| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 7.1-2/25/16036-6 |
| Registreeritud | 23.01.2025 |
| Sünkroonitud | 24.01.2025 |
| Liik | Valjaminev kiri |
| Funktsioon | 7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine |
| Sari | 7.1-2 Planeeringud ja lepingukohustuseta ehitiste kooskõlastamise dokumendid |
| Toimik | 7.1-2/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet |
| Saabumis/saatmisviis | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet |
| Vastutaja | Jana Prost (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Amet
Endla tn 10a
10142, Tallinn, Harju maakond
Teie 15.01.2025 nr 434165
Meie 23.01.2025 nr 7.1-2/25/16036-6
DPS3 Soodevahe-Muuga raudteetunneli
BR0060 ehitusloa eelnõu kooskõlastamine
märkustega
Olete esitanud Transpordiametile korduvaks kooskõlastamiseks Harju maakonna Rae valla
Soodevahe külas järgmiste kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 434165):
- 11290 Tallinn-Lagedi tee T10 kinnistu (katastritunnus 65301:001:6416);
- 11290 Tallinn-Lagedi tee T9 kinnistu (katastritunnus 65301:001:5327);
- Betooni põik 20 // Varivere tee 10 // Tallinn-Tapa 115-118,2 km kinnistu (katastritunnus
65301:011:0054);
- Lepikupõllu kinnistu (katastritunnus 65301:011:0151);
- Rabametsa kinnistu (katastritunnus 65301:001:6447);
- Tallinna-Rapla raudtee 350 kinnistu (katastritunnus 65301:001:6516);
- Tallinna-Rapla raudtee 370 kinnistu (katastritunnus 65301:001:6531);
- Tallinna-Rapla raudtee 390 kinnistu (katastritunnus 65301:001:6562);
- Topi kinnistu (katastritunnus 65301:001:3554);
- Viimsi metskond 64 kinnistu (katastritunnus 65301:001:3825).
Raudteetunnel ristub riigitee nr 11290 Tallinna-Lagedi tee km ca 7,482 ning paikneb kõnealustel
kinnistutel riigitee nr 11 Tallinna ringtee ca km 3,703-5,500.
Ehitusluba antakse raudteetunneli BR0060 (EHR kood 221460481) ehitamiseks.
Oleme jätnud ehitusloa eelnõu kooskõlastamata 17.10.2024 kirjaga nr 7.1-2/24/16036-2 põhjusel,
et ehitusloa aluseks olevas projektis esines olulisi puuduseid. Rail Baltic Estonia (edaspidi RBE)
on esitanud meile selgitused/vastused 09.01.2025 kirjaga nr KV2025-015 kõnealuses kirjas
esitatud märkustele.
Arvestades RBE esitatud selgitusi/vastuseid ning lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 2 ja lg 3, § 72
lg 1 ja lg 2 ja § 99 lg 3, kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname nõusoleku teekaitsevööndis
kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks tingimusel, et eelnõud täiendatakse
kõrvaltingimustega haldusaktile:
1. Ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada muldkehast tuleneva koormusega. Teemat
kajastada projekti seletuskirjas.
2. Ehitusprojekti seletuskirjas tuleb kirjeldada muldkeha rajamise tingimusi raudteetunneli
peal ja selle läheduses.
2 (3)
3. Ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada riigitee nr 11290 Tallinn-Lagedi tee muldkeha
perspektiivse laiendamisega raudteetunneli peal. Raudteetunneli lae tüüp tuleb valida nii,
et tulevikus tee laiendamisel oleks arvestatud muldkehast ja viadukti ületavate eriveostest
tulenevate koormustega. Teemat kirjeldada projekti seletuskirjas.
4. Ehitusprojekti koosseisu lisada ajutise liikluskorralduse tingimused (nõuded
kiiruspiirangule, ajutise tee geomeetriale, katendile, lühiajaliste liikluse sulgemiste
tingimused jne).
5. Juhul, kui riigitee nr 11290 Tallinn-Lagedi teed ei taastata vastavalt viadukti ehitusloaga
(06.06.2024 nr 1.1-3/24/677) määratud tingimustele, tuleb töövõtjal koostada nimetatud
tee katendi taastamise projekt.
6. Ehitusprojekt tuleb kooskõlastada Transpordiametiga enne ehitustööde algust.
7. Ajutise liikluskorralduse kõik versioonid tuleb kooskõlastada Transpordiametiga enne
ajutise liikluskorralduse rakendamist.
8. Soodevahe peakraavi lahendus peab olema välja ehitatud kuni Pirita jõeni enne
raudteetunneli kasutusloa taotluse esitamist.
Ehitamisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega.
1. Materjalide veod korraldada olemasolevate juurdepääsutee kaudu.
2. Vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid
leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist.
3. Ehitise ehitamiseks tuleb huvitatud isikul koostada liikluskorralduse skeem (vastavalt
liiklusseaduse § 7¹ lõike 4 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 13.07.2018
määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele) ning esitada see enne ehitustööde
algust kooskõlastamiseks Transpordiametile ([email protected]) koos infoga
tööde teostamise ajavahemiku kohta. Töödega võib alustada siis, kui liikluskorralduse
skeem on saanud kooskõlastuse. Palume teavitada Transpordiametit tööde alustamisest
vähemalt kolm päeva ette.
4. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.
5. Kooskõlastame ainult eelnõus (menetlus nr 434165) nimetatud ehitiste ehitusload. Teistele
projektis sisalduvatele ehitistele kooskõlastus ei laiene.
Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks
välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhataja
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
3 (3)
Lisad: - Lisa 1. KV2025-015 Vastused Soodevahe tunneli EL taotluse nr 2411271-06361
märkustele - Lisa 2. RBDTDEEDS2DPS3_PP_TS-3-01_v01_seletuskiri-BR0060 - Lisa 3. RBDTDEEDS2DPS3_PP_TS-4-01_v01_asukohaplaan-BR0060
Jana Prost
5792 4753, [email protected]
PROJEKTEERIMIS- JA PROJEKTEERIMISJÄRELEVALVETEENUSED UUE TRASSI EHITUSEKS LÕIGUS TALLINNAST RAPLANI
DESIGN AND DESIGN SUPERVISION SERVICES FOR THE CONSTRUCTION OF THE NEW LINE FROM TALLINN TO RAPLA
LEPING Nr. / CONTRACT No. 8/2019/EE-3 PROJEKTI Nr. / PROJECT No. RBDTDEEDS2DPS2
KUJUNDUSE NIMI / DESIGN NAME
PROJEKTEERIMIS- JA PROJEKTEERIMISJÄRELEVALVETEENUSED UUE
TRASSI EHITUSEKS LÕIGUS TALLINNAST RAPLANI
DESIGN AND DESIGN SUPERVISION SERVICES FOR THE CONSTRUCTION OF THE NEW LINE FROM
TALLINN TO RAPLA
ARHIIV Nr. / ARCHIVE No. P/100687
TELLIJA / CLIENT
KONSULTANT / CONSULTANT
DATA / DATE
2023-09
DOKUMENDI NIMI / DOCUMENT NAME
TUNNEL BR0060. SELETUSKIRI/ TUNNEL BR0060. EXPLANATORY LETTER
RB Rail AS Satekles iela 2B, Riga, Latvija, LV–1050 Phone: +371 6696 7171 e-mail: [email protected] Register code: 40103845025
IDOM, Consulting, Engineering, Architecture S.A.U. Avenida Zarandoa 23, 48015 Bilbao, Spain Phone: +34 94 479 76 00 e-mail: [email protected] Register code: A48283964
DOKUMENDI STATUS / DOCUMENT STATUS
ESITATUD KINNITAMISEKS / ISSUED FOR APPROVAL
KUTSE. / QUALIF.
NIMI / NAME
ALLKIRI / SIGN.
PROJEKTI KOOD / PROJECT CODE
ASUKOHT / LOCATION
DISTSIPLIINI KOOD / DISCIPLINE CODE
EST / ENGEST /
ENG
ALLTÖÖVÕTJA / SUB-CONTRACTOR
KOOSTAJA ORIGINATOR
M. Casado
PROJEKT ID
PROJECT ID
LÕIGU ID
SECTION ID
ALALÕIGU ID
SUB-SECT. ID
OSA SÜSTEEM
VOL. SYST.
TSOON
ZONE
ASUKOHT
LOCATION
RBR KOOD
RBR CODE
KOHALIK KOOD
LOCAL CODE
PROJEKTI ETAPP
PROJECT STAGE
Volitatud teeinsener, tase 8 Chartered Civil Engineer in Road
Engineering, level 8
Skepast & Puhkim OÜ Laki põik 2, 12919 Tallinn Estonia Register code: 11255795
KONTROLLIJA CHECKER
J. Bernabeu
Volitatud raudteeinsener, tase 8 Chartered Civil Engineer in Railway
Engineering, level 8
ÜLEVAATAJA REVIEWER
A. Martin
RBDTD-EE DS2 DPS3 BR0060 ZZ 0011 BR TS MD
KOOSKÕLASTAJA
APPROVER E. Rico
DOKUMENDI KOOD / DOCUMENT CODE
RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_RP_BR-TS_MD_00001
LEHEKÜLG / PAGE
LEHED / PAGES
REVISIOON/
REVISION Volitatud raudteeinsener, tase 8
Chartered Civil Engineer in Railway Engineering, level 8
1 65 003
PÕHIPROJEKT DPS3 SOODEVAHE- MUUGA
TUNNEL BR0060 SELETUSKIRI
Ainuvastutus käesoleva väljaande eest lasub autoril.
Euroopa Liit ei vastuta selles sisalduva teabe mistahes kasutamise eest.
MASTER DESIGN DPS3 SOODEVAHE- MUUGA
TUNNEL BR0060 EXPLANATORY LETTER
The sole responsibility of this publication lies with the author.
The European Union is not responsible for any use that may be made of the information contained therein.
PROJEKTEERIMIS- JA PROJEKTEERIMISJÄRELEVALVETEENUSED UUE TRASSI EHITUSEKS LÕIGUS TALLINNAST RAPLANI
DESIGN AND DESIGN SUPERVISION SERVICES FOR THE CONSTRUCTION OF THE NEW LINE FROM TALLINN TO RAPLA
PROJEKTI Nr. / PROJECT No. RBDTDEEDS2DPS3
PÕHIPROJEKT / MASTER DESIGN DOKUMENDI KOOD / DOCUMENT CODE
RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_RP_BR-T_MD_00001
LEHEKÜLG / PAGE
LEHED / PAGES
REVISIOON / REVISION
2 65 003
Projekti nimi: Projekteerimis- ja projekteerimisjärelevalveteenused uue trassi ehituseks lõigus Tallinnast
Raplani
Projekteerimisteenused: Põhiprojekt. DPS2 Soodevahe – Muuga
Dokumendi pealkiri: RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_RP_BR-TS_MD_00001
Rev. Kuupäev Dokumendi
staatus Koostanud Kontrollinud Heaks kiitnud Vastu võtnud
001 20/09/2023 Esitatud Manuel Casado Jorge Bernabeu Enrique Rico
002 09/02/2024 Esitatud Manuel Casado Jorge Bernabeu Enrique Rico
003 05/04/2024 Esitatud Manuel Casado Jorge Bernabeu Enrique Rico
Allkirjad
Project title: Design and design supervision services for the construction of the new line from Tallinn to
Rapla
Design Service: Master design DPS3 Soodevahe – Muuga
Document title: RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_RP_BR-TS_MD_00001
Rev. Date Document
Status Prepared Checked Approved Accepted
001 20/09/2023 Submitted Manuel Casado Jorge Bernabeu Enrique Rico
002 09/02/2024 Submitted Manuel Casado Jorge Bernabeu Enrique Rico
003 05/04/2024 Submitted Manuel Casado Jorge Bernabeu Enrique Rico
Signatures
PROJEKTEERIMIS- JA PROJEKTEERIMISJÄRELEVALVETEENUSED UUE TRASSI EHITUSEKS LÕIGUS TALLINNAST RAPLANI
DESIGN AND DESIGN SUPERVISION SERVICES FOR THE CONSTRUCTION OF THE NEW LINE FROM TALLINN TO RAPLA
PROJEKTI Nr. / PROJECT No. RBDTDEEDS2DPS3
PÕHIPROJEKT / MASTER DESIGN DOKUMENDI KOOD / DOCUMENT CODE
RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_RP_BR-T_MD_00001
LEHEKÜLG / PAGE
LEHED / PAGES
REVISIOON / REVISION
3 65 003
SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 6
1.1 PROJEKT, MILLESSE ANTUD EHITIS KUULUB ..................................................................... 8
1.2 ASUKOHT ................................................................................................................................ 9
1.3 RAUDTEE ÜHILDUVUS ......................................................................................................... 10
2. ÜLDKIRJELDUS ........................................................................................................................... 10
3. ÜLDNÕUDED ............................................................................................................................... 17
3.1 TOPOGEODEETILINE UURING ............................................................................................ 21
3.2 EHITUSGEOLOOGILISED UURINGUD ................................................................................. 21
3.3 TUNNELI PROJEKTEERITUD KOORMUSED ....................................................................... 25
4. PROJEKTEERIMIS- JA EHITUSTEHNOLOOGIA ......................................................................... 30
4.1 ALTERNATIIVIDE UURING. VT KOKKUVÕTE ...................................................................... 30
4.2 UUE TUNNELI MÕÕTMED JA ÜLDINE KIRJELDUS ............................................................. 32
4.3 EHITUSTÖÖDE KORRALDUSE KIRJELDUS ........................................................................ 41
4.4 KASUTATAV BETOON, EELPINGESTATUD TERAS JA TAVAPÄRASED ARMATUURID ... 42
4.5 ALUSKONSTRUKTSIOON..................................................................................................... 43
4.6 PEALISEHITIS ....................................................................................................................... 44
4.7 KATEND JA HÜDROISOLATSIOON ...................................................................................... 44
4.8 VEE DRENAAŽ ...................................................................................................................... 44
4.9 KESKKONNAKAITSE ............................................................................................................ 49
4.10 MAANDAMINE JA POTENTSIAALIÜHTLUSTUS. ................................................................. 62
4.11 MÜRATÕKE ........................................................................................................................... 63
4.12 RAUDTEESÜSTEEMIDE LIIDESED ...................................................................................... 63
4.13 TEHNOVÕRGUD JA KOLMANDAD OSAPOOLED................................................................ 63
4.14 EHITUSMATERJALI TULEREAKTSIOON ............................................................................. 63
4.15 KÄSIPUU JA VIS-OCP SÜSTEEM ......................................................................................... 64
4.16 GABARIIDID .......................................................................................................................... 64
JOONISED
Joonise vaade. ......................................................................................................................8
Tunneli BR0060 asukoht .......................................................................................................9
BR0060 tunneli aukoht DPS1 ja DPS3 lõigus ...................................................................... 10
BR0060 tunneli aukoht DPS1 ja DPS3 lõigus ...................................................................... 11
BR0060 tunneli asukoht....................................................................................................... 11
CONTENTS 1. INTRODUCTION .................................................................................................................................. 6
1.1 PROJECT IN WHICH THIS STRUCTURE IS FRAMED ................................................................ 8
1.2 LOCATION .................................................................................................................................... 9
1.3 RAILWAY COMPATIBILITY ........................................................................................................ 10
2. GENERAL DESCRIPTION ................................................................................................................. 10
3. GENERAL REQUIREMENTS ............................................................................................................. 17
3.1 TOPO-GEODETIC SURVEY ....................................................................................................... 21
3.2 CONSTRUCTION GEOLOGICAL SURVEY ................................................................................ 21
3.3 TUNNEL DESIGN LOADS........................................................................................................... 25
4. DESIGN AND CONSTRUCTION TECHNOLOGY .............................................................................. 30
4.1 STUDY OF ALTERNATIVES. CONCLUSION OF VE .................................................................. 30
4.2 DIMENSIONS AND GENERAL DESCRIPTION OF THE TUNNEL ............................................. 32
4.3 DESCRIPTION OF THE ORGANIZATION OF CONSTRUCTION WORK ................................... 41
4.4 USED CONCRETE, PRESTRESSING STEEL AND CONVENTIONAL REINFORCEMENT ....... 42
4.5 SUBSTRUCTURE ....................................................................................................................... 43
4.6 SUPERESTRUCTURE ................................................................................................................ 44
4.7 PAVEMENT AND WATERPROOFING ........................................................................................ 44
4.8 WATER DRAINAGE .................................................................................................................... 44
4.9 ENVIRONMENTAL PROTECTION .............................................................................................. 49
4.10 EARTHING AND BONDING. ....................................................................................................... 62
4.11 NOISE BARRIER ........................................................................................................................ 63
4.12 RAILWAY SYSTEMS INTERFACES ........................................................................................... 63
4.13 UTILITIES AND THIRD PARTIES ............................................................................................... 63
4.14 FIRE REACTION OF BUILDING MATERIAL ............................................................................... 63
4.15 RAILING AND VIS-OCP SYSTEM ............................................................................................... 64
4.16 GAUGES ..................................................................................................................................... 64
FIGURES
Figure 1. Plan view. ..................................................................................................................................... 8
Figure 2. Location of Tunnel BR0060 ........................................................................................................... 9
Figure 3. Tunnel BR0060 Position in DPS1 & DPS3 .................................................................................. 10
Tunnel BR0060 Position in DPS1 & DPS3 .................................................................................. 11
Location of Tunnel BR0060 ......................................................................................................... 11
PROJEKTEERIMIS- JA PROJEKTEERIMISJÄRELEVALVETEENUSED UUE TRASSI EHITUSEKS LÕIGUS TALLINNAST RAPLANI
DESIGN AND DESIGN SUPERVISION SERVICES FOR THE CONSTRUCTION OF THE NEW LINE FROM TALLINN TO RAPLA
PROJEKTI Nr. / PROJECT No. RBDTDEEDS2DPS3
PÕHIPROJEKT / MASTER DESIGN DOKUMENDI KOOD / DOCUMENT CODE
RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_RP_BR-T_MD_00001
LEHEKÜLG / PAGE
LEHED / PAGES
REVISIOON / REVISION
4 65 003
Tunneli madalam osa. Helesinine - lubjakivi, tumesinine - moreen. Teised värvid - kvaternaarne pinnas. Vasakpoolne külg põhi .......................................................................... 12
Tunneli sügavam osa. Helesinine - lubjakivi, tumesinine - moreen. Vasakpoolne külg põhi . 12
Tugiseinte geomeetria ......................................................................................................... 13
S1 lõik ................................................................................................................................. 13
S2 lõik ............................................................................................................................... 14
S3 lõik ............................................................................................................................... 14
S4 lõik ............................................................................................................................... 15
S5 lõik ............................................................................................................................... 15
Veepaak ja pumpamislõik .................................................................................................. 16
Tunneli detail. Drenaaž, kaablikanalid ja külgteed ............................................................. 16
. Veepaak ja pumbad ......................................................................................................... 17
Vaiadest seinte konstruktsiooni lahendus .......................................................................... 31
Membraaniseina lahendus ................................................................................................. 31
Joonise vaade. .................................................................................................................. 32
Lõik S5a ............................................................................................................................ 33
Lõik S5b ............................................................................................................................ 34
Lõik S5c ............................................................................................................................ 35
Veepaagi ja pumpamise lõik .............................................................................................. 36
Lõik S4a ............................................................................................................................ 37
Lõik S4b ............................................................................................................................ 38
Lõik S3 .............................................................................................................................. 39
Lõik S2 .............................................................................................................................. 40
Lõik S1 .............................................................................................................................. 40
Tugimüüride geomeetria .................................................................................................... 41
Valgalade pindala mudel BR0060 tunneli drenaaži arvutamiseks ...................................... 44
BR0060 tunneli tüüpiline läbilõige, millel on näha drenaažielemendid ............................... 45
BR0060 tunneli veemahuti läbilõige, millel on näha drenaažielemendid ............................ 45
Truup CU0381. Betoonilõik. Asendi plaan. ........................................................................ 46
Truup CU0381. BR0060 tunneli ristlõige ............................................................................ 46
Truup CU0381. Kaheelemendilise betoonkarbi tüüpiline lõik ............................................. 47
Truup CU0381. Maaparandusega ühendamiseks avatud ajutise kraavi tüüpiline lõik ........ 47
Truup CU0381. Avatud kaheelemendilise betoonkarbi tüüpiline lõik .................................. 48
Barjääriefekti leevendussüsteem. Ristlõige ........................................................................ 48
Alanduslehtri ulatus ning vähemalt ühe meetrise põhjavee taseme alandusega piirkonnad Soodevahe tunneli. ................................................................................................................. 52
Soodevahe piirkonnas 2,65 km pikkune lõik allpool veetaset ............................................. 53
Shallower tunnel part. Cyan limestone, dark blue morraine. Others quaternary soil. Left side North
.................................................................................................................................................................. 12
Deeper tunnel part. Cyan limestone, dark blue morraine. Left side North .................................... 12
Retaining walls geometry ............................................................................................................ 13
S1 section ................................................................................................................................... 13
S2 section ................................................................................................................................. 14
S3 Section ................................................................................................................................ 14
S4 section ................................................................................................................................. 15
S5 section ................................................................................................................................. 15
Water tank and pumping section ............................................................................................... 16
Tunnel detail. Drainage, cable ducts and lateral paths .............................................................. 16
Water tank and pumps .............................................................................................................. 17
Figure 17. Secant piles structure solution .................................................................................................. 31
Figure 18. Diaphragm wall solution ............................................................................................................ 31
Figure 19. Plan view. ................................................................................................................................. 32
Figure 20. S5a section ............................................................................................................................... 33
Figure 21. S5b section ............................................................................................................................... 34
Figure 22. S5c section ............................................................................................................................... 35
Figure 23. Water tank and pumping section ............................................................................................... 36
Figure 24. S4a section ............................................................................................................................... 37
Figure 25. S4b section ............................................................................................................................... 38
Figure 26. S3 Section ................................................................................................................................ 39
Figure 27. S2 section ................................................................................................................................. 40
Figure 28. S1 section ................................................................................................................................. 40
Figure 29. Retaining walls geometry .......................................................................................................... 41
Figure 30. Catchment area model for BR0060 tunnel drainage calculation ................................................ 44
Figure 31. Typical section of BR0060 tunnel showing drainage elements .................................................. 45
Figure 32. Water tank section of BR0060 tunnel showing drainage elements ............................................ 45
Figure 33. Culver CU0381. Concrete section. Layout plan. ........................................................................ 46
Figure 34. Culver CU0381. Cross section over BR0060 tunnel .................................................................. 46
Figure 35. Culver CU0381. Typical section of double cell concrete box ..................................................... 47
Figure 36. Culver CU0381. Typical section of open temporary dich to connect with land melioration ......... 47
Figure 37. Culver CU0381. Typical section of open double cell concrete box ............................................ 48
Figure 38. Barrier effect mitigation system. Cross section .......................................................................... 48
Figure 39. The extent of the lowering funnel and areas with a groundwater level lowering ........................ 52
PROJEKTEERIMIS- JA PROJEKTEERIMISJÄRELEVALVETEENUSED UUE TRASSI EHITUSEKS LÕIGUS TALLINNAST RAPLANI
DESIGN AND DESIGN SUPERVISION SERVICES FOR THE CONSTRUCTION OF THE NEW LINE FROM TALLINN TO RAPLA
PROJEKTI Nr. / PROJECT No. RBDTDEEDS2DPS3
PÕHIPROJEKT / MASTER DESIGN DOKUMENDI KOOD / DOCUMENT CODE
RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_RP_BR-T_MD_00001
LEHEKÜLG / PAGE
LEHED / PAGES
REVISIOON / REVISION
5 65 003
TABELID
Dokumentide register ..............................................................................................................7
Tunneli BR0060 asukoht .........................................................................................................9
Uuringu tüüp. ........................................................................................................................ 22
Põhjavee asukoht. ................................................................................................................ 22
Glatsiofluviaalsete ladestiste geotehniliste parameetrite kokkuvõte (I). ................................. 23
Glatsiolakustriinsete ladestiste geotehniliste parameetrite kokkuvõte (II). ............................. 24
Moreeniladestiste geotehniliste parameetrite kokkuvõte (III). ................................................ 24
Lubjakivi (IV) geotehniliste parameetrite kokkuvõte. .............................................................. 24
Betooni spetsifikatsioon ½ .................................................................................................... 42
Betooni spetsifikatsioon 2/2 ................................................................................................ 43
Info PRK0025972 puurkaevu kohta .................................................................................... 54
Info PRK0000997 puurkaevu kohta .................................................................................... 54
Haljastuse protseduurile valitud puuliikide kirjeldus ............................................................. 61
Haljastuse protseduurile valitud põõsaliikide kirjeldus ......................................................... 61
Mõõdikute kirjeldus ............................................................................................................. 64
of at least one meter in the Soodevahe tunnel. .......................................................................................... 52
Figure 40. A 2.65 km section below the water level in the Soodevahe area ............................................... 53
TABLES
Table 1. Index of documents ....................................................................................................................... 7
Table 2. Location of the tunnel BR0060....................................................................................................... 9
Table 3. Type of investigation. ................................................................................................................... 22
Table 4. Groundwater location. ................................................................................................................. 22
Table 5. Summary of geotechnical parameters for the glaciofluvial deposits (I). ........................................ 23
Table 6. Summary of geotechnical parameters for the glaciolacustrine deposits (II). ................................. 24
Table 7. Summary of geotechnical parameters for the moraine deposits (III). ........................................... 24
Table 8. Summary of geotechnical parameters for the limestone rock (IV). ............................................... 24
Table 9. Concrete specification ½ ............................................................................................................. 42
Table 10. Concrete specification 2/2 ......................................................................................................... 43
Table 11. Information about PRK0025972 ................................................................................................. 54
Table 12. Information about PRK0000997 ................................................................................................. 54
Table 13. Description of the shrub species selected to be used on the landscaping procedure. ................ 61
Table 14. Description of the shrub species selected to be volcaused on the landscaping procedure. ........ 61
Table 15. Description of gauges. ............................................................................................................... 64
PROJEKTEERIMIS- JA PROJEKTEERIMISJÄRELEVALVETEENUSED UUE TRASSI EHITUSEKS LÕIGUS TALLINNAST RAPLANI
DESIGN AND DESIGN SUPERVISION SERVICES FOR THE CONSTRUCTION OF THE NEW LINE FROM TALLINN TO RAPLA
PROJEKTI Nr. / PROJECT No. RBDTDEEDS2DPS3
PÕHIPROJEKT / MASTER DESIGN DOKUMENDI KOOD / DOCUMENT CODE
RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_RP_BR-T_MD_00001
LEHEKÜLG / PAGE
LEHED / PAGES
REVISIOON / REVISION
6 65 003
1. SISSEJUHATUS
Järgnev seletuskiri sisaldab tunneli BR0060 projekti ja määratlust. Seletuskirja juurde kuuluvad sellele
lisatud konkreetsed aruanded, milles sisaldub rohkem üksikasjalikku teavet. Seletuskiri on osa
esituspaketist, mille täielik loetelu on toodud dokumendis “ BR0060 Soodevahe tunnel - Dokumentide
register” (RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_ID_BR-TS_MD_00001). Need dokumendid on
järgmised:
ESITATAVAD DOKUMENDID TÜÜP FAILINIMI
ARUANDED
DOKUMENTIDE REGISTER ARUANNE RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_ID_BR-TS_MD_00001
SELETUSKIRI ARUANNE RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_RP_BR-TS_MD_00001
ARVUTUSARUANNE ARUANNE RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_RP_BR-TS_MD_00002
DRENAAŽIARUANNE ARUANNE RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_RP_DR-VK_MD_00002
HÜDROGEOLOOGILINE ARUANNE ARUANNE RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_RP_DR-VK_MD_00003
GEOTEHNILISE PROJEKTEERIMISE
ARUANNE ARUANNE
RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_RP_GEO-AA_MD_00001
TUNNELI HOOLDUSJUHEND ARUANNE RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_RP_MN-AA_MD_00001
TRUUBI ARVUTUSARUANNE ARUANNE RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_ZZZZ-ZZ_0011_RP_BR-TS_MD_00001
TRUUBI HOOLDUSJUHEND ARUANNE RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_ZZZZ-ZZ_0011_RP_MN-AA_MD_00001
RAJATISTE PROJEKTEERIMISE ALUS.
PÕHIPROJEKT ARUANNE
RBDTD-EE-DS2-ZZ_IDO_ZZZZ-ZZ_ZZZZ_RP_BR-TS_MD_00003
TEHNILISED NÄITAJAD ARUANNE RBDTD-EE-DS2-ZZ_IDO_ZZZZ-ZZ_ZZZZ_SP_GP-AA_MD_00001
JOONISED
ÜLDPLANEERINGU VAADE JOONIS RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_D2_BR-TS_MD_00001
ÜLDKORRALDUS JOONIS RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_D2_BR-TS_MD_00002
SEINTE PIKISUUNALINE ARENDUS JOONIS RBDTD-EE-DS2-DPS4_IDO_BR0060-ZZ_0011_D2_BR-TS_MD_00003
GEOTEHNILINE PROFIIL JOONIS RBDTD-EE-DS2-DPS5_IDO_BR0060-ZZ_0011_D3_BR-TS_MD_00004
KAVANDAMINE JOONIS RBDTD-EE-DS2-DPS6_IDO_BR0060-ZZ_0011_D3_BR-TS_MD_00005
VEEMAHUTI JA PUMPAMINE. GEOMEETRIA JOONIS RBDTD-EE-DS2-DPS7_IDO_BR0060-ZZ_0011_D2_BR-TS_MD_00006
VEEMAHUTI. RAJATIS. DETAILID JOONIS RBDTD-EE-DS2-DPS8_IDO_BR0060-ZZ_0012_D3_BR-TS_MD_00007
OSA S5C. GEOMEETRIA JOONIS RBDTD-EE-DS2-DPS9_IDO_BR0060-ZZ_0011_D2_BR-TS_MD_00008
DETAILID JOONIS RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_D4_BR-TS_MD_00009
ETAPIJAOTUSE PLAAN JOONIS RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_D2_BR-TS_MD_00010
ARMATUUR JOONIS RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_D3_BR-TS_MD_00011
TUNNELI DRENAAŽIPLAAN JOONIS RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_D2_BR-TS_MD_00012
TUNNELI DRENAAŽI PIKIPROFIIL JOONIS RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_D3_BR-TS_MD_00013
TRUUP CU0381. RÖÖBASTEE PLAAN JA
RISTLÕIKED JOONIS
RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_D3_BR-TS_MD_00014
TRUUP CU0381. TOPELTKOLLEKTOR.
DETAILID JOONIS
RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_D4_BR-TS_MD_00015
TRUUP CU0381. AVATUD KRAAV. DETAILID JOONIS RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_D4_BR-TS_MD_00016
DRENAAŽ. DETAILID JOONIS RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_D4_BR-TS_MD_00017
1. INTRODUCTION
Within the following explanatory letter, the design and definition of the tunnel BR0060 is included. This
explanatory letter is completed with specific structural reports attached to it, in which more detailed
information is provided. This explanatory letter is part of a Submission Package whose complete index is
shown in “BR0060 Soodevahe tunnel- Index of Documents” (RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-
ZZ_0011_ID_BR-TS_MD_00001). These documents are the following:
DELIVERABLE TYPE FILE NAME
REPORTS
INDEX OF DOCUMENTS REPORT RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_ID_BR-TS_MD_00001
EXPLANATORY LETTER REPORT RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_RP_BR-TS_MD_00001
CALCULATION REPORT REPORT RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_RP_BR-TS_MD_00002
DRAINAGE REPORT REPORT RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_RP_DR-VK_MD_00002
HYDROGEOLOGICAL REPORT REPORT RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_RP_DR-VK_MD_00003
GEOTECHNICAL DESIGN REPORT REPORT RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_RP_GEO-AA_MD_00001
TUNNEL MAINTENANCE GUIDE REPORT RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_RP_MN-AA_MD_00001
CULVERT CALCULATION REPORT REPORT RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_ZZZZ-ZZ_0011_RP_BR-TS_MD_00001
CULVERT MAINTENANCE GUIDE REPORT RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_ZZZZ-ZZ_0011_RP_MN-AA_MD_00001
STRUCTURES DESIGN BASIS. MASTER
DESIGN REPORT
RBDTD-EE-DS2-ZZ_IDO_ZZZZ-ZZ_ZZZZ_RP_BR-TS_MD_00003
TECHNICAL SPECIFICATIONS REPORT RBDTD-EE-DS2-ZZ_IDO_ZZZZ-ZZ_ZZZZ_SP_GP-AA_MD_00001
DRAWINGS
GENERAL PLAN VIEW DRAWING RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_D2_BR-TS_MD_00001
GENERAL ARRANGEMENT DRAWING RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_D2_BR-TS_MD_00002
LONGITUDINAL DEVELOPMENT OF WALLS DRAWING RBDTD-EE-DS2-DPS4_IDO_BR0060-ZZ_0011_D2_BR-TS_MD_00003
GEOTECHNICAL PROFILE DRAWING RBDTD-EE-DS2-DPS5_IDO_BR0060-ZZ_0011_D3_BR-TS_MD_00004
SETTING OUT DRAWING RBDTD-EE-DS2-DPS6_IDO_BR0060-ZZ_0011_D3_BR-TS_MD_00005
WATER TANK AND PUMPING. GEOMETRY DRAWING RBDTD-EE-DS2-DPS7_IDO_BR0060-ZZ_0011_D2_BR-TS_MD_00006
WATER TANK. STRUCTURE. DETAILS DRAWING RBDTD-EE-DS2-DPS8_IDO_BR0060-ZZ_0012_D3_BR-TS_MD_00007
SECTION S5C. GEOMETRY DRAWING RBDTD-EE-DS2-DPS9_IDO_BR0060-ZZ_0011_D2_BR-TS_MD_00008
DETAILS DRAWING RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_D4_BR-TS_MD_00009
PHASING PLAN DRAWING RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_D2_BR-TS_MD_00010
REINFORCEMENT DRAWING RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_D3_BR-TS_MD_00011
TUNNEL DRAINAGE PLAN DRAWING RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_D2_BR-TS_MD_00012
TUNNEL DRAINAGE LONGITUDINAL
PROFILE DRAWING
RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_D3_BR-TS_MD_00013
CULVERT CU0381. TRACK PLAN & CROSS
SECTIONS DRAWING
RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_D3_BR-TS_MD_00014
CULVERT CU0381. DOUBLE CELL
COLLECTOR. DETAILS DRAWING
RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_D4_BR-TS_MD_00015
CULVERT CU0381. OPEN DITCH. DETAILS DRAWING RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_D4_BR-TS_MD_00016
DRAINAGE. DETAILS DRAWING RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_D4_BR-TS_MD_00017
PROJEKTEERIMIS- JA PROJEKTEERIMISJÄRELEVALVETEENUSED UUE TRASSI EHITUSEKS LÕIGUS TALLINNAST RAPLANI
DESIGN AND DESIGN SUPERVISION SERVICES FOR THE CONSTRUCTION OF THE NEW LINE FROM TALLINN TO RAPLA
PROJEKTI Nr. / PROJECT No. RBDTDEEDS2DPS3
PÕHIPROJEKT / MASTER DESIGN DOKUMENDI KOOD / DOCUMENT CODE
RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_RP_BR-T_MD_00001
LEHEKÜLG / PAGE
LEHED / PAGES
REVISIOON / REVISION
7 65 003
ÜMBERSÕIDU BARJÄÄRIEFEKT.
ÜLDKORRALDUS JOONIS
RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_D4_BR-TS_MD_00018
ÜMBERSÕIDU BARJÄÄRIEFEKT. DETAILID JOONIS RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_D2_BR-TS_MD_00019
RAADAMINE JA RAIED JOONIS RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_D3_BR-TS_MD_00020
HALJASTUS JOONIS RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_D4_BR-TS_MD_00021
KONTAKTVÕRGU PAIGUTUSE ESKIIS JOONIS RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_D4_BR-TS_MD_00022
TUNNEL. TÖÖDE ULATUS JOONIS RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_D2_BR-TS_MD_00023
ÜLDINE EHITUSJÄRJEKORD JOONIS RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_D3_BR-TS_MD_00024
LIIDES OLEMASOLEVA 1520 RAJAGA JOONIS RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_D3_BR-TS_MD_00025
MAANDUS JA POTENTSIAALIÜHTLUSTUS JOONIS RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_D3_BR-TS_MD_00026
TÖÖMAHTUDE LOETELU
QEX RAJATIS BOQ RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_BQ_BR-TS_MD_00001
QEX TRUUP CU0381 BOQ RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_BQ_BR-TS_MD_00002
QEX MULLETE TÄITMINE BOQ RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_BQ_EW-AA_MD_00001
QEX MULLETE KAEVETÖÖD BOQ RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_BQ_EW-AA_MD_00002
QEX DRENAAŽ BOQ RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_BQ_DR-VK_MD_00002
QEX BARJÄÄRIEFEKTI LEEVENDAMINE BOQ RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_BQ_DR-VK_MD_00003
QEX KESKKONDLIK BOQ RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_BQ_ENV-AA_MD_00002
QTO KOGUSTE ARUANNE BOQ RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_BQ_BR-TS_MD_00003
MAKSUMUSE HINNANG BOQ RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_BQ_BR-TS_MD_00004
TÖÖMAHTUDE LOETELU ARUANNE BOQ RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_BQ_BR-TS_MD_00005
BIM MUDELID RBDTD-EE-DS2-DPS2_IDO_BR0170-ZZ_0011_BQ_BR-TS_MD_00004
RAJATISE BIM MUDEL MODEL RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_BM / IF_BR-TS_MD_00001
DRENAAŽI BIM MUDEL MODEL
RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_BM / IF_EW-
AA_MD_00001
Barjääriefekti leevendamise BIM mudel MODEL RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_BM/IF_BR-TS_MD_00001
Gabariidi BIM mudel MODEL RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_BM/IF_BR-TS_MD_00002
Truup CU0381 MODEL RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_BM/IF_BR-TS_MD_00003
Mullete täitematerjalide BIM mudel MODEL RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_BM/IF_BR-TS_MD_00004
Mullete kaevetööde BIM mudel MODEL RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_BM/IF_BR-TS_MD_00005
BIM mudel - Raudtee DPS3 puuraugud MODEL RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_BM/IF_EW-AA_MD_00001
Andmebaas - Raudtee DPS3 puuraugud MODEL RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_BM/IF_EW-AA_MD_00002
Dokumentide register
Ehitise tüüp, kategooria ja muud nõutavad andmed on:
• Ehitise tüüp uus ehitis;
• Hinnanguline kasutusperiood 100 aastat;
• Ehitise kategooria tunnel
• Ehitise tagajärgede klass CC2 (vastavalt standardile EN 1990:2002)
• Ehitise töökindluse klass RC2 (vastavalt standardile EN 1990:2002)
• Mõjutegur KFI = 1,0 (RC2 puhul);
BY PASS BARRIER EFFECT. GENERAL
ARRANGEMENT DRAWING
RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_D4_BR-TS_MD_00018
BY PASS BARRIER EFFECT. DETAILS DRAWING RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_D2_BR-TS_MD_00019
CLEARING AND DEFORESTATION DRAWING RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_D3_BR-TS_MD_00020
LANDSCAPING DRAWING RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_D4_BR-TS_MD_00021
CATENARY LAYOUT CONCEPT DESIGN DRAWING RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_D4_BR-TS_MD_00022
TUNNEL. SCOPE OF WORKS DRAWING RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_D2_BR-TS_MD_00023
GENERAL CONSTRUCTION SEQUENCE DRAWING RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_D3_BR-TS_MD_00024
INTERFACE WITH EXISTING 1520 TRACKS DRAWING RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_D3_BR-TS_MD_00025
EARTHING AND BONDING DRAWING RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_D3_BR-TS_MD_00026
BILL OF QUANTITIES
QEX STRUCTURE BOQ RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_BQ_BR-TS_MD_00001
QEX CULVERT CU0381 BOQ RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_BQ_BR-TS_MD_00002
QEX EARTHWORKS FILLINGS BOQ RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_BQ_EW-AA_MD_00001
QEX EARTHWORKS EXCAVATIONS BOQ RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_BQ_EW-AA_MD_00002
QEX DRAINAGE BOQ RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_BQ_DR-VK_MD_00002
QEX BARRIER EFFECT MITIGATION BOQ RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_BQ_DR-VK_MD_00003
QEX ENVIRONMENTAL BOQ RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_BQ_ENV-AA_MD_00002
QTO QUANTITY TAKE OFF BOQ RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_BQ_BR-TS_MD_00003
COST ESTIMATION BOQ RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_BQ_BR-TS_MD_00004
BILL OF QUANTITIES REPORT BOQ RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_BQ_BR-TS_MD_00005
BIM MODELS
STRUCTURE BIM MODEL MODEL RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_BM / IF_BR-TS_MD_00001
DRAINAGE BIM MODEL MODEL
RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_BM / IF_EW-
AA_MD_00001
Barrier effect mitigation BIM Model MODEL RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_BM/IF_BR-TS_MD_00001
Gauge BIM Model MODEL RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_BM/IF_BR-TS_MD_00002
Culvert CU0381 MODEL RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_BM/IF_BR-TS_MD_00003
Earthworks Fillings BIM Model MODEL RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_BM/IF_BR-TS_MD_00004
Earthworks Excavations BIM Model MODEL RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_BM/IF_BR-TS_MD_00005
BIM Model - Boreholes of Railway DPS3 MODEL RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_BM/IF_EW-AA_MD_00001
DataBase - Boreholes of Railway DPS3 MODEL RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_BM/IF_EW-AA_MD_00002
Table 1. Index of documents
The construction type, category and other required data of the structure are:
• Construction type new construction;
• Estimated operation period100 years;
• Construction category tunnel
• Construction consequence class; CC2 (according EN 1990:2002)
• Construction reliability class; RC2 (according EN 1990:2002)
• Factor for actions KFI = 1.0 (for RC2);
PROJEKTEERIMIS- JA PROJEKTEERIMISJÄRELEVALVETEENUSED UUE TRASSI EHITUSEKS LÕIGUS TALLINNAST RAPLANI
DESIGN AND DESIGN SUPERVISION SERVICES FOR THE CONSTRUCTION OF THE NEW LINE FROM TALLINN TO RAPLA
PROJEKTI Nr. / PROJECT No. RBDTDEEDS2DPS3
PÕHIPROJEKT / MASTER DESIGN DOKUMENDI KOOD / DOCUMENT CODE
RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_RP_BR-T_MD_00001
LEHEKÜLG / PAGE
LEHED / PAGES
REVISIOON / REVISION
8 65 003
1.1 PROJEKT, MILLESSE ANTUD EHITIS KUULUB
Tunnel BR0060 on üks ehitistest, mis on määratletud projektis “PROJEKTEERIMIS- JA
AUTORIJÄRELEVALVETEENUSED UUE LIINI EHITAMISEKS MARSRUUDIL TALLINN - RAPLA”.
Antud projekt on jaotatud 3 projekti prioriteetseks lõiguks projekteerimisteenuste planeerimiseks ja
juhtimise eesmärkidel. Need on järgmised:
• Projekti prioriteetne lõik 1 (Ülemiste-Kangru).
• Projekti prioriteetne lõik 2 (Kangru-Rapla maakond).
• Projekti prioriteetne lõik 3 (Soodevahe-Muuga).
Tunnel BR0060 on osa ülesõitudest, mis on planeeritud projekti prioriteetsel lõigul 3.- Soodevahe -
Muuga.
Soodevahe tunnel BR0060 on Rail Baltica (Eesti) rajatis, mis võimaldab raudteeliikluse ohutut läbimist
olemasolevate infrastruktuuride alt PK 10+176 ja PK 11+957 vahel. Sellel alal Tallinna lennujaama lähedal
koosneb trass maa-alustest rajatistest, mis lähevad maantee nr 11290 Tallinn-Lagedi alt läbi ning
olemasolevast 1520 mm rööpmelaiusega raudteetrassist.
Raudtee läbipääsu sisekliirens on 12,5 m horisontaalsuunas ja 7,05 m vertikaalsuunas.
Joonise vaade.
Soodevahe tunneli BR0060 konstruktsioonilahendus koosneb allpool kirjeldatud erinevatest rajatistest.
Tüüp Lõik Esialgne PK Lõplik PK Raam/karkass S5a 10+176 10+369
Veemahuti Water tank & Pumping 10+369 10+389 Raam/karkass S5b 10+389 10+415.39
Raam/karkass + truup S5c 10+415.39 10+439.52 Raam/karkass S5b 10+439.52 10+492
Vaisein S4a 10+492 10+574 Vaisein S4b 10+574 10+730 Vaisein S3 10+730 10+936 Vaisein S2 10+936 11+620 U-sein S1 11+620 11+760 L-sein - 11+760 11+957
1.1 PROJECT IN WHICH THIS STRUCTURE IS FRAMED
The tunnel BR0060 is one of the structures defined within the complete Project “DESIGN AND DESIGN
SUPERVISION SERVICES FOR THE CONSTRUCTION OF THE NEW LINE FROM TALLINN TO
RAPLA”.
This Project has been divided into 3 Design Priority Sections, for the planning of the Design Services and
management purposes. These are:
• Design priority section 1 (Ülemiste-Kangru).
• Design priority section 2 (Kangru-Rapla County).
• Design priority section 3 (Soodevahe-Muuga).
The tunnel BR0060 is part of the crossings that have been defined within the Design Priority Section 3.-
Soodevahe - Muuga.
The Soodevahe tunnel BR0060 is a structure in Rail Baltica (Stonia) and allows the rail traffic crossing
under existing infrastructures in safe conditions between PK 10+176 and PK 11+957. In this area near
Tallinn Airport, the alignment consists of underground structures to cross under road No. 11290 Tallinn –
Lagedi and the existing railway line of 1520 mm gauge.
The internal clearance for railway passage is 12.5 m in horizontal and 7.05 m in vertical direction.
Figure 1. Plan view.
The structural solution for the Soodevahe tunnel BR0060 consists of the different structures described
below:
Type Section Initial PK Final PK Frame S5a 10+176 10+369
Water Tank Water tank & Pumping 10+369 10+389 Frame S5b 10+389 10+415.39
Frame+culvert S5c 10+415.39 10+439.52 Frame S5b 10+439.52 10+492
Pile wall S4a 10+492 10+574 Pile wall S4b 10+574 10+730 Pile wall S3 10+730 10+936 Pile wall S2 10+936 11+620 “U” wall S1 11+620 11+760 “L” wall - 11+760 11+957
PROJEKTEERIMIS- JA PROJEKTEERIMISJÄRELEVALVETEENUSED UUE TRASSI EHITUSEKS LÕIGUS TALLINNAST RAPLANI
DESIGN AND DESIGN SUPERVISION SERVICES FOR THE CONSTRUCTION OF THE NEW LINE FROM TALLINN TO RAPLA
PROJEKTI Nr. / PROJECT No. RBDTDEEDS2DPS3
PÕHIPROJEKT / MASTER DESIGN DOKUMENDI KOOD / DOCUMENT CODE
RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_RP_BR-T_MD_00001
LEHEKÜLG / PAGE
LEHED / PAGES
REVISIOON / REVISION
9 65 003
1.2 ASUKOHT
Tunnel BR0060 asub punktis 10+176 - 11+957 projekti prioriteetses lõigus 3.- Soodevahe-Muuga
projektis “PROJEKTEERIMIS- JA AUTORIJÄRELEVALVETEENUSED UUE LIINI EHITAMISEKS
MARSRUUDIL TALLINN - RAPLA”.
Järgnevas tabelis on toodud nimetatud ehitise positsiooni kokkuvõte:
DPS2 PUNKT 10+176 to 11+957
X-KOORDINAAT 551,692,276 (*) 551,917,112 (*)
Y-KOORDINAAT 6,586,459.996 (*) 6,584,695.106 (*)
TUNNELI Z TASAND (Tunneli kohal paikneva rööbastee peal) 44.129 (**)
OMAVALITSUS Rae (Harju County)
LÄHIM JUURDEPÄÄS 11290 Tallinn-Lagedi
(*) Koordinaadid põhinevad L-Est 97 koordinaatsüsteemil.
(**) Kõrgused põhinevad EH 2000 kõrgussüsteemil.
Tunneli BR0060 asukoht
Järgnevatel piltidel on näidatud graafiliselt nimetatud tunneli asukoht.
Tunneli BR0060 asukoht
1.2 LOCATION
The tunnel BR0060 is located at station 10+176 to 11+957 of the Design Priority Section 3.- Soodevahe-
Muuga of the “DESIGN AND DESIGN SUPERVISION SERVICES FOR THE CONSTRUCTION OF THE
NEW LINE FROM TALLINN TO RAPLA” Project.
At the following table the position of this structure is summarized:
DPS2 STATION 10+176 to 11+957
X COORDINATE 551,692,276 (*) 551,917,112 (*)
Y COORDINATE 6,586,459.996 (*) 6,584,695.106 (*)
UNDERPASS Z LEVEL (At the top or rail over the underpass) 44.129 (**)
MUNICIPALITY Rae (Harju County)
CLOSEST CURRENT ACCESS 11290 Tallinn-Lagedi
(*) Coordinates are based on L-Est 97 coordinate system.
(**) Heights are based on EH 2000 levelling system.
Table 2. Location of the tunnel BR0060.
At the following pictures the location of this railway tunnel is graphically showed.
Figure 2. Location of Tunnel BR0060
PROJEKTEERIMIS- JA PROJEKTEERIMISJÄRELEVALVETEENUSED UUE TRASSI EHITUSEKS LÕIGUS TALLINNAST RAPLANI
DESIGN AND DESIGN SUPERVISION SERVICES FOR THE CONSTRUCTION OF THE NEW LINE FROM TALLINN TO RAPLA
PROJEKTI Nr. / PROJECT No. RBDTDEEDS2DPS3
PÕHIPROJEKT / MASTER DESIGN DOKUMENDI KOOD / DOCUMENT CODE
RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_RP_BR-T_MD_00001
LEHEKÜLG / PAGE
LEHED / PAGES
REVISIOON / REVISION
10 65 003
BR0060 tunneli aukoht DPS1 ja DPS3 lõigus
1.3 RAUDTEE ÜHILDUVUS
Selleks, et tagada õige koordineerimine ehitise ja raudtee projekteerimisel, on koostatud plaanide pakett
senise raudtee projektiga (koos drenaaži ja kalletega).
Nõuetekohane ühendus raudtee-ehitise vahel on kinnitatud. Raudtee projekt selle ehitise keskkonnas on
konsolideeritud ja tulevikus ei muutu.
Täpsemalt vt järgnevaid dokumente:
• RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_RW0200-ZZ_0001_D2_RW-TR_MD_00001_001
2. ÜLDKIRJELDUS
DPS3-BR0060 Soodevahe tunnel on Rail Baltica (Eesti) jaoks Tallinna lennujaama lähedale projekteeritud betoonist maa-alune rajatis, mis võimaldab pikettides 10+176 kuni 11+957 Rail Baltica raudtee kaubaliiklust ohututes tingimustes olemasoleva infrastruktuuri (olemasolev 1520 mm Lagedi- Ülemiste raudteeliin ja 11290 Tallinn-Lagedi maantee) all. Järgmisel pildil on näidatud tunneli asukoht Soodevahe piirkonnas.
Figure 3. Tunnel BR0060 Position in DPS1 & DPS3
1.3 RAILWAY COMPATIBILITY
In order to verify the correct coordination between the design of the structure and the railway, a package
of plans with railway design up to date (including drainage and slopes) has been prepared.
The correct interface between rail-structure is confirmed. The design of the railway in the environment of
this structure is consolidated and will not change in the future.
For more detail information please see the following documents:
• RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_RW0200-ZZ_0001_D2_RW-TR_MD_00001_001
2. GENERAL DESCRIPTION
The Soodevahe tunnel DPS3-BR0060 is a concrete underground structure designed for Rail Baltica (Estonia) located close to the Tallinn City Airport, that allows the Rail Baltica railway freight traffic crossing under existing infrastructures (1520 existing Lagedi-Ülemiste raiway line and 11290 Tallinn-lagedi road) in safe conditions between PK 10+176 and PK 11+957. The following picture shows the location of the tunnel in Sodoevahe area.
PROJEKTEERIMIS- JA PROJEKTEERIMISJÄRELEVALVETEENUSED UUE TRASSI EHITUSEKS LÕIGUS TALLINNAST RAPLANI
DESIGN AND DESIGN SUPERVISION SERVICES FOR THE CONSTRUCTION OF THE NEW LINE FROM TALLINN TO RAPLA
PROJEKTI Nr. / PROJECT No. RBDTDEEDS2DPS3
PÕHIPROJEKT / MASTER DESIGN DOKUMENDI KOOD / DOCUMENT CODE
RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_RP_BR-T_MD_00001
LEHEKÜLG / PAGE
LEHED / PAGES
REVISIOON / REVISION
11 65 003
BR0060 tunneli aukoht DPS1 ja DPS3 lõigus
BR0060 tunneli asukoht
See raudteetunnel on projekteeritud ristuma alates Soodevahe peatuse piirkonnast olemasoleva 1520 mm Lagedi-Ülemiste raudteega, lõunaküljel ehitustööde paketiga OS0050 ja lõppedes põhjapiirkonnas Tallinna Vangla lähedal. Tunneli rajamise käigus suunatakse olemasolevad 1520 mm rööbasteed ümber. See ajutine ümbersuunamine vastab eraldi ehitustööde paketile, mille nimeks on RW0380. Tunnel on projekteeritud, võttes arvesse ümbritsevaid infrastruktuure, mis on mõjutanud lõplikke kaalutavaid struktuuritüüpe. Kõige asjakohasemad on järgmised:
• olemasolev 1520 mm raudteeliin Lagedist Ülemistesse;
• Soodevahe peatuse piirkond. Ehitustööde pakett OS0050. Tunneli algus;
• RB raudtee RW0400, kaherajaline rööbastee reisijatele tunneli lääneküljel;
• OR0070, Lagedi tee ülesõit ETA võrgule, mille muldkeha kulgeb üle tunneli;
• tulevane 1520 mm rööbastee IMFini, mis kulgeb üle tunneli;
• Soodevahe kraavi ümbersuunamine üle projekteeritud tunneli ja olemasolevate 1520 mm
rööbasteede alt.
Tunnel BR0060 Position in DPS1 & DPS3
Location of Tunnel BR0060
This railway tunnel is designed to cross below the existing 1520 tracks Lagedi-Ülemiste starting in the Soodevahe Station area, OS0050 package at the southern side and ending at the northern area close to Tallinn jail. During the tunnel construction the existing 1520 tracks will be diverted. This temporary diversion corresponds to a separate package labelled as RW0380. The tunnel has been designed considering the surrounding infrastructures which have contributed to the final structural typologies considered. The most relevant are listed as follows:
• Existing 1520 track line from Lagedi to Ülemiste
• Soodevahe Station area. OS0050 package. Tunnel commencement.
• RB railway RW0400, double track for passengers at the western side of the tunnel
• OR0070, Lagedi road overpass for ETA network, which embankment runs over the tunnel
• Future 1520 track to the IMF that runs over the tunnel.
• Soodevahe ditch diversion over the designed tunnel and under existing 1520 tracks
PROJEKTEERIMIS- JA PROJEKTEERIMISJÄRELEVALVETEENUSED UUE TRASSI EHITUSEKS LÕIGUS TALLINNAST RAPLANI
DESIGN AND DESIGN SUPERVISION SERVICES FOR THE CONSTRUCTION OF THE NEW LINE FROM TALLINN TO RAPLA
PROJEKTI Nr. / PROJECT No. RBDTDEEDS2DPS3
PÕHIPROJEKT / MASTER DESIGN DOKUMENDI KOOD / DOCUMENT CODE
RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_RP_BR-T_MD_00001
LEHEKÜLG / PAGE
LEHED / PAGES
REVISIOON / REVISION
12 65 003
Lisaks varasematele infrastruktuuritingimustele on geotehnilised tingimused olnud väga olulised ja mõjutanud tunneli tüpoloogiat. Põhimõtteliselt põhineb olemasolev pinnas piki tunneli telge lubjakivipõhjal, mille peal lasub moreenikiht. Viimane esimene meeter koosneb kvaternaarsest pinnasest, tehispinnasest või mõnikord ka turbast.
Tunneli madalam osa. Helesinine - lubjakivi, tumesinine - moreen. Teised värvid - kvaternaarne pinnas. Vasakpoolne külg põhi
Kaljupõhi on lõunapoolses küljes sügavam ja kulgeb ülespoole põhjapoolsele küljele. Sellest tulenevalt kaevandatakse tunneli põhjaosa, mis jääb 1520 mm rööbasteede alla (sügavam osa), lahtise süvendina, sest see vastab madalamale kaljule. Paksema moreenikihiga lõunapoolne külg projekteeritakse vaiaseinakardinaga ning piki tunneli madalamat osa on selles vaiakardinas üleminek avatud süvendiks pinnases ja L-kujulisteks tugiseinteks. Põhjavesi on kogu piirkonnas maapinnale väga lähedal. Piirkonna hüdrogeoloogiliste tingimuse põhjal liigub põhjavesi idast läände. Põhja-lõunasuunalise tunneli tekitatava võimaliku barjääriefekti leevendamiseks on piketis 10+490 tunneli alla projekteeritud möödaviiguseade, mis tagab, et põhjavee tõus idas väheneb koheselt möödaviiguefekti tõttu, mis tasakaalustab ülerõhu läänepoolse küljega. Möödaviik on rajatud kahest tunneliga paralleelselt kulgevast pikisuunalisest kruusakraavist, mis on tunneli all ühendatud kahe D500 toruga.
Tunneli sügavam osa. Helesinine - lubjakivi, tumesinine - moreen. Vasakpoolne külg põhi
Nagu eelnevalt märgitud, on tunneli tüpoloogia valitud peamiselt maapinna tingimuste ja lubjakivikihi olemasolu tõttu. Tunneli tüpoloogia vastab aga ka ümbruskonna veesurvetingimustele. Veesurvest põhjustatud tõusuefekti vältimiseks on piki avatud süvendi lõike projekteeritud kaks lõikevõtit eesmärgiga tasakaalustada tõusuefekti, ühendades rajatise kaljumassiiviga. Piki betoonvaiade lõiku tasakaalustatakse veesurvet omakaalu ning betoonvaiade ja lubjakivikihi vahelise hõõrdejõu abil. Mõlemas lõigus on põhjaplaat projekteeritud vastuvõlvina, mis peab veesurvele tõhusalt vastu, vähendades oma kuju abil paindemomente ja nihkejõudusid. Lisaks avaldab võlv kaljule survet, mis suurendab rajatise stabiilsust.
In addition to the previous infrastructure conditions the geotechnical conditions have been very relevant and had conditioned the tunnel typology. Basically the existing ground laying along the tunnel axis is based on a limestone basis with a morraine layer on top. The last first meter is made of cuaternary soil, madeground or sometimes peat.
Shallower tunnel part. Cyan limestone, dark blue morraine. Others quaternary soil. Left side North
The rock basis is deeper at the southern side and runs upwards to the northern side. Due to this fact the northern part of the tunnel which lays under 1520 tracks (deeper part) is excavated in open cut as it corresponds with shallower rock. The souther side with thicker morraine layer is designed by means of a pile wall curtain and along the shallower part o fthe tunnel this pile curtain has transition to open cut in soils and retaining walls L shaped. The groundwater along the whole area is very close to the ground level. The hydrogeological conditions of the area show a groundwater flow east-west. To mitigate the potential barrier effect created by the north-south tunnel a bypass device has been designed under the tunnel at STA 10+490 so that any groundwater rise at the east will be decreased inmediately because of the bypass effect that equilibrates the overpressure with the western side. The bypass is made of two longitudinal gravel trenches paralell to the tunnel connected with two D500 pipes below the tunnel.
Deeper tunnel part. Cyan limestone, dark blue morraine. Left side North
As commetned previously the tunnel typology has been selected mainly due to the ground conditions and the limestone layer presence. But tunnel tipology also responds to the water pressure conditions in the surroundings. To avoid the uplift effect created by the water pressure it has been designed along the open cut sections two shear keys with the aim to equilibrate the uplift effect by connecting the structure with the rock mass. Along the concrete piles section the water presure is equilibrated by means of the self-weight and the friction force between the concrete piles and the limestone layer. Along both sections the bottom slab is designed as a countervault resisting efficiently the water pressure by reducing the bending
PROJEKTEERIMIS- JA PROJEKTEERIMISJÄRELEVALVETEENUSED UUE TRASSI EHITUSEKS LÕIGUS TALLINNAST RAPLANI
DESIGN AND DESIGN SUPERVISION SERVICES FOR THE CONSTRUCTION OF THE NEW LINE FROM TALLINN TO RAPLA
PROJEKTI Nr. / PROJECT No. RBDTDEEDS2DPS3
PÕHIPROJEKT / MASTER DESIGN DOKUMENDI KOOD / DOCUMENT CODE
RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_RP_BR-T_MD_00001
LEHEKÜLG / PAGE
LEHED / PAGES
REVISIOON / REVISION
13 65 003
Eeltoodust tulenevalt kirjeldatakse alljärgnevalt tüüpilisi ristlõikeid, liikudes madalamast osast sügavamale.
Tugiseinte geomeetria
Madalam lõik pikettide 11+760 ja 11+957 vahel lahendatakse tugiseintega raudtee pealisehitise mõlemal küljel, et jätta ruumi külgteedele kuni tasapinnani, kus rööbastee jookseb täielikult Soodevahe peatuseni. Idaküljel asuv tugisein tuleb rajada teises etapis raudtee pealisehitise ja idas asuva tupiktee ehitamise käigus. Vastasel juhul häiritakse seina stabiilsust, sest piirkonnas toimub veel kaevetöid.
S1 lõik
S1 lõik pikettide 11+620 ja 11+760 vahel on projekteeritud madalamasse osasse moreenikihil. Selle vastupidavus veesurvele põhineb lõikevõtmetega vastuvõlvil ning lisaks panustab sellesse täitepinnas mõlemal küljel.
moments and shear forces with the shape. This vault also creates compressions to the rock increasing the structure stability. As a result of the above the typical cross sections are described below from the shallower part at the southern side to the deeper one.
Retaining walls geometry
The shallower section betwen 11+760 and 11+957 is solved by means of retaining walls both sides of the railway superstructure to provide space for the lateral paths up to the level whre the tracks emerge completely to Soodevahe station. The reteining wall located at the easter side will have to be constructed in a second stage during the construction of the railway superstructure and the dead end track located at the east. Otherwise the stability of this wall would be damaged as future excavations are still awaited on that area.
S1 section
PROJEKTEERIMIS- JA PROJEKTEERIMISJÄRELEVALVETEENUSED UUE TRASSI EHITUSEKS LÕIGUS TALLINNAST RAPLANI
DESIGN AND DESIGN SUPERVISION SERVICES FOR THE CONSTRUCTION OF THE NEW LINE FROM TALLINN TO RAPLA
PROJEKTI Nr. / PROJECT No. RBDTDEEDS2DPS3
PÕHIPROJEKT / MASTER DESIGN DOKUMENDI KOOD / DOCUMENT CODE
RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_RP_BR-T_MD_00001
LEHEKÜLG / PAGE
LEHED / PAGES
REVISIOON / REVISION
14 65 003
S2 lõik
S2 lõik pikettide 10+936 ja 11+620 vahel on projekteeritud sügavamasse osasse moreenikihil. See põhineb betoonist vaiaseinakardinasse süvistatud vastuvõlvil. Betoonist vaiaseinakardina eesmärgiks on tagada piisav tugevus, et pidada vastu välisele pinnase- ja veesurvele ja tagada samal ajal tunneli veekindlus, vältides vee sissetungi. Betoonvaiade jalami ülesanne on tagada ka U-lõigu stabiilsus veesurvest tingitud tõusuefekti suhtes. Ehitustööde käigus kuni võlvi valamiseni tuleb kasutada ajutisi tugesid.
S3 lõik
S3 lõik pikettide 10+730 ja 11+936 vahel on projekteeritud sügavamas osas moreenikihti. See põhineb betoonist vaiaseinakardinasse süvistatud vastuvõlvil. Betoonist vaiaseinakardina eesmärgiks on tagada piisav tugevus, et pidada vastu välisele pinnase- ja veesurvele ja tagada samal ajal tunneli veekindlus, vältides vee sissetungi. Betoonvaiade jalami ülesanne on tagada ka U-lõigu stabiilsus veesurvest tingitud tõusuefekti suhtes. Selles lõigus on enne suletud lõiguni jõudmist esineva suure sügavuse tõttu vaja stabiilsuse tagamiseks ajutisi tugesid.
The S1 section between 11+620 and 11+760 is designed for the shallower part on morraine layer. It is based on countervault with shear keys to resist properly the water pressure by adding also the contribution of the soil filling both sides.
S2 section
The S2 section between 10+936 and 11+620 is designed for the deeper part on morraine layer. It is based on countervault embedded into a concrete secant pile curtain wall. The concrete secant pile curtain has the aim to provide enough strengh to resist the external earh and water pressure and at the same time to provide watertightness to the tunnel avoiding the water entrance. The concrete piles toe have also the mission to provide stability to the U section against the uplift effect generated by the water pressure. Temporary struts are necessary during the excavations until the vault is poured.
S3 Section
The S3 section between 10+730 and 11+936 is designed inside the morraine layer along the deeper part. It is based on countervault embedded into a concrete secant pile curtain wall. The concrete secant pile curtain has the aim to provide enough strengh to resist the external earh and water pressure and at the same time to provide watertightness to the tunnel avoiding the water entrance. The concrete piles toe have also the mission to provide stability to the U section against the uplift effect generated by the water pressure. Permanent struts are necessary along this section to provide stability due to the high depth reached before the closed section.
PROJEKTEERIMIS- JA PROJEKTEERIMISJÄRELEVALVETEENUSED UUE TRASSI EHITUSEKS LÕIGUS TALLINNAST RAPLANI
DESIGN AND DESIGN SUPERVISION SERVICES FOR THE CONSTRUCTION OF THE NEW LINE FROM TALLINN TO RAPLA
PROJEKTI Nr. / PROJECT No. RBDTDEEDS2DPS3
PÕHIPROJEKT / MASTER DESIGN DOKUMENDI KOOD / DOCUMENT CODE
RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_RP_BR-T_MD_00001
LEHEKÜLG / PAGE
LEHED / PAGES
REVISIOON / REVISION
15 65 003
S4 lõik
S4 lõik pikettide 10+492 ja 11+730 vahel on projekteeritud piki üleminekulõiku, kus lubjakivi hakkab muutuma madalamaks, mistõttu on see lõik üleminekuks avatud süvendiga lõiguks kaljus. See põhineb betoonist vaiaseinakardinasse süvistatud vastuvõlvil. Selles lõigus on enne suletud lõiguni jõudmist esineva suure sügavuse tõttu stabiilsuse tagamiseks projekteeritud alaline pealisplaat.
S5 lõik
S5 lõik pikettide 10+176 ja 11+492 vahel on projekteeritud piki madalama lubjakivipõhjaga piirkonda, mistõttu on selles lõigus nähtud ette lubjakivikihi kaevandamine vertikaalse süvendina ja 3H-2V kalle piki ülemist moreenikihti. Projekt põhineb lubjakivisse süvistatud vastuvõlvil, kuhu tehakse lõikevõtmed, et tõhustada pingete ülekandumist võlvilt kaljule. Lõik lõpetatakse kohapeal valatavate betoonseintega ja pealisplaadiga, mis on projekteeritud pidama vastu pealmistele koormustele. Piketis 10+490 rajatakse vastuvõlvi alla veesurve tasakaalustamiseks mõlemal pool tunnelit möödaviik, leevendades seega tunneli tekitatavat potentsiaalset barjääriefekti.
S4 section
The S4 section between 10+492 and 11+730 is designed along the transition section where the limestone starts to reach shallower quotes, therefore this section is the transition one with the open cut section in rock. It is based on countervault embedded into a concrete secant pile curtain wall. Permanent top slab is designed along this section to provide stability due to the high depth reached before the closed section.
S5 section
The S5 section between 10+176 and 11+492 is designed along the area with shallower limestone rock bed, therefore this section is designed to be excavated in vertical cut for the limestone layer and 3H-2V slope along the upper morraine layer. The design is based on countervault embedded into the limestone where two shear keys are performed to improve the transference of stresses from the vault to the rock. The section is completed by means of in situ concrete walls and top slab designed to resist the loads on top. At STA 10+490 a bypass is installed below the countervault to equilibrate the water pressures both sides of the tunnel, mitigating therefore the potentil barrier effect generated by the tunnel.
PROJEKTEERIMIS- JA PROJEKTEERIMISJÄRELEVALVETEENUSED UUE TRASSI EHITUSEKS LÕIGUS TALLINNAST RAPLANI
DESIGN AND DESIGN SUPERVISION SERVICES FOR THE CONSTRUCTION OF THE NEW LINE FROM TALLINN TO RAPLA
PROJEKTI Nr. / PROJECT No. RBDTDEEDS2DPS3
PÕHIPROJEKT / MASTER DESIGN DOKUMENDI KOOD / DOCUMENT CODE
RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_RP_BR-T_MD_00001
LEHEKÜLG / PAGE
LEHED / PAGES
REVISIOON / REVISION
16 65 003
Veepaak ja pumpamislõik
Pikettide 10+369 ja 10+389 vahel on S5 lõigu sisse projekteeritud erilõik, mis vastab tunnel vertikaalse joonduse alumisele punktile. Sellesse piirkonda rajatakse veehoidla, kuhu kogutakse kogu rampidelt tulev sademevesi, mis pumbatakse üles nelja pumbaga, mis juhivad survevett ülemisse kontrollkaevu. Selle kontrollkaevu jooksul veesurve kaob ja veevool suunatakse maaparandussüsteemi. Paagi olemasolu tõttu asendatakse siin vastuvõlv tasase plaadiga. Tunneli idaküljele rajatakse tehnoruumid väljapääsuga maapinnale, kuhu rajatakse hoolduspääs ja neli luuki pumpade hoolduseks ja asendamiseks.
Tunneli detail. Drenaaž, kaablikanalid ja külgteed
Drenaaži väljalase lahendatakse kahe pikisuunalise betoonkanaliga arhitektuurse voodri all, mis koguvad läbi vaiadest seinte potentsiaalselt lekkivat vett ja suunavad voolu kaherajalist rööbasteed ümbritsevatesse külgmistesse L-kraavidesse. Mõlemad 80 m pikkused kanalid on ühendatud keskmise ümmarguse kollektoriga, mis kulgeb samuti pikisuunaliselt. Kogutud vesi voolab rampidelt ja külgkanalitest pikisuunalise telgjoone kõige alumises punktis asuvasse veepaaki. Vesi pumbatakse sellest punktist pinnale ja suunatakse maaparandussüsteemi.
Water tank and pumping section
Inside S5 section between at STA 10+369 and 10+389 specific section is designed corresponding with the lower point of the tunnel vertical alignment. In this area a water storage tank is created where all the rainfall water coming from the ramps is stored and pumped to the toip by means of 4 pumps that discharge the pressure water into an upper manhole. At this manhole the water pressure is broken and the water flow is driven to the land melioratio system. Because of the tank existence here the countervault is replaced by a flat slab. Technical rooms are created at the eastern side of the tunnel with an exist to the surface where a maintenance access is created and also 4 hatches are created for pumps maintenance and replacement.
Tunnel detail. Drainage, cable ducts and lateral paths
The drainage evacuation is solved by means of two longitudinal concrete channels below an architechtural lining that collect the potential leakage through the secant pile walls and drive the flows to the lateral U ditches surrounding the double track. These two channels connect each 80m with the central circular colector that also runs longitudinally the collected water flows from the ramps and from the lateral channels to the water tank located at the lowest point of the longitudinal alignment. From this point the water is pumped to the surface and drive to the land melioration system.
PROJEKTEERIMIS- JA PROJEKTEERIMISJÄRELEVALVETEENUSED UUE TRASSI EHITUSEKS LÕIGUS TALLINNAST RAPLANI
DESIGN AND DESIGN SUPERVISION SERVICES FOR THE CONSTRUCTION OF THE NEW LINE FROM TALLINN TO RAPLA
PROJEKTI Nr. / PROJECT No. RBDTDEEDS2DPS3
PÕHIPROJEKT / MASTER DESIGN DOKUMENDI KOOD / DOCUMENT CODE
RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_RP_BR-T_MD_00001
LEHEKÜLG / PAGE
LEHED / PAGES
REVISIOON / REVISION
17 65 003
. Veepaak ja pumbad
Tunneli külgteed kogulaiusega 2,2 m pakuvad piisavalt ruumi KTK spetsifikatsioonide täitmiseks, tagades võimaliku evakueerimise jaoks 0,8 m vaba ruumi (kuna tunnel on ainult kaubaveoks, pole see kriitilise tähtsusega). Lõik hõlmab pikisuunalist kanalit side- ja elektrikaablite hoiustamiseks koos pikisuunalise käsipuuga hoolduse ja evakueerumise jaoks. Lõigu projekteerimisel on arvesse võetud täiendavat 20 cm ruumi tunneli mõlemal küljel, et lahendada võimalikud kõrvalekalded betoonseinas, andes samal ajal võimaluse katta vaiadest sein pind arhitektuurse voodriga. Seda ruumi võib kasutada ka tunnelirajatiste peitmiseks.
3. ÜLDNÕUDED
Raudteetunnelid on rajatised, mis võimaldavad raudteeliiklusel läbida vahemaid nii olemasoleva
maapinna all kui ka teiste olemasolevate rajatiste, teede ja raudteevõrkude all.
Soodevahe tunnel DPS3-BR0060 on Rail Baltica (Eesti) jaoks projekteeritud betoonist maa-alune rajatis,
mis asub Tallinna linna lennujaama läheduses ja võimaldab raudteekaubaveo läbimist olemasolevate
taristute (1520 olemasolev Lagedi-Ülemiste raudteeliin ja 11290 Tallinn-Lagedi maantee) all ohututes
tingimustes PK 10+176 ja PK 11+957 vahel.
Tulevane Soodevahe liin, mis on kavandatud 1520 kaherajalise rööbastee (kaubaveo) jaoks, läbib
tulevikus ka kavandatud tunneli, nagu on näidatud joonistel.
Tunneli sisemine horisontaalne kliirens on 12,5 m ja vertikaalsuunas 7,05 m.
Üldnõuded raudteesildadele ja tunnelitele on järgmised:
• Eurokoodeksid, EN standardid ja UIC juhised, projekteeritud tööiga 100 aastat.
Water tank and pumps
The lateral paths of the tunnel with 2.2m total width provide enough room to comply with the TSI specifications creating a free obstacles 0.80m space for potential evacuation (as this tunnel is only freight this is not critical anyway). The section includes a longitudinal channel to store telecommunications and electrical cables together with a longitudinal railing for maintenance and evacuation purpose. The section design considers an extra 20cm space both sides of the tunnel to solve any potential concrete wall deviation and to provide at the same time option for covering the secant pile surface with an architectural lining. This space could be also used for hiding tunnel facilities.
3. GENERAL REQUIREMENTS
The railway tunnels are structures that allow rail traffic to cross under the existing ground so as under
other existing facilities, roads and railway networks.
The Soodevahe tunnel DPS3-BR0060 is a concrete underground structure designed for Rail Baltica
(Estonia) located close to the Tallinn City Airport, that allows the railway freight traffic crossing under
existing infrastructures (1520 existing Lagedi-Ülemiste raiway line and 11290 Tallinn-lagedi road) in safe
conditions between PK 10+176 and PK 11+957.
In the future, the future Soodevahe line designed for 1520 double track (freight) will cross also over the
designed tunnel, as it is shown into the drawings.
The tunnel has internal horizontal clearance of 12.5m and 7.05 m in vertical direction.
The general requirements for railways bridges and tunnels are:
• Eurocodes, EN Standards, and UIC recommendations, 100 years design life.
PROJEKTEERIMIS- JA PROJEKTEERIMISJÄRELEVALVETEENUSED UUE TRASSI EHITUSEKS LÕIGUS TALLINNAST RAPLANI
DESIGN AND DESIGN SUPERVISION SERVICES FOR THE CONSTRUCTION OF THE NEW LINE FROM TALLINN TO RAPLA
PROJEKTI Nr. / PROJECT No. RBDTDEEDS2DPS3
PÕHIPROJEKT / MASTER DESIGN DOKUMENDI KOOD / DOCUMENT CODE
RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_RP_BR-T_MD_00001
LEHEKÜLG / PAGE
LEHED / PAGES
REVISIOON / REVISION
18 65 003
• Ehitiste projekt peab vastama Eurokoodeksite riiklikele lisadele.
• Ehitiste projekt peab vastama projekti KMH-le ja dokumendile RBDG-MAN-027 E.
• Ehitised tuleb projekteerida vastavatele koormustele ning need peavad vastama HSR
ehitusgabariidile vastavalt üldnõuetele (RBDG-MAN-012).
• Projektkiirus on määratletud dokumendis RBDG-MAN-012 Üldnõuded. 120 km/h kaubarongide
korral. Teljekoormus 25 t.
• Ehitised peavad vastama algaruande projekteerimisjuhisele RBDG-MAN-017-0102.
Materjalinõuded peavad vastama Rail Baltica tehnilistele kirjeldustele RBDTD-EE-DS2-ZZ_IDO_ZZZZ-
ZZ_ZZZZ_SP_GP-BD_MD_00001. Loetelu töödest, mis peavad järgima Rail Baltica tehnilist kirjeldust,
on esitatud Töömahuloendi aruandes RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_BQ_BR-
TS_MD_00001.
Põhiloetelu projektis arvestatud standarditest ja soovitustest on toodud allpool.
Projekteerimisel on arvestatud ja ehitamisel tuleb arvestada järgnevate standardite ja soovituste uusimate
kehtivate versioonidega.
Eurokoodeksite üldstandardid
Eurokoodeks 0: Konstruktsioonide projekteerimise alused
• EN 1990 (Eurokoodeks 0) - Konstruktsioonide projekteerimise alused.
• EVS-EN 1990+NA
• EN 1990/A1 (Eurokoodeks 0) - Konstruktsioonide projekteerimise alused.
• EVS-EN 1990/A1+NA
Eurokoodeks 1: Konstruktsioonide koormused
• EN 1991-1-1 (Eurokoodeks 1, osa 1-1) – Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete
kasutuskoormused.
• EVS-EN 1991-1-1+NA
• EN 1991-1-2 (Eurokoodeks 1, osa 1-2) – Üldkoormused – Tulega kokku puutuvate
konstruktsioonide koormused.
• EVS-EN 1991-1-2+NA
• EN 1991-1-3 (Eurokoodeks 1, osa 1-3) – Üldkoormused – Lumekoormused.
• EVS-EN 1991-1-3+A1+NA
• EN 1991-1-4 (Eurokoodeks 1, osa 1-4) – Üldkoormused – Tuulekoormused.
• EVS-EN 1991-1-4+NA
• EN 1991-1-5 (Eurokoodeks 1, osa 1-5) – Üldkoormused – Soojuskoormused.
• EVS-EN 1991-1-5+NA
• EN 1991-1-6 (Eurokoodeks 1, osa 1-6) – Üldkoormused – Ehitusaegsed koormused.
• EVS-EN 1991-1-6+NA
• EN 1991-1-7 (Eurokoodeks 1, osa 1-7) – Üldkoormused – Erakorralised koormused.
• EVS-EN 1991-1-7+NA
• EN 1991-2 (Eurokoodeks 1, osa 2) – Sildade liikluskoormused.
• Design of the structures shall comply with the National Appendixes of Eurocodes
• Design of the structures shall comply with the EIA performed for the project and RBDG-MAN-027
E.
• The structures shall be designed for the appropriate loadings and shall comply with the HSR
structure gauge as per the General requirements (RBDG-MAN-012).
• The design speed to be considered is defined in RBDG-MAN-012 General requirements.120
km/h for freight trains. Axle load of 25 t.
• The structures shall satisfy the Design guidelines of the baseline report RBDG-MAN-017-0102.
Material requirements shall be according Rail Baltica Technical specification RBDTD-EE-DS2-
ZZ_IDO_ZZZZ-ZZ_ZZZGuZ_SP_GP-BD_MD_00001. Works items that must follow Rail Baltica Technical
specification is included in the Bill of Quantities document RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-
ZZ_0011_BQ_BR-TS_MD_00001.
A main list of the standards and recommendations considered in the design is shown below.
Latest in force version of the following standards and recommendations is to be considered in the design
and construction of the structure.
Eurocodes general standards
Eurocode 0: Basis of structural design
• EN 1990 (Eurocode 0) – Basis of the structural design.
• EVS-EN 1990+NA
• EN 1990/A1 (Eurocode 0) – Basis of the structural design.
• EVS-EN 1990/A1+NA
Eurocode 1: Action on structures
• EN 1991-1-1 (Eurocode 1, Part 1-1) – General actions - Densities, self-weight, imposed loads for
buildings.
• EVS-EN 1991-1-1+NA
• EN 1991-1-2 (Eurocode 1, Part 1-2) – General actions – Actions on structures exposed to fire.
• EVS-EN 1991-1-2+NA
• EN 1991-1-3 (Eurocode 1, Part 1-3) – General actions – Snow loads.
• EVS-EN 1991-1-3+A1+NA
• EN 1991-1-4 (Eurocode 1, Part 1-4) – General actions – Wind actions.
• EVS-EN 1991-1-4+NA
• EN 1991-1-5 (Eurocode 1, Part 1-5) – General actions – Thermal actions.
• EVS-EN 1991-1-5+NA
• EN 1991-1-6 (Eurocode 1, Part 1-6) – General actions – Actions during execution.
• EVS-EN 1991-1-6+NA
• EN 1991-1-7 (Eurocode 1, Part 1-7) – General actions – Accidental actions.
• EVS-EN 1991-1-7+NA
• EN 1991-2 (Eurocode 1, Part 2) – Traffic loads on bridges.
• EVS-EN 1991-2+NA
PROJEKTEERIMIS- JA PROJEKTEERIMISJÄRELEVALVETEENUSED UUE TRASSI EHITUSEKS LÕIGUS TALLINNAST RAPLANI
DESIGN AND DESIGN SUPERVISION SERVICES FOR THE CONSTRUCTION OF THE NEW LINE FROM TALLINN TO RAPLA
PROJEKTI Nr. / PROJECT No. RBDTDEEDS2DPS3
PÕHIPROJEKT / MASTER DESIGN DOKUMENDI KOOD / DOCUMENT CODE
RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_RP_BR-T_MD_00001
LEHEKÜLG / PAGE
LEHED / PAGES
REVISIOON / REVISION
19 65 003
• EVS-EN 1991-2+NA
Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine
• EN 1997-1 (Eurokoodeks 7, osa 1) – Üldreeglid.
• EVS-EN 1997-1+NA
• EN 1997-2 (Eurokoodeks 7, osa 2) – Pinnaseuuringud ja katsetamine.
• EVS-EN 1997-2+NA
Eurokoodeksite materjalistandardid
Eurokoodeks 2: Betoonehitiste projekteerimine
• EN 1992-1-1 (Eurokoodeks 2, osa 1-1) – Üldreeglid ja reeglid hoonetele.
• EVS-EN 1992-1-1+NA
• EN 1992-1-2 (Eurokoodeks 2, osa 1-2) – Üldreeglid. Ehituslik tuleohutuse projekt.
• EVS-EN 1992-1-2+NA
• EN 1992-2 (Eurokoodeks 2, osa 2) – Betoonsillad – Arvutus- ja konstrueerimisreeglid.
• EVS-EN 1992-2+NA
Muud Euroopa standardid
Seoses materjalide spetsifikatsiooniga
• EN 197-1 – Tsement - Osa 1: Harilike tsementide koostis, spetsifikatsioonid ja
vastavuskriteeriumid.
• EVS-EN 197-1
• EN 206-1 – Betoon – Osa 1: Spetsifikatsioon, toimivus, tootmine ja vastavus.
• EVS-EN 206+A1
• BS 8500-1 – Betoon – Briti standard, mis täiendab standardit BS EN 206-1 – Osa 1: Määramise
meetod ja juhised määrajale.
• EN 10080 – Teras betooni tugevdamiseks. Keevitatav sarrusteras. Üldist.
• EVS-EN 10080
• EN 10138-1 – Eelpingestatud terased – Osa 1: Üldnõuded.
• EN 10138-2 – Eelpingestatud terased – Osa 2: Traat.
• EN 10138-3 – Eelpingestatud terased – Osa 3: Tross.
• EN 10138-4 – Eelpingestatud terased – Osa 4: Vardad.
• EN 10025-1 – Konstruktsiooniterasest kuumvaltsitud tooted. Osa 1: Üldised tehnilised
tarnetingimused.
• EVS-EN 10025-1
• EN 10025-2 – Konstruktsiooniterasest kuumvaltsitud tooted. Osa 2: Legeerimata
konstruktsiooniteraste tehnilised tarnetingimused.
• EVS-EN 10025-2
• EN 10025-3 – Konstruktsiooniterasest kuumvaltsitud tooted. Osa 3: Normaliseeritud,
normaliseerivalt valtsitud keevitatavate peenteraliste konstruktsiooniteraste tehnilised
tarnetingimused.
• EVS-EN 10025-3
Eurocode 7: Geotechnical Design
• EN 1997-1 (Eurocode 7, Part 1) – General rules.
• EVS-EN 1997-1+NA
• EN 1997-2 (Eurocode 7, Part 2) – Ground investigation and testing.
• EVS-EN 1997-2+NA
Eurocodes material standards
Eurocode 2: Design of concrete structures
• EN 1992-1-1 (Eurocode 2, Part 1-1) – General rules and rules for buildings.
• EVS-EN 1992-1-1+NA
• EN 1992-1-2 (Eurocode 2, Part 1-2) – General rules. Structural fire design.
• EVS-EN 1992-1-2+NA
• EN 1992-2 (Eurocode 2, Part 2) – Concrete bridges – Design and detailing rules.
• EVS-EN 1992-2+NA
Other European standards
Related to materials specification
• EN 197-1 – Cement - Part 1: Composition, specifications and conformity criteria for common
cements.
• EVS-EN 197-1
• EN 206-1 – Concrete – Part 1: Specification, performance, production and conformity.
• EVS-EN 206+A1
• BS 8500-1 – Concrete – Complementary British Standard to BS EN 206-1 – Part 1: Method of
specifying and guidance for the specifier.
• EN 10080 – Steel for the reinforcement of concrete. Weldable reinforcing steel. General.
• EVS-EN 10080
• EN 10138-1 – Prestressing steels – Part 1: General requirements.
• EN 10138-2 – Prestressing steels – Part 2: Wire.
• EN 10138-3 – Prestressing steels – Part 3: Strand.
• EN 10138-4 – Prestressing steels – Part 4: Bars.
• EN 10025-1 – Hot rolled products of structural steel. Part 1: General technical delivery conditions.
• EVS-EN 10025-1
• EN 10025-2 – Hot rolled products of structural steel. Part 2: Technical delivery conditions for non-
alloy structural steels.
• EVS-EN 10025-2
• EN 10025-3 – Hot rolled products of structural steel. Part 3: Technical delivery conditions for
normalized/normalized rolled weldable fine grain structural steels.
• EVS-EN 10025-3
• EN 10025-4 – Hot rolled products of structural steel. Part 4: Technical delivery conditions for
thermomechanical rolled weldable fine grain structural steels.
• EVS-EN 10025-4
PROJEKTEERIMIS- JA PROJEKTEERIMISJÄRELEVALVETEENUSED UUE TRASSI EHITUSEKS LÕIGUS TALLINNAST RAPLANI
DESIGN AND DESIGN SUPERVISION SERVICES FOR THE CONSTRUCTION OF THE NEW LINE FROM TALLINN TO RAPLA
PROJEKTI Nr. / PROJECT No. RBDTDEEDS2DPS3
PÕHIPROJEKT / MASTER DESIGN DOKUMENDI KOOD / DOCUMENT CODE
RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_RP_BR-T_MD_00001
LEHEKÜLG / PAGE
LEHED / PAGES
REVISIOON / REVISION
20 65 003
• EN 10025-4 – Konstruktsiooniterasest kuumvaltsitud tooted. Osa 4: Termomehaaniliselt valtsitud
keevitatavate peenterateraste tehnilised tarnetingimused.
• EVS-EN 10025-4
• EN 10025-5 – Konstruktsiooniterasest kuumvaltsitud tooted. Osa 5: Ilmastikukindlate
konstruktsiooniteraste tehnilised tarnetingimused.
• EVS-EN 10025-5
• EN 10025-6 – Konstruktsiooniterasest kuumvaltsitud tooted. Osa 6: Karastatud ja noolutatud
seisundis kõrge voolavuspiiriga konstruktsiooniterasest lehttoodete tehnilised tarnetingimused.
• EVS-EN 10025-6
• EN 10164 - Pinna ristsuunas parendatud deformatsiooniomadustega terastooted. Tehnilised
tarnetingimused.
• EVS-EN 10164
• EN 10162 - Külmvaltsitud terassektsioonid - Tehnilised tarnetingimused - Mõõtmete ja ristlõigete
hälbed.
• EVS-EN 10162
• EN 10210-1 - Kuumalt lõppvaltsitud konstruktsiooni-õõnesprofiilid mittelegeer- ja
peeneteraterastest - Osa 1: Tehnilised tarnetingimused.
• EVS-EN 10210-1
• EN 10219-1 - Külmsurvevormitud keevitatud konstruktsiooni-õõnesprofiilid mittelegeer- ja
peeneteraterastest - Osa 1: Tehnilised tarnetingimused.
• EVS-EN 10219-1
• EN 13918 - Keevitamine - Tikkpoldid ja keraamilised rõngad kaarkeevituseks.
• EVS-EN ISO 13918
Seoses tugiosadega
• EN 1337-1 Ehituses kasutatavad tugiosad - Osa 1: Üldised projekteerimisreeglid.
• EVS-EN 1337-1
• EN 1337-2 Ehituses kasutatavad tugiosad - Osa 2: Liugelemendid.
• EVS-EN 1337-2
• EN 1337-3 Ehituses kasutatavad tugiosad - Osa 3: Elastomeersed tugiosad.
• EVS-EN 1337-3
• EN 1337-5 Ehituses kasutatavad tugiosad - Osa 5: Pott-tugiosad.
• EVS-EN 1337-5
• EN 1337-7 Ehituses kasutatavad tugiosad - Osa 7: Sfäärilised ja silindrilised PTFE tugiosad.
• EVS-EN 1337-7
• EN 1337-8 Ehituses kasutatavad tugiosad - Osa 8: Piiratud liikumisega ja kinnised tugiosad.
• EVS-EN 1337-8
Projekteerimisjuhis
• RBDG-MAN-017-0107 Projekteerimisjuhised. Raudtee aluskonstruktsioon, 3. osa – sillad,
ülesõidud, tunnelid ja muud sarnased konstruktsioonid. Rail Baltica.
• RBDG-MAN-012-0107 Projekteerimisjuhised. Üldnõuded. Rail Baltica.
• RBDG-MAN-016-0105. Raudtee aluskonstruktsioon, 2. osa – hüdraulika, drenaaž ja truubid
• EN 10025-5 – Hot rolled products of structural steel. Part 5: Technical delivery conditions for
structural steels with improved atmospheric corrosion resistance.
• EVS-EN 10025-5
• EN 10025-6 – Hot rolled products of structural steel. Part 6: Technical delivery conditions for flat
products of high yield strength structural steels in the quenched and tempered condition.
• EVS-EN 10025-6
• EN 10164 - Steel products with improved deformation properties perpendicular to the surface of
the product - Technical delivery conditions.
• EVS-EN 10164
• EN 10162 - Cold rolled steel sections - Technical delivery conditions - Dimensional and cross-
sectional tolerances.
• EVS-EN 10162
• EN 10210-1 - Hot finished structural hollow sections of non-alloy and fine grain steels - Part 1:
Technical delivery conditions.
• EVS-EN 10210-1
• EN 10219-1 - Cold formed welded structural hollow sections of non-alloy and fine grain steels -
Part 1: Technical delivery condition.
• EVS-EN 10219-1
• EN 13918 - Welding - Studs and ceramic ferrules for arc stud welding.
• EVS-EN ISO 13918
Related to bearings
• EN 1337-1 Structural bearings - Part 1: General design rules.
• EVS-EN 1337-1
• EN 1337-2 Structural bearings - Part 2: Sliding elements.
• EVS-EN 1337-2
• EN 1337-3 Structural bearings - Part 3: Elastomeric bearings.
• EVS-EN 1337-3
• EN 1337-5 Structural bearings - Part 5: Pot bearings.
• EVS-EN 1337-5
• EN 1337-7 Structural bearings - Part 7: Spherical and cylindrical PTFE bearings.
• EVS-EN 1337-7
• EN 1337-8 Structural bearings - Part 8: Guide bearings and restraint bearings.
• EVS-EN 1337-8
Design Guidelines
• RBDG-MAN-017-0107 Design guidelines. Railway substructure, Part 3 Bridges, overpasses,
tunnels and similar structures. Rail Baltica.
• RBDG-MAN-012-0107 Design guidelines. General requirements. Rail Baltica.
• RBDG-MAN-016-0105. Railway Substructure Part 2 – Hydraulic drainage and culvert
PROJEKTEERIMIS- JA PROJEKTEERIMISJÄRELEVALVETEENUSED UUE TRASSI EHITUSEKS LÕIGUS TALLINNAST RAPLANI
DESIGN AND DESIGN SUPERVISION SERVICES FOR THE CONSTRUCTION OF THE NEW LINE FROM TALLINN TO RAPLA
PROJEKTI Nr. / PROJECT No. RBDTDEEDS2DPS3
PÕHIPROJEKT / MASTER DESIGN DOKUMENDI KOOD / DOCUMENT CODE
RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_RP_BR-T_MD_00001
LEHEKÜLG / PAGE
LEHED / PAGES
REVISIOON / REVISION
21 65 003
• RBDG-MAN-029-0102. Kohanemine kliimamuutusega
Muud kohalikud õigusaktid ja standardid
• Ehitusseadustik (RT I, 05.05.2015, 1)
• Tee projekteerimise normid (RT I, 07.08.2015,14). Kehtestatud ehitusseadustiku § 99; lõike 4
alusel MKM 10.08.2015 määrusega nr 106
• Maanteeameti peadirektori käskkirjaga nr. 1-2/18/018 kinnitatud „Riigiteedel asuvate sildade,
viaduktide, truupide, tunnelite ja ökoduktide konstruktsioonidele mõjuvate liikluskoormuste
täpsustamise juhis“, 18. jaanuar 2018, Tallinn
3.1 TOPOGEODEETILINE UURING
Käesoleva kirja alguses viidatud projekti „PROJEKTEERIMIS- JA PROJEKTEERIMISJÄRELEVALVE
TEENUS UUE TRASSI EHITUSEKS LÕIGUS TALLINNAST RAPLANI“, mis hõlmab rajatist BR0060,
projekteerimistööde raames teostas ettevõte Reaalprojekt OÜ topogeodeetilised mõõdistused, töö nr GD-
DS2-DPS3.
Topogeodeetiliste uuringute eesmärk oli koostada digitaalne 3D alus teede, ristumiste ja ehitiste
projekteerimiseks, topogeodeetiline alusplaan projekteerimiseks ja jooniste koostamiseks ning määrata
kindlaks informatsioon maa-aluste kommunikatsioonide kohta.
Ajavahemikus 28. aprill kuni 30. aprill 2019 viidi läbi aerolaserskaneerimine 600 m laiuses
mõõdistuskoridoris. Nõutavad mõõdistused teostati 2019. aasta aprillist juunini. Mõõdistatud ala suurus
on 305,5 ha.
Topogeodeetiline alus on koostatud täpsusskaalal 1 : 1000. Koordinaadid põhinevad koordinaatsüsteemil
L-Est 97. Kõrgused põhinevad EH 2000 nivelleerimissüsteemil.
Topoalusel esitatud piiriandmed on kehtivad 2019. aasta novembri seisuga.
3.2 EHITUSGEOLOOGILISED UURINGUD
Selle lõigu eesmärk on analüüsida Rail Balticu raudtee projekti raames jaama 10+176-11+957 juures
asuva tunneli BR0060 vundamenti.
Arvesse on võetud järgmisi pinnaseuuringuid.
• Varasemad pinnaseuuringud: selle rajatise asukohas eelprojekti etapis uuringuid ei tehtud.
• Praegused pinnaseuuringud: viidi läbi kakskümmend üheksa (29) geotehnilist uuringut, millele
lisandus viis DPS1-ga seotud geotehnilist uuringut. Kolmekümne nelja uuringuga on seotud ka
DPSH. Kõik on loetletud alljärgnevas tabelis.
Nr Uuringupunkti nimetus Nr Uuringupunkti nimetus
• RBDG-MAN-029-0102. Adaptation to Climate Change
Other Local ACTS AND standards
• Ehitusseadustik (RT I, 05.05.2015, 1)
• Tee projekteerimise normid (RT I, 07.08.2015,14). Kehtestatud ehitusseadustiku § 99; lõike 4
alusel MKM 10.08.2015 määrusega nr 106
• Maanteeameti peadirektori käskkirjaga nr. 1-2/18/018 kinnitatud „Riigiteedel asuvate sildade,
viaduktide, truupide, tunnelite ja ökoduktide konstruktsioonidele mõjuvate liikluskoormuste
täpsustamise juhis“, 18. jaanuar 2018, Tallinn
3.1 TOPO-GEODETIC SURVEY
As part of the design works for the Project “DESIGN AND DESIGN SUPERVISION SERVICES FOR THE
CONSTRUCTION OF THE NEW LINE FROM TALLINN TO RAPLA”, referred at the beginning of this
letter, to which the structure BR0060 belongs, the development of the Topo-geodetic surveys were
performed by the company Reaalprojekt OÜ, work no. GD-DS2-DPS3.
The purpose of topo-geodetic surveys was to create a digital 3D base for the design of roads, intersections
and structures, a topo-geodetic base plan for designing and drafting drawings, and to specify information
on underground utility networks.
Aerial laser scanning was carried out between the 28th of April and 30th of April in 2019 with a survey
corridor width of 600 m. Specified surveying was carried out between October and November 2019. The
size of the surveyed area is 305,5 ha.
The topo-geodetic base plan has been prepared with a scale of accuracy of 1:1000. The coordinates are
based on the L-Est 97 coordinate system. The heights are based on the EH 2000 leveling system.
Boundary data provided on a topo basis are as of November 2019.
3.2 CONSTRUCTION GEOLOGICAL SURVEY
The Purpose of the section is analysing the foundation of the Tunnel BR0060 located at station 10+176
to 11+957 for the project for the Rail Baltic railway.
The following Ground Investigations have been taken into account:
• Historic ground investigations: no previous site investigations for this structure were carried out
within the Preliminary Design.
• Current ground investigation: twenty-nine (29) geotechnical investigations werrre performed,
complemented with five geotechnical investigations associated to the DPS1. The thirty-four
investigations have also a DPSH associated. All Listed in the below table.
N° Name of investigation point N° Name of investigation point
PROJEKTEERIMIS- JA PROJEKTEERIMISJÄRELEVALVETEENUSED UUE TRASSI EHITUSEKS LÕIGUS TALLINNAST RAPLANI
DESIGN AND DESIGN SUPERVISION SERVICES FOR THE CONSTRUCTION OF THE NEW LINE FROM TALLINN TO RAPLA
PROJEKTI Nr. / PROJECT No. RBDTDEEDS2DPS3
PÕHIPROJEKT / MASTER DESIGN DOKUMENDI KOOD / DOCUMENT CODE
RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_RP_BR-T_MD_00001
LEHEKÜLG / PAGE
LEHED / PAGES
REVISIOON / REVISION
22 65 003
1 EE-DS2-DPS3-IP106 18 EE-DS2-DPS3-IP115
2 EE-DS2-DPS3-IP142 19 EE-DS2-DPS3-IP151
3 EE-DS2-DPS3-IP107 20 EE-DS2-DPS3-IP116
4 EE-DS2-DPS3-IP143 21 EE-DS2-DPS3-IP152
5 EE-DS2-DPS3-IP108 22 EE-DS2-DPS3-IP117
6 EE-DS2-DPS3-IP144 23 EE-DS2-DPS3-IP153
7 EE-DS2-DPS3-IP109 24 EE-DS2-DPS3-IP118
8 EE-DS2-DPS3-IP145 25 EE-DS2-DPS3-IP154
9 EE-DS2-DPS3-IP146 26 EE-DS2-DPS3-IP119
10 EE-DS2-DPS3-IP111 27 EE-DS2-DPS3-IP155
11 EE-DS2-DPS3-IP147 28 EE-DS2-DPS3-IP120
12 EE-DS2-DPS3-IP112 29 EE-DS2-DPS3-IP156
13 EE-DS2-DPS3-IP148 30 EE-DS2-DPS1-IP64
14 EE-DS2-DPS3-IP113 31 EE-DS2-DPS1-IP65
15 EE-DS2-DPS3-IP149 32 EE-DS2-DPS1-IP66
16 EE-DS2-DPS3-IP114 33 EE-DS2-DPS1-IP67
17 EE-DS2-DPS3-IP150 34 EE-DS2-DPS1-IP68
Uuringu tüüp.
Piki tunnelit on täheldatud geotehnilise profiili stratigraafilist varieeruvust. See on üksikasjalikult esitatud
geotehnilises profiilis RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_D3_ BR-TS_MD_00004.
Rajatise lähedal tehtud geotehnilistel uuringutel tuvastati põhjaveetase 0,00–1,05 m sügavusel, absoluutkõrguse vahemikus 40,30–37,65 m.
Uuringupunkt Puuraugu kõrgus (m) Maksimaalne
põhjaveetaseme sügavus (m)
Minimaalne põhjaveetaseme sügavus (m)
EE-DS2-DPS3-IP106 40.60 0.30 2.30
EE-DS2-DPS3-IP109 39.10 1.05 1.80
EE-DS2-DPS3-IP112 37.65 0.00 0.20
EE-DS2-DPS3-IP115 38.10 0.05 1.35
EE-DS2-DPS3-IP118 37.85 0.70 1.25
Põhjavee asukoht.
Geotehnilise analüüsi eesmärgil loetakse pinnasevee tase maapinna tasemel olevaks.
Joonise Geotehniline profiil RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_D3_ BR-TS_MD_00004 ning kohapealsete uuringute ja laborikatsete tulemuste põhjal on rajatise BR0170 läheduses täheldatud kaksteist (12) geotehnilist ühikut.
• I. GLATSIOFLUVIAALSED LIIVAD. o Iab. Lahtine mölline liiv. o Ic. Keskmise tihedusega mölline liiv o Ide. Tihke mölline liiv
1 EE-DS2-DPS3-IP106 18 EE-DS2-DPS3-IP115
2 EE-DS2-DPS3-IP142 19 EE-DS2-DPS3-IP151
3 EE-DS2-DPS3-IP107 20 EE-DS2-DPS3-IP116
4 EE-DS2-DPS3-IP143 21 EE-DS2-DPS3-IP152
5 EE-DS2-DPS3-IP108 22 EE-DS2-DPS3-IP117
6 EE-DS2-DPS3-IP144 23 EE-DS2-DPS3-IP153
7 EE-DS2-DPS3-IP109 24 EE-DS2-DPS3-IP118
8 EE-DS2-DPS3-IP145 25 EE-DS2-DPS3-IP154
9 EE-DS2-DPS3-IP146 26 EE-DS2-DPS3-IP119
10 EE-DS2-DPS3-IP111 27 EE-DS2-DPS3-IP155
11 EE-DS2-DPS3-IP147 28 EE-DS2-DPS3-IP120
12 EE-DS2-DPS3-IP112 29 EE-DS2-DPS3-IP156
13 EE-DS2-DPS3-IP148 30 EE-DS2-DPS1-IP64
14 EE-DS2-DPS3-IP113 31 EE-DS2-DPS1-IP65
15 EE-DS2-DPS3-IP149 32 EE-DS2-DPS1-IP66
16 EE-DS2-DPS3-IP114 33 EE-DS2-DPS1-IP67
17 EE-DS2-DPS3-IP150 34 EE-DS2-DPS1-IP68
Table 3. Type of investigation.
Along the tunnel the stratigraphy variation in the geotechnical profile is observed. It is detailed in the
Geotechnical Profile, RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_D3_ BR-TS_MD_00004.
In the geotechnical investigations alongnear the structure the groundwater level was detected from 0.00 up to 1.05 m of depth, at an absolute height between 40.30 and 37.65 m.
Investigation point Borehole Elevation (m) Max GWL depth
(m) Min GWL depth (m)
EE-DS2-DPS3-IP106 40.60 0.30 2.30
EE-DS2-DPS3-IP109 39.10 1.05 1.80
EE-DS2-DPS3-IP112 37.65 0.00 0.20
EE-DS2-DPS3-IP115 38.10 0.05 1.35
EE-DS2-DPS3-IP118 37.85 0.70 1.25
Table 4. Groundwater location.
For the geotechnical analysis the GWL is considered at the ground surface.
Based on the drawing Geotechnical Profile RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_D3_ BR- TS_MD_00004 and the results of the site investigations and lab tests performed, twelve (12) geotechnical units are observed in the vicinity of the BR0170 structure.
• I. GLACIOFLUVIAL SANDS. o Iab. Loose Silty Sands. o Ic Medium dense Silty Sands
PROJEKTEERIMIS- JA PROJEKTEERIMISJÄRELEVALVETEENUSED UUE TRASSI EHITUSEKS LÕIGUS TALLINNAST RAPLANI
DESIGN AND DESIGN SUPERVISION SERVICES FOR THE CONSTRUCTION OF THE NEW LINE FROM TALLINN TO RAPLA
PROJEKTI Nr. / PROJECT No. RBDTDEEDS2DPS3
PÕHIPROJEKT / MASTER DESIGN DOKUMENDI KOOD / DOCUMENT CODE
RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_RP_BR-T_MD_00001
LEHEKÜLG / PAGE
LEHED / PAGES
REVISIOON / REVISION
23 65 003
• II. GLATSIOLAKUSTRIINSED SAVID/MUDAD. o IIabc. Pehme kuni tahke savi/möll.
• III. MOREENILADESTISED. o IIIL. Lahtine moreen (teraline) o IIIa. Keskmise tihedusega moreen (teraline) o IIIbc. Tihe moreen (granuleeritud) o IIId12. Väga pehme moreen (nidus) o IIId3. Väga tihke moreen (nidus)
• IV. Kivi. o IVw. Murenenud paekivi o IV. Paekivi.
Kasvupinnase kihti ei analüüsita, kui nende materjalide paksus ei ole märkimisväärne ega ületa sada
kümme sentimeetrit (110 cm), välja arvatud turvas tunneli lõunaosas, kus see tuleb asendada.
Läbiviidud uuringute käigus saadud teabe põhjal on leitud kukersiidi hinnanguline maht, milleks on ligikaudu 50000 m3. Töövõtja käsitleb seda materjali vastavalt KMH dokumendi spetsifikatsioonidele (RBDTD-EE-DS2- DPS3_IDO_ZZZZ-ZZ_ZZZZ_RP_ENV-AA_MD_00001_001, peatükk 8.1.3 AHERAINE LUBJAKIVIKILLUSTIKU KUI ALTERNATIIVSE EHITUSMATERJALI KASUTAMISE MÕJU). Järgmises tabelis on arvutustes kasutatavate geotehniliste parameetrite iseloomulikud väärtused esitatud glatsiofluviaalsete ladestiste iga geotehnilise allüksuse kohta.
Geotehnilised parameetrid
Glatsiofluviaalsete ladestiste iseloomulikud väärtused (I)
Iab Ic Ide
Angle of shearing resistance, phi (º) 27 30 35
Effective cohesion, c' (kPa) 0 0 0
Drained deformation modulus (MPa) 1 10 30
Bulk density, gamma ap (kN/m^3) 17.50 18.50 19.00
Glatsiofluviaalsete ladestiste geotehniliste parameetrite kokkuvõte (I).
Järgmises tabelis on arvutustes kasutatavate geotehniliste parameetrite iseloomulikud väärtused esitatud
glatsiolakustriinsete ladestiste iga geotehnilise allüksuse kohta.
Geotehnilised parameetrid
Glatsiolakustriinsete ladestiste iseloomulikud väärtused (II)
Ilabc
Angle of shearing resistance, phi (º) 27
Effective cohesion, c' (kPa) 1
Undrained shear strenght, Su (kPa) 10
Drained eformation modulus, E' (MPa) 2.5
Poissons's ratio, v 0.20
Bulk density, gamma ap (kN/m^3) 18.50
o Ide Dense Silty Sands
• II. GLACIOLACUSTRINE CLAYS/SILTS. o IIabc. Soft-Firm Clay/Silt.
• III. MORAINE DEPOSITS. o IIIL. Loose Moraine (granular) o IIIa. Medium dense Moraine (granular). o IIIbc Dense Moraine (granular) o IIId12. Very Soft Moraine (cohesive). o IIId3 Veri stiff Moraine (cohesive)
• IV. Rock. o IVw. weathered Limestome Rock. o IV. Limestome Rock.
The topsoil layer will not be analysed once the thickness of these materials is not significant and does not
exceed one hundred and twenty centimetres (110 cm), except for the peat at the south of the tunnel,
where it must be replaced.
Based on the information obtained of the investigations carried out, an estimation of the kukersite volume has been made, obtaining an approximate value of 50000 m3. The contractor shall handle this material according to the specifications of the EIA document (RBDTD- EE-DS2-DPS3_IDO_ZZZZ-ZZ_ZZZZ_RP_ENV-AA_MD_00001_001, chapter 8.1.3 UTILIZATION OF LIMESTONE CRUSH AS AN ALTERNATIVE BUILDING MATERIAL). Within the next table, the characteristic values of the geotechnical parameters to be used in the calculations are provided for each geotechnical subunit of the glaciofluvial deposits.
Geotechnical parameters
Carachteristic values for glaciofluvial deposits (I)
Iab Ic Ide
Angle of shearing resistance, phi (º) 27 30 35
Effective cohesion, c' (kPa) 0 0 0
Drained deformation modulus (MPa) 1 10 30
Bulk density, gamma ap (kN/m^3) 17.50 18.50 19.00
Table 5. Summary of geotechnical parameters for the glaciofluvial deposits (I).
Within the next table, the characteristic values of the geotechnical parameters to be used in the
calculations are provided for each geotechnical subunit of the glaciolacustrine deposits.
Geotechnical parameters
Carachteristic values for glaciolacustrine deposits (II)
Ilabc
Angle of shearing resistance, phi (º) 27
Effective cohesion, c' (kPa) 1
Undrained shear strenght, Su (kPa) 10
PROJEKTEERIMIS- JA PROJEKTEERIMISJÄRELEVALVETEENUSED UUE TRASSI EHITUSEKS LÕIGUS TALLINNAST RAPLANI
DESIGN AND DESIGN SUPERVISION SERVICES FOR THE CONSTRUCTION OF THE NEW LINE FROM TALLINN TO RAPLA
PROJEKTI Nr. / PROJECT No. RBDTDEEDS2DPS3
PÕHIPROJEKT / MASTER DESIGN DOKUMENDI KOOD / DOCUMENT CODE
RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_RP_BR-T_MD_00001
LEHEKÜLG / PAGE
LEHED / PAGES
REVISIOON / REVISION
24 65 003
Glatsiolakustriinsete ladestiste geotehniliste parameetrite kokkuvõte (II).
Järgnevas tabelis on arvutustes kasutatavate geotehniliste parameetrite iseloomulikud väärtused esitatud
moreeniladestiste iga geotehnilise allüksuse kohta.
Geotehnilised parameetrid
Teraliste moreeniladestiste iseloomulikud väärtused (III)
IIIL IIIa IIIbc IIId12 IIId3
Sisehõõrdenurk, fii (º) 28 32.5 34 27 30
Efektiivnidusus, c' (kPa) 0 0 0 1 10
Dreenimata pinnase nihketugevus (lPa)
- - - 3 100
Dreenimata pinnase deformatsioonimoodul
(MPa) - - - 5 50
Dreenitud pinnase deformatsioonimoodul, E’
(MPa) 1.5 20 70.5 3 37.5
Poissoni tegur, ν 0.3 0.33 0.35 0.2 0.2
Puistetihedus, gamma ap (kN/m^3)
21 21 22.5 21 22
Moreeniladestiste geotehniliste parameetrite kokkuvõte (III).
Järgmises tabelis on arvutustes kasutatavate geotehniliste parameetrite iseloomulikud väärtused esitatud
aluskivimi iga geotehnilise allüksuse kohta.
KIVIMIMASSI PARAMEETRID Ühik UG-IV (murenenud) UG-IV (murenemata)
Sisemine hõõrdenurk * º 34 45
Nidusus * kPa 50 200
Ühetelgne survetugevus * MPa 0,1 1
Üldtugevus * MPa 1 3
Deformatsioonimoodul * MPa 275 2000
Läbilaskvus m/s 10-7–10-4 10-7–10-4
*(1) Antud allüksuse jaoks on konservatiivse kriteeriumina rakendatud neid normatiivseid väärtusi.
* (2) See deformatsioonimoodul vastab kivimimassile ja on saadud RocLabi tarkvara abil.
*(3) Kalde stabiilsuse arvutamisel tuleb piiramatute tingimuste tõttu arvesse võtta alumist piiri, samas kui madala vundamendi analüüsis võib
arvestada ülemist piiri.
Lubjakivi (IV) geotehniliste parameetrite kokkuvõte.
Drained eformation modulus, E' (MPa) 2.5
Poissons's ratio, v 0.20
Bulk density, gamma ap (kN/m^3) 18.50
Table 6. Summary of geotechnical parameters for the glaciolacustrine deposits (II).
Within the next table, the characteristic values of the geotechnical parameters used in the calculations are
provided for each geotechnical subunit of the moraine deposits.
Geotechnical parameters
Characteristic values for granular moraine deposits (III)
IIIL IIIa IIIbc IIId12 IIId3
Angle of shearing resistance, phi (º)
28 32.5 34 27 30
Effective cohesion, c' (kPa) 0 0 0 1 10
Undrained Shear Strength (lPa)
- - - 3 100
Undrained Modulus of Deformation (Mpa)
- - - 5 50
Drained Deformation modulus, E' (MPa)
1.5 20 70.5 3 37.5
Poisson’s ratio, v 0.3 0.33 0.35 0.2 0.2
Bulk density, gamma ap (kN/m^3)
21 21 22.5 21 22
Table 7. Summary of geotechnical parameters for the moraine deposits (III).
Within the next table, the characteristic values of the geotechnical parameters used in the calculations are
provided for each geotechnical subunit of the bedrock.
ROCK MASS PARAMETERS Unit UG-IV (weathered) UG-IV (unweathered)
Angle of internal friction * º 34 45
Cohesion * kPa 50 200
Uniaxial Compressive strength * MPa 0.1 1
Global strength * MPa 1 3
Deformation Modulus * MPa 275 2000
Permeability m/s 10-7 - 10-4 10-7 - 10-4
*(1) For this subunit, as a conservative criterion, it has been assumed these characteristic values.
*(2) This deformation modulus corresponds to the rock mass and has been obtained by using the RocLab software.
*(3) The lower bound must be considered in slope stability calculations owing to the unconfined conditions, whereas the upper bound can be
considered in shallow foundation analysis.
Table 8. Summary of geotechnical parameters for the limestone rock (IV).
PROJEKTEERIMIS- JA PROJEKTEERIMISJÄRELEVALVETEENUSED UUE TRASSI EHITUSEKS LÕIGUS TALLINNAST RAPLANI
DESIGN AND DESIGN SUPERVISION SERVICES FOR THE CONSTRUCTION OF THE NEW LINE FROM TALLINN TO RAPLA
PROJEKTI Nr. / PROJECT No. RBDTDEEDS2DPS3
PÕHIPROJEKT / MASTER DESIGN DOKUMENDI KOOD / DOCUMENT CODE
RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_RP_BR-T_MD_00001
LEHEKÜLG / PAGE
LEHED / PAGES
REVISIOON / REVISION
25 65 003
KANDEVÕIME
Nagu on esitatud geotehnilises aruandes, on enamik tunnelit rajatud aluskivimile või murenemata kivile,
millel on otsevundamendid või vaiseinad.
Otsevundamendi puhul loetakse lubatavaks kandevõimeks 1 Mpa ja konstruktsioonitäidisele asetatud
tunneliplaadi puhul 300 kPa.
KALDE STABIILSUSE ANALÜÜS
Ehitamise ajal on vaja teha ajutisi kaevetöid.
Kui neid peab tegema mis tahes geotehnilises kihis, võib kaldeks lugeda 3H/2V. Kui kaevamine toimub
turba või kasvupinnase peal, võib arvestada kaldega 3H/1V.
3.3 TUNNELI PROJEKTEERITUD KOORMUSED
Tunnel on arvutatud järgmistele koormustele:
o Püsikoormused:
• Ehitise omakaal ja lisatud tühikoormused;
Selle ehitise korral arvestatakse järgnevaid väärtusi.
• Ballast: tihedusega 20 kN/m3 (keskmine väärtus 12,75 kPa ja selle hüpoteetiline 30%
suurenemine või vähenemine).
• Liiprid: 4,8 kN/m rööbastee kohta (1.2 kPa).
• Rööpad ja kinnitusdetailid: 1,5 kN/m rööbastee kohta (0.38 kPa).
• Kaablite betoonkanal: 3 kN/m kanali kohta
Kontaktvõrgult tulevad koormused viaduktidele on määratletud vastavalt projekteerimisjuhisele RBDG- MAN-017-0109 peatükk 3.4.2.2.
▪ Vertikaalne koormus = 20 kN ▪ Põikjõud = 6 kN ▪ Moment = 40 kNm
Kontaktvõrgu külgmiste toiteliinide riputamise püsikoormustena tuleb arvestada järgnevaga:
▪ Vertikaalne koormus = 8 kN ▪ Põikjõud = 4 kN ▪ Moment = 25 kNm ▪
Geotehnilisi mõjusid käsitletakse vastavalt projekti alusdokumendi [1] punktile 3.2.2.3.1. Selles rajatises on mulla- ja aluspinna surve korral võetud arvesse kõige ebasoodsamaid puhkeseisundi ja aktiivse surve näitajaid. Kuna rajatis on ehitatud otse kaljule, ei ole arvutusmudelis ebaühtlast vajumit arvestatud, sest selle suurus ei oma projekteerimisel tähtsust.
• Geotehnilised koormused:
BEARING CAPACITY
As it is presented in the Geotechnical Report, most of the tunnel is foundated on unweathered rock, with
direct foundations or a pile walls.
For direct foundations on rock, the admissible bearing capacity is considered as 1 Mpa, and for the tunnel
slab placed on structural fill, it is considered as 300 kPa.
SLOPE STABILITY ANALYSIS
During the construction will be necessary to generate temporary excavations.
When it must be generated in any geotechnical layer the slope can be considered as 3H/2V. When the
excavation will be on Peat or Topsoil, the slope can be considered as 3H/1V.
3.3 TUNNEL DESIGN LOADS
The underpass is calculated for the following loads:
• Permanent loads:
o Self-weight of the structure, and superimposed dead loads;
For this structure, the following values are considered.
o Ballast: With a density of 20 kN/m3, (Mean value 12.75 kPa and its hypothetical increment or
decrement of 30%).
o Sleepers: 4,8 kN/m per track (1.2 kPa).
o Rails and fasteners: 1,5 kN/m per track (0.38 kPa).
o Concrete channel for cables: 3 kN/m per channel
The loads from OCS are considered according design guidelines RBDG-MAN-017-0109 section 3.4.2.2. The loads considered in the design for the dead load of catenary suspensions are:
- Vertical load = 20 kN - Shear force = 6 kN - Moment = 40 kNm
For suspension of the overhead wiring the values for the dead load of the feeder wire suspensions considered in the design are:
- Vertical load = 8 kN - Shear force = 4 kN - Moment = 25 kNm
The geotechnical actions are considered according to the design basis document [1], section 3.2.2.3.1.
In this structure, for the earth and surcharge pressure the most unfavourable of at rest and active pressure
has been considered.
Since the structure is directly founded on rock, the application of differential settlement has not been considered in the calculation models, as its magnitude is irrelevant for the design.
• Geotechnical actions:
PROJEKTEERIMIS- JA PROJEKTEERIMISJÄRELEVALVETEENUSED UUE TRASSI EHITUSEKS LÕIGUS TALLINNAST RAPLANI
DESIGN AND DESIGN SUPERVISION SERVICES FOR THE CONSTRUCTION OF THE NEW LINE FROM TALLINN TO RAPLA
PROJEKTI Nr. / PROJECT No. RBDTDEEDS2DPS3
PÕHIPROJEKT / MASTER DESIGN DOKUMENDI KOOD / DOCUMENT CODE
RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_RP_BR-T_MD_00001
LEHEKÜLG / PAGE
LEHED / PAGES
REVISIOON / REVISION
26 65 003
Aktiivsete ja passiivsete horisontaaltõugete koefitsiendid (Ka ja Kp) arvutatakse Boussinesq-Rankine’i tasakaalumudeliga seotud diferentsiaalvõrrandite lahendamise teel. Alljärgnevalt on toodud iga saavutatud pinnasetaseme geomehaanilised parameetrid.
* UG_I_Iab tase KÜLLASTUNUD ÜKSUSE KAAL GH = 17,500 kN/m3 VEE ALL ÜKSUSE KAAL GD = 7,500 kN/m3 HOR. AKTIIVNE SURVETEGUR KA = 0,282 HOR. PUHKESEISUNDIS SURVETEGUR K0 = 0,500 HOR. PASSIIVNE SURVETEGUR KP = 4,950 NIDUSUS C = 0,000 kPa SISEHÕÕRDENURK PHI = 30,000 KRAADI AKTIIVSE SURVE KORRAL DELTA/PHI = 0,667 PASSIIVSE SURVE KORRAL DELTA/PHI = -0,667 ELASTNE REAKTSIOONKOEFITSIENT (KUI P=0) = 800 000 kPa/m SELLE KOEFITSIENDI SUURENDAMINE SURVEGA = 0,000 1/m SEINA VERTIKAALNE PINGEKOEFITSIENT = 0,125 * UG_II_IIabc tase KÜLLASTUNUD ÜKSUSE KAAL GH = 18,500 kN/m3 VEE ALL ÜKSUSE KAAL GD = 8,500 kN/m3 HOR. AKTIIVNE SURVETEGUR KA = 0,321 HOR. PUHKESEISUNDIS SURVETEGUR K0 = 0,546 HOR. PASSIIVNE SURVETEGUR KP = 4,052 NIDUSUS C = 0,800 kPa SISEHÕÕRDENURK PHI = 27,000 KRAADI AKTIIVSE SURVE KORRAL DELTA/PHI = 0,667 PASSIIVSE SURVE KORRAL DELTA/PHI = -0,667 NIDUSUS: ALUSPINNA MÕJU AKTIIVSELE SURVELE = -1,061 kPa NIDUSUS: LISANDI MÕJU PASSIIVSELE SURVELE = 4,463 kPa ELASTNE REAKTSIOONKOEFITSIENT (KUI P=0) = 970 000 kPa/m SELLE KOEFITSIENDI SUURENDAMINE SURVEGA = 0,000 1/m SEINA VERTIKAALNE PINGEKOEFITSIENT = 0,125 * UG_III_IIL tase KÜLLASTUNUD ÜKSUSE KAAL GH = 21,000 kN/m3 VEE ALL ÜKSUSE KAAL GD = 11,000 kN/m3 HOR. AKTIIVNE SURVETEGUR KA = 0,308 HOR. PUHKESEISUNDIS SURVETEGUR K0 = 0,531 HOR. PASSIIVNE SURVETEGUR KP = 4,325 NIDUSUS C = 0,000 kPa SISEHÕÕRDENURK PHI = 28,000 KRAADI AKTIIVSE SURVE KORRAL DELTA/PHI = 0,667 PASSIIVSE SURVE KORRAL DELTA/PHI = -0,667 ELASTNE REAKTSIOONKOEFITSIENT (KUI P=0) = 2 200 000 kPa/m SELLE KOEFITSIENDI SUURENDAMINE SURVEGA = 0,000 1/m SEINA VERTIKAALNE PINGEKOEFITSIENT = 0,125 * UG_I_Ic tase KÜLLASTUNUD ÜKSUSE KAAL GH = 18,500 kN/m3 VEE ALL ÜKSUSE KAAL GD = 8,500 kN/m3 HOR. AKTIIVNE SURVETEGUR KA = 0,282 HOR. PUHKESEISUNDIS SURVETEGUR K0 = 0,500 HOR. PASSIIVNE SURVETEGUR KP = 4,950 NIDUSUS C = 0,000 kPa
The coefficients of active and passive horizontal thrusts (Ka and Kp) are calculated by resolution of the
differential equations connected) to the equilibrium model of Boussinesq-Rankine.
The geomechanical parameters for each of the soil levels reached are shown below.
* Level UG_I_Iab SATURATED UNIT WEIGHT GH = 17.500 kN/m3 SUBMERGED UNIT WEIGHT GD = 7.500 kN/m3 HOR. ACTIVE PRESSURE COEFFICIENT KA = 0.282 HOR. AT REST PRESSURE COEFFICIENT K0 = 0.500 HOR. PASSIVE PRESSURE COEFFICIENT KP = 4.950 COHESION C = 0.000 kPa ANGLE OF INTERNAL FRICTION PHI = 30.000 DEGREES FOR ACTIVE PRESS. DELTA/PHI = 0.667 FOR PASSIVE PRESS. DELTA/PHI = -0.667 ELASTIC REACTION COEFFICIENT (AT P=0) = 800.000 kPa/m INCR. OF THIS COEFF. WITH PRESSURE = 0.000 1/m WALL'S VERTICAL STRESS COEFFICIENT = 0.125 * Level UG_II_IIabc SATURATED UNIT WEIGHT GH = 18.500 kN/m3 SUBMERGED UNIT WEIGHT GD = 8.500 kN/m3 HOR. ACTIVE PRESSURE COEFFICIENT KA = 0.321 HOR. AT REST PRESSURE COEFFICIENT K0 = 0.546 HOR. PASSIVE PRESSURE COEFFICIENT KP = 4.052 COHESION C = 0.800 kPa ANGLE OF INTERNAL FRICTION PHI = 27.000 DEGREES FOR ACTIVE PRESS. DELTA/PHI = 0.667 FOR PASSIVE PRESS. DELTA/PHI = -0.667 COH. : SUBSTR. EFFECT TO ACTIVE PR. = -1.061 kPa COH. : ADDIT. EFFECT TO PASSIVE PR. = 4.463 kPa ELASTIC REACTION COEFFICIENT (AT P=0) = 970.000 kPa/m INCR. OF THIS COEFF. WITH PRESSURE = 0.000 1/m WALL'S VERTICAL STRESS COEFFICIENT = 0.125 * Level UG_III_IIIL SATURATED UNIT WEIGHT GH = 21.000 kN/m3 SUBMERGED UNIT WEIGHT GD = 11.000 kN/m3 HOR. ACTIVE PRESSURE COEFFICIENT KA = 0.308 HOR. AT REST PRESSURE COEFFICIENT K0 = 0.531 HOR. PASSIVE PRESSURE COEFFICIENT KP = 4.325 COHESION C = 0.000 kPa ANGLE OF INTERNAL FRICTION PHI = 28.000 DEGREES FOR ACTIVE PRESS. DELTA/PHI = 0.667 FOR PASSIVE PRESS. DELTA/PHI = -0.667 ELASTIC REACTION COEFFICIENT (AT P=0) = 2200.000 kPa/m INCR. OF THIS COEFF. WITH PRESSURE = 0.000 1/m WALL'S VERTICAL STRESS COEFFICIENT = 0.125 * Level UG_I_Ic SATURATED UNIT WEIGHT GH = 18.500 kN/m3 SUBMERGED UNIT WEIGHT GD = 8.500 kN/m3 HOR. ACTIVE PRESSURE COEFFICIENT KA = 0.282 HOR. AT REST PRESSURE COEFFICIENT K0 = 0.500 HOR. PASSIVE PRESSURE COEFFICIENT KP = 4.950
PROJEKTEERIMIS- JA PROJEKTEERIMISJÄRELEVALVETEENUSED UUE TRASSI EHITUSEKS LÕIGUS TALLINNAST RAPLANI
DESIGN AND DESIGN SUPERVISION SERVICES FOR THE CONSTRUCTION OF THE NEW LINE FROM TALLINN TO RAPLA
PROJEKTI Nr. / PROJECT No. RBDTDEEDS2DPS3
PÕHIPROJEKT / MASTER DESIGN DOKUMENDI KOOD / DOCUMENT CODE
RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_RP_BR-T_MD_00001
LEHEKÜLG / PAGE
LEHED / PAGES
REVISIOON / REVISION
27 65 003
SISEHÕÕRDENURK PHI = 30,000 KRAADI AKTIIVSE SURVE KORRAL DELTA/PHI = 0,667 PASSIIVSE SURVE KORRAL DELTA/PHI = -0,667 ELASTNE REAKTSIOONKOEFITSIENT (KUI P=0) = 800,000 kPa/m SELLE KOEFITSIENDI SUURENDAMINE SURVEGA = 0,000 1/m SEINA VERTIKAALNE PINGEKOEFITSIENT = 0,125 * UG_III_IIIa tase KÜLLASTUNUD ÜKSUSE KAAL GH = 22,000 kN/m3 VEE ALL ÜKSUSE KAAL GD = 12,000 kN/m3 HOR. AKTIIVNE SURVETEGUR KA = 0,253 HOR. PUHKESEISUNDIS SURVETEGUR K0 = 0,463 HOR. PASSIIVNE SURVETEGUR KP = 5,916 NIDUSUS C = 0,000 kPa SISEHÕÕRDENURK PHI = 32,500 KRAADI AKTIIVSE SURVE KORRAL DELTA/PHI = 0,667 PASSIIVSE SURVE KORRAL DELTA/PHI = -0,667 ELASTNE REAKTSIOONKOEFITSIENT (KUI P=0) = 16 800,000 kPa/m SELLE KOEFITSIENDI SUURENDAMINE SURVEGA = 0,000 1/m SEINA VERTIKAALNE PINGEKOEFITSIENT = 0,125 * UG_III_IIIbc tase KÜLLASTUNUD ÜKSUSE KAAL GH = 22,500 kN/m3 VEE ALL ÜKSUSE KAAL GD = 12,500 kN/m3 HOR. AKTIIVNE SURVETEGUR KA = 0,237 HOR. PUHKESEISUNDIS SURVETEGUR K0 = 0,441 HOR. PASSIIVNE SURVETEGUR KP = 6,621 NIDUSUS C = 0,000 kPa SISEHÕÕRDENURK PHI = 34,000 KRAADI AKTIIVSE SURVE KORRAL DELTA/PHI = 0,667 PASSIIVSE SURVE KORRAL DELTA/PHI = -0,667 ELASTNE REAKTSIOONKOEFITSIENT (KUI P=0) = 28 000,000 kPa/m SELLE KOEFITSIENDI SUURENDAMINE SURVEGA = 0,000 1/m SEINA VERTIKAALNE PINGEKOEFITSIENT = 0,125 * UG_III_IIId12 tase KÜLLASTUNUD ÜKSUSE KAAL GH = 21,000 kN/m3 VEE ALL ÜKSUSE KAAL GD = 11,000 kN/m3 HOR. AKTIIVNE SURVETEGUR KA = 0,321 HOR. PUHKESEISUNDIS SURVETEGUR K0 = 0,546 HOR. PASSIIVNE SURVETEGUR KP = 4,052 NIDUSUS C = 1,000 kPa SISEHÕÕRDENURK PHI = 27,000 KRAADI AKTIIVSE SURVE KORRAL DELTA/PHI = 0,667 PASSIIVSE SURVE KORRAL DELTA/PHI = -0,667 NIDUSUS: ALUSPINNA MÕJU AKTIIVSELE SURVELE = -1,326 kPa NIDUSUS: LISANDI MÕJU PASSIIVSELE SURVELE = 5,579 kPa ELASTNE REAKTSIOONKOEFITSIENT (KUI P=0) = 1100,000 kPa/m SELLE KOEFITSIENDI SUURENDAMINE SURVEGA = 0,000 1/m SEINA VERTIKAALNE PINGEKOEFITSIENT = 0,125 * UG_III_IIId3 tase KÜLLASTUNUD ÜKSUSE KAAL GH = 22,000 kN/m3 VEE ALL ÜKSUSE KAAL GD = 12,000 kN/m3 HOR. AKTIIVNE SURVETEGUR KA = 0,282 HOR. PUHKESEISUNDIS SURVETEGUR K0 = 0,500
COHESION C = 0.000 kPa ANGLE OF INTERNAL FRICTION PHI = 30.000 DEGREES FOR ACTIVE PRESS. DELTA/PHI = 0.667 FOR PASSIVE PRESS. DELTA/PHI = -0.667 ELASTIC REACTION COEFFICIENT (AT P=0) = 800.000 kPa/m INCR. OF THIS COEFF. WITH PRESSURE = 0.000 1/m WALL'S VERTICAL STRESS COEFFICIENT = 0.125 * Level UG_III_IIIa SATURATED UNIT WEIGHT GH = 22.000 kN/m3 SUBMERGED UNIT WEIGHT GD = 12.000 kN/m3 HOR. ACTIVE PRESSURE COEFFICIENT KA = 0.253 HOR. AT REST PRESSURE COEFFICIENT K0 = 0.463 HOR. PASSIVE PRESSURE COEFFICIENT KP = 5.916 COHESION C = 0.000 kPa ANGLE OF INTERNAL FRICTION PHI = 32.500 DEGREES FOR ACTIVE PRESS. DELTA/PHI = 0.667 FOR PASSIVE PRESS. DELTA/PHI = -0.667 ELASTIC REACTION COEFFICIENT (AT P=0) = 16800.000 kPa/m INCR. OF THIS COEFF. WITH PRESSURE = 0.000 1/m WALL'S VERTICAL STRESS COEFFICIENT = 0.125 * Level UG_III_IIIbc SATURATED UNIT WEIGHT GH = 22.500 kN/m3 SUBMERGED UNIT WEIGHT GD = 12.500 kN/m3 HOR. ACTIVE PRESSURE COEFFICIENT KA = 0.237 HOR. AT REST PRESSURE COEFFICIENT K0 = 0.441 HOR. PASSIVE PRESSURE COEFFICIENT KP = 6.621 COHESION C = 0.000 kPa ANGLE OF INTERNAL FRICTION PHI = 34.000 DEGREES FOR ACTIVE PRESS. DELTA/PHI = 0.667 FOR PASSIVE PRESS. DELTA/PHI = -0.667 ELASTIC REACTION COEFFICIENT (AT P=0) = 28000.000 kPa/m INCR. OF THIS COEFF. WITH PRESSURE = 0.000 1/m WALL'S VERTICAL STRESS COEFFICIENT = 0.125 * Level UG_III_IIId12 SATURATED UNIT WEIGHT GH = 21.000 kN/m3 SUBMERGED UNIT WEIGHT GD = 11.000 kN/m3 HOR. ACTIVE PRESSURE COEFFICIENT KA = 0.321 HOR. AT REST PRESSURE COEFFICIENT K0 = 0.546 HOR. PASSIVE PRESSURE COEFFICIENT KP = 4.052 COHESION C = 1.000 kPa ANGLE OF INTERNAL FRICTION PHI = 27.000 DEGREES FOR ACTIVE PRESS. DELTA/PHI = 0.667 FOR PASSIVE PRESS. DELTA/PHI = -0.667 COH. : SUBSTR. EFFECT TO ACTIVE PR. = -1.326 kPa COH. : ADDIT. EFFECT TO PASSIVE PR. = 5.579 kPa ELASTIC REACTION COEFFICIENT (AT P=0) = 1100.000 kPa/m INCR. OF THIS COEFF. WITH PRESSURE = 0.000 1/m WALL'S VERTICAL STRESS COEFFICIENT = 0.125 * Level UG_III_IIId3 SATURATED UNIT WEIGHT GH = 22.000 kN/m3 SUBMERGED UNIT WEIGHT GD = 12.000 kN/m3 HOR. ACTIVE PRESSURE COEFFICIENT KA = 0.282
PROJEKTEERIMIS- JA PROJEKTEERIMISJÄRELEVALVETEENUSED UUE TRASSI EHITUSEKS LÕIGUS TALLINNAST RAPLANI
DESIGN AND DESIGN SUPERVISION SERVICES FOR THE CONSTRUCTION OF THE NEW LINE FROM TALLINN TO RAPLA
PROJEKTI Nr. / PROJECT No. RBDTDEEDS2DPS3
PÕHIPROJEKT / MASTER DESIGN DOKUMENDI KOOD / DOCUMENT CODE
RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_RP_BR-T_MD_00001
LEHEKÜLG / PAGE
LEHED / PAGES
REVISIOON / REVISION
28 65 003
HOR. PASSIIVNE SURVETEGUR KP = 4,950 NIDUSUS C = 9,000 kPa SISEHÕÕRDENURK PHI = 30,000 KRAADI AKTIIVSE SURVE KORRAL DELTA/PHI = 0,667 PASSIIVSE SURVE KORRAL DELTA/PHI = -0,667 NIDUSUS: ALUSPINNA MÕJU AKTIIVSELE SURVELE = -11,142 kPa NIDUSUS: LISANDI MÕJU PASSIIVSELE SURVELE = 56,628 kPa ELASTNE REAKTSIOONKOEFITSIENT (KUI P=0) = 18 200,000 kPa/m SELLE KOEFITSIENDI SUURENDAMINE SURVEGA = 0,000 1/m SEINA VERTIKAALNE PINGEKOEFITSIENT = 0,125 * UG_VI tase KÜLLASTUNUD ÜKSUSE KAAL GH = 20,000 kN/m3 VEE ALL ÜKSUSE KAAL GD = 10,000 kN/m3 HOR. AKTIIVNE SURVETEGUR KA = 0,282 HOR. PUHKESEISUNDIS SURVETEGUR K0 = 0,500 HOR. PASSIIVNE SURVETEGUR KP = 4,950 NIDUSUS C = 0,000 kPa SISEHÕÕRDENURK PHI = 30,000 KRAADI AKTIIVSE SURVE KORRAL DELTA/PHI = 0,667 PASSIIVSE SURVE KORRAL DELTA/PHI = -0,667 ELASTNE REAKTSIOONKOEFITSIENT (KUI P=0) = 15 000,000 kPa/m SELLE KOEFITSIENDI SUURENDAMINE SURVEGA = 0,000 1/m SEINA VERTIKAALNE PINGEKOEFITSIENT = 0,125 * Murenenud UG_IV tase KÜLLASTUNUD ÜKSUSE KAAL GH = 25,000 kN/m3 VEE ALL ÜKSUSE KAAL GD = 15,000 kN/m3 HOR. AKTIIVNE SURVETEGUR KA = 0,237 HOR. PUHKESEISUNDIS SURVETEGUR K0 = 0,441 HOR. PASSIIVNE SURVETEGUR KP = 6,621 NIDUSUS C = 50,000 kPa SISEHÕÕRDENURK PHI = 34,000 KRAADI AKTIIVSE SURVE KORRAL DELTA/PHI = 0,667 PASSIIVSE SURVE KORRAL DELTA/PHI = -0,667 NIDUSUS: ALUSPINNA MÕJU AKTIIVSELE SURVELE = -56,374 kPa NIDUSUS: LISANDI MÕJU PASSIIVSELE SURVELE = 375,260 kPa ELASTNE REAKTSIOONKOEFITSIENT (KUI P=0) = 59 000,000 kPa/m SELLE KOEFITSIENDI SUURENDAMINE SURVEGA = 0,000 1/m SEINA VERTIKAALNE PINGEKOEFITSIENT = 0,125
Mõne pinnasetaseme puhul põhjustavad kõrged nidususe väärtused seina tagaosas lahtitulemist (pinnas ei suru). Selline olukord võib olla realistlik terve kalju puhul, aga mitte pinnase puhul, mille kaevepinda ei saa kontrollida ja see võib olla ohtlik. Sellise ebakindluse vältimiseks on arvesse võetud vastaval tasemel seina efektiivset survet, mis on võrdne vähemalt 15% efektiivse vertikaalse survega sellel tasemel. Seetõttu on seinale avalduv kogusurve vähemalt 0,15 (γ z + q), millele lisandub hüdrostaatiline tõukejõud. Hüdrostaatiliste tõukejõudude leidmiseks eeldatakse, et pinnas on ühtlase läbilaskvusega ja põhjaveesisend loetakse külgpidiseks (puudub ülemine kanal, mis veekihti täidaks). Seetõttu põhjustaks pumpamine seina sees seina tagaosas põhjaveetaseme alanemist. Ohutuse seisukohalt seda põhjaveetaseme alanemist aga arvesse ei võeta.
HOR. AT REST PRESSURE COEFFICIENT K0 = 0.500 HOR. PASSIVE PRESSURE COEFFICIENT KP = 4.950 COHESION C = 9.000 kPa ANGLE OF INTERNAL FRICTION PHI = 30.000 DEGREES FOR ACTIVE PRESS. DELTA/PHI = 0.667 FOR PASSIVE PRESS. DELTA/PHI = -0.667 COH. : SUBSTR. EFFECT TO ACTIVE PR. = -11.142 kPa COH. : ADDIT. EFFECT TO PASSIVE PR. = 56.628 kPa ELASTIC REACTION COEFFICIENT (AT P=0) = 18200.000 kPa/m INCR. OF THIS COEFF. WITH PRESSURE = 0.000 1/m WALL'S VERTICAL STRESS COEFFICIENT = 0.125 * Level UG_VI SATURATED UNIT WEIGHT GH = 20.000 kN/m3 SUBMERGED UNIT WEIGHT GD = 10.000 kN/m3 HOR. ACTIVE PRESSURE COEFFICIENT KA = 0.282 HOR. AT REST PRESSURE COEFFICIENT K0 = 0.500 HOR. PASSIVE PRESSURE COEFFICIENT KP = 4.950 COHESION C = 0.000 kPa ANGLE OF INTERNAL FRICTION PHI = 30.000 DEGREES FOR ACTIVE PRESS. DELTA/PHI = 0.667 FOR PASSIVE PRESS. DELTA/PHI = -0.667 ELASTIC REACTION COEFFICIENT (AT P=0) = 15000.000 kPa/m INCR. OF THIS COEFF. WITH PRESSURE = 0.000 1/m WALL'S VERTICAL STRESS COEFFICIENT = 0.125 * Level UG_IV Weathered SATURATED UNIT WEIGHT GH = 25.000 kN/m3 SUBMERGED UNIT WEIGHT GD = 15.000 kN/m3 HOR. ACTIVE PRESSURE COEFFICIENT KA = 0.237 HOR. AT REST PRESSURE COEFFICIENT K0 = 0.441 HOR. PASSIVE PRESSURE COEFFICIENT KP = 6.621 COHESION C = 50.000 kPa ANGLE OF INTERNAL FRICTION PHI = 34.000 DEGREES FOR ACTIVE PRESS. DELTA/PHI = 0.667 FOR PASSIVE PRESS. DELTA/PHI = -0.667 COH. : SUBSTR. EFFECT TO ACTIVE PR. = -56.374 kPa COH. : ADDIT. EFFECT TO PASSIVE PR. = 375.260 kPa ELASTIC REACTION COEFFICIENT (AT P=0) = 59000.000 kPa/m INCR. OF THIS COEFF. WITH PRESSURE = 0.000 1/m WALL'S VERTICAL STRESS COEFFICIENT = 0.125
For some soil levels, high cohesion values result in debonding of the wall at the back (the soil does not
push). This situation may be realistic for sound rock, but not for soils, where the excavated face cannot
be inspected and may be unsafe.
To avoid this insecurity, an effective pressure on the wall at a given level has been taken into account, at
least equal to 15% of the effective vertical stress at that level. Therefore, the total stress applied on the
wall is at least equal to 0.15 (γ z + q), to which the hydrostatic thrust would be added.
To determine the hydrostatic thrusts, a soil of uniform permeability is assumed, and the phreatic input is
considered to be lateral (there is no upper channel to recharge the aquifer). Therefore, pumping in the
PROJEKTEERIMIS- JA PROJEKTEERIMISJÄRELEVALVETEENUSED UUE TRASSI EHITUSEKS LÕIGUS TALLINNAST RAPLANI
DESIGN AND DESIGN SUPERVISION SERVICES FOR THE CONSTRUCTION OF THE NEW LINE FROM TALLINN TO RAPLA
PROJEKTI Nr. / PROJECT No. RBDTDEEDS2DPS3
PÕHIPROJEKT / MASTER DESIGN DOKUMENDI KOOD / DOCUMENT CODE
RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_RP_BR-T_MD_00001
LEHEKÜLG / PAGE
LEHED / PAGES
REVISIOON / REVISION
29 65 003
Surve seina põhjas on ees- ja tagaosas samasugune. Veevool seina ümber põhjustab veesurve alanemist tagaosas ja suurenemist esiosas. Selle voolu tõmbejõud suurendaks aktiivset pinnasetõuget tagaosas ja vähendaks seda esiosas. Hüdrostaatilise netosurve jaotus on kolmnurkne. Seda kirjeldab alljärgnev joonis.
Raudteeperrooni tõttu pinnasele avalduva koormuse hindamiseks kasutatakse järgmisi väärtusi:
• ballast -> 20 kN/m3 (keskmine kõrgus 60 cm);
• liiprid -> 2 x 4,8 kN/m (jaotatud põikisuunaliselt laiusele 4,0 m);
• rööpad -> 2 x 1,5 kN/m (jaotatud põikisuunaliselt laiusele 4,0 m).
o Muutuvad koormused:
Raudteekoormus tunneli peal:
Vastavalt projekti alusdokumendile [2].
Ehitise arvutustes on arvesse võetud koormusmudelit 71. Klassifitseerimiskoefitsienti α = 1,33 ja α = 1,46 1435 mm või 1520 mm laiuste rööbasteede puhul on arvestatud järgmiste iseloomulike jõudude korral:
• Vertikaalne teljekoormus ja ühtlaselt jaotunud koormus vastavalt koormusmudelile 71.
• Võrdväärne vertikaalkoormus mulletel ja pinnasesurve mõju.
Dünaamilist tegurit, mida vähendab pinnasekate ja lisaraskus ehitise kohal, on arvestatud vastavalt
koormusmudelile LM71. Täpsemalt vt kalkulatsiooni aruande lisast 1.
inside of the wall would cause a lowering of the phreatic in the back of the wall. However, on the safety
side, this lowering of the water table is not taken into consideration.
The pressures at the bottom of the wall will be the same at the back and at the front. The flow of water
around the wall causes a reduction of the water pressures in the back and an increase in the front. The
drag forces of this flow would increase the active earth thrust in the back and reduce it in the front. The
net hydrostatic pressure distribution takes a triangular shape. The following diagram reflects the concept.
To estimate the load exerted on the ground by the railway platform, the following values are considered:
• Ballast-> 20 kN/m3 (average height 60cm)
• Sleepers-> 2x4.8 kN/m (distributed transversely over a width of 4.0m)
• Rails-> 2x1.5 kN/m (transversely distributed in a width of 4.0m)
• Variable loads:
Railway loads on top of the tunnel:
According to the design basis document.
Load Model 71 has been considered in the structure calculation. A classification coefficient of = 1,33
and = 1,46 for 1435mm or 1520mm wide tracks, has been considered for the following characteristics
forces:
o Axle vertical loads and uniformly distributed load of Load Model 71.
o Equivalent vertical loading for earthworks and earth pressure effects.
PROJEKTEERIMIS- JA PROJEKTEERIMISJÄRELEVALVETEENUSED UUE TRASSI EHITUSEKS LÕIGUS TALLINNAST RAPLANI
DESIGN AND DESIGN SUPERVISION SERVICES FOR THE CONSTRUCTION OF THE NEW LINE FROM TALLINN TO RAPLA
PROJEKTI Nr. / PROJECT No. RBDTDEEDS2DPS3
PÕHIPROJEKT / MASTER DESIGN DOKUMENDI KOOD / DOCUMENT CODE
RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_RP_BR-T_MD_00001
LEHEKÜLG / PAGE
LEHED / PAGES
REVISIOON / REVISION
30 65 003
Arvestatud on vertikaalkoormuste ekstsentrilisust.
Arvesse on võetud koormusmudelit SW/0, mida mõjutab klassifitseerimiskoefitsient 1,33.
Arvesse on võetud koormusmudelit SW/2, mida mõjutab klassifitseerimiskoefitsient 1,00.
o Juhuslikud mõjud:
Arvutustes on arvesse võetud raudteeliikluse rööbastelt mahasõidu mõju raudteesillal:
o Projekteeritud olukord I:
Raudteesõidukite rööbastelt mahasõit, mille korral jäävad mahasõitnud sõidukid silla tekiplaadile
rööbastee piirkonda nii, et sõidukid toetuvad kõrvalasuvale rööbasteele või püstseinale. Selliselt
projekteeritud olukorra korral tuleb vältida ehitise olulise osa kokkuvarisemist. Lokaalsed kahjustused
võivad olla siiski vastuvõetavad.
·1,4·LM71 (nii punktkoormused kui ka ühtlaselt jaotuv koormus, QA1d ja qA1d) rööbasteega paralleelselt
kõige ebasoodsamas positsioonis alas 1,5 korda rööpmelaiusest suurema laiusega mõlemal pool
rööbastee keskjoont.
o Projekteeritud olukord II:
Raudteesõidukite rööbastelt mahasõit, mille korral jäävad maha sõitnud sõidukid tasakaalu silla servale
ja avaldavad koormust pealisehitise servale (v.a. mittestruktuursed elemendid, näiteks käiguteed). Selle
projekteeritud olukorra korral ei lähe sild ümber ega varise kokku.
Üldise stabiilsuse määramiseks arvestatakse maksimaalset üldist pikkust 20 m qA2d = ·1,4·LM71
ühtlaselt jaotuva vertikaalse joonkoormusena, mis mõjub vastava ehitise servale.
4. PROJEKTEERIMIS- JA EHITUSTEHNOLOOGIA
4.1 ALTERNATIIVIDE UURING. VT KOKKUVÕTE
Esialgses alternatiivide analüüsis, võttes arvesse geotehnilisi tingimusi, on analüüsitud kahte tüüpilist lahendust kogu maailmas laiendatud maa-alustele ehitistele: vaiadest seinad ja membraaniseinad.
Vaiadest seinad moodustatakse ristuvate raudbetoonvaiade ehitamisel. Vaiadest seinad on tugevdatud kas terastarindiga või terastaladega ja need rajatakse kas muda all puurimise või spiraalpuuriga puurimise teel.
A dynamic factor reduced by the cover of earths and ballast over the structure has been considered for
load model LM71. See Annex 1 of calculation report for more details.
The eccentricity of vertical loads has been considered.
Load model SW/0 has been considered, affected by a classification coefficient of 1.33.
Load model SW/2 has been considered, affected by a classification coefficient of 1.00.
• Accidental actions:
Derailment actions from rail traffic on a railway bridge have been considered in calculations:
• Design Situation I:
Derailment of railway vehicles, with the derailed vehicles remaining in the track area on the bridge deck
with vehicles retained by the adjacent rail or an upstand wall. For this Design Situation, collapse of a
major part of the structure shall be avoided. Local damage, however, may be tolerated.
·1,4·LM71 (both point loads and uniformly distributed loading, QA1d and qA1d) parallel to the track in the
most unfavourable position inside an area of width 1,5 times the track gauge on either side of the centre-
line of the track.
• Design Situation II:
Derailment of railway vehicles, with the derailed vehicles balanced on the edge of the bridge and loading
the edge of the superstructure (excluding non-structural elements such as walkways). For this Design
Situation, the bridge shall not overturn or collapse.
For the determination of overall stability, a maximum total length of 20 m of qA2d = ·1,4·LM71 shall be
taken as a uniformly distributed vertical line load acting on the edge of the structure under consideration.
4. DESIGN AND CONSTRUCTION TECHNOLOGY
4.1 STUDY OF ALTERNATIVES. CONCLUSION OF VE
In the preliminary analysis of alternatives, taking into account the geotechnical conditions, it has been analyzed two typical solutions for the underground structures extended worldwide: Secant pile wall and diaphragm walls.
Secant pile walls are formed by constructing intersecting reinforced concrete piles. The secant piles are reinforced with either steel rebar or with steel beams and are constructed by either drilling under mud or augering.
PROJEKTEERIMIS- JA PROJEKTEERIMISJÄRELEVALVETEENUSED UUE TRASSI EHITUSEKS LÕIGUS TALLINNAST RAPLANI
DESIGN AND DESIGN SUPERVISION SERVICES FOR THE CONSTRUCTION OF THE NEW LINE FROM TALLINN TO RAPLA
PROJEKTI Nr. / PROJECT No. RBDTDEEDS2DPS3
PÕHIPROJEKT / MASTER DESIGN DOKUMENDI KOOD / DOCUMENT CODE
RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_RP_BR-T_MD_00001
LEHEKÜLG / PAGE
LEHED / PAGES
REVISIOON / REVISION
31 65 003
Vaiadest seinte konstruktsiooni lahendus
Membraanisein on kohapeal valatud struktuurne maa-alune betoonsein, mis kaevatakse maapinnalt stabiliseerivate vedelike (tavaliselt bentoniitmuda – või polümeeride – abil, et hoida kaevamine stabiilsena) ja ehitatakse külgnevate elementidena (paneelidena). Avatud meetodil ehitatud tunnelitel on kaks membraaniseina, mis on samaaegselt kontingentne element ja lõplik püsiv element, kusjuures ülemine plaat tihendab mõlemat membraaniseina ja alumine plaat kannab tõstekoormused üle seintele veekindla ühenduse kaudu.
Membraaniseina lahendus
Figure 17. Secant piles structure solution
Diaphragm Wall (DW), is a cast in situ structural underground concrete wall excavated from the surface, with the aid of stabilizing fluids (generally bentonite mud -or polymers- to keep the excavation stable), and constructed in contiguous elements (panels). The cut and cover tunnels have two diaphragm walls which are contention element and the final permanent element at the same time, with a top slab to tight both DWs, and a bottom slab transfers the uplift loads to the walls trough a waterproof connection.
Figure 18. Diaphragm wall solution
PROJEKTEERIMIS- JA PROJEKTEERIMISJÄRELEVALVETEENUSED UUE TRASSI EHITUSEKS LÕIGUS TALLINNAST RAPLANI
DESIGN AND DESIGN SUPERVISION SERVICES FOR THE CONSTRUCTION OF THE NEW LINE FROM TALLINN TO RAPLA
PROJEKTI Nr. / PROJECT No. RBDTDEEDS2DPS3
PÕHIPROJEKT / MASTER DESIGN DOKUMENDI KOOD / DOCUMENT CODE
RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_RP_BR-T_MD_00001
LEHEKÜLG / PAGE
LEHED / PAGES
REVISIOON / REVISION
32 65 003
Pärast lõplikke kaalutlusi põhiprojektis kasutatakse vaiadest seinte lahendust, arvestades, et on sobivam
kaevata vaiad alumistes pinnasekihtides olemasolevasse kivimisse lõikudes, mis tuleb teostada vaiseinte
abil.
Põhiprojekt tugineb Tellija poolt heakskiidetud eelprojekti väärtusanalüüsile. Dokumentatsioon on koostatud tehnilise spetsifikatsiooni ja selle lisade põhjal vastavalt lepingule “Projekteerimis- ja projekteerimisjärelevalve teenus uue trassi ehituseks lõigus Tallinnast Raplani“
4.2 UUE TUNNELI MÕÕTMED JA ÜLDINE KIRJELDUS
Soodevahe tunnel BR0060 on Rail Baltica (Eesti) rajatis, mis võimaldab raudteeliikluse ohutut läbimist
olemasolevate infrastruktuuride alt PK 10+176 ja PK 11+957 vahel.
Joonise vaade.
Soodevahe tunneli BR0060 konstruktsioonilahendus koosneb allpool kirjeldatud erinevatest rajatistest.
Tüüp Lõik Esialgne PK Lõplik PK Raam/karkass S5a 10+176 10+369
Veemahuti Veepaak ja pumpamine 10+369 10+389 Raam/karkass S5b 10+389 10+415.39
Raam/karkass + truup S5c 10+415.39 10+439.52 Raam/karkass S5b 10+439.52 10+492
Vaisein S4a 10+492 10+574 Vaisein S4b 10+574 10+730 Vaisein S3 10+730 10+936 Vaisein S2 10+936 11+620 U-sein S1 11+620 11+760 L-sein - 11+760 11+957
Alljärgnevates jaotistes on esitatud selle põhielementide kirjeldus.
After the final considerations in Master design the solution with secant piles is used considering it is more
fit to excavate the piles in the rock existing in the lower layers of the soil in the sections to be carried out
using pile walls.
MD is based on Value Engineering approved by The Client. Documentation is prepared based on Technical Specification and its annexes of the agreement “Design and design supervision services for the construction of the new line from Tallin to Rapla”
4.2 DIMENSIONS AND GENERAL DESCRIPTION OF THE TUNNEL
The Soodevahe tunnel BR0060 is a structure in Rail Baltica (Stonia) and allows the rail traffic crossing
under existing infrastructures in safe conditions between PK 10+176 and PK 11+957.
Figure 19. Plan view.
The structural solution for the Soodevahe tunnel BR0060 consists of the different structures described
below:
Type Section Initial PK Final PK Frame S5a 10+176 10+369
Water Tank Water tank & Pumping 10+369 10+389 Frame S5b 10+389 10+415.39
Frame+culvert S5c 10+415.39 10+439.52 Frame S5b 10+439.52 10+492
Pile wall S4a 10+492 10+574 Pile wall S4b 10+574 10+730 Pile wall S3 10+730 10+936 Pile wall S2 10+936 11+620 “U” wall S1 11+620 11+760 “L” wall - 11+760 11+957
In the following paragraphs is included a description of its main elements.
PROJEKTEERIMIS- JA PROJEKTEERIMISJÄRELEVALVETEENUSED UUE TRASSI EHITUSEKS LÕIGUS TALLINNAST RAPLANI
DESIGN AND DESIGN SUPERVISION SERVICES FOR THE CONSTRUCTION OF THE NEW LINE FROM TALLINN TO RAPLA
PROJEKTI Nr. / PROJECT No. RBDTDEEDS2DPS3
PÕHIPROJEKT / MASTER DESIGN DOKUMENDI KOOD / DOCUMENT CODE
RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_RP_BR-T_MD_00001
LEHEKÜLG / PAGE
LEHED / PAGES
REVISIOON / REVISION
33 65 003
4.2.1 LÕIGUD S5A JA S5B
Tüüplõige S5a vastab tunneli piirkonnale karbilõigus, kus pinnase kate silluse kohal on mõõdukas. See
asub jaamade 10+176 ja 10+369 vahel.
Tüüplõige S5b vastab tunneli piirkonnale karbilõigus, kus pinnase kate silluse kohal on oluline. See asub
jaamade 10+369 ja 10+415.39 ning jaamade 10+439.52 ja 10+492 vahel.
Lõik koosneb 1,00 m sügavusest nelinurkse juhtsirgega põhjaplaadist, 1,00 m sügavustest külgseintest
ja 1,20 m laiusest sillusest, mis kõik on valmistatud raudbetoonist. Seinte vahel, raudteeplatvormi all
toetab paigaldatud plaat seinu ning peab vastu pidama sellele mõjuva pinnasevee tasemest tulenevale
alarõhule. Sellele alarõhule vastutoime avaldamiseks ja ankurplokkide mahutamiseks kaevatakse
mõlemale poole vundamendiplaati kivimisse süvendid. Peale selle betoneeritakse seinad otse vastu
kivimit, et tekitada hõõrdumist seinte ja kivimi vahel. Selle mõõtmed on esitatud järgneval joonisel.
Lõik S5a
4.2.1 S5A AND S5B SECTIONS
Section type S5a corresponds to the area of the tunnel in the box section, where the soil cover over the
lintel is moderate. It is developed between stations 10+176 and 10+369.
Section type S5b corresponds to the area of the tunnel in the box section, where the soil cover over the
lintel is important. It is developed between stations 10+369 and 10+415.39, and between stations
10+439.52 and 10+492.
The section consists of a bottom slab of 1.00 m depth, with polygonal directrix, side walls of 1.00 m depth,
and. a lintel of 1.20 m, all of them made of reinforced concrete. Between the walls, under the railroad
platform, the slab in place supports the walls, and must resist the underpressure caused by the water
table to which it is subjected. To counteract this underpressure, recesses are excavated in the rock on
both sides of the foundation slab to accommodate anchor blocks. In addition, the walls are concreted
directly against the rock to mobilize the friction between walls and rock. Its dimensions are shown in the
following figure.
Figure 20. S5a section
PROJEKTEERIMIS- JA PROJEKTEERIMISJÄRELEVALVETEENUSED UUE TRASSI EHITUSEKS LÕIGUS TALLINNAST RAPLANI
DESIGN AND DESIGN SUPERVISION SERVICES FOR THE CONSTRUCTION OF THE NEW LINE FROM TALLINN TO RAPLA
PROJEKTI Nr. / PROJECT No. RBDTDEEDS2DPS3
PÕHIPROJEKT / MASTER DESIGN DOKUMENDI KOOD / DOCUMENT CODE
RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_RP_BR-T_MD_00001
LEHEKÜLG / PAGE
LEHED / PAGES
REVISIOON / REVISION
34 65 003
Lõik S5b
4.2.2 LÕIK S5C
Lõik S5c koosneb 1,2 m paksuse ülaplaadiga raamist/karkassist, mis on viltu katkestatud 2-kambrilise
truubiga, mis toimib koormuste talumiseks karbilõiguna. Truubi kohal on kaks raudtee rööbasteed üle
tunneli, mis on antud projekti objektiks.
Ülaplaat on toestatud ja paigaldatud külgseintesse, geomeetriliselt identne lõikudega S5a ja S5b,
konstantse paksusega 1,0 m.
Seinte vahel, ülaplaadi all on raudbetoonist plaat paksusega 1,00 m, mis toetab raudteeliiklust ja peab
vastu pidama sellele mõjuvale veekerke survele.
Figure 21. S5b section
4.2.2 S5C SECTION
Section S5c consists of a frame with a 1.2m thick top slab, interrupted in a skewed manner by a 2-cell
culvert that functions as a box section to resist the loads. Over the top of the culvert there is a crossing of
2 railway tracks over the tunnel that is the subject of this project.
The upper slab is supported and embedded in side walls, identical in geometry to sections S5a and S5b,
with a constant thickness of 1.0m.
Between the walls, under the top slab, there is a reinforced concrete slab, with a thickness of 1.00 m that
supports the rail traffic and must resist the water uplift pressure to which it is subjected.
PROJEKTEERIMIS- JA PROJEKTEERIMISJÄRELEVALVETEENUSED UUE TRASSI EHITUSEKS LÕIGUS TALLINNAST RAPLANI
DESIGN AND DESIGN SUPERVISION SERVICES FOR THE CONSTRUCTION OF THE NEW LINE FROM TALLINN TO RAPLA
PROJEKTI Nr. / PROJECT No. RBDTDEEDS2DPS3
PÕHIPROJEKT / MASTER DESIGN DOKUMENDI KOOD / DOCUMENT CODE
RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_RP_BR-T_MD_00001
LEHEKÜLG / PAGE
LEHED / PAGES
REVISIOON / REVISION
35 65 003
Lõik S5c
4.2.3 VEEPAAGI JA PUMPAMISE LÕIK
PK 10+369 ja 10+389 vahel on veepaak ja pumbajaam Soodevahe tunneli BR0060 drenaažiks. Selle
lõigu moodustavad 1,0 m paksused külgseinad ja erineva paksusega vaheplaadid, mis on kõik
valmistatud raudbetoonist.
Keskosa võimaldab raudteeplatvormi läbida, tagades tunnelilõigu katkematuse üle drenaažipaagi. Küljel
on lisaks pumbajaamale erinevad paigaldiste plaadid, mis on omavahel juurdepääsutreppide kaudu
ühendatud.
Figure 22. S5c section
4.2.3 WATER TANK AND PUMPING SECTION
Between PK 10+369 and 10+389 there is a water tank and pumping station for the drainage of the
Soodevahe tunnel BR0060. This section is formed by 1.0 m thick lateral walls and intermediate slabs of
different thicknesses, all made of reinforced concrete.
The central area allows the passage of the railroad platform, giving continuity to the tunnel section over
the drainage tank. On the side, in addition to the pumping station, there are different slabs for installations,
connected to each other by access stairs.
PROJEKTEERIMIS- JA PROJEKTEERIMISJÄRELEVALVETEENUSED UUE TRASSI EHITUSEKS LÕIGUS TALLINNAST RAPLANI
DESIGN AND DESIGN SUPERVISION SERVICES FOR THE CONSTRUCTION OF THE NEW LINE FROM TALLINN TO RAPLA
PROJEKTI Nr. / PROJECT No. RBDTDEEDS2DPS3
PÕHIPROJEKT / MASTER DESIGN DOKUMENDI KOOD / DOCUMENT CODE
RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_RP_BR-T_MD_00001
LEHEKÜLG / PAGE
LEHED / PAGES
REVISIOON / REVISION
36 65 003
Veepaagi ja pumpamise lõik
4.2.4 LÕIGUD S4A JA S4B
Tüüplõige S4a vastab vaiseinte vahelisele tunnelilõigule, kus pinnase kate silluse kohal on oluline. See
asub jaamade 10+492 ja 10+574 vahel. Lõik koosneb 1,00 m sügavusest nelinurkse juhtsirgega
raudbetoonist põhjaplaadist ja vaiadest moodustatud külgseintest. Vaiseinad moodustuvad primaarsetest
(lahjast betoonist) ja sekundaarsetest (raudbetoonist) vaiadest, läbimõõduga 1,00 m. Sekundaarsete
vaiade vaheline kaugus on 1,20 m. Silluse sügavus on 1,80 m. Seinte vahel, raudteeplatvormi all toetab
paigaldatud plaat vaiseinu ning peab vastu pidama sellele mõjuva pinnasevee tasemest tulenevale
alarõhule. Selle mõõtmed on esitatud järgneval joonisel.
Figure 23. Water tank and pumping section
4.2.4 S4A AND S4B SECTIONS
Section type S4a corresponds to the tunnel section between pile walls, where the soil cover over the lintel
is important. It is developed between stations 10+492 and 10+574. The section consists of a bottom slab
of 1.00 m depth in reinforced concrete, with polygonal directrix, and side walls formed by secant pile. The
pile walls are formed by primary (lean concrete) and secondary (reinforced concrete) piles, 1.00 m in
diameter. The distance between secondary piles is 1.20 m. The depth of the lintel is 1.80 m. Between the
walls, under the railroad platform, the slab in place supports the pile walls, and must resist the
underpressure caused by the water table to which it is subjected. Its dimensions are shown in the following
figure.
PROJEKTEERIMIS- JA PROJEKTEERIMISJÄRELEVALVETEENUSED UUE TRASSI EHITUSEKS LÕIGUS TALLINNAST RAPLANI
DESIGN AND DESIGN SUPERVISION SERVICES FOR THE CONSTRUCTION OF THE NEW LINE FROM TALLINN TO RAPLA
PROJEKTI Nr. / PROJECT No. RBDTDEEDS2DPS3
PÕHIPROJEKT / MASTER DESIGN DOKUMENDI KOOD / DOCUMENT CODE
RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_RP_BR-T_MD_00001
LEHEKÜLG / PAGE
LEHED / PAGES
REVISIOON / REVISION
37 65 003
Lõik S4a
Tüüplõige S4b vastab vaiseinte vahelisele tunnelilõigule, kus pinnase kate silluse kohal on mõõdukas.
See asub jaamade 10+574 ja 10+730 vahel. Lõik koosneb 1,00 m sügavusest nelinurkse juhtsirgega
raudbetoonist põhjaplaadist ja vaiadest moodustatud külgseintest. Vaiseinad moodustuvad primaarsetest
(lahjast betoonist) ja sekundaarsetest (raudbetoonist) vaiadest, läbimõõduga 1,00 m. Sekundaarsete
vaiade vaheline kaugus on 1,40 m. Silluse sügavus on 1,20 m. Seinte vahel, raudteeplatvormi all toetab
paigaldatud plaat vaiseinu ning peab vastu pidama sellele mõjuva pinnasevee tasemest tulenevale
alarõhule. Selle mõõtmed on esitatud järgneval joonisel.
Figure 24. S4a section
Section type S4b corresponds to the tunnel section between pile walls, where the soil cover over the lintel
is moderate. It is developed between stations 10+574 and 10+730. The section consists of a bottom slab
of 1.00 m depth in reinforced concrete, with polygonal directrix, and side walls formed by secant pile. The
pile walls are formed by primary (lean concrete) and secondary (reinforced concrete) piles, 1.00 m in
diameter. The distance between secondary piles is 1.40 m. The depth of the lintel is 1.20 m. Between the
walls, under the railroad platform, the slab in place supports the pile walls, and must resist the
underpressure caused by the water table to which it is subjected. Its dimensions are shown in the following
figure.
PROJEKTEERIMIS- JA PROJEKTEERIMISJÄRELEVALVETEENUSED UUE TRASSI EHITUSEKS LÕIGUS TALLINNAST RAPLANI
DESIGN AND DESIGN SUPERVISION SERVICES FOR THE CONSTRUCTION OF THE NEW LINE FROM TALLINN TO RAPLA
PROJEKTI Nr. / PROJECT No. RBDTDEEDS2DPS3
PÕHIPROJEKT / MASTER DESIGN DOKUMENDI KOOD / DOCUMENT CODE
RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_RP_BR-T_MD_00001
LEHEKÜLG / PAGE
LEHED / PAGES
REVISIOON / REVISION
38 65 003
Lõik S4b
4.2.5 LÕIGUD S3
Tüüplõige S3 vastab traaversitega seintega alale, mille vahele on paigaldatud püsivad toendid. See asub
jaamade 10+730 ja 10+936 vahel. Lõik koosneb 0,80 m sügavusest nelinurkse juhtsirgega raudbetoonist
põhjaplaadist ja vaiadest moodustatud külgseintest. Vaiseinad moodustuvad primaarsetest (lahjast
betoonist) ja sekundaarsetest (raudbetoonist) vaiadest, läbimõõduga 1,00 m. Sekundaarsete vaiade
vaheline kaugus on 1,40 m. Seina kõrgus TOR-ist tunneli ülemise osani on 7,75 m. Seinte vahel,
raudteeplatvormi all toetab paigaldatud plaat vaiseinu ning peab vastu pidama sellele mõjuva pinnasevee
tasemest tulenevale alarõhule. Selle mõõtmed on esitatud järgneval joonisel.
Figure 25. S4b section
4.2.5 S3 SECTIONS
Section type S3 corresponds to the area with cantilevered walls, between which permanent props are
placed. It is developed between stations 10+730 and 10+936. The section consists of a bottom slab of
0.80 m depth in reinforced concrete, with polygonal directrix, and side walls formed by secant pile. The
pile walls are formed by primary (lean concrete) and secondary (reinforced concrete) piles, 1.00 m in
diameter. The distance between secondary piles is 1.40 m. The wall height, from the TOR to the crown,
is 7.75 m. Between the walls, under the railroad platform, the slab in place supports the pile walls, and
must resist the underpressure caused by the water table to which it is subjected. Its dimensions are shown
in the following figure.
PROJEKTEERIMIS- JA PROJEKTEERIMISJÄRELEVALVETEENUSED UUE TRASSI EHITUSEKS LÕIGUS TALLINNAST RAPLANI
DESIGN AND DESIGN SUPERVISION SERVICES FOR THE CONSTRUCTION OF THE NEW LINE FROM TALLINN TO RAPLA
PROJEKTI Nr. / PROJECT No. RBDTDEEDS2DPS3
PÕHIPROJEKT / MASTER DESIGN DOKUMENDI KOOD / DOCUMENT CODE
RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_RP_BR-T_MD_00001
LEHEKÜLG / PAGE
LEHED / PAGES
REVISIOON / REVISION
39 65 003
Lõik S3
4.2.6 LÕIGUD S2
Tüüplõige S2 vastab traaversitega seintega alale, mille vahele on paigaldatud ajutised toendid. See asub
jaamade 10+936 ja 11+620 vahel. Lõik koosneb 0,80 m sügavusest nelinurkse juhtsirgega raudbetoonist
põhjaplaadist ja vaiadest moodustatud külgseintest. Vaiseinad moodustuvad primaarsetest (lahjast
betoonist) ja sekundaarsetest (raudbetoonist) vaiadest, läbimõõduga 1,00 m. Sekundaarsete vaiade
vaheline kaugus on 1,40 m. Seina kõrgus TOR-ist tunneli ülemise osani varieerub 2,61 ja 7,59 m vahel.
Seinte vahel, raudteeplatvormi all toetab paigaldatud plaat vaiseinu ning peab vastu pidama sellele
mõjuva pinnasevee tasemest tulenevale alarõhule. Selle mõõtmed on esitatud järgneval joonisel.
Figure 26. S3 Section
4.2.6 S2 SECTIONS
Section type S2 corresponds to the area with cantilevered walls, between which temporary props are
placed. It is developed between stations 10+936 and 11+620. The section consists of a bottom slab of
0.80 m depth in reinforced concrete, with polygonal directrix, and side walls formed by secant pile. The
pile walls are formed by primary (lean concrete) and secondary (reinforced concrete) piles, 1.00 m in
diameter. The distance between secondary piles is 1.40 m. The wall height, from the TOR to the crown,
varies between 2.61 and 7.59 m. Between the walls, under the railroad platform, the slab in place supports
the pile walls, and must resist the underpressure caused by the water table to which it is subjected. Its
dimensions are shown in the following figure.
PROJEKTEERIMIS- JA PROJEKTEERIMISJÄRELEVALVETEENUSED UUE TRASSI EHITUSEKS LÕIGUS TALLINNAST RAPLANI
DESIGN AND DESIGN SUPERVISION SERVICES FOR THE CONSTRUCTION OF THE NEW LINE FROM TALLINN TO RAPLA
PROJEKTI Nr. / PROJECT No. RBDTDEEDS2DPS3
PÕHIPROJEKT / MASTER DESIGN DOKUMENDI KOOD / DOCUMENT CODE
RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_RP_BR-T_MD_00001
LEHEKÜLG / PAGE
LEHED / PAGES
REVISIOON / REVISION
40 65 003
Lõik S2
4.2.7 LÕIK S1
Tüüplõige S1 vastab U-seina tsoonile jaamade 11+620 ja 11+676.52 vahel. Lõik koosneb 0,80 m
sügavusest nelinurkse juhtsirgega põhjaplaadist ja 0,60 m sügavustest külgseintest, mis on kõik
valmistatud raudbetoonist. Selle mõõtmed on esitatud järgneval joonisel.
Lõik S1
Figure 27. S2 section
4.2.7 S1 SECTION
Section type S1 corresponds to the "U" wall zone, between stations 11+620 and 11+676.52. The section
consists of a bottom slab of 0.80 m depth, with polygonal directrix, and side walls of 0.60 m depth, both
in reinforced concrete. Its dimensions are shown in the following figure.
Figure 28. S1 section
PROJEKTEERIMIS- JA PROJEKTEERIMISJÄRELEVALVETEENUSED UUE TRASSI EHITUSEKS LÕIGUS TALLINNAST RAPLANI
DESIGN AND DESIGN SUPERVISION SERVICES FOR THE CONSTRUCTION OF THE NEW LINE FROM TALLINN TO RAPLA
PROJEKTI Nr. / PROJECT No. RBDTDEEDS2DPS3
PÕHIPROJEKT / MASTER DESIGN DOKUMENDI KOOD / DOCUMENT CODE
RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_RP_BR-T_MD_00001
LEHEKÜLG / PAGE
LEHED / PAGES
REVISIOON / REVISION
41 65 003
4.2.8 TUGIMÜÜRID
U-kujuliste seinte lõpus on mõlemalt poolt L-kujulised tugimüürid, mis asuvad PK 11+760 ja PK 11+957
vahel.
Tugimüüride geomeetria maksimaalne kõrgus on 4,3 m ja otse maapinnale toetuva vundamendi
kogupikkus on 2,8 m. Seina ja vundamendi paksus on 50 cm.
Tugimüüride geomeetria
4.3 EHITUSTÖÖDE KORRALDUSE KIRJELDUS
Selles lõigus on toodud kokkuvõte ehitustööde korraldusest erinevates etappides. Ehitusprotseduuris
järgitakse standardset protseduuri kohapeal valatava betoonraami korral koos raketise kasutamisega.
Lisatud on tööde kestus igas etapis, et hinnata kogu ehitise valmimiseks kuluvat aega. Seda hinnangut
tuleb tööprojekti faasis kontrollida ja korrigeerida ehitustööde detailse graafikuga. Selles lõigus on toodud
kokkuvõte ehitustööde korraldusest erinevates etappides.
Selles lõigus on toodud kokkuvõte ehitustööde korraldusest erinevates etappides.
ETAPP 1 (9 kuud)
• Ettevalmistavad tegevused
• Vaiseinte lõigud S4a, S4b, S3 ja S2
• Ülemise plaadi, rostvärkide ja alaliste või ajutiste tugede ehitamine
ETAPP 2 (5 kuud)
o Kaevetööd vaiseinte sees ja S5 kivilõikudes, veemahuti ja pumpamine. o Alusplaatide ehitus
4.2.8 RETAINING WALLS
At the end of the U-shaped walls, there are L-shaped retaining walls on both sides, located between PK
11+760 and PK 11+957.
The geometry of the retaining walls has a maximum height of 4.3m with a footing of 2.8m in total length,
supported directly on the ground. The thickness of the wall and the footing is 50cm.
Figure 29. Retaining walls geometry
4.3 DESCRIPTION OF THE ORGANIZATION OF CONSTRUCTION WORK
In this section the organization of the construction works in the different phases is summarized.
Construction procedure follows the standard procedure for a in situ concrete frame using falsework and
formwork. The works duration for each stage is included in order to estimate the duration of the
construction of the complete structure. This estimation should be check and adjusted in Detail Design
phase with the detailed programme schedule of construction. In this section the organization of the
construction works in the different phases is summarized.
In this section the organization of the construction works in the different phases is summarized.
STAGE 1 (9 months)
• Preparatory activities.
• Piled walls sections S4a, S4b, S3 and S2
• Construction of top slab, pile cap and permanent or temporary struts
STAGE 2 (5 months)
• Excavation inside pile walls and in the rock sections in S5, water tank and pumping.
• Construction of bottom slabs
PROJEKTEERIMIS- JA PROJEKTEERIMISJÄRELEVALVETEENUSED UUE TRASSI EHITUSEKS LÕIGUS TALLINNAST RAPLANI
DESIGN AND DESIGN SUPERVISION SERVICES FOR THE CONSTRUCTION OF THE NEW LINE FROM TALLINN TO RAPLA
PROJEKTI Nr. / PROJECT No. RBDTDEEDS2DPS3
PÕHIPROJEKT / MASTER DESIGN DOKUMENDI KOOD / DOCUMENT CODE
RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_RP_BR-T_MD_00001
LEHEKÜLG / PAGE
LEHED / PAGES
REVISIOON / REVISION
42 65 003
ETAPP 3 (5 kuud)
• Külgseinte ehitamine S5-s kivilõikudes, veemahuti ja pumpamine
• Ülemise plaadi ehitus koos ajutise toestuse ehitamisega kivilõikudes S5, veemahuti ja pumbajaam
ETAPP 5 (3 kuud)
• Ajutise toestuse eemaldamine
• U-lõigu 1 ja tugimüüride ehitamine
VIIMANE ETAPP (2 kuud)
• Ballasti, liiprite, rööbasteede, õhuliini mastide, käsipuude paigaldamine ja viimistlustööd.
HINNANGULINE KOGUKESTUS: 24 kuud
4.4 KASUTATAV BETOON, EELPINGESTATUD TERAS JA TAVAPÄRASED ARMATUURID
Viadukti raudbetoonosade jaoks kasutatakse keevitatud ribidega armatuurterast voolavuspiiriga fyk = 500
MPa ja pikenemisklassiga B.
Betooni nõuded ülesõidu sektsioonides on toodud järgnevates tabelites.
BETOONI SPETSIFIKATSIOON VASTAVALT STANDARDITELE EN-1992-1-1, EN 206, EVS-814 ja EVS-EN
206
Elemendi tüüp Keskkonnaklass fck
Min
tsement Maks. Vee-
sisaldus
Maks.
osakeste
suurus
(MPa) (kg/m3) (mm)
Lahja betoon Ei kohaldata Ei kohaldata C16/20 Ei kohaldata Ei
kohaldata 20
Betoon
Eisemene vaiad Ei kohaldata C20/25 Ei kohaldata Ei
kohaldata 20
Sekundaarsed vaiad XC4/XD1/XF2 C30/37 340 0,50 20
Rostvärgi XC4/XD1/XF2 C35/45 340 0,50 20
Kohapeal valatav
rajatis XC4/XD1/XF2 C45/55 340 0,35 20
Tugisein XC4/XD1/XF2 C35/45 340 0,50 20
Pöhjaplaat XC2 C30/37 280 0,60 20
Katteplaat XC4/XD1/XF2 C45/55 340 0,35 20
Betooni spetsifikatsioon ½
BETOONI SPETSIFIKATSIOON VASTAVALT STANDARDITELE EN-1992-1-1, EN 206, EVS-814 ja EVS-EN 206
STAGE 3 (5 months)
• Construction of side walls in rock sections S5, water tank and pumping.
• Construction of top slab with falsework in rock sections S5, water tank and pumping station.
STAGE 5 (3 months)
• Removal of falsework.
• Construction of U section 1 and retaining walls
FINAL STAGE (2 months)
• Placement of ballast, sleepers, tracks, catenary masts, handrails and finishing works.
TOTAL ESTIMATE DURATION: 24 Months
4.4 USED CONCRETE, PRESTRESSING STEEL AND CONVENTIONAL REINFORCEMENT
For the reinforced concrete parts of the viaduct, use a ribbed welded reinforcing steel with a yield strength
of fyk = 500 MPa and an elongation class B.
Requirements for concrete in overpass sections are given in the following tables.
CONCRETE SPECIFICATION ACCORDING TO EN-1992-1-1, EN 206, EVS-814 and EVS-EN 206
Element type Exposure class fck
Min.
Cement Max. w/c
max.
aggregate
size
(MPa) (kg/m3) (mm)
Lean Concrete N/A N/A C16/20 N/A N/A 20
Concrete
Primary Piles N/A C20/25 N/A N/A 20
Secondary piles XC4/XD1/XF2 C30/37 340 0,50 20
Piles caps XC4/XD1/XF2 C35/45 340 0,50 20
Cast in place strut XC4/XD1/XF2 C45/55 340 0,35 20
Retaining wall XC4/XD1/XF2 C35/45 340 0,50 20
Bottom slab XC2 C30/37 280 0,60 20
Top slab XC4/XD1/XF2 C45/55 340 0,35 20
Table 9. Concrete specification ½
CONCRETE SPECIFICATION ACCORDING TO EN-1992-1-1, EN 206 EVS-814 and EVS-EN 206
PROJEKTEERIMIS- JA PROJEKTEERIMISJÄRELEVALVETEENUSED UUE TRASSI EHITUSEKS LÕIGUS TALLINNAST RAPLANI
DESIGN AND DESIGN SUPERVISION SERVICES FOR THE CONSTRUCTION OF THE NEW LINE FROM TALLINN TO RAPLA
PROJEKTI Nr. / PROJECT No. RBDTDEEDS2DPS3
PÕHIPROJEKT / MASTER DESIGN DOKUMENDI KOOD / DOCUMENT CODE
RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_RP_BR-T_MD_00001
LEHEKÜLG / PAGE
LEHED / PAGES
REVISIOON / REVISION
43 65 003
Elemendi tüüp Külmakindluse
klass
Struktuuri-
klass
Kate Min õhu-
sisaldus Muud nõuded
(mm) (%)
Lahja betoon Ei kohaldata Ei kohaldata Ei kohaldata
Ei
kohaldat
a
- -
Betoon
Eisemene vaiad Ei kohaldata Ei kohaldata
Ei
kohaldat
a
- -
Sekundaarsed vaiad Ei kohaldata S6 75 - -
Rostvärgi KK2-100 S5 50 - -
Kohapeal valatav
rajatis KK2-100 S4 50 - -
Tugisein KK2-100 S5 50 - -
Pöhjaplaat N/A S5 50 - -
Katteplaat KK2-100 S4 50 - -
Betooni spetsifikatsioon 2/2
Minimaalne katte paksus ette valmistatud maapinnale valataval betoonil (koos tasanduskilega) on 50 mm
ja otse pinnasele valataval betoonil 75 mm.
Tagada tuleb betooni tootmise spetsiaalne kvaliteedikontroll vastavalt standarditele EN 1992-1-1 ja EN
206, näiteks tootmise sertifitseerimisega vastavalt standardile EN 206, Lisa C. Betooni tootmise
spetsiaalset kvaliteedikontrolli on kaalutud pealisehitises struktuurse klassifikatsiooni jaoks.
Jämeda täiteaine maksimaalne terasuurus on 20 mm. Betooni pinnaklass varjatud pindadel on MUO-C,
nähtavatel pindadel MUO-B. Betooni pinnaklass servataladel on MUO-A. Betooni pinnaklasside
definitsioon on toodud Eesti Betooniühingu juhendis “Betoon ja raudbetoon. Betoonpinnad' (2010).
4.5 ALUSKONSTRUKTSIOON
Geotehnilise profiili kohaselt toetatakse vundamendid otse paekivile. Arvestades selle materjaliga seotud
suurt kandevõimet ja väikest deformeeritavust, peetakse madalat vundamenti kõige sobivamaks
lahenduseks otse kivile kaevatud lõikude vundamendiks.
Nendes lõikudes, kus kalju on sügavamal, kasutatakse vaiseinu nii vundamendina kui ka külgmiste
tugimüüridena, mida kasutatakse tunnelilõikude väljakaevamiseks ja toestamiseks. 1 m läbimõõduga
vaiasid koos tugevdustega kasutatakse 1,20 või 1,40 m kaugusel asuvate sekundaarsete vaiadena, mille
vahel on sektsioonvaiad, mitte struktuurilised vaiad.
U- ja L-kujulised tugimüürid on määratletud tunnelirampide lõpuosades.
Kõik pinnasega kokkupuutuvad osad tuleb kaitsta veekindlalt (tugimüüride puhul kahekordne
bituumenkate ja kõigi veetaseme alla jäävate osade puhul keevitatud veekindlad membraanid).
Seintel on vähemalt iga 10 m järel konstruktsiooni liitekohad ja vähemalt iga 25 m järel
paisumisstruktuuride vuugid, mis võimaldavad soojusliikumisi ja väldivad soovimatuid pragusid. Kõik
konstruktsiooni liitekohad sisaldavad hüdroekspansiivseid paisumisprofiile. See konstruktsiooniline
vuugidetail sisaldab veetõkkena plastist elementi, mis tagab veekindluse.
Element type
Frost
Resistance
class
Structural
class
Cover Min. Air
content Other requirements
(mm) (%)
Lean Concrete N/A N/A N/A N/A - -
Concrete
Primary Piles N/A N/A N/A - -
Secondary piles N/A S6 75 - -
Piles caps KK2-100 S5 50 - -
Cast in place strut KK2-100 S4 50 - -
Retaining wall KK2-100 S5 50 - -
Bottom slab N/A S5 50 - -
Top slab KK2-100 S4 50 - -
Table 10. Concrete specification 2/2
Minimum cover for concrete cast against prepared ground (including blinding) shall be 50 mm and for
concrete cast directly against soil 75 mm.
Special quality control of concrete production shall be ensured according EN 1992-1-1 and EN 206, for
example by certification of the production control according to EN 206, Annex C. Special quality control
of the concrete production has been considered in the superstructure for the structural classification.
The maximum grain size of coarse aggregate is 20 mm. Concrete surface class for hidden surfaces is
MUO-C, for visible surfaces MUO-B. Concrete surface class on edge beams is MUO-A. The definition of
the concrete surface classes is given in the Estonian Concrete Association guideline “Concrete and
reinforced concrete. Concrete surfaces' (2010).
4.5 SUBSTRUCTURE
According to the geotechnical profile, the foundations will be directly supported on limestone rock.
Considering the high bearing capacity and the low deformability associated to this material, a shallow
foundation is deemed to be the most adequate solution for the foundation of the sections directly
excavated on the rock.
For those sections in which the rock is at more depth piled walls are used both as foundation and as
lateral retaining walls used for the excavation and support of the tunnel sections. 1 m diamaeter piles with
reinforcements are used as secondary piles separated 1.20 or 1.40 m, with secant not structural piles
between them.
U shape and L shape Retaining walls are defined in the end parts of the tunnel ramps.
All parts that come into contact with the soil must be protected with waterproofing (double bitumen coating
for retaining walls and welded waterproofing membranes for all parts under the water level).
The walls will have construction joints at least every 10 m and expansion structural joints at least every
25 m that allow for thermal movements and avoids undesired cracking. All construction joints will include
hydroexpansive expansion profiles. The structural joint detail includes a plastic element as water stop to
ensure water tightness.
PROJEKTEERIMIS- JA PROJEKTEERIMISJÄRELEVALVETEENUSED UUE TRASSI EHITUSEKS LÕIGUS TALLINNAST RAPLANI
DESIGN AND DESIGN SUPERVISION SERVICES FOR THE CONSTRUCTION OF THE NEW LINE FROM TALLINN TO RAPLA
PROJEKTI Nr. / PROJECT No. RBDTDEEDS2DPS3
PÕHIPROJEKT / MASTER DESIGN DOKUMENDI KOOD / DOCUMENT CODE
RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_RP_BR-T_MD_00001
LEHEKÜLG / PAGE
LEHED / PAGES
REVISIOON / REVISION
44 65 003
4.6 PEALISEHITIS
Tunneli pealisehituseks on 12,90 m pikkuse keskosa puhul 120 cm paksune kohapeal valatud
raudbetoonist ülemine plaat. Kaitstud keevitatud hüdroisolatsioonimembraanid paigaldatakse ülemisele
plaadile 1% kallakuga betooni peale, et hõlbustada vee äravoolu külgedele.
4.7 KATEND JA HÜDROISOLATSIOON
Tekiplaadi hüdroisolatsiooniks tuleb kasutada hüdroisolatsioonikilet vastavalt raudteesildade tekiplaatide
tehnilisele kirjeldusele.
Hüdroisolatsioonisüsteemi moodustavad bituumenaluskiht ning keevitatud elastomeerne bituumenist
hüdroisolatsioonikiht koos geotekstiili (4 mm).
Raudteeplatvormi kogukõrgus ehitise ülaosast kuni rööpa ülaosani on 0,75 m. See on moodustatud
ballastiga minimaalse paksusega 0,35 m liiprite all, mõõdetuna rööbaste all.
4.8 VEE DRENAAŽ
Drenaaž BR0060 koosneb erinevatest drenaažielementidest, mis koos tagavad nii äravoolu- kui ka infiltratsioonivee piisava ärajuhtimise, mis mõjutab uuritavat taristut. Pikisuunaline drenaaž tagab sadevee ärajuhtimise ja imbumise tunnelisse. See kogub vett tunneli põhjapoolsetelt ja lõunapoolsetelt rampidelt, mis juhivad vee tunnelisse. Kuigi siin esitatud drenaaž jõuab ainult rajatise enda sisemusse, võetakse selle dimensioneerimisel arvesse väliseid drenaažikogumisalasid, mis suunavad vett süsteemi. BR060 välisdrenaaž, mida uurib paketi RW0200 konsultant, moodustub hinnanguliselt raudteeplatvormi külgmistest drenaažielementidest.
Valgalade pindala mudel BR0060 tunneli drenaaži arvutamiseks
Need elemendid ühenduvad kahe külgmise kontrollkaevuga siselõigu tunneli alguses, mis omakorda loob ühenduse teise keskse kontrollkaevuga, mis hõlbustab üleminekut tunneli drenaažisüsteemile. Mõlemal rambil on see üleminek lahendatud samamoodi. Keskne kontrollkaev on iga kaldtee sisemise drenaaživõrgu algus. BR060 pikisuunaline drenaaživõrk koosneb rib-loc-tüüpi torust valmistatud keskkollektorist, mis kulgeb rööbastee ballastkihi all ja on ümbritsetud massbetooniga. Kollektorite läbimõõt on 1200 mm põhjapoolses piirkonnas ja 950 mm lõunapoolses rambis. Keskkollektoril on kontrollkaevud iga 75 m järel lõunakollektoris ja iga 50 m järel põhjakollektoris. Platvormi all on 350 mm külgmised rennid, mis koguvad äravooluvett suletud lõigus ja samuti sadevett avatud lõigus. Vee ühendamine või äravool nendest rennidest toimub kõigis kontrollkaevudes läbivalt keskkollektori suunas.
4.6 SUPERESTRUCTURE
The superstructure of the tunnel is a cast in-situ top slab of reinforced concrete with 120 cm thickness for
the central 12.90 m span. Protected welded waterproofing membranes are placed on the top slab over a
slope concrete qith 1% inclinaction to ease the water evacuation to the sides.
4.7 PAVEMENT AND WATERPROOFING
Waterproof the deck slab using waterproofing membrane in accordance technical specifications for
railway decks.
The waterproofing system is formed by a bituminous primer, and welded elastomer bituminous
waterproofing membrane with geotextile (4 mm).
The total height of the railway platform from top of the structure to top of rail is 0.75 m. It is formed by a
ballast minimum thickness of 0.35 m below the sleepers measured below the rails.
4.8 WATER DRAINAGE
The BR0060 drainage is composed by different drainage elements that together ensure an adequate evacuation of both runoff and infiltration waters that affect the infrastructure being studied. The longitudinal drainage ensures the evacuation of rainwater and infiltration into the tunnel. This collects water from the ramps (north and south) of the tunnel, which lead the water into the tunnel. Although the drainage presented here will only reach the interior of the structure itself, for its sizing, the exterior drainage catchment areas that inject water into the system are considered. The exterior drainage to BR060, which will be studied by the RW0200 package consultant, is estimated to be formed by lateral drainage elements to the railway platform.
Figure 30. Catchment area model for BR0060 tunnel drainage calculation
These elements connect to two lateral manholes in the beginning of the inner section tunnel, which in turn will make a connection with another central manhole, which will facilitate the transition to the drainage system of the tunnel itself. On both ramps, this transition is solved in the same way. The central manhole is the beginning of the interior drainage network of each ramp. The longitudinal drainage network of the BR060 consists of a central collector made of rib-loc type tube, which runs under the ballast layer of the rail and is wrapped in mass concrete. The diameters of the collectors are 1200 mm in the northern area and 950 mm in the southern ramp. The central collector has manholes every 75 m in the south collector and every 50 m in the northern one. There are 350 mm lateral gutters under the platform that serve to collect runoff water in the closed section, as well as to collect rainwater in the open section. The connection or discharge of water from these gutters is carried out transversally towards the central collector in each of the manholes.
PROJEKTEERIMIS- JA PROJEKTEERIMISJÄRELEVALVETEENUSED UUE TRASSI EHITUSEKS LÕIGUS TALLINNAST RAPLANI
DESIGN AND DESIGN SUPERVISION SERVICES FOR THE CONSTRUCTION OF THE NEW LINE FROM TALLINN TO RAPLA
PROJEKTI Nr. / PROJECT No. RBDTDEEDS2DPS3
PÕHIPROJEKT / MASTER DESIGN DOKUMENDI KOOD / DOCUMENT CODE
RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_RP_BR-T_MD_00001
LEHEKÜLG / PAGE
LEHED / PAGES
REVISIOON / REVISION
45 65 003
BR0060 tunneli tüüpiline läbilõige, millel on näha drenaažielemendid
Vesi juhitakse läbi kollektorite tunnelis asuvasse madalpunkti, kuhu on planeeritud pumpla, mille puhul on IDOM-i reguleerimisalas ainult taristu struktuuriline dimensioneerimine, nii et pumpamissüsteem jäetakse sellest uuringust välja.
BR0060 tunneli veemahuti läbilõige, millel on näha drenaažielemendid
Kui vesi on veemahutisse kogunenud, pumbatakse see pinnale, kus asub lahutus- ja energiahajutamiskaev, milles toimub üleminek torusurve süsteemist kraavi. Selles kohas tekib avatud kraavikanal, mis juhib vee CU0381 truubi väljavoolu ülemisse ossa, kust vesi kallatakse maaparandussüsteemi.
Figure 31. Typical section of BR0060 tunnel showing drainage elements
The water is led through the collectors to the low point inside the tunnel, where a pumping station has been planned, in which IDOM only has in its scope the structural dimensioning of the infrastructure, so the pumping system is left out of this study.
Figure 32. Water tank section of BR0060 tunnel showing drainage elements
Once the water has been collected inside the water tank, it will be pumped to the surface, where there is a rupture and energy dissipation manhole, in which the transition from the pipe pressure system to ditch is made. At that point, an open ditch channel is born that directs the water to the upper part of the CU0381 culvert outlet, where the waters are poured into the Land Melioration system.
PROJEKTEERIMIS- JA PROJEKTEERIMISJÄRELEVALVETEENUSED UUE TRASSI EHITUSEKS LÕIGUS TALLINNAST RAPLANI
DESIGN AND DESIGN SUPERVISION SERVICES FOR THE CONSTRUCTION OF THE NEW LINE FROM TALLINN TO RAPLA
PROJEKTI Nr. / PROJECT No. RBDTDEEDS2DPS3
PÕHIPROJEKT / MASTER DESIGN DOKUMENDI KOOD / DOCUMENT CODE
RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_RP_BR-T_MD_00001
LEHEKÜLG / PAGE
LEHED / PAGES
REVISIOON / REVISION
46 65 003
Põiksuunalisel drenaažil on ainult truup (CU0381), mis läbib tunneli Sta 10+415,391 – 10+439,519 juures. Sellel truubil on osa, mis kuulub DPS1 RW400 juurde ja mis ühendub CU0381-ga, moodustades ühiselt põiksuunalise drenaažitorustiku. Sellel truubil on pikk sirge lõik, mis ristub allpool olevate taristutega ja millest edasi on kaarjas lõik.
Truup CU0381. Betoonilõik. Asendi plaan.
Sellest kanalisatsioonitorustikust võib eristada mitu osa. Esimene neist, mis kuulub üksusesse RW400 ja on valmistatud monteeritavatest betoontükkidest. Järgnevalt võib leida BR060 esimese lõigu, mis koosneb samuti monteeritavatest betoontükkidest, nagu RW400 omad. Järgmine lõik on tehtud valatud betoonist tulenevalt olemasolevatest ehituslikest vajadustest, mis teevad sellest unikaalse töö. See eripära seisneb selles, et paigutuse ja olemasolevate piiritingimuste tõttu on olemasolev vertikaalne ruum piiratud, nii et hüdrauliliste drenaaživajaduste tõttu on see tulnud projekteerida viisil, kus truubi alumine plaat (selle ristumiskohas BR0060 tunneliga) on tunneli võlv, jättes mõlemad struktuurid üksteise sisse põimituteks.
Truup CU0381. BR0060 tunneli ristlõige
Deformatsioonivuugid on projekteeritud tunnelist oluliselt eraldi, nii et valatud betoonist truubi lõik töötab selle keskosas koos tunneliga ja seeläbi välditakse võimalikke lekkeid tunneli sisemusse. Truubi viimane lõik, mis langeb kokku selle kõveraga, muutub väikeseks avatud lõiguks, millel on keskne sein, mis tühjendab kogutud vihmavee kuivenduskanalisse, mis ei kuulu uuringu kohaldamisalasse. Tuleb märkida, et truubi lõik on projekteeritud kahest elemendist koosneva kanalina, mille sisemõõt on 2 × 3,5 m alveooli kohta, mille keskne ribi on selle monteeritavas lõigus kahekordne ja mis valatud betoonist lõigu puhul läheb üle ühekordseks 30 cm pikkuseks keskseinaks.
Transversal drainage has only a culvert (CU0381) that crosses the tunnel at Sta 10+415.391 - 10+439.519. This culvert has a part that belongs to RW400 of DPS1 and that connects with CU0381 itself, jointly forming the piece of transversal drainage. This culvert has a long straight section that crosses the existing infrastructures below and from which it has a curved section.
Figure 33. Culver CU0381. Concrete section. Layout plan.
It can be differentiated several parts of this sewer. A first one, which belongs to RW400 and is made with prefabricated concrete pieces. The next one it can be found the first section of the BR060, which is also composed of prefabricated concrete pieces, like those of the RW400. The next section is made with poured concrete because the existing construction needs, which make it a unique work. This particularity lies in the fact that, due to the layout and the existing boundary conditions, the vertical space that exists is limited, so due to the hydraulic needs of drainage, it has had to be designed so that the lower slab of the culvert, at its junction with the BR0060 tunnel, is the tunnel's vault, leaving both structures embedded in one.
Figure 34. Culver CU0381. Cross section over BR0060 tunnel
Expansion joints are designed, significantly separated from the tunnel, so that the section of the poured concrete culvert works in its central part together with the tunnel and, in turn, possible leaks into the interior of the tunnel are avoided. The last one section of the culvert, which coincides with its curve, it becomes a small section of open section with a central wall that will drain the gathered rainwater into a Land Melioration channel, the latter being out of reach of the study. It should be noted that the culvert section is designed as a two-celled duct measuring 2x3.5 m inside per alveolus, whose central rib will be double in its prefabricated section, transitioning to a single 30 cm central wall in the poured concrete section.
PROJEKTEERIMIS- JA PROJEKTEERIMISJÄRELEVALVETEENUSED UUE TRASSI EHITUSEKS LÕIGUS TALLINNAST RAPLANI
DESIGN AND DESIGN SUPERVISION SERVICES FOR THE CONSTRUCTION OF THE NEW LINE FROM TALLINN TO RAPLA
PROJEKTI Nr. / PROJECT No. RBDTDEEDS2DPS3
PÕHIPROJEKT / MASTER DESIGN DOKUMENDI KOOD / DOCUMENT CODE
RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_RP_BR-T_MD_00001
LEHEKÜLG / PAGE
LEHED / PAGES
REVISIOON / REVISION
47 65 003
Truup CU0381. Kaheelemendilise betoonkarbi tüüpiline lõik
Kui väljumiskõver on saavutatud, säilitatakse sama lõik, kuid ülemine plaat kaob ja jääb keskne sein, mis aitab jagada ja hajutada hüdraulilisi inertsiaaljõude, mis tekivad, kui äravoolanud vesi muudab suunda. Maaparandussüsteemi osa on ajutine lahendus tunneli ehituse teostatavuse tagamiseks ja selle projekteerib RW200 konsultant vastavalt detailplaneeringule, kusjuures on nimetamisväärne, et maaparanduskanalit tugevdatakse tunneli väljavoolulõigul kividest kaldakindlustusega.
Truup CU0381. Maaparandusega ühendamiseks avatud ajutise kraavi tüüpiline lõik
Lõpuks on oluline märkida, et kogu siin käsitletud drenaažitööde sisemus on kavandatud hüdroisolatsiooniks polümeerikattega, mis on materjal, millel on lisaks hüdroisolatsioonile ka olulised mehaanilised omadused, mis tagavad töö hüdroisolatsiooni juba enne võimalikke vajumiserinevusi ja võimalikke pragusid.
Figure 35. Culver CU0381. Typical section of double cell concrete box
Once the exit curve is reached, the same section is maintained, but the upper slab disappearing and a central wall remains, which helps divide and dissipate the hydraulic inertial forces that are created when the drained water changes direction. The Land Melioration system section is a temporary solution for the feasibility of the tunnel construction and will be projected by the RW200 consultant as per the Detailed Plan, it is noticeable to point that the Land Melioration channel will be reinforced in the discharge section of the tunnel with rip-rap.
Figure 36. Culver CU0381. Typical section of open temporary dich to connect with land melioration
Finally, it is important to indicate that the entire interior of the drainage work discussed here is planned to be waterproofed with polyurea, which is a material that, in addition to waterproofing, has important mechanical characteristics, which guarantees the waterproofing of the work even before possible settlements differentials and possible cracks.
PROJEKTEERIMIS- JA PROJEKTEERIMISJÄRELEVALVETEENUSED UUE TRASSI EHITUSEKS LÕIGUS TALLINNAST RAPLANI
DESIGN AND DESIGN SUPERVISION SERVICES FOR THE CONSTRUCTION OF THE NEW LINE FROM TALLINN TO RAPLA
PROJEKTI Nr. / PROJECT No. RBDTDEEDS2DPS3
PÕHIPROJEKT / MASTER DESIGN DOKUMENDI KOOD / DOCUMENT CODE
RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_RP_BR-T_MD_00001
LEHEKÜLG / PAGE
LEHED / PAGES
REVISIOON / REVISION
48 65 003
Truup CU0381. Avatud kaheelemendilise betoonkarbi tüüpiline lõik
BBR060 äravoolusüsteemi kolmas ja viimane komponent on võimaliku barjääriefekti leevendamine, mida tunnel võib tekitada põhjavee ringlusele, häirides maa-aluse voolu ringlust. See vool kulgeb tunneli piirkonnas risti NE-SW suunaga. Selleks on Sta 11+360 pilootvundamendis umbes ühe meetri pikkune värav ehk teisisõnu ei jõua vundament sel hetkel kivimikihini, vaid peatub tunneliplaadi tasandil, kusjuures mõlemad tunneli küljed ühendatakse plaadi alumisel küljel läbi moreenikihi, mis tagab põhjavee voolu jätkumise läbi selle sammu.
Barjääriefekti leevendussüsteem. Ristlõige
Seda süsteemi täiendades plaanitakse Sta 10+480 sifooni teostamist kahe 500 mm toruga, mis kulgevad tunneli alt läbi ja on kivikihi sisse põimitud. Need torud koguvad vett maapinna lähedal kulgevast kuivenduskraavist, kus asub moreeni sisseehitatud ava, kuni sifooni sissepääsukambrini, kogudes vett, mis jõuab tunneli barjääriefekti tõttu maapinna ülemistele tasanditele. Kui vesi on jõudnud sifooni, suunatakse see teisele poole tunnelit, suunates vee uuesti läbi teise kraavi samas suunas kui eelmine, kuid vastupidise suuna ja kallakuga. Selle süsteemiga tagatakse aluspinnase voolu toimimine, leevendades tunneli barjääriefekti.
Figure 37. Culver CU0381. Typical section of open double cell concrete box
The third and final component of the BR060 drainage system is the mitigation of the possible barrier effect that the tunnel can create on the circulation of groundwater, by interfering with the circulation of underground flow. This flow, in the tunnel area, runs perpendicular to its trace from the NE-SW direction. To do this, there is the execution of a gate of approximately one meter in the pilot foundation at Sta 11+360, or in other words, the foundation at this point will not reach the rock stratum, but will stop at the level of the tunnel slab, with both sides of the tunnel being connected on the underside of the slab through the moraine stratum, which guarantees the continuation of the flow of groundwater through this step.
Figure 38. Barrier effect mitigation system. Cross section
Complementing this system, the execution of a siphon is planned at Sta 10+480 with two 500 mm tubes that pass under the tunnel, embedded in the rock stratum. These tubes collect water from a drain ditch that runs close to the surface, from where the porthole made in the moraines is located, to the point of the entrance chamber in the siphon, collecting the water that reaches the upper levels of the ground due to the tunnel barrier effect. Once in the siphon, the water is redirected to the other side of the tunnel, reinjecting the water through another ditch in the same direction as the previous one, but with the opposite
PROJEKTEERIMIS- JA PROJEKTEERIMISJÄRELEVALVETEENUSED UUE TRASSI EHITUSEKS LÕIGUS TALLINNAST RAPLANI
DESIGN AND DESIGN SUPERVISION SERVICES FOR THE CONSTRUCTION OF THE NEW LINE FROM TALLINN TO RAPLA
PROJEKTI Nr. / PROJECT No. RBDTDEEDS2DPS3
PÕHIPROJEKT / MASTER DESIGN DOKUMENDI KOOD / DOCUMENT CODE
RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_RP_BR-T_MD_00001
LEHEKÜLG / PAGE
LEHED / PAGES
REVISIOON / REVISION
49 65 003
4.9 KESKKONNAKAITSE
Rail Baltica KMH kohaselt tuleb tagada nõuetekohased ülekäigud kõikide loomarühmade jaoks, et vältida populatsioonide killustumist. Loomapopulatsioonide ühendusvõimaluste säilitamiseks tuleb RB projekti lisada täiendavad metsloomade tunnelid ja ülepääsud. Nendel juhtudel, kui on kavandatud loomarajad, rajatakse need pärast Soodevahe tunneli ehitamist samal ajal kui raudtee ehitamine. Nende loomakäikude maastikukujundust (põõsaste ja puude istutamine, rohutamiseks liikide valik ja looma läbipääsu soodustavad täiendavad elemendid) on kirjeldatud selle raudteelõigu MD paketi, milles see struktuur asub, keskkonnaraportis. Loomade läbipääsehitatakse keskkonnasäästlikul viisil, järgides volitatud keskkonnakaitseorganisatsioonide nõudeid. Töövõtja vastutab looduskeskkonna kaitsmise eest ehitusplatsil. Masinatest ega ehitusplatsil kasutatavatest seadmetest ei tohi lekkida õli, kütust ega muid kemikaale. Pärast ehitustööde lõpetamist tuleb territoorium koristada ja ehitusjäätmeid käidelda vastavalt kehtivatele seadustele. Ehitusjäätmeid ei tohi põletada. Olulisemad keskkonnaalased õigusaktid Eestis on muuhulgas, kuid mitte ainult järgmised:
• Looduskaitseseadus ja selle alamaktid
• Veeseadus ja selle alamaktid
• Atmosfäärikaitseseadus
• Kemikaaliseadus ja selle alamaktid
• Jäätmeseadus ja selle alamaktid
• Transpordi infrastruktuuriga killustatud elupaigad. Loodus ja liiklus. Euroopa käsiraamat konfliktide
määratlemiseks ja lahenduste kavandamiseks. KNNV Publishers, 2003.
• Loomad ja liiklus Eestis. Käsiraamat konfliktide määratlemiseks ja tehnilised lahendused
meetmete rakendamiseks. Eesti Maanteeamet, 2010.
• Loomad ja teed: Teede negatiivse loodusmõju leevendamise meetodid. Poola Teaduste
Akadeemia loomauuringute instituut, 2009.
• Railway Ecology. Springer International Publishing, 2017.
• Handbook of Road Ecology. John Wiley & Sons Ltd., 2015.
• Tehnilised nõuded metsloomade ületuskohtade ja tarade ehitusele (teine trükk, parandatud ja
täiendatud). Dokumendid transporditaristu põhjustatud elupaikade killustamise leevendamiseks.
Hispaania põllumajandus-, toidu- ja keskkonnaministeerium, 2016.
• Veeseadus.
• Eesti Vabariigi keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning
heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse
hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“
(https://www.riigiteataja.ee/akt/112112019006).
direction and slope. With this system, the functioning of the subsoil flow is guaranteed, mitigating the barrier effect of the tunnel.
4.9 ENVIRONMENTAL PROTECTION
EIA of Rail Baltica states that appropriate crossings have to be provided for all animal groups to prevent fragmentation of populations. To maintain connectivity of animal populations, additional wildlife under- and overpasses have to be included in the RB design. In those cases where animal paths have been designed, these will be built after the construction of the Soodevahe tunnel, at the same time as the construction of the railway. The landscape design of these animal passages (planting of shrubs and trees, choice of species for the grassing and additional elements to favour the passage of animal) is described in the environmental report of the railway section MD package in which structure is located. The animal passage shall be constructed in an environmentally sustainable manner, meeting the
requirements of authorized environmental protection organizations. The contractor is responsible for
protecting the natural environment at the site. Machinery and machinery used in construction must not
leak oil, fuel or other chemicals. After completion of construction work, the area must be cleaned up and
construction waste treated in accordance with current legislation. Construction waste must not be
incinerated.
The most important environmental legislation in Estonia includes, but is not limited to:
• Nature Conservation Act and its by-laws
• Water Act and its by-laws
• Atmospheric Protection Act
• Chemicals Act and its by-laws
• Waste Act and its by-laws
• Habitat fragmentation due to Transportation Infrastructure. Wildlife and Traffic. A European
Handbook for Identifying Conflicts and Designing Solutions. KNNV Publishers, 2003.
• Animals and traffic in Estonia. A handbook for defining conflicts and technical solutions for
implementing the measures. Estonian Road Administration, 2010.
• Animals and roads: Methods of mitigation the negative impact of roads on wildlife. Mammal
Research Institute Polish Academy of Sciences, 2009.
• Railway Ecology. Springer International Publishing, 2017.
• Handbook of Road Ecology. John Wiley & Sons Ltd., 2015.
• Technical Prescription for Wildlife Crossing and Fence Design (second edition, revised and
expanded). Documents for the mitigation of habitat fragmentation caused by transport
infrastructure. Spanish Ministry of Agriculture, Food and the Environment, 2016.
• Water Act.
PROJEKTEERIMIS- JA PROJEKTEERIMISJÄRELEVALVETEENUSED UUE TRASSI EHITUSEKS LÕIGUS TALLINNAST RAPLANI
DESIGN AND DESIGN SUPERVISION SERVICES FOR THE CONSTRUCTION OF THE NEW LINE FROM TALLINN TO RAPLA
PROJEKTI Nr. / PROJECT No. RBDTDEEDS2DPS3
PÕHIPROJEKT / MASTER DESIGN DOKUMENDI KOOD / DOCUMENT CODE
RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_RP_BR-T_MD_00001
LEHEKÜLG / PAGE
LEHED / PAGES
REVISIOON / REVISION
50 65 003
• Eesti veemajanduskava (2015-2021).
• Atmosfääriõhu kaitse seadus (sh müraga seotud küsimused).
Olulisemad keskkonnaalased õigusaktid EL-i tasandil on muuhulgas, kuid mitte ainult järgmised:
• Vee raamdirektiiv (2000/60/EC)
• Nitraadidirektiiv (91/676/EEC)
• Suplusvee direktiiv (2006/7/EC)
• Põhjaveedirektiiv (2006/118/EC)
• Olmevee direktiiv (98/83/EC)
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/105/EÜ, mis käsitleb keskkonnakvaliteedi
standardeid veepoliitika valdkonnas
• Asulareovee puhastamise direktiiv (91/271/EEC)
• Direktiiv välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta (2008/50/EC)
• Direktiiv arseeni, kaadmiumi, elavhõbeda, nikli ja PAH sisalduse kohta välisõhus (2004/107/EC)
• Lenduvate orgaaniliste ühendite direktiiv (94/63/EC)
• Elupaikade direktiiv (loodusdirektiiv) (92/43/EEC)
• Direktiiv loodusliku linnustiku kaitse kohta (2009/147/EC)
• Euroopa kvaliteedi standardi direktiiv (2008/105/EC)
• Direktiiv üleujutuste kohta (2007/60/EC)
• Joogivee direktiiv
• Kliimamuutustega kohanemist käsitleva ELi strateegia
• Keskkonnamüra direktiiv 2002/49/EÜ
Projekt järgib ka transpordi valget raamatut, kliima- ja energiaraamistikku 2030 ning direktiivi
2004/101/EÜ, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ. ELi direktiivis 2004/35/EÜ on siiski sätestatud
põhimõte "saastaja maksab", mida ei kohaldata projekteerimise suhtes, vaid ehituse ajal arendaja suhtes.
Keskkonnaalal järgitakse vastavaid Design Guidlines`i nõudeid. Projekt on koostatud järgides ökoloogilisi
piirangud ning lähtudes rohelise projekteerimise põhimõtetest.
Keskkonnadisaini suunised on koondatud keskkonna projekteerimisjuhendisse nimega RBDG-MAN-027-
0104.
Lisaks järgitakse järgmisi olulisi keskkonnapoliitika üldpõhimõtteid:
• Bioloogiline mitmekesisus, maakasutus ja metsamajandus
• Ressursitõhusus ja ringmajandus
• Kestlik tarbimine ja tootmine
• Regulation No.61 of the Minister of Environment of the Republic of Estonia of 08.11.2019
„Requirements for Wastewater Treatment and Discharge of Sewage, Precipitation, Mining,
Quarrying and Cooling Water, Conformity Assessment Measures and Pollutant Limit Values“
(https://www.riigiteataja.ee/akt/112112019006).
• Estonian Water Management Plan (2015-2021).
• Atmospheric Air Protection Act (incl. noise issues).
Key environmental legislation at EU level includes, but is not limited to:
• Water Framework Directive (2000/60 / EC)
• Nitrates Directive (91/676 / EEC)
• Bathing Water Directive (2006/7 / EC)
• Groundwater Directive (2006/118 / EC)
• Drinking Water Directive (98/83 / EC)
• Directive 2008/105 / EC of the European Parliament and of the Council on environmental
quality standards in the field of water policy
• Urban Wastewater Treatment Directive (91/271 / EEC)
• Directive on ambient air quality and cleaner air for Europe (2008/50 / EC)
• Directive on the levels of arsenic, cadmium, mercury, nickel and PAHs in ambient air (2004/107
/ EC)
• Volatile Organic Compounds Directive (94/63 / EC)
• Habitats Directive (Habitats Directive) (92/43 / EEC)
• Directive on the conservation of wild birds (2009/147 / EC)
• Directive on environmental quality standards (2008/105/EC)
• The Floods Directive (2007/60/EC)
• The Drinking Water Directive
• EU strategy for adaptation to climate change
• The environmental Noise Directive 2002/49/EC
The project is also following Transport White Paper, 2030 climate & energy framework and the Directive 2004/101/EC amending the Directive 2003/87/CE. However, the EU Directive 2004/35/EC lays down the “polluter pays” principle, which does not apply to design but applies to the developer during construction. The relevant requirements of the Design Guidelines are followed in the environmental area. Project is
composed in accordance with ecological constrains and green engineering.
Guidelines for the environmental design are gathered in the design guideline for environment named
RBDG-MAN-027-0104.
In addition, the following important general principles of environmental policy are followed:
• Biodiversity, land use and forestry
• Resource efficiency and the circular economy
PROJEKTEERIMIS- JA PROJEKTEERIMISJÄRELEVALVETEENUSED UUE TRASSI EHITUSEKS LÕIGUS TALLINNAST RAPLANI
DESIGN AND DESIGN SUPERVISION SERVICES FOR THE CONSTRUCTION OF THE NEW LINE FROM TALLINN TO RAPLA
PROJEKTI Nr. / PROJECT No. RBDTDEEDS2DPS3
PÕHIPROJEKT / MASTER DESIGN DOKUMENDI KOOD / DOCUMENT CODE
RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_RP_BR-T_MD_00001
LEHEKÜLG / PAGE
LEHED / PAGES
REVISIOON / REVISION
51 65 003
4.9.1 SOODEVAHE TUNNELI KESKKONNAMÕJU KOKKUVÕTE
Vastavalt KeHJS punktile 61 koostatud keskkonnakirjeldusele tulenevad Soodevahe tunneli seotud
märkimisväärsed mõjud ehitusfaasist ning on järgmised:
• Müra
• Vibratsioon
• Õhureostus
Mõju on ajutine ja piirneb ehitusajaga. Mõju saab leevendada nõuetekohase töögraafiku ja töötehnikate
planeerimise abil.
Ükski tööst tulenev mõju pole märkimisväärne. Soodevahe tunneli ehitamise mõju leevendamise
meetmed on järgmised.
• Metsaraie minimaalses mahus.
• Ehitustööde ajal tuleb täita kemikaalide ja kütuse kasutamise eeskirju.
• Truupide ehitamisel tuleb järgida veekaitsemeetmeid.
• Võimalikult palju jäätmeid tuleks saata ringlusse või uuesti kasutada.
• Rakendada tuleb müra- ja vibratsioonikaitse meetmeid, et tagada alati lubatud piirnormidest madalam müratase.
• Tolmu teket tuleb vähendada, vajaduse korral niisutamise abil.
• Erosiooniriske tuleb vähendada
Põhjaveetaseme (GWL) all kaevetööde tegemisel või mis tahes ehitusel tuleb arvestada veetasemega,
et see ei segaks ehitustöid.
Käesoleva projekti jaoks on tehtud HÜDROGEOLOOGILINE ANALÜÜS. Selle aruande eesmärk on
pakkuda välja analüüs vee sissevoolu kohta, mis tuleb meie rajatiste ja vundamentide ehitamiseks välja
pumbata. Lisateavet leiate geotehnilisest aruandest: RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-
ZZ_0011_RP_GEO-AA_MD_00001.
KMH käigus teostati põhjaveetaseme muutuste hindamiseks hüdrogeoloogiline modelleerimine. Selle
põhjal kujuneb süvendite ja tunnelite kuivana hoidmise eesmärgil veetaseme alandamisel välja kaks
põhjavee alanduslehtrit (Joonis 36). Oluliseks mõjuks loetakse alandust 1 m ja rohkem.
• Sustainable consumption and production
4.9.1 SUMMARY OF ENVIRONMENTAL IMPACTS OF SOODEVAJE TUNNEL
According to the environmental description composed by KeHJS paragraph 61 significant impacts
regarding Soodevahe tunnel are originating from the construction phase and are the following:
• Noise
• Vibration
• Air pollution
Impact is temporary and limited to the construction time. Impacts can be mitigated by proper work
schedule and work technique planning.
None of the operational impacts are significant. Impact mitigation measures for Soodevahe tunnel
construction are the following:
• Cutting forest in a minimal amount.
• During construction chemical and fuel usage legislation must be obeyed.
• Water protection measures must be obeyed when constructing culverts.
• As much as possible waste should be recycled or reused
• Noise and vibration protection measures should be used to guarantee noise emissions below legislative norms at any time.
• Dust generation should be minimized, if needed with irrigation.
• Erosion risks should be minimized.
When executing excavations under the Ground Water Level (GWL), or any construction, the water level
must be considered so that it does not disturb the building works.
For the present project it has been done a HYDROGEOLOGICAL ANALYSIS. The aim of that report is to
propose an analysis regarding the water inflow that must be pumped out to be able to build our structures
and foundations. For more information, please refer to the geotechnical repport: RBDTD-EE-DS2-
DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_RP_GEO-AA_MD_00001.
During the EIA, hydrogeological modeling was carried out to assess changes in the groundwater level.
Based on this, in order to keep the pits and tunnels dry, two groundwater lowering funnels are formed
when the water level is lowered (Figure 36). A lowering of 1 m and more is considered a significant impact
PROJEKTEERIMIS- JA PROJEKTEERIMISJÄRELEVALVETEENUSED UUE TRASSI EHITUSEKS LÕIGUS TALLINNAST RAPLANI
DESIGN AND DESIGN SUPERVISION SERVICES FOR THE CONSTRUCTION OF THE NEW LINE FROM TALLINN TO RAPLA
PROJEKTI Nr. / PROJECT No. RBDTDEEDS2DPS3
PÕHIPROJEKT / MASTER DESIGN DOKUMENDI KOOD / DOCUMENT CODE
RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_RP_BR-T_MD_00001
LEHEKÜLG / PAGE
LEHED / PAGES
REVISIOON / REVISION
52 65 003
Alanduslehtri ulatus ning vähemalt ühe meetrise põhjavee taseme alandusega piirkonnad Soodevahe tunneli.
Soodevahe poolse tunneli trassilõigul on planeeritud raudtee tasand absoluutkõrgusel 28,9–36,8 m ning
veetase 32,8–40,6 m. 2,65 km pikkusel lõigul on raudtee 0,07–10,8 m põhjaveetasemest allpool.
Alandades veetaset trassil raudtee tasemeni kujuneb välja alandus, mille mõju ulatub kuni 375 m
kaugusele kõige kaugemas punktis, kus põhjaveetaseme alandus on vähemalt 1 m (Joonis 38). Sellise
alanduse saavutamiseks tuleb süvendist vett ära juhtida kogu lõigu pikkuses keskmiselt 3048 m3/ööp ja
450 m tunneli pikkuses 602 m3/ööp. Esimese kahe kuuga kahaneb väljapumbatava vee kogus järsult,
11003 m3/ööp pealt 4291 m3/ööp peale, trassi lõigu pikkuses ning 450 m pikkuse tunneli ulatuses 2113
m3/ööp pealt 830 m3/ööp peale. Alanduslehtri kujunedes ärajuhitava vee kogused ajas stabiliseeruvad
ning 6 aasta möödumisel on vastavalt 1923 m3/ööp ja 393 m3/ööp.
Soodevahe alanduslehtri piiresse jääb kokku 10 EELIS-esse kantud puurkaevu, millest pooled (katastri
nr 1026, 20195, 30536, 61826, 15075) jäävad väljaspoole ühe meetrise põhjaveetaseme alanduse piirist.
Vähemalt ühe meetrise põhjaveetaseme alandusega piirkonda jääb viis puurkaevu (Joonis 27):
PK0022932 (O-Cm/37,2m, veekompleks/sügavus), PK0025356 (O-Cm/35,5m), PK0021603 (O-
Cm/53m), PK0025972 (O-Cm/50m), PK0000997 (O-Cm/60m). Maapinna lähedase põhjavee
väljapumpamine ei mõjuta puurkaevude veetaset, sest need saavad vett Ordoviitsiumi-Kambriumi
veekihist, mida Siluri-Ordoviitsiumi veekihist lahutab veepide, mis on süvendi põhjast madalamal.
Figure 39. The extent of the lowering funnel and areas with a groundwater level lowering
of at least one meter in the Soodevahe tunnel.
On the route section of the tunnel on the Soodevahe side, the planned railway level is at an absolute
height of 28.9–36.8 m and the water level is 32.8–40.6 m. In the 2.65 km section, the railway is 0.07 to
10.8 m below the groundwater level. By lowering the water level on the route to the railway level, a
lowering is formed, the effect of which reaches up to 375 m at the farthest point, where the groundwater
level is lowered by at least 1 m (Figure 38). In order to achieve such a reduction, water must be drained
from the pit on average 3048 m3/day along the length of the section and 602 m3/day in the 450 m tunnel
length. In the first two months, the amount of water pumped out decreases sharply, from 11,003 m3/day
to 4,291 m3/day, from 2,113 m3/day to 830 m3/day in the length of the route section and the 450 m long
tunnel. As the lowering funnel forms, the amounts of water diverted stabilize over time and after 6 years
are 1923 m3/day and 393 m3/day, respectively.
There are a total of 10 boreholes entered in EELIS within the limits of the Soodevahe lowering funnel, half
of which (cadastre no. 1026, 20195, 30536, 61826, 15075) are outside the limit of lowering the
groundwater level by one meter. There are five boreholes in the area with at least one meter groundwater
level lowering (Figure 27): PK0022932 (O-Cm/37.2m, water complex/depth), PK0025356 (O-Cm/35.5m),
PK0021603 (O-Cm/53m), PK0025972 (O-Cm/50m), PK0000997 (O-Cm/60m). Pumping out groundwater
close to the surface does not affect the water level of the wells, because they receive water from the
Ordovician-Cambrian aquifer, which is separated from the Silurian-Ordovician aquifer by an aquifer below
the bottom of the well.
PROJEKTEERIMIS- JA PROJEKTEERIMISJÄRELEVALVETEENUSED UUE TRASSI EHITUSEKS LÕIGUS TALLINNAST RAPLANI
DESIGN AND DESIGN SUPERVISION SERVICES FOR THE CONSTRUCTION OF THE NEW LINE FROM TALLINN TO RAPLA
PROJEKTI Nr. / PROJECT No. RBDTDEEDS2DPS3
PÕHIPROJEKT / MASTER DESIGN DOKUMENDI KOOD / DOCUMENT CODE
RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_RP_BR-T_MD_00001
LEHEKÜLG / PAGE
LEHED / PAGES
REVISIOON / REVISION
53 65 003
Soodevahe piirkonnas 2,65 km pikkune lõik allpool veetaset
MÕJU KAEVUDE VEETASEMELE JA VEEKVALITEEDILE
Ehitisele lähim puurkaev, mis asub tunneli 250 m kaugusel, on PRK0025972 ja teine lähim kaev PRK0000997. Mõlemad asuvad tunneli ehituse mõjutsoonis. Järgmisel pildil on puurkaevu kohta rohkem infot.
Figure 40. A 2.65 km section below the water level in the Soodevahe area
IMPACTS ON WELL WATER LEVELS AND WATER QUALITY The nearest well to the tunnel, which is located 250 m far from the tunnel is PRK0025972, and the second
closest the the PRK0000997. Both are located within the zone of the tunnel construction influence. In the
next image, more information of the boreholes can be found.
PROJEKTEERIMIS- JA PROJEKTEERIMISJÄRELEVALVETEENUSED UUE TRASSI EHITUSEKS LÕIGUS TALLINNAST RAPLANI
DESIGN AND DESIGN SUPERVISION SERVICES FOR THE CONSTRUCTION OF THE NEW LINE FROM TALLINN TO RAPLA
PROJEKTI Nr. / PROJECT No. RBDTDEEDS2DPS3
PÕHIPROJEKT / MASTER DESIGN DOKUMENDI KOOD / DOCUMENT CODE
RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_RP_BR-T_MD_00001
LEHEKÜLG / PAGE
LEHED / PAGES
REVISIOON / REVISION
54 65 003
Info PRK0025972 puurkaevu kohta
Info PRK0000997 puurkaevu kohta
Table 11. Information about PRK0025972
Table 12. Information about PRK0000997
PROJEKTEERIMIS- JA PROJEKTEERIMISJÄRELEVALVETEENUSED UUE TRASSI EHITUSEKS LÕIGUS TALLINNAST RAPLANI
DESIGN AND DESIGN SUPERVISION SERVICES FOR THE CONSTRUCTION OF THE NEW LINE FROM TALLINN TO RAPLA
PROJEKTI Nr. / PROJECT No. RBDTDEEDS2DPS3
PÕHIPROJEKT / MASTER DESIGN DOKUMENDI KOOD / DOCUMENT CODE
RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_RP_BR-T_MD_00001
LEHEKÜLG / PAGE
LEHED / PAGES
REVISIOON / REVISION
55 65 003
Soodevahe tunneli kaevandamine toimub sisuliselt liustiku mullas ja aluspõhjakivimis, mille maksimaalne
sügavus on 10 meetrit PK 10+500 ümbruses. Lähim puurkaev PRK0025972 asub 250 m kaugusel,
staatilise veetaseme sügavusega 18 m. Puurkaev on kaitstud manteltorudega kuni sügavuseni 33,5 m.
Nendest tingimustest lähtuvalt viadukti vaiade ehitamine põhjaveetasemele ega -kaevu vee kvaliteedile
mõju ei avalda.
Projekteerimisjuhiste järgimiseks jälgitakse siiski põhjavee kvaliteeti kahes lähimas puurkaevus mõlemal
pool rajatist. Järgitavad seiretingimused on loetletud allpool.
• Jälgitavad näitajad: hõljuvained, naftasaadused.
• Järelevalvepunktid: puurauk PRK0025972. Lisateavet selle kaevu kohta leiate eelmiselt pildilt
• Seire sagedus: kord kvartalis; vajaduse korral sagedamini, sõltuvalt ehitustööde intensiivsusest
konkreetse vooluveekogu mõjupiirkonnas (määratakse seirekavas vastavalt ehitusplaanile).
• Seire kestus: veekogu ja veevööndit mõjutavate tööde ajal (täpsustatakse seirekavas).
• Enne tööde alustamist tuleb määrata kindlaks pinnaveekogude taustaandmed parameetrite kohta,
mida tuleb märgitud seirepunktides jälgida.
Ehitusaegse seirekava koostab töövõtja vastavalt ehitusplaanile. Selles seirekavas tuleb määratleda kõik
parameetrid, sagedused, kestus jne. Samuti tuleb selles määratleda iga parameetri heitkoguste
piirväärtused, mida tuleb jälgida vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Mis tahes parameetri ületamise korral
peatab töövõtja tööd, kuni lähteolukord on taastunud.
Ehitusseadustiku kohaselt tuleb ehitamisel arvestada mõjutatud isikute õigustega ning võtta meetmeid
nende õiguste ülemäärase kahjustamise vastu. Ehitamine rikub paratamatult teiste isikute õigusi müra,
vibratsiooni, vähenenud vaatevälja ja muude häirete näol. Selliseid häireid tuleb taluda mõistlikus
ulatuses, kuid häiringu tekitaja peab tagama, et häired oleksid võimalikult väikesed.
Koosmõjus muude võimalike tegevustega võib ärajuhitava vee kogus olla Siluri-Ordoviitsiumi Harju
põhjaveekogumi varule olulise mõjuga. Vastavalt veeseaduse § 204. lõikele 1 tuleb eelnevalt uuringutega
hinnata põhjaveevaru põhjaveehaarde rajamisel tootlikkusega üle 500 m3 ööpäevas ning lõikele 2 kui
veevõtt põhjustab või võib põhjustada põhjaveekihis vee liigvähenemist. Enne RB trassilõigu Soodevahe–
Muuga ehitamise alustamist tuleb põhjaveevaru hindamine Keskkonnaministeeriumi koordineerimisel läbi
viia. Põhjaveevaru hindamiseks tehakse hüdrogeoloogiline uuring, mis võtab arvesse kogu piirkonna
teada oleva ja kavandatava veetarbimise.
The excavation of Soodevahe tunnel is essentially in glacial till and bedrock, with a maximum depth of 10
meters around p.k. 10+500. The nearest borehole PRK0025972 is 250 m away, with a static water level
depth of 18 m. The borehole is protected by casing pipes up to a depth of 33.5 m. Based on these
conditions, the construction of viaduct piles will not affect the groundwater level or the water quality of the
well.
However, to follow up on design guidelines, groundwater quality will be monitored in the two closest wells
on each side of the structure. The monitoring conditions to be followed are listed below.
• Characteristics to be monitored: suspended solids, oil products.
• Monitoring points: well PRK0025972. More information of this well can be found in the previous
image.
• Frequency of monitoring: quarterly; if necessary, depending on the intensity of construction works
in the area of influence of the specific watercourse, more frequently (to be defined in the monitoring
plan according to the construction plan).
• Monitoring duration: during the period of the works affecting the water body and the water zone
(to be specified in the monitoring plan).
• Prior to the commencement of the works, determine background data for surface water bodies for
the parameters to be monitored at the monitoring points indicated.
The monitoring plan during construction will be made by the contractor, according to the construction plan.
This monitoring plan must define all the parameters, frequencies, durations, etc. Also it must define the
emission limit values of each parameter to be monitored following the current law. In the case of any
parameter is exceeded, the contractor will stop the works until the starting situation is restored.
According to the Building Code, the rights of affected people must be taken into account during
construction, and measures must be taken against excessive damage to these rights. Construction will
inevitably infringe the rights of others, in the form of noise, vibration, reduced field of vision, and other
disturbances. Such interference must be tolerated to a reasonable extent, but the person who causes the
interference must ensure that the interference is as small as possible.
In combination with other possible activities, the amount of diverted water can have a significant impact
on the Silurian-Ordovician Harju groundwater reserve. According to § 204. paragraph 1 of the Water Act,
the groundwater reserve must be assessed in advance with surveys when constructing a groundwater
catchment with a productivity of more than 500 m3 per day, and paragraph 2 if the water withdrawal
causes or may cause an excessive decrease of water in the groundwater layer. Before starting the
construction of the RB route section Soodevahe-Muuga, an assessment of the groundwater reserve must
be carried out in coordination with the Ministry of the Environment. A hydrogeological study is carried out
to estimate the groundwater resource, which takes into account the known and planned water
consumption of the entire region.
PROJEKTEERIMIS- JA PROJEKTEERIMISJÄRELEVALVETEENUSED UUE TRASSI EHITUSEKS LÕIGUS TALLINNAST RAPLANI
DESIGN AND DESIGN SUPERVISION SERVICES FOR THE CONSTRUCTION OF THE NEW LINE FROM TALLINN TO RAPLA
PROJEKTI Nr. / PROJECT No. RBDTDEEDS2DPS3
PÕHIPROJEKT / MASTER DESIGN DOKUMENDI KOOD / DOCUMENT CODE
RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_RP_BR-T_MD_00001
LEHEKÜLG / PAGE
LEHED / PAGES
REVISIOON / REVISION
56 65 003
Veeseaduse § 187 p 12 ja § 188 lg 1 p 2 alusel on keskkonnaluba kohustuslik, kui põhjavett täiendatakse,
juhitakse ümber või juhitakse tagasi. Seega tuleb põhjavee ärajuhtimiseks arendajal taotleda
keskkonnaluba.
4.9.2 . SEHITUSE AJAL HÕLMUVAD MEETMED
Müra:
• Ehituse alguses ja kaebuste korral mõõdab töövõtja müra, et tagada ja kontrollida vastavust
müranormidele
• Töövõtja vastutab täielikult selle eest, et väljaspool ehitusplatsi hoitakse mürastandardeid kogu
ehitusperioodi jooksul
• Kaebuste korral on töövõtja kohustatud esitama volitatud spetsialistide kaudu mürameetmed ning
seejärel esitama kaebuse esitajale ja tellijale tõendid.
• Ehitusaegse müra puhul tuleb jälgida mürataset, mis mõjutab nii ehitustegevusest mõjutatud
elanikke kui ka ehitajaid endid.
• Ehitusmüra on ajutine müra. Vastavalt keskkonnaministri 16. detsembri 2016. aasta määruse nr
71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ning mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid“ lisa 1 punktile 3 on ehitustegevusega seotud müra ekvivalentseid piirväärtusi
normeeritud ainult hilisõhtul ja öösel (ajavahemikul kell 21.00 kuni 7.00). Ehitusmüra puhul
kohaldatakse asjaomase mürakategooria standardmürataset piirväärtusena alates kella 21.00-st
kuni 7.00-ni. Standardtasemete järgimist jälgib ehitusettevõte vastavalt oma
keskkonnategevuskavale.
• Ehitusaegne müraseire tuleb korraldada vastavalt keskkonnaministri 16. detsembri 2016. aasta
määruse nr 71 „Mürataseme mõõtmisseadmed“ § 9 sätestatud ligikaudse müraolukorra
määramise meetodile täpsusklassi 2 seadmega.
Vibratsioon:
• Enne mullatööde algust tuleks iga hoone puhul, mida vibratsioon oluliselt mõjutab, saavutada
nulltase või lähteolukord. Töövõtja ülesanne on tagada vibratsiooninõuete täitmine
• Ehitaja on kohustatud mitte kahjustama ümbritsevaid ehitisi (vibratsiooni tõttu). Reklamatsioonide
korral (ilmnenud praod ehitises) on töövõtja kohustatud viivitamata tegutsema
• Töövõtja on kohustatud kasutama tehniliselt heas korras olevaid seadmeid, mis vähendavad
vibratsiooni ja müra.
• Ehitusseadustiku kohaselt tuleb ehitamisel arvestada mõjutatud isikute õigustega ning võtta
meetmeid nende õiguste ülemäärase kahjustamise vastu. Ehitamine rikub paratamatult teiste
isikute õigusi müra, vibratsiooni, vähenenud vaatevälja ja muude häirete näol. Selliseid häireid
tuleb taluda mõistlikus ulatuses, kuid häiringu tekitaja peab tagama, et häired oleksid võimalikult
väikesed.
• Ehitusobjekti vahetus läheduses asuvaid müra- ja vibratsioonitundlikke hooneid tuleb enne
maapinna vibratsiooni põhjustavaid ehitustöid uurida ning paigaldada iseloomulikesse kohtadesse
nn majakad, et hinnata, kas vibratsioon või vajumine on mõjutanud hoone konstruktsioone või
mitte (nt kas praod on suurenenud). Hoonete pragude ohtlikkuse hindamiseks kasutatakse
enamasti pragudele paigaldatud paber- või krohvimajakaid. Ehitusettevõte korraldab uuringu ja
paigaldab vajalikud majakad vastavalt oma keskkonnategevuskavale arendajalt saadud loa alusel.
Based on § 187 paragraph 12 and § 188 paragraph 1 paragraph 2 of the Water Act, an environmental
permit is mandatory if groundwater is replenished, diverted or returned. Therefore, the developer must
apply for an environmental permit to drain groundwater.
4.9.2 MITIGATION MEASURES DURING CONSTRUCTION
Noise:
• In the beginning of construction and in the event of complaints, contractor will measure the
noise to ensure and verify compliance with noise standards.
• The contractor has the full responsibility to ensure that noise standards are maintained outside
the construction site throughout the construction period.
• In case of complaints contractor is obliged to provide noise measures through authorised
specialists and afterwards give evidence to complainer and client
• In the case of noise during construction, the noise level affecting both the residents affected
by the construction activity and the builders themselves must be monitored.
• Construction noise is temporary noise. Pursuant to Regulation No. 71 of the Minister of the
Environment dated 16 December 2016, named “Standard levels of ambient noise and methods
for measuring, determining, and assessing noise levels”, Annex 1, Clause 3, equivalent limit
values for the noise related to construction activities have been standardised only during the
late evening and night (during the period from 21.00 to 7.00). For construction noise, the
standard noise level of the relevant noise category is applied as a limit value from 21.00 to
7.00. Compliance with the standard levels is monitored by the construction company in
accordance with its environmental action plan.
• Noise monitoring during construction must be organized in accordance with the method for
determining the approximate noise situation provided for in § 9 of Regulation No. 71 of the
Minister of the Environment dated 16 December 2016, named “Noise level measurement
equipment”, with a device of accuracy class 2.
Vibration:
• A zero state or baseline conditions for each building significantly impacted by the vibrations
should be realized before the beginning of the earthworks. It is the contractor's responsibility
to ensure the vibration requirements will be fulfilled.
• Constructor is obliged not to damage surrounding buildings (due to vibration). In case of
complaints (appeared cracks in building) contractor is obliged to act immediately.
• Contractor is obliged to use equipment which is in good technical conditions and that will
diminish vibration and noise.
• According to the Building Code, the rights of affected persons must be taken into account
during construction, and measures must be taken against excessive damage to these rights.
Construction will inevitably infringe the rights of others, in the form of noise, vibration, reduced
field of vision, and other disturbances. Such interference must be tolerated to a reasonable
extent, but the person who causes the interference must ensure that the interference is as
small as possible.
• Noise and vibration-sensitive buildings in the immediate vicinity of the construction object must
be surveyed prior to the construction works causing ground vibrations, and “beacons” must be
installed in characteristic locations to assess whether vibrations or subsidence have affected
the building’s structures or not (e.g., whether cracks have increased). To assess the danger of
PROJEKTEERIMIS- JA PROJEKTEERIMISJÄRELEVALVETEENUSED UUE TRASSI EHITUSEKS LÕIGUS TALLINNAST RAPLANI
DESIGN AND DESIGN SUPERVISION SERVICES FOR THE CONSTRUCTION OF THE NEW LINE FROM TALLINN TO RAPLA
PROJEKTI Nr. / PROJECT No. RBDTDEEDS2DPS3
PÕHIPROJEKT / MASTER DESIGN DOKUMENDI KOOD / DOCUMENT CODE
RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_RP_BR-T_MD_00001
LEHEKÜLG / PAGE
LEHED / PAGES
REVISIOON / REVISION
57 65 003
Taimestik ja loomastik
• Kui ehitusplatsil tuvastatakse võõrliik (mõned võõrliigid, mis kujutavad endast ohtu tervisele või
tungivad looduslikesse elupaikadesse) (võõrliigid vastavalt määrusele (EL) 1143/2014,
rakendusmäärus (EL) 2016/1141), on ehitusettevõte kohustatud kooskõlastama oma tegevuse
Keskkonnaametiga ja eemaldama liigid ehitusplatsilt vastavalt väljastatud tingimustele.
• Kui sipelgad on tuvastatud enne ehitamist, tuleb kaitsealuste sipelgapesade (Formica spp.)
hukkumise vältimiseks sipelgapesad ehitusalalt ümber paigutada. Seda tuleks teha eelistatavalt
kevadel (aprillis-mais), vältides sügist ja talve, mil sipelgad talvituvad.
• Lindude suremuse ja häirimise vältimiseks ei tohi metsatöid teha lindude pesitsusajal. [Vastavalt
looduskaitseseaduse paragrahvi 55 lõikele 6 punktile 1 on keelatud looduslikult esinevate lindude:
1) pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine; 2) tahtlik
häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal.]
• Loomade suremuse ja häirimise vältimiseks on keelatud püüda või tahtlikult häirida kaitsealuste
loomaliikide isendeid paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal [Vastavalt
looduskaitseseaduse paragrahvi 55 lõikele 6]
Pinnas ja vesi
• Erilist tähelepanu pööratakse veekvaliteedi seirele mullatööde ajal (põhja- ja pinnavee puhul). Iga
oluliselt mõjutatud vooluveekogu või põhjaveekihi kohta tehakse täielik nulltase või veekvaliteedi
algtingimused enne tööde algust.
• Töövõtja kohustus on teostada järelevalvet, et tagada tööde ajal põhjavee ja pinnavee kaitse.
• Enne ehitustööde alustamist tuleb määrata põhjavee taustandmed seirekavas ettenähtud
seirepunktidest, sealhulgas madalveeperioodil.
• Pinnasevee kvaliteet ja kvantiteet - üks kord pärast ehitamist; käitamisperioodil vastavalt
vajadusele
• Töövõtja vastutab looduskeskkonna kaitsmise eest ehituspaigas. Sõidukitest ja ehitusmasinatest
ei tohi lekkida õli, kütust ega teisi kemikaale
• Pideva settesaaste vältimiseks ületuskohtade ehitamise ajal tuleb rakendada veekaitselahendusi
• Tagada maaparandussüsteemide toimimine, kuivenduskraavide pidevus ja veehaare
• Vältida vooluveekogude ületuskohtade ehitamise ajal settesaaste liikumist allavoolu
• Vältida setete ja muu erodeeruva materjali ladustamist veekogu kaldale veekaitsetsoonis
• Vähendada rasketehnikast tuleneva reostuse riski
Jäätme:
• Pärast ehitustööde lõppu tuleb ala puhastada ja ehitusjäätmed käidelda vastavalt kehtivatele
eeskirjadele. Ehitusjäätmeid ei tohi põletada
cracks in buildings, mostly, paper or plaster beacons installed on cracks are used. The survey
is organized and the necessary “beacons” are installed by the construction company in
accordance with its environmental action plan on the basis of the authorisation received from
the developer.
Flora and fauna:
• If an alien species (some alien vegetal species present health hazards or invade natural
habitats) is identified from a construction site (alien species according to Regulation (EU)
1143/2014, Implementing Regulation (EU) 2016/1141), the construction company is obliged to
coordinate with the Environment Board and remove the species from the site in accordance
with the issued conditions.
• If ants have been identified before construction, then to avoid mortality of ant’s nests of
protected ants (Formica spp) must be relocated from the building area. It should be carried out
preferably in spring (April–May), avoid autumn and winter when ants are hibernating.
• To avoid mortality and disturbance of birds, forest clearing must not be done during breeding
season of birds. [According to § 55 section 6(1) of the Nature Conservation Act, in the event
of wild birds, it is prohibited to: 1) intentionally destroy or damage their nests and eggs or
eliminate their nests; 2) intentionally disturb them during nesting and brood rearing].
• To avoid mortality and disturbance of animals it is prohibited to capture or intentionally disturb
a specimen of a protected animal species during the breeding, brood rearing, wintering or
migration season [according to section 55 (6) of the Nature Conservation Act].
Soil and water:
• A particular attention will be paid to water quality monitoring during the earthworks (for ground-
and surface water). For each significantly impacted watercourse or aquifer, a complete zero
state or baseline conditions on water quality before the beginning of the works will be carried
out.
• Contractor responsibilty is to carry out the monitor to ensure that groundwater and surface
water are protected during works.
• Before the start of the construction works, the groundwater background data must be
determined from the monitoring points provided in the monitoring plan, including during the low
water period.
• Groundwater quality and quantity – before and once construction; during operation period, if
needed
• The contractor is responsible for protecting the natural environment at the site. Machinery and
machinery used in construction must not leak oil, fuel or other chemicals.
• In order to avoid continuous sediment contamination during the construction of crossings,
water protection solutions should be implemented.
• Ensure operation of land improvement systems, continuity of drainage ditches and water
uptake.
• Avoid transfer of sediment contamination downstream during construction of watercourse
crossings.
• Avoid storing sediment and other erodible material on the shore of a water body in a water
protection zone.
• Minimize the risk of pollution from heavy equipment
PROJEKTEERIMIS- JA PROJEKTEERIMISJÄRELEVALVETEENUSED UUE TRASSI EHITUSEKS LÕIGUS TALLINNAST RAPLANI
DESIGN AND DESIGN SUPERVISION SERVICES FOR THE CONSTRUCTION OF THE NEW LINE FROM TALLINN TO RAPLA
PROJEKTI Nr. / PROJECT No. RBDTDEEDS2DPS3
PÕHIPROJEKT / MASTER DESIGN DOKUMENDI KOOD / DOCUMENT CODE
RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_RP_BR-T_MD_00001
LEHEKÜLG / PAGE
LEHED / PAGES
REVISIOON / REVISION
58 65 003
• Mõju ehitusmaterjalidele ja jäätmekäitlusele - ehitusperioodil jälgida materjalide ja jäätmete
nõuetekohast käitlemist (sh ladustamist).
Selles tabelis sisalduvad leevendusmeetmed on soovituslikud ja võivad muutuda. Töövõtja kontrollib heakskiidetud keskkonnamõju hindamise lõpparuannet, kus on loetletud lõplikud leevendusmeetmed. Oluline on märkida, et Rail Baltica raudteeliini põhiprojekti keskkonnamõju hindamine on läbi
viidud ning protsess jätkub KMH aruande avaldamise ja loa taotlemise menetlustega. Kuna Rail
Balticu raudteetrassi ehitamine on suure avaliku huvi ja olulise keskkonnamõjuga projekt, pole
välistatud, et põhiprojekti lahenduses tuleb teha muudatusi vastavalt nende protseduuride
tulemustele.
4.9.3 MAASTIKUKUJUNDUS
Hinnatav raudteelõik läbib metsaalasid lõigu lõunaosas (vahemikus km 10+600 kuni lõigu lõpp) Rae raba
lähistel 1,2 km ulatuses, millega raadatakse arvestuslikult 6,9 ha suurune metsaala. Soodevahe-Muuga
lõigu piirkond on inimtegevusest tugevalt mõjutatud ning intensiivse arendussurvega piirkond, kus
metsamaastike osatähtsus on juba praegu väike ning ka muude arenduste tõttu veelgi vähenemas.
Seetõttu on käesoleva lõigu raadamisala näol tegu metsaalade olulise kaoga. Vaatamata väiksemale
raadamise pindalale lisab antud lõigul mõjule olulisust asjaolu, et piirkonnas on loodusmaastike osakaal
väike ja arendustegevuse tõttu vähenev.
Käesoleval hetkel on teada Männiku, Hagudi ja Kaigepere rabade võimalikud kompensatsioonialad.
Samas mõjutab planeeritud RB raudteetaristu rohkemaid märgalasid ning ka teisi olulisi ökosüsteeme (nt
metsad), mistõttu tuleks leevendusmeetmena kaaluda rohkemate kompensatsioonialade loomist või
degradeerunud ökosüsteemide taastamist. Süsinikuheite kompenseerimiseks soovitatakse eelkõige
taastada suure süsinikutalletamise potentsiaaliga alasid, näiteks jääksoid.
Ala haljastuse kujundamisel on soovitatav eelistada põlispuu- ja põõsaliike ning sorte, mis sobivad Eesti
kliimasse nii külma- kui põuakindluse poolest. Haljastus peab olema võimalikult hooldusvaba. Tihedalt
niidetavate murualade asemel on soovitatav kasutada niidulaadseid liigirikkaid kooslusi, milleks
piirkonnas levivad mullad on väga sobivad.
Käikude ja nende ümbruse maastikukujunduses peab kasutatav taimestik julgustama loomi loomade
läbipääsusid kasutama. Seega tuleb kohalikud puu-, põõsa-, põõsastiku- ja heintaimede liigid valida nii,
et kohandada rajatist kohalike elupaigatingimustega. Taimeliikide kogum ja istutusplaan peaksid olema
võimalikult sarnased konkreetse loomade läbikäigu asukohta ümbritseva taimestikuga.
Waste:
• After completion of construction work, the area must be cleaned up and construction waste
treated in accordance with current legislation. Construction waste must not be incinerated.
• Impact on building materials and waste management – during construction period monitor the
proper handling (incl. storage) of materials and waste.
The mitigation measures included in this document are indicative and subject to changes. The Contractor shall check the final EIA report approved, where final mitigation measures are listed. It is important to notice that the environmental impact assessment (EIA) for the Master Design
(MD) of the Rail Baltica railway is being performed and it will proceed publication and authorisation
procedures of the EIA Report. As construction of the Rail Baltic railway route is a project of high
public interest and significant environmental impact, it is not excluded that some changes in MD
solution should be made according to results of these procedures.
4.9.3 LANDSCAPING
The evaluated railway section passes through forest areas in the southern part of the section (between
km 10+600 to the end of the section) near Rae Raba for 1.2 km, with which an estimated 6.9 ha of forest
area is cleared. The area of the Soodevahe-Muuga section is strongly affected by human activity and an
area with intense development pressure, where the share of forest landscapes is already small and is
further decreasing due to other developments. Therefore, the deforestation area of this section represents
a significant loss of forest areas. Despite the smaller area of deforestation, the fact that the proportion of
natural landscapes in the region is small and decreasing due to development activities adds importance
to the impact in this section.
Currently, the possible compensation areas of Männiku, Hagud and Kaigepere bogs are known. At the
same time, the planned RB railway infrastructure affects more wetlands and also other important
ecosystems (e.g. forests), so the creation of more compensation areas or the restoration of degraded
ecosystems should be considered as a mitigation measure. In order to offset carbon emissions, it is
recommended to restore areas with high carbon storage potential, such as residual bogs.
When designing the landscaping of the area, it is recommended to give preference to native tree and
shrub species and varieties that are suitable for the Estonian climate in terms of both cold and drought
resistance. Landscaping must be as maintenance-free as possible. Instead of densely mowed lawn areas,
it is recommended to use meadow-like species-rich communities, for which the soils in the area are very
suitable.
In landscape design of the passages and their surroundings, vegetation used must encourage animals to
use animal passages. Thus, local (native) tree, bush, shrub and grass species must be selected to adapt
the facility to the local habitat conditions. Set of plant species and planting layout should be as similar as
possible to the surrounding vegetation of particular wildlife passage location.
PROJEKTEERIMIS- JA PROJEKTEERIMISJÄRELEVALVETEENUSED UUE TRASSI EHITUSEKS LÕIGUS TALLINNAST RAPLANI
DESIGN AND DESIGN SUPERVISION SERVICES FOR THE CONSTRUCTION OF THE NEW LINE FROM TALLINN TO RAPLA
PROJEKTI Nr. / PROJECT No. RBDTDEEDS2DPS3
PÕHIPROJEKT / MASTER DESIGN DOKUMENDI KOOD / DOCUMENT CODE
RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_RP_BR-T_MD_00001
LEHEKÜLG / PAGE
LEHED / PAGES
REVISIOON / REVISION
59 65 003
4.9.3.1 NIIDUHALJASTUS
Niiduhaljastus tähendab rohealade loomist, taastamist või rikastamist kohaliku päritoluga niidutaimedega.
Niitude loomiseks kasutatavad taimeliigid peavad olema konkreetse piirkonna (Eesti) kohalikud liigid
järgmistel põhjustel.
• Kohalikud liigid on kohanenud kohalike keskkonnatingimustega.
• Võõrliigid (s.t liigid, mis ei ole Eestis kohalikud) ei pruugi suuta meie tingimustes pikas perspektiivis vastu pidada.
• Võõrliigid võivad muutuda invasiivseteks ja levida kontrollimatult, tõrjudes kohalikud liigid välja, ning seega muuta pöördumatult erinevaid protsesse kohalikes ökosüsteemides.
Niitude loomiseks kasutatav taimematerjal (seemned ja muud levised) peab pärinema Eestist ning
võimalus korral lähedastest piirkondadest sarnaste keskkonnatingimustega järgmistel põhjustel:
• Eestis kasvavad taimed on kohanenud kohalike keskkonnatingimustega (sealhulgas kohalike kahjurite ja parasiitidega), võrreldes sama liigi isenditega välismaalt.
• Imporditud seemned võivad sisaldada geneetilist materjali, mis kohaliku taimestiku sama liigiga ristamisel mõjutab kohalikku geenivaramut ning ohustab kohalikke populatsioone.
• Kohalike seemnete kasutamine toetab kohalike niiduliikide populatsioone.
Kui lõpliku külvikoha läheduses on olemas heas seisukorras niidualad, kus on sarnased
keskkonnatingimsed (niiskus, pinnas), tuleks seemneid koguda sealt järgmistel põhjustel:
• Lähedal asuvate alade taimekooslused on tavaliselt sarnased ja seega on seemnesegu tõenäoliselt külvikoha jaoks optimaalne.
• Esineda võib kohalikke genotüüpe, mis on kohanenud antud piirkonna tingimustega.
• Haljastus lähedalt kogutud seemnetega on tõenäoliselt kulutõhusam.
Segaduse tõttu terminoloogias nimetatakse sageli ajutist haljastust üheaastaste taimede seemnetega
(prahitaimed ja umbrohud) samuti püsiniiduks. Kuid looduslikud niidud koosnevad enamasti
mitmeaastastest püsikutest. Üheaastased liigid (rukkilill, karikakrad, moonid jt) kasvavad looduses ainult
häiritud kasvukohtades ning külvamisel võivad nad esimesel aastal pärast külvamist rohkelt õitseda. Kuid
nad hääbuvad kiiresti. Üheaastased kooslused ei püsi kauem kui mõni aasta ja üheaastaste taimede
seemnete kasutamisel on võimatu saavutada head pikaajalist tulemust. Need taimed ei suuda häirimatus
pinnases püsima jääda ning kui nad välja surevad, asenduvad nad teiste kohalike või võõrtaimeliikidega,
mis ei pruugi olla konkreetses asukohas soovitud.
Mitmeaastaste liikidega kohalikud niidud võivad olla väga õierikkad, kuid need pole tõenäoliselt sama
muljetavaldavad kui üheaastased kooslused. Samal ajal on mitmeaastaste kohalike taimedega niitude
pikaajaline väärtus väga kõrge - need on püsivad, kaunid ja toetavad looduskaitset. Niiduhaljastuse
eelised võrreldes tavalise muruga on peamiselt seotud niitude esteetikaga ja nende erakordselt kõrge
looduskaitselise väärtusega. Niiduhaljastus, kus kasutatakse kohalikke niidutaimeliike, aitab säilitada
nende liikide populatsioone (viimase saja aasta jooksul on hävinud 95% Eesti niidualadest). Niidud on
tolmeldavate putukate peamised elupaigad ja paljude linnuliikide pesitsus- või toitumisalad. Niidud on
Eestis liigirikkad elupaigad peaaegu kõikides organismirühmades, alates pinnase mikroorganismidest ja
putukatest kuni imetajate ja lindudeni. Aja jooksul rikastavad uued niidualad lisaks teisi sarnase
hooldusega alasid (teepeenrad, põlluservad jt).
4.9.3.1 MEADOW LANDSCAPING
Meadow landscaping refers to the creation, restoration or enrichment of green areas with meadow plants
of local origin. Plant species used for creating meadows must be native to particular region (Estonia) for
the following reasons.
• Native species are adapted to the local environmental conditions.
• Alien species (i.e. species that are not native in Estonia) might not able to survive in our conditions
in long term.
• Alien species can become invasive and spread uncontrollably suppressing native species and can
thus irreversibly change different processes in local ecosystems.
The plant material (seeds and other propagules) used for creating meadows must originate from Estonia
and, if possible, come from nearby areas with similar environmental conditions, for the following reasons.
• Plants growing in Estonia have adaptations to local environmental conditions (including resilience to local pests and parasites) compared to individuals of the same species from abroad.
• Imported seeds may contain genetic material which, when crossed with same species of local flora, influences local gene pool and threatens local populations.
• The use of local seeds supports populations of native meadow species. If there are good condition meadow areas with similar environmental conditions (moisture, soil) in the
vicinity of the final sowing site, the seeds should be collected there for the following reasons.
• The plant communities of nearby areas are usually similar and thus the seed mixture will be likely optimal for the sowing site.
• There is a possibility of existence of local genotypes that have adapted to the conditions of the given region.
• Landscaping with seeds collected from a nearby may be more cost-effective.
There is a confusion in the terminology, and quite often a temporary landscaping using seeds of annual
plants (ruderals and weeds) are also termed as perennial meadow. However, natural meadows mostly
consist of perennial species. Annual species (cornflower, annual daisies, poppies etc) in nature grow only
on disturbed habitats and when seeded, they can flower abundantly in the first year after sowing. However,
they are impoverishing quickly. Annual communities will not last more than few years and it is impossible
to achieve good result in the long term when using seeds of annual plants. They are not able to establish
themselves in undisturbed ground and when they die out, they are replaced by other local or alien plant
species that might not be the ones that are desired in the particular location.
Perennial native meadows can also be very flower-rich, but they are likely not as impressive as annual
communities. At the same time, the long-term value of perennial native meadows is very high - they are
persistent, beautiful and contribute to nature conservation. The advantages of meadow landscaping over
regular lawn are mainly related to the aesthetics of meadows and their exceptionally high nature
conservation value. Meadow landscaping, which uses local native meadow plant species, contributes to
the preservation of the populations of these species (95% of the meadow areas in Estonia have been
destroyed in the last hundred years). Meadows are main habitats for pollinating insects and nesting or
feeding areas of many bird species. Meadows are species-rich habitats in Estonia in almost all organism
groups, from soil microorganisms and insects to mammals and birds. Over time, new meadow areas will
also enrich other similarly maintained areas (road verges, field margins etc).
PROJEKTEERIMIS- JA PROJEKTEERIMISJÄRELEVALVETEENUSED UUE TRASSI EHITUSEKS LÕIGUS TALLINNAST RAPLANI
DESIGN AND DESIGN SUPERVISION SERVICES FOR THE CONSTRUCTION OF THE NEW LINE FROM TALLINN TO RAPLA
PROJEKTI Nr. / PROJECT No. RBDTDEEDS2DPS3
PÕHIPROJEKT / MASTER DESIGN DOKUMENDI KOOD / DOCUMENT CODE
RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_RP_BR-T_MD_00001
LEHEKÜLG / PAGE
LEHED / PAGES
REVISIOON / REVISION
60 65 003
4.9.3.2 NIIDU RAJAMINE
Pinnas
Üldiselt meeldib kõigile taimedele viljakas pinnas ja piisav kogus niiskust. Kuid ideaalilähedastes
tingimustes on mõnede suurte liikide jaoks oluline konkurentsieelis, mistõttu nad tõrjuvad väiksemad järk-
järgult välja ning kõrget liigirikkust pole võimalik saavutada isegi mitmekesise seemnesegu korral.
Reeglina peab niidualade kasvupinnas olema vaene. Vaesemates pinnastes kujunevad väga liigirikkad
taimekooslused. Ent kuigi pinnase viljakust on väetamise abil väga lihtne suurendada, on suurtel aladel
pinnase viljakust väga raske või isegi võimatu vähendada. Kõige lihtsam viis viljakuse vähendamiseks on
vähendada pinnasekihi paksust. Uue niidu loomisel soovitatakse viljaka pinnasekihi maksimaalseks
paksuseks 5 cm. Juba olemasoleva pinnase korral võib pinnasekihi paksuse vähendada 5 cm-ni. On
mitmeid taimeliike, mis suudavad kasvada väga vähese pinnasega kruusal, moreenil, liival vms, ning aja
jooksul võivad sellised alad muutuda väga liigirikkaks.
Seemned
Parim valik suurte alade korral on haljastus, kus kasutatakse kohalike niiduliikide seemneid. See on
määratletum ja tõhusam kui spontaanne haljastamine ja heinaseemnete kasutamine. Suuremate
haljastusprojektide korral on soovitatav tellida kohalike taimede seemneid tarnijalt vähemalt üks hooaeg
enne projekti, sest kohalike taimede seemnete tarnijaid on Eestis vähe. Need seemned võivad pärineda
järgmistest allikatest:
• seemnekombainiga loodusest kogutud seemned,
• käsitsi loodusest kogutud seemned,
• kultiveeritud seemned.
Põllumajanduslike rohumaade seemnete ja imporditud seemnete kasutamine ei ole soovitata.
Külvamine
Kuigi põllumajanduslike rohumaade seemneid külvatakse põllumajandusliku külvikuga, koosneb
looduslike seemnete segu väga erineva suuruse ja pinnaomadustega seemnetest. Seetõttu ei sobi
tavaliselt nende külvamiseks standardsed põllumajanduskülvikud. Looduslikke seemneid saab edukalt
külvata käsitsi. Heades tingimustes võib üks inimene külvata 1,5 - 2 ha päevas. Varjutaluvaid taimi tuleks
külvata ainult nendele aladele, kus vari on kohe olemas. Puude istutamise korral tuleb seetõttu arvesse
võtta ainult olemasolevat puuvõrastikku. Eeldatakse, et varjutaluvad taimed levivad vastavalt puuvõra
kasvule. Seemneid ei tohi katta pinnasega, vaid külvata otse kobestatud pinnasele ja seejärel rullida.
Külvimäär on 4 g/m2 suurematel aladel, 5-6 g/m2 väiksematel aladel ja kitsastel ribadel. Kalletel tuleb
lisaks arvestada erosiooni mõju, seega peaks külv olema pisut tihedam (6-7 g/m2) ning kasulik on olla
valmis täiendavaks külviks erodeerunud aladel. Külviks on sobiv nii sügis (september, oktoober) kui ka
varakevad (aprill).
Kui vähegi võimalik, tuleb looduslik maapind säilitada. Kasutatavad puud ja põõsad peavad kasvama ka
läheduses asuvatel metsaaladel. Kõik kasutatavad taimeliigid peavad olema mandri-Eesti pärismaised
liigid. Puu- ja põõsaliigid, mille hulga valida on näiteks mänd (Pinus sylvestris), kask (Betula pendula),
sookask (Betula pubescens), pihlakas (Sorbus aucuparia), kadakas (Juniperus communis), mage sõstar
4.9.3.2 ESTABLISHMENT OF A MEADOW
Soil
In general, all plants like fertile soil and a good amount of moisture. However, under near-ideal conditions,
some large species gain a strong competitive advantage, gradually displacing the smaller ones, and high
species richness cannot be achieved even if the seed mixture is diverse. As a rule, the topsoil of meadow
areas has to be poor. Very species-rich plant communities develop in poorer soils. However, while it is
very easy to increase soil fertility through fertilization, it is either difficult or even impossible to reduce soil
fertility in large areas. The easiest way to reduce fertility is to reduce the thickness of the soil layer. When
establishing new meadow, the maximum thickness of the fertile soil layer of 5 cm is recommended. In the
case of already existing soil, the thickness of the soil layer could also be reduced to 5 cm. There are
several plant species that can grow with very little soil on gravel, moraine, sand, etc., and over time, such
areas can become very species-rich.
Seeding
The best option for large areas is landscaping using seeds of native meadow species. This is more defined
and efficient than spontaneous greening and hay seeding. For larger landscaping projects as this, it is
advisable to order the native plant seeds native from the supplier at least one season prior to the project,
because there are few suppliers of native plant seeds in Estonia. These seeds could come from:
• Seeds collected from nature by seed harvester
• Hand collected seeds from nature
• Cultivated seeds
Seeds of agricultural grasslands and imported seeds are not recommended.
Sowing
While seeds of agricultural grasslands are sown with an agricultural drill, the mixture of natural seeds
consists of seeds of very different sizes and surface characteristics. Thus standard agricultural drills are
normally not suitable for sowing them. Natural seeds can be sown successfully by hand. In good
conditions, one person can sow 1.5 - 2 ha per day. Shade-tolerant plants should only be sown in areas
where shade is immediately provided. In the case of trees to be planted, therefore, only the existing
canopy of the tree must be taken into account. It is expected that the shade tolerant plants expand
according to the growth of the tree's crown. The seeds must not be covered with soil, but must be sown
directly on loosened soil and then rolled over. The sowing rate is 4 g/m2 in larger areas, 5 - 6 g/m2 in
smaller areas and narrow strips. On slopes, the effect of erosion must also be taken into account, sowing
should be slightly denser (6 - 7 g/m2) and it is useful to prepare for additional sowing in eroded areas.
Both autumn (September, October) and early spring (April) are suitable for sowing.
Where possible, the natural landcover must be preserved. The trees and bushes to be used must be
presented in the nearby woodlands. All species used must be native in mainland Estonia. For example,
pine (Pinus sylvestris), silver birch (Betula pendula), downy birch (Betula pubescens), rowan (Sorbus
aucuparia), juniper (Juniperus communis), mountain currant (Ribes alpinum), common barberry (Berberis
vulgaris), dog rose (Rosa canina), hazel (Corylus avellana) is among the tree and bush species to be
selected. Also, other small trees and bush species native in mainland Estonian flora may be used.
PROJEKTEERIMIS- JA PROJEKTEERIMISJÄRELEVALVETEENUSED UUE TRASSI EHITUSEKS LÕIGUS TALLINNAST RAPLANI
DESIGN AND DESIGN SUPERVISION SERVICES FOR THE CONSTRUCTION OF THE NEW LINE FROM TALLINN TO RAPLA
PROJEKTI Nr. / PROJECT No. RBDTDEEDS2DPS3
PÕHIPROJEKT / MASTER DESIGN DOKUMENDI KOOD / DOCUMENT CODE
RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_RP_BR-T_MD_00001
LEHEKÜLG / PAGE
LEHED / PAGES
REVISIOON / REVISION
61 65 003
(Ribes alpinum), harilik kukerpuu (Berberis vulgaris), koer-kibuvits (Rosa canina), sarapuu (Corylus
avellana). Kasutada võib ka teisi mandri-Eesti taimestikus levinud väikeseid puid ja põõsaliike.
Puud ja põõsad tuleks istutada piklikesse rühmadesse. Puude ja põõsaste ligikaudne istutustihedus
rühmades peab olema 5,00–0,25 tk/m² (põõsad tihedamalt ja puud hõredamalt). Hiljem tuleb puude-
põõsaste rühmi vajaduse korral harvendada. Puude ja põõsaste vahel peab olema looduslike
heintaimedega rohumaa.
Maastikukujunduse ruumiline ulatus sõltub maastiku kompositsioonist. Kui vähegi võimalik, tuleb looduslik
maapind säilitada. Kavandatav pinnakate võib enamasti olla looduslik rohumaa. Kui ümbritsev maastik
on vähemalt osaliselt metsaga kaetud, peaksid maastiku kujundamise alal olema hõredad põõsaste või
väikeste puude rühmad. Põõsaliikide katvus peaks olema ca 10-25% projekteerimisalast. Kasutatavad
põõsaliigid peavad kasvama ka läheduses asuvatel metsaaladel. Kõik kasutatavad taimeliigid peavad
olema mandri-Eesti pärismaised liigid. Põõsaliigid, mille hulgast valida, on näiteks kadakas (Juniperus
communis), mage sõstar (Ribes alpinum), harilik kukerpuu (Berberis vulgaris), koer-kibuvits (Rosa
canina), sarapuu (Corylus avellana), pihlakas (Sorbus aucuparia). Kasutada võib ka teisi mandri-Eesti
taimestikus levinud väikeseid puid ja põõsaliike.
Järgmises tabelis on näidatud haljastus protseduuriks valitud puu- ja põõsaliigid loetelu ja nende
omadused (tihedus, osa ja kogus).
Põõsaliigid Tihedus, pcs/m2 Portsjon, % Summa, pcs
MÄND (Pinus sylvestris) 10-20 cm 1,00 27% 60
KASK (Betula pendula) 1-2 m 1,00 36% 80
SOOKASK (Betula pubescens) 1-2 m 1,00 36% 80
POOSASTE KOGU ISTANDUS 220
Haljastuse protseduurile valitud puuliikide kirjeldus
Põõsaliigid Tihedus, pcs/m2 Portsjon, % Summa, pcs
HARILIK KUKERPUU (Berberis vulgaris) 1,00 38% 300
HARILIK KADAKAS (Juniperus communis) 1,00 38% 300
MAGESÕSTAR (Ribes alpinum) 1,00 25% 200
POOSASTE KOGU ISTANDUS 800
Haljastuse protseduurile valitud põõsaliikide kirjeldus
4.9.4 KLIIMAMUUTUSTE MÕJU
Pidades silmas kliimamuutuse võimalikku mõju rajatiste konstruktsioonile, hinnatakse järgnevalt
asjakohaste muutuvate mõjude toime kokkuvõtet. Hinnangus võetakse võimaluse korral arvesse viidet
projekteerimisjuhise „RBDG-MAN-029-0102 Kliimamuutustega kohanemine“ järeldustele. Hinnang on
järgmine.
The trees and bushes should be planted in elongated groups. The approximate planting density of the
trees and bushes in the groups must be 5.00–0.25 pcs/m² (bushes more closely and trees more sparsely).
Later the tree-bush groups must be thinned if needed. Between the trees and bushes there must be a
meadow of natural grasses.
The spatial extent of landscape design depends on the composition of the landscape. Whenever possible,
natural land must be preserved. The designed landcover may be mostly a natural meadow. In the cases,
if the surrounding landscape is at least partially forested, there should be sparse groups of bushes or
small trees on the landscape design area. The coverage of the bush species should be ca 10-25% of the
design area. The bush species to be used must be presented in the nearby woodlands. All species used
must be native in mainland Estonia. For example, juniper (Juniperus communis), mountain currant (Ribes
alpinum), common barberry (Berberis vulgaris), dog rose (Rosa canina), hazel (Corylus avellana), rowan
(Sorbus aucuparia) is among the bush species to be selected. Also, other small trees and bush species
native in mainland Estonian flora may be used.
In the next table it is showed the list of the trees and shrub species selected to be used on the landscape
procedure, and their characteristics (density, portion and amount):
Põõsaliigid Tihedus, pcs/m2 Portsjon, % Summa, pcs
PINE (Pinus sylvestris) 10-20 cm 1,00 27% 60
SILVER BIRCH (Betula pendula) 1-2 m 1,00 36% 80
DOWNY BIRCH (Betula pubescens) 1-2 m 1,00 36% 80
POOSASTE KOGU ISTANDUS 220
Table 13. Description of the shrub species selected to be used on the landscaping procedure.
Bush species Density, pcs/m2 Portion, % Amount, pcs
COMMON BARBERRY (Berberis vulgaris) 1,00 38% 300
JUNIPER (Juniperus communis) 1,00 38% 300
MOUNTAIN CURRANT (Ribes alpinum) 1,00 25% 200
TOTAL PLANTATION OF SHRUBS 800
Table 14. Description of the shrub species selected to be volcaused on the landscaping procedure.
4.9.4 CLIMATE CHANGES IMPACTS
Regarding the potential impact of the climate change in the design of the structures, the summary of the
impact of the relevant variable actions is assessed herein. Reference to the conclusions of the design
guide guidelines RBDG-MAN-029-0102 Adaptation to Climate Change is considered in the assessment
where relevant. Assessment as follow:
PROJEKTEERIMIS- JA PROJEKTEERIMISJÄRELEVALVETEENUSED UUE TRASSI EHITUSEKS LÕIGUS TALLINNAST RAPLANI
DESIGN AND DESIGN SUPERVISION SERVICES FOR THE CONSTRUCTION OF THE NEW LINE FROM TALLINN TO RAPLA
PROJEKTI Nr. / PROJECT No. RBDTDEEDS2DPS3
PÕHIPROJEKT / MASTER DESIGN DOKUMENDI KOOD / DOCUMENT CODE
RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_RP_BR-T_MD_00001
LEHEKÜLG / PAGE
LEHED / PAGES
REVISIOON / REVISION
62 65 003
• Lumi. Projekteerimisjuhise „RBDG-MAN-029-0102 Kliimamuutustega kohanemine“ jaotises 2.1 on
öeldud, et 2100. aastaks väheneb miinuskraadidega päevade arv 80 päevale aastas. Lumikate
väheneb oluliselt ja seega on projekti eeldused kindlustatud.
• Tuul. Projekteerimisjuhise „RBDG-MAN-029-0102 Kliimamuutustega kohanemine“ jaotises 2.2 on
öeldud, et tormide esinemissagedus tõenäoliselt suureneb, kuid keskmine tuulekiirus eriti ei
muutu. Seetõttu, kuna standardi järgi on tuule baaskiiruse väärtus 10 minuti keskmine tuulekiirus
10 m kõrgusel maapinna kohal ja see pole seotud tormide korduvusega, on sellel mõjul vähetähtis
toime. Peale selle ei asu projekt orkaanipiirkonnas ja rajatiste konstruktsioon ei ole tuule suhtes
eriti vastuvõtlik. Tuul ei ole sildade ega ökoduktide konstruktsioonis valdav koormus. Sellest võib
järeldada, et tuulekliimamuutus ei mõjuta rajatiste konstruktsiooni.
• Temperatuur. Kliimamuutusest tingitud maksimaalsete temperatuuride tõus 3–4 °C võrra
100 aasta jooksul (näiteks temperatuurilt 35 °C temperatuurile 39 °C) ei mõjuta rajatiste ohutust.
Pange tähele, et temperatuuri suurenemine suurendab maksimaalse ja minimaalse temperatuuri
vahemikku, mida tuleb projektis arvesse võtta, kuid see toimub vastassuunas betooni
mahukahanemisele, mille teket rajatistes 0 kuni 5 aasta jooksul eeldatakse. Kuna kõigi rajatiste
analüüsimisel võetakse arvesse aega 0 (mahukahanemiseta) ja lõpmatut aega (täieliku
mahukahanemisega), mis on samaväärne temperatuurilangusele vahemikus 25° kuni 30°, katab
seda mõju automaatselt materjali reoloogia (mahukahanemine) betoonelementides.
4.10 MAANDAMINE JA POTENTSIAALIÜHTLUSTUS.
Elektrijuhtivuse saavutamiseks ühendatakse tunneli terasarmatuur nii põiki- kui ka pikisuunas. Peale selle võetakse armatuurist välja mõlemal pool (kumbki 50 m)tunnelit olevad terasklemmid. Betoonvooderdusele paigaldatakse kogu tunneli ulatuses elektrilise järjepidevuse tagamiseks kaitsekollektori kaablid ristlõikega vähemalt viiskümmend ruutmillimeetrit (50 mm2), üks mõlemal pool rööbasteed, ja ühendatakse klemmidega. Need kollektorkaablid ühendatakse iga 450 m tagant ka elektrifitseerimise tagasivoolukaablitega. Maandustakistuse mõõtmiseks ühendatakse maandusjuht ühe maanduselektroodiga (1 teras-
vaskvarras), mis paigaldatakse maanduskaevu suurusega nelikümmend korda nelikümmend korda
kuuskümmend sentimeetrit (40 x 40 x 60 cm), mis on liivaga täidetud ja vaatluseks juurdepääsetav.
Maandustakistuse väärtus peab olema kakskümmend viis oomi või väiksem (≤ 25 Ω). See väärtus sõltub
pinnasest ja selle nõude täitmiseks võib vaja minna täiendavaid elektroodvardaid. See täpsustatakse
õhuliini ehitustööde käigus vastavalt geotehnilistele ja geoelektrilistele uuringutele. Siiski peab
maandussüsteem koos asjakohaste meetmetega tagama, et astme-, puute- ja ülekantud potentsiaalid
jäävad kooskõlas standardiga EN 50122-2 pinge piirväärtuste raamesse.
Terminalid peavad tagama järgnevad ühendused:
• maanduskollektoriga;
• rööbastega;
• tagastusjuhtmetega (õhuliini mastid).
Tagastusjuhtme ühendus teostatakse lähima elektriposti kaudu kontaktliini teostamise etapis.
• Snow: It is stated in design guidelines RBDG-MAN-029-0102-section 2.1 that Frost days will
be reduced by up 80 days per year for 2100. The snow cover will decrease substantially and
therefore the design assumptions are on the safe side.
• Wind: It is stated in design guidelines RBDG-MAN-029-0102-section 2.2 that recurrence of
windstorms will likely increase, but average wind speed is unlikely to change much. Therefore,
as the fundamental value of the basic wind velocity in the standard is the characteristic 10
minutes mean wind velocity at 10 m above the ground, and it is not related to the recurrence
of the storms, this action will have negligible impact. In addition, the project is not placed in a
hurricane area and design of structures are not especially susceptible to wind. Wind is not a
governing load in the design of the bridges and ecoducts. The conclusion is that wind climate
change will have no impact in the design of the structures.
• Temperature: An increase of maximum temperatures of 3-4ºC over 100 years due to Climate
change (from 35 to 39ºC for example) has no effect on the safety of the structures. Note that
an increase of the temperature would produce an increase of the range between the maximum
and minimum temperature to be considered in the design but this is on the opposite direction
to the shrinkage of the concrete which is expected to be developed in structures from time 0
to 5 years. As all the structures are analysed considering time 0 (without shrinkage) and
infinitive time (with full shrinkage), that is equivalent to a descent of temperature between 25º
to 30º, this effect is covered automatically by the rheology of the material (shrinkage) in
concrete elements.
4.10 EARTHING AND BONDING.
The steel reinforcement of the tunnel will be bonded, both transversely and longitudinally to achieve
electrical continuity. In addition, from the reinforcement,steel terminals will be taken out on both sides at
the tunnel (each 50m). To guarantee the electrical continuity throughout the tunnel, protective collector
cables of fifty square millimetres (50 mm2) minimum will be laid on the concrete lining, one on each side
of the tracks, and connected to the terminals. These collector cables will be also connected to the
electrification return cables every 450m.
In order to measure the resistance of the ground, each earth collector cable will be connected to one earth
electrode (1 steel-copper rod), which will be installed in an earth pit of forty per forty to sixty centimetres
(40 x 40 x 60 cm) filled with sand and accessible for inspection.
The value of resistance to earth must be less than or equal to twenty-five Ohms (≤ 25 Ω). This value
depends on the soil and in order to fulfil this requirement an additional electrode rods can be necessary.
It will be defined according with geotechnical and geoelectrical studies. However, the earthing system, in
combination with appropriate measures, shall maintain step, touch and transferred potentials within the
voltage limits, according to EN 50122-2 standard.
Terminals must provide the following connections:
• With earth collector
• With rails
• With return wires (catenary posts).
The connection to the return wire will be done during catenary execution phase.
In the expansion joints shall be fitted the corresponding connections in order to bridge the reinforcement.
PROJEKTEERIMIS- JA PROJEKTEERIMISJÄRELEVALVETEENUSED UUE TRASSI EHITUSEKS LÕIGUS TALLINNAST RAPLANI
DESIGN AND DESIGN SUPERVISION SERVICES FOR THE CONSTRUCTION OF THE NEW LINE FROM TALLINN TO RAPLA
PROJEKTI Nr. / PROJECT No. RBDTDEEDS2DPS3
PÕHIPROJEKT / MASTER DESIGN DOKUMENDI KOOD / DOCUMENT CODE
RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_RP_BR-T_MD_00001
LEHEKÜLG / PAGE
LEHED / PAGES
REVISIOON / REVISION
63 65 003
Armatuuri sildamiseks paigaldatakse vastavad ühendused deformatsioonivuukidesse.
Kõik tunnelis paiknevad metallelemendid (piirded, tõkked, käsipuud jt) ühtlustatakse ning ühendatakse kollektori kaablite ning maandus- ja potentsiaaliühtlustussüsteemiga maandusjuhtide abil (Cu) ristlõikega vähemalt viiskümmend ruutmillimeetrit (50 mm2), kruviühenduste või keevitamisega. Paigaldus ja maandusühendused teostatakse nii, nagu näidatud joonistel.
Betoonehitiste maandus- ja potentsiaaliühtlustussüsteemi komponentide projekteerimisel tuleb arvestada
projekteeritud kasutusiga 100 aastat.
Üksikasjade saamiseks vaadake joonist RBDTD-EE-DS2-DPS4_IDO_BR0060-ZZ_0012_D4_BR-
TS_MD_00026
4.11 MÜRATÕKE
Selles piirkonnas ei ole vaja müratõkkeid projekteerida.
4.12 RAUDTEESÜSTEEMIDE LIIDESED
Kontakt- ja toitevõrgu ideekavandit on rajatise projekteerimisel arvesse võetud vastavalt üldjuhistele ning
need vastavad kõigile nõuetele. Kontaktvõrku ümbritsevad vahemaid ja nõutavaid kliirenseid on arvesse
võetud ning need on lõimitud rajatise projekti ja arvutustesse, et tagada projektitõkendite puudumine.
Raudtee kaablikanalite ja nende omadustega seotud teave on kaasatud dokumentatsiooni raudteeossa.
Kaablikanalid on rajatise projektis kavandatud nii, et nende lõimimiseks jääks piisavalt ruumi.
4.13 TEHNOVÕRGUD JA KOLMANDAD OSAPOOLED
Praeguse projektlahenduse väljatöötamine põhineb eelprojektil ja spetsiaalsel ruumilisel plaanil.
Projekteerimisprotsessi käigus on korraldatud koosolekuid omavalitsuse ja muude osapooltega. Lisaks
on vastavatelt osapooltelt küsitud tehnilisi tingimusi või projekteerimistingimusi.
Olemasolevate tehnovõrkude ja DPS3-st mõjutatud osapoolte analüüsi tulemusena järeldatakse, et
puuduvad tehnovõrgud, mida tunnel BR0060 võiks mõjutada.
Koordineerimine kohalike omavalitsuste ja teiste haldusasutustega on koondatud seletuskirja.
4.14 EHITUSMATERJALI TULEREAKTSIOON
Tunnelis kasutatavad materjalid peavad vastama tulereaktsiooni klassifikatsioonile SRT TSI punkti 4.2.1.3 järgi. See spetsifikatsioon kehtib kõikidele tunnelitele. Üksikasjalik määratlus ja nõuetelevastavus peavad olema toodud DTDs.
a) See spetsifikatsioon kehtib tunneli sees kasutatavatele ehitustoodetele ja hooneelementidele. Need tooted peavad vastama Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2016/364 (1) nõuetele:
b) 1. tunneli ehitusmaterjal peavad vastama A2 klassifikatsiooni nõuetele;
Antud juhul on peamiseks konstruktsioonimaterjaliks A1 klassifikatsiooni betoon, ms on standardi EN 13501-1:2007-A1:2009 kohaselt kõrgem ja nõuetelevastav.
All metallic elements located in the tunnel (barriers, railings etc.) will be bonded and connected to the
collector cables and the earthing and bonding system, using earth conductors (Cu) of fifty square
millimetres (50 mm2) minimum, with screw terminals or welding.
The installation and the grounding connections shall be achieved as shown in the drawings.
The design for components of the grounding, bonding system embedded within concrete structures shall
comply with 100 years design life.
For details, please check drawing RBDTD-EE-DS2-DPS4_IDO_BR0060-ZZ_0012_D4_BR- TS_MD_00026
4.11 NOISE BARRIER
There is no need for noise barriers design along this area.
4.12 RAILWAY SYSTEMS INTERFACES
A conceptual design of catenary and power supply has been considered for the structure design according
to DG’s and fulfil all requirements. Catenary clearances and required gauges have been considered and
integrated in the structure design and calculation in order to ensure there are no design restrictions.
Information regarding railway cable ducts and their characteristics is included in the Railway Part. Cable
ducts have been considered in the design of the structure leaving enough space for their integration.
4.13 UTILITIES AND THIRD PARTIES
The preparation of the current project is based on the Preliminary Design and the special spatial plan.
During the design process coordination meetings with municipality and with other parties have been
arranged. Also, technical conditions or design conditions have been asked from the affected parties.
As result of the analysis of the existing utilities and affected parties along DPS3, the conclusion is that
there are no utilities that could be affected by the Underpass BR0060.
Coordination with local authorities and other administrative institutions are gathered in the road
Explanatory letter.
4.14 FIRE REACTION OF BUILDING MATERIAL
The materials in the tunnel will comply with fire reaction classification according SRT TSI clause 4.2.1.3. This specification applies to all tunnels. Detail definition and compliance must be included in DTD.
a) This specification applies to construction products and building elements inside tunnels. These products shall fulfil the requirements of Commission Regulation (EU) 2016/364 (1):
1. Tunnel building material shall fulfil the requirements of classification A2. In this case as main struictural material is concrete the classification is A1, which is higher and compliant, according EN 13501-1:2007-A1:2009
2. Non-structural panels and other equipment shall fulfil the requirements of classification B. 3. Exposed cables shall have the characteristics of low flammability, low fire spread, low toxicity and
low smoke density.
PROJEKTEERIMIS- JA PROJEKTEERIMISJÄRELEVALVETEENUSED UUE TRASSI EHITUSEKS LÕIGUS TALLINNAST RAPLANI
DESIGN AND DESIGN SUPERVISION SERVICES FOR THE CONSTRUCTION OF THE NEW LINE FROM TALLINN TO RAPLA
PROJEKTI Nr. / PROJECT No. RBDTDEEDS2DPS3
PÕHIPROJEKT / MASTER DESIGN DOKUMENDI KOOD / DOCUMENT CODE
RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_RP_BR-T_MD_00001
LEHEKÜLG / PAGE
LEHED / PAGES
REVISIOON / REVISION
64 65 003
2. mittekonstruktsioonilised paneelid ja muud elemendid peavad vastama B klassifikatsiooni nõuetele;
3. Katmata kablid peavad olema madala tuleohtlikkuse, väikese tuleleviku, madala toksilisuse ja madala suitsutihedusega. Need nõuded on täidetud, kui kaablid vastavalt vähemalt B2ca, s1a või a1 klassifikatsiooni nõuetele. Kui klassifikatsioon on madalam kui B2ca, s1a või a1, võib kaablite klassi määrata raudteeinfrastruktuuriettevõtja pärast riskianalüüsi teostamist, võttes arvesse tunneli iseärasusi ja kavandatavat töörežiimi. Kahtluste vältimiseks võib samas tunnelis erinevate paigaldiste jaoks kasutada erinevate klassifikatsioonidega kaableid, kui käesolevas punktis toodud nõuded on täidetud.
(b) Loetletakse materjalid, mis ei aita oluliselt tulekoormusele kaasa. Need ei pea ülaltoodule vastama. Ette nähakse avariivalgustus, nagu on toodud SRT TSI punktis 4.2.1.5.4. Hädatuled ja evakuatsioonimärgid paigaldab DTD töövõtja.
4.15 KÄSIPUU JA VIS-OCP SÜSTEEM
Raudtee kohal olevates avades on maanteeviaduktide servadesse projekteeritud spetsiaalsetest võrkudest ja turvaelementidest koosnev kontaktvõrgu kaitsesüsteem ja kukkuvate esemete püüdur, et kaitsta raudteed ja kontaktvõrku vandalismi ja kukkuvate esemete eest, aga ka viadukti kasutajaid kontaktvõrgust tuleneva elektriohu eest. Need elemendid sisaldavad terasposte, ankruid ja muid elemente, mille korrosioonikaitse kestvus on vähemalt 15 aastat. Need turvaelemendid võivad sisaldada detektorsüsteeme koos elektroonikaga, mida ei ole kirjeldatud selle dokumendi mahus ja ei kuulu viadukti ehitusmahtudesse. Süsteemi projekteerimine ja hooldusjuhend peaksid olema osad eraldiseisvast dokumendist, mille koostab vastutav töövõtja. Üksikasjaliku teabe langevate objektide anduri kohta ülesõidul ja kontaktvõrgu süsteemi kaitse (OCS) lõigu mõõtmed ja tehnilise kirjelduse leiab jooniselt RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060- ZZ_0011_D42BR-TS_MD_00027_001
4.16 GABARIIDID
Projekti jaoks arvestatakse järgnevaid gabariite.
• SEc gabariit kaubaveoliinidel vastavalt Rootsi Infrastruktuurihalduri Trafikverket dokumendile TDOK: 2014-0555.
• Ehitusgabariit, mis on määratletud projekteerimisjuhise üldosa punktis 4.2. Kokkuvõtlik tabel kohustuslikest gabariidinõuetest vastavalt projekteerimisjuhisele koos võrdlusprofiili ja liinitüüpidega on toodud allpool.
MÄÄRUS STANDARDNE
GABARIIT VÕRDLUSPROF
IIL LIINITÜÜBID
KOHUSTUSLI K OSA
TDOK: 2014-0555 SEc Dünaamiline Segaveoliinid ja kaubaveoliinid
Ülemine osa ja
Alumine osa
Projekteerimisjuhis - Üldosa. Punkt 4.2 Joonis 2
Ehitusgabariit (DG)
- Segaveoliinid ja kaubaveoliinid
Ülemine osa
Mõõdikute kirjeldus
These requirements are fulfilled when the cables fulfil at least the requirements of classification B2ca, s1a, a1. If the classification is lower than B2ca, s1a, a1, the class of cables may be determined by the infrastructure manager after a risk assessment, taking into account the characteristics of the tunnel and the intended operational regime. For the avoidance of doubt, different classifications of cable may be used for different installations within the same tunnel provided that the requirements of this point are met.
(b) Materials that would not contribute significantly to a fire load shall be listed. They are allowed to not
comply with the above.
Emergency lighting will be provided as per SRT TSI clause 4.2.1.5.4. Emergency lights and escape signs
will be implemented by the DTD contractor.
4.15 RAILING AND VIS-OCP SYSTEM
At the edge of the road overpasses in the spans over the railway line special fences and security elements
as the OCPS (overhead catenary protection system) and FODs (Falling object detectors) are designed
in order to protect the railway line and overhead catenary system from vandalism and falling objects as
well as the overpass users from the electric danger of the OCS.
These elements include steel posts and anchors and other elements that include protection corrosion with a durability of 15 years or higher. These safety elements may include detection systems with electronic elements that are not part of the scope of this document related to the overpass civil works. Systems design, and service manual should be part of a separate document prepared by the legal responsible contractor. For detailed information about the falling objects detector in overpass and the dimensions and specifications for the section of the overhead catenaruy system protection (OCS), refer to drawing RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_D42BR-TS_MD_00027_001.
4.16 GAUGES
The following gauges are considered for the design.
• SEc Gauge in freight traffic lines as defined in Swedish Infrastructure Manager TRafikverket document TDOK: 2014-0555.
• Structure gauge as defined in Design GUidelines General Requirements section 4.2. A summary table of the mandatory gauge regulations according to DGs with its reference profile and types of lines to which it applies is attached below.
REGULATION STANDARD
GAUGE REFERENCE
PROFILE TYPES OF
LINES COMPELLED
PART
TDOK: 2014-0555 SEc Dynamic Mixed Traffic
Lines and Freight Lines
Upper part & Lower part
Design Guidelines - General Requirements. Section 4.2 Figure 2
Structure Gauge (DG)
- Mixed Traffic
Lines and Freight Lines
Upper part
Table 15. Description of gauges.
PROJEKTEERIMIS- JA PROJEKTEERIMISJÄRELEVALVETEENUSED UUE TRASSI EHITUSEKS LÕIGUS TALLINNAST RAPLANI
DESIGN AND DESIGN SUPERVISION SERVICES FOR THE CONSTRUCTION OF THE NEW LINE FROM TALLINN TO RAPLA
PROJEKTI Nr. / PROJECT No. RBDTDEEDS2DPS3
PÕHIPROJEKT / MASTER DESIGN DOKUMENDI KOOD / DOCUMENT CODE
RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_RP_BR-T_MD_00001
LEHEKÜLG / PAGE
LEHED / PAGES
REVISIOON / REVISION
65 65 003
Projekti jaoks määratletud gabariidid sisalduvad tüüpilistes ristlõigetes sirglõigu ja selle lõigu kurvi jaoks. Vt dokumenti RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_D2_BR-TS_MD_00002. Gabariiti rakendatakse lõikudes, kus tunneli ülaosa paikneb 7,05 m kõrgusel rööpa ülemise pinna kohal ja laius 12,5 m on tsentreeritud rööbastee telgjoone suhtes, netolaiusega 10,5 m, võttes arvesse evakuatsioonikoridori mõlemal rööbastee küljel. Nimetatud 7,05 m rööpa ülemise pinna kohal ja laius 10,5 m hõlmab liini korral kirjeldatud ehitusgabariiti. 7,05 m kõrguse korral on arvestatud ka pantograafi gabariite, võttes arvesse järgmist:
• Kontaktliini kõrgus: 5,3 m
• Riputuskaabli kõrgus: 6,7 m
• Elektriline vahekaugus: 0,3 m
The gauges defined for the project have been included in the typical cross sections in straight and in the curves of this section. See document RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_D2_BR- TS_MD_00002. The gauge considered for sections over which there is the top of the tunnel is 7.05 m over the TOR and a width of 12.5m centred on the track centreline, being 10.5m the net width counting with the evacuation corrido ron both sides of the tracks. This 7.05m over the TOR and 10.5m width encompasses the structure gauge described for the line. The 7.05 m height also considers the pantograph electrical gauge under the following considerations:
• Contact wire height: 5.3m
• Suspension wire height: 6.7m
• Electrical clearance: 0.3m
N
6
5
3
0
1
:
0
0
3
:
1
2
6
0
K
i
l
l
u
s
t
i
k
u
t
e
e
2
6
5
3
0
1
:
0
0
2
:
1
2
3
0
R
a
b
a
t
e
e
6
6
5
3
0
1
:
0
0
3
:
0
0
9
3
K
i
l
l
u
s
t
i
k
u
t
e
e
6
6
5
3
0
1
:
0
0
3
:
0
2
6
5
1
1
2
9
0
T
a
l
l
i
n
n
-
L
a
g
e
d
i
t
e
e
6
5
3
0
1
:
0
0
2
:
0
3
2
7
R
a
b
a
t
e
e
1
6
5
3
0
1
:
0
0
2
:
0
3
2
8
R
a
b
a
t
e
e
2
6
5
3
0
1
:
0
0
2
:
0
3
3
1
R
a
b
a
t
e
e
5
6
5
3
0
1
:
0
0
2
:
0
3
3
2
R
a
b
a
t
e
e
8
6
5
3
0
1
:
0
1
1
:
0
1
6
4
V
a
r
i
v
e
r
e
t
e
e
2
6
5
3
0
1
:
0
1
1
:
0
1
6
5
V
e
l
d
i
t
e
e
1
6
5
3
0
1
:
0
1
1
:
0
1
6
7
V
e
l
d
i
t
e
e
3
6
5
3
0
1
:
0
0
3
:
0
7
1
5
T
ö
ö
s
t
u
s
e
t
n
2
6
5
3
0
1
:
0
0
3
:
0
7
0
5
T
ö
ö
s
t
u
s
e
p
õ
i
k
6
5
3
0
1
:
0
0
3
:
0
7
0
6
T
ö
ö
s
t
u
s
e
p
õ
i
k
1
6
5
3
0
1
:
0
0
3
:
0
7
0
8
T
ö
ö
s
t
u
s
e
p
õ
i
k
2
6
5
3
0
1
:
0
0
3
:
0
7
0
9
T
ö
ö
s
t
u
s
e
p
õ
i
k
3
6
5
3
0
1
:
0
0
3
:
0
7
1
2
T
ö
ö
s
t
u
s
e
p
õ
i
k
4
a
6
5
3
0
1
:
0
1
1
:
0
1
5
1
L
e
p
i
k
u
p
õ
l
l
u
6
5
3
0
1
:
0
1
1
:
0
1
5
2
L
e
p
i
k
u
m
e
t
s
a
6
5
3
0
1
:
0
0
3
:
0
7
6
7
K
i
l
l
u
s
t
i
k
u
t
e
e
4
6
5
3
0
1
:
0
0
3
:
0
7
8
1
K
i
l
l
u
s
t
i
k
u
p
õ
i
k
2
6
5
3
0
1
:
0
0
2
:
0
9
9
0
R
a
d
i
s
t
i
t
e
e
9
6
5
3
0
1
:
0
0
2
:
1
0
0
1
R
a
d
i
s
t
i
t
e
e
3
6
5
3
0
1
:
0
0
2
:
1
0
0
3
R
a
d
i
s
t
i
t
e
e
7
6
5
3
0
1
:
0
0
2
:
1
0
0
4
R
a
d
i
s
t
i
t
e
e
1
a
6
5
3
0
1
:
0
0
2
:
1
0
0
2
R
a
d
i
s
t
i
t
e
e
5
6
5
3
0
1
:
0
0
2
:
0
9
9
9
R
a
d
i
s
t
i
t
e
e
1
6
5
3
0
1
:
0
1
1
:
0
0
5
4
B
e
t
o
o
n
i
p
õ
i
k
2
0
/
/
V
a
r
i
v
e
r
e
t
e
e
1
0
/
/
T
a
l
l
i
n
n
-
T
a
p
a
1
1
5
-
1
1
8
,
2
k
m
6
5
3
0
1
:
0
0
2
:
0
2
8
4
1
1
2
9
0
T
a
l
l
i
n
n
-
L
a
g
e
d
i
t
e
e
6
5
3
0
1
:
0
0
3
:
0
9
4
2
1
1
1
6
L
a
g
e
d
i
ü
h
e
n
d
u
s
t
e
e
L
1
6
5
3
0
1
:
0
0
2
:
1
3
2
8
1
1
2
9
0
T
a
l
l
i
n
n
-
L
a
g
e
d
i
t
e
e
T
4
6
5
3
0
1
:
0
1
1
:
0
2
7
2
V
a
r
i
v
e
r
e
t
e
e
1
6
5
3
0
1
:
0
0
1
:
3
4
8
4
1
1
T
a
l
l
i
n
n
a
r
i
n
g
t
e
e
6
5
3
0
1
:
0
0
1
:
3
7
4
2
K
a
l
m
a
r
i
m
e
t
s
a
6
5
3
0
1
:
0
0
1
:
3
7
4
3
1
1
T
a
l
l
i
n
n
a
r
i
n
g
t
e
e
T
1
8
6
5
3
0
1
:
0
0
1
:
3
5
5
4
T
o
p
i
6
5
3
0
1
:
0
0
1
:
3
7
3
1
V
a
r
i
v
e
r
e
t
e
e
L
2
6
5
3
0
1
:
0
0
1
:
3
7
3
2
1
1
T
a
l
l
i
n
n
a
r
i
n
g
t
e
e
T
2
3
6
5
3
0
1
:
0
0
1
:
3
5
2
0
V
a
r
i
v
e
r
e
t
e
e
L
1
6
5
3
0
1
:
0
0
1
:
3
7
6
0
S
u
k
s
u
6
5
3
0
1
:
0
0
1
:
3
7
6
1
6
5
3
0
1
:
0
0
1
:
3
5
5
6
1
1
T
a
l
l
i
n
n
a
r
i
n
g
t
e
e
T
2
1
6
5
3
0
1
:
0
0
1
:
3
5
5
5
1
1
T
a
l
l
i
n
n
a
r
i
n
g
t
e
e
T
2
0
6
5
3
0
1
:
0
0
1
:
3
7
6
3
L
i
n
n
a
a
r
u
t
e
e
L
9
6
5
3
0
1
:
0
0
1
:
3
8
2
5
V
i
i
m
s
i
m
e
t
s
k
o
n
d
6
4
6
5
3
0
1
:
0
0
1
:
3
8
2
6
1
1
T
a
l
l
i
n
n
a
r
i
n
g
t
e
e
T
1
9
6
5
3
0
1
:
0
0
1
:
4
8
5
4
1
1
T
a
l
l
i
n
n
a
r
i
n
g
t
e
e
T
4
6
6
5
3
0
1
:
0
0
1
:
4
8
5
3
1
1
T
a
l
l
i
n
n
a
r
i
n
g
t
e
e
T
2
2
6
5
3
0
1
:
0
0
1
:
4
3
9
9
S
i
l
d
e
6
5
3
0
1
:
0
0
1
:
4
8
3
6
1
1
T
a
l
l
i
n
n
a
r
i
n
g
t
e
e
T
4
1
6
5
3
0
1
:
0
0
1
:
4
8
3
7
R
a
b
a
t
e
e
3
6
5
3
0
1
:
0
0
1
:
4
8
4
0
1
1
T
a
l
l
i
n
n
a
r
i
n
g
t
e
e
T
4
2
6
5
3
0
1
:
0
0
1
:
4
8
3
9
1
1
T
a
l
l
i
n
n
a
r
i
n
g
t
e
e
T
4
3
6
5
3
0
1
:
0
0
1
:
4
8
4
1
R
a
b
a
t
e
e
6
5
3
0
1
:
0
0
1
:
4
8
1
1
V
a
r
i
v
e
r
e
t
e
e
6
5
3
0
1
:
0
0
1
:
4
8
5
8
N
i
g
u
l
a
6
5
3
0
1
:
0
0
1
:
4
8
5
9
N
i
g
u
l
a
6
5
3
0
1
:
0
0
1
:
4
8
5
0
1
1
T
a
l
l
i
n
n
a
r
i
n
g
t
e
e
T
4
5
6
5
3
0
1
:
0
0
1
:
4
8
4
9
1
1
T
a
l
l
i
n
n
a
r
i
n
g
t
e
e
T
4
4
6
5
3
0
1
:
0
0
1
:
4
8
4
8
R
a
b
a
t
e
e
4
6
5
3
0
1
:
0
0
1
:
5
3
2
6
R
a
b
a
6
5
3
0
1
:
0
0
1
:
5
3
2
7
1
1
2
9
0
T
a
l
l
i
n
n
-
L
a
g
e
d
i
t
e
e
T
9
6
5
3
0
1
:
0
0
1
:
5
5
3
1
S
u
u
r
-
S
õ
j
a
m
ä
e
t
n
4
5
3
8
3
8
3
8
3
8
3
8
4
0
4
0
4
0
4
0
4
0
4
0
4
0
4
0
4
0
4
0
4
0
4
0
4
0
4
0
4
0
4
0
4
0
4
0
4
0
4
0
4
0
4
0
4
0
4
0
4
0
4
2
4
2
4
2
4
2
4
2
4
2
4
2
4
2
4
2
4
2
4
2
4
2
4
2
4
2
4
2
4
4
4
4
4
6
4
6
4
8
4
8
A
S
E
L
V
E
S
O
A
S
E
L
V
E
S
O
A
S
E
L
V
E
S
O
A
S
E
L
V
E
S
O
1
0
3
1
0
5
B
L
R
1
0
5
1
0
7
1
0
8
1
0
9
1
1
0
1
0
6
1
0
6
A
L
R
1
0
4
E
V
R
E
L
V
E
V
R
E
L
V
L
o
o
E
l
e
k
t
e
r
L
o
o
E
l
e
k
t
e
r
T
e
l
i
a
A
S
T
e
l
i
a
A
S
T
e
l
i
a
A
S
T
e
l
i
a
A
S
L
A
G
1
3
2
T
e
l
i
a
A
S
F
6
8
H
1
8
_
K
0
1
T
e
l
i
a
A
S
L
A
G
-
0
5
5
E
n
e
r
g
a
t
e
E
n
e
r
g
a
t
e
E
l
e
k
t
r
i
l
e
v
i
O
Ü
E
l
e
k
t
r
i
l
e
v
i
O
Ü
E
l
e
k
t
r
i
l
e
v
i
O
Ü
M
a
a
n
t
e
e
a
m
e
t
M
a
a
n
t
e
e
a
m
e
t
M
a
a
n
t
e
e
a
m
e
t
V
i
a
d
u
k
t
4
7
.
6
3
S
i
l
l
a
a
l
t
4
7
.
5
9
S
i
l
l
a
a
l
t
4
7
.
6
1
S
i
l
l
a
a
l
t
4
7
.
5
3
S
i
l
l
a
a
l
t
H
M
u
n
a
k
i
v
i
M
i
n
a
k
i
v
i
A
A
A
K
r
K
r
4
1
.
1
4
3
9
.
5
8
-
3
9
.
4
5
Ø
7
5
0
B
e
t
T
P
T
P
T
P
T
P
E
V
R
T
T
A
E
V
R
T
T
A
L
o
o
E
l
e
k
t
e
r
2
0
1
3
9
.
4
5
1
2
7
8
9
1
0
1
1
1
2
1
3
1
4
0
.
8
u
n
i
k
i
v
i
k
r
k
r
k
r
A
k
r
k
r
T
P
5
3
.
8
7
5
1
.
3
8
F
6
8
H
1
8
_
K
0
3
F
6
8
H
1
8
_
K
0
2
L
A
G
-
0
5
4
A
O
r
i
e
n
t
O
r
i
e
n
t
O
r
i
e
n
t
L
s
1
6
0
.
0
0
m
MUUGA / MUUGA
SOODEVAHE / SOODEVAHE
10+160
10+180
10+200
10+220
10+240
11+360
11+380
11+400
11+420
11+440
11+480
11+500
11+520
11+540
11+560
11+580
11+600
11+620
11+640
11+660
11+680
11+700
11+720
11+740
11+760
D PS1
D PS3
11+960.416
L=100.000 R
=1504.500 10+154.229
STR .
L=100.000 10+254.229
STR .
L=110.000 11+336.156
R =2254.500 L=110.000
11+446.156
L=110.000 R
=2254.500 11+547.043
L=110.000 L=110.000
11+657.043
R =900.000
L=110.000 11+767.043
R =900.000 11+989.575
9+980
10+000
10+020
10+040
10+060
10+080
10+100
10+120
10+140
10+260
10+280
10+300
10+320
10+340
10+360
10+380
10+400
10+420
10+440
10+460
10+480
10+500
10+520
10+540
10+560
10+580
10+600
10+620
10+640
10+660
10+680
10+700
10+720
10+740
10+760
10+780
10+800
10+820
10+840
10+860
10+880
10+900
10+920
10+940
10+960
10+980
11+000
11+020
11+040
11+060
11+080
11+100
11+120
11+140
11+160
11+180
11+200
11+220
11+240
11+260
11+280
11+300
11+320
11+340
11+780
11+800
11+820
11+840
11+860
11+880
11+900
11+920
11+940
11+960
11+980
11+460
TRUUP / CULVERT CU0381
VIADUKT BR0070 / OVERPASS BR0070 11290 TALLINN-LAGEDI
TALLIN-LAGEDI NEW ROAD
56.62
S1a 10+176
OLEMAS TEE NR 11290 / EXISTING ROAD NO.11290
RW0300 PÕHIRAJAD / RW0300 MAIN TRACKS
RW0400 PÕHIRAJAD / RW0400 MAIN TRACKS
DPS3 RW0380 1520 RÖÖBASTEEDE AJUTINE ÜMBERSUUNAMINE / DPS3 RW0380 1520 TRACKS TEMPORARY DIVERSION
RW0200 RAUDTEELIIN / RW0200 LINE
1520 RÖÖBASTEE IMF-I / 1520 TRACK TO IMF
JUURDEPÄÄSUTEE / ACCESS ROAD
AJUTINE KRAAV / TEMPORARY DITCH
10+369 10+389 10+730 10+936 11+620
206.00 TÜÜPLÕIGE S3 / SECTION TYPE S3
684.00 TÜÜPLÕIGE S2 / SECTION TYPE S2
26.39 S5b
193.00 TÜÜPLÕIGE S5a / SECTION TYPE S5a
11+676.62 11+957277.00
TUGIMÜÜR L SEINA /RETAINING L WALL
20.00 VEEPAAGI JA PUMBA /
WATER TANK & PUMPING
10+439.52
10+574 156.00
TÜÜPLÕIGE S4b / SECTION TYPE S4b
11+760
83.38
TÜÜPLÕIGE S1b /
SECTION TYPE S1b
N
82.00 TÜÜPLÕIGE S4a /
SECTION TYPE S4a
10+492 24.13 S5c
52.48 S5b
EVR OLEMASOLEVAD RAJAD / EVR EXISTING TRACKS TALLINN-MUUGA-NARVA
10+415.39
of
001 20/09/2023 MCL JBL ERI
002 09/02/2024 UUENDATUD TÄPSUSTUSTE TÕTTU / UPDATED DUE TO ADDITIONAL DETAILS MCL JBL ERI
20/09/2023 NAIDATUD INDICATED A1
M. CASADO 20/09/2023 J. BERNABEU 20/09/2023 A. MARTIN 20/09/2023 E. RICO 20/09/2023
RBDTD-EE DS2 DPS3 BR0060 ZZ 0011 BR TS MD
RBDTD-EE-DS2-DPS3_IDO_BR0060-ZZ_0011_D2_BR-TS_MD_00001_002
1 002
1
RBDTDEEDS2DPS3 SOODEVAHE TUNNEL. RAUDTEE TUNNEL BR0060 SOODEVAHE TUNNEL. RAILWAY TUNNEL BR0060
ÜLDPLANEERINGU VAADE GENERAL PLAN VIEWESITATUD KOOSKÕLASTUSEKS /
ISSUED FOR APPROVAL
MÕÕTKAVA / SCALE ÜHIKUD / UNITS IN
PLAAN / PLAN 1:2500 m
M
L
K
J
H
G
F
E
D
C
B
A
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 D
O N
O T
SC AL
E FR
O M
T H
IS D
R AW
IN G
M
L
K
J
H
G
F
E
D
C
B
A
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16
Co-financed by the Connecting Facility of the European Union Kaasrahastab Euroopa Liit Euroopa ühendamise rahastu
REDAKTSIOONID / REVISIONS
Nr / No. Kuupäev / Date Kirjeldus / Description Koostaja / Originator
Kontrollija / Checker
Kooskõlastaja/ Approver
PROJEKT / PROJECT LEPING Nr / CONTRACT NO.
TELLIJA / CLIENT KONSULTANT / CONSULTANT KUUPÄEV / DATE MÕÕTKAVA / SCALE PABERI SUURUS / PAPER SIZE
JOONISE PEALKIRI / DRAWING TITLE
ALLTÖÖVÕTJA / SUB-CONTRACTOR
JOONISE STAATUS / DRAWING STATUS
KOOSTAJA / ORIGINATOR KONTROLLIJA / CHECKER
ÜLEVAATAJA / REVIEWER KOOSKÕLASTAJA / APPROVER
NIMI / NAME ALLKIRI / SIGNATURE KUUPÄEV / DATE PROJEKTI KOOD / PROJECT CODE DISTSIPLIINI KOOD /
DISCIPLINE CODE PROJEKTI ID PROJECT ID
LÕIGU ID SECTION ID
ALALÕIGU ID SUB-SECTION ID
OSA / SÜSTEEM VOLUME / SYSTEM
TSOON / ZONE
ASUKOHT / LOCATION
RBR KOOD / RBR CODE
KOHALIK KOOD / LOCAL CODE
PROJEKTI ETAPP / PROJECT STAGE
REVISIOON / REVISIONLEHE PEALKIRI / SHEET NAME:
LEHE NUMBER / SHEET NUMBER:
PROJEKTEERIMIS - JA PROJEKTEERIMISJÄRELEVALVETEENUSED UUE TRASSI EHITUSEKS LÕIGUS TALLINNAST - RAPLANI /
DESIGN AND DESIGN SUPERVISION SERVICES FOR THE CONSTRUCTION OF THE NEW LINE FROM TALLINN TO RAPLA
ARHIIV Nr / ARCHIVE NO.
PROJEKTI Nr / PROJECT NO
ASUKOHT / LOCATION TALLINN-RAPLA
8/2019/EE-3
IDOM, Consulting, Engineering,
Architecture S.A.U.
Avenida Zarandoa 23,
48015 Bilbao, Spain
Register code: A48283964
RB Rail AS Satekles iela 2B Riga, Latvija
LV–1050 Reg. code: 40103845025
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| EHR- Harju maakond, Rae vald, Soodevahe küla,Rail Balticu raudteetunneli BR0060 ehitusloa taotlus, menetlus nr 434165 | 15.01.2025 | 1 | 7.1-2/25/16036-5 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet |
| Kiri | 17.10.2024 | 4 | 7.1-2/24/16036-2 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet |