Taotlus

Lisa

Seletuskiri Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist raha eraldamiseks

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

19.12.2024 otsustas Vabariigi Valitsus volitada Kliimaministrit andma riigi äriühingule

AS ALARA mitterahalise sissemaksena üle Ida-Virumaal Narva-Jõesuu linnas asuv Kauri

kinnistul asuv Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskus (edaspidi Vaivara OJKK).

Kliimaministri 27.12.2024 käskkirja nr 1-2/24/534 alusel otsustati anda Vaivara OJKK üle

AS-le ALARA (äriregistri kood 10462309). Notariaalne kinnistu mitterahalise sissemaksena

üleandmise leping ja asjaõigusleping nr 4408 sõlmiti 30.12.2024. Valduse üleandmine toimus

30.12.2024.

Vabariigi Valitsus kiitis 16.01.2025 istungil heaks otsuse, mille kohaselt võib AS-le ALARA

investeeringu- ja tegevustoetuse eraldamiseks kasutada Vabariigi valitsuse reservi

sihtotstarbelisi vahendeid.

Kliimaministeerium taotleb Vabariigi Valitsuse 2025. aasta sihtotstarbelisest reservist

4 820 000 euro eraldamist, sh investeeringutoetuseks 4 320 000 eurot ja tegevustoetuseks

500 000 eurot, et võimaldada AS-l ALARA rahastada Vaivara OJKK täitunud ladestusala

sulgemist ning keskuse uue ladestusala ehitus ning tagada keskuse järjepidev töö ning ohtlike

jäätmete vastuvõtt ja kõrvaldamine.

1.2. Taustainfo

Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid

(edaspidi jäätmedirektiiv) on liikmesriikidel kohustus võtta asjakohaseid meetmeid, et luua

ühtne ja sobiv jäätmekõrvaldusrajatiste võrgustik, võttes arvesse parimat võimalikku tehnikat

ning lähtudes iseseisvuse ja läheduse printsiibist. Võrgustik peab võimaldama jäätmete

kõrvaldamist või taaskasutamist lähimas sobivas rajatises kõige asjakohasemate meetodite ja

tehnoloogia abil, et tagada keskkonna ja inimese tervise kaitse kõrge tase. Kokkuvõttes on

riigi ülesanne tagada, et jäätmetekitajatel on võimalus mõistliku hinnaga jäätmeid üle anda

ning tööstus- ja jäätmekäitlusettevõtetel peavad olema võimalused enda tegevuse käigus

tekkinud jäätmete üleandmiseks ja kindlus investeeringute tegemiseks. Sellega peab olema

tagatud, et ohtlikud jäätmed ei kogune pikaks ajaks ladudesse ega satu looduskeskkonda, kus

need võivad põhjustada keskkonnareostust ja ohustada inimeste tervist.

Vaivara OJKK on Eesti ainus ohtlike jäätmete prügila, kus on lubatud ladestada selliseid

ohtlikke jäätmeid, mida ei ole võimalik taaskasutada ega põletamise teel kõrvaldada. Vaivara

OJKK avati esmakordselt 2000. aastal ja see kuulus kuni 2024. aasta lõpuni riigile. Alates

03.01.2025 kuulub keskus AS-le ALARA. Esialgselt planeeriti keskusesse ehitada 8

ladestuskärge ladestusmahuga kokku 240 000 m3. Siiski valmis vaid neli ladestuskärge,

ladestusmahuga 120 000 m3. Osa ladestusmahust on täidetud pinnasega, mis on vajalik

ladestusala toetamiseks ja vahekihtideks. 2025. aasta alguses on ladestusalal jäätmete

ladestamiseks vaba ladestusmahtu ca 600 tonnile ohtlikele jäätmetele. Ladestusala täitumise

järel puudub Eestis teatud liiki ohtlike jäätmete ladestusvõimekus.

Keskust käitas alates 2016. aastast riigihanke korras sõlmitud lepingu alusel eraoperaator,

kelle leping lõppes 31.12.2024. Pärast eraettevõtte keskusest lahkumist, on keskuse

ülevalpidamine, laiendamine ja järelhooldus riigi äriühingu AS ALARA ülesanne.

Ladestamisvõimekuse puudumine riigis seab teatud tööstusettevõtted majanduslikult ja

korralduslikult väga ebasoodsasse seisu. Seetõttu taotleb Kliimaministeerium vahendeid

Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist rahalisi vahendeid eraldamaks AS-le ALARA

investeeringu- ja tegevustoetust kokku 4 832 000 eurot.

1.3. Eelnõu ettevalmistajad

Korralduse eelnõu ning seletuskirja on koostanud:

Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna nõunik Kelli Seppel,

[email protected]

Kliimaministeeriumi finantsvarade valdkonnajuht,

[email protected]

Kliimaministeeriumi finantsosakonna juhataja Tanel Ross,

[email protected]

2. Eelnõu sisu

2.1. Põhjendused vahendite eraldamise vajalikkuse kohta

Vaivara OJKK-sse ladestati vahemikus 2011-2018 kokku 20 427 tonni ohtlikke jäätmeid,

ning aastatel 2019-2023 aga juba 47 000 tonni, mis on rohkem kui kaks korda rohkem kui

eelmisel perioodil. See tähendab, et olemasolev ladestusala on täitunud planeeritust kiiremini

ja Kliimaministeerium on seisukohal, et eraettevõtte jätkamine keskuse käitajana ei ole

jätkusuutlik. Ka Riigikontroll on enda auditites korduvalt juhtinud tähelepanu Vaivara OJKK

töö korralduse jätkusuutlikkuse küsimuste osas ja pakkunud välja erinevaid võimalusi

keskuse omandivormi osas. Keskkonnaministeerium kaalus erievaid variante, sealhulgas ka

keskuse erastamist, kuid erasektori huvipuuduse tõttu sellest ideest loobuti.

Kliimaministeerium otsustas teha Vabariigi Valitsusele ettepaneku anda keskus ning selle töö

korraldamine keskuse jätkusuutlikkuse tagamiseks üle riigi äriühingule. Vastav otsus

langetati 2024. aasta 19. detsembri Vabariigi Valitsuse istungil.

Tänaseks on keskus nii juriidiliselt kui füüsiliselt üle antud AS-le ALARA. Esialgu on AS

ALARA peamine eesmärk tagada keskuses tekkiva nõrgvee puhastamine ning tagada keskuse

keskkonnaohutus. On sõlmitud esmased kokkulepped ka ohtlike jäätmete vastuvõtuks ja

ladestamiseks veel täitumata ladestusalale. Kuid vaba ladestusmahu (600 tonni) täitumise järel

ei ole ilma täiendavate investeeringuteta võimalik keskust klientidele avatuna hoida. Samal ajal

on Eesti tööstusettevõtted, kes keskuse teenuseid tarbivad, mures, kuna keskuse täitumise

järel ei ole neil võimalik enda tegevuse käigus tekkinud ohtlikke jäätmeid Eestis

kõrvaldamisele saata. Kliimaministeeriumini on juba jõudnud ka ettevõtete pöördumised

seoses antud probleemiga.

On oluline, et AS ALARA saaks esimesel võimalusel rahalised vahendid, et projekteerimis-

ja ehitushange välja kuulutada. Jäätmeseaduse § 28 lõike 7 kohaselt on jäätmete ladustamine

lubatud enne taaskasutamist kuni kolm aastat ja enne kõrvaldamist ühe aasta.

Vabariigi Valitsus volitas kliimaministrit Vaivara OJKK varade üleandmiseks AS-le ALARA

mitterahalise sissemaksena. Mitterahalise sissemaksena üleantava vara näol on AS ALARA

jaoks ühtlasi tegemist kohustusega Vaivara OJKK-s ohtlikke jäätmeid vastu võtta, neid

kõrvaldamiseks ette valmistada ning prügilasse ladestada. Kui Kliimaministeeriumile

investeeringutoetuseks vastavaid vahendeid ei eraldata, ei suuda AS ALARA keskust

omavahenditest üleval pidada ega laiendamiseks vajalikke investeeringuid teha.

2.2. Investeeringutoetuse summa ja projekti eelarve

Vaivara OJKK täiendava ladestusala ehituseks koostati 2022. aastal esmane orienteeruv

arvutuskäik ja hinnapakkumine. Selle kohaselt oleks nelja kärje koos sinna juurde kuuluvate

tehnosüsteemide rajamise maksumuseks kujunenud koos käibemaksuga 3 809 409 eurot.

Võttes arvesse inflatsiooni ja ehitustööde maksumuse tõusu taotleme kärgede ehitamiseks

4 000 000 euro eraldamist, millele lisandub 320 000 eurot täitunud ladestusala lõppkatmiseks

ning 500 000 eurot AS-le ALARA jooksvate kulude katmiseks seoses keskuse igapäevatöö

korraldamisega. Kuna ohtlike jäätmete vastuvõtt ja käitlemine ei ole seni AS-le ALARA

tegevusalaks olnud, ei ole ettevõttel veel välja kujunenud tööpraktikaid ning puuduvad ka

eelarvelised vahendid keskusesse töötajate palkamiseks, vajalike töövahendite soetamiseks

ning keskuse kommunaalarvete tasumiseks.

Kokku taotleb Kliimaministeerium Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist

4 820 000 eurot. 4 320 000 eurot moodustab investeeringutoetus, mille eesmärk on rajada

Vaivara OJKK täiendav ladestusala. Ladestusala on prügila põhiväärtus, ilma milleta ei ole

võimalik jäätmeid keskuses vastu võtta ega tulu teenida. Prügila käivitamisega seotud

tegevustoetuseks taotletav summa 500 000 eurot on kirjeldatud tabelis 1.

Tabel 1. AS ALARA 2025. aastaks prognoositavad kulud

Väljaminek 2025. aasta prognoositavad kulud

Keskuse kommunaalkulud 80 000 €

Seadmete, masinate ja

tööriistade soetamine

100 000 €

Seadmete ja masinate hooldus 30 000 €

Tööjõukulud 180 000 €

Nõrgveepuhasti hooldus 110 000 €

Kokku 500 000 €

2.3.Kliimaministeeriumi seisukoht

Kliimaministeeriumi vastutusalas on riigi kohustused seoses ohtlike jäätmete käitluse

korraldamisega. Vaivara OJKK on Eestis ainus ohtlike jäätmete prügila, kus on lubatud vastu

võtta ja ladestada erinvaid ohtlikke jäätmeid. Prügila täitub 2025. aasta esimese kvartali jooksul.

Kliimaministeerium on Vabariigi Valitsuse nõusolekul otsustanud keskuse määrata riigi

äriühingu valdusesse, kes võtab üle kogu keskuse töö korraldamise. Keskuse töö jätkumiseks

on tarvis eraldada Kliimaministeeriumile rahalisi vahendeid, mille abil tagada keskuses ohtlike

jäätmete ladestusvõimekust ning korraldada täitunud ladestusala lõppkatmine ja korrastamine.

Keskusesse uute ladestusalade ehitamiseks on koostatud keskkonnamõjude strateegiline

hindamine, detailplaneering ning ladestusala eelprojekt. Keskuse laiendamisega on arvestatud

ka Narva-Jõesuu linna üldplaneeringus.

Selleks, et keskust oleks võimalik jätkuvalt avatuna hoida, on vaja võimalikult kiiresti alustada

täiendavate ladestuskärgede ehitamisega. Jäätmeid on enne kõrvaldamist lubatud ajutiselt

ladustada kuni üks aasta ja selleks on oluline, et esimesel võimalusel kuulutataks välja

riigihange projekteerimis- ja ehitustööde teostamiseks. Riigihanke väljakuulutamiseks peavad

selle algatajal olema rahalised vahendid tööde eest tasumiseks. Otsuse kogumõju valitsussektori

positsioonile on positiivne, sest pärast investeeringute teostamist on AS ALARA poolt Vaivara

OJKK opereerimine vastavalt projekti finantsplaanile kasumit tootev

2.4. Riigiabi

Riigiabiks loetakse eelist, mille avaliku võimu organid ettevõtjale annavad. Selleks, et tehing

loetaks riigiabiks peab see vastama korraga järgmisele neljale kriteeriumile:

1. Abi antakse riigi või valla vahenditest;

2. Abimeetmel on valikuline iseloom – ta on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate grupile

või mingite kindlate kaupade tootmiseks;

3. Abimeede annab eelise abi saajale;

4. Abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu riikide

vahel.

AS-le ALARA toetuse eraldamine ei kvalifitseeru riigiabiks. Ettevõttele antakse küll abi riigi

vahenditest, kuid see ei moonuta ega saa moonutada konkurentsi Euroopa Liidu riikide vahel

ega ka siseriiklikult. Komisjoni teatises riigiabi kohta (2016/C 262/01)1 selgitatakse, et

teatavatel asjaoludel ei konkureeri teatavad taristud otseselt teiste sama või eri liiki taristutega,

mis on loomulikud monopolid. St mille puhul ei oleks dubleerimine majanduslikult mõttekas.

Eestis ei ole teist ohtlike jäätmete ladestuskohta, mis saaks vastu võtta ja ladestada kõiki tüüpi

ohtlikke jäätmeid. Samuti ei ole ükski eraettevõte sellise rajatise rajamiseks soovi avaldanud

ning puuduvad algatatud planeerimismenetlused või loataotlused ohtlike jäätmete prügila

rajamiseks.

Vaivara OJKK-s ladestatakse vaid selliseid ohtlikke jäätmeid, mille ringlussevõtt või

taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik ja mille ladestamine tavajäätmete prügilas ei

ole lubatud. Eestis puudub Vaivara OJKK-le alternatiivne ohtlike jäätmete prügila. Teatud tüüpi

ohtlikke jäätmeid on võimalik kõrvaldada jäätmepõletustehases, kuid teatud

metallitöötlusjäätmete ja jäätmepõletustuhkade puhul ei ole kõrvaldamine põletamise teel

võimalik. Ohtlike jäätmete prügila ei paku konkurentsi jäätmepõletustehasele ega teistele

jäätmekäitlusettevõtetele, kelle peamiseks tegevusalaks on jäätmete ringlussevõtt ja

taaskasutusse suunamine. Eestis viimase kümne aastal jooksul ladestatud ohtlike jäätmete

koguseid ja jäätmeliike arvesse võttes ei oleks majanduslikult otstarbekas ka konkureeriva

ohtlike jäätmete prügila rajamine. Seetõttu on alust pidada Vaivara OJKK loomulikuks

monopoliks. Komisjon on leidnud, et liikmesriikidevahelise kaubanduse mõjutamine ja

konkurentsi moonutamine on tavaliselt välistatud sellise taristu ehitamise puhul, kui samal ajal

ei ole taristule tavaliselt mingit otsest konkurentsi, erasektori rahastamine asjaomases sektoris

ja liikmesriigis on tühine ning taristu ei ole mõeldud konkreetsele ettevõtjale või sektorile

valikulise eelise andmiseks, vaid toob kasu kogu ühiskonnale.

Kuigi AS ALARA teenib ohtlike jäätmete käitluskeskuse opereerimisest tulu, on keskuse

peamine eesmärk ohtlike jäätmete kõrvaldamine keskkonnakaitsenõudeid järgides ja seega

avalikkuse huvide teenindamine. Vaivara OJKK taristu ei ole loodud teenindamaks vaid kindlat

1 Komisjoni teatis riigiabi mõiste kohta ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähendusesSISUKORD

ettevõtlusvaldkonda vaid on seotud laiemalt ettevõtlussektorile jäätmete kõrvaldamise teenuse

pakkumisega. Paljude võimalike uute tööstussektori investeeringute osas võib kavandatavate

tegevuste käigus tekkivate jäätmete käitluse võimekus olla olulise tähtsusega

investeerimisotsuse langetamiseks. Seega on asjakohane väita, et Vaivara OJKK toob kasu

ühiskonnale laiemalt, samas rakendades saastaja maksab põhimõtet (keskuse hooldus ja

amortisatsioonikulud määratakse jäätmete vastuvõtuhinda) AS-le ALARA

investeeringutoetuse eraldamine tagab ohtlike jäätmete käitlemise puhul seni toimiva süsteemi

jätkumise. Ilma toetuseta tekiks jäätmekäitluses tõrge ja tööstusettevõtetes tekkivad

taaskasutuseks mittesobivad jäätmed võivad kuhjuda ja muutuda keskkonnaohuks.

Samuti tuleb arvesse võtta, et ohtlike jäätmete teke ja taaskasutusvõimalused on pidevas

muutumises ja eraettevõtted vajavad investeeringute tegemiseks suuremat tulevikukindlust ja

kõrgemat tootlikkust. Näiteks on jäätmeliike, mis Eestis tänasel päeval ladestatakse, kuid mujal

maailmas on arendamisel tehnoloogiad, mille kasutusele võtmisel on võimalik nendest ohtlikud

ained eemaldada ja tavajäätmetena taaskasutusse suunata vähendades seeläbi oluliselt

ladestamisele jõudvate jäätmete koguseid.

Tulenevalt jäätmedirektiivis ja jäätmesaadetiste määruses sätestatud nõuetest, et jäätmete

käitlemisel tuleb lähtuda iseseisvuse ja läheduse printsiibist ja jäätmete saatmine teise riiki

kõrvaldamise eesmärgil on lubatud vaid mõlema riigi pädeva asutuse nõusolekul, on selge, et

AS ALARA toetamine ohtlike jäätmete kõrvaldamise eesmärgil, ei saa tekitada liikmesriikide

vahel ebaausat konkurentsi. Jäätmesaadetised alluvad lisaks tavapärase nõudluse-pakkumise

suhtele ka liikmeriigi valmisolekule ohtlikke jäätmeid vastu võtta. Sellises olukorras ei ole

mõistlik tugineda liikmesriigi jäätmekäitlustaristu kujundamisel vaid erasektorile.

AS ALARA osaleb küll teatud määral ka muus majandustegevuses – võtab vastu ja käitleb

jooksvalt tekkivaid radioaktiivseid jäätmeid, milles ta on samuti loomulik monopol Eestis, aga

kahtlemata peetakse ka Vaivara OJKK üleandmise korral eraldi raamatupidamist eri

tegevusvaldkondade raamides.

2.5. Kulude katmise võimalused ja alternatiivid

AS ALARA-le seni riigieelarvest eraldatud vahendite maht ei võimalda AS-l ALARA Vaivara

OJKK tööd korraldada ja keskust avatuna hoida, rääkimata selle laiendamisest. Juhul kui AS-

le ALARA Vaivara OJKK laiendamiseks rahalisi vahendeid ei eraldata, tuleb riigil keskus

sulgeda ning tagada prügila järelhooldus järgmise 30 aasta jooksul, mis nõuab regulaarselt

riigieelarvelisi vahendeid. Suletud prügilas tekib endiselt nõrgvett, mille puhastamiseks peab

töötama nõrgveepuhasti. Puhasti töös hoidmine vajab vähemalt ühte töötajat (puhasti operaator)

ning maksab riigile hinnanguliselt umbes 130 000-180 000 eurot aastas.

Keskuse sulgemine tähendaks, et Eestis tegutsevad tööstus- ja jäätmekäitlusettevõtted, kelle

tegevuse käigus tekivad sellised ohtlikud jäätmed, mille kõrvaldamiseks ei ole teist võimalust

peale ladestamise, peavad leidma alternatiivsed koostööpartnerid väljaspool Eestit. See on aga

ettevõtete jaoks ebasoodne lahendus kuna tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

2024/1157/EL artiklist 4, mis käsitleb jäätmesaadetisi, on kõrvaldamiseks ettenähtud jäätmete

saadetised üldiselt keelatud, välja arvatud juhul kui sihtriik on selleks eraldi loa andnud.

Väljaspoole EL ja EFTA riike on kõrvaldamiseks mõeldud jäätmete vedu täielikult keelatud.

Selliste jäätmete veoks tuleb iga saadetis eraldi registreerida ja lubade taotlemine, läbiviimine

ja seotud järelevalve kujutab suurt koormust nii ettevõtetele, kelle tegevuse käigus jäätmed

tekivad kui Keskkonnaametile, kes loataotlusi läbi vaatab ja jäätmesaadetiste üle järelevalvet

teostab. Samuti on sihtriigil alati õigus keelduda jäätmesaadetiste sisseveost. Seetõttu on

ülioluline, et Eestis säiliks võimekus ohtlike jäätmete kõrvaldamiseks.

Tagamaks riigi kohustused seoses ohtlike jäätmete käitluse korraldamisega ning arvestades, et

Kliimaministeeriumi 2025.a eelarves puuduvad vahendid AS-le ALARA investeeringu- ja

tegevustoetuse andmiseks Vaivara OJKK täiendava ladestusala rajamiseks, taotleme raha

eraldamist Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist, mis tegevuspõhises eelarves jaguneb

tulemusvaldkonda „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“, elukeskkonna ja ringmajanduse

programmi ning programmi tegevusse „Ringmajanduse korraldamine“.

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Rahandusministeerium

23.01.2025 nr 1-4/25/330

Taotlus Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest

reservist vahendite eraldamiseks AS Alara toetuseks

Kliimaministeerium taotleb riigieelarve seaduse § 58 lõike 11 alusel ning kooskõlas

Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 123 „Vabariigi Valitsuse reservist vahendite

eraldamise ja eraldatud vahendite kasutamise kord“ § 1 punktiga 2 Vabariigi Valitsuse

sihtotstarbeliste vahendite reservist 4 820 000 euro eraldamist Kliimaministeeriumile riigi

äriühingu Aktsiaselts ALARA toetuseks, sh investeeringutoetuseks 4 320 000 eurot ja

tegevustoetuseks 500 000 eurot (tulemusvaldkonda „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Vladimir Svet

taristuminister

Lisa: Seletuskiri Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist raha eraldamiseks

Liivi Fuchs, 626 9227

[email protected]