„„Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine" elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja kord" muutmine

MÄÄRUS

20.01.2025 nr 1.1-1/25/2

Haridus- ja teadusministri 16. mai 2023. a

määruse nr 14 „„Sektoritevahelise mobiilsuse

toetamine" elluviimiseks toetuse andmise

tingimused ja kord" muutmine

Määrus kehtestatakse perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

Haridus- ja teadusministri 16. mai 2023. a määruses nr 14 „„Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine" elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja kord" tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõiked 4 ja 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kui käesoleva määruse § 5 lõikes 1 nimetatud tegevusteks antav toetus on riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes, siis lähtutakse toetuse andmisel Euroopa Komisjoni määrusest (EL) nr 651/2014 „ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega

teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks” (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus), artiklist 25, ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses

ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. (5) Kui käesoleva määruse § 5 lõikes 1 nimetatud tegevuste toetamiseks antav toetus on vähese

tähtsusega abi, lähtutakse toetuse andmisel Euroopa Komisjoni määrusest (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese

tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi vähese tähtsusega abi määrus), ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.“;

3) paragrahvi 2 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) institutsionaalselt akrediteeritud ülikool või riigi rakenduskõrgkool – kõrgkool, mis vastab

kõrgharidusseaduse § 38 lõike 3 punktidele 1 või 2 või millel on välismaa ülikooli puhul ENIC/NARIC keskuse kinnitus ülikooli tunnustamise kohta;“;

4) paragrahvi 2 punkt 14 sõnastatakse järgmiselt: „14) tippspetsialist - kõrge kvalifikatsiooniga era-, avaliku- või kolmanda sektori töötaja, kellel

on kõrgharidus ning täidetud vähemalt üks järgnevatest tingimustest: vähemalt 5-aastane teadus- või arendustegevuse või innovatsiooni alane töökogemus; ta juhib vähemalt 3 aasta vanust ettevõtet, kelle kahe viimase majandusaasta aruandes kajastub kaupade või teenuste

müük; ta on juriidilise isiku osanik ja/või kuulub juhtimis- ja kontrollorganisse vastavalt Tulumaksuseaduse §-le 9 või ta on rahvusvaheliselt tunnustatud ekspert.“;

5) paragrahvi 5 lõiked 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

„(12) Käesolevat määrust ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2

2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artiklis 7 sätestatud juhtudel.“;

7) paragrahvi 7 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevusel on projekti abikõlblikkuse periood maksimaalselt 48 kuud, arvestades doktorandi nominaalset õppeaega. Projekti tegevus

peab jääma ajavahemikku 1. jaanuar 2022 kuni 31. august 2029.“; 8) paragrahvi 18 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Taotluse esitamise hetkel kehtinud ühikuhinda võidakse projekti abikõlblikkuse perioodi

jooksul korrigeerida. Juhul kui toetuse saaja soovib taotleda uute ühikuhindade rakendamist, tuleb toetuse saajal esitada rakendusüksusele sellekohane avaldus toetuse rahuldamise otsuse muutmiseks. Taotlus peab sisaldama ka kinnitust taotleja rahalise panuse kohta. Kui antav

toetus on riigiabi, siis taotluse esitamise hetkel kehtinud ühikuhinda projekti abikõlblikkuse perioodil ei muudeta.“;

9) määruse lisa „Standardiseeritud ühikuhinna kasutamine tegevuses „Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine““ muudetakse ja asendatakse käesoleva määruse lisaga.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas (allkirjastatud digitaalselt)

minister Kristi Vinter-Nemvalts kantsler Lisa „Standardiseeritud ühikuhinna kasutamine tegevuses „Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine““

Lisa

KINNITATUD haridus- ja teadusministri määrusega

„„Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja kord“

Standardiseeritud ühikuhinna kasutamine

tegevuses „Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine“

Tööjõukulude standardiseeritud ühikuhinna alusel toetuse andmine tegevuses

„Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine“.

1. Teadlase, tippspetsialisti ja teadmussiirdedoktorandi tööjõukulud hüvitatakse ühikuhinna

alusel.

2. Teadlase ja tippspetsialisti tööjõukulu ühikuhind ühe kuu kohta täiskoormuse korral on 4171 eurot. Teadmussiirdedoktorandi tööjõukulu ühikuhind ühe kuu kohta täiskoormuse korral on 2935 eurot1.

3. Teadlasel ja teadmussiirdedoktorandil on võimalus töötada projektis osalise tööajaga

(osalise töökoormusega) minimaalselt 0,5 koormusega. Tippspetsialistil on võimalus töötada projektis minimaalselt 0,1 koormusega. Osalise tööajaga töö korral hüvitatakse selle osakaal ühikuhinnast vastavalt tööajale, nt kui töökoormus on 0,5, siis arvestatakse

ühikuhinnast proportsionaalselt 50%.

4. Ühikuhinda arvestatakse ühe kalendrikuu eest. Kui töötamise esimesel ja/või viimasel kuul töötatakse toetuse saaja juures vaid osa kalendrikuust, hüvitatakse ühikuhind vastavate kuude eest proportsionaalselt toetatavate tööpäevade arvuga, st ühikuhind ühe kuu eest

jagatakse konkreetse kuu tööpäevade arvuga ja korrutatakse selle kuu toetatavate tööpäevade arvuga.

5. Ühikuhinna alusel tööjõukulude hüvitamise aluseks on toetuse saaja ja palgatava isiku

(teadlane, tippspetsialist, teadmussiirdedoktorant) vahel sõlmitud leping, kus on mh

sätestatud isiku tööaeg (koormus), periood, mille vältel isik toetuse saaja juures töötab ja töö sisu.

6. Ühikuhinda rakendatakse kõikidele käesoleva määruse alusel toetatud projektidele.

Palgatavale teadlasele ja tippspetsialistile makstavat ühikuhinda korrigeeritakse juhul, kui

palgakulude kasv analüüsitud sektorites on Statistikaameti andmetel kasvanud rohkem kui 7%. Teadmussiirdedoktorandi toetuse puhul võetakse arvesse Rahandusministeeriumi

suvist majandusprognoosi ning ühikuhinda korrigeeritakse juhul, kui keskmise palga prognoositav nominaalkasv Rahandusministeeriumi majandusprognoosi kohaselt on kasvanud rohkem kui 5%. Ühikuhind fikseeritakse määruse lisana. Juhul kui toetuse saaja

1 Rahandusministeeriumi 2024.a suvise majandusprognoosi järgi (https://www.fin.ee/riigi-rahandus-ja-

maksud/fiskaalpoliitika-ja-majandus/rahandusministeeriumi-majandusprognoos) on 2025-2028 keskmine brutokuupalk 2193 eurot (2040+2141+2244+2347/4=2193), millele lisanduvad tööandja maksud.

soovib taotleda uute ühikuhindade rakendamist, tuleb toetuse saajal esitada

rakendusüksusele sellekohane avaldus toetuse rahuldamise otsuse muutmiseks.

7. Riigiabi saavatel toetuse saajatel ühikuhinda ei korrigeerita.

Seletuskiri haridus- ja teadusministri 16. mai 2023. a määruse nr 14

„„Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine" elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja

kord“ muutmise eelnõu juurde

1. Sissejuhatus ja eesmärk

Käesolev määrus kehtestatakse perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

Määruse muutmise vajadus tulenes eelkõige toetavate tegevuste ühikuhinna muutumisest vastavalt kehtivale metoodikale. Lisaks on tegevuste toetamisel ilmnenud vajadus tuua

dokumenti sisse viide kehtivale Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2021/1058 (24. juuni 2021), kuna esitatavatel taotlustel võib olla puutumus jäätmete kõrvaldamise ja

fossiilkütustega. Määruse sõnastust muudetakse ja määrusest jäetakse välja liigselt seatud piirangud taotlejale, kellel ei olnud varasemalt lubatud esitada rohkem taotlusi kui 2 täiskohaga isiku palga ulatuses samaaegselt. Eelpooltoodud piirang oli takistuseks suurematele asutustele

ja ettevõtetele, kellel on võimekus palgata rohkem isikuid samaaegselt. Muudatuste tegemise vajadus on ilmnenud esimese avatud taotlusvooru käigus ning on olulised järgmise taotlusvooru

sujuvaks läbiviimiseks. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja

arendustegevuse poliitika osakonna peaekspert Pille Pikker (735 0215, [email protected]), strateegia- ja finantsosakonna finantsvaldkonna välisvahendite juht Inge Oopkaup (735 0279,

[email protected]), nõunik Ragne Hoff (735 0306, [email protected]), välisvahendite nõunik Pirkko Külanurm (735 0161, [email protected]), strateegilise planeerimise valdkonna peaekspert Meelis Aunap (735 0105, [email protected]) ning õigus- ja

personalipoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Mölder (735 0234, [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määruse paragrahvi 1 lõikeid 4 ja 5 täiendatakse ja sõnastatakse selliselt, et riigiabi või

vähese tähtsusega abi (VTA) võib anda kõikide määruses toetatavate tegevuse elluviimiseks. Kehtiva sõnastuse kohaselt saab riigiabi/VTA-d anda ainult teadlase ja

teadmussiirdedoktorandi palkamiseks, kuid esimesse taotlusvooru esitatud projektide põhjal on selgunud, et ka tippspetsialisti rahastamisel võib tekkida riigiabi/VTA andmise vajadus.

Määruse paragrahvi 2 punkti 3 mõistet täiendatakse, juhuks kui meetme raames on kavas palgata isikuid välismaa ülikoolidest või TA asutustest. Kui meetme abil soovitakse palgata

isikut välismaa kõrgkoolist, peab selle asutuse tunnustamise kohta andma kinnituse ENIC/NARIC keskus.

Paragrahvi 2 punkti 14 mõistet täpsustatakse. Tippspetsialistina käsitletakse käesolevas määruses juhte, eksperte ja nõunikke, kes omavad mistahes valdkonnas kõrget erialast

ettevalmistust (Välismaalaste seadus § 106 lg 3, ESCO ametite klassifikaator). Tippspetsialist on ekspert, kes rakendab oma teadmisi, mõistmist ja võimeid olemasolevate protsesside käigushoidmisel ja täiustamisel või uute teadmiste ja tehnoloogiate loomisel ja hindamisel.

Tippspetsialist lahendab keerulisi probleeme uuenduste, loovuse ja arendamise abil. Tippspetsialistil on kõrgharidus ja vähemalt 5-aastane teadus- või arendustegevuse või

innovatsiooni alane töökogemus; või ta juhib vähemalt 3-aasta vanust ettevõtet, kelle majandusaasta aruandes kajastub kaupade või teenuste müük, ta kuulub ettevõtte juhtkonda või nõukokku vmt või ta on omas valdkonnas tunnustatud ekspert kas Eestis või välismaal.

Tippspetsialisti kvalifikatsiooni hindamise aluseks on tema poolt esitatud dokumendid , sh tööandjaga töölepingu sõlmimise aeg, seotus vastava valdkonna projektidega (juhul, kui neid on) jne. Kirje olemasolul võib taotlusesse tuua teadlase puhul viite ETISe lehele.

Paragrahvi 5 lõiked 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks, kuna esialgu määruses seatud tingimus

(asutuse kohta võib esitada taotluse kuni kahe täiskohaga töötava isiku palkamiseks

samaaegselt) piirab liialt suuremaid asutusi, kellel on soovi ja võimekust palgata korraga

rohkem isikuid kui hetkel lubatud. Lõigete kehtetuks tunnistamisega võetakse seatud piirang

maha ja esitatavate taotluste arvule piirangut ei seata.

Määruse paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 12 ning tuuakse sisse viide Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määrusele, mis seab piirangud tegelemiseks jäätmete kõrvaldamise ja

fossiilkütustega.

Abikõlbmatud on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058 (24. juuni 2021),

mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artiklis 7 nimetatud

investeeringuid, sh ka inimressurssi. Nimetatud artiklis märgitakse abikõlbmatuks

investeeringud nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondadega puutumuslikel teemadel mh

- jäätmete prügilasse ladustamisel v.a olemasolevate prügilate dekomisjoneerimiseks,

ümberkorraldamiseks või ohutuks muutmiseks nii, et sellised investeeringud ei

suurendaks prügilate võimsust;

- jäätmejääkide käitlemise rajatiste võimsuse suurendamisel v.a investeeringud

tehnoloogiasse, et võtta jäätmejääkidest saadud materjale taaskasutusse ringmajanduse

eesmärgil;

- fossiilkütuste tootmise, töötlemise, transpordi, jaotuse, ladustamise või põlemisega

seotud tegevustel v.a tahketel fossiilkütustel töötavate küttesüsteemide asendamine

gaasiküttel töötavate süsteemidega määruses märgitud eesmärkidel, gaasi ülekande- ja

jaotusvõrkude laiendamisse ning nende kasutusotstarbe muutmisse, ümberehitamisse

või moderniseerimisse määruses märgitud alatingimusel, avalikuks kasutamiseks ette

nähtud keskkonnasõbralikesse sõidukitesse ja elanikkonnakaitse- ja tuletõrjeteenistusse

projekteeritud ja ehitatud või kohandatud sõidukitesse.

Lisaks on piiratavaks tegevuseks ka tuumajaamade dekomisjoneerimine või nende rajamine

ning investeeringud selliste kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisse, mis tulenevad

direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetletud tegevustest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999 artikli 2 punkti 62 järgi on

fossiilkütusteks taastumatud süsinikul põhinevad energiaallikaid nagu tahked kütused (mh

kivisüsi, turvas, pruunsüsi, põlevkivi, maagaas ja nafta).

Näiteks, kui põlevkivi väärindamise alaseks tegevuseks küsitakse toetust, siis see on abikõlblik

juhul, kui selle käigus ei teki fossiilseid kütuseid ja energiaallikaid ehk projekt peab panustama

kliimaneutraalsusesse. Samuti ei tohi tegevus panustada olemasolevasse põlevkivitööstusse ehk

energeetika valdkonda ega olla sellega seotud. Turbaalade puhul peavad tegevused olema

piiritletud seni kaevanduses olevate aladega ja jääkide väärindamisega. Eelduseks ei tohi olla,

et võetakse kasutusele uued turbaalad ehk kaasneb täiendav CO2 heide. Ühtlasi ei sobi turvas

ka energiaallikaks, kuna on fossiilkütus.

Tegevuste elluviimisel peab toetuse saaja veenduma, et tegevused on vastavuses Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058 (24. juuni 2021), artiklile 7 ja „ei kahjusta

oluliselt“ põhimõttega, mille kohaselt tuleb vältida kahju keskkonna eesmärkide saavutamisele.

Rakendusüksus jälgib uurimisprojektide ellu viimisel nimetatud tingimuste täitmist.

Määruse paragrahvi 7 lõige 3 sõnastust täpsustatakse ja selgitatakse, et tegevus 3 (teadmussiirdedoktorandi palkamine) toetust makstakse siis, kui doktorant õpib samaaegselt ülikooli doktoriõppes. Toetuse abikõlblikkuse perioodi lõpp seotakse nominaalse õppeajaga,

mille andmed on võimalik saada EHISest (Eesti hariduse infosüsteem) või ülikooli poolt väljastatud tõendist. Toetust makstakse maksimaalselt 48 kuud projekti abikõlblikkuse perioodi

jooksul. Projekti tegevus peab jääma ajavahemikku 1. jaanuar 2022 kuni 31. august 2029.a. Määruse paragrahv 18 lõige 2 sõnastust korrigeeritakse. Taotluse esitamise hetkel kehtinud

ühikuhinda tegevuste elluviimiseks võidakse projekti kestvuse jooksul korrigeerida. Korrigeeritud ühikuhind kohaldub toetuse andmise tingimuste muudatuse jõustumisest. Varem

rahastatud projektidel on toetuse saajal võimalus jätkata projekti taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ühikuhindadega. Kui toetuse saaja soovib taotleda uute ühikuhindade rakendamist, tuleb tal esitada rakendusüksusele sellekohane avaldus toetuse rahuldamise otsuse muutmiseks.

Kuna ühikuhinna muutusega kaasneb ka taotlejapoolne omafinantseeringu suurenemine, tuleb taotlejal avalduses kinnitada, et omafiantseeringu katmine on talle jõukohane. Struktuuritoetuse

registris SFOS teeb projekti eelarve suurenemise kohta märke ja lisab infosüsteemi vajalikud muudatused rakendusüksus. Riigiabi saavatel toetuse saajatel ühikuhinda ei muudeta.

Eelnõu lisa, millega kehtestatakse standardiseeritud ühikuhinna kasutamine tegevuses „Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine“ muudetakse, kuna ühikuhinna arvestuse aluseks

olevad andmed on muutunud. Palgatavale teadlasele ja tippspetsialistile makstavat ühikuhinda korrigeeritakse juhul, kui palgakulude kasv analüüsitud sektorites on Statistikaameti andmetel kasvanud rohkem kui 7%. Teadmussiirdedoktorandi toetuse puhul võetakse arvesse

Rahandusministeeriumi suvist majandusprognoosi ning ühikuhinda korrigeeritakse juhul, kui keskmise palga prognoositav nominaalkasv Rahandusministeeriumi majandusprognoosi

kohaselt on kasvanud rohkem kui 5%. Ühikuhind fikseeritakse määruse lisana ning uus hind hakkab projektidele kehtima alates toetuse andmise tingimuste muudatuse jõustumisest. Riigiabi saavatel toetuse saajatel ühikuhinda ei muudeta.

Teadlase ja tippspetsialisti ühikuhinda ei muudeta, kuna palgakulude kasv analüüsitud

sektorites ei ole piisavalt kasvanud. 2022. aasta andmetele tuginedes võrreldes hetkel kehtiva ühikuhinnaga (4434 vs 4171 eurot) on palgakulude kasv arvestuslikult 6% ja seetõttu nende tegevuste ühikuhinda ei korrigeerita.

Teadmussiirdedoktorandi ühikuhinda korrigeeritakse, kuna keskmine brutokuupalk ja 2024.

aasta Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi alusel arvestatud keskmine kuupalk ning nende alusel arvestatud keskmise palga nominaalkasv on suurem kui 5%. Uueks ühikuhinnaks kehtestatakse 2935 eurot.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele ja on kooskõlas riigisiseste õigusaktidega.

4. Määruse mõjud

Määrus viiakse kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega, milles piiratakse võimalusi tegelemiseks fossiilsete maavaradega. Muudatusega korrigeeritakse hetkel kehtivaid ühikuhindu, mis võiks motiveerida rohkemaid ettevõtteid taotlema toetust

teadmussiirdedoktorantide palkamiseks. Lisaks jäetakse välja piirav tingimus samaaegselt esitatavate taotluste arvu kohta. Piirava tingimuse väljajätmine võib suurendada esitatavate

taotluste arvu. Lisaks tehakse täpsustusi tekstis.

5. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

6. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu kooskõlastati Rahandusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ja saadeti arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste

Keskusele, SA-le Eesti Teadusagentuur ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele. Muudatusettepanekutega on arvestatud.

Katrin Kiisler teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna juhataja

MÄÄRUS

20.01.2025 nr 1.1-1/25/2

Haridus- ja teadusministri 16. mai 2023. a

määruse nr 14 „„Sektoritevahelise mobiilsuse

toetamine" elluviimiseks toetuse andmise

tingimused ja kord" muutmine

Määrus kehtestatakse perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

Haridus- ja teadusministri 16. mai 2023. a määruses nr 14 „„Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine" elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja kord" tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõiked 4 ja 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kui käesoleva määruse § 5 lõikes 1 nimetatud tegevusteks antav toetus on riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes, siis lähtutakse toetuse andmisel Euroopa Komisjoni määrusest (EL) nr 651/2014 „ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega

teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks” (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus), artiklist 25, ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses

ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. (5) Kui käesoleva määruse § 5 lõikes 1 nimetatud tegevuste toetamiseks antav toetus on vähese

tähtsusega abi, lähtutakse toetuse andmisel Euroopa Komisjoni määrusest (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese

tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi vähese tähtsusega abi määrus), ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.“;

3) paragrahvi 2 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) institutsionaalselt akrediteeritud ülikool või riigi rakenduskõrgkool – kõrgkool, mis vastab

kõrgharidusseaduse § 38 lõike 3 punktidele 1 või 2 või millel on välismaa ülikooli puhul ENIC/NARIC keskuse kinnitus ülikooli tunnustamise kohta;“;

4) paragrahvi 2 punkt 14 sõnastatakse järgmiselt: „14) tippspetsialist - kõrge kvalifikatsiooniga era-, avaliku- või kolmanda sektori töötaja, kellel

on kõrgharidus ning täidetud vähemalt üks järgnevatest tingimustest: vähemalt 5-aastane teadus- või arendustegevuse või innovatsiooni alane töökogemus; ta juhib vähemalt 3 aasta vanust ettevõtet, kelle kahe viimase majandusaasta aruandes kajastub kaupade või teenuste

müük; ta on juriidilise isiku osanik ja/või kuulub juhtimis- ja kontrollorganisse vastavalt Tulumaksuseaduse §-le 9 või ta on rahvusvaheliselt tunnustatud ekspert.“;

5) paragrahvi 5 lõiked 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

„(12) Käesolevat määrust ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2

2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artiklis 7 sätestatud juhtudel.“;

7) paragrahvi 7 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevusel on projekti abikõlblikkuse periood maksimaalselt 48 kuud, arvestades doktorandi nominaalset õppeaega. Projekti tegevus

peab jääma ajavahemikku 1. jaanuar 2022 kuni 31. august 2029.“; 8) paragrahvi 18 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Taotluse esitamise hetkel kehtinud ühikuhinda võidakse projekti abikõlblikkuse perioodi

jooksul korrigeerida. Juhul kui toetuse saaja soovib taotleda uute ühikuhindade rakendamist, tuleb toetuse saajal esitada rakendusüksusele sellekohane avaldus toetuse rahuldamise otsuse muutmiseks. Taotlus peab sisaldama ka kinnitust taotleja rahalise panuse kohta. Kui antav

toetus on riigiabi, siis taotluse esitamise hetkel kehtinud ühikuhinda projekti abikõlblikkuse perioodil ei muudeta.“;

9) määruse lisa „Standardiseeritud ühikuhinna kasutamine tegevuses „Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine““ muudetakse ja asendatakse käesoleva määruse lisaga.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas (allkirjastatud digitaalselt)

minister Kristi Vinter-Nemvalts kantsler Lisa „Standardiseeritud ühikuhinna kasutamine tegevuses „Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine““

Lisa

KINNITATUD haridus- ja teadusministri määrusega

„„Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja kord“

Standardiseeritud ühikuhinna kasutamine

tegevuses „Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine“

Tööjõukulude standardiseeritud ühikuhinna alusel toetuse andmine tegevuses

„Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine“.

1. Teadlase, tippspetsialisti ja teadmussiirdedoktorandi tööjõukulud hüvitatakse ühikuhinna

alusel.

2. Teadlase ja tippspetsialisti tööjõukulu ühikuhind ühe kuu kohta täiskoormuse korral on 4171 eurot. Teadmussiirdedoktorandi tööjõukulu ühikuhind ühe kuu kohta täiskoormuse korral on 2935 eurot1.

3. Teadlasel ja teadmussiirdedoktorandil on võimalus töötada projektis osalise tööajaga

(osalise töökoormusega) minimaalselt 0,5 koormusega. Tippspetsialistil on võimalus töötada projektis minimaalselt 0,1 koormusega. Osalise tööajaga töö korral hüvitatakse selle osakaal ühikuhinnast vastavalt tööajale, nt kui töökoormus on 0,5, siis arvestatakse

ühikuhinnast proportsionaalselt 50%.

4. Ühikuhinda arvestatakse ühe kalendrikuu eest. Kui töötamise esimesel ja/või viimasel kuul töötatakse toetuse saaja juures vaid osa kalendrikuust, hüvitatakse ühikuhind vastavate kuude eest proportsionaalselt toetatavate tööpäevade arvuga, st ühikuhind ühe kuu eest

jagatakse konkreetse kuu tööpäevade arvuga ja korrutatakse selle kuu toetatavate tööpäevade arvuga.

5. Ühikuhinna alusel tööjõukulude hüvitamise aluseks on toetuse saaja ja palgatava isiku

(teadlane, tippspetsialist, teadmussiirdedoktorant) vahel sõlmitud leping, kus on mh

sätestatud isiku tööaeg (koormus), periood, mille vältel isik toetuse saaja juures töötab ja töö sisu.

6. Ühikuhinda rakendatakse kõikidele käesoleva määruse alusel toetatud projektidele.

Palgatavale teadlasele ja tippspetsialistile makstavat ühikuhinda korrigeeritakse juhul, kui

palgakulude kasv analüüsitud sektorites on Statistikaameti andmetel kasvanud rohkem kui 7%. Teadmussiirdedoktorandi toetuse puhul võetakse arvesse Rahandusministeeriumi

suvist majandusprognoosi ning ühikuhinda korrigeeritakse juhul, kui keskmise palga prognoositav nominaalkasv Rahandusministeeriumi majandusprognoosi kohaselt on kasvanud rohkem kui 5%. Ühikuhind fikseeritakse määruse lisana. Juhul kui toetuse saaja

1 Rahandusministeeriumi 2024.a suvise majandusprognoosi järgi (https://www.fin.ee/riigi-rahandus-ja-

maksud/fiskaalpoliitika-ja-majandus/rahandusministeeriumi-majandusprognoos) on 2025-2028 keskmine brutokuupalk 2193 eurot (2040+2141+2244+2347/4=2193), millele lisanduvad tööandja maksud.

soovib taotleda uute ühikuhindade rakendamist, tuleb toetuse saajal esitada

rakendusüksusele sellekohane avaldus toetuse rahuldamise otsuse muutmiseks.

7. Riigiabi saavatel toetuse saajatel ühikuhinda ei korrigeerita.

Seletuskiri haridus- ja teadusministri 16. mai 2023. a määruse nr 14

„„Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine" elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja

kord“ muutmise eelnõu juurde

1. Sissejuhatus ja eesmärk

Käesolev määrus kehtestatakse perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

Määruse muutmise vajadus tulenes eelkõige toetavate tegevuste ühikuhinna muutumisest vastavalt kehtivale metoodikale. Lisaks on tegevuste toetamisel ilmnenud vajadus tuua

dokumenti sisse viide kehtivale Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2021/1058 (24. juuni 2021), kuna esitatavatel taotlustel võib olla puutumus jäätmete kõrvaldamise ja

fossiilkütustega. Määruse sõnastust muudetakse ja määrusest jäetakse välja liigselt seatud piirangud taotlejale, kellel ei olnud varasemalt lubatud esitada rohkem taotlusi kui 2 täiskohaga isiku palga ulatuses samaaegselt. Eelpooltoodud piirang oli takistuseks suurematele asutustele

ja ettevõtetele, kellel on võimekus palgata rohkem isikuid samaaegselt. Muudatuste tegemise vajadus on ilmnenud esimese avatud taotlusvooru käigus ning on olulised järgmise taotlusvooru

sujuvaks läbiviimiseks. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja

arendustegevuse poliitika osakonna peaekspert Pille Pikker (735 0215, [email protected]), strateegia- ja finantsosakonna finantsvaldkonna välisvahendite juht Inge Oopkaup (735 0279,

[email protected]), nõunik Ragne Hoff (735 0306, [email protected]), välisvahendite nõunik Pirkko Külanurm (735 0161, [email protected]), strateegilise planeerimise valdkonna peaekspert Meelis Aunap (735 0105, [email protected]) ning õigus- ja

personalipoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Mölder (735 0234, [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määruse paragrahvi 1 lõikeid 4 ja 5 täiendatakse ja sõnastatakse selliselt, et riigiabi või

vähese tähtsusega abi (VTA) võib anda kõikide määruses toetatavate tegevuse elluviimiseks. Kehtiva sõnastuse kohaselt saab riigiabi/VTA-d anda ainult teadlase ja

teadmussiirdedoktorandi palkamiseks, kuid esimesse taotlusvooru esitatud projektide põhjal on selgunud, et ka tippspetsialisti rahastamisel võib tekkida riigiabi/VTA andmise vajadus.

Määruse paragrahvi 2 punkti 3 mõistet täiendatakse, juhuks kui meetme raames on kavas palgata isikuid välismaa ülikoolidest või TA asutustest. Kui meetme abil soovitakse palgata

isikut välismaa kõrgkoolist, peab selle asutuse tunnustamise kohta andma kinnituse ENIC/NARIC keskus.

Paragrahvi 2 punkti 14 mõistet täpsustatakse. Tippspetsialistina käsitletakse käesolevas määruses juhte, eksperte ja nõunikke, kes omavad mistahes valdkonnas kõrget erialast

ettevalmistust (Välismaalaste seadus § 106 lg 3, ESCO ametite klassifikaator). Tippspetsialist on ekspert, kes rakendab oma teadmisi, mõistmist ja võimeid olemasolevate protsesside käigushoidmisel ja täiustamisel või uute teadmiste ja tehnoloogiate loomisel ja hindamisel.

Tippspetsialist lahendab keerulisi probleeme uuenduste, loovuse ja arendamise abil. Tippspetsialistil on kõrgharidus ja vähemalt 5-aastane teadus- või arendustegevuse või

innovatsiooni alane töökogemus; või ta juhib vähemalt 3-aasta vanust ettevõtet, kelle majandusaasta aruandes kajastub kaupade või teenuste müük, ta kuulub ettevõtte juhtkonda või nõukokku vmt või ta on omas valdkonnas tunnustatud ekspert kas Eestis või välismaal.

Tippspetsialisti kvalifikatsiooni hindamise aluseks on tema poolt esitatud dokumendid , sh tööandjaga töölepingu sõlmimise aeg, seotus vastava valdkonna projektidega (juhul, kui neid on) jne. Kirje olemasolul võib taotlusesse tuua teadlase puhul viite ETISe lehele.

Paragrahvi 5 lõiked 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks, kuna esialgu määruses seatud tingimus

(asutuse kohta võib esitada taotluse kuni kahe täiskohaga töötava isiku palkamiseks

samaaegselt) piirab liialt suuremaid asutusi, kellel on soovi ja võimekust palgata korraga

rohkem isikuid kui hetkel lubatud. Lõigete kehtetuks tunnistamisega võetakse seatud piirang

maha ja esitatavate taotluste arvule piirangut ei seata.

Määruse paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 12 ning tuuakse sisse viide Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määrusele, mis seab piirangud tegelemiseks jäätmete kõrvaldamise ja

fossiilkütustega.

Abikõlbmatud on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058 (24. juuni 2021),

mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artiklis 7 nimetatud

investeeringuid, sh ka inimressurssi. Nimetatud artiklis märgitakse abikõlbmatuks

investeeringud nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondadega puutumuslikel teemadel mh

- jäätmete prügilasse ladustamisel v.a olemasolevate prügilate dekomisjoneerimiseks,

ümberkorraldamiseks või ohutuks muutmiseks nii, et sellised investeeringud ei

suurendaks prügilate võimsust;

- jäätmejääkide käitlemise rajatiste võimsuse suurendamisel v.a investeeringud

tehnoloogiasse, et võtta jäätmejääkidest saadud materjale taaskasutusse ringmajanduse

eesmärgil;

- fossiilkütuste tootmise, töötlemise, transpordi, jaotuse, ladustamise või põlemisega

seotud tegevustel v.a tahketel fossiilkütustel töötavate küttesüsteemide asendamine

gaasiküttel töötavate süsteemidega määruses märgitud eesmärkidel, gaasi ülekande- ja

jaotusvõrkude laiendamisse ning nende kasutusotstarbe muutmisse, ümberehitamisse

või moderniseerimisse määruses märgitud alatingimusel, avalikuks kasutamiseks ette

nähtud keskkonnasõbralikesse sõidukitesse ja elanikkonnakaitse- ja tuletõrjeteenistusse

projekteeritud ja ehitatud või kohandatud sõidukitesse.

Lisaks on piiratavaks tegevuseks ka tuumajaamade dekomisjoneerimine või nende rajamine

ning investeeringud selliste kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisse, mis tulenevad

direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetletud tegevustest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999 artikli 2 punkti 62 järgi on

fossiilkütusteks taastumatud süsinikul põhinevad energiaallikaid nagu tahked kütused (mh

kivisüsi, turvas, pruunsüsi, põlevkivi, maagaas ja nafta).

Näiteks, kui põlevkivi väärindamise alaseks tegevuseks küsitakse toetust, siis see on abikõlblik

juhul, kui selle käigus ei teki fossiilseid kütuseid ja energiaallikaid ehk projekt peab panustama

kliimaneutraalsusesse. Samuti ei tohi tegevus panustada olemasolevasse põlevkivitööstusse ehk

energeetika valdkonda ega olla sellega seotud. Turbaalade puhul peavad tegevused olema

piiritletud seni kaevanduses olevate aladega ja jääkide väärindamisega. Eelduseks ei tohi olla,

et võetakse kasutusele uued turbaalad ehk kaasneb täiendav CO2 heide. Ühtlasi ei sobi turvas

ka energiaallikaks, kuna on fossiilkütus.

Tegevuste elluviimisel peab toetuse saaja veenduma, et tegevused on vastavuses Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058 (24. juuni 2021), artiklile 7 ja „ei kahjusta

oluliselt“ põhimõttega, mille kohaselt tuleb vältida kahju keskkonna eesmärkide saavutamisele.

Rakendusüksus jälgib uurimisprojektide ellu viimisel nimetatud tingimuste täitmist.

Määruse paragrahvi 7 lõige 3 sõnastust täpsustatakse ja selgitatakse, et tegevus 3 (teadmussiirdedoktorandi palkamine) toetust makstakse siis, kui doktorant õpib samaaegselt ülikooli doktoriõppes. Toetuse abikõlblikkuse perioodi lõpp seotakse nominaalse õppeajaga,

mille andmed on võimalik saada EHISest (Eesti hariduse infosüsteem) või ülikooli poolt väljastatud tõendist. Toetust makstakse maksimaalselt 48 kuud projekti abikõlblikkuse perioodi

jooksul. Projekti tegevus peab jääma ajavahemikku 1. jaanuar 2022 kuni 31. august 2029.a. Määruse paragrahv 18 lõige 2 sõnastust korrigeeritakse. Taotluse esitamise hetkel kehtinud

ühikuhinda tegevuste elluviimiseks võidakse projekti kestvuse jooksul korrigeerida. Korrigeeritud ühikuhind kohaldub toetuse andmise tingimuste muudatuse jõustumisest. Varem

rahastatud projektidel on toetuse saajal võimalus jätkata projekti taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ühikuhindadega. Kui toetuse saaja soovib taotleda uute ühikuhindade rakendamist, tuleb tal esitada rakendusüksusele sellekohane avaldus toetuse rahuldamise otsuse muutmiseks.

Kuna ühikuhinna muutusega kaasneb ka taotlejapoolne omafinantseeringu suurenemine, tuleb taotlejal avalduses kinnitada, et omafiantseeringu katmine on talle jõukohane. Struktuuritoetuse

registris SFOS teeb projekti eelarve suurenemise kohta märke ja lisab infosüsteemi vajalikud muudatused rakendusüksus. Riigiabi saavatel toetuse saajatel ühikuhinda ei muudeta.

Eelnõu lisa, millega kehtestatakse standardiseeritud ühikuhinna kasutamine tegevuses „Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine“ muudetakse, kuna ühikuhinna arvestuse aluseks

olevad andmed on muutunud. Palgatavale teadlasele ja tippspetsialistile makstavat ühikuhinda korrigeeritakse juhul, kui palgakulude kasv analüüsitud sektorites on Statistikaameti andmetel kasvanud rohkem kui 7%. Teadmussiirdedoktorandi toetuse puhul võetakse arvesse

Rahandusministeeriumi suvist majandusprognoosi ning ühikuhinda korrigeeritakse juhul, kui keskmise palga prognoositav nominaalkasv Rahandusministeeriumi majandusprognoosi

kohaselt on kasvanud rohkem kui 5%. Ühikuhind fikseeritakse määruse lisana ning uus hind hakkab projektidele kehtima alates toetuse andmise tingimuste muudatuse jõustumisest. Riigiabi saavatel toetuse saajatel ühikuhinda ei muudeta.

Teadlase ja tippspetsialisti ühikuhinda ei muudeta, kuna palgakulude kasv analüüsitud

sektorites ei ole piisavalt kasvanud. 2022. aasta andmetele tuginedes võrreldes hetkel kehtiva ühikuhinnaga (4434 vs 4171 eurot) on palgakulude kasv arvestuslikult 6% ja seetõttu nende tegevuste ühikuhinda ei korrigeerita.

Teadmussiirdedoktorandi ühikuhinda korrigeeritakse, kuna keskmine brutokuupalk ja 2024.

aasta Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi alusel arvestatud keskmine kuupalk ning nende alusel arvestatud keskmise palga nominaalkasv on suurem kui 5%. Uueks ühikuhinnaks kehtestatakse 2935 eurot.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele ja on kooskõlas riigisiseste õigusaktidega.

4. Määruse mõjud

Määrus viiakse kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega, milles piiratakse võimalusi tegelemiseks fossiilsete maavaradega. Muudatusega korrigeeritakse hetkel kehtivaid ühikuhindu, mis võiks motiveerida rohkemaid ettevõtteid taotlema toetust

teadmussiirdedoktorantide palkamiseks. Lisaks jäetakse välja piirav tingimus samaaegselt esitatavate taotluste arvu kohta. Piirava tingimuse väljajätmine võib suurendada esitatavate

taotluste arvu. Lisaks tehakse täpsustusi tekstis.

5. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

6. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu kooskõlastati Rahandusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ja saadeti arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste

Keskusele, SA-le Eesti Teadusagentuur ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele. Muudatusettepanekutega on arvestatud.

Katrin Kiisler teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna juhataja