Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (566 SE)

Vabariigi Valitsus

.01.2025 nr 1-1/15-566/1

Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan

Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni k.a

22. jaanuaril algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (566 SE).

Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks rahanduskomisjoni.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Toomas Kivimägi

Lisad: 1) eelnõu ühel lehel

2) seletuskiri kahel lehel

Eneli Illaru

631 6332, [email protected]

EELNÖU

Tulumaksuseaduse muutmise seadus

§ l. Tulumaksuseaduse muutmine

Tulumaksuseaduse § 47 täiendatakse löikega 3 järgmises sönastuses:

,,(3) Residendist krediidiasutusja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti filiaal kohustatud tasuma koos löikes l sätestatud maksega täiendavat makset, mille suurus on 50% krediidiasutuse teenitud netointressitulus osast (kvartalis teenitud intressituluja kantud intressikulu vahe), mis uletab 50% makse tasumise kuupäevale eelnenud kolme kalendriaasta kvartali keskmist netointressitulu."64

§ 2. Seaduse jöustumine

Käesolev seadus jöustub 2025. aasta l. juulil.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2025

Algatab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon 22.01.2025

Helle-Moonika Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees

;t^.?;i;^i.^".' <<,sntsäSei

Kuupäev _^^<t_i^LL

Viit /^//^-^

Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnöu seletuskiri

I Sissejuhatus

Käesoleva eelnöuga muudetakse tulumaksuseadust ja muudatuse tulemusena kehtestatakse Eestis tegutsevatele pankadele körgem maksukohustus erakorraliselt kasumilt, mis vöib tekkida olukorras, järsk intressimäärade töus kantakse ille laenuvötjatele, kuid mitte hoiustajatele. Seaduse vastuvötmiseks on vajalik Riigikogu lihthäälteenamus.

II Seaduse eesmärk ja eelnöu sisu

Intressimääradejärsk töus toi kaasa eluasemelaenude kallinemise, mis on oluliselt kahjustanud leibkondade toimetulekut, eriti arvestades seda, et eluasemekulud on kasvanud energiakandjate hinnatöusu tulemusena. Samal ajal nägime Eestis 2023.aastal, et pangad tegutsesid väga kiiresti, et kanda intressitöus ule laenuvötjate intressidesse, kuid viivitasid pikalt intresside töstmisega hoiustele. See vöimaldas pankadel teenida erakorralist kasumit ilma, et nad oleksid ules näidanud innovaatilist tegutsemist voi uut körget kvaliteeti ettevöttejuhtimisel.

Eelnöu eesmärk on kehtestada Eestis tegutsevatele krediidiasutustele täiendav tulumaksukohustus, mis motiveeriks neid muutma oma intressipoliitikat ning tooks ka lisatulu riigieelarvesse.

Tulumaksuseaduse § 471g l kohaseltpeavadEestiresidendistkrediidiasutusjamitteresidendist krediidiasutuse Eesti filiaalid maksma iga kvartali kolmanda kuu 10. kuupäevaks Maksu-ja Tolliameti pangakontole tulumaksu avansilise makse 14% eelmises kvartalis teenitudjaotamata kasumilt.

Eelnöuga täiendatakse § 47 löike 3, mille kohaselt peavad krediidiasutused tasuma lisaks löikes l sätestatud maksele täiendavat makset, mille suurus on 50% krediidiasutuse teenitud netointressitulust (kvartalis teenitud intressitulu ja kantud intressikulu vahe), mis uletab 50% makse tasumise kuupäevale eelnenud kolme kalendriaasta kvartali keskmist netointressitulu.

Eelnoujöustumine on kavandatud alates 2025. aasta 1. juulist.

Ill Eelnou terminoloogia

Eelnöu ei sisalda uusi, vähetuntud ega vöörkeelseid termineid.

IV Eelnöu vastavus Euroopa Liidu öigusele

Eelnöu ei ole seotud Euroopa Liidu öigusega.

V Seaduse mojud

l

Eelnöu seadusena vastuvötmise tulemusel on pangad rohkem motiveeritud langetama laenude intressimarginaali ning töstma hoiuste intressimäärasid.

VI Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja seaduse rakendamise eeldatavad tulud

Eelnöu toob kaasa riigieelarve tulude suurenemise.

Aastate 2020-2022 keskmine netointressitulu oli 587 miljonit eurot aastas (aastal 2022 summas 660 miljonit,2021 aastal 620 miljonit, 2020 aastal 480 miljonit). Vastavalt muudatusele oleks kuni 50 protsendine netointressitulu kasv maksust vaba, seda uletav summa maksustatud 50 protsendiga. Seega oleks kuni 880 miljonit netointressitulu uletavad summaa maksustatud. Selle aasta esimese kvartali intressitulu kasvas jöudsalt ja netointressitulu oli 281 miljonit eurot. Vöib eeldada, et intressiä jäävad körgeks ja vöivad isegi töusta, mistöttu on aasta löpuni pigem oodatav selle tulu suurenemine. Esimese kvartali tulemuste pöhjal vöib oodata kogu pangandussektori netointressituluks aastas 1,124 miljardit. Sellest maksustatav summa oleks 244 miljonit. Aastal 2024 vöinuks maksutulu olla terve aasta peale 130-140 miljonit eurot.

Algatab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon 22.01.2025

Helle-Moonika Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees

2

    Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 23.01.2025 / 1-1/15-566; Riigikantselei / 23.01.2025 / 2-5/25-00143

Resolutsiooni teema: Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (566 SE)

Adressaat: Rahandusministeerium Ülesanne: Palun esitada ettepanek valitsuse seisukoha kujundamiseks. Tähtaeg: 13.02.2025

Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 20.2.2025 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 25-0068.

Kontroll: Diana Mölder

Teadmiseks riigiasutustes: Justiits- ja Digiministeerium <[email protected]>

Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 24.01.2025 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655      

.