Kiri

KESKKOND & PARTNERID OÜ

Vasara 50, Tartu 50113

Reg.nr. 11006388;

registreeringu nr. EEP000544

www.mahutid.ee

Töö nr. 097/2024

Tellija: Võru Vesi AS

Projekteerija: Keskkond & Partnerid OÜ

Objekti asukoht: Kooli tn 23, Kanepi alevik, Kanepi vald, Põlvamaa

Projektijuht:

Lauri Aim - Volitatud veevarustus- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8

TARTU 2023

Kanepi alevik, Kanepi vald, Põlvamaa

KANEPI ALEVIKU REOVEEPUHASTI

EELPROJEKT

Kanepi aleviku reoveepuhasti. Eelprojekt

Töö nr. 097/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 2/43

AA-3-01 SELETUSKIRI

SISUKORD

ASUKOHA SKEEM ............................................................................................................... 5 1. ÜLDOSA .......................................................................................................................... 6 1.1. Üldandmed .................................................................................................................... 6

1.2. Sissejuhatus ................................................................................................................... 7 1.3. Alusdokumendid ........................................................................................................... 7 1.4. Projekteerimisel aluseks võetavad ehitusnormid ja eeskirjad ....................................... 7 1.5. Projekteeritavate ehitise osade eluiga ........................................................................... 8 1.6. Tehnilised andmed ........................................................................................................ 8

2. OLUKORRA KIRJELDUS.............................................................................................. 9 2.1. Kanepi alevik ja Erastvere küla..................................................................................... 9 2.2. Kanepi aleviku ühiskanalisatsioonitorustikud ............................................................... 9 2.3. Erastvere küla ühiskanalisatsioonitorustikud ................................................................ 9 2.4. Kanepi aleviku reoveepumplad ..................................................................................... 9 2.5. Erastvere küla reoveepumplad ...................................................................................... 10 2.6. Kanepi aleviku reoveepuhasti ....................................................................................... 10 2.7. Erastvere küla reoveepuhasti ......................................................................................... 10

3. TEHNOLOOGIA ............................................................................................................. 11

3.1. Kasutatud normdokumendid ......................................................................................... 11 3.2. Projekteeritud eluiga ..................................................................................................... 11 3.3. Lähteandmed ................................................................................................................. 12

3.4. Reoveepuhasti kirjeldus ................................................................................................ 18 3.5. Reovee juhtimine reoveepuhastini ................................................................................ 18

3.6. Mehaaniline puhastus .................................................................................................... 19 3.7. Reoveepumpla ............................................................................................................... 19 3.8. Bioloogiline puhastus .................................................................................................... 19

3.9. Ühtlustusmahuti ............................................................................................................ 20 3.10. Protsessimahuti ............................................................................................................. 21

3.11. Mudamahuti .................................................................................................................. 22 3.12. Õhu vajadus ja puhurid ................................................................................................. 23

3.13. Fosforiärastussüsteem ................................................................................................... 23 3.14. Biotiik ............................................................................................................................ 23 3.15. Proovivõtukohad ........................................................................................................... 23 3.16. Suubla ja heitvee väljalask ............................................................................................ 23

3.17. Reoveepuhasti töö rekonstrueerimistööde ajal .............................................................. 24 4. ASENDIPLAAN .............................................................................................................. 24 4.1. Kasutatud normdokumendid ......................................................................................... 24 4.2. Teed ja platsid ............................................................................................................... 25 4.3. Haljasala taastamine/rajamine ....................................................................................... 25

4.4. Piirdeaed ........................................................................................................................ 25 4.5. Pinnase planeerimine .................................................................................................... 25

4.6. Objekti infosilt .............................................................................................................. 25 5. VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI VÄLISVÕRK ........................................ 26 5.1. Kasutatud normdokumendid ......................................................................................... 26 5.2. Projekteeritud eluiga ..................................................................................................... 26 5.3. Torude sügavus ning vahekaugus ................................................................................. 27

5.4. Veetorustik .................................................................................................................... 27 5.5. Isevoolne kanalisatsioonitorustik .................................................................................. 27 5.6. Survekanalisatsioon ....................................................................................................... 28

Kanepi aleviku reoveepuhasti. Eelprojekt

Töö nr. 097/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 3/43

6. ARHITEKTUUR .............................................................................................................. 28

6.1. Kasutatud normdokumendid ......................................................................................... 28

6.2. Projekteeritud eluiga ..................................................................................................... 28 6.3. Ehitise arhitektuurilahendus .......................................................................................... 29 6.4. Piirdekonstruktsioonide soojusjuhtivused ..................................................................... 29 6.5. Ehitise põhitarindite kirjeldus ....................................................................................... 29 6.6. Välisviimistlus............................................................................................................... 29

6.7. Avatäited ....................................................................................................................... 29 6.8. Siseviimistlus ................................................................................................................ 30 6.9. Pandus ........................................................................................................................... 30 6.10. Mahutite luugid ............................................................................................................. 30 7. EHITUSKONSTRUKTISOONID ................................................................................... 31

7.1. Kasutatud normdokumendid ......................................................................................... 31 7.2. Tehnilised lähteandmed ................................................................................................ 31 7.3. Keskkonnaklassid .......................................................................................................... 32

7.4. Raudbetoonkonstruktsioonid......................................................................................... 32 7.5. Kivikonstruktsioonid ..................................................................................................... 32 8. TULEOHUTUS ................................................................................................................ 33 8.1. Kasutatud normdokumendid ......................................................................................... 33

8.2. Ehitise tuleohutusklass, kasutusviis ja kasutusotstarve ................................................. 33 8.3. Tuleohutuskuja, kande- ja tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusajad ....................... 33

8.4. Eripõlemiskoormus ....................................................................................................... 34 8.5. Tuleohuklass ja tulekaitsetase ....................................................................................... 34

8.6. Tuletõkkesektsioonid, konstruktsioonide tulepüsivus, tuletundlikkus .......................... 34 8.7. Suitsutsoonid ja suitsueemalduse põhimõtted ............................................................... 35 8.8. Päästemeeskonna juurde- ja sissepääs .......................................................................... 35

8.9. Evakuatsioonilahendus .................................................................................................. 35 8.10. Pääsud mahutisse, pööningule, katusele ....................................................................... 35

8.11. Ventilatsiooni- ja küttesüsteemi tuleohutus .................................................................. 35 8.12. Tuleohutuspaigaldis ...................................................................................................... 36

8.13. Ehitise väline tulekustutusvesi ...................................................................................... 37 9. HOONE VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON .................................................... 38

9.1. Kasutatud normdokumendid ......................................................................................... 38 9.2. Projekteeritud eluiga ..................................................................................................... 38 9.3. Vesi ............................................................................................................................... 38

9.4. Kanalisatsioon ............................................................................................................... 38 10. HOONE KÜTE JA VENTILATSIOON .......................................................................... 39

10.1. Kasutatud normdokumendid ......................................................................................... 39 10.2. Üldosa ........................................................................................................................... 39 10.3. Soojusvarustus............................................................................................................... 39

10.4. Küte ............................................................................................................................... 40

10.5. Ventilatsioon ................................................................................................................. 40 11. ELEKTRIVARUSTUS JA AUTOMAATIKA ................................................................ 41 11.1. Üldist ............................................................................................................................. 41

11.2. Liitumispunkt ................................................................................................................ 41 11.3. Päikeseelektrijaam ......................................................................................................... 41 12. LAMMUTAMINE ........................................................................................................... 41 12.1. Kasutatud normdokumendid ......................................................................................... 41 12.2. Üldist ............................................................................................................................. 41 12.3. Puhasti töö rekonstrueerimistööde ajal ......................................................................... 42 12.4. Olemasolev reoveepuhasti tehnohoone ......................................................................... 42

Kanepi aleviku reoveepuhasti. Eelprojekt

Töö nr. 097/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 4/43

12.5. Olemasolev reoveepuhasti ............................................................................................ 42

12.6. Vanade torustike ja kaevude likvideerimine ................................................................. 42

12.7. Heakorrastustööd ........................................................................................................... 42 13. EHITUSTÖÖD ................................................................................................................. 43 13.1. Üldist ............................................................................................................................. 43

Kanepi aleviku reoveepuhasti. Eelprojekt

Töö nr. 097/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 5/43

ASUKOHA SKEEM

Kanepi aleviku

reoveepuhasti

Kanepi aleviku reoveepuhasti. Eelprojekt

Töö nr. 097/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 6/43

1. ÜLDOSA

1.1. Üldandmed

Projekti nimetus: Kanepi aleviku reoveepuhasti

Staadium: Eelprojekt

Töö nr: 097/2024

Objekti asukoht: Kooli tn 23, Kanepi alevik, Kanepi vald, Põlva maakond

Tellija: Võru Vesi AS

Registrikood: 10004973

Ringtee 10, 65605, Võru linn, Võrumaa

tel: +372 782 8334

e-post: [email protected]

Projekteerija: Keskkond & Partnerid OÜ

Registrikood: 11006388

Majandustegevusteade nr. EEP000544

Vasara 50, 50113 Tartu

Tel: +372 733 0350

e-post: [email protected]

Projekteerimismeeskond: Projektijuht:

Lauri Aim - Volitatud veevarustuse- ja

kanalisatsiooniinsener, tase 8

Pädevad isikud:

Lauri Aim - Volitatud veevarustuse- ja

kanalisatsiooniinsener, tase 8

Evely Samun – Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7

Reoveetehnoloog

Siim Sibul - Diplomeeritud veevarustuse- ja

kanalisatsiooniinsener, tase 7

Projekteerijad

Kert Alasoo - Diplomeeritud veevarustuse- ja

kanalisatsiooniinsener, tase 7

Siim Sisask - Diplomeeritud veevarustuse- ja

kanalisatsiooniinsener, tase 7 esmane kutse

Kontaktisikud: Tellija poolt – Marko Tolga

Tel: +372 782 8330

e-post: [email protected]

Projekteerija poolt – Kert Alasoo

tel: +372 5569 2716

e-post: [email protected]

Kanepi aleviku reoveepuhasti. Eelprojekt

Töö nr. 097/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 7/43

1.2. Sissejuhatus

Käesolev projekt on koostatud Keskkond & Partnerid OÜ poolt. Projekti Tellijaks on Võru

Vesi AS. Töös on koostatud projekt Kanepi aleviku reoveepuhasti rekonstrueerimiseks.

Reoveepuhasti elektri- ja automaatika osa kohta koostatakse eraldi projekt.

1.3. Alusdokumendid

Projekti koostamise eel on tehtud objekti ülevaatus. Kasutatud on järgmisi lähtematerjale:

• Võru Vesi AS poolt väljastatud hankedokumendid „Kanepi aleviku reoveepuhasti

rekonstrueerimise tööprojekti projekteerimine“.

• Vasara Geodeesia OÜ poolt septembris 2024.a. koostatud geodeetiline alusplaan

„Kanepi reoveepuhasti geodeetiline alusplaan“ (Töö nr. 24G1008);

• Keskkonnalahendused OÜ poolt koostatud tehnoloogiline projekt „Kanepi aleviku

reoveepuhasti rekonstrueerimine“ (Töö nr. 07-25);

• OÜ Keskkonnaprojekt poolt koostatud „Kanepi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

arendamise kava 2024-2035“ (Töö nr. 3303.01);

• Projekteerimise instituut EKE PROJEKT poolt 1978. aastal koostatud

ehitusgeoloogiline uurimistöö „Põlva rajooni Kanepi kolhoosi asula välisvõrgud“ (Töö

nr. 278128);

• OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus poolt oktoobris 2024.a. koostatud

reostuskoormuse uuring „Erastvere küla reoveetrassi reostuskoormuse määramine

oktoobris 2024“;

• OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus poolt oktoobris 2024.a. koostatud

reostuskoormuse uuring „Kanepi aleviku reoveetrassi reostuskoormuse määramine

oktoobris 2024“;

• EXTech Design OÜ poolt 2025.a. koostatud põhiprojekt „Kooli tn 23 kinnistu

juurdepääsutee ja riigitee nr 18295 kooli tee km 0,66 ristumiskoht“ (Töö nr. 24167);

• Maa-ameti kaardid (www.maaamet.ee) ja aerolaserskaneerimise andmed.

1.4. Projekteerimisel aluseks võetavad ehitusnormid ja eeskirjad

Projekteerimisel on järgitud järgmisi seadusandlike akte ja normdokumente:

- Ehitusseadustik (EhS);

- Veeseadus (VeeS);

- Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (ÜVVKS);

- Jäätmeseadus (JäätS);

- Tuleohutuse seadus (TuOS);

- Muinsuskaitseseadus (MuKS);

- Looduskaitseseadus (LKS);

- Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr. 97 „Nõuded ehitusprojektile“;

- Majandus- ja taristuministri 5.06.2015 määruse nr. 57 „Ehitise tehniliste andmete

loetelu ja arvestamise alused“;

- Majandus- ja taristuministri 2.06.20.15 määruse nr. 51 „Ehitise kasutamise

otstarvete loetelu“;

- EVS 932 Ehitusprojekt;

- MaaRYL 2010 Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoonete ehituse pinnasetööd.

Kui mõned tööd ei ole projektdokumentatsioonis täpselt määratletud, tuleb need teostada

vastavalt eelpooltoodud seadustele, määrustele ja normidele, lähtudes heast ehitustavast.

Kanepi aleviku reoveepuhasti. Eelprojekt

Töö nr. 097/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 8/43

Kui projektis esineb erinevusi seletuskirja, jooniste ja töömahtude tabelite vahel, tuleb neid

tõlgendada järgmises järjekorras: joonised (1), seletuskiri (2), töömahtude tabelid (3).

1.5. Projekteeritavate ehitise osade eluiga

Projekteeritavate objektide eluead on järgmised:

- Vee- ja kanalisatsioonitorustikud – 40 aastat

- Hoonete konstruktsioonid – 40 aastat

- Reservuaarid ja mahutid – 40 aastat

- Elektripaigaldised ja automaatikaseadmed – 15 aastat

- Ventilatsioonisüsteemid – 15 aastat

- Tehnoloogilised seadmed – 15 aastat

1.6. Tehnilised andmed

1.6.1. Lammutatav reoveepuhasti

Ehitisregistri kood: 220555641

Ehitise liik: Rajatis

Ehitise nimetus: Biopuhasti

Ehitustegevuse liik: Ehitise lammutamine

Ehitise kasutamise otstarve:

- 22233 Reoveepuhasti

Ehitisregistris olevad tehnilised andmed:

- Ehitisealune pind – 20 m²

- Pikkus – 5,0 m

- Laius – 4,0 m

- Kõrgus – 2,8 m

- Maapealsete korruste arv – 1

- Maht – 56,0 m³

1.6.2. Rajatav reoveepuhasti hoone

Ehitise liik: Hoone

Ehitise nimetus: Reoveepuhasti hoone

Ehitustegevuse liik: Ehitise püstitamine

Ehitise kasutamise otstarve:

- 12741 Reoveepuhasti hoone

Ehitusregistrile esitatavad tehnilised andmed:

- ehitisealune pind – 145,9 m2

- maapealse osa alune pind – 145,9 m2

- maapealsete korruste arv – 1

- maa-aluste korruste arv – 0

- absoluutne kõrgus – 138,6 m

- kõrgus – 3,9 m

- pikkus –21,0 m

- laius – 6,9 m

Kanepi aleviku reoveepuhasti. Eelprojekt

Töö nr. 097/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 9/43

- sügavus – 3,0 m

- suletud netopind – 30,6 m2

- köetav pind – 0,0 m2

- maapealse osa maht – 420 m3

- maht – 835 m3

- üldkasutatav pind – puudub

- tehnopind - puudub

2. OLUKORRA KIRJELDUS

2.1. Kanepi alevik ja Erastvere küla

Kanepi alevik ja Erastvere küla asuvad Kanepi vallas, Põlva maakonnas. Kohalikuks vee-

ettevõtjaks on mõlemas asulas Võru Vesi AS.

Vastavalt SA KIK elanike arvu tabelile elab 2023. aasta seisuga Kanepi alevikus 518 ja

Erastvere külas 360 elanikku. Vastavalt Kanepi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

arendamise kavale (edaspidi ÜVK) on Kanepi alevikus ühiskanalisatsiooniga liitunud 484

inimest ning Erastvere külas 50 inimest.

Kanepi aleviku reoveepuhasti rekonstrueerimise tehnoloogilisele projektile kohaselt tuleb

reoveepuhasti dimensioneerimisel arvestada Kanepi aleviku ja Erastvere küla elanikele

lisaks võimalike uute liitujatega. Tehnoloogilises projektis on perspektiivsete liitujatena

arvestatud 100 inimesega.

2.2. Kanepi aleviku ühiskanalisatsioonitorustikud

Kanepi aleviku ühiskanalisatsioonitorustik on tänaseks praktiliselt täies mahus

rekonstrueeritud. Tänaseks on umbes 90% rajatud torustikest asendatud uute PVC

plasttorudega. Vanemad torud on malmist, asbotsemendist või keraamilised.

Ühiskanalisatsioonitorustike kogupikkuseks on ligikaudu 10,7 km.

2.3. Erastvere küla ühiskanalisatsioonitorustikud

Suurem osa Erastvere küla ühiskanalisatsioonitorustikust on rajatud 1970.-ndatel.

Torustikud on üldiselt amortiseerunud ning vajavad uuendamist, et vältida liigvee juhtimist

puhastisse ja põhjavee reostumist. Küla ühiskanalisatsioonitorustik koosneb 220 m ulatuses

isevoolsest torustikust ning 105 m ulatuses survekanalisatsioonitorustikust.

2.4. Kanepi aleviku reoveepumplad

Kanepi aleviku ühiskanalisatsioonisüsteemi kuulub kolm plastist reovee kompaktpumplat,

mis on rajatud 2005. aastal.

Kanepi aleviku reoveepuhasti. Eelprojekt

Töö nr. 097/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 10/43

2.5. Erastvere küla reoveepumplad

Erastvere küla teenindab üks reoveepumpla, mis kuulub Erastvere reoveepuhasti

koosseisu.

2.6. Kanepi aleviku reoveepuhasti

Kanepi alevikus tekkiva reovee puhastamine toimub aleviku põhjaosas Kooli tn 23

(28501:001:0662) kinnistul paiknevas reoveepuhastis. Aleviku reovesi juhitakse kinnistul

paiknevasse võrehoonesse isevoolselt, sealt pumbatakse eelpuhastuse läbinud reovesi edasi

puhastisse.

Algset nelja sektsiooniga OXYD-180 tüüpi reoveepuhastit on aastatel 2005 ja 2017

rekonstrueeritud. Aastal 2005 ühendati kaks eraldiseisvat biotiiki ühtseks. Aastal 2017

arvati välja pooled OXYD-180 puhasti sektsioonid ning rekonstrueeriti võrehoone koos

võreseadmega. Puhasti projekteeritud vooluhulk on ÜVK andmetel 210 m³/d.

Puhasti otsene suubla on vastavalt vee erikasutusloale nr. L.VV/331162 Krõmpsi kraav,

mis suubub Võhandu jõkke. Kanepi aleviku reoveepuhasti heitveeanalüüsid vastavad

hetkel kehtestatud piirmääradele. Olemasoleva reoveepuhasti amortiseerunud seisukord

ning Erastvere küla reovee perspektiivne lisandumine tingivad olemasoleva Kanepi aleviku

reoveepuhasti rekonstrueerimise.

Kanepi alevikus oli 2023.a müüdud kanalisatsiooniteenuse maht 12852 m³. Puhastisse

juhitud vooluhulk oli kokku 49772 m³, millest omakasutus oli 198 m³. Puhastisse juhitud

liigvee osakaal oli seega 74%, mis on äärmiselt kõrge arvestades asjaolu, et umbes 90%

Kanepi aleviku kanalisatsioonitorustikest on rekonstrueeritud.

2.7. Erastvere küla reoveepuhasti

Erastvere külas tekkiva reovee puhastamine toimub Puhasti (28401:001:0379) kinnistul

paikneva OXYD-45 tüüpi reoveepuhastiga. Järelpuhastusena töötab kaks biotiiki,

kogupindalaga 832 m². Puhati projekteeritud jõudluseks on 72-105 m³/d, mis on ligikaudne

230-350 ie reostuskoormusele.

Puhasti rajati aastal 1976 ning rekonstrueeriti aastal 2007. Tänaseks on puhasti

amortiseerunud ning ei tööta korrektselt. Puhasti suublaks on Ahja jõgi.

Vastavalt ÜVK-le on planeeritud juhtida Erastvere küla reovesi antud projektiga

rekonstrueeritavasse Kanepi reoveepuhastisse. Erastvere küla reoveepuhasti

rekonstrueerimine või likvideerimine ei kuulu antud projekti töömahtudesse.

Kanepi aleviku reoveepuhasti. Eelprojekt

Töö nr. 097/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 11/43

3. TEHNOLOOGIA

3.1. Kasutatud normdokumendid

- Ehitusseadustik (EhS);

- Veeseadus (VeeS);

- Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (ÜVVKS);

- Jäätmeseadus (JäätS);

- Looduskaitseseadus (LKS);

- Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr. 97 „Nõuded ehitusprojektile“;

- Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr. 57 „Ehitise tehniliste andmete

loetelu ja arvestamise alused“;

- Keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr. 29 „Haljastuses, rekultiveerimisel ja

põllumajanduses kasutatava reoveesette kvaliteedi piirväärtused ning kasutamise

nõuded1“;

- Keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr. 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise,

ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud

ulatus1“;

- Keskkonnaministri 8.11.2019 määrus nr. 61 „Nõuded reovee puhastamise ning

heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta,

nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“;

- EVS 932 Ehitusprojekt;

- EVS 848 Väliskanalisatsioonivõrk;

- EVS 846 Hoone kanalisatsioon;

- EVS 921 Veevarustuse välisvõrk;

- EVS 835 Hoone veevärk;

- EVS 945 Reovee väikepuhasti projekteerimine;

- EVS-EN 12255-6 Wastewater treatment plants – Part 6 – Activated sludge

process;

- Juhend DWA-A 131 Üheastmelise aktiivmudaprotsessi dimensioneerimine

- Juhend DWA-M 210 Belebungsanlagen mit Aufstaubetrieb (SBR);

- Juhend DWA-M 215-1 Soovitused reoveepuhasti planeerimiseks, ehituseks, ehituse

juhtimiseks ja rekonstrueerimiseks. Osa 1 Variantide võrdluse planeerimine;

- Juhend DWA-A 226 Põhialused aktiivmudaprotsessi dimensioneerimiseks koos

aeraoobse liigmuda stabiliseerimisega, alates 1000 ie-d

- RIL77-2013 Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend;

- Hoone Tehnosüsteemide RYL 2002 I osa;

- Hoone Tehnosüsteemide RYL 2002 II osa;

- „Reoveepuhastuse käsiraamat“ (Tallinn 2023);

Kui mõned tööd ei ole projektdokumentatsioonis täpselt määratletud, tuleb need teostada

vastavalt eelpool toodud seadustele, määrustele ja normidele, lähtudes heast ehitustavast.

Kui projektis esineb erinevusi seletuskirja, jooniste ja töömahtude tabelite vahel, tuleb neid

tõlgendada järgmises järjekorras: joonised (1), seletuskiri (2), töömahtude tabelid (3).

3.2. Projekteeritud eluiga

Ehitise osade projekteeritud eluiga vt. täpsemalt ptk 1.5

Kanepi aleviku reoveepuhasti. Eelprojekt

Töö nr. 097/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 12/43

3.3. Lähteandmed

3.3.1. Reoveepuhasti teeninduspiirkond

Reoveepuhasti hakkab teenindama järgmisi asulaid:

- Kanepi alevik

- Erastvere küla

3.3.1.1 Kanepi alevik

Kanepi aleviku reoveekogumisala tehnilised näitajad:

- Kogumisala nimetus: Kanepi

- Registrikood: RKA0650338

- Tüüp: Alla 2000 IE

- Reostuskoormus: 701 IE

- Pindala: 45,1 ha

- IE/ha: 18,7

- Põhjavee kaitstus: kaitstud

Joonis 3.1 Kanepi reoveekogumisala (Allikas: Keskkonnaportaal)

3.3.1.2 Erastvere küla

Reoveekogumisala ei ole moodustatud.

Kanepi aleviku reoveepuhasti. Eelprojekt

Töö nr. 097/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 13/43

3.3.2. Olemasolevad vee kasutamise andmed

Kokkuvõtlikud vee kasutamise andmed Kanepi aleviku ja Erastvere küla kohta aastatel

2022…2023 on esitatud alljärgnevas tabelis 3.1. Andmed on esitanud kohalik vee-ettevõte

Võru Vesi AS. Tabelis on esitatud puurkaevust välja pumbatud vesi, võrku juhitud vesi,

tarbijatele müüdud vesi, tarbijatele müüdud kanalisatsioon, reoveepuhastis mõõdetud

vooluhulgad.

Tabel 3.1 Kanepi reoveepuhasti teeninduspiirkonna olemasolevad keskmistatud vee

kasutamise andmed

Piirkond

Puurkaevust

välja

pumbatud

Võrku

juhitud

Müüdud

vesi

Müüdud

kanalisatsioon

Reoveepuhastis

mõõdetud

m³/d m³/d m³/d m³/d m³/d

Kanepi alevik

2022 63,3 60,2 41,8 34,3 110,1

2023 74,3 73,4 42,6 35,2 136,1

Erastvere küla

2022 26,0 25,8 15,4 14,3 -

2023 15,9 18,0 15,9 14,7 -

Kokku

2022 89,3 86,0 57,2 48,6 -

2023 90,2 91,4 58,5 49,9 -

Allikas: Võru Vesi AS

Kanepi aleviku reoveepuhasti. Eelprojekt

Töö nr. 097/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 14/43

3.3.3. Reostuskoormuse uuring – Kanepi alevik

OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus teostas ajavahemikul 07.10.2024 – 14.10.2024

uuringu „Kanepi aleviku reoveetrassi reostuskoormuse määramine oktoobris 2024“.

Uuringu raames mõõdetud näitajad on toodud alljärgnevalt (Tabel 3.2) ning nende

tulemuste põhjal arvutatud reostuskoormus on toodud alljärgnevalt (Tabel 3.3).

Tabel 3.2 Reostuskoormuse uuringu raames mõõdetud näitajad

Ajavahemik Nädala

päev

BHT7 KHTCr HA Nüld Püld pH Voolu-

hulk

mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l - m³/d

07.10.2024-

08.10.2024 E-T 330 710 400 79 10 7,7 42

08.10.2024-

09.10.2024 T-K 260 700 250 75 6,3 7,5 47

09.10.2024-

10.10.2024 K-N 720 1400 830 100 7,5 7,4 84

10.10.2024-

11.10.2024 N-R 470 780 320 66 6,4 7,4 59

11.10.2024-

12.10.2024 R-L 630 1500 680 93 8,8 7,3 66

12.10.2024-

13.10.2024 L-P 290 770 510 81 8,5 7,6 48

13.10.2024-

14.10.2024 P-E 610 940 580 81 8,9 7,5 56

Keskmine 470 970 510 82 8,1 7,5 57

Tabel 3.3 Reostuskoormus vastavalt reostuskoormuse uuringule

Ajavahemik Nädala

päev IE

BHT7 KHTCr HA Nüld Püld

kg/d kg/d kg/d kg/d kg/d

07.10.2024-

08.10.2024 E-T 231 14 30 17 3,3 0,42

08.10.2024-

09.10.2024 T-K 204 12 33 12 3,5 0,30

09.10.2024-

10.10.2024 K-N 1008 60 120 70 8,4 0,63

10.10.2024-

11.10.2024 N-R 462 28 46 19 3,9 0,38

11.10.2024-

12.10.2024 R-L 693 42 99 45 6,1 0,58

12.10.2024-

13.10.2024 L-P 232 14 37 24 3,9 0,41

13.10.2024-

14.10.2024 P-E 569 34 53 32 4,5 0,50

Keskmine 486 29 60 31 4,8 0,46

Kanepi aleviku reoveepuhasti. Eelprojekt

Töö nr. 097/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 15/43

3.3.4. Reostuskoormuse uuring – Erastvere küla

OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus teostas ajavahemikul 07.10.2024 – 14.10.2024

uuringu „Erastvere küla reoveetrassi reostuskoormuse määramine oktoobris 2024“.

Uuringu raames mõõdetud näitajad on toodud alljärgnevalt (Tabel 3.4) ning nende

tulemuste põhjal arvutatud reostuskoormus on toodud alljärgnevalt (Tabel 3.5).

Tabel 3.4 Reostuskoormuse uuringu raames mõõdetud näitajad

Ajavahemik Nädala

päev

BHT7 KHTCr HA Nüld Püld pH Voolu-

hulk

mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l - m³/d

07.10.2024-

08.10.2024 E-T 200 440 190 52 7,7 7,5 8

08.10.2024-

09.10.2024 T-K 230 510 190 58 4 7,4 13

09.10.2024-

10.10.2024 K-N 230 650 320 54 3,7 7,5 13

10.10.2024-

11.10.2024 N-R 350 510 300 49 4,6 7,2 17

11.10.2024-

12.10.2024 R-L 210 590 280 47 6,2 7,4 13

12.10.2024-

13.10.2024 L-P 380 760 160 46 5,6 7,5 13

13.10.2024-

14.10.2024 P-E 280 490 140 48 5,4 7,4 13

Keskmine 270 560 230 51 5,3 7,4 13

Tabel 3.5 Reostuskoormus vastavalt reostuskoormuse uuringule

Ajavahemik Nädala

päev IE

BHT7 KHTCr HA Nüld Püld

kg/d kg/d kg/d kg/d kg/d

07.10.2024-

08.10.2024 E-T 28 1,7 3,7 1,6 0,44 0,065

08.10.2024-

09.10.2024 T-K 50 3,0 6,6 2,5 0,75 0,052

09.10.2024-

10.10.2024 K-N 50 3,0 8,5 4,2 0,70 0,048

10.10.2024-

11.10.2024 N-R 99 6,0 8,7 5,1 0,83 0,078

11.10.2024-

12.10.2024 R-L 46 2,7 7,7 3,6 0,61 0,081

12.10.2024-

13.10.2024 L-P 82 4,9 9,9 2,1 0,60 0,073

13.10.2024-

14.10.2024 P-E 61 3,6 6,4 1,8 0,62 0,070

Keskmine 59 3,6 7,4 3,0 0,65 0,067

Kanepi aleviku reoveepuhasti. Eelprojekt

Töö nr. 097/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 16/43

3.3.5. Arvutuslik perspektiivne vooluhulk ja reostuskoormus

Vooluhulga ja reostuskoormuse leidmisel kasutatakse järgmisi lähteandmeid:

- Võru Vesi AS poolt väljastatud olemasolevad veekasutamise andmed (vt. ptk

3.2.2);

- OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt koostatud reostuskoormuse uuringud;

- Kanepi valla ÜVK arendamise kava;

- Keskkonnalahendused OÜ poolt koostatud tehnoloogilise projektile „Kanepi

aleviku reoveepuhasti rekonstrueerimine“

- Võru Vesi AS poolt väljastatud hankedokumendid.

Alljärgnevalt (Tabel 3.6) on toodud perspektiivne asulas tekkiv reovee vooluhulk ning

reostuskoormus. Reoveepuhasti jõudluse ehk projekteeritud reostuskoormuse ja

vooluhulga määramisel tehakse järgmised eeldused:

- Ühe elaniku erivooluhulk on 100 l/d ja erireostuskoormus 1,0 IE;

- Liigvee osakaal ca 75%;

Tabel 3.6 Asula arvutuslik perspektiivne vooluhulk ja reostuskoormus

Reostuskoormuse tekitaja

Reostus-

koormuse

tekitajate

arv

Erireostus-

koormus

(ie/d)

Erivoolu-

hulk (l/d)

Reostus-

koormus

(ie)

Vooluhulk

(m3/d)

Kanepi aleviku elanikud 500 1,00 100 500,0 50,0

Kanepi aleviku ettevõtted/asutused - - - 80,0 8,0

Erastvere küla elanikud 30,0 3,0

Erastvere küla ettevõtted/asutused - - - 150,0 15,0

Infiltratsioon (75%) - - - - 57,0

Kokku reovesi asulast 760,0 133,0

Kanepi aleviku reoveepuhasti. Eelprojekt

Töö nr. 097/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 17/43

Alljärgnevalt (Tabel 3.7) on esitatud reoveepuhasti projekteeritud jõudlus.

Tabel 3.7 Reoveepuhasti jõudlus

Nr Parameeter Ühik Minimaalne Maksimaalne

1 Hüdrauliline koormus

Päeva keskmine m³/d 140 210

Kmaxd 1,2 1,2

Tunni keskmine m³/h 5,8 8,8

Amax 1,3 1,3

Bmax 2,2 2,2

Kmaxh 2,9 2,9

Tunni

maksimaalne m³/h 20,0 30,0

2 Reovee kontsentratsioon

BHT7 mgO2/l 326 217

KHT mgO2/l 651 434

HA mg/l 380 253

Nüld mg/l 60 40

Püld mg/l 10 7

3 Reostuskoormus

IE 760 760

BHT7 kg/d 46 46

KHT kg/d 91 91

HA kg/d 53 53

Nüld kg/d 8 8

Püld kg/d 1,4 1,4

3.3.6. Kuja

Vastavalt Keskkonnaministri määrusele nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise,

ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“ on

reoveepuhasti objektide kujad järgmised:

• Reoveepuhasti mahutid – 50 m

• Reoveepuhasti tehnohoone – 50 m

3.3.7. Reoveepuhasti toimimisaeg

Vastavalt Keskkonnaministri määrusele nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise,

ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“ peab

reovee väikepuhasti toimimisaeg olema 30 aastat.

3.3.8. Heitvee reostusnäitajate piirväärtused ja reovee puhastusastmed

Heitvee reostusnäitajate piirväärtuste määramisel lähtutakse Keskkonnaministri 08.11.2019

määrusest nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja

jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning

Kanepi aleviku reoveepuhasti. Eelprojekt

Töö nr. 097/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 18/43

saasteainesisalduse piirväärtused“. Selle järgselt on suublasse juhitavale heitveele

kehtestatud alljärgnevalt (Tabel 3.8) toodud piirväärtused.

Tabel 3.8 Heitvee reostusnäitajate piirväärtused ja reovee puhastusastmed

Reostusnäitaja

Reoveekogumisala

reostuskoormus

300…1999 ie

Piirväärtus Reovee

puhastusaste

mg/l %

Biokeemiline

hapnikutarve (BHT7) 25 80

Keemiline hapnikutarve

(KHT) 125 75

Üldfosfor (Püld) 2 70

Üldlämmastik (Nüld) 60 30

Heljum (HA) 35 70

Ühealuselised fenoolid 0,1 75

Kahealuselised fenoolid 15 70

Naftasaadused 1 75

Vesinikeksponent (pH) 6-9

3.4. Reoveepuhasti kirjeldus

Olemasolev reoveepuhasti likvideeritakse ning selle asemele ehitatakse uus reoveepuhasti,

mis põhineb aktiivmuda annuspuhasti tehnoloogial.

Reovee puhastamine toimub järgmistes etappides:

- mehaaniline puhastus olemasolevas võrehoones eelpuhastusseadmes;

- bioloogiline puhastus aktiivmuda annuspuhastis koos lämmastikuärastusega;

- fosforiärastus keemilise sadestamise teel;

Jääkmuda käitlemine toimub järgmistes etappides:

- jääkmuda tihendamine mudatihendis (mudamahutis);

Reoveepuhasti koosneb järgmistest elementidest:

- tehnohoone;

- aktiivmuda annuspuhasti;

o ühtlustusmahuti V=119,2 m3;

o protsessimahuti V=270,2 m3;

o mudamahuti V=61,4 m3;

o rejektveekamber V=3,9 m3.

3.5. Reovee juhtimine reoveepuhastini

Asulast juhitakse reovesi isevoolse kanalisatsioonitoruga reoveepuhasti territooriumil

paiknevasse olemasolevasse võrehoonesse, kus reovesi läbib eelpuhastusseadme.

Võreseadme läbinud reovesi pumbatakse edasi reoveepuhastisse.

Kanepi aleviku reoveepuhasti. Eelprojekt

Töö nr. 097/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 19/43

Reoveepuhastisse minevale survetorule on ette nähtud paigaldada induktiivne

vooluhulgamõõtur (30FQI1).

Vooluhulgamõõturi paigaldamisel jätta sirge torulõik vooluhulgamõõturi ette vähemalt

5xDN ning taha vähemalt 3xDN juhul kui tootjapoolsed juhised teisiti ei luba. Samuti peab

arvestama, et vooluhulgamõõtur oleks koguaeg reoveega täidetud olekus.

Pärast vooluhulgamõõturit juhitakse reovesi ühtlustusmahutisse.

3.6. Mehaaniline puhastus

Reovee mehaaniline puhastus toimub automaatselt olemasolevas eelpuhastusseadmes

(20Scr1). Eelpuhastusseadme poolt kogutud praht pressitakse kokku ja juhitakse

prügikonteinerisse.

Reovee mehaaniliseks eelpuhastuseks kasutatakse automaatset vertikaalset kruvivõret.

Võreprahi kogumiseks on võrehoones prügikonteiner mahuga 240 L.

3.7. Reoveepumpla

Pärast mehaanilist eelpuhastust pumbatakse reovesi võrehoonest edasi puhastile.

Võrehoones paiknevad pumbad (20P1 ja 20P2) kuuluvad asendamisele ja hoonete vaheline

survetorustik kuulub rekonstrueerimisele.

3.8. Bioloogiline puhastus

Bioloogiline puhastus toimub aktiivmuda annuspuhastis. Alljärgnevalt (Tabel 3.9 ja

Tabel 3.10) on toodud aktiivmudapuhasti lähteparameetrid ning põhiparameetrid.

Tabel 3.9 Aktiivmudapuhasti lähteparameetrid

Aktiivmudaprotsessi lähteparameetrid

Jrk Parameeter Tähis Ühik Väärtus

1 Reovee keskmine temperatuur T oC 10,0

2 Aktiivmuda vanus tss,dim d 15,0

3 Mudaindeks SVI l/kg 125,0

4 Aktiivmuda maht DSV l/m3 500,0

Kanepi aleviku reoveepuhasti. Eelprojekt

Töö nr. 097/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 20/43

Tabel 3.10 Aktiivmudapuhasti põhiparameetrid

Aktiivmudaprotsessi põhiparameetrid

Jrk Parameeter Tähis Ühik Väärtus

1 Ühtlustusmahuti maht V m3 119,2

2 Protsessimahuti kogumaht VSBR m3 270,2

3 Protsessimahuti vahetuv maht ΔV m3 72,0

4 Mudatihendi maht V m3 61,4

5 Aktiivmudaprotsessi õhu vajadus Qõhk m3/h 200,0

6 Fosforiärastuskemikaali (PIX-115) vajadus QPIX l/d 21,0

Annuspuhastis toimub puhastusprotsess tsükliliselt teatud veekoguste ehk annuste kaupa.

Tavaolukorras on arvestatud 2 tsükliga ööpäevas, kuid liigvee sattumisel puhastisse ja

sellest tuleneva vooluhulga suurenemisel on võimalik reovee puhastust teostada ka 3 või 4

tsükliga ööpäevas. Sellest sõltub kui kaua kestab üks tsükkel. Vajaliku tsüklite arvu

ööpäevas otsustab automaatikasüsteem ühtlustusmahuti veetaseme järgi. Reoveepuhasti

tööd juhitakse ajagraafiku alusel. Suurte sademete perioodil on on võimalik puhastamiseks

ebamõistlikult lahja liigvesi juhtida puhastist mööda otse biotiiki.

Üks puhastustsükkel koosneb järgmistest faasidest:

- täitmise faas - ühtlustusmahutist pumbatakse protsessimahutisse kindel kogus

reovett

- puhastamise faas - vaheldumisi nitrifikatsiooni ja denitrifikatsiooni faas

- settimise faas – reovee puhastusprotsessid lõpetatakse ja aktiivmuda settib mahuti

põhja

- tühjendamise ja liigmuda eemaldamise faas - aktiivmuda peale jääv selginenud vesi

pumbatakse protsessimahutist välja ning osa settinud aktiivmudast pumbatakse

mudamahutisse

- seejärel järgneb taas täitmise faas

3.9. Ühtlustusmahuti

Ühtlustusmahuti on mõeldud asulast tuleva reovee ebaühtluse tasandamiseks ning

puhastusprotsessi jaoks vajaliku reovee kogumiseks. Ühtlustusmahuti on varustatud avarii

ülevooluga.

Ühtlustusmahuti põhiparameetrid:

- laius: 6,0 m

- pikkus: 4,5 m

- kõrgus: 4,9 m

- veetase (max): 4,4 m

- veemaht (max): 119,2 m3

3.9.1. Pump

Ühtlustusmahutist pumbatakse reovesi protsessimahutisse. Selle jaoks paigaldatakse

ühtlustusmahutisse kaks reoveepumpa (30P1 ja 30P2).

Kanepi aleviku reoveepuhasti. Eelprojekt

Töö nr. 097/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 21/43

Pumpade sisselülitamine toimub ajagraafiku alusel ning välja lülitamine toimub

nivooanduri alusel.

Pumbad töötavad vaheldumisi ning kui ühel pumbal esineb rike, peab rakenduma teine

pump. Samuti peab olema võimalik tööle rakendada kahte pumpa korraga.

Denitrifikatsiooni faasis lämmastiku ärastuse tõhustamiseks peab olema võimalik

ühtlustusmahutist reovett protsessimahutisse juurde pumbata. Selle jaoks peab olema

võimalik denitrifikatsiooni faasi alguses lülitada reoveepumbad lühikeseks ajaks tööle.

Pumpade täpne tööaeg selgub reoveepuhasti ekspluateerimise käigus. Reoveepumbad

paigaldatakse kõrvuti mahuti põhjas asuvasse süvendisse.

3.9.2. Segur

Ühtlustusmahuti läbisegamiseks ning sette põhja vajumise vältimiseks on mahutisse

projekteeritud segur (30M1).

Segur töötab perioodiliselt ajagraafiku alusel. Segur varustatakse ka avariiujukiga, et

madala veetaseme korral segurit tööle rakendada ei saaks.

3.10. Protsessimahuti

Protsessimahuti on mõeldud reovee bioloogiliseks puhastamiseks. Protsessimahuti on

varustatud avarii ülevooluga ühtlustusmahutisse.

Protsessimahuti põhiparameetrid:

- laius: 6,0 m

- pikkus: 10,0 m

- kõrgus: 4,9 m

- veetase (max): 4,5 m

- veetase (min): 3,3 m

- veemaht (max): 270,2 m3

- veemaht (min): 198,2 m3

- veemaht (vahetuv): 72,0 m3

3.10.1. Aeratsioon

Protsessimahuti põhjas paiknevad õhujaotustorud. Jaotustorude külge on kinnitatud

peenmull ketasaeraatorid (40AE1). Aeraatorid tuleb õhujaotustorude külge korralikult

kinnitada. Erilist tähelepanu tuleb pöörata seguri läheduses paiknevatele aeraatoritele. Igast

eraldiseisvast aeratsiooniliinist peab olema võimalik kondensaati eralda.

Aeratsioonisüsteemist kondensaadi eraldamiseks paigaldatakse kondensaaditorustik ja selle

otsa paigaldatakse kuulkraan.

3.10.2. Segur

Protsessimahutis paikneb segur (40M1), mille eesmärk on mahuti sisu läbisegamine ning

sellega denitrifikatsiooniprotsessi käigus aktiivmuda hõljuvas olekus hoidmine. Segur

töötab perioodiliselt ajagraafiku alusel. Segur varustatakse ka avariiujukiga, et madala

veetaseme korral segurit tööle ei saaks rakendada.

Kanepi aleviku reoveepuhasti. Eelprojekt

Töö nr. 097/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 22/43

3.10.3. Tühjendamine

Puhastustsükli lõpus on vaja protsessimahuti pealmises kihis olev puhastatud ja selge vesi

mahutist välja saada. Selle jaoks kasutatakse dekanterseadet (40Dec1).

Dekanterseadme põhiparameetrid:

- jõudlus Q=20,0 L/s (Q=72,0 m3/h);

Dekanterseadmest väljuvale torule paigaldatakse elektriajamiga kummikiilsiiber

(40ARGV1).

3.10.4. Liigmuda eemaldamine

Iga tsükli lõpus tuleb eemaldada liigmuda, mis pumbatakse mudamahutisse tihenema. Selle

jaoks on projekteeritud liigmuda eemalduspump (40P1).

Pumba sisselülitamine toimub ajagraafiku alusel ning välja lülitamine toimub samuti

ajagraafiku alusel. Kuivkäivituse kaitseks peab pump olema varustatud ujuklülitiga.

3.11. Mudamahuti

Puhastusprotsessi käigus tekkiv liigmuda pumbatakse liigmuda eemaldamise pumbaga

protsessimahutist mudamahutisse. Mahutis see tiheneb ja osaliselt stabiliseerub.

Mudamahuti põhiparameetrid:

- laius: 6,0 m

- pikkus: 5,0 m

- kõrgus: 2,7 m

- veetase (max): h=2,3 m

- veemaht: V=61,4 m3

Mudamahutisse suubuva liigmudatoru otsas on põlv ja selle all kaldasendis toru liigmuda

juhtimiseks mudamahuti põhja. See on vajalik selleks, et liigmuda eemaldamise ajal satuks

eemaldatav liigmuda mudamahuti põhja ning ühtlustusmahutisse voolaks võimalikult selge

vesi, mis jääb tihenenud mudakihi peale.

3.11.1. Aeratsioon

Eemaldatud liigmuda aeroobseks stabiliseerimiseks ja kihistumise vältimiseks on

mudamahutisse projekteeritud aeratsioonisüsteem. Mahuti põhjas paiknevad

õhujaotustorud, mille külge on kinnitatud jämemull ketasaeraatorid (60AE1).

Kui õhustamine seisata, siis vajub muda mahuti põhja ja tiheneb. Tihenenud muda peale

jääb selginenud vee kiht. Sellest kihist voolab vesi liigmuda eemaldamise ajal ülevoolutoru

kaudu rejektveekambrisse, kus paikneb rejektveepump 60P1. Rejektveekambrist

pumbatakse rejektvesi tagasi ühtlustusmahutisse. Mudamahuti läbi segamine toimub

perioodiliselt.

Aeratsioonisüsteemist kondensaadi eraldamiseks paigaldatakse kondensaaditorustikud ja

nende otsa paigaldatakse kuulkraanid.

3.11.2. Tühjendamine

Mudamahutit tuleb perioodiliselt tühjendada. Mudamahutit tühjendatakse paakautoga.

Tihenenud muda viiakse edasiseks käitluseks suurema reoveepuhasti juurde.

Kanepi aleviku reoveepuhasti. Eelprojekt

Töö nr. 097/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 23/43

3.12. Õhu vajadus ja puhurid

Õhku on vaja reoveepuhasti protsessimahutis oleva aktiivmudasegu õhustamiseks ja

mudamahutites oleva liigmuda segamiseks ja stabiliseerimiseks.

Protsessimahuti õhuvajaduse tagamiseks on projekteeritud puhurid (90BL1 ja 90BL2).

Puhurid töötavad vaheldumisi ja tavaolukorras töötab üks puhur korraga. Kui ühe puhurit

jõudlusest ei piisa soovitud hapnikutaseme saavutamiseks siis peab rakenduma ka teine ja

puhurid töötavad koos.

Mudamahuti õhuvajaduse tagamiseks on projekteeritud puhur (90BL3). Puhurite õhuhulga

reguleerimine toimub läbi sagedusmuundurite.

3.13. Fosforiärastussüsteem

Fosforiärastussüsteem koosneb kemikaalimahutist (50T1) ja dosaatorpumbast (50P1).

Fosforiärastussüsteem töötab ajagraafiku alusel.

Sifooniefekti vältimiseks tuleb pumba survepoolele paigaldada vasturõhuklapp.

Dosaatorpumpade komplekti kuulub veel ka tagasilöögiklapp, mis paikneb imipoolel.

Kemikaal doseeritakse õhustuskambrisse spetsiaalse voolikuga DN6, mis omakorda

paigaldatakse hülssi (PE De 32).

Nõuded dosaatorpumbale (PIX-115):

- peab sobima Raud (III) sulfaadi (PIX-115) pumpamiseks.

- varustatud ülerõhuklapiga;

- varustatud vasturõhuklapiga;

- varustatud tagasilöögiklapiga;

3.14. Biotiik

Varasemalt järelpuhastusena kasutuses olnud biotiik jääb kasutusest välja. Biotiik

puhastatakse settest ning see jääb tööle avariiolukorras.

3.15. Proovivõtukohad

3.15.1. Sisenev reovesi

Siseneva reovee proove võetakse reoveepuhasti ees paiknevast võrehoonest.

3.15.2. Suublasse minev heitvesi

Reoveepuhastist väljuva heitvee proovivõtukohaks on reoveepuhasti väljavoolul paiknev

proovivõtukaev PVK-1.

3.16. Suubla ja heitvee väljalask

Reoveepuhastist väljuv heitvesi juhitakse veekogusse. Suublaks on Krõmpsi kraav

(VEE1003046). Heitvee suublasse juhtimiseks rajatakse uus heitvee väljalask.

Kanepi aleviku reoveepuhasti. Eelprojekt

Töö nr. 097/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 24/43

3.17. Reoveepuhasti töö rekonstrueerimistööde ajal

Reoveepuhasti rekonstrueerimise ajal (uue reoveepuhasti ehitamise ajal) tuleb reovesi

juhtida läbi olemasoleva eelpuhastusseadme ja biotiigi.

4. ASENDIPLAAN

4.1. Kasutatud normdokumendid

- Ehitusseadustik (EhS);

- Jäätmeseadus (JäätS);

- Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr. 97 „Nõuded ehitusprojektile“;

- Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrus nr. 43 „Nõuded ajutisele

liikluskorraldusele“;

- Majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr. 106 „Tee projekteerimise

normid“;

- Majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määruse nr. 101 „Tee ehitamise kvaliteedi

nõuded“;

- Majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määruse nr. 82 „Tee ehitusprojektile

esitatavad nõuded“;

- EVS 901-1 Tee-ehitus. Osa 1: Asfaltsegude ja pindamiskihtide täitematerjalid;

- EVS 901-2 Tee-ehitus. Osa 2: Bituumensideained;

- EVS 901-3 Tee-ehitus. Osa 3: Asfaltsegud

- EVS 932 Ehitusprojekt;

- EVS 843 Linnatänavad;

- Maa RYL 2010 Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoonete ehituse pinnasetööd;

- Maanteeameti juhend „Teetööde tehniline kirjeldus“ MA 2019;

- Maanteeameti juhend „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja

remondi juhis“, kinnitatud 05.01.2016;

- Maanteeameti juhend „Kergkatete ehitamise juhis“ kinnitatud 12.12.2007.

Kui mõned tööd ei ole projektdokumentatsioonis täpselt määratletud, tuleb need teostada

vastavalt eelpool toodud seadustele, määrustele ja normidele, lähtudes heast ehitustavast.

Kui projektis esineb erinevusi seletuskirja, jooniste ja töömahtude tabelite vahel, tuleb neid

tõlgendada järgmises järjekorras: joonised (1), seletuskiri (2), töömahtude tabelid (3).

Kanepi aleviku reoveepuhasti. Eelprojekt

Töö nr. 097/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 25/43

4.2. Teed ja platsid

Teede ja platside ehitamisel lähtuda Majandus- ja taristuministri määrusest nr 101 „Tee

ehitamise kvaliteedinõuded“.

Reoveepuhastile ehitatakse asfaltkattega teenindusplats. Mahasõit kinnistule laiendatakse

ligipääsu tagamiseks sadulveokile. Mahasõidu laiendamise kohta on koostatud EXTech

Design OÜ poolt eraldi projekt (Töö nr. 24167).

Juurdepääsutee ja teenindusplatsi konstruktsioon:

- Asfaltbetoon, AC 16 surf, 7 cm

- Fraktsioneeritud lubjakivikillustikust alus fr. 32…63 mm, kiilutud fr. 16…32 ja fr.

8…12 (E=170 MPa), 25 cm

- Dreenkiht, K≥ 0,5 m/ööp, (k=0,98), ≥ 30 cm

4.3. Haljasala taastamine/rajamine

Pärast ehitustööd tuleb ehitusplats puhastada ehitusjäätmetest ja haljasala taastada

- Murukülv, külvinorm 20..30 g/m2

- Kasvupinnas h ≥ 15 cm

- Täitepinnas, vajadusel

4.4. Piirdeaed

Reoveepuhasti ümber tuleb ehitada piirdeaed. Aed tuleb rajada kuumtsingitud

keevispaneelist (H=1,7 m). Aia kõrgus maapinnast peab olema kuni 10 cm (aia alt peab

olema võimalik trimmerdada). Kasutada tuleb paneeli tootja poolt ettenähtud aiaposte ning

kinnitusvahendeid. Kõik aia- ja väravapostid tuleb katta otsakorkidega.

Sissesõiduks paigaldatakse kahepoolne tiibvärav laiusega 5 m. Värav käsitsi avatav ja

koodlukuga.

4.5. Pinnase planeerimine

Pinnas tuleb planeerida vastavalt vertikaalplaneeringule.

4.6. Objekti infosilt

Piirdeaia külge kinnitatakse objekti infosilt. Sildi kujundus peaks olema samasugune nagu

on teistel Võru Vesi AS poolt hallatavatel objektidel.

Kanepi aleviku reoveepuhasti. Eelprojekt

Töö nr. 097/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 26/43

5. VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI VÄLISVÕRK

5.1. Kasutatud normdokumendid

- Ehitusseadustik (EhS);

- Veeseadus (VeeS);

- Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (ÜVVKS);

- Jäätmeseadus (JäätS);

- Tuleohutuse seadus (TuOS);

- Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr. 97 „Nõuded ehitusprojektile“;

- Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus,

kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“;

- Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.07.2013 määrus nr. 49

„Ehitusmaterjalidele ja toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse

tõendamise kord“;

- Keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr. 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise,

ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud

ulatus1“;

- EVS 932 Ehitusprojekt;

- EVS 848 Väliskanalisatsioonivõrk;

- EVS 846 Hoone kanalisatsioon;

- EVS 921 Veevarustuse välisvõrk;

- EVS 835 Hoone veevärk;

- EVS 843 Linnatänavad;

- EVS-EN 1610 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine;

- EVS-EN 13598-2 Maa-alused surveta äravoolu ja kanalisatsiooni plasttorustikud;

- RIL77-2013 Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend;

- Infra RYL 2010 Infrastruktuuri ehitamise üldised kvaliteedinõuded;

Kui mõned tööd ei ole projektdokumentatsioonis täpselt määratletud, tuleb need teostada

vastavalt eelpool toodud seadustele, määrustele ja normidele, lähtudes heast ehitustavast.

Kui projektis esineb erinevusi seletuskirja, jooniste ja töömahtude tabelite vahel, tuleb neid

tõlgendada järgmises järjekorras: joonised (1), seletuskiri (2), töömahtude tabelid (3).

5.2. Projekteeritud eluiga

Ehitise osade projekteeritud eluiga vt. täpsemalt ptk 1.5

Kanepi aleviku reoveepuhasti. Eelprojekt

Töö nr. 097/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 27/43

5.3. Torude sügavus ning vahekaugus

Alljärgnevalt on toodud peamised nõuded välistorustike rajamiseks

- Projekteeritud veetoru minimaalne rajamissügavus on 1,8 m toru peale arvestades

maapinnast.

- Projekteeritud isevoolse kanalisatsioonitoru minimaalne rajamissügavus ilma

soojustuseta on 1,2 m toru peale arvestades maapinnast.

- Projekteeritud survekanalisatsioonitoru minimaalne rajamissügavus ilma

soojustuseta on 1,8 m toru peale arvestades maapinnast.

- Samas kaevikus paiknevate uute torude seinte minimaalseks vahekauguseks plaanis

on 0,30 m.

- Projekteeritud torude välispindade minimaalne vertikaalne vahekaugus peab olema

vähemalt 0,1 m ning torude välispindade kaugus kaeviku servadest peab olema

vähemalt 0,2 m. Kaevude kohale tehakse vajalikud laiendused.

- Projekteeritud torude välispindade minimaalne vahekaugus ristuva

kommunikatsiooniga või selle kaitsetoruga peab olema vähemalt 0,15 m.

Olemasolevate teadmata kõrgusega side- ja elektrikaablite sügavuseks maapinnast

arvestatakse 0,7 kuni 1,0 m.

5.4. Veetorustik

Veetorustik on projekteeritud üldjuhul sügavusele 1,8 m toru peale. Kui toru paigaldada

kõrgemale, tuleb toru soojustada, kasutades selleks XPS plaate või spetsiaalset

soojustuskoorikut.

Torustike ühendamiseks kasutada elekterkeevisliitmikke või põkk-keevis ühendust. Antud

projektis on arvestatud elekterkeevisliitmikega. Kinnisel meetodil paigaldatavad torud

ühendatakse ainult põkk-keevisega. Ühendused olemasolevate malmtorustikega tehakse

tõmbekindlate tolerantsmuhvide või -äärikutega. Maa-alustes ühendustes tohib kasutada

ainult plast- ja malmdetaile.

Torude ja liidete pimeotsad tuleb sulgeda vastavalt projektjoonistel toodule või

Omanikujärelevalve poolsete instruktsioonide alusel. Torude ja liidete pimeotsad tuleb

sulgeda selleks ettenähtud tehases valmistatud toruosadega. Ühenduste ja liidete surveklass

ei tohi olla madalam kui torustiku üldine surveklass.

Põlve paigaldamise asemel võib survetoru painutada, arvestades, et toru painderaadius on

De 20...De 63 toru puhul 40xDe ning suuremate torude puhul 50xDe.

5.5. Isevoolne kanalisatsioonitorustik

Isevoolse kanalisatsioonitoru minimaalne paigaldussügavus soojustuseta on 1,2 m toru

peale. Paigaldades toru kõrgemale, tuleb kanalisatsioonitorustik soojustada, kasutades XPS

soojusisolatsiooniplaate.

Sademe- ja drenaaživee juhtimine kanalisatsioonitorustikku on keelatud!

Kanepi aleviku reoveepuhasti. Eelprojekt

Töö nr. 097/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 28/43

5.6. Survekanalisatsioon

Survekanalisatsioonitorustikud peavad olema visuaalselt eristatavad veetorustikest, s.t.

veetorustikud peavad olema sinise triibuga ja survekanalisatsioonitorustikud pruuni

triibuga.

Survekanalisatsioonitorustik tuleb rajada minimaalselt 1,8 m sügavusele maapinnast toru

peale. Kui toru paigaldada kõrgemale, tuleb toru soojustada, kasutades selleks XPS plaate

või spetsiaalset soojustuskoorikut. Torustike ühendamiseks kasutada elekterkeevisliitmikke

või põkk-keevis ühendust. Kinnisel meetodil paigaldatavad torud ühendatakse ainult põkk-

keevisega. Käänakukohtades võib survetoru painutada, arvestades, et toru painderaadius on

üle De 63 toru puhul 50xDe. Survekanalisatsioonitorustikul on 90° käänikute ja kolmikute

kasutamine keelatud.

6. ARHITEKTUUR

6.1. Kasutatud normdokumendid

- Ehitusseadustik (EhS);

- Rahvatervise seadus (RTerS);

- Jäätmeseadus (JäätS);

- Tuleohutuse seadus (TuOS);

- Muinsuskaitseseadus (MuKS);

- Looduskaitseseadus (LKS);

- Majandus- ja taristuministri 5.06.2015 määrus nr. 57 „Ehitise tehniliste andmete

loetelu ja arvestamise alused“;

- Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr. 97 „Nõuded ehitusprojektile“;

- EVS 932 Ehitusprojekt;

- EVS 920-1 Katuseehitusreeglid. Osa 1: Üldnõuded

- EVS 920-5 Katuseehitusreeglid. Osa 5: Lamekatused

- MaaRYL 2010 Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoonete ehituse pinnasetööd.

- Tarindi RYL 2010 Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone kande- ja piirtarindid.

- Sisetööde RYL 2013 Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone sisetööd.

- Maalritööde RYL 2012 Maalritööde kvaliteedi üldnõuded ja

viimistluskombinatsioonid

Kui mõned tööd ei ole projektdokumentatsioonis täpselt määratletud, tuleb need teostada

vastavalt eelpool toodud seadustele, määrustele ja normidele, lähtudes heast ehitustavast.

Kui projektis esineb erinevusi seletuskirja, jooniste ja töömahtude tabelite vahel, tuleb neid

tõlgendada järgmises järjekorras: joonised (1), seletuskiri (2), töömahtude tabelid (3).

6.2. Projekteeritud eluiga

Ehitise osade projekteeritud eluiga vt. täpsemalt ptk 1.5.

Kanepi aleviku reoveepuhasti. Eelprojekt

Töö nr. 097/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 29/43

6.3. Ehitise arhitektuurilahendus

Ehitis koosneb reovee mahutitest ning mahutite peale ehitatud tehnoloogiliste seadmete

hoonest. Ehitis on ristküliku kujulise põhiplaaniga ning ühe korruseline. Ehitisel on

lamekatus, mille kalle on 2,5%.

6.4. Piirdekonstruktsioonide soojusjuhtivused

Alljärgnevalt on toodud piirdekonstruktsioonide soojusjuhtivused:

- Sokkel (SK-1) – U= 0,27 W/(m2*K)

- Välissein (VS-2) – U= 0,18 W/(m2*K)

- Välissein (VS-3) – U= 0,27 W/(m2*K)

- Katuslagi (KL-2) – U= 0,16 W/(m2*K)

6.5. Ehitise põhitarindite kirjeldus

Ehitise põhitarindite kirjeldust vt. dokumendist AR-5-01…AR-5-03 ja

AR-6-05…AR-6-10.

6.6. Välisviimistlus

Välisviimistlusmaterjalid vt. dokumendist AR-6-01…AR-6-04.

6.7. Avatäited

6.7.1. Välisuks VU-1

- Soojustatud kahepoolne metalluks;

- Sulused vastavalt tootja standardile;

- Madal lävepakk AISI304;

- Ukselukk sarjastada;

- Keskkonnaklass C4;

- Varustada tihendiga;

- Soojusjuhtivusarv U≤ 1,6 W/(m² K);

- Varustada automaatsulguriga.

6.7.2. Välisuks VU-2

- Soojustatud metalluks;

- Sulused vastavalt tootja standardile;

- Lävepakk AISI304;

- Ukselukk sarjastada;

- Keskkonnaklass C3;

- Varustada tihendiga;

- Soojusjuhtivusarv U≤ 1,6 W/(m² K);

- Varustada automaatsulguriga.

Kanepi aleviku reoveepuhasti. Eelprojekt

Töö nr. 097/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 30/43

6.7.3. Siseuks SU-1

- Metalluks;

- Sulused vastavalt tootja standardile;

- Lävepakk AISI304;

- Ukselukk sarjastada;

- Keskkonnaklass C4;

- Varustada tihendiga;

- Soojusjuhtivusarv U≤ 1,6 W/(m² K);

- Varustada automaatsulguriga.

6.8. Siseviimistlus

Hoone siseviimistlus vt. täpsemalt dokumendis AR-8-02.

6.9. Pandus

Tehnohoone välisuste ette rajatakse r/b pandus. Külmakergete vältimiseks tuleb pandus

soojustada. Välisuste ette paigaldada pandusele jalarestid.

6.10. Mahutite luugid

Hoonesisesed luugid valmistatakse rihveldatud terasest (keskkonnaklass C4). Luugid

peavad olema süvistatud betoonpinda. Luugid peavad olema käsitsi avatavad.

Hoonevälised luugid valmistatakse polüpropüleenist (PP) või polüetüleenist (HDPE).

Luugid peavad olema käsitsi avatavad.

Kanepi aleviku reoveepuhasti. Eelprojekt

Töö nr. 097/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 31/43

7. EHITUSKONSTRUKTISOONID

7.1. Kasutatud normdokumendid

- EVS-EN 1990 Eurokoodeks 0 Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused;

- EVS-EN 1991 Eurokoodeks 1 Ehituskonstruktsioonide koormused;

- EVS-EN 1992 Eurokoodeks 2 Betoonkonstruktsioone projekteerimine;

- EVS-EN 1995 Eurokoodeks 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine;

- EVS-EN 13670 Betoonkonstruktsioonide ehitamine;

- Eesti Betooniühingu BÜ1: Ehitisse paigaldatava betoonisegu vastavus nõuetele,

2015

- Eesti Betooniühingu BÜ2: Betoon ja raudbetoon, Spetsifitseerimine, tehnoloogia,

kvaliteet, vastavushindamine, 2017

- Eesti Betooniühingu BÜ3: Betoon ja raudbetoon, Projekti ehituskirjeldus ja

joonised, 2006

- Eesti Betooniühingu BÜ4: Betoon ja raudbetoon, betooni pinnad, 2014

- Eesti Betooniühingu BÜ6: Talvised betoonitööd, 2014

- Eesti Betooniühingu BÜ7: Betoonpõrandad, 2018

- Eesti Betooniühingu BÜ8: Betooni pumpamine, 2018

- Eesti Betooniühingu „Betoonkonstruktsioonide arvutamine“, 2015

- Tarindi RYL 2010 Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone kande ja piirtarindid.

- MaaRYL 2010 Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoonete ehituse pinnasetööd.

7.2. Tehnilised lähteandmed

7.2.1. Projekteeritud eluiga

Ehitise osade projekteeritud eluiga vt. täpsemalt ptk 1.5.

7.2.2. Tagajärgede ja töökindlusklass

- Tagajärgede klass CC2

- Töökindlusklass on RC2

7.2.3. Teostusklass ja järelevalve tase

- Projekteerimise järelevalve tase DSL2.

- Ehitusaegse järelevalve tase IL2.

7.2.4. Koormused

7.2.4.1 Normatiivsed kasuskoormused

Alljärgnevalt on toodud normatiivsed kasuskoormused.

- Vahelaed – klass E; qk=5,0 kN/m2; Qk=4,0 kN

- Katuslagi (KL-1) – klass H; qk=0,75 kN/m2; Qk=1,5 kN

- Katuslagi (KL-2) – klass I; qk=2,0 kN/m2; Qk=3,0 kN

7.2.4.2 Lumekoormus

Lumekoormuse normsuurus maapinnal sk=1,5 kN/m²

Kanepi aleviku reoveepuhasti. Eelprojekt

Töö nr. 097/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 32/43

7.2.4.3 Tuulekoormus

- Maastikutüüp: I

- tuule baaskiirus vb,0=21 m/s;

7.3. Keskkonnaklassid

7.3.1. Raudbetoonkonstruktsioonide keskkonnaklassid

Betoonkonstruktsioonide keskkonnaklassid vastavalt EVS-EN 206:1:2007:

- Konstruktsioonid tehnilises ruumis XC3;

- Mahutite konstruktsioonid XC4, XD2;

- Vundamendid XC2.

Raudbetoonkonstruktsioonide vastavus keskkonnaklassile tagatakse betooni klassi ja

sarruse kaitsekihiga.

7.3.2. Teraskonstruktsioonide keskkonnaklassid

Teraskonstruktsioonide keskkonnaklassid vastavalt EVS-EN 12944-2:2000:

- Üldjuhul C4.

- Kilbiruumis C3.

Teraskonstruktsioonide vastavus keskkonnaklassile tagatakse konstruktsioonide

kuumtsinkimise või värvimisega. Värvimise korral lähtuda klassist H (High Durability).

7.3.3. Kandekonstruktsioonide tolerantsi- ja kvaliteediklassid

Betoonkonstruktsioonide tolerantsid ja kvaliteedinõuded vastavalt standarditele EVS-EN

13670:2010 ja EVS-EN 13369:2006.

Teraskonstruktsioonide tolerantsid ja kvaliteedinõuded vastavalt standarditele EVS-EN

ISO 9001:2001 ja EVS-EN 1090-2:2008.

7.4. Raudbetoonkonstruktsioonid

Raudbetoonist mahutid peavad olema veetihedad. Seetõttu tuleb töövuukide tihendamiseks

kasutada hüdrofiilset vuugilinti. Samuti peavad mahutitesse tehtavad avad olema

veetihedad.

Liiklusaladel tuleb teha tagasitäide liivast või kruusast. Haljasaladel võib tagasitäidet teha

kohaliku täitepinnasega (tihendusaste 0,9).

7.5. Kivikonstruktsioonid

Välisseina müüritised ehitatakse kergplokist paksustega 200 ja 300 mm ning

survetugevusega vähemalt 3 MPa. Kergploki ja betoonkonstruktsiooni vahele

paigaldatakse hüdroisolatsiooniks SBS. Plokksein armeeritakse BI-armatuuriga esimeses ja

viimases ning igas neljandas vuugis. Kergplokksein laotakse seest poolt puhta vuugiga.

Siseseina müüritised ehitatakse kergplokist paksusega 150 mm ning survetugevusega

vähemalt 3 MPa. Kergploki ja betoonkonstruktsiooni vahele paigaldatakse

Kanepi aleviku reoveepuhasti. Eelprojekt

Töö nr. 097/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 33/43

hüdroisolatsiooniks SBS. Plokksein armeeritakse BI-armatuuriga esimeses ja viimases

ning igas neljandas vuugis. Kergplokksein laotakse seest poolt puhta vuugiga.

Plokkseinte ehitamisel lähtuda ploki tootja paigaldusjuhendist.

8. TULEOHUTUS

8.1. Kasutatud normdokumendid

- Tuleohutuse seadus (TuOS);

- Ehitusseadustik (EhS);

- Siseministri 18.02.2021 määrus nr. 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,

kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning

kord“;

- Siseministri 30.03.2017 määrus nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;

- Siseministri 12.12.2022 määrus nr. 44, „Nõuded tulekustutitele ja

voolikusüsteemidele ning nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja

korrashoiule“;

- EVS 812-2 Ehitise tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid;

- EVS 812-3 Ehitise tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid;

- EVS 812-4. Ehitise tuleohutus. Osa 4: Tööstus- ja laohoonete ning garaažide

tuleohutus;

- EVS 812-6 Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus;

- EVS 812-7 Ehitise tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded;

- EVS-EN 1838 Valgustehnika – Hädavalgustus;

- EVS-EN 50172 Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid.

8.2. Ehitise tuleohutusklass, kasutusviis ja kasutusotstarve

- Hoone kasutusotstarve: 12741 Reoveepuhasti hoone

- Hoone kasutusviis: VI kasutusviis.

- Hoone tulepüsivusklass: TP3.

8.3. Tuleohutuskuja, kande- ja tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusajad

- Ehitise tuleohutuskuja kõrvalseisvate hoonetega on 8 m. Ehitistevaheline kuja on

täidetud.

- Kandekonstruktsioonidelt tulepüsivust ei nõuta.

Kanepi aleviku reoveepuhasti. Eelprojekt

Töö nr. 097/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 34/43

8.4. Eripõlemiskoormus

Tabel 8.1 Arvutuslik eripõlemiskoormus

Jrk Asi Materjal Mass

Kütte-

väärtus

Eripõlemis-

koormus

kg MJ/kg MJ/m²

1 Torustik Polüetüleen (PE) 50 47 76,5

2 Torustik Polüpropüleen (PP) 5 45 7,3

Kokku 83,9

Märkus: Põranda netopindala 30,7 m²

8.5. Tuleohuklass ja tulekaitsetase

- Tuleohuklass: 1. tuleohuklass

- Tulekaitsetase: 1. tulekaitsetase

8.6. Tuletõkkesektsioonid, konstruktsioonide tulepüsivus, tuletundlikkus

Tuletõkkesektsioonide moodustamine

Ehitis moodustab kaks tuletõkkesektsiooni: seadmete ruum koos WC-ga ja kilbiruum.

Konstruktsioonide tulepüsivust ja ehitustoodete tuletundlikkust iseloomustavad näitajad

- Katusekatte väline tuletundlikkus: Broof(t2)

- Sisepindade tuletundlikkused (tehnilised ruumid):

o Seinad ja lagi: D-s2, d2

o Põrand: nõuded puuduvad

- Välisseina välispind: D, d2

- Õhutuspilu välispind: D, d2

Torupaigaldise tuletundlikkus

Kui torupaigaldise eksponeeritud kogupind on suurem kui 20 protsenti sellega piirnevast

seina- või laepinnast ning selle puhul kasutatakse isolatsiooni- või kattematerjale, peab

isolatsioon vastama A2L-s1,d0 tuletundlikkusele või pealiskiht A2-s1,d0 tuletundlikkusele.

Kui torupaigaldise eksponeeritud kogupind on väiksem kui 20 protsenti sellega piirnevast

seina- või laepinnast ning selle puhul kasutatakse isolatsiooni- või kattematerjale, peab

toruisolatsioon vastama vähemalt järgmistele tuletundlikkustele:

- BL-s1,d0, kui ümbritsevatel pindadel on nõue B-s1,d0;

- CL-s3,d0, kui ümbritsevatel pindadel on nõue C-s2,d1;

- DL-s3,d0, kui ümbritsevatel pindadel on nõue D-s2,d2.

Kaabli tuletundlikkus

- Ehitis üldiselt: Dca-s2,d2,a2

Kanepi aleviku reoveepuhasti. Eelprojekt

Töö nr. 097/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 35/43

8.7. Suitsutsoonid ja suitsueemalduse põhimõtted

Kogu hoone moodustab ühe suitsueemaldustsooni.

Suitsueemalduse põhimõtted:

- lahendusviis 1 – (kasutatakse ruumi ülemises kolmandikus paiknevaid ning

põrandapinnast avatavaid luuke, ukseavasid, aknaid ja ohutult purustatavaid

aknaid)

- käivitustase - tase 1 (käsitsi)

8.8. Päästemeeskonna juurde- ja sissepääs

Päästetehnika juurdepääs ehitisele toimub mööda rajatavat juurdepääsuteed. Tee laius

minimaalselt 3,5 m. Päästemeeskonna sissepääs hoonesse toimub välisuste kaudu.

8.9. Evakuatsioonilahendus

Tavaolukorras on hoones 1...2 inimest. Evakuatsioon hoonest toimub välisuste kaudu.

Hoone evakuatsiooniväljapääsuks olevad välisuksed peavad olema varustatud

evakuatsioonisuluste ehk avamisseadmetega, mis peavad olema alati avatavad ilma

abivahenditeta ning suluseavamise liigutus ei tohi olla vastupidine evakuatsiooni suunale.

8.10. Pääsud mahutisse, pööningule, katusele

Ehitisel puudub kelder. Hoone all paiknevatesse reovee protsessimahutitesse pääseb

luukide kaudu. Pääs katusele toimub hoone küljel paikneva trepi kaudu.

8.11. Ventilatsiooni- ja küttesüsteemi tuleohutus

Küttesüsteemi tuleohutus

Taheküttel toimivad kütteseadmed ning nendega seotud suitsulõõrid puuduvad.

Ventilatsioonisüsteemi tuleohutus

Ehitise ventileerimine toimub sundventilatsiooniga. Ventilatsioonisüsteem tuleb rajada nii,

et oleks takistatud tule ja suitsu levimine ventilatsioonikanalis või ventilatsioonikanalite ja

tuletõkkekonstruktsioonide läbiviikudes või soojusülekande kaudu

ventilatsiooniagregaadis.

Tulekahju korral peab ehitise ventilatsioonisüsteem automaatselt seiskuma.

Kanepi aleviku reoveepuhasti. Eelprojekt

Töö nr. 097/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 36/43

8.12. Tuleohutuspaigaldis

Tulekahjusignalisatsioon

Automaatset tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) pole ette nähtud. Paigaldatakse

suitsuandurid, mille häired edastatakse ehitise omanikule.

Evakuatsioonivalgustus

Evakuatsioonivalgustus pole ette nähtud.

Automaatne tulekustutussüsteem (AKS)

Automaatset tulekustutussüsteemi (AKS) pole ette nähtud.

Piksekaitse

Piksekaitset pole ette nähtud.

Tuleohutuspaigaldiste toitekaabel

Elektritoitel töötab hoone suitsuanduritega tulekahjusignalisatsioonisüsteem.

Tulekustutid

Hoonesse tuleb paigaldada esmased tulekustutusvahendid, milleks on üks pulberkustuti 6

kg. Tulekustuti paigaldatakse nähtavale kohale ja seina külge. Tulekustuti valikul,

paigaldamisel ja tähistamisel jälgida Siseministri määrust nr. 39 „Nõuded tulekustutitele ja

voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“.

Kanepi aleviku reoveepuhasti. Eelprojekt

Töö nr. 097/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 37/43

8.13. Ehitise väline tulekustutusvesi

Hoonele vajalik ühe tulekahju normvooluhulk: 10 l/s

Arvestuslik tulekahju kestvus: 3 h

Tuletõrje vett saadakse Kanepi aleviku olemasolevast tuletõrje veevõtukohtadest (vt. joonis

8.1). Lähima veevõtukoha kaugus ehitisest mööda teed on ca 300 m. Ehitise tuletõrje

veevõtukohana võib käsitleda lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta, sest ehitise

arvutuslik eripõlemiskoormus on <200 MJ/m² (Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 § 6 lg

5¹ p 4).

Joonis 8.1 Tuletõrje hüdrantide asukohad

REOVEEPUHASTI

LÄHIM TULETÕRJE

VEEVÕTUKOHT

Kanepi aleviku reoveepuhasti. Eelprojekt

Töö nr. 097/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 38/43

9. HOONE VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON

9.1. Kasutatud normdokumendid

- Ehitusseadustik (EhS);

- Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr. 97 „Nõuded ehitusprojektile“;

- EVS 932 Ehitusprojekt;

- EVS 846 Hoone kanalisatsioon;

- EVS 835 Hoone veevärk;

- Hoone Tehnosüsteemide RYL 2002 I osa

- Hoone Tehnosüsteemide RYL 2002 II osa

Kui mõned tööd ei ole projektdokumentatsioonis täpselt määratletud, tuleb need teostada

vastavalt eelpool toodud seadustele, määrustele ja normidele, lähtudes heast ehitustavast.

Kui projektis esineb erinevusi seletuskirja, jooniste ja töömahtude tabelite vahel, tuleb neid

tõlgendada järgmises järjekorras: joonised (1), seletuskiri (2), töömahtude tabelid (3).

9.2. Projekteeritud eluiga

Ehitise osade projekteeritud eluiga vt. täpsemalt ptk 1.5.

9.3. Vesi

9.3.1. Veemõõdusõlm

Hoone veega varustamine toimub ühisveevärgist. Vee hoonesse sisenemisele tehakse

nõuetekohane veemõõdusõlm, kuhu paigaldatakse veearvesti (100FQI1).

Ruum, kus veemõõtja paikneb, peab olema kuiv ja valgustatud ning temperatuur ei tohi

langeda alla 4°C. Veearvesti peab olema paigaldatud nii, et selle näitu oleks lihtne lugeda,

veearvestit oleks hõlbus vahetada ning et see oleks kaitstud läbikülmumise, kõrgete

temperatuuride ja mehaaniliste mõjutuste eest. Veearvesti tuleb paigaldada horisontaalselt

näidikuga ülespoole.

Paigaldada võib ainult neid arvesteid, millel on Eesti standardiorganisatsiooni

tüübikinnitus ja kehtiv taatlus. Kogu kinnistu tuleb veega varustada ühe veeühenduse ja

veemõõdusõlme kaudu. Enne veemõõdusõlme ei tohi veeühendustorul olla ühtegi

hargnemist.

9.3.2. Hoonesisene veevarustus

Veemõõdusõlmest ehitatakse veetorustik tarbimispunktidesse.

9.4. Kanalisatsioon

Tekkiv reovesi juhitakse reoveepuhastisse. Ruumidesse, kus on vee või muu vedeliku

maha sattumise võimalus paigaldatakse trapid.

Kanepi aleviku reoveepuhasti. Eelprojekt

Töö nr. 097/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 39/43

10. HOONE KÜTE JA VENTILATSIOON

10.1. Kasutatud normdokumendid

- Tuleohutuse seadus (TuOS);

- Ehitusseadustik (EhS);

- Siseministri määrus 30.03.2017 nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“

- EVS 932 Ehitusprojekt;

- EVS 844 Hoonete kütte projekteerimine;

- EVS 812-2 Ehitise tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid;

- EVS 812-3 Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid;

- EVS 906 Mitteeluhoonete ventilatsioon. Üldnõuded ventilatsiooni- ja ruumiõhu

konditsioneermissüsteemidele. Eesti rahvuslik lisa standardile EVS-EN 16798-

3:2017;

- EVS-EN 12599 Hoonete ventilatsioon. Katseprotseduurid ja mõõtmismeetodid

paigaldatud ventilatsiooni- ja õhukonditsioneerimissüsteemide üleandmiseks

- Hoone Tehnosüsteemide RYL 2002 I osa

- Hoone Tehnosüsteemide RYL 2002 II osa

Kui mõned tööd ei ole projektdokumentatsioonis täpselt määratletud, tuleb need teostada

vastavalt eelpool toodud seadustele, määrustele ja normidele, lähtudes heast ehitustavast.

Kui projektis esineb erinevusi seletuskirja, jooniste ja töömahtude tabelite vahel, tuleb neid

tõlgendada järgmises järjekorras: joonised (1), seletuskiri (2), töömahtude tabelid (3).

10.2. Üldosa

10.2.1. Projekteeritud eluiga

Ehitise osade projekteeritud eluiga vt. täpsemalt ptk 1.5.

10.2.2. Nõuded hoone sisekliimale ja selle reguleerimisele

Arvutuslikud temperatuurid:

- Arvutuslik välisõhu temperatuur: -25 oC (Võru)

- Arvutuslik siseõhu temperatuur: +5 oC

10.2.3. Piirdekonstruktsioonide soojusjuhtivused

Piirdekonstruktsioonide soojusjuhtivused vt. ptk 6.3

10.3. Soojusvarustus

10.3.1. Installeeritav soojusvõimsus

Installeeritav soojusvõimsus:

- Elektriradiaatorid – 3,5 kW

Kanepi aleviku reoveepuhasti. Eelprojekt

Töö nr. 097/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 40/43

10.4. Küte

10.4.1. Elektriradiaatorid

Reoveepuhastisse paigaldatakse elektriradiaatorid. Radiaatori tööd juhib radiaatori

komplekti kuulub termoregulaator.

10.5. Ventilatsioon

10.5.1. Ventilatsiooni süsteemid ja põhimõtted

10.5.2. Süsteem SP.1

Sissepuhkesüsteem on mõeldud värske õhu seadmete ruumi juhtimiseks. Ventilaator tuleb

varustada õhuhulga regulaatoriga, millega peab olema võimalik õhuhulka käsitsi

reguleerida. Ventilaatoriga tekitatakse hoones ülerõhk.

10.5.3. Süsteem SP.2

Sissepuhkesüsteem on mõeldud kilbiruumi ventileerimiseks ning jahutamiseks suvisel

perioodil. Ventilaator tuleb varustada õhuhulga regulaatoriga, millega peab olema võimalik

õhuhulka käsitsi reguleerida.

10.5.4. Süsteem VT.1

Niiske ja agressiivse õhu väljatõmbesüsteem seadmete ruumidest ja mahutitest. Varustada

õhuhulga regulaatoriga, millega peab olema võimalik õhuhulka käsitsi reguleerida.

Ventilaatoriga tekitatakse mahutites alarõhk.

10.5.5. Loomulik ventilatsioon

Kilbiruumi sundsissepuhe on ette nähtud töötama koos loomuliku väljapuhkega.

Protsessimahutitele on ette nähtud paigaldada tuulutustorud loomuliku ventilatsiooni ja

rõhu erinevuste ühtlustamiseks.

Kanepi aleviku reoveepuhasti. Eelprojekt

Töö nr. 097/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 41/43

11. ELEKTRIVARUSTUS JA AUTOMAATIKA

11.1. Üldist

Reoveepuhasti elektrivarustuse ja automaatika kohta koostatakse eraldi projekt.

Rajatav süsteem peab ühilduma olemasoleva AS Võru Vesi SCADA süsteemiga.

11.2. Liitumispunkt

Reoveepuhastil on olemasolev elektri liitumispunkt.

- Nimetus: Biopuhasti

- Aadress: Kooli tänav 21, Kanepi alevik, Kanepi vald, Põlva maakond

- Liitumispunkti paiknemine ja kirjeldus: Ostja toitekaabli kingadel liitumiskilbil VE

mastil

- Võrguühenduse läbilaskevõime: 3x32A

- Mõõtepunkti (EIC) kood: 38ZEE-00233007-2

Liitumispunkti peakaitset tuleb suurendada. Hinnanguline vajalik liitumispunkti peakaitse

on 50A. Liitumispunkti peakaitsme täpne suurus selgub edasise projekteerimistöö käigus.

11.3. Päikeseelektrijaam

Reoveepuhasti varustuskindluse tagamiseks rajatakse kinnistule päikeseelektrijaam koos

salvestusseadmetega. Päikesepaneelide orienteeruv asukoht on esitatud asendiplaanil AS-4.

Päikeseelektrijaama kohta koostatakse eraldi projekt.

12. LAMMUTAMINE

12.1. Kasutatud normdokumendid

- Ehitusseadustik (EhS);

- Jäätmeseadus (JäätS);

- Kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskiri.

Kui mõned tööd ei ole projektdokumentatsioonis täpselt määratletud, tuleb need teostada

vastavalt eelpool toodud seadustele, määrustele ja normidele, lähtudes heast ehitustavast.

Kui projektis esineb erinevusi seletuskirja, jooniste ja töömahtude tabelite vahel, tuleb neid

tõlgendada järgmises järjekorras: joonised (1), seletuskiri (2), töömahtude tabelid (3).

12.2. Üldist

Pärast uue reoveepuhasti valmimist tuleb kõik tööst välja jäävad vana reoveepuhasti osad

likvideerida.

Kanepi aleviku reoveepuhasti. Eelprojekt

Töö nr. 097/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 42/43

Kõik lammutusjäägid tuleb ladustada jäätmeliikide kaupa ning anda üle litsentsi omavale

jäätmekäitlejale.

12.3. Puhasti töö rekonstrueerimistööde ajal

Kanepi aleviku reoveepuhasti rekonstrueerimise ajal (uue reoveepuhasti ehitamise ajal)

tuleb reovesi juhtida läbi võrehoones paikneva eelpuhastusseadme edasi järelpuhastuseks

olemasolevasse biotiiki.

12.4. Olemasolev reoveepuhasti tehnohoone

Olemasolev reoveepuhasti kohal paiknev tehnohoone tuleb täielikult lammutada. Hoone

lammutustööd tuleb teostada järgmiselt. Kõigepealt tuleb hoone lahti ühendada

elektrivõrgust. Pärast seda tuleb demonteerida kõik hoones paiknevad esemed ja inventar.

Seejärel eemaldatakse hoone avatäited, profiilplekist seina- ja katusekate. Pärast seda

lammutatakse hoone kandekonstruktsioonid.

12.5. Olemasolev reoveepuhasti

Olemasolev OXYD-180 tüüpi reoveepuhasti raudbetoonist mahutid tuleb likvideerida.

Esmalt tuleb reoveepuhasti mahutid tühjendada ning puhastada. Seejärel demonteerida

mahutites paiknev toruarmatuur. Maa-alused osad lammutatakse kuni uue puhasti

rajamiseks vajaliku sügavuse saavutamiseni.

12.6. Vanade torustike ja kaevude likvideerimine

Reoveepuhasti kinnistul paiknevad vanad ja kasutusest välja jäävad torustikud ja kaevud

tuleb likvideerida. Torude puhul tuleb otsad sulgeda. Kaevude puhul tuleb pealmine

kaevuelement eemaldada ning seejärel kaev täita pinnasega.

12.7. Heakorrastustööd

Pärast lammutustöid tuleb kogu reoveepuhasti ala heakorrastada ja katta kasvupinnasega.

Kasvupinnase asemel võib kasutada ka töödeldud reoveesetet. Kasvupinnas tuleb

kujundada ilma järskude üleminekuteta ja saavutades projektis ettenähtud pinnakõrgused.

Vajadusel tuleb vajaliku kasvukihi paksuse säilitamiseks või loomiseks teostada lokaalseid

kaevetöid. Pindmuld tuleb jaotada kihina, mis ei ole vähem kui 150 mm (vähemalt 100 mm

pärast tihendamist). Tihendamine teha mururulliga. Kasvupinnas ei tohi sisaldada kive vms

osakesi suurusega üle 20 mm. Kogu alale külvatakse muru külvinormiga 30 g/m2.

Kanepi aleviku reoveepuhasti. Eelprojekt

Töö nr. 097/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 43/43

13. EHITUSTÖÖD

13.1. Üldist

Kõik ehitustööd tuleb teostada vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja muude

õigusaktidega, samuti projektlahendusest ja TÜT-ist tulenevate teiste normide,

standarditega ja juhenditega. Käesoleva projekti teostamist puudutavate Eestis kehtivate

seaduste ja õigusaktide tundmine on tööde teostaja vastutusel.

Lisaks tuleb Töövõtjal järgida kõikide tehnilisi tingimusi esitanud ja kooskõlastusi andnud

organisatsioonide nõudeid ning arvestada neist tulenevate kuludega.

Ehitustööde teostamisel tuleb kõik kõrvalekaldumised projektdokumentatsioonist

fikseerida ning kooskõlastada kõikide asjassepuutuvate ametkondadega, tehnovõrkude

valdajatega, Omanikujärelevalvega jne. Oluliste muudatuste korral tuleb muudetava Töö

osa kohta Omanikujärelevalve nõudmisel koostada uus projektdokumentatsioon.

Ehitustööde teostamise aeg ja järjekord lepitakse kokku Tellija ja Töövõtja vahel. Tööde

teostajal tuleb arvestada ilmastikust tingitud tööseisakute ja neist tulenevate kulutustega.

Projektijuht / Pädev isik: Lauri Aim

Pädev isik: Evely Samun

Projekteerijad: Kert Alsoo, Siim Sisask

X

X

X

X

X

RIIGIM AANTEE NR 18167 KO

O LI TEE

TEEKAITSEVÖ Ö

NDI PIIR 10m

A

B

1 2

3

4

1 2

3

4

A

B

Olemasolev ja projekteeritud heitvee väljalask HVL0651050 X=6431204 Y=663252

Tuleohutuskuja R=8 m

K 1

K 1

K

1

K

1

K

1

K

1

K

1

V

1

Biotiik

veepind 2083 m²

pr. veetase 131.50

Olemasolev võrehoone

Maaparandussüsteemi eesvool

Piigandi - 2100300070030

Maaparandussüsteemi maa-ala Piigandi - 2100300070030

Maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevöönd

Olemasolev reoveepuhasti OXYD-180 lammutatakse

Projekteeritud jäätmejaama varjualune vt. Inseneribüroo Kulgur OÜ projekti "Kanepi jäätmejaama varjualune" (Töö nr. 3024)

W 1

W 1

W

1

W

1

W 1

Olemasolev elektri liitumispunkti asukoht 3x32A

Olemasolev drenaaž juhitakse projekteeritud kraavi

K

1

K

1

K

1

K

1

V

1

Töömaapiir

Edasi vt. EXTech Design OÜ

poolt koostatud mahasõidu

laienduse projekti (Töö nr: 24167)

±

0

. 0

0

=

1

3

4

. 7

0

KS1

Tuleohutuskuja R=8 m

Tuleohutuskuja R=8 m

Krõmpsi kraav (VEE1003046)

Olemasolev biotiik puhastatakse settest

Kanepi Varahalduse poolt jäätmejaama kinnistul mittekasutatav elektrikaabel

Betoonplaatidest sillutisriba 600x600x60 mm

Betoonplaatidest teerada 600x600x60 mm

Proovivõtukaev PVK-1 Väljuva heitvee proovivõtukoht X=6431142.65 Y=663278.67

Kivikindlustus

Orienteeruv päikesepaneelide asukoht. Päikeseelektrijaama kohta koostatakse eraldi projekt.

K

1

K

1

K

1

D

D

K

1

K

1

K

1

Orienteeruv päikesepaneelide asukoht. Päikeseelektrijaama kohta koostatakse eraldi projekt.

Tiibvärav

R12,0

0,504,50 0,50

R12,0

TEENINDUSPLATSI JA JUURDEPÄÄSUTEE KATTEKONSTRUKTSIOON

M 1:50

Tihendatud aluspinnas Dreenkiht; K=0,5 m/d; min 30 cm

Killustikalus fr. 32...63 mm; kiilutud fr. 16...32 ja fr. 8...16 mm; E=170 MPa; 25 cm

Asfaltbetoon; AC16 surf; bituumeni mark 70/100, 7 cm

HALJASALA TAASTAMINE M 1:50

Kasvupinnas; min 15 cm Murukülv (külvinorm 20...30 g/m²)

Täitepinnas

Staadium

Projektijuht

Pädev isik

Joonis

Lauri Aim

Kert Alasoo, Siim Sisask

Kanepi alevik

Kanepi vald

Põlva maakond

Eelprojekt

0972024_EP_AS+VK

KESKKOND & PARTNERID OÜ

Reg. nr. 11006388

Vasara 50, Tartu 50113

Tel. 733 0350; Fax. 730 4448

Fail

Projekt

Kuupäev Joonis

MõõtProjekteerijad

Kanepi aleviku reoveepuhasti

10.01.2025

Versioon

Aadress

097/2024

Võru Vesi AS

Töö nr.

Tellija

Lauri Aim

Asendiplaan

AS-4-01 1:500

v01

MÄRKUSED: 1. Ühikuta mõõdud on meetrites 2. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa. 3. Geodeetiline alusplaan on mõõdistatud Vasara Geodeesia OÜ poolt augustis 2024. (Töö nr. 24G1008). 4. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

TEHNOVÕRGUD:

LEPPEMÄRGID:

Olemasolev kinnistupiir Olemasoleva sõidutee serv

Likvideeritav objekt

Projekteeritud survekanalisatsioonitorustikKS1

Juurdepääs hoonele

Projekteeritud piirdeaed

Olemasolev veetorustik

Olemasolev madalpingekaabel

Olemasolev isevoolne kanalisatsioonitorustik

Planeeritud elektrikaabel kaitsetorusW1

Projekteeritud hoone

Olemasolev survekanalisatsioonitorustik

Projekteeritud asfaltkate

Olemasolev drenaažitorustik

Projekteeritud veetorustikV1

Projekteeritud isevoolne kanalisatsioonitorustikK1

Projekteeritud täitepinnas

Maaparandussüsteemi maa-ala

Projekteeritud haljasala/haljasala taastamine

Olemasolev hoone

Olemasolev piirdeaed

Projekteeritud tehnoloogiline torustik

Raadamine

Kivikindlustus

Olemasolev madalpinge õhuliin

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kanepi Vallavalitsus

[email protected]

Turu põik 1

63101, Põlva maakond, Kanepi vald,

Kanepi alevik

Teie 13.01.2025

Meie 23.01.2025 nr 7.1-2/25/21515-3

Kooli tn 23 kinnistu ehitusloa eelnõu

kooskõlastamine märkustega

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Põlva maakonna Kanepi valla Kanepi

aleviku Kooli tn 23 kinnistu ehitusloa eelnõu (EHR menetlus nr 466441).

Kinnistu (katastritunnus 28501:001:0662) asub riigitee nr 18295 Kooli tee (edaspidi riigitee) km

0,58-0,76 kaitsevööndis.

Ehitusluba antakse reoveepuhasti hoone (ehitusregistri kood 121429481) püstitamiseks,

eelprojekti „Kanepi aleviku reoveepuhasti. Kanepi alevik, Kanepi vald, Põlvamaa“ KESKKOND

& PARTNERID OÜ, töö nr 097/2024 alusel.

Oleme andnud nõuded riigiteega ühendamiseks 13.11.2024 kirjaga nr 7.1-1/24/18787-2.

Lähtudes ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 70 lg 3 ja § 99 lg 3 kooskõlastame ehitusloa eelnõu

ja anname nõusoleku teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks, tingimusel,

et eelnõud täiendatakse kõrvaltingimusega haldusaktile:

- Ristumiskoht riigitee nr 18295 Kooli tee km 0,66 peab olema välja ehitatud ja

Transpordiametile üle antud enne Kooli tee 23 kinnistu hoonele (ehitusregistri kood 121429481) kasutusloa andmist.

Kooskõlastame ainult ehitusloa eelnõus loetletud ehitusload ja teistele see ei laiene.

Ehitamisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega.

1. EhS § 70 lg 2 p 1 kohaselt ei tohi ehitus- ega muu tegevus kaitsevööndis ohustada riigiteed

või selle korrakohast kasutamist.

2. Materjalide veod korraldada rajatava juurdepääsutee kaudu.

3. Projekti realiseerimisel tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel

näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele

sõitmist.

4. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

5. Kooskõlastus ei laiene ehitusloa eelnõu aluseks olevas projektis kajastatud EXTech Desing

OÜ poolt koostatud riigitee nr 18295 Kooli tee km 0,66 mahasõidu laienduse projektile. Kooskõlastame ainult ehitusloa eelnõus loetletud ehitusload.

2 (2)

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks

välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad:

1.0972024_EP_AA-3-01_seletus

2.0972024_EP_AS-4-01_asendiplaan

Rita Źereen

5120275, [email protected]