Harjumaa Raasiku vald Aruküla Jaama tn jalgratta- ja jalgtee projekteerimistingimuste taotlus

„Aruküla alevik Jaama tn kergliiklusteede ühendamise projekteerimine“

TEHNILINE KIRJELDUS

1. Projekti eesmärk:

Käesoleva väikehanke üldine eesmärk on Raasiku valla elanike elukvaliteedi tõstmine, sh

Aruküla aleviku keskuse liiklemisvõimaluste parendamine ning üldise ohutuse tagamine

Aruküla alevikus (edaspidi JJT) projekteerimise (olemasolevate kergteede ühendamine).

Hankija eesmärk on hanke tulemusena saada kõrgekvaliteetne, käesolevale lähteülesandele ja

Eesti Vabariigis kehtivale seadusandlusele ja projekteerimistingimustele vastav tee-

ehitusprojekt põhiprojekti staadiumis. Projekt peab olema sellise tehnilise taseme ja

detailsusega, mis võimaldab ehitustööde töövõtjal määrata eeldatava ehitustööde maksumus ja

JJT kehtivate normide ja nõuetega vastavuses valmis ehitada.

2. Projekteeritava kergliiklustee asukoht:

Projekteeritav JJT kulgeb Aruküla alevikus (6510132) Jaama tn kuni (6510129) Kaasiku tn-i,

(65101:006:0074) mis saab alguse Tallinna mnt-lt (11304 Aruküla-Kostivere tee

(65101:003:0351))

Projekteeritava ala suurus on ca 6620m2.

2.1. Uurimistööd. Pakkuja teostab geoloogilised uuringud projekteerimiseks vajalikus mahus.

Uuringute tulemusena saadud pinnaste nimetused, niiskuspiirkonnad ja muud andmed peavad

olema kasutatavad teekatendi ja rajatiste projekteerimiseks.

2.2. Tehnilised tingimused. JJT projekteerimiseks tuleb Pakkujal taotleda tehnilised

tingimused kommunikatsioonide valdajatelt või omanikelt ning samuti tingimused JJT

välisvalgustuse ümberpaigutamiseks. Selgitada välja projekteeritava tee koridoris paiknevate

tehnovõrkude ümberpaigutamise vajadus.

3. Lähteandmed projekteerimiseks

3.1. Olemasolev olukord. Hankija on määranud ära JJT üldise asukoha. Tehnilise kirjelduse

koosseisus on esitatud eeldatava asukoha üldine skeem (Lisa 1), mis ei välista põhjendatud

vajadusel muudatusi.

3.2. Lähteandmed

Projektkiirus 30 km/h

Katte laius: ca 2,5 m

Põikkalle: 2,0%; peenra kalle 3,5%.

Mulde nõlvus 1:2; süvendi nõlvus 1:2 (soovituslikult)

Eraldusriba laius JJT ja tänava vahel: vastavalt kehtivatele normidele.

Täpne katendi konstruktsioon määratakse projekteerimistööde käigus.

4. Valgustatud jalgratta- ja jalgtee väljaehitamiseks tee-ehitusprojekti koostamine

4.1. Jalgratta- ja jalgtee

Eskiisi staadiumis koostada projekteeritava teelõigu situatsiooniskeem ja asendiplaan. Eskiisi

staadium on vajalik tee trassi kindlaksmääramiseks ning tellijale ja maaomanikele

kooskõlastamiseks. Eskiis on vaja kooskõlastada ka Transpordiametiga. Tellijale esitatava

eskiisi asendiplaanil peavad olema kajastatud kinnistute katastritunnused ning soovitavalt

positsiooninumbrid, mida projekteeritav tee läbib ning uute kinnistupiiride ettepanek.

Eskiisprojektile tuleb lisada Exceli-tabel, kuhu on kantud kinnistute positsiooninumber,

katastritunnus, nimi ja võõrandatava kinnistuosa pind ruutmeetrites.

Eskiisprojekt tuleb esitada pdf ja dwg kujul.

4.1.2. Staadium ja tähtajad:

- eskiisprojekt esitada hiljemalt üks kuu peale hankelepingu sõlmimist

- eelprojekt esitada hiljemalt üks kuu peale eskiisprojekti kooskõlastusi

- põhiprojekt esitada hiljemalt üks kuu peale eelprojekti kooskõlastamist.

4.1.3. Koostada tööristprofiilid igal täispiketil M 1:200 ning täiendavalt iseloomulikes

kohtades, millele kanda olev maapind, olemasolev tee maa-ala piir, projekteeritav maaeralduse

piir, projekteeritav kate ja nõlvad, projekteeritav kraav, projektne tee telg, olemasolevad ja

projekteeritavad kommunikatsioonid.

4.1.4. Koostada projekteeritava lõigu pikiprofiil, pikimõõdus 1:5000, kõrgusmõõdus 1:500 ja

geoloogiline profiil 1:50.

4.1.5. Vajadusel koostada kommunikatsioonide ümberehituse või kaitsmise projektid.

4.1.6. Tagada vee piki- ja põiksuunaline äravool teemaa koridoris.

4.1.7. Projekteerida vajadusel truupe, mille täpne paiknemine ja arv leitakse projekteerimise

käigus.

4.1.8. Projektiga näha ette tee alla jäävate kaabelliinide ja torustike nõuetekohane kaitsmine.

4.1.9. Projekti koosseisus tuleb anda liikluskorraldusvahendite ja nõuetekohase

teekattemärgistuse paiknemise lahendus, samuti eelnevalt tellijaga kooskõlastatuna teed

teenindavad elemendid (suunaviidad, pingid, prügiurnid ja muud arhitektuursed väikevormid).

4.1.10. Määrata likvideerimisele mineva haljastuse paiknemine ja maht. Näidata projekteeritav

haljastus.

5.2. Valgustus

5.2.1. Projekteerida JJT nõuetekohane valgustuse ümbertõstmine.

5.2.2.Tänavavalgustuse projekteerimise lähtetase: EVS 843:2016 „Linnatänavad“.

Ette näha maakaabliga tänavavalgustus (ümbertõstmine). Esitada valgustimastidele

paigaldatavate välisvalgusti/te eskiis eelnevalt Raasiku vallavalitsusele heakskiidu saamiseks.

Tänavavalgustuse põhiprojekti koosseisus esitada:

− valgustite ja kaablite paiknemise plaanid;

− materjalide tellimisspetsifikatsioonid;

− projekteeritud elektrikaabli tehnilised andmed;

− kvaliteedinõuded ning üldised materjalidele esitatavad nõuded;

− nõuded elektrikaabli paigaldamisel;

− elektrikaabli kaitsemeetmed;

− takistavate rajatiste likvideerimine ja ümbertõstmine;

− elektrikaabli paigalduskaugused teistest torudest, kaevudest, ehitistest;

− paigalduse täpsusnõuded;

− toodete ja töö kvaliteedi määramine;

− plaan ja lõiked „Ehitustööde käigus rikutud katete taastamine”.

5.2.3. Staadium: põhiprojekt

6. Kooskõlastamine

6.1. Trassi valiku skeem ja põhjendatud valikud JJT ja valgustuse asukohtadest ning nende

rajamise vajadusest tuleb kooskõlastada Raasiku Vallavalitsusega.

6.2. JJT ehitusprojektiga peab olema tagatud kinnistute piiripunktide tähiste säilimine

ehitustööde käigus. Kui piiripunktide tähiste säilimine ei ole projektlahendusega tagatud, tuleb

piiripunktide taastamine kooskõlastada maaomanikuga või tuleb muuta projektlahendust.

6.3. Tehniliselt vajaliku teemaa moodustamiseks ja ehitustööde tegemiseks vajaliku teemaa

kasutusõiguse omandamise protsessi alustamiseks koostada sobivas mõõtkavas katastriüksuse

jagamiskava, arvestades võimalikult ühtlase teemaa laiusega võimalikult pikas ulatuses.

Jagamiskava peab ära näitama JJT ehituseks vajaliku äralõike kinnistutest.

6.4. Tee-ehitusprojekt ja valgustuse põhiprojekt projekteerijal kooskõlastada

Transpordiametiga ja kõikide projektiga seotud kommunikatsioonide valdajatega ning

vajadusel teiste projektiga seotud isikutega.

7. Vormistusnõuded

7.1.Hankijale antakse töö üle järgmistes etappides:

0 etapp – Eskiisprojekt trassi määramiseks ja maaomanikelt kooskõlastuste saamiseks.

I etapp – Eelprojekt, kooskõlastustega.

II etapp – Tee-ehitusprojekt, mis võimaldab JJT koos selle valgustusega vastavalt normidele ja

nõuetele valmis ehitada.

Projekti mahus esitada seletuskiri, joonised, kooskõlastused, kasutamis- ja hooldamisjuhend.

Projekti koosseisus esitada lisaks:

− asukoha skeem;

− asendiplaan;

− teekatted;

− vertikaalplaneerimine tööjoonisena;

− piki- ja ristprofiilid tööjoonisena;

− tööde mahud;

− liikluskorralduse skeem;

− teemärkide spetsifikatsioon.

7.2. JJT ehitusprojekt, sealhulgas valgustuse põhiprojekt, tuleb vormistada eestikeelsena 2

eksemplaris paberkandjal ning 2 eksemplaris CD-l. Vormistamisel kasutada järgmisi

failiformaate: tekstifailid – *doc, jooniste failid – AutoCAD*dwg ja pdf, koos kõikide projektis

kasutatud referentsfailidega; tabelite failid – *xls.

7.3. Töömahtude loendid esitada JJT ja valgustuse ehituse kohta igas eksemplaris ja CD-l *xls

tabelina. Valgustuse põhiprojekti koosseisus tuleb esitada kasutus- ja hooldusjuhend.

8. Projekti koostamisel juhinduda:

8.1 kehtivatest seadustest, standarditest, normdokumentidest ja juhenditest, sealhulgas:

8.1.1 Ehitusseadustik ja selle alusel välja antud õigusaktid, sh Majandus ja taristuministri

05.08.2015 määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid“;

8.1.2. Majandus ja taristuministri 06.07.2015 määrus nr 82 „Tee ehitusprojektile esitatavad

nõuded“;

8.1.3. Majandus ja taristuministri 10.08.2015 määrus nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedinõuded“;

8.1.4. Ehitusseadustik (EhS) §99 lg 3 kohased nõuded riigiteede alustele ja neid teenindavate

kinnisasjade kavandamisel.

8.1.5. EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“

8.1.6. EVS 613:2023 ,,Liiklusmärgid ja nende kasutamine“.

8.1.7. EVS 843:2016 „Linnatänavad“. „Tänavavalgustus”.

8.1.8. CEN/TR 13201-1:2014/AC:2016 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside valiku juhised

EVS-EN 13201-2:2015 Teevalgustus. Osa 2: Teostusnõuded; Standard määrab

teevalgustusklasside (M, C ja P) valgustustehnilised arvväärtused.

EVS-EN 13201-3:2015 Teevalgustus. Osa 3: Toimivuse arvutamine. Standard käsitleb

teevalgustuse arvutusmetoodikat.

EVS-EN 13201-4:2015 Teevalgustus. Osa 4: Valgustuse mõõtemeetodid. Standard käsitleb

teevalgustuse mõõtemeetodeid.

EVS-EN 13201-5:2015 Teevalgustus. Osa 5: Energiatõhususnäitajad. Standard käsitleb

teevalgustuse energiatõhusust.

Lisa 1

Eeldatav projekteeritava ala üldine skeem.

Jaama tänava ristlõige

Ja am

a tn

K õn

ni te

e

K in

ni st

u pi

ir

K in

ni st

u pi

ir2.50 0.50 4.00

S ill

ut at

ud o

hu tu

sr ib

a

7.00

Koostas

Reg. nr. 12878340 Mäealuse 2/1, Tallinn [email protected] www.t-konsult.ee

TÖÖ NR. STAADIUM JOONISE NR. VERSIOON KUUPÄEV

MÕÕTKAVATELLIJA

OBJEKTI ASUKOHT

JOONISE NIMETUS

TÖÖ NIMETUS

Kontrollis 1:75A. Kendra R. Eichfuss

09.05.2024v01TL-6-01ESP24104

Raasiku vallavalitsus

Aruküla alevik, Raasiku vald, Harju maakond Jaama tänav, 65101:006:0074

Tänava ristlõike eskiislahendus

Jaama tänava kõnnitee lahenduse väljatöötamine

Märkused: 1. Lahenduse lähtekoht eeldab, et vajadusel võib Jaama tänaval liiklev sõiduk põigata ohutusribale või isegi

kõnniteele. 2. Kõnnitee on kõrguslikult 3 - 4 cm sõiduteest kõrgemal. 3. Ohutusribale põikamine tagab veoauto ja sõiduauto üksteisest mõõdumiseks vajaliku ruumi. 4. Kui tekib olukord kus kaks veokit peavad üksteisest mõõda mahtuma tekib vajadus üle kõnnitee serva sõita

- eeldab kõnnitee dimensioneerimisel veoki üksikläbikutega arvestamist. 5. Lubatud sõidukiirus kuni 30 km/h. 6. Sarnast lahendit on kasutatud Tallinnas kus kõnnitee ja sõidutee on eraldatud teekattemärgisega ja

vastutulija mõõda laskmiseks põigatakse kõnnitee osale.

„Aruküla alevik Jaama tn kergliiklusteede ühendamise projekteerimine“

TEHNILINE KIRJELDUS

1. Projekti eesmärk:

Käesoleva väikehanke üldine eesmärk on Raasiku valla elanike elukvaliteedi tõstmine, sh

Aruküla aleviku keskuse liiklemisvõimaluste parendamine ning üldise ohutuse tagamine

Aruküla alevikus (edaspidi JJT) projekteerimise (olemasolevate kergteede ühendamine).

Hankija eesmärk on hanke tulemusena saada kõrgekvaliteetne, käesolevale lähteülesandele ja

Eesti Vabariigis kehtivale seadusandlusele ja projekteerimistingimustele vastav tee-

ehitusprojekt põhiprojekti staadiumis. Projekt peab olema sellise tehnilise taseme ja

detailsusega, mis võimaldab ehitustööde töövõtjal määrata eeldatava ehitustööde maksumus ja

JJT kehtivate normide ja nõuetega vastavuses valmis ehitada.

2. Projekteeritava kergliiklustee asukoht:

Projekteeritav JJT kulgeb Aruküla alevikus (6510132) Jaama tn kuni (6510129) Kaasiku tn-i,

(65101:006:0074) mis saab alguse Tallinna mnt-lt (11304 Aruküla-Kostivere tee

(65101:003:0351))

Projekteeritava ala suurus on ca 6620m2.

2.1. Uurimistööd. Pakkuja teostab geoloogilised uuringud projekteerimiseks vajalikus mahus.

Uuringute tulemusena saadud pinnaste nimetused, niiskuspiirkonnad ja muud andmed peavad

olema kasutatavad teekatendi ja rajatiste projekteerimiseks.

2.2. Tehnilised tingimused. JJT projekteerimiseks tuleb Pakkujal taotleda tehnilised

tingimused kommunikatsioonide valdajatelt või omanikelt ning samuti tingimused JJT

välisvalgustuse ümberpaigutamiseks. Selgitada välja projekteeritava tee koridoris paiknevate

tehnovõrkude ümberpaigutamise vajadus.

3. Lähteandmed projekteerimiseks

3.1. Olemasolev olukord. Hankija on määranud ära JJT üldise asukoha. Tehnilise kirjelduse

koosseisus on esitatud eeldatava asukoha üldine skeem (Lisa 1), mis ei välista põhjendatud

vajadusel muudatusi.

3.2. Lähteandmed

Projektkiirus 30 km/h

Katte laius: ca 2,5 m

Põikkalle: 2,0%; peenra kalle 3,5%.

Mulde nõlvus 1:2; süvendi nõlvus 1:2 (soovituslikult)

Eraldusriba laius JJT ja tänava vahel: vastavalt kehtivatele normidele.

Täpne katendi konstruktsioon määratakse projekteerimistööde käigus.

4. Valgustatud jalgratta- ja jalgtee väljaehitamiseks tee-ehitusprojekti koostamine

4.1. Jalgratta- ja jalgtee

Eskiisi staadiumis koostada projekteeritava teelõigu situatsiooniskeem ja asendiplaan. Eskiisi

staadium on vajalik tee trassi kindlaksmääramiseks ning tellijale ja maaomanikele

kooskõlastamiseks. Eskiis on vaja kooskõlastada ka Transpordiametiga. Tellijale esitatava

eskiisi asendiplaanil peavad olema kajastatud kinnistute katastritunnused ning soovitavalt

positsiooninumbrid, mida projekteeritav tee läbib ning uute kinnistupiiride ettepanek.

Eskiisprojektile tuleb lisada Exceli-tabel, kuhu on kantud kinnistute positsiooninumber,

katastritunnus, nimi ja võõrandatava kinnistuosa pind ruutmeetrites.

Eskiisprojekt tuleb esitada pdf ja dwg kujul.

4.1.2. Staadium ja tähtajad:

- eskiisprojekt esitada hiljemalt üks kuu peale hankelepingu sõlmimist

- eelprojekt esitada hiljemalt üks kuu peale eskiisprojekti kooskõlastusi

- põhiprojekt esitada hiljemalt üks kuu peale eelprojekti kooskõlastamist.

4.1.3. Koostada tööristprofiilid igal täispiketil M 1:200 ning täiendavalt iseloomulikes

kohtades, millele kanda olev maapind, olemasolev tee maa-ala piir, projekteeritav maaeralduse

piir, projekteeritav kate ja nõlvad, projekteeritav kraav, projektne tee telg, olemasolevad ja

projekteeritavad kommunikatsioonid.

4.1.4. Koostada projekteeritava lõigu pikiprofiil, pikimõõdus 1:5000, kõrgusmõõdus 1:500 ja

geoloogiline profiil 1:50.

4.1.5. Vajadusel koostada kommunikatsioonide ümberehituse või kaitsmise projektid.

4.1.6. Tagada vee piki- ja põiksuunaline äravool teemaa koridoris.

4.1.7. Projekteerida vajadusel truupe, mille täpne paiknemine ja arv leitakse projekteerimise

käigus.

4.1.8. Projektiga näha ette tee alla jäävate kaabelliinide ja torustike nõuetekohane kaitsmine.

4.1.9. Projekti koosseisus tuleb anda liikluskorraldusvahendite ja nõuetekohase

teekattemärgistuse paiknemise lahendus, samuti eelnevalt tellijaga kooskõlastatuna teed

teenindavad elemendid (suunaviidad, pingid, prügiurnid ja muud arhitektuursed väikevormid).

4.1.10. Määrata likvideerimisele mineva haljastuse paiknemine ja maht. Näidata projekteeritav

haljastus.

5.2. Valgustus

5.2.1. Projekteerida JJT nõuetekohane valgustuse ümbertõstmine.

5.2.2.Tänavavalgustuse projekteerimise lähtetase: EVS 843:2016 „Linnatänavad“.

Ette näha maakaabliga tänavavalgustus (ümbertõstmine). Esitada valgustimastidele

paigaldatavate välisvalgusti/te eskiis eelnevalt Raasiku vallavalitsusele heakskiidu saamiseks.

Tänavavalgustuse põhiprojekti koosseisus esitada:

− valgustite ja kaablite paiknemise plaanid;

− materjalide tellimisspetsifikatsioonid;

− projekteeritud elektrikaabli tehnilised andmed;

− kvaliteedinõuded ning üldised materjalidele esitatavad nõuded;

− nõuded elektrikaabli paigaldamisel;

− elektrikaabli kaitsemeetmed;

− takistavate rajatiste likvideerimine ja ümbertõstmine;

− elektrikaabli paigalduskaugused teistest torudest, kaevudest, ehitistest;

− paigalduse täpsusnõuded;

− toodete ja töö kvaliteedi määramine;

− plaan ja lõiked „Ehitustööde käigus rikutud katete taastamine”.

5.2.3. Staadium: põhiprojekt

6. Kooskõlastamine

6.1. Trassi valiku skeem ja põhjendatud valikud JJT ja valgustuse asukohtadest ning nende

rajamise vajadusest tuleb kooskõlastada Raasiku Vallavalitsusega.

6.2. JJT ehitusprojektiga peab olema tagatud kinnistute piiripunktide tähiste säilimine

ehitustööde käigus. Kui piiripunktide tähiste säilimine ei ole projektlahendusega tagatud, tuleb

piiripunktide taastamine kooskõlastada maaomanikuga või tuleb muuta projektlahendust.

6.3. Tehniliselt vajaliku teemaa moodustamiseks ja ehitustööde tegemiseks vajaliku teemaa

kasutusõiguse omandamise protsessi alustamiseks koostada sobivas mõõtkavas katastriüksuse

jagamiskava, arvestades võimalikult ühtlase teemaa laiusega võimalikult pikas ulatuses.

Jagamiskava peab ära näitama JJT ehituseks vajaliku äralõike kinnistutest.

6.4. Tee-ehitusprojekt ja valgustuse põhiprojekt projekteerijal kooskõlastada

Transpordiametiga ja kõikide projektiga seotud kommunikatsioonide valdajatega ning

vajadusel teiste projektiga seotud isikutega.

7. Vormistusnõuded

7.1.Hankijale antakse töö üle järgmistes etappides:

0 etapp – Eskiisprojekt trassi määramiseks ja maaomanikelt kooskõlastuste saamiseks.

I etapp – Eelprojekt, kooskõlastustega.

II etapp – Tee-ehitusprojekt, mis võimaldab JJT koos selle valgustusega vastavalt normidele ja

nõuetele valmis ehitada.

Projekti mahus esitada seletuskiri, joonised, kooskõlastused, kasutamis- ja hooldamisjuhend.

Projekti koosseisus esitada lisaks:

− asukoha skeem;

− asendiplaan;

− teekatted;

− vertikaalplaneerimine tööjoonisena;

− piki- ja ristprofiilid tööjoonisena;

− tööde mahud;

− liikluskorralduse skeem;

− teemärkide spetsifikatsioon.

7.2. JJT ehitusprojekt, sealhulgas valgustuse põhiprojekt, tuleb vormistada eestikeelsena 2

eksemplaris paberkandjal ning 2 eksemplaris CD-l. Vormistamisel kasutada järgmisi

failiformaate: tekstifailid – *doc, jooniste failid – AutoCAD*dwg ja pdf, koos kõikide projektis

kasutatud referentsfailidega; tabelite failid – *xls.

7.3. Töömahtude loendid esitada JJT ja valgustuse ehituse kohta igas eksemplaris ja CD-l *xls

tabelina. Valgustuse põhiprojekti koosseisus tuleb esitada kasutus- ja hooldusjuhend.

8. Projekti koostamisel juhinduda:

8.1 kehtivatest seadustest, standarditest, normdokumentidest ja juhenditest, sealhulgas:

8.1.1 Ehitusseadustik ja selle alusel välja antud õigusaktid, sh Majandus ja taristuministri

05.08.2015 määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid“;

8.1.2. Majandus ja taristuministri 06.07.2015 määrus nr 82 „Tee ehitusprojektile esitatavad

nõuded“;

8.1.3. Majandus ja taristuministri 10.08.2015 määrus nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedinõuded“;

8.1.4. Ehitusseadustik (EhS) §99 lg 3 kohased nõuded riigiteede alustele ja neid teenindavate

kinnisasjade kavandamisel.

8.1.5. EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“

8.1.6. EVS 613:2023 ,,Liiklusmärgid ja nende kasutamine“.

8.1.7. EVS 843:2016 „Linnatänavad“. „Tänavavalgustus”.

8.1.8. CEN/TR 13201-1:2014/AC:2016 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside valiku juhised

EVS-EN 13201-2:2015 Teevalgustus. Osa 2: Teostusnõuded; Standard määrab

teevalgustusklasside (M, C ja P) valgustustehnilised arvväärtused.

EVS-EN 13201-3:2015 Teevalgustus. Osa 3: Toimivuse arvutamine. Standard käsitleb

teevalgustuse arvutusmetoodikat.

EVS-EN 13201-4:2015 Teevalgustus. Osa 4: Valgustuse mõõtemeetodid. Standard käsitleb

teevalgustuse mõõtemeetodeid.

EVS-EN 13201-5:2015 Teevalgustus. Osa 5: Energiatõhususnäitajad. Standard käsitleb

teevalgustuse energiatõhusust.

Lisa 1

Eeldatav projekteeritava ala üldine skeem.

Jaama tänava ristlõige

Ja am

a tn

K õn

ni te

e

K in

ni st

u pi

ir

K in

ni st

u pi

ir2.50 0.50 4.00

S ill

ut at

ud o

hu tu

sr ib

a

7.00

Koostas

Reg. nr. 12878340 Mäealuse 2/1, Tallinn [email protected] www.t-konsult.ee

TÖÖ NR. STAADIUM JOONISE NR. VERSIOON KUUPÄEV

MÕÕTKAVATELLIJA

OBJEKTI ASUKOHT

JOONISE NIMETUS

TÖÖ NIMETUS

Kontrollis 1:75A. Kendra R. Eichfuss

09.05.2024v01TL-6-01ESP24104

Raasiku vallavalitsus

Aruküla alevik, Raasiku vald, Harju maakond Jaama tänav, 65101:006:0074

Tänava ristlõike eskiislahendus

Jaama tänava kõnnitee lahenduse väljatöötamine

Märkused: 1. Lahenduse lähtekoht eeldab, et vajadusel võib Jaama tänaval liiklev sõiduk põigata ohutusribale või isegi

kõnniteele. 2. Kõnnitee on kõrguslikult 3 - 4 cm sõiduteest kõrgemal. 3. Ohutusribale põikamine tagab veoauto ja sõiduauto üksteisest mõõdumiseks vajaliku ruumi. 4. Kui tekib olukord kus kaks veokit peavad üksteisest mõõda mahtuma tekib vajadus üle kõnnitee serva sõita

- eeldab kõnnitee dimensioneerimisel veoki üksikläbikutega arvestamist. 5. Lubatud sõidukiirus kuni 30 km/h. 6. Sarnast lahendit on kasutatud Tallinnas kus kõnnitee ja sõidutee on eraldatud teekattemärgisega ja

vastutulija mõõda laskmiseks põigatakse kõnnitee osale.