Kohtuotsus 3-22-1124

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtunik Maret Hallikma

Otsuse tegemise aeg ja koht 09.06.2023, Tallinn

Haldusasja number 3-22-1124

Haldusasi A-Ülevaatus OÜ kaebus Transpordiameti 21.02.2022 sõidukite

tehnonõuetele vastavuse kontrolli teostamise lepingu nr 17-

00132/018 leppetrahvi ja lepingu täitmise nõude nr 4-2/22/95-

6 ning 27.04.2022 vaideotsuse nr 1.2-2/22/6050-3

tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – A-Ülevaatus OÜ, seaduslik esindaja Andres Soots

Vastustaja – Transpordiamet, volitatud esindaja Sigrid

Rahkema

Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 11.07.2023. Vastuseks menetlusosalise

poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse

14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus

asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Transpordiamet ja A-Ülevaatus OÜ sõlmisid 28.06.2017 sõidukite tehnonõuetele vastavuse

kontrolli teostamiseks halduslepingu nr 17-00132/018 (haldusleping).

2. Transpordiamet koostas 21.02.2022 A-Ülevaatus OÜ-le „Sõidukite tehnonõuetele vastavuse

kontrolli teostamise lepingu nr 17-00132/018 leppetrahvi ja lepingu täitmise nõude“ nr 4-2/22/95-

6, millega nõudis A-Ülevaatus OÜ-lt halduslepingu rikkumise eest leppetrahvi 3000 eurot.

3. Transpordiamet tuvastas vihje alusel, sõidukite ülevaatuste videosalvestiste ja ettevõtte

selgituste läbivaatamisel järgmised ülevaatuse nõuete rikkumised:

3-22-1124

2(8)

3.1. Liiklusseadus (LS) § 74 lõige 5 – ettevõte ei täitnud liiklusseaduses sätestatut, kuna

haldusjärelevalvemenetluses juhuvalikuna võetud viiel päeval teostas 100 sõiduki ülevaatuse

toiminguid iseseisvalt peatatud ülevaataja atesteerimistunnistusega isik.

3.2. Halduslepingu punkt 4.1 – ettevõte ei täitnud halduslepingut vastavalt õigusaktile, kuna

ülevaatuse toiminguid teostas iseseisvalt peatatud ülevaataja atesteerimistunnistusega isik.

3.3. Halduslepingu punkt 4.2 – ettevõte ei juhindunud ülevaatuse teostamisel Transpordiameti

(endine Maanteeamet) juhendist. Transpordiameti 19.03.2015 kehtestatud tegevusjuhendi

„Abitöölise ja ülevaataja praktikandi kasutamine tehnonõuetele vastavuse kontrollil“ punkti 1.2

kohaselt võib ülevaataja praktikant sõidukit kontrollida ainult tehnonõuetele vastavuse kontrollija

(edaspidi ka ülevaataja) vahetu juhendamise ja järelevalve all. Haldusjärelevalvemenetluses

juhuvalikuna võetud ja kontrollitud viiel päeval teostas 100 sõiduki ülevaatuse toiminguid

ülevaataja praktikant ilma ülevaataja vahetu juhendamiseta ja järelevalveta.

3.4. Halduslepingu punkt 4.7 – ettevõte ei suutnud tagada, et ülevaatust teostab ainult ülevaataja,

kuna haldusjärelevalvemenetluses juhuvalikuna võetud ja kontrollitud viiel päeval teostas 100

sõiduki ülevaatuse toiminguid ülevaataja praktikant ilma ülevaataja vahetu juhendamiseta ja

järelevalveta.

3.5. Transpordiamet põhjendas, et halduslepingu punkti 6.5. kohaselt, kui teostaja on rikkunud

halduslepingut või õigusaktides toodud kohustusi, on Transpordiametil alternatiivselt punktis 6.2.

ja 6.3. toodule õigus nõuda teostajalt ka halduslepingu täitmist ja/või leppetrahvi kuni 9600 eurot.

3.6. Arvestades, et sõiduki ülevaatuse toiminguid, sealhulgas heitgaaside ja pidurite tõhususe

mõõtmist, teostas korduvalt selleks iseseisvat õigust mitteomav isik ainuisikuliselt. Sellega lubati

5 päeva jooksul tehniliselt korrasolevana liiklusesse 100 sõidukit, mis jäeti ülevaatusel ettenähtud

korras kontrollimata. Transpordiamet kaalutles leppetrahvi otsuse langetamisel kergendava

asjaoluna ettevõtte konstruktiivset koostööd menetluse käigus, eeskätt rikkumiste ulatuse

väljaselgitamisel. Raskendavaks asjaoluks peeti rikkumise olulisust, rikkumise korduvat

toimumist ning vastustaja pidas põhjendatuks kohaldada leppetrahvi 3000 eurot.

4. A-Ülevaatus OÜ esitas leppetrahvi tühistamiseks 21.03.2022 Transpordiametile vaide, mille

Transpordiamet jättis 27.04.2022 vaideotsusega nr 1.2-2/22/6050-3 (vaideotsus) rahuldamata.

5. Tallinna Halduskohtule saabus 19.05.2022 A-Ülevaatus OÜ (kaebaja) kaebus Transpordiameti

(vastustaja) 21.02.2022 leppetrahvi ja lepingu täitmise nõude nr 4-2/22/95-6 tühistamiseks.

6. Tallinna Halduskohus võttis 31.05.2022 määrusega kaebuse menetlusse Transpordiameti

21.02.2022 sõidukite tehnonõuetele vastavuse kontrolli teostamise lepingu nr 17-00132/018

leppetrahvi ja lepingu täitmise nõude nr 4-2/22/95-6 ning 27.04.2022 vaideotsuse nr 1.2-

2/22/6050-3 tühistamiseks.

7. Kohus määras 11.05.2023 määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses ning andis

menetlusosalistele tähtaja täiendavate seisukohtade menetlusdokumentide (sh menetluskulusid

puudutavate dokumentide) esitamiseks. Menetlusosalised täiendavaid seisukohti ega dokumente

ei esitanud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

8. Kaebaja hinnangul on vastustaja leppetrahvi määramisel teinud kaalutlusvigu, sest ei ole

arvestanud oluliste asjaoludega ja on teinud oletuslikke järeldusi, mis ei tugine faktidel.

Vastustaja on määranud kaebajale leppetrahvi, mis ei ole eesmärgipärane ja vajalik ning ei ole

proportsionaalne toimunud rikkumise olemusega või sarnaste praktikas esinenud rikkumistega.

3-22-1124

3(8)

9. Kaebaja ei ole nõus, et leppetrahvi määramisele ei eelnenud ettekirjutust, vaid selleks rakendati

halduslepingus toodud alternatiivset võimalust ehk leppetrahvi.

9.1. Kaebaja ei vaidle, et 09.10.2021, 11.11.2021, 12.11.2021 ja 13.11.2021 esines kaebaja

poolseid rikkumisi Maanteeameti peadirektori 19.03.2015 kehtestatud käskkirjas „Abitööline ja

praktikant“ (vt „Lisa 6 – Maanteeameti peadirektori 19.03.2015 kehtestatud käskkiri „Abitööline

ja praktikant““ – edaspidi tegevusjuhend) toodud korralduste vastu.

9.2. Kaebaja leiab, et vastustaja väljaantud haldusakt (leppetrahvi näol) ja läbi viidud

menetlustoimingud ei ole olnud kohased, vajalikud ning proportsionaalsed haldusjärelevalve

eesmärgi suhtes. Vastustaja ei ole menetlust läbi viinud eesmärgipäraselt ja efektiivselt. Ta ei ole

teinud seda kiirelt ega vältinud üleliigsete kulutuste tekitamist Kaebajale.

9.3. Kaebaja teavitas vastustajat kohe 18.11.2021, et tuvastas enda poolse rikkumise ja on võtnud

kasutusele meetmed rikkumise peatamiseks. Kaebaja selgitas vastustajale ka 06.01.2022, et võttis

18.11.2021 kasutusele meetmed rikkumise kõrvaldamiseks ja kontrollib regulaarselt, et seda laadi

rikkumisi enam ei toimuks. Seega oli vastustaja saavutanud hiljemalt 06.01.2022 menetluse

eesmärgi tuvastada kas ülevaatuse läbiviimise ja selle kvaliteet vastab õigusaktidele ja kas

halduslepingus toodud kohustusi täidetakse. Kaebaja leiab, et edasised vastustaja poolsed

menetlustoimingud ei olnud enam eesmärgipärased, vajalikud ja tekitasid kaebajale ebavajalikku

administratiivkulu (videosalvestiste läbivaatamine, selgitusnõuetele vastamine, vaide ja kaebuse

koostamine).

9.4. Vastustaja oleks saanud teha kaebajale ettekirjutuse ja hiljem kontrollida kas ettekirjutusest

on peetud kinni. Vabariigi Valituse seadus annab haldusjärelevalvele õiguse teha puuduse

kõrvaldamiseks ettekirjutusi, mille täitmata jätmise korral on võimalik rakendada sunniraha.

10. Vastustaja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit, kus oleks välja toodud puuduseid, mis jäid

Viktor Jukka poolt kontrollitud sõidukite sõlmedes tuvastamata. Vastustaja ei ole välja toonud

ühtegi tõendit, kus oleks näidatud, et V. Jukka eksis pidurite tõhususe ja heitgaaside sisalduse

mõõtmisel metoodikate vastu ja mõjutas sellega mõõtetulemuse õigsust ning usaldusväärsust.

Kaebaja juhib tähelepanu asjaolule, et kõikide pidurite tõhususe ja heitgaaside sisalduse

mõõtmiste kohta on olemas mõõteprotokollid, millelt on tuvastatav kas mõõtmised on tehtud

metoodika kohaselt või mitte. Samuti on kõikide mõõtmiste kohta videosalvestised, millelt on

selgesti kontrollitav kuidas on mõõtmised läbiviidud ja kas need on tehtud metoodika kohaselt

või mitte. Seega on kõik V. Jukka poolt tehtud mõõtmised, mõõtevahendite kasutamine ja

kontrollimise toimingud selgesti tuvastatavad ja hinnatavad. Vastustaja ei ole V. Jukka poolt

tehtud piduri- ja heitgaasitestide vastu huvi tundnud ega nende põhjal kontrollinud kas mõõtmised

viidi läbi metoodika kohaselt või mitte. Niisamuti on videosalvestiselt näha, et kõiki sõidukeid

kontrolliti ülevaatusel ettenähtud töömahus (nt lisavarustuse kontroll, uste kontroll, kojameeste

kontroll, aknaklaasi tõstukite kontroll, turvavööde kontroll jne).

11. Menetluses nimetatud neljal päeval (09.10.2021, 11.11.2021, 12.11.2021 ja 13.11.2021)

osales V. Jukka 92 sõiduki ülevaatusel. Teostatud ülevaatuste käigus suunati 14 sõidukit oluliste

puuduste tõttu korduvülevaatusele ehk tunnistati nõuetele mittevastavaks. Seejuures olid mitmel

juhul oluliseks puuduseks piirnormidele mittevastav heitgaaside sisaldus või pidurite efektiivsus

ja neid mõõtmisi viis läbi V. Jukka ainuisikuliselt. Seega ei ole õige vastustaja leppetrahvi 30.

punktis toodud väide, et 5 päeva jooksul lubati tehniliselt korrasolevana liiklusesse 100 sõidukit,

mis jäeti ülevaatusel ettenähtud korras kontrollimata.

12. Kaebaja leiab, et vastustaja ei võtnud arvesse tegelikke asjaolusid: antud praktikandi näol ei

ole tegemist kogemusteta algajaga, viitamine V. Jukka atesteerimistunnistuse kehtivuse

peatamise põhjusele on eksitav ning praktikandi tegevuse tõttu ei ole kannatanud tehtud

ülevaatuste kvaliteet ja töömaht. Kaebaja leiab, et vastustaja ei ole adekvaatselt hinnanud peatatud

3-22-1124

4(8)

atesteerimistunnistuse kehtivusega ülevaataja tegevusega kaasnenud võimalikke riske ja on

rikkumisele omistanud põhjendamatult suure kaalu ja ohu.

13. Kaebaja ülevaatuspunkt (A-Ülevaatus OÜ Lasnamäe) oli perioodil juuli – november 2021

(ehk periood, mil V. Jukka töötas ülevaatuspunktis praktikandina kuni rikkumise tuvastamiseni

18.11.2021) Eestis tegutseva 132 ülevaatuspunkti seas tasemelt viiendal kohal

korduvülevaatusele suunatud sõidukite osakaalus. See näitab sõidukite osakaalu, mille korralisel

ülevaatusel tuvastati sõidukilt oluline või ohtlik puudus/rike ja sõidukit ei lubatud tehniliselt

korrasolevana liiklusesse ning see suunati korduvülevaatusele. Antud ülevaatuspunktis tuvastati

korralisele ülevaatusele esitatud sõidukitel olulisi ja ohtlikke rikkeid/puuduseid ligi 27,6%

sõidukitel ja suunati korduvülevaatusele. Samas oli Eesti keskmine näitaja 18,5%. See näitab, et

ülevaatuspunkti töökvaliteet ja -maht on Eesti kõrgemal tasemel.

14. Kokkuvõttes soovib kaebaja leppetrahvi tühistamist kuna:

14.1. leppetrahvi määramisele ei eelnenud ettekirjutust;

14.2. leppetrahvi määramise ettekäändeks toodud põhjendused ja järeldused on oletuslikud,

põhjendamata ja paljasõnalised;

14.3. vastustaja on teinud otsuse kaalutlusvigadega, sest ei ole arvestanud asjas tähtsust omavate

asjaoludega;

14.4. leppetrahv ei ole eesmärgipärane ja on ebaproportsionaalne võrreldes toimunud

rikkumisega või varem toimunud sarnaste rikkumistega.

Vastustaja seisukoht

15. Transpordiamet on seisukohal, et 21.02.2022 sõidukite tehnonõuetele vastavuse kontrolli

teostamise lepingu nr 17-00132/018 leppetrahvi ja lepingu täitmise nõue nr 4-2/22/95-6

(21.02.2022 leppetrahvi nõue) on õiguspärane. Transpordiamet jääb oma 21.02.2022 leppetrahvi

nõudes ning 27.04.2022 vaideotsuses märgitud seisukohtade juurde.

16. Kaebaja ja Transpordiameti vahel on sõlmitud LS § 191 lõike 1 alusel 28.06.2017

haldusleping. Kaebaja, sõlmides 28.06.2017 halduslepingu, on nõustunud selles esitatud

tingimustega.

16.1. Sõlmitud 28.06.2017 halduslepingu punkt 1.1.1. kohaselt loetakse ülevaatuseks sõiduki

tehnonõuetele vastavuse kontrolli protsessi, mis algab sõiduki andmete avamisega ülevaatuseks

liiklusregistri infosüsteemis ja alles seejärel jätkub sõiduki kontrolliga määrustes ettenähtud

töömahus ja lõppeb ülevaatuse otsuse vormistamisega liiklusregistri infosüsteemis ja

registreerimistunnistusel. 28.06.2017 halduslepingu punkti 1.1.3. kohaselt on ülevaataja –

Teostajaga töö-, käsundusvõi töövõtulepingu või muu sarnase teenuse osutamise

lepingusõlminud eriväljaõppega isik, 4 (15) kellele Maanteeamet on andnud õiguse

kontrollidasõidukite tehnonõuetele vastavust ja kes omab kehtivat atesteerimistunnistust.

28.06.2017 halduslepingu punkt 4.1. kohaselt on ettevõte kohustatud täitma haldusülesannet ja

teostama ülevaatust vastavalt Lepingu dokumentidele ja õigusaktidele. Vastavalt 28.06.2017

halduslepingu punktile 4.7. on ettevõte kohustatud tagama, et ülevaatust teostavad ainult

ülevaatajad.

16.2. Vastavalt 28.06.2017 halduslepingu punktile 3.1. koosnevad halduslepingu dokumendid

Lepingust, Lepingu lisadest ja Maanteeametijuhenditest. Vastavalt 28.06.2017 halduslepingu

punktile 4.2. peab teostaja juhinduma ülevaatuse teostamisel ka Maanteeameti juhenditest ja

ajakohasest sõidukite andmeteatmikust. LS § 73 lõike 6 ning halduslepingu punktid 4.1. ja 4.6.

alusel on kinnitatud Maanteeameti peadirektori 19.03.2015 käskkirjaga juhend „Abitööline ja

praktikant“, mis on täitmiseks alati 30.03.2015.

3-22-1124

5(8)

16.3. Sõlmitud halduslepingu punktis 5.7. on sätestatud „Maanteeamet võib teha Teostajale

õigusaktides või Lepingus kehtestatud tingimuste rikkumisel ettekirjutuse ja nõuda selle täitmata

jätmise korral sunniraha, samuti nõuda Teostajalt leppetrahvi ning kasutada muid sanktsioone ja

õiguskaitsevahendeid Lepingus ja õigusaktides sätestatud korras.“. 28.06.2017 halduslepingu

punktis 6.5. on sätestatud „Kui Teostaja on rikkunud Lepingus või õigusaktides toodud kohustusi,

on Maanteeametil alternatiivselt punktis 6.2. ja 6.3. toodule õigus nõuda Teostajalt ka Lepingu

täitmist ja/või leppetrahvi kuni 9600 eurot.“

17. Ülevaatuse teostamisel on tegemist haldusülesande täitmisega halduskoostöö seaduse § 3

lõike 3 tähenduses. Haldusülesande täitmise suhtes eksisteerib avalik huvi. Avalik võim peab

kahtlemata tegutsema seaduslikult. Eelmärgitule tuginedes on väär väita, et antud juhtumite puhul

puudub avalik huvi. Ülevaatuse üheks peamiseks eesmärgiks võib pidada seda, et liikluses

kasutatakse üksnes tehnonõuetele vastavaid sõidukeid, kaitstes liiklusohutuse ning

keskkonnaohutuse kaudu inimeste elu ja tervist, kuid miks mitte ka vara (omandit). Seega on

oluline, et ülevaatuseid teostataks kõrgendatud hoolsuskohustusega, sest korrektselt kontrollimata

sõiduk võib ohtu tekitada mitte ainult sõidukijuhile endale vaid ka teistele avalikus ruumis

liiklevatele kodanikele.

18. Tuginedes eeltoodule tuleneb leppetrahvi määramise õigus mh. 28.06.2017 halduslepingust,

millel on kaebaja ise allkirjastanud. 28.06.2017 halduslepingus on toodud ka leppetrahvi

maksimumäär, seega ei saa kaebajale tulla üllatuseks leppetrahvi määramine, vaid kaebaja pidi

arvestama, et leppetrahvi summa võib olla kuni 9600 eurot. Transpordiamet on leppetrahvi

suuruseks määranud 3000 eurot, mis on vähem kui pool maksimummäärast. Arvestades

rikkumise ulatust, siis on tegemist proportsioonis oleva summa suurusega.

19. Kaebaja tegi Transpordiametile ise ettepaneku, et vaatab videosalvestised läbi ning edastab

päevad ja ülevaatused, millal V. Jukka teostas toiminguid ilma vahetu juhendamiseta, seega ei

ole Transpordiamet kaebajale ebavajalikku kulu tekitanud.

20. Transpordiamet lähtus menetluses haldusmenetluse seaduse §-st 6, mille kohaselt on

haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja

vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Probleemi ulatus oli vaja välja selgitada

ka sellepärast, et hinnata, milline meede menetluse lõpus rakendada. Transpordiameti eesmärk

oli välja selgitada, kas tegemist oli ühekordse juhtumiga või regulaarse töökorraldusega, seega

olid menetlustoimingud asjakohased ja vajalikud eesmärgi saavutamiseks. Transpordiamet tegi

menetluse käigus selgeks rikkumise, rikkumine lõpetati pärast Transpordiameti poolset menetluse

algatamist ning menetluse lõpus määras Transpordiamet meetme, mis peaks olema piisavalt

mõjus, et seda laadi rikkumisi edaspidi ära hoida. Transpordiamet nõustub, et kaebaja oli

koostööaldis ning aitas menetluses jõuda kiiremini asjaolud selgeks teha. Kaebaja koostööd ja

panust on loetud kergendavaks asjaoluks, mille tõttu on ka leppetrahvi suurust vähendatud. Küll

aga ei saa Transpordiamet nõustuda, et 28.06.2017 halduslepingu järgne leppetrahv ei oleks olnud

õigustatud, kuna rikkumine leidis aset. Leppetrahvi määramisel ei saanud Transpordiamet kuidagi

jätta arvestamata sõidukite arvu, mis lubati liiklusesse nõuetekohast kontrolli teostamata.

21. Transpordiametil on vastavalt õigusaktidele ja 28.06.2017 sõlmitud halduslepingule võimalik

valida, milline meede on tõhusam ning antud hetkel otstarbekam. Antud menetluses otsustati

rakendada leppetrahv, mis on kooskõlas ka viimase aja Transpordiameti praktikaga.

Transpordiamet lähtus leppetrahvi määramisel 28.06.2017 halduslepingus kokkulepitud

maksimummäärast 9600 eurot, mida heale haldustavale vähendati poole võrra, millest omakorda

kaaluti kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Leppetrahvi määramine on menetleja

kaalutlusotsus ning summa määramisel võetakse arvesse menetluse käigus tuvastatud rikkumiste

olulisust ja ulatust. Leppetrahvi määramine ei saanud tulla kaebajale üllatusena, kuna leppetrahvi

on kaebajale ka eelnevalt korduvalt määratud, 28.06.2017 haldusleping on kehtinud viis aastat

ning leppetrahv ja maksimumäär on 28.06.2017 halduslepingus olnud terve selle kehtivuse aja.

3-22-1124

6(8)

Ülevaatuse üheks peamiseks eesmärgiks võib pidada seda, et liikluses kasutatakse üksnes

tehnonõuetele vastavaid sõidukeid, kaitstes liiklusohutuse ning keskkonnaohutuse kaudu

inimeste elu ja tervist, kuid miks mitte ka vara (omandit). Ülevaatuse teostamisel on tegemist

haldusülesande täitmisega, mille suhtes eksisteerib avalik huvi, mis toob kaasa ülesannet täitva

isiku kõrgendatud hoolsuskohustuse ning nõuded tema tegevusele. Transpordiamet võttiski

leppetrahvi suuruse määramisel mh, arvesse sõidukite arvu. Nii suure hulga sõidukite puhul ei

mängi erilist rolli, kas tegemist oli 100 või 92 sõidukiga. Tegemist oli massilise rikkumisega.

Transpordiamet pidas silmas, et rikkumine leidis aset pikema aja jooksul ning puudutas paljusid

sõidukeid. Tegemist on üheselt ja arusaadavalt korduva rikkumisega kuivõrd kaebaja ei suutnud

tagada, et peatatud atesteerimistunnistusega ülevaataja, kellele oli antud luba tööd jätkata

praktikandina, ei teostaks ülevaatusi üksi iseseisvalt.

22. LS-i kui ka 28.06.2017 halduslepingu kohaselt võib ülevaatuseid teostada ainult atesteeritud

isik. Juhul, kui ülevaatuseid teostab isik, kellel puudub kehtiv atesteerimistunnistus, siis ei ole 10

(15) märgitud isikul õigust ülevaatuseid iseseisvalt teostada, kuna puudub kindlus, kas jälgitakse

kehtestatud õigusakte, metoodikaid ja juhendeid. Transpordiamet rõhutab, et Transpordiameti

tegevusjuhend reguleerib konkreetselt, millisel juhul on praktikandi kasutamine lubatud.

Tegevusjuhend on järgmiseks ning sellest süsteemselt kõrvale hoidumist ei saa Transpordiamet

lubada. Juhendi eesmärk on tagada, et tehnoülevaatuse toiminguid viiakse läbi vastavalt kehtivale

korrale ja mahus. Kui praktikant teeb toiminguid ilma vahetu juhendamise ja järelevalveta, siis

puudub kindlus, kas kvaliteet ja töömaht on võimalikult kõrgel tasemel. Eriti olukorras, kus V.

Jukka atesteerimistunnistus on peatatud oluliste rikkumiste tõttu (heitgaaside tulemustega

manipuleerimine). Kui atesteerimistunnistus on peatatud, siis on ilmselge, et vastavaid toiminguid

V. Jukka iseseisvalt läbi viia ei tohtinud. V. Jukka võis tööd jätkata praktikandina vahetu

järelevalve ja juhendamise all, mida aga ei suudetud tagada. Transpordiamet ei saa olla kindel

mittenõuetekohaselt kontrollitud sõidukite tehnilise seisukorra vastavuses.

23. Transpordiamet on välja toonud, et kaebaja on rikkunud 28.06.2017 halduslepingut ja

õigusakte, kui lubas ülevaatuse toiminguid viia läbi kehtivat atesteerimistunnistust mitte omaval

isikul. Ainuüksi see fakt annab kinnitust, et mõõtmised ei olnud korrektselt läbiviidud, sest neid

teostas ainuisikuliselt praktikant. Transpordiamet jääb oma seisukoha juurde, sest praktikandil ei

ole samaväärseid õiguseid atesteeritud isikuga.

24. Kaebaja ütleb ka ise, et tegelikult võis rikkumine olla veel ulatuslikum, faktiliselt sai seda

tõestada 4 päeval. Kaebaja väide, et rikkumistest ei oldud teadlik, ei muuda olematuks fakti, et

rikkumine leidis aset. Kuna rikkumine on toimunud, see oli pikaajaline ja puudutas 92 ülevaatust,

siis oli leppetrahvi määramine igati õigustatud.

25. Transpordiametile jääb arusaamatuks, kuidas korduvülevaatuse protsent mängib rolli antud

menetluses. Pigem näitab kaebaja poolt toodud analüüs, et ebameeldivaid üllatusi võib tulla ka

ülevaatuspunktidest, kus statistika järgi teostatakse ülevaatuseid hoolsamini.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

26. Analüüsinud menetlusosaliste seisukohta leiab, et kaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

27. Riigikohus märkis 24.11.2022 otsuses nr 3-20-120 (p-d 13 ja 14), et tahteavaldus leppetrahvi

nõudmiseks vastab HMS § 51 lg-s 1 sätestatud haldusakti mõistele. Leppetrahvi sissenõudmine

halduslepingu rikkumisel ei pea toimuma sarnaselt tsiviilõiguslikele võlasuhetele. Avaliku õiguse

eripäraks on avaliku võimu kandja pädevus määrata üksikisiku õigused ja kohustused kindlaks

ühepoolselt. Avaliku võimu kandjal ei ole nõuete maksmapanekuks üldjuhul tarvis pöörduda

kohtu poole (Riigikohtu otsus 3-21-2546 8(9) nr 3-17-1329, p 18). Seda eripära tuleb HMS § 105

lg 1 kohaselt arvestada halduslepingutele võlaõiguslike sätete kohaldamisel. Halduslepingu

rikkumise eest leppetrahvi määramiseks haldusaktiga ei ole seaduses ega lepingus tarvis

3-22-1124

7(8)

reguleerida leppetrahvi õiguslikku vormi. Leppetrahvi nõudmiseks peab haldusorganil olema

sisuline õiguslik alus, mis tuleneb kas seadusest või halduslepingust. Kui selline alus on olemas,

võib leppetrahvi määrata ja vastav haldusorgani tahteavaldus on haldusakt, sest see vastab HMS

§ 51 lg 1 tunnustele. Haldusakti resolutiivosa on HMS § 60 lg 2 esimese lause kohaselt

kohustuslik ka kohtule. Vaidluses haldusaktiga kindlaks määratud leppetrahvi tasumise kohustuse

üle kontrollib kohus vaid haldusakti kehtivust, mitte õiguspärasust.

28. Kohtupraktikas on sedastatud, et kohus ei saa haldusaktist tuleneva leppetrahvi sissenõudmise

vaidluses kalduda kõrvale haldusaktis juba kindlaks määratud leppetrahvi suurusest ega asuda

leppetrahvi vähendama VÕS-i alusel (Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas 3-21-2546 p 11, vt

ka Riigikohtu 19.12.2019 otsus nr 3-17-1329, p 19 ja 24.11.2022 otsus nr 3-20-120, p 16).

29. Nõustun leppetrahvi nõudes ning vaideotsuses esitatud põhjendustega neid kõiki kohtuotsuses

kordamata (halduskohtumenetluse seadustiku ehk HKMS § 165 lg 2, § 169 lg 1). Olen seisukohal,

et kaebaja on leppetrahvi tasumise kohustuse kindlaks määranud kehtiva ja õigusjõulise

haldusaktiga. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise

hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele (HMS § 54). Leian, et vastustaja ei ole 21.02.2022 leppetrahvi ja lepingu täitmise

nõudes ning 27.04.2022 vaideotsuses teinud kaalutlusvigu ja nõue on proportsionaalne.

30. Leian, et leppetrahvi nõudes kirjeldatud tähtsust omavad asjaolud ja sätted on asjakohased.

Vastustaja on õigesti välja toonud, et halduslepingu punkti 4.1 kohaselt on kaebaja kohustatud

täitma haldusülesannet ja teostama ülevaatust vastavalt Lepingu dokumentidele ja õigusaktidele.

Vaidlust ei ole selles, et kaebaja rikkus lepingut- kaebaja on halduslepingu rikkumist läbi

tegevusjuhendi nõuete rikkumise ise ka tunnistanud kaebuse p-s 10 (dtl lk 5). Praegusel juhul ei

ole vaidluse põhifookus sellel, kas ülevaatuse läbinud sõidukid olid tegelikult tehniliselt korras

või mitte, vaid oluline on see, et halduslepingu järgi võib ülevaatust teostada ainult

atesteerimistunnistust omav ülevaataja või praktikant vahetu juhendamise ja järelevalve all. Kuna

V. Jukka atesteerimistunnistus oli peatatud, siis vastavaid toiminguid praktikandina tööle

vormistatud V. Jukka iseseisvalt läbi viia ei tohtinud, ning seda olenemata tema varasemast

ametikohast ja töökogemusest.

31. Halduslepingu p 6.5 kohaselt on vastustajal kaalutlusõigus otsustamaks, millist

mõjutusvahendit kasutada. Kui leppetrahvi nõue on asjakohaselt põhjendatud, ei ole selles vaja

eraldi põhjendada, miks otsustati nõuda leppetrahvi ettekirjutuse tegemise asemel. Vastustaja on

vaideotsuses ja kohtumenetluses selgitanud, et võttis arvesse rikkumise olulisust ja ulatust

(puudutas 92 liiklusesse lubatud sõidukit). Kaebaja lubas vastustajale oma 21.06.2021 kirjas

tagada, et peatatud atesteerimistunnistusega töötaja V. Jukka ei hakka kontrollima sõidukeid

iseseisvalt. Oluline on siinjuures see, et V. Jukka atesteerimistunnistus peatati heitgaaside

mõõtetulemustega manipuleerimise juhtumi tõttu ning vastustajal on seetõttu põhjendatud

kahtlus, kas sellises olukorras ülevaatuse otsused kajastavad ikka õigesti liikluses osalevat

sõidukite tehnonõuetele vastavust. Vastustaja ei pidanud ettekirjutuse tegemist otstarbekaks ja

valis meetme, mis peaks olema piisavalt mõjus, et seda laadi rikkumisi edaspidi ära hoida.

Vastustaja on õigesti välja toonud, et iga juhtum on erinev ning võrdlus varem toimunud sarnaste

rikkumiste menetlusega ei ole kohane.

32. Leppetrahvi summa on minu hinnangul proportsionaalne (halduslepinguga kokku lepitud

maksimum summa on 9600 eurot). Vastustaja selgituste kohaselt vähendati leppetrahvi vastavalt

heale haldustavale poole võrra ning sealt edasi hakati kaaluma kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid. Vastustaja võttis otsuse langetamisel arvesse kergendava asjaoluna seda, et kaebaja

tegi menetluse käigus konstruktiivset koostööd rikkumise ulatuse välja selgitamisel. Vastustaja

lähtus konkreetse summa määramisel rikkumise olulisusest ja ulatusest ning vastustaja võttis

summa määramisel põhjendatult arvesse seda, et rikkumine oli süsteemne ja tegelikult vältas

pikema aja jooksul. Leppetrahvi summa määramisel kaaluti selle mõjusust, sümboolne trahv ei

3-22-1124

8(8)

oleks rikkumiste edasisel vältimisel sama tõhus. Samuti tõi vastustaja välja avaliku huvi. Kaebaja

toime pandud rikkumise tõttu lubati 5 päeva jooksul tehniliselt korrasolevana liiklusesse ca 100

sõidukit, mis jäeti ülevaatusel ettenähtud korras kontrollimata. Vastustaja ülesandeks on kaitsta

liiklusohutuse ning keskkonnaohutuse kaudu inimeste elu ja tervist, ka isikute vara. Ülevaatuse

teostamisel on tegemist haldusülesande täitmisega, mille suhtes eksisteerib avalik huvi, mis toob

kaasa ülesannet täitva isiku kõrgendatud hoolsuskohustuse ning nõuded tema tegevusele.

Kokkuvõetult pidi halduslepingu sõlminud kaebaja tagama, et ülevaatus teostatakse sõlmitud

halduslepingu ja asjassepuutuvate õigusaktide nõudeid täites.

33. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja

ei ole menetluskulude väljamõistmiseks taotlust ja kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad

poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma