| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 7-4.1/408-1 |
| Registreeritud | 24.01.2025 |
| Sünkroonitud | 27.01.2025 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 7 RIIGI FINANTSVARADE JA -KOHUSTUSTE HALDAMINE |
| Sari | 7-4.1 Kirjavahetus finantsvarade ja -kohustuste korraldamise osas |
| Toimik | 7-4.1/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Riigikantselei |
| Saabumis/saatmisviis | Riigikantselei |
| Vastutaja | Tarmo Ibrus (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigikassa osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Taimar Peterkop
Riigikantselei
Stabiliseerimisreservi varade
koosseisu ja väärtuse aruanne
Riigikantseleile seisuga 31.12.2024
Austatud härra riigisekretär
“Riigieelarve seaduse” §74 sätete alusel esitame stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja
väärtuse aruande seisuga 31.12.2024. a.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Lisa(d):
1. stabiliseerimisreservi_aruanne_31.12.2024
2. seletuskiri_aruande_juurde_31.12.2024
3. valitsuse_otsuse_eelnõu
Tarmo Ibrus
Meie 24.01.2025 nr 7-4.1/408-1
1
Seletuskiri
Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruande juurde seisuga 31.12.2024. Sissejuhatus Aruanne esitatakse “Riigieelarve seaduse” §74 sätete alusel. Aruande ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna peaspetsialist Tarmo Ibrus (tel. 58 851 475, [email protected]). Aruande eesmärk, sisu ja mõjud Aruande eesmärk on anda ülevaade stabiliseerimisreservi (reservi) varade koosseisust ja väärtusest seisuga 31. detsember 2024. Stabiliseerimisreservi maht ja mahu dünaamika 31. detsembri 2024. aasta seisuga on reservi maht hinnatuna turuväärtuses 453,3 miljonit eurot. Reservi maht on kasvanud võrreldes eelmise kvartali lõpu seisuga 1,0 miljoni euro võrra. 2024. ja 2023. aasta jooksul reservi sissemakseid ei tehtud. 2022. aastal laekus reservi 0,9 miljonit eurot, millest enamuse moodustas Eesti Panga 2021. aasta kasumieraldis. Reservi haldamine Stabiliseerimisreservi haldamise eesmärk on kehtestatud piirangute raames pikaajaliselt stabiliseerimisreservi vahendite väärtuse kasvatamine ja piisava likviidsuse säilitamine, et vajaduse korral oleks võimalik täita riigieelarve seaduses nimetatud eesmärke. Stabiliseerimisreservi investeerimisstrateegia töötatakse välja kooskõlas Vabariigi Valitsuse määruses kehtestatud investeerimispiirangutega. Strateegia baasil koostatakse normportfell, mis väljendab reservi riskineutraalset positsiooni ja millest portfellihalduril on õigus riskilimiidi ulatuses hälbida. Normportfell koosneb valitsuste ja ettevõtete võlakirjadest, börsil kaubeldavate investeerimisfondide osakutest ning rahaturuinstrumentidest. Reservi paigutused 2024. aasta 4. kvartali lõpu seisuga on reservi vahendid investeeritud põhiliselt väga madala krediidiriskiga Euroopa Liidu valitsuste võlakirjadesse ning keskpanga kontojääki (76,0% paigutuste struktuurist) ja krediidiasutuste võlakirjadesse ning kontojääki (21,8%). Suurima osakaalu paigutustest moodustavad Prantsusmaa (19,6%), Hollandi (17,1%) ja Belgia (16,1%) võlakirjad. Reservi investeeringutest moodustavad võlakirjad 97,1%, börsil kaubeldavate investeerimisfondide osakud 2,2% ning kontojääk 0,7%. Reservi vahendite säilivuse tagamiseks moodustavad 55,0% reservi mahust investeeringud kõrgeima krediidireitinguga (lühiajaliste paigutuste puhul Moody’s Prime-1 ja Standard&Poor’s A-1; pikaajaliste paigutuste puhul Moody’s Aaa, Standard & Poor’s AAA) emitentidesse ja keskpanka. Reservi tulusus 2024. aasta oktoobris toetas võlakirjade tootluste tõusu euroala kolmanda kvartali majanduskasv ja oktoobri inflatsioon, mis olid mõlemad oodatust kõrgemad ning lähenevad USA presidendivalimised, kus ennustati D. Trumpi võitu. Trumpi lubatud maksukärped ja -tariifid suurendaksid USA riigivõlga ja inflatsiooni ning seetõttu
2
USA võlakirjade tootlused tõusid. 5. novembril toimunud USA presidendivalimised võitis ülekaalukalt D. Trump. Finantsturgudel võeti see uudis vastu erinevalt – aktsia- ja krüptoturud tõusid, dollar tugevnes põhivaluutade suhtes, võlakirjade tootlused langesid. Detsembris euroala võlakirjade tootlused taas tõusid. Üks tõenäoline põhjus tootluste tõusuks on, et 2025. aastal euroala riikide võlakoormus kasvab, mis toob võlakirjaturule rohkem pakkumist. Nõudlust on seevastu vähem, kuna EKP on lõpetanud varaostukava väärtpaberite reinvesteeringud. Kvartali kokkuvõttes kuni aastased euroala võlakirjade tootlused langesid ja aastast pikemates tähtaegades tootlused tõusid. Saksamaa valitsuse võlakirjade näitel on 1-aastane tähtaeg langenud 22 baaspunkti tasemeni 2,24% ja 10 aastat tõusnud 24 baaspunkti tasemeni 2,37%. Stabiliseerimisreservi 2024. aasta 4. kvartali tulusus oli 0,91% ja normportfelli vastava perioodi tulusus oli 1,49%. Reservi tulusus aasta algusest oli 2024. aasta detsembri lõpu seisuga 2,98%, normportfelli vastava perioodi tulusus oli 3,19%. Üldised suundumused rahvusvahelistel finantsturgudel Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu langetas nii 17. oktoobril kui ka 12. detsembril toimunud koosolekul kolme EKP baasintressimäära 25 baaspunkti (bp) võrra. 18. detsembrist 2024 kehtib hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana 3,00%, põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 3,15% ja laenamise püsivõimaluse intressimäärana 3,40%. Euroala inflatsioon on aeglustunud, kuid püsib endiselt kiire, sest teatud sektorites palgad ja hinnad veel kohanevad inflatsiooni varasema järsu kiirenemisega. Ekspertide prognoosi kohaselt peaks keskmine koguinflatsioon olema 2024. aastal 2,4%, 2025. aastal 2,1% ja 2026. aastal 1,9%. Septembri ettevaatega võrreldes prognoositakse nüüd majanduse aeglasemat taastumist. Ekspertide prognoosi kohaselt peaks euroala majandus kasvama 2024. aastal 0,7%, 2025. aastal 1,1%, 2026. aastal 1,4%. Varaostukava (APP) portfelli maht väheneb mõõdukas ja prognoositavas tempos, kuna eurosüsteem ei reinvesteeri enam aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid. Eurosüsteem ei reinvesteeri enam ka erakorralise varaostukava (PEPP) raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid ning seega väheneb PEPPi portfelli maht keskmiselt 7,5 miljardi euro võrra kuus. Finantsturgudel hinnastati jaanuari alguses läbi tuletistehingute, et EKP võib 2025. aastal neljal korral 25 bp võrra baasintressimäärasid langetada. USA Föderaalreserv (FED) langetas novembris ja detsembris toimunud koosolekutel baasintressimäära kokku 50 bp võrra vahemikuni 4,25% - 4,50%. Järgnevad baasintressimäära langetused toimuvad tõenäoliselt aeglasemas tempos. Tuletistehingutega hinnastatakse järgnevaks aastaks tõenäoliseks kahte 25 bp kärbet. 15. jaanuar 2025.
Aruanne stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse kohta
Seisuga: 31-dets-2024
1. Üldinfo 1.1. Maht Summa (EUR)
Reservi maht turuväärtuses: 453 312 183 Reservi mahu muutus 3 kuuga hinnatuna turuväärtuses: 1 031 189 Reservi mahu muutus 12 kuuga hinnatuna turuväärtuses: 13 105 390 Reservi mahu muutus aasta algusest hinnatuna turuväärtuses: 13 105 390
1.2. Laekumised, väljamaksed Summa (EUR) Laekumised aasta algusest vastavalt "Riigieelarve seadusele": 0 Väljamaksed aasta algusest: 0
1.3. Väärtuse kasv/kahanemine Portfell Normportfell Erinevus +/- Tulusus 90 päeva (aasta baasil) 0,91% 1,49% -0,57% Tulusus 12 kuud (aasta baasil) 2,98% 3,19% -0,21% Tulusus aasta algusest (aasta baasil) 2,98% 3,19% -0,21% Investeeringute keskmine kestus (aasta baasil) 3,39 2,97 0,42
1.4. Investeeringute koondandmed Osakaalud % Piirnorm Erinevus +/- Turuväärtus (EUR) Investeeringud sektorite alusel
valitsus 75,31% 341 375 548 keskpank 0,65% 2 933 415 krediidiasutus 21,83% 98 943 735 ettevõte 2,22% 10 059 486
Investeeringud reitingu alusel Aaa 31,61% 143 305 956 Aa1 7,17% 32 499 785 Aa3 35,64% 161 538 826 P-1 22,72% 102 974 716 Eesti Pank 0,65% 2 933 415 investeerimisfondi osak 2,22% 10 059 486
Suuremad investeeringud krediidiasutuse/emitendi lõikes Prantsusmaa 19,57% 20% 0,43% 88 735 423 Holland 17,13% 100% 82,87% 77 661 852 Belgia 16,06% 20% 3,94% 72 803 403 DZ Privatbank 7,59% 20% 12,41% 34 408 080 Austria 6,59% 20% 13,41% 29 882 661
Investeeringud instrumentide alusel võlakiri 97,13% 440 319 073 investeerimisfondi osak 2,22% 10 059 486 kontojääk 0,65% 2 933 624
Investeeringud valuuta alusel EUR 100,00% 100% 0,00% 453 312 183
100%
35% 10,95%
Prantsusmaa 19%
Holland 17%
Belgia 16%
DZ Privatbank 8%
Austria 7%
muud 33%
Stabiliseerimisreservi jaotus emitentide lõikes seisuga 31.12.2024
Aaa 31%
Aa1 7%
Aa3 36%
P-1 23%
Eesti Pank 1%
investeerimisfondi osak 2%
Stabiliseerimisreservi jaotus reitingute lõikes seisuga 31.12.2024
100
105
110
115
120
125
130
135
140
145
150
20 02
20 03
20 04
20 05
20 06
20 07
20 08
20 09
20 10
20 11
20 12
20 13
20 14
20 15
20 16
20 17
20 18
20 19
20 20
20 21
20 22
20 23
20 24
Stabiliseerimisreservi ja normportfelli kumulatiivne tulusus, tulusus aasta baasil on portfellil 1,64% ja normportfellil 1,54%
portfell normportfell
-3% -2% -1% 0% 1% 2% 3% 4% 5% 6% 7% 8% 9%
0
100
200
300
400
500
600
20 02
20 03
20 04
20 05
20 06
20 07
20 08
20 09
20 10
20 11
20 12
20 13
20 14
20 15
20 16
20 17
20 18
20 19
20 20
20 21
20 22
20 23
20 24
Stabiliseerimisreservi turuväärtus ja tulusus
turuväärtus mln EUR tulusus aasta baasil
EELNÕU
17.01.2025
ISTUNGI PROTOKOLL
Stenbocki maja
Päevakorrapunkt nr.
Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruanne seisuga 31.12.2024. a.
Võtta teadmiseks Rahandusministeeriumi esitatud stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja
väärtuse aruanne seisuga 31.12.2024. a.
Kristen Michal Taimar Peterkop
Peaminister Riigisekretär