Vastus selgitustaotlusele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235

Lp Kristi Otsmaa

OÜ Kodudoktor

Perearstikeskus Sinu Arst

[email protected]

Teie 09.01.2025 Meie 23.01.2025 nr 2.2-9/25/88-2

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles soovite inspektsiooni seisukohta

küsimuses, mis puudutab Kaitsepolitseiametile julgeolekukontrolli läbiviimiseks patsiendi

terviseandmete väljastamist.

Pöördumisest nähtuvalt on Kaitsepolitseiamet pöördunud Teie kui perearsti poole

järelepärimisega Teie patsiendi kohta. Julgeolekukontrolli läbiviimiseks soovitakse teada, kas

patsient on olnud ravil, millal ja millise diagnoosiga ning milliseid ravimeid on talle määratud.

Lisaks soovitakse teada, kas patsiendi diagnoosid võivad mõjutada inimese otsustusvõimet,

võimet käituda adekvaatselt pingeolukorras, kriisisituatsioonis ning kas sellise diagnoosiga

inimene võib minetada võime tajuda adekvaatselt ümbrust, kaotada enesekontrolli. Lisaks

märgite, et andmete küsija kinnitab, et patsient on kaitsepolitseile andnud riigisaladuse ja

salastatud välisteabe seaduse § 47 lõike 6 alusel kirjaliku nõusoleku andmete saamiseks

juriidilistelt ja füüsilistelt isikutelt.

Selgitame, et julgeolekuasutuste ülesanded ja pädevus riigi julgeoleku ja põhiseadusliku korra

tagamisel on sätestatud julgeolekuasutuste seaduses1. Nimetatud seaduses on loetletud ka

Kaitsepolitseiameti ülesanded, milleks muu hulgas on julgeolekukontrolli teostamine

riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses (RSVS)2 ettenähtud juhtudel ja korras.

Julgeolekukontrolli teostamise alused on toodud RSVS §-s 47. Selle paragrahvi järgi seisneb

kontrolli teostamine füüsilise isiku suhtes üksnes sama seaduse §-s 32 nimetatud asjaolude

esinemise kontrollimises, kusjuures kontrollimise raames ei tohi teostatavad toimingud piirata

isikute põhiõigusi ja vabadusi suuremas ulatuses, kui on vaja vastavate aluste esinemise

väljaselgitamiseks.

Sama põhimõte on sätestatud ka julgeolekuasutuste seaduses ehk julgeolekuasutus kogub ja

töötleb teavet, sh isikuandmeid, kui see on vajalik tema ülesannete täitmiseks, lähtudes

põhimõtetest, mille kohaselt teabe kogumise ja töötlemise viis, ulatus ning kohaldatavad

korralduslikud ja tehnilised kaitsemeetmed ei või kahjustada isiku põhiõigusi ülemäära,

võrreldes taotletava eesmärgiga, ning teabe kogumise ja töötlemisega ei või põhjendamatult

riivata muid isikuõigusi.

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/114032023025 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/112122024011

2 (2)

Riigikohus on 26.09.2022 kohtuasjas nr 3-20-14493 leidnud, et kuigi andmete valdajal võib olla

seadusest tulenevalt õigus andmete saajale andmeid väljastada, siis isikuandmete töötlemiseks

õigusliku aluse olemasolu ei tähenda siiski seda, et isikuandmete töötlemine on igal konkreetsel

juhul õiguspärane. Töötlemine kui toiming peab olema õigusliku alusega ka kooskõlas. Kui

andmete saajal puudub õigus konkreetsel eesmärgil andmeid töödelda, on ka andmete valdaja

tegevus andmete väljastamisel õigusvastane. Lisaks leidis Riigikohus, et andmesubjekti antud

nõusolek andmete saajale ei muuda andmete valdaja tegevust õiguspäraseks.

Kuigi julgeolekuasutuste tegevusele julgeolekukontrolli teostamisel ei kohaldu EL isikuandmete

kaitse üldmääruses sätestatud isikuandmete töötlemise põhimõtted, sealhulgas eesmärgipärasuse

ja minimaalsuse põhimõtted, peavad siiski ka julgeolekukontrolli käigus isikuandmetega

tehtavad toimingud olema kooskõlas õigusliku alusega. See tähendab, et julgeolekukontrolli

teostamiseks andmete töötlemisel (sh väljastamisel) tuleb alati lähtuda proportsionaalsuse

(minimaalsuse) põhimõttest. Seega tuleb julgeolekuasutusel julgeolekukontrolli teostamiseks

andmete küsimisel esmalt endal hinnata, millises ulatuses ta julgeolekukontrolli teostamiseks ja

RSVS §-s 32 nimetatud asjaolude esinemise kontrollimiseks tegelikult andmeid vajab ning

samuti tuleb andmete väljastajal alati hinnata, kas konkreetsete isikuandmete töötlemine taotletud

ulatuses on „vajalik“ õiguslikus aluses sätestatud eesmärgil töötlemiseks.

Järelikult tuleb Teil, kui olete veendunud Kaitsepolitseiameti õiguses andmeid saada, hinnata

täiendavalt, nagu ka kohus on oma otsuses märkinud, kas töötlemine kui toiming on õigusliku

alusega kooskõlas ehk minimaalsuse põhimõtet koostoimes õiguslikus aluses sätestatud

„vajalikkuse“ kriteeriumiga (eesmärgiga) ning vajadusel küsima päringu esitajalt täiendavaid

põhjendusi. Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus väljastate andmeid suuremas ulatuses, kui

on julgeolekukontrolli teostajal asjaolude olemasolu kontrollimiseks üldse vaja. Samas tuleks

hindamisel silmas pidada aga seda, et julgeolekukontroll on riigi julgeoleku valdkonda kuuluv

menetlus, mistõttu ei saa julgeolekuasutus andmete väljastajale andmete taotlemisel väga

põhjalikult selgitada, millistest isikust tulenevatest asjaoludest lähtuvalt midagi kontrollitakse.

Kokkuvõtvalt leiame, et Teie kirjeldatud juhtumi puhul (ilma täiendavat teavet omamata) tekitab

küsimusi patsiendi kõikide diagnooside ja talle määratud ravimite kohta teabe väljastamise

eesmärk, mis vajaks taotleja poolt täiendavat selgitamist ja põhjendamist.

Loodame, et saime oma selgitustega Teile abiks olla.

Lugupidamisega

Terje Enula

jurist

peadirektori volitusel

3 https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=322596708