Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

1 (6)

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 23.01.2025, Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Deniss Medvedev

Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 21230100611

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 197 lg 1

Kahtlustatava nimi: xxx

Kriminaalasjas nr 21230100611, mille menetlust alustati 14.06.2021, kuulati 19.09.2024

kahtlustatavana üle xxx, kellele esitati kahtlustus KarS § 198 lg 1 ettenähtud kuriteo

toimepanemises, s.t tööohutusnõuete eiramises ettevaatamatusest, millega on tekitatud

inimesele raske tervisekahjustus /toimikulehed 141-145; edaspidi lühendatul kujul tl 141-145/.

Kahtlustuse kohaselt seisnes xxx inkrimineeritav kuritegu selles, et tema olles xxx töötaja

(tõstukijuht-laotöötaja), kelle peamisteks tööülesandeks oli üksuse teenindamine materjalidega,

materjali/kauba laadimine ja vastuvõtmine ning kellele on 02.10.2018 tutvustatud muuhulgas

riskianalüüsi, töökorralduse reegleid, tööohutusnõudeid ja -juhendeid (sealhulgas

tööohutusjuhendit kahveltõstukiga töötamisel), 04.06.2021 kella 14:17 paiku, olles xxx

territooriumil, aadressil xxx, xxx küla, xxx Vald, Harju maakond, juhtis temale tööalaseks

kasutamiseks antud kahveltõstukit xxx viibides ise samal ajal puhkepausil ning temale mitte

ettenähtud töötsoonis ega täitnud sel hetkel otseseid tööülesandeid, vaid kasutas temale antud

töövahendit omaalgatuslikult ja mitte sihipäraselt. Täpsemalt kasutas xxx omaalgatuslikult

kahveltõstukit xxx territooriumil asuva söökla juurde sõitmiseks ega taganud teel sinna, et

tõstuki aktiivsesse piirkonda ei satuks kõrvalisi isikuid ning tema selline tegevus ei ohustaks

teiste isikute elu ja tervist. Sellise tegevuse tagajärjel ja tööohutusnõuete eiramise tõttu sõitis

xxx otsa soojakust väljunud xxx töötajale xxx, kellele tekitas rasked tervisekahjustused –

vasaku sääre hüppeliigese mõlema pekse killuline murd põrutus-rebimishaavaga kesksel

peksel, vasaku kandluu murd, vasaku labajala pehmekoe defektid, ulatuslik põrutus-

rebimishaav koos lihasfastsia haaratusega parema sääre ülemises kolmandikus sääre eespinnalt

suunaga põlveõndlasse, nahamarrastused vasakul säärel. Isiku kohtuarstliku ekspertiisiakti

kohaselt on kannatanule põhjustatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli kuud. Sellise

tegevusega eiras xxx tööohutusnõudeid, mis on sätestatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse

§ 14 lg 1 p 1, 5, 8 ja Vabariigi Valitsuse 11.01.2000 määruse nr 13 „Töövahendi kasutamise

töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 10 lg 2, mille kohaselt tuleb liikuva töövahendi

kasutamisel töötamisalal täita liiklusohutuse nõudeid. Tulenevalt sellisest üldise liiklusohutuse

nõuete täitmise kohustusest rikkus xxx samuti liiklusseaduse (edaspidi LS) § 14 lg 2, mille

kohaselt peab iga liikleja järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja

ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist; LS § 35 lg 1, mille

kohaselt juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat; LS § 50 lg 3 p 1, mille kohaselt peab

juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks ja arvestama sõidukiiruse valikul oma

sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse

tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse

piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama.

23.01.2025 kriminaalmenetluse lõpetamise määrus kriminaalasjas nr 21230100611

2 (6)

Arvestades kriminaalasjas kogutud tõendeid on prokurör seisukohal, et tööohutusnõuete

rikkumine xxx poolt, millega on ta põhjustanud 04.06.2021 kannatanule xxx raske

tervisekahjustuse, oli toime pandud kaudse tahtlusega ja sellest tulenevalt on tema tegevus

kvalifitseeritav KarS § 197 lg 1 järgi, s.t tööohutusnõuete eiramisena, millega on

ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus

Prokurör, vaadanud läbi kriminaalasja materjalid, leiab, et menetlus käesolevas kriminaalasjas

tuleb lõpetada KarS § 202 lg 7 alusel, s.t seetõttu, et puudub avalik menetlushuvi ning

kahtlustatava süü ei ole suur. Oma otsustust põhjendab ringkonnaprokurör järgmiselt.

xxx kahtlustatakse teise astme kuriteo toimepanemises, mis on vastavalt KarS § 197 lõikele 1

karistatav rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Vangistuse alammäära

viidatud seadusesättes ettenähtud ei ole. Kuigi kahtlustatava tegu ehk tööohutusnõuete

rikkumine oli prokuratuuri hinnangul tahtlik, esineb praegusel juhul KarS §-s 16 loetletud

tahtluse liikide nõrgimaks vormiks olev kaudne tahtlus, mis tähendab seda, et kahtlustatav ei

teadnud kindlalt, et ta rikub oma käitumisega ohutusnõudeid, ega soovinud seda, vaid pidas

seda võimalikuks ja möönis. Koosseisuline tagajärg ehk kannatanu tervise kahjustamine ei ole

põhjustatud mitte tahtlikult, vaid ettevaatamatusest. Kahtlustatavana ülekuulamisel 19.09.2024

avaldas xxx ülekuulamise alguses järgmist: „Ma tunnistan ennast süüdi osaliselt. Ma ei osanud

ette aimata võimalikku ohtu, et soojakust keegi välja tuleb, sest minu teadmisel sel hetkel seal

ei oleks tohtinud kedagi olla. Ma soovin anda ütlusi“ /tl 142/. Seejärel andis xxx ülekuulamisel

ütlusi, kus ta avatult ja üksikasjalikult kirjeldas kuriteosündmust /tl 141-145/. Kahtlustatava

ütlustest tuleneb prokuröri hinnangul see, et kahtlustatav ei võta omaks tahtlikku

tervisekahjustuse tekitamist kannatanule (mida kahtlustatavale ette ei heidetagi), kuid sisuliselt

tunnistab üles tervisekahjustuse tekitamist ettevaatamatusest. Arvestades kahtlustatava õigust

keelduda ütluste andmisest (KrMS § 34 lg 1 p 1), loeb prokurör süüd tunnistavate ütluste

andmist süüd vähendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 2 tähenduses. Lisaks sellele avaldas

kahtlustatav prokuröriga suheldes valmisolekut hüvitada oma võimaluste piires olulise osa

kahjust /tl 246/, mis oli tekkinud kannatanul temale põhjustatud tervisekahjustusega seoses ja

mille hüvitamiseks esitas kannatanu oma esindaja vahendusel kriminaalmenetluse raames

tsiviilhagi /tl 189-196/, ehkki kahju hüvitamise nõue on praeguseks aegunud ja sellest tulenevalt

võis kahtlustatav kahju hüvitamisest täielikult keelduda (kannatanu haginõuete aegumise kohta

vt lähemalt allpool). Nimelt avaldas kahtlustatav valmisolekut hüvitada täielikult varaline kahju

tsiviilhagis märgitud ulatuses ehk summas 5112,18 eurot /tl 246/. Kahtlustatava valmidus

hüvitada sellises olukorras olulise osa kannatanul tekkinud kahjust, on käsitletav süüd

vähendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 2 mõttes, s.t kahju vabatahtliku hüvitisena. Suheldes

prokuröriga avaldas kahtlustatav, et ta kahetseb oma tegu, millega ta kahjustas kannatanu tervist

/tl 246/. Arvestades eelviidatud kahtlustatava ütlusi, kus ta tunnistas oma süüd ning avatult ja

üksikasjalikult kirjeldas kuriteosündmust, ning samuti võttes arvesse kahtlustatava valmidust

hüvitada kannatanule täielikult varaline kahju, on alust arvata, et kahtlustatava kahetsus on

siiras. Seega esineb praegusel juhul süüd vähendava asjaoluna puhtsüdamlik kahetsus, mis on

ette nähtud KarS § 57 lg 1 p 3. Süüd raskendavaid asjaolusid KarS § 58 tähenduses tuvastatud

ei ole. Eeltoodu alusel asub prokurör seisukohale, et xxx süü ei ole niivõrd suur, et nõuaks

ilmtingimata tema karistamist kohtu poolt.

Kuivõrd xxx süü ei ole suur, viitab see ühtlasi sellele, et tema osas puudub käesolevas

kriminaalasjas avalik menetlushuvi. Avaliku menetlushuvi puudumisele osutavad ka

kahtlustatava xxx karistusregistri andmed /tl 147, 178/, millest nähtuvalt kriminaalkaristusi ei

ole tal kunagi olnud ning samuti puuduvad tal kehtivad väärteokaristused, mis annab alust

arvata, et xxx on suuteline nüüd tegema vajalikud järeldused ja edaspidi õiguskuulekalt käituma

ilma, et talle oleks süüdistus esitatud ja kohtu poolt karistus mõistetud. Seda järeldust kinnitab

ka see, et xxx inkrimineeritava kuriteo toimepanemisest on praeguseks möödunud üle kolme ja

poole aasta, mille jooksul ei ole ta prokuratuuri infosüsteemi PRIS andmete kohaselt enam

käitunud viisil, mis oleks andnud alust kahtlustada teda uue kuriteo toimepanemises.

23.01.2025 kriminaalmenetluse lõpetamise määrus kriminaalasjas nr 21230100611

3 (6)

Kriminaalmenetluse lõpetamisel KrMS § 202 lg 7 alusel saavad paremini kaitstud kannatanu

huvid, sest kahtlustatavale pannakse kohustus hüvitada kannatanul tekkinud varaline kahju,

mille hüvitamine kriminaalasja kohtusse saatmise korral oleks ilmselt välistatud kahju

hüvitamise nõude aegumise tõttu (vt nõude aegumisest lähemalt allpool). Samuti saavad kiiresti

hüvitatud kannatanul tekkinud menetluskulud.

Eeltoodut kokku võttes leiab prokurör, et käesolevas kriminaalasjas puudub avalik

menetlushuvi ja xxx süü ei ole suur ning seega võib tema suhtes lõpetada kriminaalmenetluse

KrMS § 202 lg 7 alusel. xxx on andnud selleks oma nõusoleku /tl 248-249/.

KrMS § 202 lg 2 p 1 kohaselt võib kriminaalmenetluse lõpetamise korral panna kahtlustatava

nõusolekul temale kohustused tasuda määratud tähtajaks kriminaalmenetluse kulud ja hüvitada

kuriteoga tekitatud kahju. Nende kohustuse täitmise maksimaalse tähtajana on KrMS § 202 lg

2 lauses 1 sätestatud kuus kuud.

Riigil on käesolevas kriminaalasjas tekkinud KrMS § 173 lg 1 p 1, § 175 lg 1 p 3 ettenähtud

kriminaalmenetluse kulu summas 181 eurot, mis hõlmab kannatanu suhtes tehtud isiku

kohtuarstliku ekspertiiside maksumust (ekspertiisiaktid 02.12.2021 nr xxx ja 19.04.2023 nr

xxx, 59).

Kannatanu xxx lepinguline (valitud) esindaja vandeadvokaat Vladimir Sadekov esitas

06.01.2025 Põhja Ringkonnaprokuratuurile kannatanu menetluskulude nimekirja /tl 235-237/,

mille kohaselt tekkis kannatanul käesoleva kriminaalasja menetluse käigus menetluskulu,

milleks on valitud esindajale makstud (ja maksmisele kuuluv) tasu kogusummas 2458,80 eurot.

KrMS § 173 lg 1 p 1, § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuuluvad kriminaalmenetluse kulude hulka mh

valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud,

mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Osundatud sättest tulenevalt on valitud

esindajale makstud tasu käsitatav menetluskuluna üksnes osas, milles see on mõistliku

suurusega. Mõistlikku suurust ületav esindajatasu menetluskuluna käsitatav pole ja

hüvitamisele ei kuulu.

Tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel on lähtekohaks osutatud õigusabi sisu (konkreetsed

õigusabitoimingud), sellele vastav ajakulu (igale toimingule kulutatud aeg) ning esindaja

tööühiku hind (õigusabiteenuse tunnihind). Otsustades valitud esindajale makstud tasu

mõistlikkuse üle, tuleb hinnata kõik need komponendid ning võtta seisukoht, kas kõik esindaja

toimingud olid vajalikud, milline ajakulu igale vajalikule toimingule on põhjendatud ning kas

esindaja töötunni hind on mõistlik, arvestades muu hulgas kriminaalasja keerukust ja mahukust.

06.01.2025 menetluskulude nimekiri sisaldab alljärgnevat loetelu kannatanu esindamisel tehtud

õigusabitoimingutest koos igale toimingule kulunud aja äramärkimisega: kohtumine kliendiga

/ esialgne konsultatsioon (14.02.23) – 1,0 tundi; kannatanu ülekuulamine (esindamine) – 2,5

tundi; „asja materjalidega kogunemine ja tutvumine“ – 2,5 tundi; kliendiga konsulteerimine –

1,5 tundi; kriminaalasja materjalidega tutvumine – 4,0 tundi; kirjavahetus / kõne prokuratuuriga

– „0,30 min“; menetluskulude nimekirja koostamine – „0,30 min“; hagi koostamine – 4,5

tundi. Toimingutele kulunud aeg on menetluskulude nimekirja kohaselt kokku 17 tundi,

tunnihinnaks on 120 eurot, millele lisandub käibemaks – 12,5 tunni osas 20% käibemaksumäär

(120 eurot × 12,5 tundi = 1500 eurot; 1500 eurot + 20% ehk 300 eurot = 1800 eurot) ning 4,5

tunni osas 22% käibemaksumäär (120 eurot × 4,5 tundi = 540 eurot; 540 eurot + 22% ehk

118,80 eurot = 658,80 eurot). Kokku on esindaja tasuks 2458,80 eurot (1800+658,80=2458,80).

Menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabiteenuse tunnihinda 120 eurot (ilma

käibemaksuta) peab prokurör mõistlikuks.

Toimingu osas, mis on menetluskulude nimekirjas kirjeldatud kui „kannatanu ülekuulamine

(esindamine)“, märgib prokurör järgmist. Kriminaaltoimikust nähtub, et esindaja V. Sadekov

osales oma esindatava xxx kannatanuna ülekuulamisel /tl 64-68/, mis toimus 19.07.2023 kell

12:02-13:14, s.t 1 tund 12 minutit ehk 1,2 tundi, millest tulenevalt tuleb menetluskulude

23.01.2025 kriminaalmenetluse lõpetamise määrus kriminaalasjas nr 21230100611

4 (6)

nimekirjas toodud summat vähendada 1,3 tunni võrra (nimekirjas ülekuulamisele kulunud ajana

märgitud 2,5 tundi – tegelik ajakulu 1,2 tundi = 1,3 tundi) ehk 187,20 euro võrra (120 eurot ×

1,3 tundi = 156 eurot; 156 eurot + 20% ehk 31,20 eurot = 187,20 eurot), arvestades seejuures

kannatanu ülekuulamise ajal (ja ilmselt ka selle toimingu eest tasumise ajal) kehtinud 20%

käibemaksumäära. Ülejäänud toiminguid ja neile kulunud aega peab prokurör täies ulatuses

põhjendatuks.

Eeltoodust lähtuvalt tuleb kannatanu menetluskulude hulka arvata ja temale hüvitada kokku

2271,60 eurot (2458,80-187,20=2271,60). Kahtlustatav on nõus hüvitama kannatanule

kriminaalmenetluse lõpetamise korral kriminaalmenetluse kulud summas 2271,60 eurot /tl 248-

249/.

19.12.2024 edastas kannatanu esindaja vandeadvokaat Vladimir Sadekov Põhja

Ringkonnaprokuratuurile kannatanu nimel koostatud tsiviilhagi, kus palutakse tunnistada

KrMS § 39 lg 2 alusel tsiviilkostjaks kahtlustatava tööandja xxx ning mõista kahtlustatavalt ja

xxx-lt solidaarselt välja kannatanu kasuks varalise kahju hüvitis summas 5112,18 eurot koos

seadusjärgse viivisega, mittevaralise kahju hüvitis summas 20 000 eurot koos seadusjärgse

viivisega või alternatiivselt mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 366 alusel.

06.01.2025 toimunud telefonivestluses teavitas prokurör kahtlustatavat tema vastu esitatud

tsiviilhagist ja samuti sellest, et prokuratuur kaalub kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 202

lg 7 alusel, selgitades kahtlustatavale selle sätte sisu. Kahtlustatav mainis telefonivestluses, et

ta on mõnda aega tagasi kuulnud oma endise tööandja (s.o xxx) ühelt töötajalt, et kannatanu

olevat tööandjalt kahjuhüvitisena saanud 30 000 eurot (töötaja perekonnanime ega seda, millal

oli ta kuulnud eeltoodut väidet, xxx öelda ei osanud) /tl 243/. 06.01.2024 edastas prokurör xxx-

le päringu /tl 239-240/, paludes teatada, kas xxx on alates 04.06.2021 kuni käesoleva ajani

teinud kannatanule mistahes makseid, mis on käsitletavad 04.06.2021 toimunud sündmusega

seotud kahju hüvitamisena. Vastuseks päringule teatas xxx vandeadvokaadist esindaja, et

seoses kõnealuse juhtumiga ei ole xxx teostanud mistahes kahju hüvitamist, ning samuti juhtis

prokuratuuri tähelepanu tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 150 lg 1 ja 153 lg

1 sätestatud kahju hüvitamise nõude regulatsioonile, märkides ka seda, et „xxx ei tunnista enda

vastutust aga juhul, kui keegi peaks 04.06.2021 tööõnnetusega seoses suunama tema vastu

kahju hüvitamise nõude (millist xxx´le tänase päeva seisuga edastatud pole), siis oleks see ka

TsÜS § 150 lg 1/TsÜS § 153 lg 1 alusel aegunud (aegumine saabus 04.06.2024)“ /tl 241-242/.

Samal päeval teavitas prokurör telefonivestluses kahtlustatavat xxx vastuse sisust /tl 243/.

22.01.2025 toimunud telefonivestluses avaldas kahtlustatav, et arvestades oma võimalusi võib

ta kriminaalmenetluse lõpetamise korral tasuda kannatanule varalise kahju katteks 5112,18

eurot (ülejäänud kahjunõude osas tugineb kahtlustatav aegumise vastuväitele) /tl 246/.

Prokurör on seisukohal, et kahtlustatava ja xxx vastu suunatud varalise ja mittevaralise kahju

hüvitamise nõuded on tõepoolest aegunud TsÜS § 153 lg 1 alusel, kus on sätestatud, et

kehavigastuse tekitamisest ja tervise kahjustamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm

aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada sai või

pidi teada saama. Olukorras, kus kahju hüvitamise nõue on aegunud ning kahtlustatav tugineb

aegumise vastuväitele ja sellest tulenevalt ei ole ta tsiviilõigsuslikult kohustatud tasuma

kannatanule kahjuhüvitist, ei pea prokurör õiguslikult põhjendatuks ja KrMS § 202 mõttega

kooskõlas olevaks kahtlustatava n-ö sundimist loobumiseks oma seaduslikust õigusest nõuda

aegumise kohaldamist seeläbi, et kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 202 lg 7 alusel oleks

võimalik vaid siis, kui kahtlustatav täies ulatuses täidaks kahju hüvitamise kohustust, mille

puhul on tal seadusest tulenev õigus kahju hüvitamisest keelduda. Seda eriti juhul, kui

kahtlustatav on aegumisest hoolimata nõus hüvitama kannatanule oma võimaluste piires olulise

osa tekitatud kahjust, nagu see praegusel juhul on. Sellest lähtuvalt ja arvestades seda, et

kahtlustatav on andnud nõusoleku tasuda kannatanule varalise kahju katteks 5112,18 eurot,

kohustab prokurör KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kahtlustatavat hüvitama kannatanule kuriteoga

23.01.2025 kriminaalmenetluse lõpetamise määrus kriminaalasjas nr 21230100611

5 (6)

tekitatud varaline kahju summas 5112,18 eurot kuue kuu jooksul alates kriminaalmenetluse

lõpetamisest. See prokuröri otsustus ei kujuta endast mitte kannatanu tsiviilhagi lahendamist,

mis on kohtu pädevuses, vaid kahtlustatavale tema nõusolekul kriminaalmenetlusliku

kohustuse panemist. Kriminaalmenetluse loogika järgi kuulub kriminaalmenetluse raames

esitatud tsiviilhagi kohtu poolt lahendamisele üksnes kriminaalasja kohtusse saatmise ja

süüdimõistva otsuse tegemise korral. Kriminaalmenetluse lõpetamise korral tsiviilhagi

läbivaatamist mõistetavalt ei toimu. Seda arvestades jätab prokurör samuti läbi vaatamata

kannatanu esindaja taotluse tunnistada KrMS § 39 lg 2 alusel tsiviilkostjaks kahtlustatava

tööandja xxx.

KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel võib kriminaalmenetluse lõpetamise korral panna kahtlustatava

nõusolekul temale kohustuse maksta määratud tähtajaks kindel summa riigituludesse või KrMS

§ 202 lg 2 p 3 alusel teha 10-240 tundi üldkasulikku tööd. Prokurör on seisukohal, et käesoleva

kriminaalasja menetlus võib lõpetada ilma, et kahtlustatavale oleks määratud riigituludesse

makse tasumise või üldkasuliku töö tegemise kohustus, kuivõrd vajadus nende kohustuste

kaudu saavutatava eripreventiivse mõju järele praegusel juhul puudub. xxx inkrimineeritava

kuriteo toimepanemisest on praeguseks möödunud üle kolme ja poole aasta, mille jooksul ei

ole ta prokuratuuri infosüsteemi PRIS andmete kohaselt enam käitunud viisil, mis oleks andnud

alust kahtlustada teda uue kuriteo toimepanemises. PRIS andmetel ei ole xxx üleüldse kunagi

olnud kahtlustatavaks kriminaalasjas. Riigituludesse makse tegemise kohustuse osas arvestab

prokurör täiendavalt xxx sissetuleku tagasihoidlikkust /tl 179/ ja käesoleva määrusega temale

pandavatest muudest kohustustest tulenevat rahalist koormust.

Juhindudes KrMS § 202 ja § 206, ringkonnaprokurör

määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 21230100611 menetlus KrMS § 202 lg 7 alusel.

2. Arvata kannatanul xxx (xxx, isikukood xxx) tekkinud kriminaalmenetluse kulude hulka

valitud esindajale makstud tasu summas 2271,60 eurot (kaks tuhat kakssada seitsekümmend

üks eurot kuuskümmend senti).

3. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:

3.1. kohustada xxx (xxx, isikukood xxx) KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel hüvitama kannatanule

xxx (xxx, isikukood xxx) kuriteoga tekitatud varaline kahju summas 5112,18 (viis tuhat

ükssada kaksteist eurot kaheksateist senti) 6 (kuue) kuu jooksul alates kriminaalmenetluse

lõpetamisest, s.o hiljemalt 23.07.2025, kandes osundatud summa kannatanu xxx

arvelduskontole nr EExxx pangas AS LHV Pank.

Kohustuse täitmisest teavitada e-posti vahendusel või muul viisil Põhja

Ringkonnaprokuratuuri, edastades prokuratuurile ka makseid tõendavad dokumendid

(maksekorralduse vms) või nende koopia. Teavituse kohustuse täitmise kohta ja makseid

kinnitavate dokumentide koopia võib saata ringkonnaprokurör Deniss Medvedevi e-posti

aadressile [email protected];

3.2. kohustada xxx (xxx, isikukood xxx) KrMS § 202 lg 2 p 1 hüvitama kannatanule xxx

(xxx, isikukood xxx) temal tekkinud kriminaalmenetluse kulud (valitud esindajale makstud

mõistlik tasu) summas 2271,60 eurot (kaks tuhat kakssada seitsekümmend üks eurot

kuuskümmend senti) 2 (kahe) kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest, s.o

hiljemalt 23.03.2025, kandes osundatud summa kannatanu xxx arvelduskontole nr EExxx

pangas AS LHV Pank.

Kohustuse täitmisest teavitada e-posti vahendusel või muul viisil Põhja

Ringkonnaprokuratuuri, edastades prokuratuurile ka makseid tõendavad dokumendid

(maksekorralduse vms) või nende koopia. Teavituse kohustuse täitmise kohta ja makseid

23.01.2025 kriminaalmenetluse lõpetamise määrus kriminaalasjas nr 21230100611

6 (6)

kinnitavate dokumentide koopia võib saata ringkonnaprokurör Deniss Medvedevi e-posti

aadressile [email protected];

3.3. kohustada xxx (xxx, isikukood xxx) KrMS § 202 lg 2 p 1 tasuma riigil tekkinud

kriminaalmenetluse kulud summas 181 (ükssada kaheksakümmend üks) eurot 7 (seitsme)

päeva jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest, s.o hiljemalt 30.01.2025;

4. Kui isik ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustust, võib prokuratuur

kriminaalmenetluse määrusega uuendada.

5. Jätta läbi vaatamata kannatanu xxx 19.12.2024 tsiviilhagi kriminaalasjas nr 21230100611,

mille on ta edastanud Põhja Ringkonnaprokuratuurile oma lepingulise esindaja vandeadvokaat

Vladimir Sadekovi vahendusel, ning nimetatud tsiviilhagis sisalduv taotlus xxx tunnistamiseks

tsiviilkostjaks.

6. Kriminaalmenetluse kulud:

6.1. kannatanu xxx valitud esindajale makstud mõistlik tasu summas 2271,60 eurot (kaks

tuhat kakssada seitsekümmend üks eurot kuuskümmend senti) eurot, mille tasumine

(kannatanule kulu hüvitamine) on pandud kohustuseks xxx (punkt 3.2);

6.2. isiku kohtuarstliku ekspertiiside maksumus kogusummas 181 eurot (ekspertiisiaktid

02.12.2021 nr xxx ja 19.04.2023 nr xxx), mille tasumine (riigile kulu hüvitamine) on

pandud kohustuseks xxx (punkt 3.3).

7. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: tõkendit ega muid kriminaalmenetluse tagamise vahendeid xxx suhtes kohaldatud

ei ole.

8. Asitõendid või äravõetud objektid: puuduvad.

9. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 saata viivitamata käesoleva määruse koopia kannatanu xxx

lepingulisele (valitud) esindajale vandeadvokaat Vladimir Sadekovile ja kahtlustatavale xxx.

10. Saata käesoleva määruse koopia Tervisekassale e-posti aadressil

[email protected].

11. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga käesoleva

määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja Ringkonnaprokuratuuris aadressil

Lubja tn 4, 10115 Tallinn (e-post: [email protected]). Kui füüsilisest isikust kannatanu ei

valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse

sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab.

12. Edasikaebamise kord: Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada

kaebuse Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, 15188 Tallinn (e-post:

[email protected]).

(allkirjastatud digitaalselt)

Deniss Medvedev