Lp Liisa-Ly Pakosta
Justiitsministeerium
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn
Teie: 17.12.2024 nr 8-3/8861-1
Meie: 24.01.2025 nr RP-1-6/24/2410
Arvamus karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusele (nn nõusolekuseaduse VTK)
Lugupeetud justiits- ja digiminister
Prokuratuur tänab Teid võimaluse eest anda arvamus karistusseadustiku (KarS) muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsusele (VTK). Nähtuvalt VTK-st, on seadusemuudatuste eesmärk viia KarS-is sätestatud seksuaalse enesemääramise vastased süüteod vastavusse Istanbuli konventsiooniga, võttes arvesse nõusoleku põhimõtet, tagamaks seksuaalvägivalla ohvritele parem kaitse. Positiivse näitena on VTK-s toodud Põhjamaid (lk 6).
Prokuratuur nõustub, et Eesti seadusandlus vajab seksuaalvägivalla ohvrite tõhusamaks kaitseks ajakohastamist, sh ei pruugi kehtiv vägistamise koosseis KarS-is olla vastavuses Istanbuli konventsiooni nõuetega. Viimane nimelt suunab riike käsitlema vägistamise olemusliku koosseisutunnusena nõusoleku puudumist. Prokuratuuri jaoks on oluline, et vägistamise ohvrite puhul ei tooks kriminaalmenetlus kaasa taasohvristamist ja kannatanute kaasamisel menetlustoimingutesse peetaks silmas üha enam võimalusi neid kaitsta. Politsei ja prokuratuur menetlejana on võtnud südameasjaks, et vägistamise ohvreid kaasataks kriminaalmenetlusse neid võimalikult säästvalt, mõistvalt, delikaatselt. See on valdkond, mis vajab jätkuvat hoolt ja tähelepanu.
Juhul, kui Eesti soovib võtta eeskujuks Põhjamaid, võib väärida tähelepanu Rootsi näide. Nimelt muutis Rootsi vägistamise koosseisu konventsiooni nõuetele vastavaks selliselt, et määratles vägistamisena kannatanu tahte vastase suguühte või sellega võrreldava seksuaalakti, tuues seejuures ära loetelu olukordadest, mil seksuaalakt on alati isiku tahte vastane: kannatanu osaluse seksuaalaktis tingis vägivald või sellega ähvardamine; toimepanija kasutas ära kannatanu abitusseisundit või tema ja kannatanu vahelist sõltuvussuhet.1 Sedalaadi lahendus võimaldaks arvestada Eesti õigusruumis väljakujunenud arusaamadega seksuaalsüütegude vallas ja ühtlasi tagada ühtivust konventsiooniga. Seega ei toeta prokuratuur niisugust käsitlust, mille kohaselt peaks raskeima võimaliku seksuaalkuriteo – vägistamisena olema määratletud juba üksnes see, kui kaks inimest on seksuaalvahekorras, aga üks osapooltest ei ole selleks entusiastlikult enda nõusolekut väljendanud (nn jah mudel). VTK-s on märgitud, et olenemata seadusemuudatustest, jääb Eestis kehtima süütuse presumptsioon. Prokuratuuri ülesanne kohtueelse menetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse tagajana on ja jääb seda kriminaalmenetluse nurgakiviks olevat põhimõtet menetlusotsuste tegemisel järgida. Prokuratuur on seisukohal, et kui seadusemuudatuse tegemisel loobuda edasiselt seksuaalsüütegude määratlemisel täiendavatest tingimustest, s.o vägivallast või abitusseisundist, arvestades üksnes tahtevastasust ning kannatanu nõusoleku puudumist sisuliselt eeldada, tooks see kaasa tõenduslikult senisest keerukama kriminaalmenetluse, mis ei võimalda teenida kannatanu huve senisest paremini – pigem vastupidi. Selliselt jääksid VTK-s kirjeldatud eesmärgid saavutamata. Tõenduslikult keerukama protsessi korral tuleks kannatanul olla valmis kriminaalmenetluses senisest suuremaks vaimseks, psühholoogiliseks surveks. Nagu VTK-s on tõdetud, olenemata mudelivalikust, arvestades seksuaalsüütegude eripära, kriminaalmenetluses kannatanu põhjalikule küsitlemisele alternatiive pole. Samas kaasneks nn jah mudeliga põhjendamatult suured riskid ja ebamäärasus süüdistatava jaoks, kellel tuleb kriminaalmenetluses hakata esitama tõendeid enda süütuse kinnitamiseks. See omakorda ei ole ühitatav süütuse presumptsiooni põhimõttega.2
Austusega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Parmas
Riigi peaprokurör