Rahandusministri 22. detsembri 2017. a määruse nr 105 „Raamatupidamise Toimkonna juhendite kehtestamine“ muutmine

Rahandusministri määruse

„Raamatupidamise Toimkonna juhendite kehtestamine“

Lisa 3

Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 01.01.2024 või hiljem.

RTJ 3 FINANTSINSTRUMENDID

SISUKORD punktid

EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUSED 1-2

RAKENDUSALA 3-4

MÕISTED 5

ESMANE ARVELE VÕTMINE 6-9

EDASINE KAJASTAMINE – ÜLDREEGLID 10-26

Finantsvarade kajastamine 10-12

Finantskohustiste kajastamine 13

Õiglases väärtuses kajastatavad finantsvarad ja -kohustised 14-17

Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavad finantsvarad ja -kohustised 18-21

Finantsvarade allahindlused 22-26

EDASINE KAJASTAMINE – SPETSIIFILISED VALDKONNAD 27-40

Nõuete kajastamine 27-32

Finantsinvesteeringute kajastamine 33-35

Finantskohustiste kajastamine 36-38

Tuletisinstrumentide kajastamine 39-40

KAJASTAMISE LÕPETAMINE 41-48

Finantsvarade eemaldamine bilansist 41-43

Nõuete faktooring 44-45

Finantskohustiste eemaldamine bilansist 46-48

OMAKAPITALIINSTRUMENTIDE KAJASTAMINE 49-59

VÕRDLUS SME IFRS-GA 60-61

RTJ 3 Finantsinstrumendid

2

EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUSED

1. Käesoleva Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 3 „Finantsinstrumendid”

eesmärgiks on sätestada reeglid finantsinstrumentide kajastamiseks Eesti

finantsaruandluse standardi kohaselt koostatavates raamatupidamise aastaaruannetes

(edaspidi ka raamatupidamise aruanne). Eesti finantsaruandluse standard on

rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev avalikkusele

suunatud finantsaruandluse nõuete kogum, mille põhinõuded kehtestatakse

raamatupidamise seadusega ning mida täpsustab raamatupidamise seaduse § 34 lõike 4

alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrus (edaspidi toimkonna

juhend või lühendatult RTJ).

2. RTJ 3 lähtub SME IFRS peatükkidest 11 „Lihtfinantsinstrumendid“ („Basic

Financial Instruments“), 12 „Muud finantsinstrumendid“ („Other Financial

Instruments“) ja 22 „Kohustised ja omakapital“ („Liabilities and Equity“) ning

peatükis 2 „Põhimõtted ja alusprintsiibid“ („Concepts and Pervasive Principles“) ja

„Terminite sõnastikus“ („Glossary of Terms“) sätestatud mõistetest. Juhend sisaldab

viiteid konkreetsetele SME IFRS-i paragrahvidele, millel juhendi nõuded tuginevad.

RTJ 3 võrdlus SME IFRS-ga on toodud punktides 60-61. Valdkondades, kus RTJ 3 ei

täpsusta mingit spetsiifilist arvestuspõhimõtet, kuid see on reguleeritud SME IFRS-s,

on soovitatav lähtuda SME IFRS-s kirjeldatud arvestuspõhimõttest.

RAKENDUSALA

3. RTJ 3 „Finantsinstrumendid” rakendatakse alljärgnevate finantsinstrumentide

(s.o finantsvarade ja -kohustiste ning omakapitaliinstrumentide) arvestusel ja

kajastamisel raamatupidamise aastaaruannetes:

(a) raha;

(b) nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ning muud lühi- ja pikaajalised

nõuded, mis kuuluvad arveldamisele rahas;

(c) lühi- ja pikaajalised investeeringud väärtpaberitesse (nt aktsiad,

võlakirjad, obligatsioonid), v.a sellised osalused tütar- ja sidusettevõtetes,

mida kajastatakse konsolideerimise või kapitaliosaluse meetodil vastavalt

RTJ-le 11 „Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine”;

(d) võetud laenud, võlad tarnijatele, viitvõlad, emiteeritud võlakirjad ning

muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised, mis kuuluvad arveldamisele rahas;

(e) tuletisinstrumendid (nt forward-, futuur-, swap- või optsiooni lepingud),

v.a omakapitaliinstrumendi mõistele vastavad tuletisinstrumendid, mille osas

rakenduvad ainult punktid 49-59;

(f) ettevõtte enda poolt väljastatud aktsiad ja muud omakapitaliinstrumendid,

mille osas rakenduvad ainult punktid 49-59;

(g) sellised lepingud mitte-finantsvarade ostuks või müügiks, mida saab

arveldada rahas või teiste finantsinstrumentidega (kajastatakse kui

tuletisinstrumente), v.a juhul kui need on sõlmitud ettevõtte tavapärase ostu-,

müügi- või tarbimisvajaduse rahuldamiseks.

RTJ 3 Finantsinstrumendid

3

4. RTJ 3 ei rakendata järgnevate finantsinstrumentide arvestusel ja kajastamisel:

(a) investeeringud tütar- ja sidusettevõtetesse, mida kajastatakse konsolideerimise

või kapitaliosaluse meetodil (vt RTJ 11 „Äriühendused ning tütar- ja

sidusettevõtete kajastamine”);

(b) rendilepingutest tulenevad finantsvarad ja –kohustised (vt RTJ 9

„Rendiarvestus”);

(c) pensioniskeemidest tulenevad kohustised;

(d) garantiilepingutest tulenevad potentsiaalsed kohustised, mis kuuluvad

maksmisele juhul, kui võlgnik ei suuda ise oma võlga tasuda (vt RTJ 8

„Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad”);

(e) ettevõtte enda poolt väljastatud omakapitaliinstrumendid (nt ettevõtte

omaaktsiad, optsioonid omaaktsiatele jne), v.a punktid 49-59;

(f) kindlustuslepingutest tulenevad finantsinstrumendid;

(g) äriühenduste käigus tekkinud potentsiaalselt tasumisele kuuluvad tasud (vt RTJ

11 „Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine”).

MÕISTED

5. Käesolevas juhendis kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:

Finantsinstrument on leping, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja

teisele osapoolele finantskohustis või omakapitaliinstrument. (SME IFRS terminite

sõnastik)

Finantsvara on vara, mis on:

(a) raha;

(b) lepinguline õigus saada teiselt osapoolelt raha või muid finantsvarasid (nt

nõuded ostjate vastu);

(c) lepinguline õigus vahetada teise osapoolega finantsvarasid potentsiaalselt

kasulikel tingimustel (nt positiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid);

(d) teise ettevõtte omakapitaliinstrument (nt investeering teise ettevõtte

aktsiatesse). (SME IFRS terminite sõnastik)

Finantskohustis on lepinguline kohustus:

(a) tasuda teisele osapoolele raha või muid finantsvarasid (nt kohustus

tarnijate ees); või

(b) vahetada teise osapoolega finantsvarasid potentsiaalselt kahjulikel

tingimustel (nt negatiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid). (SME

IFRS terminite sõnastik)

Omakapitaliinstrument on leping, mis annab õiguse osaleda ettevõtte netovaras (nt

aktsia või aktsiaoptsioon). (SME IFRS 22.3)

Tuletisinstrument on finantsinstrument:

(a) mille väärtus sõltub muutustest intressimääras, väärtpaberi hinnas,

valuutakursis, hinnaindeksis või muus sarnases alusmuutujas;

RTJ 3 Finantsinstrumendid

4

(b) mille algne soetusmaksumus on null või väga väike võrreldes teiste

lepingutüüpidega, mis reageerivad samas suunas ja ulatuses turusituatsiooni

muutustele; ja

(c) mille arveldamine toimub tulevikus.

Näideteks tuletisinstrumentidest on forward-, futuur-, swap- või optsioonilepingud.

Soetusmaksumus on vara omandamisel selle eest makstud raha või mitterahalise tasu

õiglane väärtus ja kohustise võtmisel selle eest saadud raha või mitterahalise tasu

õiglane väärtus.

Korrigeeritud soetusmaksumus on finantsvara või finantskohustise algne

soetusmaksumus, mida on vajadusel korrigeeritud järgmiste summadega:

(a) põhiosa tagasimaksed (nt võetud või antud laenu puhul);

(b) algse soetusmaksumuse ja lunastusmaksumuse vahelise võimaliku

erinevuse kumulatiivne amortisatsioon (nt võlakirjade või laenude

tehingukulutuste puhul);

(c) väärtuse langusest või laekumise ebatõenäosusest tingitud võimalik

allahindlus (ebatõenäoliselt laekuvate finantsvarade puhul). (SME IFRS

11.15)

Sisemise intressimäära meetod on finantsvara või -kohustise korrigeeritud

soetusmaksumuse arvutamine kasutades selle sisemist intressimäära. (SME IFRS

11.16)

Sisemine intressimäär on selline intressimäär, millega finantsvarast või -kohustisest

tulenevaid rahavoogusid diskonteerides on tulemuseks antud finantsvara või -

kohustise hetke bilansiline maksumus. Sisemise intressimäära arvutus hõlmab kõiki

antud finantsvara või -kohustisega seoses makstavaid või saadavaid tehingukulutusi,

üle- ja alakursse. (SME IFRS 11.16)

Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara või arveldada

kohustist teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus. (SME IFRS

2.34)

Tehingukulutused on finantsvara või -kohustise ostu, emiteerimise või müügiga

kaasnevad vältimatud kulutused. Vältimatud kulutused on sellised kulutused, mida

ei oleks toimunud, kui ost, emiteerimine või müük poleks aset leidnud.

ESMANE ARVELE VÕTMINE

6. Finantsvara ja finantskohustis võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses,

milleks on antud finantsvara või -kohustise eest makstava või saadava tasu õiglane

väärtus. Algne soetusmaksumus sisaldab kõiki finantsvara või -kohustise

soetamisega otseselt kaasnevaid tehingukulutusi, v.a punktis 11 nimetatud

finantsvarad (mida kajastatakse õiglases väärtuses), mille puhul tehingukulutusi ei

liideta (ega arvata maha) algsesse soetusmaksumusse. (SME IFRS 11.13, 12.7)

RTJ 3 Finantsinstrumendid

5

7. Juhul kui soetatud finantsvara või -kohustise eest tasutakse koheselt rahas, loetakse

selle soetusmaksumuseks vastavalt kas saadud või makstud rahasumma

nominaalväärtust. Juhul kui tasumine toimub alles teatud pikema ajaperioodi möödudes

(nt aastase järelmaksuga), loetakse soetusmaksumuseks vastavalt kas saadaoleva või

maksmisele kuuluva tasu nüüdisväärtust. Juhul kui tasumine toimub lühiajalise

viivitusega (nt nõuded ostjatelt, mis laekuvad 30 päeva pärast), ei erine tasu

nüüdisväärtus üldjuhul oluliselt tema nominaalväärtusest, ning sellisel juhul võib

soetusmaksumuseks lugeda vastavalt kas saadaoleva või maksmisele kuuluva tasu

nominaalväärtust. (SME IFRS 11.13)

Näide 1 – pikaajalise nõude kajastamine

Ettevõte müüb 200 000 euro eest kinnisvarainvesteeringu (bilansiline väärtus 150 000

eurot), kusjuures 100 000 kuulub tasumisele kohe ning 100 000 kahe aasta pärast.

Kuidas kajastada tehingut ning selle tulemusel tekkivat pikaajalist nõuet (so

finantsvara)?

Kuna osa saadaolevast tasust laekub alles pikema ajaperioodi möödudes, tuleb

müügihinnaks (ja tekkiva nõude soetusmaksumuseks) lugeda mitte tasu

nominaalväärtust, vaid tema õiglast väärtust, milleks on nõude nüüdisväärtus.

Nüüdisväärtuse arvutamisel tuleb diskontomäärana kasutada sarnaste instrumentide

turuintressimäära, võttes arvesse ostva ettevõttega seotud spetsiifilisi riske. Eeldades

antud näites, et sarnase tähtaja ning riskitasemega ettevõtete keskmine

laenuintressimäär on ligikaudu 10%, kujuneks 100 000 euro suuruse kahe aastase nõude

nüüdisväärtuseks 82 645 eurot (100 000 / 1.1²). Vahe nominaalväärtuse ja

nüüdisväärtuse vahel kajastatakse intressituluna kahe aasta jooksul.

Raamatupidamiskanne müügihetkel:

D Raha 100 000

D (Pikaajaline) nõue 82 645

K Kinnisvarainvesteering 150 000

K Kasum kinnisvarainvesteeringu müügist 32 645

Raamatupidamiskanne esimese aasta lõpul:

D (Pikaajaline) nõue 8 264

K Intressitulu (10% nõudest) 8 264

Nõude saldo esimese aasta lõpuks on 90 909 eurot ning see liigitatakse ümber

lühiajaliseks.

Raamatupidamiskanne teise aasta lõpul:

D (Lühiajaline) nõue 9 091

K Intressitulu (10% nõudest) 9 091

Nõude saldo teise aasta lõpuks on 100 000 eurot, mis võrdub tasumisele kuuluva

summa nominaalväärtusega. Teise aasta lõpus toimub nõude tasumine, mida

kajastatakse järgnevalt:

D Raha 100 000

K (Lühiajaline) nõue 100 000

RTJ 3 Finantsinstrumendid

6

Näide 2 – lühiajalise nõude kajastamine

Vastavalt ettevõtte tavapärasele tegevuspraktikale, sätestab ta oma klientidele

maksetähtajaks üldjuhul 30-90 päeva. Kuigi müügitegevuse tulemusel tekkivate nõuete

nüüdisväärtus erineb nende nominaalväärtusest, on erinevus suhteliselt ebaoluline.

Lähtudes olulisuse printsiibist on aktsepteeritav, võtta tekkinud nõuded ostjate vastu

bilansis arvele nende nominaalväärtuses ning eirata asjaolu, et nõuete õiglane väärtus

on tegelikult pisut väiksem.

8. Juhul kui finantsvara või -kohustis tekib vahetustehingus mitterahaliste objektide

vastu, loetakse finantsvara või -kohustise soetusmaksumuseks vahetatud objektide

õiglast väärtust.

9. Soetusmaksumus sisaldab ka kõiki tehingukulutusi (v.a selliste finantsvarade ja -

kohustiste puhul, mida kajastatakse õiglases väärtuses (vt punkti 11)).

Tehingukulutusteks loetakse kõiki finantsvara või -kohustise soetamisega kaasnevaid

vältimatuid kulutusi (nt tasusid vahendajatele ja nõustajatele, tehinguga kaasnevaid

mittetagastatavaid makse ja muid tehinguga otseselt kaasnevad kulutusi).

Tehingukulutused ei sisalda tehingu finantseerimisega seotud kulutusi ega ettevõtte

sisemisi halduskulusid. Ettevõtte töötajatele makstud töötasu loetakse tehinguga

kaasnenud vältimatuks kulutuseks ainult juhul kui vastav osa töötasust jäänuks tehingu

mittetoimumisel töötajale maksmata.

EDASINE KAJASTAMINE - ÜLDREEGLID

Finantsvarade kajastamine

10. Korrigeeritud soetusmaksumuses (vt punkte 18-21) kajastatakse järgmisi

finantsvarasid (SME IFRS 11.8 (a), (b), 11.9, 11.14 (a)):

(a) nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ning muud lühi- ja pikaajalised

nõuded (sh laenunõuded);

(b) lunastustähtajani hoitavad finantsinvesteeringud (nt börsil noteeritud

võlakirjad), kui ettevõte on valinud arvestusmeetodiks korrigeeritud

soetusmaksumuse meetodi (vastasel korral tuleb kajastada neid

investeeringuid vastavalt punktile 11 õiglases väärtuses).

Finantsinstrumendile kord valitud arvestusmeetodit rakendatakse järjepidevalt.

11. Õiglases väärtuses (vt punkte 14-17) kajastatakse järgmisi finantsvarasid (v.a

mikroettevõtjad, kes mikroettevõtja lühendatud raamatupidamise aastaaruandes

peavad kasutama punktis 12 toodud meetodit) (SME IFRS 11.14 (c), 12.8):

(a) lühi- ja pikaajalised finantsinvesteeringud aktsiatesse ja teistesse

omakapitaliinstrumentidesse, mille õiglane väärtus on usaldusväärselt

hinnatav;

(b) lühi- ja pikaajalised finantsinvesteeringud börsil noteeritud

võlakirjadesse ja teistesse võlainstrumentidesse,

i. mida ettevõte ei kavatse hoida lunastustähtajani;

RTJ 3 Finantsinstrumendid

7

ii. mida ettevõte kavatseb hoida lunastustähtajani, kuid on valinud

arvestusmeetodiks õiglase väärtuse meetodi; või

iii. mille puhul ettevõte ei ole soetamishetkel kindel, kas ta kavatseb

seda hoida lunastustähtajani;

(c ) positiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid.

12. Soetusmaksumuse meetodil (s.t soetusmaksumus miinus võimalikud

allahindlused) kajastatakse investeeringud aktsiatesse ja teistesse

omakapitaliinstrumentidesse, mis ei ole avalikult kaubeldavad ning mille õiglast

väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta. (SME IFRS 11.14 (c), 12.8)

Finantskohustiste kajastamine

13. Kõiki finantskohustisi kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses, v.a

negatiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid, mida kajastatakse õiglases

väärtuses (SME IFRS 11.8 (b), 11.9, 11.14, 12.8)

Õiglases väärtuses kajastatavad finantsvarad ja -kohustised

14. Õiglases väärtuses kajastatavaid finantsinstrumente hinnatakse igal

aruandekuupäeval ümber nende hetke õiglasele väärtusele, millest ei ole maha

arvatud võimalikke finantsinstrumendi realiseerimisega kaasnevaid

tehingukulutusi. (SME IFRS 11.14 (c), 12.8, 12.12)

15. Väärtuse muutusest tulenevad kasumid või kahjumid kajastatakse kasumi või

kahjumina aruandeperioodi kasumiaruandes. (SME IFRS 11.14 (c) (i), 12.8)

Näide 3 – õiglases väärtuses kajastatavad finantsvarad

Ettevõte ostab 31.03.20X1 kauplemiseesmärgil 100 euro eest börsil noteeritud aktsiaid,

makstes lisaks tehingutasudena 2 eurot. 31.12.20X1 on antud aktsiate turuväärtus 105

eurot. Aktsiaid müües tuleks vahendustasudena maksta 2 eurot. 31.03.20X2 müüakse

samad aktsiad 72 euro eest (lisaks makstakse 2 eurot vahendustasu).

Kuidas kajastada aktsiaid nende soetamisel, 31.12.20X1 bilansis ja müügil?

Aktsiad on noteeritud börsil, mistõttu vastavalt punktile 11 kajastatakse neid õiglases

väärtuses.

Raamatupidamiskanne aktsiate soetamisel 31.03.20X1 (vastavalt punktile 6 ei sisalda

õiglases väärtuses kajastatavate finantsvarade soetusmaksumus tehingutasusid):

D Aktsiad 100

K Raha 100

D Finantskulu 2

K Raha 2

Ümberhindlus turuväärtusele 31.12.20X1 (vastavalt punktile 14 ei võeta võimalikke

vahendustasusid arvesse õiglase väärtuse määramisel, seega õiglane väärtus on 105):

D Aktsiad 5

K Finantskasum aktsiatelt 5

Kajastamine aktsiate müügil (kahjum võrdub aktsiate senise bilansilise maksumuse ja

saadud netotasu vahega):

RTJ 3 Finantsinstrumendid

8

D Raha 70

D Finantskahjum aktsiatelt 35

K Aktsiad 105

16. Parim indikaator finantsinstrumendi õiglase väärtuse kohta on tema turuväärtus.

Aktiivse turu puudumisel võib õiglast väärtust hinnata mõnel muul meetodil, näiteks

lähtudes hiljuti aset leidnud ostu-müügi tehingutest sama või sarnaste

finantsinstrumentide puhul (korrigeerides vajadusel väärtust erinevuste suhtes) või

kasutades diskonteeritud rahavoogude meetodit (s.o diskonteerides

finantsinstrumendist genereeritavaid tulevikurahavooge). Diskonteeritud rahavoogude

meetodi kasutamisel tuleb diskontomäärana kasutada sarnaste instrumentide

tulususemäärasid, samuti tuleb muude sisendite puhul võimalikult palju tugineda

turuinformatsioonile. (SME IFRS 11.27-11.29, 12.10)

17. Kui õiglases väärtuses kajastatud finantsvara õiglast väärtust ei ole enam võimalik

usaldusväärselt hinnata, siis selle vara bilansiline väärtus hetkel, kui õiglast väärtust

viimati oli võimalik usaldusväärselt hinnata, saab selle vara uueks soetusmaksumuseks.

Seda vara kajastatakse soetusmaksumuses (miinus allahindlused) hetkeni, mil õiglast

väärtust on võimalik taas usaldusväärselt mõõta. (SME IFRS 11.32, 12.9)

Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavad finantsvarad ja -kohustised

18. Korrigeeritud soetusmaksumuse meetodi rakendamisel kajastatakse

finantsinstrumenti bilansis tema algses soetusmaksumuses, mida on vajadusel

korrigeeritud järgmiste summadega (SME IFRS 11.15):

(a) põhiosa tagasimaksed (nt võetud või antud laenu puhul);

(b) algse soetusmaksumuse ja lunastusmaksumuse vahelise võimaliku

erinevuse kumulatiivne amortisatsioon (nt võlakirjade puhul);

(c) väärtuse langusest või laekumise ebatõenäosusest tingitud võimalik

allahindlus (ebatõenäoliselt laekuvate finantsvarade puhul).

19. Punktis 18 kirjeldatud algse soetusmaksumuse korrigeerimised viiakse läbi ainult

juhul kui need on asjakohased. Näiteks juhul kui finantsinstrument makstakse tagasi

ühes osas, tema soetusmaksumus on võrdne lunastus- või realiseerimismaksumusega

ning tema laekumine on tõenäoline, võrdub finantsinstrumendi korrigeeritud

soetusmaksumus tema algse soetusmaksumusega.

20. Korrigeeritud soetusmaksumus tuleb leida kasutades finantsinstrumendi sisemist

intressimäära (mis ei pruugi ühtida lepingus nimetatud intressimääraga). Sisemine

intressimäär on selline intressimäär, mida rakendades finantsinstrumendist (nt laenust

või võlakirjast) tulenevad tulevikurahavood diskonteeruvad instrumendi bilansilise

väärtuseni. Sisemise intressimäära arvutamisel tuleb arvesse võtta ka kõiki antud

finantsvara või -kohustisega seoses makstavaid või saadavaid tehingutasusid. (SME

IFRS 11.16, 11.18)

Näide 4 – Korrigeeritud soetusmaksumuse arvutamine kasutades sisemist intressimäära

Ettevõte emiteerib viieaastase võlakirja nominaalväärtusega 100 000 eurot

intressimääraga 8% aastas (makstakse üks kord aastas), emiteerimishinnaga 94 418

eurot. Emissiooniga seotud kulutused on kokku 2 000 eurot.

RTJ 3 Finantsinstrumendid

9

(a) Kuidas leida sisemist intressimäära?

Võlakirja algne soetusmaksumus võrdub võlakirja emiteerimisel laekunud

rahasummaga, millest on maha arvatud emissiooniga seotud kulutused: 94 418 – 2 000

= 92 418 eurot.

Sisemine intressimäär on selline intressimäär, mida rakendades võlakirjast tulenevad

tulevikurahavood diskonteeruvad tema algse bilansilise väärtuseni, milleks on antud

juhul 92 418 eurot.

Võlakirjast tulenevad rahavood järgmise viie aasta jooksul on järgmised:

1.a. 2.a. 3.a. 4.a. 5.a.

Intress 8 000 8 000 8 000 8 000 8 000

Põhimakse - - - - 100 000

Kokku 8 000 8 000 8 000 8 000 108 000

Seega tuleb sisemise intressimäära leidmiseks lahendada järgmine valem (kus i on

sisemine intressimäär):

8 000 + 8 000 + 8 000 + 8 000 + 108 000 = 92 418

1+i (1+i)2 (1+i)3 (1+i)4 (1+i)5

Valemit on suhteliselt lihtne lahendada tabelarvutusprogrammide (nt Excel) abil.

Antud näites saame vastuseks, et i=0,1 ehk sisemine intressimäär on 10%.

Nagu näitest näha, erineb sisemine intressimäär (10%) oluliselt võlakirja nominaalsest

intressimäärast (8%), mis on tingitud võlakirja nominaalväärtuse (100 000 eur) ja

emiteerimishinna (94 418 eur) vahest ning suhteliselt suurest tehingukulust (2 000 eur).

Laenude puhul üldjuhul algselt saadud (või makstud) summa ei erine lõpptähtajal

tagasimaksmisele kuuluvast summast, mistõttu sisemise intressimäära arvestust

mõjutavad põhiliselt ainult tehinguga seotud kulutused. Juhul kui ka tehinguga seotud

kulutused on suhteliselt ebaolulised, on laenu sisemine intressimäär lähedane tema

(lepingus fikseeritud) nominaalsele intressimäärale ning sisemise intressimäära

arvestust ei ole vaja läbi viia.

Samas juhul kui laenuga seotud tehingutasud on olulised või algselt saadud (või

makstud) summa erineb tagasimaksmisele kuuluvast summast, tuleb sarnane arvutus

sisemise intressimäära leidmiseks teostada ka laenude puhul.

(b) Kuidas kajastada võlakirja emiteerimist ning järgnevat intressiarvestust?

Võlakiri kajastatakse bilansis algselt tema soetusmaksumuses, milleks on võlakirja

eest saadud netosumma:

D Raha 92 418

K Võlakiri 92 418

Kuigi intresside maksmine toimub nominaalse intressimäära alusel (8%), tuleb

tekkepõhine intressikulu arvestada sisemise intressimäära alusel (10%). Vahe

kajastatakse võlakirja bilansilise väärtuse muutusena. Esimese aasta lõpus tehakse

järgmine kanne:

D Intressikulud 9 242

K Raha 8 000

K Võlakiri 1 242

Esimese aasta lõpuks on võlakiri kajastatud bilansis summas 92 418+1 242=93 660

eurot.

RTJ 3 Finantsinstrumendid

10

Ka järgmistel aastatel arvestatakse tekkepõhine intressikulu sisemise intressimäära

alusel (10%), mida rakendatakse võlakirja bilansilisele väärtusele (teisel aastal 93 660

eur). Vahe kajastatakse jällegi võlakirja bilansilise väärtuse muutusena.

D Intressikulud 9 366

K Raha 8 000

K Võlakiri 1 366

Sarnast arvestust jätkates on võlakirja bilansiline väärtus kasvanud lunastustähtajaks 5

aasta pärast 100 000 eurole, mis võrdub ühtlasi tema nominaalväärtusega. Võlakirja

lunastamisel on kanne järgmine:

D Võlakiri 100 000

K Raha 100 000

21. Juhul kui tehingutasude mõju sisemise intressimäära arvestusele on ebaoluline, võib

neid lähtudes olulisuse printsiibist kajastada kuluna nende toimumise momendil või

kajastada kuluna lineaarselt instrumendi lõpptähtajani jäänud perioodi jooksul. Ühelgi

juhul ei kapitaliseerita tehingutasusid bilansis iseseisva varaobjektina.

Näide 5 – tehingutasude kajastamine

Ettevõte võtab viie aastase laenu summas 10 000 000 eurot, intressimääraga 8% aastas.

Laenulepingu sõlmimisega kaasnevad kulutused summas 20 000 eurot.

(a) Milline on laenu sisemine intressimäär ning (b) kuidas kajastada laenu korrigeeritud

soetusmaksumuse meetodil?

Vastus:

Antud laenu algne soetusmaksumus on 9 980 000 eurot (10 000 000-20 000).

Kasutades eelmises näites kirjeldatud valemit, saame tulemuseks, et laenu sisemine

intressimäär on ligikaudu 8,05% aastas. Sisemise intressimäära alusel arvestatud

intressikulu erineb ainult ebaoluliselt lepingus fikseeritud intressimääraga (8%)

arvestatud kulust (alla 5 000 euro aastas). Lähtudes olulisuse printsiibist on

aktsepteeritav kajastada tehingutasusid koheselt kuluna.

D Raha 9 980 000

D Intressikulud (tehingutasud) 20 000

K Laenukohustis 10 000 000

Alternatiivina võib tehingutasusid kajastada kuluna lineaarselt laenu lõpptähtajani

jäänud perioodi jooksul (so viie aasta jooksul, 4 000 eurot aastas). Sellisel juhul on

raamatupidamiskanded järgmised:

D Raha 9 980 000

K Laenukohustis 9 980 000

Edasine iga-aastane intressi- ja tehingutasude amortisatsiooniarvestus:

D Intressikulud 800 000

K Raha (makstud intress) 800 000

D Intressikulud (tehingutasude amortisatsioon) 4 000

K Laenukohustis 4 000

RTJ 3 Finantsinstrumendid

11

Mõlemad ülalkirjeldatud lihtsustatud arvestuspõhimõtted on lubatud ainult juhul kui

nende rakendamisel saadav tulemus ei erine oluliselt sisemise intressimäära

rakendamisel saadavast tulemusest.

Finantsvarade allahindlused

22. Aruandekuupäeval tuleb hinnata, kas esineb tunnuseid korrigeeritud

soetusmaksumuse või soetusmaksumuse meetodil kajastatud finantsvara või

finantsvarade grupi väärtuse languse osas. (SME IFRS 11.21). Juhul kui selliseid

tunnuseid esineb, tuleb finantsvara alla hinnata lähtudes alljärgnevatest reeglitest

(SME IFRS 11.25, 12.13):

(a) korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavaid finantsvarasid (nt nõuded

ja antud laenud) tuleb hinnata alla finantsvarast eeldatavasti tulevikus

laekuvate maksete nüüdisväärtuseni (diskonteerituna antud finantsvara

esmasel kajastamisel fikseeritud sisemise intressimääraga);

(b) soetusmaksumuses kajastatavaid finantsvarasid (aktsiad ja muud

omakapitaliinstrumendid, mille õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt

hinnatav) tuleb hinnata alla summani, mida põhjendatud hinnangu kohaselt

võiks saada, kui seda finantsvara peaks müüma aruandekuupäeva seisuga.

23. Väärtuse langusest tulenevaid allahindlusi kajastatakse kasumiaruandes kuluna.

(SME IFRS 11.21)

24. Finantsvara (nt nõuete, antud laenude ja finantsinvesteeringute) väärtuse languse

tuvastamisel tuleb arvesse võtta kogu aruande koostamise ajaks teadaolevat

informatsiooni (ka pärast aruandekuupäeva teatavaks saanud asjaolusid, mis annavad

tunnistust juba aruandekuupäevaks aset leidnud väärtuse languse kohta), mis võib

mõjutada finantsvara väärtust. Finantsvara väärtuse langust (ja sellest tulenevat

allahindlust) võib muuhulgas põhjustada mõni alljärgnevatest sündmustest või

asjaoludest (SME IFRS 11.22, 11.23):

(a) võlgniku (tõenäoline) pankrot või olulised finantsraskused;

(b) maksetähtaegadest mittekinnipidamine;

(c) võlgniku krediidireitingu langus;

(d) finantsraskustest tingitud aktiivse turu kadumine teatud

finantsinvesteeringule (nt aktsiad, mille noteerimine börsil lõpetatakse);

(e) ettevõttel on andmeid, mis viitavad finantsvarade grupist tulevikus

eeldatavasti laekuvate rahavoogude vähenemisele alates nende esmasest

kajastamisest, kuigi seda vähenemist ei saa seostada ühegi gruppi kuuluva

individuaalse finantsvaraga. Sellised andmed hõlmavad:

i. võlgnike maksekäitumise ebasoodsaid muutusi (nt edasilükatud

maksete arvu suurenemine); või

ii. majanduskeskkonna üldine halvenemine, mis võib mõjutada võlgnike

maksevõimet (nt töötuse taseme tõus; laenutagatiste väärtuse langus;

võlgnike poolt kasutatava tooraine hinna tõus või valmistoodangu hinna

langus).

25. Ettevõte hindab finantsvara väärtuse langust iga objekti jaoks eraldi järgmise

finantsvara puhul:

(a) investeeringud aktsiatesse või muudesse omakapitaliinstrumentidesse; ja

RTJ 3 Finantsinstrumendid

12

(b) muu finantsvara, mis on individuaalselt oluline.

Ülejäänud finantsvara puhul, mis ei ole individuaalselt oluline ja mille suhtes ei ole

otseselt teada, et nende väärtus oleks langenud, võib väärtuse langust hinnata

kogumina. (SME IFRS 11.24) Finantsvara, mille väärtuse langust on individuaalselt

hinnatud, ei kaasata kogumina hinnatava finantsvara gruppi juhul kui neil esinesid

individuaalsed väärtuse languse tunnused; nad kaasatakse kogumina hinnatava

finantsvara gruppi juhul kui neil puudusid individuaalsed väärtuse languse tunnused.

Näide 6 – nõuete hindamine teadaoleva väärtuse languse korral

Hinnates aastalõpus oma nõuete laekumise tõenäosust, tuvastab ettevõtte juhtkond, et

kolmel juhul on nõuete maksetähtaeg oluliselt ületatud ning võlgnikud on kas

maksejõuetud või finantsraskustes. Iga nõude väärtuse langust (st vajadust

allahindluseks) hinnatakse individuaalselt, lähtudes tõenäoliselt laekuvate summade

nüüdisväärtusest.

Näide 7 – nõuete hindamine, kui väärtuse langus ei ole otseselt teada

Ettevõtte raamatupidamises on aastalõpu seisuga kajastatud nõuded ostjate vastu

kogusummas 500 000 eurot, mis koosneb omakorda enam kui kolmesajast

individuaalsest nõudest. Ühegi nõude puhul ei ole otseselt alust arvata, et need võiksid

olla ebatõenäoliselt laekuvad (st väärtuse langust ei ole ühegi nõude puhul otseselt

tuvastatud). Samas näitab ettevõtte senine kogemus, et ka n.ö headest nõuetest jääb

keskmiselt siiski 3% laekumata. Ettevõte moodustab oma nõuete portfelli üldise

allahindluse summas 15 000 eurot (3% 500 000).

Raamatupidamiskanne:

D Nõuete allahindluse kulud 15 000

K Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded 15 000

26. Juhul kui eelnevalt alla hinnatud finantsvara väärtus järgnevatel perioodidel taas

tõuseb ja väärtuse kasvu saab objektiivselt seostada sündmusega, mis toimus pärast

allahindluse kajastamist, tühistatakse varasem allahindlus kuni summani, mis on

madalam kahest alljärgnevast summast:

(a) finantsvarast eeldatavasti tulevikus laekuvate maksete nüüdisväärtus; ja

(b) bilansiline jääkväärtus juhul kui allahindlust ei oleks eelnevalt toimunud.

Allahindluste tühistamisi kajastatakse kasumiaruandes. (SME IFRS 11.26)

EDASINE KAJASTAMINE – SPETSIIFILISED VALDKONNAD

Nõuete kajastamine

27. Kõiki nõudeid (nt nõuded ostjate vastu, viitlaekumised, antud laenud ning muud

lühi- ja pikaajalised nõuded) kajastatakse bilansis üldjuhul korrigeeritud

soetusmaksumuses.

28. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende

nominaalväärtusega (miinus võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid

RTJ 3 Finantsinstrumendid

13

kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas (mis on kajastatud näiteks arvel,

lepingus või muul alusdokumendil).

29. Pikaajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad

algselt arvele saadaoleva tasu õiglases väärtuses (vt ka näidet 1), arvestades järgnevatel

perioodidel nõudelt intressitulu sisemise intressimäära meetodil. Juhul kui pikaajalise

nõude sisemine intressimäär erineb lepingus fikseeritud intressimäärast (nt intressita

laenu puhul), tuleb nõue algselt võtta arvele tema nüüdisväärtuses, diskonteerituna turu

intressimääraga sarnaste tingimustega instrumendile (st sarnases valuutas,

maksetähtajaga, krediidireitinguga jne).

Näide 8 – intressivaba laenu kajastamine

Ettevõte annab oma tütarettevõttele kolme aastase intressivaba laenu summas 1 000 000

eurot. Kuidas kajastada antud laenu emaettevõtte ja tütarettevõtte raamatupidamises

(diskontomääraks eeldada 10%)?

Vastus:

Antud laenu õiglane väärtus selle väljastamise momendil on 751 315 eurot (so ühe

miljoni euro nüüdisväärtus diskonteerides kolme aasta pärast laekuvat makset 10%-ga

ehk 1 000 000 / 1.13). Vahe nominaalväärtuse ja nüüdisväärtuse vahel kajastatakse

intressituluna kolme aasta jooksul.

Raamatupidamiskanne laenu väljastamise hetkel emaettevõtte raamatupidamises:

D Pikaajaline nõue 751 315

D Finantskulud 248 685

K Raha 1 000 000

Intressiarvestus kasutades sisemist intressimäära esimese aasta lõpul:

D Pikaajaline nõue 75 131

K Intressitulud 75 131

Jätkates sarnast intressiarvestust kasvab nõude saldo kolmanda aasta lõpuks 1 000 000

eurole, mis võrdub nõude tasumisele kuuluva summa nominaalväärtusega.

Tütarettevõte kajastab saadud laenu n-ö peegelpildis. Raamatupidamiskanne laenu

saamise hetkel tütarettevõtte raamatupidamises:

D Raha 1 000 000

K Pikaajaline kohustis 751 315

K Finantstulud 248 685

Intressiarvestus kasutades sisemist intressimäära esimese aasta lõpul:

D Intressikulud 75 131

K Pikaajaline kohustis 75 131

Jätkates sarnast intressiarvestust kasvab kohustuse saldo kolmanda aasta lõpuks

1 000 000 eurole, mis võrdub kohustuse tasumisele kuuluva summa

nominaalväärtusega.

RTJ 3 Finantsinstrumendid

14

Näide 9 – turutingimustel antud laenu kajastamine

Ettevõte A annab ettevõttele B kolmeks aastaks laenu summas 1 000 000 eurot

intressimääraga 8% aastas. Tehing toimub turutingimustel ning laenu intressimäär

vastab sarnaste tingimustega ja sarnase krediidireitinguga ettevõtete

turuintressimäärale.

Kuna laenu nominaalintress vastab turuintressile ning puuduvad tehingutasud, mis

mõjutaksid sisemise intressimäära arvestust, võrdub laenu nominaalintress ühtlasi tema

sisemise intressimääraga. Antud laenu õiglane väärtus selle väljastamise momendil

võrdub üle antud rahasummaga ehk 1 000 000 eurot.

Raamatupidamiskanne laenu väljastamise hetkel:

D Pikaajaline nõue 1 000 000

K Raha 1 000 000

Intressiarvestus esimese aasta lõpul (sisemine intressimäär võrdub lepingus fikseeritud

intressiga, mistõttu intressitulu võrdub laekuva intressi summaga):

D Raha 80 000

K Intressitulud (8% nõudest) 80 000

30. Nõude allahindlust kajastatakse vastaval kontraaktivakontol (nt „Nõuded ostjate

vastu” allahindlusi kajastatakse bilansi aktivas kontraaktivakontol „Ebatõenäoliselt

laekuvad nõuded”) või nõude bilansilise jääkmaksumuse vähendamisena.

31. Juhul kui nõude allahindlus kajastati algselt selleks ettenähtud kontraaktivakontol,

kuid hiljem selgus, et nõude laekumine on täiesti ebarealistlik, tunnistatakse nõue

lootusetuks ning nii nõue ise kui ka selle allahindlus vastaval kontraaktivakontol

kantakse bilansist välja (täiendavat kulu enam ei teki). Nõuet loetakse lootusetuks, kui

ettevõttel puuduvad igasugused võimalused nõude kogumiseks (nt võlgnikule on

väljakuulutatud pankrot ning pankrotivarast ei piisa nõude tasumiseks).

32. Juhul kui varem tehtud hinnang ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa kohta

hiljem muutub, tuleb seda kajastada hinnangu muutuse perioodi kasumiaruandes ning

mitte korrigeerida tagasiulatuvalt eelmisi perioode. Ebatõenäolise või lootusetu nõude

laekumine tuleb näidata kulu vähendusena perioodis, mil laekumine toimub.

Ebatõenäoliselt laekuva nõude laekumisel tuleb ühtlasi vähendada nii nõude enda kui

tema kontraaktivakonto saldot.

Finantsinvesteeringute kajastamine

33. Lühi- ja pikaajalisi finantsinvesteeringuid aktsiatesse ja teistesse

omakapitaliinstrumentidesse (va sellised osalused tütar- ja sidusettevõtetes, mida

kajastatakse konsolideerimise või kapitaliosaluse meetodil) kajastatakse õiglases

väärtuses juhul kui see on usaldusväärselt hinnatav (vt näidet 3). Aktsiate ja muude

omakapitaliinstrumentide õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav juhul kui

nendega ei toimu aktiivset kauplemist ning puuduvad ka alternatiivsed meetodid nende

väärtuse usaldusväärseks hindamiseks – selliseid aktsiaid kajastatakse

soetusmaksumuses (miinus võimalikud allahindlused, kui investeeringu kaetav väärtus

on langenud alla bilansilise väärtuse).

RTJ 3 Finantsinstrumendid

15

34. Lühi- ja pikaajalisi finantsinvesteeringuid võlakirjadesse ja teistesse

võlainstrumentidesse, võib kajastada korrigeeritud soetusmaksumuses või õiglases

väärtuses juhul kui ettevõte kavatseb neid kindlasti hoida lunastustähtajani (vt näidet

4). Juhul kui ettevõte ei ole soetamishetkel kindel, kas ta kavatseb teatud

võlainstrumenti lunastustähtajani hoida või on tõenäoline, et ta müüb selle enne

lunastustähtaega, tuleb seda kajastada õiglases väärtuses lähtudes punktist 11.

35. Võlakirjade ja teiste võlainstrumentide õiglane väärtus on üldjuhul usaldusväärselt

hinnatav, kuna nendest tulenevate rahavoogude (nt intresside ja tagasimaksete) summa

ja ajastus on teada või usaldusväärselt hinnatavad.

Finantskohustiste kajastamine

36. Finantskohustisi (nt võetud laenud, võlad tarnijatele, viitvõlad, väljastatud

võlakirjad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised; v.a tuletisinstrumendid)

kajastatakse bilansis üldjuhul korrigeeritud soetusmaksumuses.

37. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne

nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis

maksmisele kuuluvas summas (mis on kajastatud näiteks arvel, lepingus või muul

alusdokumendil).

38. Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks

võetakse nad algselt arvele maksmisele kuuluva tasu õiglases väärtuses (vt ka näiteid

1, 4 ja 5) arvestades järgnevatel perioodidel kohustistelt intressikulu kasutades sisemise

intressimäära meetodit.

Tuletisinstrumentide kajastamine

39. Tuletisinstrumente (nt forward-, futuur-, swap- või optsioonilepingud) kajastatakse

bilansis nende õiglases väärtuses.

Näide 10 – tuletisinstrumentide kajastamine

Ettevõte sõlmib 1.07.20X1 12-kuulise valuuta forward-lepingu, mis kohustab teda

30.06.20X2 ostma 1 miljon USD kursiga 1 USD = 0,85 EUR. 31.12.20X1 on

USD/EUR kursid järgmised:

spot-kurss 1 USD = 0,75 EUR

6-kuu forward kurss 1 USD = 0,8 EUR

12-kuu forward kurss 1 USD = 0,85 EUR

Kuidas ja millises summas peab ettevõte forward-lepingut kajastama oma aruandes

seisuga 31.12.20X1?

Ettevõtte poolt sõlmitud forward-leping kohustab ettevõtet ostma 30.06.20X2 1 miljon

dollarit 850 000 euro eest. Aruandekuupäeval (31.12.20X1) saaks ettevõte sõlmida

sama lõpptähtajaga forward-lepingu, mis võimaldaks osta 1 miljon dollarit 800 000

euro eest (ehk 50 000 soodsamalt, kui olemasolev leping). Seega on seisuga 31.12.20X1

antud forward-lepingu õiglane väärtus 50 000 eurot.

RTJ 3 Finantsinstrumendid

16

Kajastamine raamatupidamises:

D Kahjum tuletisinstrumentidelt 50 000

K Tuletisinstrumendid 50 000

Tekkinud negatiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumenti kajastatakse bilansis

kohustiste all.

40. Juhul kui mingi tuletisinstrument on soetatud riskimaandamise eesmärgil, on

aktsepteeritav selle kajastamisel rakendada SME IFRS paragrahvides 12.15-12.25

kirjeldatud riskimaandamisarvestuse erireegleid (hedge accounting), eeldusel, et antud

instrument vastab SME IFRS paragrahvides 12.15-12.18 kirjeldatud tingimustele.

KAJASTAMISE LÕPETAMINE

Finantsvarade eemaldamine bilansist

41. Finantsvara eemaldatakse bilansist siis, kui ettevõte (SME IFRS 11.33):

(a) kaotab õiguse antud finantsvarast tulenevatele rahavoogudele; või

(b) ta annab kolmandale osapoolele üle antud finantsvarast tulenevad

rahavood ja enamiku antud finantsvaraga seotud riskidest ja hüvedest.

42. Juhul kui tehingu käigus annab üks osapool teisele üle finantsvara, andmata üle

varaga seotud riske ja hüvesid, ei eemaldata vara üleandja bilansist, vaid tehingut

kajastatakse kui üleantud vara tagatisel võetud laenu. (SME IFRS 11.34) Näideteks

sellistest tehingutest on:

(a) nõuete faktooring, kui sisulised riskid jäävad nõude „müüjale”;

(b) repotehingud väärtpaberitega, mille käigus väärtpaberite „müüja” võtab

endale ühtlasi kohustuse „müüdud” väärtpaberid kokkulepitud ajal ja

tingimustel uuesti tagasi osta.

43. Finantsvara eemaldamisel bilansist kajastatakse finantsvara bilansilise maksumuse

ja tema eest saadud tasu vahet kasumiaruandes tulu või kuluna. (SME IFRS 11.33)

Nõuete faktooring

44. Faktooringleping kujutab endast nõuete müüki, kusjuures sõltuvalt

faktooringlepingu tüübist on ostjal õigus teatud aja jooksul nõue müüjale tagasi müüa

(regressiõigusega faktooring) või tagasimüügi õigus puudub ning kõik nõudega seotud

riskid ja tulud lähevad ka sisuliselt üle müüjalt ostjale (regressiõiguseta faktooring).

45. Juhul kui „müüjal” säilib nõude tagasiostukohustus, tuleb tehingut kajastada kui

finantseerimistehingut (st nõude tagatisel võetud laenu), mitte kui müüki. Nõuet ei loeta

faktooringu tagajärjel müüduks, vaid see jääb bilanssi seni, kuni nõue ise on laekunud

või regressiõigus aegunud. Juhul kui tagasiostukohustust ei ole ning nõue ühes riskide

ja tuludega läheb tõepoolest üle ostjale, kajastatakse tehingut nõude müügina.

RTJ 3 Finantsinstrumendid

17

Näide 11- faktooringu kajastamine

Ettevõte müüb nimiväärtuses 100 000 euro eest nõudeid maksetähtaegadega kuni kolm

kuud liisingfirmale, saades selle eest 90 000 eurot. Nõuded olid ettevõtte bilansis

kajastatud eelnevalt nende nimiväärtuses.

Variant A - Kogu risk nõuete kogumise eest läheb üle liisingfirmale (st regressiõigus

puudub)?

Sellistel tingimustel sõlmitud faktooringlepingut tuleb kajastada kui nõuete müüki:

D Raha 90 000

D Kulu 10 000

K Nõuded 100 000

Kulu kajastatakse kas finantskuluna (sarnaselt intressikulule) või nõuete allahindluse

kuluna, sõltuvalt sellest, kas tehing tehti rahavoogude juhtimise eesmärgil või halbade

nõuete riski maandamise eesmärgil.

Variant B - Kõik nõuete teenindamisega seotud riskid ja tulud jäävad „müüjale”. Kolm

kuud pärast tehingu sõlmimist on liisingfirmal õigus laekumata nõuded ettevõttele

tagasi müüa, saades lisaks nominaalväärtusele kokkulepitud suuruses intressitulu. Kui

vahepeal peaks nõue laekuma, arvestatakse sealt maha intress ning seda ületav osa

tagastatakse ettevõttele.

Kuna „ostjal” on nõuete tagasimüügiõigus, tuleb tehingut kajastada

finantseerimistehinguna (kui nõuete tagatisel saadud laenu), mitte müügitehinguna.

D Raha 90 000

K Faktooringkohustis 90 000

Ettevõte peab arvestama saadud laenult tekkepõhiselt intressikulu. Nõude laekumisel,

tasaarveldusel faktooringkohustusega ja ülejäägi tagastamisel ettevõttele tehakse

järgmine kanne (eeldusel, et intressikulud olid 1 000 eurot):

D Intressikulud 1 000

D Faktooringkohustis 90 000

D Raha 9 000

K Nõuded 100 000

Finantskohustiste eemaldamine bilansist

46. Finantskohustis eemaldatakse bilansist siis, kui see on kas rahuldatud, lõpetatud

või aegunud. (SME IFRS 11.36)

47. Finantskohustis on rahuldatud siis, kui see on kas tasutud või lepinguliselt üle antud

mõnele teisele osapoolele. Finantskohustis on lõpetatud siis, kui teine osapool on sellest

loobunud. Finantskohustis aegub seadusandluses sätestatud tähtaegadel.

48. Finantskohustise eemaldamisel bilansist kajastatakse kohustise bilansilise

maksumuse ja tema eest makstud tasu vahet kasumiaruandes tulu või kuluna. (SME

IFRS 11.38)

RTJ 3 Finantsinstrumendid

18

OMAKAPITALIINSTRUMENTIDE KAJASTAMINE

49. Finantsinstrumentide finantskohustiseks või omakapitaliinstrumendiks liigitamisel

lähtutakse nende majanduslikust sisust, mitte ainult juriidilisest vormist. Näiteks juhul

kui teatud eelisaktsia vastab rohkem kohustise kui omakapitali definitsioonile,

kajastatakse see bilansis kohustisena hoolimata asjaolust, et instrumendi nimetuses

kasutatakse sõna „aktsia”.

50. Kui finantsinstrumendi emiteerijal lasub antud instrumendist tulenevalt lepinguline

kohustus maksta instrumendi valdajale kokkulepitud ulatuses raha või muid

finantsvarasid, tuleb antud instrumenti kajastada kui finantskohustist. Juhul kui

finantsinstrumendi emiteerijal puudub kohustus teha antud instrumendist tulenevalt

kokkulepitud ulatuses makseid (selle asemel instrumendi valdaja osaleb näiteks

ettevõtte kasumis või netovaras) on tegemist omakapitaliinstrumendiga.

51. Kui ettevõte emiteerib finantsinstrumendi, millel on nii finantskohustise kui

omakapitali komponent (nt konverteeritav võlakiri), jaotab ettevõte saadud tasu nende

komponentide vahel järgnevalt: kõigepealt arvutatakse finantskohustise komponendi

väärtus, milleks on sarnase, kuid ilma konverteerimisõiguseta, finantskohustise õiglane

väärtus. Ülejäänud osa saadud tasust jaotatakse omakapitali komponendile.

Tehingukulud jaotatakse komponentide vahel vastavalt nende õiglaste väärtuste

proportsioonile. (SME IFRS 22.13)

52. Bilansis finantskohustisena kajastatud instrumentidelt arvestatud intresse,

dividende ning muid kasumeid ja kahjumeid kajastatakse kasumiaruandes tuluna või

kuluna (nt intressikulud laenudelt ja võlakirjadelt; dividendid eelisaktsiatelt, mida

kajastatakse bilansis kohustisena; kasum (kahjum) laenu refinantseerimisest).

53. Bilansis omakapitalina kajastatud instrumentidega seotud väljaminekuid ja

sissetulekuid kajastatakse bilansis omakapitali muutustena (nt dividendide maksed

lihtaktsiatelt; kasum/kahjum omaaktsiate müügilt). (SME IFRS 22.17)

Näide 12 – fikseeritud dividendiga eelisaktsiad

Ettevõte on emiteerinud eelisaktsiaid, mis garanteerivad nende valdajale fikseeritud

dividendi vähemalt 10% aastas. Juhul kui teatud majandusaastal ei teeni ettevõte

piisavalt kasumit, siis väljamaksmata dividend akumuleerub (teenides intresse) ja see

makstakse välja esimesel võimalusel.

Selliseid eelisaktsiaid kajastatakse emiteerija bilansis kohustisena, kuna eelisaktsiaid

emiteerinud ettevõttel lasub kohustus teha perioodilisi fikseeritud makseid. Sellistelt

eelisaktsiatelt tasutud dividende kajastatakse kasumiaruandes finantskuluna (sarnaselt

laenuintressile), mitte jaotamata kasumi vähendamisena.

Näide 13 – fikseerimata dividendiga eelisaktsiad

Ettevõte on emiteerinud eelisaktsiaid, mis garanteerivad nende valdajatele 10%

suurema dividendi kui lihtaktsionäridele jagatav dividend. Dividendide jagamine või

mittejagamine ning nende summa otsustatakse igakordselt aktsionäride koosoleku

poolt.

RTJ 3 Finantsinstrumendid

19

Selliseid eelisaktsiaid kajastatakse omakapitaliinstrumendina, kuna neid emiteerinud

ettevõttel puudub kohustus teha nende valdajatele perioodilisi fikseeritud makseid.

Sellistelt eelisaktsiatelt tasutud dividende kajastatakse jaotamata kasumi

vähendamisena (sarnaselt lihtaktsiate dividendidele).

54. Kui dividende ei maksta rahas, vaid tasutakse muude varade üleandmisega,

kajastatakse dividendide väljakuulutamisel dividendikohustis üleantavate varade

õiglases väärtuses. Aruandekuupäeval ja varade üleandmise päeval hinnatakse varade

õiglast väärtust ja selle muutumise korral korrigeeritakse dividendikohustise bilansilist

väärtust. Õiglase väärtuse muutuste mõju kajastatakse kirje „Jaotamata kasum“

korrigeerimisena. (SME IFRS 22.18) Vara üleandmisel kajastatakse üleantava vara ja

dividendikohustise bilansiliste väärtuste vahe kasumiaruandes.

55. Omakapitaliinstrumendid võetakse arvele siis, kui ettevõte on need instrumendid

emiteerinud ja teisel osapoolel on lepinguline kohustus nende eest tasuda (SME IFRS

22.7):

(a) kui omakapitaliinstrumendid emiteeritakse varem kui ettevõttele laekub

nende eest tasu (nt osaühingu asutamisel ilma sissemakseid tegemata), toimub

kajastamine järgnevalt:

i. juhul kui ettevõttel puudub tingimusteta nõudeõigus omaniku vastu (nt

juhul kui omanik on kohustatud oma aktsiate või osade eest tasuma ainult

teatud situatsioonis), ei kajastata bilansis nõuet omaniku vastu ega sellele

vastavat omakapitali suurenemist. Omakapitali suurenemine kajastatakse

alles siis, kui sissemakse on toimunud või kui ettevõttel on tekkinud

tingimusteta nõue omaniku vastu (vt näidet 14).

ii. juhul kui ettevõttel eksisteerib tingimusteta nõue omaniku vastu (nt

juhul kui omanik on kohustatud tegema sissemakse teatud kuupäevaks),

võib ettevõte kajastada oma bilansis nõuet omaniku vastu saadaoleva tasu

õiglases väärtuses (vt näidet 15) või käsitleda seda olukorda forward-

lepinguna aktsiatele või osadele, kajastades forward-lepingu alusel

emiteeritavad aktsiad või osad siis, kui nende eest tasutakse (vt näidet 16);

(b) kui ettevõttele laekub tasu enne omakapitaliinstrumentide emiteerimist ning

ettevõttel puudub kohustus tasu tagasi maksta, kajastatakse saadud tasu

omakapitali suurendamisena.

Näide 14 – Osaühingul puudub tingimusteta nõudeõigus osaniku vastu

Asutamislepingu kohaselt on osaühingu osakapitaliks 25 000 eurot, millest asutamisel

tasutakse ainult 5 000 eurot. Ülejäänud osa osakapitalist kuulub tasumisele ainult juhul

kui osaühing ei suuda oma kohustusi osaühingu varade arvel täita.

Kuna osaühingul puudub tingimusteta õigus nõuda osanikult tasumata osakapitali

tasumist (seda on võimalik nõuda ainult teatud tingimustel), siis ei saa osaühing

kajastada oma bilansis nõuet osaniku vastu.

Seega näeb asutamise hetkel osaühingu bilanss välja järgmine (osakapitali nimiväärtuse

ja sissemaksmata osa peaks eraldi välja tooma kas bilansis või aruande lisades):

Aktiva

Raha 5 000

Varad kokku 5 000

Passiva

Osakapital nimiväärtuses 25 000

RTJ 3 Finantsinstrumendid

20

Muu omakapital -20 000

Omakapital kokku 5 000

Näide 15 – Osaühingul eksisteerib tingimusteta nõudeõigus osaniku vastu

Variant A

(emiteeritud osade, mille eest on tasu veel laekumata, kajastamine)

Asutamislepingu kohaselt on osaühingu osakapitaliks 25 000 eurot, millest asutamisel

tasutakse ainult 5 000 eurot. Ülejäänud osa osakapitalist kuulub tasumisele hiljemalt

kahe aasta jooksul alates osaühingu asutamisest.

Kuna osaühingul on lepinguline õigus nõuda osanikult tasumata osakapitali tasumist,

siis kajastab osaühing oma bilansis nõuet osaniku vastu, diskonteerides selle

nüüdisväärtusesse. Vahet nõude nüüdisväärtuse ja osade nimiväärtuse vahel

kajastatakse omakapitali vähendusena. Nõudelt osaniku vastu kajastatakse

kasumiaruandes intressitulusid kuni nõude tasumiseni.

Eeldades, et hiljemalt kahe aasta pärast laekuva 20 000 euro nüüdisväärtus on 18 000

eurot, näeb asutamise hetkel osaühingu bilanss välja järgmine (osakapitali nimiväärtuse

ja sissemaksmata osa peaks eraldi välja tooma kas bilansis või aruande lisades):

Aktiva

Raha 5 000

Nõue osaniku vastu 18 000

Varad kokku 23 000

Passiva

Osakapital nimiväärtuses 25 000

Muu omakapital -2 000

Omakapital kokku 23 000

Variant B

Alternatiivina võib väita, et sisuliselt on tegemist forward-lepinguga osaühingu poolt

emiteeritavatele osadele, mida kajastatakse alles hetkel, mil nende eest tasutakse.

Asutamise hetkel näeb osaühingu bilanss välja järgmine (osakapitali nominaalväärtuse

ja sissemaksmata osa peaks eraldi välja tooma kas bilansis või aruande lisades):

Aktiva

Raha 5 000

Varad kokku 5 000

Passiva

Osakapital nimiväärtuses 5 000

Omakapital kokku 5 000

56. Omakapitaliinstrumendid võetakse arvele saadud või saadaoleva tasu õiglases

väärtuses, miinus instrumentide emiteerimisega seotud kulud. (SME IFRS 22.8) Kui

saadaoleva tasu õiglane väärtus erineb emiteeritud omakapitaliinstrumentide

nominaalväärtusest, kajastatakse positiivne vahe kirjel „Ülekurss” ning negatiivne vahe

kirje „Ülekurss” vähendusena juhul kui seal on positiivne jääk, vastasel juhul kirjel

„Jaotamata kasum”.

RTJ 3 Finantsinstrumendid

21

57. Ettevõtte poolt tagasiostetud omakapitaliinstrumente (nt omaaktsiad) kajastatakse

bilansis omakapitali vähendusena (kirjel „Omaaktsiad”), mitte finantsinvesteeringuna.

(SME IFRS 22.16)

58. Ettevõtte poolt omakapitaliinstrumentide (nt aktsiate) emiteerimisel või

tagasiostmisel tehtud kulutusi kajastatakse omakapitali vähendusena (kirjel „Ülekurss”,

juhul kui seal on positiivne jääk; vastasel juhul kirjel „Jaotamata kasum”), mitte kuluna

kasumiaruandes. Erandiks on lõpule viimata tehingutega seotud kulutused (nt

ebaõnnestunud aktsiaemissioon), mis kajastatakse kuluna kasumiaruandes. (SME IFRS

22.9, 22.16)

59. Lähtudes eelpool kirjeldatud kriteeriumitest võib teatud ettevõtetel omakapital

üldse puududa. Näideteks on:

(a) välismaa äriühingu filiaal, kes kajastab oma netosaldo peakontori ees

finantskohustisena või -nõudena;

(b) ettevõtted, kes kohustuvad (nt tulenevalt seadusest või ettevõtte enda

põhikirjast) oma omanikelt ettevõtte aktsiaid või osasid tingimusteta

kokkulepitud hinna eest tagasi ostma – emiteeritud aktsiad või osad kajastatakse

finantskohustisena. Erandina kajastatakse omakapitalis tulundusühistuseaduse

alusel loodud ühistutesse liikmete poolt tehtud osamaksed, mis vastavad

järgmistele tingimustele:

i. nad osalevad proportsionaalselt ühistu kasumi jagamises või kahjumi

katmises; ja

ii. on allutatud kõigile teistele võlainstrumentidele ning tulundusühistu

lõpetamisel tasutakse viimases järjekorras peale teiste võlausaldajate

nõuete rahuldamist.

VÕRDLUS SME IFRS-GA

60. RTJ-s 3 sätestatud arvestuspõhimõtted finantsinstrumentidele on üldjoontes

kooskõlas SME IFRS peatükkides 11 ja 12 sätestatud arvestuspõhimõtetega, v.a:

(a) SME IFRS lubab finantsinstrumentide arvestuses valida kas SME IFRS-i

peatükkide 11 ja 12 rakendamise või IAS 39 rakendamise vahel, toimkond ei

pidanud vajalikuks sellise valiku kehtestamist;

(b) tulenevalt olulisuse printsiibist lubab RTJ 3 punkt 21 rakendada

korrigeeritud soetusmaksumuse meetodit lihtsustatud viisil (sisemise

intressimäära rakendamise asemel lineaarne intressiarvestus või tehingutasude

kohene kajastamine kuludes) juhul kui mõju aruannetele on ebaoluline. SME

IFRS-i peatükk 11 sarnast lihtsustatud lähenemist otseselt ei maini, kuid

paragrahvis 10.3 kinnitatakse, et kirjeldatud arvestusmeetodeid ei pea

rakendama, kui nende rakendamise mõju on ebaoluline;

(c) SME IFRS peatükk 12 kirjeldab riskimaandamise eesmärgil soetatud

derivatiivsete finantsinstrumentide kajastamise erireegleid (hedge accounting).

Toimkond ei pidanud vajalikuks vastavate erireeglite kirjeldamist RTJ 3 kuna

selliseid reegleid rakendavate ettevõtete arv Eestis on suhteliselt väike. RTJ 3

lubab SME IFRS-i peatükis 12 kirjeldatud hedge accounting erireeglite

rakendamist;

RTJ 3 Finantsinstrumendid

22

(d) olenevalt sellest, kas juhtkond plaanib või ei plaani hoida börsil noteeritud

võlakirju lunastustähtajani, RTJ 3 vastavalt kas lubab või nõuab nende

võlakirjade kajastamist õiglases väärtuses. SME IFRS-i peatüki 11 kohaselt

kajastatakse investeeringud sellistesse võlakirjadesse reeglina korrigeeritud

soetusmaksumuse meetodil. Toimkond leiab, et börsil noteeritud võlakirju on

lihtsam kajastada õiglases väärtuses;

(e) erinevusi on veel üksikutes muudes detailides.

61. RTJ-s 3 sätestatud põhimõtted finantsinstrumentide kohustisteks ja omakapitaliks

liigitamisel on kooskõlas SME IFRS peatüki 22 põhimõtetega. Erandiks on

tulundusühistuseaduse alusel loodud ühistutesse liikmete poolt tehtud osamaksete

kajastamine omakapitalis. SME IFRS peatükk 22 piirab oluliselt selliste osamaksete

kajastamist omakapitalis. Toimkond leiab, et osamaksete kajastamine omakapitalis

(eeldusel, et punktis 59 (b) nimetatud kriteeriumid on täidetud) vastab paremini Eesti

majanduskeskkonnas väljakujunenud praktikale, seadusandlikule analoogiale teiste

ühingutega ja raamatupidamise aastaaruannete kasutajate ootustele.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

Rahandusministri 22. detsembri

2017. a määruse nr 105

„Raamatupidamise Toimkonna

juhendite kehtestamine“ muutmine

Austatud minister

Esitame kooskõlastamiseks rahandusministri määruse „Rahandusministri 22. detsembri

2017. a määruse nr 105 „Raamatupidamise Toimkonna juhendite kehtestamine“ muutmine“

eelnõu. Palume tagasisidet 14 päeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisa(d):

1. määrus 20250106

2. seletuskiri 20250106

3. Lisa 3 - RTJ 3 - 20241211.

Guido Viik 611 3607

[email protected]

Meie 23.01.2025 nr 1.1-10.1/373-1

MÄÄRUS

Rahandusministri 22. detsembri 2017. a

määruse nr 105 „Raamatupidamise

Toimkonna juhendite kehtestamine“

muutmine

Määrus kehtestatakse raamatupidamise seaduse § 34 lõike 4 alusel.

§ 1. Rahandusministri 22. detsembri 2017. a määruses nr 105 „Raamatupidamise

Toimkonna juhendite kehtestamine“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Määruse lisa 3 1. veebruaril 2025. a jõustunud redaktsiooni kohaldatakse 2024. aasta 1.

jaanuaril või hiljem algavatele aruandeperioodidele.“;

2) määruse lisa 3 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 2025. aasta 1. veebruaril.

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Merike Saks

Lisa 3 RTJ 3 Finantsinstrumendid

23.01.2025

nr 1.1-10.1/373-

1

Rahandusministri 22. detsembri 2017. a

määruse nr 105 „Raamatupidamise Toimkonna

juhendite kehtestamine ” muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Rahandusministri 22. detsembri 2017. a määruse nr 105 „Raamatupidamise Toimkonna

juhendite kehtestamine” muutmise määruse eelnõus (edaspidi eelnõu) kehtestatakse Eesti

finantsaruandluse standardi (edaspidi EFS) põhinõudeid täpsustavad Raamatupidamise

Toimkonna (edaspidi toimkond) juhendi muudatused. Muudatused on olemuselt

väheolulised, täpsustava iseloomuga ja toimkond võttis need vastu oma 11.12.2024

koosolekul1.

Määrus kehtestatakse raamatupidamise seaduse § 34 lõike 4 alusel.

Eelnõu koostas Rahandusministeeriumi rahandusteabe poliitika osakonna nõunik Guido

Viik ([email protected], 6113607), juriidilist kvaliteeti kontrollis personali- ja

õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa.

Eelnõu ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammiga. Määrusega muudetakse rahandusministri 22. detsembri 2017. a

määruse nr 105 „Raamatupidamise Toimkonna juhendite kehtestamine” redaktsiooni

avaldamismärkega RT I, 29.02.2024, 3.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Paragrahv 1 - määruse lisa 3 kehtestatakse uues sõnastuses ning muudetud redaktsiooni

kohaldatakse 2024. aasta 1. jaanuaril või hiljem algavatele aruandeperioodidele.

Toimkond muutis oma 11.12.2024 protokollilise otsusega juhendit RTJ 3

„Finantsinstrumendid“. Juhendi uus täistekst on lisatud määruse eelnõule.

Juhendis muudeti punktide 55, 59 ja 61 sõnastust. Muudatused põhinevad kasutajatelt

saadud tagasisidel ja toimkonna eesmärk nende sisseviimisel oli anda selgemad juhised

tulundusühistute (sh hoiu-laenuühistud) liikmete poolt tehtud sissemaksete kajastamiseks

kohustuse või omakapitalina.

Eestis on tulundusühistu seaduse alusel loodud ühingute liikmete poolt ühingusse tehtud

osamaksed valdavalt kajastatud omakapitalis. Probleemiks on asjaolu, et RTJ 3

„Finantsinstrumendid“ on olnud selliste sissemaksete kajastamise osas kasutajate jaoks

liiga lakooniline, mistõttu tuli neil lisaks RTJ 3 sätetele täiendavalt lähtuda

rahvusvahelistest standarditest ja tõlgendustest, sh tõlgendusest IFRIC 2. Nimetatud

standardid on aga sarnaste osamaksete omakapitalis kajastamise osas tugevalt piiravad.

Toimkond kaalus nii selgituse andmist kehtiva RTJ 3 rakendamise osas kui RTJ 3

1 PROTOKOLL SAADAVAL: HTTPS://DELTA.FIN.EE/DHS/N/DOCUMENT/5278EB1D-FA0B-4844-9CBE-

231848CA847F

täiendamist selliselt, et olemasolevat praktikat arvestades antud valdkonnas selgem juhis

anda.

Toimkond kaalus järgmisi asjaolusid:

1. Eestis väljakujunenud praktika ja selle ulatus.

2. Sarnaste ühingute osamaksete/liikmemaksude arvestusreeglid teistes riikides.

3. Majanduslik sisu (kohustise või omakapitali tunnused, sh osalemine juhtimises ja

kasumi jaotamises).

4. Seadusandlik analoogia teiste ühingutega (piirmäärad netovarale või osakapitalile,

likvideerimisega seotud tagajärjed).

5. Eesti finantsaruandluse standardi kehtestamise üldised eesmärgid.

Analüüsi tulemusena otsustati täiendada RTJ 3 sõnastust ning anda tulundusühistu

seaduse alusel loodud ühingute liikmete poolt ühingusse tehtud osamaksete osas juhis

nende kajastamiseks omakapitalis, kui on täidetud järgmised tingimused:

i. nad osalevad proportsionaalselt ühistu kasumi jagamises või kahjumi katmises; ja

ii. nad on allutatud kõigile teistele võlainstrumentidele ning tulundusühistu lõpetamisel

tasutakse viimases järjekorras peale teiste võlausaldajate nõuete rahuldamist.

Paragrahv 2 – Sätestatakse määruse jõustumine. Määrus on kavandatud jõustuma 1.

veebruaril 2025. a.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/34/EL, mis on

vastu võetud 26. juunil 2013 ning mis käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise

aastaaruandeid.

4. Määruse mõjud

Määruse rakendamisest eeldatavasti tulenevad mõjud on kaardistatud järgmiselt (HÕNTE

§46 lõige 1):

1) sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju: puudub;

2) mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele: puudub;

3) mõju majandusele: piiratud positiivne mõju;

4) mõju elu- ja looduskeskkonnale: puudub;

5) mõju regionaalarengule: puudub;

6) mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele: puudub.

Juhendite muudatused on väheolulised ja täpsustavat laadi ega evi olulisi ühiskonna

üleseid mõjusid. Kuna muudatused tulenevad kasutajate tagasisidest ja on suunatud

juhendite selguse ja loetavuse parandamisele, siis on neil majandusele eelduslikult ka

piiratud positiivne mõju. Täiendavat aruandlust ega administratiivkoormust muudatusega

ei lisandu.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Eelnõu jõustumisega ei kaasne täiendavaid kulusid, eeldatavad tulud puuduvad. Eelnõu

jõustumisel ei ole kaasnevaid tegevusi.

6. Määruse jõustumine

Määrus on kavandatud jõustuma 1. veebruaril 2025. a, kuid jõustuvat, RTJ Lisa 3

„Finantsinstrumendid“ muudetud redaktsiooni, kohaldatakse 2024. aasta 1. jaanuaril või

hiljem algavatele aruandeperioodidele.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu on kooskõlastatud raamatupidamise toimkonnaga ja saadetakse

kooskõlastamiseks asjaomastele ministeeriumitele (JuM, MKM). Juhendite

vastuvõtmisele eelnes avalik arutelu vastavalt raamatupidamise seaduse § 34 (1)

ettenähtud protseduurile.