Vabaühenduste toetamise tingimused ja kord

Lisa 1

KINNITATUD haridus- ja teadusministri määrusega

„Vabaühenduste toetamise tingimused ja kord“

Hindamiskriteeriumid ministri määruse „Vabaühenduste toetamise tingimused ja kord“

juurde

1. Visioon kolmeks aastaks tegevussuuna elluviimisel (20 punkti)

Kuidas on visioon esitatud ja kui selgelt see on sõnastatud? Kas visioon on realistlik ja saavutatav antud aja jooksul?

• 0 punkti – Visioon puudub või on väga ebamäärane.

• 5 punkti – Visioon on osaliselt kirjeldatud, kuid puudub selgus ja konkreetsus.

• 10 punkti – Visioon on selgelt kirjeldatud, kuid realistlikkus ja saavutatavus on

kaheldavad.

• 15 punkti – Visioon on selgelt ja konkreetselt kirjeldatud, realistlik ja saavutatav.

• 20 punkti – Visioon on väga selgelt ja konkreetselt kirjeldatud, realistlik ja saavutatav, ning näitab uuenduslikkust ja strateegilist mõtlemist.

2. Eesmärkide saavutamise ja hindamise kirjeldus (20 punkti)

Kas eesmärgid on selgelt mõõdetavad? Kas on esitatud selged meetodid eesmärkide

saavutamise hindamiseks?

• 0 punkti – Eesmärgid ja hindamismeetodid puuduvad.

• 5 punkti – Eesmärgid on osaliselt kirjeldatud, kuid hindamismeetodid puuduvad või on ebamäärased.

• 10 punkti – Eesmärgid on selgelt kirjeldatud, kuid hindamismeetodid on osaliselt

ebamäärased.

• 15 punkti – Eesmärgid ja hindamismeetodid on selgelt kirjeldatud, kuid mõned aspektid vajavad täpsustamist.

• 20 punkti – Eesmärgid ja hindamismeetodid on väga selgelt ja konkreetselt

kirjeldatud, mõõdetavad ja realistlikud.

3. Eelarveaasta tegevuskava (20 punkti)

Kuidas on tegevused omavahel seotud ja kuidas need toetavad eesmärkide saavutamist? Kui hästi tegevused aitavad kaasa tegevussuuna raames seatud eesmärkide saavutamisele?

• 0 punkti – Tegevuskava puudub või on väga ebamäärane, seos tegevussuuna

eesmärkidega puudub.

• 5 punkti – Tegevuskava on osaliselt kirjeldatud, kuid tegevuste omavaheline seotus ja mõju tegevussuuna eesmärkidele on ebamäärased.

• 10 punkti – Tegevuskava on selgelt kirjeldatud, kuid tegevuste omavaheline seotus ja

mõju tegevussuuna eesmärkidele on osaliselt ebamäärased.

• 15 punkti – Tegevuskava on selgelt ja konkreetselt kirjeldatud, tegevuste omavaheline seotus ja mõju tegevussuuna eesmärkidele on enamasti selged.

• 20 punkti – Tegevuskava on väga selgelt ja konkreetselt kirjeldatud, tegevuste

omavaheline seotus ja mõju on täielikult selged ja toetavad eesmärkide saavutamist.

4. Eelarve vastavus tegevuskavale (20 punkti)

Kas eelarve kulud on põhjendatud ja vastavad tegevuskavale? Kas kulud on mõistliku suurusega ja vajalikud tegevuste elluviimiseks?

• 0 punkti – Eelarve puudub või ei vasta tegevuskavale.

• 5 punkti – Eelarve on osaliselt kirjeldatud, kuid kulude põhjendatus ja vajalikkus on

ebamäärased.

• 10 punkti – Eelarve on selgelt kirjeldatud, kuid kulude põhjendatus ja vajalikkus on osaliselt ebamäärased.

• 15 punkti – Eelarve on selgelt ja konkreetselt kirjeldatud, kulude põhjendatus ja

vajalikkus on enamasti selged.

• 20 punkti – Eelarve on väga selgelt ja konkreetselt kirjeldatud, kulude põhjendatus ja vajalikkus on täielikult selged ja vastavad tegevuskavale.

5. Taotleja senine panus ja võimekus (20 punkti)

Kuidas on taotleja seni panustanud valdkonna strateegilisse arendamisse? Kas taotlejal on

võimekus tegutseda üle-eestiliselt, kaasata sihtrühmi ja teha nendega koostööd?

• 0 punkti – Taotleja senine panus ja võimekus puuduvad või on väga ebamäärased.

• 5 punkti – Taotleja senine panus ja võimekus on osaliselt kirjeldatud, kuid puudub selgus ja konkreetsus.

• 10 punkti – Taotleja senine panus ja võimekus on selgelt kirjeldatud, kuid mõned

aspektid vajavad täpsustamist.

• 15 punkti – Taotleja senine panus ja võimekus on selgelt ja konkreetselt kirjeldatud, kuid mõned aspektid vajavad täpsustamist.

• 20 punkti – Taotleja senine panus ja võimekus on väga selgelt ja konkreetselt

kirjeldatud, näidates võimekust tegutseda üle-eestiliselt, kaasata sihtrühmi ja teha nendega koostööd.

EELNÕU

22.01.2025

MÄÄRUS

[Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber]

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala

(1) Määrusega kehtestatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi ka toetuse andja) programmide elluviimiseks mittetulundusühingute ja sihtasutuste (edaspidi vabaühendus)

toetamise tingimused ja kord, mis reguleerib tegevustoetuse andmise tingimusi, aruandlust ning partnerluse lõppemise aluseid.

(2) Programmid, mille elluviimise raames vabaühendusi toetatakse: 1) haridus- ja noorteprogramm,

2) keeleprogramm. (3) Partnerlusperioodiks on aastad 2025–2027, millal vabaühendus tegutseb toetuse andja

partnerina ning mille jooksul toetatakse vabaühendusega kokkulepitud tegevusi peatükis 4 kirjeldatud tegevussuundades.

(4) Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust .

§ 2. Toetuse andmiseks planeeritud vahendite kindlaksmääramine

(1) Valdkonna eest vastutav minister määrab toetuste andmiseks igaks eelarveaastaks ettenähtud eelarvevahendid ning nende jaotuse haridus- ja noorteprogrammi ning keeleprogrammi eesmärkide alusel.

(2) Toetuse taotlemise õigust ei teki, kui toetuse andja eelarves puuduvad taotletavaks

tegevuseks ettenähtud eelarvevahendid või toetuse andmist vastavaks tegevuseks ei ole eelarveaastal käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel ette nähtud.

§ 3. Toetuse andmise eesmärk, põhimõtted ja periood

(1) Toetuse andmise eesmärk on partnerlusperioodil hoida või kasvatada vabaühenduse võimekust haridus-, noorte- ja keelepoliitika valdkondades tegutsemiseks, toetada käesoleva määruse 4. peatükis sätestatud tegevussuundade elluviimist ning vabaühenduste põhikirjaliste

tegevuste, mis panustavad toetuse andja seatud eesmärkide saavutamisse, elluviimist.

2

(2) Partneri leidmiseks käesoleva määruse 4. peatükis nimetatud tegevussuundade elluviimisel

ning toetuse andmiseks korraldatakse avatud taotlusvoor (edaspidi taotlusvoor).

(3) Põhjendatud juhtudel võib toetuse andja edastada suunatud pakkumiskutse vabaühendusele ka taotlusvooru korraldamata, juhindudes avaliku huviga seotud kaalutlustest. Suunatud pakkumiskutse eelduseks on varasem analüüs, mille tulemusel on välja selgitatud, et programmi

tegevuse eesmärgi saavutamiseks on üks võimalik elluviija või programmi tegevuse eesmärgi tegevuse elluviimiseks kaasatakse kõik võimalikud elluviijad.

(4) Vabaühendus määratakse toetuse andja partneriks kuni kolmeks aastaks.

(5) Täpse toetussumma ning toetatavad tegevused kinnitab valdkonna eest vastutav minister igal eelarveaastal käskkirjaga.

(6) Toetuse kasutamise periood on 1. jaanuar – 31. detsember.

2. peatükk

Tingimused taotlejale ja taotlusele

§ 4. Tingimused taotlejale

(1) Taotlejaks võib olla vabaühendus, kelle põhikirjalise tegevuse eesmärk on edendada avalikke ja ühiskondlikke huvisid. Taotlejaks ei ole füüsiline isik, erakond, äriühing ega

ametiühing. (2) Paragrahvi 15 lõikes 1 nimetatud tegevuse puhul peab taotleja vastama noorsootöö seaduse

§ 3 punktis 3 toodud noorsootööühingu kirjeldusele.

(3) Paragrahvi 17 lõikes 1 nimetatud tegevuste puhul on taotlejaks rektorite nõukogud ja üliõpilaskondade liidud.

(4) Paragrahvi 18 lõikes 1 nimetatud tegevuste puhul on taotlejaks katusorganisatsioon: 1) mis ühendab täiskasvanute koolitajaid või täienduskoolitusasutusi ja tegutseb laialdaselt

täiskasvanuhariduse valdkonnas kogu Eestis; 2) millel on vähemalt viie aasta pikkune järjepidev tegevuskogemus ning; 3) millel on tugev liikmeskond ja võimekus pakkuda ulatuslikku tuge, juhendamist ja

koostöövõimalusi koolitajatele ning täienduskoolitusasutustele.

(5) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele: 1) taotleja majandusaasta aruanne on esitatud tähtajaks avalikku registrisse või on selle mitteesitamine mõjuvalt põhjendatud;

2) tal ei ole riiklikku maksuvõlga summas, mis ilma intressita on 100 eurot või sellest suurem, või on riikliku maksuvõla tasumine ajatatud;

3) ta on varem riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tagasi maksnud või tasunud toetuse tagasimaksmise ajatamise käigus tekkinud tagasimaksed ettenähtud summas;

4) tema suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega välja kuulutatud pankrotti või algatatud sundlõpetamist ja talle ei ole pankrotiseaduse kohaselt nimetatud ajutist

pankrotihaldurit ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust; 5) taotleja on nõuetekohaselt täitnud ministeeriumiga varem sõlmitud riigieelarvelise toetuse lepingu või otsuse tingimusi.

3

§ 5. Nõuded taotlusele

(1) Taotluses esitatakse:

1) visioon kolmeks aastaks tegevussuuna elluviimisel; 2) kirjeldus, kuidas hinnatakse visioonis seatud eesmärkide saavutamist ja hindamist; 3) esimese eelarveaasta tegevuskava, kus on ära toodud tegevuste omavaheline seotus ja nende

mõju tegevussuuna raames etteantud eesmärkide saavutamiseks; 4) eelarve, mis vastab eelarveaasta tegevuskavale ja mille kulud on kavandatud tegevusi

arvestades põhjendatud ning mõistliku suurusega; 5) ülevaade taotleja senisest panusest valdkonna strateegilisel arendamisel ning taotleja võimekusest tegevuste elluviimisel.

(2) Toetuse andjal on õigus taotluste menetlemise infosüsteemis (edaspidi taotluskeskkond)

seada taotlejale täpsustavaid tingimusi.

3. peatükk

Toetuse taotlemine, taotluse menetlemine ja toetuse eraldamine

§ 6. Taotlusvooru avamine

(1) Taotlusvooru eelarve kinnitab valdkonna eest vastutav minister Haridus- ja

Teadusministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga.

(2) Taotlusvoorude avamisest ning taotluste esitamise tähtajast teavitab toetuse andja oma veebilehel.

(3) Toetuse andja võib korraldada täiendava taotlusvooru vastavalt Haridus- ja Teadusministeeriumi kinnitatud perioodi prioriteetidele, kui haridus-, noorte- ja keelepoliitika

valdkonnas ei ole kirjeldatud vajalikku tegevussuunda, tegevussuunas ei ole kirjeldatud vajalikku tegevust või toetuse saanud vabaühendus ei ole võimeline kokkulepitud tegevusi ellu viima. Toetuse andja teavitab taotlusvooru avamisest oma veebilehel.

§ 7. Taotluse esitamine

(1) Taotleja esitab taotluse taotluskeskkonna kaudu vastavalt taotlusvooru tähtajale. Kui taotluskeskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist,

pikendatakse taotlemise tähtaega vea likvideerimisele kulunud päevade arvu võrra.

(2) Taotlejad võivad toetuse saamiseks esitada ühise taotluse. Sellisel juhul on taotluse ja aruande esitamise ning toetuse andjaga suhtlemise eest vastutav see taotleja, kes esitas taotluse.

(3) Taotleja võib esitada taotluse toetuse andja partneriks ning toetuse saamiseks mitmes erinevas tegevussuunas.

§ 8. Taotluste menetlemine

(1) Taotlusi menetleb valdkonna eest vastutava ministri moodustatud komisjon (edaspidi komisjon), mis töötab kinnitatud töökorra alusel.

(2) Komisjoni liikmed avalikustab toetuse andja oma veebilehel.

(3) Komisjon kontrollib taotleja vastavust käesoleva määruse §-s 4 sätestatud tingimustele, taotluse vastavust §-s 5 sätestatule ning §-s 9 sätestatud hindamiskriteeriumitele. Kui taotlus ei

4

vasta käesoleva määruse §-le 4, jäetakse taotlus läbi vaatamata, teavitades sellest taotlejat

taotluskeskkonna kaudu.

(4) Komisjonil on õigus kontrollida esitatud andmete vastavust tegelikkusele. Komisjonil on õigus nõuda taotlejalt täiendavaid selgitusi, taotluse täiendamist või muutmist, kui komisjoni hinnangul ei ole taotlus piisavalt selge või selles esinevad puudused.

(5) Taotleja peab esitama täiendavad selgitused, taotlust täiendama või muutma komisjoni

määratud tähtaja jooksul. Kui taotleja nimetatud tähtaja jooksul täiendavaid selgitusi ei anna, taotlust ei täienda või muuda, jäetakse taotlus läbi vaatamata, teavitades sellest taotlejat taotluskeskkonna kaudu.

§ 9. Hindamiskriteeriumid

(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlejat ja taotlust hinnatakse käesoleva määruse lisas kirjeldatud kriteeriumite ja hindamisskaala alusel.

(2) Taotlused reastatakse hindamispunktide alusel paremusjärjestuse saamiseks

tegevussuundade kaupa eraldi pingeridadesse alates suurima punktisumma saanud taotlusest.

§ 10. Toetuse määramine ja taotluse rahuldamata jätmine

(1) Toetuse andja teeb komisjoni protokollilise ettepaneku alusel 14 tööpäeva jooksul ühe

alljärgnevatest otsusest: 1) eraldada toetus, kui taotleja ja taotlus vastavad käesolevas määruses sätestatud tingimustele; 2) mitte eraldada toetust, kui taotleja või taotlus ei vasta käesolevas määruses sätestatud

tingimustele.

(2) Toetuse määramisel rahuldatakse taotlus täielikult või osaliselt , võttes arvesse komisjoni hinnangut, taotluste paremusjärjestust ning eelarvelisi võimalusi. Toetuse suurus ümardatakse euro täpsusega.

(3) Taotlus jäetakse rahuldamata ja toetust ei määrata:

1) kui taotleja ei vasta määruses sätestatud tingimustele; 2) kui taotlus saab hindamisel punktide arvu, mis paremusjärjestuses on kohal, kus toetuse andja eelarvelised võimalused on ammendunud ;

3) kui taotlus saab hindamisel ühes kriteeriumis alla 5 punkti ja/või kogu taotlus kokku vähem kui 50 punkti.

(4) Toetuse andja maksab toetuse saajale toetuse välja taotluses märgitud pangakontole 15 tööpäeva jooksul arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.

(5) Toetus eraldatakse ministri käskkirjaga. Käskkirjas määratakse toetuse saaja, toetuse

summa, toetatava tegevuse nimetus, toetuse väljamakse tegemise ja aruandluse esitamise tähtaeg.

4. peatükk

Tegevussuunad programmide elluviimiseks

1. jagu Kiusamise ennetamine ja vähendamine ning vaimse tervise tulemuslik toetamine

haridusasutustes

5

§ 11. Eesmärk ja toetatavad tegevused

(1) Tegevussuuna eesmärgiks on toetada üle-eestiliselt haridusasutusi, et püsiks turvaline ja

toetav õpikeskkond, kus kiusamine on minimaalne ning õpilaste vaimne ja füüsiline heaolu on tagatud.

(2) Eesmärgi saavutamiseks peab taotleja ellu viima kõiki alljärgnevaid tegevusi: 1) viima ellu tegevusi ja/või programme, mille fookuses on sotsiaalemotsionaalsete oskuste

arendamine ja vaimse tervise toetamine; 2) viima ellu kiusamise ennetamise ja vähendamise tegevusi alus-, üld-, ja/või kutseharidusasutustes;

3) toetama programmi ja/või tegevust ellu viivate koolitajate professionaalset arengut; 4) nõustama haridusasutusi tegevuste ja/või programmide elluviimisel, sh tagama toetavad

materjalid ning koolitused; 5) pöörama eraldi tähelepanu kaitstud tunnusega, sh LGBT+ õpilastele ja noortele turvalise koolikeskkonna tagamisele;

6) mõõtma ja analüüsima tegevuste ja/või programmide elluviimise tulemuslikkust ja mõju.

§ 12. Toetuse saaja kohustus

Tegevussuuna eesmärgi saavutamiseks peab toetuse saaja osalema 2017. aastal haridus- ja

teadusministri kinnitatud „Kiusamisvaba haridustee kontseptsiooni“ uuendamise ja tegevuskava koostamise töörühmas, mille eesmärgiks on tagada turvaline koolitee igale

õpilasele.

2. jagu

Koolijuhtide värbamise ja atesteerimissüsteemi väljaarendamine

ning rakendamine

§ 13. Eesmärk ja toetatavad tegevused

(1) Tegevussuuna eesmärgiks on töötada välja ning viia ellu koolijuhtide värbamis- ja atesteerimissüsteem, et toetada koolijuhtide professionaalset arengut ja järelkasvu ning

soodustada haridusuuenduste levikut ja nende rakendumist. (2) Eesmärgi saavutamiseks peab taotleja ellu viima kõiki alljärgnevaid tegevusi:

1) osalema koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, ülikoolide, haridusasutuste pidajate ja teiste partneritega atesteerimissüsteemi väljatöötamisel ning rakendamise ettevalmistamisel;

2) arendama välja haldusvõimekuse, et koordineerida osalemist ekspertidena koolijuhtide värbamis- ja atesteerimiskomisjonides ning tagada värbamis- ja atesteerimisprotsessi kvaliteet; 3) tagama piisava arvu värbamis- ja atesteerimiskomisjonide tööks vajaliku ettevalmistuse

saanud koolijuhte ühendava organisatsiooni liikmeid; 4) nõustama koolipidajaid koolijuhtide professionaalse arengu toetamisel ja koolijuhi töö

tulemuslikkuse hindamisel vastavalt vajadusele; 5) mõõtma ja analüüsima tegevuste elluviimise tulemuslikkust ja mõju.

3. jagu

Õpetajakutsete andmise korralduse kaasajastamine

§ 14. Eesmärk ja toetatavad tegevused

(1) Tegevussuuna eesmärgiks on kujundada kaasaegne ja tõhus kutse andmise süsteem, et toetada motiveeritud ja pädevate õpetajate järelkasvu. Kutsesüsteem peab olema kooskõlas

uuendatud kutsestandardite ja õpetaja karjäärimudeliga.

6

(2) Eesmärgi saavutamiseks peab taotleja ellu viima kõiki alljärgnevaid tegevusi: 1) kujundama tõhusa ja paindliku kutse andmise süsteemi, mis on kooskõlas uuendatud

kutsestandardite ja õpetaja karjäärimudeliga; 2) kaasajastama kutse andmise süsteemis õpetajatele seatud ootusi ning looma süsteemi, mis soodustab senisest enam isikuid õpetaja kutset taotlema;

3) pakkuma kutse taotlejatele tuge ja vajalikku informatsiooni kogu kutse taotlemise protsessi vältel;

4) mõõtma ja analüüsima tegevuste elluviimise tulemuslikkust ja mõju.

4. jagu

Noorsootöö kvaliteedi edendamine noorsootööühingutes

§ 15. Eesmärk ja toetatavad tegevused

(1) Tegevussuuna eesmärgiks on panustada kvaliteetse noorsootöö teenuse üle-eestilise kättesaadavusse ning luua kõigile noortele võimalused mitmekülgseks arenguks,

eduelamusteks, kogemuste pagasi rikastamiseks ja iseseisvumiseks.

(2) Eesmärgi saavutamiseks peab taotleja ellu viima kõiki alljärgnevaid tegevusi: 1) panustama noortevaldkonnas (s.o noorsootöö, huviharidus ja huvitegevus) tegutsevate professionaalide väärtustamisesse ning ametite atraktiivsuse kasvatamisse, sh ühiskondliku

kuvandi parandamisesse ja ühtlustamisesse koostöös teiste valdkondlike katusorganisatsioonidega;

2) toetama noorsootöötajate professionaalse kogukonna arengut, sh läbi kutsesüsteemi arendamise ja kutse andmise voorude korraldamise; 3) toetama noorsootöö teenuste kvaliteedi edendamise protsesse;

4) mõõtma ja analüüsima tegevuste elluviimise tulemuslikkust ja mõju.

5. jagu

Keelevaldkonna arendamine eestikeelsele õppele ülemineku ja mitmekeelsuse

toetamiseks

§ 16. Eesmärk ja toetatavad tegevused

(1) Tegevussuuna eesmärgiks on toetada haridusasutusi eestikeelsele õppele ülemineku elluviimisel ning edendada koostööd seotud huvipooltega, edendada (keele)õpetajate koostööd

ja toetada nende professionaalset arengut, toetada eesti keele maine tugevdamist ja arendada mitmekeelsust.

(2) Eesmärgi saavutamiseks toetatakse ühte või mitut järgnevatest tegevustest: 1) toetama haridusasutusi ja huvirühmi eestikeelsele õppele ülemineku elluviimisel;

2) ellu viima ja toetama kogukondade koostööd, heade praktikate jagamist ja võrgustikutegevusi eestikeelsele õppele ülemineku toetamiseks;

3) tugevdama õpilaste seotust eesti keele ja kultuuriga, sh läbi keelepraktika pakkumise, edendades seega motivatsiooni eesti keelt õppida ja kasutada; 4) kujundama keelekasutajate hoiakuid, et tugevdada eesti keele mainet ühiskonnas;

5) arendama eesti keele kui emakeele õpetust; 6) mitmekeelsuse arendamine ja (keele)õpetajate oskuste arendamine;

7) mõõtma ja analüüsima tegevuste elluviimise tulemuslikkust ja mõju.

7

6. jagu

Infovahetuse tagamine ülikoolide, rakenduskõrgkoolide, riiklike ja rahvusvaheliste

andmekogude vahel

§ 17. Eesmärk ja toetatavad tegevused

(1) Tegevussuuna eesmärgiks on: 1) tagada korrektne ja sujuv infovahetus ülikoolide ning rakenduskõrgkoolide (edaspidi

kõrgkool), riiklike ja rahvusvaheliste andmekogude vahel, et andmete esitamise metoodika oleks ühtlustatud ning andmed üheselt tõlgendatavad; 2) esitada ettepanekud kõrghariduse jätkusuutliku rahastamise pika plaani ja üliõpilaste

toetussüsteemi arendamise kohta; 3) esindada Eesti kõrgkoole rahvusvahelistes võrgustikes ning töörühmades.

(2) Eesmärgi saavutamiseks toetatakse ühte või mitut järgnevatest tegevustest: 1) tagama sujuva infovahetuse ning andmete ühtlustamise kõrgkoolide, riiklike ja

rahvusvaheliste andmekogude vahel; 2) esitama laiapindselt kujundatud ettepanekud kõrghariduse jätkusuutliku rahastamise pika

plaani osas; 3) esitama laiapindselt kujundatud ettepanekud üliõpilaste toetussüsteemi arendamise osas; 4) esindama Eesti kõrgkoole rahvusvahelistes võrgustikes ning töörühmades;

5) mõõtma ja analüüsima tegevuste elluviimise tulemuslikkust ja mõju.

7. jagu

Täiskasvanuharidust toetavate tegevuste elluviimine

§ 18. Eesmärk ja toetatavad tegevused

(1) Tegevussuuna eesmärgiks on: 1) üle-eestiliselt toetada täiskasvanute koolitajaid ja täienduskoolitusasutusi madala kvalifikatsiooni ja aegunud oskustega täiskasvanute õpetamise kvaliteedi tõstmisel;

2) tagada täiskasvanute koolitajaid puudutavate uute nõuete rakendamine asjakohaste nõustamis- või koolitustegevuste kaudu;

3) toetada tõenduspõhise lähenemise ja kvaliteedikultuuri rakendamist täiskasvanuhariduses.

(2) Eesmärgi saavutamiseks toetatakse vähemalt kolme või enamat järgnevatest tegevustest:

1) korraldama üle-eestilisi töötubasid ja seminare koolitajatele, et tõsta nende pädevust madala kvalifikatsiooni ja aegunud oskustega täiskasvanute õpetamisel;

2) välja selgitama täiskasvanute oskuste arendamise vajadused prioriteetsetes sihtrühmades ja piirkondades; 3) toetama täienduskoolitusasutusi koolitajate nõuete täitmisel ja mikrokvalifikatsiooniõppe

tutvustamisel vastavalt täiskasvanute koolituse seaduse uuendatud regulatsioonile; 4) toetama koolitajate võrgustike loomist ja arendamist, koolitaja kutse populariseerimist ja

täiskasvanuhariduse info jagamist; 5) korraldama koolitusi ning seminare tõenduspõhiste õpetamis- ja hindamismeetodite rakendamiseks;

6) toetama täiskasvanuhariduse kvaliteedi edendamise protsesse ning pakkuma praktilisi juhiseid kvaliteedikultuuri rakendamiseks, mis toetab kvaliteedi parandamist, tagasiside

kogumist ja õppijate vajadustega arvestamist; 7) esindama Eestit rahvusvahelistes võrgustikes ja töörühmades ning vahendama rahvusvahelist valdkondlikku kogemust;

8) mõõtma ja analüüsima tegevuste elluviimise tulemuslikkust ja mõju.

8

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktide 2, 5 ja 6 nimetatud tegevuste rakendamisel

eelistatakse taotlusi, mis on esitatud katusorganisatsioonide koostöös.

5. peatükk

Toetuse kasutamine, aruandlus ja toetuse tagasinõudmine

§ 19. Toetuse kasutamine

(1) Toetuse kasutamine peab olema põhjendatud ja vastama kokkulepitud tegevuskavale, tõendatav ning kooskõlas tegevussuuna eesmärkidega.

(2) Toetatavad kulud on: 1) toetuse kasutamise perioodil tehtavad tekkepõhised kulud, mis on otseselt seotud toetuse

saaja põhikirjalise tegevusega ning 2) kulud, mis vastavad tegevuskavas määratletud eesmärkidele ja tegevustele ning 3) põhjendatud, vajalikud ja tõhusad.

(3) Toetuse saajal on õigus muuta toetuse andjaga kokkulepitud tegevuskava eelarvet 10%

ulatuses, ilma toetuse saajat teavitamata. Tegevuste sisuline või suuremahuline eelarve muutmine tuleb eelnevalt kooskõlastada toetuse andjaga.

§ 20. Toetuse kasutamisega seotud eelarveaasta tegevuskava esitamine

(1) Toetuse andja ja toetuse saaja lepivad kokku enne partnerlusperioodi teise ja kolmanda aasta algust vastava eelarveaasta täpse tegevuskava koos eelarvega. Toetuse saaja esitab tegevuskava koos eelarvega taotluskeskkonnas hiljemalt jooksva aasta 30. novembriks.

(2) Toetuse andja vaatab eelarveaasta tegevuskava ja eelarve läbi 30 tööpäeva jooksul alates

käesoleva paragrahvi lõikes 1 seatud tähtajast.

§ 21. Toetuse kasutamisega seotud aruande esitamine

(1) Toetuse saaja esitab toetuse kasutamise iga eelarveaasta kohta vahearuande hiljemalt

jooksva aasta 30. novembril ning partnerlusperioodi lõpus lõpparuande partnerlusperioodi viimase aasta 30. novembril taotluskeskkonnas kaudu. Aruande vormi kehtestab toetuse andja.

(2) Aruanded peavad hõlmama ülevaadet toetuse kasutamise perioodil tehtud tegevustest, mis vastavad kokkulepitud tegevuskavale ja eelarvele ning võtavad arvesse käesoleva määruse § 5

lõikes 1 taotlusele kehtestatud nõudeid. (3) Toetuse kasutamise aruandeid kontrollib komisjon 30 tööpäeva jooksul alates aruande

esitamisest.

(4) Kui aruandes on puudusi, võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks, mil peatub käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud aruande menetlemise aeg.

(5) Toetuse andjal on õigus küsida toetuse saajalt teavet toetuse kasutamise kohta ja tutvuda

dokumentidega, sealhulgas esitada arupärimisi toetuse kasutamise kohta, küsida tõendeid tegevuste toimumise ning tulemuste kohta ja muud sellist.

(6) Toetuse andja kinnitab aruande, kui toetuse saaja on temale määratud tähtaja jooksul puudused kõrvaldanud, toetuse andja ei ole tuvastanud toetuse kasutamisega seotud rikkumist

ning toetuse saaja on tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi.

9

(7) Kinnitatud aastane vahearuanne on järgmise aasta eelarve vahendite andmise eelduseks.

§ 22. Toetuse tagasinõudmine (1) Toetuse andjal on õigus välja makstud toetus osaliselt või täielikult tagasi nõuda juhul kui:

1) toetuse saaja ei täida toetuse taotluses esitatud eesmärke; 3) toetuse saaja eksib käesolevas määruses sätestatud tingimuste vastu;

4) toetuse saaja ei ole tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jääki; 5) aruanne ei ole esitatud tähtajaks.

(2) Toetuse andjal on õigus partnerlusperiood ennetähtaegselt toetuse saajaga lõpetada juhul kui:

1) toetuse saaja ei täida määruses sätestatud tingimusi; 2) toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud neid; 3) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus.

(3) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta, kui toetuse saaja tagastab toetuse jäägi pärast

aruande kinnitamist vabatahtlikult, puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse. (4) Toetuse saajaga partnerlusperioodi ennetähtaegseks lõpetamiseks või toetuse

vähendamiseks teeb komisjon ministrile põhjendatud ettepaneku. Partnerlusperioodi ennetähtaegne lõpetamine või toetuse vähendamine kinnitatakse ministri käskkirjaga.

(5) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates.

(6) Toetuse saaja peab maksma toetuse tagasinõudmise otsuses nimetatud toetuse tagasi

60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates. (7) Partnerlusperioodi ennetähtaegse lõpetamise korral ei ole vabaühendusel õigust saada

toetust alates lõpetamisele järgnevast eelarveaastast. Toetuse vähendamist rakendatakse toetuse vähendamise otsusele järgnevast eelarveaastast.

(9) Partnerlusperioodi ennetähtaegsest lõpetamisest või toetuse vähendamisest teavitatakse toetuse saajat esimesel võimalusel pärast käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud käskkirja

andmist.

§ 23. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi

(1) Kui määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi, kohaldatakse Euroopa Komisjoni

määrust (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi

VTA määrus), või komisjoni määrust (EL) nr 2023/2832 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2832, 15.12.2023)ja

konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

(2) VTA määruse kohast vähese tähtsusega abi ei anta VTA määruse artikli 1 punktis 1 sätestatud juhtudel. Komisjoni määruse (EL) nr 2023/2832 kohast vähese tähtsusega abi ei anta sama määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

10

(3) Komisjoni määruse (EL) nr 2023/2831 alusel antava vähese tähtsusega abi korral ei tohi abi

saajale eraldatava vähese tähtsusega abi kogusumma koos varem antud vähese tähtsusega abiga kolme eelneva aasta jooksul ületada VTA määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud summat.

(4) Juhul kui ettevõtja on saanud vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 2023/2832 alusel, ei tohi talle nimetatud määruse ja VTA määruse kohaselt kolme aasta

pikkuseajavahemiku jooksul antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos toetusskeemist antava abiga ületada 750 000 eurot.

(5) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt.

(6) VTA määruse kohase vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse sama määruse artiklis

5 sätestatud kumuleerimisreegleid. Komisjoni määruse (EL) nr 2023/2832 kohase vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse sama määruse artiklis 5 sätestatud nõudeid.

(7) Komisjoni määruse (EL) nr 2023/2832 alusel antud vähese tähtsusega abi ja riigiabi ei anta ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud

ebaseaduslikuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister

(allkirjastatud digitaalselt) Kristi Vinter-Nemvalts kantsler

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Kooskõlastamiseks:

Rahandusministeerium

23.01.2025 nr 8-2/25/370

Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu

esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse

avaldamiseks

Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri määruse „Vabaühenduste toetamise tingimused ja kord“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik

tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee.

Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis 30. jaanuariks 2025. a. Kooskõlastamise tähtaeg on tavapärasest lühem, et avada võimalikult kiiresti taotlusvoorud.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas

minister

Lisad:

1. Eelnõu 2. Eelnõu lisa 3. Seletuskiri

Arvamuse avaldamiseks: Eesti Emakeeleõpetajate Selts, Eesti Haridusfoorum, Eesti Haridustöötajate Liit, Eesti Karjäärinõustajate Ühing, Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate

Liit, Eesti Keeletoimetajate Liit, Eesti Koolijuhtide Ühendus, Eesti Koolipsühholoogide Ühing, Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liit, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing, Eesti

Lastevanemate Liit, Eesti Noorsootöötajate Kogu, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia, Eesti Rahvaülikoolide Liit, Eesti Rakenduslingvistika Ühing, Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühendus, Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon Andras, Eesti Vabaharidusliit, Eesti

Võõrkeeleõpetajate Liit, Eesti Õpetajate Liit, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Emakeele Selts, Keelekümblusprogrammi Lapsevanemate Liit, MTÜ Alustavat Õpetajat Toetav Kool, MTÜ

ASÕP, MTÜ EdTech Estonia, MTÜ Eesti Alushariduse Juhtide Ühendus, MTÜ Eesti Avatud

2 (2)

Noortekeskuste Ühendus, MTÜ Lastekaitse Liit, MTÜ Mondo, MTÜ Peaasjad, MTÜ Tagasi

Kooli, MTÜ Vaikuseminutid , MTÜ VeniVidiVici, MTÜ Wikimedia Eesti, MTÜ Õpetajate Ühenduste Koostöökoda, Noorteühing Tugiõpilaste Oma Ring Eestis, Rektorite Nõukogu, SA

Eesti Mälu Instituut, SA Eesti Rakenduskõrgkoolid , SA Kiusamisvaba Kool, SA Noored Kooli, SA Tartu Keskkonnahariduse Keskus

Britt Saarsen 735 4073

[email protected]

Margit Kiin 735 0199

[email protected]

1

Seletuskiri haridus- ja teadusministri määruse

„Vabaühenduste toetamise tingimused ja kord“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Määrusega toetatakse mittetulundusühingute ja sihtasutuste (edaspidi vabaühenduste) osalemist haridus-, noorte- ja keelepoliitika elluviimisel, kellel on vajalikud teadmised,

kogemus ning võrgustikud.

Määruse eesmärgiks on reguleerida põhimõtted, millistel alustel toetab Haridus- ja Teadusministeerium vabaühendusi programmide (s.o haridus- ja noorteprogramm ning keeleprogramm) elluviimisel, millised on tingimused taotlejatele ja nõuded taotlustele, millistel

alustel toimub taotluste menetlemine, toetuste eraldamine, aruandlus ning toetuse tagasi nõudmine.

Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi strateegia- ja finantsosakonna strateegilise planeerimise valdkonna nõunik Britt Saarsen (tel 735 4073;

[email protected]) ning õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusnõunikud Margit Kiin (tel 735 0199; [email protected]) ning Kristel Siimula-Saar (tel 735 0638; kristel.siimula-

[email protected]). Eelnõu koostamisse on kaasatud üldhariduspoliitika osakonna, keelepoliitika osakonna, noorte- ja andepoliitika osakonna, kõrghariduspoliitika ja elukestva õppe osakonna eksperdid.

2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs

Käesolev määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel, mille kohaselt kehtestab minister tingimused ja korra ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt riigisisese

toetusprogrammi elluviimiseks, toetusprogrammist vahendite saamiseks ning saadud vahendite kasutamiseks. Varem toimus ministeeriumis mittetulundusühnigutele ja sihtasutustele toetuste

eraldamine „Haridus- ja Teadusministeeriumi Haridus- ja noorteprogrammi, Keeleprogrammi, Teadussüsteemi programmi ja Teadmussiirde programmi strateegiliste partnerite nimetamise ning neile tegevustoetuse andmise tingimused ja kord“ alusel.

Määrus on jaotatud viieks peatükiks.

1. peatükk. Üldsätted

Peatükis sätestatakse määruse reguleerimisala ja terminid, toetuse andmiseks planeeritud vahendite määramine, toetuse andmise eesmärk, põhimõtted ja periood .

Toetust antakse haridus-, noorte-, keeleprogrammide raames aastatel 2025–2027. See tähendab, et kui komisjon otsustab vabaühenduse taotluse rahuldada, siis kestab nendevaheline

partnerlussuhe kogu kehtestatud perioodi vältel. Toetuse saamiseks tuleb vabaühendustel osaleda avatud taotlusvoorus, mille eesmärgid on avatud määruse peatükis 4. Erandjuhtudel

võib ministeerium teha ka suunatud pakkumisi, kuid selle eelduseks on varasem analüüs, mille tulemusel on välja selgitatud, et programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks on üks võimalik elluviija või programmi tegevuse eesmärgi tegevuse elluviimiseks kaasatakse kõik võimalikud

elluviijad.

Toetuse eesmärk on suurendada vabaühenduste võimekust ja toetada tegevusi, mis aitavad kaasa ministeeriumi seatud eesmärkide saavutamisele. Täpne toetussumma ning toetatavad

2

tegevused määratakse igal aastal eraldi. Toetussummat on võimalik kasutada ühe kalendriaasta piires. Määruses reguleerimata küsimustes lähtutakse haldusmenetluse seadusest.

2. peatükk. Tingimused taotlejale ja taotlusele

Peatükis sätestatakse tingimused, millele peavad taotlejad ja nende esitatud taotlused vastama. Taotlejaks võib olla mittetulundusühing või sihtasutus ehk vabaühendus, mille eesmärk on

edendada avalikke ja ühiskondlikke huvisid, kuid mitte füüsiline isik, erakond, äriühing ega ametiühing. Taotlejad peavad olema esitanud majandusaasta aruande, omama korras

maksuvõlga ja olema täitnud ministeeriumiga varasemalt sõlmitud lepingute tingimusi. Paragrahvis 4 on taotlejatele seatud spetsiifilised nõuded paragrahvides 15, 17 ja 18 kirjeldatud tegevussuundade eesmärkide elluviimiseks, et tagada valdkonna tundmine selle strateegilisel ja

praktilisel arendamisel.

Taotluses tuleb esitada visioon kolmeks aastaks, tegevuskava ja eelarve, mis toetavad seatud eesmärkide saavutamist, ning ülevaade taotleja senisest panusest ja võimekusest valdkonna strateegilisel arendamisel. Ministeeriumil on õigus anda taotlejale täpsustavaid tingimusi

taotluskeskkonnas, mis aitavad taotlusvooru eesmärki avada ja toetada eduka partnerluse kujunemist, kuid ei sea taotlejale täiendavaid nõudmisi.

3. peatükk. Toetuse taotlemine, taotluse menetlemine ja toetuse eraldamine

Peatükis sätestatakse toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse eraldamise protsess.

Taotlusvooru eelarve kinnitab valdkonna eest vastutav minister ning taotlusvoorude avamisest teavitatakse ministeeriumi veebilehel. Taotlejad esitavad taotlused taotluste menetlemise

infosüsteemi taotluskeskkonna kaudu. Taotluskeskkonna tehniliste vigade korral pikendatakse tähtaega vastavalt vajadusele. Taotlejad võivad esitada ka ühise taotluse, kusjuures vastutavaks

jääb taotleja, kes esitas taotluse. Ministeerium võib korraldada ka täiendavaid taotlusvoorusid, kui ilmneb vajadus mõnes

valdkonnas või tegevussuunas täiendavate tegevuste või elluviija järele.

Taotlusi menetleb ministri kinnitatud komisjon, mille liikmed avalikustatakse enne taotlusvooru avamist. Komisjon kontrollib taotlejate ja taotluste vastavust määruse tingimustele ning hindamiskriteeriumitele. Juhul, kui taotleja ei vasta paragrahv 4 tingimustele, siis jäetakse

taotlus läbi vaatamata. Vajadusel võib komisjon küsida esitatud andmeid tõendavat materjali, küsida täiendavaid selgitusi või taotluse muutmist. Näiteks, kui taotleja on jätnud mõne

paragrahvis 5 loetletud taotluse osa esitamata või pole aru saada mõnest olulisest nüansist seoses eelarvega. Kui taotleja ei täida komisjoni nõudeid määratud tähtaja jooksul, siis jäetakse taotlus läbi vaatamata.

Paragrahvides 9 ja 10 kirjeldatakse taotluste hindamise kriteeriume ja toetuse määramise

protsessi. Taotlejaid ja nende taotlusi hinnatakse visiooni, tegevuskava seotuse ja mõju, eelarve põhjendatuse ning taotleja senise panuse ja võimekuse alusel. Täpsemad kriteeriumid ja hindamisskaalad on avatud lisas. Taotlused reastatakse hindamispunktide alusel

paremusjärjestusse. Toetuse andja teeb komisjoni ettepaneku alusel otsuse toetuse eraldamise või mitte eraldamise kohta 14 tööpäeva jooksul, toetus eraldatakse käskkirjaga. Toetust võib

määrata täielikult või osaliselt, lähtudes komisjoni hinnangust ja eelarvelistest võimalustest. Taotlus jäetakse rahuldamata, kui taotleja ei vasta tingimustele, eelarve on ammendunud,

3

taotlus on puudustega või kui hindepunktid ei ole piisavad. Toetus makstakse välja 15 tööpäeva jooksul pärast rahuldamise otsuse tegemist.

4. peatükk. Tegevussuunad programmide elluviimiseks

Peatükis sätestatakse 7 jaos tegevussuunad, mille raames vabaühendusi toetatakse ning nimetatakse konkreetsed tegevused, mis toetuse saaja peab ellu viima.

Esimene jagu keskendub kiusamise ennetamisele ja vaimse tervise toetamisele haridusasutustes. Eesmärgi elluviimiseks peab taotleja rakendama tegevusi ja/või programme,

mis keskenduvad kiusamise ennetamisele ja vähendamisele, sotsiaalemotsionaalsete oskuste arendamisele ning vaimse tervise toetamisele alus-, üld- ja kutseharidusasutustes. Oluline on toetada programmide ja tegevuste elluviimisega seotud koolitajate professionaalset arengut

ning nõustada haridusasutusi nende tegevuste ja programmide rakendamisel, pakkudes vajalikke materjale ja koolitusi. Erilist tähelepanu tuleb pöörata kaitstud tunnusega, sealhulgas

LGBT+ õpilaste ja noorte turvalise koolikeskkonna tagamisele. Taotleja peab taotluses näitama, kuidas ta toetuse abil planeerib ellu viia kõiki eelmainitud tegevusi. Oluline osa tegevuste elluviimisel on nende tulemuslikkuse ja mõju mõõtmisel. Täiendava kohustusena on

toetuse saajal kojustus osaleda „Kiusamisvaba haridustee kontseptsiooni“ uuendamise ja tegevuskava koostamise töörühmas.

Teine jagu käsitleb koolijuhtide värbamis- ja atesteerimissüsteemi väljaarendamist, et toetada nende professionaalset arengut ja koolijuhtide järelkasvu. Haridusvaldkonna arengukava 2035

üks strateegilistest eesmärkidest on, et Eestis on pädevad ja motiveeritud õpetajad ja koolijuhid, mitmekesine õpikeskkond ning õppijast lähtuv õpe. Selleks tuleb tagada õppeasutuste juhtide

järelkasv, toetatada nende professionaalset arengut, töötada välja ja rakendada juhtide hindamise süsteem, et soodustada haridusuuenduste levikut ja rakendamist.

Eesmärgi elluviimiseks peab taotleja osalema koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, ülikoolide, haridusasutuste pidajate ja teiste partneritega atesteerimissüsteemi väljatöötamisel

ning rakendamise ettevalmistamisel. Samuti tuleb arendada haldusvõimekust, et koordineerida osalemist ekspertidena koolijuhtide värbamis- ja atesteerimiskomisjonides ning tagada nende protsesside kvaliteet. Lisaks tuleb tagada piisav arv ettevalmistuse saanud koolijuhte ühendava

organisatsiooni liikmeid, kes on valmis osalema värbamis- ja atesteerimiskomisjonide töös. Koolipidajaid tuleb nõustada koolijuhtide professionaalse arengu toetamisel ja nende töö

tulemuslikkuse hindamisel vastavalt vajadusele. Taotleja peab taotluses näitama, kuidas ta toetuse abil planeerib ellu viia kõiki eelmainitud tegevusi.

Kolmas jagu keskendub õpetajakutsete andmise süsteemi kaasajastamisele, et toetada pädevate õpetajate järelkasvu. Haridusvaldkonna arengukava 2035 sõnastab motiveeritud ja pädevate

õpetajate järelkasvu tagamise olulise prioriteedina. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiõpetaja kvalifikatsiooninõudena muu hulgas ka õpetajakutse. Õpetajakutset on võimalik saada kahel moel: õpetajakoolituse magistriõppe

lõpetamisel või kutse andjalt kutse taotlemise kaudu. Kutse taotlemine on võimalus, mida kasutavad mh karjääripöörajad õpetaja kvalifikatsioonini jõudmiseks. Õpetamise kvaliteeti

silmas pidades on oluline, et võimalikult paljud koolides töötavatest õpetajatest, kel kvalifikatsiooninõuete täitmisest on puudu õpetajakutse, suunduksid kutse andjalt kutset taotlema. Kutse taotlemist soodustab kaasaegne ja tõhus kutse andmise süsteem, mis on

kooskõlas uuendatud kutsestandardite ja õpetaja karjäärimudeliga. Kutse taotlemine peab muutuma paindlikumaks ning tuleb kaasajastada kvalifitseeritud õpetajatele seatavad ootused.

Tegevussuuna eesmärgi saavutamiseks peab taotleja kujundama tõhusa ja paindliku kutse andmise süsteemi, mis vastab uuendatud kutsestandarditele ja õpetaja karjäärimudelile. Samuti

4

tuleb kaasajastada kutse andmise süsteemis õpetajatele seatud ootusi ning luua süsteem, mis soodustab senisest enam isikuid õpetaja kutset taotlema. Lisaks tuleb pakkuda kutse taotlejatele tuge ja vajalikku informatsiooni kogu kutse taotlemise protsessi vältel ning mõõta ja analüüsida

tegevuste elluviimise tulemuslikkust ja mõju. Taotleja peab taotluses näitama, kuidas ta toetuse abil planeerib ellu viia kõiki eelmainitud tegevusi.

Neljas jagu keskendub noorsootöö kvaliteedi edendamisele noorsootööühingutes. Antud tegevussuunal kvalifitseeruvad taotlema vabaühendused, kes vastavad noorsootöö seaduse § 3

punktis 3 toodud noorsootööühingu kirjeldusele. Tegevussuuna eesmärk on vastavalt Noortevaldkonna arengukavale 2035 tagada kvaliteetse noorsootöö teenuse kättesaadavus üle

Eesti, et toetada noorte mitmekülgset arengut. Eesmärgi saavutamiseks tuleb taotlejatel toetada noortevaldkonnas (s.o noorsootöö, huviharidus ja huvitegevus) tegutsevate professionaalide väärtustamist ning koostöös teiste valdkondlike katusorganisatsioonidega parandada ametite

ühiskondliku kuvandi parandamist ja ühtlustamist. Samuti tuleb taotlejal toetada noorsootöötajate professionaalse kogukonna arengut kutsesüsteemi arendamise ja kutse

andmise voorude korraldamise kaudu ning edendada noorsootöö teenuste kvaliteedi edendamise protsesse. Oluline osa tegevuste elluviimisel on nende tulemuslikkuse ja mõju mõõtmisel. Taotleja peab taotluses näitama, kuidas ta toetuse abil planeerib ellu viia kõiki

eelmainitud tegevusi.

Viies jagu keskendub keelevaldkonna arendamisele eestikeelsele õppele ülemineku ja mitmekeelsuse toetamiseks. Tulemusliku eestikeelse õppe nurgakivi on eesti keele hea maine – riigikeele vajalikkuse tajumine ja selle arengu toetamine. Mitmekeelsuse arendamine Eesti

koolides on väljakutse, milles on vaja arendada kõigi (keele)õpetajate oskusi, et toetada õppekeele, eesti keele kui teise keele ja teiste keelte omandamist.

Tegevussuuna eesmärgi elluviimiseks tuleb toetada haridusasutusi ja huvirühmi eestikeelsele õppele üleminekul, edendades koostööd seotud huvipooltega ning keeleõpetajate

professionaalset arengut. Samuti on oluline tugevdada õpilaste seotust eesti keele ja kultuuriga, pakkudes keelepraktikat ja motiveerides neid eesti keelt õppima ja kasutama. Keelekasutajate

hoiakute kujundamine aitab tugevdada eesti keele mainet ühiskonnas. Lisaks tuleb arendada eesti keele kui emakeele õpetust ning mitmekeelsust, sealhulgas keeleõpetajate oskusi, et toetada parmat keelte omandamist. Kõigi nende tegevuste tulemuslikkust ja mõju tuleb mõõta

ja analüüsida, et tagada eesmärkide saavutamine. Taotleja peab taotluses näitama, kuidas ta toetuse abil planeerib ellu viia vähemalt ühte eelmainitud tegevustest.

Kuues jagu keskendub korrektse ja sujuva infovahetuse tagamisele kõrgkoolide ja andmekogude vahel, kõrghariduse rahastamise ja üliõpilaste toetussüsteemi arendamise

ettepanekute esitamisele ning Eesti kõrgkoolide esindamisele rahvusvahelistes võrgustikes ja töörühmades. Tegevussuuna eesmärgi elluviimiseks peab taotleja tagama sujuva infovahetuse

ja andmete ühtlustamise kõrgkoolide, riiklike ja rahvusvaheliste andmekogude vahel. Lisaks tuleb esitada laiapindselt kujundatud ettepanekud kõrghariduse jätkusuutliku rahastamise pika plaani ning üliõpilaste toetussüsteemi arendamise kohta. Taotleja peab ka esindama Eesti

kõrgkoole rahvusvahelistes võrgustikes ja töörühmades ning mõõtma ja analüüsima tegevuste elluviimise tulemuslikkust ja mõju. Taotleja peab taotluses näitama, kuidas ta toetuse abil

planeerib ellu viia vähemalt ühte eelmainitud tegevustest. Antud tegevussuunal kvalifitseeruvad taotlema rektorite nõukogud ja üliõpilaskondade liidud.

Seitsmes jagu keskendub täiskasvanute koolitajate ja täienduskoolitusasutuste toetamisele, et tõsta madala kvalifikatsiooni ja aegunud oskustega täiskasvanute õpetamise kvaliteeti,

rakendada uusi nõudeid ning edendada tõenduspõhist lähenemist ja kvaliteedikultuuri täiskasvanuhariduses.

5

Tegevussuuna eesmärgi elluviimiseks peab taotleja korraldama üle-eestilisi töötubasid ja seminare koolitajatele, et tõsta nende pädevust madala kvalifikatsiooni ja aegunud oskustega täiskasvanute õpetamisel. Samuti tuleb välja selgitada täiskasvanute oskuste arendamise

vajadused prioriteetsetes sihtrühmades ja piirkondades ning toetada täienduskoolitusasutusi koolitajate nõuete täitmisel ja mikrokvalifikatsiooniõppe tutvustamisel vastavalt täiskasvanute

koolituse seaduse uuendatud regulatsioonile. Lisaks tuleb toetada koolitajate võrgustike loomist ja arendamist, koolitaja kutse populariseerimist ja täiskasvanuhariduse info jagamist. Taotleja peab korraldama koolitusi ning seminare tõenduspõhiste õpetamis- ja hindamismeetodite

rakendamiseks ning toetama täiskasvanuhariduse kvaliteedi edendamise protsesse, pakkudes praktilisi juhiseid kvaliteedikultuuri rakendamiseks, mis toetab kvaliteedi parandamist,

tagasiside kogumist ja õppijate vajadustega arvestamist. Samuti tuleb esindada Eestit rahvusvahelistes võrgustikes ja töörühmades ning vahendada rahvusvahelist valdkondlikku kogemust. Taotleja peab taotluses näitama, kuidas ta toetuse abil planeerib ellu viia vähemalt

kolme eelmainitud tegevustest.

Antud tegevussuunal kvalifitseeruvad taotlema katusorganisatsioonid, mis ühendavad täiskasvanute koolitajaid või täienduskoolitusasutusi ja tegutsevad laialdaselt ning mõjusalt täiskasvanuhariduse valdkonnas kogu Eestis. Neil peab olema vähemalt viie aasta pikkune

järjepidev tegevuskogemus, et tagada valdkonna tundmine täiskasvanuhariduse strateegilisel ja praktilisel arendamisel. Lisaks peab neil olema tugev liikmeskond ja võimekus pakkuda

ulatuslikku tuge, juhendamist ja koostöövõimalusi koolitajatele ning täienduskoolitusasutustele.

Eelistatud on taotlused, mis on esitatud katusorganisatsioonide koostöös järgmiste tegevuste puhul: a) koolituste ja seminaride korraldamine teadus- ja tõenduspõhiste õpetamis- ning

hindamismeetodite rakendamiseks b) täiskasvanuhariduse kvaliteedi edendamise protsesside toetamine ja praktiliste juhiste pakkumine kvaliteedikultuuri rakendamiseks c) täiskasvanute oskuste arendamise vajaduste väljaselgitamine prioriteetsetes sihtrühmades ja piirkondades.

5. peatükk. Tegevuskava muutmine, aruandlus ja toetuse tagasinõudmine

Peatükis sätestatakse toetuse kasutamise, aruandluse ja toetuse tagasinõudmise põhimõtted.

Toetuse kasutamine peab olema põhjendatud, tõendatav ja kooskõlas tegevussuuna eesmärkidega, hõlmates tekkepõhiseid kulusid, mis on seotud toetuse saaja põhikirjalise

tegevusega ning vastavad tegevuskavas määratletud eesmärkidele ja tegevustele. Toetuse saajal on õigus muuta tegevuskava eelarvet 10% ulatuses ilma ministeeriumit teavitamata, kuid suuremahulised muudatused tuleb ministeeriumiga kooskõlastada. Ministeerium ja toetuse

saaja lepivad kokku 2026. ja 2027. eelarveaasta täpse tegevuskava ja eelarve, mis esitatakse taotluskeskkonnas hiljemalt vastava eelarveaasta 30. novembriks.

Toetuse kasutamise aruanded esitatakse iga eelarveaasta kohta vahearuandena ja partnerlusperioodi lõpus lõpparuandena, mida kontrollib komisjon 30 tööpäeva jooksul.

Komisjonil on õigus küsida täiendavat teavet ja tutvuda dokumentidega, et veenduda toetuse eesmärgipärases kasutuses. Komisjon kinnitab aruande, kui aruande puudused on kõrvaldatud

ja rikkumisi ei ole tuvastatud. Ministeeriumil on õigus nõuda toetuse tagasimaksmist, kui toetuse saaja ei täida eesmärke,

eksib tingimuste vastu või ei esita aruannet tähtajaks. Partnerlusperioodi ennetähtaegseks lõpetamiseks või toetuse vähendamiseks teeb komisjon ministrile ettepaneku, mis kinnitatakse

ministri käskkirjaga. Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul viimase kohustuse täitmisest arvates, ja toetuse saaja peab tagastama toetuse 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamisest.

6

Kui määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi, kohaldatakse Euroopa Komisjoni määrust (EL) nr 2023/2831 või komisjoni määrust (EL) nr 2023/2832 ning konkurentsiseaduse

§-s 33 sätestatut. Vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi kolme eelneva aasta jooksul ületada määrustes sätestatud summasid. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks

ettevõtjaks isikud, kes on omavahel seotud. Abi andmisel võetakse arvesse määrustes sätestatud kumuleerimisreegleid. Abi ja riigiabi ei anta ettevõtjale, kellele on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõuga seotud Euroopa Liidu õigusakte ei ole.

4. Määruse mõjud

Määrusel on oluline mõju haridus-, noorte- ja keelepoliitika elluviimisel ning eelmainitud valdkondade vabaühendustest partnerite toimetulekul, kuna taotlejateks on ainult vabaühdenused. Määrusega toetatakse kiusamise ennetamist ja vaimse tervise toetamist

haridusasutustes, koolijuhtide värbamis- ja atesteerimissüsteemi väljaarendamist, õpetajakutsete andmise süsteemi kaasajastamis ning õpetajate järelekasvu toetamist,

noorsootöö kvaliteedi edendamist noorsootööühingutes, keelevaldkonna arendamist eestikeelsele õppele ülemineku ja mitmekeelsuse toetamiseks, kõrghariduse infovahetuse soodustamist, kõrghariduse rahastamise ja üliõpilaste toetussüsteemi kujundamist ning

täiskasvanute koolitajate ja täienduskoolitusasutuste toetamist. Lisaks valdkondade poliitikate arendamisele, aitavad määrusega toetatavad tegevused tugevdada valdkondlikku huvikaitset

ning võimestada kodanikuühiskonda, mis panustab avatud valitsemise demokraatia tugevdamisse.

Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Taotluste esitamise faasis küsitakse tegevuste elluviimisega seotud isikute kontakte.

Taotlusvooru puhul ei ole tegemist isikuandmete töötlemisega ulatuses, mis mõjutaks õigusi või kohustusi või väljuks õigusaktides sätestatud piiridest.

Teatav positiivne mõju võib kaasneda ka regionaalarengule, kuna toetatavad tegevused eeldavad vabaühendsute tegutsemist üle-eestiliselt. Eestikeelsele õppele ülemineku reformi

toetavad tegevused on ennekõike suunatud piirkondadele, kus on keerulisem tagada eestikeelset keskkonda.

Määrusel puudub oluline keskkonnamõju, mõju majandusele ning riigi julgeolekule ja rahvusvahelistele suhetele. Kaudselt aitavad tegevused kaasa nn pehme julgeoleku

tugevdamisele, kuna nt eestikeelsele õppele ülemineku reformi toetamine ja terviklikult eestikeelse haridusruumi loomine toetab seda, et Eestis elavad inimesed oleksid ühises info- ja väärtusruumis, suureneks ühiskonna sidusus ning väheneks nii hariduslik kui ka

sotsiaalmajanduslik segregatsioon.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Vabaühendustele mõeldud taotlusvoorud planeeritakse avada ja toetused eraldada 2025. a I kvartalis. Määrusega kavandatud tegevussuundade ja nende eesmärkide elluviimiseks on

kavandatud 2, 69 mln eurot. Määruse rakendamisega tulusid ette näha ei ole.

7

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu on esitatud kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks

vabaühendustele, kes olid 2022-2024 perioodil HTM strateegilisteks partneriteks.

Kooskõlastamise tähtaeg on tavapärasest lühem, et avada võimalikult kiiresti taotlusvoorud, kiirendada taotluste menetlemise ja toetuste eraldamise protsessi.

Vabaühendustelt ootame vastuseid järgmistele küsimustele:

• Kas toetuse andmise eesmärk ning tegevussuundade eesmärgid on arusaadavad ja realistlikud? Kas taotlejale seatud ootused on arusaadavad?

• Kas määruse paragrahvis 5 sätestatud tingimused taotlusele on arusaadavad?

• Kas määruse paragrahvis 9 ja lisas 1 sätestatud hindamiskriteeriumid on arusaadavad ja mõistlikud?