslubade andmeid saab vaadata

teabeväravast eesti.ee või majandustegevuse registri veebilehelt mtr.mkm.ee.

72. Kui isik tegutseb erinõuetega tegevusalal s.t et on esitatud majandustegevusteade või

on antud tegevusluba ja isik ei esita tuludeklaratsiooni kuue kuu jooksul peale

tuludeklaratsiooni esitamise tähtaega, siis loetakse isik majandustegevusest täielikult

loobunuks ning talle antud tegevusload ja majandustegevusteated kustutatakse

majandustegevuse registrist või samalaadsest registrist vastavalt MsüS-s sätestatud

regulatsioonile.

73. Vormi E lisa täidetakse iga ettevõtte kohta, mille vara maksustamisperioodil üle anti.

Vara üleandmisel rakendub tulumaksuseaduse § 37 lõige 7 juhul, kui vara antakse

äriregistrisse kantud isikule.

74. Üle antud ettevõtte vara hulka kuuluvad ettevõtlusega seotud asjad, õigused ja

kohustused (edaspidi üle antud vara). Omandaja jaoks on saadud vara soetamismaksumus

null, välja arvatud juhul, kui hiljem on omandaja teinud kulutusi selle vara täiendamiseks

või parendamiseks.

75. Vormi E lisa veerus „Erikontolt üle antud summa (A)“ näidatakse üle antud erikonto

summa kokku (vormi E tabeli 2: rida 2 + rida 3).

Tulumaksuseaduse § 37 lõike 7 alusel üle antud erikonto summat ei loeta erikonto

vähenemiseks ning saadud summat ei loeta erikonto kasvuks.

76. Vormi E lisa veerus „sealhulgas ettevõtlustulu vähendamiseks kasutamata osa (B)“

näidatakse üle antud ettevõtlustulu vähendamiseks erikonto kasutamata osa (vormi E tabeli

2 rida 2).

77. Vormi E lisa veerus „Üleantud edasikantud kahju summa (C)“ näidatakse üle antud

tulumaksuseaduse § 35 kohaselt edasikantud ettevõtluse tulust suuremad kulud (vormi E

tabeli 3 veerg „Ettevõtte üleandmisel üleantud edasikantud kahju“).

Kui pärast vara üleandmist üleandja ettevõte lõpetatakse ning üleandmata vara võetakse

isiklikku tarbimisse, deklareeritakse isiklikku tarbimisse võetud vara turuhind vormi E real

1.1.5.

78. Kui ettevõtte vara üleandmisel on üleandja saanud tasu, loetakse, et vara on müüdud

ning deklareeritakse see vormi E real 1.1.4.

EELNÕU

7.01.2025

MÄÄRUS

E

Rahandusministri 14. juuni 2011. a määruse nr 30

„Residendist füüsilise isiku tulu deklareerimine“ muutmine

Määrus kehtestatakse tulumaksuseaduse § 44 lõike 7 alusel.

§ 1. Rahandusministri 14. juuni 2011. a määruses nr 30 „Residendist füüsilise isiku tulu

deklareerimine” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) vormi A lisa „Tabelite 5.1–5.5, 6.1, 6.3–6.6, 7.1, 7.3, 8.1–8.9, 9.1–9.4 ja 9.6 lisalehed (lisa

2)”;

2) lisad 1–3 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

§ 2. Määrust rakendatakse 2024. aasta 1. jaanuarist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

Rahandusminister

(allkirjastatud digitaalselt) Merike Saks Kantsler

Lisa 1 vorm A „Residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioon”

Lisa 2 „Tabelite 5.1–5.5, 6.1, 6.3–6.6, 7.1, 7.3, 8.1–8.9, 9.1–9.4 ja 9.6 lisalehed”

Lisa 3 vorm E „Residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu”

Rahandusministri 14. juuni 2011. a määruse nr 30 „Residendist füüsilise isiku tulu

deklareerimine“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Eelnõu eesmärk on muuta rahandusministri 14. juuni 2011. a määrusega nr 30 „Residendist füüsilise

isiku tulu deklareerimine“ (edaspidi määrus) kehtestatud vorme, et tagada nende kooskõla 2024.

aastal jõustunud tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS), sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) ja

kogumispensionide seaduse (edaspidi KoPS) muudatustega.

TuMS muutmise alusel muudetakse investeerimisest saadud tulude maksustamise reegleid ja

deklareerimist. Alates 2024. aastast lubatakse investeerimisega seotud kulusid ja investeeringutest

saadud kahju kasust maha arvata nii investeerimiskonto kasutamise kui ka tavasüsteemis

investeerimise korral.

TuMS muudatuste tulemusel muutub investeerimiskonto reeglistik väikeinvestorite vajadusi

paremini arvestavaks ja deklareerimisel lihtsamaks, võimaldades maksuefektiivset investeerimist

senisest enamate finantsinstrumentide. Investeerimiskonto finantsvara loetellu hõlmatakse

pandikirjad ja reguleeritud ühisrahastuse instrumendid.

Eelnõuga muudetakse füüsilise isiku maksustatavast tulust koolituskulude mahaarvamise ja

deklareerimise tingimusi. Pikeneb noorte huviharidusega seotud kulude mahaarvamise õigus üle 18-

aastaste õppijate puhul kuni põhikooli, gümnaasiumi või kutseõppe tasemeõppe lõppemiseni või

õpilase kooli nimekirjast väljaarvamiseni.

Alates 2024. aastast ei ole enam õigust maksuvaba tulule lapse ülalpidamise korral ja abikaasa eest.

Lisaks kaotati residendist füüsilise isiku õigus arvata oma maksustatavast tulust maha eluasemelaenu

intressid.

Tulenevalt sotsiaalmaksuseaduse muutmisest tekib füüsilisest isikust ettevõtja õigus arvata

maksustatavast tulu maha arvestuslik hüvitis kõikidele töövõimetuslehtede korral. Selleks

muudetakse füüsilisest isikust ettevõtja töövõimetuslehe andmete tabelit.

KoPS muudatusega, mis on seotud investeerimiskonto finantsvara loetelu laiendamisega, välistatakse

pensioni investeerimiskonto kasutamisel lubatud investeeringute seast osa n-ö tavalise

investeerimiskontoga hõlmatavat finantsvara.

1.2 Eelnõu ettevalmistajad

Määruse eelnõu on koostanud Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna peaspetsialist

Jelena Reiman (tel: 58027126, e-mail: [email protected]) ja sama osakonna nõunik Kairi Ani (tel:

58851373, e-mail: [email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi

personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (tel: 58851493, e-mail:

[email protected]). Eelnõu toimetas keeleliselt personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Sirje

Lilover (tel: 58851468, e-mail: [email protected]).

1.3 Märkused

Eelnõu on järgmiste seaduste rakendusakt:

1) tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenietuse seaduse muutmise seadus (RTI, 30.06.2023, 107);

2) tulumaksuseaduse ning sotsiaalmaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse muutmise

seadus (RTI, 06.07.2023, 5);

3) perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (RTI, 06.07.

2023, 6);

4) tulumaksuseaduse muutmise seadus (RTI, 17.04.2024, 2);

5) ravikindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (töövõimetuse

ennetamine) (RTI, 02.05.2024, 3);

6) tulumaksuseaduse ja kogumispensionide seaduse muutmise seadus (RTI, 03.12.2024, 1);

7) kogumispensionide seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (RTI, 03.12.2024, 3).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määruse lisa 1 „Residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioon“ tabelis 5.3 „Investeerimisriskiga

elukindlustuslepingud“ deklareeritakse elukindlustuslepingu alusel saadud summa ja kindlustusvõtja

tasutud kindlustusmaksed juhul, kui seda investeerimisriskiga elukindlustuslepingut ei ole hõlmatud

investeerimiskonto süsteemi.

Tabelit täiendatakse märkusega, mille kohaselt kui enne 2010. aasta 1. augustit sõlmitud

investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel tehti väljamakseid enne 2024. aasta 1. jaanuari,

arvatakse TuMS § 20 lõikes 3 väljamakse summast lisaks alates 2024. aasta 1. jaanuarist tasutud

kindlustusmaksetele maha ka kuni 2023. aasta 31. detsembrini tasutud kindlustusmaksete osa, mis

ületab kuni sama kuupäevani tehtud väljamakseid.

Tabelist 5.3 jäetakse TuMS § 171 lõike 2 punkti 5 alusel välja täpsustus, mille kohaselt kvalifitseerub

finantsvarana selle paragrahvi tähenduses ainult alates 2010. aasta 1. augustist sõlmitud

investeerimisriskiga elukindlustusleping. Nimetatud kuupäev oli seotud TuMS § 20 lõikes 3 oleva

üleminekusättega, mille kohaselt ei maksustata kuni 2023. aasta lõpuni investeerimisriskiga

elukindlustuslepingu alusel saadud tulu, kui see makstakse välja pärast 12 aasta möödumist

kindlustuslepingu sõlmimisest ja kindlustusleping on sõlmitud enne 2010. aasta 1. augustit.

Kuna TuMS § 20 lõige 3 kaotas 2024. aasta 1. jaanuaril kehtivuse, ei ole ka täpsustusel enam

tähendust.

Tabelit 6.1 täiendatakse väärtpaberite võõrandamisest saadud kasu või kahju sätetega. TuMS § 171

alusel on nendeks teatud liiki väärtpaberid (avalikult pakutavad väärtpaberid, reguleeritud

väärtpaberiturul ja mitmepoolses kauplemissüsteemis kaubeldavad väärtpaberid ning

investeerimisfondi aktsiad ja osakud), investeerimishoiused, investeerimisriskiga

elukindlustuslepingud ja muud teatud eriliigilised finantsinstrumendid, mille suhtes kehtivad

kõrgendatud nõuded (tuletisinstrumendid ja lühiajalise§171võlaväärtpaberid ehk

rahaturuinstrumendid).

Tabelit 6.1 täiendatakse pandikirja ja ühisrahastusinvesteeringu sätetega.

Tuleb arvestada, et kui finantsvara võõrandamisest saadud kahju ületab kasu, siis kahju summat

muust maksustatavast tulust maha ei arvata, vaid kantakse järgmisele maksustamisperioodile ja

arvatakse finantsvara võõrandamisest saadud kasust maha järgmistel maksustamisperioodidel.

Mahaarvamist ei tehta investeerimiskontol olnud raha eest soetatud finantsvaralt saadud kahju korral.

Tabeli 6.1 veerus „kasu/kahju“ arvutab Maksu- ja Tolliamet finantsvara võõrandamisest

maksustamisperioodil saadud kasu või kahju järgmise valemi alusel: müügihind (C: kogus x hind),

millest on maha arvatud soetamismaksumus (A: kogus x maksumus) ja võõrandamise kulud (B).

Kahju näidatakse miinusmärgiga.

Maksustamisperioodil investeerimiskonto vahenditest soetatud finantsvaralt saadud tulu

deklareeritakse tabelis 6.5 „Investeerimiskonto“.

Investeerimiskonto väljamaksena käsitatakse kõiki investeerimiskontolt tehtud kandeid, millega ei

soetata finantsvara või millega ei kanta raha üle maksumaksja teisele investeerimiskontole.

Väljamaksena käsitatakse ka finantsvaralt saadud tulu, mida ei kanta viivitamata

investeerimiskontole, välja arvatud lõikes 2 sätestatud juhul. Väljamaksena ei käsitata valuuta

konverteerimist investeerimiskontol ega investeerimiskonto, väärtpaberikonto või

ühisrahastusteenuse osutaja hallatava platvormi kasutamisega seotud tasu.

TuMS § 61 lõikes 671 sätestatud rakendussätte muutmisega võimaldatakse 2024. aasta eest esitatavas

füüsilise isiku tuludeklaratsioonis investeerimiskontona deklareerida ka investeerimisühingu juures

enne 2024. aasta 1. jaanuari avatud konto. Selleks, et sellise konto kaudu enne 2024. aasta 1. jaanuari

soetatud finantsvaralt saadavalt kasult või tulult tekkivat tulumaksukohustust edasi lükata, tuleb

finantsvara soetamismaksumus deklareerida investeerimiskonto 2024. aasta sissemaksena. Sel juhul

käsitatakse seda investeerimiskontol olnud raha eest soetatud finantsvarana.

Tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seadusega tunnistati kehtetuks TuMS §-

d 231, 234 ja 25 ehk füüsilise isiku täiendava maksuvaba tulu laste ülalpidamise korral ja abikaasa

kasutamata maksuvaba tulu ning eluasemelaenu intresside maha arvamise õigus. Sellega seoses

jäetakse välja määruse lisa 2 vormil A tabelid 9.5 ja 9.7 ning tehakse selgitustes vastavad täpsustused.

Residendist füüsilise isiku välisriigis saadud tulu maksustamine sõltub välisriigi õigusaktidest ning

Eesti ja välisriigi vahel sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepingust. Kui need näevad ette tulu

maksustamise selle allikariigis, siis ei ole investeerimiskontost maksukohustuse edasilükkamisel abi.

Määruse lisas 3 toodud vormil E „Residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu“ muudetakse

tabeli 4, millel füüsilisest isikust ettevõtja deklareerib oma ajutise töövõimetuse perioodid. Muutmine

on tingitud sotsiaalmaksuseaduse muudatusest, mille kohaselt tekib füüsilisest isikust ettevõtjal õigus

arvata maksustatavast tulust maha arvestuslik hüvitis kõikidele töövõimetuslehtede korral.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele.

4. Määruse mõjud

Määruse eelnõuga muudetakse rahandusministri 14. juuni 2011. a määrusega nr 30 „Residendist

füüsilise isiku tulu deklareerimine“ kehtestatud deklaratsioonivorme, mis viiakse kooskõlla punktis

1.3 loetletud seaduste muudatustega. Täpsustatakse deklaratsioonivormide täitmise korda.

Eelnõuga ei kaasne ettenähtavaid sotsiaalseid tagajärgi ega mõjusid riigi julgeolekule,

rahvusvahelistele suhetele, keskkonnale, regionaalarengule ega riigi- või kohaliku omavalitsuse

asutuste töökorraldusele.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Mõjusid on analüüsitud määruse aluseks olevate tulumaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise

seaduste menetlemisel.

Määruse rakendamine eeldab maksuhaldurilt IT-arenduste tegemist seoses deklaratsioonivormide

muutmisega, mis kaetakse Maksu- ja Tolliameti eelarvest.

6. Määruse jõustumine

Määrust rakendatakse 2024. aasta 1. jaanuarist.

7. Määruse kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine

Määruse eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks Maksu- ja Tolliametile ning Eesti Maksumaksjate

Liidule. Arvestatud Maksu- ja Tolliameti ettepanekutega.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Maksu- ja Tolliamet

Eelnõu esitamine arvamuse avaldamiseks

Esitame arvamuse avaldamiseks rahandusministri 14. juuni 2011. a määruse nr 30

„Residendist füüsilise isiku tulu deklareerimine“ muutmise määruse eelnõu. Palume Teie

ettepanekuid viie tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad: 1_24FITDmaarus

1_24FITDseletuskiri

1_24FITDA

1_24FITDAlisa

1_24FITDE

Lisaadressaadid:

Eesti Maksumaksjate Liit

Jelena Reiman 5885 1364

[email protected]

Meie 23.01.2025 nr 1.1-10.1/375-1