EE-Välispiiri projekt ER 274 SetoWWTP tõlked

Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340

Raul Lepp

Setomaa Haldus OÜ

[email protected] Meie 23.01.2025 nr 11.1-1/25/2115-2

EE-Välispiiri projekt ER 274 SetoWWTP

tõlked

Olete meile edastanud soovi saada SetoWWTP projekti ER274 rahastamisotsus ja meie

16.09.2024 saadetud kiri nr 11.1-14/24/2115-1 eestikeelsetena.

Saadame Teile lisatud failidena eestikeelsed tõlked.

Palun saata oma seisukoht 16.09.2024 tehtud ettepanekule hiljemalt 06.02.2025.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristi Sell

toetuste arendamise osakonna juhataja

Lisa:

1. Kirja tõlge

2. ER274_Rahastamisotsuse tõlge

Kristi Sell 663 1821

[email protected]

Projekti ER274 SetoWWTP kulude ja tähtaegade abikõlblikkus

Eesti-Venemaa piiriülene koostööprogramm 2014–2020 algatati Euroopa Naabruspiirkonna Instrumendi 2014– 2020 raames. Kuid 2022. aastal alanud sõja tõttu peatati koostöö Venemaa Föderatsiooniga ning programmi elluviimine jätkus ühepoolselt Eesti Euroopa Liidu välispiiri programmina. Setomaa Arendus OÜ osales Eesti Euroopa Liidu välispiiri programmi 6. taotlusvoorus projekti ER274 „Setomaa reoveepuhastite (SetoWWTP) reoveepuhastuse täiustamine“ (SetoWWTP) juhtpartnerina.

6. taotlusvooru avamise aluseks olid erinevad õigusaktid, sealhulgas:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2022/2192. See määrus kehtestas erisätted muu hulgas Euroopa Naabruspiirkonna Instrumendi kohta, mille alla kuulub Eesti Euroopa Liidu välispiiri programm, programmi rakendamise katkemise korral. Määruse artikli 6 lõike 2 kohaselt pikendati lepingute sõlmimise tähtaega: korraldusasutus võib sõlmida pärast 31. detsembrit 2022 ka muid lepinguid kui suurte taristuprojektide lepingud, tingimusel et kõik programmi raames rahastatavad projektitegevused lõpevad 31. detsembriks 2023.

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/879, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 897/2014, et kohandada piiriülese koostöö programmide rakendamise sätteid Euroopa Naabruspiirkonna Instrumendi raames COVID-19 pandeemia vastu võetud erimeetmete kohaselt. Rakendusmääruse (EL) nr 897/2014 artikli 1 lõike 3 ja artikli 18 lõike 3 kohaselt pikendatakse projektide abikõlblikkuse perioodi ühe aasta võrra kuni 31. detsembrini 2023. Artikli 1(7)(b) kohaselt lisatakse artiklisse 48(2a) järgmine säte: 2a. Olenemata artikli 19 lõikest 1 ei vasta kulud liidupoolse rahastamise tingimustele, kui need makstakse pärast 31. detsembrit 2023..

ELi toimimise lepingu artikkel 288 sätestab, et määrus on üldiselt kohaldatav. See on kogu ulatuses siduv ja otse kohaldatav kõigis liikmesriikides. See põhimõte tagab ELi määruste ühtlase kohaldamise liidus, vältides tõlgendamis- ja rakendamisprobleeme, mis võivad tekkida riiklike õigusaktide tõttu, kuid jättes liikmesriikide ametiasutustele vabaduse valida vormi ja meetodite rakendamine. Käesoleval juhul on abikõlblikkuse tähtaeg ja tingimused väga selgelt määratletud, et tagada nende ühesugune rakendamine liikmesriikides.

Eesti Euroopa Liidu välispiiri programmi 6. taotlusvooru juhised, projekti elluviimise juhised ja SetoWWTP

toetuslepingu artikli 20.1.1 b) sätestasid, et kõik projekti kulud tuleb tasuda hiljemalt 31. detsembril 2023.

Lisaks teavitas programmi ühine tehniline sekretariaat korduvalt taotlejaid ja hilisemaid projekti kasusaajaid

abikõlblike kulude lõpptähtaja (31. detsember 2023) kohta seminaridel, konsultatsioonides ja kirjalikult.

Taotlusvooru teave oli samuti saadaval programmi veebilehel.

Setomaa Arendus OÜ ei täitnud projekti kulude abikõlblikkuse lõpptähtaega, makstes projektiga seotud

kulutused pärast 31. detsembrit 2023, täpsemalt 16. jaanuaril ja 12. veebruaril 2024.

5. juunil 2024 konsulteeris programmi korraldusasutus ja ühine tehniline sekretariaat Euroopa Komisjoniga

programmi Ühise Jälgimiskomitee 17. koosolekul selle küsimuse üle. Kõik osapooled leppisid kokku, et kõikidele

projektidele kehtivad samad reeglid ja määrus on ühemõtteline – pärast 31. detsembrit 2023 tasutud kulud ei

ole abikõlblikud.

Samuti ei ole võimalik taotleda SetoWWTP projekti kulude tagasimaksmist Vabariigi Valitsuse reservist, kuna

sihtotstarbelisi vahendeid abikõlbmatute välistoetuse kulude katmiseks saab taotleda ja jaotada ainult järgmistel

juhtudel:

• lootusetud tagasinõuded ulatuses, mida välisrahastuse andja ei kata;

• väga väikesed nõuded, mida toetuse saajalt pole halduskulude vaatest mõistlik tagasi nõuda, aga mida

ei saa välisrahastajale esitada;

• rakendussüsteemist tingitud mitteabikõlblikud erandjuhtumid, kui otsustatakse nõuet toetuse saajale

mitte esitada või seda ei ole alust esitada ning kulusid ei ole võimalik välisrahastajale tagasi maksmiseks

esitada..

Käesoleval juhul ei kehti ükski lubatud valikutest. Vastavalt projekti elluviimise juhiste peatükile 8 on

korraldusasutusel, ühisel tehnilisel sekretariaadil ja esimese tasandi kontrollil /audiitoritel õigus nõuda

juhtpartnerilt tagasi liigselt makstud summad koos hilinemise eest tasumisele kuuluvate intressidega . Üldiselt,

kui projekti aruannete kontrollimise käigus avastatakse abikõlbmatud kulud, siis need arvatakse maha (projekti

maksetest) vastavas aruandlusperioodis, ilma et tehtaks finantskorrektsiooni otsust ja vähendataks projekti

eelarvet.

Programm kasutab eMS infovaldkonda, kus esitatakse projektitaotlused ja heakskiidetud projektide aruanded.

Aruandlusprotsessi hallatakse samuti selles infosüsteemis ning esimesel tasandil kontrollimise sertifikaadid on

kasusaajatele saadaval samas süsteemis. Vastavalt projekti elluviimise juhiste peatükile 8, kirjeldatakse eMS-is

esimese tasandi kontrolli sertifikaadis mahaarvamise või rahalise korrigeerimise asjaolud ja põhjendused.

SetoWWTP projekti sertifikaat kinnitati eMS infosüsteemis 20. märtsil 2024 ja see on olnud partneritele süsteemis kergesti kättesaadav alates sellest kuupäevast. Juhtpartnerina esitas Setomaa Arendus OÜ konsolideeritud projektiaruande 22. aprillil 2024, kasutades antud sertifikaadi andmeid.

Eesti Euroopa Liidu välispiiri programmi 6. taotlusvooru juhiste punktis 10.7 on sätestatud, et korraldusasutus peab liigselt makstud summa koos hilinenud maksete intressidega juhtpartnerilt tagasi nõudma. Projekti elluviimise juhiste punktis 8 on sätestatud, et finantskorrektsiooni otsus, mis vähendab projekti eelarvet, tehakse kulutuste puhul, mida käsitletakse finantsregulatsioonide rikkumisena ja programmireeglite rikkumisena.

Eesti Euroopa Liidu välispiiri programm tegi SetoWWTP projektis ettemakse summas 170 100,00 eurot, kuid projekti abikõlblikud kulud on 168 059,20 eurot, millest toetus (90%) on 151 253,28 eurot. Seetõttu peab juhtpartner, Setomaa Arendus OÜ, tagastama programmile 18 846,72 eurot.

Arvestades, et programmi abikõlblikkuse tähtaeg on 30. september 2024, palume teil teha vabatahtlik makse nimetatud summa ulatuses hiljemalt 27. septembriks 2024. Samuti valmistame ette finantskorrektsiooni otsuse, mis arvestab seda toimingut otsustamisel.

Palun võtke teadmiseks, et sellele kirjale antud vastust peetakse teie ärakuulamisõiguse kasutamiseks ning teie kommentaarid/selgitused lisatakse finantskorrektsiooni otsusesse.

1

Eesti ELi välispiiri programm 2014–2020

Toetusleping

projekti elluviimiseks

(üks toetusesaaja)

ER274 Reoveepuhastuse parandamine Setomaa

reoveepuhastites(SETOWWTP)

Preambul

Käesolev toetusleping (edaspidi leping) sõlmitakse Riigi Tugiteenuste Keskuse

(registrikood 70007340), Lõkke 4, Tallinn 10122, Eesti

mis tegutseb Eesti EL välispiiriprogrammi 2014–20201 („Programm“) korraldusasutusena

(KA), mida esindab korraldusasutuse juhataja kohusetäitja Külli KAARE,

ühelt poolt,

ja Setomaa Haldus OÜ (originaalkeeles: Setomaa Haldus OÜ) (reg.nr 10322845,

eraõiguslik isik), Pikk 30, Värska 64001, Eesti, keda esindab juhatuse liige Raul LEPP,

mis tegutseb toetusesaajana („toetusesaaja“),

teiselt poolt,

(pooled)

on kokku leppinud projekti ER274 Reoveepuhastuse parandamine Setomaa

reoveepuhastites (SetoWWTP) (edaspidi „Projekt“) elluviimises järgmiselt:

Artikkel 1 – Õigusraamistik

1. Peamine toetusesaaja tagab, et artiklis 2 osutatud projekti rakendatakse ja juhitakse

kooskõlas järgmiste määruste ja eeskirjadega ning Euroopa Liidu ja riiklike horisontaalsete

poliitikatega:

1.1 Eesti Vabariigi siseriiklikud reeglid

1.2 Euroopa Liidu õigusaktid:

1.2.1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr

232/2014 (ENI määrus);

1 Vastavalt komisjoni rakendusotsusele C(2014)7172 on programmi juriidiline nimi Eesti-Vene piiriülese koostöö

programm 2014–2020, kuid Euroopa Liidu, Vene Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi vahelise rahastamislepingu

peatamise ning 23. mail 2022 tehtud ühise seirekomitee otsuse tõttu on Eesti-Vene piiriülese koostöö programm

2014–2020 ajutiselt Eesti-ELi välispiiri programm.

2

1.2.2 Nõukogu määrus (EÜ, EURATOM) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa

ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust;

1.2.3 Nõukogu 18. detsember 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95

Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta;

1.2.4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus nr

236/2014, milles sätestatakse liidu välistegevuse rahastamisvahendite

rakendamise ühised eeskirjad ja menetlused;

1.2.5 Komisjoni 18. augusti 2014. aasta rakendusmäärus nr 897/2014,

erisätted Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 232/2014 (millega

luuakse Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend) alusel rahastatavate piiriülese

koostöö programmide rakendamiseks;

1.2.6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL)

2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste

andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta

(isikuandmete kaitse üldmäärus);

1.2.7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. novembri 2022. aasta määrus (EL)

2022/2192, millega kehtestatakse erisätted Euroopa naabruspoliitika

rahastamisvahendist ja Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames toetatavate

2014.–2020. aasta koostööprogrammide jaoks programmi rakendamise häire

korral.

1.3 Eesti-Vene piiriülese koostöö ühine operatiivprogramm 2014–2020, mille Euroopa

Komisjon kiitis heaks 18. detsembril 2015 (otsus nr C(2015)9193) ja mille viimased

muudatused kiideti heaks 16.12.2020.

1.4 6. taotlusvooru suunised.

1.5 Projekti elluviimise juhised ja nende lisad.

Artikkel 2 — Eesmärk

2.1 Käesoleva lepingu eesmärgiks on toetuse andmine KA poolt, et ellu viia projekti nr

ER274, peakirjaga: Reoveepuhastuse parandamine Setomaa reoveepuhastites

(SetoWWTP), mis on toodud lisas I.

2.2 Leping allkirjastatakse vastavalt programmi ühise seirekomitee (ÜSK) 25.–26. aprilli

2023. a otsusele ja KA nr 43/2023 otsusele anda projektile toetus.

2.3 Peamisele toetusesaajale (edaspidi „toetusesaaja“) antakse toetus käesolevas lepingus

ja lisas I sätestatud tingimustel, mille kohta toetusesaaja kinnitab käesolevaga, et on need

läbi lugenud ja heaks kiitnud.

2.4 Toetusesaaja võtab toetuse vastu ja kohustub vastutama projekti elluviimise eest.

Artikkel 3 — Projekti elluviimise periood

3.1 Käesolev leping jõustub teise poole allakirjutamise kuupäeval.

3.2 Projekti elluviimise periood algab 30.06.2023 ja lõpeb 29.12.2023. Projekti elluviimise

periood võib olla:

1. päev, mis järgneb päevale, mil nii toetusesaaja kui ka korraldusasutus on

lepingule alla kirjutanud;

2. lepingus kokku lepitud hilisem kuupäev, kuid mitte hiljem kui 1. juuli 2023.

3.3 Käesoleva lepingu elluviimise periood lõpeb, kui KA on teinud lõppmakse, kui seda ei

pikendata vastavalt käesoleva lepingu punktile 18.4.

3

Artikkel 4 — Projekti rahastamine

4.1 Projekti abikõlblike kulude kogusumma on hinnanguliselt 315 000,00 eurot, nagu on

sätestatud lisas I.

4.2 Korraldusasutus kohustub rahastama programmi eelarvest maksimaalselt 283 500,00

eurot.

4.3 Lisaks on toetus piiratud 90 protsendiga projekti tegelikult kantud abikõlblikest

kogukuludest.

4.4 Eesti Vabariigi toetusesaaja tegevusele kohaldatakse järgmisi riigiabi või vähese

tähtsusega abi reegleid:

Projekti

partneri

nimi

Tegevus Tegevuse

kogumaksumus

(eurodes) (sh

käibemaks)

Tegevuse

abikõlblikud

kulud

(eurodes)

Abi

osatähtsus

(%)

Abi

summa

eurodes

Asjaomane

riigiabi /

vähese

tähtsusega

abi

määruse

artikkel

Setomaa

Haldus

OÜ

Obinitsa

reoveepuhasti

rekonstrueerimine

302,616.00 252,180.00 90.00

226,962.00

Määrus (EL) nr 651/2014, Artikkel 56

Saatse

reoveepuhasti

rekonstrueerimine

59,784.00 49,820.00 90.00 44,838.00 Vähese

tähtsusega abi

Omanikujärelevalve

teenused

14,400.00 12,000.00 90.00 10,800.00 Vähese

tähtsusega abi

Teabevahetus 1,200.00 1,000.00 90.00 900.00 Määrus (EL) nr 651/2014,

artikkel 56

4.5 Toetusesaaja tagab käesoleva lepingu alusel, et ta võib anda kaudset vähese

tähtsusega abi projektis osalejatele. Sellisel juhul kogub toetusesaaja andmeid kaudse

vähese tähtsusega abi saajatelt, kontrollib, et mis tahes uus abi ei ületaks asjakohast

ülemmäära, ning teavitab abi saavat ettevõtjat kirjalikult kavandatavast abisummast

väljendatuna brutotoetuse ekvivalendina ja selle vähese tähtsusega iseloomust, viidates

vastavale ELi määrusele ning osundades selle pealkirjale ja selle avaldamismärkele

Euroopa Liidu Teatajas. Toetusesaaja peab teavitama projekti tegevuste osalejaid vähese

tähtsusega abi saamise kohta enne projekti tegevuse toimumist.

4.6 Eesti Vabariigi avaliku sektori toetusesaaja, kes saab riigiabi või vähese tähtsusega abi

suuremas ulatuses kui programmi kaasrahastamise määr, loetakse iseenda jaoks riigiabi

või vähese tähtsusega abi andjaks, välja arvatud juhul, kui nende kaasrahastamine pärineb

välisest rahastamisest kujul, mis ei sisalda riiklikku toetust (nt muust majandustegevusest

või laenudest).

4.7 Toetusesaaja abikõlblike kaudsete kulude kindla määra protsent on 0%, mis on

arvutatud vastavalt rakendussuuniste punktile 2.5.6.2. Kindla määra alusel deklareeritud

4

kulud peavad vastama artiklites 20.1 ja 20.2 sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumidele.

Neid ei pea kinnitama raamatupidamis- ega muude tugidokumentidega.

4.8 Üle kantud, kuid toetusesaaja poolt kasutamata jäänud summad tuleb tagastada

korraldusasutusele.

Artikkel 5 — Suhtlus programmiasutustega

5.1 Igasugune käesoleva lepinguga seotud suhtlus programmi ametiasutustega toimub

elektroonilises seiresüsteemis (eMS) aadressil https://ems.estoniarussia.eu.

Artikkel 6 — Lisad

6.1 Lepingu lahutamatuks osaks on järgmised dokumendid:

 Viimane täielik projektitaotlus koos lisadega, mille on heaks kiitnud

ÜSK/KA/ÜTS ja mis on üles laaditud eMS-i

6.2 Käesoleva lepingu ja selle lisa sätete vastuolu korral kehtib lepingus sätestatu.

Artikkel 7 — Üldsätted Üldpõhimõtted

7.1 Toetusesaaja ja korraldusasutus on käesoleva lepingu ainsad pooled.

Andmekaitse

7.2 Kõiki isikuandmeid töödeldakse ainult käesoleva lepingu täitmise, haldamise ja

järelevalve eesmärgil ning neid võib edastada ka Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi õiguse

alusel järelevalve- või inspekteerimisülesannete eest vastutavatele asutustele. Kui

toetusesaajal on isikuandmete töötlemise kohta küsimusi, suunab ta need

korraldusasutusele. Korraldusasutus ja toetusesaaja peavad võtma kõik meetmed, et täita

ELi isikuandmete kaitse üldmääruse ja riiklike õigusaktide nõudeid. Toetusesaajal ja

korraldusasutusel on õigus pöörduda igal ajal Euroopa Andmekaitseinspektori poole.

7.3 Toetusesaaja tagab, et programmis osalevate füüsiliste isikute isikuandmeid kogutakse,

säilitatakse ja edastatakse nende nõusolekul programmi eest vastutavate asutuste ja

juhtorganite andmebaasides. Toetusesaaja piirab juurdepääsu isikuandmetele ja nende

kasutamist sellega, mis on tingimata vajalik käesoleva lepingu täitmiseks, haldamiseks ja

järelevalveks, ning võtab kõik asjakohased tehnilised ja organisatsioonilised

turvameetmed, mis on vajalikud rangeima konfidentsiaalsuse säilitamiseks ja nendele

andmetele juurdepääsu piiramiseks.

Toetusesaaja kohustused:

7.4 tõhusa ja usaldusväärse projekti elluviimise süsteemi (strateegiline, igapäevane

operatiiv- ja finantsjuhtimine) loomine ja haldamine, s.t: projekti ressursside tõhusa

kasutamise tagamine; nende ülesannete hilisema täitmise tagamine; nõuetekohase

suhtluse tagamine laiema avalikkusega, kui see on asjakohane;

7.5 projekti esindamine – toetusesaaja on kontaktisik KA, ÜSK, riikliku asutuse (RA),

auditeerimisasutuse (AA) ja ühise tehnilise sekretariaadi (ÜTS) juures seoses projekti

rakendamisega ning peaks tagama pideva suhtluse programmiga (ÜTS);

7.6 projekti edenemine seoses selle rahalise ja füüsilise teostamisega ning eelkõige

väljundite ja tulemuste saavutamise tagamine kooskõlas projektitaotlusega;

7.7 projekti asjakohase järelevalve- ja hindamissüsteemi loomine, mis tagab projekti

väljundite ja tulemuste õigeaegse sooritamise nõuetekohase kvaliteediga;

5

7.8 tagamine, et KA, ÜTS-i, ÜSK liikmetel, samuti programmi ametiasutuste volitatud

sõltumatutel hindajatel ja Euroopa Komisjoni esindajatel on järelevalve- või

hindamismissioonide, kohapealsete kontrollide ja auditite läbiviimisel juurdepääs kõikidele

projekti dokumentidele, objektidele ja ruumidele; juurdepääs antakse rangelt

konfidentsiaalsetel tingimustel kolmandate isikute suhtes, ilma et see piiraks nende suhtes

kehtivaid avalik-õiguslikke kohustusi;

7.9 õigeaegne ja korrektne aruandlus vastavalt käesoleva lepingu punktile 8;

7.10 maksete taotlemine ja saamine korraldusasutuselt;

7.11 programmi eeskirjadest ja nõuetest , ELi, EURATOMi ja riiklikest õigusaktidest, mis

käsitlevad finantsjuhtimist ja -kontrolle, riigihankeid, kodakondsust ja päritolu käsitlevaid

eeskirju, teavitamist ja avalikustamist ning riigiabi eeskirju, kinnipidamine ja nende

järgimine;

7.12 projekti raamatupidamissüsteemi ja dokumentide õigsuse tagamine. Toetusesaajal

peab olema eraldi raamatupidamissüsteem või vastav raamatupidamiskood projekti

rahaliste vahendite ja kulude kohta;

7.13 tagamine, et toetusesaaja kulud on kantud, tõendatud arvetega või dokumenteeritud

raamatupidamisdokumentidega ja kolmandatele isikutele arusaadavate piisavate

tõendavate dokumentidega ning toetusesaaja on need tegelikult välja maksnud vastavalt

Rakendamise Juhendile ja mitte hiljem kui 31. detsembriks 2023;

7.14 tagamine, et toetusesaaja poolt esitatud kulud on kantud projekti elluviimise

eesmärgil ja vastavad taotlusele, ning kontrollimine, et kulutused on läbi vaadatud

ametiisiku poolt;

7.15 tagamine kõigi kontrollimiseks ja auditeerimiseks vajalike dokumentaalsete tõendite

koostamine ja säilitamine toetusesaaja tasandil;

7.16 projekti õigeaegse ja nõuetekohase lõpetamise tagamine;

7.17 alusetult makstud summade tagasimaksmine korraldusasutusele vastavalt

finantskorrektsiooni otsusele;

7.18 ELi panuse piisava nähtavuse tagamine projektis, samuti osaleva riigi Eesti panus, et

suurendada avalikkuse teadlikkust Eesti ja ELi poolt võetavatest meetmetest ning luua

järjepidev kuvand Eesti ja ELi toetusele projektis.

Artikkel 8 — Aruandlusega seotud kohustused

8.1 Kuna projekti kestus on ainult 6 kuud, peab toetusesaaja koostama ainult lõpparuande.

8.2 Toetusesaaja koostab individuaalse lõpparuande ja täidab teabe eMS-is 30

kalendripäeva jooksul pärast projekti lõppu. Individuaalne lõpparuanne koosneb

aruandeperioodil kantud ja makstud kulude kirjeldusest ja finantsaruandest;

8.3 Ametnik kontrollib 60 kalendripäeva jooksul, kas toetusesaaja deklareeritud kulud ja

projekti tulud on tegelikud, täpselt dokumenteeritud ja käesoleva lepingu alusel

abikõlblikud, ning koostab kulude kontrollimise aruande.

8.4 Toetusesaaja koostab kontrollitud individuaalse aruande põhjal konsolideeritud

lõpparuande ja esitab selle eMS-i kaudu ÜTS-ile. Toetusesaaja esitab konsolideeritud

aruande ÜTS-ile 30 kalendripäeva jooksul pärast seda, kui ametnik on kontrollinud

individuaalset lõpparuannet.

Konsolideeritud aruanne sisaldab kogu vajalikku teavet projekti väljundite saavutamise

kohta, projekti läbiviimise tingimuste üksikasjalikku kirjeldust, teavet programmi

rahastamise nähtavuse tagamiseks võetud meetmete kohta, teavet, mille abil projekti

väljundeid hinnata, omandiõiguse ülemineku tõendit (vajaduse korral) jne.

6

Ühisel tehnilisel sekretariaadil ja korraldusasutusel on konsolideeritud aruande

kontrollimiseks ja kinnitamiseks aega 25 tööpäeva.

8.5 Toetusesaaja esitab korraldusasutusele kogu vajaliku teabe projekti elluviimise kohta.

Aruandes kirjeldatakse projekti rakendamist vastavalt kavandatud tegevustele, tekkinud

raskustele ja probleemide lahendamiseks võetud meetmetele, tehtud võimalikele

muudatustele ning selle tulemuste (mõju, tulemused või väljundid) saavutamise astmele,

mõõdetuna vastavate näitajatega. Aruanded koostatakse nii, et oleks võimalik jälgida

projekti eesmärki(eesmärke), kavandatud või kasutatud vahendeid ja eelarve üksikasju.

Detailsuse tase mis tahes aruandes peaks vastama projekti ja projekti eelarve tasemele.

8.6 Individuaalsed ja konsolideeritud lõpparuanded koostatakse eMS-is inglise keeles ja

vastavalt elluviimise juhistele.

Lõpparuanne:

a) peab olema esitatud eMSi kaudu ja hõlmama projekti tervikuna, sõltumata

sellest, millist osa sellest rahastab KA;

b) koosneb selgitustest ja finantsosast;

c) annab täieliku ülevaate projekti elluviimise kõikidest aspektidest, kvalitatiivset ja

kvantitatiivset teavet hõlmatud perioodi kohta, mis on vajalik käesolevas

lepingus sätestatud tingimuste täitmise tõendamiseks, sh kindla määraga

summa kohta;

d) sisaldab tulemusi ajakohastatud tabelis, mis põhineb loogilise raamistiku

maatriksil, sealhulgas projektiga saavutatud tulemused, mida mõõdetakse

vastavate näitajate, kokkulepitud lähtetaseme ja eesmärkide ning asjakohaste

kontrollallikatega;

e) peab olema koostatud eurodes (EUR) ja inglise keeles;

f) sisaldab teavet kommunikatsiooni- ja nähtavustegevuste kohta, järgides artiklis

12 sätestatud nõudeid;

g) sisaldab kõik projektiga seotud asjakohased aruanded, väljaanded, pressiteated

ja uuendused.

h) sisaldab tõendeid omandiõiguse ülemineku kohta, nagu on osutatud artiklis 13

(vajaduse korral).

8.7 ametnik, ühine tehniline sekretariaat ja korraldusasutus võivad vajaduse korral küsida

toetusesaajalt aruannete kohta täiendavat teavet. Sellisel juhul antakse toetusesaajale

selle teabe esitamiseks konkreetne ajakava. Aruannete kinnitamise tähtaeg algab uuesti

selle teabe saamise päevast.

8.8 Kui toetusesaaja ei esita aruannet või ei esita programmi ametiasutuste nõutud

lisateavet määratud tähtaja jooksul ilma vastuvõetava ja kirjaliku selgituseta põhjuste

kohta, võib korraldusasutus käesoleva lepingu lõpetada vastavalt käesoleva lepingu punkti

18.2 alapunktidele a ja f.

Artikkel 9 — Vastutus

9.1 Korraldusasutust ei saa ühelgi juhul ega mingil põhjusel pidada vastutavaks kahjude

või vigastuste eest, mis tekivad toetusesaaja töötajatele või varale projekti teostamise ajal

või selle tagajärjel. Seetõttu ei saa KA sellise kahju või vigastusega seoses aktsepteerida

hüvitisnõudeid ega makseid suurendada.

9.2 Toetusesaaja on ainuvastutav kahjude või vigastuste eest, mis tekivad toetusesaajaga

seotud kolmandatele isikutele, sealhulgas vastutus kahjude või vigastuste eest, mis on

talle tekkinud projekti teostamise ajal või selle tagajärjel. Toetusesaaja vabastab

7

korraldusasutuse igasugusest vastutusest, mis tuleneb mis tahes nõudest või hagist, mis

tuleneb tema töötajate või üksikisikute, kelle eest need töötajad vastutavad, eeskirjade või

määruste rikkumisest või kolmanda isiku õiguste rikkumisest.

Artikkel 10 — Huvide konflikt ja hea tava

10.1 Toetusesaaja võtab kõik vajalikud meetmed, et vältida või lõpetada mis tahes olukord,

mis võib ohustada käesoleva lepingu erapooletut ja objektiivset täitmist. Selline huvide

konflikt võib tuleneda eelkõige majanduslikest huvidest, poliitilisest või rahvuslikust

kuuluvusest, perekondlikest või emotsionaalsetest sidemetest või muudest asjakohastest

sidemetest või ühistest huvidest.

10.2 Igasugusest huvide konfliktist, mis võib tekkida käesoleva lepingu täitmise käigus,

tuleb viivitamata kirjalikult korraldusasutust teavitada. Sellise konflikti korral võtab

toetusesaaja viivitamata kõik vajalikud meetmed selle lahendamiseks.

10.3 KA jätab endale õiguse kontrollida, kas võetud meetmed on asjakohased, ja võib

vajaduse korral nõuda lisameetmete võtmist.

10.4 Toetusesaaja tagab, et projekti töötajaid, sealhulgas selle juhte, ei seata olukorda,

mis võib põhjustada huvide konflikti. Ilma et see piiraks tema käesolevast lepingust

tulenevat kohustust, tagab toetusesaaja sellises olukorras olevate projekti töötajate

viivitamatu ja ilma korraldusasutuse hüvitiseta asendamise.

10.5 Toetusesaaja tagab, et projekti rakendamisel järgivad kõik projekti töötajad inimõigusi

ja kohaldatavaid keskkonnaalaseid õigusakte, sealhulgas mitmepoolseid

keskkonnalepinguid, samuti rahvusvaheliselt kokkulepitud põhilisi tööstandardeid.

Artikkel 11 — Konfidentsiaalsus

11.1 KA ja toetusesaaja kohustuvad hoidma konfidentsiaalsena mis tahes teavet,

olenemata selle vormist, mis on käesoleva lepingu rakendamisega seoses kirjalikult või

suuliselt avalikustatud ja kirjalikult konfidentsiaalseks tunnistatud, kuni vähemalt 5 aastat

pärast lõppmakse tegemist või vastavalt siseriiklikes õigusaktides sätestatud tähtajale.

11.2 Toetusesaaja ei kasuta konfidentsiaalset teavet ühelgi muul eesmärgil kui käesolevast

lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks, välja arvatud juhul, kui korraldusasutusega on

kokku lepitud teisiti.

11.3 Pooled, kes on volitanud juurdepääsu projektiga seotud dokumentidele, säilitavad

samasuguse konfidentsiaalsuse taseme.

Artikkel 12 — Nähtavus

12.1 Kui korraldusasutus ei nõustu ega nõua teisiti, võtab toetusesaaja kõik vajalikud

meetmed, et avalikustada asjaolu, et programm on projekti kaasrahastanud. Sellised

meetmed peavad vastama kommunikatsiooni ja nähtavuse suunistele projektide

elluviimiseks kooskõlas kommunikatsiooni ja nähtavuse juhistega Eesti Vabariigist pärit

toetusesaajatele.

12.2 Eelkõige mainib toetusesaaja programmi rahalist panust projekti lõppsaajatele

antavas teabes, oma aruannetes ja mis tahes suhtluses meediaga. Toetusesaaja esitab

programmi logo kõigis kohastes olukordades ja vastavalt Eesti Vabariigist pärit

toetusesaajatele mõeldud kommunikatsiooni ja nähtavuse juhistele.

12.3 Mis tahes teates või väljaandes, mille toetusesaaja on seoses projektiga avaldanud,

sealhulgas konverentsidel või seminaridel, märgitakse, et projekt on saanud programmi

rahalist toetust. Toetusesaaja poolt mis tahes vormis ja mis tahes andmekandjal,

8

sealhulgas internetis, avaldatav teave peab sisaldama lahtiütlust, nagu on täpsustatud

Eesti Vabariigist pärit toetusesaajate kommunikatsiooni ja nähtavuse juhistes.

12.4 Toetusesaaja volitab RA-d, KA-d, ÜTS-i, ÜSK-i liikmeid ja Euroopa Komisjoni avaldama

oma nime ja aadressi, rahvuse, toetuse eesmärgi, kestuse ja asukoha, samuti toetuse

maksimumsumma ja projekti kulude rahastamise määra, nagu on sätestatud käesoleva

lepingu punktis 3. Selle teabe avaldamisest võib teha erandi, kui see võib ohustada

toetusesaajat või kahjustada tema huve.

Artikkel 13 — Tulemuste ja varade omandiõigus/kasutamine

13.1 Projekti tulemuste, aruannete ja muude sellega seotud dokumentide omandiõigus ja

käsutusõigus ning intellektuaal- ja tööstusomandi õigused kuuluvad toetusesaajale.

13.2 Ilma et see piiraks artikli 13.1 kohaldamist, annab toetusesaaja RA-le, KA-le, ÜTS-ile,

ÜSK liikmetele ja Euroopa Komisjonile õiguse kasutada vabalt ja vastavalt oma

äranägemisele ning eelkõige säilitada, muuta, tõlkida, kuvada, reprodutseerida mis tahes

tehnilise protseduuri abil, avaldada või edastada mis tahes kandjal kõiki projektist

tulenevaid dokumente, olenemata nende vormist, tingimusel et see ei riku olemasolevaid

tööstus- ja intellektuaalomandi õigusi.

13.3 Eesti Vabariigil ja Euroopa Komisjonil on õigus kasutada, avaldada või avaldada

kolmandatele isikutele projekti raames tehtud mis tahes uuringuid.

13.4 Väljundite ja tulemuste omandiõiguse, tööstus- ja intellektuaalomandi õiguste

üleandmise korral toimub üleandmine vastavalt siseriiklikele õigusaktidele. Projektis

määratletud jätkusuutlikkuse nõudeid ei tohiks ohustada ja omandiõiguse üleandmine ei

tohiks kaasa tuua kasumit toetusesaajale.

13.5 Rakenduseeskirjade artikli 39 lõike 3 kohaselt maksab iga taristukomponenti sisaldav

projekt tagasi liidu toetuse ja Eesti Vabariigi toetuse, kui viie aasta jooksul pärast projekti

lõpetamist või vajaduse korral riigiabi eeskirjades sätestatud ajavahemiku jooksul toimub

selle olemust, eesmärke või rakendamistingimusi mõjutav oluline muutus, mis võib

kahjustada selle algseid eesmärke. Projektiga seoses alusetult makstud summad nõuab

korraldusasutus tagasi proportsionaalselt ajavahemikuga, mille jooksul nõue ei ole

täidetud.

13.6 Projekti tulemuste omandi muutumisest tuleb teavitada KA-d projekti elluviimise

perioodil ja viis aastat pärast projekti lõpetamist.

13.7 Toetusesaaja tagab, et tal on kõik õigused käesoleva lepingu rakendamiseks vajalike

olemasolevate intellektuaalomandi õiguste kasutamiseks.

Artikkel 14 — Projekti hindamine/järelevalve

14.1 Projekti elluviimise järelevalvet teostavad korraldusasutus ja ühine tehniline

sekretariaat. Seire toimub tulemustele orienteeritud hindamise alusel. Toetusesaaja peab

olema valmis andma aru projektiga saavutatud väljunditest ja tulemustest projekti

rakendamise mis tahes etapis.

14.2 Kui Euroopa Komisjon viib läbi vahe- või järelhindamise või järelevalvemissiooni,

kohustub toetusesaaja tagama talle ja/või tema volitatud isikutele, samuti RA-le, KA-le,

ÜTS-ile ja volitatud sõltumatutele hindajatele juurdepääsu projekti objektile ning hindamis-

või järelevalvemissiooniks vajalikud dokumendid või teabe. Juurdepääs tuleks anda rangelt

konfidentsiaalsetel tingimustel kolmandate isikute suhtes, ilma et see piiraks nende suhtes

kehtivaid avalik-õiguslikke kohustusi.

14.3 Kui projekti raames on planeeritud ehitustööd/renoveerimistööd, siis 2 nädala jooksul

pärast ehitustööde/renoveerimistööde lepingu allkirjastamist projekti raames teavitab

9

toetusesaaja ehitustöödest/renoveerimistöödest koos tööde alguskuupäevaga ÜTS-i.

Lisaks peaks toetusesaaja teavitama ÜTS-i enne ka muid olulisi projekti sündmusi.

14.4 Kui kas toetusesaaja või programm viib läbi või tellib projekti käigus hindamise, esitab

ta teisele hindamisaruande koopia.

Artikkel 15 — Lepingu muutmine

15.1 Lepingut ja projekti saab muuta vastavalt rakendussuuniste punktis 5.10 sätestatule.

15.2 Muudatuse eesmärk või tagajärg ei tohi olla käesoleva lepingu muutmine, mis seaks

toetuse andmise otsuse kahtluse alla või oleks vastuolus taotlejate võrdse kohtlemisega.

Käesoleva lepingu punktis 4.2 nimetatud maksimaalset toetust ei või suurendada.

15.3 Muudatuste abikõlblikkuse vastutus lasub toetusesaajal ja seda kontrollivad audiitorid.

Artikkel 16 — Lepingud tarnijatega/teenuseosutajatega

16.1 Hankemenetlustes tuleb järgida Eesti Vabariigi riigihangete seadust.

Artikkel 17 — Tähtaja pikendamine ja peatamine

Pikendamine

17.1 Programmi tasandi abikõlblikkus projekti elluviimiseks lõpeb 31. detsembril 2023, mis

tähendab, et kõik projekti tegevused peavad olema selleks kuupäevaks ilma pikendamise

võimaluseta lõpule viidud, kulud kantud ja maksed tehtud.

Toetusesaaja poolt peatamine

17.2 Toetusesaaja võib peatada projekti või selle mis tahes osa rakendamise, kui

erakorralised asjaolud, eelkõige vääramatu jõud, muudavad sellise rakendamise ülemäära

raskeks või ohtlikuks. Toetusesaaja teatab sellest viivitamata korraldusasutusele, märkides

ära peatamise laadi, tõenäolise kestuse ja prognoositavad mõjud.

17.3 Toetusesaaja või KA võib seejärel käesoleva lepingu lõpetada vastavalt punktile 17.4.

Kui lepingut ei lõpetata, püüab toetusesaaja minimeerida selle peatamise aega ja

võimalikke kahjustusi ning jätkab rakendamist niipea, kui asjaolud seda võimaldavad,

teavitades sellest vastavalt KA-d.

Peatamine KA poolt

17.5 KA võib taotleda toetusesaajalt projekti või selle mis tahes osa elluviimise peatamist,

kui erakorralised asjaolud, eelkõige vääramatu jõud, muudavad sellise elluviimise ülemäära

raskeks või ohtlikuks. Selleks teatab KA sellest viivitamata toetusesaajale, märkides ära

peatamise laadi, tõenäolise kestuse ja prognoositavad mõjud.

17.6 Toetusesaaja või korraldusasutus võib seejärel käesoleva lepingu lõpetada kooskõlas

punktiga 17.7. Kui lepingut ei lõpetata, püüab toetusesaaja minimeerida selle peatamise

aega ja võimalikke kahjustusi ning jätkab elluviimist niipea, kui asjaolud seda võimaldavad

ja pärast KA heakskiidu saamist.

17.8 Samuti võib KA peatada käesoleva lepingu või toetusesaaja osalemise selles lepingus,

kui tal on tõendeid selle kohta, et või kui ta objektiivsetel ja põhjendatud põhjustel peab

vajalikuks kontrollida, kas eeldatavasti:

a) toetuse andmise menetluses või projekti elluviimisel on esinenud olulisi vigu,

eeskirjade eiramisi või pettusi;

10

b) toetusesaaja on rikkunud mis tahes olulist käesolevast lepingust tulenevat

kohustust.

17.9 Toetusesaaja esitab nõutud teabe, selgitused või dokumendid 30 päeva jooksul alates

KA saadetud taotluste kättesaamisest. Kui hoolimata toetusesaaja esitatud teabest,

selgitustest või dokumentidest selgub, et toetuse andmise menetluses või toetuse

elluviimisel on esinenud olulisi vigu, eeskirjade eiramisi, pettusi või kohustuste rikkumisi,

võib korraldusasutus käesoleva lepingu lõpetada vastavalt artikli 18.2 alapunktile h.

Vääramatu jõud

17.10 „Vääramatu jõud” – mis tahes ettenägematu ja erakorraline olukord või sündmus,

mis ei ole poolte kontrolli all ja mis takistab kummalgi poolel oma kohustuste täitmist, mis

ei ole tingitud nende (või nende töövõtjate, agentide või töötajate) veast või hooletusest

ning osutub hoolimata kogu hoolsuskohustusest ületamatuks. Vääramatu jõuna ei saa

käsitada seadmete või materjalide defekte või nende kättesaadavaks tegemise viivitust,

töövaidluseid, streike ega rahalisi raskusi.

17.11 Kumbki pool ei vastuta käesolevast lepingust tulenevate kohustuste rikkumise eest,

kui nende täitmist takistavad vääramatu jõu asjaolud, tingimusel, et ta rakendab meetmeid

võimaliku kahju minimeerimiseks ja teisi pooli nõuetekohaselt teavitatakse.

Artikkel 18 — Lepingu lõpetamine

18.1 Punktides 17.2 ja 17.4 sätestatud juhtudel, kui toetusesaaja või korraldusasutus usub,

et käesolevat lepingut ei saa enam tõhusalt või asjakohaselt täita, konsulteerib ta vastavalt

nõuetele teise poolega. Kui lahenduses kokkuleppele ei jõuta, võib toetusesaaja või

korraldusasutus käesoleva lepingu lõpetada kahekuulise kirjaliku etteteatamisega, ilma et

ta oleks kohustatud hüvitist maksma.

Lõpetamine KA poolt

18.2 Ilma et see piiraks punkti 18.1 kohaldamist, võib korraldusasutus järgmistel

asjaoludel, olles nõuetekohaselt konsulteerinud toetusesaajaga, lõpetada käesoleva

lepingu ilma omapoolse hüvitiseta, kui:

a) toetusesaaja ei täida põhjendamatult mis tahes olulist kohustust pärast seda, kui

teda on kirja teel teavitatud neid kohustusi täitma, ei tee seda endiselt või ei esita

rahuldavat selgitust 30 päeva jooksul alates kirja kättesaamisest;

b) toetusesaaja või mis tahes isik, kes võtab endale piiramatu vastutuse

toetusesaaja võlgade eest, on pankrotis, tema suhtes on käimas maksejõuetus-

või likvideerimismenetlus, tema vara haldab likvideerija või kohus, on sõlminud

kokkuleppe võlausaldajatega, on peatanud äritegevuse või on analoogilises

olukorras, mis tuleneb sarnasest menetlusest, mis on ette nähtud toetusesaaja

suhtes kehtivate siseriiklike õigusaktidega;

c) toetusesaaja või mis tahes seotud üksus või isik on tunnistatud süüdi oma

ametialase käitumisega seotud õigusrikkumises, mida on tõendatud mis tahes

viisil;

d) lõpliku kohtuotsuse või lõpliku haldusotsusega või KA valduses oleva tõendiga on

tõendatud, et toetusesaaja on süüdi pettuses, korruptsioonis, kuritegelikus

organisatsioonis osalemises, rahapesus või terrorismi rahastamises,

terroriaktides, lapstööjõu kasutamises või muudes inimkaubanduse vormides või

on toime pannud eeskirjade rikkumise;

11

e) toetusesaaja õigusliku, rahalise, tehnilise, organisatsioonilise või omandiga

seonduva olukorra muutus või toetusesaaja osalemise lõpetamine mõjutab

oluliselt käesoleva lepingu rakendamist või seab kahtluse alla toetuse andmise

otsuse;

f) toetusesaaja või mis tahes seotud isik on süüdi hankemenetluses või projekti

rakendamisel nõutava teabe vääras esitamises või ei esita – käesolevas lepingus

sätestatud tähtaegade jooksul – mis tahes teavet, mis on seotud projektiga, mida

nõuab korraldusasutus;

g) toetusesaaja ei ole täitnud oma kohustusi seoses asutamisriigis kehtivate

sotsiaalkindlustusmaksete või maksude maksmisega;

h) korraldusasutusel on tõendeid selle kohta, et toetusesaaja või seotud üksus või

isik on teinud olulisi vigu, eiranud eeskirju või petnud hankemenetluses või

projekti rakendamisel;

i) toetusesaaja suhtes kohaldatakse artiklis 18.8 osutatud halduskaristust;

j) KA-l on tõendeid selle kohta, et toetusesaajal on huvide konflikt;

k) korraldusasutusel on tõendeid selle kohta, et toetusesaaja on toime pannud

süsteemseid või korduvaid vigu või eeskirjade eiramisi, pettusi või rikkunud

oluliselt kohustusi, mis tulenevad muudest programmist rahastatavatest

toetustest, mis on antud sellele konkreetsele toetusesaajale sarnastel

tingimustel, tingimusel et kõnealused vead, eeskirjade eiramised, pettused või

kohustuste oluline rikkumine mõjutavad oluliselt seda toetust.

Punktide b, c, d, h, j ja k kohased lõpetamise juhud võivad viidata ka isikutele, kes on

toetusesaaja haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmed ja/või isikutele, kellel on

volitus esindada toetusesaajat, teha tema suhtes otsuseid või teda kontrollida.

18.3 Eespool punktides c, f, h ja k nimetatud juhtudel tähendab seotud isik füüsilist isikut,

kellel on volitused esindada, otsustada või kontrollida toetusesaajat. Iga seotud üksus

tähendab eelkõige mis tahes üksust, millel on aktsionäride või liikmete häälteenamus või

õigus kasutada valitsevat mõju teise ettevõtte üle vastavalt siseriiklikele õigusaktidele.

Lõplik tähtpäev

18.4 Programmi maksekohustused käesoleva lepingu alusel lõpevad 6 kuud pärast

käesoleva lepingu punktis 3 sätestatud elluviimise perioodi, välja arvatud juhul, kui

käesolev leping lõpetatakse vastavalt punktile 18.

KA võib selle lõppkuupäeva oma maksekohustuste täitmiseks edasi lükata kõigil juhtudel,

kui toetusesaaja on esitanud maksetaotluse vastavalt lepingusätetele või vaidluse korral

kuni artiklis 19 sätestatud vaidluste lahendamise menetluse lõpuleviimiseni. KA teavitab

toetusesaajat lõppkuupäeva edasilükkamisest.

Lõpetamise tagajärjed

18.5 Käesoleva lepingu lõppemisel võtab toetusesaaja kõik viivitamatud meetmed projekti

kiireks ja korrektseks lõpetamiseks ning edasiste kulutuste minimeerimiseks.

Ilma et see piiraks artikli 20 kohaldamist, on toetusesaajal õigus saada makseid ainult

teostatud projekti osa eest, välja arvatud jooksvate kulukohustustega seotud kulud, mis

tuleb täita pärast lõpetamist.

Selleks esitab toetusesaaja KA-le maksetaotluse artiklis 21.3 sätestatud tähtaja jooksul

alates lepingu lõpetamise kuupäevast.

Lepingu lõpetamise korral vastavalt artiklile 18.1 võib korraldusasutus nõustuda hüvitama

etteteatamisaja jooksul tekkinud vältimatud jääkkulud, tingimusel et artikli 18.7 esimene

lõik on nõuetekohaselt täidetud.

12

Artikli 18.2 punktides a, c, d, f, h ja k ette nähtud lõpetamise korral võib korraldusasutus

pärast toetusesaajaga nõuetekohast konsulteerimist ja sõltuvalt puuduste tõsidusest

taotleda projekti eest alusetult makstud summade täielikku või osalist tagasimaksmist.

Halduskaristused

18.6 Ilma et see piiraks käesolevas lepingus sätestatud muude õiguskaitsevahendite

kohaldamist, võib pärast ärakuulamismenetlust määrata karistuse kõigist programmi

raames rahastatavatest lepingutest ja toetustest väljaarvamise eest toetusesaajale, eriti

kui ta

a) on süüdi tõsises ametialases üleastumises, on toime pannud rikkumisi või on

leitud, et ta on oluliselt rikkunud oma lepingulisi kohustusi. Toetuse saamise

õigusest ilmajätmise kestus ei tohi ületada lõpliku kohtuotsuse või lõpliku

haldusotsusega määratud kestust või selle puudumisel kolme aastat;

b) on süüdi pettuses, korruptsioonis, kuritegelikus organisatsioonis osalemises,

rahapesus, terrorismiga seotud kuritegudes, lapstööjõu kasutamises või

inimkaubanduses. Toetuse saamise õigusest ilmajätmise kestus ei tohi ületada

lõpliku kohtuotsuse või lõpliku haldusotsusega määratud kestust või selle

puudumisel viit aastat;

18.7 Kui korraldusasutusel on õigus määrata rahalisi karistusi, tehakse rahalised

karistused ja korrektsioonid vastavalt finantskorrektsiooni otsusele. KA võib sellised

rahalised karistused maha arvata mis tahes summadest, mis kuuluvad toetusesaajale

tasumisele, või nõuda vastava tagatise kasutamist.

18.8 Halduskaristuste määramise otsuse võib avaldada spetsiaalsel veebisaidil,

nimetades selgesõnaliselt toetusesaaja.

18.9 Eespool nimetatud halduskaristusi võib määrata ka isikutele, kes on

toetusesaaja haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmed, isikutele, kellel on

toetusesaaja suhtes esindus-, otsustus- või kontrolliõigus.

Artikkel 19 — Kohaldatav õigus ja kaebuste esitamise kord

19.1 Ilma et see piiraks kohaldatava Euroopa õiguse kohaldamist, kohaldatakse

käesolevale lepingule Eesti Vabariigi õigust.

19.2 Käesoleva lepingu pooled teevad kõik endast oleneva, et lahendada käesoleva lepingu

täitmise käigus nende vahel tekkivad vaidlused sõbralikult. Selleks saavad nad kas

üksteisega kohtuda või oma seisukohtadest kirjalikult teada anda. Kirjaliku teatise korral

tuleb vastus esitada 30 päeva jooksul alates kirjaliku teatise kättesaamisest.

19.3 Haldusotsuseid saab vaidlustada kohtueelse menetluse raames vastavalt kaebuste

esitamise üldeeskirjadele.

Finantssätted

Artikkel 20 — Abikõlblikud kulud

Kulude abikõlblikkuse kriteeriumid

20.1 Abikõlblikud kulud on toetusesaaja tegelikud kulud, mis vastavad kõigile järgmistele

kriteeriumidele:

1) need on kantud ja tasutud käesoleva lepingu artiklites 3 ja 20.1 sätestatud projekti

elluviimise või ettevalmistusperioodi jooksul. Eriti:

13

a) teenuste ja töödega seotud kulud on seotud elluviimise perioodi jooksul

teostatud tegevustega. Tarnetega seotud kulud on seotud kaupade tarnimise

ja paigaldamisega elluviimise perioodi jooksul. Lepingu allkirjastamine,

tellimuse esitamine või kulukohustuste võtmine elluviimise perioodi jooksul

teenuste, ehitustööde või asjade edaspidiseks tarnimiseks pärast

rakendusperioodi lõppu ei vasta sellele nõudele;

b) kõik kantud kulud tuleb tasuda hiljemalt 31. detsembril 2023;

c) toetusesaaja võib olla algatanud käesoleva lepingu artiklis 16 osutatud

lepingute sõlmimise menetlused ja sõlminud lepingud enne projekti

elluviimise perioodi algust, tingimusel et artikli 16 sätteid on järgitud;

2) need on näidatud projekti hinnangulises kogueelarves;

3) need on projekti rakendamiseks vajalikud;

4) need on tuvastatavad ja kontrollitavad, eelkõige kirjendatud toetusesaaja

raamatupidamisdokumentides ning määratud kindlaks vastavalt toetusesaaja

suhtes kohaldatavatele raamatupidamisstandarditele ja tavapärastele

kuluarvestustavadele;

5) need on kooskõlas kohaldatavate maksustamist ja sotsiaalvaldkonda käsitlevate

õigusaktidega;

6) need on mõistlikud, põhjendatud ja vastavad usaldusväärse finantsjuhtimise

põhimõtetele, eelkõige ökonoomsuse ja tõhususe poolest;

7) neid tõendavad arved või samaväärse tõendusjõuga dokumendid.

Abikõlblikud kulud

20.2 Kui artiklist 20.1 ei tulene teisiti, on abikõlblikud kulud sätestatud 6.. konkursi suuniste

artiklis 7.

Abikõlbmatud kulud

20.2 Abikõlbmatud on kulud, mis on sätestatud 6. taotlusvooru suuniste artiklis 7.3.3.

Artikkel 21 — Maksed

Maksed ja ettemaksed toetusesaajale

21.1 Korraldusasutus peab toetuse toetusesaajale välja maksma vastavalt 6. taotlusvooru

suuniste punktis 10.2.3 sätestatud maksekorrale:

a) Avansiline makse (pärast toetuslepingu allkirjastamist) 60% ulatuses antud

toetusest;

b) lõppmakse tasumine (pärast projekti lõpetamist) pärast konsolideeritud

lõpparuande kinnitamist.

21.2 Toetusesaajale maksete tegemise aluseks on:

a) Leping, millele on alla kirjutanud KA juht ja toetusesaaja – avansilise makse

tegemiseks;

b) Konsolideeritud lõpparuanne koos kulude kontrollimise aruandega, mille on

heaks kiitnud korraldusasutus – lõppmakse tegemiseks. Lõpparuanne sisaldab igal

juhul kogu projekti hõlmavate kulude üksikasjalikku jaotust.

Maksmine ei tähenda esitatud deklaratsioonide ja teabe korrektsuse või autentsuse,

täielikkuse ja õigsuse tunnustamist.

14

Maksetähtaja peatamine

21.3 Ilma et see piiraks artikli 18 kohaldamist, võib maksete tähtaegu peatada, teatades

toetusesaajale, et:

a) tema maksetaotluses märgitud summa ei kuulu tasumisele või;

b) nõuetekohaseid tõendavaid dokumente ei ole esitatud või

c) individuaalses või konsolideeritud lõpparuandes on vaja esitada selgitusi,

muudatusi või lisateavet või

d) kulude abikõlblikkuses on kahtlusi ja on vaja teha lisakontrolle, sealhulgas

kohapealseid kontrolle, et veenduda kulude abikõlblikkuses, või

e) on vaja kontrollida, kas toetuse andmise menetluses või projekti elluviimisel on

ilmnenud olulisi vigasid, eeskirjade rikkumisi või pettust

või;

f) on vaja kontrollida, kas toetusesaaja on rikkunud käesolevast lepingust

tulenevaid olulisi kohustusi või

g) artiklis 12 sätestatud nähtavuskohustusi ei täideta.

Maksetähtaegade peatamine algab ülaltoodud teate saatmisega toetusesaajale. Tähtaeg

hakkab uuesti kulgema kuupäeval, mil ülaltoodud teatele on rahuldavalt vastatud ja

vajaduse korral esitatud korrektselt sõnastatud maksetaotlus. Toetusesaaja esitab nõutud

teabe, selgitused või dokumendid 30 päeva jooksul alates taotluse kättesaamisest.

Kui hoolimata toetusesaaja esitatud teabest, selgitustest või dokumentidest on

maksetaotlus endiselt vastuvõetamatu või kui toetuse andmise menetluses või toetuse

rakendamisel on ilmnenud olulisi vigu, eeskirjade eiramisi, pettusi või kohustuste rikkumisi,

võib korraldusasutus keelduda maksete edasisest tegemisest ja võib artiklis 18 ettenähtud

juhtudel käesoleva lepingu vastavalt lõpetada.

Lisaks võib korraldusasutus ettevaatusabinõuna peatada maksed ette teatamata, enne

käesoleva lepingu lõpetamist või selle asemel, nagu on sätestatud artiklis 18.

Artikkel 22— Arvepidamine, tehniline ja finantskontroll ning audit Arvepidamine

22.1 Toetusesaaja peab projekti elluviimise kohta täpset ja korrapärast

raamatupidamisarvestust, kasutades asjakohast arvestust ja kahekordset

raamatupidamissüsteemi. Toetusesaaja peab kasutama tekkepõhist

raamatupidamisarvestust, et kulude kontrollimist saaks korrektselt teostada.

Arvepidamine:

a) võib olla toetusesaaja tavapärase süsteemi lahutamatu osa või täiendus;

b) peab järgima asjaomases riigis kehtivaid raamatupidamispõhimõtteid ja -

eeskirju;

c) peab võimaldama projektiga seotud tulusid ja kulusid hõlpsasti jälgida, tuvastada

ja kontrollida.

22.2 Toetusesaaja tagab, et kõiki artikli 8 kohaselt nõutavaid aruandeid saab

nõuetekohaselt ja hõlpsasti ühitada raamatupidamis- ja arvestussüsteemiga ning aluseks

olevate raamatupidamis- ja muude asjakohaste dokumentidega.

Audit

22.3 Korraldusasutus, auditeerimisasutus (AA), Euroopa Komisjon, Euroopa

Pettustevastane Amet (OLAF) ja Euroopa Kontrollikoda ning kõik nende institutsioonide ja

asutuste volitatud välisaudiitorid või ametiisikud võivad audiitorite rühma toetusel läbi viia

15

dokumentaalseid ja kohapealseid kontrolle käesoleva lepingu kohase projekti rahastamise

kasutamise kohta ning vajaduse korral viia läbi täieliku auditi tõendavate

raamatupidamisdokumentide ja raamatupidamisdokumentide ning muude projekti

rahastamisega seotud dokumentide alusel kogu käesoleva programmi kestel ja arvestuse

pidamise perioodil.

Kontrolli teostavatele asutustele tuleb teatada nende dokumentide täpne asukoht, kus neid

säilitatakse. Vajaduse korral võivad tulemused viia korraldusasutuse tagasinõudeni.

Juurdepääsuõigus

22.4 Toetusesaaja tagab punktis 22.5 nimetatud asutustele, samuti RA-le, KA-le, ÜTS-ile

ja nende volitatud esindajatele juurdepääsu käesoleva lepingu alusel rahastatavate

toimingute teostamise kohtadele ja ruumidele, sealhulgas nende arvutisüsteemidele, ning

kõikidele dokumentidele ja elektroonilistele andmetele, mis on seotud nende toimingute

tehnilise ja finantsjuhtimisega, ning võtab kõik asjakohased meetmed nende töö

hõlbustamiseks, välja arvatud andmed, mis on vastavalt siseriiklikele õigusaktidele

liigitatud riigisaladuseks. Juurdepääs antakse konfidentsiaalsetel tingimustel kolmandate

isikute suhtes, ilma et see piiraks nende suhtes kehtivaid avalik-õiguslikke kohustusi.

22.5 Toetusesaaja lubab ülalnimetatud üksustel:

a) juurdepääsu objektidele ja asukohtadele, kus projekti rakendatakse;

b) tutvuda oma raamatupidamis- ja infosüsteemide, dokumentide ja

andmebaasidega, mis puudutavad projekti tehnilist ja finantsjuhtimist;

c) teha dokumentidest koopiaid;

d) teha kohapealseid kontrolle

e) viia läbi täieliku auditi kõigi raamatupidamisdokumentide ja muude projekti

rahastamisega seotud dokumentide alusel.

22.6 Lisaks lubatakse Eesti Vabariigi ja Euroopa Pettustevastase Ameti volitatud

isikutel teha kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Eesti Vabariigi ja Euroopa

Liidu finantshuvide kaitset pettuste ja muude rikkumiste eest käsitlevates õigusaktides

sätestatud korrale.

Vajaduse korral võivad tulemused viia korraldusasutuse tagasinõudeni.

22.7 Juurdepääs Euroopa Komisjoni, Euroopa Pettustevastase Ameti ja Euroopa

Kontrollikoja esindajatele ning mis tahes välisaudiitorile või ametnikule, kelle

korraldusasutus on volitanud kontrolle läbi viima, on konfidentsiaalne kolmandate isikute

suhtes, ilma et see piiraks nende suhtes kehtivaid avalik-õiguslikke kohustusi.

Andmete säilitamine

22.8 Projekti raamatupidamisdokumente ja muid asjassepuutuvaid dokumente ning

tõendavaid dokumente tuleb säilitada viis aastat alates programmi lõppmakse tegemisest

või kuni riigiabi reeglites sätestatud kuupäevani (kui need kohalduvad). Niikaua kui

lõppmakse tähtpäev on teadmata, on kokku lepitud, et nii programmi kui ka projekti

tasandi arvestust ja tõendavaid dokumente tuleb säilitada vähemalt 2030. aasta lõpuni.

Korraldusasutus teavitab toetusesaajat EK-lt lõppmakse saamise kuupäevast.

Need peavad olema hõlpsasti kättesaadavad ja arhiveeritud, et hõlbustada nende

läbivaatamist, ning toetusesaaja teavitab korraldusasutust nende täpsest asukohast.

Toetusesaaja on kohustatud kasutama tekkepõhist raamatupidamisarvestust, et auditit

oleks võimalik korrektselt läbi viia.

22.9 Kõik tõendavad dokumendid peavad olema kättesaadavad originaalvormis, sh ka

elektroonilises vormis. Juhul, kui toetusesaaja ei saa dokumendi originaali säilitada, peaks

olema kättesaadav dokumendi tõestatud koopia.

16

22.10 Lisaks artiklis 8 nimetatud aruannetele hõlmavad käesolevas artiklis nimetatud

dokumendid muu hulgas järgmist:

a) Toetusesaaja raamatupidamissüsteemi raamatupidamisdokumendid

(arvutipõhised või paberkandjal), nagu pearaamat, alamregistrid ja palgakontod,

põhivararegistrid ja muud asjakohased raamatupidamisandmed, organisatsiooni

asjakohaste sisemiste menetluste reeglid (vajaduse korral);

b) Hankemenetluste tõendid, näiteks hankedokumendid, pakkujate pakkumused ja

hindamisaruanded;

c) Kohustuste tõendamine, näiteks lepingud ja tellimisvormid;

d) Teenuste osutamise tõendid, nagu heakskiidetud aruanded, allkirjastatud

ajakavad, sõidupiletid, seminaridel, konverentsidel ja koolituskursustel

osalemise tõendid (sh asjakohased dokumendid ja saadud materjalid,

tunnistused) jne;

e) Kaupade kättesaamise tõendid, näiteks tarnijatelt saadud saatelehed;

f) Tööde lõpetamise tõendid, näiteks vastuvõtutunnistused;

g) Ostutõendid, näiteks arved ja kviitungid;

h) Maksetõendid, nagu pangaväljavõtted, võlateated, töövõtja poolse arvelduse

tõend;

i) Tõend selle kohta, et tasutud makse ja/või käibemaksu ei saa tegelikult tagasi

nõuda;

j) Kütusekulude kohta kokkuvõtlik loetelu läbitud vahemaast, kasutatud sõidukite

keskmisest tarbimisest, kütusekuludest ja hoolduskuludest;

k) Personali- ja palgadokumendid, nagu lepingud, palgalehed ja allkirjastatud

tööajatabelid.

22.11 Punktides 22.1–22.11 sätestatud kohustuste täitmata jätmine on käesolevast

lepingust tuleneva olulise kohustuse rikkumine. Sellisel juhul võib korraldusasutus eelkõige

peatada lepingu, maksed või maksetähtaja, lõpetada lepingu ja/või vähendada toetust.

Artikkel 23 — Toetuse lõplik summa

Lõplik summa

23.1 Toetus ei tohi ületada käesoleva lepingu punktis 4.2 sätestatud maksimaalset

ülemmäära.

Kui projekti abikõlblikud kulud on projekti lõpus väiksemad kui käesoleva lepingu punktis

4.1 osutatud hinnangulised abikõlblikud kulud, piirdub toetus summaga, mis saadakse,

kohaldades käesoleva lepingu punktis 4.3 sätestatud protsendimäära korraldusasutuse

poolt heaks kiidetud projekti abikõlblike kulude suhtes.

23.2 Lisaks ja ilma et see piiraks tema õigust lõpetada käesolev leping vastavalt artiklile

18, kui projekti rakendatakse ebakvaliteetselt või osaliselt – ja seetõttu mitte kooskõlas

lisas I toodud projekti nõuetega – või hilinemisega, võib korraldusasutus nõuetekohaselt

põhjendatud otsusega ja pärast seda, kui ta on lubanud saajal esitada oma kommentaarid,

vähendada esialgset toetust kooskõlas projekti tegeliku elluviimisega ja kooskõlas

käesoleva lepingu tingimustega. See kehtib ka seoses artiklis 12 sätestatud

nähtavuskohustustega.

17

Kasumikeeld

23.3 Toetus ei tohi tuua toetusesaajale kasumit. Kasumit määratletakse laekumiste

ülejäägina, mis ületab toetuskõlblikke kulusid, mille korraldusasutus on heaks kiitnud

lõppmakse taotluse esitamisel või vastavalt riigiabi määrusele, kui projekti puhul on riigiabi

küsimus asjakohane.

23.4 Kui lepingu kohaselt määratud toetuse lõplik summa toob kaasa kasumi,

vähendatakse seda kasumi protsendi võrra, mis vastab programmi lõplikule sissemaksele

KA poolt heaks kiidetud tegelikult kantud abikõlblikest kuludest.

Artikkel 24 — Tagasinõue

Tagasinõue

24.1 Kui mis tahes summa on toetusesaajale alusetult makstud või kui tagasinõue on

käesoleva lepingu tingimuste kohaselt põhjendatud, kohustub toetusesaaja need summad

KA-le tagasi maksma. Tagasimaksed tehakse vastavalt finantskorrektsiooni otsuses

sätestatule.

24.2 Eelkõige ei välista tehtud maksed korraldusasutuse võimalust teha

finantskorrektsiooni otsus.

24.3 Reeglina esitatakse finantskorrektsiooni otsus toetusesaajale eMS-i või mõne muu

asjakohase kanali kaudu.

24.4 Eesti Vabariigi RA-l või Euroopa Komisjonil on õigus nõuda KA-le võlgnetava summa

tagasimaksmist Eesti Vabariigis asutatud toetusesaaja poolt juhul, kui toetusesaaja ei ole

põhjendamatult kulutatud vahendeid KA-le tagasi maksnud.

Intress ja viivis

24.5 Korraldusasutus nõuab intressi, kui tagastatava toetuse tagasimaksmisega

viivitatakse ja ebaseadusliku riigiabi korral vastavalt programmi ÜSK poolt heaks kiidetud

finantskorrektsioonide suunistele. Kui summasid ei ole toetuse tagasimaksmise

tähtpäevaks tagasi makstud, nõuab korraldusasutus viivist vastavalt programmi ÜSK poolt

heaks kiidetud finantskorrektsioonide suunistele.

Tasaarvestus

24.6 KA-le tagastatavad summad võib pärast sellekohast teavitamist tasaarvestada mis

tahes summadest, mis kuuluvad tasumisele toetusesaajale. See ei mõjuta poolte õigust

leppida kokku osamaksetes.

Muud sätted

24.7 KA-le võlgnetavate summade tagasimaksmisega seotud pangatasud kannab täielikult

toetusesaaja.

24.8 Ilma et see piiraks KA eelisõigust, võib Euroopa Liit vajaduse korral doonorina mis

tahes viisil tagasinõude esitada.

Artikkel 25 – Kohaldatav õigus

Ilma et see piiraks asjakohase Euroopa õiguse kohaldamist, kohaldatakse käesolevale

lepingule Eesti Vabariigi õigust. Kohtualluvuse koht on Tallinn, Eesti.

18

Artikkel 26 – Makse- ja kontaktandmed

26.1 KA teeb toetusesaajale makseid eurodes järgmisele käesolevas lepingus nimetatud

pangakontole, mis võimaldab tuvastada KA poolt makstud rahalisi vahendeid:

Makseandmed

Panga nimi Swedbank AS

IBAN: EE672200001120242093

SWIFT: HABAEE2X

Pangakonto omanik: OÜ Setomaa Haldus

26.2 KA ja toetusesaaja kontaktandmed

KA nimel

Külli Kaare

Korraldusasutuse juhi kohusetäitja

Toetuste arendamise osakond

Riigi Tugiteenuste Keskus

Lõkke 4, Tallinn 10122, Eesti

E-post: [email protected] Telefon:

+372 663 1950

Toetusesaaja nimel

Raul Lepp

Juhatuse liige

Setomaa Haldus OÜ

Pikk 30, Värska 64001, Eesti

E-post: [email protected]

Telefon +372 518 3557

Allkirjad