Väljaminev kiri

Maksejõuetuse teenistus / Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / info@konkurentsiamet.ee / Konkurentsiameti

teenindamisel

Riigikogu majanduskomisjon

Lossi plats 1a Tallinn

majanduskomisjon@riigikogu.ee

Meie: 23.01.2025 nr 12-1/2025-001-2

Maksejõuetuse teenistuse ettepanekud

Austatud Riigikogu majanduskomisjoni esimees ja liikmed

Maksejõuetuse teenistus tänab Teid kutse, täiendava huvi, teenistuse kaasamise ning meile

antud võimaluse eest esitada oma arvamused ja ettepanekud teatud seaduste muutmiseks, et

tagada paremini ausa ärikeskkonna toimimist ning võlausaldajate huvide paremat kaitstust

Eestis.

Maksejõuetuse teenistus austab EV Põhiseaduse § 31. Samas EV Põhiseaduse § 31 annab

seadusandjale võimaluse seadusega sätestada põhiõiguste kasutamise tingimused ja korra.

Näiteks on seadusandja võimaldanud äriseadustikus ja raamatupidamise seaduses1 kõigile

äriühingutele õiguse ja teenistuse arvates ulatuslikult paindliku võimaluse äriühingu

põhikirjas sätestada, et äriühingu majandusaasta lõppeb muul kuupäeval kui üksnes 31.

detsember. Kalendriaasta ja majandusaasta lõpp ei pea eelpool nimetatud seaduste kohaselt

langema ilmtingimata samale kuupäevale. Selline ettevõtlusvabaduse üks meede on olemas ka

auditikohustusega äriühingutel ning sellest tulenevalt saavad auditikohustusega äriühingud

oma seadusest tulenevaid kohustusi paremini ise ette planeerida, mitte tuua majandusaasta

aruannete esitamata jätmisel ettekäändeks, et äriühingul puudus audiitor. Äriühingut juhivad

juhtimisorganid ja planeerimine on üks juhtimisfunktsioonidest. Juhul, kui äriühingu

majandusaasta lõppeb näiteks 31. mail või 31. augustil, leiab kindlasti vabalt turult mõne

audiitori, kes on nõus suvel-sügisel äriühingu auditi läbi viima.

Maksejõuetuse teenistuse missiooniks on tagada ja toetada Eesti ärikeskkonnas ausat ja

läbipaistvat käitumist kaitsmaks võlausaldajaid varatute maksejõuetute juriidiliste isikute

1 Vt RPS § 13 lg 3: Majandusaastaks on kalendriaasta, kui raamatupidamiskohustuslase põhikirjas või muus

raamatupidamiskohustuslase tegevust reguleerivas dokumendis ei ole sätestatud teisiti.

2 (10)

lähikondsete seadusvastase käitumise eest ning seadustes sätestatud nõuetest kinni pidamist

riikliku järelevalve kaudu. Võrreldes Soome Pankrotiombudsmaniga on Maksejõuetuse

teenistuse peamine eesmärk pankrotivõlgnike tegevuse uurimine eesmärgiga tuvastada

tegevuse seadusvastasus. Seni ei ole teenistuse ülesandeks olnud Eestis tegeleda ühiskonna

võlakäitumisega laiemalt, st parandada võlateadmisi, ennetada üle võimete äri tegemist ja üle

võimete elamist ning anda seadusandjale sellekohaseid suuniseid, nagu seda teeb Rootsi

Täitevamet. Teenistus ei tegele varatute juriidiliste isikute ja nende lähikondsete käitumise

uurimisega näiteks täitemenetluses, likvideerimismenetluses, saneerimismenetluses, võlgadest

vabastamise menetluses ja maksekäsu kiirmenetlustes. Pankrotiseaduse § 1921 lg 1 kohaselt

teostab teenistus järelevalvet võlgniku ja võlgniku lähikondsete tegevuse üle seoses võlgniku

pankrotimenetlusega ning uurib võlgniku ja võlgniku lähikondsete võimalikku seadusvastast

käitumist maksejõuetuse tekitamisel või makseraskuste suurendamisel, viies läbi eriauditeid ja

pankrotimenetluse avalikke uurimisi ning tehes pankrotihaldurile ettepanekuid

pankrotimenetluse läbiviimisel.

Eeltoodust lähtuvalt esitame Teile ühiselt arutamiseks ja täiendavaks kaalumiseks mõned

algatusettepanekud.

I osa: Pankrotimenetluste kiire ja odav läbiviimine, kohustus anda menetlejale teavet ja

teha pankrotimenetluse läbiviimiseks koostööd.

Teenistuse (ja Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja) hinnangul on kriitiliselt vajalik kõigile

maksejõuetusega tegelevatele menetlejatele st ajutisele haldurile, pankrotihaldurile,

usaldusisikule ja Maksejõuetuse teenistusele maksejõuetusvaldkonna seadustest tulenevate

avalik-õigusliku funktsiooni igakülgseks, kiireks ja nõuetekohaseks täitmiseks saada teavet

teistelt isikutelt ja asutustelt. Teisisõnu – kui pole teavet, ei saa maksejõuetuse tekke aega,

põhjusi, maksejõuetusele eelnevat käitumist uurida ning pankrotimenetlust kiiresti ja odavalt

läbi viia, et omakorda võlausaldajatele kiiresti raha tagasi tuua.

1.1. Makseasutuste ja e-raha asutuste seadusse tuleb lisada üks säte alljärgnevas

sõnastuses:

„Makseasutus ja e-raha asutus peab tasuta ja viivitamatult andma teavet ja dokumente

ajutisele haldurile, pankrotihaldurile, usaldusisikule ja Maksejõuetuse teenistusele võlgniku ja

pankrotiseaduse §-s 117 nimetatud võlgniku lähikondsete tegevuse ja käitumise kohta

füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ja pankrotiseaduses sätestatud ülesannete täitmiseks.“

1.2. Hoiu-laenuühistu seadusesse tuleb lisada üks säte alljärgnevas sõnastuses:

„Hoiu-laenuühistu peab tasuta ja viivitamatult andma teavet ja dokumente ajutisele haldurile,

pankrotihaldurile, usaldusisikule ja Maksejõuetuse teenistusele võlgniku ja pankrotiseaduse §-

s 117 nimetatud võlgniku lähikondsete tegevuse ja käitumise kohta füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduses ja pankrotiseaduses sätestatud ülesannete täitmiseks.“

1.3. Krediidiandjate- ja vahendajate seadusesse tuleb lisada üks säte alljärgnevas sõnastuses:

„Krediidiandja ja krediidiandja vahendaja peab tasuta ja viivitamatult andma teavet ja

dokumente ajutisele haldurile, pankrotihaldurile, usaldusisikule ja Maksejõuetuse teenistusele

3 (10)

võlgniku ja pankrotiseaduse §-s 117 nimetatud võlgniku lähikondsete tegevuse ja käitumise

kohta füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ja pankrotiseaduses sätestatud ülesannete

täitmiseks.“

1.4. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusesse tuleb lisada üks säte

alljärgnevas sõnastuses:

„Usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkuja ning tegelik kasusaaja peab tasuta ja

viivitamatult andma teavet ja dokumente ajutisele haldurile, pankrotihaldurile, usaldusisikule

ja Maksejõuetuse teenistusele võlgniku ja pankrotiseaduse §-s 117 nimetatud võlgniku

lähikondsete tegevuse ja käitumise kohta füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ja

pankrotiseaduses sätestatud ülesannete täitmiseks.“

1.5. Notariaadiseadusesse tuleb lisada üks säte alljärgnevas sõnastuses:

„Notar peab tasuta ja viivitamatult andma teavet ja dokumente ajutisele haldurile,

pankrotihaldurile, usaldusisikule ja Maksejõuetuse teenistusele võlgniku ja pankrotiseaduse §-

s 117 nimetatud võlgniku lähikondsete tegevuse ja käitumise kohta füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduses ja pankrotiseaduses sätestatud ülesannete täitmiseks.“

1.6. Advokatuuriseadusesse § 44 (advokaadi kohustused) tuleb lisada üks säte alljärgnevas

sõnastuses:

„ Advokaat peab tasuta ja viivitamatult andma teavet ja dokumente ajutisele haldurile,

pankrotihaldurile, usaldusisikule ja Maksejõuetuse teenistusele võlgniku ja pankrotiseaduse §-

s 117 nimetatud võlgniku lähikondsete tegevuse ja käitumise kohta füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduses ja pankrotiseaduses sätestatud ülesannete täitmiseks.“

II osa: Üksnes pankrotimenetluses ja pankrotimenetluse läbiviimise ajaks kohaldatav

esialgne tõkend ehk ärikeeld st pankrotiseaduse § 91 kohaldamisala, puudutatud isikud,

ärikeelu pikkus, ärikeelu kohaldamise võimalikkus raugemiste korral jms

2.1. Teenistuse hinnangul peaks igal isikul ja asutusel olema õigus esitada pankrotivõlgniku

lähikondse suhtes ärikeelu kohaldamise avaldus (taotlus) kas (pankrotiasja menetlevale)

kohtule või juhul, kui seadusandja otsustab laiendada Maksejõuetuse teenistuse pädevust

ärikeeldude kohaldamise õiguse osas, siis ka Maksejõuetuse teenistusele. St pelgalt avaldajate

ringi osas ei tohiks olla piiranguid nagu hetkel kehtiva õiguse kohaselt paraku on. Avalduse

esitamine ei tähenda automaatselt seda, et ärikeeldu kellegi suhtes kohaldama hakatakse.

Õigus avaldus esitada, on muuhulgas riigi õigus teada saada pankrotivõlgniku juhtide

õigusvastasest käitumisest ja rasketest juhtimisvigadest ning võimalus süsteemselt ennetada

probleeme ärikeskkonnas.

2.2. Puudutatud isikute ring, kelle suhtes on õigus ärikeeldu kohaldada: Teenistuse hinnangul

peab saama ärikeeldu kaalutlusõiguse kohaselt kohaldada PankrS § 117 nimetatud

pankrotivõlgniku lähikondsete isikute ringi suhtes. Kehtivas õiguses toodud isikute ring

ristviitena omakorda PankrS § 19 lg 1 ja 3 on teenistuse hinnangul ilmselgelt liiga kitsas, et

varatute maksejõuetute juriidiliste isikute lähikondseid õigusvastase käitumise korral kiiresti

takistada st peatada nende edasine tegevus ärikeskkonnas vähemalt pankrotimenetluse

4 (10)

läbiviimise ajaks. Näiteks variraamatupidajatele, varidirektoritele, nn ühist majanduslikku

huvi omavatele skeemimeistritele jms kehtiva õiguse kohaselt ärikeeldu hetkel kohaldada ei

saa ning kehtiva õiguse kohaselt on ärikeelu kohaldamise pikkuseks maksimaalselt

pankrotimenetluse lõpp kohtus.

PankrS § 117. Võlgniku lähikondsed on:

(1) Füüsilisest isikust võlgniku lähikondsed on:

1) võlgniku abikaasa või registreeritud elukaaslane, isegi kui abielu või kooseluleping on sõlmitud

pärast tagasivõidetava tehingu tegemist, samuti endine abikaasa, kui abielu on lahutatud aasta

jooksul enne selle tehingu tegemist, või registreeritud elukaaslane, kui kooseluleping on lõpetatud

aasta jooksul enne tehingu tegemist;

2) isik, kellel on võlgnikuga ühine majapidamine või kellel oli võlgnikuga ühine majapidamine

viimase aasta jooksul enne tagasivõidetavat tehingut;

3) võlgniku ülenejad ja alanejad sugulased ja nende abikaasad või registreeritud elukaaslased;

4) võlgniku õde, vend ja nende alanejad sugulased ja abikaasad või registreeritud

elukaaslased; 5) võlgniku abikaasa või registreeritud elukaaslase ülenejad ja alanejad sugulased,

abikaasa või registreeritud elukaaslase õde ja vend.

(2) Juriidilisest isikust võlgniku lähikondsed on:

1) juriidilise isiku juhtorgani liige, likvideerija, prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik;

2) juriidilise isiku aktsionär või osanik, kellele kuulub rohkem kui 1/10 aktsiate või osadega

määratud häältest;

3) juriidilise isiku osanik või liige, kes vastutab võlgniku kohustuste eest täiendavalt oma varaga;

4) äriühingu tütarettevõtja ja selle juhtorgani liige;

5) füüsiline või juriidiline isik, kellel on võlgnikuga ühine oluline majanduslik huvi;

6) käesoleva lõike punktides 1–4 nimetatud isikute käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud

lähikondsed.

(3) Kohus võib lugeda võlgniku lähikondseks ka käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata

võlgnikule lähedase isiku.

2.3. Maksejõuetuse teenistus vaatas aastal 2024 läbi 193 varatu püsivalt maksejõuetu

juriidilisest isikust võlgniku kaasust, millest nähtus, et 41 inimese suhtes oleks pidanud

kohaldama ärikeeldu teatud tähtajaks (näiteks 1 aasta alates kohtumäärusest). Aastal 2023 oli

õigusvastaselt käitunud pankrotivõlgnike lähikondsete arv 59. Paraku kehtiv õigus ei

võimalda ärikeeldu kohaldada sellistel juhtudel, kus varatu püsivalt maksejõuetu juriidilise

isiku pankrotti välja kohus ei kuuluta. Seega olukorras, kus Maksejõuetuse teenistus ei tee

kohtule (otstarbekusest lähtuvalt ning täiendava uurimise vajalikkuse puudumise tõttu)

ettepanekut avaliku uurimisena pankrot välja kuulutada, aga pankrotivõlgniku lähikondse (nt

juhi, likvideerija, raamatupidaja, variisiku) st inimese käitumises olid rasked juhtimisvead,

siis kehtiva õiguse kohaselt seda inimest Eesti ärikeskkonnas edasi tegutsemisest takistada või

peatada ei saa. PankrS § 91 peaks võimaldama ärikeeldu kohaldada ka pankrotimenetluste

raugemiste korral ning peaks võimaldama ärikeeldu kohaldada kaalutlusõiguse alusel

tähtajalisena, näiteks poolest aastast kuni maksimaalselt seitsme aastani. Rootsis on ärikeelu

kohaldamise pikkus maksimaalselt kümme aastat.

2.4. Välisriigis määratud ärikeeldude tunnustamine Eestis. Maksejõuetuse teenistusele jääb

arusaamatuks, miks Eesti piirab teistes riikides määratud ja kehtivate ärikeeldude

tunnustamist Eestis. Kehtiva õiguse kohaselt on vaid üks erand – Soome.2 Juhul, kui näiteks

Lätis, Leedus, Rootsis, Saksamaal, Iirimaal või muus EL liikmesriigis või kolmandates

riikides nagu näiteks Ühendkuningriigis, Singapuris, Ukrainas, Indoneesias või Türgis on

isikule ärikeeld määratud, siis miks Eesti Vabariik seda sama ärikeeldu sama isiku suhtes ei

tunnusta ning laseb ärikeeluga isikutel Eestis äri jätkata või alustada. Juhul, kui isik ei kõlba

2 Vt vastutava ministri 23.05.2009 määrust „Välisriigis määratud ärikeeldude tunnustamine“ :

https://www.riigiteataja.ee/akt/13185674.

5 (10)

äri juhtima ja võlausaldajate ees vastutust võtma mõnes teises riigis (ja selle on tuvastanud

kas kohus või muu pädev haldusorgan nagu näiteks Lätis Maksejõuetuse Kontrolli Agentuur),

siis miks ta peaks sobima Eestis äri juhtima?

2.5. Maksejõuetuse teenistus on valmis esitama konkreetsed sõnastusettepanekud PankrS § 91

osas, kui poliitikakujundajad jõuavad omavahel kokkuleppele.

III Likvideerimismenetluse läbiviimine kui avalik-õigusliku funktsiooni täitmine ja

likvideerijatena tegutsevate avalike ülesannete täitjate usaldusväärsuse ja

kvalifikatsiooni nõuded

3.1 Eestis on populaarne kasutada nn likvideerimisteenust andmata endale täpselt aru, millega

õiguslikult ja sisuliselt on tegemist. Maksejõuetuse teenistuse hinnangul on tsiviilseadustiku

üldosa seaduses ja äriseadustikus sätestatud likvideerimisprotsess ja seadustes sätestatud

likvideerijate ülesanded avalik-õigusliku funktsioonina käsitletavad. St likvideerija kui

ametiseisundit omava ainuisikulise haldusorgani peamine ülesanne on erapooletult,

sõltumatult ja ausalt likvideerimisprotsess äriseadustiku alusel samm-haaval läbi viia, et

tuvastada juriidilise isiku majanduslik seisukord ja kohustus püsiva maksejõuetuse ilmnemisel

koheselt esitada kohtule pankrotiavaldus. Seadus on sätestanud, et likvideerijad lõpetavad

äriühingu tegevuse, nõuavad ühingu nimel sisse võlad, müüvad ühingu vara ja rahuldavad

võlausaldajate nõuded. Seadus sätestab ka, et likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid,

mis on vajalikud ühingu likvideerimiseks. Kolmandate isikute suhtes on likvideerijate

esindusõigus piiramatu.3 Seega likvideerija amet on väga auväärne ja tähtis amet!

3.2. Juhul, kui likvideerimine on avalik-õigusliku funktsioonina käsitletav riigi poolt

delegeeritud likvideeritud ülesannete täitmine, siis tekib omakorda küsimus likvideerija kui

ametiseisundit omava isiku kvalifikatsioonist ja oskustest. Kuivõrd kehtiv õigus ei peatu

likvideerija kvalifikatsioonil, siis praktikas likvideerivad ettevõtteid tihtipeale isikud, keda ei

peeta Eesti ärikeskkonnas ausalt tegutsevateks. Maksejõuetuse teenistuse arvates, ei tohiks

Eestis seadusega lubada mistahes juriidiliste isikute likvideerimismenetlusi läbi viia näiteks

isikul:

1) kes on süüdi mõistetud majandusalase4, õigusemõistmise või riigivastase süüteo toimepanemise

eest;

2) kes on pankrotivõlgnik või kelle suhtes on võlgadest vabastamise menetluse lõppemisest möödunud

vähem kui 1 aasta;

3) kelle suhtes on algatatud võlgade ümberkujundamise menetlus;

4) kes on viimase viie aasta jooksul kuulunud sellise juriidilise isiku juhatusse ja nõukokku, mille

pankrotiavalduse menetlus või pankrotimenetlus on lõppenud raugemisega;

5) kes on kohtuniku-, notari- või kohtutäituri ametist tagandatud või kelle suhtes kehtib likvideerijana,

pankrotihaldurina, saneerimisnõustajana, usaldusisikuna või võlanõustajana tegutsemise keeld;

6) kes on advokatuurist välja heidetud;

7) kes on avalikust teenistusest vabastatud distsiplinaarsüüteo eest;

8) kelle audiitori kutsetegevus on lõpetatud, välja arvatud lõpetamine audiitori avalduse alusel;

9) kelle raamatupidaja või siseaudiitori kutsetegevus on lõpetatud, välja arvatud lõpetamine

raamatupidaja või siseaudiitori avalduse alusel;

10) kellelt on patendivoliniku kutse ära võetud, välja arvatud kutse äravõtmine patendivoliniku

3 Nt ÄS § 209, 210 jj 4 KarS 21. peatükis sätestatud süüteod.

6 (10)

avalduse alusel;

11) kellelt on vandetõlgi kutse ära võetud vandetõlgi seaduse § 28 lõike 3 punkti 3 alusel.

Paraku kehtivas õiguses likvideerija isikule mingeid nõudeid või piiranguid kehtestatud ei ole,

kuid need tuleks seadusandjal kehtestada.

Maksejõuetuse teenistuse arvates võiks Eestis likvideerijana tegutseda üksnes näiteks isik:

1) kes on teovõimeline;

2) kelle elukoht on Eestis;

3) kes vastab audiitorile, sisekontrolörile või juristile esitatavatele haridusnõuetele või kelle

välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni on Eestis tunnustatud;

4) kes valdab kõnes ja kirjas eesti keelt;

5) kes on aus ja kõlbeline ning likvideerimismenetluse läbiviimiseks vajalike võimete ja

isiksuseomadustega;

6) kellel on Eesti Raamatupidajate Kogu, Eesti Audiitorkogu või Eesti Juristide Liidu kutsetunnistus.

3.3. Likvideerimismenetlus st majandusseisundi tuvastamine, varade müük, võlausaldajate

nõuete rahuldamine, ühingu raamatupidamise lõpetamine jms tuleb likvideerijatel

Maksejõuetuse teenistuse hinnangul läbi viia võimalikult kiiresti ja otstarbekalt arvestades

võlausaldajate ja avalikkuse huvi. Likvideerimismenetluse maksimaalne pikkus võimaliku

seaduse muudatuse kohaselt ei tohiks reeglina ületada ühte aastat. Likvideerijate üle peaks

olema võimalus järelevalvet teostada (samamoodi nagu pankrotihaldurite üle) ja avalik-

õigusliku funktsiooni täitmisel ilmnenud rikkumiste korral likvideerijad vastutusele võtta.

IV Raamatupidaja kui reguleeritud kutse esindaja (tulevikus) ja raamatupidamise

nõuete igakülgse täitmise tagamine

4.1. Maksejõuetuse teenistus leiab, et raamatupidaja oma olemuselt juba on või peab

tulevikus olema seadusega reguleeritud kutse nagu seda on ka audiitor. Raamatupidamine ei

ole loominguline tegevus, vaid mistahes juriidilise isiku raamatupidamine peab tagama

õigusaktides nõutu täitmise ja olema usaldusväärne. Maksejõuetuse teenistuse arvates ei

tohiks seadusega Eesti lubada raamatupidajaks olla, raamatupidamist korraldada, juriidilise

isiku raamatuid pidada, raamatupidamisteenust ja raamatupidamisandmete töötlemise ja

säilitamise teenust (raamatupidamistarkvara) osutada füüsilise isikuna või läbi juriidilise

isiku näiteks inimene:

1) kes on süüdi mõistetud majandusalase5, õigusemõistmise või riigivastase süüteo toimepanemise

eest;

2) kes on pankrotivõlgnik või kelle suhtes on võlgadest vabastamise menetluse lõppemisest möödunud

vähem kui 1 aasta;

3) kelle suhtes on algatatud võlgade ümberkujundamise menetlus;

4) kes on viimase viie aasta jooksul kuulunud sellise juriidilise isiku juhatusse ja nõukokku, mille

pankrotiavalduse menetlus või pankrotimenetlus on lõppenud raugemisega;

5) kes on kohtuniku-, notari- või kohtutäituri ametist tagandatud või kelle suhtes kehtib likvideerijana,

pankrotihaldurina, saneerimisnõustajana, usaldusisikuna või võlanõustajana tegutsemise keeld;

5 KarS 21. peatükis sätestatud süüteod.

7 (10)

6) kes on advokatuurist välja heidetud;

7) kes on avalikust teenistusest vabastatud distsiplinaarsüüteo eest;

8) kelle audiitori kutsetegevus on lõpetatud, välja arvatud lõpetamine audiitori avalduse alusel;

9) kelle raamatupidaja või siseaudiitori kutsetegevus on lõpetatud, välja arvatud lõpetamine

raamatupidaja või siseaudiitori avalduse alusel;

Paraku kehtivas õiguses raamatupidaja isikule mingeid nõudeid või piiranguid kehtestatud ei

ole, kuid need tuleks seadusandjal kehtestada.

Maksejõuetuse teenistuse arvates võiks Eestis raamatupidajana tegutseda üksnes näiteks isik:

1) kes on teovõimeline;

2) kelle elukoht on Eestis;

3) kes vastab raamatupidajale esitatavatele haridusnõuetele või kelle välisriigis omandatud

kutsekvalifikatsiooni on Eestis tunnustatud;

4) kes valdab kõnes ja kirjas eesti keelt;

5) kes on aus ja kõlbeline ning raamatupidamistööks vajalike võimete ja isiksuseomadustega;

6) kellel on Eesti Raamatupidajate Kogu kutsetunnistus.

4.2. Karistusseadustiku § 3811 (Raamatupidamise kohustuse rikkumine) ülevaatamine ja

muutmine. Maksejõuetuse teenistus leiab (ning meile teadaolevalt jagavad teenistusega sama

arvamust ka kõik Eestis tegutsevad pankrotihaldurid), et KarS § 3811 (st raamatupidamise

kohustuse rikkumine) süüteo eest on Eestis seadusandja ette näinud liiga leebed karistused,

sest ilma raamatupidamiseta ei saa kiiresti ja odavalt läbi viia ei saneerimismenetlust ega ka

pankrotimenetlust, et tuua kiiresti tagasi kõrvale viidud vara ning rahuldada võlausaldajate

nõuded. Kehtiv KarS § 3811 sõnastus on alljärgnev:

(1) Raamatupidamise korraldamise nõuete teadva rikkumise eest või teadvalt

raamatupidamisdokumentide ebaseadusliku hävitamise, varjamise või kahjustamise või

raamatupidamisdokumendis andmete esitamata jätmise või ebaõigete andmete esitamise eest, kui

sellega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist, –

karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui kohus on välja kuulutanud raamatupidamiskohustuslase pankroti või lõpetanud

pankrotimenetluse raugemise tõttu, –

karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahalise karistusega.

Maksejõuetuse teenistus palub Teil kaaluda selles paragrahvis kohaldatavate karistuste

karmistamist näiteks kuni seitsmeaastase vangistuseni nagu on määratletud maksusüütegude

puhul.

4.3 Maksejõuetuse teenistus koostöös ajutiste haldurite, pankrotihaldurite, majandusalaseid

süütegusid menetlevate uurijate ja kohtutega puutub tihti kokku pankrotimenetluste

läbiviimisel peamise probleemiga, et menetlejal ei ole võimalik tuvastada, mis ettevõttega st

juriidilisest isikust võlgnikuga täpselt mingil ajahetkel juhtus, sest võlgniku raamatupidamine

on kadunud või raamatupidamisteenust osutav teenuse pakkuja ja raamatupidamistarkvara

osutav IT-platvorm ei lase enam võlgniku raamatupidamisandmeid menetlejal kasutada või

halvemal juhul on võlgniku raamatupidamisandmed IT-platvormi pakkuja poolt ära

kustutatud. See teeb pea võimatuks võlgniku maksejõuetuse põhjuste uurimise ning võlgniku

tegeliku majandusliku olukorra, sh varade ja tehingute tuvastamise, millega juhtkond on

rikkunud võlausaldajate huvisid. Arvestades üldist riigi suundumust, et kõik dokumendid, sh

8 (10)

raamatupidamise alg- ja kuludokumendid, nendega seotud (meta)andmed tuleb säilitada

elektrooniliselt (pole reguleeritud, kelle käes, kus täpselt ja mis vormingus), siis tuleb

teenistuse hinnangul mistahes raamatupidamist puudutavate (meta)andmete ja elektroonilises

vormingus dokumentide säilitamise kohustus kehtestada ka võlgnikule raamatupidamise

arvestuse teenust pakkuvatele IT-platvormidele ning raamatupidamisteenust pakkuvatele

ettevõtetele. Juhul, kui pankrotivõlgniku juhtkonnal puudub tahe ja motivatsioon ajutise

halduri, pankrotihalduri, kohtu või Maksejõuetuse teenistuse korraldustele andmeid esitada

vastata ja raamatupidamisandmeid menetlejatele esitada, siis peaks eelpool nimetatud

kolmandad isikud st võlgnikule raamatupidamisdokumentide ja -andmete säilitamise teenust

osutavad isikud andma riikliku järelevalve teostamiseks ning kiire ja odava

pankrotimenetluse läbi viimiseks vastavad võlgniku andmed.

Maksejõuetuse teenistuse hinnangul tuleb muuta raamatupidamise seaduse §-i 12

(Raamatupidamise dokumentide säilitamise kohustus), lisades raamatupidamise dokumentide

säilitamise kohustuse lisaks raamatupidamiskohustuslasele ka raamatupidamise tegemist

abistavatele raamatupidamistarkvara IT-platvormidele ning raamatupidamisteenust

pakkuvatele ettevõtetele - tasuta säilitamise kohustusega vähemalt seitse aastat.

V Füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise tagajärjed riigi enda jaoks

5.1. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 50 (Võlgniku kohustustest vabastamise

tagajärjed) lõige 1 sätestab, et kui füüsilisest isikust võlgnik vabastatakse kohtu poolt

kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Lõike 2

kohaselt ei lõpe üksnes õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus ning

lapsele või vanemale elatise maksmise kohustus. Samas hetkel kehtiva õiguse kohaselt on

Eesti riik (seadusandja) nõustunud, et riigi- ja kohalike maksude maksmise kohustustest

füüsilisest isikust võlgnik vabastatakse täielikult. FIMS § 50 lg 5 sätestab, et füüsilisest isikust

võlgniku kohustustest vabastamine ei tohi olla takistuseks riiklike ettevõtlustoetuste

kasutamisel. Seega füüsiline isik võib Eesti riigile võlgu jääda, need võlad kustutatakse kohtu

poolt ning füüsilisel isikul on õigus ja võimalus saada juurde veel ka riiklikke

ettevõtlustoetusi.

5.2. Maksejõuetuse teenistus leiab, et siin on teatud ebakõla ning seadusandjal on õigus

olenevalt riigi sotsiaal-, majanduslikust ja poliitilisest olukorrast muuta oma varasemaid

otsustusi, näiteks et FIMS § 50 lg 2 kohaselt ei lõpeks vähemalt riigi- ja kohalike maksude

maksmise kohustus kas siis täielikult või osalises mahus. See tagaks Eesti elanike ja kodanike

hulgas teatud austuse ja vastutustunde riigi ja selle ühise rahakoti suunal. Probleem on väga

aktuaalne ka piiriüleste pankrottide kontekstis, kus näiteks naaberriigi füüsilisest isikust

võlgnik kolib ajutiselt Eestisse kasutades Eesti väga soodsat regulatsiooni selleks, et põgeneda

omakorda naaberriigis tekitatud võlgade, sh maksuvõlgade tasumisest võlausaldajatele.

Eestist ei tohi saada nö kohustustest vabanemise paradiis Euroopa Liidus.

5.3. Maksejõuetuse teenistus juhib Teie tähelepanu asjaolule, et FIMS jõustumisest alates on

praktikas väga levinud selline „skeem-käitumine“, kus ainuosanikust juhatuse liige läheb ise

eraisikuna eelnevalt pankrotti ja esitab kohustustest vabastamise avalduse kohtule selleks, et

hilisemas eraldiseisvas varatu maksejõuetu osaühingu pankrotimenetluses (mida likvideerijate

abil väga täpselt ajastatakse) ei oleks võimalik ühelgi võlausaldajal, pankrotihalduril ega

teenistusel kui järelevalve teostajal sellelt samalt ainuosanikust juhatuse liikmelt, kes

osaühingus pani toime raskeid juhtimisvigu, võlausaldajatele mitte mingit raha ega vara tagasi

nõuda, sest ta on FIMS § 50 lg 2 alusel kõikidest kohustustest kohtu poolt teises menetluses

vabastatud.

9 (10)

VI Pankrotiseaduse § 153 lg 1 nimetatud nõuete rahuldamisjärkude muutmine

6.1. Kuivõrd riik, eriti Maksu- ja Tolliamet on maksejõuetusvaldkonnas massiliselt levinud

praktika kohaselt reeglina võlausaldajatest viimane, kellele mistahes võlgnik oma võlgu

tasuda tahab, siis tuleks Maksejõuetuse teenistuse arvates pankrotimenetluses pankrotiseaduse

muudatusega anda riigi ja muudele avalik-õiguslikele nõudeid esitanud võlausaldajatele eelis

võlausaldajate nõuete rahuldamise järjekorras.

Kui hetkel on riigi ja muude avalik-õiguslike nõuete asukoht teisel järjekohal (teises järgus)

koos absoluutselt kõigi teiste võlausaldajatega pärast pandipidajate nõudeid, siis võib

seadusandja (poliitikakujundaja) järjekorra muuta ka nii, et riik oleks võrreldes teiste

tavavõlausaldajatega eelisjärjekorras. See omakorda tähendaks, et riik saaks oma nõuetele

rahuldust enne tavavõlausaldajaid. See ei oleks Eestis esmakordne nähtus, kuna 1990ndatel

Eestis selline regulatsioon on kehtinud. Ka siis olid Eestis turbulentsed ajad ning riiki oli vaja

täiendavalt pankrotimenetluses kaitsta.

Kehtiv PankrS § 153 lg 1 on järgmine:

§ 153. Nõuete rahuldamisjärgud

(1) Pärast käesoleva seaduse § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksete tegemist rahuldatakse

võlausaldajate nõuded järgmistes järkudes:

1) pandiga tagatud tunnustatud nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ulatuses;

2) muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded;

3) muud tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded;

4) pärandvara pankrotimenetluses pärimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 3 nimetatud nõuded ja

sundosa nõuded.

Uus st muudetud PankrS § 153 lg 1 sõnastus oleks järgmine:

§ 153. Nõuete rahuldamisjärgud

(1) Pärast käesoleva seaduse § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksete tegemist rahuldatakse

võlausaldajate nõuded järgmistes järkudes:

1) pandiga tagatud tunnustatud nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud

ulatuses;

2) tähtaegselt esitatud riigi ja muud avalik-õiguslikud nõuded;

3) muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded;

4) muud tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded;

5) pärandvara pankrotimenetluses pärimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 3 nimetatud

nõuded ja sundosa nõuded.

Muutumatuks jääksid põhimõtted, mille kohaselt järgmise järgu nõuded rahuldatakse pärast

eelmise järgu nõuete täielikku rahuldamist. Kui pankrotivarast ei piisa kõigi ühe järgu nõuete

rahuldamiseks, rahuldatakse sama järgu nõuded võrdeliselt nõuete suurusega.

VII Pankrotiseaduse § 85 lõikes 4 sätestatud võlgniku enesesüüstamise keeld

Maksejõuetuse teenistus leiab (ja mitmed pankrotihaldurid on ühinenud selle arvamusega), et

lõikes 4 väljendatud võlgniku enesesüüstamise keeld hetkel kehtivas sõnastuses “Võlgniku või

võlgniku lähikondse poolt pankrotimenetluses teabe andmise kohustuse täitmiseks antud

teavet võib võlgniku või võlgniku lähikondse suhtes läbiviidavas süüteomenetluses kasutada

tõendina ainult teavet andnud isiku kirjalikus vormis antud nõusolekul“ asub ennekõike vales

seaduses ja/või vajab siiski õigusselguse mõttes kas pankrotiseaduses kehtetuks tunnistamist

10 (10)

või olulist täiendamist. Pankrotiseadusega ei reguleerita süütegude läbiviimist, vaid

pankrotimenetluste läbiviimist, kus võlgnikul ja võlgniku lähikondsetel peab olema aktiivne

kaasaaitamiskohustus. Lõige 4 hetkel kehtivas sõnastuses ei võimalda praktikas ilmnenud

probleemide tõttu pankrotimenetlusi, sh avalikke uurimisi kiiresti ja odavalt läbi viia.

Täname Teid veelkord tähelepanu ja täiendava valdkondliku huvi eest ning loodame, et

Riigikogu majanduskomisjoni liikmed leiavad ühise koostöö tulemusena meie ettepanekutes

toodud sätetele vastavad eelnõud ja neile sobivad sätete asukohad.

Teie täiendavad küsimused, märkused, soovitused on alati teretulnud!

Lugupidamisega

Maksejõuetuse teenistuse kogu kollektiivi nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

Signe Viimsalu

juhataja