Selgitustaotlus
| Dokumendiregister | Terviseamet |
| Viit | 9.2-3/25/604-1 |
| Registreeritud | 23.01.2025 |
| Sünkroonitud | 24.01.2025 |
| Liik | Sissetulev dokument |
| Funktsioon | 9.2 Vee terviseohutus |
| Sari | 9.2-3 Vee terviseohutuse alane riigisisene kirjavahetus valitsusasutuste jt riigiasutustega, juriidiliste ja füüsiliste isikutega (sh kodanike kaebused) jms |
| Toimik | 9.2-3/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | AS Eesti Liinirongid |
| Saabumis/saatmisviis | AS Eesti Liinirongid |
| Vastutaja | Olga Gurjanova (TA, Peadirektori asetäitja (1) vastutusvaldkond, Keskkonnatervise osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Digiallkirjad
Terviseamet
[email protected] Teie
Raudteeveeremis kasutatav vesi Meie 22.01.2025 nr K25/20
Käesoleva aasta teises pooles tulevad liinile rongid, kus kliendid saavad osta kuumi jooke kohviautomaadist. Kohviautomaate hakkab haldama pakkumise võitja, kuid Eesti Liinirongid AS (Elron) tagab, et kohviautomaatidesse vee. Käesoleval ajal kasutatakse rongides vett vaid WC-poti loputamiseks ning käte pesuks. Kraanikausside juures on sildid, et vesi ei ole joomiseks mõeldud.
Seoses sellega, et Elron varasemalt pole sellist teenust rongides pakkunud on meil tekkinud küsimused, millele me ei oska vastust leida. Soovime, et meie poolt pakutud lahendus oleks õigusaktidega kooskõlas ning ohutus tagatud. Seoses eeltooduga palume teie nõuandeid ja selgitusi.
Küsimused joogiveega kohta:
1. Millised kvaliteedinõuded on kehtestatud joogiveele Eestis? 2. Kas Eestis kehtivad nõuded veemahutitele ja joogiveele on täielikult ühtlustatud EL-i
joogiveedirektiiviga (EU 2020/2184)? 3. Millised nõuded on kehtestatud joogivee veemahutite puhastamisele, desinfitseerimisele või
sertifitseerimisele enne kasutuselevõttu? Millise sagedusega? 4. Kui rongiveesüsteemis kasutatakse ajutist joogiveemahutit, kas sellele kehtivad samad nõuded
nagu püsivalt paigaldatud süsteemidele? 5. Kui sageli peab raudteeveeremil olevat joogivett testima, et tagada selle vastavus
joogiveenõuetele? Kui raudteeveeremi kohta regulatsioon puudu, siis millised nõuded on lennunduses või laevanduses joogivee testimisele?
6. Kas Terviseamet viib läbi regulaarseid kontrolle rongides oleva joogivee osas, või jääb see ettevõtte enesekontrolli süsteemi vastutusse?
7. Milliseid laboratoorseid analüüse tuleb teha joogiveele? Millise sagedusega? 8. Millised andmed ja dokumendid peame esitama Terviseametile, et tõendada joogivee vastavust
nõuetele (nt veekvaliteedi analüüside tulemused, hooldusprotokollid)? 9. Kas veemahutite puhastamise ja hoolduse kohta peab pidama arvestust ning esitama selle
Terviseametile ülevaatamiseks? Mille üle arvestust pidama peab? 10. Kas Terviseamet pakub juhendeid, koolitusi või konsultatsioone, et ettevõte saaks tagada
vastavuse joogiveenõuetele raudteeveeremil? 11. Ajutine joogimahuti on praktiline lahendus olukordades, kus püsiv joogiveesüsteem ei ole
saadaval. Selle kasutamine eeldab, et mahuti ja seal hoitav vesi vastaksid kõikidele kehtivatele joogiveenõuetele, tagades tarbijate ohutuse ja vee kvaliteedi.
Küsimused vee kohta, mis ei ole mõeldud joogiveeks ( nt käte pesemiseks, WC loputamiseks)
12. Kas veeremi veesüsteemide või mahutite puhastamise ja hoolduse sagedus on reguleeritud õigusaktidega? Millistega?
13. Kui rongis olev vesi ei ole mõeldud tarbimiseks, kas sellele kehtivad erinevad kvaliteedi- ja hooldusnõuded? Millised?
14. Kas mittejoogivesi peab olema märgistatud ja eristatud joogiveest (nt eraldi torustik või selge silt „mitte tarbimiseks”)?
Küsimused joogivee ja saastunud vee ristsaastumise kohta:
15. Millised meetmed peame rakendama, et vältida joogivee ja saastunud vee (nt reovee, tehnilise vee) ristsaastumist raudteeveeremi veemahutite ja torustike süsteemis?
16. Milline on minimaalne vahemaa, mida tuleb hoida joogiveemahutite ja saastunud vee (nt reoveemahutite või tualetisüsteemide) vahel?
17. Kas joogiveemahutid ja reoveesüsteemid võivad asuda samas ruumis või süsteemis? Kui jah, siis millised täiendavad ohutusmeetmed on nõutavad?
18. Millised nõuded kehtivad reovee kogumise ja eemaldamise süsteemidele, et vältida joogiveesüsteemide saastumist?
19. Kas reoveesüsteemide hoolduse käigus on eraldi nõuded selleks, et vältida kokkupuudet joogiveesüsteemidega?
20. Kui sageli peame puhastama ja desinfitseerima joogiveemahutid, et välistada ristsaastumise oht?
21. Kas peame kasutama regulaarset mikrobioloogilist ja keemilist testimist, et jälgida joogivee kvaliteeti ja ristsaastumise võimalust? Milliseid analüüse või teste soovitatakse ristsaastumise tuvastamiseks joogivees, eriti kui kahtlustatakse reovee sattumist joogiveesüsteemi?
22. Kas Terviseametil on juhised või parimad praktikad ristsaastumise riskide hindamiseks ja maandamiseks raudteeveeremi või muude liikuvate süsteemide kontekstis?
23. Kas on kehtestatud konkreetsed tehnilised nõuded või standardid torustike ja mahutite konstruktsioonile, et vältida joogivee kokkupuudet saastunud veega?
24. Millised rahvusvahelised ja Euroopa standardid reguleerivad joogivee ja reovee eraldamist (nt ISO või EN standardid)?
25. Kas Eestis on kehtestatud täiendavad nõuded, mis täpsustavad, kuidas joogivee ja reoveesüsteemide vahelise ristsaastumise riske maandada?
Juhul kui on midagi olulist eeltoodud teemadel, mida me ei osanud küsida, aga te peate oluliseks välja tuua, siis oleme ka selle eest tänulikud.
Ette tänades,
Digitaalne allkiri
Liliana Jüriso AS Eesti Liinirongid Tööohutuse spetsialist Tel: 5309 1390; E-post: [email protected]
|
Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. |
Tere
Edastame kirja. Kiri manuses.
Meeldivaid rongisõite soovides
Liliana Jüriso
AS Eesti Liinirongid
Tööohutuse spetsialist
Mob: +372 5309 1390
E-post: [email protected]
Aadress: Vabaduse pst 176, 10917 Tallinn
Digiallkirjad
Terviseamet
[email protected] Teie
Raudteeveeremis kasutatav vesi Meie 22.01.2025 nr K25/20
Käesoleva aasta teises pooles tulevad liinile rongid, kus kliendid saavad osta kuumi jooke kohviautomaadist. Kohviautomaate hakkab haldama pakkumise võitja, kuid Eesti Liinirongid AS (Elron) tagab, et kohviautomaatidesse vee. Käesoleval ajal kasutatakse rongides vett vaid WC-poti loputamiseks ning käte pesuks. Kraanikausside juures on sildid, et vesi ei ole joomiseks mõeldud.
Seoses sellega, et Elron varasemalt pole sellist teenust rongides pakkunud on meil tekkinud küsimused, millele me ei oska vastust leida. Soovime, et meie poolt pakutud lahendus oleks õigusaktidega kooskõlas ning ohutus tagatud. Seoses eeltooduga palume teie nõuandeid ja selgitusi.
Küsimused joogiveega kohta:
1. Millised kvaliteedinõuded on kehtestatud joogiveele Eestis? 2. Kas Eestis kehtivad nõuded veemahutitele ja joogiveele on täielikult ühtlustatud EL-i
joogiveedirektiiviga (EU 2020/2184)? 3. Millised nõuded on kehtestatud joogivee veemahutite puhastamisele, desinfitseerimisele või
sertifitseerimisele enne kasutuselevõttu? Millise sagedusega? 4. Kui rongiveesüsteemis kasutatakse ajutist joogiveemahutit, kas sellele kehtivad samad nõuded
nagu püsivalt paigaldatud süsteemidele? 5. Kui sageli peab raudteeveeremil olevat joogivett testima, et tagada selle vastavus
joogiveenõuetele? Kui raudteeveeremi kohta regulatsioon puudu, siis millised nõuded on lennunduses või laevanduses joogivee testimisele?
6. Kas Terviseamet viib läbi regulaarseid kontrolle rongides oleva joogivee osas, või jääb see ettevõtte enesekontrolli süsteemi vastutusse?
7. Milliseid laboratoorseid analüüse tuleb teha joogiveele? Millise sagedusega? 8. Millised andmed ja dokumendid peame esitama Terviseametile, et tõendada joogivee vastavust
nõuetele (nt veekvaliteedi analüüside tulemused, hooldusprotokollid)? 9. Kas veemahutite puhastamise ja hoolduse kohta peab pidama arvestust ning esitama selle
Terviseametile ülevaatamiseks? Mille üle arvestust pidama peab? 10. Kas Terviseamet pakub juhendeid, koolitusi või konsultatsioone, et ettevõte saaks tagada
vastavuse joogiveenõuetele raudteeveeremil? 11. Ajutine joogimahuti on praktiline lahendus olukordades, kus püsiv joogiveesüsteem ei ole
saadaval. Selle kasutamine eeldab, et mahuti ja seal hoitav vesi vastaksid kõikidele kehtivatele joogiveenõuetele, tagades tarbijate ohutuse ja vee kvaliteedi.
Küsimused vee kohta, mis ei ole mõeldud joogiveeks ( nt käte pesemiseks, WC loputamiseks)
12. Kas veeremi veesüsteemide või mahutite puhastamise ja hoolduse sagedus on reguleeritud õigusaktidega? Millistega?
13. Kui rongis olev vesi ei ole mõeldud tarbimiseks, kas sellele kehtivad erinevad kvaliteedi- ja hooldusnõuded? Millised?
14. Kas mittejoogivesi peab olema märgistatud ja eristatud joogiveest (nt eraldi torustik või selge silt „mitte tarbimiseks”)?
Küsimused joogivee ja saastunud vee ristsaastumise kohta:
15. Millised meetmed peame rakendama, et vältida joogivee ja saastunud vee (nt reovee, tehnilise vee) ristsaastumist raudteeveeremi veemahutite ja torustike süsteemis?
16. Milline on minimaalne vahemaa, mida tuleb hoida joogiveemahutite ja saastunud vee (nt reoveemahutite või tualetisüsteemide) vahel?
17. Kas joogiveemahutid ja reoveesüsteemid võivad asuda samas ruumis või süsteemis? Kui jah, siis millised täiendavad ohutusmeetmed on nõutavad?
18. Millised nõuded kehtivad reovee kogumise ja eemaldamise süsteemidele, et vältida joogiveesüsteemide saastumist?
19. Kas reoveesüsteemide hoolduse käigus on eraldi nõuded selleks, et vältida kokkupuudet joogiveesüsteemidega?
20. Kui sageli peame puhastama ja desinfitseerima joogiveemahutid, et välistada ristsaastumise oht?
21. Kas peame kasutama regulaarset mikrobioloogilist ja keemilist testimist, et jälgida joogivee kvaliteeti ja ristsaastumise võimalust? Milliseid analüüse või teste soovitatakse ristsaastumise tuvastamiseks joogivees, eriti kui kahtlustatakse reovee sattumist joogiveesüsteemi?
22. Kas Terviseametil on juhised või parimad praktikad ristsaastumise riskide hindamiseks ja maandamiseks raudteeveeremi või muude liikuvate süsteemide kontekstis?
23. Kas on kehtestatud konkreetsed tehnilised nõuded või standardid torustike ja mahutite konstruktsioonile, et vältida joogivee kokkupuudet saastunud veega?
24. Millised rahvusvahelised ja Euroopa standardid reguleerivad joogivee ja reovee eraldamist (nt ISO või EN standardid)?
25. Kas Eestis on kehtestatud täiendavad nõuded, mis täpsustavad, kuidas joogivee ja reoveesüsteemide vahelise ristsaastumise riske maandada?
Juhul kui on midagi olulist eeltoodud teemadel, mida me ei osanud küsida, aga te peate oluliseks välja tuua, siis oleme ka selle eest tänulikud.
Ette tänades,
Digitaalne allkiri
Liliana Jüriso AS Eesti Liinirongid Tööohutuse spetsialist Tel: 5309 1390; E-post: [email protected]
